Eesti Taastekava avalik konsultatsioon ja taastekava eelnõu

Eesti Taastekava avalik konsultatsioon ja taastekava eelnõu 20.mai- 4. juuni 2021 Taustainfo Eesti Taastekava aluseks on Riigikogus 12.mail 2021.a. heaks kiidetud riiklik strateegia “Eesti 2035”. Taastekava on äsja valminud üleriigilise strateegia "Eesti 2035" üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse Euroopa Liidu Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF). Strateegia koostamise protsess toimus tihedas ja ulatuslikus koostöös kõigi huvirühmade, partnerorganisatsioonide ning laiema avalikkusega. Viimase kahe aasta jooksul peeti kõigi partnerite ja sidusrühmadega avatud ja sisukaid arutelusid, koguti kirjalikke ettepanekuid ja soovitusi. Üle Eesti toimus sidusrühmadega arvukalt seminare ja arutelusid, et kaardistada Eesti arenguvajadused ja peamised väljakutsed ning leppida kokku peamistes reformides ja muudatustes, mis tuleb Eesti ees seisvate väljakutsete lahendamiseks ellu viia. Riikliku katusstrateegia koostamise kõrval ja selles protsessis tehtud eeltööle tuginevalt toimusid üksikasjalikumad arutelud valdkondlike arengukavade koostamisel konkreetsete valdkondade huvigruppidega. Eelnevat arvesse võttes ei alustatud Taastekava koostamist nullist, vaid jätkati senise eeltöö pinnalt, et põimida Taastekavasse need varasemas protsessis kokku lepitud prioriteedid, mis kõige paremini Taastekava skoobi ja ajalise raamiga sobituvad. Arvestades RRFi planeerimise ülilühikest ajaraami ning soovi, et vahendid jõuaksid võimalikult kiiresti Eesti majandusse ja Eesti inimesteni, ei mindud partneritelt pool aastat hiljem samu asju küsima, vaid kasutati RRFi puhul prioriteetide seadmisel erinevatelt osapooltelt, sh sotsiaalpartneritelt eelnevalt kogutud sisendit (arengukavade koostamise ja riikliku strateegia „Eesti 2035“ protsessides tehtud ettepanekuid ja arutelude tulemusi). Lähtusime põhimõttest, et ei peaks olema oluline, milline täpselt on ühe või teise investeeringu või meetme rahastamisallikas- oluline on see, et meetme või investeeringuga adresseeritaks neid valdkondi ja väljakutseid, mis kõige enam seda rahastust vajavad. Kõikide EL fondide üleselt ja koosmõjus seda eesmärki ka täidame, kus Taastekava on üks killuke suuremast puslest. Taastekava koostamise protsessis konsulteerisime alates 2020. aasta sügisest erinevate kohtumiste ja virtuaalsete ümarlaudade kaudu peamiste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et arutada RRF-i põhielemente, prioriteete, protsessi ja edasisi samme. Edasine põhjalikum dialoog toimus märtsi lõpus koos rohkem kui 30 erineva katusorganisatsiooni ja ca 1000 osalejaga, kui toimusid 5 temaatilist seminaripäeva ja 46 erinevat ümarlauda, et arutada RRF-i reformide ja investeeringute põhielemente, tegevusi ja kavandatavaid meetmeid koos struktuurivahenditest kavandatavate meetmetega. Seminaride nädala raames osalejatelt kogutud ettepanekud on olnud väärtuslikuks sisendiks Taastekava koostamisel. 1 Taastekavad tuleb koostada kindla ühesehituse ja vormi alusel ning esitada Euroopa Komisjonile esimesel võimalusel hindamiseks. Taastekava on ametlik ja mahukas vorm, millesse tuleb meie riiklikus strateegias kokku lepitud reformiplaanid RRFi toetuse ulatuses ära mahutada ning Euroopa Komisjoniga oodatavates tulemustes kokku leppida. Millised saavad olema plaanitavate meetmete täpsed tingimused, pannakse huvigruppide ja ministeeriumide koostöös täpsemalt paika lähikuudel pärast Taastekava ametlikku esitamist Euroopa Komisjonile. Avalikule konsultatsioonile pandud Taastekava esialgne eelnõu on elav töödokument, mille lõppversiooni valmimisel on võimalik kõigil kaasa rääkida. Avaliku konsultatsiooniga paralleelselt jätkuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga ning selle käigus võib kavasse tulla muudatusi. Eelnõuga on võimalik tutvuda nii veebilehel www.rrf.ee kui ka Eelnõude infosüsteemis (EIS). Ettepanekuid Eesti Taastekava kohta ootab rahandusministeerium 4. juunini aadressile [email protected], et jõuda võimalikult kiiresti dokumendi lõppversioonini, mille kinnitab valitsus praeguste plaanide kohaselt juunis. Seejärel tuleb kava esitada Euroopa Komisjonile, kes annab oma hinnangu kavale kahe kuu jooksul. Plaanide järgi peaks Taastekava lõppversioon kinnitatud saama varasügiseks. 2  TAASTEKAVA (EE) Tööversioon, mis on aluseks Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel 20. mai 2021 3  OSA 1: Kava üldised eesmärgid ja sidusus 1. Taastekava strateegiline raamistik ja üldised eesmärgid Eesti taastekava on äsja valminud üleriigilise strateegia “Eesti 2035” üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse Taaste- ja Vastupidavusrahastust. Kõik käesolevas Taastekavas planeeritud reformid ja investeeringud lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes, mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni riigipõhiste soovituste adresseerimiseks ellu viia. 1.1 „Eesti 2035“ arenguvajadused Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ on strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab koordineerida riigi pikaajalist strateegilist planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi. See on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööd toetav strateegia Eesti arengu terviklikuks juhtimiseks ning tugevdab eri liiki strateegiliste poliitikadokumentide omavahelisi seoseid. „Eesti 2035“ on lõimitud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga, see on aluseks Euroopa Liidu (EL) vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamisel ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamisel tuleb meil igapäevaste valikute tegemisel arvestada viie võrdväärse sihiga: 4 „Eesti 2035“ arvestab Eesti ning maailma põletavate teemade analüüsi, mis põhineb statistikal, riigisisestel eksperdihinnangutel ning rahvusvaheliste organisatsioonide aruannetel. Nende põhjal on kirjeldatud Eesti olulisemad valdkondi siduvad arenguvajadused ehk ülesanded, mis meil tuleb järgnevatel aastatel täita ning mida peab arvestama poliitikakujundamisel. Arenguvajadused mõjutavad Eesti viie strateegilise sihini jõudmist, osutades nii parandamist vajavatele valdkondadele kui ka eduvõimalustele. „Eesti 2035“ kirjeldab üheksat võrdselt tähtsat arenguvajadust: „Rahvastik“, „Inimeste tervis ja eluiga“, „Ühiskond ja võimalused“, „Õppimisvõimalused“, „Ettevõtluskeskkond“, „Elurikkus ja keskkond“, „Kultuuriruum ja elukeskkond“, „Julgeolek ja turvalisus“ ning „Riigivalitsemine“. Järgnevas ülevaates on keskendutud nendele arenguvajadustele, mille lahendamisse taaskäivitamiskava sekkumised vahetult panustavad. Arenguvajadused on esitletud nelja teemakimbuna. 1.1.1 Rahvastik, tervis ja eluiga Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemise ja vähenemisega seotud muutustega. 2021.aasta alguses on Eesti rahvaarv 1,329 miljonit inimest. Rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi on Eesti rahvaarv aastal 2035 ligikaudu 1,305 miljonit, aastal 2045 aga 1,289 miljonit ning aastal 2055 1,264 miljonit. Vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb. Aastaks 2035 on rahvastikuprognoosi kohaselt iga neljas Eesti elanik 65aastane või vanem, mis toob kaasa täiendava koormuse nii Eesti tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemile. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad enim Ida-Virumaad, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemaid piirkondi. Tallinna ja Tartu (ning vastavate maakondade) rahvaarv prognoosi kohaselt jätkuvalt kasvab, mis suurendab ääremaastumist ning koondab põhilise elanikkonna kahe suurima Eesti linna lähiümbrusesse. Vananev elanikkond suurendab tervishoiuteenuste tarbimist. 2030. aastate keskpaigaks prognoositakse suremuse vähenemist ja keskmise eluea pikenemist. Eestis on oodatava eluea (2019. aastal 78,82) kasv Euroopa Liidu kiireim, kuid jääb ELi keskmisele endiselt alla. Inimeste tervena elatud eluiga pole aga viimasel kümnel aastal pikenenud (2019. aastal 55,9 aastat). Esineb nii suur sooline lõhe (mehed elavad 8,4 eluaastat vähem kui naised, sh tervena 3,5 eluaastat) kui ka piirkondlikud erinevused (Kagu-Eestis on tervena elatud eluiga üle kümme aastat lühem võrreldes Põhja- ja Lääne-Eesti elanikega). Tervisekäitumises on ka suured vahed haridustaseme järgi: põhihariduse ja madalama haridustasemega mehed elavad keskmiselt 10 ja naised 8,7 eluaastat vähem kui nende kõrgharidusega sookaaslased. Ligi 53% tervisekaotusest on tingitud riskiteguritest või -käitumisest (2017. aastal). Levinumad surmapõhjused on vereringeelundite haigused (48%), pahaloomulised kasvajad (25%) ja õnnetusjuhtumid (6%). Tervishoiusüsteemi kulude jätkuv kasv halvendab tervishoiuteenuste kättesaadavust. Kuigi Eesti panustab tervishoiu kuludesse 6,7% SKPst, mis on ligi kolm protsendipunkti väiksem kui ELi keskmine, siis tervishoiukulud neelavad järjest suurema osa riigi sissetulekutest. Tervishoiusüsteemile avaldab survet tervisesekkumiste kulude kasv, mis tuleneb nii tervishoiutöötajate palgamuutustest ning tervisetehnoloogia arengust ja kallinemisest. Vanemaealiste ja mitmikhaigustega inimeste osakaalu kasv hakkab tervisesüsteemi kulusid mõjutama märgatavamalt pärast 2035. aastat, mis omakorda halvendab 5 terviseteenuste kättesaadavust. Kirjeldatud olukord nõuab riigipoolset aktiivset sekkumist Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevuse ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Nendest väljakutsetest tulenevalt on Eesti seadnud endale „Eesti 2035“ raames pikaajaliseks strateegiliseks sihiks, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed: • Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks. • Tegus inimene saab hästi hakkama ning on ühiskondlikult aktiivne ja vastutustundlik, panustades nii enda, pere- ja kogukonna kui ka riigi arengusse terve eluea jooksul. • Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest. Eesti prioriteedid selle saavutamiseks on nii tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste omavaheline suurem lõimimine, personaalmeditsiini lahenduste integreerimine tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse kui ka haigla- ja tervishoiuasutuste võrgustiku ajakohastamine. Vajadusele tõhustada jätkusuutlikkuse tagamiseks ressursikasutust tervishoius, sh läbi haiglate taristu, on viidanud ka Riigikontroll. 1.1.2 Ettevõtluskeskkond ja õppimisvõimalused Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud (2019. aastal 78,8% ELi keskmisest), kuid piirkondlikult ebaühtlaselt ja alla oodatud tempo (sh on erinevalt ülejäänud Euroopast Eestis töötlev tööstus väiksema tootlikkusega kui teised harud). Tootlikkust suurendab uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, aga digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on Eestis kesine (ELis 14. koht). Ka erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPs (2019. aastal 0,88%) tunduvalt alla ELi keskmise (2019. aastal 1,47%). Kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamisel, aga ka olemasolevate lahenduste ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel. Vaatamata Eesti teaduse kõrgele tasemele, sünnib meil vähe ühiskonnale ja majandusele vajalikke uusi teadmistepõhiseid lahendusi. Eestis on ressursitootlikkus väga väike (0,5 eurot kg kohta 2019. aastal, EL keskmine on 2). Ettevõtluses tuleb suuremat rõhku panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike ressursside ja teisese toorme suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele. Erilise tähelepanu all on kasvupotentsiaaliga tegevusvaldkonnad ja tehnoloogiad. Kirjeldatud arenguvajadused eeldavad pikaajalisi investeeringuid, milleks ettevõtted pole kaasnevate suurte riskide tõttu sageli valmis. Samuti on investeeringud tugevas sõltuvuses majanduse käekäigust ja üleilmsetest mõjudest. Riik saab kaasa aidata, jagades ettevõtetega pikaajaliste investeeringute riske ja planeerides riigipoolseid investeeringuid eriti siis, kui ettevõtete investeerimisaktiivsus on saanud tagasilööke. Arendustegevust toetab vajalike teadmiste ning oskuste ja teadmistega tööjõu olemasolu. Maailmas on tööturg suuresti mõjutatud automatiseerimise ning uute majandusharude jätkuvast kasvust, mis nõuab seniste oskuste ja teadmiste profiili ümberkujundamist ning ka 6 hariduspoliitilist reageerimist. Tööturg muutub märgatavalt paindlikumaks ning samas inimesele ebastabiilsemaks. COVID-19 epideemia on märkimisväärselt mõjutanud Eesti tööturu olukorda. Töötuse määr oli 2020.aasta IV kvartalis 7,4% (võrdlusena 2018.a ja 2019. a IV kvartalis 4,4% ja 4,1%). Kirde-Eestis on töötus 2 korda kõrgem võrreldes ülejäänud regioonidega. Registreeritud töötuse määr oli 28.02.2021 seisuga 8,8% ning see on aastaga suurenenud 57% võrra. Märkimisväärselt on suurenenud ka noorte töötus, kuna noored töötavad tihti sektorites, mis on COVID-19 epideemiast enim mõjutatud (teenindus, turism, toitlustus). 2019. aastal oli noorte töötus (15-24 eluaastat) 11,1%, 2020. aastal 17,9%. Parandama peab õppe vastavust ühiskonna ja tööturu vajadustele kõigil haridusastmetel ning siduma omavahel tugevamalt kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse. Samuti tuleb jätkuvalt panustada aktiivsetesse tööturumeetmetesse, toetades sellega haavatavamaid riskirühmi (näiteks noori) ning pakkudes neile sihistatud tööturuteenuseid. Inimestel tuleb kohaneda vajadusega õppida juurde terve elukaare jooksul ning olla valmis erialavahetuseks. Samas osalevad elukestvas õppes praegu vähem just need, kes seda enim vajaksid (madalama haridustasemega inimesed ja vanemaealised). Pidevalt areneva ja ulatuslikumalt leviva tehnoloogia tõttu on oluline valmistada inimesi ette tehnoloogiate kasutamiseks ning parandada inimeste digipädevust. Eestis ei kasuta 17–74aastaste seas internetti ligi 100 000 inimest, kellest enamik on vanemaealised, väiksema sissetuleku ja/või madalama haridustasemega. Olulisel kohal on digipööret toetavate oskuste arendamine, sealhulgas lastele ja noortele, ning IT ja insenerivaldkonna õppe pakkumise suurendamine. Järjest teravamalt kerkib esile vajadus keskkonnaalaste teadmiste ja oskuste järele, mis aitavad ellu viia keskkonnateadlikule majandamisele üleminekut ja rohepööret. Roheoskuste arendamist ja juurutamist on vajalik tagada juba lastele ja noortele. Samuti peab roheoskustele pöörama jõulisemat tähelepanu täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe pakkumisel. Neist arenguvajadustest lähtuvalt on Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud kaks sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed ning Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik: • Eesti majandus on tugev ja leiab uusi ärivõimalusi ning on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades. • Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt. • Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal- majanduslike mõjudega. 7 Eesti prioriteedid selle saavutamiseks on kujundada paindlik ja turvaline majanduskeskkond, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi, aga ka ringmajanduse põhimõtete juurutamine, digi- ja rohepöördeks vajalike teadmiste ja oskuste tagamine ning valmistumine tulevikutööks. 1.1.3 Elurikkus ja (elu)keskkond Eesti nagu ka muu maailm seisab silmitsi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega ja see mõjutab inimeste elukvaliteeti, meie loodust ja majanduskeskkonda. Seetõttu on oluline panustada rohepöördesse ja kliimasõbralike lahenduste juurutamisse erinevates eluvaldkondades. Kuigi praeguseks on kasvuhoonegaaside koguheide Eestis võrreldes 1990. aastaga esialgsetel hinnangutel vähenenud 54%, on Eesti majandus siiski üks heitemahukam Euroopas – ühe SKP euro kohta on kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui ELis keskmiselt (2017. aastal). Samal ajal on Euroopa Liit seadnud eesmärgi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, mis mõjutab väga otseselt ka Eestil ees seisvaid valikuid. Taastuvenergia osatähtsus on energia lõpptarbimises 30% ehk märgatavalt üle Euroopas keskmise (18%). Kuigi Eesti riigisisese elektri tarbimiskoormuse puhul vastab olemasolev elektrivõrk üldjoontes tarbijate vajadustele, siis oluline on elektrisüsteemi võimekuse suurendamine, et oleks võimalik kasutusele võtta uued taastuvenergia tootmisvõimsused. Nii Eestis, Baltikumis kui ka Euroopas tervikuna on varustuskindluse varu vähenemas. Olulisimate regionaalsete taristuinvesteeringutena on energeetikas vaja suurendada varustuskindlust, mitmekesistada energiaallikaid ja saavutada Balti elektrisüsteemide desünkroniseerimine. Eesti linnastumine on üks kiiremaid OECD riikide seas (linnades elab 69,4% elanikest). Linnastumine ja rahvastikumuutused suurendavad erinevate regioonide sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust, mis ühtlasi mõjutab negatiivselt keskustest väljaspool olevate eluasemete kättesaadavust ja kvaliteeti. Eestis suureneb väljaspool keskusi asustamata ning halvas seisukorras eluruumide hulk (sealhulgas on avariilises või halvas seisukorras kolmandik Eesti ehituspärandist). Halvas seisukorras eluruumid pole ligipääsetavad ega energiatõhusad. Lisaks soodustab eluruumide halb sisekliima haigust soodustavate mõjurite kasvu ja haiguste levikut. Kuigi ühissõidukid on kättesaadavad 76%-le elanikest, on vahemaade läbimise suur ajakulu, transpordiliikide kombineerimise ja liinide omavahelise ühenduvuse keerukuse tõttu ühissõidukite kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal viimastel aastatel vähenenud (2018. aastal vastavalt 20,7; 15,1 ja 2,7%). Peame muutma elu-, õpi-, vaba aja veetmise ja töökeskkonna ning liikumise nende vahel tervislikke, keskkonnahoidlikke ja turvalisi valikuid soodustavaks ning ligipääsetavamaks kõikidele ühiskonnaliikmetele. Hea näide on riigisisene rongiliiklus: sõitjate arv raudteel on kuue aastaga kahekordistunud (8,37 miljonit sõitu aastas). Transpordisektoril on oluline roll kasvuhoonegaaside heidet vähendavatel tegevustel. 2018. aastal moodustas transpordisektor 12% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest ning on kasvuhoonegaasidega kauplemisesüsteemi kuuluvate sektorite järel suuruselt teine heite tekitaja. 98% transpordisektori kasvuhoonegaaside heitest tekib maanteetranspordist. 8 Eelnimetatud arenguvajadused on seotud „Eesti 2035“ aluspõhimõttega, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Lisaks seab strateegia sihiks, et Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond: • Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. • Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad ligipääsetavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. • Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi. Eesti prioriteedid selle saavutamiseks on minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeoleku; pakkuda vajaduspõhist, kõiki transpordiliike hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust, mida toetab ohutu, keskkonnahoidlik, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik transpordi- ja energiataristu. Elurikkus Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ligi poole Eesti territooriumist, rohumaad ja sood. Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligi 30 000 liigi esinemine. Kaitstavate alade pindala osatähtsus Eesti maismaaterritooriumist 19,4 % (2019) ning Euroopa Liidu tähtsusega vähemalt soodsas seisundis elupaigatüüpide osatähtsus 57,0 % (2020). Üle-euroopalise tähtsusega liikide olukord Eestis on võrreldes üldise negatiivse trendiga Euroopas suhteliselt hea. Euroopa Liidu tähtsusega vähemalt soodsas seisundis looduslike liikide osatähtsus 56,0 % (2020). Eestis on metsadega kaetud 51,4% ning metsade pindala suureneb umbes 1000 hektarit aastas. Kaitstavate metsade osatähtsus Eesti metsamaa pindalast 14,1 % (2019). Eesti kasutab rahvusvahelise säästva metsamajandamise (SFM) kontseptsiooni ja määratlust ning selle põhimõtteid rakendatakse nii kogu Eesti metsapoliitikas kui ka strateegilistes dokumentides ja õigusaktides. Metsade uuendamine on seadusandlikus korras kohustuslik ja lisaks aitavad eraisikud kaasa metsade säästvale majandamisele. Suur osa metsadest on Eestis sertifitseeritud. Eesti metsandusparktikad on jätkusuutlikud, võttes arvesse ajaloolisi aspekte, ka maakasutust ja metsaala moodustumist, metsade seisundit ja erinevaid valdkondlikke aspekte, näiteks sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi. Süsinikuvaru on ajavahemikul 1990–2020 suurenenud 15% võrra, nii maapealse kui -sisese biomassi, surnud puidu ja pinnase lõikes. 9 Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme varustatud inimese eksistentsiks vajalikuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohaneda kliimamuutustega. Olukorras, kus maailmas sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused ja neist põhjustatud kriisid, peab suurendama valmisolekut tulla toime kliimamuutuste mõjudega inimeste tervisele, heaolule, turvalisusele ja elukeskkonnale. Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Veetaseme, -temperatuuri ja -voolu muutus mõjutab ökosüsteemi terviklikkust, mis omakorda mõjutab kõiki elu- ja tegevusvaldkondi – näiteks põllumajandust, mis tähendab toiduainetega varustamist ning koosmõjus üldise keskmise temperatuuri tõusuga inimeste tervist ja seega ka tervishoidu, tööstust, transporti jne. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on oluline vahend kliimamuutuste puhverdamiseks; toimivad ökosüsteemid on kliimamuutuste kahjulike mõjude suhtes vastupidavamad ja süsinikuvaru säilitamiseks hädavajalikud. Kliimamuutuste tagajärgede leevendamiseks peab kliimatundlike märgalade seisund paranema. Eeltoodud väljakutsed ning eesmärgid kliimamuutustega kohanemiseks ja elurikkuse säilitamiseks on sõnastatud nii strateegias „Eesti 2035“, „Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030“ kui ka „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ raames. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on kokku lepitud järgmistes põhimõtetes ja reformides: • Keskkonnahoidu toetavad õigusaktid: elurikkust, kliimaneutraalsust, ring- ja sinimajandust ning väiksemat keskkonnahäiringut toetavate ärimudelite ja vastava tarbijakäitumise soodustamine; • Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt. • Rohepöördesse panustavate lahenduste ulatuslikum kasutuselevõtt ja planeerimine koostöös KOVidega kliimamuutuste leevendamiseks, kliimamuutuste mõju vähendamiseks ja nendega kohanemiseks, elurikkuse suurendamiseks ja säilitamiseks, elukeskkonna mitmekesistamiseks • Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv järgimine ruumiotsustes kohalikul ja riiklikul tasandil: looduskeskkonna kvaliteedi parandamine ja elurikkuse säilitamine ning suurendamine, sh elupaikade taastamine ja liikide seisundi parandamine ja selleks vajalikud investeeringud Strateegilisi sihte, läbivaid põhimõtteid ja reformiplaane viiakse ellu valdkondade üleselt- kõik sektorid, sh transport, energeetika, elamumajandus jt, annavad oma ühise panuse strateegias „Eesti 2035“ võetud sihtide saavutamisse ja kokku lepitud reformide elluviimisesse, mis panustavad elurikkuse säilimisse ja suurendamisse. Kliimamuutustega kohanemise valdkonda juhitakse terviklikult ühe arengukava kaudu, tagades kliimamuutuste mõjudega kohanemise eri sektorite parema sidususe. Lisaks luuakse eeldused kliimamuutuste leevandamiseks ja nende mõjudega arvestamiseks ja toimetulekuks kohalikul 10 tasandil, suurendades KOVide ametnike (nt planeerimis- ja maakasutuspetsialistide) teadlikkust. Arengukava elluviimist juhib arengukava (KOHAK) juhtkomisjon, kelle nimetab ametisse keskkonnaminister. Meetmete rakendamine toimub KOHAK tegevuskava 2021-2025 alusel ning KOHAK juhtkomisjoni ülesandeks on muuhulgas ka KOHAKi elluviimise ja uuendamise koordineerimine. Keskkonnaministeerium korraldab arengukava iga-aastast aruandlust ja koordineerib ministeeriumide kohanemisteemalist teabevahetust. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas, kohanemise arengukavas ja teistes arengudokumentides fikseeritud kliimamuutustega kohanemisega ja elurikkuse säilitamise ja suurendamisega seotud reforme viiakse riiklike vahendite kõrval ellu SF21+ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemine, riskide ennetamine ja katastroofidega toimetulek; suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet“ ning erieesmärgi „Edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut linnapiirkondades“ koosseisus järgmiste reformide ja meetmetena: • Üleujutuse riskide maandamiskava meetmete toetamine; • Märgalade, jõgede, järvede ja sootide, sealhulgas halvas seisus olevate veekogude taastamine (vastavalt Natura 2000 tegevuskavale aastateks 2021-2027 (PAF); • Kombineeritud sademevee lahenduste toetamine; • keskkonna-, ilma- ja tugisüsteemide ning laborite võimekuse arendamine • Päästevõimekuse suurendamine ja valmisoleku tõstmine ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks; • Sadamate akvatooriumialade kaitsmine ning rannikumeres asuvate laevateede rekonstrueerimine • Teadlikkuse tõstmine kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest • Kliimamuutustest põhjustatud ebasoodsa mõju vähendamine biomajandusele ja linnalise elurikkuse suurendamine Prognoositavad muutused kliimaparameetrites mõjutavad elurikkust tervikuna, samuti erinevaid ökosüsteeme (maismaa-, magevee- ja mereökosüsteeme) ning viimaste ühiskonnale pakutavaid hüvesid ning teenuseid. Samas aitab elurikkuse suurendamine eeskätt linnades puhverdada kliimamuutuste negatiivset mõju. Rohealad vähendavad õhu-, vee- ja mürasaastet, kaitsevad üleujutuste, põua ja kuumalainete eest ning säilitavad seose inimeste ja looduse vahel. Linnade rohealadest, sh parkidest, metsasaludest, niidualadest, veekogudest on inimestele palju kasu ning need pakuvad ka mitmesuguseid võimalusi ettevõtjatele ja pelgupaika erinevatele taime- ja loomaliikidele. COVID-19 pandeemia on näidanud, kui väärtuslikud on linnaruumi rohealad meie füüsilise ja vaimse heaolu jaoks. Arvestades linnapiirkondades elavate inimeste osakaalu jätkuvat suurenemist, on linnade elurikkuse parendamine, sh rohealade täiendav rajamine oluline nii kliimamuutustega kohanemiseks kui ka inimeste tervise parandamiseks. Linnalise elurikkuse suurendamine on otseselt seotud ka EL Elurikkuse strateegiaga, milles nähakse ette looduslikkuse toomist linnadesse. Eestis on plaanis Struktuurivahendite 2021- 2027 perioodi vahenditest antud valdkonda panustada. 11 Eestis on kokku 47 linna, millest viies linnas on üle 20 000 elaniku. Linnade elurikkuse suurendamiseks plaanitakse luua kolme (üle 20 000 elanikuga) linna elurikkust soodustavaid elemente: nagu näiteks looduslike liigirohkete niitude rajamine, looduslähedased tiigid, bioloogilise mitmekesisuse suurendamine parkides (et parandada ka tolmeldajate seisundit). Negatiivse mõju vähendamiseks tervisele ja elukvaliteedile on investeeritakse ka keskkonnaseire süsteemidesse (nii in-situ kui kaugseiresse (meteoroloogilised radarid), mille alusel koostatakse/tagatakse usaldusväärsed ilmaprognoosid ja õigeaegsed hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste osas. Süsteemide arendamine tagab erinevatele ametkondadele õigeaegse ja täpse informatsiooni ennetus- ja päästetööde planeerimisel nii merel kui ka maismaal. Radarivõrgu andmed on olulised uute teenuste loomiseks ja nende usaldusväärsuse suurendamiseks. Neid andmeid saab kasutada digitaalsete tuleohu ja üleujutuste kaarditeenuste loomiseks. Keskkonnaseire infosüsteemi (KESE) edasiarendamine tagab meie süsteemide automaatsete liideste loomise seirepartnerite ja andmeside kasutajatega. Suurendatakse bioloogilise mitmekesisuse seiresüsteemide suutlikkust (eriti lindude ja imetajate osas), töötades välja IT-süsteemi, mis võimaldab koguda ja analüüsida rohkem andmeid. Seda plaanitakse teha läbi tehisintellekti, mis suudab liigid automaatselt tuvastada. Lisaks plaanitakse rohkemate andmete kogumiseks ja töökvaliteedi parandamiseks suurendada seirekaamerate katvust Eestis. 1.1.4 Riigivalitsemine Arvestades pidevat tehnoloogilist arengut, küberohtude mitmekesistumist ning Eesti ühiskonna kasvavat digitaliseeritust ja sõltuvust e-teenustest, tuleb tähelepanu pöörata riigiülese küberkaitsevõime arendamisele ja e-riigi toimepidevuse kindlustamisele. Kõik elutähtsad süsteemid ja teenused (sh elektroonilised) tuleb kujundada nii, et nende toimimine ja kättesaadavus oleks tagatud igas olukorras. Suurendada tuleb riigi ja erasektori valmisolekut ennetada küberrünnakuid ning inimeste oskusi märgata ja maandada küberohtusid. Samuti on oluline tugevdada rahvusvahelist koostööd küberohtude maandamisel. Siseturvalisuse tagamisel on tulevikus vaja enam arvestada väliste teguritega, nagu ootamatud ilmastikunähtused. Turvalisus sõltub samuti Euroopa Liidu ühisest suutlikkusest reageerida inimtegevusest tingitud katastroofidele ja loodusõnnetustele. E-teenuste baastaristu ning e-teenuste kasutamist võimaldavad vahendid on hästi arenenud ning mitmes valdkonnas on e-teenused jõudsalt edenenud (nt maksude kogumine ja administreerimine), kuid teenuste kvaliteet on ebaühtlane ja digiriigi loodud lahenduste kestlikkus vajab tugevdamist. E-teenuste taristu säilimise ja elektrooniliste vahendite turvalisuse ning arendamise tagamiseks tuleb järjepidevalt panustada nii baastaristu arendamisse kui ka tehnoloogiliste võimaluste korral luua uusi alternatiive senistele lahendustele. Samal ajal avab pidev tehnoloogia areng (sh tehisintellekti kasutamine) riigile uusi võimalusi osutada seniseid teenuseid tõhusamalt ja teha otsuseid nutikamalt. Riigivalitsemisel peab lähtuma õigusriigi põhimõtetest ja inimesekesksusest ning inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse peab olema tagatud. Kuna rahvastikuprognoosi kohaselt tööealine elanikkond väheneb, peab ka avalik sektor oma tööjõuressurssi targalt suunama, sest 12 vajadus avalike teenuste järele ei vähene. Maksukoormus on Eestis 34% SKPst (2020. aastal) ning langeb, jõudes 2035. aastaks 32,7%ni (hinnangute eeldus on tänase olukorra jätkumine). Riigipalgaliste hulga ja kulu vähendamiseks tuleks eelistada uuenduslikke (automatiseeritud) lahendusi ja tehnoloogiaid. Kiirelt muutuvas ja infoküllases keskkonnas on proovikiviks suurenenud ootused riigis olemasolevate andmete tõhusamale kasutamisele ning teabevahetus asutuste ja ettevõtete vahel, tuginedes senisest enam reaalajas andmevahetusele ja võttes ulatuslikumalt kasutusele ava- ja suurandmeid. Et tagada avalike teenuste ühtlasem tase nii teenuseti kui ka piirkonniti, on vaja eri valdkondlike teenuste vahel ulatuslikumalt rakendada integreeritud lahendusi, mis on kujundatud kasutaja seisukohast. Oluline on tagada ka teenuste kättesaadavus olenemata asukohast. Riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavad avalikud teenused peavad olema kooskõlas elanike vajadustega. Digiühiskonna toimimise tõhustamiseks tuleb Eestil lähtuda põhimõtetest nagu „läbivalt digitaalne“, „andmete ühekordne küsimine“ ning „andmete vaba liikumine“. Eesti välispoliitika vajab senisest tugevamat ja eesmärgipärasemat kujundamist, mis võtab terviklikumalt arvesse eri sektorite võimalusi, sh panustades enam äri- ja kultuuridiplomaatiale. Ulatuslikumalt tuleb Eesti maine tõstmiseks kaasata Eesti sõpru ja eestlasi välismaal, kellele pakutavad e-teenused saavad olla positiivse mõjuga kuvandi kujundamisel. „Eesti 2035“ seab sihiks, et Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik: • Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Õigus- ja maksukeskkond ning valitsemiskorraldus soosivad ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele. • Eesti on usaldusväärne riik oma kodanikele ning väärtustatud partner rahvusvahelises suhtluses. Riigi valitsemine on avatud ehk võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon on tugev. • Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust. Avalike digiteenuste uue taseme saavutamine aitab kaasa sellele, et Eesti oleks uuendusmeelne, teadmisi loov ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele. Tõhus teenuste toimimine aitab kasvatada kodanike usaldust riigi vastu. Koos digiriigi baastaristu arendamisega aitab see tagada, et avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust. 13 Digiriigi baastaristu arendamine aitab kaasa elukeskkonna kujundamisel kõigi inimeste vajadustega arvestatamisele, rakendades seejuures on uuenduslikke ja looduslähedasi lahendusi, mis vähendavad aja- ja keskkonnakulu vahemaade läbimisel ning tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Samuti aitab kasvatada turvalisust, kui Eesti avalikud teenused on kaitstud ning toimepidevad (resilient ingl k). Nende vajalike muutuste elluviimine aitab ka tagada, et Eesti majandus on tugev ja leiab uusi ärivõimalusi ning on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Äridiplomaatia arendamine aitab Eesti ettevõtetel olla globaalsel turul konkurentsivõimeline ja silmapaistev. 1.2 Ühtekuuluvus ja regionaalne tasakaalustatus Tasakaalustatud regionaalne areng on Eesti riigi tuleviku ning elanike hea käekäigu seisukohalt ülioluline. Seni on regionaalse arengu suunamiseks kavandatud jõupingutusi kajastatud Eesti regionaalarengu strateegias, mille kehtivusaeg lõppes möödunud aastaga. Uueks Eesti riigi pikaajalise arengu kavandamise aluseks on strateegia „Eesti 2035“, mis rõhutab regionaalse dimensiooni tugevdamise läbivat vajadust valdkonnapoliitikates. Hetkel on koostamisel regionaalse arengu tegevuskava, et regionaalse tasakaalustatuse eesmärgi suunas liikumist koordineerida ning ministeeriume oma sisutegevuste regionaalse dimensiooni tugevdamisel toetada. Koostatava regionaalse arengu tegevuskava sisuks on suunata valdkonnapoliitikate panust ja tegevusi riigi regionaalarengu eesmärkide saavutamiseks ning täpsustada, kuidas „Eesti 2035“ regionaalarengut puudutavate sihtide saavutamist seiratakse. Selleks analüüsitakse valdkondlikes arengukavades kavandatavate meetmete ja tegevuste mõju regionaalsele arengule ning püütakse leida võimalusi, kuidas saavutada valdkondlikke eesmärke samaaegselt regionaalset tasakaalustatust suurendades. Tulenevalt olulisematest piirkondlikest arenguerinevustest ja väljakutsetest on regionaalse arengu tegevuskava fookusteks: • inimeste töö- ja tööalased eneseteostusvõimalused; • inimeste sissetulekud ja vaesus; • inimeste tervis ja tervena elatud eluiga; • inimeste ühiskonnaelus osalemine ning vaba ajaga ja haridusega seotud eneseteostuse võimalused; • liikumisvõimalused ja ühendused; • inimeste igapäevased elutingimused; • ettevõtete konkurentsivõime ja ligipääs kapitalile; • ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus; • KOVde finants-, haldus- ja piirkondliku arengu kujundamise võimekus; • KOVde arenguväljavaated seoses rände ja elanike arvu muutustega. Strateegias „Eesti 2035“ kokku lepitud regionaalse tasakaalustatuse põhimõtetest ning loodavas regionaalse arengu tegevuskavas välja toodud piirkondlikest arenguerinevustest ja väljakutsetest lähtutakse ka EL toetusfondide planeerimisel ja rakendamisel. Regionaalset tasakaalustatust peetakse silmas kõigi EL toetusfondide puhul ning selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid praktikaid, nt eelarve piirkondlik jaotus või omaosaluse määra 14 varieerimine piirkonniti. See on juba juurutatud praktika, mida oleme kasutanud ka varasemate toetusperioodide puhul, et tagada toetusmeetmete kasutus üle Eesti ning muuta toetusmeetmed kättesaadavamaks ka suurematest keskustest väljaspool ja äärealadel. Antud lahendust on plaanis rakendada ka Taasterahastust planeeritud meetmete täpsel disainimisel ja elluviimisel. Lisaks sellele saab Taasterahastu rakendamisel regionaalset tasakaalustatust tagada nõudlus- ja vajaduspõhiselt läbi järgmiste hoobade: • Eraldi vahendite planeerimine sekkumiseks kõige problemaatilisemates piirkondades • Tegevuse rakendamine piirkondades, kus objektiivsete kriteeriumide alusel olukord kehvem või kus kasusaajaid enam • Investeeringute tegemine piirkondadesse, kus vastav taristu seni puudub • Tegevuse rakendamine piirkondades, kus seda seni tehtud ei ole • Tegevuste kohandamine vastavalt piirkonna iseärasustele • Piiratud vahendite tingimustes valitakse investeeringu optimaalseim asukoht arvestades sotsiaalmajanduslikke ja demograafilisi näitajaid • Sekkumise rakendamine üle-eestiliselt abivajadust kirjeldatavate objektiivsete näitajate alusel, toetus koondub seetõttu piirkondadesse, kus abivajavaid enim • Boonuspunktide kasutamine vähem arenenud regioonide projektidele • Pilootprojektide kavandamine vähem arenenud piirkondades • Tegevuste kavandamine ja elluviimine lähtudes piirkonna turutõrkest, nõudlusest (sh meetme sihtgrupi suurusest, eripäradest ja arenguvajadustest) ja potentsiaalist. Kohalike omavalitsuste poolt on üle Eesti rajatud maakondlikud arenduskeskused, kes nõustavad taotlejaid ja aitavad neil avatud taotlusvoorude puhul taotlusi ette valmistada igas Eesti nurgas. Eritähelepanu on seni struktuuritoetuste puhul pööratud Ida-Virumaale, samuti Kagu-Eestile, reserveerides nendele regioonidele nö spetsiaalsed toetusümbrikud. Ka Taasterahastu vahendite puhul saavad need piirkonnad olema avatud taotlusvoorude puhul tähelepanu all ning nii läbi tõhusa ja sihistatud kommunikatsiooni ning ka soodsama omaosalusmäära püütakse võimalusel soodustada Taasterahastu vahendite kasutust Ida- Virumaal ja Kagu-Eestis. Valdavalt on Taasterahastust plaanitavad investeeringud/meetmed kõik üleriigilise mõjuga ning nendest saavad kasu kõik Eesti ettevõtjad ja inimesed sõltumata elukohast. Meetmete väljatöötamise käigus on plaanis silmas pidada regionaalset tasakaalustatust- st pakkuda soodsamaid toetuse saamise tingimusi väljaspool suuri keskusi asuvatele taotlejatele, et tagada toetuste ühtlane jaotus üle Eesti. 2. Seos Euroopa Semestriga Eesti riiklikuks reformikavaks on äsja valminud strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava, mis kinnitati Vabariigi Valitsuses 29.aprillil 2021.a Antud tegevuskava koos RRP-ga ja teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega nagu SF21+ rakenduskava ja Õiglase ülemineku territoriaalne kava, moodustavad tervikpildi sellest, kuidas lahendame Eesti ees seisvaid lühiajalisi, keskpikki ja pikaajalisi väljakutseid ning Euroopa Komisjoni riigipõhiseid soovitusi. „Eesti 2035“ tegevuskavas on laiapõhjaliselt kokku lepitud muudatused ja reformid, mis on vajalikud väljakutsete lahendamiseks ja riigipõhiste soovituste täitmiseks ning pikaajaliste strateegiliste sihtide saavutamiseks. Nende reformide ja muudatuste elluviimiseks kasutame 15 erinevaid allikaid- nii EL toetusfonde kui maksutulusid, püüdega leida rahastamisallikate vahel parim kombinatsioon ja koosmõju ning tagada seeläbi püstitatud eesmärkide saavutamine. Kombineerides fonde lähtume ühtlasi põhimõttest samasisulisi tegevusi erinevate allikate vahel mitte killustada, vaid planeerida ja rakendada need võimalusel ühe allika raames, et vähendada bürokraatiat, vähendada rakenduslikke riske ning tagada maksimaalne tulemuslikkus. Taasterahastu on üks allikatest selles kombinatsioonis, mida plaanime kasutada „Eesti 2035“ tegevuskavas kokku lepitud reformide ja eesmärkide saavutamiseks ning riigipõhiste soovituste lahendamiseks. Samas ei ole taasterahastu kaugeltki ainus allikas, millest riigipõhiseid soovitusi adresseerime. Nende soovitustega tegelemine toimub kombineerides erinevaid rahastamisallikaid, arvestades vastavate fondide skoopi ja reegleid ning rakendamise perioodi, sest laialdaste reformide elluviimine on pikaajaline protsess ning nende lõpuleviimine võtab rohkem aega kui Taasterahastu ajaline raam seda võimaldab. Taastekavas on püütud leida parim tasakaal reformide ja investeeringute vahel, mis hõlmavad kõiki Taasterahastu sambaid ning käsitlevad Semestri protsessis esitatud peamisi riigipõhiseid soovitusi tõhusalt üksteist täiendades ja koostoimes teiste ELi fondidega. 16 3. Seos Euroopa Semestriga Riigipõhiste soovituste adresseerimine (mitte käsitleda lõplikuna, kuna läbirääkimised erinevate EL fondide osas on Euroopa Komisjoniga alles käimas Riigipõhine soovitus Sekkumine, reform, investeering Plaanitud Allikas (CSR) eelarve (M eur) (2019) Tagada, et Rahapesu Andmebüroo (RAB) IT investeeringud, et tugevdada RP/TR raamistikku: RAB 3,9 RRF valitsemissektori strateegilise analüüsi keskuse loomine, mis võimaldaks operatiivsemalt tuvastada, esmaste netokulude reageerida ja maandada RP/TR riske ja efektiivsemalt takistada majandusruumi ja nominaalne kasvumäär finantssüsteemi ärakasutamist rahapesijate ja terroristide rahastajate poolt. ei ületa 2020. aastal 4,1 %, mis vastab aastasele struktuursele Eesti on 2020.a suvel vastu võtnud olulised muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise Riigieelarve kohandusele 0,6 % tõkestamise seaduses, millega võeti riigi õigusesse üle rahapesu tõkestamise V direktiiv SKPst. Tagada (AMLD 5) ja millega oluliselt tõhustati rahapesu tõkestamise ennetavat raamistikku. rahapesuvastase raamistiku tulemuslik RP/TR tõkestamise valitsuskomisjon kohtub regulaarselt, et monitoorida ja koordineerida Riigieelarve järelevalve ja riigiasutuste pingutusi RP/TR tõkestamisel, järelevalve tõhustamisel ja õigusraamisitku jõustamine. rakendamisel, kooskõlas riigipõhiste soovitustega. (2020) rahapesuvastase Eesti järjepidevalt tõhustanud konfiskeerimise alaseid õigusakte ja rakendamispraktikaid. Riigieelarve raamistiku tugevdamine Muu hulgas on Eestis kohaldatud arestimist ja konfiskeerimist ka krüptovara suhtes. Justiitsministeerium esitas 2020. a sügisel kooskõlastusele halduskaristuste seaduse Riigieelarve eelnõu, millele saabunud tagasisidet analüüsitakse ja otsustatakse edasine menetlusplaan ning korraldatakse riikliku järelevalve käigus avastatud rikkumiste eest efektiivsemalt sanktsioneerimiseks vajalike muudatuste jõustamine RAB ja õiguskaitseasutuste vahelise infovahetuse tõhustamisele pöörati eraldi tähelepanu Riigieelarve seoses RAB toomisega Siseministeeriumi allasutuse Politsei- ja Piirivalveameti 17  struktuuriüksusest iseseisvaks valitsusasutuseks Rahandusministeeriumi haldusalas alates 1. jaanuarist 2021. teostati täielik infovahetuse õiguslike aluste ja korralduse inventuur, sõlmiti uued infovahetus- ja koostöölepingud ja muudeti vajaduse korral andmekogude põhimääruseid. Finantsinspektsioon kasutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve Riigieelarve tegemises riskide jälgimiseks nii sisemiselt arendatud riskide analüüsimise lahendid kui ka SAP tarkvara baasil loodud tehnoloogilist lahendust. Erinevatest allikatest, seal hulgas kogutud info alusel viib Finantsinspektsioon läbi ka riskipõhiseid temaatilisi kontrolle. Kohapealsete kontrollide arv suurenes 2020 aastal 10-le (2019: 6) ning 2021. aastaks on planeeritud 26 kohapealset kontrolli. Eesti RP/TR tõkestamise süsteemi tugevdamine läbi RAB strateegilise analüüsi 0,4 TSI funktsiooni tõhustamise (2019) Tegeleda oskuste Et tagada tööjõu oskuste kooskõla koroonakriisi järgse ja taastuva majanduse ning 214,9 SF21+ nappuse probleemiga ja tööjõuturu vajadustega, korraldatakse oskuste täiendamine ja tugi paindlike ümber- ja edendada innovatsiooni, täiendõppe koolitusprogrammide ja piirkondlike meetmetega. parandades haridus- ja Paindlike ümber- ja täiendõppe võimaluste arendamine ja pakkumine: koolitussüsteemi Et toetada pidevat tööhõivet ning üleminekut suuremaid oskusi nõudvatele töökohtadele ja suutlikkust ja vastavust suure või stabiilse tööjõuvajadusega sektoritele, pakutakse nõudlusele mittevastavate tööturu vajadustele. oskustega inimestele ümber- ja täiendõppe võimalusi. Meetmed peavad arvestama tõketega, mis takistavad sihtrühmadel oma oskuste värskendamist (nt rahaline toetus õpingute ajal, üldiste ja tulevikuoskuste arendamine, õpiharjumuste kujundamine). Töötatakse välja meetmed erinevate sihtrühmade, sh töötavate isikute tööturu arengutega kohandumise propageerimiseks. Meetmed kavandatakse ja rakendatakse koostöös tööandjate ja teiste sidusrühmadega. Oskuste arendamise programmide paremaks sihitamiseks töötatakse välja töötusriski mõõtmise ja ennetamise IT-lahendused. Õppekavade väljatöötamine ja õppekorraldus ning haridus- ja koolitustöötajate kvalifikatsiooni ja piisavuse tagamine: 18 - Esma- ja täiendõppe (täiendus) pakkumine haridustöötajatele vastavalt õppekavade rakendamise vajadustele, sh. töökohapõhises õppes; - algajate õpetajate, tugispetsialistide ja haridusasutuste juhtide toetusmeetmete rakendamine; - paindlike võimaluste loomine õpetajaametisse astumiseks ja sisemise liikuvuse toetamine hariduse valdkonnas; - meetmed õpetajaameti populariseerimiseks; - haridustöötajate koostöövõrgustike toetamine; - meetmed hariduse juhtide võimestamiseks õppimist ja õpetamist toetava koolikultuuri kujundamiseks; - meetmed kohalike omavalitsuste ametnike võimestamiseks haridusasutuste juhtide poolt koolijuhtide erialase arengu ja rolli täitmise toetamisel; - noorsootöötaja koolitus ja tööalane nõustamine; - meetmed enesehindamisprotsesside juurutamiseks noortevaldkonnas; - Meetmed õppekavade väljatöötamiseks, sh rahvusvaheline koostöö ning teadus- ja arendustegevus hariduse valdkonnas; - Meetmed asjakohase õppekava fookuse, üldoskuste, võtmepädevuste ja tulevaste oskuste, sh. ettevõtlusõppe ja karjääriõppe, digitaalsete oskuste jms toetamine; - Meetmed tipptasemel kognitiivsete oskuste, sh. osalemine projektides ja praktilises tegevuses koostöös haridus- ja teadus- ja arendusasutuste väliste huvigruppidega; - meetmed haridustöötajate metoodika ja (aineteülese) didaktika alase pädevuse arendamiseks; uuenduslike õppemeetodite (sh infotehnoloogia isikupärastatud hariduse jaoks) rakendamine; - digitaalsete õppematerjalide väljatöötamine ja tutvustamine ning haridusega seotud tehnoloogilise toe pakkumine haridusasutustes; - mitteametlike ja mitteametlike, sh. e-õpikeskkonnad formaalses õppes; õppekeskkonna rikastamise ja uuendamise projektid (nt kogukonnaprojektid, ettevõtete külastused, uuringud mäluasutustes, keskkonna- ja STEAM-programmid); - Teaduspõhise kvaliteedi hindamise ja arendusvajaduste seire juurutamine, sh hindamisvahendid; - rakendus- ja alusuuringud, sh PIAAC-uuring ja muud rahvusvahelised võrdlusuuringud; 19 - meetmed õppekorralduse ja õppimisviiside isikupärastamise toetamiseks, sh. analüütika õppimine ja tugi selle kasutamisel; - ajakohastatud kvaliteedihindamise rakendamine kutsehariduses; - huvitatud isikute kaasamine, avaliku teabe levitamine hariduse ajakohastamise ja kommunikatsiooni osas Meetmed õppe- ja õppevalikute kvaliteedi mõjutamiseks kutse- ja kõrghariduses, sh: - õppeprogrammide kaasajastamine (nt täiendavate digipädevuste õpetamiseks, projektipõhise õppe tutvustamiseks jne); - doktoriprogrammide kvaliteedi ja tõhususe tõstmine; - suurenev programmide ja õppekohtade arv kasvava tööturu vajadusega sektorites; - sujuva ülemineku toetamine ühelt haridustasemelt teisele ja tihedam koostöö haridusasutuste vahel; - õppejõudude / õpetajate värbamine ja koolitamine, haridustöötajate arengu toetamine; - Stipendiumid õppijatele; - Koostöö tööandjatega, sh. populariseerimine; - Rahvusvahelistumise toetamine õpetamise kõrge kvaliteedi tagamiseks ja talentide meelitamiseks välismaalt. Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM +): - täiendõppekohtade loomine töökohapõhises õppes kutse- ja kõrghariduses; - õppekavade kohandamine töökohapõhisele õppele; - töökohapõhise õppe organisatsiooniliste mudelite väljatöötamine ja piloteerimine eesmärgiga laiendada sihtrühmi riiklikult prioriteetsetes valdkondades, sh noored ja väikeettevõtted; - haridusasutuste ja tööandjate koostööprojektid kvaliteetse praktika ja töökohapõhise õppe tagamiseks; - praktikajuhendajate koolitus; - riiklike oskuste võistluste läbiviimine ja ettevalmistus rahvusvahelisteks võistlusteks, sh. arenguprogramm võistlejatele ja juhendajatele. Kutsekvalifikatsioonisüsteemi reform: 20 Reformi käigus arendatakse ja rakendatakse täiendavalt ajakohastatud OSKA metoodikat, ühendades tööjõuvajaduse hinnangud ning suurandmete kasutamine tööjõu ja oskuste nõudluse analüüsimiseks keskpikas perspektiivis. Kavandatakse uusi oskuste klassifitseerimise põhimõtteid ning algatatakse ja rakendatakse tegevusi, et anda õppekavadele ja tööturuteenuste arendamisele paindlikum sisend. Individuaalseest vajadustest lähtuvat lähenemist arendatakse süsteemi tõhustamise kaudu ning oskuste hindamise ja digitaalsete kvalifikatsiooniportfellide kujundamise abil. Arendatakse elukutsete omistamise kvaliteeti, viiakse läbi oskuste hindajate ja nõustajate koolitust. Kutseeksamite läbiviimisel liigutakse paberkandjal eksamitest digitaalseks. Arendatakse parema andmepõhise poliitikakujundamise ökosüsteemi, mis toetab isikupärastatud koolituspakkumist ning andmete paremat ja ohutut haldamist. Kogu tegevuse jooksul tuleb tegeleda sihtrühmade ja sidusrühmade teadlikkuse tõstmisega, et sotsiaalpartnerid saaksid suurema rolli oskuste ja kvalifikatsiooni tunnustamisel. Toetus täiskasvanute osalemisele formaalõppes: Parandatakse madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute juurdepääsu mittestatsionaarsele keskharidusele ja toetatakse täiskasvanute põhi- ja keskharidust pakkuvate õppeasutuste reformi. Meede hõlmab paindlike õppevõimaluste tutvustamist ning õppe ja töö integreerimise edendamist. Madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute taasalustamine formaalses hariduses muudetakse paindlikumaks (sh mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise süsteemi (VÕTA) rakendamine madala haridustasemega isikute jaoks, moodulisüsteemi õppekavade väljatöötamine ja rakendamine, e-õppe ja võrdsustamise kursused). Laiendatakse ja arendatakse e-õppimisvõimalusi, integreeritakse üldhariduse õpe ja kutseoskused, toetatakse õppeasutusi õppijate leidmisel ja vähendatakse väljalangevusmäärasid (sh koostöös kohalike omavalitsustega) arvestades piirkondlike ja keeleoskusest tulenevate eripäradega. Toetatakse hariduslike erivajadustega täiskasvanud õppurite kaasamist formaalõppesse. Mitteformaalse koolitussüsteemi kvaliteetne arendamine ja õpiteede paindlikumaks muutmine: Töötatakse välja mitteformaalse koolituse kvaliteedijuhtimise raamistik ja kvaliteedisüsteem ning viiakse läbi kvaliteedi hindamine. Mitteformaalse koolituse 21 kvaliteedi parendamise käigus töötatakse välja nõuded ja protseduurid mitteformaalse koolituse kvaliteedi tunnustamiseks ning meetmed asjakohase tagasiside saamiseks. Kvalifikatsioonikursuste suhtes kehtivad põhimõtted töötatakse välja ja rakendatakse, et paremini ühtlustada ümberõppe ja kvalifikatsiooni tõstmise koolitusi tulenevalt nõudlusest. Paindlike õpiteede toetamiseks suurendatakse võimalusi mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimissüsteemi (VÕTA) rakendamiseks haridus- ja kutsekvalifikatsioonisüsteemis. Õpiteede nõustamise suutlikkust parandatakse nõustajate ja hindajate koolituste korraldamise ja sotsiaalpartnerite kaasamise ning kaasamise tavade kehtestamise ja rakendamise kaudu mitteformaalsete ja informaalsete õpingute tunnustamisel. Arendatakse mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist, sh. õppe- ja hindamismaterjalide ning muude eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite koostamist. Toetus täiskasvanute osalemisele mitteformaalses hariduses ja koolitusasutuste võimekuse parandamine: Parandatakse kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide võimekust, et pakkuda kvaliteetset ümber- ja täiendõpet ning kujundada tulevasi oskusi; Pakutakse ümberõpet ja täiendõpet. Üld- ja kutseoskuste integreerimiseks toetatakse koolituste, suuniste ja muude toetavate tegevuste kaudu. Parandatakse haridusasutuste ja tööandjate koostööd ning mitteformaalne koolitus on rohkem integreeritud töökohapõhise õppega. Paindlikuma ja õppijale suunatud lähenemisviisi jaoks töötatakse välja täiskasvanute e-õppe võimalused ja / või soodustatakse neis osalemist. Õppimisvõimaluste populariseerimine: Suhtumist ja valmisolekut osaleda elukestvas õppes parandatakse õppevõimalustega seotud parema teavitamise ja elukestva õppe populariseerimise kaudu. Õppevõimaluste populariseerimise eesmärgil arendatakse ja toetatakse piirkondlikku võrgustikku, sh. täiskasvanute õppijate nädala raames toimuvate ürituste toetamine; viiakse läbi infokampaaniaid õppimisvõimaluste jms tutvustamiseks. Sotsiaalpartnerite, kohalike omavalitsuste ja tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel ning õppes osalemise toetamisel suurendatakse. Sihtrühmadele on tagatud parem juurdepääs kvaliteetsele usaldusväärsele teabele õppimisvõimaluste kohta. 22 Nutika spetsialiseerumise, tehnoloogiasiirde ja ettevõtluse oskuste arendamine: - Programmid, mis on välja töötatud koos ärisektori, akadeemiliste ringkondade ja avaliku sektoriga vastavalt Eesti nutika spetsialiseerumise strateegiale, eesmärgiga arendada VKEde oskusi. Toetatavad tegevused kavandatakse ja viiakse ellu koos, et tagada tegevuse tulemuste vastavus VKEde ootustele. - Pakutakse spetsiaalset koolitust ja ümberõpet nutika spetsialiseerumise valdkondadele, mis on seotud digitaalse üleminekuga: - Konkreetse sektori ja selle ettevõtete vajaduste seisukohast asjakohased kvalifikatsioonimeetmed, võttes arvesse piirkondlikku eripära ja ettevõtete üldist digitaalset küpsust. Vajaduse korral kvalifikatsiooni tõstmine ettevõtte kõigil tasemetel. - Naiste digioskuste arendamine digitaalseks ettevõtluseks - IKT alase asjatundlikkuse suurendamine - VKEde jätkusuutliku täiendõppe ökosüsteemi tugevdamine: - Suutlikkuse ja sünergia loomine sidusrühmade vahel VKEde jätkusuutlikuks oskuste arendamiseks. Digioskuste arendamine digipöörde toetamiseks 10 RRF Koostöös tööandjatega käivitame digioskuste ajakohastamise meetme, et tagada piisavad ja kvaliteetsed oskused digipöördeks ja toetada majanduse digitaliseerimist. Meetmel on 3 fookust. Keskendutakse juhtide digipädevuste tõstmisele, et soodustada digilahenduste kasutuselevõttu. Teine fookus on suunatud küberturbe alase kompetentsuse arendamisele, mille sisuks on täienduskoolitusprogrammid, et suurendada küberturbe alast teadlikkust ning toetada ekspordivõimekust. Kolmanda suunana toetame täienduskoolitusprogrammide väljatöötamist ja pakkumist, et parandada ja tugevdada digikompetentside pakkumist tootmise, tehnika, logistika jt valdkondades. Eesmärk on, et väljatöötatavaid mooduleid oleks võimalik kasutada ka tasemeõppe osana nii kutse- kui kõrgharidusõppes. Roheoskuste arendamine rohepöörde toetamiseks 15 RRF Rohepöörde elluviimiseks käivitame roheoskuste pakkumise suurendamisele suunatud tegevuse. Roheoskuste defineerimisel lähtume OSKA meeskonna läbiviidavast uuringust, 23 mille eesmärgiks on kaardistada roheoskused 2021. aasta sügiseks. Tegevuse disainimisel lähtume sellest, et vaja on pakkuda roheoskusi traditsioonilistes tegevusvaldkondades, mis peavad muutuma keskkonnasõbralikumaks. Samuti on vaja ajakohastada õpet, et valmistada inimesi ette uute nö roheoskusi vajavate töökohtade tekkeks. Selleks toetatakse tasemeõppe programmide sisu ja korralduse ajakohastamist kõrg ja kutsehariduses ning täiend ja ümberõppe programmide pakkumist. Fookuses on eelkõige energeetika, transpordi, logistika, ehituse, põllumajanduse, keemia ja metsanduse valdkonnad. JTF tööturumeetmed- toetused tööjõu liikuvusele ja töötajate ümberprofileerumisele 5 JTF põlevkivisektoris Ida-Viru täiendkoolituse ning kutse- ja kõrghariduse mahu suurendamine 25 JTF Toetus piirkondlikele algatustele, mis võimendavad õiglast üleminekut 16,74 JTF Sekkumine toetab rohujuure tasandi algatusi, nt. kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasamise algatused; keskkonnateadlikkuse ja ringmajanduse edendamine; sotsiaalne, kultuuriline ja muu innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine; noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused jne. Tööhõiveprogrammi rahastab Eesti Töötukassa. Rahastuse maht on 2021. aastal kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Ettevõtete starditoetust tõstetakse 6000 euroni. 19. novembril 2020 kiitis valitsus heaks uue tööhõiveprogrammi aastateks 2021-2023, mis aitab leevendada COVID-19 levikuga seotud negatiivseid mõjusid tööturule ning jätkab tööturuteenuste ja toetuste paindlikku pakkumist Töötukassa kaudu. Lisaks olemasolevatele teenustele pakub tööhõiveprogramm ka edaspidi tuge inimestele, kellel on raskusi töökoha hoidmisega. Tööandjate koolitustoetuse tingimused muutuvad soodsamaks ja nõustamisteenuseid (psühholoogilist, sõltuvushäiretega seotud ja võlanõustamist) saab edaspidi osutada paindlikumalt. 24  Oskuste puudujäägi leevendamiseks on valitsuse eesmärk täiskasvanuhariduse kontekstis parandada täiskasvanute juurdepääsu haridusele, laiendada täiendus- ja ümberõppe võimalusi, suurendada paindlikkust õpiteede kujundamisel ja hariduse pakkumisel ja edendada täiskasvanute õpet. Nii kõrghariduses, kutsehariduses kui ka täiend- ja ümberõppes võetakse arvesse OSKA prognoosimissüsteemi tulemusi, et tagada haridussüsteemi vastavus tööturu vajadustele. (2019) Parandada Lastele ja noortele kavandatavad meetmed. 73,2 SF21+ sotsiaalse turvavõrgu 1) Lastele ja noortele suunatud sekkumised, mis aitavad vältida sotsiaalset tõrjutust ning piisavust ning võidelda haridusetee varajase katkestamise vastu. Lastele ja noortele, kuid ka nende juurdepääsu vanematele, on väga oluline pakkuda kvaliteetseid teenuseid, mis lähtuvad sihtrühma taskukohastele ja vajadustest. Laste ja noorte sihtrühmas on üha kasvava tähtsusega vaimse tervisega seotud integreeritud teemad. Tuleb toetada ja võimestada haridussüsteemist ja tööturult välja langenud (NEET) sotsiaalteenustele. noori, kes soovivad oma tuleviku suhtes langetada informeeritud otsuseid. Lastele ja noortele mõeldud meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku tasandi ja sidusrühmadega (kohalikud omavalitsused, avalikud tööturuasutused, mittetulundusühingud jne). (2020) sotsiaalse 2) Lastele ja noortele suunatud teenuste korraldus ja lõimimine. Toetatakse võrgustike turvavõrgu piisavuse loomist ja töötatakse välja juhtumikorraldusmudelid ning teenuste korraldamise süsteemid suurendamine, sh laste ja noorte toetamiseks, sh toe pakkumiseks kohalikele omavalitsustele teenuste töötuskindlustuse korraldamisel. laiendamine. 3) Laste ja noortega töötavate spetsialistide pädevuse parandamine, sh asjaomase tööriistakasti ja hindamisvahendite väljatöötamine. Kiiresti muutuv ühiskond toob kaasa vajaduse pädevate spetsialiste järele, kes saaksid pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset (2019) Rakendada tuge. Seda arvestades on oluline pakkuda laste ja noortega töötavatele spetsialistidele meetmeid koolitusvõimalusi, mis on süstemaatilised ja kvaliteetsed ning ühtlasi rahuldavad nende soolise palgalõhe vajadusi. vähendamiseks, sealhulgas palkade Asjaomaseid sekkumisi ellu rakendades: läbipaistvuse 1) hoiame ära noorte vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise põhjused ning suurendamise kaudu. väldime noorte kujunemist püsi-õigusrikkujateks; 25 2) pakume kõigile noortele mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (sh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist haridus- ja tööturul ning valmistavad neid eluks paremini ette; 3) tagame lastele ja noortele nende füüsilise ja vaimse tervise, intellektuaalse ja sotsiaalse arengu jaoks sobivad teenused ja piisava toetuse; 4) võitleme laste ja noorte tõrjutusega võimalikult varajases järgus, keskendudes tõrjutusriski ja koolist varajase lahkumise riski varasele tuvastamisele, ennetusele ja reageerimisele ning laste ja noorte toetamisele. Meetmeid, mis on seotud kohalike omavalitsustega, kavandavad ühiselt neli ministeeriumi. Kohalikud omavalitsused saavad meetmete rakendamiseks tuge riigi tasandilt. See hõlmab nii rahalist toetust kui kohaliku omavalitsuse töötajate nõustamist, metoodiliste juhendmaterjalide ja hindamisvahendite väljatöötamist ning koolitust, järelevalvet ja võrgustamist. - Hariduse ja tööga seotud soolise segregatsiooni vähendamine. 54,93 SF21+ - Rakendatakse meetmeid soolise tasakaalu parandamiseks kõigil STEMi (loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkond) ja EHW (haridus, tervis ja heaolu) valdkondade tasemetel. Muuhulgas toetatakse haridusasutuste, tööjõu värbamise asutuste ja tööandjate teadmispõhiseid ühistegevusi, tõstetakse ühiskonna, konkreetsete sihtrühmade ja sidusrühmade soolise võrdõiguslikkusega seotud teadlikkust ning töötatakse välja vahendid sooliste stereotüüpide ja segregatsiooni vähendamise toetamiseks. - Piirkondlike erinevuste vähendamisega seotud meetmed. - Piirkondlike erinevuste vähendamiseks pakutakse tuge kohalikule tööjõule töö leidmisel ja hoidmisel (nt toetades töökohtade loomist piirkonnas). Töötades välja ja pakkudes võimalusi tööjõu ümberõppeks ja täiendkoolitusteks vähem arenenud piirkondades toetatakse tööga seotud üleminekuid ja kohanemist tööturu arengutega, näiteks, propageerides liikuvusmeetmeid. - Paindlike ümber- ja täiendõppe võimaluste arendamine ja pakkumine. - Sihtrühmade erinevaid tõkkeid käsitlevate tööturuteenuste väljatöötamine ja pakkumine. 26 - Vanemate täiskasvanute tööturul osalemise toetamine. Töövõimereform II 38,05 SF21+ Töötervishoiu ja tööohutuse alaste teenuste arendamine: - ohutuskultuuri propageerimine tööjõu töövõime säilitamiseks ja paindlike tööviiside kasutamise propageerimine; - töötingimuste kontrolli tagamiseks institutsioonilise võimekuse suurendamine; - riigi ja sihtrühma vahelise teabevahetuse tõhustamiseks info, nõustamise ja koolitusteenuste pakkumine koos IT-lahenduste toega; - töökeskkonna arendamise toetamine ettevõtetes (metoodikad, pädevuse parandamine); - sihitud töötervishoiuteenuste (metoodika, koolitus, teave ja nõustamine) arendamine tööga seotud terviseprobleemide ennetamiseks; - teadmispõhisele poliitikakujundamise toetamine; - sotsiaalpartnerite ja kutseorganisatsioonide teadmiste ja suutlikkuse parandamise toetamine töötervishoiu ja tööohutuse alal; - sooduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide (ka tööandjapensionide) süsteemi ja nende võimaliku ümberkorraldamise analüüsimine; - püsiva töövõimetuse vältimine ja toetus tööl püsimiseks ajutise töövõimetusega isikutele. Meetmete väljatöötamine: - püsiva töövõimetuse vältimiseks ja ajutise töövõimetusega inimeste tööl hoidmiseks; - juhtumikorraldusmudelid töötajatele ja tööandjate nõustamiseks kutserehabilitatsiooni, töö abivahendite, ruumide kohandamise jms teemadel; - juurdepääsu parandamine sotsiaalsele rehabilitatsioonile ja tugiteenustele krooniliste haigete konkurentsivõime suurendamiseks. Lõimitud, isikukesksete teenuste väljatöötamine terviseohtude ennetamiseks ja varajaseks tuvastamiseks, nõustamiseks, raviks ja rehabilitatsiooniks eesmärgiga parandada tööturu konkurentsivõimet ja tervisevõrdsust. Vähenenud töövõimega isikute tööjõus osalemise toetamine: 27 - Töötatakse välja ja rakendatakse meetmed vähenenud töövõimega või tervisega seotud piirangutega isikute konkurentsivõime parandamiseks ja tööjõus osalemise toetamiseks. Sihtrühma tööalase konkurentsivõime parandamiseks luuakse tugiteenuseid, tööturuteenuseid ja koolitusteenuseid, sh rehabilitatsiooniteenuseid. Sihtrühma tööjõus osalemist toetatakse tööandjate ja töötajate hoiakuid ja teadlikkust muutes. Pikaajalise hoolduse reform 48,16 SF21+ - Tugimeetmete arendamine hoolduskoormusega inimeste jaoks - Kogukondade ja kohalike omavalitsuste võimestamine - Pikaajalise hoolduse vajadusteks lõimitud hindamissüsteemide ja vahendite kohandamine, loomine ja rakendamine - Eestkostesüsteemi restruktureerimine - Hoolduse koordineerimise mudeli katsetamine ja arendamine - Sotsiaalkaitseteenuste pakkumisse erinevate sektorite lõimimine, sh innovaatiliste lahenduste suurendamine sotsiaalkaitse sektoris - Dementsuse all kannatavate inimeste teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine Meetmed sotsiaalkaitse sektori töötajate ja lastega tegelevate töötajate jaoks Sotsiaal- ja tervishoiusektori investeeringud: 95,6 SF21+ - Kodude kohandamine kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks - Kogukonnapõhiste teenindushoonete loomine vanurite jaoks - Hoolekandeasutuste kohandamine dementsuse all kannatavate inimeste jaoks - Kogukonnapõhiste erihooldusteenuste loomine - Integreeritud tervishoiu- ja hoolekandekeskused Toiduainete ja/või elementaarse materiaalse abi pakkumine enim puudustkannatavatele 9 SF21+ isikutele koos kaasnevate meetmetega (Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute 4,5 REACT- jaoks, FEAD). EU Kohaliku omavalitsuse investeeringud JTF abikõlblikesse piirkondadesse 15 JTF 28 2020. aasta juunis võttis parlament vastu tööturuteenuste ja toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse: alates 2021. aasta algusest ei või töötutoetuse 31-kordne päevamäär olla väiksem kui 50 protsenti eelmise aasta minimaalsest kuupalgast. 2020. aasta juunis võttis parlament vastu tööturuteenuste ja toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse: alates 1. augustist 2020 suurendati töötuskindlustushüvitise asendusmäära perioodil 1 kuni 100 kalendripäeva 50 protsendilt 60 protsendile. 19. novembril 2020 kiitis valitsus heaks haigushüvitise maksmise ajutise pikenduse alates haiguspuhkuse teisest päevast. Uus süsteem toimib 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021 ja selle kulu on hinnanguliselt 5 miljonit eurot. Valitsuse poolt kinnitatud projekti kohaselt vähendatakse töötaja omavastutust haiguspäevade kompenseerimisel kolmelt päevalt ühele päevale. Lisaks muutub ajutiselt tööandja vastutus haigushüvitiste maksmisel, tööandja peab maksma töötajale 60 protsenti töötaja keskmisest palgast haiguse teisest kuni viienda päevani. Eesti Haigekassa vastutus suureneb ja haigekassa hüvitab edaspidi haigushüvitise kulu alates haiguse kuuendast päevast. Ajutine haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast aitab säilitada töötajate sissetulekut haiguse korral, vähendab haigena tööl käimise ohtu ja seega aitab piirata COVID-19 levikut. Muudatus võimaldab maksta hüvitist samadel tingimustel ka nakatunud inimeste lähikontaktidele. 10. detsembril 2020 kiitis valitsus heaks ja saatis Riigikogule perehüvitise seaduse projekti, mille kohaselt COVID- 19 kriisi põhjustatud töötust ei võeta arvesse järgmise kolme aasta vanemahüvitise arvutamisel. Seadusemuudatusel on fikseeritud tähtaeg, seda rakendatakse ajavahemikul 01.01.2021 kuni 31.12.2023 sündinud laste vanematele antava vanemahüvitise arvutamisel. Lisaks töötuna registreeritutele puudutab muudatus ka erivajadustega laste vanemaid, kes eriolukorra tõttu koolide distantsõppel oleku ajal olid oma laste eest hoolitsemiseks palgata puhkusel. 2020. aasta suvel kuulutas sotsiaalministeerium välja konkursi, kuhu olid ühistaotlejatena oodatud kohalikud taotlejad, piirkonda teenindavad haiglad, vähemalt viis perearsti, soovituslikult tervisekeskuse või praksisena, kes on valmis koostöös oma piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna ning ka teiste seotud valdkondade partneritega ellu viima inimesekeskset koordinatsioonimudelit. Koordinatsioonimudelit hakkavad riigi toel rakendama partnerite kooslused Tallinnast, Raplamaalt, Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallast, Lääne-Viru- ja Järvamaalt, Viljandi linnast ja Viljandi vallast ning Tartu linnast. Mudeli eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõik abivajajad saavad neile vajalikku tuge võimalikult loogiliselt ja sujuvalt ning teekond abini on katkematult toetatud. Sealhulgas pööratakse erilist tähelepanu keerukate vajadustega inimestele, kes vajavad tuge ja kellele abi osutamine on praegu eriti raske. Riik 29  toetab projektis osalevaid piirkondi koolitusprogrammi, järjepideva toe ja praktiliste toetavate materjalidega. Projektis osalevate piirkondade kogemustele ja tagasisidele tuginedes täiendatakse üle riigi rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kontseptsiooni nii, et arendusprojekti järel oleks võimalik mudel käivitada kõikjal Eestis. Konkurssi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja selle kogumaht on 720 000 eurot, millest kuue taotleja toetuseks kasutatakse 425 345 eurot ning ülejäänud summa osas planeeritakse 2022. aastal alustada täiendavate piirkondade toetamist. 1. aprillist 2021 jõustunud pensionitõus suurendab keskmise vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõsteti 16 euro võrra ning lisaks tõsteti täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5-le, mis lisab pensionile veel 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale. Samal ajal tõuseb rahvapension 30 euro võrra 251,61 euroni, mis aitab tagada elatusmiinimumi kõige väiksema pensioni saajatele. Kokku eraldati pensionitõusuks sel aastal 49,4 miljonit eurot. 10. detsembril 2020 kiitis valitsus heaks ja saatis Riigikogule perehüvitise seaduse projekti, mille kohaselt koroonakriisi põhjustatud töötust ei võeta arvesse järgmise kolme aasta vanemahüvitise arvutamisel. Seadusemuudatusel on fikseeritud tähtaeg, seda rakendatakse ajavahemikul 01.01.2021 kuni 31.12.2023 sündinud laste vanematele antava vanemahüvitise arvutamisel. Lisaks töötuna registreeritutele puudutab muudatus ka erivajadustega laste vanemaid, kes eriolukorra tõttu koolide distantsõppel oleku ajal olid oma laste eest hoolitsemiseks palgata puhkusel. (2019) Keskenduda Säästlik transport 96 SF21+ investeeringutega - Tallinna trammiliikluse arendamine seotud - Jalgratta põhivõrgustiku ehitamine majanduspoliitikas - Multimodaalsete transpordisõlmede arendus säästvale transpordi- ja - KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse (5 mln €) 96 RRF energiataristule, - Turba-Rohuküla raudtee ehitus sealhulgas ühendused, - Tallinna Vanasadama trammiliin teadusuuringute ja - RB Ülemiste ühisterminal innovatsiooni edendamisele ning KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse 20 SF21+ 30 ressursi- ja Raudtee investereingud 342 SF21+ energiatõhususele, - Raudteejuhtimissüsteemide uuendamine võttes arvesse - Raudteede ehitus ja rekonstrueerimine piirkondlikke erinevusi. - Raudteede elektrifitseerimine (2020) Kiirendada 2021. aastal on riigieelarves kulutused teadus- ja arendustegevusele märkimisväärselt suurenenud, ulatudes 1% ni investeerimisküpsete SKPst. Täiendavad ressursid suunatakse teadusasutustes tehtavatele teadusuuringutele, teadlaste järelkasvule ning avaliku sektori ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamisele. investeerimisprojektide elluviimist ja edendada Nutikas spetsialiseerumine, TAI edendamine 340 SF21+ erainvesteeringuid, et - erasektori innovatsioonivõime ning TA&I nõudluse laiendamine; toetada majanduse - asjakohase ja paindliku TA&I tagamine erasektorile; taastumist. Keskenduda - nõudluse ja pakkumise ühendamine teadmussiirdemehhanismide abil. investeeringute tegemisel üleminekule Toetus Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks 50 JTF rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, Majanduse mitmekesistamist toetavad teenused 25 JTF eelkõige ettevõtete digitaliseerimisele, Ida-Viru VKEde investeeringutoetus 15 JTF teadustegevusele ja innovatsioonile, energia VKEde kasvu ja konkurentsivõime suurendamine, sealhulgas tootlike investeeringute abil 175 SF21+ puhtale ja tõhusale - Moodsa ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna arendamine tootmisele ja - Iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine kasutamisele, - VKE-de konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasvatamine ressursitõhususele ja - Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine säästvale transpordile, - Loomemajanduse toetamine aidates järk-järgult vähendada majanduse Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel 33 RRF CO2 heidet. Toetada Reformid adresseerivad ettevõtluskeskkonna ja innovaatilise ökosüsteemi parendamist ning väikeste ja keskmise rahastamist, tekitades läbi proaktiivse targa nõustamise, globaalsete löögirühmade ja suurusega ettevõtjate virtuaallavade ellu rakendamise ning eksporti edendavate ja välisinvesteeringuid 31 innovatsioonisuutlikkust meelitavate ettevõtluskeskuste (innovatsioonipesade), ettevõtetele täiendava ning tagada piisav ekspordivõimekuse ja –potentsiaali. juurdepääs - Läbi riigi- ja regioonistrateegiate tekitatakse eksportivatele ettevõtetele suunatud rahastamisele. proaktiivne targal nõuandel põhinev keskkond, mis aitab kaasa globaalse konkurentsivõime kasvatamisel ning seeläbi ka kriisist kannatada saanud majanduse taastumisel. - Eksporti edendavad ja välisinvesteeringuid meelitavad ettevõtluskeskused loovad, mh läbi paremini digiteeritud toodete, eksportivatele ettevõtetele paremad eeldused välisturgudel tegutsemiseks. Samuti loovad need ning potentsiaalsetele investoritele suurema teadlikkuse Eesti innovaatilisest ja soodsast ettevõtluskeskkonnast. Lisaks võimaldavad keskused ettevõtjatele ligipääsu ekspordi edendamiseks ja turulepääsemiseks vajalikele tugiteenustele, luues sisuliselt võimalikud tingimused ärikiirenditeks. - Globaalsete löögirühmade ja virtuaallavade ellu rakendamise tulemusel loome lisandväärtust Eesti e-teenuste ekspordile ja ka e-teenuste vahendusel, Eesti IKT sektori ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamisele ning innovaatiliste välisinvesteeringute Eestisse meelitamisele. Reform aitab saavutada kriisist kannatada saanud eksporditurgude nõudluse taastamisele ja kasvatamisele. Lisaks panustab ettevõtjate aitamisele innovatsiooni ja investeeringute kasvatamisele ning toodete ja teenuste lisandväärtuse kasvamisele, mis panustab omakorda majanduse taastumisele ning keskpikas perspektiivis ettevõtete tootlikkuse kasvule. Piirkondliku, atraktiivse ettevõtlus- ja elukeskkonna toetamine, kvaliteetsete avalike 157,39 SF21+ teenuste kättesaadavus, kohalike omavalitsuste võimekuse kasvatamine Nutikad lahendused (sh rohelised lahendused) linnapiirkondades; Ida-Viru 35,5 SF21+ linnapiirkondade taaselustamine Ida-Viru suurinvesteeringute toetamine 153 JTF Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 459 SF21+ 32 - Korterelamute rekonstrueerimise toetus - Korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide renoveerimise toetus äärealadel - Tervishoiuinfrastruktuuri energiatõhususe suurendamine - Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine - Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine - Biometaani kasutuselevõtu soodustamine - Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine - Asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine Korter- ja väikeelamute energiatõhususe suurendamine 47,15 RRF Inimeste heaolu suurendamine Ida-Virumaal 5 JTF Kaugkütte lahtisidumine põlevkivist 20 JTF Elektri-/hübriidrongid (kogueelarve ca 56 mln) 8,43 CO2 (2021) Kauple- Kirde-Eesti radar (tuuleenergia arendamiseks) (kogueelarve ca 37 mln) 0,55 mistulu (2021) Rail Balticu omapanus (2021) 13,8 (2021) Rahvusvaheline kliimakoostöö 1,5 (2021) Avalike hoonete energiatõhusus (keskvalitsuse ja KOV hooned) 15 (2021) Vähese CO2 heitega sõidukite toetamine 6 (2021) Taastuvenergialahendused koolised ja teadus- arendusasutustes 5 (2021) Energiasäästu lahendused väikesaartel 1,8 (2021) 33  Auditid suuremates taludes, kasvuhoonete pilootprojekt koos CO2 taastamise ja 1 (2021) kontrolliga Rahvusvaheline kasvuhoonegaaside heitkoguste aruandlus 0,7 (2021) Kaasaegsed jäätmekäitluslahendused haridusasutustes alates 2022 Avalike hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programm 25 (2021- MF 22) Vähese heitega (säästliku) ühistranspordi arendamise programm 15 (2021- MF 22) Ringmajanduse edendamine 111 SF21+ - Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; - Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; - Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine; - Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine; - Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine. Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt 37,8 RRF (2020) Kooskõlas üldise vabastusklausliga võtta Rohetehnoloogiate arendusprogrammid 8,38 RRF kõik vajalikud meetmed, et Rohefond 100 RRF tulemuslikult reageerida - Rohefond võimaldab keskkonnaprobleemide lahendamise ja kliimaneutraalse ring- pandeemiale, toetada majanduse saavutamise nimel teha potentsiaalselt tulutoovaid investeeringuid majandust ja tagada tehnoloogilist läbimurret loovatesse ettevõtetesse ning panustada seeläbi kohaliku selle taastumine. Kui kapitalituru ja ettevõtluskeskkonna arendamisse. 34 majandustingimused - Rohefondi eesmärk on luua kapitali pakkumine uute rohetehnoloogiate arendamiseks võimaldavad, järgida strateegilistes valdkondades ja rahastada seeläbi innovaatilisi teadusmahukaid eelarvepoliitikat, mille rohetehnoloogia ettevõtteid. eesmärk on saavutada - Fond võimaldab teha omakapitaliinvesteeringuid valdavalt erafondivalitsejate kaudu usaldusväärne erinevates arengufaasides (loomisest kuni rahvusvahelistel turgudel edu eelarvepositsioon saavutamiseni) ja sektorites loodavatesse ja tegutsevatesse ettevõtetesse, millede keskpikas perspektiivis tooteid, teenuseid või protsesse iseloomustab teadusmahukas rohetehnoloogia.s ja tagada võla jätkusuutlikkus, 2020. aasta lisaeelarve raames eraldati EASi kaudu 35 miljonit eurot kriisist enim mõjutatud ettevõtetele suurendades samal ajal eesmärgiga toetada turismisektori ettevõtjaid ning mikro- ja väikeettevõtteid ning leevendada ettevõtjate investeeringuid. majanduslikke raskusi. 2020. aasta lisaeelarvest eraldati bio- ja maaettevõtetele 200,5 miljonit eurot, et leevendada maaettevõtete ootamatut likviidsuspuudust laenude ja laenutagatiste abil. Põllumajandusmaa kapitalirendi eesmärk on parandada taluomanike juurdepääsu täiendavale rahale ning põllumajandustootja asendustoetus on mõeldud selleks, et loomakasvatajatele ja kasvatajatele pakutaks COVID-19 alusel asendusteenust töölt puudumise tõttu. 1) Sõlmitud on 3 Balti riigi (Eesti, Läti, Leedu) koostöökokkulepe ühtse Baltikumi-ülese kapitalituru loomiseks, mis allkirjastati 3B rahandusministrite poolt 2017.a: https://www.rahandusministeerium.ee/en/news/baltic-states- create-pan-baltic-capital-market . Selle alusel toimub regulaarne koostöö ja erinevate kapitaliturgude edendamisega seonduvate teemade omavaheline koordinatsioon. 2) Hetkel olulisem käimasolev projekt on ühtse Baltikumi-ülese pandikirjade (covered bonds) turu loomine, mis toimub DG REFORMi rahastatava TSI projekti raames koostöös EBRDga. Selle käigus ühtlustatakse 3 Balti riigi pandikirjade regulatsioonid omavahel selliselt, et edaspidi saaks emiteerida ka nö Baltikumi-üleseid pandikirju. Pandikirjade emiteerimine aitab pankadel kaudselt ühtlasi parandada rahastamise võimalusi VKEdele. 3) Lisaks sellele töötavad Balti riigid ühiselt koostöös EBRD-ga selle kallal, et suuremates turuindeksites (näiteks FTSE Russell) käsitletaks Balti riike ühtse regioonina, mis võimaldaks Balti riike indeksites enam pilti saada. See omakorda suurendaks investeeringuid piirkonda (sh ETFde kaudu). 4) Ühtlasi on väljatöötamisel Euroopa Komisjoni SRSS rahastatav ning koostöös EBRD-ga läbiviidav Baltimaade Capital Markets Development Accelerator Fund (CMDAF) loomise projekt. Selle käigus loodaks kolme Baltiriigi ülene fond, mis investeeriks juba küpsemas faasis ettevõtetesse, aidates varasema faasi riskikapitali investoritel ettevõttest väljuda ning ettevõttel börsile minna (nö IPO eelne faas). See aitaks väljuvatel investoritel uutesse 35 ettevõtetesse vahendeid paigutada, misläbi paraneb ka ettevõtete (sh innovatiivsete kasvuettevõtete) rahastamine, kui ka investeerimisobjektiks olevate ettevõtete IPOde kaudu kapitalituru mahtu suurendada. Vahendid fondi paigutamiseks on plaanitud EL struktuurivahenditest (ESEF). Fond peaks toimima hakkama ca 2022.a alguses ning Eesti liitub tõenäoliselt antud fondiga teises ringis. 5) Läti ja EBRDga koostöös on käimas DG REFORM TSI projekt, mille põhiteemaks on kestlikkust toetav rahastamine (Sustainable Finance). Selle raames on plaanis: a) välja töötada Eesti kestlikkust toetava rahastamise strateegia, b) uurida EL kestlikkust toetava rahastamise taksonoomia praktilist rakendatavust mõnede reaalsete investeerimisprojektide näitel, eelkõige fookusega VKEde rakendatavusele, c) suurenda teadlikkust kestlikkust toetava rahastamise teemadest (capacity building). Antud projekti toel peaks lõppkokkuvõttes suurenema rohetoodete pakkumine finantsturul ning ettevõtete roherahastamine, mis eeldab ka innovatsiooni rakendamist. 6) Lisaks sellele tegeletakse hetkel kapitaliturgude kriisist taastamiseks ning VKEde taastamise toetamiseks välja töötatud ning 2021.a veebruaris EL nõukogus heaks kiidetud õigusaktide (MIFID II, prospektimäärus, STS väärtpaberistamise määrus) muudatuste rakendamisega: https://www.consilium.europa.eu/en/press/press- releases/2021/02/15/capital-markets-recovery-package-council-adopts-first-set-of-measures-to-help-companies- access-funding/ . Prospektimääruse ja väärtpaberistamise regulatsiooniga seonduvad muudatused aitavad samuti kaasa ettevõtete kapitalituru kaudu rahastamise kättesaadavuse parandamisele (näiteks prospektirežiimi lihtsustumise kaudu). 7) Eesti siseselt on töös EL prospektimääruse kohustuslikust künnisest allapoole jäävate väärtpaberiprospektide regulatsiooni (rahandusministri määruse) ülevaatamine, mis samuti aitab VKEdel kapitaliturgudelt paremini rahastamist kaasata. Lähtudes EL prospektimääruses sätestatud erandist on Eesti seadusandja näinud ette siseriikliku õigusega nõuded väärtpaberite avaliku pakkumise prospektile, kui väärtpaberite avalik pakkumise rahaline maht jääb vahemikku 2,5 - 8 miljonit eurot; väärtpaberite pakkumised koguväärtusega alla 2,5M euro on prospekti avalikustamise kohustusest välistatud. Võrreldes EL prospektimäärusega on rahandusministri prospektimäärusega ette nähtud nõuded vähem koormavad, sisaldades samal ajal kogu teavet, mida investoril oleks vajalik teada kaalutletud investeerimisotsuse tegemiseks. Emitentidele on soovitud anda võimalikult palju paindlikkust, väga detailse teabe asemel on kasutatud rohkem printsiibipõhist lähenemist. Lisaks on uuenenud prospektimääruses rõhku pööratud teatud aspektidele, mis on muutunud aktuaalsemaks kapitali kaasamise turul tekkinud ilmingute tõttu ning mida kehtivas rahandusministri prospektimääruses ei ole või on vähesel määral reguleeritud - näiteks väärtpaberite emiteerimisel kasutatav tehnoloogia ning selle turvalisus; samuti tuleb avalikustada huvide konflikti tekkimine ning seda vältida. 36 Energeetika. Taastuvenergia kasutuselevõtu hoogustamine 45 RRF Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks (30 mln €) Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm (7 mln €) Energia salvestuse pilootprogramm (8 mln €) Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonna- ja tervisemõjude leevendamine 10 JTF Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine 50 RRF E-riigi (avalike teenuste) reformimine 93,94 RRF - Sündmusteenuste ja etteaimatavate teenuste välja arendamine - Avalike e-teenuste ja taristu taassünd: E-riigi pilveteenustele viimine 156 SF21+ Digitaalne üleminek VKEdes 73 RRF - digitaalsete tehnoloogiate juurutamine ettevõtetele - toetus digitaliseerimisstrateegia väljatöötamiseks + investeeringutoetus digitaliseerimiseesmärkide saavutamiseks - ehitustööstuse digitaalsed lahendused tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks - e-veoselehtede süsteemi toetamine Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine 24,29 RRF 63,73 SF21+ Ärimudelite muutmise toetus 9 RRF Kliimamuutustega kohanemine, riskide ennetamine ja katastroofidega toimetulek, 114,21 SF21+ suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet Turismisektori elavdamise programm 17,65 REACT- EU 37  Ettevõtjate tootearenduse toetus, ettevõtja arenguprogramm, ettevõtja rakendusuuringute 28 REACT- ja tootearenduse toetamine EU Tööturuteenuste pakkumine 9 REACT- EU 100 miljonit maaettevõtete käibe- ja investeerimislaene, 50 miljonit garantiid, 50 miljonit kapitalirenti. 550 miljonit ettevõtete käibekapitaliks ja investeerimislaenudeks, 104 miljonit laenutagatisteks, 300 miljonit strateegiliste ettevõtete aktsiate toetusostudeks, 35 miljonit väikeettevõtete (sh turismisektor) toetuseks Maksuvõla ajatamine, intressimäärade vähendamine, kütuseaktsiisi langetamine, teise samba pensionimaksete tasumise peatamine, kohalike omavalitsuste toetamine jne 268 miljonit eurot Töötuskindlustusfondile tööturumeetmeteks ja haiguspäevade hüvitamiseks. (2020) Parandada Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime 111 REACT- tervishoiusüsteemi - Reageerimine COVIDile EU juurdepääsetavust ja - Investeeringud tervishoiusüsteemi suutlikkuse parandamiseks võitluses COVIDiga, sh vastupidavust, isolaatorid. sealhulgas võttes - Vaktsiinid meetmeid - Hooldekodude nakkuskindlus tervishoiutöötajate - Investeeringud tervishoiusektori kriisidele vastupanuvõime suurendamiseks nappuse leevendamiseks, Eesti tervishoiusüsteemi ümberkorraldamine Põhja-Eestis ja erakorralise meditsiini 326,3 RRF tugevdades esmatasandi kättesaadavuse parandamine arstiabi ja tagades elutähtsate Kättesaadavuse parandamiseks kasutatakse digilahendusi - üleriigiline digiregistratuur, e-konsultatsioonide meditsiinitoodetega pikendamine perearstide ja eriarstide vahel, patsientide jaoks eriarstide kaugkonsultatsioonide juurutamine. varustatuse. 38 Personali nappuse leevendamiseks suurendatakse tervishoiutöötajate ja spetsialistide koolitustellimust. Lisaks toetatakse väljaspool tervishoiusektorit töötavate spetsialistide naasmist tervishoiusektorisse vastavate koolitustega õdedele ja arstidele. Arste motiveeritakse ühtlasi töötama väljaspool suuri keskusi alustamistoetusega ja süsteemi kavatsetakse muuta paindlikumaks. Esmatasandi tervishoiuteenuste tugevdamiseks jätkub (kuni 2023. aastani) tervisekeskuste programmi elluviimine, et pakkuda kaasaegsetes tervisekeskustes perearstide ümber koondatud suuremate meeskondadega laiemat valikut teenuseid. 2020. aastal kaeti riigieelarvest 95 miljoni euro eest Eesti Haigekassa lisakulusid, mis tekkisid kevadise COVID-19 kriisi ajal. Riigieelarve läbirääkimiste käigus otsustati eraldada Haigekassale järgmiseks aastaks 143,4 miljonit eurot ja aastateks 2021-2024 kokku 540 miljonit eurot, et katta sotsiaalmaksu laekumise vähenemisest tingitud puudujääki. Ühtlasi otsustas valitsus eraldada veel 8 miljonit eurot reservfondist COVID-19 erakorraliste tervishoiu tööjõukulude katteks. Sotsiaalministeerium valmistab ette esmatasandi arstiabi tugevdamise seaduse eelnõud, mille eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust, muuta perearstiabi korraldust paindlikumaks ja inimkesksemaks. Ühtlasi laiendatakse õdede õigusi. Seadusega reguleeritakse olukord, kus nimistut teenindavad ajutiselt kaks arsti, et võimaldada pensionile suunduval perearstil nimistu üle andmiseks võtta tööle uus perearst, kes saab seeläbi omandada kogemusi, et nimistu sujuvalt üle võtta. Põhimõttelise muudatusena nähakse eelnõus ette võimalus arstiabi tagamiseks olukorras, kus avalikud konkursid perearsti leidmiseks on korduvalt nurjunud ja nimistu jääb ootamatult arstita. Muudatus võimaldab ajutiselt haiglavõrgu arengukava haiglal perearstita jäänud nimistusse kuulunud inimesi teenindada, et oleks tagatud üldarstiabi kvaliteedile vastav arstiabi kuni uue perearsti leidmiseni. Kindlustuskatte laiendamiseks ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse suurendamiseks analüüsitakse võimalusi suurendada tervisekindlustuskatte ulatust ja vähendada omafinantseerimise koormust. Uuendatakse Eesti strateegiliste varude, sh ravimite ja meditsiiniseadmete varude süsteemi. Inimkeskse lõimitud haiglavõrgustiku kava aastaks 2040 on samuti koostamisel ja uuendamisel (tegevuskava „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040 Eestis“). 39 Eesti Haigekassale eraldatakse veel 143,4 miljonit eurot, et kompenseerida sotsiaalmaksutulu vähenemist ja tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus täies mahus. See suurendab Haigekassa eelarvet 2021. aastal 98 miljoni euro võrra, kokku enam kui 1,7 miljardi euroni. Ressursside parima kasutamise huvides on vajalik tervishoiuteenuste osutamist veel enam konsolideerida. Ettevalmistused uue Tallinna Haigla asutamiseks on juba alanud. 40 Komponent RRF Reformid ja Kirjeldus Üldine eesmärk Flagship CSR toetus investereingud (MEUR) Komponent 1: 73 Majanduse digipöörde Digipööre ettevõtetes Ettevõtete Toetada väikeste ja Ettevõtete digipööre toetamine ettevõtetes E-ehituse arendamine digitaliseerimine keskmise suurusega E-veoselehtede teenuse arendamine ettevõtjate Ettevõtluskeskkonna innovatsioonisuutlikkust arendamine, eriti ning tagada piisav VKEdele ja innovatsiooni juurdepääs 33,17 Ettevõtete Riigi- ja regioonistrateegiad ökosüsteemid rahastamisele. konkurentsivõime Majandust elavdavad innovaatilised toetamine ettevõtluskeskused olulisematel välisturgudel eksporditurgudel Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad 10 Oskuste reform Digitaalse ettevõtte juhtimisvõimekuse Oskuste arendamine RESKILL Tegeleda oskuste ettevõtete kasvatamine 2. IKT ekspertide õppe sisu digipöördeks AND nappuse probleemiga ja digipöördeks ja korralduse redisain pakkumispõhiselt UPSKILL edendada innovatsiooni, targa nõudluse põhiseks tehnika, parandades haridus- ja logistika, tootmise-ja ehitusvaldkondade koolitussüsteemi tasemeõppes 3. Kvalifikatsiooni suutlikkust ja vastavust tõendamise redisain, sh kutsestandardite tööturu vajadustele sisuline ajakohastamine, (CSR 2019) mikrokvalifikatsioonide loomise piloteerimine Komponent 2: 8,38 Investeeringu abil toetatakse Uuenduslike puhaste Kiirendada Rohepörde Rohoetehnoloogiate iduettevõtluse ökosüsteemi arendamist. tehnoloogiate investeerimisküpsete kiirendamine arendusprogrammid Seeläbi soodustatakse rohetehnoloogia väljatöötamise ja avaliku sektori mahuka ettevõtluse kasvu, ettevõtete juurutamise toetamine investeerimisprojektide konkurentsivõime ja Kasvuhoonegaaside elluviimist ja edendada innovatsioonivõimekuse kasvu ning heitkoguste vähendamine erainvesteeringuid, et kõrgema lisandväärtusega toodete ja toetada majanduse teenuste eksporti. Sekkumiste abil Ringmajanduse, säästva taastumist. Keskenduda toetatakse olemasoleva ökosüsteemi sinise majanduse ja investeeringute tegutsemist alates ideekorjetest kuni biomajanduse tegemisel üleminekule inkubatsiooni esimeste tasemeteni. Lisaks edendamine rohelisele majandusele tõstetakse riigi pädevust rohetehnoloogia ja digitehnoloogiale, valdkonna iduettevõtluse arendamisel, eelkõige ettevõtete koordineerimisel ja seda toetava digitaliseerimisele, 41  alusandmestiku pakkumisel. Meede teadustegevusele ja hõlmab innovaatilistele innovatsioonile, energia rohetehnoloogiatele keskenduvate puhtale ja tõhusale iduettevõtete arendusteenuseid ning tootmisele ja rohepöörde alusandmestiku ette kasutamisele, valmistamist iduettevõtluse toetuseks. ressursitõhususele ja 9 Tootmisettevõtte Eesmärk toetada kohaliku tootmise säästvale transpordile, ärimudeli toetus toimepidevust, valmisolekut tagada aidates järk-järgult võimalikus kriisiolukorras vajalikud vähendada majanduse tooted Eestis ning nende CO2 heidet. (CSR konkurentsivõime eksporditurgudel. 2020) Ettevõtetele antakse toetusi oma sihtturu jaoks vajalike kinnituste ning sertifikaatide saamiseks ning 9 Anu Kull, MKM [email protected] ettevõtete ja protsesside vastavusse viimiseks valdkondlike standardite ja nõuetega (sh näiteks Euroopas Tunnustatud Asutuse nõuetele vastavus). Toetust antakse 2/3 ulatuses vajalikust investeeringust, millele lisandub 1/3 ulatuses ettevõtte omafinantseering 37,8 Ressursitõhusate Investeeringu abil toetatakse ettevõtete POWER UP, rohetehnoloogiate ressursitõhususe, sh energiatõhususe, RECHARGE kasutuselevõtt suurendamist keskendudes eelkõige and REFUEL alakasutatud bioressursi väärindamisele, tootmistehnoloogia uuendamisele ja tootearendusele. Investeeringus on oluline osa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisel aitamaks kaasa suuremale ressursside väärindamisele ning rohetehnoloogiate väljatöötamisele ja rakendamisele. Meede keskendub tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamisele ning bioressursside väärindamisele. Ettevõtetele, sh põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja 42  toiduaine¬tööstuse ettevõtetele ning teadus-arendusasutustele antakse toetust investeeringuteks tootmis-tehnoloogia uuendamiseks, tootearenduseks ja bioressursside (sh kaassaaduste ja jääkide) väärindamiseks ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks. 50 Vesiniku Toetatakse rohevesiniku tervikahelate POWER UP, terviktehnoloogiate loomist, mis hõlmab rohelise vesiniku RECHARGE kasutuselevõtu tootmist, tarnimislahendust (sh vajadusel and REFUEL edendamine taristut) ja lõpptarbimist. Meede sisaldab nii investeeringu kui ka tegevustoetuse võimaldamist. Meetme rakendamine algab 2021. aastal: varem määratletud kriteeriumidest lähtudes valitakse taotlusvooru tulemuste alusel toetatavad pilootprojektid. 2022. a alustatakse investeeringute tegemist vesiniku tervikahela ülesehitamiseks vajalikesse tehnoloogiatesse ja seadmetesse, neid jätkatakse seadmete seadistuse ja kasutuselevõtuni 15 Roheoskuste Läbi täiend- ja ümberõppe töötajate Oskuste arendamine RESKILL Tegeleda oskuste arendamine roheoskuste kaasajastamine uute rohepöörde toetamiseks AND nappuse probleemiga ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks, et UPSKILL edendada innovatsiooni, valmistada ette laiemate parandades haridus- ja rohemajandust puudutavate teadmiste ja koolitussüsteemi oskustega tööjõudu. suutlikkust ja vastavust tööturu vajadustele (CSR 2019) 100 Rohefond Rohefondi eesmärk on luua kapitali Uuenduslike puhaste [poss.] Toetada väikeste ja pakkumine uute rohetehnoloogiate tehnoloogiate POWER UP, keskmise suurusega arendamiseks strateegilistes väljatöötamise ja RECHARGE ettevõtjate valdkondades ja rahastada seeläbi juurutamise toetamine & REFUEL innovatsioonisuutlikkust innovaatilisi teadusmahukaid Kasvuhoonegaaside ning tagada piisav rohetehnoloogia ettevõtteid. Rohefond heitkoguste vähendamine juurdepääs soodustab uute rohetehnoloogiate teket rahastamisele. järgmistes strateegilistes valdkondades: • (CSR 2020) 43  energeetika • põllumajandus • toiduainetetööstus • transport ja logistika • materjalide ja keemiatööstus • keskkond Komponent 3: E- 42,77 Riigi IT-baasteenuste Digiriigi baasteenuste Avaliku sektori ja avalike CONNECT, Kiirendada Eesti reform: töökoha- ja ümberkorraldamine ning turvaline teenuste digitaliseerimine MODERNISE investeerimisküpsete servermajutusteenuste pilvetaristule üleminek Suurimate IT- avaliku sektori ümberkorraldamine baasteenuste (serveritaristu ja Digitehnoloogiate ja investeerimisprojektide digiriigi kestlikkuse arvutitöökohad) osutamist korraldab turvalise ühendusvuse elluviimist ja edendada tagamiseks edaspidi riigis üks kompetentsikeskus. arendamine ja erainvesteeringuid, et Kasutatakse järjest enam pilvetaristut, sh juurutamine toetada majanduse majutatakse kriitilised andmekogud ja taastumist. Keskenduda infosüsteemid pilvelahendusega investeeringute andmesaatkonda, et tagada teenuste tegemisel üleminekule kõrgendatud käideldavus. Investeeringute rohelisele majandusele tulemusel on IT-baasteenuste kvaliteet ja digitehnoloogiale, kõrgem, kasvab teenustega rahulolu ja eelkõige ettevõtete paraneb infoturve digitaliseerimisele, 50,17 Avalike digiteenuste Andmehalduse ja avaandmete Digitehnoloogiate ja MODERNISE teadustegevusele ja reform: ettevõtjatele ja oivakeskuse loomine ja väljaarendamine turvalise ühendusvuse innovatsioonile, energia kodanikele riigi Eraisikutele sündmusteenuste ja arendamine ja puhtale ja tõhusale teenuste muutmine etteaimavate teenuste väljaarendamine juurutamine tootmisele ja sündmuspõhiseks, kasutamisele, Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava proaktiivseks ja ressursitõhususele ja väljaarendamine säästvale transpordile, kõnekrati abil kasutatavaks #Bürokrati programm (riikliku aidates järk-järgult virtuaalassistendi platvorm ja vähendada majanduse ökosüsteem) CO2 heidet (CSR 2020) 3,9 Rahapesu ja terrorismi Eesmärgiks on luua strateegilise Kvaliteetse ja kaasaegse MODERNISE Suurendada rahastamise andmeanalüüsi funktsiooni (SAF) keskus juhtimise tagamine jõupingutusi strateegilise analüüsi Rahapesu Andmebüroo juurde, et rahapesuvastase uuele tasemele süsteemselt hinnata rahapesu Avaliku sektori ja avalike raamistiku tulemusliku viimine Eestis ja terrorismi rahastamise riske ning teenuste digitaliseerimine järelevalve ja suunata seotud asutuste ja kohustatud jõustamise tagamiseks. isikute tegevusi riskide maandamisel (CSR 2020) analüütiliselt ja teadmisepõhiselt. SAF keskuse abil paraneb finantskuritegude ja sellega 44  seotud kuritegevuse pärssimise võimekus läbi järelevalvetegevuste ning sihistatud menetluste, kasutades maksimaalselt olemasolevaid ja riigi poolt juba kogutavaid andmeid. Investeeringuga luuakse nende andmete töötlemiseks ja mitmekülgse kasutusväljundiga analüüsitoodete pakkumiseks tehisintellekti abil rakendav infosüsteem. 24,29 Viimane miil Kaetakse täiendavad 8 000 aadressi Suure läbilaskevõimega CONNECT Kiirendada turutõrkepiirkondades kvaliteetse ühenduste aredamine investeerimisküpsete internetiühendusega. avaliku sektori investeerimisprojektide Komponent 4: 45 Energeetika Taastuvenergia tootmisseadmete ja Toetada puhta energia [poss.] elluviimist ja edendada Energeetika ja investeeringud salvestusseadmete rajamisega seonduva kasutuselevõttu, eriti POWER UP, erainvesteeringuid, et energiatõhusus taastuvenergia regulatsiooni tõhustamine taastuvenergia, aruka RECHARGE toetada majanduse osakaalu Elektrivõrgu tugevdamise programm võrgu ja salvestamise & REFUEL taastumist. Keskenduda kasvatamiseks taastuvenergia tootmisvõimekuse infrastruktuuri kaudu investeeringute tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tegemisel üleminekule tormid) kohanemiseks rohelisele majandusele Tööstusalades taastuvelektri ja digitehnoloogiale, tootmisseadmete kasutuselevõtu eelkõige ettevõtete hoogustamise programm digitaliseerimisele, teadustegevusele ja 47,15 Hoonete Elamumajanduse RENOVATE innovatsioonile, energia energiatõhusus Korterelamute rekonstrueerimise energiatõhususe puhtale ja tõhusale toetamine parandamine tootmisele ja renoveerimislaine abil kasutamisele, Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine ressursitõhususele ja säästvale transpordile, Komponent 5: 5 KOVide Kergliiklusteed väljaspool suuremaid Säästva ja RECHARGE aidates järk-järgult Säästlik transport investeeringud linnakeskusi, sh ligipääsud RB keskkonnasõbraliku AND vähendada majanduse jalgratta- ja/või peatusteni. transpordi kasutamise REFUEL CO2 heidet (CSR 2020) jalgteedesse suurendamine 34 Rohuküla raudteee Turba-Risti raudteelõigu ehitus Rohuküla ehitus(Turba-Ellamaa; trassil, mis rajarakse vana Haapsalu Kasvuhoonegaaside Ellamaa-Risti) raudtee tammile. Tegemist on raudtee heitkoguste vähendamine 45  taastamise projektiga kuni maakonna piirini. 26 Vanasadama Trammiliin kulgeb Tallinnas Gonsiori ja trammiliin Kivisilla tn ristmikult olemasoleva trammitee pikendusena mööda Gonsiori tn Laikmaa tn-le. Laikmaa tn mööda ületab trammitee Narva mnt ning suundub Hobujaama tn-le. Hobujaama tn- lt liigub trammitee üle Olerexi bensiinijaama krundi Ahtri tn-le ning sealt Laeva tn kaudu Kuunari tn-le. Kai ja Kursi tn kaudu möödub trammitee Linnahallist ja Kultuurikatlast ning ühineb olemasoleva trammiteega Põhja puiesteel Balti jaama suunas. Üks peatustest tuleb mh sadama A- reisiterminali juurde (rajatakse jalakäijate galerii ka D-terminalini). 31 Ülemiste ühisterminal Ülemiste ühisterminal ühendab olemasolevat ja RB raudteed, linnatransporti (trammitee), kaugliini bussitransporti, lennujaama. Investeering hõlmab terminali hoone, parklate, juurdepääsuteede, platvormide, raudtee ja trammiliini pikenduse ehitust. Komponent 6: 280 Põhja-Eesti Investeering hõlmab Tallinna haigla Tervishoiusüsteemide Parandada Tervis&sotsiaalkaitse tervishoiusüsteemi Lasnamäe põhikorpuse projekteerimist ja vastupidavuse, tervishoiusüsteemi ümberkujundamine haiglahoone ehitust. kättesaadavuse ja juurdepääsetavust ja tõhususe, nende vastupidavust, kättesaadavuse ja kriisiks sealhulgas võttes 46,3 Kiirabi lennuteenuse vähemalt kahe multifunktsionaalse ja valmisoleku parandamine meetmeid väljaarendamine ilmastikukindla meditsiinikopteri tervishoiutöötajate soetamine koos taristu projekteerimise ja nappuse ehitamisega. Lisaks erakorralisele leevendamiseks, meditsiinitranspordile ja välispiiri tugevdades esmatasandi jälgimisele saab PPA koptereid kasutada arstiabi ja tagades ka muudel seaduses sätestatud elutähtsate eesmärkidel, sealhulgas: • otsingu- ja 46  päästetööd, sealhulgas meditsiiniline meditsiinitoodetega evakueerimine merel; • metsa ja varustatuse (CSR 2020) maastikupõlengute kustutamise toetamine; • keskkonna ja merereostuse seire; • ühenduse tagamine väikesaartega (hädaolukorras inimeste ja toidu transport, meditsiiniline abi jne) n/a Reformi eesmärk on tagada läbi Tööjõunappuse koolitustellimuste parandamise piisavalt leevendamine tervishoiutöötajaid (eeskätt suurendada tervishoiusektoris arstide ja õdede arvu) tervishoiuteenuste pakkumise suurendamiseks ning kättesaadavuse tagamiseks kogu Eestis. n/a Eesmärk on tagada üldarstiabi Tervishoiu kättesaadavus, nimistute teenindamise esmatasandi järjepidevuse parandamine ning süsteemi tugevdamine paindlikumaks ja inimkesksemaks muutmine. Selleks on vajalik muuta tervishoiuteenuste korraldamise seadust ja teisi seadusi. n/a Reformi eesmärgiks on uuendada e- E-tervise edendamine tervise valitsemisraamistikku, mis senisest paremini vastaks tervisesüsteemi vajadustele ning tagaks jätkusuutlikku tervisesüsteemi toetavate digilahenduste arengu Eestis. Reformi käigus analüüsitakse praeguse tervisesüsteemi IKT valitsemismudelit riigis, selle tugevusi ja nõrkusi ning töötatakse vastavalt rahvusvahelisele parimale praktikale ja Eesti tervisesüsteemi ja e- riigi eripärast lähtuvatest vajadustest välja edasivaatav uus e-tervise valitsemismudel koos rakenduskavaga ning tagatakse, et sidusrühmadel on ühine arusaam rollide ja vastutuse jaotusest e-tervises. 47 10 Noorte Meetme „Minu esimene töökoht“ Tööturul osalemise sotsiaalse turvavõrgu tööturumeetmed eesmärk on soodustada vähese parandamine, sealhulgas piisavuse töökogemusega noorte töölevõtmist ja haavatavate rühmade suurendamine, sh seeläbi vähendada noorte töötust. Meede jaoks töötuskindlustuse koosneb palgatoetuse ja koolituse laiendamine (CSR komponendist. Palgatoetust ja 2019, 2020) koolituskulu hüvitist makstakse tööandjale, kes võtab tööle 16-29 aastase töötuna registreeritud noore, kelle töökogemus on puuduv või lühiajaline. Palgatoetus ühes koolitusega annab vähese töökogemusega noortele parema stardipositsiooni ning eeldused tulevikus töötuks jäämise ennetamiseks. n/a Eesti pikendab 2021. aastal lõppevaid Töötuskindlustus töötuskindlustushüvitisi ja töötutoetuseid, hüvitiste süsteemi kui registreeritud töötuse määr tõuseb üle laiendamine uutele 8,5%. Reformi ellu viimiseks on vaja sihtrühmadele muuta tööturuteenuste ja -toetuste seadust ning töötuskindlustuse seadust. n/a Jätkatakse Struktuurireformide Hoolduse toetusprogrammi (Structural Reform integratsioon Support Programme, SRSP) projekti „Integreeritud teenuspakkumise toetamine Eestis“ jätkutegevustega (2021-2027), mille eesmärk on panustada integreerituma ja inimkesksema toetussüsteemi loomisesse erivajadusega inimestele ja suure toetusvajadusega eakatele, hõlmates nii sotsiaalseid, tööalaseid kui meditsiinilisi sekkumisi. 48 4. Võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus Eestis on inimõiguste, sealhulgas ELi põhiõiguste harta järgimise tagamise mehhanism siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu paika pandud. Eestis on monistlik õigussüsteem ja rahvusvaheliste dokumentide sätted muutuvad ratifitseerimisel siseriiklikus õiguskorras siduvaks. Kui Eesti seadused või muud õigusaktid on vastuolus Riigikogu ratifitseeritud rahvusvahelise lepinguga, kehtivad rahvusvahelise lepingu sätted (ÜRO, ühine põhidokument, mis on osa osalisriikide aruannetest - Eesti, 2016). Inimõigused on kaitstud põhiseaduse ja kindlate valdkondade konkreetsete õigusaktidega. Kõik riigiasutused (seadusandlikud, täidesaatvad või kohtulikud) on kohustatud austama inimõigusi (põhiseaduse artikkel 14). Põhiseaduses kasutatud mõisted on üldised ja avatud rakendamist võimaldavad mõisted - seadused ja määrused rakendavad inimõigusi. Inimõigustega seotud seadustele pööratakse rohkem tähelepanu ja tähelepanu - neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu liikmete enamus. Seadused kuulutab välja president ja president võib antud olukorras pöörduda Riigikohtusse, kui seadus on põhiseadusega vastuolus. Määrused võtavad vastu Eesti Vabariigi valitsus ja valitsuse ministrid. Kõik regulatsioonide tüübid peavad olema ette nähtud seaduses. Õiguskantsler on riigiametnik, kes kontrollib seadusandliku ja täidesaatva valitsuse ning kohalike omavalitsuste seadusandlikke instrumente põhiseaduse ja seaduste vastavuse osas ning on oma kohustuste täitmisel sõltumatu. Õiguskantsleri peamine põhiseaduslik kohustus on tagada, et seadused ja määrused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja vastaksid teistele seadustele. Õiguskantsler on sõltumatu ametnik, kes kontrollib õigusaktide vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Eesti Vabariigi seadustele. Tema ülesannete hulka kuulub ka näiteks järelevalve teostamine õigusaktide vastavuse üle rahvusvahelistele lepingutele ja eraõiguslike isikute vahel põhiseaduse ja teiste seaduste alusel tekkivate diskrimineerimisvaidluste lahendamine. Õiguskantsler arvestab talle tehtud ettepanekuid seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja valitsusasutuste töö kohta ning annab vajadusel oma järeldustest teada Riigikogule. Õiguskantsler tegutseb ka laste ombudsmanina(http://lasteombudsman.ee/en/welcome). Õiguskantsler tagab, et avalikke ülesandeid täitvad ametiasutused ja ametnikud ei riku inimeste põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, seadusi ja muid üldkohaldatavaid õigusakte ning hea halduse põhimõtteid; kinnipeetud isikuid ei kohelda alandavalt, julmalt või ebainimlikult. 2015. aastal loodi tugistruktuur (Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus), et pakkuda täiendavat tuge poliitikakujundajatele ja elluviijatele soolise võrdõiguslikkuse tagamisel ning tagada mittediskrimineerimine (sh juurdepääsetavus) kavandamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise protsessis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide ja projektide puhul. Keskus on avaldanud mitmesuguseid infomaterjale, sealhulgas temaatilisi teabelehti ja juhiseid ning korraldanud koolitusi rakendusasutustele, vahendusasutustele ja fondide taotlejatele, et tõsta teadlikkust puuetega inimeste juurdepääsetavuse ja kaasamise kohta. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule on antud mandaat jälgida inimõiguste rakendamist Eestis. Volinik on sõltumatu ja erapooletu ekspert, kes tegutseb sõltumatult, jälgib 49 soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Volinik võtab vastu isikute avaldusi ja esitab arvamusi võimalike diskrimineerimisjuhtumite kohta; nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimiskaebuste esitamisel, analüüsib õigusaktide mõju nii naiste ja meeste kui ka vähemuste olukorrale ühiskonnas; teeb Vabariigi Valitsusele, valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende asutustele ettepanekuid õigusaktide muutmiseks; nõustab ja teavitab Vabariigi Valitsust, valitsusasutusi ja kohaliku omavalitsuse asutusi soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse rakendamisega seotud küsimustes; võtab meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks, avaldab ka aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta. (ÜRO, ühine põhidokument, mis on osa osalisriikide aruannetest - Eesti, 2016). Volinik on ühtekuuluvuspoliitika seirekomisjoni liige ning on kutsutud osalema partnerina RRP kavandamise protsessis erinevatele kohtumistele ja seminaridele. Kõik ministeeriumid vastutavad inimõiguste kaitse ja edendamise eest oma haldusalas. Ministeeriumid valmistavad ette, võtavad vastu ja viivad ellu valitsuse tegevuskavasid mitmesugustes inimõigustega seotud küsimustes - vastutavad ministeeriumid kasutavad võrgustikke, kus osaleb lai ring valitsuse ja valitsusväliseid asutusi. Samuti on avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mis on asutatud avalikes huvides ja juriidilist isikut käsitleva seaduse kohaselt. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul ei tohi olla tsiviilõigusi ega kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Lisaks õiguskantsleri ja soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise voliniku aruannetele koostavad inimõiguste keskus, inimõiguste instituut ja inimõiguste õigusteabe keskus süstemaatiliselt aruandeid inimõiguste olukorra kohta Eestis. Samuti avaldab Eesti välisministeerium oma veebisaidil (http://vm.ee/et/human_rights) inimõiguste lepingutel põhinevate organite aruandeid ja kokkuvõtvaid tähelepanekuid (ÜRO, ühine põhidokument, mis on osa osalisriikide aruannetest - Eesti, 2016). Kui isik tunneb, et tema õigusi on rikutud, on tal võimalus pöörduda kohtusse (tavaliselt halduskohtusse). Võimalik on nõuda rikkumise kõrvaldamist või kahju hüvitamist. Hagiavaldus esitatakse esimese astme kohtule, apellatsioonkaebus teise astme kohtule ja kassatsioonkaebus kolmanda või kõrgeima astme kohtule. Asja arutatakse Riigikohtus pärast kõigi varasemate kohtuinstitutsioonide läbimist. Apellatsiooni esitamist reguleerivad vastavad kohtumenetluse seadustikud. Juriidilistele ja füüsilistele isikutele parima õigusabi tagamiseks on lubatud kohtuasja esitada Riigikohtusse ainult vandeadvokaatidel. Kui inimene on läbinud kõik Eesti Vabariigi kohtuorganid ja soovitud tulemusi pole saavutatud, võib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole (ÜRO, ühine põhidokument, mis on osa osalisriikide aruannetest - Eesti, 2016). Puuetega inimeste õiguste edendamine vastavalt konventsiooni põhimõtetele on integreeritud mitmesse arengukavasse ja strateegiasse, millest kõige olulisemad on praegune heaolu arengukava 2016–2023 ja tulevane heaolu arengukava 2023–2030. 50 Strateegia „Eesti 2035“ raames on kokku lepitud kindlad sihid nii soolise palgalõhe kui ka soolise võrdõiguslikkuse osas, mida hakatakse jooksvalt seirama. Sooline palgalõhe 17,1% (2019) > 5% (2035) Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE, Gender Equality Index) 60,7 väärtuspunkti 100st (2018) > 70,7 väärtuspunkti 100st (2035) Ligipääsetavus 2018. aastal jõustus ettevõtluse ja infotehnoloogia ministri määrus, mis sätestab erivajadustega inimesi silmas pidades hoonetele üksikasjalikud nõuded. Määrust kohaldatakse ennekõike hoonete või hooneosade suhtes, kus osutatakse avalikke teenuseid ning linnapiirkondade avalikele teedele ja avalikult ligipääsetavatele erateedele. Vabariigi Valitsus seadis oma 2019−2023 tegevusprogrammis eesmärgiks parandada elukeskkonna ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt. Sellest eesmärgist lähtudes otsustas Vabariigi Valitsus 26. septembril 2019. aastal luua ligipääsetavuse rakkerühma. Rakkerühma moodustas riigisekretär 8. novembril 2019. aastal. Valitsuse otsuse kohaselt peab riigisekretär esitama rakkerühma tegevuste elluviimisest valitsusele vaheülevaateid. Vahearuanded annavad ülevaate rakkerühma tööst, peamistest ligipääsetavuse probleemidest ja võimalikest lahendustest. Vahearuanne esitab olulisemate elukeskkonna ja ühiskonna ligipääsetavust puudutavate poliitikavaldkondade kujundamiseks esialgsed ettepanekud, mille eesmärk on tagada kõikide inimeste võrdne võimalus osaleda ühiskonnaelus. Ettepanekud on esmased ning rakkerühma teise tööaasta eesmärk on ettepanekuid täpsustada ja pakkuda välja detailsemad soovitused nende rakendamiseks. Rakkerühma töö toimub kahel tasandil – põhikoosseisus ja alatöörühmades. Ligipääsetavuse rakkerühma ülesanded: 1. Selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele (kaubandusettevõtted, kultuuri- ja meelelahutusasutused, ühiskasutatavad välijõusaalid, kergliiklusteed, spordihooned jm), riigi ja erasektori teenustele (pangateenused, televisioon ja teised audiovisuaalmeedia teenused jm), e-teenustele, elukondlikule kinnisvarale ning transpordivahenditele. 2. Töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide poliitikavaldkondade loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju; samuti ligipääsetavuse alase teadlikkuse ja pädevuse suurendamine ühiskonnas läbivalt. Rakkerühma liikmeteks on: • Eesti Arhitektide Liit • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Eesti Kinnisvarafirmade Liit • Eesti Linnade ja Valdade Liit 51  • Eesti Puuetega Inimeste Koda • Eesti Pensionäride Ühenduste Liit • Eesti Tööandjate Keskliit • Haridus- ja Teadusministeerium • Kultuuriministeerium • Lastekaitse Liit • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Rahandusministeerium • Riigikantselei • Riigi Kinnisvara AS • Sotsiaalministeerium • Tallinna linn • Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet • Võrdõigusvolinik • Õiguskantsler Rakkerühma eesmärk on töötada välja ettepanekud ja meetmed, mis toetavad ligipääsetavuse tagamist nii avalikus kui ka erasektoris. Meetmed hõlmavad uue loodava keskkonna ligipääsetavuse tagamist, olemasoleva keskkonna ligipääsetavuse parandamist ning ligipääsetavuse alase ühiskondliku teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamist füüsilise ja infotehnoloogilise keskkonna ning teenuste kujundajate seas. Samuti on oluline parandada otsustajate ja kogu ühiskonna teadlikkust ligipääsetavuse teemal ning saavutada lähiaastatel olukord, kus loodav füüsiline ja e-keskkond vastab nüüdisaegsetele ligipääsetavuse põhimõtetele. Rakkerühma loomisel lähtuti olulisest põhimõttest vaadelda ligipääsetavuse sihtrühmana kogu elanikkonda elukaare vältel. Seniajani on valdkonda eelkõige arendatud puuetega inimeste erivajadustest lähtuvalt, kuid arvestades elanikkonna vananemisega peab riiklik poliitika võtma arvesse kõikide inimeste vajadusi ja elukeskkonna kujundamist sobivaks elukaare vältel. Vastasel juhul kasvavad riigi kulud ligipääsematu ühiskonna kompenseerimisel ning tagatud ei ole inimeste võrdne ligipääs ja võimalus ühiskonnaelust osa võtta. Mida kauem on rahvastiku vananedes võimalik tagada vanemaealiste pikaajaline aktiivsus ühiskonnas ja tööturul, seda edukam on ka majandus. Rakkerühma senine töö on keskendunud probleemide laiapõhjalisele analüüsimisele ja lahenduste arutelule. Kuna ligipääsetavus on inimese teekonna põhine, siis on teema käsitlemine jagatud seitsmesse suuremasse alateemasse, mis tervikuna katavad pea kogu ühiskonna, millele ligipääs tuleb tagada. Alateemadeks on elukondlik kinnisvara, avalikku teenust pakkuvad hooned, ühistransport, teede taristu, audiovisuaalmeedia, e-keskkonnad ja turism. Senise töö käigus on välja selgitatud iga alavaldkonna ligipääsetavuse probleemid, riiklike nõuete sisu ning järelevalve seis. Probleemide analüüsi baasil on välja töötatud põhimõttelised suunad, mille poole riiklik poliitika peab liikuma ning millest ka rahastamisotsuste tegemisel ja EL fondide, sh Taasterahastu rakendamisel tuleb lähtuda, et tagada inimese liikuvuse põhine terviklik vaade ja ligipääsetavus. Ligipääsetavusega seotud põhimõtted ja suunad, millest lähtutakse: 52 • Seada eesmärgiks saavutada ligipääsetav Eesti aastaks 2035. Eesmärk eeldab, et tervikliku ligipääsetavuse poliitika tulemusena lõppeb ligipääsematu keskkonna loomine, avalik sektor näitab eeskuju ning loob piisava motivatsiooni erasektorile luua ligipääsetavaid lahendusi ning teatud vajalikus mahus suudetakse rekonstrueerida olemasolevat keskkonda. • Teemavaldkonna käsitlemisel lähtutakse edaspidi kaasava disaini mõistest. Kaasav disain on laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete ja teenuste disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik. • Elukeskkonna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist nii füüsilisele keskkonnale kui ka infovahetus- ja e-teenuste keskkonnale, tagades sel viisil võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet. • Lähtuda laiemast elukaarel põhinevast ligipääsetavuse kontseptsioonist ning mitte kitsast puuetega inimeste vaatest. Viimane ei võimalda arvestada avaliku ruumi loomisel paljude teiste sihtrühmade vajadusi, kelleks on lapsed, väikelaste vanemad, eakad, ajutise vigastusega inimesed jt. • Riiklik lähenemine ligipääsetavusele peab olema terviklik. Selleks, et iga inimene tunneks end ühiskonnas tegusa, väärika ja teretulnuna, ei piisa, et üksik teenus või ehitis vastaks kaasava disaini põhimõtetele – oluline on kasutaja teekonna tervikvaade alates koduuksest kuni teenuse või kaubani soovitud asukohas. Teekonna tervikvaade aitab näha ka ligipääsetavuse kui valdkonna ulatust ning toob esile suure arvu poliitikavaldkondi, mille loomulik osa peab olema ligipääsetavusega arvestamine – ruumiline planeerimine, hooned (sh avaliku otstarbega hooned ning äri- ja elukondlik kinnisvara), teede taristu, ühistransport, erinevad riigi ja erasektori teenused, e-keskkonnad ja -teenused, audiovisuaalmeedia jpm. • Ligipääsetava keskkonna loomine alates projekti algfaasist ei ole kulukam kui ligipääsematute lahenduste loomine. Selle hinnangu juures lähtutakse kehtivatest ligipääsetavuse miinimumnõuetest hoonetele ja e-keskkondadele ning asjaolust, et kehtivate miinimumnõuete rakendamine, laiendamine elukondlikule kinnisvarale või muul viisil arendamine on proportsionaalne ja ületab sellest saadavat kasu ühiskonnale. Näiteks ehitus- või loomisprotsessis ei ole madalam äärekivi kallim kõrgest, laiem ukseava kitsast või ligipääsetav veebikeskkond kallim ligipääsematust. Strateegia „Eesti 2035“ on kokku lepitud seada ligipääsetavuse osas konkreetne sihttase, mida jooksvalt seirata ligipääsetavuse näitaja alusel, mille metoodika ning alg- ja sihttasemed töötatakse välja 2021.a. jooksul. Kõigi Taastekavas planeeritud reformide/investeeringute puhul jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis/investeeringus osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse ligipääsetavuse põhimõtteid ning võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Tegevused on suunatud erinevatele sihtrühmadele, arvestades nende eripära. 53 5. Sidusus Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste kirjeldamisel on juba arvestatud 2020. aasta koroonakriisi esmamõjudega (näiteks töötuse kasv ja surve tervishoiusüsteemi toimepidevusele). Strateegias seatud sihte kriis ei muuda, küll aga tuleb nende saavutamise tagamiseks arvestada 2020. ja 2021. aastal toimunu pikemaajaliste mõjudega. Eesti lähenemine kriisi mõjude leevendamisele lähtub põhimõttest, et tegevusi kavandatakse nii, et need panustavad ka „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide saavutamisse ning tegevuste elluviimine ja ressursside planeerimine toimub olemasolevate protsesside osana. Samast põhimõttest on lähtutud ka Taastekava koostamisel, mis on strateegia „Eesti 2035“ üks lisa ning mis peab aitama kaasa ühelt poolt majanduse taaskäivitamisele ning teisalt Eestis kokku lepitud strateegiliste sihtide saavutamisele. Kriisihaldamise üldpõhimõtete kokkuleppimiseks kinnitas Vabariigi Valitsus 2020. aasta kevadel „COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia“, kus seati neli eesmärki: • Tagada inimeste füüsiline ja vaimne tervis ehk pidurdada viiruse levik ja leevendada viiruse mõju tervishoiusüsteemile nii lühi- kui ka pikaajalises vaates. • Tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine ehk leevendada eriolukorra piirangutest tulenevat võimalikku mõju inimese sissetulekutele, töökoha säilimisele, haridusele ning igapäevasele toimetulekule. • Toetada ettevõtete toimetulekut ja konkurentsivõime kestmist ehk leevendada ettevõtetele piirangutest tulenevat mõju. • Tagada ühiskonna ja riigi toimimine ehk hoida elutähtsate kaupade varu ja teenuste pakkumine vajalikul tasemel, kindlustada elanikkonna turvalisus, põhiseadusliku korra järgimine ning Eesti riigi iseseisvus. Neist esimesed kaks toetavad ennekõike „Eesti 2035“ strateegilist sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“. Kolmas eesmärk panustab vahetult sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning neljas sihti „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Tegevusi on välja töötatud jooksvalt, lähtudes väljumisstrateegia seatud raamistikust. Sealhulgas on strateegia eesmärkide saavutamiseks koostatud ministeeriumites konkreetsemaid tegevuskavu, nagu näiteks „Tervisesüsteemi plaan COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal“ ja „Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala väljumisplaan“, ning peaministri algatusel tegutses 2020. aastal majanduse elavdamise eksperdirühm. Valitsuskabinet kiitis 22. aprillil 2021.a. heaks koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Poliitikakujundamise valges raamatus "Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes" kirjeldatakse riigi tegevusi ja otsustusprotsessi põhimõtteid nii koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kui ka selle levikust tingitud sotsiaal- majanduslike mõjude leevendamiseks. Ka 2021. aastal kavandatakse kriisimeetmete elluviimine ja rahastamine olemasolevate protsesside (sealhulgas riigi eelarvestrateegia ja välisvahendite planeerimine) osana ning otsuseid tehakse lähtuvalt strateegias „Eesti 2035“ 54 seatud strateegilistest sihtidest. Selline lõimitud lähenemine tagab ühelt poolt, et ka lühiajalised kriisimeetmed panustavad Eesti pikaajalistesse eesmärkidesse ning samal ajal ei suurenda tarbetult bürokraatiat. Lisaks koroonakriisist väljumise tegevuskavale kinnitas Vabariigi Valitsus 29. aprillil 2021.a. “Eesti 2035” uuendatud tegevuskava, mis on aluseks ka kriistist väljumisel, aga ka majanduse konkurenstivõime suurendamisel, digi- ja rohepöörde hoogustamisel ning ühiskonna ühtekuuluvuse suurendamisel. Strateegia „Eesti 2035“ elluviimise protsess näeb ette, et selle juurde käivat tegevuskava uuendatakse kord aastas, et tagada lühiajaliste otsuste kooskõla pikaajalise strateegilise planeerimisega. Nimetatud tegevuskava on käesoleva Taastekava katusdokument, mis annab üldise strateegilise raami Taastekavas plaanitud reformide ja investeeringute elluviimiseks. Kava ise reguleerib Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendite planeerimist ning rakendamist strateegia “Eesti 2035” Tegevuskavast tulenevate reformide ja investeeringute elluviimisel. Taastekavas planeeritud reformid ja investeeringud katavad ära kõik Taasterahastu sambad, keskendudes digi- ja rohepöördele ning ettevõtluse toetamisele üle Eesti, turgutades kriisis pihta saanud majandust kooskõlas ülejäänud EL fondide ning siseriiklikest vahenditest rahastatud tegevustega. Taastekava sidususe aluseks on strateegia “Eesti 35” ja selle juurde kuuluv tegevuskava, millest Taastekavas planeeritud reformid ja investeeringud lähtuvad. Tegemist on äsja valminud ja laiapõhjalises koostöös koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud strateegiliste dokumentide komplektiga, mis koosmõjus aitavad meil kriisist väljuda ja taastuda ning liikuda ühiselt kokku lepitud pikaajaliste sihtide suunas. 55 OSA 2: REFORMIDE JA INVESTEERINGUTE KIRJELDUS KOMPONENT 1: ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE 1. Komponendi kirjeldus Ettevõtete digipööre Valdkond: Digipööre Eesmärk: Ettevõtete digipöörde ja konkurentsivõime toetamine Reformid ja/või investeeringud: Reform 1: Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes Investeering 1: Digipööre ettevõtetes Investeering 2: E-ehituse arendamine Investeering 3: E-veoselehtede teenuse arendamine Reform 2: Oskuste reform ettevõtete digipöördeks Reform 3: Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel Alareform 3.1: Riigi- ja regioonistrateegiad Alareform 3.2: Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel Alareform 3.3: Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad Hinnanguline kogumaksumus: 116,17 MEUR; taotletud RRFist: 116 17 MEUR 2. Peamised väljakutsed ja eesmärgid Eesti paiknes Euroopa Komisjoni iga-aastaselt avaldatavas digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis (Digital Economy and Society Index - DESI), mis annab ülevaate Euroopa Liidu liikmesriikide digitaalvaldkonna edusammudest, 2020. aastal 8. kohal. Digitaalsete avalike teenuste osas on Eesti Euroopas liidripositsioonil, kuid ühenduvuse ning digitehnoloogiate integreerimise alamindeksites paikneb alles keskmisel tasemel ehk 14. kohal. Kuigi digitaliseerimine on hoogustunud, on selle rakendamine ettevõtete poolt jätkuvalt suhteliselt tagasihoidlik, ning see takistab tootlikkuse edasist kasvu. Kui tootlikkus ei jõua arenenud majandustele järele, on oht, et Eesti jääb nn keskmise sissetuleku lõksu. Peamine väljakutse mida komponendi raames lahendatakse, on Eesti ettevõtetes toimuva digiülemineku ehk digipöörde kiirendamine. Digipöördeks nimetatakse tehnoloogilise arengu ning innovatsiooni tulemusena toimuvat ärimudelite muutumist ja kohandumist ning sellest 56 tulenevaid muutusi tarbija- ning sotsiaalses käitumises. Seejuures eristatakse kahte vaadet – ehk digitaliseerimine ning digipööre. Digitaliseerimine on info- kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) ning digitaalsete tehnoloogiate kaasamine äri- ja sotsiaalsetesse protsessidesse eesmärgiga neid parandada. Ehk siis fookuses on konkreetne protess mida parendatakse ning efektiivistatakse, kuid ärimudel seejuures ei muutu. Digipööre tähistab aga sisulist, innovaatilist ja kvalitatiivset arengumuutust ettevõtte äristrateegias. Digipööre on digitaalse tehnoloogia abil sisemiste protsesside, kultuuri ning kasutajakogemuse muutmine eesmärgiga kasutusele võtta uued ärimudelid. Kokkuvõttes on digipööre midagi enamat kui pelgalt uute IKT-vahendite ja -süsteemide hankimine, vaid see hõlmab uute tehnoloogiate pakutavate võimaluste ärakasutamist äriprotsessi kõigi aspektide ümbermõtestamisel. Reformi erinevad investeeringud panustavad sellesse erineva sekkumisloogika abil. Ettevõtete digipöörde saavutamise investeeringutoetuse fookuses on digipöördele viiva innovatiivse ning tehnoloogilise arengumuutuse toetamine kõigis sektori ettevõtetes. E-ehituse ning reaalajamajanduse investeeringud on aga suunatud sektorispetsiifiliste IKT lahenduste kasutuselevõtu toetamisele ehitus- ning transpordi- ja logistikasektoris. Avatus digiüleminekule on oluline Eesti ettevõtetele kui nad soovivad säilitada konkurentsivõime. Uuringutes on hinnatud, et ärimudelite, toodete ja teenuste ajakohastamine digitaalsete tehnoloogiate abil suurendab tööstuse tulusid Euroopas enam kui 110 miljardit eurot aastas. Euroopa Investeerimispanga uuringu kohaselt seostatakse digitaliseerimist paremate äritulemustega nii tööviljakuse, juhtimistavade, innovatsiooni, kasvu kui ka tasuvamate töökohtade mõttes. Eestis läbi viidud reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüsi kohaselt säästavad reaalajas andmevahetuse lahendused (e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus riigile, e-veoselehed jne) Eesti ettevõtlussektoris üle 200 miljoni euro aastas. Võimalik on aastas kokku hoida ca 14,10 miljonit töötundi, mis on võrdne 7000 inimese täistööajaga. Ettevõtjal tekib võimalus suunata kokkuhoitud kulu põhitegevuse mahu suurendamisele, mis omakorda mõjuks positiivselt SKP kasvule ja tootlikkuse tõstmisele. Reaalajamajandus ei tähenda lihtsalt paberivaba asjaajamist, vaid täiesti uute tarneahelate mudelite tekkimist. Reaalajas toimivatest lahendustest tõusev kasu ei puuduta üksnes ühte ettevõtet vaid reaalaja-lahenduste ühine kasutuselevõtmine soodustab ettevõtetevahelist teabevahetust ja koostööd. Teabe liikuvust tarneahelas seostatakse tarneahela parema toimivusega, aga ka positiivse mõjuga protsesside tõhususele, tootlikkusele ja kliendisuhetele. Reaalajalahendused loovad lisandväärtust ja toetavad innovatsiooni. Integreeritud tarneahelad ja reaalaja-andmed aitavad tõsta ettevõtete tõhusust ja tootlikkust, jälgida ja planeerida kaubavarusid, jälgida toodete liikumist, teenuste pakkumist ning kiiresti reageerida muutustele nõudluses. Lisaks loovad reaalajalahendused uusi võimalusi innovaatiliste toodete, teenuste ja ärimudelite arendamiseks. Lisaks andmevoogude kiiruse ja mahu suurendamisele parandavad reaalajalised andmelahendused väärtusahelas partnerite vahetatava teabe kvaliteeti. Kvaliteetsemad andmed aitavad ettevõtetel tõhusamalt tegutseda ning kasutada uusi prognoosimeetodeid, optimeerida tegevuskulusid, hallata laovarusid tõhusamalt ning teha usaldusväärsemaid tõenduspõhiseid otsuseid. Tänapäeval peavad ettevõtted konkurentsivõime säilitamiseks lisaks toodete ja teenuste uuendamisele mõtlema ka ärimudeli arendamise ja uute 57 turuniššide leidmise peale. Seetõttu on ettevõtted üha enam valmis investeerima mitmesuguste andmeallikate kasutamisse väärtusloomeprotsessides, et täita klientide vajadusi. Ettevõtete vähene digitaliseeritus Eestis pidurdab nende tootlikkuse kõrval ka nende ekspordivõime arengut. Digitaliseerimise jätkutegevustena ettevõtete toetamine läbi täiendavate meetmete (tark nõuanne läbi riigi- ja regioonistrateegiate, innovaatilised ettevõtluskeskused, e-eksporti edendavad löögirühmad ja virtuaallavad) kasvatab aga VKEde konkurentsivõimet välisturgudel. Sellised meetmed on ettevõtete jaoks toetavateks teenusteks, mis täiendavad otsetoetusi ja oskusi käsitlevaid tegevusi. Meetmed aitavad kaasa digitaalsema ettevõtluskeskkonna loomisele, mis aitab ettevõtetel liikuda suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste poole, suurendades seega ka konkurentsivõimet. Meetmetes sisalduv digitaalne komponent või digitaalse iseloomuga tegevused aitavad ühest küljest kaasa e-teenuste ja digitaalsete lahenduste ekspordile paljudes majandussektorites (mitte ainult IT sektoris, mille tooted ja teenused moodustavad viimastel aastatel kiiresti kasvava osa ekspordist). Teisest küljest motiveerib ettevõtteid rohkem tähelepanu suunama selliste digitaalsete lahenduste väljatöötamisele, mis aitaks neid ka füüsiliste, mittedigitaalsete toodete ja teenuste ekspordil. Nii digitaalsed tooted ja teenused kui digitaalsed või hübriidsed eksporti toetavad meetmed on erilise tähelepanu all COVID-19 viiruse tõttu. 2019. ja 2020. aastal Eestile esitatud soovitustes osundab Euroopa Komisjon, et oskuste nappus ja nende tööturu vajadustele mittevastavus on äriinvesteeringute peamised takistused ja pärsivad tootlikkuse kasvu. Eestis on nt töötleva tööstuse tööjõukulude osakaal kogukuludes suurenenud Euroopa Liidu keskmisest kiiremini (Eurostat, 2018). See viitab nii vähesele automatiseeritusele kui ka tööjõu kättesaadavuse piiratusest tulenevale palkade tõusule. Olulisemate tööjõutootlikkuse teguritena toovad majandusteadlased ettevõtteväliste mõjudena välja rahvusvahelist konkurentsi, regulatsioone, tootmissisendite turge ja haritud tööjõu kättesaadavust. Siseteguritena on oluline nimetada juhtimispraktikaid ja -otsuseid, tooteinnovatsiooni ja kõrgema kvaliteediga tööjõudu, kapitalisisendit st investeeringuid IKT’sse ja teadus- ning arendustegevusse. Komponendi raames keskendutakse muuhulgas innovatsioonile orienteeritud juhtimisvõimekuse kujundamisele ja ettevõtete digiküpsuseks ja ekspordivõimekuseks vajaliku haritud ning piisava tööjõu kättesaadavuse tagamisele. Selleks, et reformide käigus parimad võimalikud meetmed ellu kutsuda, peab lisaks majanduses ja ettevõtluses toimuvale arvesse võtma ka Eesti demograafilist olukorda. Erinevate reformide disainis peab arvestama sihtgrupi suuruse ja eripäradega. Eri vanuserühmad on sündimuse kõikumise tõttu väga erineva suurusega ja järgmisel kümnendil tekib tööealise elanikkonna koosseisus oluline muutus (vt joonis 1). Vähemaks jääb 25–35-aastaseid, kes on mitmes kiire arenguga sektoris üks otsitumaid vanuserühmi. Kasvab aga nii tööikka jõudvate noorte kui ka vanemaealiste arv. 58 Joonis 1. Rahvaarv vanuserühmiti 2019. aasta 1. jaanuari seisuga ja rahvastikuprognoos 2027. Allikas: Statistikaameti rahvastikuprognoos 2019, põhistsenaarium1 Viimastel aastatel on Eesti viinud hariduses just demograafilisi trende arvestades ellu ulatuslikke reforme, kuid tööturu suundumused ja tööealise elanikkonna vähenemine kujutavad haridus-ja koolitussüsteemile jätkuvalt suurenevaid väljakutseid. Kuigi täiskasvanuõppes osalemine näitab kasvu (2019. aastal 20,1%), ei toimu töötajate täiendus-ja ümberõpe piisavalt kiiresti, et hoida sammu tööturu suundumustega. Ebapiisav on ka innovatsioonisuutlikkus. Hoolimata IKT sektori olulisest osakaalust riigi SKPs, peavad töötajate digioskusi oluliseks kõikides sektorites vaid vähesed ettevõtted (14,6% (Statistikaamet). Oluliseks takistuseks tootlikkuse kasvatamisel on ka väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) juhtide ebapiisav valmisolek ja vähene kompetents digitaalse transformatsiooni elluviimiseks, samuti vähene innovatsioonisuutlikkus. Ebapiisav oskuste tase ja ekspertide vähesus pärsib Eesti majanduse jaoks oluliste investeeringute tegemist ja investeeringutest maksimaalse tootlikkuse loomist. Vajalike kaasaegsete IKT oskuste ja ekspertsuse puudumine tingib olukorra, et ka kohalikud investorid peavad otsima äritegevuseks muid võimalusi ja viivad ressursi Eestist välja. Investeerimisküpsete projektide elluviimine nii avalikus kui erasektoris ei toimi tõrgeteta vajalikus kompetentsis ja piisaval hulgal IKT ekspertide puudumisel ning ettevõtete digiküpsus ja digitaalsete ettevõtete kasv rahvusvahelistele turgudele ei saa toimida ilma targema ja jõulisema küberturbevõimekuse tõstmiseta. Tööturuanalüüsidest selgub ka, et erinevate eluvaldkondade digitaliseerimiseks vajalikele erialastele digioskustele lisaks on lähiaastatel puudu hinnanguliselt 7000 IKT eksperti. Nimetatud hinnang on ajendatud tänasest vajadusest lähtuvalt, aga teades, et see vajadus digitaalse transformatsiooni hoogustumisel kasvab hüppeliselt. Eesti tasemeharidusest (kutse- ja kõrgharidus) väljub igal aastal u 1300 lõpetajat. Ootus tasemeharidusele on kahekordne. Demograafiline olukord ja teiste eluvaldkondade tähtsus võimaldab ekspertide hinnangul nutikate reformidega IKT õppekavadel õppijate hulka kahekordistada, aga see ei ole piisav ning oluline on luua juurde muid lahendusi ning mõtestada/korraldada targalt ümber majandusarengu jaoks kriitilise oskustööjõu juurdekasvumehhanismid. Komponendi raames on eesmärgiks kutsuda ellu haridussüsteemis muudatusi IKT oskustaseme 1 Tööjõuprognoos-2019_2027_terviktekst.pdf (kutsekoda.ee), https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2020/05/T%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uprognoos-2019_2027_terviktekst.pdf 59 tõusuks ja ekspertide juurdekasvuks, mis sünergias teiste ettevõtete digitaliseerumist toetavate investeeringukomponentidega tõstaksid oluliselt ettevõtete tootlikkust, innovatsioonisuutlikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ettevõtete digipöörde komponendis kavandatud reformid ja meetmed lähtuvad strateegia Eesti 2035 eelnõu arenguvajadusest suurendada uute tehnoloogiate kasutuselevõtu abil tootlikust, arvestades, et digitehnoloogiate integreerimise taset ettevõtlussektoris hinnatakse kesiseks (Eesti 15.koht EL). Majanduse strateegilise sihi raamides on majanduse ja kliima osas vajalikuks muutuseks võetud uute lahenduste kasutuselevõtt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks. Arvestades, et digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega kesine, soovime toetada ettevõtete digipööret kõigis selle aspektides, sh ehitus-, transpordi- ja logistikasektori digitaliseerimist ning andmete kvaliteedi tagamist, mis võimaldab reaalajas andmevahetust ettevõtete vahel ja suhtluses riigiga. Komponendi fookuses on ettevõtte digipööre ehk investeering arengusihtide saavutamisse. See investeering on suunatud kõigi sektorite VKE-de ning mikroettevõtete ärimudelite kaasajastamisele läbi digitaalsete tehnoloogiate alase teadus- arendustöö ja innovatsiooni ning lahenduste integreerimise igapäevases äritegevuses ning seeläbi ettevõtete ja tarneahelate digipöörde arengusihtide saavutamisele. Komponendi raames kavandatud reformid ja meetmed adresseerivad 2020. aasta riigipõhist soovitust kiirendada avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja erainvesteeringute edendamist keskendudes üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale. Samuti riigipõhistest soovitustest kaugemale minevat üldist ja läbivat eesmärki toetada digipööret. Komponendi eesmärgiks on ettevõtete digitaalse küpsuse suurendamine ning seeläbi ettevõtete tehnoloogiamahukuse, tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine. Samuti innovatiivse ja digitaliseerimist soodustava ettevõtluskeskkonna toetamine, aidates sellega kaudselt kaasa ettevõtete digitaliseerimisele ning seeläbi nende rahvusvahelistumisele ja ekspordi kasvatamisele. Reform ja investeeringud lähtuvad strateegias „Eesti 2035“ tulenevatest Vabariigi Valitsuse tegevuskava eelnõus toodud vajalikest muutustest. Komponent on sünergiliselt seotud teiste SF21+ paketis PO1 poliitikaeesmärgi kolmanda prioriteediga, milleks on VKE-de kasvu ja konkurentsivõime suurendamine, sh tootlike investeeringute kaasamise toel (SO3). Nii SF21+ kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) toetavad mõlemad ettevõtete investeerimisvõimekuse tõusu ning tehnoloogiamahukuse suurenemist. Ettevõtete digipöörde reformide ja investeeringute puhul on tagatud koosvõimelisus ja sünergia. 60 3. Komponendi koosseisu kuuluvate reformide ja investeeringute kirjeldus Reform 1: Majanduse digipööre ettevõtetes Reform „Majanduse digipööre ettevõtetes“ lähtub strateegia „Eesti 2035“ eelnõu arenguvajadusest suurendada uute tehnoloogiate kasutuselevõtu abil tootlikust, arvestades et digitehnoloogiate integreerimise taset ettevõtlussektoris hinnatakse kesiseks (Eesti 15. koht EL). Majanduse strateegilise sihi raamides on majanduse ja kliima osas vajalikuks muutuseks võetud uute lahenduste kasutuselevõtt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks. Arvestades, et digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega kesine, toetame ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning tagame andmete kvaliteedi, mis võimaldab reaalajas andmevahetust ettevõtete vahel ja suhtluses riigiga. Reform ja investeeringud adresseerivad 2020. a riigipõhist soovitust kiirendada avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja erainvesteeringute edendamist keskendudes üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale. Samuti riigipõhistest soovitustest kaugemale minevat üldist ja läbivat eesmärki toetada digipööret. Reform ja investeeringud on sünergiliselt seotud teiste SF21+ paketis PO1 poliitikaeesmärgi kolmanda prioriteediga, milleks on VKE-de kasvu ja konkurentsivõime suurendamine, sh tootlike investeeringute kaasamise toel (SO3). Nii SF21+ kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) toetavad mõlemad ettevõtete investeerimisvõimekuse tõusu ning tehnoloogiamahukuse suurenemist. Reformiga tehtavates investeeringutes keskendutakse erinevatele lahendustele, kuid tagatakse lahenduste koosvõimelisus ja sünergia. Reformi eesmärgiks on ettevõtete digitaalse küpsuse suurendamine ning seeläbi ettevõtete tehnoloogiamahukuse, tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine. Reform ja investeeringud lähtuvad strateegiast „Eesti 2035“ tulenevatest Vabariigi Valitsuse tegevuskava eelnõus toodud vajalikesse muutustest: - võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks: ulatuslikum digitaliseerituse tase ja digitaalsete tehnoloogiate (sh robotid) kasutuselevõtt ettevõtetes ja ettevõtete vahel; - planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt: loome eeldused ruumilise planeerimise (sh kvaliteetse elukeskkonna visiooni loomine), projekteerimise ja ehitamise protsesside (sh standardiseerimine, digitaliseerimine, automatiseerimine, tehaseline tootmine, tehisintellekti rakendamine) tõhustamiseks ja kvaliteedi parandamiseks; - eesmärkideks paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav majanduskeskkond ning eelduste loomine targaks ettevõtluseks. Reform viiakse ellu erinevate sihistatud tegevuste kaudu, mis kõik on suunatud ettevõtetes toimuva digipöörde toetamisele ning koostöö tõhustamisele avaliku sektoriga. Digitaliseerimise 61 alase teadlikkuse suurendamiseks korraldab EAS erinevatele sihtgruppidele suunatud koolitusi, digitaliseerimise töötube ning hackathone, ning taotlemiseks on avatud digitaliseerimise teekaardi koostamise toetus. Tehisintellekti ning robootika fookusvaldkonnas ettevõtetele vajalike lahenduste väljatöötamise toetamiseks on riigisisese avatud taotlusvooruga välja valitud konsortsium, kes teeb ettevalmistusi EL piiriüleses EDIH võrgustikus osaleva AI and Robotics Hub in Estonia loomisele. Lisaks toetatakse info-kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste kasutuselevõtmist transpordi- ja logistikasektori andmevahetuses ehk reaalajas tarneahelate loomist, sh ühtsete standardite kasutuselevõttu. Reformi ja kõigi investeeringute puhul jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis osalemiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. COVID-19 kriis on oluliselt vähendanud VKE-de võimet investeerida tulevikutehnoloogiate kasutuselevõttu. Kuivõrd tehnoloogiline areng on väga kiire, siis on nende kahe megatrendi mõjul ohtu sattumas oluline osa Eesti konkurentsivõimelistest VKE-dest. Ettevõtete digipöörde toetamisele suunatud investeeringuga toetatakse ettevõtete vajadustest lähtuvat teadus- arendustööd ning digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevate innovatiivsete lahenduste väljatöötamist, arendamist, integreerimist ja kasutuselevõttu. Eesmärgiks on ettevõtete ja tarneahelate digitaalse küpsuse suurendamine. Peale EDIHi võrgustiku käivitumist 2021.a., tekib ettevõtetel võimalus saada eriti teadmusmahukate ja ühishuvides lahenduste väljatöötamisel AI ja robootika suunal täiendavat tuge ka AI and Robotics Hub in Estonia kaudu. Reformi elluviimiseks on vajalik ka e-riigi protsesside toomine kõigisse ettevõtlussektoritesse ning ehitusse, et suurendada menetluste kiirust ja sektori efektiivset toimimist. Reformi Majanduse digipööre ettevõtetes elluviimise toetamiseks on RRF-ist plaanis rahastada kolme investeeringumeedet: Investeering 1 – digipööre ettevõtetes, maht kokku 58MEUR: investeeringutoetus VKE-de ning mikroettevõtete digipöörde arengusihtide saavutamisele. Tulemus: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks: VKE-de ning mikroettevõtete digitaalse küpsuse suurenemine ja ulatuslikum digitaalsete tehnoloogiate (sh robotid) kasutuselevõtt ettevõtetes ja tarneahelates; Investeering 2: e-ehituse arendamine, maht kokku 9MEUR: e-ehituse arendamine, sh e-ehituse platvormi riigiteenuste arendamine, digilahenduste prototüüpimise ja arenduse toetusmeede ettevõtetele, standardiloome ja juurutamine. Tulemus: planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt: eelduste loomine ruumilise planeerimise (sh kvaliteetse elukeskkonna visiooni loomine), projekteerimise ja ehitamise protsesside (sh standardiseerimine, digitaliseerimine, automatiseerimine, tehaseline 62 tootmine, tehisintellekti rakendamine) tõhustamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Investeering 3: e-veoselehtede teenuse arendamine digipöörde toetamiseks transpordi- ja logistikasektoris, maht kokku 6MEUR: eCMR andmevahetus-teenuse loomine ning transpordi- ja logistika ettevõtjate liidestamine eCMR teenusega. Tulemus: toetame strateegilist eesmärki „Paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav majanduskeskkond“ ning loome eeldused targaks ettevõtluseks. Eesmärgid tulenevad Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavast 2021–2035 (TAIE) ning Ehituse Pika Vaate analüüsist. Investeering 1: Digipööre ettevõtetes Peamised väljakutsed Eesti majandus on konvergeerunud ning senised hinnaeelised madalate sisendhindade ja madalate tööjõukulude näol on kadunud. Maailmaturul konkurentsis püsimiseks tuleb ettevõtteid suunata suurema tehnoloogiamahukuse suunas. See eeldab investeerimist innovatiivsetesse lahendustesse, sh kaasaegsetel digitaalsete tehnoloogiatel põhinevatesse arengustrateegiatesse, ärimudelitesse ning rakendustesse. Samas arenevad digitaalsed tehnoloogiad kiirelt ning ettevõtted ei jõua oma igapäevaste tegevuste kõrvalt ajaga kaasas käia. Eriti olulisena tuleb välja tuua COVID-19 kriisist tulenevat ettevõtete investeerimisvõimekuse märkimisväärset vähenemist. Eesmärgid Digipööre ettevõtetes on TAIE fookusvaldkonna Digilahendused igas eluvaldkonnas tuleneva teadmussiirde tegevussuuna võtmetegevus, millega soodustatakse ettevõtete automatiseerimist digitaliseerimise teekaardi koostamise ja sellel olevate investeeringute rahastamise kaudu. Investeeringu tulemusnäitajaks on ettevõtete investeeringute suurenemine mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st; Investeeringuga toetatakse ettevõtete digitaalse küpsuse ning tehnoloogiamahukuse suurendamist ja vaatamata COVID-19 kriisile konkurentsivõimelisena püsimist. Meetmega on kuni 230 erineva sektori ettevõttel võimalik rajada jätkusuutlik, digitaalsetel tehnoloogiatel põhinev arengustrateegia, rajada pilvetehnoloogiate abil ühisel andmeruumil põhinevaid platvorme ning investeerida teistesse innovatiivsetesse uutel digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevatesse lahendustesse. Rakendamine Investeering viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu osakonna eestvedamisel välja töötatava finantsinstrumendiga. See koosneb 63 riigi toetusest ühe ettevõtte või projekti kohta mahus kuni 300 000 eurot, millele lisandub 2/3 ettevõtte oma finantseering ning vajadusel võimendus Kredexi tööstuslaenuga. Toetatakse ettevõtete digipöörde strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvaid investeeringuid ettevõtte seatud digipöörde arengusihtide saavutamisele. Investeeringu milestone 2021.a. on „Projektide hindamiskriteeriumide, toetuse andmise tingimuste ja mõjuanalüüsi metoodika koostamine, ettevõtte digipöörde rakkerühma loomine“. Kui analüüsi käigus selgub, et VKE-d ning mikroettevõtted vajaksid eraldi eelarvet, siis teeb rakkerühm vajalikud ettepanekud. Sihtgrupp Investeering on ennekõike suunatud kõigile Eestis paiknevatele VKE-dele ning mikroettevõtetele, sh nii tootmis- kui teenusettevõtetele. Laiemalt mõjutab see kõiki kohalikke ökosüsteeme ning on eelduseks Euroopa Liidu siseturu ühises andmeruumis tegutsemisele. Riskide kirjeldus Peamiseks riskiks investeeringuga seotult on asjaolu, et ettevõtte arengusihtide koostamise ning seireanalüüsi ja projektide hindamismetoodika hange võtab tehnilistel põhjustel plaanitust kauem aega, mistõttu lükkub projektide hindajate koolitamine 2022. aastasse. Selle riski maandamiseks oleme ette näinud, et projektide hindajaid hakatakse koolitama tehnilistes küsimustes ning vastavalt rakendusuuringute programmis hetkel kasutatavale metoodikale. Seos riigiabi reeglitega Riigiabi antakse vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artiklitele 14, 25, 28, 29, 31. Toetatakse digipöördeks vajalikke tegevusi, arendusi ja rakendusi ettevõttes ning tarneahelas. Abikõlblikud kulud on: 1) digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevate rakenduste kasutuselevõtt ettevõttes; 2) tööstusandmepilvede arendamine; 3) eksperimentaalarenduste ning demo- ja pilootprojektide testimine ja valideerimine ettevõttes; 4) punktis 1, 2 või 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajaliku rakendusuuringu ja tootearenduse läbiviimine; 5) punktis 4 nimetatud tegevusele vajaliku teostatavusuuringu läbiviimine; 6) punktis 1, 2 või 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajaliku innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud; 7) punktis 1, 2 või 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik toetuse saaja või äriühingust partneri töötajate koolitamine. 64 Abi osakaal abikõlblikest kuludest on: 1) varasse tehtavate investeeringute puhul on toetuse osakaal 45% (väike), 35% (keskmine), 25% (suur) (regionaalabi kaardi muutmisel tuleb muuta ka meetme määrust); 2) toetuse osakaal tõhusa koostöö raames 50% (väike), 50% (keskmine) ja 15% (suur), kusjuures koostööd tegevate VKEde abikõlblikud kulud peavad moodustama vähemalt 30 % kõigist abikõlblikest kuludest; 3) rakendusuuringu toetuse osakaal 70% (väike), 60% (keskmine), 50% (suur); 4) tootearenduse toetuse osakaal 45% (väike), 35% (keskmine), 25% (suur); 5) teostatavusuuringu toetuse osakaal 70% (väike), 60% (keskmine), 50% (suur); 6) innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste toetuse osakaal 50% (väike), 50% (keskmine); 7) koolitamise puhul on toetuse osakaal 70% (väike), 60% (keskmine), 50% (suur). Antakse ka vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). Sellisel juhul on toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ning abi osakaal abikõlblikest kuludest samad mis üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel järgmiselt: koolitamise toetuse osakaal 50% (väike), 50% (keskmine), 50% (suur); tootearenduse, rakendus- ja teostatavusuuringu toetuse osakaal 45% (väike), 35% (keskmine), 25% (suur); varasse tehtavate investeeringute toetuse osakaal 20% (väike) 10% (keskmine). Investeering 2: E-ehituse arendamine Peamised väljakutsed Läbi ehitusalaste tegevuste loovad valdkonna ettevõtted rikkust, mis moodustab ligikaudu 10% kogumajanduses loodavast rikkusest (SKPst). Ehitussektor võimaldab läbi kvaliteetse teenuse osutamise aidata luua hüvesid ka kõikidel teistel majandusvaldkondadel ning ühiskonnal tervikuna, kujundades nende töö- ja elukohtades tingimused, mis võimaldavad tõsta töötajate tööviljakust ning soodustada seeläbi kaudselt majanduskasvu ning ühiskonna heaolu suurenemist. Eesti ehitussektori tööviljakus on võrreldes EL keskmisega kaks korda madalam. Tootlikkuse kasvu suurendamiseks on oluline ettevõtete ehitustegevuse läbimõeldud ja analüüsitud digitaliseerimine ja automatiseerimine. Digitaliseerimine aitab muuta ehituse kulud läbipaistvamaks ja prognoositavamaks ning paremini kättesaadavad andmed võimaldavad vältida ehitusprotsessis tekkivaid vigu. See on eelduseks kõrgtehnoloogliste lahendustega energiatõhusate hoonete ehitamisele, kus on oluline tagada projekteeritud madal energiatarbimine hoone ekspluatatsioonis, aga vältida ka materjalide ja ressursside raiskamist hoonete rajamisel. Maailma majandus on digirevolutsiooni juhitud muutuste lävel ning digitaalsete tehnoloogiate 65 areng mõjutab selgelt ka ehitussektorit, kus läbi tehnoloogilise arenguhüppe muutuvad seni kasutuses olevad ärimudelid, mille tulemusena ennustatakse paradigma nihet terves väärtusahelas. Konkurentsivõime säilitamiseks ehitussektoris ning jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks tuleks avalikul sektoril panustada ehitussektori arengusse läbi sektori kaasajastamise ning innovatiivsete lahenduste juurutamise. See loob vundamendi tulevikuks ning tõstab kogu ehitussektori valmidust jõudmaks tööstusele järele, ehitus 4.0 tasemele. Ära ei tohi seejuures unustada ka inimfaktorit – uuendusi ja arendusi mõtlevad välja ja viivad ellu inimesed ning nende kompetents on siinkohal ülioluline. See tähendab, et talendikate inimeste sisenemisel ehitussektorisse võib olla oluline mõju ka ehitussektori pikaajalisele efektile innovatsioonis – seda tuleks ehitussektori väärtusahela pikaajalise arengu kujundamisel kahtlemata silmas pidada. Eesmärgid Ehituse Pika Vaate analüüsis välja toodud visiooni (aastaks 2035) saavutamiseks ja juurprobleemide lahendamiseks on seatud 7 eesmärki ja 38 tegevust. Eesmärgid ja meetmed aitavad seada sihte ja pakkuda lahendusi, et kuidas saavutada ühiskondliku kokkuleppena kirjeldatud pikk vaade. Käesolevas komponendis planeeritud e-ehituse investeeringud toetavad eeskätt eesmärki nr. 6 „Ehitusvaldkond edendab innovatiivseid lahendusi tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmiseks“ ning nendega kaasnevad täiendkoolitused ka eesmärki nr. 7 „Parimate rahvusvaheliste praktikatega koolitatud töötajad toetavad sektori arengut“ ; Tulenevalt soovist suurendada ehitussektori (vähim digitaliseeritud majandussektor) tootlikust ning hõlbustada turuosalistel täiendava lisandväärtuseni jõudmist töötati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel 2018. aasta lõpus välja e-ehituse platvormi visioon, mis hõlmab kogu ehitise elukaart alates kavandamisest kuni lammutamiseni. E-ehituse lahendused aitavad muuta ehitise kavandamise, projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ühtseks ja kõigile läbipaistvaks protsessiks ning samal ajal vähendavad nii raha- kui ka inimressursi kulu ehitise elukaareüleselt. E-ehituse taristu edasiarendamine võimaldab tuua turule teenuseid, millel on suur potentsiaalne mõju ehitatud keskkonna arengu suunamisel seoses järgmiste väljakutsetega: vajadus omanike motiveerimiseks hoonete rekonstrueerimiseks, tõhusam kasvavate ja kahanevate piirkondade ruumiline planeerimine, taastuvenergialahenduste ja kaugküttevõrkude terviklik arendamine, hoonete energiaprofiili reaalajas andmete kasutamine jpm. Tänu tõhusamale era- ja avaliku sektori infovahetusele lihtsustatakse planeerimis- ja ehitusprotsessi bürokraatiat ning luuakse eeldused uuteks investeeringuteks. 66 E-ehituse platvormi kaudu soovime kiirendada ehitussektori digitaliseerimist. Digilahenduste rakendamisel on võimalik saavutada ehitussektoris arenguhüpe, mis tõstab tootlikkust, vähendab raiskamist (väiksem CO2 jalajälg kogu eluringis) ja parandab ehitatud keskkonna kvaliteeti (sh. parema ligipääsetavuse tagamine). Kinnisvarasektor põhjustab ligi 50% Eesti CO2 heidetest ning kui me suudame kasvõi natukene efektiivsemalt ehitatud keskkonda arendada ja hallata, siis vähendab see ka oluliselt CO2 heiteid. Suureneb ka ehitussektoriga seotud ettevõtete immateriaalse vara investeeringute osakaal ning panustatakse üha enam valdkonna teadmuspõhisesse arengusse. Investeeringud digitaliseerimisse edendavad laiemat teadus- ja arendustegevuse arengut. E-ehituse taristu arendamisega näitab avalik sektor oma E- riigi võimalustega initsiatiivi ning eeskuju ettevõtetele digitaalsete teenuste aktiivsemaks kasutamiseks ja uute teenuste turule toomiseks. Oluline tulemus on kvaliteetsete andmete olemasolu ja nende lihtne kuvamine elukeskkonna kujundamise poliitika kvaliteedi tõstmiseks. Ehitussektor koosneb enamuses VKE-dest, kes tegutsevad projektipõhiselt ning kellel puuduvad ressursid ja motivatsioon digitehnoloogiate juurutamiseks. Samas on lubade ja kooskõlastuste saamiseks vajalik alati suhelda riigi süsteemidega, mis aga osutub sageli andmevahetuse n.ö pudelikaelaks. Sellepärast on hädavajalik, et riigi süsteemid toetaksid ja soodustaksid tõhusaid andmevahetuse ja loamenetluse protsesse läbi digitehnoloogiate. Avaliku sektori juhtiva rolli vajadust ehitussektori digitaliseerimiseks on rõhutanud ka EU BIM Task Group. Rakendamine Investeering viiakse ellu MKM elamuehituse osakonna eestvedamisel peamiselt kolmel tegevussuunal: 67 (i) e-ehituse platvormi juurutamine ja riigi teenuste arendamine (sh. Ehitisregister, kogu Eesti ehitatud keskkonna 3D kaksik, uute teenustega seotud koolitused). Kuna E-ehituse platvormi raamistik on paigas ning baasteenused on arendamisel, siis nähakse antud meetmega ette tegevused, mis aitavad kaasa enamiku ehitatud keskkonna infovahetusteenuste platvormiga liidestamisele. Kasvab platvormi kaudu vahendatavate teenuste hulk (sh. erasektori teenused), hõlmates näiteks BIM-põhiseid ehitusprojektide automaatkontrolle (sh. määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ tulenevad nõuded), reaalajas andmetöötlemist ja visualiseerimist ehitatud keskkonna andmete kohta, automatiseeritud projekteerimissoovituste rakendamist, õigusnormide juhendeid koos viidete ja otsingusüsteemiga, ruumiliste planeeringute digitaalse menetlussüsteemi loomist, energiamärgiste ja energiasimulatsioonide automatiseerimist, elamufondi energiakasutuse ja asustatuse profiili kuvamist, ringmajandust toetavaid teenuseid jpm. Riigi teenuste arendamisel on arvestatud projektikulude hulka ka vajalikud esmased koolitused sihtgrupile ning iseseisvat õppimist toetavad mitmekülgsed koolitusmaterjalid. Eesmärk on välja arendada intuitiivsed ja kasutajasõbralikud teenused, mille kasutamiseks ei pea alati juhendit lugemine. Vajadusel pakub MKM-i EHR-i ja e-ehituse kasutajatugi (Tööaeg: E-N 8:30-17:00, R 8.30-16:00) nii abi kui ka nõustamist e-ehituse riigi teenuste kasutajatele. Lisaks teeb MKM koostööd kõrgkoolidega, et tutvustada uute teenustega kaasnevaid eeliseid ja soodustada nende kasutamist ehitusvaldkonna õppetöös. Riigiteenuste arendamiseks sõlmitakse raamleping vähemalt kolme (3) arenduspartneriga, kes teostavad arendusprojektid minikonkursi raames. Sarnane metoodika on siiani hästi toiminud ja ennast õigustanud Ehitisregistri arendamisel. Planeeritud osakaal investeeringust €3,5 miljonit; (ii) rahvusvaheliste digitaalehituse standardite/normide ühtlustamine ja juurutamine (sh. koolitusmaterjalide ja -programmide väljatöötamine), mis aitavad tõsta ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning ülepiirilist koostööd, sh ehitusandmete klassifitseerimissüsteemi juurutamine, ehitusmaterjalide ja ehitustoodete andmebaasi loomine, BIM juurutamine kinnisvara korrashoiu valdkonnas, rahvusvaheliste ehitusandmetega seotud protsesside parima praktika juurutamine ning keskkonnasertifikaatide andmebaasi analüüs. Oluline on siinkohal rõhutada koostööd just ehitusvaldkonna õppekavasid pakkuvate kõrgkoolidega, kes mängivad olulist rolli uute standardite juurutamisel ning on aktiivselt kaasatud digitaalehituse standardite ja normide juurutamise tegevustes, kas hangete teostajana või olulise huvigrupina. Tööde läbiviimiseks kuulutatakse välja riigihanked vastavad MKM-i hankekorrale. Planeeritud osakaal investeeringust €1 miljon; (iii) e-ehituse platvormiga liidestatud teenuste prototüüpimise ja arenduse toetusmeede, kus 50% peab olema taotleja omafinantseering. Meetmega stimuleeritakse ettevõtjaid uuenduslike digitaalsete lahenduste loomisel ja rakendamisel, sh. vajalike täiend- ja lisakoolituste läbiviimist. Sellega laiendatakse e-ehituse platvormi funktsionaalsust erasektori teenustega. Teotusmeetme jaoks kuulutatakse välja kvartaalsed taotlusvoorud (4x aastas) ning taotluste läbivaatamiseks luuakse ehitussektori esindajatest koosnev hindamiskomisjon. Tulemused avalikustatakse kõik meetme jaoks loodaval veebilehel, kus avaldatakse infot nii taotlusvoorude 68 kui ka toetuse saanud projektide kohta. Toetusmeedet hakkab juhtima MKM-i EEO osakonna alla loodav projektimeeskond (2 inimest). Planeeritud osakaal investeeringust €4,5 miljonit. Ülaltoodud RRF-i e-ehituse investeeringutega seotud tegevusteks ei looda ühtegi uut püsivat ametikohta. Sihtgrupp Investeering on suunatud nii avaliku sektori poliitikakujundajatele ja infosüsteemide haldajatele (MKM, Rahandusministeerium, kohalikud omavalitsused jt.) kui ka kinnisvara- ja ehitusvaldkonna ettevõtetele. Laiemalt mõjutab see kõiki ehitatud keskkonnaga seotud valdkondi ning omab otsest mõju terviklikule tulevikku vaatavale ruumiloomele. Samuti aitab kaasa eluterve ja tasakaalustatud keskkonna arengule ning on eelduseks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Investeeringute puhul jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis/investeeringus osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Seos riigiabi reeglitega Riigiabi antakse vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artiklitele 14,18, 25, 28, 29, 31. Investeeringu puhul antakse ka vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). Sellisel juhul on toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ning abi osakaal abikõlblikest kuludest samad mis üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel järgmiselt: väliskonsultandi, nõuande- ja tugiteenuste, koolitamise toetuse osakaal 50% (väike), 50% (keskmine), 50% (suur); tootearenduse, rakendus- ja teostatavusuuringu toetuse osakaal 45% (väike), 35% (keskmine), 25% (suur); varasse tehtavate investeeringute toetuse osakaal 20% (väike) 10% (keskmine). Riskide kirjeldus Peamiseks riskiks investeeringuga seotud toetusmeetme osas on sektori ebapiisav suutlikkus meetmeid piisavas mahus rakendada ja kaasfinanatseerida. Selle riski maandamiseks teeme taotlusprotsessi võimalikult lihtsaks ning palkame eraldi projektijuhi seda meedet juhtima. Lisaks oleme teinud juba teavitustööd ja ettevalmistusi koostöös Digitaalehituse klastri ning 69 kõrgkoolidega, et toetusmeetme tingimused oleksid võimalikult suurele hulgale ettevõtetest sobivad. Sarnaselt soomlaste KIRA-digi programmile on selle riski maandamiseks vajalik ka aktiivne teavituskampaania, millega oleme projekti plaanides arvestanud. Investeering 3: E-veoselehtede teenuse arendamine Peamised väljakutsed Vaatamata tehnoloogia kiirele arengule esineb Eesti transpordisektoris võrreldes teiste majandusharudega teatud mahajäämus ja see on kujunenud majanduse arengut pidurdavaks. Ligikaudu 99% Euroopa Liidu territooriumil toimuvatest piiriülestest vedudest on endiselt seotud paberdokumentidega vaatamata sellele, et teabevahetuse digitaliseerimisega on võimalik märkimisväärselt suurendada vedude tõhusust ning seeläbi aidata kaasa ühtse turu sujuvale toimimisele. Andmete paljusus ja nende ristkasutuse puudumine koos ühtsete standardite puudumise ja vähese kasutusega on loonud olukorra, mis pidurdab teiste valdkondade arengut. Logistikaahela vähesel digitaliseerimisel on mitmeid põhjuseid - näiteks killustatud IT- keskkond, mida iseloomustavad arvukad koostalitlusvõimeta süsteemid/lahendused, mis on ette nähtud veoteabe ja -dokumentide elektrooniliseks vahetamiseks nii ettevõtjate vahel kui ka ettevõtjate ja pädevate ametiasutuste vahel. Puudub otsene digitaliseerimise sund ja kuna digilahenduste juurutamine on ressursimahukas, siis pole ka paljud ettevõtted digilahendustele üle läinud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt juulis 2020 vastu võetud määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta (eFTI) loob raamistiku ohutuks, turvaliseks ja täielikult koostalitlusvõimeliseks teabevahetuseks ettevõtete ja ametiasutuste vahel kaupade liikumise kohta ELis. eFTI kohustab pädevaid asutusi, kelleks Eestis on Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu-ja Tolliamet ning Transpordiamet, aktsepteerima elektrooniliselt esitatud kaubasaatedokumente. Kokkuvõtvalt saab öelda, et digitaalsete kaubaveo saatelehtede kasutuselevõtmine on olulise tähtsusega kogu valdkonna arengut silmas pidades, paberkandjal veodokumendid asendatakse digitaalsete andmevahetusteenustega. Eesmärgid Kavandatav e-veoselehtede teenuse arendamine on TAIE ettevõtluskeskkonna tegevussuuna ja täpsemalt konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna loomise võtmetegevus, millega vähendatakse ettevõtja halduskoormust soodustades reaalajamajanduse arengut ja rakendamist. E-veoselehe teenusearenduse tulemusel soovime toetada digipööret transpordi- ja logistikasektoris ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu. Kavandatavate arenduste tulemusel väheneb ettevõtjate (transpordi- ja logistikaettevõtted) halduskoormus, toimub kulude kokkuhoid, andmekvaliteedi ja statistika usaldusväärsuse kasv, sh saab võimalikuks e- CMRi andmete indekseerimine kontrollasutustel (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet, Maksu- ja Tolliamet jne.) ja on võimalik turvaliselt ja usaldusväärselt kontrollida läbi territooriumi sõitvate veokite vajalikke CMR andmeid masinloetaval kujul. Lisaks toimub oluline ajakokkuhoid. 70 Rakendamine Investeering viiakse ellu MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna eestvedamisel väljatöötatava toetusmeetme rakendamisel, mille raames toetatakse kahte tegevust: (i) eCMR andmevahetusteenuse loomine vastavalt eFTI regulatsioonile: eCMR andmevahetus- teenuse loomise tulemusel vahetab eCMR teenusepakkuja/kasutusel olev tarkvarasüsteem andmeid erinevate osapooltega maanteetranspordis; (ii) transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine eCMR andmevahetusteenusega: eCMR andmevahetusteenuse arenduste tulemusel on ettevõtjal loodud võimekus vahetada eCMR andmeid masinloetaval kujul erinevate osapooltega kokkulepitud standardi alusel. Investeeringu elluviimiseks töötatakse esmalt välja toetuse andmise tingimused (toetuse andmise tingimused töötab välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ning hindamismetoodika (hindamismetoodika töötatakse välja ministeeriumi ja rakendusüksuse koostöös). Selleks küsitakse sisendit valdkonna ekspertidest koosnevalt töögrupilt. Lisaks on tellitud e-veoselehe mudeli eelanalüüs, mille koostamisse on kaasatud teadusasutus ja valdkonnaeksperdid. Tellimisel on eFTI nõuete analüüs. Viiakse läbi taotlusvoorud. Esmalt avatakse taotlusvoor esimese tegevuse raames, toimub projektide hindamine ning alustatakse projektide elluviimisega. Seejärel avatakse taotlusvoor teise tegevuse raames, projektid hinnatakse ning viiakse ellu. Kõige viimase tegevusena viiakse läbi järelhindamine, mille raames hinnatakse tegevuste mõju, eesmärgipärasust ning muid olulisi aspekte. Samu projekte ei ole kavandatud toetada SF 21+ tegevuste raames. Püsivaid ametikohti meetmest kavandatud ei ole, kuid rakendusüksuses on tegevuste elluviimiseks kavandatud ajutisi ametikohti ning nende palgakulud on kavandatud meetme kuludest. Sihtgrupp Investeering on suunatud eCMR teenusepakkujatele ning transpordi- ja logistikaettevõtjatele (peamiselt VKE-d). Seos riigiabi reeglitega Riigiabi antakse vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artiklitele 18, 25, 28, 29, 31. Abikõlbliku kulu määra arvestamisel lähtutakse üldise grupierandi määruses sätestatud piirmääradest. Lisaks antakse ka vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013). 71 Toetatavad tegevused on digipöördeks vajalikud tegevused: analüüsid, uuringud, nõustamised, arendused, rakendused, vahendid, koolitused ning teavitustegevused. Riskide analüüs Tegevuste elluviimisel on esmaseks riskikohaks sihtgrupi vähene kogemus taotlemisel. Selleks, et riski maandada, on kavandatud läbi viia teavitustegevusi, infopäevi ning nõustamisi. Teise riskikohana võib näha periooditi taotluste menetlemise intensiivsust. Selleks, et riski maandada, tuleb tegevusi oskuslikult planeerida. Ka on rakendusüksusel pikaajaline kogemus taotluste menetlemisel ning head kompetentsid intensiivsete taotlusperioodidega toimetulekuks. Veel ühe riskikohana võib ilmneda asjaolu, et projektide elluviimine võtab kavandatust enam aega, mistõttu on ennetava maandamistegevusena kavandatud tellida eFTI nõuete dokumendianalüüs. Võib ilmneda ka asjaolu, et analüüsiks vajalike andmeid on keeruline kätte saada. Selle vältimiseks mõeldakse andmete kogumine ning aruandlus juba tegevuste rakendamise alguses põhjalikult läbi. Reform 2: Oskuste reform ettevõtete digipöördeks Reformi eesmärks on tagada ettevõtluses piisavad ja kvaliteetsed oskused digipöördeks, mis on ettevõtete konkurentsivõime, kestlikkuse ja kasvu alus. Keskendutakse digitaalse ettevõtte juhtimisvõimekuse suurendamisele, et anda arengutõuge ettevõtete digipöördeks. Töötajate IT oskuste parandamiseks ning kaasaegsete IT oskusega töötajate puuduse leevendamiseks kutsutakse ellu tulevikuperspektiive arvestava sisu ja kaasaegse õppekorraldusega täiskasvanute täiend-, ümber- ja tasemeõppe programmid. Sekkumised disainitakse lähtudes IKT-, tehnika-, logistika-, tootmise- ja ehitussektorite ettevõtluse tulevikuperspektiividest, ettevõtjate ekspordivõimalustest ning sektorite globaalsetest trendidest. Digitaalse ettevõtte juhtimisvõimekuse kasvatamine Digitehnoloogiad puudutavad kõiki majandus- ja tööstusharusid, ettevõtteid ning mõjutavad seeläbi ka iga juhti. Tehnoloogilised võimalused administratiivsete tegevuste korralduseks on nüüdseks ettevõtete poolt juba hästi omaks võetud (pilveteenuseid kasutab 57% ettevõtetest, sama näitaja oli 4 aastat tagasi 22%)2, kuid ettevõtte tootlikkuse kasvatamiseks on uued tehnoloogiad jäänud enamasti kaugeks ja rakendamata. Nt suurandmeid on oma äritegevuse jaoks analüüsinud ja kasutanud vaid 9% ettevõtteid, tööstusroboteid kasutab vaid 3% ettevõtetest (enamasti suured ettevõtted). Takistavateks asjaoludeks on kindlasti investeeringusuutlikkus, aga selle eelduseks on ka ettevõte juhtide/juhtkonna positiivne hoiak ning teadlikkus digitaalse transformatsiooni vajadusest ning tehnoloogilistest võimalustest. Riskide ja kasude paremaks hindamiseks peab esmalt nägema suurt pilti ja mõistma tehnoloogiatest tulenevaid võimalusi oma ettevõtte koha parandamiseks igas 2 Kui avatud on Eesti ettevõtted digilahendustele? | Statistikaamet, https://www.stat.ee/et/uudised/kui-avatud-eesti-ettevotted- digilahendustele 72 konkurentsiolukorras. Reformi eesmärk on toetada ettevõtete targemat digipööret – maksimeerida tootmisliinidesse/tehnoloogiatesse jne tehtud investeeringutest saadavad kasu targemate juhtimisotsustega ja samuti saada lahti nn rumala tellija sündroomist. Teine ambitsioon juhtimisvõimekuse kasvatamisel on suurendada tööandjate vastutust ettevõtte arenguks vajalike inimeste oskuste arendamisel. See on oluline nii investeeringute ja tööjõu kestlikkuse kui ka pideva arengu jaoks. Vaid 14,6% ettevõtetest peab oluliseks oma töötajate digioskuste arendamist. Kuigi riigi poolt on loodud soodsad võimalused täiendusõppeks, ei ole täiskasvanute osalus suur eelkõige seetõttu, et tööandjad täiendõpet ei tähtsusta ning seega puudub selleks vajadus. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti, tuleb ka IKT spetsialistide oskusi pidevalt arendada, aga vastavalt Statistikaameti 2020. aasta andmetele võimaldas vaid 9,5% ettevõtetest oma IKT spetsialistidele koolitusi. Riiklike sekkumismeetmete puhul on senisest olulisem luua koosvõime ja sünergia inimeste arengule ja oskustele suunatud meetmete ja ettevõtete investeeringuid soodustavate meetmete vahel. Fookusesse võetakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhtide hoiakute ja teadlikkuse kujundamine ning ettevõtte digiküpsuseks3 ning innovatsioonisuutlikkuseks vajalikud e- juhtimiskompetentsid. Luuakse kaasaegseimad juhtidele sobivad arenguprogrammid (sh õppimine rahvusvahelistelt ja Eesti parimatest juhtimispraktikatest coaching, mentorlus), kutsutakse ellu täiendus- ja ümberõppeprogrammid sektori ja uute tehnoloogiate ning turvaliste digilahenduste arenguperspektiividest lähtuva disainiga. Reform panustab otseselt RRF-ga seatud eesmärki arvestada haridussüsteemi disainis ja korralduses 21. sajandi väljakutseid ja suurendada täiskasvanute osalust elukestvas õppes. Samuti aitab kaasa fondi sihile pilvetehnoloogiate ja suurandmete kasutuselevõtu suurendamisel selleks vajaliku oskusvõimekuse loomisega. Sekkumiste sihtrühmadeks on ühelt poolt VKE-de juhid, sh keskastme juhid, kes peavad mõistma digipöördega kaasnevaid protsesse ning õppima nägema selles võimalusi kui ka spetsialistid, kes igapäevatöös saavad õpitut ellu rakendada. Oluliste muudatuste elluviimisel haridussüsteemis on sihtgrupiks ka haridusasutused. Reformi elluviimist strateegilisel tasandil koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium kaasates Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi ja tööandjate katusorganisatsioonide esindajad, et tagada eesmärgist lähtuv kooskõla teiste ministeeriumite kavandatavate investeeringutoetuste ja muude sekkumistega. Rakenduslikul tasandil kavandatakse meetmed koostöös Haridus-ja Noorteameti, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, SA Kutsekoda, haridus-ja koolitusasutuste ning tööandjate erialaliitudega. IKT ekspertide õppe sisu ja korralduse redisain pakkumispõhiselt targa nõudluse põhiseks Tarkvaraarendus on info- ja sidesektori kõige kiiremini kasvanud haru. 2018. aastal oli tegevusalal hõivatud üle 18 000 inimese ja 2020. aastal on vastav näitaja juba üle 25 000 3 https://www.eas.ee/ettevotted-saavad-testida-oma-digikupsust/ 73 (Statistikaamet). Majandusharus tegutseb üle 3000 ettevõtte, neist 95% on alla kümne töötajaga mikroettevõtted, kus töötab üle 40% tegevusalal hõivatutest. Spetsialistid moodustavad umbes kolmveerandi hõivatutest, veerand töötajaist on valdavalt juhi positsioonil (põhjus peitub väikeettevõtete suures arvus). Lisaks IKT sektori vajadusele ekspertide kasvu osas on OSKA uuringu kohaselt Eestil vajadus targa tellija kompetentsiga IKT-spetsialistide järele kõikidesse majandussektoritesse – selline aastane lisavajadus on 1,5 korda senisest enam (2016, OSKA4). IKT sektoris on kõrgharidusega tippspetsialiste u 60%, kuid sellegipoolest on valdkonnas üldkeskharidusega, st erialase hariduseta töötajate osakaal üsna kõrge. Ilma erialase hariduseta töötajate osakaal viitab suurele täiendõppevajadusele ning seab ka väljakutse omandatud teadmiste ja oskuste formaliseerimisvõimaluste kohta5, et tagada selle tööjõu konkurentsivõime ka tulevikus. Ositi on see tööjõud ka lõpetamata IKT kõrgharidusega, sest vaatamata positiivsetele arengutele on IKT õppekavadel jätkuvalt kõrge katkestajate osakaal (bakalaureuses 40% ja magistriõpingutes 20%). Teine oluline trend, mida on võimalik uute õppimisvõimaluste loomisega murda, on IKT sektori tööhõive koondumine Harjumaale (67,5%) ja Tartumaale (12,5%)6, sest selles sektoris tegutsemine peaks ja saaks olla eeskujuks regionaalpoliitika targemale elluviimisele. Õppimisvõimaluste loomine õppijale lähemale vähendab tõenäosust konkreetse eksperdi ümberasumiseks suurlinnadesse ning suurendab võimalust ka kohapealsete ettevõtete IKT võimekuse arenguks. Sekkumise fookusesse on seatud sihtgruppidena: IKT töökohtadel hõivatud madalama kvalifikatsiooniga spetsialistid (sh IT kasutajatoe spetsialistid, kelle täiendõppega on võimalik kiiresti luua juurde vajaka olevat ekspertiisi, sest trendide kohaselt (sh pilvelahendused) on VKE-de IT korraldus mõistlik lahendada teenuspõhiselt), IKT kompetentsiga sarnase tööstruktuuri ja sisuga ametikohad, nt finantsanalüütikute ja raamatupidajate ümberõpe äriarhitektideks/analüütikuteks/ andmespetsialistideks jne. Uute tehnoloogiate osatähtsuse kasvu tõttu on oluliselt suurenenud küberturvalisuse ekspertiisi vajadus. Küberründed ettevõtete suunas on kasvanud (RIA 2020 trendid ja tähelepanekud 7). Vajadust on võimendanud ka COVID-19st tingitud hoogustunud tellimused turvaliste digiteenuste järele ning vajadus ja võimalus Eesti digiteenuste ekspordiks. Selle eelduseks on piisavas ulatuses IKT ja küberekspertide kättesaadavus ning digiteenustega tegelevate ettevõtete kübervõimekuse kasv rahvusvahelises konkurentsis. Hiljutine rahvusvaheline uuring näitas, et 44% IT juhtidest ja tehnoloogiate juhtidest peavad süsteemide IT-turvalisuse säilitamist ja ettevõtte teabe hoidmist oma 2021. aasta strateegiliseks prioriteediks8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Praxise poolt läbi viidud uuring toob välja, et eeldusel kui digitaliseerimine saab arenguhoo, vajab aastaks 2023 Eesti küberturbe valdkond juurde hinnanguliselt 800 küberturbe kompetentsidega spetsialisti. 2020. aastal lõpetas 4 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia - OSKA (kutsekoda.ee) 5https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2020/05/T%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uprognoos- 2019_2027_terviktekst.pdf 6 https://oska.kutsekoda.ee/field/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ 7 Olukord küberruumis | Riigi Infosüsteemi Amet (ria.ee) 8 https://www.roberthalf.co.uk/blog/hiring-and-management-advice/how-will-covid-19-shape-demand-cyber-security-skills- 2021 74 küberkaitse õppekava 45 tudengit, kellest 61% jäi Eestisse tööle (Haridus-ja Noorteamet). Võrreldes 2017. aasta tasemega tähendab see tööjõu kasvu vahemikus u 80%.9 Välisriikide jaoks on Eesti küberturvalisuse valdkonnas üks suunanäitajaid, kuid sissevaade meie ekspertide piisavusse ning digitaalsete ettevõtete küberturbesse ei luba sellel edulool jätkuda ilma olulise sekkumiseta. Küberturvalisuse elitaarne täiendõppeprogramm ning selle sünergia tasemeõppega (mikrokvalifikatsioonid) toetab nii Eesti ettevõtete küberturvet kui loob uue kvaliteeditaseme olulise haridusvaldkonna ekspordiartiklile. Tulevikuperspektiivis loob välisriikide otsustajate osalus kõnealuses õppeprogrammis lisaks professionaalse õppesisukorralduse ja digiriigi kontseptuaalsele sünergiale aluse Eesti digiteenuste müügiks välisriikidesse, panustades omakorda majandusarengusse. Kavas on redisainida IKT, tehnika, logistika, tootmise-ja ehitusvaldkondade tasemeõpet selliselt, et need vastaksid MKM poolt koordineeritavate ettevõtete investeeringu- komponendiga loodavatele tulevikuperspektiividele ja uutele tehnoloogiatele (nt AI, quantum/HPC, blockchain, IoT jt). Lisaks sisulisele muudatusele seisneb tegevus nimetatud õppekavarühmade korralduslikus reformis vastamaks enim õppijate võimalustele ja eelistustele, et reformi raames loodud täiend- ja ümberõppeprogrammid moodustaksid tasemeõppe osa (mikrokvalifikatsioonid), võimaldades ja soodustades täiend- ja ümberõppeprogrammides osalenutel soovi korral laiapõhjalisema tasemehariduse omandamist. Selliselt on reformiga ambitsiooniks seatud Eesti töötajate IT oskuste kasv ning kõnealustes õppekavades õppimise aktiivsuse kasv (tehnikaalade kõrghariduse tasemeõppes on õppijate arv 2020/21 õppeaastal 35% väiksem kui 2013/14 õppeaastal10). Lisaks osaluse kasvule on kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu juurdekasvus oluline ka õpinguid alustavate õppijate lõpetamisefektiivsuse maksimeerimine. Kui rakenduskõrghariduses ja bakalaureuseõppes jääb IKT õppekavadel lõpetamisefektiivsus (lõpetajate arvu suhe vastuvõetud tudengite arvu arvestades kehtestatud õppeaega) allapoole Eesti keskmist (Eesti keskmine 62,5%, IKT erialade Eesti keskmine 37,6%), siis magistriõppe osas on lõpetamisefektiivsus suurem kui Eestis keskmiselt (Eesti keskmine 68%, IKT erialade Eesti keskmine 72,7%). IKT kutsehariduses oli keskmine lõpetamisefektiivsus 2018/2019 õppeaastal 49% (võrdluseks - kõigi erialade keskmine lõpetamisefektiivsus oli 66%). Siin aga avaldub oluline väljakutse IKT tasemeõppe sisuliseks ja korralduslikuks või siis valdkonna spetsiifikast (nt varane erialasele tööle asumine) lähtuvalt ümberkujundamiseks, sh vajadusel haridussüsteemis erisuste loomiseks teiste valdkondade kõrval. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2035 eelnõus rõhutatakse vajadust suurendada osapoolte (õppijad, tööandjad, haridusasutused, poliitikakujundajad) koostööd õpingute katkestamise ennetamisel ning haridustee katkestanute märkamisel ja toetamisel, luues täiendavaid meetmeid nii katkestamise ennetamiseks kui ka katkestanute (sh madala 9 http://www.praxis.ee/tood/kuberturbe-uuring/ 10 https://www.haridussilm.ee/ee/tasemeharidus/haridusliigid/korgharidus/uliopilased 75 haridustasemega inimeste) tagasitoomiseks formaalõppesse.11 Lõpetamisefektiivsuse suurendamine annab olulise panuse kvalifitseeritud tippspetsialistide juurdekasvuks.12 Senisest oluliselt enam tuleb kõnealustes õppekavades võimendada säästva arengu toetamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi, sh kompetentsid tehnoloogia toel rohepöörde võimaldamiseks (otsene seos reformiga 2). Sekkumisega seatakse eesmärgiks ettevõtete kasvuks, kestlikkuseks ja rahvusvaheliseks konkurentsivõimeks oluliseks digiküpsuseks, sh kübervõimekus, vajalike spetsialistide ja ekspertsuse kättesaadavuse tekitamine selleks vajalike haridussüsteemi muudatuste ellukutsumise abil. Õppeprogrammide sisu ja korralduse arendamisel seatakse ühtlasi sihiks hariduse kui teenuse digitaalne transformatsioon, eesmärgiga haridusvaldkonna arengukavas 2035 eesmärgiks seatule vastavalt muuta õpet aina enam personaliseeritumaks. Sealhulgas pööratakse tähelepanu digiõppematerjalide väljatöötamisele ning digiõppe võimaluste laiendamisele, et õppes osalemine oleks kättesaadavam just töötavatele inimestele. Kvalifikatsiooni tõendamise redisain Eestis kehtib kaheksa-tasemeline kvalifikatsiooniraamistik, mis hõlmab nii formaalhariduslikke kui kutsekvalifikatsioone. Kehtivat kutsesüsteemi on kritiseeritud kui aegunud ning ajakulukat staatilist protsessi, mis ei loo piisavalt ajakohast ambitsiooni formaalõppe arendamiseks ega kvalifikatsiooni valideerimiseks. Tööandjate hulgas on ebaühtlane ka töötaja kvalifikatsiooni olemasolu tähtsustamine, mis keerukatel ja suuremaid riske kaasa toovatel töökohtadel on kriitilise tähtsusega. Haridusvaldkonna arengukavas 2035 seatakse eesmärgiks reformida kutsesüsteemi, sh minna üle kutsestandarditelt oskuste profiilidele ja töötada välja oskuste üld- ja erialaste pädevuste ja osakvalifikatsioonide tunnustamine.13 Reformiga seatakse eesmärgiks luua kutsestandardite sisulise ajakohastamise ja kutse omandamise korraldamise agiilselt arendatav disain IKT-, tehnika-, tootmise-, logistika- ja ehitusvaldkondade näitel. Sekkumise raames piloteeritakse loodavat raamistikku ning sobivust haridussüsteemi reformiks. Fondi eestvedamisel väljatöötatud lahendust võimendatakse ja laiendatakse muudes valdkondades ka fondiväliselt. Kirjeldatud tegevusega sünergias on kavas piloteerida mikrokvalifikatsioonide loomist, mida on õppijal võimalik oma senise töökogemuse või näiteks rahvusvahelistel e-õppeplatvormidel omandatud teadmiste ja oskuste pinnalt osakutseteks formaliseerida. Selliselt luuakse nii õpingute katkestajate jaoks uus võimalus õppesse naasta/siseneda, sest mikrokvalifikatsioonid saavad tasemeõppe jaoks ainepunktide vääringu ning ka töökohapõhiselt või muul viisil kui tasemehariduses osalenutel oma tegelikud teadmised õiglaselt ning vääriliselt valideerida. Tõenduspõhiselt kutse või osakutse omandanud spetsialistide arv panustab taas ettevõtte rahvusvahelise konkurentsivõime 11https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 12 IKT valdkonna majanduse, kutse- ja kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse ülevaade 2019,https://media.voog.com/0000/0034/3577/files/IKT%20valdkonna%20anal%C3%BC%C3%BCs%202019. pdf 13https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 76 kasvu, sest hõivatud töötajad on nt rahvusvahelistes hangetes/projektides eeldatud kvalifikatsiooniga. Sihtrühmaks on tööealine elanikkond (sh nii töötavad kui ka töötud inimesed), kes sooviad teha karjääripööret või oma IKT oskusi täiendada olemasoleval erialal. Seosed ja sünergia teiste meetmetega: Komponendi raames on eesmärk kutsuda ellu haridussüsteemis muudatusi IKT oskustaseme tõusuks ja ekspertide juurdekasvuks. Kavandatavad IKT alase tööjõu pakkumise kasv on kooskõlas teiste ettevõtete digitaliseerumist toetavate investeeringukomponentidega. Investeeringud mis on toetatatud kvalifitseeritud tööjõuga tõstaksid oluliselt ettevõtete tootlikkust, innovatsioonisuutlikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. IKT-alaste kompetentside suurendamine on läbiv prioriteet kõigist EU fondide raames kavandatavates sekkumistes ning onkooskõlas Eestile tehtud riigipõhiste soovitustega toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate edasist digitaliseerimist. Samuti on oluline toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõttu töötlevas tööstuses. Seega oluline komponent lisaks investeeringute toetamisele taristusse ning teadus ja arendustegevustesse on IKT-alaste oskuste ja pädevustega tööjõu kasvu. RRFst on fookus suunatud ettevõtete juhtide IKT-alaste teadmiste suurendamiseks, kübertuvalisuse spetsialistide täiend- ja ümberõppeks ning IKT (IKT sektor, tehnika, tootmine, logistika, ehitus) ekspertide ja ekspertsuse juurdekasvuks laiemalt kogu Eestis. SF 2021+ sekkumiste raames kavandame parandada tööjõu digi- baasoskusi ning plaanime pakkuda lühema kestvusega IKT-alaseid täiendkoolitusi. Samuti on kavandatud IKT ekspertide järelkasvu tagamine laiemalt s.o kõigis teistes kasvuvaldkondades. ESF+ toel arendame digitaalset õppevara ja arendame õppekavasid, parandame haridustöötajate (õpetajate, koolijuhtide, noorsootöötajate) IKT oskusi ja investeerime digitaliseeritud õpiteede loomisse. Nii Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium kui ka Töötukassa, kasutavad Kutsekoja poolt koostatud tööjõuvajaduse prognoosi alusena koolitusvajaduse prognoosimisel, õppekavade arendamisel kui ka aktiivsete tööturuteenuste vajaduse kavandamisel. OSKA analüüsis kajastub Eesti majandusarenguks vajalikke tööjõuvajadused ja oskused järgmise 10 aasta jooksul. OSKA Digioskuste aruannet uuendatakse 2021. aastal. Sünergiat tööturuteenustega on loodud ka nõustamisteenuste kaudu ning aktiivseid tööturumeetmeid saab kombineerida RRFi kavandatud tegevustega. Tööotsijatele toe pakkumine, sealhulgas nõustamine ja juhendamine, tööotsinguabi, on kättesaadavad kogu tööealisele elanikkonnale nii töötavatele inimestele kui ka töötutele. Tegevuste täpsemaks kujundamiseks luuakse juhtrühm, kuhu kuuluvad nii Sotsiaalministeerium, Majandus ja kommunikatsiooniministeerium kui ka partnerorganisatsioonid sh ülikoolid, kutsekoolid, tööandjate katuseorganisatsioonid, Kutsekoda jne. 77 Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele IKT erialade õppes ja IKT valdkonnas töötavate inimeste seas on naiste osakaal võrreldes meestega madalam. Seetõttu on vajalik viia ellu sihitatud tegevusi, et suurendada naiste osalust IKT erialade õppes ja IKT erialadel töötamisel. Teavitustegevuste läbiviimisel täiendkoolituse ja ümberõppe võimaluste kohta, samuti nõustamistel õppimisvõimaluste kohta viiakse ellu teadlikkuse suurendamisele suunatud tegevusi, et kummutada iganenud stereotüüpe naistele ja meestele sobivatest ametitest ja erialadest, mis mõjutavad haridus- ja karjäärivalikuid. Samuti on nii IKT koolitusvõimaluste kohta info levitamisel ja õppe läbiviimisel vajalik tagada, et tagatud oleks juurdepääs erinevatele gruppidele (nt puuetega inimestele). Tegevuste raames on oluline tähelepanu pööratud neile täiskasvanud õppijatele, kellele täna ei ole õppimisvõimalused täiskasvanueas olnud kättesaadavad. Läbi tasuta või madala omaosalusega õppimisvõimaluste loomise ja tugitegevuste arendamise jõuavad õppimise juurde ka need täiskasvanud, kes erinevatel põhjustel seni on olnud elukestvast õppest eemal. Seeläbi aidatakse 78 kaasa võrdsuse põhimõtete tagamisele täiskasvanuõppes ja luuakse eeldused madalama haridustasemega inimeste konkurentsivõime parandamiseks. Paranenud haridustase toetab edukat toimetulekut tööturul. Riskid Tegevuste elluviimist võib mõjutada sihtrühmade vähene teadlikkus ja motiveeritus täiend- ja ümberõppes osalemiseks. Riski maandame läbi teavitustöö sihtrühmadele neile sobivate kanalite kaudu, lisaks on maandamismeetmeks karjäärinõustamine ning motiveerimine enne tegevustesse suunamist. Samuti võib koolitusasutustel (kõrgkoolid, kutsekoolid, täiendkoolituse pakkujad) olla vähene huvi õppekavasid uuendada ning koolitusprogramme välja töötada või uute väljatöötatud moodulite alusel õpet/koolitusi koolitusi pakkuda. Riski saame maandada kaasates õppekavade ümberkujundamise ning täiend- ja ümberõppe vajaduse planeerimisse nii tööandjaid, kõrg- ja kutsekoole kui ka sektori katuseorganisatsioone. Seos riigiabi reeglitega IKT alaseid koolitusi läbiviivad asutused ei paku ümberõpet ja täiendkoolitusi vastutasu eest. Need on tasuta ja võrdselt kättesaadavad kõigile sihtgruppi kuuluvatele isikutele. Digialane täiend- ja ümberõpe on suunatud füüsilistele isikutele, kes riigiabi mõistes abi ei saa. Seega ei ole tööjõu pakkumise suurendamine läbi koolituste teenuse puhul tegemist riigiabiga, sest suurendatakse tööealise elanikkonna teadmisi ja oskusi. Sekkumise raames on digipöörde õppekavade moodulite ja uute õppekavade väljatöötamisel otseseks abisaajaks kõrgkoolid ja kutsekoolid ning koolituste pakkumisel lisaks kutsekoolidele ka täiendkoolituse pakkujad. Õppekavadesse lisatakse mooduleid, mida on võimalik kasutada nii tasemehariduses kui ka täiendkoolituses. Samas võib riigiabi andmisel puutumus olla, kui tegevused on suunatud kindlatele ettevõtetele. Nimetatud tegevuse puhul võivad olla lõplikuks kasusaajaks ettevõtete juhtivtöötajad, kes läbi uute teadmiste ja oskuste alustaksid digitaliseerimist või rohepööret ettevõttes, mis omakorda võib anda neile konkurentsieelise. Kui tegevuste täpsemalt kujundamisel selgub, et „digitaalse ettevõtte juhtimisvõimekuse programmile“ kohalduvad riigiabi reeglid, siis on võimalik anda toetust läbi vähese tähtsusega abina, mida antakse kooskõlas VTA määrusega Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1407/2013. Kui eelmises lõikude nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud, on tegevuses määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus). Riigiabi antakse sel juhul kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 juhul kui tegevustes „digitaalse ettevõtte juhtimisvõimekuse programm“ sätestatud teenuse osutamisel antav toetus on koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 31 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 79 Reformi elluviimise käigus toimub veel detailsemalt konkreetsete tegevuste täpsustamine, millest tulenevalt selgub, kas ja millises ulatuses kavandatavate tegevuste puhul tuleb lähtuda riigiabi reeglitest (vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi määruses sätestatust). Reform 3: Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel Eesti ettevõtete konkurentsivõime toetamisel välisturgudel ja selle eesmärgi täitmisele kaasaaitamiseks ellurakendatava reformi meetmete puhul lähtume Eesti pikaajalisest arengukavast “Eesti 2035”. Reformiga adresseeritud meetmete/tegevuste - Eesti ettevõtete konkurentsivõimet kasvatavate riigi- ja regioonistrateegiate koostamine ja rakendamine; majandust elavdavate innovatsioonikeskuste sisustamine; e-teenuste eksporti kiirendavad globaalsed löögirühmad ja globaalsete äriürituste virtuaallavad – koondmõjul moodustub reformist ühtne tervik, mis panustab otseselt „Eesti 2035“ arenguvajadustesse ning mille koondeesmärgiks on viia välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia võimekus uuele tasemele, kasvatades seeläbi Eesti ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Üheks arenguvajaduseks, mille olukorra parandamiseks peab Eesti olulisi samme astuma, on ettevõtluskeskkond. Euroopa Liidu liikmena on Eesti majandus nii toodete kui ka teenuste sektoris tugevalt lõimitud ELi ühtse turuga, mistõttu tuleb Eestil aktiivselt töötada selle senisest veelgi parema toimimise nimel. Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud (78,6% ELi keskmisest), kuid piirkondlikult ebaühtlaselt ja kasvutemopo on jäänud ootustele alla. Tootlikkust suurendab uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, aga digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on Eestis kesine (ELis 15. koht). Ettevõtete vähene digitaliseeritus Eestis pidurdab nende tootlikkuse kõrval ka nende ekspordivõime arengut. Digitaliseerimise jätkutegevustena ettevõtete toetamine läbi täiendavate meetmete (tark nõuanne läbi riigi- ja regioonistrateegiate, innovaatilised ettevõtluskeskused, e-eksporti edendavad löögirühmad ja virtuaallavad) kasvatab aga VKEde konkurentsivõimet välisturgudel. Reformide elluviimisel järgitakse ning tagatakse võrdsed võimalused kõikidele osapooltele ja kasusaajatele. Reformiga adresseeritud meetmete kujundamisel jälgitakse soolise võrdõiguslikkuse printsiipe ning arvestatakse tegevuste juures, et võimalikud segavad takistused ja bärjäärid sellistele tingimustele oleksid eemaldatud. Reformi meetmetega adresseeritakse järgmiseid spetsiifilisemaid väljakutseid: - COVID-19 pandeemiast tulenevalt toimub globaalselt teatud ulatuses turgude ümberjagamine ja võidujooks uute võimaluste püüdmiseks. Selleks, et EL/Eesti ettevõtted, (millest enamik on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted), püsiks konkurentsis ning saavutaks ka uusi konkurentsieeliseid, tuleb selle võidujooksuga kaasas käia. Sel eesmärgil vajavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) täna ja järgnevatel aastatel tarka ja proaktiivset nõuannet, mis konkurentsieeliste teket toetab. Reformi toel tekitame eksportivatele ettevõtetele soodsa pinnase minna kirjeldatud reaktiivsest tegutsemise faasist proaktiivsesse targal nõuandel põhinevasse faasi ning seeläbi targalt, teadlikult ja järjepidevalt nii üksi kui EL siseturu ettevõtetega ühiselt oma konkurentsivõimet kasvatada. Sellise targa nõuande eesmärgiks tervikuna on majanduse jätkusuutliku kasvupotentsiaali tugevdamine ning kriisi majandusmõju 80  leevendamine. Selle targa ja VKEsid toetava nõuande realiseerimise vormideks on reformidega adresseeritavate riigi- ja regioonistrateegiate koostamine ning ellurakendamine; samuti innovaatiliste ettevõtluskeskuste loomine välisturgudel. - COVID-19 pandeemia on veelgi kiirendanud globaalset vajadust turvaliste IT lahenduste järele. Tervise-, hariduse-, küberturbe-, targa transpordi jt e-lahenduste kasutamine muutunud olukorras on omandanud teistsuguse, kõrgendatud olulisusega tähenduse. Eesti kui e-teenuste valdkonnas üks edumeelsemaid riike maailmas saab selle globaalse kõrgenenud vajaduse kontekstis oma VKEde vahendusel kindlasti kaasa rääkida ning VKEde konkurentsivõimet toetavate meetmete läbi (nagu e-ekspordi edendamise löögirühmad ja virtuaalsillad globaalsete ettevõtluskomponendiga suurüritustega) veelgi kasvatada. Reformi eesmärk on Eesti ettevõtjate ekspordivõimekuse ja konkurentsivõime kasvatamine välisturgudel välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia võimekuse uuele tasemele viimise abil. Seda reformi aitavad ellu viia kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud teineteist täiendavad alareformid/meetmed: - riigi- ja regioonistrateegiad; - innovaatilised ettevõtluskeskused; - globaalsed löögirühmad e-ekspordi edendamiseks koos globaalsete virtuaalsildadega. Kõnealuse reformi eesmärgi - ettevõtjate toetamine välisturgudel – nimel töötavad laiemalt, ka väljaspool taasterahastut, mitmed Eesti asutused. Selles valdkonnas on ehk olulisimad Välisministeeriumi partnerid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Viimane, nagu allpool alareformide juures osundatud, on ka kõigi alareformide elluviimisel peamiseks partneriks. Välismajanduspoliitika ellu viimisel ning rakendamisel on oluline roll strateegiatel “Eesti 2035” ning “Välispoliitika arengukava 2030”. “Eesti 2035” ja selle tegevuskava sätestavad samuti osapooled, kes panustavad ettevõtjate toetamisele välisturgudel ning läbi milliste mehhanismide. Mitmel juhul on valdkonnas kokku lepitud eestvedaja rolli täitjaks Välisministeerium ning piiritletud, millistel juhtudel ja mil viisil neid tegevusi täidetakse. “Eesti 2035” strateegia on valitsuses heaks kiidetud oktoobris 2020 ning “Välispoliitika arengukava 2030” kiideti valitsuses samuti ministeeriumite ülese dokumendina heaks juulis 2020. Need dokumendid sätestatavad ühtsed eesmärgid ja koostööpõhimõtted paljude asutuste vahel. Lisaks on loodud erinevad kootöömehhanismid Välisministeeriumi, MKM ja EAS vahelisteks kohtumisteks, kus arutatakse välistegevustega seotud erinevaid aspekte. Reformi tulemusel jõuab ühise eesmärgi - ettevõtjate toetamine välisturgudel – nimel tehtav koostöö partneritega nagu Majandus- ja Kommunmikatsiooniministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus üksteist täiendavale uuele tasemele. Eesti ettevõtete konkurentsivõime toetamise seos „Eesti 2035“ põhimõtetega laiemalt: - Reform lähtub „Eesti 2035“ vajadusest kujundada paindlik ja turvaline majanduskeskkond, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi. Tark nõuanne läbi riigi- ja regioonistrateegiate ning 81  innovaatiliste ettevõtluskeskuste panustab sellise majanduskeskkonna parendamisse. Samuti adresseerime reformiga läbi välisturgudel paiknevate innovaatiliste ettevõtluskeskuste ning e-eksporti edendavate löögirühmade ja virtuaallavade ka laiemalt ettevõtluskeskkonna ja innovaatilise ökosüsteemi parendamist, tekitades soodsa keskkonna nii ettevõtete globaalseks konkurentsivõime kasvuks kui ka innovaatiliste välisinvesteeringute Eestisse meelitamiseks. Kasusaajateks on Eesti ettevõtted, kellest suur osa on VKEd; samuti seondub reformiga iduettevõtete võimekuse uuele tasemele viimine, kuna VKEde kõrval on ettevõtluskeskused avatud ka neile; samuti on globaalsete virtuaalsildade ning riigistrateegiate ja e-eksporti edendavate löögirühmade puhul kasusaajateks mõlemad grupid ettevõtteid. - Eesti tugevuseks maailmas on digitaalsete tehnoloogiate kasutamine avalikus sektoris ja sellest tulenev asjaajamise lihtsus, mis muudab Eesti maailma digipesaks, kuhu tullakse nii e-residentsuse baasil virtuaalruumis kui ka füüsiliselt kohale, et oma teenuseid maailmale pakkuda ja ettevõtteid luua. Seeläbi tagame elujõulise digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteedi, et mitmekesistada äriteenuseid ning hõlbustada digisisu uus- ja ristkasutust. COVID-19 pandeemia tõttu on ühiskondlik nõudlus digitaalsete lahenduste ja virtuaalsete platvormide järele suurenenud, mis nõuab ka riikidelt kiiret reageerimist, et lahendada sotsiaalmajanduslikud tagajärjed pikemas perspektiivis.14 Reformiga adresseeritavate globaalsete e-eksporti edendavate löögirühmade ülesandeks on näha Eesti e-riigi valdkonna teenuste ja lahenduste ekspordil täiendavaid võimalusi, et suhestuda nende globaalsete kiirete vajadustega. - „Eesti 2035“ üheks oluliseks eesmärgiks on ka Eesti ettevõtluse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasv, mis aitab kaasa tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Teadus- ja innovatsiooniinvesteeringud on endiselt majanduse tootlikkuse kriitiline tõukejõud majanduskasvule, töökohtade loomisele ning toetab ELi ülemaailmset konkurentsivõimet.15 Uutes, COVID-19 kontekstis toimuvate turgude ümberjagamise ja kasvanud konkurentsi tingimustes vajavad ettevõtted välisturgudele sisenemiseks senisest veelgi laiemalt ja kiirendatud korras soodsat keskkonda ning ettevõtluskeskuste targa ja sihtotstarbelise sisustamisega on võimalik see keskkond luua. Reformi sihtgrupiks on Eesti eksportivad VKEd, kelle jaoks sellise targa tugisüsteemi tulemusel tekib täiendav potentsiaal ekspordivõimekuse kasvuks, sh kaugematel, EL välistel turgudel. Alareform: Riigi- ja regioonistrateegiad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet kasvatavate riigi- ja regioonistrateegiate koostamine ja rakendamine panustab „Eesti 2035“ arenguvajaduste reformi viia välismajanduspoliitika ja 14 https://www.un.org/development/desa/dpad/publication/un-desa-policy-brief-61-covid-19-embracing-digital- government-during-the-pandemic-and-beyond/ 15https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/research_and_innovation/strategy_on_research_and_innovation/docu ments/ec_rtd_covid19-recovery.pdf 82 äridiplomaatia võimekus uuele tasemele. Koos majandust elavdavate innovatsioonikeskuste ning e-teenuste eksporti kiirendavate ja intensiivistavate löögirühmadega, moodustub selle alareformi adresseerimine ühtse terviku. Sellega on kavas viia eksportivate ettevõtete võimekused ning konkurentsivõime kasv uuele tasemele. Riigipõhistest soovitustest adresseerib alareform VKEde (enamik Eesti ettevõtetest) ettevõtluskeskkonna ja innovaatilise ökosüsteemi parendamist ning rahastamist, tekitades läbi proaktiivse targa nõustamise ettevõtetele täiendava ekspordivõimekuse ja –potentsiaali. Läbi riigi- ja regioonistrateegiate tekitame eksportivatele ettevõtjatele suunatud proaktiivse targal nõuandel põhineva keskkonna globaalse konkurentsivõime ja seeläbi ka majanduse kasvuks. See proaktiivne lähenemine on sünergias EASi tegevustega, mille keskseks elemendiks on reaktiivne ja ettevõtetele toetuste eraldamisel põhinev lähenemine (ja millele EAS taotleb rahastamist SF21+ paketist). Samuti on strateegiate rakendamine sünergias EASi ekspordinõunike tegevustega välisturgudel – proaktiivne tark nõuanne viib lisaks otsesele toele ettevõtjatele endale ka ekspordinõunike võimekuse välisturgudel uuele tasemele. EASi poolt riigis sees rakendatavad meetmed saavad täiendava toe ettevõtjatele vajaliku välisturgude põhjalikuma analüüsi ja ülevaate näol. Kasvab kogu riigi võimekus ettevõtjaid välisturgudel toetada. Eesti eksportivate ettevõtete tegutsemine välisturgudel, eriti kaugematel turgudel, on sageli reaktiivne ja lähtub juhuotsustest, samuti eksporditoetustest. Samas on ettevõtete areng jõudnud faasi, kus ka kaugematel turgudel on edulugusid ning ka COVID-19 kontekstis toimuvate globaalsete turgude ümberjagamisel jälgitakse konkurentsieeliste võimalusi ja trende. Väljakutseks, mida alareformiga adresseerime, on tarkade ekspordiotsuste langetamiseks vajaliku kontsentreeritud ja turuspetsiifilise info ning targa nõuande lünklikus ning sellest tulenevalt Eesti ettevõtete ebapiisav globaalne konkurentsieelis. See vajadus tõstatus veelgi teravamalt COVID-19 pandeemia puhkemisel, mis pärssis ettevõtete võimalusi, millega kaasnesid ka tagajärjed ettevõtete konkurentsivõimele. Vajadust targa ja proaktiivse süstematiseeritud nõuande järele tõid ettevõtjad kõige olulisema vajadusena esile ka 2020. aasta augustis läbi viidud ettevõtjatele suunatud VM rahulolu-uuringus ning juhivad sellele jooksvalt tähelepanu regulaarsetele ettevõtjate ümarlaudadel. Alareformi eesmärk on viia Eesti ettevõtete ekspordivõimekus uuele tasemele, toetades Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvu, seda eelkõige kaugematel turgudel, kus ettevõtluse edendamise keerukusaste on kõrgem ning vajadus riigi toe järele suurem. Alareformi toel tekitame eksportivatele ettevõtetele soodsa pinnase üleminekuks kirjeldatud reaktiivsest tegutsemise faasist proaktiivsesse targal nõuandel põhinevasse faasi ning seeläbi targalt, teadlikult ja järjepidevalt nii üksi kui EL siseturu ettevõtetega ühiselt oma konkurentsivõime kasvatamiseks. Eesti ettevõtete ekspordipotentsiaali kasvatavate riigi- ja regioonistrateegiate koostamise ja rakendamisega on kavas viia välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia võimekus uuele tasemele. Uutes, COVID-19 kontekstis toimuvate turgude ümberjagamise ja kasvanud konkurentsi tingimustes vajavad ettevõtted välisturgudele sisenemiseks senisest kiiremini konkretiseeritud tarka nõuannet ning välisturgude vajadustele vastavate tootepakettide 83 koostamist. Selliselt tekitame ettevõtetele võimaluse liikuda uutes turutingimustes reaktiivsest faasist uude proaktiivsesse faasi ning seeläbi konkurentsivõimelisust ja ekspordimahte kasvatada. Sellise targa nõuande eesmärgiks tervikuna on majanduse jätkusuutliku kasvupotentsiaali tugevdamine ning kriisi majandusmõju leevendamine. Alareformi kirjeldus/elluviimine: Reformi elluviimiseks koostatakse Eesti ettevõtete jaoks olulisemate ja kõrge kasvupotentsiaaliga välisturgude suunal kõikehõlmavad riigi- ja regioonistrateegiad ning rakendatakse need ellu eesmärgiga tugevdada konkurentsivõime kasvu. Kõikehõlmavate riigistrateegiatega seatakse paika raamid majanduse elavdamiseks, eesmärgiga võimendada läbi kõikide poliitikavaldkondade kasutegurit Eesti majanduse ja kitsamalt eksportivate ettevõtete jaoks, samuti välisinvesteeringute Eestisse meelitamisel. Strateegiatega luuakse arusaam, millistes riikides/regioonides on täna Eesti ettevõtjate tooteid ja teenuseid kõige otstarbekam müüa ning mil viisil ja kuidas pakendatuna seda teha. Niisiis on strateegiate rakendamisel oluline osa nn tootepakettidel, mis lähtuvad strateegiatest, aga lähevad rohkem süvitsi ja keskenduvad küsimusele, mida ja millistes sektorites konkreetsel sihtturul müüa ja milliste hoobade kaudu. Näited sellistest nn tootepakettidest on toidutehnoloogia tootepakett Araabia Ühendemiraatide turu jaoks; e-hariduse tootepakett Põhja-Ameerika erakoolide suunal; rohetehnoloogia ja tarkade transpordilahenduste väärtuspakkumine Norra suunal jms. Esmajärjekorras on riigi- ja regioonistrateegiad loomisel kaugemate turgude osas, kus äritegevus on rohkem politiseeritud ning riigi roll ettevõtjate abistamisel turu kauguse ja keerukuse tõttu sageli suurem. Seda arvestades on regioonidest esmajärjekorras sihikul Aafrika, Kagu-Aasia ja Pärsia lahe riigid, samuti Põhja-Ameerika. Selliste regiooni- ja riigistrateegiate koostamisel ja rakendamisel on oluline nende praktiline väärtus ning tegelik ellurakendamise potentsiaal. Eesmärgiga tekitada tõhusad töövahendid ettevõtjatele proaktiivsel ning targal nõuandel põhineval ekspordi edendamisel, kasvatades seeläbi järjepidevalt ettevõtete konkurentsivõimet ja Eesti majandust, vajame strateegiate ja nende rakendusplaanidel väljatöötamisel mh ka kvaliteetset oskusteavet ja ekspertiisi, seda just kaugemate turgude osas, kus Eesti kohalolek on võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega olnud lühijalaline. Niisiis on strateegiate praktiline rakenduslik väärtus konkreetsetel turupõhistel tootepakettidel, mis strateegiate koostamisega oluliste lisandustena kaasas käivad ning annavad ettevõtjatele vastuse küsimustele, millistel sihtturgudel, millistele sektoritele ja toodetele otstarbekas oleks keskenduda. Alareform viiakse ellu välisministeeriumi juhtimisel analüüside, uuringute ja teiste sarnaste tegevuste kaudu. Alareformi tegevused arutatakse läbi partneritega ning nende põhjal koostatakse ka spetsiifilised tegevuskavad, kuidas elluviimine reaalselt aset leiab. Partneritena on kavas kaasata alareformi elluviimisesse lai hulk riigiasutusi, kolmas sektor, samuti nii planeerimise mõistes kui ka otseselt kasusaava sihtgrupina ka ettevõtjad. Nii on riigi- ja regioonistrateegiate koostamisel partneriteks reformi rakendamisel enamik riigiasutusi. Otsesteks partneriteks ettevõtete toetamisel välisturgudel on alareformi tegevuste põhjal ka 84 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Partneriteks võivad osutuda ka välisriigis asuvad EL saatkonnad või teised EL liikmesriigid. Takistused: Strateegiate objektiks olevate riikide ja regioonide majandust ja käekäiku üldisemalt võivad mõjutada kriisid või arengud, mis muudavad oluliselt strateegia aluseks olevaid andmeid või turu käitumist. Strateegia rakendamisele võivad saada takistuseks tõrked koostöös kõigi kaasatud asutuste ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel. Riskide maandamiseks kasutatakse strateegiate loomisel kõige värskemaid turuanalüüse ning andmestikke, mis koostamise käigus tellitakse. Hilisemates faasides korrigeeritakse jooksvalt strateegiate sisu ning uuendatakse vastavalt välisest keskkonnast tekkinud muutustele. Asutuste ja ettevõtlusorganisatsioonidega suheldaks regulaarselt ja järjepidevalt ning maandatakse riske, vältimaks tõrkeid suhtlemises. Alareformi sihtgrupiks on Eesti eksportivad VKEd, kelle jaoks sellise targal nõuandel põhineva tugisüsteemi tulemusel tekib täiendav potentsiaal konkurentsivõime kasvuks, sh kaugematel, EL välistel turgudel. Alareformil on ka Euroopa siseturu majanduse elavdamise laiem mõõde, kuivõrd kaugematel turgudel tegutsevad ELi VKEd teevad sealsetele turgudele sisenemisel ja ekspordi edendamisel sageli ühisprojektide näol koostööd ning formuleerivad ühiseid tootepakette, et globaalselt edukamalt konkurentsis püsida. Alareformi elluviimise ajakava ulatub tagasiulatuvalt 2020. aasta kevadesse, mil mitmete riigi- ja regioonistrateegiate koostamine ettevõtjate suurenenud nõudluse pinnalt proaktiivse ja targa riigi nõuande järele välisturgudel tegutsemise ümber suunamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks alguse sai. Alareformi elluviimine on kavas tempokalt ning lõpptähtajaks kõigi olulisemate kaugemate sihtturgude suunal riigi- ja regioonistrateegiate koostamine ja ellurakendamine hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Alareform: Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel Majandust elavdavate ettevõtluskeskuste sisu loomine mõtestatud eksporditurgudel panustab „Eesti 2035“ arenguvajaduste reformi viia välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia võimekus uuele tasemele. Riigipõhistest soovitustest adresseerib alareform VKEde (enamik Eesti ettevõtetest) ettevõtluskeskkonna ja innovaatilise ökosüsteemi parendamist, tekitades läbi eksporti edendavate ja välisinvesteeringuid meelitavate ettevõtluskeskuste eksportivatele ettevõtjatele paremad eeldused välisturgudel tegutsemiseks ning potentsiaalsetele investoritele suurema teadlikkuse Eesti innovaatilisest ja soodsast ettevõtluskeskkonnast. Samuti võimaldavad keskused ettevõtjatele ligipääsu ekspordi edendamiseks ja turulepääsuks vajalikele tugiteenustele, luues sisuliselt tingimused ärikiirenditeks. Läbi ettevõtluskeskuste tekitame eksportivatele ettevõtjatele soodsa ja targa ning praktilise ja proaktiivse keskkonna ekspordimahtude kasvuks. Samuti tekitame targa ja praktilise keskkonna täiendavate välisinvesteeringute kaasamiseks. Selline lähenemine on sünergias EASi 85 tegevustega, mille tegevuste hulka kuulub Eesti e-riigi innovatsioonikeskuse (E-esitluskeskus asukohaga Eestis, Tallinnas) sisustamine (EAS taotleb jätkurahastamist SF21+ paketist). Ettevõtluskeskuse ja e-esitluskeskuse koosmõjul tekib võimendus, mis edendab ja kasvatab Eesti IKT sektori ja selle positiivse kuvandi taustal ka teiste sektorite eksporti välisturgudele. Väljakutse lähtealuseks majandust elavdavate ettevõtluskeskuste sisustamisel on põhimõte, et Eesti ettevõtted ei oma kaugematele ning olulisematele sihtturgudele sisenemisel sageli piisavalt teavet ega riigi poolset praktilist tuge esimeste eksporditehinguteni jõudmisel. Sellist tuge saavad pakkuda vastavaid programme sisaldavad ning oma sisult ekspordi- ja investeeringute prioriteetidega kaasas käivad, samuti kohaliku ärikeskkonna ja -kultuuri eripärasid arvestavad ettevõtluskeskused välisriikides asuvate Eesti saatkondade juures või viimastega seotult, seda just kaugematel ja ka konkurentsivõimelt raskematel turgudel. Alareformi eesmärk on läbi targa nõuande tervikuna majanduse jätkusuutliku kasvupotentsiaali tugevdamine ning kriisi majandusmõju leevendamine. Uutes, COVID-19 kontekstis toimuvate turgude ümberjagamise ja kasvanud konkurentsi tingimustes vajavad ettevõtted välisturgudele sisenemiseks senisest veelgi laiemalt ja kiirendatud korras soodsat keskkonda ning ettevõtluskeskuste targa ja sihtotstarbelise sisustamisega on võimalik see keskkond luua. Selliselt tekitame ettevõtetele võimaluse liikuda uutes turutingimustes reaktiivsest faasist uude proaktiivsesse faasi ning seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet kasvatada. Alareformi kirjeldus/elluviimine: Üheks Eesti ekspordivõimekuse kasvu ning ka välisinvesteeringute meelitamist soodustavaks teguriks välisturgudel on riigi kuvandi oskuslik turustamine, keskendudes nii nendele sektoritele, milles Eestil on globaalne tuntus (Eesti kui edumeelne e-riik) kui ka teistele sektoritele, mis konkreetsetel sihtturgudel asjakohased on (need on riigiti/regiooniti erinevad). Eesmärgiga ühendada Eesti globaalne positiivne kuvand ettevõtete ekspordiambitsiooniga ning seeläbi luua eeldused ekspordikasvuks ja täiendavateks välisinvesteeringuteks, planeerime mitmetel olulistel eksporditurgudel avada innovaatilised ettevõtluskeskused. Eesti positiivse digikuvandi ja -toodete kõrval keskendume ka muudele konkreetsel turul olulistele ekspordisektoritele ning valdkondadele, samuti loome eksportivatele ettevõtetele nende innovatsioonikeskuste raames võimalused ärikiirendite teenuste kasutamiseks. Sellised ettevõtluskeskused on esimeses järjekorras otstarbekas luua suure ekspordipotentsiaaliga ja keerukatele ja/või tiheda konkurentsiga, kuid Eesti ekspordiartiklite ja ka välisinvesteeringute meelitamise suhtes vastuvõtlikele välisturgudele. Sarnaste huvide kombineerimise võimalusel võib selliseid keskuseid Euroopa mõõtme kalibreerimise huvides mõnedes sihtkohtades luua ka koostöös teiste EL riikidega. Seeläbi saame ettevõtluskeskuste sisuloomes tekitada laiema ja mitmete Euroopa riikide huve arvestava dimensiooni. Ettevõtluskeskuste loomisel tuvastame eelanalüüsi ja ideekorje käigus ülal nimetatud kriteeriumide alusel sihtkohad välisturgudel keskuste paiknemiseks. Samuti vajab eelanalüüsi ja ideekorjet kõigi vajalike huvigruppide (sh ettevõtjad) seas iga keskuse „nägu“. Eesmärgiks on luua Eestisse maailmatasemel ettevõtluse ökosüsteem ja konkurentsivõimelise majanduse võimaluste tutvustamise koht. Idee ei ole globaalselt ega ka ELi sees täiesti unikaalne. Nii on näiteks Soome rajanud Tokyosse sellise ettevõtetele suunatud ärikeskuse (Tokyo 2020 Metsä 86 Pavilion - Business Finland) ning sarnaseid funktsioone teostab ka Tallinnas asuv e- Esitluskeskus. Viimane keskendub ainult Eesti e-lahendustele. Välisturgudel paiknevad ettevõtluskeskused aga on laiema haardeulatusega, keskendudes e-riigi turvalise ja tõrgeteta toimimise teenuste kõrval ka teistele sihtturul olulistele sektoritele VKEde huvidest lähtudes. Siiski jälgitakse ettevõtluskeskuste puhul osaliselt sisulist seost ja sarnasust Tallinnas asuva e- Esitluskeskusega, mis keskendub väga palju just e-teenustele ja IKT sektorile ning kindlasti saab ettevõtluskeskuste puhul kandev osa olema digitaalsel komponendil ja digitaalse iseloomuga tegevustel. Teenuste mõistes pakuvad sellised ettevõtluskeskused ettevõtetele inkubaatoriteenuste kõrval ka muid turule sisenemiseks ja turul tegutsemiseks vajalikke teenuseid (õigusabi teenuste kättesaadavus, informatsioon partnerite, ettevõtlusürituste jms kohta, ürituste korraldamise võimalus jne). Samuti on keskused äriaknaks Eestisse nii sihtturul tegutsevatele ettevõtetele ning asutustele, samuti investoritele, kes soovivad Eesti ettevõtete toodetest/lahendustest osa saada. Alareformi elluviimiseks vajalike tegevuste seas on muuhulgas : • innopesade idee- ja loomekonkursside läbi viimine; • sisearhitekturrse lahenduse projekteerimine; • projektijuhtimine ja ehituskorraldus läbi teenuse ostmise; • rajamisega seotud kulud nagu näiteks projekteerimisest tingitud remonditööd pindadel jne; • sisustamisega seotud kulude katmine (lauad, toolid, kapid); • IT kulud (ekraanid, projektid, hologrammid, valgustus, programmeerimine jne); • turunduskulud + sisuloome. Innopesade soetamise või rentimisega seotud kulud, ülalpidamiskulud ja seonduvad tööjõukulud on plaanitud rahastada riigieelarvest. Alareformi tegevused arutatakse läbi partneritega ning nende põhjal koostatakse ka spetsiifilised tegevuskavad, kuidas elluviimine reaalselt aset leiab. Partneritena on kavas kaasata alareformi elluviimisesse eeskätt ettevõtjad ja esindusorganisatsioonid, kelle ideede ja toodete tutvustamiseks esitluskeskused mõeldud on. Ka on esitluskeskuste loomisesse kaasatud loomemajanduse esindajad, ka avalikust sektorist. Partneriteks võivad osutuda ka välisriigis asuvad EL saatkonnad või teised EL liikmesriigid. Takistused: Kuna ettevõtluskeskused on füüsilised, siis võib saada takistuseks erinevad asjaolud nagu nende õigeaegne sisustamine või turvalisus jms. Keskuse sisustamise järjepidevus võib kannatada mõne sektori või ettevõtte huvi taandumisel selle konkreetse turu vastu. Riskide maandamiseks planeeritakse ettevõtluskeskuste sisustamine aegsasti ning suurema ajalise varuga. Hangete läbiviimisel arvestatakse pikemate tähtaegadega. Järjepidavuse tagamiseks suheldakse regulaarselt erinevate sektorite ja ettevõtjatega ning kaardistatakse jooksvalt muutusi vajavad suunad ja tegevused. 87 Sihtgrupiks on Eesti eksportivad VKEd, kelle jaoks sellise targa tugisüsteemi tulemusel tekib täiendav potentsiaal ekspordivõimekuse kasvuks, sh kaugematel, EL välistel turgudel.Tegemist ei ole mitte jooksvate kulude katmise, vaid targa tugisüsteemi ülesehitamisega, mis laieneb kõikidele potentsiaalselt eksporti edendada ja oma konkurentsivõimet kasvatada soovivatele VKEdele konkreetsel välisturul. Alareformil on ka Euroopa siseturu majanduse elavdamise laiem mõõde, kuivõrd kaugematel turgudel tegutsevad ELi VKEd teevad sealsetele turgudele sisenemisel ja ekspordi edendamisel sageli ühisprojektide näol koostööd ning saavad selle koostöö vastastikuse kasuteguri korral üle kanda ka ettevõtluskeskustesse. Elluviimine toimub aastatel 2021–2026. Esimeses järjekorras on keskused kavas sisustada nendes sihtkohtades, kus lisaks ekspordipotentsiaalile on olemas ka muud tugistruktuurid (riigi esindatus, tugivõrgustik aukonsulite näol jms). Alareformi elluviimine on kavas tempokalt, 2021. aastal toimusid ettevõtluskeskuste sisustamise ideekonkurssi elluviimiseks taibutalgud ning lõpptähtajaks soovitud arvu ettevõtluskeskuste valmimisel on aasta 2026. Alareform: Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad Eesti e-eksporti edendavate globaalsete löögirühmade ellurakendamine panustab „Eesti 2035“ arenguvajaduste reformi viia välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia võimekus uuele tasemele, samuti reformi kujundada Eestist maailma üks digimajanduse tõmbekeskuseid ehk digipesasid, kus on hea luua ja pakkuda maailmale digiteenuseid. Riigipõhistest soovitustest adresseerib alareform VKEde (enamik Eesti ettevõtetest) ettevõtluskeskkonna ja innovaatilise ökosüsteemi parendamist, tekitades soodsa keskkonna nii Eesti IKT, kui teiste sektorite ettevõtete ekspordiks kui ka innovaatiliste välisinvesteeringute Eestisse meelitamiseks. Läbi globaalsete digieksporti edendavate löögirühmade moodustamise ja tööle rakendamise loome lisandväärtuse Eestis põhinevale ja EASi poolt hallatavale ning EL SF vahenditest finantseeritavatele E-esitluskeskuse promotegevustele Eesti e-teenuste ekspordi edendamiseks. Väljakutse, mida adresseerime, tuleneb asjaolust, et COVID-19 pandeemia tõttu on ühiskondlik nõudlus digitaalsete lahenduste ja virtuaalsete platvormide järele suurenenud, mis nõuab ka riikidelt kiiret reageerimist, et lahendada sotsiaalmajanduslikud tagajärjed pikemas perspektiivis.16 Seda ka olukorras, kus arusaadavalt on paljude ettevõtjate jaoks ainult virtuaalsuhtlus ammendumas, sest edukaks majandustegevuseks vajalikku isiklikku suhet lõpuni välistada ei ole võimalik. Näeme virtuaal- või ka hübriidplatvormide - jätkuvat tähtust igapäevaselt nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt, kus toimuvad erinevad pandeemia kontekstis globaalset toimetulekut käsitlevad suurüritused eesmärgiga püüda toimivaid lahendusi leida jms. Kiireks reageerimiseks on vaja kiireid ja paindlikke lahendusi, mis töötaksid ka ettearvamatus majanduskeskkonnas. 16 https://www.un.org/development/desa/dpad/publication/un-desa-policy-brief-61-covid-19-embracing-digital-government- during-the-pandemic-and-beyond/ 88 Teine väljakutse tuleneb asjaolust, et tavapäraste valitsuse liikmete poolt juhitavate ettevõtluskomponendiga visiitide puhul ei võimalda nende kestus või ettevalmistamise parameetrid piisavat jätkusuutlikkust selleks, et pöörata edukalt tehinguks või ekspordiks visiidiga seotud või nende käigus tekkivad kontaktid. Eesmärk: Eesti ettevõtete e-eksporti edendavad ja seeläbi konkurentsikasvu toetavad globaalsed löögirühmad tekitavad eelduse viia välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia võimekus uuele tasemele ning kujundada Eestist maailma digimajanduse üks tõmbekeskuseid, kus on hea luua ja pakkuda digiteenuseid. Selles formaadis on säilitatud paindlikkus löögirühmade missioonideks nii füüsiliselt, virtuaalselt kui hübriidvormis. Eesti IKT, aga ka teiste sektorite ettevõtete ekspordipotentsiaali kasvatavate löögirühmade missioonide ellurakendamisega on kavas eksporti oluliselt kasvatada ning Eestisse meelitada ka IKT sektori positiivse kuvandiga seonduvaid täiendavaid investeeringuid. Nagu öeldud, näeme selgelt, et COVID-19 kontekstis on juba varem eksisteerinud globaalne vajadus ning riikide vastuvõtlikkus innovaatiliste ja erinevaid eluvaldkondi hõlmavate digilahenduste kiireks kasutuselevõtuks veelgi kasvanud. Globaalsete digilöögirühmade loomise eesmärgiks ongi selle nõudluse ja vajaduste rahuldamine ning seeläbi eelkõige Eesti IKT, aga ka teistet sektorite ettevõtete konkurentsivõime kasvatamine. Suuremate välisturgude suunal teevad näiteks mitmed EL IKT ettevõtted sageli suurprojektides omavahel koostööd. Paralleelselt selliste löögirühmade mistahes vormis missioonidega näeme vajadust võimendavate virtuaalühenduste ja -sildade tekitamiseks globaalse mõõtmega ja ärilise dimensiooniga suurüritustele. Muutunud majanduskeskkonnas ja ettevõtete enamuse arvamusest lähtudes näeme, et hübriidlahendused ärimaalimas on tulnud selleks, et jääda. Eesmärgiga kiiresti ja paindlikult sellistes oludes ettevõtete konkurentsivõimet kasvatada, oleme juba piloteerinud ja plaanime laiendada erinevate globaalsete äridimensiooniga suurüritustega tekitada virtuaalsildu, eesmärgiga kasutada kriisi ja selle jäädavaid mõjutegureid ettevõtete jaoks konkurentsi kasvatavate võimalustena. Löögirühmade missioonide ja globaalsete virtuaallavade koosmõjul tekitame ettevõtetele koondmõjuna enam konkurentsieeliseid ning läheme selles tegevuses IKT sektorist kaugemale, laiendades võimalusi ka teistele sektoritele. Alareformi kirjeldus/elluviimine: Eesmärgiga majandust elavdada näeme COVID-19 kontekstis Eesti e-riigi valdkonna teenuste ja lahenduste ekspordil täiendavaid võimalusi, et suhestuda globaalsete kiirete vajadustega. Võimendava meetmena plaanime 2021. aasta algusest (võimalik ka hübriidversioonina) käivitada 2-3 paralleelselt liikuvat eksporti edendavat globaalset löögirühma. Löögirühmade liikumine võib olla mitmesuunaline - nii Eesti löögirühmad globaalselt ringlemas kui löögirühmade poolt vastu võetavad missioonid. Samuti on praktikas rakendatavad hübriidlahendused st löögirühm liigub, aga täiendav digilava ettevõtete kaasamiseks luuakse Eestisse. Löögirühmade missioonide liikmete komplekteerimisel on kompetentsipõhiselt kavas kaasata nii riigiasutuste kui teiste ühiskonnagruppide esindajaid. Seda lähenemist toetab näiteks ka Eesti IKT valdkonna erasektor, kes on väljendanud valmisolekut sellistes löögirühmades prioriteetkorras osaleda. Samuti on erasektori poolt tugev toetus globaalsete äridimensiooniga 89 suurürituste puhul virtuaalsildade loomiseks Eestiga, et võimaldada seeläbi rohkematel ettevõtetel neil üritustel osaleda ning oma konkurentsivõimet nii kasvatada. Oma sisult on globaalsetele digieksporti edendavatel löögirühmadel kaks dimensiooni: ▪ Füüsilised, virtuaalsed või hübriidvormis toimuvad mitmenädalased Eesti kuvandi ja Eesti ettevõtete lahenduste ja toodete süvendatud tutvustamisele ja konkurentsivõime kasvule suunatud tegevused välisturgudel või välisturgudelt Eestisse, kus koostöös erasektoriga ning COVID-19/post-COVID-19 kontekstis müügipotentsiaal ning riigi vastuvõtlikkus (nt digistrateegiate olemasolu tõttu) tuvastatud on. Ideaalis päädivad globaalsed ekspordi edendamise löögirühmade missioonid kõrgetasemeliste VIP visiitidega koos äridelegatsioonidega, et kasutegurit eksportivate ettevõtete ja investeeringute meelitamise seisukohalt veelgi võimendada. ▪ Luua olemasolevatele, sh „ringirändavatele“ digivaldkonnaga, aga ka laiemalt äridiplomaatia valdkonnaga seonduvatele suurkonverentsidele nn Eesti virtuaalne lava ja seeläbi tekitada Eesti haare, promodes seeläbi globaalselt Eesti IKT sektori praktilisi lahendusi eksisteerimaks edukalt tänases COVID-19 ja post-COVID maailmas. Selline võimendus kasvatab tervikuna Euroopa IKT sektori, samuti avaliku sektori ja erasektori omavahelist koostööd ning muudab Euroopa IKT sektori lahendused seeläbi globaalselt ka konkurentsivõimelisemaks. Protsessi mõistes kätkeb kirjeldatud virtuaallavade loomine järgmiseid etappe: - kaardistame globaalse mõõtmega äriüritused; - sünteesime, valime välja kõige otstarbekamad, astume läbirääkimistesse nendega kaasumiseks; - kaasumise mudel: - virtuaalne lülitus Eestist; - osalemine läbi telesilla paneelaruteludel (vaja partnerite aktiivtegevust kohapeal); - ettevõtete jaoks kahepoolsete kohtumiste komponendi ja võimaluste tekitamine ning läbirääkimine; - võimalik kaasata läbi täiendavate virtuaallülituste ka ELi ja kattuvate huvidega liikmesriike. Alareformi tegevused arutatakse läbi partneritega ning nende põhjal koostatakse ka spetsiifilised tegevuskavad, kuidas elluviimine reaalselt aset leiab. Partneritena on kavas kaasata alareformi elluviimiseks nii avaliku sektori asutusi, kolmandat sektorit kui ka erasektorit. Antud alareformi läbi tõstame Eesti kui digiriigi mainet globaalsel maastikul, mis nõuab laiapõhjalist toetust ja koostööd Eesti erinevate asutuste vahel. Otsesteks partneriteks eksporti edendavatel löögirühmadel näeme Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, samuti vastavaid kolmanda sektori asutusi ja erasektori ettevõtteid, mis lähtuvad vastavast missioonist. Takistused: Globaalsed ekspordi löögirühmad ja virtuaallavade alareform peab olema valmis kiirelt kohanema globaalse olukorra ning nõudlusega, mis tähendab valmisolekut restruktureerida nii löögirühmasid kui ka vastavaid missioone. 90 Riskide maandamiseks viiakse tegevusi ellu jooksvalt kaasates erinevaid asutusi ja ettevõtjaid. Uuendatakse pidevalt vastavaid suundi ja tegevusi, mis on vajalikud globaalsete ekspordi löögirühmade ja virtuaallavade läbiviimiseks. Jälgitakse globaalset olukorda ja nõudlust ning vastavalt sellele uuendatakse regulaarselt tegevusplaane. Alareformi sihtgrupiks on Eesti eksportivad IKT - aga ka teiste sektorite- VKEd, kelle jaoks sellise kiirel ja jätkusuutlikul IKT sektori eksporti edendava tugisüsteemi tulemusel tekib täiendav potentsiaal konkurentsivõime kasvuks, sh kaugematel, EL välistel turgudel. Alareformil on ka Euroopa siseturu majanduse elavdamise laiem mõõde, kuivõrd kaugematel turgudel tegutsevad ELi VKEd teevad sealsetele turgudele sisenemisel ja ekspordi edendamisel sageli ühisprojektide näol koostööd. Virtuallavade puhul, nagu ülal kirjeldatud, näeme potentsiaalse partnerina huvide kattuvuse korral ka EL esindusi ning huvitatud EL liikmesriike. Alareformi elluviimise ajakava on planeeritud aastateks 2021 (esimene missioon virtuaalselt) – 2025. Oluline on alareform käivitada tempokalt, et saada globaalses võidujooksus turueeliste saamiseks võimalik edumaa Eesti IKT sekotri ja läbi virtuaallavade laiemalt ka teiste sektorite ettevõtete jaoks. 4. Avatud strateegiline autonoomia ja julgeoleku aspektid Komponent toetab avatud strateegilise autonoomia saavutamist ning EL majanduse konkurentsivõime suurendamist läbi ettevõtete äristrateegiate kaasajastamise ja digitaalsetesse tehnoloogiatesse tehtavate investeeringute suurenemise, sh tööstusandmepilvede arendamise. Lisaks panustab komponent Eesti/EL-i ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele. Kuna COVID-19 pandeemia tõttu on toimumas globaalselt turgude ümberjagamisi ning on tõusnud vajadus turvaliste IT lahenduste järele, adresseerib reform meetmeid, mis aitavad Eesti/EL-i väikese ja keskmise suurustega ettevõtetel saavutada uusi konkurentieeliseid. Komponendi kaudu tugevdatakse ettevõtete läbilöögivõimet kaugematel turgudel ning antakse võimalus panustada EL-i ühtse avatud turu vastupidavamaks muutmisel võrreldes ülejäänud maailmaga. Sellega võimaldatakse haarde laiendamist mitte ainult EL siseselt vaid globaalselt ning tugisüsteemide tulemusel tekib ettevõtetel täiendav potentsiaal ekspordivõimekuse kasvuks. 5. Piiriülesed ja rahvusvahelised projektid Reform 1 ei ole otseselt seotud piiriüleste ning mitmeid liikmesriike kaasavate suurprojektidega, kuid toetab VKE-de võimekust osaleda IPCEI Cloud väärtusahelas. Reform3 puhul on oluline kaasata meetmetesse nii palju erinevaid osapooli ja partnereid kui võimalik. Osapoolte adresseerimisel näeme kaugetele turgudele sisenedes kindlasti partneritena ka EL delegatsioone või teisi liikmesriike (nt koostööks kaugematel turgudel, riigistrateegiad ja nende ettevalmistamine, virtuaalsillad globaalsetele ettevõtlusdimensiooniga suurüritustele, ühised ettevõtlusekeskused mõne teise EL liikmesriigiga) eesmärgiga laiendada ning võimendada veelgi EL-i haaret. Mitme alareformi puhul on võimalik leida ühispunkte EL-i VKEde vahel, kuivõrd kaugematel turgudel tegutsevad ELi VKEd teevad sealsetele turgudele 91 sisenemisel ja ekspordi edendamisel sageli ühisprojektide näol koostööd. Virtuaallavade puhul, nagu ülal kirjeldatud, näeme potentsiaalse partnerina huvide kattuvuse korral ka EL esindusi ning huvitatud EL liikmesriike. 6. Komponendi roheline dimensioon Majanduse digipöörde investeeringud panustavad 100% digipöördesse, kuid digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevate lahenduste kasutuselevõtt tootmis- ja teenussektori ettevõtetes ning IKT tehnoloogiate kasutamine transpordisektori ettevõtetes aitab kaasa ka nii kliimaneutraalsusele ja ringmajandusele kui ka riiklikus energia- ja kliimakavas seatud eesmärkide saavutamisele. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks panustab muuhulgas ka rohepöördesse, toetades digitaalsetel lahendustel põhinevate uuenduslike rohetehnoloogiate kasutust ning IKT sektori kliimaneutraalsemaks muutmist. 7. Komponendi digitaalne dimensioon Reform: Majanduse digipööre ettevõtetes Kõik reformi investeeringud on 100% digitaalse komponendiga. Läbi investeeringute edendatakse ettevõtete äristrateegiate muutumist ja digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevate lahenduste kasutuselevõttu ettevõttes (investeering 1), arendatakse e-ehituse platvormi riigiteenuseid (investeering 2) ning võetakse transpordi- ja logistikasektoris kasutusele IKT tehnoloogiad (investeering 3). Investeeringud katavad kolme erinevat sekkumisvaldkonda – 010 (VKEde digiteerimine (sh e- kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus)), 010b (VKEde ja suurettevõtjate digiteerimine (sh e-kaubandus, e-äri ja võrgustikupõhised äriprotsessid, digitaalse innovatsiooni keskused, eluslaborid, veebiettevõtjad ja IKT idufirmad, ettevõtetevaheline e-kaubandus) kooskõlas kasvuhoonegaaside heite vähendamise või energiatõhususe kriteeriumidega, VKE-de ja suurettevõtjate digiteerimine) ja 011 (Valitsuse IKT-lahendused, e-teenused, rakendused). Investeering 1: sekkumisvaldkond 5: ettevõtete digiüleminek DESI mõõde 4: digitehnoloogia integreerimine - kood 010bis Investeering 2: Sekkumisvaldkond 4: e-valitsus, avalikud digiteenused ja kohalikud digitaalsed ökosüsteemid DESI mõõde 5: digitaalsed avalikud teenused – kood 011 92 Sekkumisvaldkond 5: ettevõtete digiüleminek DESI mõõde 4: digitehnoloogia integreerimine - kood 010b Investeering 3: Sekkumisvaldkond 5: ettevõtete digiüleminek DESI mõõde 4: digitehnoloogia integreerimine - kood 010 Reform: Oskuste reform ettevõtete digipöördeks Reformi abil luuakse ettevõtete digipöördeks digitehnoloogiaga vajalik ekspertsus ning selle kättesaadavus. Reform adresseerib DESI metoodikas inimkapitali erinevate indikaatorite saavutamist (IKT spetsialistide nappus, naiste osakaalu tõus IKT ja tehnilistes valdkondades). Kavandatud tegevused võimaldavad ettevõtetel kasutusele võtta digitehnoloogiad, mis aitab teenuste osutamist ja kaupade tootmist automatiseerimise ja innoveerimise abil keskkonna-ja kliimasõbralikumaks muuta. Reform: Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel Digitaalne dimensioon riigi- ja regioonistrateegiates väljendub eelkõige strateegia rakenduslikus faasis loodavates tootepakettides (nt e-tervise, e-hariduse, küberturbelahenduste, tarkade transpordilahenduste jms tootepaketid), mida konkreetsetel sihtturgudel vastavuses nõudlusega on otstarbekas turustada. Siin lähtume selgest trendist ja adapteerime oma ettevõtetele suunatud tarka ekspordinõuannet lähtepunktiga, et COVID-19 on kiirendanud juba varem eksisteerinud globaalset nõudlust ja riikide vastuvõtlikkust e-teenuste tarbimiseks. COVID-19 pandeemia tõttu on ühiskondlik nõudlus digitaalsete lahenduste järele suurenenud, see omakorda nõuab ka riikidelt kiiret reageerimist, et lahendada sotsiaalmajanduslikud tagajärjed pikemas perspektiivis.17 Lähtudes Eesti ja Eesti ettevõtete toodete ja lahenduste positiivsest kuvandist selles valdkonnas, näeme võimalust läbi riigi- ja regioonistrateegiate rakendamise Eesti e-riigi lahenduste konkurentsivõime kasvatamiseks. Seeläbi aitame kaasa globaalsele digipöördele ning ühenduvuse parandamisele läbi digitaalse lõhe vähendamise. Eesti ettevõtete konkurentsikasvu kõrval aitavad strateegiad ning nende e-teenustele suunatud tootepaketid kaasa ka digitaalse ühtse turu tugevdamisele tervikuna ning sellele, et Euroopa jääb maailmas digitaalmajanduse valdkonnas juhtivaks jõuks ning aitab Euroopa ettevõtetel kogu maailmas kasvada. Seega on strateegiate rakendamine, kuivõrd mitmed tootepaketid sellest puudutavad just e-teenuste elavdamist, seotud nii digitaalse siseturu tugevdamisega kui ka selle tugevuse kandmisega väljapoole Euroopat. Samuti aitavad riigi- ja regioonistrateegiad pöörata erinevate sektorite ettevõtetel rohkem tähelepanu digitaliseerimise meetmetele, mis aitaks neil paremini eksportida mittedigitaalseid tooteid ja teenuseid. Ettevõtluskeskustes väljendub kõikide keskuste puhul digitaalne dimensioon, kuivõrd läbi Eesti globaalse tuntuse juhtiva e-riigina ja seeläbi tekkinud positiivse kuvandi loome läbi innovaatiliste ettevõtluskeskuste täiendava ekspordivõimekuse eelkõige (aga mitte ainult) meie IKT sektori ettevõtetele. COVID-19 on veelgi kiirendanud juba varem eksisteerinud globaalset 17 https://www.un.org/development/desa/dpad/publication/un-desa-policy-brief-61-covid-19-embracing-digital-government- during-the-pandemic-and-beyond/ 93 nõudlust ja riikide vastuvõtlikkust e-teenuste tarbimiseks. Ettevõtluskeskuste kaudu panustame globaalse ühenduvuse kasvu ning loome eeldused e-valitsemise tõhusate teenuste globaalseks ekspordiks. Samuti annab see protsess kaudselt tõuke Eesti ettevõtete digitaliseerimiseks, kuivõrd konkurentsivõime kasvus mängib selle komponendi tugevdamine olulist rolli. Ettevõtluskeskused koos teiste reformi komponentidega (e-teenuste löögirühmad ning virtuaallavad; riigi- ja regioonistrateegiad; samuti IKT ja küberturbe võimekuse kasv läbi täiendõppe) toetavad ka laiemalt e-valitsemise elavnemist, otseselt e-valitsemist, digitaalsete avalike teenuste kasvu ja nende turvalisust, andes panuse avaliku halduse kaasajastamisele ning kasutades digitaalseid võimalusi, e-IDd, kodanike, ettevõtete, kaupade ja teenuste liikuvust piiriülese koostalitlusvõime kaudu. Ettevõtluskeskuste sisustuselementide seas on oluline, kui mitte määrav roll digitaalsetel ja interaktiivsetel vahenditel. Nii anname kokkuvõttes läbi ettevõtluskeskuste täiendava tõuke globaalsele digipöördele ning ühenduvuse parandamisele läbi digitaalse lõhe vähendamise. Globaalsete digieksporti edendavate löögirühmade tegevustes väljendub digitaalne dimensioon järgneval moel: löögirühmade tegevused toetavad nii IT sektori ettevõtteid kui ettevõtteid nendest sektoritest, kes oma tooteid ja teenuseid seni on digitaalselt sellel turul presenteerinud. Läbi löögirühmade tegevuse kasvab Eesti globaalne tuntus juhtiva e-riigina ja seeläbi kasvab ka Eesti IKT sektori konkurentsivõime. COVID-19 on kasvatanud globaalset nõudlust ja riikide vastuvõtlikkust e-teenuste tarbimiseks veelgi. Läbi globaalsete digiekspordi löögirühmade anname täiendava tõuke globaalsele digipöördele ning ühenduvuse parandamisele läbi digitaalse lõhe vähendamise. Läbi löögirühmade tegevuste ja missioonide on sihikul globaalne kvaliteedi kasv läbi e- valitsuse, digitaalsete avalike teenusete ja kohalike digitaalsed ökosüsteemide parendamise ning seeläbi ka avaliku halduse kaasajastamise, kasutades selleks erinevaid digitaalseid võimalusi. Virtuaallavade tegevused telesildade, ülekanne jt näol on valdavalt digitaalse iseloomuga. Virtuaalsildadel osalevate või neid kasutavate ettevõtete jaoks tähendab see vajadust ja võimalust oma tooteid ja teenuseid vajadusel digitaalseks või digitaalsemaks kohandada. 8. Kooskõla Do no significant harm printsiibiga Komponendis plaanitavad reformid ja investeeringud toetuvad “ei kahjusta oluliselt” põhimõttele, kuna panustavad 100% hindamise aluseks olevatesse kuude keskkonnaeesmärki. Kõikide reformide ja investeeringute juures arvestatakse „do no significant harm“ põhimõtet – investeering peab toetama roheleppe keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist ning ei tohi kahjustada ühtegi ELi taksonoomias määratletud keskkonnaeesmärki: (1) kliimamuutuste leevendamine, (2) kliimamuutustega kohanemine, (3) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, (4) üleminek ringmajandusele, (5) saastuse vältimine ja kontroll, (6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. See tagatakse investeeringutoetuste kujundamisel ja toetuse tingimuste väljatöötamisel. 94 9. Verstapostid, sihid ja ajakava Reform 1: Majanduse digipööre ettevõtetes Reform viiakse ellu perioodil 2021–2035. Mõlema investeeringu puhul võetakse kohustused 70% osas üles 2022. aasta lõpuks ja 30% ulatuses 2023 aasta lõpuks. Abikõlblikkuse periood algab 01.02.2020 ning andmed viimaste investeeringute kohta on rakendusüksusele esitatud hiljemalt 30.04.2026. Investeeringud viiakse ellu MKM majandusarengu osakonna ning EEO juhtimisel aastatel 2021–2025. Reform viiakse ellu rakendusüksuse abiga, milleks on EAS ja RTK. Investeering: Digipööre ettevõtetes Eesmärk (milestone): Projektide hindamiskriteeriumide, toetuse andmise tingimuste ja mõjuanalüüsi metoodika koostamine, ettevõtte digipöörde rakkerühma loomine. Sihttase (target): Vähemalt 110 ettevõttes on digipöörde arengusihtidest lähtuvalt investeeritud digitaalsetesse tehnoloogialahendustesse aastaks 2023 ning vähemalt 120 ettevõttes aastaks 2025. Investeering: E-ehituse arendamine Eesmärk (milestone): Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna ettevõtetes rakendatakse rohkem digilahendusi ning suureneb teadus- ja arendustegevuse investeeringute osakaal. Ehitise elukaarega seotud teenused ja andmed on kättesaadavad läbi e-ehituse platvormi. Sihttase (target): Teostatud on vähemalt 120 e-ehituse arendamisega seotud projekti. Investeering: E-veoselehtede teenuse arendamine Eesmärk (milestone): Ühtsel standardil põhinevad e-veoselehe andmevahetusteenused on loodud ja kasutusele võetud. Sihttase (target): Toetust on saanud 295 unikaalset ettevõtjat. Reform 2: Oskuste reform ettevõtete digipöördeks ▪ Vähemalt 100 ettevõtet, mille juht, keskastme juht või spetsialist on osalenud reformi tegevustes, on teinud või võtnud plaani digitaliseerimise protsessi (algtase puudub, metoodika töötatakse välja) ▪ IKT ekspertide juurdekasv: 2000 Mõõdiku lühikirjeldus: sihiseade hõlmab nii IKT tasemehariduse lõpetajate arvu kasvu kui ka IKT spetsialistiks täiend-või ümberõppe läbinud täiskasvanuid. Tegevuse efektiivsust seiratakse Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi investeeringumeetmetest kasu saanud ettevõtete rahuloluga IKT ekspertide kättesaadavuse kohta. 95  2021 2022 2023 2024 2025 2026 I II I I II I I II I I II I I II I I II I I I I V I I I V I I I V I I I V I I I V I I I V Vajaduste täpsustamine, juhtimismudeli ja tegevuskava kokkulepe partneritega Õppeprogrammide disain ja läbiviimine Kutsestandardite arendustegevus (agiilne) Kommunikatsioon ja teadlikkuse tõstmine Reform 3: Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel Alareform: Riigi- ja regioonistrateegiad Eesmärkide saavutamisel on kavas näidata strateegiate arvu. Baastasemeks on kõikehõlmavate strateegiate rakendamisel 0 ning saavutatavaks tasemeks 13. Vahe-eesmärkide saavutamisel on strateegiate ning tootepakettide koostamisega kavas edasi liikuda tempokalt. Sisendmõõdikutena on kavas rakendada järgmiseid indikaatoreid: ▪ strateegiate koostamiseks vajalike lähteülesannete koostamine; ▪ valikuliste strateegiate ja tootepakettide komponentide hangete ettevalmistamine ning läbiviimine. Seejärel liigume suurema tempoga edasi strateegiate koostamise, nende sisuks olevate tootepakettide koostamise ja rakendamise faasi. Mida mõõdetakse: strateegiate arvu (nende alusel koostatud tootepakettide arv, mis sisalduvad strateegiates). Meetme vahe-eesmärgina on plaanis kasutada ettevalmistavate meetmete elluviimise indikaatoreid (strateegiate koostamiseks vajalike lähteülesannete koostamine, hangete ettevalmistamine, hangete läbiviimine). Baastase 2020: 0 strateegiat. Eesmärk 2026: kasvavalt kokku 13 strateegiat. Strateegiate ja tootepakettide koostamise ning ellurakendamise tulemusena kasvab Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja fookus lülitub proaktiivsesse, targa nõuande toel tegutsemise 96 faasi. Selle tulemusel kasvab ettevõtete võimekus ekspordilepingute saamisel ja nii elavdab kirjeldatud protsess Eesti ja Euroopa majandust. Laiemalt ja koosmõjul teiste ettevõtete konkurentsivõime kasvu toetatavate meetmetega kasvab see konkurentsivõime veelgi. Alareform: Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel Eesmärkide saavutamisel on kavas näidata ettevõtluskeskuste arvu kasvu. Baastasemeks on indikaatori puhul 0-tase, kuna tegemist on uue reformi/kontseptsiooniga. Vahe-eesmärkide saavutamiseks on esmajärjekorras kavas jälgida ettevõtluskeskuste rajamisel ja sisustamisel sisendmõõdikutena järgmiseid indikaatoreid: ▪ ettevõtluskeskuste sisu ja asukohtade lähteanalüüsi koostamine; ▪ eelmises punktis toodud tegevusteks vajalike hangete ning ideekonkursside (sh taibutalgud) jm protsesside ettevalmistamine ja läbiviimine. Seejärel liigume järk-järgult kasvava tempoga edasi ettevõtluskeskuste rajamise ja sisustamise juurde. Mida mõõdetakse: ettevõtluskeskuste arv, vahe-eesmärgina ka ettevalmistavate meetmete elluviimine. Baastase 2020: 0 ettevõtluskeskust. Eesmärk 2026: kokku 7 ettevõtluskeskust. Ettevõtluskeskuste rajamise ja sisustamise tulemusena kasvab Eesti ettevõtete konkurentsivõime keerukamatel ja konkurentsitihedamatel välisturgudel; koos teiste ettevõtete konkurentsivõimet kasvatavate meetmetega lülitub fookus proaktiivsesse, targa nõuande toel tegutsemise faasi. Selle tulemusel kasvab ettevõtete võimekus ekspordilepingute saamisel ja nii elavdab kirjeldatud protsess Eesti ja Euroopa majandust. Laiemalt ja koosmõjul teiste ettevõtete konkurentsivõime kasvu toetatavate meetmetega kasvab konkurentsivõime veelgi. Alareform: Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad Eesmärkide saavutamisel on kavas näidata aastate lõikes globaalsete digimissioonide ja füüsiliste ja digitaalsete ärikomponendiga ja digisuunitlusega suurürituste virtuaallavade kasvu, mille tulemusel kasvab IKT sektori ja ka laiemalt sellega kaasuvate sektorite (nt tööstuse digitaliseerimine, loomemajanduse digimõõde jt sektorid) konkurentsivõime. Baastasemeks on globaalsete digimissioonide ja suurürituste virtuaallavade arvu puhul 0. Baastaseme kasvatamisega on kavas edasi liikuda tempokalt. Vahe-eesmärkide saavutamisel ning missioonide ja virtuaallavade kontseptsiooni ellurakendamisel on kavas sisendmõõdikutena rakendada järgmiseid indikaatoreid: 97 ▪ analüüs globaalsete digimissioonide sihtkohtade valiku kohta ning löögirühmade komplekteerimine; ▪ rahvusvaheliste digisuunitlusega suurürituste kaardistamine; hangete ettevalmistus nendega virtuaalse kaasumise läbiviimiseks. Seejärel liigume suurema tempoga edasi globaalsete digimissioonide ja füüsiliste ja digitaalsete ärikomponendiga ja digisuunitlusega suurürituste virtuaallavade kasvufaasi. Mida mõõdetakse: digieksporti edendavate globaalsete löögirühmade missioonide arvu, globaalsete digiürituste nn „Eesti lava“ tekitamise arvu; meetme algfaasis ka eelpool nimetatud tegevusi ettevalmistavate sammude läbiviimist. Baastase 2020: 0 missiooni, 0 globaalse digiürituse virtuaalset kasvulava. Eesmärk 2026: kokku 29 e-teenuste löögirühmade missiooni ja globaalse digiürituse virtuaalset kasvulava (sealhulgas 14 missiooni ja 15 globaalse digiürituse virtuaalset kasvulava). 10. Finantseerimine ja maksumus Reform 1: Majanduse digipööre ettevõtetes Plaanitavad kulud on kajastatud lisatud Exceli tabelis. Reform 2: Oskuste reform ettevõtete digipöördeks Eelarve planeerimisel on lähtutud parimatest praktikatest ja Euroopa Komisjoni poolt soovitatud ühikuhindadest. Reform Kululiik Ühik Hind Kogumaksumus Reform 1 Koolituskulu 2000 IKT spetsialisti, sh vähemalt 5000 10 000 000 200 küberspetsialisti Reform 3: Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel Alareform: Riigi- ja regioonistrateegiad Alareformi elluviimiseks koostatakse Eesti olulisemate ja kõrge kasvupotentsiaaliga välisturgude suunal kõikehõlmavad riigi- ja regioonistrateegiad koos sihtturu- ja sektoripõhiste tootepakettidega ning rakendatakse need ellu eesmärgiga tugevdada VKEsid läbi konkurentsivõime kasvu ja majanduse kasupotentsiaali. Riigi- ja regioonistrateegiatele lisaks koostatakse nende põhjal ettevõtete turule sisenemise hõlbustamiseks konkreetseid tootepakette, mis lähtuvad turu nõudlusest ning ettevõtete olemasolevast või potentsiaalsest 98 võimekusest sellele nõudlusele reageerida (nt e-hariduslahendused Põhja-Ameerika erakoolidele). Strateegiate ja tootepakettide koostamisse kaasatakse erinevat ekspertiisi, uuringuid ja eksperte. Samuti on ekspertide abi oluline strateegiate ellurakendamisel. Iga riigi- ja või regioonistrateegia ajajoon koosneb järgmistest komponentidest (täpsem jaotus toodud Exceli lisas): • strateegiate koostamiseks vajaminevate analüüside ja uuringute hangete läbi viimine ja tellimine; • strateegiate koostamine, sh ekspertide kaasamine nii Eesti kui ka välisturgudelt; • tootepakettide analüüsid ja uuringud, sh nende hangete läbi viimine; • tootepakettide koostamine; • strateegiate rakendustegevused, sh teavitus- ja turundustegevused ning tulenevalt partneritega aruteludest ka võimalusel erinevad teenused ettevõtjatele. Kokku on aastatel 2020–2026 kavas koostada 13 riigi- ja/või regioonistrateegiat, 40 tootepaketti ning nende rakendamisel mõõta ka kasusaavate ettevõtete arvu. Nii on hinnanguliselt ühe strateegia ning selle tootepakettide ning rakendamise hind u 1 mln eurot. Hind on umbkaudne, kuna tootepaketid võivad mõnede turgude puhul valmida ka strateegiatest eraldiseisvalt. Täpsem eelarve koostamise metoodika ja plaan on väljatöötamisel ning täpsustub rakendusplaanis. Kuivõrd strateegiad ja tootepaketid, samuti muud sellest tulenevad teenused on ettevõtjatele avalikult kättesaadavad, ei tekita see VKEde seas konkreetsetele ettevõtetele eeliseid. Sellest lähtuvalt ei ole tõenäoliselt tegemist riigiabiga. Kui tegemist on riigiabiga, siis järgitakse vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi määruses sätestatut ning vajadusel küsitakse Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Alareform: Majandust elavdavad innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel Alareformi elluviimiseks rajatakse olulisematele ja konkurentsivõimelisematele välisturgudele VKEde konkurentsivõime kasvu toetavad ettevõtluskeskused, mis innovaatiliste e-teenuste ja –lahenduste globaalse turustamise ja IKT sektori konkurentsivõime kasvu kõrval sihistavad ka muude sektorite ettevõtete toetamist, seda vastavalt konkreetsele sihtturule ja sealsele potentsiaalile ning nõudlusele. Nii on iga välisturul rajatav ettevõtluskeskus eri „nägu“, eesmärgiga, et kasutegur sealsest turust huvitatud ettevõtet jaoks oleks maksimaalselt suur. Iga ettevõtluskeskuse loomiseks on vaja läbida allpool loetletud etapid. Iga etapi juurde on lisatud ka selle indikatiivne maksumus. Mõnede etappide puhul on võimalik eeltegevused grupeerida. Kalkulatsiooni põhjal kujuneb iga ettevõtluskeskuse rajamise maksumuseks protsessi algusest kuni selle lõpuni ligikaudu 1,5 mln eurot. Kalkulatsioonis on lähtutud nii teiste riikide sarnaste keskuste rajamise maksumuse baasmääradest kui ka siseriiklikult Välisministeeriumi varasemast kogemusest. Tuleb arvestada, et erinevatel välisturgudel on ettevõtluskeskused oma mahult ja sisult, samuti maksumuselt erinevad. 99 Peamisteks tegevusteks innovatsioonipesade loomisel on: ▪ ettevõtluskeskuste rajamiseks vajaliku taibutalgute läbiviimine; ▪ ettevõtluskeskuse idee- ja loomekonkurssi läbiviimine; ▪ sisearhitektuurne projekteerimine ning projektijuhtimine ja ehituskorraldus, sh hangete ettevalmistamine ja läbiviimine; ▪ erinevad rajamisega ja sisutamisega seotud kulud, sh projekteerimisest tulenevate lahenduste elluviimine vastavatel pindadel; ▪ ettevõtluskeskuse IT-lahendused jm ettevõtjatele (nii Eesti eksportivad ettevõtted kui nende sihtturgude partnerid) vajalikud suunatud teenused; ▪ ettevõtluskeskuse muude sektorite lahendused ja sisuloome. Kokku on aastatel 2020–2026 kavas rajada 7 innovaatilist ettevõtluskeskust ning mõõta ka neist kasusaavate ettevõtete arvu. Ettevõtluskeskuste rajamise peale planeerime RFF paketist 11 mln eurot (hinnanguliselt u 1,5 miljonit eurot keskuse kohta). Kuivõrd ettevõtluskeskused ning nende teenused ei ole piiratud konkreetsete ettevõtete ega ettevõtete gruppidega, vaid on ettevõtjatele avalikult kättesaadavad, ei tekita see tõenäoliselt VKE-de seas konkreetsetele ettevõtetele eeliseid. Alareformi elluviimise käigus toimub veel detailsemalt konkreetsete tegevuste täpsustamine, millest tulenevalt lähtutakse vajadusel riigiabi reeglitest (vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi määruses sätestatust). Samuti küsitakse vajadusel Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Alareform: Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad E-ekspordi edendamise löögirühmade komplekteerimise ja töö ning erinevate globaalsete ärilise mõõtmega suurürituste virtuaallavade tekitamise protsessis saame eelarveliselt eristada järgmiseid etappe: ▪ Analüüsid ja uuringud globaalsete digimissioonide sihtkohtade valiku ja komplekteerimise kohta, sh rahvusvaheliste digisuunitlusega suurürituste kaardistamise analüüs ning sisulise osalemise läbirääkimised; ▪ E-ekspordi löögirühmade missioonide läbiviimisega seonduvad kulud (teavitus, missioonide läbiviimine); ▪ Rahvusvaheliste globaalsete ärikomponendiga suurüritustega kaasumine läbi virtuaalürituste ning sellega kaasnevad kulud (teavitus, jätkutegevused). Kokku on aastatel 2021–2026 kavas koostada 14 e-ekspordi edendamise löögirühma missiooni ja kaasuda 15 globaalse mõõtmega ja ärikomponendiga suurüritusega virtuaallavade vahendusel. Kuivõrd e-ekspordi edendamise löögirühmade töö tulemused ei ole piiritletud konkreetsete ettevõtetega, vaid omavad laiemat VKEde konkurentsieeliste kasvatamise mõju, ei tekita see tõenäoliselt VKEde seas konkreetsetele ettevõtetele eeliseid. Alareformi elluviimise käigus toimub veel detailsemalt konkreetsete tegevuste täpsustamine, millest tulenevalt lähtutakse vajadusel riigiabi reeglitest (vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi määruses sätestatust). Samuti küsitakse vajadusel Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. 100 KOMPONENT 2: ETTEVÕTETE ROHEPÖÖRE 1. Komponendi kirjeldus Rohepöörde kiirendamine Valdkond: Rohepööre Eesmärk: Eesmärk on kiirendada koroonakriisist taastumisel Eestis rohepööret, panustada arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevustesse ja toetada nende kontekstis rohetehnoloogiate arengut tehes nii algust laiema süsteeme ühiskondliku muutusega. Komponent sisaldab endas kahte reformi ja neid toetavat kuute investeeringut, millega saavutatakse vajaliku kvaliteetse ekspertiisi kättesaadavus, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamine, ressursitõhususe suurenemine, uute ärimudelite kasutuselevõtt, kapitalituru ja ettevõtluskeskkonna arendamine ning edasiminek rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtul. Tegevustes vaadatakse rohepööret võimalikult kõikehõlmavalt ja nendega tahetakse eemaldada peamised turutõrked läbi nutikate investeeringute, et tuua kaasa tehnoloogilised ja käitumuslikud hüpped, muutus majanduslikus mõtlemises ja ettevõtete konkurentsivõime kasv. Reformid ja/või investeeringud: Reform 1: Ettevõtete rohepööre Investeering 1: Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks Investeering 2: Rohetehnoloogiate arendusprogrammid Investeering 3: Tootmisettevõtete ärimudeli muutused Investeering 4: Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt Investeering 5: Rohefond Reform 2: Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine Investeering 1: Tingimuste ja võimaluste loomine taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Hinnanguline kogumaksumus: 220,18 MEUR; taotletud RRFst: 220,18 MEUR 101 1. Peamised väljakutsed ja eesmärgid Väljakutsed Maailm seisab silmitsi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega ning see mõjutab ka Eesti elanike elukvaliteeti, meie loodust ja elukeskkonda. Kuigi praeguseks on kasvuhoonegaaside koguheide Eestis võrreldes 1990. aastaga vähenenud ligi 64%, on Eesti majandus siiski üks heitemahukam Euroopas – ühe SKP euro kohta on kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui ELis keskmiselt (2017. aastal). Kasvuhoonegaaside heite absoluutväärtus on Eestis püsinud kõrgena – 2018. aastal oli see 20,0 mln tonni CO2 ekvivalenti. Samal ajal on Euroopa Liit seadnud eesmärgi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni18, mis mõjutab väga otseselt ka Eestil ees seisvaid valikuid. Kliimaneutraalsusele üleminek mõjutab põlevkivitööstuse tõttu eriti Ida-Virumaad. Samuti kiireneb tehnoloogiliste muutuste intervall, mille tagajärjel tekivad uued äri- ja toimetulekumudelid ning kujunevad uued töö- ja eluviisid. Eesti tõusmine Maailma Majandus- foorumi konkurentsivõime edetabelis kinnitab, et meie ettevõtluskeskkond on üldjoontes konkurentsivõimeline, sh on kasvanud iduettevõtete arv ja investeeringute kaasamise võime. Sellest tulenevalt on komponendi peamiseks väljakutseks majanduse rohepööre, mille vastu ühiskonnas küll huvi kasvab, kuid mida pole suudetud veel kogu Eesti majanduse kontekstis sisustada ega ka piisavas mahus rakendada. Eesti elanike keskkonnateadlikkus on suurenenud, aga see pole piisavalt mõjutanud inimeste käitumist. Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ raames on seatud eesmärkideks juurutada ringmajanduse põhimõtted. Ettevõtluskeskkonna arenguvajadusteks on, et suuremat rõhku tuleb panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike ressursside ja teisese toorme suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele. Suurimad muudatused seisavad ees põllumajanduses ja kalanduses, tööstuses, turismis, taristute, panganduse ja kindlustuse valdkondades. Energiasektoris on eesmärgiks minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele. Ettevõtetes peab paranema ressursi-, sh energiatõhusus näiteks tööstussümbioosi, digitaliseerimise ja senisest ressursitõhusamate tehnoloogiate toetamise kaudu. Samuti on seatud transpordisektoris, millel on oluline roll kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel, eesmärgiks laiendada keskkonnahoidlike sõidukite kasutamist, samuti olla avatud uutele tehnoloogiatele, nagu näiteks vesiniku kasutamisele kütuseelementides. CEDEFOP on oma analüüsides nimetanud oluliselt muutustest puudutatud sektoritena: taastuvenergia, energiaefektiivsus (vanad ja uued hooned), transpordi, tootmise ja ümbertöötlemise (Cedefop 2010;2012). Need muudatused puudutavad väga mitmekesised töötajate gruppe, on valdkondi, kus domineerivad madalamate oskustega töötajad, nt põllumajandus, maismaatransport, ning valdkondi, kus muutused puudutavad kõrgelt 18 Euroopa roheline kokkulepe | Euroopa Komisjon (europa.eu) 102 kvalifitseeritud spetsialiste, nt energiatootmine, keemiatööstus (OECD, 2012). Seetõttu on oluline tagada ettevõtluse konkurentsivõimeks, kestlikkuseks ja kasvuks vajaliku rohepöörde elluviimiseks kvaliteetse ekspertiisi kättesaadavus. Rohepöörde kontekstis on Eesti suurim väljakutse ja ühtlasi ka suurim võimalus meie energeetikasektor, mis on siiani põhinenud põlevkivil. Põlevkivienergeetika on viinud Eesti negatiivses mõttes ELi juhtriikide hulka nii õhusaasteainete kui ka kasvuhoonegaaside heitmete, jäätmetekke ja veekasutusega. Elanikkonna tervise ja töövõime tagamiseks on oluline hea keskkonnaseisundi tagamine. Energeetikasektor, sh nii energia tootmine kui selle tarbimine hoonetes, transpordis, tööstuses, põllumajanduses moodustas 2018. aastal 88% Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest. Selle sektori dekarboniseerimine on kliimapoliitika lahutamatu osa ja seotud tihedalt Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessiga. Määrava tähtsusega on tänaselt fossiilsetel kütustel põhinevalt energiamudelilt üleminek mitmekesisele taastuvatel allikatel põhinevale energeetikale koos nutikate võrkude ja salvestusega ning tõhusama energiatarbimise juhtimisega. Selles valdkonnas on väikest edu saavutamas mitmed Eestist alguse saanud ettevõtted (nt Roofit Solar, Skeleton Technologies, Elcogen jt), kuid täit potentsiaali pole veel suudetud ära kasutada. Suurendamaks taastuvenergia kasutust sh osakaalu energia lõpptarbimises, tuleb seega võtta kasutusele lahendused mittejuhitavalt toodetava taastuvenergiat võimalikult suure kasuteguriga salvestamiseks ja tarbimiseks vastavalt nõudlusele ja vajadusele. Üheks suure potentsiaaliga lahenduseks on vesiniku tehnoloogiate kasutusele võtmine, kuid see eeldab terviklike väärtusahelate ülesehitamist ja läbiproovimist energia tootmisest tarbimiseni ning seda erinevates rakendusvaldkondades. Positiivse aspektina saab välja tuua, et taastuvenergia osatähtsus on energia lõpptarbimises 30% ehk märgatavalt üle Euroopas keskmise (18%). Kohalike ressursside väärindamine on olnud üheks Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnaks, kuid potentsiaal on seni paljuski realiseerimata. Eesti ressursitootlikkus (0,52 eurot kg kohta 2019. aastal) on üks madalamaid ELis – see on veidi vähem kui neli korda väiksem kui ELi keskmine. Jäätmete teke on võrreldes 2000. aastaga suurenenud ligi kaks korda. Üldine jäätmete taaskasutusmäär on küll suurenenud kolm korda (41%-ni), kuid sellegipoolest on olmejäätmete ringlusse võtmise osakaal olmejäätmete kogumassis üks väiksemaid ELis (28%). Kohalikke ressursse pigem eksporditakse toormena kui väärindatakse kohapeal. Suur potentsiaal jäätmete muutmisel teiseseks toormeks, mida samuti enamjaolt eksporditakse. Kui teiste kasvualade ettevõtete (IKT, tervisetehnoloogiad, energeetika, nanotehnoloogiad) lisandväärtus töötaja kohta ületab Eesti keskmist, siis just puidu ja tervist toetava toidu väärindamise niššides jääb ettevõtete loodav lisandväärtus alla Eesti keskmise. Seda demonstreeris ka eelmisel EL eelarveperioodil rakendatud ettevõtete ressursitõhususe meede, kus peamisteks toetuse saajateks olid just puidu, mäe- ja toiduainetööstuse ettevõtted. Nendes 103 sektorites on vaja suuremat rõhku panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike ressursside ja teisese toorme suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele. Eelmise eelarveperioodi kogemuse põhjal on selge ka sektorite enda suur huvi. Eestis põllumajandussektoris, kus on küll piisavalt ressursse arenguks, on sektori tootlikkus jäänud väiksemaks ELi keskmisest. Samas on tootmine muutunud mitme- kesisemaks (uudsed lahendused, väiketalude nišitooted, mahepõllumajanduse laienemine) ning põllumajandustootmise lisandväärtus hõivatu kohta on pikemat perioodi vaadates märkimisväärselt suurenenud. Tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv on saavutatud eelkõige tänu mastaabisäästule, tootmistehnoloogiate uuendamisele ning sordi- ja tõuaretustööle. Sellele vaatamata eksporditakse suur osa põllumajandustoodangust töötlemata või vähetöödeldud toorainena (teravili, toorpiim), mis viitab kasutamata potentsiaalile väärindamise ja töötlemise vallas. Väärtusahelal edasi liikumine, töötlemisvõimekuse kasvatamine, tehnoloogia uuendamine ja uute toodete arendamine aitaks suurendada lisandväärtust ning looks uusi ekspordivõimalusi. Eestis on head eeldused ka kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks ja töötlemiseks (sh kalavarud, vee- ja maaressurss). Kalapüük ja vesiviljelus on ühed efektiivsemad viisid toota loomset proteiini, seega ka potentsiaalne lahendus loomse valgu nõudluse kasvule. Tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv on sarnaselt põllumajandussektorile saavutatud tänu mastaabisäästule ja tootmistehnoloogiate uuendamisele eelkõige kilu ja räime püüdvates ja töötlevates tootjaorganisatsioonides, kus nii töötlemisel kui ka toodete pakendamisel kasutatakse kaasaegseimaid tehnoloogilisi lahendusi. Sellele vaatamata on külmutatud kala osatähtsus müügis 60% kogusest, mis näitab, et innovatsiooni ja tootearendusse on kala ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad investeerinud suhteliselt vähe. Kuivõrd kalandussektor on selgelt suunatud ekspordile, kalatoodete osakaal kogumüügitulus oli 2019. aastal 74%, on vajalik enim tähelepanu pöörata tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule, liikudes väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole ning toote-, IKT- ja digilahenduste arengust tulenevatele võimalustele, kaasates senisest enam teaduspotentsiaali. Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest on oluline soodustada keskkonnasäästlikku tootmist ja töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsemal kasutamisel. Vee- elusressursi väärindamiseks on oluline panustada uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste (nt uusi arenguid võimaldavad tehnoloogiad, sh biotehnoloogia) väljatöötamisse koostöös ettevõtete ning teadus- ja arendusasutustega, sh rahvusvaheliselt. Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPs (2018. aastal 0,59%) jääb tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%). Kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamisel, aga ka olemasolevate ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel. Teadusarenduse ja innovatsiooni investeeringuid tõstavad tootlikkust ning võimaldavad ressursse jätkusuutlikul ning kaasaegsel viisil väärindavatel ettevõtetel tõusta globaalsetes väärtusahelates. Lisaks on need investeeringud oluliseks eelduseks, et panustada võimalikult suures mahus ELi kliimaneutraalsuse eesmärki. SEI Tallinna 2019. aastal koostatud analüüsis „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ hinnati, et kliimaneutraalsuse 104 saavutamiseks Eestis on vaja avaliku ja erasektori poolt investeerida aastatel 2021-2050 ca 17,3 miljardit eurot. Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud (78,6% ELi keskmisest), kuid piirkondlikult ebaühtlaselt ja alla oodatud tempo. Tootlikkust suurendab uute ärimudelite ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning ettevõtete liikumine rahvusvahelistes väärtusahelates kõrgematele positsioonidele. Töötlev tööstus moodustab majanduses 2019. a andmetel 20% hõivest ja 15% SKTst, samas tootlikkus EL keskmisest on jooksevhinnas 44%, PPPs ehk ostujõuga korrigeeritult 54%. See viitab rahvusvahelises väärtusahelas jätkuvalt madalale positsioonile ja vähesele teadmistemahukusele valdkonnas. Eesti Konjunktuuriinstituut on kvartaalses ülevaates Eesti majanduse olukorra kohta esile toonud konkurentsivõimelisuse seisukohalt suuremate puudustena oskustööjõu puudumise ja vähese innovatsiooni. Eesti ekspordis domineerivad tööjõumahukad valdkonnad, mis on aga üha süveneva palgasurve tõttu tugeva löögi all. Seda ilmestab ka ettevõtete kasumlikkuse langus. Investeeringute tase SKP suhtes on COVID-19 kriisi järel püsinud madalal, kuid positiivse trendina on kapitalimahutuses kasvanud intellektuaalomandi kasutusõigustega seotud toodete osakaal. Siiski moodustavad investeeringud masinatesse ja seadmetesse endiselt suurema osakaalu kui suure tootlikkusega Põhjamaades. Kui aga soovitakse liikuda kõrgematele väärtusahela astmetele , muutuvad üha olulisemaks investeeringud immateriaalsesse varasse (uutel, sh digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, disain, inimesed, brändimine ja reklaam, jne), millesse Eestis on siiani vähe investeeritud. Üheks olulisemaks muutuseks kaasaegses majanduskeskkonnas on ka andmete hulga pidev suurenemine nii ettevõtetes ja tarneahelates kui ka majanduses tervikuna. Sellest tulenevalt omavad digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad lahendused ning neid võimaldava taristu (nagu 5G) kättesaadavus ühiskonna sotsiaal-majandusliku arengu seisukohalt samavõrra olulist rolli kui keskkonnasäästlikud lahendused. Digitaalsete tehnoloogiate kiire areng, sh pilvetehnoloogiad ning kõrgjõudlusega andmetöötlus, loovad eelduse andmete käsitlemisele ressursina mitte ainult väärtusahelates vaid ka ettevõtete tarneahelates ja kõigis ringmajanduslikes ärimudelites. Seda potentsiaali on vaja Eestis paremini ära kasutada. Seetõttu käsitletakse ka rohepöörde kiirendamise komponendi kõigis investeeringutes andmete liikumist tarneahelates ning IKT lahendustel ja digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevate innovaatiliste rakenduste kasutamise võimalusi. Info- kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtted on aga jätkusuutliku energiatarbimise meetmete sihtgrupis. Eesmärgid Eesmärk on kiirendada koroonakriisist taastumisel Eestis rohepööret, panustada arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevustesse ja toetada nende kontekstis rohetehnoloogiate arengut tehes nii algust laiema süsteeme ühiskondliku muutusega. Komponent sisaldab endas 105 kahte reformi ja neid toetavat kuute investeeringut, millega saavutatakse vajaliku kvaliteetse ekspertiisi kättesaadavus, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamine, ressursitõhususe suurenemine, uute ärimudelite kasutuselevõtt, kapitalituru ja ettevõtluskeskkonna arendamine ning edasiminek rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtul. Tegevustes vaadatakse rohepööret võimalikult kõikehõlmavalt ja nendega tahetakse eemaldada peamised turutõrked läbi nutikate investeeringute, et tuua kaasa tehnoloogilised ja käitumuslikud hüpped, muutus majanduslikus mõtlemises ja ettevõtete konkurentsivõime kasv. Läbi nende tegevuste panustab komponent Eestis ulatusliku, süsteemse ja innovatsioonile tugineva tarbimise ja tootmise ümberkorraldamist. Pikemas perspektiivis on oluline luua riigipoolne terviklik planeerimine ja investeeringud teadlaste ja ettevõtete koostöösse, infrastruktuuri, uutesse ärimudelitesse, tarka ja keskkonnaga arvestavasse toote- ja teenusdisaini ning tarbijate teadlikkuse tõstmisse. Ettevõtete rohepöörde komponendi abil on võimalik kõiki neid tegevusi kiirendada. Täpsemalt on eesmärgiks: ▪ Kutsuda ellu muudatusi haridussüsteemis rohepöördega seotud oskustaseme tõusuks ja ekspertide juurdekasvuks, mis sünergias teiste ettevõtete rohepöörde reformide ja investeeringutega tõstaksid ettevõtete tootlikkust, innovatsioonisuutlikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. ▪ Leida uusi ärivõimalusi ning olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, olles seejuures paindlik, valmis struktuurimuutusteks ning pakkudes arenguvõimalusi kõikides piirkondades. ▪ Muuta Eesti majandus uuendusmeelseks ja teadmistepõhiseks, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid. Selleks on vajalik luua soodsad tingimused innovatsioonikoostööks ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahel, edendada rohetehnoloogiaid, abistada ettevõtteid ning teadus- ja arendusasutusi uute rohetehnoloogiate väljatöötamiseks täiendava rahastuse kaasamisel. ▪ Suurendada jäätmete ringlussevõttu ning teisese toorme ja bioressursside kasutust soodustades jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmist. Oluline on, et ressursside väärindamisel ja loodusvarade kasutamisel tagatakse ökosüsteemide elujõulisus ja elurikkuse säilimine ning arvestatakse laiemalt keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjudega. Kestliku biomajanduse (sh sinimajanduse) arendamine on riikliku strateegia „Eesti 2035“ osaks, bioressursside (sh kõrvalsaaduste ja jääkide) väärindamine on horisontaalne arendusteema „Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas aastani 2030“, samuti on kohalike ressursside väärindamine „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ üks fookusvaldkondi. ▪ Parandada ettevõtetes ressursi- ja energiatõhusust mh tööstussümbioosi IKT lahenduste ja ressursitõhusamate tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Kõige selle jaoks on vajalik luua hea kasvulava uute ideede tekkeks, et need paneksid aluse uutele iduettevõtetele ja selliste rohetehnoloogiate arendamisele, mis aitaksid kaasa roheleppe eesmärkide täitmisele ning konkurentsivõimelise ja uuendusliku majanduse kujundamisele. Seejuures aitavad 106  uuenduslikud tehnoloogiad ja looduspõhised lahendused kaasa hea elu- ja looduskeskkonna tagamisele. ▪ Suurendada VKE-de tootlikust targalt planeeritud investeeringutoetuste abil, maandades võimalikke riske ja kõrvaldades takistusi, mis loovad eeldused globaalses väärtusahelas positsiooni parandamiseks. Selleks, et toetada ettevõtete võimekust osaleda Euroopa rohelise kokkuleppega seatud ühiste eesmärkide saavutamisel , tuleb pakkuda tuge innovatsiooni- ja kohenemisvõimekuse suurendamisele, eesmärgiga hoida ja arendada nii VKE-de kui ka suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtete investeerimisvõimekust kiirelt suurenevate sisendkuludega majanduses. ▪ Edendada rohelise vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu, et pakkuda võimalusi taastuvenergia võimalikult suure kasuteguriga salvestamiseks, alternatiivi fossiilkütustele, ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet erinevates sektorites. Rohepöörde kiirendamise komponent panustab otseselt Eesti riigi pikaajalisse arengustrateegiasse, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks strateegia. „Eesti 2035“ üheks strateegiliseks sihiks, millesse komponent kõige enam panustab, on tagada et Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Samuti panustab komponent oluliselt Eesti riikliku energia- ja kliimakavas 2030 (REKK 2030) kirjeldatud meetmetesse, eriti valdkonnaülesesse rohetehnoloogia investeerimisprogrammi ning energiamajanduse teadus- ja arendusprogrammi elluviimisesse. Lisaks on ettevõtete rohepööre oluline Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 eesmärkide ja tegevuste seisukohast. Rohepöörde ja kliimaeesmärkide saavutamisel on võtmekohal ka digilahendused, mis on reformide ja investeeringute integreeritud osaks ning mille arendamist toetab RRP digipöörde komponent. 2. Komponendi koosseisu kuuluvate reformide ja investeeringute kirjeldus Reform 1: Ettevõtete rohepööre Ettevõtete rohepöörde reform lähtud arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskavast, mis seab Eesti majandusele kolm pikaajalist eesmärki: • Ettevõtlus on tark ja vastutustundlik; • Majanduskeskkond on usaldusväärne, atraktiivne ja paindlik; • Majandus on kliimaneutraalne. Peamiselt panustab ettevõtete rohepöörde reform ettevõtluse targaks ja vastutustundlikuks ning majanduse kliimaneutraalseks muutmisesse. 107 Ettevõtete rohepöörde reform seisneb laiapõhjalise lähenemise rakendamisel, mille käigus käsitletakse Eestis rohetehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu esmakordselt valdkondade üleselt koherentse tervikuna. Reformis võetakse arvesse mitmeid ettevõtete vajadusi, mille hulgas on tööjõu oskuste arendamine, alustavatest kuni juba turul tõestanud iduettevõtete arengu ja kasvu toetamine ning olemasolevate ettevõtete ressursikasutuse tõhustamine, uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtt ja uutele ärimudelitele üleminek. Reform on tihedalt seotud ka digipöörde omaga, kuna rohepöörde saavutamiseks on vaja digitaliseerida ja automatiseerida tootmisprotsesse ning kasutada digitaalseid võimalusi rohetehnoloogia arendamisel. Lähtudes „Eesti 2035“ tegevuskavast aitab RRP rohepöörde reform kiirendada järgnevaid muutusi majanduses: • Uute lahenduste kasutusele võtmine ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks (sh teadmistemahuka iduettevõtluse arendamine ja ulatuslikum digitaliseerituse ja automatiseerimise kasutuselevõtt ettevõtetes); • Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekuse suurendamine (sh kestliku ring- ja biomajanduse arendamine, toodete ja toorme tõhusam kasutamine, bioressursside kaskaadkasutus); • Paindliku ja turvalise majanduskeskkonna kujundamine, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi (sh uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõtt, vastutustundliku ettevõtluse soodustamine); • Ringmajanduse põhimõtete kasutusele võtmine (sh esmast tooret vähendavate ja teisese toorme kasutust suurendavate tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtt, märgatav suurendamine ettevõtetes, et parandada majanduse ressursitootlikkust; Oluline osa RRP reformi tegevustes on ka EL roheleppe algatustel, eriti uut EL ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegiat. Kuna RRP-s rakendatakse „do no significant harm“ põhimõtet, panustavad reformi tegevused ka EL elurikkuse ja kemikaali strateegia ning nullsaaste tegevuskava eesmärkidesse. Eesmärgid: Reformi peamiseks eesmärgiks on rohepöörde edendamine ettevõtluses ja sellega kaasnev majandus-, keskkonna- ja sotsiaalalane kasu. Reform panustab Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisse, majandust edendavate uuenduslike rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ning Euroopa rohelise kokkuleppega püstitatud eesmärkide saavutamisse, sh ringmajanduse edendamisse, protsesside ja toodete kestlikkuse suurendamisse, kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, õhu- ja muu saaste vähendamisse, jäätmete ringlussevõtu suurendamisse, ressursside kohapealsesse väärindamisse ning üldisse keskkonnakoormuse vähendamisse. Eesmärk on toetada ühelt poolt olemasolevate ettevõtete tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmist (ressursitõhusus, uued rohepööret näitavad sertifikaadid ja toote müügiload), teisalt uute rohetehnoloogia ettevõtete tekkimist (rohetehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt, bioressursside uued väärindusvõimalused). Lisaks luuakse 108 rohefond, mis aitab teistest tegevustest tekkinud ettevõtlust võimendada ning täiendavat erakapitali kaasata. Kuna süsinikuheite vähendamine ja vastutustundlik ettevõtlus on reformi kontekstis olulised põhimõtted, suurendab nende põhimõtete rakendamine ettevõtete teadmisi kestlikest investeeringutest. Reform aitab tugevdada süsinikuheite hindamise, hinnastamise ning kliimaambitsioonide seadmise praktikat Eesti ettevõtluses. Lisaks on vastutustundlik ettevõtlus ja selle edendamine laiemalt, kõigi 6 keskkonnaeesmärgi kontekstis, reformi elluviimiseks olulised põhimõtted. Nende põhimõtete rakendamine suurendab ettevõtete teadmisi kestlikest investeeringutest ja „do no significant harm“ põhimõttest. Reformi toetab ka Euroopa Komisjoni, EBRD ja Lätiga koostöös tehtav projekt, mille eesmärk on EL-i kestliku rahastuse taksonoomia rakendamise ja kestliku rahastuse võimekuse arendamine Eestis ja Lätis. Projekti pikkus on 2 aastat ja see on planeeritud algama 2021. aastal. Rakendamine: Reform rakendatakse viie üksteist täiendava investeeringusuuna kaudu – 1. roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks, 2. rohetehnoloogiate arenduklastrid, 3. tootmisettevõtete ärimudeli muutused, 4. ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt ja 5. ettevõtete rohefond. Läbi reformi alla kuuluvate investeeringute soodustatakse siiret teadmispõhisele majandusele ning kaasatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevustesse rohkem teadus- ja arendusasutusi. Reformi paremaks juhtimiseks luuakse rakkerühm, kes aitab meetmete tingimusi luua ning mis koosneb asjakohastest huvigruppidest. Reformi kontekstis võetakse arvesse, et ettevõtete rohepöörde elluviimiseks on vajalik toetada nii olemasolevate ettevõtete investeerimis- ja kohanemisvõimekust, energia- ja ressursitõhususe parendamist ja neis innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu kui ka aidata kaasa uute rohetehnoloogiate ja iduettevõtete loomisele ning edasisele arengule. Neid investeeringuid toetavad ka investeeringud teistest välisvahenditest nagu riigi heitkogustega kauplemissüsteemi enampakkumistulud, SF2021+ (täpsed meetmed on veel kokku leppimata) vahendid jt. Sellele lisaks toetatakse ettevõtete jt turuosaliste seas laiemat teadlikkuse tõstmist ja teavitamist. Läbi rohetehnoloogiate töörühma tõhustatakse koostööd rohetehnoloogiate väljatöötamise ja kasutuselevõtu edendamisega tegelevate huvigruppide vahel ning luuakse võimalus parimate praktikate ja näidete laialdasemaks jagamiseks. Reformi investeeringute kontekstis meetmeid kujundades rakendatakse kõikidele projektidele „do no significant harm“ põhimõtteid. Oluline fookus on ka kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitamine, eriti ressursitõhususe suurendamise ja iduettevõtluse toetamise meetmete kontekstis. Reformi puhul jälgitakse ka, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. 109 Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus ühelgi viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Sekkumised on suunatud erinevatele sihtgruppidele, arvestades nende eripära. Partnerid: RRF ajaline surve eeldab mitmete ministeeriumide (peamiselt KeM, MKM, MeM, HTM, RaM, aga ka KuM, SiM) koostööd ühise eesmärgi nimel ja samas ka tihedat läbirääkimist turuosalistega. Oluliste partneritena näeme ettevõtjate esindusorganisatsioone, kes aitavad toetusvõimaluste info viimisel sihtgruppideni, koosloomes määruste disainil ja ettevõtjate motiveerimisel, laiemalt ka teavitustegevuses rakendusüksuste (KIK, Kredex) poolt, kus proaktiivse nõustamise ja teadlikkuse tõstmisega saavutatakse mõtteviisi muutus. Eestis on tekkinud ka järjest enam spetsiifiliselt rohepöörde läbiviimist toetavaid kolmanda sektori organisatsioone (näiteks Rohetiiger, Cleantech ForEst, Tehnopol jt), kes on samuti väga olulised partnerid ideekorjete ja arenguprogrammide läbiviimisel. Lisaks kasutame rohetehnoloogia arendusprogrammide juures olemasolevaid võrgustikke ja katusorganisatsioone, kaasame konsultantide turu, mõttekojad ning väljakujunenud toimiva ressursitõhususe audiitorite võrgustiku, kelle kaudu saab sõnumeid kiiresti ja tõhusalt lõppkasusaajateni viia. Reformi võtmepartneriteks on kõik ettevõtted (sh tööstusettevõtted, iduettevõtted ning nende esindusorganisatsioonid), kes otseselt peavad investeerima roheleppe kokkulepetest lähtuvatesse tegevustesse, uuendama oma tehnoloogiaid ja protsesse, omandama uut materiaalset ja immateriaalset põhivara ning viima tooted vastavusse muutuvate turgude uute nõuetega. Samas on oluline tagada ettevõtete tegevust toetavate partnerite kaasatus, sh teadus- ja arendusasutused ja potentsiaalsed pilootprojektide elluviijad. Seetõttu tuleb sekkumisloogika kujundamisel nendega vahetult konsulteerida ja partnerite soove ning vajadusi võimaluste kohaselt ka arvestada (sh töörühmad, suunatud küsimine, mitmepoolsed kohtumised). Tootmis- tehnoloogia uuendamine ja kasutuselevõtt ning uuenduslike toodete ja ärimudelite kujundamine ei saa toimuda ilma ülikoolide ja teadus-arendusasutuste panuseta, mistõttu on oluline ka nende kaasamine. RRP investeeringuid keskenduvad ettevõtete rohepöörde kiirele käivitamisele, mistõttu ei toetata otseselt keskkonnahoidlikke riigihankeid ja jäätmete ringlussevõtule. Kaudselt aitab ettevõtete rohepööre suurendada selliste toodete ja teenuste pakkumist, mis edendavad keskkonnahoidlikke riigihankeid ja vähendada jäätmete teket. Plaanis rakendada selleks teisi vahendeid. Jäätmete puhul näitab kogemus, et takistuseks RRP-st rakendamisel on nende projektide pikk ajaraam seoses kõrgendatud avaliku kogukonna huvi ja vastavate lubade menetlusega. Takistused: Reformi eduka elluviimise ohukohaks võib seejuures olla erinevate sektorite ettevõtete spetsiifika ja kitsas ajaraam. Samuti võib kujuneda probleemiks, et uudsed 110 lahendused toovad kaasa ettenägematuid probleeme. Investeeringu elluviimisel on ka oht, et erinevad sektorid püüavad komponendi tegevusi ja investeeringuid kallutada endale sobilikumas suunas. Tasakaalustatud meetme saamiseks peavad arutelud seetõttu olema väga põhjalikud ning arvestavad. Seetõttu on vajalik plaanitav sekkumisloogika kõigi investeeringute osas läbi arutada enne konkreetsete meetmete kujundamist. Peamised riskid: ▪ Turuosaliste madal teadlikkus, võimekus ja motivatsioon rohepöördesse investeerida (riigiabi reeglid, covid-järgne omafinantseerimise võimekus, aga ka laiemalt vähene teadlikkus ja info halb kättesaadavus); ▪ kiirus ja tulemused – RRF eeldab kiireid ja tulemuslikke investeeringuid, reformi olemuslikkus aga eeldab laiapõhjalist kaasamist, koosloomet, teadlikkust ja mõtestatud tegutsemist; ▪ puudulik horisontaalne koostöö ja info kättesaadavus; ▪ tööealiste inimeste vähene huvi roheteadmiste/oskuste omandamisel, mistõttu ei teki juurde vajalike oskustega tööjõudu. Riskide maandamiseks kaasatakse reformiga seotud tegevuste ja investeeringutega seotud aruteludele võtmepartnerid, et tõsta nende teadlikkust ja kaasata nende kogemust ja pädevust meetmedisaini protsessi. Erinevate investeeringute raames plaanitakse luua ka eraldiseisvaid töögruppe, mis toovad eri huvide ja soovidega osapooled kokku, et võimalikult teadlik ja tasakaalus meetmed saada. Sihtgrupp: Reform on suunatud Eesti ettevõtetele, sh peamiselt olemasolevatele tööstusettevõtetele, aga ka alustavatele iduettevõtetele ja VKE-dele ning ühistutele ja teadus- arendusasutustele. Eelkõige on vajalik toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rohepööret elluviivaid investeeringuid, laiemat ettevõtlussektori ja teadus-arendusasutuste teadlikkust ja innovatsioonisuutlikkust, suurendada energia- ja ressursitõhusust ning tagada alustavatele rohepööret edendavatele iduettevõtetele piisav juurdepääs rahastamisele. Seos riigiabi reeglitega: Reformi elluviimisel toetatakse eelkõige ettevõtteid, seega kohalduvad sõltuvalt investeeringust ja ettevõttest riigiabi reeglid. Olenevalt meetmest saavad investeeringutoetust nii iduettevõtted, VKEd, teadus- ja arendusasutused kui ka suured tööstusettevõtted. Teatud investeeringute (nt ideekonkursside, taibutalgute, inkubaatorite jm) elluviimisel on tegemist vähese tähtsusega abiga. Ettevõtete toimepidevuse suurendamisele suunatud investeeringute puhul antakse lisaks vähese tähtsusega abile riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artiklitele 14, 17, 18, 25, 28, 29, 31, 36 ja 38. Ajakava: Reformi elluviimiseks vajalike tegevuste ja investeeringutega alustatakse 2021. aastal. Reformi elluviimiseks on oluline jätkusuutlikkus ja järjepidevus. Reformi elluviimiseks vajalikud investeeringud, mida mh rahastatakse RRP-st, jaotuvad igale aastale 111 ajaperioodil 2021–2026, sh pidades silmas asjaolu, et reformi elluviimiseks või ka ettevõtete rohepöörde ellu kutsumiseks, on vajalik suuremad muutused ellu kutsuda perioodi alguses. Investeering 1: Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks Väljakutsed: Vastavalt prognoosidele (CEDEFOP, 2012) mõjutab majanduse rohelisemaks muutumine vajaminevaid oskusi kolmel viisil: a) Olemasolevatel töökohtadel toimuvad muutused ning tuleb omandada uusi oskusi, mis on vajalikud vastavas sektoris rohepöördega toimetulekuks; b) Uudne majandustegevus loob uusi töökohti, kus vajatakse teistsuguse kvalifikatsiooniga töötajaid; c) Majanduse struktuursetest muutustest tulenevalt kaovad teatud töökohad ning teistesse sektoritesse tekib uusi töökohti. Eesmärgid: Investeeringu eesmärgiks on ettevõtluse rohepöörde elluviimiseks kvaliteetse ekspertiisi kättesaadavuse tagamine. Selle eesmärgi saavutame läbi rohelise ettevõtte juhtimisvõimekuse arenguhüppeks vajalike tulevikuperspektiive arvestava sisu ja kaasaegses õppekorraldusega täiskasvanute täiend-, ümber- ja tasemeõppe programmide ellu kutsumise ning paindliku kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamise ja piloteerimise. Selleks, et tagada Eesti inimestele piisavad roheoskused ja saavutada kõrgemat tööhõivet on loome täiendavaid koolitusvõimalusi ning parandame selleks erinevate osapoolte omavahelist koordinatsiooni. Seni ei ole pööratud piisavalt fokusseeritult tähelepanu just tööjõu roheoskuste arendamisele. Roheliste töökohtadena käsitleme töökohti, mis aitavad kaasa süsinikuheite , energiakasutuse ning jäätmete tekke vähenemisele, sh ringmajanduse põhimõtete laiemale juurutamisele. Selleks, et pakkuda tooteid ja teenuseid, mis aitavad nimetatud eesmärke saavutada peavad nende toodete ja teenuste pakkujatel olema nn roheoskused. Vastavate teadmiste ja oskuste puudus mõjutab oluliselt Eesti arenguid ja ettevõtete konkurentsivõimet globaliseeruvas maailmas, kus pööratakse aina suuremat tähelepanu toodete ja teenuste roheaspektidele. Rakendamine: Investeeringu sisuks on rohetehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine teadmussiirde kaudu ning tasemeõppe programmide sisu ja korralduse ajakohastamine kõrg- ja kutsehariduses ning täiendus ja ümberõppe pakkumine. Vajalik on uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks toetada töötajate roheoskuste kaasajastamist ja pakkuda lisandväärtust kavandatavatele investeeringutele ning valmistadas ette rohemajandust puudutavate teadmiste ja oskustega tööjõudu. Koostöös partneritega (ministeeriumid, Kutsekoda, tööandjate esindajad) ajakohastatakse ning vajadusel luuakse uued kutsestandardid ja oskusprofiilid, täpsustatakse roheoskuste õpiväljundeid ning valitakse välja konkreetsed valdkonnad ja oskused, millel on suurim mõju rohepöördele. 112 Välja valitud valdkondades toetatakse tasemeõppe programmide ajakohastamist, et tagada vajalike oskuste jätkusuutlik ja võimalik laialdane pakkumine õppuritele. Käivitatakse ja viiakse ellu uute moodulite/täiend- ja ümberõppe programmide väljatöötamine. Sünergias kavandatavate teadus- ja arendustegevust soodustavate meetmetega, mille eesmärgiks on uute tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine, toetatakse teadmussiiret vajalike oskuste integreerimisega õppeprogrammidesse. Tasemeõppe programmide ajakohastamine on vajalik, et suurendada laiemate sihtrühmade teadlikkust keskkonnateemadest ning valmistada neid ette majanduses toimuvaks rohepöördeks ja selles peituvate võimaluste nägemiseks. Spetsiifiliste oskuste kujundamise toetamiseks vajalike täiendusõppe moodulite väljatöötamisel pööratakse tähelepanu sellele, et neid oleks võimalik rakendada ka tasemeõppes kas õppekava osana või valikmoodulina. Lisaks pööratakse tähelepanu digiõppematerjalide väljatöötamisele ning digiõppe võimaluste laiendamisele, et õppes osalemine oleks kättesaadavam just töötavatele inimestele. Ühtlasi seatakse eesmärgiks arendustegevuses Eesti haridusvaldkonna arengukavaga plaani võetud õppe personaliseerimiseks vajalike tegevuste elluviimine. Kõige suuremat tähelepanu tuleb roheoskuste tagamisele pöörata: • traditsioonilistel töökohtadel, mis peavad muutuma nö rohelisemaks, nt transport, energeetika; • töökohtadel, mis on otseselt seotud rohemajandusega, nt jäätmemajandus, taaskasutus; • uutel, seoses rohepöördega tekkivatel majandusharudel ja töökohtadel. Enim süsinikuneutraalsuse suunas liikumisest mõjutatud sektorid on energeetika, transport, logistika, ehitus, tööstus, põllumajandus, keemia kalandus ja vesiviljelus ja metsandus. kuid laiemalt mõjutab see praktiliselt kõiki valdkondi. Pakutakse täiend- ja ümberõpet, et toetada rohetehnoloogiate kiiremat kasutuselevõttu ning saavutada otsest mõju ettevõtete rohepöördele. Täiendusõpet pakutakse juba rohepöördest puudutatud sektorites töötavatele inimestele, kellele on vaja täiendavaid oskusi. Samuti pakutakse täiend ja ümberõppe võimalusi neile inimestele, kes kavandavad karjääripööret. Ümberõpet on mõistlikum pakkuda veidi pikemate koolituste, osalt ka lühemate tasemeõppe programmide kaudu,. Meetmes tagatakse paindlikkus, et kavandatud investeeringuid toetada läbi koolituspakkumise suunamise, mis tagab vajaliku tööjõu. Kuna tegemist on laiema sihtgrupi jaoks veel mõneti uue, aga kiiret tulemust vajava arenguhüppega, siis peab kavandatavaid tegevusi toetama kommunikatsiooni ja laiema teadlikkuse tõstmisega, et teadvustada kliimaeesmärkide olulisusest, roheoskuste kriitilist tähtsust ja toetada taseme ning täiendusõppe tegevusi erinevate sihtrühmade õppesse kaasamisel. Investeeringu rakendamise tulemusena kasvab inimeste arv, kellel on olemas teadmised ja oskused, et panustada Eesti rohepöördesse ja õppekavade arendamisega tagame kestliku lähenemine roheoskuste arenguks haridussüsteemis tervikuna. 113 Sihtgrupp: õppekavade ajakohastamisel on toetuste sihtrühm kutse- ja kõrgkoolid ja täiendkoolituse pakkujad. Koolituste sihtrühmadeks on tööealine elanikkond (nii ettevõtete juhid, sh keskastme juhid, kes peavad mõistma rohepöördega kaasnevaid protsesse ning õppima nägema selles võimalusi kui ka spetsialistid, kes igapäevatöös saavad omandatud teadmisi ja oskusi rakendada uute tehnoloogiate kasutuselevõtul, samuti inimesed, kes soovivad teha karjääripööret). Tegevustesse kaasatakse ka tööandjate katusorganisatsioonid ja maakondlikud arenduskeskused. Partnerite kaasamine: Investeeringu elluviimist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning tööandjate organisatsioonide esindajatega, et tagada kooskõla teiste ministeeriumite kavandatavate investeeringutoetuste ja muude sekkumistega. Lisaks on oluline tagada ka kooskõla kavandatavate TA toetusmeetmete ja koolitusmeetmete vahel, et kasvav akadeemiline võimekus panustakse ka õppe kõrgetasemelisusesse ning looks sünergiat. Reformi elluviimiseks antakse toetust õppeasutustele õppekavade ajakohastamiseks, uute tasemeõppe programmide avamiseks ning täiendus- ja ümberõppe programmide pakkumiseks. Nii Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium kui ka Töötukassa, kasutavad Kutsekoja poolt koostatud tööjõuvajaduse prognoosi alusena koolitusvajaduse prognoosimisel, õppekavade arendamisel kui ka aktiivsete tööturuteenuste vajaduse kavandamisel. OSKA analüüsis kajastuvad Eesti majandusarenguks vajalikke tööjõuvajadused ja oskused järgmise 10 aasta jooksul. OSKA digi ja roheoskuste aruannet uuendatakse 2021. aastal ning see on lähtekohaks täpsemate tegevuste kavandamisel. Sünergia tööturuteenustega on loodud ka nõustamisteenuste kaudu ning aktiivseid tööturumeetmeid saab kombineerida RRFi kavandatud tegevustega. Tööotsijatele toe pakkumine, sealhulgas nõustamine ja juhendamine, tööotsinguabi, on kättesaadavad kogu tööealisele elanikkonnale nii töötavatele inimestele kui ka töötutele. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tööjõus on naiste osakaal võrreldes meestega madalam nii töötlevas tööstuses, ehituses, laonduses, põllumajanduses, energeetikas. Seetõttu on vajalik viia ellu sihitatud tegevusi, et suurendada naiste osalust eelpool nimetatud valdkondade roheoskuste omandamisele suunatud õppes ning karjäärivalikutes. Teavitustegevuste läbiviimisel täiendkoolituse ja ümberõppe võimaluste kohta, samuti nõustamistel õppimisvõimaluste kohta viiakse ellu teadlikkuse suurendamisele suunatud tegevusi, et kummutada iganenud stereotüüpe naistele ja meestele sobivatest ametitest ja erialadest, mis mõjutavad haridus- ja karjäärivalikuid. Roheoskuste koolitusvõimaluste kohta info levitamisel ja õppe läbi viimisel on vajalik tagada juurdepääs erinevatele gruppidele (nt puuetega inimestele). Tegevuste raames on oluline tähelepanu pööratud neile täiskasvanud õppijatele, kellele täna ei ole õppimisvõimalused täiskasvanueas olnud kättesaadavad. Läbi tasuta või madala omaosalusega õppimisvõimaluste loomise, tugitegevuste arendamise jõuavad õppimise juurde ka need täiskasvanud, kes erinevatel põhjustel seni on olnud elukestvast õppest eemal. Seeläbi aidatakse kaasa võrdsuse 114 põhimõtete tagamisele täiskasvanuõppes ja luuakse eeldused madalama haridustasemega inimeste konkurentsivõime parandamiseks. Paranenud haridustase toetab edukat toimetulekut tööturul. Riskid Tegevuste elluviimist võib mõjutada sihtrühmade vähene teadlikkus ja motiveeritus täiend- ja ümberõppes osalemiseks. Riski maandame läbi teavitustöö sihtrühmadele neile sobivate kanalite kaudu, lisaks on maandamismeetmeks karjäärinõustamine ning motiveerimine enne tegevustesse suunamist. Samuti võib koolitusasutustel (kõrgkoolid, kutsekoolid, täiendkoolituse pakkujad) olla vähene huvi õppekavasid uuendada ning koolitusprogramme välja töötada või uute väljatöötatud moodulite alusel õpet/koolitusi koolitusi pakkuda. Riski saame maandada kaasates õppekavade ümberkujundamise ning täiend- ja ümberõppe vajaduse planeerimisse nii tööandjaid, kõrg- ja kutsekoole kui ka sektori katuseorganisatsioone. Seos riigiabi reeglitega Roheoskuste alaseid koolitusi läbiviivad asutused ei paku ümberõpet ja täiendkoolitusi vastutasu eest. Need on tasuta ja võrdselt kättesaadavad kõigile sihtgruppi kuuluvatele isikutele. Roheoskuste alane täiend- ja ümberõpe on suunatud füüsilistele isikutele, kes riigiabi mõistes abi ei saa. Seega tööjõu pakkumise suurendamine läbi koolituste teenuse puhul riigiabiga tegemist pole, sest suurendatakse tööealise elanikkonna teadmisi ja oskusi. Sekkumise raames on roheoskuste õppekavade moodulite ja uute õppekavade väljatöötamisel otseseks abisaajaks kõrgkoolid ja kutsekoolid ning koolituste pakkumisel lisaks kutsekoolidele ka täiendkoolituse pakkujad. Õppekavadesse lisatakse mooduleid, mida on võimalik kasutada nii tasemehariduses kui ka täiendkoolituses. Samas võib riigiabi andmisel puutumus olla, kui tegevused on suunatud kindlatele ettevõtetele. Näiteks kui täiendkoolitus kujundatakse ja viiakse läbi konkreetse ettevõtete juhtivtöötajatele ja spetsialistidele, kes läbi uute teadmiste ja oskuste alustaksid rohepööret ettevõttes, siis see võib anda neile konkurentsieelise. Kui tegevuste täpsemalt kujundamisel selgub, et kohalduvad riigiabi reeglid, siis on võimalik anda toetust läbi vähese tähtsusega abina, mida antakse kooskõlas VTA määrusega Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1407/2013. Kui eelmises lõikude nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud, on tegevuses määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus). Riigiabi antakse sel juhul kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 juhul kui tegevustes sätestatud teenuse osutamisel antav toetus on koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 31 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut . 115 Reformi elluviimise käigus toimub veel detailsemalt konkreetsete tegevuste täpsustamine, millest tulenevalt selgub, kas ja mis ulatuses kavandatavate tegevuste puhul tuleb lähtuda riigiabi reeglitest (vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi määruses sätestatust). Investeering 2: Rohetehnoloogiate arendusprogrammid Väljakutsed: Komponendi ja reformi kontekstis kirjeldatud probleemid vajavad mitmeid uusi lahendusi, mis lähtuvad kestlikust arengust enam kui senised – vaja on rohetehnoloogiaid. Rohetehnoloogiate arenduse muredena tuuakse välja ressursimahukust – üldiselt on nende arendamine riistvara mahukam kui näiteks FinTech ning transpordi ja logistika lahenduste puhul. Ka vajavad nad komplekssemaid ja mahukamaid andmeid, et neid valideerida. See toob kaasa suuremad riskid arendajate ja investorite jaoks võrreldes tarkvara kesksete arendustega. Kuigi Eestis on tugev iduettevõtluse ökosüsteem mitmete globaalsete edulugudega (Bolt, Skeleton Technologies, Wise) on Eesti ökoinnovatsiooni koondnäitaja 73 (2019) on ELi keskmisest ca 30% madalam. Eestis on hetkel ca 90 rohetehnoloogia iduettevõtet ja pooled neist on riistvara arendavad ettevõtted (Eesti rohetehnoloogia arendusele keskendunud arendusprogrammi CleanTech ForEst hinnang). Käesolev koroonakriis on senised kitsaskohad veel teravamalt välja toonud ja pakub taastumisel suuri arenguvõimalusi. Eesti vajab kiiret rohetehnoloogia arengut, nii selleks, et pakkuda lahendusi meie enda probleemidele, kui ka selleks, et lõigata kasu globaalsetest trendidest, aidates sellega kaasa meie majanduse konkurentsivõime kasvule ja kasutades ära eksporditavate tehnoloogiate potentsiaali. Viimased kaks aastat on toonud kaasa suure huvikasvu rohetehnoloogiate vastu. Iduettevõtetele keskenduvad arenguprogrammid toovad välja, et taotluste arv ja kvaliteet märgatavalt tõusnud ning paljud potentsiaalsed kiired kasvajad jäävad ukse taha. Arengustrateegia „Eesti 2035“ kontekstis on võetud sihiks teadmistemahuka iduettevõtluse arendamine, kuid eraldi fookust keskkonnaeesmärkidele ei ole. Eesmärgid: Investeeringu eesmärk on panustada majanduse rohepöördesse innovaatiliste rohetehnoloogiate ja -lahenduste väljaarendamise ja leviku soodustamisega. Investeeringuga täiendatakse juba töös olevaid iduettevõtluse arendamise tegevusi, rõhutades keskkonna aspekte. Selle tulemusena on soov suurendada tugevate ja teadusmahukate rohetehnoloogia ettevõtete hulka ja edu turul. 116 Eestil on järjest kasvav ja edukas iduettevõtete kogukond, kus tegeletakse järjest enam ka rohetehnoloogiatega. Ka on Eestis kasvav hulk rohetehnoloogia fookusega ideekorjeid, kiirendiprogramme ja isegi ainult rohetehnoloogia fookusega arendusprogramme: • CleanTechForEst • Negavatt • Nula • Prototron • Accelerate Estonia • Tehnopol Startup Incubator • Tartu rohekiirendi • Mektory • Garage48 Investeeringu abil toetatakse iduettevõtluse ökosüsteemi arendamist. Seeläbi soodustatakse rohetehnoloogia mahuka ettevõtluse kasvu, ettevõtete konkurentsivõime ja innovatsioonivõimekuse kasvu ning kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti. Eestist on juba tänu alguse saanud mitmed suure väärtusega iduettevõtted (Skype, PlayTech, TransferWise, Bolt, Pipedrive, Skeleton Technologies), kes panustavad uute tehnoloogiate väljatöötamisse ja kasutuselevõttu, kliimaneutraalsuse saavutamisse ning ka riigi majandusse. Soov on selliseid edulugusid ka rohetehnoloogia vallas juurde luua. RRP sekkumiste abil toetatakse olemasoleva ökosüsteemi tegutsemist alates ideekorjetest kuni inkubatsiooni esimeste tasemeteni. Lisaks tõstetakse riigi pädevust rohetehnoloogia valdkonna iduettevõtluse arendamisel, koordineerimisel ja seda toetava alusandmestiku pakkumisel. See aitab rohetehnoloogia arenduse Eestis uuele tasemele, tagades rohkem võimalusi kvaliteetsete ideede esiletõstmiseks ja nende elujõulisuse erinevates arenguetappides. RRF-i raha suunatakse rohetehnoloogia iduettevõtete arendamiseks vajalike teenuste pakkumiseks. Investeeringu kontekstis soovitakse tuua kokku juba turul tegutsevad organisatsioonid, ülikoolid, ettevõtjad jt huvigrupid ja katta rohetehnoloogia iduettevõtete arendamise kriitilised esimesed etapid alates ideekorjetest kuni esimeste faaside arenguprogrammideni. Lisaks suunatakse investeeringud kontrollitud ja võrreldavate keskkonnaandmete pakkumisse, mis on aluseks Eesti rohetehnoloogiate mudeldamisele ning rakendatavate tulemuste välja töötamisele. Nende tegevuste läbi suureneb turul tegutsevate iduettevõtjate hulk, kvaliteet ja suureneb ka arenguprogrammide maht, mis nende arengut toetada saab. Võimalikud fookusvaldkonnad: • Energeetika • Ringmajandus ja kohalik, sh teisene toore • Looduspõhised lahendused • Transport ja logistika • Andmepõhised rohetehnoloogia rakendused • Materjalide ja keemiatööstus 117  • Ehitus • Kliimakohanemise tehnoloogiad Investeering toetab riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärki saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalne majandus ja sihti tagada, et Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Lisaks ka Eesti REKK 2030 eesmärke, mis on suunatud vajadusele vältida ja vähendada jäätmeteket ning arendada rohelise tehnoloogia investeerimisprogrammi. Ka on sellel oluline panus TAIE arengukava 2021–2035 eesmärkide ja tegevuste seisukohast. Lisaks pakutakse investeeringuga sektorile usaldusväärsed alusandmed eelpool nimetatud võimalikes fookusvaldkondades. Läbivalt on oluline tagada kontrollitud ja võrreldavate andmete kättesaadavus energeetika, ringmajanduse, looduspõhiste lahenduste, jt valdkondade rohetehnoloogiate arendamisel. Investeering toetab Euroopa Rohelise kokkuleppe eesmärke ELi majanduse ümberkujundamiseks kestliku tuleviku nimel, võimaldades teha kestlikumaid otsuseid ning maandada rohepesu riske uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel. Rakendamine: Investeeringu tegevustega luuakse sidus teekond probleemi lahendamise ideekorjest kuni lahenduse arengu kiirendamisele, toele ja kasutuselevõtule nii, et keskkonnasõbralikud lahendused saavutaksid piisava küpsusastme, et leida erasektori investorid ning pakuksid RRF-i rohefondi investeeringu kontekstis uute iduettevõtete peale voolu. Fookuses oleks eelkõige lahenduse rohemõõde, sh konkreetse probleemi lahendamine, laialdase kasutuse potentsiaal või see, et need aitaksid ka olemasolevatel ettevõtetel rohepööret saavutada. Investeeringu fookus on energia- ja ressursitõhususel, ringmajanduse edendamisel, uutel ärimudelitel, digitaliseerimisel ja automatiseerimisel. Investeeringu raames toetatud projektid panustavad nii otseselt kui kaudselt Eestis kasvuhoonegaaside heite vähendamisse ja ressursi- tootlikkuse suurendamisse läbi uute lahenduste potentsiaali rakendamisega. Kuna üleminek kliimaneutraalsusele eeldab olulisi ümberkorraldusi nii ettevõtluses kui ka majanduses ja ühiskonnas laiemalt, on selle ülemineku kriitiline osa uute lahenduste pakkumine sellesse uude majandusmudelisse. Arenguprogrammides arendatavates iduettevõtetes seatakse kohustuseks lähtuda „do no significant harm“ põhimõtetest ja kõikide arenduses olevate lahenduste kontekstis tuleb pöörata tähelepanu kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Selleks, et lahendused panustaksid kasvuhoonegaaside vähendamisse mõõdetaval viisil, koostatakse investeeringu tegevustega seotud teenuseid (hanked, taotlusvoorud) ette valmistades kriteeriumid, mis võimaldavad kasvuhoonegaaside potentsiaalset vähendamist hinnata. Investeeringu kogumaht RRP-st on 8,38 mln eurot, mis jaotub põhitegevuse ja toetava tegevuse vahel: Põhitegevus: Innovaatilistele rohetehnoloogiatele keskenduvate iduettevõtete arendusteenused 118 Investeeringu põhitegevuseks on toetada rohetehnoloogia fookusega iduettevõtete arengut läbi erinevate arendusteenuste (sh ideekorjed, inkubatsioon, äriarendus, prototüübi arendamine, piloteerimine). Seda tehakse valitud fookusvaldkondade raames ja iga teenuse juures defineeritakse selged probleemid, mille lahendamisse soovitakse panustada. Iduettevõtete arendusteenuste toetamiseks on mitmeid võimalusi, mida antud investeeringu raames kaalutakse ja omavahel vajadusel kombineeritakse: • Investeeringuga saab toetada valitud fookusvaldkondade raames selge probleemipüstitustega arendusklastrite loomist. Turul tegutsevad organisatsioonid (arengukiirendid, inkubaatorid, ülikoolid, ettevõtted jt.) peavad panema kokku klastri, mis suudab arendada rohetehnoloogia lahendusi alates ideekorjest kuni investoriküpse iduettevõtteni. • Iduettevõtete arengusse panustavatelt kiirenditelt spetsiifilise rohetehnoloogia fookusega arengukiirendi, ideekorje ja/või piloteerimisteenuse hankimine. • Iduettevõtetele piloteerimiseks või prototüüpide arendamiseks toetusvooru avamine või grantide pakkumine. Kuna igal lähenemisel on omad eelised ja puudused, on investeeringu rakendamisel esimene tegevus palgata projektijuht, kelle ülesanne on luua rohetehnoloogia iduettevõtluse töögrupp. Sinna kaasatakse esindajad Keskkonnaministeeriumist, Keskkonnainvesteeringute Keskusest, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumist, Startup Estoniast ja turul rohetehnoloogia arenguprogramme pakkuvatest ning ideekorjeid korraldavatest organisatsioonidest. Töögrupi eesmärk analüüsida erinevaid võimalusi investeeringu rakendamiseks, tagada et investeeringu tegevused lähevad kokku rohetehnoloogia ettevõtete arengufaasis olevate vajadustega, aitavad ajastada RRF-i perioodil õigete meetmete rakendumist ja annavad sisendit taotlusvoorude ning hangete tingimuste seadmiseks ja annavad tagasisidet sekkumiste mõjust. Ringlaud kutsutakse kokku vähemalt 2 korda aastas. Projektijuhi ülesandeks jääb ka erinevate hangete ja toetusmeetmete kujundamise juhtimine. Toetav tegevus: Rohepöörde alusandmestiku iduettevõtluse toetuseks ette valmistamine Suur osa rohepöörde aluseks olevatest keskkonnaandmestikest on juba kättesaadavad avaandmetena – näiteks enamik ilmainfost, õhuseire jm keskkonnanäitajad ning ESTHub kaugseire satelliidiandmetena. Andmeallikateks on mh pidevseire võrk, droonid, rajakaamerad, sensorid, vaatlused, aeropildistamine ja -laserskaneerimine. Andmete kogumiseks, hoidmiseks ja töötlemiseks on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas arendatud erinevad infosüsteemi ja rakendused. Taoliste keskkonnaseisundi info avaandmete võimekust tuleb järk-järgult arendada, kuna need on alusandmestikuks rohetehnoloogia digilahenduste loomisel. 119 Investeering on tegevustoetus riigi infosüsteemidest rohetehnoloogia ettevõtjatele usaldusväärsete ja masinloetavas vormingus keskkonna-, meteoroloogia-, kaugseire- ja ruumiandmete pakkumiseks. Andmetele juurdepääsu tagamiseks toetatakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kogutavate andmete (pilve)majutusteenuste loomist ning andmete avalikuks jagamiseks rakendusliideste ja allalaadimisteenuste arendamist. Keskkonnaandmete pakkumise tingimuseks on nende tasuta taaskasutamiseks jagamine. Selle tegevusega lihtsustatakse iduettevõtjatele keskkonnaandmete kasutamist nii selleks, et nad saaksid nende andmete peale lihtsamini rakendusi luua, kui ka selleks, et neil oleks lihtsam saada alusandmeid oma rohetehnoloogiate toimimise ja keskkonnamõju valideerimiseks. Kliimamuutuste alaste teadmiste lünkade vähendamiseks ja kliimamuutustega kohanemise parimate võimaluste väljatöötamiseks võimaldab tegevus jagada kliimaga seotud andmeid dünaamilisemalt. See toetab uute digitaalsete tehnoloogiate ja kliimateenuste (nt kaugseire, arukad ilmajaamad, tehisintellekt ja kõrgjõudlusega andmetöötlus) kasutuselevõtu soodustamist ja kättesaadavuse edendamist. Partnerite kaasamine: Investeeringu partnerid on mitmed avaliku sektori asutused nagu nt KeM, MKM, MeM, RaM, HTM jt, aga ka rohetehnoloogiate arendamise ja laiema kasutuselevõtuga tegelevad erasektori organisatsioonid. Need võivad olla nii VKEd kui ka tööstusettevõtted, teadus-arendusasutused kui ka erialaliidud ja –organisatsioonid. Partnereid kaasatakse läbi laiapõhjalise rohetehnoloogia töörühma ja/või rakkerühma. Partnerite kaasamine on eriti oluline toetamaks turul juba loomulikul teel tekkinud rohepööret, mitte dubleerida olemasolevaid tegevusi. Seetõttu kujundatakse meetmed tihedal koostööl erinevate turul tegutsevate organisatsioonidega (nt CleanTech ForEst, Tehnopol, Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus jt.) ja kolmanda sektori kaasabil (nt Rohetiiger). Takistused: Lisaks eelpool reformi juures loetletud takistustele võib investeeringu takistuseks saada lühike informeerimine avatud taotlusvoorudest ja uudsete lahendustega kaasnevate riskide avaldumine nagu ei toimi korrektselt või investeering vajab lisaarendusi. Vaja on laiapõhjalise ja kõiki huvigruppe kaasava töörühma käivitamine, üldine teadlikkuse tõstmine, piisav ja varajane informeerimine investeeringutest ja avatud taotlusvoorudest ning pidev rohepöörde reformi elluviimise seiramine. Sihtgrupp: Investeeringu peamine sihtrühm on rohetehnoloogia fookusega iduettevõtete arenguprogrammid ja ärikiirendid. Lisaks on andmetega seotud arenguste kontekstis oluline sihtrühm Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Seos riigiabi reeglitega: Riigiabi valdkonnas kehtivad otsekohalduvad ELi õigusaktid, mille tõlgendused põhinevad Euroopa Kohtu ning Euroopa Komisjoni praktikal. Riigiabi käsitlevad riigisisesed rakendussätted sisalduvad konkurentsiseaduse 6. peatükis. Investeeringuga toetatakse iduettevõtete arendamisteenuseid. Selles osas kohalduvad riigiabireeglid (sh Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 120 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artiklid 18, 22 ja 27). Kuna toetuse lõppsaajad on suures osas iduettevõtted, siis neid toetatakse VTA-ga. Toetuse andmise kõrval kaalutakse meetme kujundamise etapis ka innovatsiooniklastrite või spetsiifiliste arendusteenuste hankimist, mis tagab võrdse kohtlemise. Rohepöörde alusandmestiku korrastamise ja avalikustamise projektid avalikus sektoris ei ole riigiabi vastavalt riigiabi mõiste teatisele ja RRF juhenditele. Ajakava: Investeeringu elluviimiseks vajalikud ettevalmistused on alanud ning tegevused on planeeritud perioodile 2021–2026. Hiljemalt 2021. aasta IV kvartaliks on moodustatud investeeringu töörühm ja tööle võetud projektijuht. Esimesed investeeringuga seotud teenused (arendusklastrite, kiirendite ja/või ideekorjete hankimine, võimalikud taotlusvoorud) hakkavad toimima 2022. aastal ja 2024. aasta II kvartaliks on kõik investeeringuga seotud teenused töös. 2026. aasta II kvartaliks on investeeringuga seotud tegevused lõpetatud. Maksumuse ja hinnastamise põhialused: Investeeringu elluviimiseks oleme planeerinud põhitegevuses Innovaatilistele rohetehnoloogiatele keskenduvate iduettevõtete arendusteenused ettevõtlusele antava tegevustoetuse kasutamist. Toetava tegevuse Rohepöörde alusandmestiku iduettevõtluse toetuseks ette valmistamine tegevused on planeeritud investeeringutena põhivarasse. Rohetehnoloogiate arendusprogrammide kogumahust on planeeritud investeeringuteks ca 90%. Tööjõukulud ja otsesed investeeringuga seotud majandamiskulud jagunevad vastavalt 67% ja 33% investeegingu kogumahust. Investeering 3: Tootmisettevõtete ärimudeli muutus Väljakutsed: Kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärgi poole liikumine toob kaasa tarneahelate muutumise ning lõpp-toodetele esitatavate nõuete karmistumise, aga ka konkurentsieeliseid neile, kes rohepööret ellu viia tahavad. Kõigil suurtel ja Eestile olulistel sihtturgudel rakendatakse „osta kodumaist“ põhimõtet, sh kehtestatakse toodetele täiendavaid selliseid kvaliteedinõudeid, mis annavad kohalike tootjate poolt pakutavatele toodetele ja teenustele konkurentsieelise. Muutuvates tingimustes oma vahe- ja lõpp-toodete konkurentsi- võime säilitamine on Eesti tootmisettevõtete jaoks oluline rohepöördega otseselt seotud väljakutse, mille vastu võtmist tuleks julgustada ja toetada ning muutusi kiirelt võimendada. Kiired muutused nõuavad ettevõtetelt kiirelt lisaressursse. Kuna klientide nõudmised toote omadustele muutuvad rangemaks, siis tähendab see ka lisainvesteeringuid tootearendusse ja sertifitseerimisse, mis peavad adresseeritava turu mahtu arvestades olema tasuvad äriliselt mõistliku aja jooksul. Investeering toetab eespool loetletud kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Investeeringu üheks mõjuindikaatoriks on ettevõtte ja/või toote CO2 jalajälje vähendamine. 121 Eesmärgid: Toetada kohaliku tootmise toimepidevust, valmisolekut tagada võimalikus kriisiolukorras vajalikud tooted Eestis ning nende konkurentsivõime eksporditurgudel. Fookuses on seejuures nende tegevuste toetamine, mis suurendavad ettevõtete dekarboniseerituse taset ning seeläbi panustavad kliimaeesmärkide saavutamisse. Ennekõike on sellised tegevused seotud seotud üleminekuga fossiilsetel kütustel põhinevalt energiamudelilt mitmekesisele ning taastuvatel allikatel põhinevale energiakasutusele, nutikatele võrkudele ja salvestusele ning tõhusamale energiatarbimise juhtimisele. Rakendamine: Investeeringu kogumaht RRP-st on 9 mln eurot. Investeeringuga toetatakse ettevõttel oma sihtturu jaoks vajalike kinnituste ning sertifikaatide saamist, ettevõtete ja protsesside vastavusse viimist valdkondlike standardite ja nõuetega (sh näiteks Euroopas Tunnustatud Asutuse nõuetele vastavus) ning ettevõtete dekarboniseerimisele suunatud lahenduste kasutuselevõttu. Toetust antakse 2/3 ulatuses vajalikust investeeringust, millele lisandub 1/3 ulatuses ettevõtte omafinantseering järgmiselt: ▪ toetus ühe sertifikaadi või ühe toote müügiloa kohta kuni 50 000 eurot; ▪ toetus ühe ettevõtte kohta kuni 50 000 eurot. Partnerite kaasamine: investeeringu sekkumisloogika arutatakse läbi koostöökogus Tööstus 2030. Tegemist on kõiki ettevõtlusorganisatsioone ning erialaliite ühendava koostööformaadiga, mis on loodud tööstusettevõtete teemade arutamiseks ning selle alusel väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile lahendusettepanekute tegemiseks. Ühtlasi kuuluvad sinna reformi partnerid erinevatest avaliku sektori asutustest. Takistused: Investeeringu elluviimisel on oht, et erinevate sektorite erinevatest huvidest lähtuvalt püütakse meedet kallutada endale sobilikumas suunas. Tasakaalustatud meetme saamiseks peavad arutelud seetõttu olema väga põhjalikud ning arvestavad. Sihtgrupp: Investeeringu sihtgrupiks on kõik Eestis paiknevad tootmisettevõtted. Seos riigiabi reeglitega: Antakse vähese tähtsusega abi ja riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artiklitele 14, 18, 25, 28, 29 ja 31. Ajakava: Investeering viiakse ellu perioodil 2021–2026. Investeering 4: Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt Väljakutsed: Investeeringu väljakutseid ja sekkumisi raamib Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk jõuda Euroopa Liidus 2050. aastaks kliimaneutraalse ressursitõhusa ringmajanduseni (nagu toodud Lisas D), muutes meie majandus kestlikuks. Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes on nii EL ringmajanduse uus tegevuskava, ELi elurikkuse strateegia kui ka strateegia „Talust taldrikule“. Neile väljakutsetele on suunatud nii riiklik strateegia „Eesti 2035“ kui ka 122 „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030“ (PõKa 2030) ja ettevalmistamisel on ka ringmajanduse suunda raamiv valge paber. Investeeringu peamised väljakutsed on: ▪ Eestis on madal ressursi- ja energiatõhusus, sh kohaliku ressursi vähene väärindamine. Ainult väike osa Eesti VKE-dest astub samme ressursitõhususe ja keskkonnasõbralikkuse parandamiseks. ▪ Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on jätkuvalt madal lisandväärtus ning suur osatähtsus on toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. ▪ Eesti ja laiemalt ELi toidusüsteemi keskkonna- ja kliimajalajälje vähendamine, tagades ühtlasi ettevõtete elujõulisuse. Samal ajal aga suureneb globaalne nõudlus toidu, sööda, bioenergia, biomaterjalide ja muude taastuval bioressursil põhinevate toodete järele. ▪ Eesti võimekus luua lisandväärtust töötaja kohta olnud allpool Euroopa Liidu keskmist (nt 2015. aastal oli lisandväärtus Eesti biomajanduse sektorites 23 000 eurot, samal ajal ELi keskmine 34 000 eurot). ▪ Eesti ökoinnovatsiooni koondnäitaja 73 (2019) on ELi keskmisest ca 30% madalam. ▪ Teadus- ja innovatsioonitegevusega tegelevate ettevõtete osakaal on väike, eelkõige VKEde hulgas. Ka teadusasutuste ja ettevõtete koostöö on puudulik. Perspektiivikad arengusuunad, nt tööstussümbioos, biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia ja nendega seotud digitehnoloogiad vajavad ka uuel tasemel teadus-arendustegevust ja innovatsiooni. Eesmärgid: Investeeringu abil toetatakse ettevõtete ressursitõhususe, sh energiatõhususe, suurendamist keskendudes eelkõige alakasutatud bioressursi väärindamisele. Arvestades kriisi tõttu keerulisi olusid, tahetakse sellest taastumisel investeeringute toetamisel võimendada jätkusuutlikumaid lahendusi tagades nii ettevõtete konkurentsivõime. Investeeringuga toetatakse ettevõtetes investeeringuid tootmistehnoloogia uuendamisse ja tootearendusse. Kuna Eesti on bioressurssidega (sh kõrvalsaadused ja jäägid) hästi varustatud, on fookus nende väärindamisel ning kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamisel ja vastavate pilootprojektide rakendamisel. Arvestades Eesti madalat ressursitootlikkust, on fookuses ka tööstuses ressursside, sh energia efektiivsem kasutus. Investeeringus on oluline osa teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisel aitamaks kaasa suuremale ressursside väärindamisele ning rohetehnoloogiate väljatöötamisele ja rakendamisele. Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energia- ja ressursikasutus ja sellele kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Ühtlasi aitab investeering ellu viia rohepööret ettevõtetes ning luua uusi kestlikke töökohti, sh väljaspool linnalisi piirkondi. Samas on väga oluline tagada bioressursi kestlik kasutamine, lähtudes 123 kaskaadkasutuse ja elurikkuse hoidmise põhimõtetest, ning keskkonna- ja kliimajalajälje vähendamine. Rakendamine: Investeeringu kogumaht RRP-st on 37,8 mln eurot, mis jaguneb kaheks tegevuseks: • tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine on 14 mln eurot; • bioressursside väärindamine 23,8 mln eurot. Projektide hindamisel ja hilisemal tulemuslikkuse mõõtmisel arvestatakse nende panust kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Olulisel kohal on bioressursside väärindamisel jätkusuutlikkus, kuna ressursside väärindamise eeltingimuseks on looduslike ökosüsteemide, elurikkuse, mullaviljakuse ja veekvaliteedi säilitamine. Muu hulgas keskendutakse seetõttu ressurssidele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet ökosüsteemidele (sh kaassaadused, jäätmed, jäägid, väheväärtuslik või madalakvaliteediline biomass). Samuti jälgitakse uute materjalide, tehnoloogiate ja toodete toetamisel nende laiemat mõju, sh olelusringi. Investeeringu fookuses ei ole jäätmemajanduse korraldus, kuid biojäätmete eraldi kogumise süsteemi arendamine ja toiduraiskamise vähendamine on olulised teemad, millega Eesti tegeleb nii siseriiklike kui EL poliitikameetmete ja programmide raames. Nii toetavad ressursitõhusat rohepööret lisaks käesolevale investeeringule EL struktuurivahendid 2021-2027 perioodiks, kus toetatakse ringmajanduse lahendusi (ettevõtete ressursitõhusust lisaks tööstusele ka teeninduses, uued tootmis- ja tarbimismudelid, jäätmetekke vältimine ja üle pakendamise vähendamine, jäätmete liigiti kogumine ja selle ringlussevõtt, ohutu materjaliringlus) kui ka ressursitõhusust suurendavad ja kasvuhoonegaaside heidet vähendavad sekkumised ja investeeringud ÜPP strateegiakavas 2021–2027 (nt sõnnikukäitluse parendamine, täppisväetamise tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine, bioenergia tootmine jmt). Kestliku põllumajanduse edendamist on toetanud MAK 2014–2020 meetmed ning toetavad ettevalmistatava ÜPP 2021–2027 strateegiakava sekkumised, kestliku kalanduse ja vesiviljeluse edendamist toetavad ettevalmistava EMKVF 2021–2027 rakenduskava sekkumised, elurikkuse taastamise ja säilitamisele suunatud tegevused sisalduvad ka SF21+ meetmetes. Nii on ÜPP 2021–2027 strateegiakavas sekkumised pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamiseks ning mullaviljakuse säilitamiseks (nt talvine taimkate, vahekultuurid (püüdekultuurid), puhvervööndid, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, toitainete kadu ja erosiooni vältivate tehnoloogiate ja viljeluspraktikate kasutamine, praktikad orgaanilise aine säilitamiseks ja suurendamiseks jmt). Samuti on Eestis toetatud ÜPP ja struktuurifondide vahenditest poollooduslike koosluste hooldamist ja taastamist, millega jätkatakse ka järgmisel programmiperioodil. Tegevus 1: Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine Tööstuse üleminek vähese CO2 heitega ressursitõhusale ringmajandusel on riigi konkurentsivõime ja keskkonnaga arvestamise seisukohalt määrava tähtsusega. Tegevusega käivitatakse olemasolevates tööstusettevõtetes kriisist taastumisel rohepööret jätkates (alustatud EL vahenditest 2014–2020, nüüdseks vahendid lõppenud) ressursitõhususe, sh 124 energiatõhususe, suurendamisega. Kuigi on plaanis jätkata ka teistest vahenditest ressursitõhususe toetamist, on RRP sekkumise eesmärk suuremaid ja kiiremaid muutusi esile kutsuda olemasolevate ettevõtete toimimises toetades suuremaid ja kõrgema mõjuga rohepööret võimaldavaid projekte. Seda toetab ka teadmine, et ettevõtted on üles näidanud suurt huvi energia- ja ressursitõhusust tõstvate investeeringute vastu ja selleks, et aidata kaasa kiiremale ja ulatuslikumale rohepöördele ettevõtetes, sh VKE-des, peame ühe ettevõtluse rohestamise sekkumisena oluliseks suunata ressursitõhususe eesmärgil täiendavat rahastust. Välistamaks SF21+ ja RRP paralleelrahastamise ohtu piiratakse SF21+ vahendite maksimaalset toetussummat. Varasemalt oleme näiteks teinud kaks paralleelset vooru - kuni 200 000 € toetus lihtsamatel tingimustel ja 200 000 – 2 000 000 € toetus. Kuigi täpne rahaline piir on veel täpsustamisel, siis oleks loogika et väiksem toetussumma oleks SF 21+ ja suurem RRP arvestades RRP vahendite suurema mõju vajadust ja kiiremat ajaraami. Tegevuse elluviimist toetab ka see, et Eestis on olemas pädevad ressursitõhususe spetsialistid (audiitorid), kes aitavad investeeringuvajadused tervikliku hinnangu andmise abil välja selgitada, ja ettevõtete teadlikkus ressursi- ja energiatõhususe tõstmise meetmetest on kasvanud. RRP vahenditest eraldi ressursiauditeid ei toetata, kuid see on oluline pädevus, mille abil tegevust tõhusalt ja kiirelt rakendada. Lisaks on olemas toimivad valikukriteeriumide (ressursi- ja energiatõhususe kasv ja kuluefektiivsus), mille abil saab hinnata, et ettevalmistus meetme kiireks ja tõhusaks rakendamiseks on RRP kitsas ajaraamis kõrge. Arvestades senise ressursitõhususe meetme kogemust ja riigiabi tingimusi, toob 14 mln € toetuse suunamine sellistesse lahendustesse kaasa ca 28 mln € täiendavaid vahendeid erasektorist. Tegevus 2: Bioressursside väärindamine Ettevõtetele, sh põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse ettevõtetele ning teadus-arendusasutustele antakse toetust investeeringuteks tootmis- tehnoloogia uuendamiseks, tootearenduseks ja bioressursside (sh kaassaaduste ja jääkide) väärindamiseks ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete välja- töötamiseks: ▪ vajalike tootmishoonete ja rajatiste ning neisse paigaldatud (või nende juurde kuuluvate) statsionaarsete seadmete soetamine, paigaldamine ja protsesside optimeerimine; ▪ biomassi eeltöötlemiseks (sh kogumine, sorteerimine) vajalike hoonete, rajatiste ja seadmete soetamine; ▪ ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks toetatakse eksperdi/arendustöötaja kaasamist. Lähtudes bioloogilise ressursi kestlikust kasutamisest peavad toetatavad projektid olema suunatud bioressursile senisest kõrgema lisandväärtuse andmisele ja vastavate lahenduste väljatöötamisele ning panustama kasvuhoonegaaside heite vähenemisse. Sellised projektid võivad olla näiteks teravilja töötlemine väärindatud valgu, biomaterjalide või kemikaalide tootmiseks; kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine bioenergia/biogaasi tootmiseks, piimatootmise saaduste (nt vadaku) väärindamine komponentideks, mida saavad kasutada tervisetooteid valmistavad ettevõtted ja farmaatsiatööstus; toidutööstuse tehnoloogia 125 uuendamine, et asendada fossiilseid materjale taastuvatega, nagu näiteks võtta kasutusele taastuval ressursil põhinevad pakendid; väheväärtuslikust kalast saadud kalaõli ja kalajahu edasine väärindamine; süsinikneutraalne vesiviljelus (vetikate ja karpide kasvatamine ja väärindamine kasutamiseks toidutööstuses, farmaatsiatööstuses, biomeditsiinis) jmt. Investeeringute tulemusel kasvab Eesti võimekus rakendada ringmajanduse põhimõtteid, senisest enam töödelda ja väärindada ka kõrvalsaadusi ja jääke, sh bioenergia, bioväetiste ja biomaterjalide ning muude uudsete ja kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks, kuna praegu ei ole piisavalt võimekust tekkivaid biojäätmeid töödelda ega ringlusse võtta. Projektid valitakse hindamiskriteeriumite põhjal, peamised kriteeriumid projektide valikul on tõhusus kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ning jääkide ja jäätmete tekkimise vähendamiselbioressursi väärindamisel loodav lisandväärtus ja väljatöötavate lahenduste uuenduslikkus. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (ÜPP) 2021–2027 raames valmistatakse samuti ette bioressursside väärindamise investeeringute sekkumist, arvestades sünergiat ja sidusust RRP rohepöörde reformidega. Kui ÜPPs planeeritav sekkumine keskendub eelkõige primaartootjatele suunatud väikeprojektidele, siis RRP bioressursside väärindamise investeeringutega viiakse ellu mahukad, Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdavad suurprojektid. Partnerid: Investeeringute ettevalmistamiseks on loodud hästitoimivad ja laiapõhjalised koostöö- ja kaasamisformaadid, mida on võimalik kasutada ka antud investeeringu ettevalmistamisel ning toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel ja kiirel rakendamisel. Samuti konsulteeritakse investeeringu ettevalmistamisel otse erinevate katusorganisatsioonide, ettevõtete ja teadus-arendusasutustega. Takistused: Planeeritud investeeringute elluviimist võib takistada lühike ettevalmistamise ja rakendamise periood ning kuna tegemist on mahukate ning uuenduslike projektidega, võivad esile kerkida ettenägematud takistused nagu riskide avaldumine ressursitõhususe saavutamisel. Tuleb arvestada ka seda, et enamik projekte vajavad erinevaid riigi ja kohalike omavalitsuste lube ja/või kooskõlastusi, mis võivad investeeringute tegemist pärssida ja projektide valmimist takistada (seepärast on ka jäätmemajanduse üldise korraldusega seotud projektid investeeringu fookuse alt väljas). Sihtgrupp: Tegevuse 1 osas tööstusettevõtted, eelkõige VKE-d. Tegevuse 2 osas ettevõtted (sh põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus ja toiduainetööstus), eelkõige VKE-d, ühistud ja teadus-arendusasutused. Seos riigiabi reeglitega: Toetuse rakendamisel järgitakse asjakohaseid EL riigiabi õigusakte, sh eelkõige: ▪ Tegevuses 1 Euroopa komisjoni grupierandi määrust (EL) nr 651/2014 (art 14 (regionaalabi), art 36 (keskkonnakaitse investeeringud EL normatiivide ületamiseks või normatiivide puudumisel), art 38 (energiatõhusus)) 126 ▪ Tegevuses 2: Komisjoni grupierandi määrust (EL) nr 651/2014 (sh art 14 (regionaalabi), art 17 (VKEde investeeringud), art 18 (VKEde nõustamine), art 25 (teadus-arendusabi), art 26 (investeeringud teadusuuringute taristule), art 28 (VKEde innovatsiooniabi – teadustöötaja kaasamine), art 29 (protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioon), art 38 (energiatõhusus)); ▪ Komisjoni grupierandi määrust (EL) nr 702/2014 (art 14 (esmatootmisega seotud investeeringud), art 17 (töötlemise ja turustamisega seotud investeeringud), art 31 (abi teadus- ja arendustegevuseks põllumajandus- ja metsandussektoris); ▪ Euroopa Liidu suuniseid riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (2014/C 204/01) pt 1.1.1 ja 2.1.5. ▪ Komisjoni grupierandi määrust (EL) nr 1388/2014. ▪ Komisjoni vähese tähtsusega abi määruseid (EL) nr 1407/2013, (EL) nr 1408/2013 ja (EL) 717/2014. ▪ Vajadusel kaalutakse Euroopa Komisjonile riigiabi teatise esitamist ELTL art 107 lg 3 alusel. Ajakava: Investeeringute rahastamiseks vajalikud ettevalmistused tehakse hiljemalt 2021. aasta lõpuks, rahastamist alustakse 2022. aastal ja projektid viiakse ellu kuni 2026. aastani. Tegevuses 1 on lähtuvalt kogemusest suurte projektide rakendamine ca 2 aastat. Arvestades ressursitõhususe meetme kogemust suuremate projektide toetamisel oli keskmine toetus 910 000 € (55 projektile eraldati toetust kogusummas ca 50 mln €, on eesmärgiks seatud 15 projekti (tegevuse maht 14 mln €). See tähendab keskmist projekti maksumust ca 2,7 mln €. Tegevuse 2 investeeringud on üldjuhul mahukad ja ettevõtete hulk, mis sedalaadi investeeringuid on valmis (pilootprojektina) rakendama, on Eestis piiratud, mistõttu on eesmärgiks seatud 10 projekti (tegevuse maht 23,8 mln €). Maksumuse ja hinnastamise põhialused: Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamise investeeringu, mis hõlmab endas nii seadmete soetamist, tarnet, paigaldust kui ka programmeerimimist, elluviimiseks oleme planeerinud ca 98% investeeringu kogumahust. Tööjõukulud ja otsesesed investeeringuga seotud majandamiskulud jagunevad vastavalt 59% ja 41% investeeringu kogumahust. Bioressursside väärindamise investeeringu, mis sisaldab vajalike tootmishoonete ja rajatiste ehitamist, seadmete soetamist, paigaldamist ja protsesside optimeerimist kui ka investeeringuga seotud eksperdi/arendustöötaja kaasamist, elluviimiseks on planeeritud ca 98% investeeringu kogumahust. Tööjõukulud ja otsesesed investeeringuga seotud majandamiskulud moodustavad vastavalt ca 80% ja ca 20% rakendamisega seotud kuludest. Investeering 5: Rohefond Väljakutsed: Rohefond võimaldab keskkonnaprobleemide lahendamise ja kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamise nimel teha potentsiaalselt tulutoovaid investeeringuid tehnoloogilist läbimurret loovatesse ettevõtetesse ning panustada seeläbi kohaliku kapitalituru 127 ja ettevõtluskeskkonna arendamisse, mh järgmiste Eesti 2035 välja toodud oluliste väljakutsetega toimetulekuks: ▪ Tootlikkust suurendab uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, aga digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on Eestis kesine (ELis 15. koht). ▪ Üldiselt jääb Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPs (2018. aastal 0,59%) tunduvalt alla EL keskmise (1,45%). ▪ Kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamisel, aga ka olemasolevate lahenduste ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel. Vaatamata Eesti teaduse kõrgele tasemele, sünnib meil vähe ühiskonnale ja majandusele vajalikke uusi teadmistepõhiseid lahendusi. Rohepöörde väljakutseid arvestades on see üks võtmevaldkondi. Rohefond soodustab uute rohetehnoloogiate teket järgmistes strateegilistes valdkondades: ▪ energeetika ▪ põllumajandus ▪ toiduainetetööstus ▪ transport ja logistika ▪ materjalide ja keemiatööstus ▪ keskkond Uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse investeerimisel on Eestil võimalik astuda samm lähemale kliimaneutraalse ja ringmajanduspõhise ühiskonna suunas, aidata kaasa globaalsete kestliku arengu ja kliimaeesmärkide täitmisele ning lisaks arendada ka kohalikku äri- ja majanduskeskkonda. Investeeringutega panustatakse strateegias „Eesti 2035“ tuvastatud väljakutsete parandamisesse, mille mõjul suureneb ettevõtete teadus- ja arendustegevuste kulutuste maht ning eeldatavalt tulevikus ka tootlikkus. Rohefond tagab, et ettevõtete investeeringud jäävad Eestisse ja kasvatavad ettevõtete ekspordipotentsiaali, vähendades seeläbi ka tehnoloogiate importi. Eesmärgid: Rohefondi eesmärk on luua kapitali pakkumine uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades ja rahastada seeläbi innovaatilisi teadusmahukaid rohetehnoloogia ettevõtteid, mille tegevus aitab potentsiaalselt kaasa keskkonnaprobleemide lahendamise või kasvuhoonegaaside heidet vähendavate või siduvate uute toodete, teenuste või tehnoloogiate väljatöötamisele ja turule toomisele või lähtub ökodisaini nõuetest. Rohefondi kaudu saavad rahastuse erinevates arengufaasides (loomisest kuni rahvusvahelistel turgudel edu saavutamiseni) ja sektorites loodavad ja tegutsevad ettevõtted, millede tooteid, teenuseid või protsesse iseloomustab teadusmahukas rohetehnoloogia. Muuhulgas võimaldab Rohefond kaasata omakapitali investeeringuid potentsiaalikatel ettevõtetel, mis luuakse või kasvavad uuenduslike ja ressursitõhusate rohe- tehnoloogiate kasutuselevõtule või innovaatiliste bioressursside väärindamise lahendustele suunatud RRP rohepöörde meetmete raames. 128 Rohefond muudab rohetehnoloogiatesse investeerimist erainvestoritele atraktiivsemaks ning aitab kaasa täiendava erakapitali kaasamisele ja suurendab seeläbi kapitali pakkumist rohetehnoloogia valdkonnas. Ühtlasi aitab see tõsta investorite teadlikkust ning loob eeldused innovaatiliste rohetehnoloogiate ekspordiks, pakkudes lahendusi globaalselt kasvavale energiavajadusele ja keskkonnaprobleemide lahendamisele. Rakendamine: Rohefond on osa laiemast rohetehnoloogia investeerimisprogrammist, millega pakutakse riikliku fondivalitseja SmartCap kaudu ettevõtetele omakapitali investeeringuid otseinvesteeringutena ja läbi riskikapitalifondide. Rohetehnoloogia investeerimisprogrammi kogumaht on ligi 195 mln € ning seda on kavas rahastada 100 mln € ulatuses RRP vahenditest ja ülejäänud ulatuses riigi enda vahenditest. RRP vahendite kasutamine ja maksed on seotud sõlmitud investeerimislepingute kogumahuga nii otse ettevõtetesse kui ka riskikapitalifondidesse koos lisanduva erakapitaliga, so soovitud investeerimislepingute kogumaht 2023. aastaks 48 miljonit € ja 2026. aastaks 142,86 mln €. Kõik Rohefondi tegevuskulud kaetakse Rohefondi kapitali arvelt ja need ei ületa 2,75% p.a. fondi mahust. Rohefondi kaudu tehakse investeeringud ettevõtetesse ja/või riskikapitalifondidesse vastavalt reaalsele turuolukorrale ning võimalustele ja vajadustele. Ettevõtetesse investeerimine toimub jooksvalt pideva protsessina seni, kuni ei ole ilmne ja kinnitust leidnud piisav omakapitali investeeringute pakkumine rohetehnoloogia ettevõtetele erainvestorite poolt ning turutõrge on ületatud. Otseinvesteeringud on suunatud ennekõike varase- kuni varase kasvufaasi ettevõtete rahastamiseks. Riskikapitalifondidesse investeerimine toimub jooksvalt pideva protsessina või vajadusel korraldatakse konkurss sobiva fondivalitseja leidmiseks. Riskikapitalifondide kaudu on plaanis katta VKEde kolm arengufaasi läbi: ▪ seemnefaasi fondide, et tagada turu aktiveerimine ja läbimurdelistel tehnoloogiatel põhineva tehingute voo genereerimine ärikiirendite ja teadusmahukate ettevõtete ehitamise intensiivprogrammide abil; ▪ varase faasi fondide, et rahastada tehnoloogiate turule toomist; ▪ varajase kasvufaasi fondi, et finantseerida ettevõtete agressiivset laienemist turul, sh rahvusvahelist laienemist ja toodete, teenuste või tehnoloogiate eksporti. Investeerimisel lähtutakse Euroopa Liidu Jätkusuutlike Investeeringute Taksonoomiast ulatuses, mis innovaatiliste lahenduste väljatöötamise etapis on võimalik ning eelistusi ja kitsendavaid valikuid taksonoomia eesmärkide osas ei ole. Ühtlasi investeeritakse fondidesse, mis on enda jaoks vastutustundliku tegevuse lahti mõtestanud ning integreerinud selle oma tegevustesse. Sealhulgas jälgitakse vastutustundliku investeerimise põhimõtteid (ESG), mille kaudu panustatakse mitmete ühiskondlike probleemide lahendamisse: kliimamuutuse pidurdamine, ressursitõhususe, soolise võrdõiguslikkuse tagamine, rahapesu tõkestamine jne. 129 Rohepesu vältimiseks tehakse rohefondi kaudu investeeringuid jätkusuutlikesse projektidesse, võttes arvesse Euroopa Liidu Jätkusuutlike Investeeringute Taksonoomiat ja seal kirjeldatud kriteeriume. Täpsed rohefondi keskkondlikud eesmärgid (artikkel 9 põhjal) sätestatakse täiendava analüüsi tegemise järgselt, arvestades muuhulgas Euroopa Komisjoni poolt sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumitega. Partnerite kaasamine: Rohefondi kaudu finantseeritud riskikapitalifondid saavad olema olulised ökosüsteemi osalised ja rohepöördesse panustajad, kellede tavapärasesse koostöövõrgustikku kuuluvad ülikoolid ja teadusasutused, rahvusvahelised valdkonna eksperdid ja investorid ning teised RRP meetmetes osalejad. Takistused: Tänaseks on kaardistatud ja hinnatud olemasolevate Eesti rohetehnoloogia ettevõtete kapitali puudujääki ning huvi ja ka täiendava kapitali vajadust ka fondivalitsejate seas, kuid rohefondi tegevuse elluviimisel võivad ilmneda takistused: ▪ Oht, et RRP vahenditest finantseeritavad riskikapitalifondid või ettevõtted ei ole võimelised nõutavas mahus erakapitali kaasama, sest RRP seatud tingimused osutuvad liiga piiravateks ja muudavad investeeringu erainvestorile ebaatraktiivseks. ▪ Oht, et ei teki piisavalt kiiresti kvaliteetset rohetehnoloogia ettevõtete tehingute voogu ja uusi rohetehnoloogia ettevõtteid, et teha oodatavas mahus investeeringuid. Sihtgrupp: Innovaatilistele teadusmahukatele ettevõtetele, mille tegevus aitab potentsiaalselt kaasa keskkonnaprobleemide lahendamise või kasvuhoonegaaside heidet vähendavate või siduvate uute toodete, teenuste või tehnoloogiate väljatöötamisele ja turule toomisele, mis on kõrge lisandväärtusega ja avaldavad positiivset mõju Eesti majanduskasvule ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Kapitalituru arendamisele – kohaliku riskikapitali investori kaasamine mõjub ettevõtete võimalikele partneritele, klientidele ja järgmistele investoritele kvaliteedi ja usalduse signaalfunktsioonina ning parandab ettevõtete võimekust kasvada ja kaasata täiendavat erakapitali, sh välisinvesteeringuid. Seeläbi areneb kohalik teadusmahukatesse rohetehnoloogia ettevõtetesse investeerimise kompetents ja kujuneb võtmeisikute võrgustik. Pikemas perspektiivis väheneb tänu sellele riiklikku sekkumise vajadus ning uute rohetehnoloogiate arendamine ja rahastamine erasektori poolt muutub isetekkelisemaks. Seos riigiabi reeglitega: Rohefondi investeeringutega ei kaasne riigiabi, kuna investeeringud plaanitakse teha samaaegselt ja samadel tingimustel koos erainvestoritega, kelle panus igast investeeringust moodustab vähemalt 30% (turutingimustel tehtav ehk nn pari passu tehing). Sellisel viisil tehtud investeeringud vastavad turumajandusliku investori põhimõttele ning ei ole seetõttu Euroopa Komisjoni riskiinvesteeringute suuniste (Komisjoni suuniseid riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta nr 2014/C 19/04) kohaselt riigiabi. Kui mistahes põhjusel ei ole mõne konkreetse üksiku investeeringu puhul võimalik kaasata piisavas mahus erakapitali, et investeering kvalifitseeruks pari passu tehinguks, on Rohefondi 130 investeeringutele võimalik rakendada riigiabi andmist lubavaid erandeid nagu vähese tähtsusega abi erand (nn de minimis erand) või grupierandi määrusest (Komisjoni määrus nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) tulenevad asjakohased erandid (nt riskifinantseerimisabi (grupierandi määruse art 21) või iduettevõtetele antav abi (grupierandi määruse art 22)) - erandite kasutamise puhul arvestame ühtlasi limiteerivate tingimuste ja turutõrke eelhindamise olemasolu vajaduse nõuetega. Samuti võib vajadusel olla võimalik kasutada Komisjoni riigiabi keskkonnasuunistest tulenevaid erandeid. Ajakava: Rohefond on plaanis käivitada ja kapitali pakkumist alustada 2021. aastal. Rohetehnoloogia investeerimisprogrammi käivitamine 2021. aastal on oluline, et mitte lükata ajamahuka teadus- ja arendustöö tulemusteni jõudmist ning uute tehnoloogiate turule viimist ja kasutuselevõttu kaugemale tulevikku. Rohefondi kaudu saab rahastuse kuni 75 ettevõtet (rohetehnoloogia investeerimisprogrammi kaudu kuni 150 ettevõtet), kokku kahes etapis alates 2021. aastast. RRP-st rahastatava osa prognoositav lõpp on planeeritud 2026. aastasse. Reform 2: Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine Euroopa rohelise kokkuleppega seadis EL eesmärgi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, mis tähendab kasvuhoonegaaside heite vähendamist keskkonna suutlikkuseni seda siduda. See eeldab muuhulgas uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et kasvuhoonegaaside heidet süsteemselt vähendada kõigis majandussektorites. EL vesinikustrateegiaga annab Euroopa Komisjon tõuke nn rohelise vesiniku tootmise ja kasutuse arendamisele Euroopa Liidus, et pakkuda alternatiivi fossiilkütustele ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet erinevates sektorites. 8.06.2020 esitles Euroopa Komisjon EL vesinikustrateegiat kliimaneutraalsuse saavutamiseks Euroopas, millega seatakse vesiniku kasutuselevõtu eesmärgiks, et 2050. aastaks moodustaks vesinik ELi energiaportfellist 13-14%. Vesinikul on suur potentsiaal puhta energia allikana ja salvestina ning eri sektorite vahel sünergia loomisel keskkonnasõbralikumale majandusmudelile üleminekul. Vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtt on oluline reform teel rohelisema majanduse suunas, kuna aitab liikuda väiksema keskkonna jalajäljega majandusmudelile ja eesmärgiks on toetada just rohelise vesiniku kasutuselevõttu (mis ei emiteeri CO2 ja võimaldab varasemate saastavamate alternatiivide asendamisel ka teiste saasteainete heite vähendamist). See on reform, kuna toimivat vesinikuturgu Eestis veel ei ole ja võrreldes olemasoleva olukorraga eeldab toimiva turu suunas liikumine vesinikupõhiste väärtusahelate ülesehitamist. Väärtusahelate käivitamine ning testimine pilootprojektide raames on oluline uue turu tekkeks, püsimajäämiseks ning järkjärguliselt kulutõhusaks muutumiseks. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab märkimisväärseid investeeringuid. Selleks, et testida Eestis rohevesiniku tervikahelate ülesehitamise suutlikkust ja nende toimimist – see tähendab 131 tootmise, jaotamise ja tarbimise potentsiaali ning kasutuselevõtu võimekust – on vaja taoliste väärtusahelate toimimist kõigepealt pilootprojektidena katsetada, et hinnata rakenduslikus vaates vesinikutehnoloogiate turuvalmidust, maksumust ja nende kasutuse mõju nii keskkonnale kui majandusele sh ettevõtete konkurentsivõimele. Kliimapoliitika lahutamatu osa on energiasektori süsinikuheite vähendamine (dekarboniseerimine) ning EL seatud madala süsinikuheitega majanduse eesmärk innustab uute tehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises kasvab jätkuvalt, mis toob kaasa vajaduse mittejuhitavalt toodetavat taastuvenergiat salvestada, et seda tarbida siis, kui selleks on vajadus. Vesinikku saab kasutada lähteainena, kütusena ning energiakandja ja –salvestina, mis pakub CO2 heite vähendamiseks eri rakendusvõimalusi tööstus-, transpordi-, energia- ja ehitussektoris. Eestil on suur potentsiaal tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuks - pikk rannajoon ja madalad veed, mis sobivad avamere tuuleparkideks. Esialgsete hinnangute kohaselt on merealaga seotud piiranguid arvestades Eestis avamere tuuleparkideks sobivat merepinda ca 1700 ruutkilomeetrit, energiatootmise kogupotentsiaaliga ca 7 GW. Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030, kinnitatud Vabariigi Valitsuses 19.12.2019) arengusuunad näevad ette tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsuse neljakordistamise 2030. aasta lõpuks (2020. aasta andmetel toodeti tuuleenergiat 760 GWh ja päikeseenergiat 100 GWh; 2030 sihttasemeks on toota tuuleenergiat 2640 GWh ja päikeseenergiat 400 GWh). Rohelise vesiniku tootmisvõimsuse potentsiaal sõltub suuresti niinimetatud taastuvenergia ülejäägist, arvestades mh selle tootmis- ja tarbimisaegade erinevust. Arvestades taaskäivituskava elluviimisaega ning avamere-tuuleparkide rajamise eeltööle ja tuulikute käiku andmisele kuluvat aega, võib avamere-tuuleenergia kasutamine rohelise vesiniku tootmiseks olla võimalik pikemas perspektiivis kui kava elluviimine. Seega näeme 2030+ vaates seost meretuuleparkidest saadava taastuvelektrienergia ja rohevesiniku tootmise vahel Toetuse tulemusena kiirendatakse rohevesiniku energiakandjana turule toomist ning tarbimist. Toetuse eesmärk on pilootprojektide raames testida Eesti oludes vesiniku tervikahelaid vesiniku tootmisest lõpptarbimiseni. Rohelise vesiniku pilootprojektide elluviimine toetab REKK 2030 eesmärkide saavutamist ning panustab nii EL kui Eesti pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse. Eesti on seadnud 2030. aasta eesmärkideks: - võrreldes 1990. aastaga vähendada kasvuhoonegaaside heidet 70%19; - võrreldes 2005. aastaga vähendada kasvuhoonegaaside heidet EL heitkoguste kauplemise süsteemist väljajäävates sektorites (sh transport) summaarselt 13%20; - vähendada primaarenergia tarbimist ja vältida energia lõpptarbimise suurenemist; 19 Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri andmete kohaselt oli võrreldes 1990. aastaga Eesti kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus aastaks 2018 vähenenud 50,4 % võrra (LULUCF sektori mõju arvestamata). 2019. aasta esialgsete andmete kohaselt on heitkogused vähenenud ligi 60% võrreldes 1990. aastaga. 20 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2018/842 (jagatud kohustuse määrus) seatud riiklik sihttase. 132  - suurendada taastuvenergia osakaalu 50%-ni energia lõpptarbimisest21 ja 42%-ni summaarsest energia lõpptarbimisest; - tagada energia varustuskindlus ning majanduse konkurentsivõime. Vesinikku on võimalik kasutada erinevates sektorites (elektri- ja soojusmajandus, transpordisektor jne). Taastuvenergia kasutuse üldeesmärgi kõrval on seatud eraldi sihttase vähese heitega kütuste kasutuseks transpordis. Selleks tuleb mh arendada nii vähese heitega energiakandjate tootmist ja kasutust kui taristut, mis võimaldab minna üle keskkonnahoidlike sõidukite ja transpordivahendite kasutusele, sh muude vähese heitega lahenduste kõrval rohelise vesiniku kasutusele. Rohevesiniku kasutuselevõtu investeeringute toetamine panustab ka Euroopa Komisjoni riigipõhiste soovituste arvestamisse: neis nähakse vajadust avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise kiirendamiseks ja erainvesteeringute edendamiseks, keskendudes üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale. Avatus uutele tehnoloogiatele ja sealhulgas vesiniku kasutamisele üleminekuks on seatud üheks sihiks riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. Investeeringutega seotud majanduspoliitikas keskendutakse muu hulgas säästvale transpordi- ja energiataristule, sealhulgas targad ühendused, teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine ning ressursi- ja energiatõhusus, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Peamised väljakutsed: Kliimaeesmärkide saavutamine vajab eri osapoolte ja sektorite panust, et süsteemselt liikuda väiksema keskkonnahäiringuga ja tõhusama ressursikasutusega majandusmudelite suunas. Vesinikutehnoloogiate rakendusvõimaluste läbiproovimine aitab kaasa puhtamat elukeskkonda toetavate ning uudsete lahenduste kasutuselevõtule. Kasvuhoonegaaside heitkoguste suurim allikas Eestis on energeetikasektor, mille osana heitkoguste inventuuri metoodikas käsitletakse ka transpordisektorit. Energeetikasektori süsinikuheite vähendamine on kliimapoliitika lahutamatu osa, see innustab ja eeldab uute tehnoloogiate väljatöötamist ning kasutuselevõttu. Suurendamaks taastuvenergia kasutust sh osakaalu energia lõpptarbimises, tuleb mh võtta kasutusele lahendused mittejuhitavalt toodetava taastuvenergiat võimalikult suure kasuteguriga salvestamiseks ja tarbimiseks vastavalt nõudlusele ja vajadusele. Rohelise vesiniku väärtusahela ülesehitamine on võrreldes olemasolevate alternatiividega lähiaastail veel liialt kulukas, et see ilma avaliku sektori poolse sekkumiseta tekiks. Seetõttu on tegu turutõrke olukorraga, mille ületamiseks on põhjendatud rohevesiniku-tehnoloogiaid kasutavate tervikahelate toimimiseni jõudmiseks ettevõtjaid ja teisi tervikahela osapooli (vähemalt algetapil) toetada. See protsess eeldab uudsete tehnoloogiate edendamist ning kasutuselevõttu, mis aitab pikemas perspektiivis kaasa Eesti tööstuse suuremale konkurentsivõimele. 21 2020. aasta taastuvenergia lõpptarbimise osakaalu sihttase on 25%, 2018. a osakaal oli seda ületav 30%. 133 Eesmärgid: Loome tingimused ja võimalused taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Vesinikutehnoloogiate investeeringute toetamise siht on toetada terviklike väärtusahelate kasutuselevõttu ja läbiproovimist energia tootmisest tarbimiseni ning seda erinevates rakendusvaldkondades. Toetuse tulemusena kiirendatakse rohelise vesiniku tootmist ja kasutuselevõttu. Toetuse eesmärk on pilootprojektide raames testida Eesti oludes vesiniku tervikahelate toimimist alustades vesiniku tootmisest (sh tuule-, päikese-, bioressursist toodetud energiast) ja lõpetades lõpptarbimisega (sealjuures rakendussektoreid piiramata). See aitab panustada nii EL ja liikmesriikide pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse kui ka REKK 2030 eesmärkidesse ning on kooskõlas riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ seatud (strateegiliste) sihtidega ning Euroopa Komisjoni riigipõhiste soovitustega. Kliimaeesmärkide täitmiseks on Eesti jaoks prioriteetse tähtsusega, kuid ka suurimaid väljakutseid esitav kasvuhoonegaaside heite vähendamine transpordisektoris. Selle valdkonna kasvuhoonegaaside heitkogus ei ole viimastel kümnenditel vähenenud ja moodustas 2018. aastal 12% kogu Eesti summaarsest kasvuhoonegaaside koguheitest (jagatud kohustuse otsuse alla kuuluvate sektorite heitkogustest moodustab transpordisektor ca 40% ning 98% transpordisektori heitest on pärit maanteetranspordist). Vesinik võib eelkõige pakkuda lahendusi selliste sektorite ja valdkondade jaoks, kus CO2 heidet on elektrifitseerimise, alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu, modaalnihke/ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku või teiste meetmete abil keeruline vähendada või see ei ole (kulu)tõhus. Näiteks saab rohelise vesiniku roll heite vähendamisel olla märkimisväärne raskeveokite, kaugliinibusside ja praamide puhul, teatavatel juhtudel ka vedurite puhul. Selleks on vaja arendada nii taastuvenergiast vesiniku tootmist, soodustada vesinikutarbimist kui ka rajada sobiv taristu. Oluline on läbi mõtestada ja arendada kogu vesiniku väärtusahelat ning selle sidusust ja rolli energiasüsteemi kliimaeesmärkidega sobivaks ümberkujundamisel. Meetme tulemusena saadakse uute tehnoloogiate arendamise ja nende praktikas kasutuselevõtu kogemused Eesti erinevates majandusharudes, see annab aluse analoogsete tehnoloogiliste lahenduste laiemaks kasutuseks ja loob eelduse nende tulemuslikkuse ning tõhususe edasiarendamiseks. Pikemas perspektiivis võib vesinikutehnoloogia väärtusahelate toetamine aidata kaasa ka Eesti ettevõtete tegevuse mitmekesistamisele ning ekspordipotentsiaalile. Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine vähendab energiasektori negatiivset keskkonnamõju, võimaldab luua töökohti ja tugevdada majanduse konkurentsivõimet. Taastuvenergiast elektrolüüsi teel toodetud vesiniku puhul on tegemist süsinikuvaba tehnoloogiaga, mis võimaldab asendada fossiilkütuste kasutamist ning mille laialdasema kasutusele võtmisega panustame kliimaeesmärkidesse ja puhtamasse keskkonda. Taastuvenergia osakaalu suurenemisega ja heitevabade kütuste kasutusele võtmisega väheneb fossiilkütustel põhineva energia kasutusega võrreldes kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete heide, mille tulemusena paraneb pikemas perspektiivis oluliselt välisõhu ja vee kvaliteet. Toetuse eesmärk on konkursi tulemusel valitavate pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevad rohelise vesiniku kasutuselevõtu tervikahelad rohelise vesiniku tootmisest 134 lõpptarbimiseni, kusjuures taastuvenergia tootmise ergutamiseks on ette nähtud teised meetmed, siin käsitleva reformi välised meetmed. Toetuse tulemusena kiirendatakse taastuvenergia sihttasemete suunas liikumist rohelise vesiniku tootmise ning tarbimise edasisele kasvule kaasaaitamise kaudu. Kaasnev eesmärk on rohepöörde elluviimisele kaasaaitamine energia tootmise ja tarbimise negatiivse keskkonnamõju vähendamise kaudu ning taastuvenergia toel rohelise vesiniku tootmise ja kasutusega seotud oskusteabe levitamine eeldusena sellel tuginevate uuenduslike lahenduste edasiseks väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks. Rakendamine: Toetatakse rohevesiniku tervikahelate loomist, mis hõlmab rohelise vesiniku tootmist, tarnimislahendust (sh vajadusel taristut) ja lõpptarbimist. Kaasnevalt on kaalumisel vesinikutehnoloogiate edasisele arendamisele kaasa aitamine viisidel, mis looks eeldused taaskäivituskava elluviimise järel neil tehnoloogiatel tuginevate lahenduse edasiarendamiseks või laiemaks kasutuselevõtuks. Meetme raames toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“ eesmärkidesse. Vesiniku tootmiseks kasutatav elekter peab olema taastuvenergiast toodetud ning rohelise vesiniku tarbimine toimub Eestis. Meede sisaldab nii investeeringu kui ka tegevustoetuse võimaldamist. Vesinikumajandusele üleminekuks vajaliku reformi realiseerumiseks on vaja vesiniku väärtusahelad ülesehitada ja kasutusse võtta (rohelise vesiniku tootmine, tarnimine ja tarbimine) erinevates lõpptarbimissektorites (näiteks transpordisektor, energeetika ja tööstus). Seega liigitame reformi sekkumisvaldkonda „muu taastuvenergia (sh geotermiline energia).“ Avatud taotlusvooru tulemusel valitud projektide alusel täpsustame vajadusel sekkumisvaldkonda. Avatud taotlusvoorus sektorspetsiifiliste eelistuste puudumise tõttu ei ole võimalik ettevaatavalt määratleda, kui suur osakaal projekte, millisesse sektorisse langeb. Sihtgrupp: ettevõtted, teadus-arendusasutused, kohalikud omavalitsused. Seos riigiabi reeglitega: Riigiabi valdkonnas kehtivad otsekohalduvad ELi õigusaktid, mille tõlgendused põhinevad Euroopa Kohtu ning Euroopa Komisjoni praktikal. Riigiabi käsitlevad riigisisesed rakendussätted sisalduvad konkurentsiseaduse 6. peatükis ning riigiabi mõiste elemendid on täpsemalt selgitatud Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatises. Võimalike abiliikide valikul ja õiguspärasuse hindamisel lähtume komisjoni poolt seoses taaste- ja vastupidavusrahastuga (RRF) avaldatud juhenditest. Rohelise vesiniku toetusskeemides kavatseme sobivuse korral tõenäoliselt kasutada kõiki kohalduvaid üldise grupierandi määruse riigiabi liikide võimalusi. Käesoleval ajal on nendeks kehtivas üldises grupierandi määruses eelkõige artiklid 14, 36, 41 ja 56. Menetluses on selle määruse muudatus, millega lisatakse uus abiliik artiklina 36a: „Investeeringuteks ettenähtud abi heiteta ja vähese heitega maanteesõidukite üldkasutatava laadimis- ja/või tankimistaristu jaoks“. 135 Kui eelnimetatud võimalused ei ole piisavalt paindlikud või ei arvesta piisavalt Eesti kavaga taotletavaid eesmärke, võib kaaluda ka eraldi riigiabi teatise esitamist komisjonile keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste või nende asemele välja töötatavate uute suuniste alusel. Rohelise vesiniku kasutuselevõttu toetavad lisatingimused on põhimõtteliselt võimalik kehtestada ka üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi andmise raames. Lisaks on mõeldavad rohevesiniku projektid avalikus sektoris, mille rahastamine ei ole riigiabi vastavalt eelviidatud riigiabi mõiste teatisele ja RRF juhenditele. Eeldatavasti võimaldavad tulevased riigiabi reeglid piisavalt toetada rohelise vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu: ilma arvestatava toetusmäärata ja toetusmahtudeta ei muutu rohelise vesiniku kasutuselevõtt ettevõtjate jaoks lähiaastail piisavalt atraktiivseks investeeringuobjektiks, see aga võib takistada taastuvenergia kasutuse suurendamise sihttasemete saavutamist. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab märkimisväärseid investeeringuid, kuna üles tuleb ehitada kogu väärtusahel ja turul olemasolevate lahendustega võrreldes on see liialt kallis, et turutingimustel neid investeeringuid tehtaks. Samas ei ole veel teada, kas alginvesteeringu tulemuste kasutuselevõtu ajal on roheline vesinik teiste (konkreetse kasutusvaldkonna) alternatiivsete nn heitevabade energialahendustega võrreldes konkurentsivõimelise hinnatasemega. Kuna praegu pole veel toimivat rohevesinikuturgu, peame keskkonnasõbralikumale puhta vesiniku kasutamisele üleminekuks vajalikuks võimaldada esimestel aastatel põhjendatud vajaduse korral (ning rohelise vesiniku hinnataseme konkurentsivõimet ja selle prognoosi arvestades) toetada vesiniku väärtusahelate ülesehitamist- toimimist ka tegevustoetusega, kui riigiabireeglid seda võimaldavad. 3. Avatud strateegiline autonoomia ja julgeoleku aspektid Reformiga „Ettevõtluses rohepöörde ellurakendamine ja konkurentsivõime kasvatamine läbi ringmajanduse edendamise, ressursside väärindamise ning rohetehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamise“ luuakse uusi lahendusi toorme tõhusamaks kasutamiseks (sh esmase toorme kasutuse vähendamine ja teisese toorme kasutuse suurendamine). See vähendab EL-i ettevõtete sõltuvust kolmandatest riikidest tulevatest ressurssidest. Lisaks vähendatakse reformiga olemasolevate EL-i ettevõtete ressursikasutust (sh fossiilsete kütuste) ja luuakse uusi lahendusi, mille eesmärk on esmase toorme, sh fossiilsete kütuste, kasutuse vähendamine ja nende asendamine taastuvatest allikatest pärineva toormega. Suureneb kohaliku tootmise toimepidevus ja valmisolekut tagada võimalikus kriisiolukorras vajalikud tooted. Rohelise vesiniku tootmise arendamine panustab EL energia- ja tehnoloogiasõltumatuse saavutamisesse. Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises kasvab ning seetõttu on vajalik leida sobivaid võimalusi energia lühi- ja pikaajaliseks salvestamiseks, et ühtlustada tootmis- ja tarbimisaegade erinevust mittejuhitavate taastuvenergia tootmisvõimsuste korral. Vesiniku tootmine on üks võimalus taastuvenergia salvestamiseks ning omakorda salvestatud energia taaskasutamiseks. Vaadates lisaks kliimaeesmärkide ja taastuvenergia eesmärkide 136 saavutamisele ka ELi elanikele ja ettevõtetele toodetavat majanduslikku kasu, on vajalik, et ELis oleks vastav taastuvenergia tehnoloogia tööstus. See toetaks ka ELi püüdlust saavutada energeetikas tehnoloogiasõltumatus. Tarneahelate tundlikkust ja ELi sõltuvust kolmandatest riikidest on tõestanud Covid-19 kriis, mis põhjustas 2020. aasta kevadel viivitusi ELi taastuvenergiaprojektide elluviimises. Oluline on vältida uute toorainesõltuvuste tekkimist analoogselt sellele, kuidas EL on aastaid sõltunud kolmandatest riikidest saadavatest fossiilkütustest. Lõpptarbimisele lähemal asuv tootmine aitab parandada ka ressursitõhusust ja saavutada ringmajanduse eesmärke. Rohelise vesiniku kasutuselevõtt toetab strateegilist lähenemisviisi taastuvenergiatööstusele, sh salvestustehnoloogiatele. Eesti rohelise vesiniku tootmise pilootprojektide elluviimine panustab ELi vesinikuturu üles ehitamisse, et EL sõltuks rohelise vesiniku tootmisel võimalikult vähe välisturgudest. 4. Piiriülesed ja rahvusvahelised projektid „Ettevõtluses rohepöörde ellurakendamine ja konkurentsivõime kasvatamine läbi ring- majanduse edendamise, ressursside väärindamise ning rohetehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamise“ reformi raames ei ole plaanis rahvusvahelisi projekte rakendada. Vesiniku pilootprojektide toetusmeetme mahu piiratusest tulenevalt on kavandatava sekkumise fookuses vesiniku väärtusahelate ülesehitamine Eestis, et testida nende funktsionaalsust, kasutuselevõtu potentsiaali ja vesiniku turunõudlust. See ei piira arvestamast ka võimalusega, et projektid võiksid areneda piiriülesteks koostööprojektideks, näiteks Läänemere-äärsete naaberriikidega. 5. Komponendi roheline dimensioon RRP-st rahastatavad investeeringud panustavad rohepöördesse 100%, kuna kõigi meetmete sekkumisvaldkonnad panustavad 100% kliimamuutuse alastesse eesmärkidesse. Kõik investeeringud aitavad kaasa nii kliimaneutraalsuse, ringmajanduse kui ka riiklikus energia- ja kliimakavas seatud eesmärkide saavutamisele. Eelkõige panustavad investeeringuid ringmajandusele üleminekusse ja kliimamuutuste leevendamisse. Investeeringute toel väheneb ettevõtete CO2 jalajälg, Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus ja muu saastamine, paraneb ressursitootlikkus ja –tõhusus ning suureneb (bio)ressursside väärindamine, sh väheneb jäätmeteke. Muuhulgas panustavad investeeringud mitmete riiklike arengudokumentide, sh Eesti 2035, KPP 2050 ja REKK 2030 eesmärkidesse, nt riigi kasvuhoonegaaside heite vähendamine, riigi jagatud kohustusega kaetud sektorites kasvuhoonegaaside heite vähendamine, taastuvenergia osakaalu suurendamine, primaarenergia tarbimise vähendamine, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni laiem kasutus konkurentsivõime suurendamiseks ja hoidmiseks. 137 Ettevõtete rohepöörde investeeringud katavad 2 erinevat sekkumisvaldkonda – 022 (teadus- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, milles keskendutakse vähese CO2 heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupidavusele ja nendega kohanemisele) ja 027 (toetus ettevõtjatele, kes osutavad teenuseid, millega toetatakse vähese CO2 heitega majandust ja kliimamuutustele vastupidavust, sealhulgas teadlikkuse suurendamise meetmed). Tootmisettevõtete ärimudeli muutuse ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtu investeeringut iseloomustab kõige paremini sekkumisvaldkond 022. Tootmisettevõtete ärimudeli investeering keskendub vähese CO2 heitega majanduse edendamisele, suurendades teadus-arendustegevust, tehnosiiret ja ettevõtjate koostööd. Selle tulemusel on Eesti ettevõtted teinud olulisi edusamme oma toodete ja tootmise CO2 jalajälje vähendamisel. Ressursitõhusate tehnoloogiate toetamisel keskendutakse tehnosiirdele ja vähese CO2 heitega majanduse edendamisele. Kuigi ressursitõhususel on olemas eraldi sekkumisvaldkond, keskendub RRP investeering täpsemalt majanduse taastumiseks vajalikku keskkonnasäästlikkusele ning tehtavad meetmed eelkõige ettevõtete rohepöörde rakendamisse. Projektide toetamisel ja hilisemal tulemuslikkuse hindamisel arvutatakse ka säästetud CO2 heidet tuues nii ka seoses ringmajandusele ülemineku ja heite vähendamise vahel. Tööstusettevõtete ressursitõhususe toetamisel keskendutakse sellistele lahendustele, mis vähendavad oluliselt sektori CO2 heidet ning suurendavad ettevõtete vahelist koostööd ja tehnosiiret. Ressursitõhusate lahenduste hindamisel on vajalik ka selle innovatsioon ettevõtte tasandil. Bioressursside väärindamine, tootmistehnoloogia uuendamine ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamine põhineb innovatsioonil ning ettevõtjate ja teadus-arendusasutuste koostööl. Selle tulemusel suureneb ettevõtete teadus- arendusvõimekus ja väheneb Eesti ettevõtete tootmise ja toodete CO2 jalajälg. Rohefondi ning uuenduslike rohetehnoloogiate kasutuselevõttu iseloomustab kõige paremini sekkumisvaldkond 027. Rohefond keskendub selliste ettevõtjate toetamisele, kes toovad läbimurde rohetehnoloogiate arendamisel ning sellega CO2 heite olulise vähendamise. Uuenduslike rohetehnoloogiate investeering aitab edendada turul sellised lahendusi, mis vähendavad nii olemasolevate kui ka uute ettevõtjate CO2 jalajälge. Selle tulemusel pakuvad toetust saanud ettevõtjad lisaks oma tootmisprotsesside parendamisele tooteid ja teenuseid, mis toetavad Eesti majanduse üleminekut vähese CO2 heitega ressursitõhusale ringmajandusele ning suurendavad uute toodete ja teenuste kliimamuutustele vastupidavust. Roheoskuste arendamine rohepöörde toetamiseks panustab otseselt rohepöördesse. Reformide abil loodava oskustööjõu abil võetakse kasutusele rohetehnoloogiad, mis aitavad ettevõtteid ja nende tootmisprotsesse, sh ka tooteid ja teenuseid keskkonna-ja kliimasõbralikumaks muuta. Rohepöördeks vajalikud oskused on lausa kriitilised ning panustavad täiel määral rohepöördesse, sh ettevõtete ja selliselt ka majandustegevuse laiemalt kliimaneutraalseks muutmisesse. Kutsekoja koostatud valdkondlikud oskuste ja tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi OSKA raportid on välja toonud erinevates valdkondades oskused, mille pakkumisele tuleb 138 pöörata senisest rohkem tähelepanu. Nt on keskkonnahoidu ja rohemajandust puudutavalt välja toodud kriitiliste oskustena tootearenduses ringdisaini põhimõtete kasutamine (keskkonnasõbralikud materjalid, ressursside säästlik kasutamine, materjalide optimeerimine, tootmisjääkide käitlus jne) ja väärtustav taaskasutus (upcycling). Samuti toote keskkonnakoormuse arvutamise oskused kogu toote elutsükli vältel, ettevõtte CO2-jalajälje väljaarvutamise oskused ja teadmised. Olulised on ka keskkonnaregulatsioonide tundmine ja nõuete integreerimine tootmisesse. Energeetika valdkonnas on olulised taastuvenergia tehnoloogiad ja -allikad (nt hajaenereetika, tuule- ja päikeseenergeetika), energiasäästlikkuse suurendamine IKT- ja rohetehnoloogiate abil, energia muundamise ja salvestamise tehnoloogiad jne. Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine panustab rohepöördesse 100%. Toetuse tulemusena kiirendatakse rohelise vesiniku turule toomist ning tarbimist/kasutuselevõttu eri sektorites. Toetuse eesmärk on pilootprojektide elluviimise tulemusel testida Eesti oludes erinevaid vesiniku tervikahelaid vesiniku tootmisest lõpptarbimiseni ning ergutada rohelise vesiniku kasutuselevõttu. See aitab panustada nii EL ja liikmesriikide/Eesti pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse kui ka „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) eesmärkidesse ning on kooskõlas Eesti 2035 strateegiliste sihtidega ja Eestile tehtud riigipõhiste soovitustega. Toetatavate pilootprojektide mõju vaadeldakse tervikuna, see kätkeb kliimamuutuste leevendamisele kaasaaitamist keskkonnasõbralikuma ressursikasutuse kaudu. Pilootprojektide staadiumis on nende eeldatav mõju kliimaeesmärkide saavutamisele esialgu piiratud. Edasist laiemat keskkonnamõju on võimalik selles etapis üksnes esialgselt prognoosida, kuna see sõltub konkursi tulemusena valitavate projektide tulemuste skaleeritavusest. Projektide elluviimisel hinnatakse negatiivse keskkonnamõju vähendamist lähtuvalt projekti rakendusvaldkonnast, eeldatavasti lähtudes mõjust kasvuhoonegaaside heite ja muu õhusaaste vähendamisele. Edasine laiem mõju sõltub pilootprojektidest saadavale oskusteabele lisaks mitmetest välistest teguritest (nt taastuvenergia mittejuhitavate tootmisvõimsuste lisandumine, rohelise vesiniku tootmise ja tarbimise tehniliste võimaluste areng ja kulutõhususe suurendamine, CO2 ühikuhinna dünaamika, lähiajal EL rohelise kokkuleppe protsessi raames uuendatav EL õigusaktide raamistik jmt). 6. Komponendi digitaalne dimensioon Komponendis plaanitud reformidel ja investeeringutel on 100%-lise kliimapanuse kõrval panus ka digipöördesse, täiendades komponent 1: ettevõtete digipöörde tegevusi. Läbi investeeringute edendatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist, tõhustatakse erinevate digitaalsete lahendustega ettevõtete tootmisprotsesse ning kujundatakse ümber tarneahelaid. Ühtlasi luuakse investeeringute toel uusi digitaalseid lahendusi, mis aitavad kaasa ettevõttes parema ülevaate saamisele otsuste tegemiseks, energia- ja ressursitõhususe suurendamisele, energiatarbimise tõhusamale juhtimisele, taastuvenergia laialdasemale kasutuselevõtule, ressursside väärindamisele ning laiemalt ressursside raiskamise 139 vähendamisele. Investeeringute abil võetakse kasutusele rohe- ja digitehnoloogiad, mis aitavad ettevõtteid ja nende tootmisprotsesse, sh ka tooteid ja teenuseid keskkonna- ja kliimasõbralikumaks muuta. Samuti aitavad investeeringud digitehnoloogiatesse kaasa väärtuslikemate töökohtade loomisele ja sellest lähtuvalt ka valdkonna arengule. Roheoskuste arendamine rohepöörde toetamiseks ajendab kliimaneutraalsuse eesmärgil digitehnoloogia kasutamisest lahendusi otsima võimendades infotehnoloogia rakendamist paljudes asjakohastes eluvaldkondades. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamise käigus hõlmab muuhulgas nii vahetute pilootprojektidega seotud andmete kui vajadusel ka suurandmete kogumist ja analüüsi ja selle alusel otsuste kujundamist, seega panustatakse rohepöörde kõrval ka digipöördesse. 7. Kooskõla Do no significant harm printsiibiga Komponendis plaanitavad reformid ja investeeringud toetuvad “ei kahjusta oluliselt” põhimõttele, kuna panustavad 100% hindamise aluseks olevatesse kuude keskkonnaeesmärki. Kõikide reformide ja investeeringute juures arvestatakse „do no significant harm“ põhimõtet – investeering peab toetama roheleppe keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist ning ei tohi kahjustada ühtegi ELi taksonoomias määratletud keskkonnaeesmärki: (1) kliimamuutuste leevendamine, (2) kliimamuutustega kohanemine, (3) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, (4) üleminek ringmajandusele, (5) saastuse vältimine ja kontroll, (6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. See tagatakse investeeringutoetuste kujundamisel ja toetuse tingimuste väljatöötamisel. Rohelise vesiniku tootmise ja kasutamisega, mida RRP raames toetatakse, ei kahjustata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2020/852/EL (taksonoomia määruse) artiklis 17 loetletud valdkondi. Rohelise vesiniku tootmise ja kasutamisega ei suurendata kasvuhoonegaaside heidet ning seeläbi on võimalik rohelise vesiniku tehnoloogiate abil kliimamuutusi leevendada. Rohelise vesiniku tootmiseks läheb vaja taastuvenergiat, vett ning materjale, millest toodetakse sobivat tehnoloogiat ning selle abil aidatakse taastuvenergiat salvestada ja selle kasutust edendada. Taastuvenergia tootmisega kaasneb mõningane häiring looduskeskkonnale, kuid läbi sobivate planeeringute ja keskkonnamõju hindamiste viiakse häiringud miinimumini. Samuti läheb vesiniku tootmiseks vaja vett, kuid see suunatakse tagasi keskkonda ning sellega ei kaasne saasteainete heidet keskkonda. Seega pinna- ja põhjavee seisundit ei rikuta. Vesiniku tehnoloogiate arendamisel võetakse materjale ja aineid kasutusse selliselt, et neid on võimalik toote eluea lõpus uuesti ringlusse võtta ja seega korduvalt kasutada ehk maksimaalselt ringmajanduse põhimõttel22. 22 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S095965261730389X?via%3Dihub 140 8. Verstapostid, sihid ja ajakava Reform 1: Roheoskuste arendamine rohepöörde toetamiseks - Roheoskused on kaardistatud ja toetatavad valdkonnad välja valitud 2021. aasta lõpuks - Täiendus- ja ümberõppeprogrammides on osalenud 2830 inimest Ajakava: 2021 2022 2023 2024 2025 2026 I II I I II I I II I I II I I II I I II I I I I V I I I V I I I V I I I V I I I V I I I V Roheoskuste määratlemine ja tegevuskava kokkulepe partneritega Õppeprogrammide disain ja läbiviimine Kommunikatsioon ja teadlikkuse tõstmine 141 Investeering 5: Rohefond Erakapital investeeritakse fondidesse ja/või ettevõtetesse pari passu koos rohefondiga. Kvalitatiivne Kvantitatiivne Meede Milestone/Target Nimi indikaator indikaator Ajakava (milestone) (target Rohefondi Investeering investeerimiseks Q4 Milestone N/A N/A N/A rohefondi tehtud märkimisleping 2021 sõlmitud. Rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale mln Q4 Target üleminekut N/A 0 15 € 2023 toetavate Rohefond erainvesteeringute maht Rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale mln Q2 üleminekut N/A 0 43 € 2026 toetavate erainvesteeringute Target maht Sihttaseme täitmise ja arvutamise aluseks on pari passu investeeritud erakapitali maht fondides ja/või ettevõtetes. Fondi tegevuse kohta koostatakse regulaarset ülevaadet kord aastas. Peamised riskid: (i) geograafilised piirangud piiravad tehinguvoogu (riski maandus: geograafiliste piirangute leevendamine ja suuremas mahus erakapitali kaasamine fondi, mis võimaldab investeerida globaalselt); (ii) erainvestorite ebapiisav huvi ja madal riskiisu pika arendus-tsükliga rohetehnoloogia fondidesse investeerimisel (riski maandus: otseinvesteeringud, investorite teadlikkuse tõstmine). Reform 2: Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine Toetuse eesmärk on kiirendada rohelise vesiniku tootmist ja tarbimist Eestis. Sellesse panustab nii 2021.a alguse seisuga käimas olev vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs vesiniku kasutuselevõtu potentsiaali kohta Eestis kui ka ettevalmistamisel olev väikesemahuline transpordivaldkonna pilootprojektide toetusmeede, mida rahastatakse EL heitkogustega kauplemise süsteemi tulust. Vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtu põhieesmärk on negatiivse keskkonnamõju vähendamine ja toetatavad pilootprojektid annavad vajaliku panuse selleks perspektiivikamate lahenduste leidmisele ning kogemuse nende toimivuse kohta. Pilootprojektide toetamise eesmärkideks on katsetada ja hinnata: ▪ tervikahela ülesehitamise suutlikkust ja tervikahelate toimivust Eestis eesmärgiga liikuda keskkonnahoidlikuna konkurentsivõimelisema majanduse suunas; 142 ▪ rohelise vesiniku kasutuselevõtuga kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamise potentsiaali; ▪ pilootprojektides pakutud lahenduste skaleeritavust ehk edasise laiema kasutuselevõtu perspektiivikust. Projektides on oodatud lahendused erinevates rakendusvaldkondades, ilma sektorit piiramata. Millistele konkreetsetele projektidele ja millistes sektorites toetust antakse, sõltub avatud taotlusvoorude tulemustest. Meetme eesmärgi täitmist analüüsitakse pilootprojektide tulemuste alusel. Vahe-eesmärgid on kavas saavutada kolmes etapis järgmiselt: 1) valmidus rohelise vesiniku tootmiseks ja kasutuseks kõigis tervikahela osades (lepingute sõlmimine, seadmete tarne); 2) rohevesiniku tootmiseks ja tarbimiseks vajalike seadmete installeerimine (kasutusvalmidus); 3) vesiniku tervikahela (tootmisest tarbimiseni) toimimine. Pilootprojekti lõpus koostab projekti teostaja antud pilootprojekti tulemuste kokkuvõttena analüüsi, milles hindab antud väärtusahela skaleeritavuse potentsiaali (sh eeldusi ja võimalikke piiranguid) ning turupõhise majandusliku tasuvuseni jõudmise perspektiivsust. Pilootprojektide aruannetes esitatakse info toodetud ja tarbitud rohelise vesiniku koguse ja kokku hoitud CO2 heitkoguse kohta. Meetme tulemusteks on pilootprojektide elluviimisel saadud kogemused ja nende alusel tehtud ettepanekud edasiseks vesinikutehnoloogiate kasutuse laiendamiseks. Meetme raames elluviidud projektid panustavad kasvuhoonegaaside heite vähenemisse toetatavate tervikahelate sektorites, taastuvenergia osakaalu kasvu lõpptarbimises, vesiniku energiakandjana kasutuselevõtu ergutamisse ja edasiseks laiemaks kasutuseks tõuke andmisse. Verstapostid ja ajakava 2022 II kvartal: projektivaliku kriteeriumid ja toetuse andmise tingimused välja töötatud, 2025 I kvartal: Toetatavad projektid on valitud ja projektidele rahastusotsused tehtud; rohelise vesiniku tervikahelate loomiseks vajalike tehnoloogiate ja seadmete hanked on läbiviidud; tootmiseksvajalikud seadmed on hangitud, paigaldatud ja seadistatud. 2026 I kvartal: Tervikahelad on töövalmis; alustatud on rohelise vesiniku tootmist ja tarbimist; pilootprojektide tulemusel rajatud tervikahelad on töökindlad; tulemus: tervikahela stabiilne toimimine saavutatud.; Iga projekti lõpuks koostab projekti läbiviija antud pilootprojekti tulemuste kokkuvõttena analüüsi selle tervikahela laiema kasutuselevõtu perspektiivikuse kohta ning info toodetud ja tarbitud rohelise vesiniku kogustest ning seeläbi kokku hoitud CO2 heitkogusest. Toetatavad pilootprojektid on kavas välja valida avatud taotlusvooru(de) tulemusel. Meetme kontseptsiooni töötasid koostöös välja Keskkonnaministeerium (vastutab kliimaküsimuste eest) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vastutab energeetika ja transpordisektori eest). 143 Hindamiskriteeriumid on alles väljatöötamisel, kaalumisel on kriteeriumid, mis hõlmaksid järgmist: ▪ projekt sisaldab rohelise vesiniku täielikku väärtusahelat, st projektiettepanek sisaldab rohelise vesiniku tootmise, tarnimise ja tarbimise põhjalikku kirjeldust ning vastavat tehnilist, ajalist ja finantsanalüüsi koos riskihindamisega; ▪ hinnatud on keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid, st kasvuhoonegaaside vähenemist. Hindamisel arvestatakse ka taotletavate projektide ajakava kooskõla projektikonkursi tingimustega ja realistlikkust ning projekti tulemusena toodetava ja kasutatava rohelise vesiniku koguse prognoosi. Pilootprojektide toetusmeetme mahu piiratusest tulenevalt on kavandatava sekkumise fookuses vesiniku väärtusahelate ülesehitamine Eestis, nende funktsionaalsuse, kasutuselevõtu potentsiaali ja vesiniku turunõudluse testimiseks. Juhul, kui riigiabi reeglid võimaldavad, peame vajalikuks tegevustoetuse pakkumist rohelise vesiniku projektidele vähemalt lähiaastatel, et ületada nende praegu kallim hinnatase võrreldes teiste jätkusuutlike kütuste kasutamisega. 9. Finantseerimine ja maksumus Reform 1 investeering 1 eelarve planeerimisel on lähtutud parimate praktikate ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühikuhindadest. Reform Kululiik Ühik Hind Kogumaksumus Koolituskulu 2830 roheoskustega spetsialisti 5271 14 916 930 Investeering 5: Rohefond Investeering Ajaperiood Kogumaht Tüüp 2021. a 2022. a 100 mln Rohefond 01.10.2021 30.04.2026 eurot Finantsinstrument 75 25 144 KOMPONENT 3: E-EESTI 1. Komponendi kirjeldus E- Eesti Valdkond: digiriik Eesmärk: - Avaliku sektori ja avalike teenuste digitaliseerimine - Rahapesuvastase võitluse tõhustamine - Kvaliteetse internetiühenduse kättesaadavuse suurendamine Reformid ja/või investeeringud: Digiriik Alasuund 1: Avalike digiteenuste uus tase: terviklikud ja etteaimavad teenused Reform 1: Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine Reform 2: Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine Reform 3: Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine Investeering 1: #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem) Alasuund 2: Digiriigi alustaristu uus tase, sh digiriigi turvaliselt pilvetaristule üleviimine Reform 4: Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek Rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegilise analüüsi uuele tasemele viimine Eestis Reform 5: Rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegilise analüüsi uuele tasemele viimine Eestis Investeering 2: Reaalaja strateegilise analüüsi süsteem Viimane miil Investeering 3: Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine Hinnanguline kogumaksumus: 121,13 EUR; taotletud RRFst: 121,13 EUR 145 2. Peamised väljakutsed ja eesmärgid „Eesti 2035“ on välja toodud arenguvajadustena, et riik peab võimaldama inimestel oma eesmärke tõhusalt ellu viia ja ennast maksimaalselt teostada. Poliitikakujundamine peab muutuma teadmistepõhisemaks, et eri valikute põhjalikule analüüsile ja olemasolevale ekspertiisile tuginedes tehtaks parimad võimalikud otsused. Otsused ise peavad seejuures olema läbipaistvad ning arusaadavad kõigile kodanikele. Kiirelt muutuvas ja infoküllases keskkonnas on proovikiviks suurenenud ootused riigis olemasolevate andmete tõhusamale kasutamisele ja personaliseeritud statistika ajakohasem kättesaadavus võimalikult väikese halduskoormusega. Arvestades elanikkonna vähenemise ja vananemisega, suureneb vajadus ressursse targalt planeerida ning pöörata enam tähelepanu majandust ja ühiskonda ees ootavatele väljakutsetele. Väikeriigi pidamine on kulukas ja Eestis peavad tihti üksikud ametnikud täitma ülesandeid, mida suuremates riikides haldavad suured meeskonnad. See tähendab, et ressurssidega tuleb ringi käia tunduvalt kokkuhoidlikumalt. Riigipalgaliste hulga vähendamiseks tuleb soodustada tehnoloogiliste ja automatiseeritud lahenduste kasutamist. Ametiasutuste vahelised takistused (nn silotornid) ja ressursikulu sisebürokraatiale on luksus, mida väheneva rahvastikuga väikeriigil tuleb vältida. Et tagada avalike teenuste ühtlasem tase nii teenuseti kui ka piirkonniti, on vaja eri valdkondlike teenuste vahel ulatuslikumalt rakendada integreeritud lahendusi, mis on kujundatud kasutaja seisukohast. Oluline on tagada ka teenuste kättesaadavus olenemata asukohast. Üha enam avalikke teenuseid peab olema Eesti inimestele ja e-residentidele kättesaadavad piiriüleselt igal ajal. Riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavad avalikud teenused peavad olema kooskõlas elanike vajadustega ning seejuures tuleb otsida kõige tõhusamaid viise nende pakkumiseks (sh omavalitsuste vahelise ning avaliku ja erasektori koostöö, sotsiaalne ettevõtlus jne). Digiühiskonna toimimise tõhustamiseks tuleb Eestil juurutada ka Euroopa Liidus põhimõtteid nagu „läbivalt digitaalne“, „andmete ühekordne küsimine“ ning „andmete vaba liikumine“. Samuti on oluline arvestada mobiilsuse kasvuga, pilvetehnoloogiate kasutamisega, info- ja andmehulkade suurenemisega, tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogiate esiletõusuga, geopoliitiliste muudatustega, regionaalse tasakaalu säilitamisega, kuritegevuse muutumisega, sh küberkuritegevuse kasvuga. Laiemalt peab silmas pidama rahvusvahelist positsiooni, et suudaksime hoida ja ligi meelitada võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente. Rahvusvahelise talendipoliitika kontekstis peame jõulisemalt kasutama e-residentsusest tulenevaid võimalusi ning pakkuma nüüdisaegseid piiriüleseid e-teenuseid, mis võimaldaksid säilitada sidemeid Eestist lahkunutega ning pakkuda lahendusi naasmiseks. Avatud digiühiskonna ja rahvusvahelistumise seisukohast lähtuvalt peame aga arvestama ka riskidega, mis võivad kaasneda rahapesu ja terrorismiga. Selleks tuleb aegsasti tuvastada mustreid ja trende, et teha järeldusi rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegiliseks 146 tõkestamiseks ning anda sisendit operatiivsete prioriteetide seadmisse ning valdkonna poliitika kujundamisse. Nende ja teiste arenguvajaduste ellu viimiseks on Eesti pikaajalise strateegiaga „Eesti 2035“ viie sihi sees on ka riigivalitsemine: et Eesti oleks uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riik. Täpsemalt on (ala)eesmärgid: ▪ Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. ▪ Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. ▪ Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele. Riigi usaldusväärsusega on seotud ka rahapesuvastase võitluse võimekus. Eesti puhul on täheldatud rahapesuga seotud riskide püsimist ning juhitud tähelepanu vajadusele antud valdkonnas võimekuse suurendamiseks. Avaliku sektori digitaalse võimekuse kasv loob eeldused ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks, et säilitada usaldus riigi finantssüsteemi vastu ja tagada selle stabiilsus. Selleks, et avalikud digiteenused oleksid kõigile Eesti elanikele kättesaadavad, tuleb panustada kvaliteetse internetiühenduse tagamisse üle Eesti. Eestis on juba investeeritud baasvõrgu taristusse, mis on eelduseks kaasaegsete juurdepääsuvõrkude rajamiseks. Siiski on Eestis hinnanguliselt turutõrkepiirkonnas ehk „valges alas“ vähemalt 65 000 aadressi. Selleks, et igaühele oleks tagatud digiruumi ligipääsetavus ja mugavus läbi kvaliteetse internetiühenduse, tuleb väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu rajamist toetada neis maapiirkondades, kus ettevõtted konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee. Käesoleva komponendi raames kavandatud reformid ja investeeringud on otseselt suunatud „Eesti 2035“ sihtide toetamisele selliselt: ▪ et Eesti riik kasutaks ka edaspidi tõhusalt ja maailmas trendiloovalt tehnoloogiavõimalusi, seeläbi teenuste kvaliteeti tõstes (sh piiriüleselt SDGR23 raames või muul moel) ja digiriigi kaitstust tagades; ▪ et Eestis oleks kõigile kättesaadav kvaliteetne internetiühendus; ▪ et Eesti digitaalne võimekus rahapesuvastaseks võitluseks oleks kõrge. Komponent on otseselt vastavuses ja tõukub järgnevast riigipõhisest soovitusest: ▪ avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise kiirendamine, incl. on digital transition. ▪ lairiba püsiühendusega kaetus maapiirkondades. ▪ rahapesuvastase raamistiku tugevdamine Lisaks on komponent otseses vastavuses järgmiste RRF juhtalgatustega: 23 Detsembris 2018 jõustunud otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1724 147  ‘Modernise’: public administrations should be providing interoperable, personalised and user-friendly digital public services. Connect – Kiire lairibainterneti rajamine, sh. fiiberoptilised ja 5G võrgud 3. Reformide ja investeeringute kirjeldus 3.1 Digiriik Digiriigi paketis viime ellu reforme ja investeeringuid kahes suunas: ▪ Avalike digiteenuste uus tase: terviklikud ja proaktiivsed teenused; ▪ Digiriigi alustaristu uus tase, sh digiriigi turvaliselt pilvetaristule üleviimine. Need fookused tulenevad otseselt ka koostamisel olevast valdkondlikust arengukavast „Eesti digiühiskond 2030“, milles seatud eesmärgiks digiriigi arengu alal on parim digiriigi kogemus. Selle nimel nähakse arengukavas ette tegevussuundi kahes osas, mis on otseselt siinse komponendi fookusteks: ▪ Digiteenuste arenguhüpe: sündmus- ja etteaimavate teenuste arendamine, #bürokrati kasutuselevõtt ▪ Alustaristu arenguhüpe: keskselt osutatud baasteenused, korras andmehaldus, digiriigi pilveminek ja selle turvalisuse tagamine. Seega, siinsed reformid ja investeeringud on otseselt suunatud „Eesti digiühiskond 2030“ arengukava prioriteetide elluviimisele ja eesmärkide saavutamisele. Nad on kooskõlas ka riigipõhiste soovitustega ning arvestavad ka ühtse digivärava määruse SDGR24 nõudeid. Lisaks on tegevused otseselt seotud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavaga 2021-2035“. Selle strateegia üheks tegevussuunaks on pakkuda ettevõtjale avalikke teenuseid ühtse kontaktpunkti eesti.ee ettevõtjale kaudu võimalikult proaktiivselt ja nende ärisündmustest lähtuvalt. See panustab Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime arengusse, vähendab bürokraatlikke takistusi ettevõtluses, soodustab ettevõtlikkust ja teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ning teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades „Eesti 2035“ raames rõhutatult on Eestil ees muuhulgas järgnevad väljakutsed riigivalitsemise alal: ▪ Vananeva ja kahaneva rahvastiku tõttu peab suurenema riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. ▪ Digiteenuste baastaristu ning digiteenuste kasutamist võimaldavad vahendid on Eestis hästi arenenud ning mitmes valdkonnas on digiteenused jõudsalt edenenud (nt maksude kogumine ja administreerimine), kuid teenuste kvaliteet on ebaühtlane ja digiriigi loodud 24 Detsembris 2018 jõustunud otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1724 148  lahenduste kestlikkus vajab tugevdamist (ajast mahajääva taakvara osakaal kasvab infosüsteemides ja taristus). ▪ E-teenuste taristu säilimise ja elektrooniliste vahendite turvalisuse ning arendamise tagamiseks tuleb järjepidevalt panustada nii baastaristu arendamisse kui ka tehnoloogiliste võimaluste korral luua uusi alternatiive senistele lahendustele. ▪ Samal ajal avab pidev tehnoloogia areng (sh tehisintellekti kasutamine, aga ka pilvelahenduste levik) riigile uusi võimalusi osutada seniseid teenuseid tõhusamalt ja teha otsuseid nutikamalt. „Eesti digiühiskonna 2030“ arengukavas on toodud väljakutsetena välja veel järgnevat: ▪ Teenused ei näi ega toimi inimese jaoks tema elu- või ärisündmusest (nt lapse saamine, abiellumine, ettevõtte asutamine) lähtuvalt ühe sujuva teenusena, vaid on nii riigi-, KOVide kui ka erateenuste vaates killustunud. Teave avalike teenuste kohta ja teenuste pakkumine toimub erinevates kanalites ning puudub kasutaja vaatest ühtne lähenemine. Tihti on raske mõista, kust infot mingi teenuse kohta leida või kuidas mingit teenust kasutada saab. ▪ Avalike teenuste osutamine toimub üldjuhul kasutaja initsiatiivil ja samu andmeid küsitakse jätkuvalt ja asjatult mitu korda, kuigi riigil on tihti kõik vajalikud andmed teenuse, nt mõne toetuse, proaktiivseks pakkumiseks olemas. See tekitab halduskoormust, eriti ettevõtjatele. Viimane väljakutse võimendub veel eriti, kui ettevõtja või inimene tegutseb EL siseturul üle riigipiiride. ▪ Teenuste terviklikumaks ja etteaimavaks osutamiseks on vaja (taas)kasutada riigi käes juba olevaid või tekkivaid andmeid, aga puuduliku andmehalduse korralduse, kompetentside ja praktikate tõttu on andmekvaliteet kesine või andmete tehniline kättesaadavus pole vajalikul tasemel kindlustatud. ▪ Kasutajad (kodanikud, ettevõtjad, Eesti puhul ka e-residendid) ootavad, et teenused oleksid neile vajalikul hetkel kättesaadavad ja üle maailma. Pilvetaristust on saanud de facto standardlahendus, mis kindlustab teenuste töökindluse, kvaliteedi ja turvalisuse – aga Eestis on selle kasutuselevõtt seni väga madal. ▪ Digiriigi senise baastaristu hajutatud ehk igas valitsemisalas eraldi korraldamise ja haldamise tulemusel on tekkinud olukord, et baastaristu ja -teenused (töökohateenused, serverimajutus) on väga ebaühtlase tasemega, sest kompetentsid, ressursid, jm on ebaühtlased olnud. Lisaks on kasutamata võimalused digiriigi baasteenuseid kulusäästlikumalt ja optimaalselt osutada. ▪ Küberohud on maailmas kasvamas ning oma digiriigi ja -teenuste ulatusega on Eesti haavatavus keskmisest kõrgem – peame seetõttu pidevalt uute ohtudega suutma kohaneda, sh uute tehnoloogiate rakendamisel ja seda kohe kasutuselevõtu algusfaasist. ▪ Eesti digiriigi arengutase on selline, et meil pole enam tagasiteed (ja ei peagi olema) pabermaailma. Riigi ja ühiskonna toimimise kindlustamiseks peame aga rakendama seega digitehnoloogia uusi võimalusi, et kindlustada teenuste toimimine ja riigi järjepidevus igas olukorras. „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas 2021-2035“ on toodud täpsemalt väljakutsetena välja veel järgnevat: 149 ▪ Ettevõtluskeskkonna teenused ei ole piisavalt automatiseeritud ega kasutajast lähtuvalt (sündmuspõhiselt ja proaktiivselt) disainitud ja arendatud, samuti ei kasutata uudseid lahendusi (tehisintellekt, reaalajas toimivad teenused), mistõttu on ettevõtja halduskoormus suur. Eestil on risk jääda väikese lisandväärtusega allhankeriigiks, EL aeglase kasvutempoga liikmeks. Neist ükski pole lühiajaline väljakutse, vaid struktuurse muutuse vajadused – peame muutma teenuste ja digiriigi alustaristu toimemehhanisme ja tehnoloogiat sügavamalt, et uuele arengutasemele jõuda ning murekohad ületada. Alustaristuga tuleb seejuures tegeleda käsikäes teenuste enda arendamisega, sest uuel tasemel baastehnoloogiata ei saa ka teenused vajalikul uuel kvaliteeditasemel muidu toimida. Eesti on edukalt ehitanud digiriiki viimased 20 aastat, aga tehnoloogilise ja kasutajate vajaduste pideva kiire arengu tõttu ei saa see töö kunagi otsa. Senised lahendused muutuvad kiiresti aegunuks, kui järgmistesse põlvkondadesse ei investeeri. See toetab lisaks digimajanduse ja -ühiskonna arengut ja vastupidavust, seeläbi ka majanduse ja heaolu kasvu laiemalt ja väga otseselt. Eelnevast tulenevalt olemegi seatud taastekava raames digiriigi alal kaks sisulist eesmärki: ▪ Viia digiteenused uuele arengutasemele: terviklikuks ja etteaimavaks (alasuund 1 oma reformide ja investeeringutega) ▪ Viia digiriigi alustaristu uuele arengutasemel, sh digiriik pilve (alasuund 2 oma reformiga). Plaanitavad reformid ja investeeringud aitavad edendada digitaliseerimist kogu majanduses – parandades avalike e-teenuste kasutajasõbralikkust ning soodustades IKT kasutuselevõttu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Need eesmärgid on üleriikliku mõõtme ja mõjuga, sest puudutavad või hõlmavad kõiki ministeeriumide valitsemisalasid ja samuti valitsustasandeid – nende rakendamisel jõuab digiriik uuele arengutasemele läbivalt kogu riigi ulatuses, mitte ainult üksikutes poliitika- või teenusevaldkondades. RRF vahendite kavandamisel on digiriigi paketis võetud sihiks digiriigi struktuursed reformid ning strateegilised investeeringud terviklikult ära teha – viia digiriigi teenused ja taristu uuele kestlikule tasemele. See aitab tagada, et rahastus saavutab maksimaalse mõju. RRF digiriigi paketi reformide ja investeeringu elluviimisel ei kasutata teiste fondide vahendeid. Topelt finantseerimise risk digiriigi paketis puudub. Siinsed tegevussuunad on seega kõik otseselt uute algatuste käivitamised, kuigi mõnel juhul on neid varem piloteeritud ja katsetatud, et nüüd välja arendada ja eskaleerida kogu riigi ulatuses. Juhul kui reformid ja investeeringud hõlmavad püsikululaadseid tegevusi (nt starditiimi loomine), siis on lähenemine see, et RRF-ist saaks just käivitus- ja eskaleerimisfaasis tegevused terviklikult tehtud. Edaspidi saavad püsikululaadsed tegevused vajadusel jätkuda riigieelarve rahastuse baasil või ühekordsete vajaduse puhul muudest allikatest peale RRF perioodi lõppu. 150 RRF vahenditest tehtavad digiriigi struktuursed reformid ja strateegilised investeeringud loovad võimaluse uute teenuste, sh valdkondlike teenuste, arendamiseks. Selleks võib olla võimalik kasutada muude vahendite hugas ka teiste EL fondide vahendeid, näiteks SF 2021-2027 perioodi vahendeid, täiendades üksteist ja luues suuremat sünergiat erinevate fondide vahel. Seosed ja sünergia digiriigi alla kuuluvate reformide ja investeeringute vahel Komponenti koondatud reformide ja investeeringute vahel on mitmeid seoseid ja sünergiat, kuigi mitte otseselt ristsõltuvusi (et üks suund oleks teisele möödapääsmatuks eelduseks – aga on kindlasti parema toimimise ja suurema efekti võimaldaja): ▪ Kodanike ja ettevõtjate sündmusteenuste arendamine on sarnane ja tasub samadele alustele rajada, et kogemus avalikest teenustest oleks parim võimalik – eri teenuste vahel sarnane. ▪ Andmehaldusest sõltub andmete kvaliteet, mille abil saab muuta teenuse osutamist nii kodanikele kui ka ettevõtjatele etteaimavaks ja sündmuspõhiseks – et ei tekiks seejuures vigu. ▪ #Bürokrati platvormi arendamine annab uue võimaluse sündmusteenuste etteaimavalt osutamiseks, pakkudes selleks lihtsaimat ja sageli kiireimini kasutatavat teenuskanalit. Sündmusteenuste arendamine omakorda võimendab #bürokrati arendamist ja levikut, sest pakub atraktiivseid kasutusjuhte inimeste ja ettevõtjate jaoks. ▪ Digiriigi alustaristu uuele tasemele viimine toetab teenuste uut arengutaset – nt pilvetaristul on uued lahendused käideldavamad ja töökindlamad, samuti paindlikumalt arendatavad. Turbeteenuste kesksem osutamine võimaldab uuel tasemel avalike teenuste turvalisuse tagada kõrgema kindlusega. Alasuund 1: Avalike digiteenuste uus tase: terviklikud ja etteaimavad teenused Reform 1: Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine Väljakutsed: ▪ Avalikus sektoris hoitud ja kogutavate andmete (taas)kasutamine paremateks otsusteks poliitikakujunduses ja teenuste parendamiseks, sh terviklike ja etteaimavate teenuste pakkumiseks. Tehisintellektirakenduste kasutuselevõtuks jm on vaja, et selleks kasutatavad andmed oleksid kvaliteetsed. ▪ Andmete kvaliteet jätab aga sageli soovida ning selle põhjuseks on vähene ja ebaühtlane andmehalduse korralduse, kompetentside ja praktikate tase asutuseti. Lisaks ei ole andmete (taas)kasutuseks olemas piisavat ja lihtsat sisulist ülevaadet. ▪ Lisaks on andmehalduses rohkelt ebatõhusust. Näiteks on avalikus sektoris 1200+ andmekogu, mille vahel on kasutaja vaates andmete dubleerimist ja mitmekordselt esitamist/küsimist. ▪ Eraldi väljakutseks on avaandmete vähene ja mittesüsteemne kättesaadavaks tegemine, mis peaks olema hea andmehalduse korralduse pidev ja igapäevane osa. Avaandmete alal on seis Eestis küll paranenud, kuid digimajanduse ja -riigi arengu vaates endiselt algusjärgus. 151  Ka see on suuresti kinni kompetentside puuduses. Olemasolevate avaandmete puhul on väljakutseks tõsta nende (taas)kasutamist uute teenuste ja otsuste jaoks. Eesmärgid: ▪ Tõsta riigi hoida ja kogutavate andmete kvaliteeti ▪ Teha andmeid rohkem otsuste tegemiseks kättesaadavaks ▪ Tõsta avaandmete kättesaadavust ja kvaliteeti, samuti taaskasutamist Rakendamine: Andmehalduse korraldusega seotud probleeme näitas selgelt Euroopa Komisjoni Structural Reform Support programmist rahastatud analüüs, mis näitas, et asutustes ei tegeleta andmehaldusega süsteemselt ja puuduvad oskused selle efektiivseks korraldamiseks (muuhulgas andmeid ei hallata, pole ligipääsetavad ja avaandmetena kättesaadavaks tehtud). Seetõttu on vajadus pakkuda asutustele tuge ja vajalikke tööriistu andmehalduse parimate praktikate juurutamiseks. Selleks oleks vajalik luua andmehalduse oivakeskus Statistikaameti näol. Statistikaameti sees käivitatakse ja mehitatakse uus oivakeskus, mis tegeleb järgnevaga: andmehalduse nõuete ja klassifikaatorite süsteemi arendamine; andmehalduse alane juhendamine ja nõustamine (sh andmehalduse nõuetekohane juurutamine teistes asutustes, koolitamine, jm); ülevaate haldamine riigi andmete kohta; andmekvaliteedi ja avaandmete parendamise algatused ja tugitegevused (sh aidatakse asutustes Statistikaameti toel läbi viia andmekvaliteedi auditeid ja koolitusi); andmevaramute käivitamine; jmt. Tegevusi tehakse „Eesti digiühiskonna 2030“ alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Statistikaameti koostöös loodavate ja regulaarselt uuendatavate andmehalduse tegevuskavade järgi. Fookuses on näiteks andmete kirjelduste edendamine, andmete leitavuse tõstmine, andmekvaliteedi kindlustamise abistavate audititega, andmealase koosvõime tugitegevused, andmejagamisteenuse arendused, jm. Statistikaameti baasil antud oivakeskuse loomine toetab Statistikaameti laiemat rolli riigi n-ö andmeametina, et sinna koondada ka andmehalduse kompetents ja seeläbi toetada andmehalduse arengut teistes riigiasutustes. Selleks viiakse muuhulgas näiteks läbi koolitusi ja pakutakse tuge andmehalduse rakendamisel (andmekvaliteedi, andmekirjelduse jm osas). Otsesed analüüsi- ja arendustööd andmehaldust toetavate töövahendite arendamiseks ostetakse välistelt ekspertidelt ja ettevõtjatelt sisse. Arenduste raames on muuhulgas plaanis teha arendusi avaandmete teabeväravas ja riigi infosüsteemi haldussüsteemis, viia läbi projekte toetamaks avaandmete kättesaadavuse parandamist kohalike omavalitsuste hulgas ja luua andmekirjelduse töövahend. Tehtavate arenduste raames arvestatakse Euroopa Liidu parimate praktikate ja vajadustega ning tehakse vastavat metoodika-alast koostööd EL tasandil, näiteks avaandmete kirjeldamisel on aluseks DCAT-AP andmekirjelduse standardid, DCAT-AP-OP loendid ja Euroopa Avaandmete teabeväravasse andmete linkimise juhised. Avaandmete alal luuakse vastav juhendamise ja tugilahenduste arenduse võimekus Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) baasil. Tegevuste aluseks on regulaarselt uuendatav MKM eestvedamisel koostatav avaandmete tegevuskava. Fookuses on nt avaandmete teabevärava jm 152 tööriistade arendus, riigiasutuste juhendamine, jm. Reformi tegevusi ei rahastata teistest fondidest, ehk topelt finantseerimise risk antud reformi juures puudub. Partnerite kaasamine: Tegevuste aluseks olevate tegevuskavade koostamisse on kaasatud kõik ministeeriumid ja huvitatud osapooled, sh eriti avaandmete osas ka era- ja kolmandast sektorist. Arendused kavandatakse ja viiakse läbi kasutajaid kaasates. Takistused: Kompetentsete spetsialistide kättesaadavus, mis ei luba töid vajalikul moel ja mahus läbi viia. Hangete venimine. Koostöö asutuste vahel: andmehalduse peab igapäevaselt korraldama iga asutus ise, Statistikaamet/MKM/RIA saavad ainult toetada. Arendusprojektide elluviimine võib suutlikkuse või tehnoloogilise keerukuse tõttu takerduda. Sihtgrupp: kogu avalik sektor oma asutustega, eriti keskvalitsus. Samas teenuste lõppkasutajad ja kasusaajad on kõik Eesti avalike teenuste kasutajad: eraisikud ja ettevõtjad, kellele on tegevuste tulemusel avaandmeid rohkem olemas ja paremate andmete pealt paremad teenused saadaval. Seos riigiabi reeglitega: Riigiabi reeglid ei rakendu, sest ettevõtjate tegevuse otsest rahastamist ei toimu. Järgitakse riigihangete seadust ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused: Reformi puhul jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Arenduste puhul arvestatakse WCAG 2.1 AA nõuetega, tagamaks juurdepääsetavus erivajadustega inimestele. Ajakava: reform viiakse ellu viie aasta jooksul Reform 2: Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine Väljakutsed: ▪ Teenused ei näi ega toimi inimese jaoks tema elu- või ärisündmusest (nt lapse saamine, abiellumine, ettevõtte asutamine) lähtuvalt ühe sujuva teenusena, vaid on nii riigi-, KOVide kui ka erateenuste vaates killustunud. Teave avalike teenuste kohta ja teenuste pakkumine toimub erinevates kanalites ning puudub kasutaja vaatest ühtne lähenemine. Tihti on raske mõista, kust infot mingi teenuse kohta leida või kuidas mingit teenust kasutada saab. ▪ Avalike teenuste osutamine toimub üldjuhul kasutaja initsiatiivil ja samu andmeid küsitakse jätkuvalt ja asjatult mitu korda, kuigi riigil on tihti kõik vajalikud andmed teenuse, nt mõne toetuse, proaktiivseks ehk parimal moel ja väikseima halduskoormusega pakkumiseks olemas. Eesmärgid: 153 ▪ Eesti on esimene riik maailmas, kus avalikud teenused tulevad sinu juurde, kui sul on neid vaja. ▪ Avalikke teenuseid pakutakse kasutajatele tema elu- või ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva teenusena. Alati kui võimalik, annab riik ise inimestele märku, kui neil on õigus saada mõnda hüve või vaja täita mõni kohustus. ▪ Avalike teenuste pakkumisel küsitakse kasutajalt samu andmeid vaid ühe korra, välja arvatud juhul, kui andmete topelt küsimiseks on mõjuv põhjus. ▪ Selle kõige mõjul väheneb halduskoormus ja paraneb rahulolu teenustega. ▪ Eraisikute sündmusteenuste välja töötamisel luuakse võimalused teenuste piiriüleseks kasutamiseks tulevikus. Rakendamine: 2020. aastal valmis eraisikute sündmusteenuste arendamise võimaluste põhjalik alusanalüüs (sh teenuste kaardistus, arhitektuuri ja haldusmudeli ettepanekud ehk reformi kontseptsioon) ning on tellitud eelprojektidena esimeste sündmusteenuste disainilahendused ja prototüüpimine. Analüüsist selgub, et proaktiivsete ja sündmusteenuste kasutuselevõtuks ei ole vaja muuta riiklikku seadusandlust üldiselt – kuigi konkreetsete teenuste redisainil peab üle vaatama ja vajadusel uuendama nende teenustega seotud õigusakte (sh määrused, käskkirjad, jne). Vabariigi Valitsus kiitis kabinetinõupidamisel detsembris 2020 heaks sündmusteenuste arendusplaani (sh arendamisele tulevad 10 teenust ja nende järjekorra). See plaan oli välja töötatud koos nende sündmustega vahetult seotud teenuste eest vastutavate riigiasutustega. Heakskiidetud plaani põhjal saab 2021. aastal MKM koordineerimisel koheselt alustada. Töös osaleb ka RIA, kes arendab eesti.ee ehk riigiportaali näol sündmusteenuste n-ö väravat. Mõlema juurde moodustatakse reformi ajaks tuumikmeeskond, kes vajaliku arenduste teostuse korraldab ja tehnilise valmisoleku tagab. Teenuse disainid, tehnilised analüüsid ja IT-arendused tellitakse sisse. Sündmusteenuste tervikvaade arendatakse eesti.ee ehk kodanikuportaali juurde välja. Teenuste disainimise raames töötatakse välja ka teenuste protsessidega seotud õigusaktide või nende muutmise ettepanekud, samuti viiakse läbi põhiõiguste ja andmekaitse tagamiseks vajalikud mõjuanalüüsid (et tagada nt GDPR vastavus). Tehakse ka koostööd väliste ekspertide ja teadlastega, et etteaimavate teenuste järgnevaid katseprojekte käivitada, uusi rakendusvõimalusi tuvastada, jne. Sinna juurde tehakse turundus- ja kommunikatsioonitegevusi kasutajatele uute võimaluste ja teenuste korralduse kohta teabe jõudmiseks. Reformi tegevusi ei rahastata teistest fondidest, ehk topelt finantseerimise risk antud reformi juures puudub. Investeeringu edukal elluviimisel luuakse baas avaliku sektori teenuste omanikele asutusteüleste teenuste pakkumise rakendamiseks, kasutades selleks kas oma ressursse, või muid võimalusi, näiteks SF 2021-2027 vahendeid, luues seega suurema sünergia RRF ja SF 2021-2027 vahel. 154 Sihtgrupp: kogu avalik sektor oma asutustega, eriti keskvalitsus. KOV-id on hõlmatud oma sündmusteenuste alaga seotud teenuste ulatuses. Samas teenuste lõppkasutajad ja kasusaajad on kõik Eesti avalike teenuste kasutajad-eraisikud. Partnerite kaasamine: Tegevuste aluseks reformi ja arendusplaani koostamisse on olnud kaasatud kõik seotud teenuste eest vastutavad ministeeriumid ja ametiasutused. Nii on see ka edaspidi iga sündmusteenuse arendamise korral. Arendused kavandatakse ja viiakse läbi lõppkasutajaid kaasates. Takistused: Kompetentsete spetsialistide kättesaadavus, mis ei luba töid vajalikul moel ja mahus läbi viia. Hangete venimine. Koostöö asutuste vahel: sündmusteenuste terviklikult realiseerimiseks peavad eri riigiasutused ja ka eri sektorid (keskvalitsus ja KOV) ühte sammu astuma ja koostööd tegema, sh edaspidi ka teenuse osutamisel. Arendusprojektide elluviimine võib suutlikkuse või tehnoloogilise keerukuse tõttu takerduda. Mitmel puhul vajab teenuste terviklikuks ja etteaimavaks arendamine seadusandlikke vm õiguslikke muudatusi, mis ei tohi venima jääda. Seos riigiabi reeglitega: Riigiabi reeglid ei rakendu, sest ettevõtjate tegevuse otsest rahastamist ei toimu. Järgitakse riigihangete seadust ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused: Reformi puhul jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Arenduste puhul arvestatakse WCAG 2.1 AA nõuetega, tagamaks juurdepääsetavus erivajadustega inimestele. Proaktiivsete elusündmusteenuste arendus võimaldab ka madalamate digioskustega sihtrguppide (noored, vanad) ning erivajadustega inimeste paremat ligipääsu e-teenustele, vähendades olulisel määral kasutajapoolset sisendit nõudvaid tegevusi. Ajakava: reform viiakse ellu viie aasta jooksul Reform 3: Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine Väljakutsed: ▪ Ettevõtjate jaoks on avaliku sektori teenuste info praegu killustatud tasemega ning raskesti leitav erinevate asutuste kodulehekülgedelt, registritest ja muudest kanalitest, st riik on ettevõtja jaoks mitmekümned asutused ja sajad kontaktid, kust õige leidmine kulutab ettevõtja aega ja raha. Leitud teabe osas puudub ettevõtjal kindlus, et saadud on ajakohane, täielik ja tõene ülevaade. Ettevõtjatel kulub palju aega tuvastamaks, kelle poole konkreetse probleemi korral selle kiireks lahendamiseks pöörduda. Avalike teenuste pakkumine pole piisavalt kasutajasõbralik ja koostalitusvõimeline. 155 ▪ Puudub ühtne, terviklik ja ettevõtja ärisündmustest lähtuv ülevaade avalikus sektoris ettevõtjatele pakutavatest e-teenustest. Ettevõtjale on oluline olla teadlik avaliku sektori poolt pakutavatest võimalustest ning kohustustest avaliku sektori ees lähtuvalt aset leidvatest ärisündmustest ja ettevõtte olukorrast. Ettevõtte arengut toetavad võimalused võivad jääda kasutamata, kuna neid ei pakuta piisavalt suunatult. Samuti jäävad ettevõtjal täitmata kohustused riigi ees, või täidetakse need hilinemisega, sest e-teenused ei toimi täna ettevõtja ärisündmusest lähtuvalt ega ole avaliku sektori poolt proaktiivsed ettevõtja suunal. ▪ Ettevõtja poolt avalikule sektorile andmete esitamise koormus on kõrge, teenuste pakkumine toimub erinevates veebikeskkondades ning kasutaja initsiatiivil. Seetõttu küsitakse tihtilugu erinevate avaliku sektori asutuste poolt ettevõtjalt samu andmeid mitmekordselt, kuigi riigil tervikuna on vajalikud andmed teenuse pakkumiseks juba olemas. Eesmärgid: ▪ Ettevõtjatele suunatud avalikke teenuseid pakutakse ettevõtja kui kasutaja ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva ja maksimaalselt proaktiivse teenusena ning kasutaja vajadusi arvestades. Alati kui võimalik, annab riik ise ettevõtjale märku, kui ettevõtjal on õigus saada mõnda hüve või täita mõni kohustus. ▪ Ettevõtjatele suunatud usaldusväärne info ja ligipääs avalikele e-teenustele on koondatud ühtsesse tehnoloogiliselt võimekasse ja kasutajasõbralikku veebikeskkonda, et ettevõtjal oleks lihtne ja mugav avaliku sektoriga suhelda lähtuvalt ettevõtja konkreetsest ärisündmustest (nt ettevõtte asutamine, finantseerimine, eksport). ▪ Avalike teenuste pakkumisel küsitakse ettevõtjatelt andmeid ühekordselt, välja arvatud juhul kui teistkordsel küsimisel on mõjuv põhjus. ▪ Reform võimaldab ettevõtjatel säästa aega avaliku sektoriga suhtlemisel, luua võrdseid võimalusi ettevõtluses, kasvatada töötajate võimekust ning rahulolu avalike teenuste tarbimisel. ▪ Reform loob avatud ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna kuvandi, muudab avaliku sektori suhtluse ettevõtjatega ning teenuste osutamise tõhusamaks ja kahandab ettevõtja koormust avaliku sektoriga suhtlusel. Väheneb ettevõtja halduskoormus avaliku sektori ees. ▪ Reform loob tervikliku ülevaate avaliku sektori poolt pakutavatest võimalustest ning ettevõtjatele seatud kohustustest, mis võimaldab ettevõtjatel teha paremaid juhtimisotsuseid. Paraneb rahulolu e-teenustega. ▪ Reformi käigus loodavate lahenduste puhul peetakse alati silmas Euroopa Liidu ühtse digivärava määrusest25 tulenevaid kohustusi. Rakendamine: Reformi elluviimisel on kavas toetuda 2020. a sündmusteenuste analüüsi26 käigus välja pakutud sündmusteenuste keskse koordinatsiooni juhtimismudelile. Mudelis on kolm juhtimistaset: avalike teenuste portfellijuhtimise tase, sündmusteenuse juhtimise tase ning osateenuse juhtimise tase. 25 Detsembris 2018 jõustunud otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1724 26 Sündmusteenuste analüüs (2020), https://pilv.mkm.ee/s/mZQOshroHT19lBr 156 MKM täidab avalike teenuste portfelli halduri ja sündmusteenuse portfelli halduri rolle, juhtides investeeringu elluviimist ning koordineerides teiste osaliste tööd. Igale sündmusteenusele valitakse seotud asutuste hulgast sobivaim sündmusteenuse omanik, kes vastutab konkreetse sündmusteenuse kujundamise eest. Osateenuste omanikud ja osateenuste osutajad, ehk konkreetsete teenustega loomise ja haldamisega seotud asutused vastutavad jätkuvalt konkreetse teenuse sisu ja osutamise eest. Rakendamise käigus kaastakse vajadusel täiendavalt tegevusala kuraatori roll, kes asub samal juhtimistasandil sündmusteenuste omanikega ja kes nõustab, kuidas sündmusteenuste kujundamisel silmas pidada erinevate tegevusalade ettevõtjate vajadusi. Tegevusala kuraatori rolli võib täita nii avaliku sektori kui ka mõne huvirühma esindaja. Reformi edukat elluviimist toetab riigi infosüsteemi omanik ehk Riigi Infosüsteemi Amet, kes tegeleb tehnoloogilise koosvõime kujundamisega avalikes e-teenustes ja nõustab avalike teenuste portfellijuhtimise tasemel. Juhtimisstruktuuri realiseerimiseks luuakse juhtrühm ning vastavalt vajadusele töörühmad, kuhu on kaasatud esindajad nii MKM-ist kui ka teistest avaliku sektori asutustest. 2020. aastal valminud ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava visioonianalüüsi27 käigus loodi visiooni realiseerimiseks arendus- ja tegevuskava, mis sisaldab investeeringu eesmärgini jõudmiseks vajalikke tegevusi. Teenuse disainid, tehnilised analüüsid ja IT-arendused, investeeringud teenuste osutamiseks vajalikku taristusse tellitakse üldjuhul sisse (sh vajadusel osateenuste omanike poolt). Kuid töö sujuvama ja kiirema teostuse eesmärgil luuakse MKM-is ning RIA-s investeeringu perioodi ajaks ajutised investeeringu elluviimiseks vajalikud töökohad (portfellijuht, tootejuhid, projektijuhid, analüütikud, arhitektid jt), kes viivad ellu ettevõtja sündmusteenuste tegevuskavas toodud tegevusi. Tehakse ka koostööd väliste ekspertide ja teadlastega, et etteaimavate teenuste järgnevaid katseprojekte käivitada, uusi rakendusvõimalusi tuvastada jne. Läbi viiakse turundus- ja kommunikatsioonitegevusi sihtgruppidele investeeringuga seotud info kommunikeerimiseks ja huvirühmade kaasamiseks. Reformi tegevusi ei rahastata teistest fondidest, ehk topelt finantseerimise risk antud reformi juures puudub. Reformide ettevalmistamise rahastu TSI (Technical Support Instrument) kaudu kaastakse ühekordselt ekspertiisi, et luua tehisintellekti rakendusmudel ettevõtja digivärava jaoks. Sihtgrupp: Peamised reformiga mõjutatud osalised saab jagada kolmeks. Esmalt kõik Eesti ettevõtjad (sh e-residendid) ja ettevõtlusega seotud isikud (sh ettevõtlust planeerivad isikud ja ettevõtete töötajad ning konsultandid), kes kasutavad avalikke e-teenuseid või avalike asutuste jagatavat infot. Põhitähelepanu on sealjuures suunatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kelle probleemid vajavad enim adresseerimist ja kelle puhul on reformi oodatav kasu suurim. Teiseks on Euroopa Liidu teenuste direktiivi28 ja ühtse digivärava määruse29 raamistiku kaudu sarnastel alustel huvitatud osapoolteks ka teiste Euroopa riikide ettevõtjad ja ettevõtlusest huvitunud isikud, kes ei ole kantud Eesti äriregistrisse ja kes ei ole e-residendid. 27 Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon (2020), https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006 29 Detsembris 2018 jõustunud otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1724 157 Kolmandana saavad reformist kasu ettevõtetele teenuseid osutavad avalikud asutused, kellel avaneb investeeringu käigus võimalus disainida oma e-teenuseid kasutajasõbralikuks ja sündmuspõhiseks ning suurendada e-teenuste tõhusat ja koostalitusvõimelist osutamist avalikus sektoris, sealjuures andes riigi poolt ise ettevõtjale märku, kui ettevõtjal on õigus saada mõnda hüve või täita mõni kohustus ehk pakkuda teenuseid proaktiivselt. Huvirühmade kaasamine: Reformi ettevalmistamisel on konsulteeritud nii erinevaid avalikke teenuseid pakkuvate asutuste, üksikettevõtjate kui ka ettevõtjaid ühendavate liitudega. Ettevõtja sündmusteenuseid ja digivärava väljaarendamist hõlmava visioonidokumendi30 koostamise käigus viidi huvirühmadega läbi mitmeid töötubasid ja intervjuusid. Täiendavalt toimus 2020. aastal ettevõtjate (sh e-residentide) hulgas küsitlusuuring31, mille käigus täpsustati ettevõtjate vajadusi ja hinnanguid lahendusideedele. Investeeringu käigus on kavas pidevalt jätkata nii ettevõtjad ühendavate erialaliitude kui ka teiste katusorganisatsioonide kaudu ettevõtjate kaasamist, sealjuures toetudes Eestis välja töötatud kaasamise heale tavale. Takistused: Praegune avalike digiteenuste osutamise juurdunud praktika, kus teave avalike teenuste kohta ning nende pakkumine toimub erinevates kanalites, puudub ühtne lähenemine kasutaja vaatest, koostalitusvõime on vähene ning digiteenuste osutamise suutlikkus ebaühtlane. Et saavutada digiteenuste uus tase, kus teenuseid pakutakse ühtselt, terviklikult ja proaktiivselt, on vaja nii sisulisel kui ka tehnoloogilisel tasemel keskenduda muudatuste juhtimisele. Uue tehnoloogia ja teenuspakkumise rakendamiseks on vaja piisavalt ekspertiisi ning uued tehnoloogilised lahendused peavad suutma toimida ühes olemasolevate süsteemidega. Tagatud peab olema loodavate lahenduste turvalisus ning selge uue rolli- ja vastutusjaotus. Hangete venimine. Koostöö asutuste vahel. Arendusprojektide elluviimine võib suutlikkuse või tehnoloogilise keerukuse tõttu takerduda. Mitmel puhul vajab teenuste terviklikuks ja etteaimavaks arendamine seadusandlikke vm õiguslikke muudatusi, mis ei tohi venima jääda. Seos riigiabi reeglitega: Riigiabi reeglid ei rakendu, sest ettevõtjate tegevuse otsest rahastamist ei toimu. Järgitakse riigihangete seadust ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused: Reformi puhul jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Arenduste puhul arvestatakse WCAG 2.1 AA nõuetega, tagamaks juurdepääsetavus erivajadustega inimestele. Ajakava: reform viiakse ellu viie aasta jooksul. 30 Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon (2020), https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn 31 Riigiportaali eesti.ee kasutaja rahulolu analüüs (2020), https://www.ria.ee/sites/default/files/kantar_emor_riigiportaali_eesti.ee_rahuloluanaluus_koondaruanne.pdf 158 Investeering 1: #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem) Väljakutsed: ▪ Teave avalike teenuste kohta ja teenuste pakkumine toimub erinevates kanalites ning puudub kasutaja vaates ühtne lähenemine. Endiselt on liiga raske leida, kuhu peaks pöörduma, kui tekib vajadus riigiga suhelda ja asjaajamisega tegeleda. ▪ Avalikud teenused, teenuste osutamise keskkonnad ja asutuste veebilehed on disainitud ja arendatud erinevate loogikate ja stiilide alusel, mistõttu on kasutajate jaoks erinevate portaalide ja keskkondade vahel navigeerimine segane ja keeruline. Digitaalne suhtlus riigiga eeldab head digitaalset kirjaoskust, aga see ei peaks nii olema. ▪ Seda kõike saab lahendada virtuaalsete assistentide jt krattide abil, mis on kiirelt arenev tehisintellekti kasutusala. Just kõnesuhtlusega töötavad virtuaalsed assistendid võimaldavad muuta teenuste leidmise ja osutamise kasutajaliidese poolest kõige lihtsamaks. Kõne on ja jääb ettenähtavalt (pea kõigi) inimeste jaoks kõige loomulikumaks ja seega lihtsaimaks teenuste kasutamise viisiks. Eesmärgid: ▪ Eesti on esimene riik maailmas, kus sa saad riigiga kõik olulised asjad aetud vestluskrati ehk kõne kaudu juhitava tehisintellektipõhise virtuaalassistendi abil. ▪ #Bürokrati ehk riikliku virtuaalsete abiliste ökosüsteemiga on liidestatud enim kasutatud ja tähtsamad infoteenused ja otsesed avalikud teenused. Nii on kasutajal võimalik kõiki avalikke teenuseid tarbida eriteadmisi omamata, kasutades selleks mistahes enam levinud suhtlusviisi või kanalit ning seadet, sh üha enam ka piiriüleselt. ▪ Selle kõige mõjul väheneb halduskoormus ja paraneb rahulolu teenustega - avalike teenuste kasutamine on inimestele radikaalselt lihtsam ja mugavalt kättesaadav. Rakendamine: 2020. aastal valmis #Bürokrati visioon ja alustati katseprojektide elluviimist visiooni elluviimise teostatavuse selgitamiseks – need on 2021.a alguses lõppemas. Katseprojektide põhjal kavandatakse MKM-i eestvedamisel #bürokrati platvormi väljaarendamise ja eri teenuste liidestamise arenduste plaan, mida siinse investeeringuga ellu viia. Toetavana tuleb panustada aga ka alustehnoloogia ehk kõnetehnoloogia rakenduse, vastavate erasektori koostööprojektide, riikliku masinõppe taristu jm arendamisse IT-investeeringutega ning jätkata järgmise faasi katseprojektidega, sh erasektori ja ülikoolidega koostöös. Investeeringu ehk eri arenduste juhtimiseks moodustatakse MKM ja RIA juurde tuumiktiim, kes veab projektide kavandamist ja teostamist. Keeletehnoloogia suunal tehakse koostööd Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Otsesed analüüsi- ja arendustööd ostetakse välistelt ekspertidelt ja ettevõtetelt sisse. 159 Investeeringu tegevusi ei rahastata teistest fondidest, ehk topelt finantseerimise risk antud investeeringu juures puudub. Investeeringu edukal elluviimisel tekib ülejäänud teenuste omanikel võimalus liidestuda loodud riikliku virtuaalsete abiliste ökosüsteemiga kasutades selleks kas oma ressursse, või muid võimalusi, näiteks SF 2021-2027 vahendeid, luues seega suurema sünergia RRF ja SF 2021-2027 vahel. Võimalusel tehakse katse- ja arendusprojekte piiriülese virtuaalsete abiliste koosvõime ja ühisteenuste loomiseks. Eeskätt on kavas koostöö Soome kolleegidega, kellel on sarnane programm AuroraAI, aga võimalusel tehakse koostööd ka teiste riikidega. Sihtgrupp: kogu avalik sektor oma asutustega, eriti keskvalitsus. Samas teenuste lõppkasutajad ja kasusaajad on kõik Eesti avalike teenuste kasutajad-eraisikud ja ettevõtjad, sh e-residendid. Partnerite kaasamine: Tegevuste aluseks olevate arendusplaanide koostamisse on kaasatud kõik ministeeriumid ja huvitatud osapooled, sh ka era- ja kolmandast sektorist. Katseprojektid ja arendused kavandatakse ja viiakse läbi (lõpp)kasutajaid kaasates. Takistused: Kompetentsete spetsialistide kättesaadavus, mis ei luba töid vajalikul moel ja mahus läbi viia. Hangete venimine. Koostöö asutuste vahel: eri asutused peavad korraga samas suunas töötama, paindlikult uusi lahendusi katsetama, avatult olema valmis suhtlema. Arendusprojektide elluviimine võib suutlikkuse või tehnoloogilise keerukuse tõttu takerduda, eriti kuna mitmed arendused sõltuvad keeletehnoloogia üldisest arengust. Õigusruumis on vaja muuta võimalikuks automaatsed haldusotsused (valitsuse tegevusprogrammi järgi on vastava eelnõu valmimine kavas 2021. aastal). Seos riigiabi reeglitega: Riigiabi reeglid ei rakendu, sest ettevõtjate tegevuse otsest rahastamist ei toimu. Järgitakse riigihangete seadust ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused: Investeeringu puhul jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused investeeringus osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Arenduste puhul arvestatakse vähemalt WCAG 2.1 AA nõuetega, tagamaks juurdepääsetavus erivajadustega inimestele. Samas on investeeringu enda tegemise algeesmärk parandada oluliselt teenuste kasutatavust, näiteks luues esmakordselt võimaluse teenuste kasutamiseks häälepõhiselt. Senine teksti- ja kirjutamispõhine kanal ei kao aga kõrvalt ära ehk me ei tekita siinkohal diskrimineerimist. Ajakava: reform viiakse ellu viie aasta jooksul 160 Alasuund 2: Digiriigi alustaristu uus tase, sh digiriigi turvaliselt pilvetaristule üleviimine Reform 4: Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek Väljakutsed: Digiriigi turvaliseks ja digiteenuste töökindlaks toimimiseks vajalike IT-baasteenuste (töökohateenused ja serverimajutus) on olukord järgnev: ▪ Infoturbe riskid on suured ja intsidendid toovad möödapääsmatu lisakulu. Kuna kompetentsi ja ressurssi ei jagu piisavalt kõigis valitsemisalades vajalikul tasemel teenuste ja taristu hoidmiseks ja turvamiseks, kasvab digiriigi haavatavus – sagenevad intsidendid ja teenuste toimimine katkeb senisest rohkem. ▪ Digiriigi teenuste kestlikkus pole tagatud – riigil pole piisavalt ressurssi ega pole turult saada piisaval hulgal võimekaid spetsialiste, et senisel kujul hajusalt ja dubleerivalt valitsemisaladesse eraldiseisvalt suudaks kvaliteetseid baasteenuseid luua ja pakkuda. Serveritaristu ja töökohateenused on juba täna tehnoloogilises võlas (nt seadmed aegumas) kõigis valitsemisalades ja see kasvab. Selle tulemusel toimub riiklike teenuste toimepidevuse katkestuste kasv, nt viimasel kahel aastal nähtu. ▪ Teenuste kvaliteet on madalam ja ebaühtlane – kasvava tehnoloogilise võla ja ebaühtlaste kompetentside tõttu on töökoha- ja serveriteenused ebaühtlase tasemega eri valitsemisalade ja asutuste jaoks (nt erinev riist- ja tarkvara on töökohaprofiili osa sarnaste rollide puhul). Lisaks ei võimalda lahendused piisavalt üle valitsemisalade koostöö- ja ühislahenduste rakendamist (näide: ühtsete videolahenduste või failide koosloome raskendatud kasutuselevõtt koroonakriisi ja kaugtöö oludes 2020. aastal). ▪ Samas ootavad kasutajad (kodanikud, ettevõtjad, Eesti puhul ka e-residendid), et teenused oleksid neile vajalikul hetkel kättesaadavad ja seda ka üle maailma. Pilvetaristust on saanud de facto standardlahendus, mis kindlustab teenuste töökindluse, kvaliteedi ja turvalisuse – aga Eestis on selle kasutuselevõtt seni väga madal. Selle põhjuseks on olnud avalikus sektoris kompetentsipuudus, aga ka infosüsteemide vähene valmidus pilvelahendustele üleminekuks (s.t taakvara) – mille osas arhitektuurinõuete ja IT-arenduste SF2020 perioodi rahastustega on samm edasi tehtud. Katseprojektina arendati 2016-2021 riigi privaatpilve koostöös erasektoriga, mille osas on väljakutseks nüüd skaleerimine: riigi enda kontrolli all hoidmist vajavate infosüsteemide ja andmekogude osas kasutuselevõttu laiendada ning selle aluseks privaatpilve püsiteenus rajada. Samal ajal ei saa mööda vaadata maailmas kasvavatest küberohtudest: ▪ Oma digiriigi ja teenuste ulatusega on Eesti haavatavus keskmisest kõrgem. Näeme seda näiteks kasvavast intsidentide arvust. ▪ Parim ravim ohtude vastu on ennetus – sh tuleb kõik loodavad lahendused ja teenused enne kasutuselevõttu põhjalikult ja kõrgel tasemel turvatestida. Vastav võimekus ja seega ka praktika on seni olnud ebapiisav avalikus sektoris, testimise teostamine alatähtsustatud. Samas on pilvetaristu puhul eriti oluline tagada rakenduste turvalisus. 161 ▪ Eestil on kõrgema haavatavuse tõttu kõrgem vajadus suuta pidevalt muutuva ohtude pildiga kursis olla, et suuta tuvastada kerkivaid uusi ohtusid ja nendega kohaneda, vastavalt oma süsteemide valmidust testida, jm. ▪ Samuti peame uute tehnoloogiate rakendamisel kohe kasutuselevõtu algusfaasis suutma vastavad riskid läbi mõelda, läbi katsetada ja vajalikud maandusmeetmed luua või rakendada – sh siinse kava reformide ja investeeringute valguses, eriti pilvelahenduste või ühtse baasteenuse ohutuks rakendamiseks. See vajab süsteemseid uuringuid ja analüüse. ▪ Eesti digiriigi arengutase on selline, et meil pole enam tagasiteed (ja ei peagi olema) pabermaailma. Riigi ja ühiskonna toimimise kindlustamiseks peame rakendama seega digitehnoloogia uusi võimalusi, et tagada teenuste toimimine ja riigi järjepidevus igas olukorras – ka juhuks, kui nt küber- või füüsilise rünnaku või loodusõnnetuse korral pole Eesti pinnal asuvad andmekeskused ja pilvetaristu enam meie kontrolli all või neist andmed kättesaadavad. Pilvetehnoloogia on parim võimalus käitada rakendusi hajutatult ja ka distantsilt, tagades sedasi kõrgema käideldavuse ja mistahes olukorraks valmisoleku. Eestis peame muuhulgas arvestama, et mistahes oludes oleks tagatud oluliste teenuste osutamine e-residentidele kõikjalt üle maailma. Eesmärgid: ▪ Suurimate IT-baasteenuste - serveritaristu ja arvutitöökoht - osutamise korraldab edaspidi riigis üks kompetentsikeskus. Selle tulemusel on baasteenused korrastatud ja kaasajastatud. ▪ Eelneva tulemusel on digiriigis IT-baasteenuste kvaliteet kõrgem – kasvab rahulolu nende teenustega, infoturve on kindlustatum ehk vähem on intsidente (vaatamata kasvavatele ohtudele). Seeläbi toimivad avalikud digiteenused kodanikele ja ettevõtjatele paremini. Lisaks on vajaliku riigi teenuste osutamisel ökonoomsem (raha on vaja vähem kui eraldi toimetades). ▪ Digiriik on pilves – pilvetaristu kasutamine kasvab pidevalt. ▪ Kriitilised andmekogud ja infosüsteemid on pilvelahendusega andmesaatkonda majutatud, mis tagab teenuste kõrgendatud käideldavuse pea igaks olukorraks. Seeläbi on tagatud riiklik järjepidevus, sh vajadusel pikaaegne olulisimate andmete talletamine. ▪ Riigil on võimekus digiriigi lahenduste turvatestimist ise läbi viia, vastav võimekus on keskselt osutatud ehk jagatud teenusena saadaval. Kasvab infosüsteemide ja teenuste turvatestimise läbimine, et veenduda nende ohutuses ja töökindluses. ▪ Riigil on primaarne tehnoloogiliste trendide ja uudsete lahenduste riskianalüüsi võimekus – uute lahenduste rakendamine toimub seeläbi ohutult. ▪ Kokkuvõttes on digiriigil suurem küberohtudele vastupanuvõime ja vähem intsidente, sh teenuste katkestusi ja pilvetaristu on ohutult kasutusel. Rakendamine: Digiriigi baasteenuste kesksele ehk jagatud teenuseosutamisele üleminek on valitsuse poolt märtsis 2021 otsustatud. Vastavalt valmistab MKM ette sügiseks 2021 tegevusplaani üleminekuks. 162 Selle elluviimine hõlmab esimese sammuna MKM valitsemisalasse uue riigiasutuse ehk baasteenuste kompetentsikeskuse loomist, sh mehitamist, teenuste ja taristupargi väljaarendamist – kellele teised asutused hakkavad korrastamiseks ja haldamiseks oma teenuseid ja seadmeparki üle andma. Uus IT-asutus toetab teenuste käivitumisel teisi asutusi üleminekul ka tehniliselt, nt migratsiooni jm ettevalmistustega. Jagatud serveriteenuse osutaja käivitab ja arendab välja muu hulgas jagatud pilveteenuste pakkumise, sh teeb vastavaid taristu arendamise ja laiendamise investeeringud. See hõlmab nii erasektori pilvetaristu ressurssi sisseostu (s.t vastava turuplatsi rajamist ja teenuse vahendamist) kui ka riigi erapilve võimekuse väljaarendamist senise pilootprojekti pealt (riigi enda taristu investeeringud). Riigi enda erapilv on järgmises etapis ka vajalikul määral ühilduv EL pilveföderatsiooniga. Võtmetegevuseks on seejuures teiste asutuste nõustamine ja tehniline toetamine lahenduste pilveviimisel vastava tiimi poolt. Konkreetsed riist- ja tarkvaralahendused tellitakse erasektorist. Aastail 2017-2020 viis Eesti riik läbi ka andmesaatkonna kontseptsiooni pilootprojekti – 10 kriitilist andmekogu majutati pilvetehnoloogia baasil Luksemburgi riigi andmekeskusse rajatud andmesaatkonda, mis on Eesti riigi kontrolli all. Pilootprojekti pealt on valminud tegevuskava andmesaatkonna väljaehitamiseks, sh oluliste infosüsteemide käitamisvõimekuse rajamiseks, hõlmatud andmekogude ringi laiendamiseks jm. Siinses suunas on kavas digiriigi baasteenuste reformi ja pilvemineku osana selle tegevuskava elluviimine, et andmesaatkonna võimekus välja arendada. Andmesaatkond toimib edaspidi riigi erapilve ja serveritaristu pikendusena (nn täiendava lokatsioonina väljaspool Eesti piire), selle rajamise ja käitamise eest vastutab jagatud teenuse pakkuja asutus. MKM rolliks on nende tegevuste puhul koordineerimine, vajadusel seotud poliitikakujundamine (kui nt on vaja õiguslikke muudatusi jagatud teenuse korralduse või erapilve teenuse kehtestamiseks). Reformi tegevusi ei rahastata teistest fondidest, ehk topelt finantseerimise risk antud reformi juures puudub. Lisaks luuakse jagatud teenusena turvatestimise võimekus RIA kui riikliku keskse küberturvalisuse agentuuri baasilt. RIA koosseisu tekib väike tiim, kes teostab testimisi eri riigiasutuste süsteemides – alustades riikliku olulisusega lahendustest. MKM kui riikliku küberturvalisuse poliitika kujundaja hakkab tellima ja levitama riigisektori jaoks strateegiliselt olulisi analüüse (nt erasektorist ja ülikoolidelt), mille abil hoida silma peal uutel tehnoloogiatel, uutel ohtudel ja nende jaoks vajalikke meetmeid rakendada. Teemadena saavad kaetud muu hulgas siinse komponendi teiste suundade toetamine: pilveteenused, tehisintellekti lahendused, krüptosüsteemid jm Partnerite kaasamine: Tegevuste kavandamine on toimunud ja toimub ka edaspidi koostöös seotud ministeeriumide ja riigiasutustega, alates planeerimisest kuni elluviimise suunamiseni. Jagatud baasteenuste osutamist korraldava asutuse teenuste nõukotta kaasatakse kõik ministeeriumid, et neil oleks võimalus suunata teenuste portfelli ja kvaliteedi arengut. Pilve ja andmesaatkonna kasutuselevõtu ja turvatestimiste teekaardid lepitakse kokku vastavate 163 asutustega. Küberturvalisuse analüüside kavandamisse ja arutellu kaasatakse küberturvalisuse poliitika nõukoda, kus on esindatud riigiasutuste, erasektori ja ülikoolide eksperdid Takistused: Kompetentsete spetsialistide kättesaadavus, mis ei luba töid vajalikul moel ja mahus läbi viia. Hangete venimine. Koostöö asutuste vahel: eriti keskselt osutatud teenusele üleminekul peab toimima koostöö uue teenuse pakkuja ja senise IT-üksuse vahel, et tagada sujuv migratsioon ning samuti ka edaspidi teenuse osutamisel koostöö toimima. Sihtgrupp: kogu avalik sektor oma asutustega, eriti keskvalitsus. Samas digiteenuste ja sh turvalisemate teenuste lõppkasutajad ja kasusaajad on kõik Eesti avalike teenuste kasutajad- eraisikud ja ettevõtjad, sh e-residendid. Küberturvalisuse alal on erifookuses kriitiliste andmekogude ja infosüsteemide eest vastutavad asutused, eriti keskvalitsuse tasemel. Seos riigiabi reeglitega: Riigiabi reeglid ei rakendu, sest ettevõtjate tegevuse otsest rahastamist ei toimu. Järgitakse riigihangete seadust ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused: Reformi puhul jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Ajakava: reform viiakse ellu nelja aasta jooksul 3.2 Rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegilise analüüsi uuele tasemele viimine Eestis FATFi standardeid uuendati 2012. aastal, eesmärgiga tõhustada nõudeid kõrgema riskiastmega olukordadele ja võimaldada riikidel keskenduda rohkem valdkondadele, kus riskid on endiselt suured või kus rakendamist saab tõhustada32. Riigid peaksid uute standardite kohaselt esmalt identifitseerima oma rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, neid hindama ja nendest aru saama ning seejärel võtma asjakohaseid meetmeid riskide vähendamiseks. Riskipõhine lähenemine võimaldab riikidel võtta FATFi nõuete raames paindlikumaid meetmeid, et suunata oma ressursse tõhusamalt ja rakendada riskide olemusele vastavaid ennetavaid meetmeid ning seeläbi oma tegevust kõige tulemuslikumalt kavandada. Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) peab FATFi standardi kohaselt33 teostama strateegilist analüüsi, mis kujutab endast rahapesu (edaspidi RP) ja terrorismi rahastamisega (edaspidi TR) seonduvate trendide ja mustrite tuvastamist. Peamine väljakutse ongi olemasoleva informatsiooni pinnalt RP ja TR trendide ja mustrite tuvastamine: milline informatsioon tuleks sellistel puhkudel aluseks võtta ja millise metoodika (s.h vahendite, ka IT-lahenduste) abil selliseid trende ja mustreid õigeaegselt tuvastada. 32 http://www.fatf-gafi.org/publications/fatfrecommendations/?hf=10&b=0&s=desc(fatf_releasedate) 33 FATFi kriteerium 29.4 (b) 164 Õigeaegselt tuvastatud trendid ja mustrid võimaldavad oluliselt paremini saada aru riigi RP ja TR riskidest, mis omakorda võimaldab tõhusamalt riskidele reageerida ja RP/TR läbiviimist takistada, kasutada efektiivsemalt nii riigi- kui erasektori ressursse ja vältida ning vähendada ühiskonnale RP ja TR läbi tekkivat kahju. Reformi ja investeeringute peamine eesmärk on viia RP/TR riskide hindamine uuele tasemele, et see vastaks reaalsele olukorrale ja objektiivsetele asjaoludele, võimaldaks operatiivsemalt tuvastada, reageerida ja maandada RP/TR riske ja efektiivsemalt takistada majandusruumi ja finantssüsteemi ärakasutamist rahapesijate ja terroristide rahastajate poolt. Euroopa Komisjon on riigipõhistes soovitustes (2020) märkinud, et Eesti peaks suurendama pingutusi kindlustamaks RP/TR raamistiku tulemuslikku järelevalvet ja jõustamistegevusi. Vastavas põhjenduspunktis on märgitud, et vajalikud on: a) õigusaktid, mis tugevdaksid: i) ennetavat raamistikku ii) konfiskeerimist iii) halduskaristuste määramise võimalusi b) RP uurimiste kiirem menetlemine; c) finantsjärelevalve võimekuse piisav tugevdamine; d) järelevalve riskipõhise lähenemise printsiipide rakendamine, eriti seoses temaatiliste kohapealsete kontrollidega; e) RAB ja õiguskaitseasutuste infovahetuse proaktiivsus. Punkti a)i) osas tuleb märkida, et Eesti on 2020.a suvel vastu võtnud olulised muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses, millega võeti riigi õigusesse üle rahapesu tõkestamise V direktiiv (AMLD 5) ja millega oluliselt tõhustati rahapesu tõkestamise ennetavat raamistikku. a)ii) osas on Eesti järjepidevalt tõhustanud konfiskeerimise alaseid õigusakte ja rakendamispraktikaid. 2017. a jõustunud sätetega on loodud võimalus konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend või vahetu objekt; süüteoga saadud ja sellise vara arvel omandatud vara; kehtestatud ja toimiv on kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise institutsioon. Kõikidel juhtudel on konfiskeerimisotsustust võimalik teha vara suhtes, mis kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale või kolmandale isikule ja viimane on omandanud selle täielikult või olulises osas toimepanija arvel või teadis, et vahend, aine või ese võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Lisaks on kõikidel juhtudel, kui esineb konfiskeerimise alus ja kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, kohtul võimalik välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määrusega on võimalik riigi konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohaldada erinevaid tagamismeetmeid, näiteks vara arest, kohtulik hüpoteek ja kõik muud meetmed, mida on lubatud kohaldada hagi tagamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Muu hulgas on Eestis kohaldatud arestimist ja konfiskeerimist ka krüptovara suhtes. 165 a)iii) seoses ei ole Eestil halduskaristuste rakendamiseks spetsiifilist alust, ja kasutatakse väärtegude õigusraamistikku, Justiitsministeerium esitas 2020. a sügisel kooskõlastusele halduskaristuste seaduse eelnõu, millele saabunud tagasisidet analüüsitakse ja otsustatakse edasine menetlusplaan. b) RP uurimiste menetlemise kiirus sõltub peaasjalikult õigusabitaotlustele vastuste saamise kiirusest. Käesolevaks hetkeks on 2019. aastal Eesti Vabariigis koostatud Euroopa uurimismäärustest ja õigusabitaotlustest täidetud 28 Euroopa uurimismäärust ja 12 õigusabitaotlust. Kuivõrd riikidevaheline koostöö kriminaalmenetluses on tihti ajamahukas, võivad vastused veel saabuda. c) Finantsjärelevalve võimekuse suurendamine on samuti toimunud viimastel aastatel Eestis järjepidevalt. Finantsinspektsioonis oli 2017. aastal rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvele eraldatud 3 töökohta, 2018. aastal 4 töökohta (seisuga 31.12.2018 töötas Finantsinspektsioonis 91 töötajat). 2019. aastal loodi Finantsinspektsiooni juurde rahapesu järelevalve tõhustamiseks eraldi osakond, milles töötas aasta lõpus 7 ametnikku (seisuga 31.12.2019 töötas Finantsinspektsioonis kokku 100 töötajat). Lisaks on Finantsinspektsioonis rahapesu tõkestamisega tegelenud ka teised struktuuriüksused, sh õigusosakond (sobivusmenetlused, teisene arvamus, tegevusloa kehtetuks tunnistamine), kapitalijärelevalve (operatsiooniriskide hindamine, SREP-ide läbiviimine) ja sunni rakendamisega tegelev osakond. Finantsinspektsiooni eelarve on samuti stabiilselt kasvanud (6 675 000 eurolt aastal 2017 kuni 7 286 000 euroni aastal 2019). Finantsinspektsioon kasutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegemises riskide jälgimiseks nii sisemiselt arendatud riskide analüüsimise lahendid kui ka SAP tarkvara baasil loodud tehnoloogilist lahendust. d) Rahapesu tõkestamise valdkonnas järelevalve teostamiseks kogub Finantsinspektsioon teavet turuosalistelt otse nii kohapealsete kontrollide, iga-aastaste kaugkontrollide kui ka temaatiliste päringute kaudu. Eriseadustes (krediidiasutuste seadus, krediidiandjate ja - vahendajate seadus, makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, kindlustustegevuse seadus, investeerimisfondide seadus, väärtpaberituru seadus) on sätestatud turuosalistele aruandluskohustus Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ees. Aruandlusega kogutud andmeid kasutab Finantsinspektsioon rahapesu riskide jälgimiseks pideval alusel, nii kvartaalselt kui ka igakuiselt (näiteks hoiuste andmed, välismaksete andmed). Erinevatest allikatest kogutud info alusel viib Finantsinspektsioon läbi ka riskipõhiseid temaatilisi kontrolle. Kohapealsete kontrollide arv suurenes 2020 aastal 10-le (2019: 6) ning 2021. aastaks on planeeritud 26 kohapealset kontrolli. e) RAB ja õiguskaitseasutuste vahelise infovahetuse tõhustamisele pöörati eraldi tähelepanu seoses RAB toomisega Siseministeeriumi allasutuse Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusest iseseisvaks valitsusasutuseks Rahandusministeeriumi haldusalas alates 1. jaanuarist 2021. See tähendas muu hulgas kõikide koostöölepingute üle vaatamist ja mitmete uute sõlmimist, muu hulgas Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA). PPA-s alustas 2021. aastal tööd kaks sideohvitseri, kelle ülesandeks on RAB päringute ja menetluste vahendamine ja koostöö toetamine. ▪ Eesti valitsuse prioriteetideks on rahapesu tõkestamine ja see on väljendatud selgelt ka riiklikes arengukavades, poliitikates ja plaanides. ▪ Eesti 2035: meede Pangandus- ja kapitalituru arendamine ja tugevdamine: 166  - ühtse pangandusturu toimimise tagamine, - pankade riskide vähendamine (sh rahapesu tõkestamise tõhustamine) ja kriisilahendusvõimekuse suurendamine (kriisilahenduspuhvrite loomine, kaitsemehhanismide tugevdamine), säilitades seejuures avatuse välisettevõtjatele ja - investoritele. ▪ Siseturvalisuse arengukava (2020-2030) Alameede ehk programmi tegevus 3.2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus: Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine näeb ette arendused mh seoses RAB olemasolevate andmete kasutamiseks (IT võimekuse loomine), ning seoses võimekusega riiki sisenevate ja väljuvate rahavoogude monitoorimiseks ning ligipääsuga EP kogutavatele andmetele. Eesti on taotlenud/taotlemas antud valdkonna jaoks vahendeid erinevatest EL rahastustest, jälgides hoolega topeltrahastuse olukorra vältimist ja valides erinevate projektide või projekti erinevate aspektide finantseerimiseks optimaalsemaid kanaleid. Lisaks paigutame ka riigina täiendavaid vahendeid RAB IT võimekuse tõstmiseks. On selge, et ainult ühest projektist antud valdkonnas sisulise ja püsiva muutuse ellu rakendamiseks ei piisa. Allolev skeem illustreerib erinevaid allikaid RAB IT-võimekuse ja andmete kogumise eelduste loomise plaane ja ajastust. 2021 2022 2023 2024 2025 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 "RABIS" preliminary a. SF. 48 000 eur "RABIS" development RE. 91 700 eur RABIS budget. 2,6 mln eur (650K aastas) "SAF reform + investment". analyses/development RRF. planned 3,9 mln eur SAF budget 450 000 eur SRSP, SAF capability in FIU. 400 000 eur "Reporting portal" planned 120 000 eur ISF IT sevice, partial "IT service provider change" MoFIT. in MoF Planned Reform 5: Rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegilise analüüsi uuele tasemele viimine Eestis Väljakutsed: Nii rahvusvahelise standardi kui ka rahapesu andmebüroode organisatsiooni Egmont Group’i käsitluse kohaselt on rahapesu andmebüroode strateegilise analüüsi funktsiooni eesmärgiks tuvastada mustreid ja trende, et teha järeldusi rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegiliseks tõkestamiseks ning anda sisendit operatiivsete prioriteetide seadmisse ning valdkonna poliitika kujundamisse. Ilma selle võimekuseta ei suudeta piisavalt varajases staadiumis tuvastada suuri ja Eesti mainet 167 kahjustavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning neile adekvaatselt reageerida. Tänapäevase majandustegevuse, ettevõtete aruandluse ja järelevalvetegevuste käigus tekib märkimisväärsel hulgal informatsiooni, millel on kõrge potentsiaal olla kasulik ka RP ja TR mustrite ja trendide tuvastamisel. Probleem on selles, et see informatsioon on kogutud erinevate asutuste poolt erinevate avalike ülesannete käigus, seda ei koondata ühtselt töödeldavasse vormi ja selle väärtust RP ja TR jaoks ei ole hinnatud. RAB strateegilise analüüsi teostamisel on probleemiks ka juba olemasoleva informatsiooni suur maht, mis ei võimalda ilma spetsiaalse IT-lahenduseta seda töödelda ja RP/TR tõkestamise seisukohalt kasulikke tulemusi anda. Infoallikate lisandudes muutub see väljakutse veelgi keerulisemaks. Eesmärgid: Reformi eesmärgiks on luua Strateegilise Analüüsi Funktsiooni (edaspidi SAF) keskus RAB juurde, mille realiseerimisel tekib võimekus süsteemselt hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning suunata seotud asutuste ja kohustatud isikute tegevusi riskide maandamisel analüütiliselt ja teadmisepõhiselt. Selle tagajärjel paraneb finantskuritegude ja sellega seotud kuritegevuse pärssimise võimekus läbi järelevalvetegevuste ning sihitatud menetluste. Kasutatakse maksimaalselt olemasolevaid ja riigi poolt juba kogutavaid andmeid ning luuakse nende andmete töötlemiseks ja nii laia kui kitsa kasutusväljundiga analüüsitoodete pakkumiseks infotehnoloogiline ja võimalusel tehisintellekti rakendav süsteem. SAF keskuse meeskond on võimeline välja töötama strateegilise analüüsi funktsionaalsuse ainulaadse ja uuendusliku IT-arendusena RAB juurde, analüüsides olemasolevaid andmeid, võimalusi, rahvusvahelisi praktikaid ja siseriiklikult kogutavat infot, tüpoloogiaid ja nende praktilises ennetustegevuses kasutamise meetodeid. Valmistatakse ette nii IT-lahenduse kirjeldus, analüüsitooted ja nende tarbijad, ressursivajadus ja andmeallikate ja (vajalike) õigusmuudatuste kaardistus. Seejärel tehakse vajadusel muudatused siseriiklikus õiguses ning hangitakse kõigi loetletud funktsionaalsustega IT-arendus. Reformi detailsemad eesmärgid on: RAB SAF keskuse loomine, mis võimaldaks operatiivsemalt tuvastada, reageerida ja maandada RP/TR riske ja efektiivsemalt takistada majandusruumi ja finantssüsteemi ärakasutamist rahapesijate ja terroristide rahastajate poolt. Koostada loodava funktsiooni ärianalüüs ning esitada funktsiooni täitmiseks vajaliku IT lahenduse kontseptsioon koos selle mittefunktsionaalsete nõuetega; Ka käesoleva reformi ja seonduva investeeringu elluviimisel jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis/investeeringus osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Kui käesoleva reformi ja investeeringu ettevalmistamisel selgub vajadus muuta siseriiklikku õigust, hinnatakse eelnõude väljatöötamisel nende võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. 168 Rakendamine: a) EELANALÜÜS SAF keskuse ülesehitamiseks vajalike ressursside, töödeldavate andmete, koostööprotsesside, analüüsitoodete, õigusaktide muutmise vajaduse, ning IT-lahenduse vajaduste kaardistamine ja sellekohase kontseptsiooni väljatöötamine on loodava projektimeeskonna peamisteks ülesanneteks. Strateegilise analüüsi funktsiooni täitma asumiseks vajalike tegevuste, protsesside, arenduste ja ressursside kaardistamiseks ja kirjeldamiseks ning strateegilise analüüsi funktsiooni toimimise kontseptsiooni koostamiseks on meeskonna peamised ülesanded: 1. Koostada loodava funktsiooni ärianalüüs ning esitada funktsiooni täitmiseks vajaliku IT-lahenduse kontseptsioon koos selle mittefunktsionaalsete nõuetega; 2. Esitada tehnilise lahenduse esialgne kirjeldus (sh IT-lahenduse arhitektuuripilt) koos loodava IT-lahenduse investeeringu ning haldusmaksumuse prognoosiga; 3. Kirjeldada funktsiooni täitmise analüüsitooted ja protsessid ning nende teostamiseks vajalik muu ressursivajadus (lisaks IT-arendustele ja IT-süsteemidele); 4. koostada hõlvatavate ja töödeldavate andmete kirjeldus andmeallikate ja andmepositsioonide kaupa koos õigusliku analüüsiga. b) ÕIGUSKESKKONNA MUUTMINE (vajadusel) Rahandus-, sise- ja justiitsministeerium tagavad muudatuste läbiviimiseks vajalike õigusaktide muudatuste algatamise ning ressursside taotlemise ja eraldamise enda valitsemisalas. RAB on 17.06.2020 vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatustega alates 1. jaanuarist 2021 iseseisev valitsusasutus Rahandusministeeriumi haldusalas. Riigieelarvega on ette nähtud täiendavad ressursid, s.h uute ametikohtade loomine muu hulgas strateegilise analüüsifunktsiooni arendamiseks. RAB-le on samade seadusmuudatustega loodud õiguslik alus Eesti Panga kaudu krediidiasutustelt kogutava informatsioonile ligi pääsemiseks Eesti on taotlenud täiendavalt: 1. Reformide ettevalmistamise rahastust (TS) seoses strateegilise analüüsifunktsiooni arendamise võimekuse tõstmisega, fookusega teiste riikide strateegilise analüüsi parimate praktikate leidmisele, RAB ametnike koolitamisele ja seeläbi funktsiooni sisuliseks arendamiseks eelduste loomisele, sellele taotlusele on saadud positiivne otsus 400 000 eur osas. Sellest rahastust taotletavate projektide tulemus ei kattu käesoleva taotlusega, kuid on sellele vajalikuks sisendiks: teiste riikide lahenduste võrdlev analüüs annab sisendi reformi läbiviimiseks ja on investeeringuna IT-arenduse lähteülesande koostamise üheks vajalikuks alusdokumendiks. Partnerite kaasamine: RAB partnerid SAF keskuse arendamisel on siseriiklikult pädevad järelevalve- ja õiguskaitseasutused ning institutsioonid: Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Maksu- ja Tolliamet, Rahandus-, Justiits-, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ja Siseministeerium. Nende asutuste 169 kogutava informatsiooni ja ekspertiisi aluseks võttes on võimalik tagada realistlik ülevaade hetkel kogutava informatsiooni relevantsuse, kasutatavuse ja võimalike takistuste kohta, samuti on kõik nimetatud asutused partneriteks Eesti RP / TR tõkestamise efektiivse süsteemi loomisel. Võimalikud takistused: Peamine võimalik takistus on SAF keskuse meeskonda pädevate isikute õigeaegne leidmine, kuna tegemist on spetsiifilise ja eriteadmisi, lisaks ka informatsiooni konfidentsiaalsuse vaates eriluba, eeldavate ametnikega, kelle ekspertiis on kõrges hinnas ka erasektoris. Sihtgrupp: RAB Vahe-eesmärgid ja ajakava: Vahe- RABi SAF Läbi viidud 2021 Tööleping/ametisse eesmärk meeskond on töötajate nimetamise käskkiri moodustatud värbamised ja RAB lepingud dokumendihaldussüsteem sõlmitud. Vahe- Õiguskeskkonna Strateegilise 2024 Õigusakt eesmärk muudatused on analüüsikeskuse Riigi Teataja jõustunud toimiseks vajalikud õigusaktid on ettevalmistatud ja vastuvõetud ning jõustunud Vahe- Reaalaja SAF SAFi IKT 2026 Üle-andmise eesmärk IKT süsteem on süsteem on vastuvõtmise akt arendatud nõuetekohaselt RAB arendatud ja dokumendihaldussüstem RABile kasutusse antud. A- positiivne rahastusotsus (RAB alustab projektimeeskonna värbamisprotsessi) B- A +6 kuud: värbamisprotsess on lõpetatud (meeskond on komplekteeritud) C- B +10 kuud: koostatud on esialgne lähteülesanne projekti realiseerimiseks (ärianalüüs, mh tehnilise lahenduse kirjelduse ning maksumuse prognoos analüüsikeskuse toimimisest); D- B + 16 kuud: valminud on SAF keskuse mudel, mis sisaldab: ▪ Ärianalüüsi, mis sisaldab andmeandjate ja kasusaajatega vahetavate andmete, analüüsitoodete ja koostööprotsesside kirjeldust; ▪ tehnilise lahenduse esialgne kirjeldust (IT –lahenduse arhitektuuripilt) koos loodava IT lahenduse investeeringu ning haldusmaksumuse prognoosiga ▪ turul pakutavate lahenduste ja teenuste kaardistamist, kaasates erasektori võimalusi; ▪ Eestis kasutatava SAF mudeli tehnoloogiliste lahenduste kirjeldust; 170 ▪ õigusaktide muutmise vajaduse kirjeldust; ▪ esmane lähteülesanne järgneva etapi otsustest ja edasistest tegevustest, k a ressurssi vajaduse kaardistust. E- D + 1 kuud: heakskiitmiseks on RAM-le esitatud eelnevalt kirjeldatud tingimustele vastav mudel SAF analüüsikeskuse toimimisest F- E + 6 kuud –(RAM) õigusaktide eelnõud on väljatöötatud ja esitatakse avalikuks konsultatsiooniks Maksumuse ja hinnastamise põhialused Reformi ja investeeringu kogumant on 3 900 000 eurot, mis jaguneb reformi ja investeeringu vahel. Antud reformi ja investeeringu puhul puuduvad tööjõukulud, s.h töötasude, erisoodustused ja tööjõukuludega seotud maksukulud. Analüüs: õigus ja andmekaitse, eelnõude ettevalmistamine, summas 100 000 eurot. Arvestuskäigu aluseks on arvestuslik töömaht ca 666 tundi, mis juriidiliste analüüside keskmise tunnihinnaga 150 eurot tunni eest, tuginedes Rahandusministeeriumi poolt 2019-2021 ostetud analüüside pakkumistele, kus tunnihind on olnud vahemikus 95 eur/h- 250 eur/h. Hanke tulemusena võib hind muutuda. Näiteks: • Rahandusministeeriumi: 2020, Keskkonna ja transpordi valdkonna õigusanalüüsid (ühes hankes), lepingu täitmisel (Evershed ja Sutherland) oli mõlema osa hind 6310 (kokku 12 620 eurot). Analüüsile kuluvaid tunde pakkumuses eraldi näidatud pole, välja on toodud tunnihind analüüsi selgitamiseks avalikkusele 145 eurot/h. • Samas hankes esitas pakkumise Sorainen advokaadibüroo tunnihinnaga 250 eur/h. Analüüs: Strateegilise analüüsi keskuse mudel, summas 100 000 eurot. Arvestuskäigu aluseks on analüüsi tellimine keskmise tunnihinnaga 85 eur/h, arvestuslik töömaht 1176 tundi. Arvestuse allikana on kasutatud RABi põhiinfosüsteemi analüüs (SF projekt, 2021), Riigihanke nimetus: "Eelanalüüs Rahapesu andmebüroo (PPA) infosüsteemi RABIS täiendavate funktsionaalsuste väljaarendamiseks büroo võimekuse suurendamise eesmärgil" (Riigihanke viitenumber: 226550) Investeering 2: Reaalaja strateegilise analüüsi süsteem Väljakutsed: 1. RAB kasutatavad IT süsteemid ei võimalda efektiivselt kasutada olemasolevaid andmeid strateegilise analüüsi funktsiooni täitmiseks 2. RAB kasutatavad IT süsteemid ei kasuta kogu võimalikku (teiste asutuste asjakohast) informatsiooni strateegiliseks analüüsiks; 3. olemasolevatel IT süsteemidel puudub võimekus pakkuda analüüsitooteid reaalajas. Eesmärk: Hankida vastava IT-süsteemi arendamine, mis märkab ja võimaldab operatiivselt reageerida tegevuste koondumistele või ümberjaotumistele, eesmärgiga tuvastada kiiresti võimalikud rahapesuskeemid ja –kanalid. 171 Rakendamine: Vastavalt eelnevalt valminud analüüsidele viia läbi IT- süsteemi hange/tellida arendus, vajadusel erinevates etappides ja koostöös erinevate asutustega. Sihtgrupp: RAB; IT-süsteemi arendaja(d). Rahandus-, Sise-, Justiits-, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Välisministeerium; Rahapesu Andmebüroo, Finantsinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Pank, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, prokuratuur. Võimalikud kaasatud asutused: RAM, EP, FI, PPA, KAPO, MTA Partnerite kaasamine: Võimalikud kaasatud asutused: EP, FI, PPA, KAPO, MTA Võimalikud takistused: Hanke keerukus ja maht võivad olla RAB tavapärast arendusvajadusi tunduvalt ületavad ja vajalik on kaasata täiendavat (IT-) kompetentsi. Seos riigiabi reeglitega: Investeeringu saaja on riigiasutus (RAB), mille tegevused ja pädevus on ammendavalt loetletud seaduses. RAB ei tegele ühelgi juhul ettevõtlusega. KunaRAB IT- süsteemide hankel planeeritakse järgida riigihangete regulatsioone, siis riigiabi reeglitega seos puudub. Ajakava G E + 10 kuud – täpsustatakse vajalik rahastus IT-arenduse jaoks G E + 10 kuud – täpsustatakse vajalik rahastus IT-arenduse jaoks H G + 6 kuud – IT-süsteemi hange ja arendus I H + 12 kuud – IT-arenduse valmimine ja vastuvõtmine H + 12 kuud - süsteemi kõigi funktsionaalsuste kasutuselevõtt Maksumuse ja hinnastamise põhialused Analüüs: SAF infosüsteemi äri- ja eelanalüüs, summas 200 000 eurot. Arvestuskäigu aluseks on tegevus, millega soetatakse strateegilise analüüsi mudel, analüüsi keskmise tunnihinnaga 85 eur/h. arvestuslik töömaht 2353 tundi. Andmete allikana on kasutatud RABi põhiinfosüsteemi analüüsi näidet (SF projekt, 2021), riigihanke nimetus: "Eelanalüüs Rahapesu andmebüroo (PPA) infosüsteemi RABIS täiendavate funktsionaalsuste väljaarendamiseks büroo võimekuse suurendamise eesmärgil" (riigihanke viitenumber: 226550). Põhivara soetused: SAF tarkvarahange (arendustööd), summas 3 500 000 eurot. Arvestuskäigu aluseks on tegevus, millega aastatel 2024 - 2026 (lõpptähtajaga 31.08) ostetakse Starteegilise Analüüsikeskuse arendustööd. Hinnastamine põhineb RMITi 2020 läbiviidud tarkvarahangete tulemusena keskmine arendustunni hinnal, mis on 54—58 eurot (lisandub käibemaks) tunnis, 2024-2026 aastal arvestame keskmiselt hinnatõusuga kuni 75 euroni tunnis (arvestatud 10 % tõusu aastas). Arvestuslik töömaht keskmise tunnihinnaga on 46 666 tundi. 172 Andmete allikaks on Rahandusministeeriumi IT arenduskeskuse (RMITi) poolt 2021. aastal läbiviidud riigihanked: 1. „Java tehnoloogiatel põhinevate tarkvarade arendus- ja hooldusteenuse raamleping”,viitenumber 223783, avaldatud 29.05.2020 2. „PL/SQL ja Java tehnoloogiatel põhinevate tarkvarade arendus- ja hooldusteenuse raamleping“, viitenumber 219048, avaldatud 14.02.2020 3. Erinevatel tehnoloogiatel põhinevate tarkvarade arendus ja hooldusteenus 3.3 Viimane miil Investeering 3: Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine Investeering panustab elukeskkonna parandamisse läbi suure läbilaskevõimega lairibavõrkude rajamise, mis võimaldavad lõppkasutajatel kasutada ülikiiret internetiühendust ning adresseerib vajadust suurendada lairiba püsiühenduse kaetust maapiirkondades. Tulenevalt madalast asustustihedusest maapiirkondades on Eesti püsiühenduste osakaal oluliselt allpool ELi keskmist taset. Selleks et saavutada ELi seatud 2025 ühenduvuse eesmärke ning tagada kõigile majapidamistele 100 Mbit/s ühendus, mida oleks võimalik suurendada 1 Gbit´ini, on vaja rohkem investeeringuid suure läbilaskevõimega võrkude rajamisse. ELi 2025 eesmärgid ühtivad plaanitavate siseriiklike strateegiatega nagu Eesti 2035 ja Digiriigi strateegia 2030. Digitaliseerimise eelduseks on hea ühenduvuse olemasolu kõikjal ELi liikmesriikides. Ilma heal tasemel lairibaühendusteta ei ole võimalik kõigil kodanikel ja ettevõtetel saada osa digitaalsetest teenustest, teha kaugtööd või osaleda haridus- ja kultuurielus. Covid-19 pandeemia osutas varasemast veelgi enam ühenduvuse puudujääkidele, eelkõige maapiirkondades. Investeeringu puhul jälgitakse, et kõigile oleks antud võrdsed õigused ja võimalused investeeringus osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Sekkumise ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Lairibavõrkude ehitamise eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele ka maapiirkondades võimalikult hea ühenduvus, mis aitab tagada regionaalset võrdsust. Täiendavalt võimaldab hea ühenduvus kodudes kaasa liikumispuuetega inimeste paremale osalemisele tööturul ning ka perede (eelkõige naiste) võimalusele ühildada pere- ja tööelu ning töötada osaajaga distantsilt. Väga suure läbilaskevõimega võrkudesse investeerimist toetavate meetmete osas on järgmised väljakutsed: - Tuvastatud koguinvesteeringu vajadus vahemikus 200 kuni 300 milj. eurot selleks, et kõigil majapidamistel oleks võimalik liituda väga suure läbilaskevõimega võrguga, mis tehniliselt võimaldaks vähemalt 100 Mbit/s kiirusega lairibaühendust, mis oleks suurendatav 1 Gbti/s 173  kiiruseni. Sellise investeeringu tegemine võimaldaks tõsta väga suure läbilaskevõimega võrkude kaetust seniselt 57%-lt (DESI 2020) kõrgemale tasemele. - Tuvastatud puudujäägid seniste toetusmeetmete käigus ühendamata jäänud sotsiaalmajanduslikult olulised asutused nagu haiglad, koolid, avalike teenuste pakkujad ja ettevõtted. Sarnaselt kõigi EL liikmesriikidega on ka Eestis oluline digitaalne lõhe linna ja maapiirkondade vahel. DESI 2020 andmetel on küll Eesti üleüldine VHCN võrkudega kaetus 57% (EL keskmine 44%), kuid maapiirkondades on kaetus ainult 20% (EL keskmine 20%). Investeering panustab juhtalgatuse „Ühenduvus“ elluviimisesse. Lisaks käesolevale investeeringule on Eesti aastatel 2021-2030 tegemas veel täiendavaid investeeringuid ühenduvusse: - 45 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengufondist väga suure läbilaskevõimega võrkude rajamiseks - 18,74 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengufondist 5G koridoride rajamiseks ning 5G levi tagamiseks elu- ja tööstuspiirkondades. Toetusmeetmed, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondist, on kavas avada pärast RRFist rahastatavate toetuste ammendumist. Need piirkonnad, kus RRFi toetuse tulemusel on valminud väga suure läbilaskevõimega lairibavõrk, ei saa uuesti taotleda toetust Euroopa Regionaalarengufondi toetusmeetmest. Lisaks investeeringute tegemisele analüüsib riik koos kohalike omavalitsuste ja sideettevõtjatega võimalusi rakendada liikmesriikide vahel kokkulepitud parimate praktikate tööriistakasti ettepanekuid. Eesti on oma rakendusplaani Komisjonile34 esitanud. Rakendusplaani kohaselt selgitatakse 2021. aasta lõpuks välja parimad praktikat, mida on Eestis vajalik ja võimalik rakendada ning 2022. aastal alustatakse nende elluviimisega. Väljakutsed: adresseerida osaliselt tuvastatud koguinvesteeringu puudujääki vahemikus 200 kuni 300 milj. eurot selleks, et - tagada, et kõigil majapidamistel oleks võimalik liituda suure läbilaskevõimega võrguga, mis tehniliselt võimaldaks vähemalt 100 Mbit/s kiirusega lairibaühendust, mis oleks suurendatav 1 Gbti/s kiiruseni; - ühendada seniste toetusmeetmete käigus ühendamata jäänud sotsiaalmajanduslikult olulised asutused nagu haiglad, koolid, avalike teenuste pakkujad ja ettevõtted. Eesmärgid: luua toetusmeetmed, mis aitaksid kaasa väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamisele turutõrke piirkondades ning saavutada peatükis 5 välja toodud ühenduvuse eesmärgid. Eesmärk on rajada 2025. aasta lõpuks liitumise võimalus 8000 aadressile (vahe-eesmärk 2023. aastaks 4000 aadressi). 34 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/connectivity-toolbox 174 Sihtgrupp: elektroonilise side ettevõtjad ja sidevõrkude ehituse kogemust omavad ehitusettevõtted. Seos riigiabi reeglitega: plaanitava toetusmeetme puhul on tegemist riigiabiga. Plaanitav toetusmeede on kavas viia ellu avatud taotlemise põhimõttel, mis vastaks üldise grupierandi määruse (GBER, Euroopa Komisjoni määrus nr 651/2014) artiklile 52. Toetust antakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude (next generation access network, NGA) „valgetel aladel“ sideettevõtjatele, kes valitakse välja avatud taotlusvoorude käigus. Toetusele kvalifitseeruvate valgete alade tuvastamiseks viiakse enne toetusmeetme vastuvõtmist läbi investeerimisplaanide kaardistamine vähemalt järgneva kolme aasta kohta. - RRFist antava toetuse kogusumma on 24,29 MEURi, seega mahub see GBERi art 4.1.y sätestatud piirmäära sisse. Toetust antakse paljudele väikestele projektidele. - Toetust antakse passiivse lairibataristu rajamiseks (art 52.2.a), sellega seotud tsiviilehitustöödeks (art 52.2.b) ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude rajamiseks (art 52.2.d). - Investeering tehakse NGA valgetel aladel. Alade määratlemiseks kaardistatakse olemasolevad võrgud ning plaanitud investeeringud ja viiakse läbi avalik konsultatsioon 2021. aasta lõpuks (art 52.3). - Toetusmeedet on kavas rakendada läbi avatud taotlusvoorude (art 52.4). - Toetuse saajatele kehtestatakse hulgimüügijuurdepääsuga seotud kohustused (art 52.5), mida kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (Eesti NRA) (art 52.6). - Toetusmeetme tingimustes sätestatakse järelevalve ja tagasimaksemehhanism (art 52.7). Kavandatav toetusmeede saab olema kooskõlas ka GBER muudatuste eelnõuga, kui Komisjon selle vastu võtab. Rakendamine: investeeringu elluviimiseks luuakse toetusmeede, kust saavad toetust taotleda sideettevõtjad ja sidevõrkude ehituse kogemusega ehitusettevõtted. Investeeringu elluviimisega alustatakse nii kiiresti kui võimalik. Tagamaks paremat regionaalset tasakaalu, jagatakse ettenähtud eelarve maakondade vahel võttes arvesse turutõrke suurust ja teisi objektiivseid kriteeriume, mis lepitakse kokku koostööks kohalike omavalitsuste ja sideettevõtjatega. Rahastusotsused tehakse mitmes etapis - esimesed rahastusotsused tehtaks hiljemalt 2021. aasta sügisel, ülejäänud rahastusotsused 2022. aasta jooksul. Ehitamiseks ette nähtud aeg võiks olla kuni 3 aastat peale rahastusotsust, kuid mitte hiljem, kui 2026. aasta suvi. Toetuste andmise kriteeriumid lepitakse kokku koostöös kohalike omavalitsuste ja sideettevõtjatega, kuid olulisim kriteerium saab olema küsitava toetuse suurus ühele aadressile liitumise võimaluse loomise eest (kaetus). Täiendavad kriteeriumid võivad hõlmata ka sotsiaalmajanduslikult oluliste asutuste ja ettevõtete ühendamist või teisi sarnaseid kriteeriume. 175 4. Avatud strateegiline autonoomia ja julgeoleku aspektid Komponendis planeeritud reformid ja investeeringud ei ole valdavalt seotud strateegilise autonoomia ja turvalisuse kaalutlustega, nt kavandatud digiriigi arenduste puhul tarneahelate riske. Tegevusi ellu viies järgitakse tavapäraselt riiklikke ja EL küberturvalisuse nõudeid ja suuniseid, nt vajadusel hankepartnerite usaldusväärsuse tagamiseks. Viimase miili ehk lairibavõrkude väljaarendamise raames on vajalik järgida peatselt 2021. aastal vastuvõetavat sidevõrkude turvalisuse Vabariigi Valitsuse määrust, mis reguleerib sidevõrkudes kasutatavale riistvarale ja tarkvarale esitatud nõudeid ning sätestab sideettevõtjatele loamenetluse, et tagada loodavate võrgulahenduste tarnijate usaldusväärsust. 5. Piiriülesed ja rahvusvahelised projektid Käesoleva komponendi raames on kavas piiriüleseid või mitme riigi osalusel projekte investeeringus nr 1: #Bürokrati programm (kirjeldatud ülalpool). 6. Komponendi roheline dimensioon Antud komponendil otsene roheline mõõde puudub. Küll aga soodustab parem ühenduvus kaugtöö tegemist, mis omakorda vähendab vajadust igapäevase pendelrände järele, mis omakorda vähendab transpordist tulenevat keskkonnakoormust. 7. Komponendi digitaalne dimensioon Antud komponent panustab 100%-liselt digipöördesse. Reformid 1-4 ja investeering 1 on otseselt suunatud Eesti avaliku halduse digipöördeks, täpsemalt selle uuele arengutasemele viimiseks. Kuigi DESI 2020 järgi on Eesti EL esimene digiriigi arengult, on vaja selle taseme hoidmiseks ehk teenuste kvaliteedi ja majanduskasvu panuse tagamiseks neid pidevalt edasi arendada ja turvalisena hoida. Seda enam, et tehnoloogia areneb jõudsalt edasi, avades uusi võimalusi kui ka ohte – nii on siinses kavas olulisel kohal Eesti avalikus sektoris pilvelahenduste kasutuselevõtus järgivõtmine kui ka tehisintellekti alal ennaktempos liikumine (#bürokrati programmiga). Digiriigi alusbaasi uuele tasemele viimine, sh pilvelahenduste kasutuselevõtuga on suunatud vastupidavuse ja turvalisuse tagamisele. Seepärast hõlmab antud reform olulisel kohal riigisektori küberturvalisuse võimekuste tõstmist, vastavate jagatud teenuste käivitamisega. Digiteenuste uuele tasemele viimine panustab otseselt avaliku halduse kaasajastamisse, sh ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava kujul ka EL tasemel piiriüleste teenuste arengusse. Kiirenevad haldusprotsessid ja lihtsustub suhtlemine riigiga. Reform 5 ja investeering 2: Rahapesu Andmebüroo ja RP/TR digitaalse SAF võimekuse väljaarendamise kaudu suudetakse tagada unikaalne ja kõrgtehnoloogiline lahendus, mis oleks 176 teedrajav globaalses mõttes ja muudaks võitluse rahapesu ja terrorismi rahastamisega tunduvalt efektiivsemaks. Tehisintellekti kasutamine antud valdkonnas muudab võimalikuks RP/TR tõkestamise, minimaalselt sekkudes normaalsesse ja tavapärasesse majandusellu, mis soodustab bürokraatia vähendamist ja võimendab majanduskasvu tingimusi, kuivõrd ka erasektori esindajatel on parema kvaliteediga riiklike riskihinnanguid ja analüüsitooteid tarbides suunata ressurssi ja riskide maandamismeetmeid õigesse kohta. Arenduse tulemusel luuakse süsteem, mis oleks igal ajahetkel võimeline parima teadmise kohaselt vastama, millised on meetodid, viisid ja trendid Eestis raha pesta või terrorismi rahastada ja hindab sellega seotud riskide taset. Rahapesu osas eeldab selline teadmine võimekust vastata, milliseid rahapesu staadiumeid (süsteemi asetamine, kihitamine, integreerimine) konkreetses valdkonnas Eesti praktikas esineb ning milliste toodete, teenuste, viiside ja meetoditega nii Eesti avalik sektor (ametiasutused) kui ka erasektor (kohustatud isikud) kokku puutuvad. Sellise informatsiooni alusel on ametiasutused võimelised oma ressursse allokeerima rahapesu ja terrorismi rahastamise (sh rahvusvaheliste finantssanktsioonide) vastu võitlemisel ning kohustatud isikud on valmis rahapesu ja terrorismi rahastamist kõige efektiivsemalt tõkestama. Sisuliselt on tegemist igas valdkonnas riskipõhise lähenemise olemusliku eeldusega, ilma milleta ei ole riik, ametiasutused ega ka kohustatud isikud sisuliselt võimelised rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestama. Investeering 3: väga suure läbilaskevõimega võrkude rajamine toetab digitaalse lõhe ületamist maa- ja linnapiirkondade vahel. Kiire internetiühenduse olemasolu on vältimatu eeldus majanduse ja ühiskonna digitaliseerimise läbi viimiseks. Investeeringutel lairibataristusse on oluline positiivne mõju kogu tööstuse, hariduse ja kultuurivaldkonnale. 8. Kooskõla Do no significant harm printsiibiga Komponendis plaanitavad reformid ja investeeringud ei oma negatiivset keskkonnamõju. Täpsem analüüs on lisatud eraldi dokumendis. 9. Verstapostid, sihid ja ajakava Üldine lähenemine alasuundade osas on alljärgnev: - mõõdikud kajastavad vahesamme, millega on võimalik reformi või investeeringu sisulisi eesmärke täita ja nende poole liikumist hinnata; - vahe-eesmärgid on arvestatud selliselt, et aastas ei ole rohkem kui 2 vahe-eesmärki ning need oleks tõendatult saavutatavad – valdavalt on tegu aastaste vahe-eesmärkidega; - antud komponendis on arvestatud, et eesmärgid ja sihttasemed on saavutatud hiljemalt juulis 2026. Valdavalt on digiteenuste alasuundade osas arvestatud hiljemalt 2025 lõpuga ning digiriigi alustaristu puhul 2024. aasta lõpuga, lähtuvalt siseriiklikust otsusest vahendite mahu kohta; - reformide ja investeeringute vahe-eesmärkide ja ajakava seadmisel on lähtutud siseriiklikult seni koostatud arendus- ja tegevuskavadest, mis mõnel juhul on ka 177  valitsuse poolt heaks kiidetud, ning neid on kohendatud vajadusel taastekava tingimuste ja ajaraamiga; - aluseks olevate arendus- ja tegevuskavade puhul on põhimõtteks agiilsus ja paindlikkus – oluline ja sisse kavandatud on osapooltega koos kavade regulaarne ülevaatamine (sh kavas olevate projektide järjestus, detailne sisu, maksumus), et võimaldada paindlikku kohanemist oludele, tekkivatele vajadustele ja eesmärkide parimal viisil saavutamist. Sellest tulenevalt on asjakohane vajaduse kerkides kas või iga-aastaselt ka RRF reformide ja investeeringute plaane üle vaadata ja kohandada, sh võimaluse kerkides kiirendada. Reform 1:andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine - 2021. aasta lõpuks on Andmehalduse juhtimiseks loodud vajalik organisatsiooniline struktuur Statistikaametis, Majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumis ja Riigi Infosüsteemi ametis. - 2025. aasta teise kvartali lõpuks on andmetest ülevaate saamiseks jataaskasutamise parendamiseks aja- ja nõuetekohaselt kirjeldatud 430 andmekogu ja andmestikku. - 2025. aasta lõpuks on riiklikus avaandmete teabeväravas andmete taaskasutuse toetamiseks avalikustatud 2600 andmestiku. Reform 2:eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine - 2022. aasta lõpuks on loodud eraisikute sündmusteenuste meeskond. - 2025 aasta lõpuks on live's 10 eraisikute sündmusteenust. Reform 3:ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine - 2021. aasta lõpuks on moodustatud reformi elluviimiseks ettevõtja sündmusteenuste juhtrühm. - 2021. aasta lõpuks on sõlmitud esimene digivärava arendusprojekti elluviimise leping. - 2025. aasta lõpuks on ettevõtjale eesti.ee keskkonnas kasutamiseks live's 11 digivärava arendusprojekti. Investeering 1: #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem) - 2021. aasta lõpuks on loodud bürokrati programmi elluviimise eest vastutav meeskond. - 2025 aasta lõpuks on bürokratt juurutatud 18. teeninduskeskkonnas. - 2025 aasta lõpuks on bürokrati kaudu võimalik kasutada 20. avalikku teenust. Reform 4: Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek - Keskselt osutatud / jagatud IT-baasteenuste väljaarendamiseks on 2022. aasta teise kvartali lõpuks serverimajutuse ja arvutitöökoha jagatud teenused riigiasutustele tellimiseks avatud ehk kasutatavad. - Riigi privaatpilve taristu kasutuselevõtuks riigiasutuste poolt on 2023. aasta lõpuks privaatpilve taristule üleviimise tööd teostatud ja privaatpilves majutatud 10 infosüsteemi. 178  - 2024. aasta lõpuks on keskse turvatestimise tiimi poolt teostatud 16 suuremahulist riigiasutuste infosüsteemide turvatestimist. Investeering 3: Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine - Vahe-eesmärk 2023. 4. kvartal: 4000 aadressi; - Lõppeesmärk: 2025. 4. kvartal: 8000 aadressi. 10. Finantseerimine ja maksumus Reformide 1-4 ja investeeringu 1 maksumuste planeerimisel on arvestatud, et need oleksid mõistlikud ja võimalikult ökonoomsed. Maksumuste planeerimise aluseks on olnud siseriiklikult koostatud arendus- ja tegevuskavad, ning sarnaste tegevuste elluviimisest kogemused ja teadmine turutingimuste ja -hindade kohta. Need on kogunenud nt iga-aastaselt MKM koordineerimisel toimuvast riigieelarve IT- lisataotluste protsessist, aga samuti MKM korraldamisel toimuvast IT-arenduste SF vahenditest rahastamisest. MKM ja RIA omab ka märkimisväärset kogemust IT-arenduste ning analüüside- uuringute jm tegevuste elluviijana, millele saame mahu- ja hinna hinnangutes toetuda. Sisseostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsessi käigus. Planeeritavate teenuste hindade kalkulatsioonide aluseks on turu keskmised hinnad ning eelnev hankimiskogemus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (vähemalt 5% aastas kallinemist). Võimalusel on IT-arenduste mahtude hindamisel toetutud eelanalüüsidele, nt ettevõtja sündmusteenuste puhul on aluseks välise konsultatsioonifirma Nortal AS koostatud analüüsi „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“35 käigus tehtud hinnangud. Kui tegemist on mõne reformi või investeeringu raames töökohtade loomisega, siis on loodavate kohtade maksumuse aluseks võetud Eesti turul standardreferentsiks olevad Fontese 2020 aasta palgauuringud. Uute töökohtade kavandamisel on arvestatud, et need peavad olema otseselt vajalikud reformi või investeeringu juhtimiseks ja tulemuslikuks rakendamiseks. Seejuures on arvestatud Riigikontrolli 2019 auditis „Avaliku sektori tarkvaraarenduse projektide juhtimine“ välja toodud ettepanekutega, et suure projekti õnnestumiseks tuleb pöörata tähelepanu meeskondade mehitamisele. Eriti oluline on leida projektidesse pädevad projektijuhid ja võtmeisikud, kellest sõltub projekti elluviimise edukus ning keda ei saa lihtsalt hanke korras koos täitjaga sisse osta. Samuti on mõnel juhul arvestatud töökohtade loomisega, kui antud teenuse või tegevuse puhul ökonoomsem või pika-ajaliselt kestlikum erasektorist teenuse ostmise asemel see oma tööjõuga ära korraldada (nt küberturvalisuse testimise või pilvetaristule migratsiooni puhul). Näiteks: võrreldes Fontese 2020. a palgauuringu tulemusi on IKT 2. taseme projektijuhi palgakulu avalikus sektoris oluliselt väiksem kui RIA poolt teostatud 2020. a raamhangete keskmine tunnihind teenuste sisseostmisel, mis on ümber arvutatud kuutasuks. Palgates 35 Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon (2020), https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn 179 projektijuhi on orienteeruv aastane palgakulu 39 000 eurot. Kui osta sama arv töötunde teenusepakkujalt hankega, siis on aastane kulu 60 euro suuruse tunnihinna korral ilma käibemaksuta 115 200 eurot, seega ligi kolm korda rohkem. Kõik eelarvehinnangud on koostatud vastavate reformide ja investeeringute eest vastutavate ametnike poolt. Kuna tegemist on uute tegevuste käivitamisega, on loodavad kohad ja tehtavad kulud kas ajutised või siis edaspidi riigieelarvelise rahastamise pealt jätkuvad, kui selle järgi on püsiv vajadus. Reformide ja investeeringute tulemusel tekib aga ka kokkuhoid, mida mõnegi investeeringu ja reformi puhul kasutada võimalik on. RRF vahendite toel saab tehtud sel juhul algne investeering, mille najal hiljem tõhusamalt avalik sektor toimida saab. Digiriik 93,94 Alasuund 1: Avalike digiteenuste uus tase: terviklikud ja etteaimavad teenused 50,57 Reform 1: Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine 7,15 Reform 2: Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine 12,28 Reform 3: Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine 20,8 Investeering 1: #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem) 10,94 Alasuund 2: Digiriigi alustaristu uus tase, sh digiriigi turvaliselt pilvetaristule üleviimine 42,77 Reform 4: Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek 42,77 sh baasteenuste konsolideerimine ja pilveminek 35,55 sh andmesaatkond 3,27 sh küber 3,95 (summad miljonites eurodes) Investeering 3: Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine Kulude hindamiseks on leitud keskmine ühikuhind ühe aadressi liitmise kohta. Ühikuhinna kogumaksumuse hinnang põhineb: - Avalikel konsultatsioonidel sideettevõtjatega 2016. aastal ning - 2018. ja 2020 aastal läbi viidud toetusmeetmetel väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude rajamiseks turutõrkepiirkondadesse. 2016. aastal läbi viidud avalikul konsultatsioonil hindasid sideettevõtjad ühe aadressiobjekti ühendamise hinnaks maa alla paigaldatud valguskaabliga ca. 4500 – 5200 €/aadress (lk 31 toodud üldsummad jagades 80 000 aadressiga: 360 000 000/80 000 = 4500€ ja 410 000 000/80 000 = 5200€). Keskmine ühe aadressi liitmise maksumus seega 4850 €/aadress ((4500 + 5200)/2). 2018. aastal viidi ellu toetusmeede, mille käigus eraldati 20 miljonit € toetust Elektrilevi OÜle, kes lubas aastatel 2019-2023 luua liitumise võimaluse valguskaablitel põhineva juurdepääsuvõrguga 40 016 aadressile kõikjal Eestis. Elektrilevi esitatud tasuvusanalüüsi põhjal hinnati ühele aadressile liitumise võimaluse loomise kogukuluks keskmiselt 1700 €/aadress, millest 499 €/aadressi kohta küsiti toetust riigilt. Peamiselt katab see projekt 180 tihedamalt asustatud piirkondi ning kasutab suuremas osas olemasolevaid elektriposte, mille valguskaablid kinnitatakse. 2020. aastal viidi ellu teine toetusmeede juurdepääsuvõrkude rajamiseks. Selle käigus eraldati kokku 10,5 miljonit € kokku 9-le sideettevõtjale, kes peavad 31. oktoobriks 2021 looma liitumise võimaluse 7 337 aadressile. Keskmiseks toetuse summaks kujunes 1430 €/aadress ning keskmiseks kogukuluks keskmiselt 1694 €/aadress. Projektid hõlmavad nii tihedamaid kui ka suurema hajaasustusega piirkondi. Samuti oli rohkem projekte, milles paigutatakse valguskaablid maasse. Eelnevatest andmetest tulenevalt kujuneb keskmiseks ühe aadressi liitmise kogukuluks 2748 €/aadress ((4850+1700+1694)/3). Arvestades, et senised toetusmeetmed on võimaldanud teha ära tihedama asustusega piirkonnad, kus kulud aadressi kohta tulenevalt suuremast asustustihedusest on väiksemad, siis võib eeldada, et iga järgmine toetuse andmise voor suurendab liitmise kulu suurust ühe aadressi kohta kõrgemale. Samuti on lähiaastatel näha ette ehitusturu olulist aktiveerumist seoses teiste suurte taristuprojektidega (Rail Balticu trassi ehitus, neljarajalised maanteed jne), mis omakorda mõjutavad oluliselt taristuehituse kompetentsi omava tööjõu ja taristurajamiseks vajaliku tehnika kättesaadavust. Lisaks on kogu maailmas asutud ehitama sidevõrke (valguskaabel, 5G), mis omakorda tõstavad sidevõrkude materjalide hindu. Eeltoodust tulenevalt on ühe aadressi liitmise ühikuhinna suuruseks arvestatud 3 000 €/aadress. Reformi 5 ja investeeringuga 2 seotud maksumused ja eelarve on esitatud lisatud tabelis. 181 KOMPONENT 4: ENERGEETIKA JA ENERGIATÕHUSUS 1. Komponendi kirjeldus Energeetika ja energiatõhusus Valdkond: rohepööre /energeetika ja energiatõhusus Eesmärk: - puhta energia kasutuselevõtu toetamine, eriti taastuvenergia, aruka võrgu ja salvestamise infrastruktuuri kaudu - hoonete energiatõhususe parandamine renoveerimislaine abil Reformid ja investeeringud: Elamufondi energiatõhusus Investeering 1: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine Investeering 2: Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine Energeetika Reform 1: Taastuvenergia tootmisseadmete ja salvestusseadmete rajamisega seonduva regulatsiooni tõhustamine Investeering 3: Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks Investeering 4: Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm Hinnanguline kogumaksumus: 92,15 MEUR; taotletud RRFst: 92,15 MEUR 2. Peamised väljakutsed ja eesmärgid 2.1 Elamufondi energiatõhusus Eesti elamumajanduse peamised väljakutsed on seotud investeeringute suuruse ja nende järjepidevusega, vananevate hoonete ning piirkondlike erinevustega. Enamik eluasemetest pärineb 1970.-1990. aastast36, kui kvaliteedi- ja energiatõhususe standardid olid madalamad. Eestis on kõigi hoonete energiatarbimine Euroopa keskmisest ca 10% kõrgem ja kogu energiatarbimisest 31% moodustab eluhoonete fond. Peamised tarbitavad energialiigid on elektrienergia, gaas ja soojusenergia, millest viimane moodustab suurima osa tarbimisest (ca 85% soojusenergia ja 15% elekter)37. 36 https://ec.europa.eu/energy/eu-buildings-database_en 37 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 182 Arvestades olemasolevate hoonete arvu, juba renoveeritud hoonete osakaalu ja prognoositavat kasutusest väljalangevust, tuleb järgmise 30 aasta jooksul rekonstrueerida 100 000 väikeelamut, mille kogupindala on 14 miljonit m2, 14 000 korterelamut, mille kogupindala on 18 miljonit m2 ja 27 000 mitteeluhoonet, mille kogupindala on 22 miljonit m2. Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia vahe eesmärkidest lähtuvalt tuleb 2030. aastaks rekonstrueerida 22% hoonete pindalast (64% 2040. aastaks ja 100% 2050. aastaks). Eestis rekonstrueeritakse keskmiselt 1% eluasemetest aastas, mida on 3 korda vähem kui praegune Euroopa Liidu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta soovitab. Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia prognoos toob välja, et eluasemete (väike- ja korterelamud) energiatõhususse tuleb investeerida ajavahemikul 2021-2030 ligikaudu 2 miljardit eurot. Strateegias hinnatakse, et praegune rekonstrueerimisega seotud investeeringute määr on liiga madal ja see peaks tõusma 200 miljonilt eurolt 900 miljoni euroni aastas. Seejuures rekonstrueerimisega seotud investeeringud on mõjutatud riigieelarve mahust ehk majandusolukorrast, majanduskasvu või languse prognoosist ja majandustsükli hindamisest. Sihtasutuse KredEx, energiatõhususe toetusmeetmete rakendaja, peamine väljakutse on olnud senimaani investeeringute stabiilsuse loomine – toetuste, laenude ja tagatiste pakkumine hoonete omanikele, kes energiatõhustamisega seotud töid soovivad läbi viia. Selleks, et tagada stabiilne rekonstrueerimismahtude kasv, ootab rekonstrueerimise turg pikaajalisi otsuseid, mis annavad kindlustunde, et rekonstrueerimiseks vajalik riiklik rahastus on järjepidev. Madalad kinnisvarahinnad takistavad eluhoone rekonstrueerimist, uuendamist või ehitamist väljaspool suuremaid asulaid ja linnalisi alasid. Kinnisvara väärtus on seal rahvastiku vähenemise tõttu madal ning seetõttu erasektor ei ole valdavalt huvitatud nendesse piirkondadesse ilma riigipoolse toeta investeerima, sest riske hinnatakse kõrgeks. Erapangad ei anna laene elamute rekonstrueerimiseks piirkondades, kus kinnisvara väärtus on alla 200 €/m2, sest kinnisvara väärtus ei kata võetud laenukohustust ja on pangale liiga riskantne. See tähendab, et enamik Eesti piirkondi jäävad turutõrgete tõttu ilma kvaliteetsetest, energiatõhusatest ja kättesaadavatest eluasemetest, millel on hea sisekliima. Joonis 138 näitab korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotluste ja rekonstrueeritud korterelamute arvu jagunemist maakondade kaupa. Ida-Virumaal on korterelamute rekonstrueerimise maht, arvestades suurt korterelamute osakaalu, vähene. 38 https://kredex.ee/sites/default/files/2020-05/Fund%20KredEx%20Annual%20report%202019.pdf 183 Joonis 1. Taotluste arv ja rekonstrueerimistööd lõpetanud korterelamute arv maakonniti (SA KredEx, 2019) Eesti elanikest 70% elab korterelamutes ja 45% Eesti eluhoonefondist ehitati aastatel 1971- 1990, enamik nendest hoonetest ei ole jätkusuutlikult renoveeritud ega energiatõhusad. Need eluhooned on ühtlasi jõudnud oma kavandatud 50-aastase eluea lõppu ning vajavad rekonstrueerimist, et tagada Eesti elanikele kvaliteetsed ja energiatõhusad eluasemed ning head elamistingimused. Kui korterelamute rekonstrueerimise mahtu ei suudeta tõsta, võib 2030. aastal umbes 200 000 elanikku elada avariilises seisukorras olevas elamus. Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt on peamised takistused tervikrekonstrueerimise osakaalu suurendamisel seotud kinnisvara omanike lühiajalise ajaperspektiiviga võrrelduna Euroopa Liidu 2050. aasta süsinikneutraalsuse eesmärgiga, omanike vähese finantsvõimekusega viia läbi tervikrekonstrueerimist energiamärgise energiatõhususe C-klassi ning omanike eelistuses viia läbi rekonstrueerimistöid muudel põhjustel, mis ei eesmärgista energiasäästu. Üks takistusi korterelamute rekonstrueerimisel on ka osapoolte paljusus – korteriühistu liikmed, tehnilised eksperdid, ehitusluba ja kasutusluba väljastavad kohalikud omavalitsused, ehitusettevõtted ja finantsasutused. Osapoolte paljusus ja võimalikud erimeelsused tulenevalt desinformatsioonist või muudest põhjustest võivad takistada korterelamu terviklikku rekonstrueerimist. Ilma riigipoolsete toetusmeetmeteta ei ole võimalik saavutada vajalikku rekonstrueerimise mahtu, sest omanike enda investeeringute võimekus ja tegevused ei garanteeri energiasäästu ja hea sisekliima eesmärgiga eluhoone rekonstrueerimist. Eesmärgid Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärk on 2050. aastaks uuendada kogu hoonefond. Strateegia põhieesmärgi saavutamiseks tuleb rekonstrueerimise mahtu võrreldes 184 praegusega rohkem kui viis korda suurendada. Riiklikud investeeringute prioriteedid suunatud kõigepealt korterelamutele, mis moodustavad suurima osa eluhoonete fondist (70%). Tervikliku rekonstrueerimise sügavust väljendab energiatõhususe miinimumnõue, mis vastab Eesti hoonete energiatõhususe regulatsioonis energiamärgise klassile C39. Seejuures hoonete tervikliku rekonstrueerimisega on võimalik saavutada keskmiselt 50% soojusenergia säästu ja primaarenergia kasutuse vähenemist keskmiselt 32%, mis vastab Euroopa Komisjoni hoonete renoveerimise kohta (EL 2019/789)40 toodud soovituses välja toodud keskmisele renoveerimise põhjalikkusele (30% - 60%). Energiatõhususe meetmed lähtuvad Eesti pikaajalisest arengustrateegiast "Eesti 2035"41, Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast aastani 203042, Eesti energiamajanduse arengukavast aastani 203043, Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalisest strateegiast44, Ehituse pikast vaatest aastani 203545, Euroopa rohelisest kokkuleppest46 ja Euroopa Komisjoni renoveerimise strateegiast47. Planeeritud investeeringud on kooskõlas Euroopa Komisjoni riigipõhiste soovitustega (CSR) 2019 ja 2020, kus rõhutatakse vajadust Eestis suurendada investeeringuid energiatõhususe valdkonnas. Rekonstrueerimise tegevused toetuvad järgmistele riigpõhistele soovitustele: energiatõhususe meetmete edendamine (CSR 2019), madala sissetulekuga elanikele parema ligipääsu tagamine energiatõhususe meetmetele (CSR 2020), investeeringute mahu kasvatamine ja rekonstrueerimiseks sobivate tingimuste loomine (CSR 2019 ja 2020). Korter- ja väikeelamute rekonstrueerimine arvestab Eesti riigispetsiifilisi väljakutseid ning on kooskõlas Euroopa Liidu prioriteetidega – töökohtade loomine, majanduslik ja sotsiaalne vastupidavus ning piirkondlik ühtekuuluvus. Elamumajanduse investeeringud toetavad ka Euroopa lipulaeva "Renoveerimine” (KOM (2020) 575), sest parandavad eluasemete energiatõhusust, suurendavad rekonstrueerimise kiirust ja soodustavad eelkõige tervikrekonstrueerimist. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 on seadnud järgnevad eesmärgid: paranenud energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste arv (320 000 eluruumi ehk korterit ja väikeelamut) ning pärast kasutuskõlbmatuks muutumist lammutatud korterelamute arv (250 hoonet). Vanad tühjana või ainult osaliselt asustatud korterelamud on kasvav probleem maapiirkondades demograafiliste muutuste ja rahvastiku vähenemise tõttu. Osaliselt asustatud korterelamute omanikud ei ole võimelised rekonstrueerimist läbi viima ja hoonete energiakulud on seetõttu suured. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ning Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 on seadnud järgnevad eesmärgid: kõigist väikeelamutest on vähemalt 40% elamutest sertifitseeritud energiamärgisega C või D; kõigist korterelamutest on vähemalt 50% elamutest sertifitseeritud vähemalt energiamärgisega C. Lisaks rekonstrueerimisele on 2030. aasta sihiks taastuvenergia osakaalu suurendamine kodumajapidamiste energiatarbimises 28%-ni. 39 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kuluoptimaalsuse_aruanne_20171128_uus.pdf 40 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019H0786&from=EN 41 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 42 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 43 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 44 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 45 https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2021/04/Ehituse-pikk-vaade-2035-v1_6.pdf 46 https://ec.europa.eu/estonia/news/kliima_et 47 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/eu_renovation_wave_strategy.pdf 185 Meetmed ja tegevused eluhoonete energiatõhususe suurendamiseks ja rekonstrueerimise soodustamiseks jagunevad kaheks: a) energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise sooodustamine ja b) energiatõhususe investeeringute mahu kasvatamine ja stabiilsuse tagamine. a) Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise sooodustamine Energiatõhususe edendamise eesmärgiks on kõrvaldada administratiivseid tõkkeid, nõustades ja toetades korteriühistuid, üksikuid leibkondi ja kohaliku omavalitsuse üksusi õigusvaldkonnas, tehnilistes aspektides (sh energiaauditid) ja finantseerimises. Samuti toetatakse innovatiivseid lahendusi nagu näiteks tehases toodetud elementidega rekonstrueerimist, et suurendada Eesti rekonstrueerimise võimekust (tootlikkust) ja vähendada rekonstrueerimise mõju keskkonnale (materjalisäästlikkus ja kvaliteet). Arvestades rekonstrueerimist vajavate kortermajade suurt arvu ning pidevat nõudlust erinevatele toetusmeetmetele ja finantseerimislahendustele, pöörab SA KredEx rohkem tähelepanu kohalikule tasandile ja uute spetsialistide koolitamisele, et toetada rekonstrueerimismahtude kasvu korterelamute sektoris. Tarvilik on hea spetsialistide ja tehniliste konsultantide võrgustik, et pakkuda asjakohast ja ajakohastatud teavet ja nõustamist kohalikul tasandil. Tegevuste eesmärk on katta hoone omaniku vajadused, mis on rekonstrueerimisega seotud – asjakohase rekonstrueerimisteabe kättesaadavus, tehniliste lahenduste ja finantseerimise teemal vastava nõustamise pakkumine. Teabe hea kättesaadavus ja teadlikkuse tõus tagatakse kasutajast lähtuvalt disainitud veebilehega ning digitaalsete veebitööriistadega. Ehitusandmete digitaliseeritus ja digitaliseerimine võimaldab luua integratsioone, et visualiseerida rekonstrueerimisega saavutatavat tulemust koos ümbritseva keskkonnaga (ehitatud keskkonna 3D digikaksiku toel), integreerida erinevaid andmeallikaid hoone omanikele tarbimisülevaate loomiseks, pakkuda elamu omanikule energiasäästu kalkulaatoreid ja analüüsida taastuvenergia kasutusvõimalusi, näiteks päikesepaneelide efektiivsust hoonepõhiselt. Ehitussektori digitaliseerimine on ühtlasi üks Eesti taastekava (RRP) komponent, mis eeltoodud tegevusi toetab. Tehniliste lahenduste nõustamisteenuse arendamisega seonduvalt toetatakse tehniliste konsultantide koolitamist, et tagada korteriühistutele terviklike rekonstrueerimisprojektide ettevalmistamisel parim võimalik tehniline tugi. Kuna mõnes Eesti regioonis on rekonstrueerimise mahud väikesed võrrelduna korterelamute arvuga, toetatakse kohaliku tasandi spetsialistide võrgustiku loomist, et piirkonniti rekonstrueerimise aktiivsust tõsta. Ida- Virumaa rekonstrueerimise aktiivsuse kasvatamiseks luuakse parem ligipääs venekeelsele rekonstrueerimise infole veebis ja SA KredEx võimestab kohalikku kogukonda ja suurendab kohapealsete energiatõhususe spetsialistide osakaalu. Tegevused on kooskõlas Eesti õiglase ülemineku kavaga, mis toetab kohaliku kogukonna algatusi ja investeeringuid atraktiivse elukeskkonna loomisse. 186 b) Energiatõhususe investeeringute mahu kasvatamine ja stabiilsuse tagamine Sekkumised, mis soodustavad rekonstrueerimist, võimaldavad parandada elanike eluaseme kvaliteeti (sisekliima, ligipääsetavus ja hoone kasutusmugavus) ning leevendab piirkondlikke erinevusi, mida põhjustab urbaniseerumine. Turutõrke piirkondadele suunatud meetmed soodustavad terviklikku ja järkjärgulist rekonstrueerimist ning tagavad kasutusel olevate eluhoonete säilimise maapiirkondades. Korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimise toetamiseks on väljatöötamisel ja rakendamisel SA KredExi poolt järgnevad toetus- ja finantseerimismeetmeid: • Korterelamute rekonstrueerimise toetamine. Eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid elamumajanduse valdkonnas ning suurendada korterelamute energiatõhusust ja parandada sisekliimat. Kõikide investeeringute lõikes kokku on eesmärgiks rekonstrueerida hinnanguliselt 3,2 mln m2 korterelamute netopinda. o Planeeritavad investeeringud struktuurivahendite perioodist 2021-2027, ERDF (330,9 mln € perioodil 2021-2027). o Planeeritavad investeeringud taaste- ja vastupidavusrahastust, RRF (44,75 mln € perioodil 2020-2026). o Planeeritavad lisainvesteeringud struktuurivahendite perioodist 2014-2020 COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, REACT-EU (26,25 mln € perioodil 2020-2023). • Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine. Eesmärk on soodustada väikeelamute tervikrekonstrueerimise läbiviimist ja vähendades väikeelamute energiatarbimist. Eesmärgiks on rekonstrueerida 130 väikeelamut. Väikeelamute investeeringuga toetatakse hinnanguliselt 21 000 m2 netopinna energiatõhustamist ja rekonstrueerimist. o Investeeringud taaste- ja vastupidavusrahastust, RRF (2,4 mln €, 2021-2024). • Elamuinvesteeringute fond. Selleks, et tagada piisav ja jätkusuutlik rekonstrueerimise rahastamine, töötatakse välja riiklik rekonstrueerimise fond. Fond tagab pikemas perspektiivis rekonstrueerimisega seotud meetmete rahalise sõltumatuse riigieelarvest ja välisvahenditest. Elamuinvesteeringute fond võimaldab tagada järjepideva rahastuse (laenud, laenugarantiid) regioonides, kus kinnisvara väärtus on madal ja elanike võimalused rekonstrueerimist turutingimustes läbi viia piiratud. Fond toob kokku avaliku sektori sh Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid ja erasektori ressursid. Laenu tagasimaksed ja muud fondi tegevused loovad aja jooksul piisava kapitali, et fond oleks isemajandav, tagades investeeringute tootlikkuse erainvestoritele. Fondi väljatöötamisega kaasnevad ka regulatiivsed reformid, et võimaldada fondis paiknevate rahaliste vahendite tõhusat haldamist ja fondist tehtavate investeeringute kooskõla ja komplementaarsust teiste pakutavate toetusmeetmetega. Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia prognoosib, et elamuinvesteeringute fond toetab 30-aastase perioodi jooksul 8400 korterelamu energiatõhustamist ja fondi finantseeringute maht on hinnanguliselt 3 mld €, andes välja 2-3% intressimääraga 30- aastaseid laene. o Elamuinvesteeringute fond kaasab erakapitali ja välisfondide investeeringuid 187  ning fondi hinnanguline maht on kuni 100 mln €. Planeeritavad investeeringud struktuurivahendite perioodi 2021-2027 ERDF vahenditest on kuni 20% (ca 35 mln €). • Eluasemelaenu käendus. Eluasemelaenu käendus on mõeldud elamute ostmiseks või rekonstrueerimiseks ning esmase sissemakse kohustuse vähendamiseks. Eluasemelaenu käendus muudab korteri või elumaja ostmise lihtsamaks. o Investeeringute maht ja allikad on planeerimisel. • Korterelamulaenu käendus. Käendus on mõeldud korteriühistutele, kes tahavad võtta pangalaenu rekonstrueerimistööde läbiviimiseks, aga erapangad hindavad riske liiga suureks ja ei finantseeri projekti. Sellised takistused on valdavad kui korteriühistus on suur võlgnike osakaal või korterelamu asub regioonis, kus kinnisvara väärtus on madal. o Investeeringute maht ja allikad on planeerimisel. • Korterelamu renoveerimislaen. Laen on suunatud korteriühistule, kes on saanud negatiivse otsuse oma renoveerimislaenu taotlusele või talle ebamõistlike tingimustega pakkumisele erapangalt. Ebamõistlikud tingimused võivad olla näiteks lühike tagasimakse tähtaeg või kõrge intressimäär. Renoveerimislaenu abil on võimalik rahastada korterelamu rekonstrueerimist ja kombineerida seda SA KredExi rakendatavate rekonstrueerimise toetusmeetmetega. o Investeeringute maht ja allikad on planeerimisel. Energiatõhususe mahtude kasvamisel pööratakse ühtlasi tähelepanu keskkonnamõjude leevendamisele sarnaselt Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud Level(s) raamistikule48. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on läbi viimas uuringut49, mis analüüsib võimalusi ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamiseks Eesti ehitussektoris. Uuringu tulemuste abil loodavad mõõtmisalused võimaldavad hinnata (elu)hooneid elukaarepõhiselt ning nende kasutuse ja rekonstrueerimise mõju keskkonnale. Samuti soodustatakse tehases eeltootmise lahendusi rekonstrueerimise sektoris, mis võimaldavad saavutada kontrollitud tingimustes paremat ehituskvaliteeti ja vähendada materjalikulu ehk materjali raiskamist. 2.2 Energeetika Eesti olukorra analüüsi ja üleilmsete arengusuundade järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme praeguse seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks. Taastuvenergia kasutuselevõtu hoogustamise meetmed panustavad Eesti 203550 arenguvajadusse „Elurikkus ja keskkond“, kiirendades Eesti liikumist kliimaneutraalsele energiatootmisele. 48 https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau//sites/default/files/2021-01/UM1_Introduction_to_Level(s)_v1.1_27pp.pdf 49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3112892/general-info 50 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengustrateegia_eesti_2035_eeln ou_uldosa.pdf 188 Rohepööre Eesti energiamajanduses kogub tuure. Eesti ületas 2020. aastal oma EL-i ees võetud 2020. aasta kohustused taastuvenergia osatähtsuses energia summaarsest lõpptarbimisest: 2020. aasta eesmärk oli 25%, 2019. aastal saavutasime osatähtsuseks 31,9%. Suur osa (~78%) meie taastuvenergia osatähtsusest moodustab tarbitud taastuvenergia soojusega varustamisel. Elekter moodustab 18% ning transport 4%. Soojuse tootmiseks kasutatav taastuvenergia pärineb põhiliselt biomassist (madalakvaliteetne küttepuit ja puidujäätmed), mida kasutatakse Eestis laialdaselt nii kodumajapidamiste kütteks kui ka efektiivses kaugküttes. 2019. aastal moodustas taastuvenergia osatähtsus soojuse summaarsest lõpptarbimisest >50%. Eesti elektritarbimine on ajalooliselt põhinenud põlevkivist toodetud elektril. Veel 2018. aastal moodustas põlevkivist toodetud elekter >80% elektri lõpptarbimisest Eestis. Euroopa Liidu üleste ning siseriiklikult rakendatud meetmete tulemusena vähenes põlevkivielektri osatähtsus aastal 2019 50%-ni ning 2020. aasta esimesel kolmel kvartalil ~31%-ni tarbitud elektrist. Samal ajal tõusis taastuvelektri osatähtsus ~25%-ni ning muutusime elektri netoeksportijatest netoimportijateks (2020. a. I-III kvartalil importisime ~44% tarbitud elektrist). See muutus toimus suuresti kahe komponendi koosmõjus: elektrienergia hind ning EL HKS heitmekvoodi hind. Põlevkivist elektritootmine on kõrge süsinikumahukusega ning seetõttu oli sellist suundumust/üleminekut ka ette nähtud valdkondlikes arengudokumentides (nt Energiamajanduse arengukava aastani 2030, aga ka varasemad arengudokumendid). Oleme põlevkivist elektri tootmise vähenemiseks ning sujuvaks üleminekuks pikalt ettevalmistusi teinud, et tagada meie tarbijatele elektri varustuskindlus ning parim elektrienergia hind. Parima hinna toob konkurents ning tootmisseadmete paljusus panustab ka varustuskindluse tagamisse. Seetõttu oleme suurendanud oma elektrivõrgu ühendusvõimsust oma EL naabritega (rajatud on kaks ühendust Soomega: Estlink 1 ja Estlink 2 ning 2020. lõpus valmis Eesti-Läti 3. elektriühendus) – kokku on Eestil teiste EL riikidega ülekandevõimsusi >2000 MW ulatuses. Eesti tiputarbimine on ~1550 MW. Samuti oleme toetanud uute taastuvelektri tootjate turule tulekut, mis on suurendanud taastuvelektri osatähtsust Eesti elektri summaarses lõpptarbimises 2%-lt 2008. aastal 22%-ni 2019. aastal. 2020. aastal käivitus ka Euroopa Komisjoni rahastamisel uuring kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku võimalustest Eestis, mis valmib 2022. aasta alguses. Põlevkivist väljumise osas on Eesti Vabariigi Valitsus oma koalitsioonilepingus51 otsustanud, et hiljemalt 2035. aastaks väljutakse Eestis põlevkivielektri tootmisest ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt 2040. aastaks. Detailsemad põhimõtted ja meetmed nende eesmärkide saavutamiseks pannakse paika valdkondlikes arengudokumentides (nt energiamajanduse arengukava, põlevkivi kasutamise arengukava ning kliimapoliitika põhialused). Nende arengudokumentide uuendamise ettepanekud tuleb Vabariigi Valitsusele esitada käesoleva aasta IV kvartalis52. 51 https://www.valitsus.ee/media/3742/download 52 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm - https://www.valitsus.ee/media/3845/download.Oluline on markeerida, et arengudokumentide uuendamise protsess tähendab suuremahulist kaasamist, analüüse (sh keskkonnamõjude strateegiline hindamine), mistõttu võtab arengukava uuendamine ettepanekust kinnitamiseni paar aastat aega. Detailsem ajakava pannakse paika arengukava algatamise ettepanekus. 189 Meie eesmärgiks on taastuvenergia osatähtsuse hoogsa kasvu jätkumine. 2030. aastal on meie eesmärgiks saavutad taastuvenergia osatähtsuseks 42% energia summaarsest lõpptarbimisest. Sealjuures näeme peamiseks kasvuallikaks taastuvelektrit (~20%-lt aastal 2020 40%-ni aastal 2030). Eelkõige soovime, et üleminek toimuks võimalikult turupõhiselt, kuid näeme, et on valdkondi, kus peame riigipoolsete toetusmeetmetega taastuvenergia osatähtsuse kasvamist hoogustama. Põhiliseks meetmeks taastuvelektri osatähtsuse kasvatamisel on taastuvenergia vähempakkumised (2021. aastal 500+450 GWh ning 2023. aastal 650 GWh – abikava maht 450 mln €, seda lisaks juba töös olevale taastuvelektri toetusmeetmele). Lisaks kavandame perioodi 2021-2027 struktuurifondide vahendeid, et hoogustada taastuvenergiale üleminekut kaugküttes ning transpordis (34,5 mln €). Õiglase ülemineku fondi vahenditest kavandame kaugkütte põlevkivist lahti sidumiseks (12 mln €). Balti riikide elektrisüsteemi mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimise projekti raames suunatakse Eesti elektrivõrkude tugevamaks ehitamisse (seeläbi suureneb ka taastuvenergia liitumisvõimekus) >200 mln €. Energiamajanduse eesmärkidesse (taastuvenergia osatähtsuse kasv, energiatõhususe suurenemine ja varustuskindluse tagamine) panustavad suuremal või vähemal määral veel paljud teised uue perioodi EL rahastute meetmed. Kavandatavate meetmete (koos RRP vahenditega) poolt energiamajandusse suunatav täiendav rahaline lähiaastatel on seega >700 mln € (lisaks veel omafinantseering + turupõhiselt tehtavad investeeringud) ning on seeläbi piisav, et Eesti energiamajanduses tähenduslikku muudatust esile kutsuda ning kliimaneutraalse elektritootmise poole liikumise trende kiirendada. Energeetikasektori digitaliseerimise osas on Eestis kasutusele võetud maailmas unikaalseid lahendusi. Nii on meie põhivõrguettevõtja – Elering AS – tänu elektrivõrgus 100%-lisele kaugloetavate arvestite kasutuselevõtule loonud platvormi (keskse IT-taristu), mis pakub kõigile energiaturu osapooltele võimalusi tarkade lahenduste väljatöötamiseks, turule toomiseks ja kasutamiseks53. Samuti on Eesti põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad loonud avalikke interaktiivseid kaarte, mis näitavad, millised vabad liitumisvõimsused soovitud piirkonnas on, aga ka seda, kui palju maksaks uus liitumisvõimsus54. Taastuvenergia tootmisseadmete ning salvestusseadmete turule toomise hoogustamise meetmed hoogustavad ka nende lahenduste kasutuselevõttu ning edasist energeetikasektori digitaliseerimist. RRP-st kavandatavad taastuvenergia kasutuselevõtu hoogustamise meetmed on järgmised: ▪ Taastuvenergia tootmisseadmete rajamisega seonduvate menetlusprotsesside tõhustamine (reform) ▪ Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks (investeering) ▪ Tööstusalades energia tootmise hoogustamise programm (investeering) ▪ Energia salvestuse pilootprogramm (investeering) Nende meetmete rakendamise tulemusena suureneb Eesti elektrisüsteemi võimekus taastuvenergia kasutuselevõtuks ning elektrisüsteemi lisanduvad uued taastuvenergia tootmisvõimsused. Kaugküttesüsteemides suureneb taastuvenergia osatähtsus läbi 53 https://elering.ee/tarkvorgu-arendamine 54 https://vla.elering.ee/?lang=et ning https://www.elektrilevi.ee/vabad-voimsused 190 soojussalvestuse kasutamise. Seeläbi luuakse paremad eeldused Eesti riiklikus energia ja kliimakavas aastani 203055 esitatud taastuvenergia osatähtsuse tõstmise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmiseks ning adresseeritakse mitmeid Euroopa Komisjoni 2019. aasta56 kui ka 2020. aasta soovituste57 ellu viimisesse: ▪ Keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas säästvale transpordi- ja energiataristule, sealhulgas ühendused, teadusuuringute ja innovatsiooni edendamisele ning ressursi- ja energiatõhususele, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. ▪ Kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse taastumist. Keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, eelkõige ettevõtete digitaliseerimisele, teadustegevusele ja innovatsioonile, energia puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele, ressursitõhususele ja säästvale transpordile, aidates järk-järgult vähendada majanduse CO2 heidet. Toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonisuutlikkust ning tagada piisav juurdepääs rahastamisele. Perioodi 2021-2027 struktuurifondide rahastust kavandatakse vahendeid kaugküttesüsteemide renoveerimiseks. Energia salvestuse ja tarbimise juhtimise pilootprogramm toetab neid kavandatud tegevusi, võimaldades soojuse salvestusseadmete kasutuselevõtu abil vähendada nõudlust fossiilkütuste järgi tipukoormuse ajal. Peamised väljakutsed ja eesmärgid Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ nähakse ühe Eesti jaoks olulise arenguvajadusena elurikkust ja keskkonda. Kuigi praeguseks on kasvuhoonegaaside koguheide Eestis võrreldes 1990. aastaga vähenenud >50%, on Eesti majandus siiski üks heitemahukam Euroopas – ühe SKP euro kohta on kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui ELis keskmiselt (2017. aastal). Samal ajal on Euroopa Liit seadnud eesmärgi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, mis mõjutab väga otseselt ka Eestil ees seisvaid valikuid. Eesti elektritootmine on ajalooliselt põhinenud suures osas põlevkivi otsepõletamisel elektri tootmiseks. Veel 2018. aastal moodustas fossiilkütustest (põhiliselt põlevkivi) toodetud elekter >80% Eesti elektritarbimisest (lisaks toimus elektrienergia eksport). 2019. aastal fossiilkütuste osatähtsus langes järsult (tulenevalt EL HKS CO2 kvoodi hinna kiirest tõusust) ning moodustas 50% elektrienergia tarbimisest. 2020. aastal on see langus süvenenud ning I-III kvartali tulemuste põhjal moodustasid fossiilkütused ~30% tarbitud elektrist. Taastuvenergia osatähtsus oli ~26%, ülejäänud tarbimine kaeti elektriimpordiga (~44%). Et Eesti elektrisüsteemi tulevikukindlaks muuta, on Eesti 2035-s sätestatud ühe olulise Eesti jaoks vajaliku muutusena üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele. Põlevkivi kasutamisest väljumise osas on Eesti Vabariigi Valitsus oma koalitsioonilepingus58 otsustanud, 55 https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf 56 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019H0905(06)&from=EN 57 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1591720698631&uri=CELEX%3A52020DC0506 58 https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf 58 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019H0905(06)&from=EN 191 et hiljemalt 2035. aastaks väljutakse Eestis põlevkivielektri tootmisest ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt 2040. aastaks. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 203059 jt arengudokumentide põhjal koostatud riiklikus energia- ja kliimakavas on seatud 2030. aasta eesmärkidena järgmist: ▪ võrreldes aastaga 1990 vähendada kasvuhoonegaaside heidet 70% (2019 vähenenud 57%); ▪ vähendada primaarenergia tarbimist ja vältida energia lõpptarbimise suurenemist; ▪ suurendada taastuvenergia osatähtsust 42%-ni energia summaarsest lõpptarbimisest ja ▪ tagada energia varustuskindlus ning majanduse konkurentsivõime. Sealjuures nähakse, taastuvenergia osatähtsuse puhul riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030, et enamik taastuvenergia osatähtsuse kasvust saavutatakse taastuvelektri toodangu suurenemisest (~22%-lt aastal 2019 40%-ni aastal 2030). Väärtustame tehnoloogianeutraalsust ning konkurentsipõhiselt tekkivaid tootmislahendusi, kuid näeme, et tuuleenergia konkurentsivõime on võrreldes teiste taastuvelektri tootmistehnoloogiatega kõrge. Eesti riikliku energia- ja kliimakavas60 oleme kirjeldanud, et lisanduv taastuvelektri tootmine tuleneb tuule- ja päikeseenergiast. Kava kohaselt neljakordistub tuule- ja päikeseenergia toodang 2030. aasta lõpuks (2020. aasta andmetel toodeti Eestis tuuleenergiat 760 GWh ja päikeseenergiat 110 GWh, 2030. aasta taastuvelektri eesmärkide täitmiseks peaksid need mahud suurenema vastavalt 2640 GWh ja 400 GWh-ni61 – vt täpsemalt allolevast tabelist). Samal ajal edendatakse ka teisi taastuvenergia tootmisvaldkondi (sh geotermaalenergia, mille osas plaanime perioodil 2021-2024 läbi viia pilootprojekti). Tabel. Indikatiivne taastuvenergia tehnoloogiate panus taastuvenergia eesmärkide kujunemiskõverasse sektorite põhiselt aastani 2030. 58 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1591720698631&uri=CELEX%3A52020DC0506 58 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 60 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_en.pdf 61 Seoses tehnoloogiate odavnemise ning lõppeva toetusskeemi oskusliku kasutuselevõtuga on Eestisse 2021. a. I kvartali seisuga paigaldatud ligi 465 MW päikesest elektrienergia tootmisseadmeid -riiklikus energia- ja kliimakavas prognoositust oluliselt rohkem. https://elering.ee/taastuvelekter-moodustas-esimeses-kvartalis-235-protsenti-tarbimisest 192 Põhiliseks meetmeks taastuvelektri osatähtsuse kasvatamisel on taastuvenergia vähempakkumised (2021. aastal 450 GWh ning 2023. aastal 650 GWh), tulevikus soovime saada toetusvabasid taastuvelektri investeeringuid. Selleks tuleb luua investeeringuid soosiv keskkond ning selle osas annavad käesolevas dokumendis esitletud meetmed olulise panuse. Tuuleparkide rajamiseks on Eestis sobivaid alasid nii maal kui ka merel. Maismaa tuuleparkide rajamine saab toimuda kiiremini (sest ettevalmistavad tegevused on lühemad), meretuuleparkide arendustsükkel on pikem (~10 aastat). Uute taastuvenergia tootmisseadmete rajamisel on võtmeküsimuseks elektriliitumis võimsuste olemasolu. Eesti elektrivõrk on tugev Ida-Eestis, kus on riigi ajalooline elektritootmisvõimsuste kese (põlevkivielektrijaamad). Parimad tuuleolud on aga Lääne-Eestis, kus seni pole nii suure läbilaskevõimega võrku vaja läinud. 193 Eriti kulukas on võrguga liitumine meretuuleparkides. Selleks, et leida parimaid lahendusi meretuuleparkide rajamiseks oleme koos Lätiga alustanud ühisprojekti Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarendamiseks. Projekti käigus viiakse läbi vajalikud uuringud ning menetlused, et saada sobilikule alale hoonestusluba. Hoonestusluba pannakse oksjonile, et leida alale parim arendaja. Kavandatav meretuulepark on 700...1000 MW suurune ning see võiks valmida 2030. aastal. Parima võrguühenduse lahenduse leidmiseks on projekti kaasatud ka mõlema riigi põhivõrguettevõtjad. 3. Komponendi koosseisu kuuluvate reformide ja investeeringute kirjeldus 3.1 Elamufondi energiatõhusus Investeering 1: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine Väljakutsed Eesti elanikest 70% elab korterelamutes ja enamik nendest korterelamutest ei ole rekonstrueeritud ega energiatõhusad. Ühtlasi on need korterelamud jõudnud kavandatud 50- aastase eluea lõppu ning vajavad terviklikku rekonstrueerimist, et tagada Eesti elanikele kvaliteetsed ja energiatõhusad eluasemed ning head elamistingimused. Toetusmeetme raames toetatakse korterelamute terviklikku rekonstrueerimist, et suurendada korterelamute energiatõhusust, pikendada nende eluiga ja luua elanikele paremad elamistingimused sh tervislik sisekliima. Toetusmeetmega rekonstrueerimist toetatakse kõigis regioonides ja toetuse määr kõigist abikõlblikest kuludes diferentseeritakse vastavalt regioonile, et toetada enim piirkondi, kus kinnisvara väärtus on madal ja tavapärane kinnisvaraturg ei toimi. Eesmärgid Sekkumise peamine eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid elamumajanduse valdkonnas ning suurendada korterelamute energiatõhusust saavutades seejuures vanades hoonetes tervisliku sisekliima. Toetusmeetmel on vahetu positiivne mõju elanikele, kelle elamistingimused rekonstrueerimistöödega paranevad. Energiatarbimise vähendamise, tervisliku sisekliima ja elamistingimuste parandamiseks toetatakse terviklikku rekonstrueerimist. Terviklikul rekonstrueerimisel mõõdetakse energiatõhusust energiakasutuse andmete alusel (EPC) enne ja pärast rekonstrueerimistöid ning saadud tulemuste alusel peab terviklikult rekonstrueeritud korterelamu vastama vähemalt energiamärgise energiatõhususe klassile C (Euroopa Komisjoni mõistes keskmine renoveerimise tase 30-60%). Rekonstrueerimisel on seejuures oluline mõju maapiirkondades, kus madala kinnisvara väärtuse ja turutõrgete tõttu ilma täiendava finantseerimise ja toetusmeetmeteta konkurentsivõimelisi eluasemeid võrrelduna linnapiirkondadega ei teki. Siiamaani on üle 60% rekonstrueerimiseks mõeldud toetustest leidnud kasutust Tallinnas, Tartus ja nendega piirnevates omavalitsustes. Seetõttu pööratakse toetusmeetmetes rohkem tähelepanu maapiirkondade korterelamute energiatõhustamisele ja rekonstrueerimisele. Rakendamine 194 Toetusmeetme väljatöötamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös SA KredEx. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kohalikud omavalitsused ja regioonipõhised asutused on osa toetusmeetme rakendamise võrgustikust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb samuti tihedat koostööd Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga planeerimise ning toetusmeetmete kavandamise valdkonnas. Korterelamute rekonstrueerimise teotusmeetme rakendaja ja nõustamisteenuse osutaja riiklikult on SA KredEx. Vajaduse korral pakub SA KredEx korteriühistutele finantsmeetmeid – laenutagatist ja renoveerimislaenu. Meetme toetussüsteem jaguneb viieks piirkonnaks, mis põhinevad Eurostati territoriaalsel statistikal (NUTS 3): Põhja-Eesti (Harjumaa); Lääne-Eesti (Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa ja Saaremaa); Kesk-Eesti (Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa); Kirde-Eesti (Ida-Virumaa); Lõuna-Eesti ( Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa). Toetuste diferentseerimine põhineb piirkondadel – 30% suurimates linnades Tallinnas ja Tartus; 40% Tallinna ja Tartuga külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 €/m2 ja samuti Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas ning 50% kõigis teistes regioonides ja asulates. Tallinnast ja Tartust väljaspool võib korteriühistu viia läbi rekonstrueerimise töid osaliselt, näiteks ei paigaldata soojustagastusega ventilatsiooni. Sellisel juhul on toetuse määr kõikidest abikõlblikest kuludest 10% väiksem, aga korteriühistule on loodud võimalus ennetada hoone tehnilise seisukorra halvenemist ja viia läbi energiatõhususega seonduvaid töid väiksemas mahus. Kõrgem rekonstrueerimise toetusmäär ja meetme paindlikkus maapiirkondades, kus on madalamad sissetulekud, lahendab ühtlasi energiavaesusega seotud probleeme. Peamised riskid ja takistused toetusmeetme rakendamisel on järgmised: paljude omanikega kortermajade korteriühistutel puudub motivatsioon või ühine kokkulepe tervikrekonstrueerimiseks; rekonstrueerimise hinnad kõiguvad oluliselt ja ei soosi energiatõhustamise töödega alustamist; rekonstrueerimisturul kasvav nõudlus tõstab rekonstrueerimise hindu ja pikkade ooteaegade tõttu loobutakse tervikrekonstrueerimisest. Problemaatiline võib olla rekonstrueerimismahtude kasvamisel ehitajate, ekspertide ja tehniliste konsultantide kättesaadavus. Sihtrühm Toetusmeetme sihtrühma kuuluvad korteriühistud linna- ja maapiirkondades ning kohaliku omavalitsuse üksused, kelle omandis on korterelamu tervikuna. Toetatakse korterelamute terviklikku rekonstrueerimist, mis on ehitatud enne 2000. aastat. Kooskõla riigiabi reeglitega Meetme raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see kahjustab või 195 ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ja ainult niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. KOV-i puhul võib tegemist olla riigiabiga (näiteks sotsiaalmaja haldamine KOV-i poolt loetakse majandustegevuseks, mistõttu tuleb neile abi andmisel hinnata kas sotsiaalmaja pidamine mõjutab kaubandust liikmesriikide vahel). Ajakava Meetme rakendamise tegevuste periood on 2020-2026 aasta. Investeering 2: Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine Väljakutsed Keskmise väikeelamu tervikrekonstrueerimise ehk energiatõhustamise maksumus on 60 000 eurot ja see on liiga suur ühekordne investeering paljudele majapidamistele. Seetõttu enamik väikeelamute omanikke viivad rekonstrueerimist läbi etapiviisiliselt ja osaliselt, vastavalt oma võimekusele. Sest osalise rekonstrueerimise maksumused on madalamad ja võimaldavad kohustusi ajaliselt hajutada. Väikeelamute energiatõhustamise turg ei ole täna veel hästi toimiv ja seetõttu vajab riigipoolset tuge tervikrekonstrueerimise mahtude kasvatamisel riiklike energiatõhususe eesmärkide täitmiseks. Eesmärk Väikeelamute rekonstrueerimise toetusmeetme eesmärk on toetada koduomanikke, et soodustada tervikrekonstrueerimise läbiviimist. Meetme eesmärk on parandada väikeelamute energiatõhusust ja tagada parem sisekliima, vähendades elamute energiatarbimist ja toetades taastuvenergia kasutusele võtmist. Tervikrekonstrueerimise läbiviimise järgselt peab väikeelamu energiatarbimine vastama energiamärgise energiatõhususe klassile C (Euroopa Komisjoni mõistes keskmine renoveerimise tase 30-60%). Terviklikult rekonstrueeritud väikeelamul soojustatakse katus ja välisseinad, paigaldatakse uued aknad, renoveeritakse küttesüsteem ning paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem vastavalt toetusmeetme määruses kehtestatud tingimustele. Väikeelamute rekonstrueerimise toetusmeede toetab väikeelamute energiatõhustamise turu toimimist ja Eesti eesmärke elamute energiatõhustamises. Rakendamine Toetusmeetme väljatöötamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös SA KredEx. Kohalikud omavalitsused ja regioonipõhised asutused on osa toetusmeetme rakendamise võrgustikust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb samuti tihedat koostööd Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga planeerimise ning toetusmeetmete kavandamise valdkonnas. Väikeelamute teotusmeetme rakendaja ja nõustamisteenuse osutaja riiklikult on SA KredEx. Toetuse määr abikõlblike kulude osas sõltub piirkonnast, kus rekonstrueeritav elamu asub. Eesti suurimates linnades, Tallinnas ja Tartus, on 196 toetusmäär 30% kõigist abikõlblikest kuludest. Tallinna ja Tartuga piirnevates kohalikes omavalitsuses on toetusmäär 40% kõigist abikõlblikest kuludest ja ülejäänud regioonides (maapiirkonnad) on toetusmäär 50% kõigist abikõlblikest kuludest. Kui omanik soovib rekonstrueerida aastaringse elukohana suve- või aiamaja, siis toetusmäär on 30% kõigist abikõlblikest kuludest. Suve- ja aiamajade kasutamine aastaringse elamiskohana on levinud ja seetõttu investeeringute toetamine nende energiatõhustamiseks avaldab olulist mõju väikeelamute energiatõhususe eesmärkide saavutamisel. Võimalikud takistused toetusmeetme rakendamisel on seotud energiatõhususe investeeringute kõrge maksumusega, mistõttu tervikliku rekonstrueerimise osakaal jääb tagasihoidlikumaks kui toetusmeetme planeerimisel prognoositi. Kõrgem rekonstrueerimise toetusmäär maapiirkondades, kus on madalamad sissetulekud, lahendab ühtlasi energiavaesusega seotud probleeme. Sihtrühm Väikeelamu, suvemaja või aiamaja omanik, kes kasutab eluaset aastaringselt elamiseks. Kooskõla riigiabi reeglitega Väikeelamute rekonstrueerimise meetme raames füüsilistele isikutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kõnealune abimeede ei ole suunatud ettevõtjatele, vaid füüsilistele isikutele, kes meetme raames ei tegele majandustegevusega. Ajakava Meetme rakendamise tegevuste periood on 2021-2024 aasta. 3.2 Energeetika Reform 3: Taastuvenergia tootmisseadmete ja salvestusseadmete rajamisega seonduva regulatsiooni tõhustamine Väljakutsed Kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminek on sätestatud ühe olulise Eesti jaoks vajaliku muutusena strateegias „Eesti 2035“. Selleks, et kliimaneutraalsele energiatootmisele üle minna, on vaja rajada uusi taastuvenergia tootmisseadmeid. Kulutõhusaimad neist Eesti jaoks on tuulegeneraatorid. Uute tuulegeneraatorite (>200m kõrgusega) kasutustegur on ka oluliselt kõrgem kui seni Eestis kasutusel olnud tuulegeneraatoritel ning seetõttu panustaksid tänapäevased tuulepargid ka meie varustuskindlusesse. 197 Taastuvenergia tootmisseadmete rajamisega seonduvad menetluslikud protsessid võivad sõltuvalt seadme mõjuulatusest ulatuda aastatesse (nt uute tuuleparkide puhul). Kindlasti on oluline vajalikud mõjuanalüüsid läbi teha, et tagada, et oluline negatiivne mõju oleks välistatud. Kuivõrd tuuleenergia tootmise tehnoloogiate areng on olnud kiire ja kavandatavate tuuleparkide kõrgus (>200 m) erineb oluliselt seni kasutusel olnud tuuleparkide kõrgusest (~70 m), on ka mõjud ning mõjudehindamisprotsess olulises mahus erinev. Eestis on kasutusel süsteem, kus ühe (taastuvenergia) tootmisseadme rajamiseks tehakse mitmeid üksikotsuseid nende otsuste tegemiseks pädevate asutuste poolt. Kliimaneutraalsuse suundumuste tuules on kasulik olemasolevad menetlusprotsessid ning õigusaktid vastavate asutustega koostöös (ning arendajate tagasisidet arvestades) üle vaadata ning vajadusel korrektuure teha. Vajalikud muudatused ei pea ilmtingimata seisnema õigusaktide muudatustes. Taastuvenergia tootmisseadmete rajamise hoogustamiseks võib piisata ka selgemate ja terviklikemate juhendmaterjalide loomisest. Seni on taastuvenergia tootmisseadmeid rajatud toetusskeemide vastu, käesoleva kümnendi üheks põhiliseks väljakutseks on selles sektoris toetusevabade investeeringute indutseerimine. Energia salvestusseadmetesse pole Eestis veel suuremahuliselt investeeritud – on oluline/kasulik, et turudisain hoogustaks juba alguses investeeringuid nendesse seadmetesse toetusvabalt. Eesmärgid Tagada, et taastuvenergia tootmisseadmete ja salvestusseadmete rajamisega seonduvad õigusaktid ning menetlusprotsessid oleksid aja- ning asjakohased ja potentsiaalsetele arendajale ning huvipooltele selged. Rakendamine Reform viiakse ellu läbi vajalike juhendmaterjalide ja protsessikirjelduste koostamise ning vajadusel ka õigusaktide uuendamise. Vajalikud tegevused tuvastatakse ideekorjete ning turuosalistega arutelude abil. Seejärel tehakse mõjude hindamised tuvastamaks parimad lahendused ning tegevused, mis on nende lahenduste rakendamiseks vajalik ellu viia. Osa tegevusi on juba teada ning ka töös (näiteks meretuuleparkide hoonestusloa menetluse tõhustamine, avaliku sektori elektri hankimise üle viimine taastuvelektri rohehangetele hoogustamaks toetusevabasid taastuvenergia investeeringuid, tuuleenergia kohaliku kasu instrumendi loomine62), osa tegevusi selgub reformi elluviimise käigus. Reformi puhul jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis/investeeringus osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse 62 Tuuleparkidest saadava tulu kohaliku omavalitsuse ning vahetult mõjutatud isikutega jagamise õiguslik instrument 198 korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Tegevused on suunatud erinevatele sihtrühmadele, arvestades nende eripära. Sihtgrupp Taastuvenergia tootmisseadmete rajamisega seonduvaid otsuseid tegevad riigiasutused, valdkondlike poliitikakujundamisega seotud ministeeriumid, arendajad, kohalikud omavalitsused, planeeringute koostajad. Partnerite kaasamine: Huvipoolte kaasamine toimub läbi temaatiliste töörühmade. Nt taastuvenergia arendajatega koostöö jaoks tegutseb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures taastuvenergia töörühm, planeeringutega seonduvaid küsimusi (sh taastuvenergiaga seonduvad) arutletakse ning lahendatakse planeeringute töörühmades. Meretuuleparkide rajamise hoogustamiseks on moodustatud eraldi siseriiklik töörühm, kuhu kuuluvad valdkonna otsustega seotud ministeeriumite ning nende allasutuste esindajad. Võimalikud takistused Huvipoolte erisuunalised huvid võivad hägustada otsitavat lahendust ning tekitada olulisi ajalisi nihkeid. Juhul kui õigusakte on vaja uuendada, ei pruugi selleks olla piisavalt toetust. Ajakava: Reformiga seonduvad tegevused (erinevad ümarlauaarutelud, töörühmad jne) on juba töös. Soovime jõuda olukorrani, kus hiljemalt 2024. aasta lõpuks on seadmete rajamise hoogustamiseks vajalikud tegevused tehtud nii tuuleparkide kui ka energia salvestusseadmete osas. Täpsem ajakava on esitatud lisatud failis. Investeering 3: Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks Väljakutsed Kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminek on sätestatud ühe olulise Eesti jaoks vajaliku muutusena strateegias „Eesti 2035“. Selleks, et kliimaneutraalsele energiatootmisele üle minna, on vaja rajada uusi taastuvenergia tootmisseadmeid. Ajalooliselt on elektri tootmine paiknenud Eestis peamiselt ühes piirkonnas (Ida-Virumaa). Taastuvenergia tootmisseadmete (tuulepargid, päikeseelektrijaamad) jaoks sobilikud asukohad paiknevad üle Eesti (sh eelkõige Lääne-Eestis), kus elektrivõrgu läbilaskevõime on madalam, on taastuvenergia tootmisseadmete liitmiseks võrguga vaja teha suuri investeeringuid. Eestis kasutusel oleva elektrivõrguga liitumise finantseerimise süsteemi kohaselt tasub enamiku liitumiskuludest liituja. Kõrged liitumiskulud pärsivad taastuvenergia arengut. Eestis maksab elektrivõrguga liituja enamiku võrguga liitumise kuludest (põhivõrgus ligi 100%, jaotusvõrgus ~80%). Sõltuvalt asukohast (ja tootmisseadme võimsusest) võivad liitumiseks vajalikud võrgutugevdused moodustada olulise osa taastuvenergia projekti kuludest (eriti meretuuleparkide puhul). Seetõttu näeme, et investeeringutoetuse abil elektrivõrgu 199 tugevdamine hoogustab olulisel määral taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist, sest nii muutub liitumine taastuvenergia tootmiseks soodsate oludega piirkonnas märkimisväärselt odavamaks. Liitumiskulude sisse ei arvestada juba tehtud võrguinvesteeringuid. Võrguettevõtjale antavat investeeringutoetust ei arvestata ka võrgutasu arvutamisel – nii hoiame taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamisega seotud kulud madalad nii tootjatele kui ka tarbijatele. Heaks näiteks sellest on Eesti-Läti 3. võrguühenduse rajamine EL kaasrahastusega (osa sünkroniseerimise projektist), mille tulemusena tarbijatele võrgutasu ei tõusnud (lisaks EL kaasrahastusele kasutati ühenduse rajamiseks ka laekunud pudelikaelatasusid) ning samal ajal vähenes Lääne-Eesti piirkonnas 100 MW tootmissuunalise võimsuse liitumise tasu ligi kolm korda (täpsemalt saab ülevaate Eesti põhivõrgu vabadest liitumisvõimsustest https://vla.elering.ee/). Sünkroniseerimise projekti raames tehtavad investeeringud perioodil 2021-2025 (https://tyndp2020-project- platform.azurewebsites.net/projectsheets/transmission/170) tugevdatakse Eesti elektrivõrgu komponente veelgi ning seeläbi väheneb kulu tootmisseadmete liitumiseks üle Eesti. Taastuvenergia tootmise ühendamise seisukohalt kõige nõrgemas olukorras just Lääne-Eesti ja Saarte 110 võrkudesse ühenduva tootmissuunalise võimsuse poolest. Selles piirkonnas on ka kõige paremad tuuleolud. Selleks, et olukorda parandada tuleb teha kogu 110 kV võrgus olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimete suurendamisega seotud investeeringuid ning siduda 110 kV võrk tugevamini 330 kV transiitvõrguga, et vähendada riikidevaheliste võimsusvoogude mõju läbi kohaliku 110 kV elektrivõrgu, mille mõjul ummistatakse võimalused kohalikel tootjatel täiendavaid võimsusi ühendada. Tootmissuunaliste läbilaskevõimete olukorda illustreerib ka Eleringi liitumisvõimsuste kaart (vt allolev joonis). 200 Joonis. Tootmissunalised võimsused Eesti põhivõrgus (punane värv indikeerib, et vabasi liitumisvõimsusi ei ole või on need väga väikesed, roheline värv näitab, et vabasid liitumisvõimsusi on suuremal määral saadaval). Tehes investeeringuid Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti elektri ülekandevõrku (110 kV ja 330 kV liinid) on võimalik Eesti elektrivõrgus paiknevatesse 330 kV alajaamadesse tekitada täiendavalt >600 MW tootmisvõimsuste liitumise võimekust. Selliste investeeringute (nt liinide tugevdamine, alajaamade rajamine jms) kogumaht ulatuks >120 mln €-ni. Kavandatava investeeringutoetusega toetatakse nende vajalike investeeringute ühe etapi teostamist: investeeringud Lääne-Eesti (sh saarte) ning Kesk-Eesti 330 kV ning 110 kV võrgu tugevdamisse. Nende investeeringute kogumaht on ~68 mln € ning selle tulemusena tekib ülekandevõrgu alajaamadesse kuni täiendavalt 200 MW tootmissuunalist liitumisvõimsust. Neid liitumisvõimsusi saavad kasutada kõik piirkonda taastuvenergia tootmisseadmeid rajada soovivad ettevõtjad. Eesmärgid Meetme eesmärgiks on suurendada taastuvenergia tootmise võrku integreerimise võimekust. Tegevuste tulemusena suureneb võrgu läbilaskevõime, samuti ka vastupidavus kliimamuutusetele (tormikindlus). Toetuse abil indutseeritud investeeringute realiseerumisel tekib 110 kV võrgus tootmissuunalist läbilaskevõimsus kuni 185 MW, olenevalt alajamadest ning 330 kV võrgus suureneb tootmissuunaline läbilaskevõimsus kuni 310 MW, olenevalt konkreetsest alajaamast (vt allolev joonis). Tagastamatu abi ei lähe võrgutasude arvestusse, mistõttu väheneb ka surve võrgutasude tõusuks. 201 Joonis: Tootmissuunaliste läbilaskevõimsuste kaart E-pärast RRP-st toetatavate investeeringute tegemist. (Roheline: vabu läbilaskevõimsusi on >50 MW, Punane: läbilaskevõimsusi on vähe või puudub üldse.) Rakendamine Eesmärkide täitmiseks kaasrahastatakse põhivõrguettevõtja poolt tehtavaid investeeringuid, mis panustavad taastuvenergia tootmisvõimekuse võrku liitmise kasvu. Kaasnevalt suureneb ka võrgu ilmastikukindlus (vastupidavus kliimamuutustele). Investeeringu puhul jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis/investeeringus osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Tegevused on suunatud erinevatele sihtrühmadele, arvestades nende eripära. Sihtgrupp Meetmest kaasrahastatakse elektri põhivõrguettevõtja tegevusi. Meetmest saavad kasu võrguga liituvad taastuvenergia tootmisseadmete omanikud, samuti ka liituda soovivad tarbijad (tootmissuunalise liitumisvõimsuse suurenemine toob kaasa ka tarbimissuunalise liitumisvõimsuse suurenemise ja vastupidi). Partnerite kaasamine 202 Huvipoolte kaasamine (nt kohalik omavalitsus, vahetult ja kaudselt mõjutatud isikud jne) võrgu renoveerimistööde ettevalmistamisel ning ajal toimub võrguettevõtja ning nende lepingupartnerite (tööde teostajate) poolt. Võimalikud takistused Põhiliseks takistuseks võivad osutuda ajalised nihked tööde elluviimise graafikus (nt võib minna kavandatatust kauem aega vajalike lubade/kooskõlastuste saamine, tööde elluviimiseks vajalike oluliste komponentide tarned võivad hilineda). Kuivõrd tegemist on renoveerimistöödega, on see risk madalam kui uue võrgu rajamisel. Seos riigiabi reeglitega Tegemist ei ole riigiabiga, sest toetatakse võrguettevõtjate (põhivõrguettevõtja) poolt tehtavaid investeeringuid. No potential effect on trade: legal or natural monopoly The TSO and DSOs in Estonia are natural monopolies and therefore support to for investments to upgrade/retrofit networks would not have an effect on trade and the presence of State aid would be excluded Oluline on markeerida, et põhivõrguettevõtja (Elering AS) ei ole VKE. Rakendamine Investeeringutoetus antakse põhivõrguettevõtjale tagastamatu abina elektrivõrkude renoveerimise kaasrahastamiseks Lääne-Eestis ja Kesk-Eestis eesmärgiga suurendada taastuvenergia tootmisseadmete liitumisvõimsusi kuni 310 MW ulatuses (sõltuvalt pingeastmest ja alajaamast). Toetuse määraks on ~44%, ülejäänu rahastatakse põhivõrguettevõtja enda vahenditest. Tegevused algavad 2021. aastal sõltuvalt tegevuste abikõlblikkusest ning otsuste kinnitamisest. Esimesel aastal toimuvad renoveerimise ettevalmistustööd (projekteerimine, hanked, vajalikud menetlused), ehitustöödega on võimalik alustada etapiti juba 2021. aastal ning tööde viimaste etappide lõpptähtajaks on 2026. aasta juuli. Meetme raames kavandatud investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis Projekti nimetus tugev 330 kV L357 Kiisa-Paide uue õhuliini rekonstrueerimine kV AJ õhuli inide duse Lihula 330 330/110 kV d 330 kV L356 Mustvee-Paide uue õhuliini rekonstrueerimine Alajaama ehitus Kaks 200 MVA trafot Reaktiivvõimsuse reguleerimisseade 120 Mvar 110 kV L170 Lihula - Virtsu uue õhuliini ehitus 110 kV võrgu tugevdamine 110 kV L035/L036 Lihula-Rõuste õhuliini rekonstrueerimine Rõuste-Virtsu uue õhuliini ehitus L173 Võiküla - Orissaare paralleelliini ehitamine L175 Sikassaare Leisi eraldi mastidele rajamine liinist L176 Sikassaare-Valjala 203  L017 Kiisa-Rummu rekonstrueerimine Väikese läbilaskevõimsusega õhuliinide gabariitide tõstmine Väikse väina teise 110 kV merekaabli rajamine Väikese mereka 110 kV väina abel Orissaare AJ laiendus Reaktiivvõimsuse kompenseerimisseade 30 Mvar Investeering 4: Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm Väljakutsed Kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminek on sätestatud ühe olulise Eesti jaoks vajaliku muutusena strateegias „Eesti 2035“. Selleks, et kliimaneutraalsele energiatootmisele üle minna, on vaja rajada uusi taastuvenergia tootmisseadmeid. Eestis maksab elektrivõrguga liituja enamiku võrguga liitumise kuludest (põhivõrgus ligi 100%, jaotusvõrgus ~80%). Sõltuvalt asukohast (ja tootmisseadme võimsusest) võivad liitumiseks vajalikud võrgutugevdused moodustada olulise osa taastuvenergia projekti kuludest. Tootmisseadmete liitumise puhul tähendab see seda, et tootja maksab liitumiseks vajalikud investeeringud ning seeläbi vähenevad ka piirkonnas tarbimissuunalised liitumiskulud. See tähendab, et tootmisseadme rajaja jaoks võib liitumine ebamõistlikult kallis olla, kuid sotsiaalmajandusliku kasu mõttes oleks tegemist mõistliku investeeringuga. Eesmärgid Taastuvelektri tootmine tööstusalade juures suurendab nende alade atraktiivsust keskkonnateadliku investori silmis ning muudab elektrisüsteemi tõhusamaks (tootmine paikneb tarbimise lähedal). Meetme eesmärgiks on hoogustada taastuvenergia tootmisseadmete rajamist tööstusalade juurde läbi võrguga liitumise toetamise. Rakendamine Eesmärkide täitmiseks kaasrahastatakse tööstusalades ettevõtjate poolt tehtavaid investeeringuid taastuvenergia tootmisseadmete elektrivõrguga liitumiseks. Investeeringu puhul jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis/investeeringus osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Tegevused on suunatud erinevatele sihtrühmadele, arvestades nende eripära. Sihtgrupp 204 Meetmest kaasrahastatakse tööstusaladesse taastuvelektri tootmisseadmeid rajavate ettevõtete võrguga liitumise kulusid. 2018. a. rahandusministeeriumi teostatud analüüsi põhjal on Eesti 79 tööstusala, sh Ida-Viru ja Võru- mõlemas 9; Pärnu, Lääne-Viru-mõlemas 7; Viljandi, Valga, Põlva, Järva, Hiiu- kõigis 5; Saare, Rapla, Lääne, Harju- kõigis 4 ning Tartu, Jõgeva- mõlemas 3. Partnerite kaasamine: Huvipoolte kaasamine toimub meetme väljatöötamise käigus meetme tingimuste kooskõlastamisel. Kavandatavad meetme tingimused pannakse avalikule konsultatsioonile. Meetme väljatöötamise eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Investeeringu elluviimisel (vajalike ehitustööde teostamisel) kaasab huvipooli (nt kohalik omavalitsus, vahetult ja kaudselt mõjutatud isikud jne) toetust saav ettevõtja ning tema lepingupartnerid. Võimalikud takistused Põhiliseks takistuseks võivad osutuda ajalised nihked tööde elluviimise graafikus (nt võib minna kavandatust kauem aega vajalike lubade/kooskõlastuste saamine, tööde elluviimiseks vajalike oluliste komponentide tarned võivad hilineda). Investeeringute teostamisel lühikese aja jooksul võib takistuseks saada ka pädevate spetsialistide olemasolu. Seos riigiabi reeglitega Kuivõrd toetatakse äriühingute poolt tehtavaid investeeringuid ning on olemas selektiivsus (toetuse saaja valitakse taotlusvooru tulemuste alusel), on tegemist riigiabiga. Riigiabi andmist kavandatakse üldise grupierandi määruse alusel, GBER artikkel 41. See määrus läheb käesoleva meetme väljatöötamise perioodil muutmisse, mistõttu on oluline tagada, et riigiabi reeglite muutmisel tagataks taastepaketi tõhus ning kiire rakendamine. Rakendamine Toetust antakse vastavalt riigiabireeglitele, toetusmäär täpsustub uute riigiabi reeglite rakendumisel, kuid tõenäoliselt jääb 30-50% vahele (oleneb ka toetust taotleva ettevõtte suurusest). Korraldatakse avatud taotlusvoor, mille tulemusena rahastatakse projekti (või projekte – st toetatavaid investeeringuid võib olla mitmeid), kus soovitakse tööstusalades suurendada elektrivõrguga liitumisvõimsust taastuvenergia tootmisseadme rajamise võimaldamiseks. Taotlusvoor korraldatakse 2022. aastal, eduka(te) projekti(de) valik vähemalt 70% rahaliste vahendite ulatuses toimub hiljemalt 2022. aasta lõpuks ning projekti raames teostatavad tööd peavad lõppenud olema 2026. aasta juuliks. Investeering 5: Energia salvestuse pilootprogramm Väljakutsed Kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminek on sätestatud ühe olulise Eesti jaoks vajaliku muutusena strateegias „Eesti 2035“. Selleks, et kliimaneutraalsele energiatootmisele üle minna, 205 on vaja olulisel määral ning kiiresti suurendada taastuvenergia osatähtsust. Rohkem taastuvenergiat süsteemis (nii elektri- kui ka soojusvõrkudes) suurendab vajadust energia salvestuse järgi. Näiteks tipukoormuste katmiseks kaugküttesüsteemides kasutatakse fossiilkütuseid, sest tipukoormuse katmiseks taastuvenergia tootmisseadmete (nt biomassi katelseadmete üledimensioneerimine) kasutamine ei ole otstarbekas. Taastuvenergiast toodetud soojuse salvestamine madala nõudlusega perioodil (näiteks suvisel ajal biomassi koostootmisjaamas elektri tootmisel tekkiva jääksoojuse salvestamine) ning selle katmine tipukoormuse (talvisel) ajal võimaldab fossiilkütuste kasutust vältida. Kaugkütte puhul on eelistatud seasonal ehk pikemaajaline salvestus (kuudes) ja elektri puhul lühemaajaline salvestus (tundides/päevades). Elektriturul on nõudluse kõikumised nii päeva sees (öö vs päev) kui ka reaalajas (sageduse hoidmiseks vajalikud tegevused) ning salvestus aitab hästi tasakaalustada varieeruvat taastuvelektri toodangut (tuul ja päike). 2020. aastal käivitasime Euroopa Komisjoni rahastamisel uuringu kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku võimalustest Eestis, mis valmib 2022. aasta alguses ning mille tulemusena saame teada, milline kliimaneutraalse elektritootmiseni jõudmise teekaart on Eesti jaoks parim (sh palju on vaja elektri salvestust ning millised peaksid olema riigipoolsed tegevused salvestuse turule toomiseks). Elektri salvestusseadmete puhul on Eestis võimalik lisaks akudele kasutada ka Eesti asukoha- ja ajaloospetsiifilistest eripäradest tulenevaid eeliseid. Näiteks on Eesti ettevõtjatel plaane rajada elektri salvestusseadmeid (pumphüdroakumulatsioonijaamad) Eesti põhjarannikule kasutades merepinna ning maapõue rajatava salvestusseadme kõrguste erinevust, aga ka tühjakskaevandatud kaevandusalasid, kasutades maapinna ja kaevanduse kõrguste erinevusi. Käesoleva meetme maht ei ole kahtlemata piisav, et selliste salvestusseadmete rajamist toetada, kuid pilootprojekti käigus kogutud teave võimaldab riigil kujundada tõhusam raamistik toetusvabade salvestusseadmete turule tootmiseks tulevikus. Eesmärgid Usume, et energiaturgudel (nii elektriturg, aga ka kaugküte) peaksid investeeringud pikas perspektiivis toimuma turupõhiselt. Toetust võib olla vaja turutõrgete ületamiseks, uute toodete/teenuste turule toomiseks. Seetõttu on meetme eesmärgiks energia salvestuse kasutuselevõtu hoogustamine läbi investeeringutoetuse ning seeläbi suurendada taastuvenergia osatähtsust kaugküttesüsteemides ning vähendada fosiilkütuste kasutust. Väheneb fossiilenergia vajadus tipukoormuse katmiseks, sest kasutatakse taastuvenergiast toodetud salvestatud energiat. Samuti vähenevad kaod taastuvenergia tootmisel (nt suvel kaugküttevõrkudes) – st suureneb kaugküttesüsteemi energiatõhusus. Võimaldab ressursse kasutada suurema efektiivsusega ja madalama KHG heitega. Rakendamine Eesmärkide täitmiseks kaasrahastatakse ettevõtjate poolt tehtavaid investeeringuid energia salvestusseadmetesse. 206 Investeeringu puhul jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused reformis/investeeringus osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Tegevused on suunatud erinevatele sihtrühmadele, arvestades nende eripära. Sihtgrupp Meetmest rahastatakse pilootprojektina soojusettevõtjate poolt salvestusseadmetesse investeerimist ning ettevõtjate poolt elektri salvestusseadmetesse investeerimist. Kaugkütte soojusssalvestuse puhul on toetuse taotlejaks kaugkütteettevõtjad. Elektrisalvestuse puhul on toetuse taotlejaks ettevõtja, kellel pole õigusaktidega keelatud salvestusseadmete omamine või opereerimine (nt elektri jaotus- ja põhivõrguettevõtjate puhul on selline keeld olemas). Partnerite kaasamine Huvipoolte kaasamine toimub meetme väljatöötamise käigus meetme tingimuste kooskõlastamisel. Kavandatavad meetme tingimused pannakse avalikule konsultatsioonile. Meetme väljatöötamise eest vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Investeeringu elluviimisel (vajalike ehitustööde teostamisel) kaasab huvipooli (nt kohalik omavalitsus, ettevõtted ja nende erialaliidud, vahetult ja kaudselt mõjutatud isikud jne) toetust saav ettevõtja ning tema lepingupartnerid. Võimalikud takistused Põhiliseks takistuseks võivad osutuda ajalised nihked tööde elluviimise graafikus, mida mõjutavad vajalike lubade/kooskõlastuste saamine, tööde elluviimiseks vajalike oluliste komponentide tarneraskused (tootmisvõimsus + koroonaviiruse COVID-19 levikuga seotud tarneraskused). Lisaks võib takistuseks osutuda ruumipuudus (katlamajad on meil enamasti asulates sees ning kinnistud on väikesed, füüsiliselt ei pruugi mahtuda sinna midagi ehitama) ning kompetentsi puudus. Seos riigiabi reeglitega Kuivõrd toetatakse äriühingute poolt tehtavaid investeeringuid ning on olemas selektiivsus (toetuse saaja valitakse taotlusvooru tulemuste alusel), on tegemist riigiabiga. Riigiabi andmist kavandatakse üldise grupierandi määruse alusel, elektrisalvestuse puhul GBER artikkel 38 ja soojussalvestuse puhul GBER artikkel 46. See määrus läheb käesoleva meetme väljatöötamise perioodil muutmisse, mistõttu on oluline tagada, et riigiabi reeglite muutmisel tagataks taastepaketi tõhus ning kiire rakendamine. Rakendamine Toetust antakse vastavalt riigiabireeglitele, toetusmäär täpsustub uute riigiabi reeglite rakendumisel, kuid tõenäoliselt jääb 30-50% vahele (oleneb ka toetust taotleva ettevõtte suurusest). Korraldatakse avatud taotlusvoor, mille tulemusena rahastatakse projekti (või 207 projekte), kus soovitakse rajada elektri salvestusseadmeid või kaugküttevõrkudes rajada soojussalvestusseadmeid. Eelduslik toetuse määr on kuni 30%. Taotlusvoor korraldatakse 2022. aastal, eduka(te) projekti(de) valik vähemalt 70% rahaliste vahendite ulatuses 2022. aasta lõpuks ning projekti raames teostatavad tööd peavad lõppenud olema 2026. aasta juuliks. 4. Avatud strateegiline autonoomia ja julgeoleku aspektid Elamufondi energiatõhususega seotud investeeringuid võib pidada oluliseks elemendiks energiajulgeoleku tagamisel, sest saavutatav energiasääst vähendab energiavõrkude koormust ja suurendab sõltumatust tarneahelate kõikuvatest mahtudest. Elamumajanduse energiatõhususe planeeritavad investeeringud ja reformid arvestavad Euroopa Komisjoni 2019. aasta soovitusega, mis tõi välja vajaduse vähendada hoonete energiakulu, mis on üle Euroopa keskmise. Samuti on arvesse võetud Euroopa Komisjoni 2020. aasta soovitusi tõkestada viiruste (pandeemia) levikut (hoonete sisekliima parandamine „deep renovation“ raames) ning suurendada erainvesteeringuid ja keskenduda energiat kokkuhoidvate meetmete väljatöötamisele. Majanduses on kõik omavahel seotud: ehitusest sõltub otseselt materjalitootmine, veondus, logistika ning kaudselt majutus, toitlustus, kodumajapidamiste väljaminekud olmele ja muudki valdkonnad. Rekonstrueerimine on töömahukas, loob töökohti ja toob investeeringuid, mis on sageli seotud kohalike tarneahelatega. Üks ühik „toodangut“ ehituses loob kaudselt täiendava 0,7 ühikut teistes valdkondades. See tähendab, et 100 ehitajat loob juurde 70 töökohta autojuhtidele, kokkadele ja teistele töölistele. Majandustsükli madalseisus tehtud investeeringud on sisemajanduse kogutoodangu kasvule suhteliselt tugevama mõjuga kui majandustõusu ajal. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hiljutises aruandes kestliku taastumise kohta63 märgiti, et hoonete renoveerimine aitab luua või säilitada kõige rohkem töökohti iga investeeritud euro kohta – ühe miljoni euro suuruse investeeringuga kaasneb ca 12-18 kohalikku töökohta. Uute tehnoloogiate arendamine ja nendel baseeruvate lahenduste turule tulek pakuvad ettevõtjatele võimaluse saavutada globaalseid konkurentsieeliseid. Euroopa ettevõtetel on väga suur potentsiaal tõusta maailmas tippu, kui traditsioonilise hoonete renoveerimise kõrval võetakse kasutusele uusi tootlikkust ja kiirust suurendavaid lahendusi. Näiteks Eestis arendatav rekonstrueerimine tehases toodetud elementidega võimaldab kasutada puitmajatehastes valmistavaid eeltoodetud paneele, mis kiirendab renoveerimise protsessi ja pakub konkurentsi traditsioonilise rekonstrueerimismeetodiga, toetades seejuures energiasõltumatust. Toetused elektrivõrkude tugevdamisse ning taastuvenergia tootmisseadmete investeeringute hoogustamisse panustavad Eesti ja Euroopa Liidu energiajulgeolekusse ning tulevikukindla (kliimaneutraalse) energiasüsteemi loomisse. 63 IEA World Energy Outlook Special Report, Sustainable Recovery, juuni 2020, kättesaadav https://www.iea.org/reports/sustainable-recovery 208 5. Piiriülesed ja rahvusvahelised projektid Pole kohaldatav – toetatakse investeeringuid Eestis. 6. Komponendi roheline dimensioon Kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks tähendab, et hoonete rekonstrueerimisel tuleb järk-järgult kasutusele võtta uudseid lahendusi ja tehnoloogiaid – jätkusuutlikud materjalid, tehases tootmine, digitaalsed tööriistad. Ressursside tõhus kasutamine, tehasepõhised lahendused ja suurem tootlikkus ehitussektoris toetavad keskkonnasäästlikku tervikrekonstrueerimist energiatõhususe eesmärgil ning soodustavad taastuvenergia lahenduste kasutuselevõttu ja keskkonnasõbralikke lahendusi. Elamumajanduse investeeringud toetavad rohepööret 100%. Korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimine parandab energiatõhusust märkimisväärselt ning eluhoonete rekonstrueerimisega on võimalik vähendada küttevajadust kuni 50%, vähendades importitud fossiilsete kütuste kogust ja süsinikdioksiidi heitkoguseid. Eesti energiamajanduse arengukavas on hoonete energiatõhususega seotud eesmärgid järgmised: 2030. aastaks on 40% väikeelamutest energiatõhususe klassis C või D; kortermajadest 50% on energiatõhususe klassis C. Eesti energiamajanduse arengukava 2030 raamuuringud näitasid, et soojusenergia säästmise tehniline potentsiaal elamumajanduses on väga suur – 9,3 TWt/a, mis on ligikaudu 80% hoonefondi praegusest soojusenergiakasutusest. Eesti hoonete pikaajaline rekonstrueerimise strateegia toob välja, et hoonete täieliku rekonstrueerimisega on võimalik saavutada energia lõpptarbimise vähenemine 7 TWt/a. Soojusenergia tarbimist saab vähendada kuni 70% (6,4 TWt/a) ja elektritarbimist kuni 20% (0,5 TWt/a). Eesti kliimaambitsiooni analüüsi põhjal, mis arvestab kaugkütte ja elektri prognoosidega, on olemasolevate hoonete CO2 heite vähenemise potentsiaal 90% (umbes 4 miljonit tCO2/a). Eesti hoonete pikaajaline rekonstrueerimise strateegiast lähtuvad tegevused annavad olulise panuse Euroopa Liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Taastuvenergia kasutuselevõtu hoogustamise raames tehtavad investeeringud panustavad rohepöördesse (100%), täpsemalt arukad energiasüsteemid (sh nutivõrgud ja IKT-süsteemid) ning nendega seotud salvestus. Investeeringute tulemusena suureneb otseselt taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises ning see panustab Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 taastuvenergia osatähtsuse suurendamise (42% aastaks 2030) eesmärki, aga ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki (-70% võrreldes 1990. aastaga aastaks 2030). Investeeringutoetuste tulemusena tekib Eestisse 2026. aastaks: • elektrivõrkudes kuni 310 MW ulatuses (sõltuvalt pingeastmest ja alajaamast) taastuvenergia tootmisseadmete liitumisvõimsust; • 28 MW täiendavat võimekust tööstusalade juurde taastuvelektri tootmisseadmeid rajada; • kaugküttesüsteemidesse 60 000 m3 soojussalvestusmahtu ning elektrisüsteemi kuni 10 MW elektri salvestusvõimsust. 209 7. Komponendi digitaalne dimensioon Komponent ei panusta otseselt digitaalsesse üleminekusse. Elamumajanduses on ühisosa käesoleva kava koosseisus plaanitud digipöörde tegevustega ning vastavatae eesmärkidega: investeeringutega on võimalik kasutusele võtta kaasaegseid tehnoloogiaid, mis võimaldavad andmete kogumist, analüüsimist, jagamist ja sellest tulenevalt keskkonnamõju ning majanduse aspektist tõhusamaid investeeringuid tulevikus. 8. Kooskõla Do no significant harm printsiibiga Elamumajanduses põhimõtet “Do no significant harm” ehk negatiivse tervikmõju vältimise põhimõtet rakendatakse ja tagatakse Eestis kehtivate valdkondlike õigusaktide ja määrustega. Renoveerimislaines kasutatavad materjalid peavad vastama kehtivatele standarditele ning rekonstrueerimisel ei saa kasutada mürgiseid või tervisele kahjulikke materjale. Energeetika valdkonnas on „Do no significant harm“ põhimõtte ehk negatiivse tervikmõju vältimise põhimõtte järgimine rahastatavate projektide osas tagatud läbi Eestis kehtivate valdkonnaga seotud õigusaktide järgimise (nt keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus). Põhimõtte mittejärgimise või osalise järgmise riske maandab ka rahastatavate investeeringute olemus – rahastatakse investeeringuid taastuvenergia tootmise hoogustamiseks. 9. Verstapostid, sihid ja ajakava Investeeringute elluviimise eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning SA KredEx. Toetusmeetmete rakendamisega seotud peamised riskid on järgnevad: • huvi rekonstrueerimise vastu on madal või ei soovita korterelamuid terviklikult rekonstrueerida, sest tööde hind ja ehitusmaterjalide hind on kõrged (COVID-19 kriisi mõjud); • taotlusvoorude kohta edastatud informatsioon pole piisavalt mõjus, et motiveerida korteriühistuid terviklikult rekonstrueerima; • tulenevalt suurenenud nõudlusest rekonstrueerimise turul rekonstrueerimistööde tähtajad pikenevad ja projektid ei valmi tähtaegselt; • korterelamute rekonstrueerimisel saavutatud energiatõhususega vähendatakse kasvuhoonegaaside hinnangulist heidet vähem kui seatud eesmärgid ette näevad. Elamumajanduse energiatõhususe investeeringute vahe- ja lõppeesmärgid ning ajakava on esitatud tabeli kujul. a) Investeering 1: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine 210 Eesmärk Tähtaeg Eesmärgi kirjeldus Taotlusvoorude 2022, II Taotlusvoorude ettevalmistus ja väljakuulutamine. avamine kvartal Toetusmeetme määruse tähenduses on rekonstrueerimine hoone osaline või terviklik rekonstrueerimine, mille käigus soojustatakse fassaad ja katus; vahetatakse aknad ja uksed; paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioon; tehakse muid hoone korrashoiuga seotud töid (nt torustiku vahetus). Toetusmeetme määrusega eristatakse regioone kinnisvara väärtuse alusel ja kõrgem toetusmäär on madala kinnisvaraväärtusega regioonis. Paranenud 2024, Energiatõhususe paranemist mõistetakse kui eluaseme energiatõhususe IV energiaklassi paranemist vähemalt ühe energiaklassi võrra ga eluruumide kvartal energiatõhususe regulatsioonide kohaselt, mida tõendatakse arv energiamärgisega (EPC). Tervikrekonstrueerimisel peab saavutama energiatõhususe energiaklassi C, mis vastab Euroopa Liidu regulatsioonides “medium-depth” tasemele. Energiatõhususe klassifikatsioon vastab direktiivile 2010/31/EL ja seda järgitakse riikliku energiatõhususe sertifikaadi väljastamisel. Eluase on määratletud kui "eluruum või eluruumid ühes hoones või eraldi hoones, mis on mõeldud ühele leibkonnale aastaringseks elamiseks” (vt ESTAT). Kasvuhoonegaa 2026, II Toetatavate tegevuste hinnanguline kasvuhoonegaaside side arvestuslik kvartal koguheite vähenemine. Lähtealus viitab kasvuhoonegaaside vähenemine hinnangulisele vähenemisele ja saavutatud väärtus arvutatakse kasvuhoonegaaside hinnangulise koguarvuna, mis põhineb saavutatud energiasäästu mõõtmisel üks aasta pärast sekkumise lõpetamist. Hinnatakse kui toetusmeetme tegevused on ellu viidud ja kõik vajalikud dokumendid on esitatud korteriühistute poolt (EPC, audit jt dokumendid) Kasvuhoonegaaside tulemuse arvutus baseerub energiatarbimise ja teiste asjakohaste andmete SA Kredex'i mudelil. Saavutatud tulemused saadakse toetavate tegevuste lõppemisel, 2026. a I kvartalis. b) Investeering 2: Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine Eesmärk Tähtaeg Eesmärgi kirjeldus Taotlusvooru 2022, II Taotlusvooru ettevalmistus ja väljakuulutamine. Toetusmeetme avamine kvartal määruse tähenduses on rekonstrueerimine hoone osaline või terviklik rekonstrueerimine, mille käigus soojustatakse fassaad ja katus; vahetatakse aknad ja uksed; paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioon; tehakse muid hoone korrashoiuga seotud töid (nt torustiku vahetus). Toetusmeetme määrusega 211  eristatakse regioone kinnisvara väärtuse alusel ja kõrgem toetusmäär on madala kinnisvaraväärtusega regioonis. Paranenud 2024, Energiatõhususe paranemist mõistetakse kui eluaseme energiatõhusus IV energiaklassi paranemist vähemalt ühe energiaklassi võrra ega kvartal energiatõhususe regulatsioonide kohaselt, mida tõendatakse eluruumide arv energiamärgisega (EPC). Tervikrekonstrueerimisel peab saavutama energiatõhususe energiaklassi C, mis vastab Euroopa Liidu regulatsioonides “medium-depth” tasemele. Energiatõhususe klassifikatsioon vastab direktiivile 2010/31/EL ja seda järgitakse riikliku energiatõhususe sertifikaadi väljastamisel. Eluase on määratletud kui "eluruum või eluruumid ühes hoones või eraldi hoones, mis on mõeldud ühele leibkonnale aastaringseks elamiseks” (vt ESTAT). Energeetika valdkonna reformide ja investeeringute eesmärgid ja ajakava on kavandatud järgmiselt: Reform 1: Taastuvenergia tootmisseadmete rajamisega seonduva regulatsiooni tõhustamine Reformi raames tehtavate tegevuste tulemusena on taastuvenergia tootmisseadmete rajamise hoogustamiseks vajalike muudatuste eelnõud (nt juhendmaterjalid, õigusaktide eelnõud jms) muudetud ning avaldatud/jõustatud hiljemalt 2023 IV kvartalis. Investeering 3: Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks Investeeringutoetuse (toetuse määr ~44%) tekib Eesti elektrivõrkudesse hiljemalt 2026. aastal kuni 310 MW ulatuses (sõltuvalt pingeastmest ja alajaamast) taastuvenergia tootmisseadmete liitumisvõimsust. Investeering 4: Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm Investeeringutoetuse (toetuse määr 30...50%) abil tekib Eestisse hiljemalt 2026. aastal 28 MW täiendavat võimekust tööstusalade juurde taastuvelektri tootmisseadmeid rajada. Investeering 5: Energia salvestuse pilootprogramm Investeeringutoetuse (toetuse määr 30...50%) abil tekib pilootprogrammi raames Eestisse hiljemalt 2026. aastal kaugküttesüsteemidesse 60 000 m3 soojussalvestusmahtu ning tekib Eesti elektrisüsteemi kuni 10 MW elektri salvestusvõimsust. 2020. aasta lõpu seisuga Eestis suuremahulist elektri- ja soojussalvestust kasutusel ei olnud. 212 10. Finantseerimine ja maksumus Elamufondi energiatõhususe meetmete maksumus: a) Korterelamute rekonstrueerimise toetamine 44,75 mln € Hinnastamise metoodika aluseks on SA KredExi varasem toetusmeetmete rakendamise kogemus. Varasemate taotlusvoorude statistika põhjal on toetusmeetme keskmine summa ühe korterelamu tervikrekonstrueerimise läbiviimiseks 350 000 €. Arvestatud on varasemate taotlusvoorude taotluste põhjalt (tervik- ja osaline rekonstrueerimine), et ühes korterelamus on keskmiselt 30 korterit. Arvestades eeltoodut, on 2026. aasta eesmärk rekonstrueerida kuni 150 korterelamut. Halduskulud meetme (sh väikeelamute rekonstrueerimine) rakendamiseks moodustavad kuni 3% koguinvesteeringust (flat rate põhimõte). Kulude arvestamise aluseks on varasem toetusmeetmete rakendamise kogemus ja planeeritud tegevused struktuurivahendite tehnilise abi eelarves. b) Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine 2,4 mln € Hinnastamise metoodika aluseks on SA KredExi varasem toetusmeetmete rakendamise kogemus. Toetusskeemi on varasemalt rakendatud ja toetusmeetme planeerimiseks vajalik andmestik sh statistika baseeruvad varasematel taotlusvoorudel. Hinnastamisel on ühtlasi arvestatud erinevaid muutujaid (prognoosi mudel, ehitushindade kallinemine, võimalike toetusmäärade ja osakaalude varieeruvus). Aga kuna andmete varieeruvus on suur ja toetusmeetme tingimused mõjutavad toetatud projektide arvu, siis prognoos on tehtud keskmiste näitajate alusel. 2020. aasta taotlusvoorus oli keskmine toetuse taotlus 30 000 €, käesolevas toetusmeetme planeerimisel arvestatakse, et toetusmeetme maksimaalne määr on väiksem. Arvestades eeltoodut, on eesmärgiks 2024. aastaks toetada 130 väikeelamu rekonstrueerimist ja energiatõhustamist. Halduskulud meetme rakendamiseks on arvestatud korterelamute rekonstrueerimise halduskulude sisse. Reform 1: Taastuvenergia tootmisseadmete rajamisega seonduva regulatsiooni tõhustamine EL taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavaid kulusid selle meetme all ette ei tehta, kulud kaetakse olemasolevatest riigieelarvelistest vahenditest. Investeering 3: Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks Investeeringu kogumaksus on ~68,5 mln €, millest toetuse osa RRF-ist on 30 mln €. Meetmest rahastatakse elektri põhivõrguettevõtja Elering AS tegevusi. Toetuse lõppsaaja üksikprojektina on Elering AS, kes teeb investeeringud. Investeeringud on esitatud käibemaksuta. Meetme raames kavandatud investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis Projekti nimetus 213  tugev 330 kV L357 Kiisa-Paide uue õhuliini rekonstrueerimine kV AJ õhuli inide duse Lihula 330 330/110 kV d 330 kV L356 Mustvee-Paide uue õhuliini rekonstrueerimine Alajaama ehitus Kaks 200 MVA trafot Reaktiivvõimsuse reguleerimisseade 120 Mvar 110 kV L170 Lihula - Virtsu uue õhuliini ehitus 110 kV L035/L036 Lihula-Rõuste õhuliini rekonstrueerimine 110 kV võrgu tugevdamine Rõuste-Virtsu uue õhuliini ehitus L173 Võiküla - Orissaare paralleelliini ehitamine L175 Sikassaare Leisi eraldi mastidele rajamine liinist L176 Sikassaare-Valjala L017 Kiisa-Rummu rekonstrueerimine Väikese läbilaskevõimsusega õhuliinide gabariitide tõstmine Väikse väina teise 110 kV merekaabli rajamine Väikese mereka 110 kV väina abel Orissaare AJ laiendus Reaktiivvõimsuse kompenseerimisseade 30 Mvar Investeering 4: Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm Pilootprojekti hinnanguline maksumus on kokku 14-23 mln € (sõltuvalt lõplikust toetuse määrast), sellest toetuse osa RRF-st: 7 000 000 €. Elluviijaks on SA KIK. Võrguga liitumise maksumus sõltub asukohast, kuhu liitumist soovitakse. Asukoht selgub avatud taotlusvooru käigus. Toetusmäär täpsustub uute riigiabi reeglite rakendumisel, kuid tõenäoliselt jääb 30-50% vahele (oleneb ka toetust taotleva ettevõtte suurusest). Investeering 5: Energia salvestuse pilootprogramm Pilootprojekti hinnanguline maksumus on kokku 18,7 mln €, sellest toetuse osa RRF-st 8 mln €. Elluviijaks on SA KIK. Kuna tegemist on pilootprojektiga, selgub täpne maksumus taotlusvooru käigus. Meetmest rahastatakse pilootprojektina soojusettevõtjate poolt salvestusseadmetesse investeerimist ning ettevõtjate poolt elektri salvestusseadmetesse investeerimist. Toetust antakse vastavalt riigiabireeglitele, toetusmäär täpsustub uute riigiabi reeglite rakendumisel, kuid tõenäoliselt jääb 30-50% vahele (oleneb ka toetust taotleva ettevõtte suurusest). 214 KOMPONENT 5: SÄÄSTLIK TRANSPORT 1. Komponendi kirjeldus: Säästlik transport Valdkond: Rohepööre/ säästlik transport Eesmärk: Tõsta säästliku ja keskkonnasõbraliku transpordi kasutust, vähendades rohegaasi heidet. Reformid ja/või investeeringud: Reform 1: Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu Investeering 1: Turba-Rohuküla raudtee rajamine lõigus Turba - Risti Investeering 2: Ülemiste ühisterminal Investeering 3: Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine Investeering 4: KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse Hinnanguline kogumaksumus: 96,05 MEUR; taotletud RRFist: 96.05 MEUR 2. Peamised väljakuted ja eesmärgid Eesti jaoks vajaliku muutusena strateegias „Eesti 2035“ on transpordisektoris oluline roll kasvuhoonegaaside heidet vähendavatel investeeringutel. Eesmärk on luua taristu, et minna üle keskkonnahoidlikele sõidukitele, suurendame avalikus sektoris keskkonnahoidlike sõidukite kasutamist, arendame rahvusvahelisi ja riigisiseseid ühendusi, et vähendada ajakulu vahemaade läbimisel ning suurendada liiklusohutust ja ligipääsetavust. Ka kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab toetava taristu rajamist. Kavandatava Transpordi- ja Liikuvuse 2021-2035 arengukava põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks. Tarvilik on võtta kasutusele väikse süsinikusisaldusega kütused kõikides transpordiliikides, et saavutada keskkonnasäästu eesmärgid. Taristuarenduses lähtume terviklike (transpordi)koridoride loogikast, kavandame taristut multimodaalselt ning arvestame riigikaitse vajadusi ja siseturvalisuse kaalutlusi. Arendame transpordisüsteemi säästvalt, nutikalt, kasutusmugavalt ja kulutõhusalt, lähtudes pikaajalistest plaanidest, ning muudame taristul liiklemise kõigile liiklejatele ohutumaks, ligipääsetavaks ja säästlike liikumisviiside jaoks ligitõmbavamaks (s.o lähtume sõidukita liiklejate vajadustest). Soovime vähendada 2035. aastaks liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk 30 hukkununi kolme aasta keskmisena. 215 Linnapiirkondades arendame omavahel ühendatud ja jagatud liikuvust soosivat keskkonda, sh loome lahendusi, mis toetavad rohkem aktiivsete liikumisviiside kasutamist ning eri transpordiliikide koostoimet, et suurendada säästlike liikumisviiside kasutust autokasutajate arvelt. Väljaspool suuremaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu, Pärnu) aitame kõrvaldada kitsaskohti, mis ei võimalda ohutult jalgrattaga ja jalgsi liikuda, sh pöörame tähelepanu Rail Balticu kohalike raudteepeatuste ühendamisele asulakeskuste ning olemasoleva jalgratta- ja/või jalgteede võrgustikuga. Suurendame raudteesõidukite kiirust ja ohutust ning loome uusi ühendusi, et kasvatada raudtee kui keskkonnahoidliku liikumisviisi kasutust, lisaks suuname konkureeriva alternatiivi korral nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Kavandatava Transpordi- ja Liikuvuse 2021-2035 arengukava põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika¹, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks. Tarvilik on võtta kasutusele väikse süsinikusisaldusega kütused kõikides transpordiliikides, et saavutada keskkonnasäästu eesmärgid². Võttes aluseks Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärgid (transpordisektor peab vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 90% ja muutuma eelkõige linnades oluliselt vähem saastavaks, et saavutada kliimaneutraalsuse eesmärk), soovime 2035. aastaks vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 1700 kt³-ni. Lisaeesmärgid on seatud avaliku sektori hangete kohta, mis peavad keskkonnahoidlike maanteesõidukite direktiivi4 järgi tagama hangetes keskkonnahoidlike sõidukite osatähtsuse kooskõlas direktiivi eesmärkidega aastateks 2025 ja 2030. Liikuvuspoliitikas toome ühistranspordi inimestele lähemale, muutes selle kasutamise mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks ning kasutades selleks ühtset planeerimist, digiteerimist ning nutikamat sõiduõiguse ja piletimüügi korraldust. Toetame jalgrattaga ja jalgsi liikumist, pakkudes paremaid liikumisvõimalusi ning kasutusmugavust. Soovime kasvatada ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi tööl käijate osakaalu 38%-lt 55%-le. Biometaani kasutamist ühistranspordis plaanime toetada struktuurivahendite 2021-27 perioodil “Rohelisem Eesti” poliitika eesmärgi raames, võttes asutusele CNG-ga töötavad bussid ja toetades CNG-tanklate ehitamist, mis soodustaks kodumaise biometaani kasutuselevõttu ja tarbimist. Toetust antakse biometaanil töötavate busside kasutuselevõtuks eriti maapiirkondades (nt Valga, Võru, Rapla). 3. Reformide ja investeeringute kirjeldus Reform 1: Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu. Väljakutsed 216 Eesti jaoks vajaliku muutusena strateegias „Eesti 2035“ on transpordisektoris oluline roll kasvuhoonegaaside heidet vähendavatel investeeringutel. Eesmärk on luua taristu, et minna üle keskkonnahoidlikele sõidukitele, suurendame avalikus sektoris keskkonnahoidlike sõidukite kasutamist, arendame rahvusvahelisi ja riigisiseseid ühendusi, et vähendada ajakulu vahemaade läbimisel ning suurendada liiklusohutust ja ligipääsetavust. Ka kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab toetava taristu rajamist. Eesmärk Vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (kt) ehk 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga. Investeering panustab strateegias „Eesti 2035“, Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 kasvuhoonegaaside heite vähendamise (vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%) ning koostamisel oleva transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 seatud säästva liikuvuse eesmärkide täitmisesse. Rakendamine Linnapiirkondades arendame omavahel ühendatud ja jagatud liikuvust soosivat keskkonda, sh loome lahendusi, mis toetavad rohkem aktiivsete liikumisviiside kasutamist ning eri transpordiliikide koostoimet, et suurendada säästlike liikumisviiside kasutust autokasutajate arvelt. Väljaspool suuremaid linnapiirkondi panustame omavalitsuste toetamisele jalgratta- ja/või jalgteede terviklikuma võrgustiku arendamisel, sh pöörame tähelepanu Rail Balticu kohalike raudteepeatuste ühendamisele. Suurendame raudteesõidukite kiirust ja ohutust ning loome uusi ühendusi, et kasvatada raudtee kui keskkonnahoidliku liikumisviisi kasutust, lisaks suuname konkureeriva alternatiivi korral nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Sihtgrupp Kõik Eesti elanikud, turistid, võimaldamaks, reisimist, töötamist ning neile säästva transpordi ühenduste võimaluste tagamine Partnerite kaasamine Huvipoolte kaasamine toimub läbi temaatiliste töörühmade. Nt taastuvenergia arendajatega koostöö jaoks tegutseb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures taastuvenergia töörühm, planeeringutega seonduvaid küsimusi (sh taastuvenergiaga seonduvad) arutletakse ning lahendatakse planeeringute töörühmades. Meretuuleparkide rajamise hoogustamiseks on moodustatud eraldi siseriiklik töörühm, kuhu kuuluvad valdkonna otsustega seotud ministeeriumite ning nende allasutuste esindajad. Omavalitsuste kaasamine toimub Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigieelarve ning eelarvestrateegia iga- aastaste läbirääkimiste64 raames. Läbirääkimistele eelnevalt töötatakse osapoolte ettepanekud läbi valdkondlikes töörühmades (nt jalgratta- ja/või jalgteede töörühmas). Võimalikud takistused 64 Omavalitsuste tulubaasi, rahastamise ja ülesannete ning valdkonnapoliitika muudatuste läbirääkimiseks toimub iga-aastaselt Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajate vahel riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia läbirääkimised. 217 Võimalikud ehitushangete vaidlustused. Ajakava Reformiga seonduvad planeerimis- ja ehitustegevused leiavad aset aastatel 2021-2024, omavalitsuste jalgratta- ja/või jalgteede planeerimis- ja ehitustegevused aastatel 2022-2025. Investeering 1: Turba-Rohuküla raudtee rajamine lõigus Turba - Risti Väljakutsed Strateegias „Eesti 2035“ on seatud eesmärgiks pakkuda vajaduspõhist, kõiki transpordiliike hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust, sealjuures soodustades ühis- ja jagatud transpordi kasutamist ning tervislikku ja säästlikku liikumisviisi. Lisaks on strateegias seatud eesmärgiks ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu kasutuselevõtmine. Transpordisektoris on oluline roll kasvuhoonegaaside heidet vähendavatel tegevustel. Keskkonnahoidlikele sõidukitele üle minemiseks on vaja luua vastav taristu ning arendada rahvusvahelisi ja riigisiseseid ühendusi, et vähendada ajakulu vahemaade läbimisel ning suurendada liiklusohutust ja ligipääsetavust. Kuna ligi 50% Eesti liikumistest toimub Tallinna-Harjumaa piirkonnas (sh. Ca 1/3 CO2-te paisatakse õhku transpordisektoris antud piirkonnas) on vajalik Tallinnaga ühenduses olevatele regioonidele pakkuda säästvaid ja kiireid, autoliiklusega konkureerivaid liikuvuslahendusi. Liikuvuslahendused peavad olema terviklikud ning omavahel seotud. Kavandatavas Transpordi ja Liikuvuse arengukavas 2021-2035 on eesmärgiks tõsta raudtee kiiruseid ja ohutust ning luua uusi ühendusi, et kasvatada raudtee kui keskkonnasõbraliku liikumisviisi kasutust ja suunata konkureeriva alternatiivi korral nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Pakkudes kiireid ja keskkonnasäästlikke rongiühendusi, mida hakkab toetama kiire ja mugav kohalik ühistransport (kergrööbastransport, bussiliiklus), saame vähendada isikute poolt sõiduautodele tehtavaid kulutusi, mis ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal on ca 1,5 miljardit eurot aastas. Eesmärk Planeeritav ühendus võimaldab ühenduda Harjumaal, Läänemaal, Haapsalu linnal koos Hiiumaaga, rahvusvaheliste TEN-T ühenduse sõlmjaamadega nagu Rail Baltica, Tallinna Lennujaam, laevaühendusustega läbi Tallinna Vanasadama. Kui aastal 2013 oli rongireisijate arv Eestis 4,2 miljonit aastas, siis kuue aastaga on reisijate arv pea kahekordistunud 7,9 miljoni reisijani. Aastaks 2035 on eesmärk rongireisijate arv Eestis kasvatada 20 miljoni reisijani aastas ning antud ühenduse loomine panustab võetud eesmärgi täitmisse. Rakendamine Eesti Raudtee kuulutas välja Haapsalu raudtee järgmise lõigu Turba-Ellamaa projekteerimishanke. Projekt valmib 2021. aasta keskel. Raudtee Rohukülani on planeeritud valmis ehitada aastaks 2026. Maksma läheks see hinnanguliselt 85 - 100 miljonit eurot. RRFist 218 on planeeritud rahastada Turba-Risti raudteelõigu ehitust ajavahemikul 2021-2023. Ristist- Rohuküla raudteelõigu ehitust ajavahemikul 2023-2026 rahastab riik muudest vahenditest. Haapsalu raudtee rajatrakse vana Haapsalu raudtee tammile. Tegemist on raudtee taastamise projektiga. Projekti käigus rajatakse üherajaline (möödumisvõimalustega jaamades) elektrifitseeritud raudtee. Rajatav raudtee vastab Euroopa Liidu koostalitluse tehnilistele kirjeldustele. Turba - Risti lõigu arendamisega on võimalik ühenduda raudtee juba Harju maakonna piirini Läänemaaga. Turba-Risti raudteelõigul kasutatakse reisijateveol olemasolevaid elektrironge. AS Eesti Raudtee teeb ettevalmistustöid ka järgmiste etappide arendamiseks. 2021. aasta lõpuks on planeeritud kogu projekteerimistöö Rohukülani lõpetada. Sihtgrupp Tallinna linna elanikud (ca 450 000), Haapsalu linna elanikud (ca 10 000), Hiiumaa elanikud (ca 9 500), Tallinna Vanasadama kasutajad (Eesti Vabariigi elanikud ja turistid; ca 10 mln reisi aastas), Tallinna Lennujaama (3,3 mln reisijat) ja tulevase RB Ülemiste rahvusvahelise terminali kasutajad (1 mln reisijat aastal 2026). Seos riigiabi reeglitega Raudtee rajab ja seda opereerib raudteeinfrastruktuuriettevõtja AS Eesti Raudtee ning tegemist on avaliku raudteega, mis tähendab, et vastavalt raudteeseaduse § 4 peavad vastavat raudteeinfrastruktuuri saama kasutada raudteeveoks juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest diskrimineerimata kõik läbilaskevõime taotlejad. Planeeritud raudteelõik ei konkureeri sama tüüpi infrastruktuuriga, samuti ei ole raudteeinfrastruktuuri majandamine Eestis kasulik tegevus, mistõttu ei ole erasektor huvitatud raudteeinfrastruktuuri finantseerimisest riigipoolse finantseerimiseta ja garanteeritud kasumita. Investeering 2: Ülemiste ühisterminal 219 Väljakutsed Raudteekasutuse jätkuvaks kasvuks ja mh linnaregioonide raudteetranspordi potentsiaali realiseerimiseks tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasoleva taristu kvaliteedi tõstmisele ning kasutusmugavusele – luua intermodaalseid terminale jt. investeeringuid nii kaubavahetuse suunamiseks maanteelt raudteele kui ka reisijateveoks, et ühendada raudteed teiste liikumisviiside ja liikuvusteenustega ning tõsta raudtee kiiruseid. Kasutaja jaoks on oluline tervikteekonna kiirus, ligipääsetavus (nt perroonile) ja mugavus, mis koosneb lisaks rongis veedetud ajale ka kodust raudteepeatusesse ja sealt nt bussi või rattaga lõpp-punkti liikumisele kuluvast ajast. Samuti ka Tallinna linna arengudokumendis Tallinna Arengustrateegias „Tallinn 2035“ on võetud terviklik vaade taristu arendamisel, arvestades multimodaalsust. Ülemiste ühisterminali nähakse olulise sõlmpunktina – Eesti väravana, kuhu koonduvad lennu-, rongi ja bussijaam ja millel peavad olema parimad ühistranspordi otseühendused Tallinna ja Harjumaa piires ning väga hea juurdepääs jalgsi ja rattaga. Tallinna linna elanike liikumiskäitumine on muutunud ja olemasolev ühistranspordivõrgustik ei vasta inimeste igapäevastele liikumismustritele. Sõidukite läbisõit Tallinnas ja Harjumaal on kasvanud 2019. aastaks 2,5 korda võrreldes 2000. aastaga. Harjumaa elanike ja töökohtade juurdepääs headele ühistranspordiühendustele on seoses asustusstruktuuri hajusamaks muutumisega halvenenud. Ühistranspordi kasutuse osakaal Tallinnas on 44% kõigist liikumistest (2019) ning see trend on pigem languses. Tallinna piirkonna transpordi CO2 heide moodustab ca 1/3 kogu transpordi CO2 heitmest Eestis. Praegu tulevases Rail Baltica rahvusvahelises Ülemiste rongipeatuses puudub terminalihoone ja reisijate vajadustele ja ootustele vastav taristu ümberistumiseks ühelt ühistranspordiliigilt teisele Sellise taristu – terminali rajamine on hädavajalik selleks, et maksimaalselt kasutada Rail Baltica reisijateveo ja Ülemiste asukohast tulenevat potentsiaali ja tekkiva transpordisõlme sünergiat, aidates kaasa. arengukavades võetud eesmärkide täitmisele – soodustada ja tagada jätkusuutlik liiklemine linnaruumis. Eesmärgid Investeeringu laiemaks eesmärgiks on suurendada ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga liikumise osakaalu Tallinna linnaregioonis 50%-le (2025) ning 70%-le (2035). Vähendada Tallinna transpordist tulenevat CO2 heidet 40% aastaks 2026 võrrelduna 2007. aasta baastasemega. Suurendada inimeste osakaalu, kes on väga rahul tänavate, kõnniteede ja ühissõidukite peatuste aastaringse ligipääsetavusega. Suurendada elanike osakaalu, kes tajuvad Tallinna liikuvuskeskkonda ohutuna. Saavutada aastaks 2030 Tallinnas kiire süsinikuneutraalne ühistranspordisüsteem ning tagada mugav ja ohutu iseseisva liikumise võimalus kõigile. Investeering Ülemiste ühisterminali rajamise näol on osa suuremast eesmärgist, mille kaudu siduda omavahel tugevaks hästitoimivaks terviklikuks transpordisüsteemiks 220 a) rahvusvahelise reisijateveoga seotud teenus ja taristu: 1435mm ja 1520mm raudteeliiklus ühendada Tallinn lennujaama lennuliiklusega ja Tallinna Vanasadama kaudu toimuva laevaliiklusega ning b) regionaalne 1435mm kui ka 1520mm rongiliiklus ühendada regionaalse bussiliiklusega ja Tallinna kohaliku trammi- ja bussiliiklusega. Tallinna regiooni säästva liikuvuse arengukava 2035 eelnõu näeb ette Ülemiste terminali ühendamist linna ühistranspordivõrguga rahvusvaheliste ühenduste loomise kontekstis, samuti uue ühistranspordivõrgu uue planeerimise ja arendamise kontekstis. Terminali ehitamine ja edaspidine opereerimine aitab suurendada Tallinna regioonis ümbersuunamist autodelt ühistranspordile ja / või jalgratastele 50% -le (aastaks 2025) ja 70% -le (aastaks 2035), vähendada Tallinna transpordi süsinikdioksiidi heitkoguseid 40% -ni aastaks 2026 võrreldes 2007.aasta baastasemega. Investeering suurendab ka nende elanike ja külaliste arvu, kes on rahul ühistranspordi kättesaadavusega ja inimeste arvu, kes tajuvad liikuvust Tallinnas turvalisena. Samuti aitab terminal saavutada linnas kiiret CO2-neutraalset ühistranspordisüsteemi ning tagab kõigile mugavad ja ohutud liikumisvõimalused. Terviklik, tõhus ja hästitoimiv transpordisüsteem on panus kogu üle-euroopalise transpordivõrgu parendamisse ja kogu Euroopa konkurentsivõime tõstmisse. Eesmärgiks ongi luua Ülemistele Ühisterminal – kaasaegne transpordisõlm, mis on hästi integreeritud linna transpordisüsteemi ja mis arvestab prognoositud65 reisijate- ja transpordimahtudega, reisijate ootuste ja vajadustega, aidates seeläbi kaasa ühistranspordi populaarsuse kasvule. Rakendamine 65 Inseneribüroo Stratum “Ülemiste terminali põhi- ja kõrvalfunktsioonide analüüs” 2018 221 Tehtud ja teostamisel olevad eeltööd: projekti elluviimiseks on koostatud Ülemiste terminali põhi- ja kõrvalfunktsioonide analüüs, läbi on viidud Rail Baltica Ülemiste ühisterminali (sh terminali ümbritseva alale) arhitektuurne ideekonkurss. Käimas on terminalihoone, seda ümbritseva avaliku linnaruumi ja sellega seonduva taristu projekteerimine. Projekteerimist teostatakse kahe eraldi projekteerimiselepingu alusel: Ülemiste 1520mm raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise ja 1435mm uute jaamateede projekteerimine ning Rail Baltica Ülemiste ühisterminali projekteerimine. Valminud on terminalihoone eelprojekt. Terminalihoone põhiprojekt valmib 2021. aasta septembris. Paralleelselt projekteerimisega on käimas Ülemiste Ühisterminali detailplaneeringu koostamine, valminud on krundijaotuskavad ja alustatud on maade omandamisega. Detailplaneeringu eeldatav kehtestamine toimub 2021. aasta novembris ja ehitusõiguse saamine 2022. aasta märtsis. Terminalihoone rajamisel jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused investeeringus osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Tegevused on suunatud erinevatele sihtrühmadele, arvestades nende eripära. Projekteerimise käigus on on läbi viidud arutelud nii terminali kui sellega seonduva raudtee ligipääsetavuse teemal erinevate huvirühmadega. Projektlahendus järgib rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja standardeid ligipääsetavuse tagamiseks erinevate liikumisviiside ning erinevate tervisenäitajatega inimestele, et tagada juurdepääs terminalihoonele, seal pakutavatele teenustele ning raudteetranspordile võrdselt kõigile inimestele. Lisaks sellele - vastavalt planeerimisseadusele korraldatava laiema RB terminali ala detailplaneeringu protsessi raames on õigus igal huvitatud osapoolel esitada oma seisukohad ala planeeringulahenduse kohandamiseks. Terminalihoonega tihedalt seotud Ülemiste raudteejaamaga seotud raudteetaristu (1520mm raudteede ümbertõstmine ja 1435mm jaamateed) põhiprojekti valmimise tähtaeg on 2021. oktoober. Taristu ehituslubade menetlus algab koheselt peale eelprojekti esitamist 2021. aasta mais ja ehituslubade eeldatav väljastamise aeg on 2021. aasta novembris. Reisiterminali, seda ümbritseva lähiala ja raudtee infrastruktuuri sh 1520mm laiusega raudtee ümbertõstmisega seotud töödeks on planeeritud üks rahvusvaheline ehitushange. Ehitushanke eeldatav väljakuulutamine on 2021. aasta november ning ehituslepingu sõlmimise aeg on 2022. aasta märts. Tinglikult võib ehitust jagada ja vaadelda etapiviisiliselt: esimeses ehitusetapis (märts 2022 - september 2023) ehitatakse põhjapoolne 1520mm laiusega rongiliikluse ooteplatvorm ja selle kohal ja alla olev terminalihoone osa. Samuti ehitatakse esimeses etapis uus trammitee ja kõik põhjapoolsed väliskommunikatsioonid. 2023 aasta lõpuks suunatakse 1520mm raudteetaristul toimuv rongiliiklus ümber uuele asukohale. Teist ehitusetappi saab alustada pärast 1520mm rongiliikluse avamist uues asukohas. Teise etapi käigus ehitatakse ülejäänud terminalihoone koos terminaliväljaku ja bussiterminaliga. 222 MKM rahastab projektide koostamist Rail Baltic projektile määratud Euroopa Ühendamise Rahastu (edaspidi CEF) vahenditest, samast allikast rahastati nii Ülemiste terminali põhi-ja kõrvalfunktsioonide analüüsi koostamine kui ka ideekonkursi läbiviimine. Lisaks eelnevale rahastatakse CEF rahastusest terminaliga seotud vajaliku raudteetaristu ehitustöid: 1520mm raudteede ümbertõstmist ja uue RB 1435mm jaamateede ehitust. Tegevused, millele taotletakse rahastust RRF-st: Reisiterminali hoone ehitamiseks ja see oleks üks osa suurest ehitusehankest. Reisterminali ehitamise aeg on 4 aastat ja valmib 2026. aasta alguses. Rajatav terminalihoone on multimodaalne transpordisõlm erinevate transpordiliikide, sealhulgas rongi, bussi-, trammi- ja autoliikluse ühendamiseks. Hoone saab olema 5- korruseline, millest maa-aluse osa korruste arv on 1 ja maapealse osa korruste arv koos platvormidega on 4. Hoone üldkasutatav pind on suurusjärgus ca 5 800 m2 ja see maht jaguneb üle raudtee ulatuvaks sild-terminaliks ja selle raudtee all asuvaks tunneliks. Hoone energiatõhususe klass on A. Investeering RRF-i vahenditest teostatakse aastatel 2022 – 2025 Terminalihoone ehituse finantseerimisvajadus aastata lõikes (RRF) eurodes 2022 2023 2024 2025 KOKKU Terminalihoone 31 050 5 400 000 6 200 000 9 600 000 9 850 000 ehitamine 000 Ülemiste ühisterminali tervikprojektiga seotud teised vajalikud investeeringud nagu terminaliväljakute, bussijaama, parklate, trammitee ning uute RB jaamateede ehitamine ja 1520mm raudteetaristu ümbertõstmisega seotud ehitustööd jääva samuti vahemikku 2022 – 2025. a. Kogu Ülemiste ühisterminali tervikprojekti maksumus on kokku 106,85 miljonit eurot, millest Ühisterminali hoone investeering on 31,05 MEUR. Sihtgrupp Investeeringu sihtgrupiks on kõik terminali kasutajad (Eesti Vabariigi elanikud ja turistid, kes kasutavad rongitransporti Tallinnasse või Tallinnast välja reisimiseks), kes teostavad ümberistumisi ühelt liikumisviisilt teisele just Ülemiste ühisterminalis. Ühisterminali kasutajate arvuks on prognoositud 2030. aastal ca 5,88 miljonit reisijat ja 2040. aastal 6,39 miljonit reisijat aastas. Terminali kasutajaid võib jagada erinevate transpordiliikide lõikes: ▪ Rongiga liiklejad: Rail Baltic (rahvusvahelised ja regionaalreisijad) (uus 1435mm laiusega raudtee), 1520mm raudteetaristul opereerivad elektrirong (regionaalreisijad) ja kaugrong (eesti-sisesed Tartu ja Narva suunal reisijad) ja rahvusaheline Peterburi- Moskva ▪ Bussiga liiklejad: kaugliinid, maakonnaliinid (Harjumaa), Tallinna linnaliinid ▪ Tramm: Tallinna trammi ▪ Autoga liiklejad: eraauto, rendiauto, taksod 223 ▪ Kergliiklejad: jalgrattaga, elektritõukerattad, jalgsi ▪ Lennureisijad (kes küll saabuvad terminali või lahkuvad sealt lennujaama erinevate liikumisviisidega) Seos riigiabi reeglitega Ülemiste ühisterminali ehitamise eest vastutab Rail Baltic Estonia OÜ (edaspidi RBE), kellele MKM on andnud ülesandeks ka Rail Baltica projekti elluviimise Eestis. RBE täidab RB projektiga seotud ülesandeid asutamisdokumentides, põhikirjas, CEF rahastuslepetes ja muudes teostuskokkulepetest lähtuvalt. Investeering 3: Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine Väljakutsed Tallinna regiooni säästva liikuvuse arengukava 2035 näeb vajadust Vanasadamat ja Rail Baltica rahvusvahelist terminali ühendava trammiliini rajamiseks, ühistranspordi ühendusaegade vähendamiseks, ühistranspordi ligipääsetavuse parandamiseks (sh universaalse disaini põhimõtteid järgides) ning ühissõidukipeatuste kasutajakeskseks ja ilmastikukindlaks kujundamiseks. Tallinna linna elanike liikumiskäitumine on muutunud ja olemasolev ühistranspordivõrgustik ei vasta inimeste igapäevastele liikumismustritele. Sõidukite läbisõit Tallinnas ja Harjumaal on kasvanud 2019. aastaks 2,5 korda võrreldes 2000. aastaga. Harjumaa elanike ja töökohtade juurdepääs headele ühistranspordiühendustele on seoses asustusstruktuuri hajusamaks muutumisega halvenenud. Ühistranspordi kasutuse osakaal Tallinnas on 44% kõigist liikumistest (2019) ning see trend on pigem languses. Tallinna piirkonna transpordi CO2 heide moodustab ca 1/3 kogu transpordi CO2 heitmest Eestis. Tallinna Vanasadama ühendus teiste tõmbekeskustega ühistranspordi abil ei ole piisavalt kiire ega mugav. Välja arendamata on ka mugav ja kiire ühendus Põhja-Tallinna ja kesklinna suunaga, ühistransport liigub harva ning peatuste asukohad on sihtpunktidest kaugel. Ühistranspordiühendus Vanasadama ning Tallinna lennujaama ja tulevase RB terminali vahel on aeglane ja harv. Tallinna Vanasadama alal (terminalide vahel) on ohutu ja mugava ühistranspordi taristu välja arendamata. Tulenevalt eelnevast on sidusus TEN-T võrgustiku kuuluvate Rail Baltica ning Tallinna Vanasadama vahel nõrk, takistades nii reisijate sujuvat liikumist. Planeeritava lüli puudumine aitab tagada suuremad reisijate hulgad rahvusvahelises rongi- ja mereliikluses Skandinaavia ja Baltikumi (sealt edasi ka Kesk-Euroopa) suuremate linnade ja pealinnade vahel, ühendades erinevaid transpordiviise. Eesmärk Investeeringu kaugem eesmärk koos Rail Balticu projektiga on ühendada omavahel tugevaks 224 koostoimivaks transpordisüsteemiks Balti riike Euroopa 1435 mm raudteevõrguga Rail Baltica raudteevõrk ning mereühendused Skandinaaviaga. Investeeringu eesmärgiks on suurendada ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga liikumise osakaalu Tallinna linnaregioonis 50%-le (2025) ning 70%-le (2035). Vähendada Tallinna transpordist tulenevat CO2 heidet 40% aastaks 2026 võrrelduna 2007. aasta baastasemega. Suurendada inimeste osakaalu, kes on väga rahul tänavate, kõnniteede ja ühissõidukite peatuste aastaringse ligipääsetavusega. Suurendada elanike osakaalu, kes tajuvad Tallinna liikuvuskeskkonda ohutuna. Saavutada aastaks 2030 Tallinnas kiire süsinikuneutraalne ühistranspordisüsteem ning tagada mugav ja ohutu iseseisva liikumise võimalus kõigile. Parendada Tallinna Vanasadama, kesklinna, lennujaama, RB Ülemiste terminali, Balti jaama ja Põhja-Tallinna suuna ligipääsetavust mugava, keskkonnasõbraliku ja kiire ühistranspordiga. Parendada RB Ülemiste terminali ühenduvust Tallinna kesklinna ning ida- ja kagusuunalise 1520 mm raudteega (Rakvere, Narva, Tartu, Valga suunad). Rakendamine Tehtud ja teostamisel olevad eeltööd: projekti elluviimiseks on koostatud CBA ning alates 2020. aasta septembrist on käimas uue trammitee eelprojekti koostamine põhiprojekti täpsusastmes. MKM rahastab eelprojekti koostamist Rail Baltic projektile määratud Euroopa Ühendamise Rahastu vahenditest, samast allikast rahastati ka CBA koostamist. Eelprojekt valmib ning ehitusluba sellele väljastatakse 2021. aasta novembris. Eelprojekti koostamise käigus valmistatakse ette hankedokumentatsioon projekteerimise-ehituse riigihanke korraldamiseks. Uue trammitee lõigu rajamisel jälgitakse, et tagatud oleks sooline võrdõiguslikkus ning kõigile antud võrdsed õigused ja võimalused investeeringus osalemiseks ning nende tulemustest osa saamiseks. Võrdsuse tagamiseks ei ole mitte ükski tegevus mitte mingil viisil seotud osalejate sooga, rassilise või etnilise kuuluvusega, usuliste vaadetega, vanusega, seksuaalse orientatsiooniga ega tervisenäitajatega. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse rakendusele meetmeid võimalike riskide vähendamiseks. Tegevused on suunatud erinevatele sihtrühmadele, arvestades nende eripära. Projekteerimise käigus on arvestatud võimalusel erinevate huvirühmadega (nt erinevate liikumisviisidega inimestega – kergliiklejad ja jalakäijad). Projektlahendus järgib rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja standardeid ligipääsetavuse tagamiseks erinevate liikumisviiside ning erinevate tervisenäitajatega inimestele, et tagada juurdepääs trammitranspordile ning et uus trammitee ei tekitaks täiendavaid takistusi erinevate liikumisviisidega inimestele vaid parendaks üldist ligipääsu ka trammiteega piirnevas linnaruumis. Projektlahenduse kohaselt rajatakse trammiteega piirnevale alale ka kergliikklusteed, trammipeatused varustatakse nägemis- ja kuulmispuudega inimestele sobivate lahendustega, sama puudutab ka muud trammiteed ümbritsevat linnaruumi. Täiendavad 225 konsultatsioonid potentsiaalsete huvirühmadega lahenduste osas on kavas läbi viia 2021. aasta juunis. Tegevused, millele taotletakse rahastust RRF-st: riigihange trammitee projekteerimiseks ja ehitamiseks on kavas välja kuulutada 2021. aasta lõpus. Eelduslik ehitamise aeg on 2 aastat (sh periood ehituseks vajalike maade omandamiseks või maade kasutamise kokkulepete sõlmimiseks). Uus trammiliin on eelduslikult võimalik käiku anda 2024. aasta alguses. Uue trammitee pikkuseks on ca 2 kilomeetrit. See kulgeb Tallinnas Gonsiori ja Kivisilla tn ristmikult olemasoleva trammitee pikendusena mööda Gonsiori tn Laikmaa tn-le. Laikmaa tn mööda ületab trammitee Narva mnt ning suundub Hobujaama tn-le. Hobujaama tn-lt liigub trammitee üle Olerexi bensiinijaama krundi Ahtri tn-le ning sealt Laeva tn kaudu Kuunari tn- le. Kai ja Kursi tn kaudu möödub trammitee Linnahallist ja Kultuurikatlast ning ühineb olemasoleva trammiteega Põhja puiesteel Balti jaama suunas. Uus trammitee on kaherajaline ning vastab kõigile Tallinna Linnatranspordi AS kehtestatud nõuetele trammitee projekteerimiseks ja ehitamiseks ning ühildub seega olemasoleva trammivõrguga. Trammiteele on kavandatud 5 peatust. Kuigi trammipeatus on kavandatud Vanasadamas A-terminali juurde, ühendatakse D-terminal jalakäijatele mõeldud galerii kaudu, mis võimaldab reisijail ilmastikutingimustest sõltumatut liikumist sadama ja trammipeatuse vahel. Selles on kokku lepitud riigi, Tallinna linna, Tallinna Sadama AS-i ning Tallinki kui D- terminali operaatori vahel. Investeering teostatakse aastatel 2021–2024. Sihtgrupp Investeeringu sihtgrupiks on Tallinna linna elanikud (ca 450 000), Tallinna kesklinna piirkonna elanikud (ca 65 000), Tallinna Vanasadama kasutajad (Eesti Vabariigi elanikud ja turistid; ca 10 mln reisi aastas), Tallinna Lennujaama (3,3 mln reisijat) ja tulevase RB Ülemiste rahvusvahelise terminali kasutajad (1 mln reisijat aastal 2026). 226 Trammitee rajab Tallinna linnavalitsus (Tallinna Keskkonna- ja kommunaalamet), trammiteed opereerib Tallinna Linnatranspordi AS, kellega on Tallinna linnal sõlmitud avaliku teenindamise leping, mis on kooskõlas määrusega 1370/2007. Investeering 4: KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse Väljakutsed Kohalike omavalitsuste vähene finantsvõimekus on takistuseks turvaliste jalgratta- ja jalgkoridoride rajamisel. Vaatamata riiklikult seatud eesmärkidest suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu, on senised trendid näidanud pigem autostumise kasvu. Eriti märgatav on olnud jalgrattaga liikumiste osakaalu vähenemine maapiirkondades. Strateegias „Eesti 2035“ on toodud välja kitsaskoht, et ühissõidukite kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal viimastel aastatel vähenenud (2018. aastal vastavalt 20,7; 15,1 ja 2,7%). Selle trendi murdmiseks on vajalik soodustada ühis- ja jagatud transpordi kasutamist ning tervislikku ja säästlikku liikumisviisi. Üheks oluliseks maismaatranspordi välisühenduste arenduseks on „Eesti 2035“ raames ELi transpordi põhivõrgu väljaehitamisekava kohaselt rahvusvaheline kiire, turvaline ja keskkonnasõbralik raudteeühendus Rail Baltic, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Selle projekti raames valmivad ka Eesti-sisesed raudteepeatused ning väiksed jupid jalgratta- ja/või jalgteid lähima avaliku teeni. Sellest edasi oleks vaja omavalitsustel välja arendada täiendav jalgratta- ja/või jalgteede võrk, mis ühendaks raudteepeatusest viivat jalgratta- ja/või jalgteed omavalitsuse jalgratta- ja/või jalgteede ülejäänud võrgustikuga. Tervislikku ja säästlikku liikumisviisi edendamiseks, ajakulu vähendamiseks vahemaade läbimisel ning suurendamaks liiklusohutust ja ligipääsetavust on tervikliku võrgustiku väljaehitamine äärmiselt oluline. Omavalitsuste eelarvevahendite piiratuse tõttu ei pruugi viidatud terviklikud võrgustikud valmida. Seetõttu on oluline kavandada omavalitsusi abistavat toetusmeedet, mis võimaldab jalgratta- ja/või jalgteede võrgustiku arendamist Rail Balticu ettevalmistuse ja ehitusega paralleelselt. PO2 meetmest toetatakse investeeringuid, mis aitavad suurendada jalgrattaga liikujate osakaalu 3 suuremas linnapiirkonnas (Tallinn, Tartu, Pärnu). RRF toetus on suunatud jalgratta- ja jalgteede investeeringutele väljaspool neid piirkondi ning aitab kõrvaldada kitsaskohti, mis ei võimalda ohutult jalgrattaga liikuda, sh pööratakse tähelepanu Rail Balticu kohalike raudteepeatuste ühendamisele asulakeskuste ning olemasoleva jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga. PO3 toetus on sarnaselt RRFi toetusega suunatud jalgratta- ja jalgteede investeeringutele väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi ning selle eesmärgiks on samuti leida lahendus liiklusohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgsi ja jalgrattaga liikumist ning tagada teenuste, ühistranspordi ja töökohtade parem ligipääsetavus jalgrattaga ja jalgsi liikujatele. RRFi ja PO3 toetused on üksteist täiendavad ning kahe fondi toetusmaht võimaldab omavalitsustel välja arendada terviklikumaid jalgratta- ja jalgteede võrgustikke. PO5 raames toetatakse teenuste ümberkorraldamist piirkondlikul tasandil, mis hõlmab ka muudatusi teenuste pakkumise võrgustikus. Oluline on sünergia erinevate investeeringute vahel - RRF investeering jalgratta- ja/või jalgteedesse võimaldab parandada 227 ohutut ligipääsu neile teenuskeskustele, millesse teenusvõrgustiku ümberkorraldamise käigus koondub senisest rohkem teenuseid, ning ühistranspordile, sealhulgas Rail Baltic raudteepeatustele, võimendades keskkonnasõbralikust ühistranspordist, sh raudteeühendusest saadavat positiivset mõju. Säästvate transpordiliikide kasutamine on vähene: • Peamiseks märksõnaks Eesti inimeste liikuvuse arengute kirjeldamisel viimasel kümnendil on kiire autostumine, mis on asendanud ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga liikumist, seda eriti maapiirkondades66. • Tööl käimiseks kasutas 2019. aastal ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 38,8% inimestest ning osakaal on langev. • Rahvastiku vananemine ning kahanevates piirkondades teenuste (sealhulgas ühistranspordi) kaugenemine inimestest tekitavad täiendavat survet autostumisele maapiirkonnas. Aktiivsed liikumisviisid – jalgsi või jalgrattaga – kipuvad vanuse ning läbitavate vahemaade kasvades asenduma autosõiduga. • Nooremal põlvkonnal on valmisolek kasutada rohkem säästvaid liikumisviise, kui on tagatud ohutus ja kasutusmugavus. • Kohalike omavalitsuste madal rahastamissuutlikus takistab jalgrattateede väljaarendamist sellises mahus, et oleks lahendatud liiklusohtlikud lõigud. Eesmärgid Riigipõhised soovitused 2019 ja 2020 rõhutavad vajadust fokusseerida investeeringuid jätkusuutlikule transpordile. Jalgsi või jalgrattaga liikujate osakaal viimastel aastatel vähenenud (2015. aastal oli see peamine liikumisviis 20,6% töölkäijatest, 2019. aastal 18,1%). Transpordi programmis aastateks 2020-2023 on eesmärgiks seatud jalgsi ja jalgrattaga (sh mopeedid) tööl käimise osakaalu tõus 20%ni aastaks 2023. Suure tõenäosusega 2023. aasta transpordi programmi eesmärki ei täideta, kui vahepeal ei eelisarendata olulisel määral ühistransporti ja jalgrattaga ja jalgsi liikumist. Koostamisel oleva „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035" eelnõus on seatud eesmärgiks, et 2035. a oleks ühistranspordi, jalgrattaga ja jalgsi liiklejate osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60% liikumisviisidele modaalnihke mõõtmiseks (2019. a - 38,8%). „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035" eelnõu põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks. Säästvuse seisukohalt on eelnõus olulisimad ühistransport ja jalgrattaga ja jalgsi liikumine (kõndimine, jalgrattasõit, tõukeratta või rulaga sõit jne). Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest. Oluline on, et sellesse panustataks ka kohalikul tasandil. Üheks hoovaks, mis kohalikel omavalitsustel selleks on, on jalgrattaga ja jalgsi liikumist soodustavad tegevused, sh 66 Arenguseire Keskuse uurimissuuna "Eesti inimeste siseriiklik ja piiriülene liikuvus" lähteülesanne https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/03/2020_Liikuvus_lahteulesanne.pdf 228 jalgratta- ja/või jalgteede rajamine liiklusohtlikele või teenuste/ühistranspordiga paremat ühendust tagavatele teelõikudele. Jalgratta- ja/või jalgteede arendamine väljaspool suuremaid linnapiirkondi ning ohutu ligipääsuna Rail Baltic raudteepeatustele aitab parandada ligipääsu teenustele, võimendab keskkonnasõbralikust raudteeühendusest saadavat positiivset mõju ning kaitseb liikluses haavatavamaid sihtgruppe, tagades neile autoliiklusest eraldatud liikumisvõimaluse. Investeeringud aitavad suurendada liiklejate ohutust ning vähendada inimkahjudega liiklusõnnetuste arvu. Ohutu alternatiivi olemasolu autoliiklusele tõstab piirkondade üleüldist elukeskkonna kvaliteeti ning elanike rahulolu oma elukeskkonnaga. Seeläbi väheneb surve väljarändele maapiirkondadest. Meetme eesmärgiks on suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni leida lahendus liiklusohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgsi ja jalgrattaga liikumist ning tagada teenuste, ühistranspordi ja töökohtade parem ligipääsetavus jalgrattaga ja jalgsi liikujatele väljaspool suuremaid linnapiirkondi. Toetusmeetme elluviimise tulemusel väheneb transpordisektori keskkonnamõju, samuti suureneb toetatud piirkonnas inimeste aktiivne liikumine. Rakendamine Toetusmeetme raames viiakse läbi avatud taotlusvoor. Toetatakse investeeringuid, mis on kooskõlas kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärkidega. Taotlusvoor on plaanis avada 2022. aastal, toetusotsused tehakse 2023. aastal. Projektide elluviimine kestab 2023-2025. 4. Avatud strateegiline autonoomia ja julgeoleku aspektid Investeering 1: Tallinn-Turba-Rohuküla raudtee on plaanis valmimisel liita TEN-T üldvõrku, kuna ühendab juba TEN-T üldvõrku kuuluvat Rohuküla sadamat TEN-T põhivõrku kuuluvate Tallinna lennujaama ja Tallinna sadamaga. Investeering 2: Ülemiste ühisterminali moodustab osa TEN-T Põhjamere-Läänemere (NSB) koridori rajamisele mõeldud programmist. NSB koridor hõlmab Eestis Tallinna piirkonna sadamaid (k.a Vanasadam), Muuga sadamat, Tallinna lennujaama, RB Ülemiste terminali, RB raudteed ning Via Baltica maanteed. Rajatav Ülemiste ühisterminal aitab, tagades mugavad, kiired ja kaasaegse ümberistumisvõimalused ühelt transpordiliigilt (liikumisviisilt) teisele, olulise sõlmpunktina kaasa NSB koridori strateegia elluviimisesse. Ülemiste ühisterminali ja Vanasadamat terminaliga ühendava trammiliini rajamisel tekib terviklik ja hästitoimiv ühistransporditaristu, kus olulised NSB koridori sõlmpunktid (Rail Baltic, Tallinna Vanasadam ja Tallinna 229 Lennujaam) on omavahel hästi ühendatud. Investeering 3: NSB koridoris ühendab rajatav trammiliin Vanasadamat RB Ülemiste terminali ning Tallinna lennujaamaga lõunas ning Balti jaamaga (keskraudteejaam) läänes. Kui RB Ülemiste terminali ning Tallinna lennujaama ühendav trammitee lõik ehitati 2017. aastal CEF vahenditest, siis Vanasadamat ühendav lõik on NSB koridori viimane missing link Tallinnas. TEN-T põhivõrk ning selle koridorid on mõeldud eelkõige Euroopa äärealade paremaks ühendamiseks muu Euroopaga. Terviklik ja hästifunktsioneeriv ühistranspordivõrgustik, kuhu on hästi integreeritud TEN-T üld- ja põhivõrku kuuluvate koridoride sõlmpunktid: terminalid ja jaamad, aitab kaasa ühenduste parendamisele nii Kesk- ja Lääne-Euroopa kui ka Põhja- Euroopaga. Investeering 4: KOVide investeeringutega jalgratta ja/või jalgteedesse kaasneb liiklusohutuse suurenemine läbi jalakäijate ja jalgratturite autoliiklusest eraldamise. Ühtlasi paraneb jalgsi ja jalgrattaga ligipääsetavus teenustele, töökohtadele ja ühistranspordile (sh Rail Balticu raudteepeatustele). Riske maandab ka asjaolu, et valla ja linna teede ehitamise ja korrashoiu korraldamine on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi omavalitsuste tavapärane ülesanne. 5. Piiriülesed ja rahvusvahelised projektid Investeering 2: Tegemist ei ole piiriülese või riikidevahelise projektiga konkreetse investeeringu mõistes. Samas aitab investeeringu teostamine kaasa NSB koridori moodustamisele ning Rail Balticu raudtee rajamisele. Rail Baltic on kolme Balti riigi ühisprojektina rajatav ca 870 kilomeetri pikkune raudtee Tallinnast Riiga ning Vilniusesse ja Kaunase kaudu üle Leedu-Poola piiri Poola territooriumile. Ülemiste reisiterminalihoone rajamist ei kaeta teistest EL toetusvahenditest. Ülemiste ühisterminaliga seotud muud vajalikud investeeringud nagu terminaliväljakute, bussijaama, parklate, trammitee ning uute RB jaamateede ehitamine ja 1520mm raudteetaristu ümbertõstmisega seotud ehitustööd kaetakse CEF vahenditest. Varasemad uuringud ja käimasolevad projekteerimistööd saavad investeeringu teostamise ajaks lõpetatud. Investeering 4: Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus sõltub kohalike omavalitsuste arengustrateegiates tehtud valikutest. Piirialased piirkonnad teevad koostööd naaberpiirkondadega üle piiri (näiteks, sõpruslinnad Valga-Valka ja Narva-Ivangorod), et lahendada ühiseid probleeme, eelkõige läbi osalemise piiriülestes programmides nagu Kesk- Läänemere programm, Läänemerepiirkonna programm, Eesti-Läti programm, Eesti-Venemaa programm. 230 6. Komponendi roheline dimensioon Investeering 1: Uue raudteeühenduse rajamise/taastamisega tehtavad investeeringud panustavad rohepöördesse (100% Climate ja 40% Environment). Investeering panustab strateegias „Eesti 2035“, Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 kasvuhoonegaaside heite vähendamise (vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%) ning koostamisel oleva transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 seatud säästva liikuvuse eesmärkide täitmisesse. Projekti peamised kasud tulenevad ühistranspordi ajasäästust, mis pakub autokasutusele keskkonnasõbralikku alternatiivi suurele osale Lääne-Eesti piirkonna elanikele, sh Hiiumaa elanikele ja külastajatele. Investeering 2: Ülemiste ühisterminali rajamisega investeeringud panustavad rohepöördesse (100% Climate). Investeering panustab strateegias „Eesti 2035“, Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 kasvuhoonegaaside heite vähendamise (vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%) ning koostamisel oleva transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 seatud säästva liikuvuse eesmärkide täitmisesse. Vastavalt Ülemiste terminali põhi- ja kõrvalfunktsioonide analüüsis (Inseneribüroo Stratum, 2018) toodud prognoosile, hakkab terminali kasutama aastatel 2030 ja 2040 vastavalt 5,88 ja 6,39 miljonit reisijat aastas. Ülemiste terminali põhifunktsioon on ühissõidukireisijate teenindamine (rongid, bussid, trammid). 97,4% kogu hoone netopinnast on mõeldud reisijate vastuvõtmisele / teelesaatmisele, sealhulgas avalikud ruumid (ootealad ja galeriid, tualetid, istumisalad jne) ja terminali toimiseks vajalikud tehnilised pinnad (turvaruumid, töötajate ruumid, panipaigad jne). Kaubanduspinnad, kokku 2,6% kogumahust, paigutatakse hoone 3. korrusele. Investeering 3: Uue trammiliini rajamisega tehtavad investeeringud panustavad rohepöördesse (100% Climate ja 40% Environment). Investeering panustab strateegias „Eesti 2035“, Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 kasvuhoonegaaside heite vähendamise (vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%) ning koostamisel oleva transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 seatud säästva liikuvuse eesmärkide täitmisesse. Vastavalt Vanasadama trammi CBA-le kasvab investeeringu tulemusena ühistranspordi kasutajate arv 2026. aastaks Tallinnas seniselt 100,1 mln reisijalt 101,7 mln reisijani aastas. See tähendab, et lisandub rohkem kui miljon uut ühistranspordi kasutajat, kellest 93% tuleb praamidelt/laevadelt või ajendatud liiklusest ning 7% vahetavad transpordiliiki (sõiduautodest ühistranspordile). Reisijakilomeetrite arv kasvab 5,5 mln km võrra (714 mln-lt 719 mln km-ni). Investeering 4: Jalgratta ja/või jalgteede rajamisega tehtavad investeeringud panustavad rohepöördesse (100% Climate ja 100% Environment). 231 Investeeringu raames rajatakse teid ainult jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele, ühtegi autotee ehitust investeering ei hõlma. Investeering panustab strateegias „Eesti 2035“, Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 kasvuhoonegaaside heite vähendamisse (vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%) ning koostamisel oleva transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 seatud säästva liikuvuse eesmärkide täitmisesse. Sekkumise peamised kasud tulenevad jalgratta- ja/või jalgteede kasutajate arvu ning liiklusohutuse suurendamisest ning ohutut rattakasutust võimaldavate jalgratta- ja/või jalgteede võrgustiku terviklikumaks muutmisest. 7. Kompopnendi digitaalne dimensioon N/A 8. Kooskõla Do no significant harm printsiibiga „Do no significant harm“ põhimõtte ehk negatiivse tervikmõju vältimise põhimõtte järgimine rahastatavate projektide osas on tagatud läbi Eestis kehtivate valdkonnaga seotud õigusaktide järgimise (nt keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, planeerimisseadus). Põhimõtte mittejärgimise või osalise järgimise riske maandab ka rahastatavate investeeringute olemus – rahastatakse investeeringuid säästva transpordi (sh jalgrattaga ja/või jalgsi liikumise) arendamiseks. 9. Verstapostid, sihid ja ajakava Investeering 1: Turba-Rohuküla raudtee rajamine lõigus Turba – Risti Ehituse hankeleping Q1 2022 Leping sõlmitud Turba-Risti raudteelõik on Q4 2023 Kasutusluba kasutusse võetud Investeering 2: Ülemiste ühisterminal Verstapostid Väljundindikaatorid Ülemiste terminali põhi- ja 08.05.2018 Üleandmise- kõrvalfunktsioonide analüüs vastuvõtmise akt Rail Baltica Ülemiste 01.10.2019 Ideekonkursi võitjate ühisterminali ideekonkursi väljakuulutamise otsus tulemused (žürii otsus) Ülemiste Ühisterminali 16.01.2020 Leping projekteerimislepingu sõlmimine 232  Ülemiste 13.04.2020 Leping raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimislepingu sõlmimine Ülemiste ühisterminali Q4 2021 DP kehtestamise otsus detailplaneeringu kehtestamine Ülemiste ehitusprojekt Q1 2022 Üleandmise- valmis vastuvõtmise akt, ehitusluba Ülemiste Q4 2021 Üleandmise- raudteeinfrastruktuuri vastuvõtmise akt, rekonstrueerimise ehitusluba ehitusprojekt valmis Ehituse hankeleping sõlmitud Q1 2022 Leping Ühisterminal kasutusse Q1 2026 Kasutusluba võetud Tulemusindikaatorid Terminali kasutajate arv 5,88 mln reisijat aastas loendustulemuste ja aastal 2030 piletimüügi andmetel põhinev arvutus Terminali kasutajate arv 6,39 mln reisijat aastas loendustulemuste ja aastal 2040 piletimüügi andmetel põhinev arvutus Investeering 3: Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine Verstapostid Väljundindikaatorid CBA vastu võetud 25.01.2019 Üleandmise- vastuvõtmise akt Eelprojekti koostamise leping 01.09.2020 Leping sõlmitud Ehitusprojekt valmis 31.10.2021 Üleandmise- vastuvõtmise akt, ehitusluba Ehituse hankeleping sõlmitud Q2 2022 Leping Trammitee kasutusse võetud Q2 2024 Kasutusluba Tulemusindikaatorid Ühistranspordiga tehtavate 100,1 mln reisi aastal Loenduse tulemused reiside arv Tallinnas 233  101,7 mln reisijat aastal 2025 Täiendav piletiga reiside arv 460 000 reisi aastal Piletimüügi aruanded Tallinna ühistranspordivõrgus 2026 tänu uuele trammiliinile Investeering 4: KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse Meetme verstapostid ja indikaatorid: 1) Taotlusvooru väljakuulutamine (IV kvartal 2022) 2) 100% toetusotsuseid tehtud (IV kvartal 2023) 3) Rajatud jalgratta- ja jalgteede pikkus(20 km, IV kvartal 2025) 10. Finantseerimine ja maksumus Investeering 1: Turba-Rohuküla raudtee rajamine lõigus Turba-Risti maksab hinnanguliselt 34 miljonit eurot. Investeeringu maksumus on kalkuleeritud AS Eesti Raudtee poolt võttes aluseks eelnevad sarnased projektid. Investeeringu täpsustatud maksumus selgub eelprojekti valmimisel (juuni 2021) ja lõplik maksumus ehitushanke käigus pakkumuste avamise tulemusena 2021. aasta lõpus. Investeering 2: Ülemiste ühisterminalihoone investeeringu maksumuseks on 31,05 miljonit eurot. Investeeringu maksumus on kalkuleeritud töövõtja poolt esitatud eelprojekti mahtude pinnalt ning ehitus-eelarvestaja ekspertteenust kasutades. Investeeringu täpsustatud maksumus selgub põhiprojekti valmimisel (september 2021) ja lõplik maksumus ehitushanke käigus pakkumuste avamise tulemusena 2022. aasta alguses. Investeering 3: Investeeringu maksumuseks on 26 miljonit eurot. Investeeringu maksumus on kalkuleeritud projekti CBA raames. Investeeringu täpsustatud maksumus selgub projekteerimise tulemusena, projekt on kavas vastu võtta novembris 2021. Investeering 4: KOVide jalgratta- ja/või jalgteedesse investeeringu maksumus väljaspoole suuremaid (Tallinna, Tartu ja Pärnu) linnapiirkondi on RRFist 5 mln eurot. Sellele lisandub 20 mln eurone investeering PO3 raames Ühtekuuluvusfondist ning omavalitsuste omafinantseering. Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades aitavad suurendada jalgrattaga liikujate osakaalu investeeringud PO2 meetmest ca 57 mln euro ulatuses. RRFi 5 mln € meetme taotlusvooru avamine toimub ajaliselt eeldatavasti varem Ühtekuuluvusfondi PO3 meetme 20 mln € taotlusvoorust. Topeltfinantseerimine ja indikaatorite topeltlugemine välistatakse projekti tasandil: sama jalgratta- ja jalgtee rajamiseks antakse toetust vaid ühest toetusallikast ning loetakse saavutustasemesse vaid ühe korra. Rajatud jalgratta- ja/või jalgteed arvestatakse kilomeetrites distantsina jalgratta- ja/või jalgtee alguspunktist lõpp-punkti. 234 1 jooksva kilomeetri (jkm) hind on arvutatud 2014. aastast alates rakendatud jalgratta- ja jalgteede toetusskeemi (Eesti riigieelarvest rahastatud toetusmeede) projektide keskmisest maksumusest. Millele lisatud hinnakallinemine. Jalgratta- ja/või jalgteede 2014. a toetusskeemi raames on aastatel 2014-2019 toetatud 39 projekti summas 10,1 mln €, mille raames on rajatud ligi 75 km jalgratta- ja jalgteid. 1 jkm jalgratta- ja jalgtee rajamise keskmine maksumus on ligikaudu 234 000 € ühe jooksva kilomeetri kohta. Konkreetse projekti 1 jkm lõppmaksumust mõjutab lisaks: 1) kas projekti sees on projekteerimine ja omanikujärelevalve; 2) kas rajatav jalgratta- ja/või jalgtee ületab mõnda keerulisemat ülekäiku (nt jõgi, sild); 3) kas projekti osaks on jalgratta- ja/või jalgtee valgustus, rattaparkimine (sh rattakuurid), istepingid, prügikastid, väikevormid. Jalgratta- ja jalgteede 2014 meetme projektide ellu viimine (projekteerimine ja ehitustöö) toimus perioodil 2015-2020. RRFi meetme "KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse" kõik toetusotsused peavad olema tehtud 2023. a lõpuks. See tähendab, et 1jkm hinna sisse tuleb arvestada perioodi 2020-2023 võimalikke hinnamuutusi. 2023. a otsustatud projektide elluviimine (ehitustöö) toimub perioodil 2024-2025. Seetõttu konkreetsel aastal väljaehitatud kilomeetrite arvu puhul tuleb arvestada ka vastaval aastal eeldatavate hinnamuutustega (s.t. perioodil 2024-2025 toimuvate hinnamuutustega). Hinnatõusu sisse arvestamine: Baasaasta Korrigeeritud Investeeringu Rajatavate hind (EUR) THI* hind aasta km arv Invest maksumus 234 000 1,40% 237 276 2021.a 237 276 2,20% 242 496 2022.a 242 496 2,10% 247 588 2023.a 247 588 1,90% 252 293 2024.a 5 1 261 463 252 293 2,00% 257 339 2025.a 15 3 860 078 KOKKU 5 121 541 * THI andmete allikas: Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos kuni 2070 235 KOMPONENT 6: TERVIS JA SOTSIAALKAITSE 1.Komponendi kirjeldus Tervis ja sotsiaalkaitse Valdkond: Tervishoid, sotsiaalkaitse 1. tervishoid ning majanduslik, sotsiaalne ja institutsiooniline vastupidavus, sealhulgas selleks, et suurendada kriisiks valmisolekut ning kriisile reageerimise suutlikkust; 2. järgmise põlvkonna laste- ja noortepoliitika, sealhulgas haridus ja oskused. Eesmärk: 3. edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust parandades liikmesriikide toimepidavust/vastupanuvõimet, kriisiks valmisolekut ning kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali, leevendades selle kriisi sotsiaal- ja majanduslikku mõju, eelkõige naistele; 4. suurendada noorte tööhõivet ja rakendada ellu noortegarantiid Reformid ja/või investeeringud: Tervishoid Reform 1: Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine; Investeering 1: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine; Investeering 2: Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine Reform 2: Tööjõunappuse leevendamine tervishoiusektoris Reform 3: Tervishoiu esmatasandi tugevdamine Reform 4: E-tervise edendamine Sotsiaalkaitse Investeering 3: Noorte tööturumeetmed Reform 5: Töötuskindlustus hüvitiste süsteemi laiendamine uutele sihtrühmadele Reform 6: Hoolduse integratsioon Hinnanguline üldmaksumus: 336,3 MEUR; RRF-ilt taotletav summa: 336,3 MEUR 236 Strateegiline raamistik Eesti 203567 on pikaajaline strateegia, mis on aluseks ja tegevuskavaks pikaajalistele reformidele ja investeeringutele, sealhulgas riiklike ja EL fondide kasutamiseks Eestis. See katab tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesektori kõik valdkonnad ja lõigud. Eestis elavad inimesed, kes on arukad, tegusad ja tervist hoidvad, on Eesti 2035 üks viiest sihist, mille saavutamisse tervishoiu-, sotsiaalkaitse poliitikad otseselt panustavad. Rahva kestlikkuse, inimeste tervise parandamise ja nende tervena elatud eluea pikendamise eelduseks on inimkeskne, kättesaadav, tervisetulemi paranemist toetav, tõhusa ressursikasutuse, teenuste kõrge kvaliteediga ning toimepidav tervishoiu- ja sotsiaalkaitse süsteem. Eelduste täitmine vajab mitmeid süsteemseid muudatusi, sealhulgas inimesest lähtuvalt kujundatud teenuseid, inimese tervise ja sotsiaalsete vajaduste käsitlemist seostatult, tervishoiutaristu võrgustiku korrastamist ning piisavalt personali kõigis Eesti piirkondades. Oluline roll on teadus- arendustegevusel ning innovaatilistel ja integreeritud tehnoloogilistel lahendustel (nt digilahendused, e-tervis), mille soodustamist tervise- ja sotsiaalvaldkonna strateegias markeeritakse. Strateegia „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskavas on seatud eesmärgiks Eesti tervise-, töötervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi omavaheline lõimimine olles inimesekeskne ja jätkusuutlik. Selle üheks alaetapiks on Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine, sealhulgas Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine ning mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse tagamine . Uuendamist vajab tänane sotsiaalkaitse korraldus ja 68 tõhustamist ootab pikaajalise hoolduse süsteem, et arvestada ühiskondlikke muutusi ning rahvastiku vähenemist. „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“69 (edaspidi RTA) on tervisevaldkonna strateegiline dokument, mis pakub valdkonnale ühtset, terviklikku ja tulevikku vaatavat visiooni ning seab eesmärgid, mille saavutamiseks kavandatakse pikaajalised tegevused ja rahastamiseks planeerib vastutav ministeerium ressursid riigieelarvesse. RTAs on seatud eesmärkideks Eesti inimeste keskmise oodatava eluea kasv ja oodatavast elueast kiirem tervena elatud aastate arvu kasv ning tervisealase ebavõrdsuse (sugude, piirkondade ja haridustasemete lõikes) vähendamine. RTA eesmärkide saavutamist kavandatakse kolme alavaldkonna kaudu: tervist toetavad valikud, tervist toetav keskkond ja inimkeskne tervishoid. Alaeesmärgi inimkeskne tervishoid visiooni, „tagatakse kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenustega integreeritud tervishoiuteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust ning toetavad krooniliste haigustega elamist“, viiakse ellu prioriteetsete sekkumiste ja järgmiste lahendusteede kaudu. Kavandatavad investeerimisvajadused on otseselt seotud või toetavad olulisel määral iga lahendustee eesmärkide saavutamist: 67https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia, 68Eesti 2035 Vabariigi Valitsuse tegevuskava (29. aprill 2021) https://valitsus.ee/media/3956/download 69Valitus kiitis Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 heaks 29. aprillil 2021. a https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/rahvatervis/rahvastiku_tervise_arengukava_2020-2030.pdf 237  • inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse ning kogukondade võimestamine ja kaasamine; • personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine; • teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel – integreeritud tervishoiuvõrgu strateegiline arendamine, sh haiglavõrgu uuendamine, seejuures tagades süsteemi jätkusuutlik ja tõhus toimimine ning optimaalne ressursikasutus; tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine; • tervise ebavõrdsuse vähendamine. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“70 seab eesmärgiks aastatel 2020–2030 vähendada oluliselt elu- , tervise- ja varakahjusid. Aastaks 2030 soovitakse saavutada olukord, kus kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Euroopa Komisjoni riigipõhised soovitused Tervishoiu ja sotsiaalkaitse valdkonnas soovitas Euroopa Komisjon 2019. ja 2020. aastatel parandada Eestis taskukohaste ja integreeritud sotsiaalteenuste kättesaadavust. Prioriteetse investeerimisvajadusena (muuhulgas taristu ja ajakohastamise seisukohalt) tõsteti esile vajadust parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, tervishoiu valdkonna töötajate ümber- ja täiendõppe toetamist, sotsiaal-, tervishoiu- ja tööalast toetust pakkuvate talituste koostöö tugevdamist parandades selle valdkonna teenuste koordineerimist71. Vajadus on meetmeteks, mis aitavad suurendada tervena elatud aastate arvu ning parandavad esmatasandi ja ambulatoorse arstiabi ning teise ja kolmanda tasandi tervishoiu kättesaadavust ja kvaliteeti. Soovitati parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning võtta kasutusele meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks. 2020. ja 2021. aastal soovitab Euroopa Komisjon jätkuvalt parandada tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust ja vastupidavust, sealhulgas viidati veelkord vajadusele leevendada tervishoiutöötajate nappust, tugevdada esmatasandi arstiabi ja tagada elutähtsate meditsiinitoodetega varustatuse. Selle taustal soovitati suurendada avaliku sektori investeeringuid ja kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist. Investeeringute tegemisel soovitatakse keskenduda nii üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale kui ka ressursitõhususele72. Kooskõlas üldise vabastusklausliga soovitati Eestis kasutusele võtta kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida pandeemiale, toetada majandust ja tagada selle taastumine. Korrati üle varasem soovitus suurendada sotsiaalse turvavõrgu piisavust, sealhulgas laiendades töötushüvitiste katvust. 70 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 on läbinud Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu arutelu ning esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks: https://www.riigikogu.ee/tegevus/paevakorrad-ja-protokollid/?startDate=12.05.2021 71 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019SC1005&from=EN 72 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0506&from=EN 238 Tehtud sammud riigipõhiste soovitustega arvestamiseks Sotsiaal-, tervishoiu- ja tööhõivevaldkonnas on kavandatud nii pika- kui lühiajalised meetmed ja tegevused, et parandada ja kujundada valdkondade toimimine ümber lähtuvalt riigipõhistest soovitustest. Kaardistatud on pikaajalised investeeringud, mille realiseerimine toetab otseselt riigiraportis esile toodud väljakutsete lahendamist sotsiaal- ja tervishoiusektoris ning tööhõives. Investeeringute rahastamist kavandatakse lisaks riigi tuludele muudest allikatest, sealhulgas Euroopa Liidu fondidest, instrumentidest ja programmidest, näiteks Euroopa Sotsiaalfond (ESF ja ESF+), Euroopa Regionaalarengufond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF), React-EU, Õiglase ülemineku fond (ÕÜF) ning Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF). Võimalusel kaasatakse muid avaliku ja erasektori vahendeid. Tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks leppisid sidusrühmad 2017. aastal kokku konsensusleppe õdede õppekohtade arvu suurendamiseks ligi 25% võrra73). Suuremad lennud lõpetavad alates käesolevast aastast ning neist on oodata olulist täiendust ja panust tervishoiutöötajate nappuse vähendamiseks. Alates 2021. aastast rahastab riik kliinilise psühholoogi kutseaastat, et võimaldada enamatel psühholoogidel kutseni jõuda. Samm pakub järgnevatel aastatel olulist leevendust psühhiaatrite nappusele eriarstiabis. Riik on 2015. aastast saadik rahastanud „Tagasi tervishoidu“ programme, alates 2021. aastast on õdede koolituste mahtu kahekordistatud. Programmiga koolitatakse keskmiselt 50 tervishoiusüsteemist eemal seisnud õde aastas, et toetada nende naasmist süsteemi. E-tervise täiustamise ette valmistamisel esmatasandi tervishoiu jaoks viidi aastal 2020 läbi kaks olulist projekti: • Eesti Perearstide Seltsi tellitud analüüsi (rahastaja ERF) ühise arusaama väljatöötamiseks seoses perearsti vajadustega elektrooniliste terviseandmete (EHR) tarkvara järele koos illustreeriva prototüübiga. Sellest analüüsist lähtudes arutati tehnilisi uuendusi olemasolevate tarkvaramüüjatega ja analüüsiti võimalust arendada välja täiesti uus tarkvara. Järjena kaaluti ka riigi rolli EHR tarkvara tagamisel perearstidele projekti „Uue põlvkonna Eesti Tervise infosüsteem” raames. • Sotsiaalministeeriumi juhtimisel viidi läbi analüüs ühise arusaama väljatöötamiseks seoses riikliku patsiendiportaali digilugu.ee vajadustega koos illustreeriva prototüübiga. Aastal 2021 järgneb selle tehniline ja disainiline analüüs. Eesmärk on uuendada 2023. aasta lõpuks Eesti patsiendiportaali, ajakohastades selle tehnilist platvormi, uuendades selle kasutajaliidest ja lisades portaalile järk-järgult uusi funktsioone. Analüüsiprojekte ja tehnoloogilisi muudatusi rahastab ERF. Aastatel 2019 ja 2020 on sotsiaalset turvavõrku puudutavad riigipõhised soovitused suunatud pikaajalise hoolduse reformile, mida on põhjalikumalt planeeritud alates 2018. aastast, mil valitsus kiitis heaks pikaajalise hoolduse kontseptsiooni ja aluspõhimõtted. Reformi laiem 73 Konsensuslepe õdede ja ämmaemandate kõrghariduse esimese astme õppekohtade vajadusest aastal 2017-2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/konsensuslepe_allkirjastatud_11.2016.pdf 239 eesmärk on parandada pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning vähendada perekondade hoolduskoormust. Pikaajalise hoolduse eesmärgiks on on parandada sotsiaalteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, eelkõige sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tagamist integreeritud moel, vähendades piirkondlikke erinevusi teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis ning tõstes kohalike omavalitsuste võimet neid teenuseid pakkuda. Üldine tegevusraamistik hõlmab järgmisi alateemasid: ✓ Kogukondade võimestamine, sealhulgas varajase sekkumise edendamine. ✓ Ühiste hindamissüsteemide ja -vahendite loomine. ✓ Tööjõu hulga suurendamine pikaajalise hoolduse süsteemis ja hooldajate pädevuse tõstmine. ✓ Klientide teadlikkuse tõstmine ja nende katusorganisatsioonide võimestamine. ✓ Eestkoste- ja toetatud otsustamissüsteemi restruktureerimine. ✓ Hooldusteenuste (põhirõhk kodusel/kogukonnapõhisel hooldusel) kvaliteedi ja järelevalve parendamine. ✓ Taristuinvesteeringud deinstitutsionaliseerimise (DI) põhimõtteid arvestades (s.t kogukonnapõhiste teenuseüksuste, teenusekeskuste, päevahooldus- ja kogukonna hooldusteenuste loomine ning kodus elamist ja integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandekeskuseid aka integreeritud heaolukeskuseid edendavatesse tegevustesse investeerimine). ✓ Heaoluvaldkonna teise ja kolmandasse sektorisse investeerimise stimuleerimine. ✓ Tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste kasutamise suurendamine sotsiaalkaitsesüsteemis. ✓ Teenuste arendamine dementsuse diagnoosiga isikute jaoks. ✓ Toetussüsteemi arendamine ja pakkumine hoolduskoormusega inimestele, sealhulgas nõustamisteenused, koolitused jne. Riigi poolt on oluline luua struktuur ja võimekus pikaajalise hoolduse teenuste pakkumiseks. Võrreldes praeguse olukorraga on eesmärgiks: 1) suurendada teenuste mahtusid ja kättesaadavust neile teenuse vajajatele, kes on täna suuresti oma lähedaste hooldada, sest pikaajalise hoolduse teenused on välja arendamata või ei vasta sihtrühma vajadustele; 2) suurendada teenuste kättesaadavust vähendades hooldusvajadusega inimeste ja nende perede omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel. Täna sõltub teenuste kättesaadavus üha enam teenusekasutaja maksevõimest, mis suurendab teenuste kasutamisest tingitud vaesumise riski. Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse parandamiseks on loomisel ühtne pikaajalise hoolduse süsteem, milles on tagatud: • inimeste subjektiivne õigus abile; • terviklik, koordineeritud ja inimesekeskne teenuste korraldus; • teenuste ühtlane kättesaadavus ja kvaliteet; • võimekus kodus elamist toetavate teenuste arenguks; 240  • olukord, kus inimeste omaosaluse suurus ja maksevõimekus ei ole teenuse saamisel takistuseks; • tugisüsteem, mis tagab nii omastehooldajate kui hooldusvajadusega inimeste parema toimetuleku. Valitsuskabinet arutas Sotsiaalministeeriumi ülevaadet ja ettepanekuid pikaajalise hoolduse jätkusuutliku korralduse ning omastehooldajate tugipaketi väljatöötamise kohta 25. märtsil 2021. a. Valitsuse otsuse kohaselt jätkatakse pikaajalise hoolduse teenuste korraldamisel kohaliku omavalitsuste ja riigi partnerlusmudeli väljatöötamisega ning anti ülesandeks koostada sellekohase seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus 2022. aasta märtsiks, samaks ajaks tuleb valitsuskabineti nõupidamisele esitada pikaajalise hoolduse süsteemi rahastusmudelite ja -allikate alternatiivid. Järgnevatel aastatel jätkatakse pikaajalise hoolduse süsteemi loomisega, viies ellu järgmisi tegevusi: • Rakendatakse väljapool kodu osutataval üldhooldusteenusel komponendipõhist teenuse eest tasumise rahastusmudelit. Selle mudeli rakendamisel jaguneb teenuse rahastamine kolmeks: 1) hooldusteenuse komponentide eest tasub kohalik omavalitsus; 2) pool KOV kulust maksab riik; 3) teenuse saaja tasub teenusel olles majutuse, toitlustuse ja ravimite kulu. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus esitatakse valitsusele 2022. aastal. • Perioodil 2021-2027 luuakse toimiv abivajaduse hindamise korraldus, sh standardiseeritud hindamisvahendite (InterRAI jne) ja RFK74 kasutusele võtt; ühtse hindamiskeskkonna loomine; STAR75 ja teiste IT rakenduste arendused, mis toetavad abivajaduse hindamise läbiviimist ja andmevahetust; andmevahetuse võimaluste loomine – sotsiaal- ja tervishoiu/KOV ja teenusepakkujate/spetsialistide vahel jms. • ESF vahendite toel alustatakse projektidega, mille tulemusena töötatakse 2023. aasta lõpuks välja toetavad koolitused omastehooldajatele, samuti hoolduskoormuse tasemete jaotus ning standardiseeritud hindamisvahend(id) hooldusvajaduse ja omastehooldajate hoolduskoormuse mõõtmiseks. Alates 2023. aastast pakutakse Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel omastehooldajatele toetavaid teenuseid. 2024. aastaks planeeritakse laiendatakse omastehooldajate hoolduspuhkuse võimalusi ning luuakse sotsiaalsed garantiid, millega soodustatakse omastehooldajate töö ja pereelu ühitamist ning mis tagavad omastehooldajatele suurema pensioni tulevikus. • Jätkatakse Struktuurireformide toetusprogrammi (Structural Reform Support Programme, SRTP) projekti jätkutegevustega (2021-2027), sealhulgas projektis välja töötatud inimkesksete integreeritud dementsuse ja insuldi teekondade reaalset rakendamist Eestis koostöös oluliste võtmepartneritega ning uute integreeritud inimesekesksete kliendi/patsienditeekondade väljatöötamist ja rakendamist. Luuakse mõõdikute süsteem, et hinnata inimkeskse integreeritud teenusepakkumise mõjusust, tõhusust ja kvaliteeti koordinatsioonimudeli erinevatel tasanditel. 74 Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon 75 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister 241  • Oluline jätkutegevus puudutab andmevahetust eri osapoolte vahel ning andmete ristkasutamist nii valdkonna sees, valdkondade vahel kui valdkondade üleselt kolmel tasandil: 1) üksikjuhtude toetamiseks vajalik andmevahetus ja andmete ristkasutus; 2) juhtimiseks ja poliitikakujundamiseks vajalik andmete ristkasutus ning 3) andmete ristkasutus teadus- ja arendustööks. Eraldi tähelepanu pööratakse andmete kvaliteedi ja andmehõive parandamisele (eelkõige kohaliku omavalitsuse ja teenusepakkujate osas). Toetatakse kohalikke omavalitsusi teenuste arendamisel (sealhulgas teenuste proaktiivse pakkumise arendamisel), kvaliteedi tagamisel, teenusvajaduse prognoosimisel, abivajaduse hindamisel ja riskigruppide tuvastamisel, teenuste mõõtmisel ning koostöö arendamisel teiste omavalitsustega teenuste pakkumisel. • Toimiva tugisüsteemi tagamiseks suure hooldusvajadusega inimestele jätkatakse 2021. aastal koordinatsioonimudeli rakendamist kuues Eesti piirkonnas ja alustatakse rahastusmudeli väljatöötamisega. 2022. aastal laienetakse kuni 12-sse piirkonda ning 2023. aastaks on planeeritud rakendada koordinatsioonimudelit üleriigiliselt. Arendatakse andmevahetust hoolduskoordinatsiooni osapoolte (kohalik omavalitsus, perearstid, tervishoiuasutused, teenusepakkujad jne) vahel ning töötatakse välja abinõud (tööriistad) hoolduskoorinatsiooni toetamiseks. Tagatakse hoolduskoordinatsiooni osapoolte töötajate väljaõpe. • Aastatel 2023-2026 jätkatakse riigi ja KOV koostöös psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja uue korraldusskeemi testimist, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus. • Regionaalsete erinevuste vähendamiseks ja kohalike omavalitsuste võimestamiseks töötatakse välja regionaalsed toetusprogrammid pikaajalise hoolduse teenuste ja hoolduskoormuse vähendamiseks vajalike meetmete pakkumiseks, edendatakse KOVide omavahelist koostööd teenuste pakkumisel, sh pakutakse tuge erinevate koostöövormide loomiseks regionaalsel tasandil KOVide, erasektori, kogukonna ja teiste osapoolte vahel. • Pikaajalise hoolduse süsteemi tööjõu tagamisega ja kvalifikatsiooniga seotud küsimusi analüüsitakse 2021. aastal ning 2022. aasta märtsiks esitatakse Vabariigi Valitsuse kabinetistungile pikaajalise hoolduse süsteemi kvalifitseeritud tööjõu vajaduse analüüs ning tööjõuressursi tagamise meetmete ettepanekud. Pikaajalise hoolduse reformimisel jätkatakse jätkusuutliku korralduse ja rahastusmudelite väljatöötamist, mis on kavandatud viia lõpuni 2022. aasta lõpuks. Rahastatakse riigi tuludest ja ESF vahenditest.Integreerituse parandamiseks ning esmatasandi ja sotsiaalsektori koostöö koordineerimise tugevdamiseks on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas algatatud/käimas mitu projekti: Projekt Regional Integrated Care (Piirkondlik integreeritud hooldus, lühidalt PAIK) on suunatud integreeritud hoolduse piirkondliku mudeli arendamisele ja testimisele Viljandi maakonnas. Projekti eesmärk on esmatasandi tervishoiu, eriarstiabi, piirkondliku tasandi ja sotsiaalteenuste koordineerituse parandamine ning uue piirkondliku mudeli väljaarendamine. Selle katseprojekti eesmärke ja tulemusi arvestatakse integreeritud hoolduse mudeli loomisel 242 ning seda eriti perearsti rollist lähtudes. Projekti koordineerib Viljandi haigla (üldhaigla). Esimese etapi (esialgse analüüsi) läbiviimise tellis ja rahastas Sotsiaalministeerium. Teenuse integreerimist hõlmavat etappi rahastas aastani 2020 Eesti Haigekassa. Aastal 2014 hakati Eestis looma regionaal- ja maakonnahaiglate võrku, mille eesmärk on tagada põhiteenuste ja kvaliteetse tervishoiuteenuste kättesaadavus ning ratsionaliseerida ressursside ja investeeringute kasutamist maakonna tasandil. 2019. a alguseks oli haiglavõrguga liitunud 9 üldhaiglat ja oodatavalt see number kasvab. Haiglatevaheline koostöö on vormistatud mitmel erineval moel: • Juriidiline konsolideerimine - üks haigla omandab enamusosaluse teises haiglas või osaleb fondi loomises; • Tartu Ülikooli Kliinikum - Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla ja Põlva Haigla; • Põhja-Eesti Regionaalhaigla - Läänemaa Haigla, Raplamaa Haigla ja Hiiumaa Haigla; • Vastastikune esindatus haiglate nõukogudes ja teistes haigla juhtimisstruktuurides; • Tartu Ülikooli Kliinikum - Ida-Viru Keskhaigla ja Narva Haigla; • Koostöökokkulepped (lepingud); • Tartu Ülikooli Kliinikum - Järvamaa Haigla; • Põhja-Eesti Regionaalhaigla - Rakvere Haigla ja Järvamaa Haigla. Joonis: Võrgustike loomine ja haardealad haiglavõrgu arengukavas Sotsiaalministeerium katsetas aastatel 2018 – 2019 hoolduse koordinatsioonimudelit, mis keskendus kompleksse hooldusvajadustega inimestele eesmärgiga luua inimkeskne koordinatsioonisüsteem esmatasandi tervishoiu tasemel. Katseprojekt kinnitas, et hästi toimiv koordinatsioonimudel saab muuta süsteemi lihtsamaks nii abivajava inimese kui ka spetsialisti jaoks. Loodud hoolduskoordinaatori ametikoht on ühenduslüliks esmatasandi tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi vahel. Abivajaduse hindamiseks kasutati mudelis InterRAI kontakthindamist, loodi valdkonnaülene tegevuskava ja hakatakse korrapäraselt jälgima riskirühma kuuluvaid 243 inimesi. Mudelit katsetati kuues omavalitsuses. Katseprojekti tulemused on sisendiks integreeritud hoolduse mudeli loomisel (projekti eesmärgid on tihedalt seotud PAIK-i projekti ja täiustatud hooldusjuhtimise programmiga). Projekti rahastas Sotsiaalministeerium. Täiustatud hooldusjuhtimise programm, mis keskendus riskirühma patsientidele ja mille eesmärk oli haiguste ennetamine tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Projekti käigus kasutasid perearst ja pereõde patsiendi valiku algoritmi, hindasid riskirühma patsientide vajadusi, kavandasid nende ravi ja kooskõlastasid tervisealaseid tegevusi. Selle projekti raames soovitati kooskõlastada ka sotsiaalabiga seotud küsimusi, kuigi koostöö sotsiaaltöötajaga jäeti vabatahtlikuks. Katseprojekti tulemused on sisendiks integreeritud hoolduse mudeli loomisel, seda eriti perearsti rollist lähtudes. Projekti koordineeris ja rahastas Eesti Haigekassa. Projekti Integreeritud teenuse osutamise reformi toetamine Eestis üldeesmärk on panustada integreeritumate ja inimkesksemate sotsiaal-, meditsiini- ja kutsenõustamise teenuste osutamisse suurema toetusvajadusega puudega ja vanemaealistele inimestele. Projekt annab Eesti valitsusele sisendi järgmiste valdkondade arendamiseks: registrite ja haldusandmekogumite koostalitusvõime parandamine konkreetsetele integreeritud ravi ja kutsenõustamisalast toetust vajavate inimeste rühmadele, kvaliteediparandusi ja hindamisprotsessi toetavate meetmete ja näitajate arendamine, toimivuspõhise rahastamise ja makseelementide kasutuselevõtt integreeritud teenuse osutamise soodustamiseks ning tihedam koostöö tsentraalsel ja kohalikul tasandil juhitavate teenuste, aga ka koha like sidusrühmade vahel. Projekti koordineerib Sotsiaalministeerium ja rahastatakse Struktuursete reformide toetamise programmist. Projekti viiakse ellu 2017–2021. Erinevatest allikatest pärit terviseandmete ühendamiseks (nt genoomi-, pildindus-, elustiiliga seotud ja muud olulised meditsiinilised andmed) liidame omavahel individuaalsed terviseandmed. Eesti riiklik tervise infosüsteem (ENHIS) on ühendatud Eesti tervishoiu pildipangaga pildiandmete arhiveerimiseks ja uurimiseks (PACS). Alates aastast 2017 on Eesti töötanud selles suunas, et tuua genoomiline teave PerMed projekti kaudu igapäevasesse kliinilisse kasutusse. Kavakohaselt on aastaks 2022 võimalik ühendada genoomiline teave ja ERTI andmed, et toetada genoomilisele teabele tuginedes otsuse langetamist või pakkuda muid tervishoiuteenuseid. Elustiiliga seotud andmeid kogutakse peamiselt ENHIS-ist, kasutades patsiendi poolt täidetud tervisedeklaratsioone. Eestis on olnud pikaajaliseks väljakutseks sotsiaalse turvavõrgu ajakohasuse tugevdamine, sealhulgas töötushüvitiste katvuse laiendamise teel. Valitsus arutas töötushüvitise reformi 14. aprillil 2021. Juba enne viimast kriisi hinnati sotsiaalkindlustushüvitisi Eestis vaesuse esinemissageduse vähendamisel vähem tõhusateks kui EL-is keskmiselt. Veelgi enam, esinevad lüngad töötushüvitissüsteemi katvuses nende puhul, kes töötavad mittestandardsetes töösuhetes või lühikeste tööampsudena. Juurdepääs töötuskindlustusele on praegu Eestis tagatud isikutele, kes töötavad töölepinguga, avalikus teenistuses ja võlaõigusliku lepingu alusel. Füüsilisest isikust ettevõtjatel, isikutel, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad ettevõtluskonto kaudu ja juriidilise isiku juhatuse või kontrollorgani liikmetel puudub täna juurdepääs töötuskindlustusele (kui neil just ei ole samaaegset kaetud töösuhet ja see lõpeb). Siiski on neil võimalus ennast töötuks registreerida ning saada tööturuteenuseid ja töötutoetust (kui nad vastavad tingimustele). 244 Tervise- ja tööminister tegi märtsis 2021 valitsusele ettepaneku laiendada töötuskindlustuse katvust ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, isikutele, kes on seotud ettevõtlusega ettevõtluskonto kaudu ja juriidilise isiku juhatuse või kontrollorgani liikmetele. Valitsuses toimunud arutelude põhjal tehti Sotsiaalministeeriumile ülesandeks jätkata seaduseelnõu koostamist koostöös Rahandus- ja Justiitsministeeriumiga ning esitada valitsusele muudatusettepanek sügisel 2021. 2019. aastal maksis töötuskindlustusmakseid 653 800 inimest. Vastavalt ettepanekule oleks sarnaselt neile, kelle töötuskindlustus on täna kaetud, töötuskindlustussüsteem kohustuslik ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, juhatuse ja kontrollorgani liikmetele ning ettevõtluskonto omanikele. Statistika kohaselt sai aastal 2019 sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu 1054 ettevõtluskonto omanikku, 25 491 juhatuse või kontrollorgani liiget ja 11 074 füüsilisest isikust ettevõtjat (allikas: Maksu- ja Tolliamet). Mis tähendab seda, et kaetus töötuskindlustusega pidi aastal 2019 olema 5,8%76 kõrgem. Seos ja sünergia ühtekuuluvuspoliitika investeeringutega Välisrahastamine tervishoiu kogukulutuste osana on Eestis vähenenud. Aastal 1995 oli see 2,5% tervishoiu kogukulutustest, kuid aastaks 2016 moodustas see tervishoiu kulutustest vaid väikese osa (0,19%). Ometi on viimastel aastatel Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) olnud peamine rahastusallikas mitte ainult uue taristu arendamisel, vaid ka investeerinud haiguste ennetamisse ja tervise edendamisse. Välisrahastust on kasutatud põhiliselt investeerimiseks taristusse ja rahvatervise programmidesse. Ajavahemikul 2004-2006 sai Eesti ERDFist haiglavõrku kuuluvate haiglate renoveerimise toetuseks 25 miljonit eurot, ajavahemikul 2007–2013 hõlmasid 110 miljonit eurot kiirabihaiglate võrgu optimeerimiseks ja 28 miljonit eurot hooldusasutuste arendamiseks (vt. joonis 1). EL struktuurfondidest on siiani rahastatud esmatasandi tugevdamis- ja võrgustamistegevusi (taristu loomist, üksikute perearstipraksiste ühinemist ja osutatavate teenuste hulga suurendamist). Sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks investeeritakse aastani 2023 esmatasandi tervishoiukeskuste kaasajastamiseks ja ümberehitamiseks kogu Eestis 85 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondidest pärit raha. Investeeringu laiem eesmärk on edendada perearstide koondumist ühistesse praksistesse. Miinimumnõudeks esmatasandi tervishoiukeskustele investeerimisraha saamiseks on tingimus, et seal peab töötama vähemalt kolm perearsti ja samavõrra õdesid (suuremates linnades kuus). Samuti peavad esmatasandi tervishoiukeskuses lisaks perearstile ja õele olema ämmaemand, koduõde ja füsioteraapiateenused. Lisaks soovitatakse veelgi laiemat teenusevalikut, nt vaimse tervise õde või sotsiaalhooldus, et soodustada lõimimist sotsiaalteenustega. Loodavatest esmatasandi tervisekeskustest osad on funktsionaalselt seotud haiglatega. 76 37619/653 800=5,8% 245 Investeeritud on kahte regionaalhaiglasse (Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum, 46 miljonit eurot), Ida-Viru Keskhaiglasse (15,6 miljonit eurot) ja Viljandi Haiglasse (29,6 miljonit eurot). Samuti tehti investeeringud isikupärastatud meditsiini arendamisse (4,25 miljonit eurot). ERDF-i toetuste tõhusal rakendamisel on peamiseks väljakutseks investeeringute pikaajaline perspektiiv. Need peavad arvestama elanikkonna vananemisest, lühematest haiglaravidest, ambulatoorse kirurgia suurenemisest ja tehnoloogia arengust tulenevate haigestumusmustrite ja kliinilise praktika muutumisega. Perioodil 2021-2027 rahastatakse sotsiaal-, tööhõive ja tervishoiu valdkondade investeeringuid ja tegevusi järgmistest allikatest: 246 Perioodil 2021–2027 suunatakse infrastruktuuri investeeringud sotsiaal- ja tervise valdkonnas valdkonna vahelise integratsiooni parendamiseks, pikaajalise hoolduse reformi elluviimisele sh maakondlike integreeritud heaolukeskuste loomisele ja haiglate energiatõhususe suurendamisele. ESF vahenditest on uuel perioodil kavandatud jätkuinvesteeringud 2016. aastal käivitunud suuremahulise töövõimereformi II etappi. Fookuses on töövõime vähenemise ennetamine ja terviseedendus (alkoholi tarbimise vähendamine, suitsetamine, ülekaalulisus jne), sealhulgas läbi tervislike valikute propageerimise ja terviseriskidega seotud väljakutsete ületamiseks vajalike teenuste arendamise ning pakkumise. Sekkumise kaudu kujundatakse välja töötervishoiu ja -ohutuse teenused sobitades need uuenenud raamistikku. Fondidest rahastatakse tegevusi, mis aitavad lahendada tööturu struktuurseid probleeme. Omaette tähelepanu pööratakse soolise segregatsiooni vähendamisele tööturul ja milliste tegevuste elluviimisest on kaugemas perspektiivis oodata positiivset mõju palgalõhe vähenemiseks. Kavandatud on viia ellu meetmed, mis toetavad noorte ja väiksema konkurentsivõimega isikute osalemist tööturul; investeeritakse oskuste ja ümberõppevõimaluste parandamisse ning viia ellu tegevusi piirkondliku mahajäämuse vähendamiseks. Eraldi tähelepanu pööratakse laste heaolu ja sotsiaalse kaasamissüsteemi reformimisele: rahastatakse meetmeid, mis parandavad lastega töötavate spetsialistide kompetentse ning arendatakse välja ning rahastatakse institutsiooniväliste teenuste ja sekkumise pakkumist. Ühtekuuluvusfondidest rahastatakse pikaajalise hoolduse korralduse reformimise raames tegevusi inimesest lähtuvalt kujundatud, erinevate juhtimistasandite (KOV ja riik) ning sektorite (tervis, sotsiaal ja töösuhted) vahel seostatud teenuste kujundamiseks. Vastamaks elanikkonna demograafilistele muudatustele ning eriarstiabi kättesaadavuse suurendamiseks on 2021-2027 perioodil planeeritud Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) alustada maakondliku tervishoiutaristu (haiglavõrgu arengukava üld- ja kohalike haiglate) funktsionaalsuse muutmist ja ümberkujundamist integreeritud maakondlikeks heaolukeskusteks. Ressursside piiratusest tulenevalt tegeletakse eelisjärjekorras nende 247 piirkondadega, mis eristuvad oma sotsiaal-majanduslike näitajate või geograafiliste väljakutsete poolest. Laiem ülesanne on eri tasandite omavahelise koostöö tõhustamiseks luua infrastruktuur, mis võimaldab rakendada maakondlikul tasandil integreeritud koostöömudelit haigla, esmatasandi tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel seades keskmesse abivajadusega (sealhulgas keerulise ja pikaajalise hooldusvajadusega) inimese. Investeeringuid on kavandatud sotsiaaltaristusse teenuste kättesaadavuse parandamiseks, samuti arendatakse teenuste pakkumist toetavaid e-lahendusi. Kokku on ERFist kavandatud suunata 95,6 mln eurot tervishoiu ja sotsiaalkaitse infrastruktuuri. Ühtekuuluvusfond panustab 30 mln eurot haiglate energiatõhususe suurendamiseks, mis on samm tervishoiuvaldkonna hoonete keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. REACT-EUst rahastatakse 9 mln euro ulatuses tööturuteenuste pakkumist; 58,5 mln eurot suunatakse COVID valmisoleku suurendamiseks (investeeringud üldhooldusteenuse kohandamiseks nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, vajalikud nõustamised, ohvriabi, COVID valmisoleku säilitamine (177 isolatsioonipalatit) ning vaktsiinide soetamiseks ja vaktsineerimise korraldamiseks. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja tervishoiukriisidega valmisoleku tagamiseks investeeritakse: 2,6 mln eurot Hiiumaa haigla EMOsse; 1 mln eurot Järvamaa haigla EMOsse; 5,1 mln eurot PERH verekeskusesse; 4 mln eurot TÜK A korpuse renoveerimiseks; 6,5 mln eurot PERH B korpuse renoveerimiseks; 1 mln eurot Kuressaare haiglasse ja 4,4 mln eurot Lõuna-Eesti haigla nakkuskindluse ja energiasäästu suurendamiseks. ÕÜFst suunatakse 5 mln eurot töölt-tööle liikumise ning põlevkivisektori töötajate ümberprofileerimiseks. Sama suure summa eest arendatakse ühiskondlikku muutust toetavaid sotsiaal- ja terviseteenuseid. 0,84 mln eurot on kavandatud suunata põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja tervisekahjude vähendamiseks. Arvestades haiglavõrgu arendamisvajadusi, on Struktuurireformide toetusprogrammi (Structural Reform Support Programme, SRTP) toel valmimas kaks analüüsi “Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040”77 ja „Eesti tervise IKT juhtimisraamistik”. Esimene neist analüüsib Eesti eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldust ning valmistab ette uue haiglavõrgu kava aastaks 2040. Selle raames valmistatakse ette taristu analüüs (viiakse läbi keskhaiglate taristute seisukorra üksikasjalikum analüüs ja tuvastatakse moderniseerimisvajadused hooneosade kaupa, kui täiendavad eelarvevahendid on saadaval). Üld- ja kohalike haiglate ümberkujundus avaldab mõju kesk- ja piirkondlikele haiglaorganisatsioonidele (sealhulgas nende poolt teenuste pakkumisele), samuti kiirabi võrgustikule. Arvestades tervishoiusüsteemi praegust olukorda ning juba kavandatud meetmeid, on haiglavõrgu jätkusuutlikkuse tagamine hädavajalik meede, millega luuakse eeltingimused eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks, esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks ja seostamiseks sotsiaalteenustega, mis lõppkokkuvõttes parandab Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust ja toimepidavust ning tervishoiuteenuste kättesaadavust. „Eesti tervise IKT juhtimisraamistiku” eesmärk on arendada ja rakendada eTervise juhtimisraamistikku, mis toetab kvaliteetsemat, tõhusat ja kättesaadavat patsiendikeskset ravi. 77 https://www.sm.ee/et/haiglavork 248 Uue eTervise juhtimisraamistiku arendamine aitab eTervise süsteemi seadistamisel võtta kasutusele uuenduslikke mudeleid, mis toetavad tervishoiusüsteemi tööd ning edendavad tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimist. Projekti koordineerib Sotsiaalministeerium. Eespool nimetatud analüüsidest tuleb sisend edasiste tegevuste kavandamiseks tervishoiusektori reformimisel. Seos ja sünergia teiste EL fondidega 2007–2013 rahastusperioodi Välispiirifondi vahenditest soetati helikopter, millega teostatakse patrull-lende EL välispiiri valvamiseks ning ehitati Saaremaale Kuressaarde angaar patrull- lendude tagamiseks merepiiril. Juhul, kui Euroopa Komisjon annab oma nõusoleku sihtotstarbe laiendamiseks, on võimalik angaar kasutusse võtta vajadusel ka meditsiinilendude teenindamiseks. Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekus luuakse käesoleva EL taastekava toel. 2. Peamised väljakutsed ja eesmärgid Tervishoid ja sotsiaalkaitse Eesti elanikkond vananeb ja väheneb Oodatav eluiga on Eestis alates 2000. aastast pikenenud rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis78, kuid jääb EL keskmisele endiselt alla: Eestis 78,8 eluaastat (2019. aastal) ja ELs 81,0 (2018. aastal). Elanikkonna keskmise eluea pikenemise trendi jätkumist on prognoositud 2030. aasta keskpaigani ja RTAs on sihiks seatud, et meeste eluiga võiks olla ligi 4 aastat pikem ja naistel veidi üle ühe aasta. Samas, praegused trendid näitavad, et tervena elatud aastate arvu kasv on viimasel kümnendil pidurdunud (55,9 aastat 2019. aastal) ja on EL riikidest üks lühemaid. Lisaks esineb Eestis sugude vahel suur erisus (mehed elavad 8,4 eluaastat vähem kui naised, sh tervena 3,5), sealhulgas ka piirkondlikult. Kagu-Eestis elanikud elavad tervena üle kümne aasta vähem kui Põhja- ja Lääne-Eesti elanikud. Tervisekaotus tuleneb peamiselt südame-veresoonkonnahaigustest (37%), pahaloomulistest kasvajatest (19%), lihasluukonna ja sidekoehaigustest (6%) ning vigastusest ja mürgistusest (6%).79 Haruldaste haiguste suure hulga tõttu on ka neid põdevate inimeste arv suhteliselt suur, mis hinnanguliselt mõjutab 6–8% kogu elanikkonnast ehk 70 000–100 000 Eesti inimest80. Kokkuvõttes elavad Eesti inimesed küll kauem, kuid haigustest ja tervisest tulenevate piirangutega, mis mõjutab nii inimeste tööturul kui ühiskonnas osalemist, süvendades tervise ebavõrdsuse süvenemist, aga avaldab ka survet tervishoiuteenuste vajaduse järele ja riigi tervishoiukulude kasvule. Olukorra parandamiseks tuleb jätkuvalt ja süvendatult tegeleda elukvaliteeti puudutavate probleemkohtadega ning panustada haiguste, sh krooniliste haiguste tüsistuste ennetamisse. 78 https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/state/docs/2019_chp_et_english.pdf 79 Tervisekaotus on enneaegse surma ja haiguste tõttu kaotatud eluaastate summa. Väljendatakse vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena Tervise Arengu Instituut 2019, https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__07Tervisekaotus/?tablelist=true 80 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/harvikhaiguste_arengukava_ee.pdf 249 Vananev ja vähenev elanikkond koondub üha enam suurte keskuste piirkonda nagu Tallinn ja Tartu. Aastaks 2035 on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem ja praeguste demograafiliste trendide jätkumisel kahaneb rahvaarv 2040. aastaks 125 000 inimese võrra ehk 1 195 000 elanikuni. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad enim Ida-Virumaad, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemaid piirkondi. Harjumaale, kus Statistikaameti andmete põhjal elab praegu 45% Eesti elanikest, prognoositakse elanike arvu kasvuks ligikaudu 90 tuhat ehk 15%, mis moodustab 53% kogu Eesti elanikest. Tartu maakonnas on elanikkonna oodatav protsentuaalne kasv 3,4–3,7%, kuid teistes maakondades see väheneb. Kuigi elanikud koonduvad suurtesse keskustesse, tuleb tervise ebavõrdsuse süvenemise vältimiseks tagada elanikele vajadustele vastavate kvaliteetsete ja tõhusate tervishoiuteenuste kättesaadavus ka hajaasustatud piirkondades või äärealadel elavatele inimestele. Rahvastikuprognoosi kohaselt, mis näitab samuti elanike jätkuvat koondumist eelkõige Harjumaale, suureneb sellest Põhja-Eestis meditsiinikoormus, järgmise 25 aasta jooksul suureneb eakate hulk just äärealadel (sh Eesti saartel), mistõttu peab olema valmisolek tagada operatiivne meditsiiniline võimekus ka äärealadel. Näiteks nii Saaremaal kui Hiiumaal 70 aastaste ja vanemate inimeste arv hoopis suureneb järgmise 25 aastaga, samuti ka Võrumaal, eriti vanuserühmas 80-aastased ja vanemad. Tagamaks kiire, kvaliteetne ja tõhus meditsiiniline abi, on praegu on Eesti kiirabisüsteem üles ehitatud maismaakiirabi baasil ning lennuvahenditega kiire abi pakkumise võimekus on madal. Riigile kuuluvate lennuvahenditega püsivalt ja operatiivselt meditsiiniabi täna osutada ei saa, sest selleks ei ole Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi: PPA) piisavalt lennuvahendeid. Kui olemasolevad lennuvahendid ei ole hõivatud muude riiklike ülesannete täitmisega, siis on võimalik tervishoiuvaldkonnale meditsiinilist transporti pakkuda PPA helikopteriga (haiglate vahel, saarte ja mandri vahel, teiste ELi liikmesriikide vahel jne). Samas on olemasolevate PPA helikopterite peamine funktsioon ikkagi riigile pandud pääste ning avaliku korra tagamisega seotud ülesannete täitmine, mis ei võimalda meditsiinitransporti pidevalt pakkuda. Võrreldes maismaakiirabiga võimaldab aga meditsiinikopter olulist ajavõitu patsiendini jõudmisel, esmase meditsiinilise abi osutamisel ja transportimisel haiglasse. Kui kiiret abi vajav patsient asub saarel, pääseb sinna üksnes helikopteriga ning ajakriitilisuse tõttu ei ole võimalik kombineerida maismaakiirabi ja praami või kaatrit (talvisel perioodil hõljukit). Tervishoiuteenuste kättesaadavus on problemaatiline Kvaliteetse ravi kättesaadavus on problemaatiline, kusjuures rahuldamata tervishoiuvajaduste esinemissagedus on kõrge ja suureneb veelgi. Aastal 2019 teatas üle 15,5% kõigist eestlastest, et nende tervishoiuvajadused on rahuldamata (kõrgeim näitaja EL-is), enamasti seoses eriarstiabi pikkade ootejärjekordadega (14,5%).81 Eriarstiabi kättesaadavus erineb ka piirkonniti, kusjuures aastal 2019 oli rahuldamata tervishoiuvajaduste määr eriarstiabi osas Kirde-Eestis 19,3% ja Põhja-Eestis 19,0%, kuid Lääne-Eesti ainult 7,4%. Veelgi enam, 6% rahvastikust puudub praegu tervisekindlustus.82 81 https://ec.europa.eu/eurostat/data/database?node_code=hlth_silc_14 82 Statistics Estonia 250 Tervishoiuteenuste kättesaadavus on seotud mitmete teguritega, muuhulgas ressursside nappusega (tööjõud ja rahalised ressursid) ning puuduliku integreeritusega esmatasandi ja eriarstiabi ning sotsiaalvaldkonna vahel. Tervishoiutöötajate puudus ja vananemine on probleem Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi aluseks on piisava hulga tervishoiutöötajate olemasolu. Eestis napib tervishoiutöötajaid, peamiselt tervishoiuspetsialistide vananemise, tööjõurände ja varasemate ebapiisavate koolitusmahtude tõttu. Ligi pooled arstidest (46,8%) on vanemad kui 55 eluaastat ning perearstide puhul on see näitaja veelgi kõrgem – 59,7%83. Suurim puudus on õdedest ja teistest tugispetsialistidest; piirkonniti on kasvavaks probleemiks ka perearstide puudus, eriti maapiirkondades. Inimkeskse ja integreeritud tervishoiuteenuse pakkumiseni jõudmiseks on vaja koostööd erinevate kutsealade ja nende esindajate vahel. Koolituspakkumine peab suutma ennetada tööjõukriisi tekkimist või süvenemist mitmel erialal, eelkõige psühhiaatrias. Mitmed tervishoiu tööjõuga seotud olulised probleemkohad tulenevad tervishoiu korraldusest ja rahastamisest. Tervishoiusüsteemi kulude jätkuv kasv halvendab tervishoiuteenuste kättesaadavust Eesti panustab tervishoiu kuludesse 6,7% SKPst (2019. aastal), mis on tunduvalt vähem kui ELi keskmine (8,3% 2019. aastal). Tervishoiusüsteemile avaldab pidevat survet tervisesekkumiste kulude kasv, mis tuleneb tervishoiutöötajate palgamuutustest ning tervisetehnoloogia arengust ja kallinemisest. Samuti suureneb vanemaealiste ja mitmikhaigustega elanikkonna osakaal ning vajadused tervishoiuteenuste järele, mistõttu ka tervishoiukulud riigi sissetulekutest järjest suurenevad, selle trendi olulist süvenemist on prognoositud alates 2035. aastast84. Lisaks demograafilistele muutustele mõjutavad tervishoiukulusid ka varasemate perioodide ebaefektiivsus ning stiimulite puudumine eri tasanditel ravi andmise tasakaalustamiseks ja koordineerimiseks85. Tervishoiutaristu mõjutab tervishoiuteenuste kättesaadavust ja tervishoiusüsteemi toimepidavust Olemasolev haiglavõrk ei vasta järgmise 20-30 aasta kontekstis enam inimeste vajadustele ja ruumide renoveerimiseks on vaja investeeringuid. Investeeringute arvestuslik kogumaht, mida haiglad haiglavõrgu arendamise plaani kohaselt vajavad, on hinnanguliselt 1 miljard eurot. Lahendamata investeerimisvajadused suurendavad pidevalt tervishoiu infrastruktuuri väga halva olukorra süvenemist. Selle tulemusena võib tervishoiusüsteemi vastupidavus ja tervishoiuteenuste kättesaadavus Eestis jätkuvalt halveneda, kuna haiglahoonete halb seisukord nõuab oluliselt rohkem vahendeid, et säilitada tänase kasvava patsientide arvu juures oma taset ja teenuste kättesaadavust. Praegusel hetkel on põhiliseks töövahendiks haigla juhtimisel ja eriarstiabi pakkumisel 83 (Tervise Arengu Instituut, 2019) 84https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_aren gustrateegia_eesti_2035_eelnou_uldosa.pdf 85 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2010-Tervisesusteemi-rahaline-jatkusuutlikkus.pdf 251 Haiglavõrgu arengukava (HVA)86, mille valitsus aastal 2003 heaks kiitis. HVA nimekirjas on 19 aktiivravihaiglat ja üks erihaigla; kõik neist on riiklikud haiglad, mis pakuvad akuutset statsionaarset ja ambulatoorset ravi, kuid erinevad suuresti oma suuruse ja profiili poolest. Need 19 haiglat kasutavad ära ligikaudu 99% eriarstiabi kulutustest Eestis ning nende hulka kuuluvad 3 regionaalhaiglat, 4 keskhaiglat, 11 üldhaiglat ja 1 kohalik haigla. Suured haiglakompleksid on olemasoleva elanikkonna vajaduste rahuldamiseks erinevatesse kohtadesse laiali pillutatud ja nende hooldamine on liiga kulukas. Enamikul juhtudel on raske või võimatu olemasolevat taristut kaasaegsemaks ja funktsionaalsemaks muuta. Haiglates (eelkõige kesk- ja üldhaiglates) on jätkuvalt palju vaba pinda, kuid see on ebaefektiivses kasutuses, sest üldpind ühe haiglavoodi kohta on vähene ja palatid üle rahvastatud, ligipääsetavus haiglahoonetele on kehv (vajalik parandada liftidega varustatust), parandamist vajab sanitaarruumide olukord, ventilatsiooniga varustatus, tuleohutuse tagamine jne. Tulenevalt kehvadest abi osutamise ja töötingimustest on rahulolematus patsientide ja haiglapersonali seas suur. Haiglavõrgu arengukava (HVA) koostamisele eelnenud analüüsis87 tuvastati, et peaaegu kõikide haiglate puhul on vajadus põhjalikuks rekonstrueerimiseks ja infrastruktuuri uuendamiseks, et need vastaks elanikkonna vajadustele. Suutlikkus tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus kriisiolukordades vajab tõhustamist Lähiajast on näiteid nakkushaiguste (sh uute ja tundmatute) ilmumise, leviku ning epideemiateks ja pandeemiateks kujunemise ohu suurenemisest. Olukordades, kui inimelude säästmiseks ühiskonna tavapärane toimimine on häiritud, kasvab surve sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile. Eesti 2035 strateegia koostamise ajal ei olnud COVID-19 pandeemia veel puhkenud, kuid praeguseks saadud õppetunnid toovad tervise- ja hoolekandesüsteemides selgelt esile täiendavalt nõrku kohti elutähtsate teenuste tagamise suutlikkuses ja toimepidevuses, mis vajavad lahendamist88. Eriti ohtlike nakkushaiguste laia leviku ohjamise puhul on esmatasandi tervishoiust olulisem roll eriarstiabil. Haiglaravi osutamisel peab haigla infrastruktuur olema kaasaegne ning võimaldama kiiresti muutuvate olude puhul teha haiglas ümberkorraldusi. Seeläbi on võimalik tõhusamalt vältida haiglasisest nakkuse levikut ja samaaegselt jätkata tavapärast tervishoiuteenuste osutamist põhjustamata teenuste kättesaadavuse halvenemist mittenakkushaigustega inimestele. Lisaks eeltoodule on kriisiolukordades, muuhulgas ka suuremate looduskatastroofide ja erinevate raskete õnnetusjuhtumite korral, oluline kiire meditsiinilise abi saadavus ja võimekus kriitilises seisus patsiendid transportida otse vajaliku taseme haiglasse. Ajakriitilist faktorit ja sündmuskohale paindliku ligipääsu vajadust arvestades võimaldab olukorda parandada meditsiinikopteri võimekuse väljaarendamine. Põhja-Eesti regionaalhaigla ja PPA koostöös käivitati 2019. aastal pilootprojekt, mille fookuses oli liiklusõnnetustes raskesti vigastatute transport otse 86 Government of the Republic of Estonia, Regulation No. 105 of 2 April 2003, Hospital Network Development Plan: https://www.riigiteataja.ee/akt/104042018005. [in Estonian]. 86 The Organisation of Resilient Health and Social Care Following the Covid-19 Pandemic. Opinion of the Expert Panel on effective ways of investing in Health (EXPH) (2020) 86 Haiglavõrgu jätkusuutlikkus. Riigikontrolli aruanne Riigikogule. (2010) http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1721/1/Riigikontroll2010.pdf 87 Estonia Hospital Master Plan 2015 Final Report (2000): http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/2049/5/HVA2000_ingl.pdf 88 The Organisation of Resilient Health and Social Care Following the Covid-19 Pandemic. Opinion of the Expert Panel on effective ways of investing in Health (EXPH) (2020) https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/expert_panel/docs/026_health_socialcare_covid19_en.pdf 252 sündmuskohalt traumakeskusesse. Pilootprojekti kogemus on näidanud vajadust ööpäevaringse meditsiinikopteri võimekuse väljaarendamiseks. Väikesaarel, merel või ääremaal juhtunud õnnetuse korral on kopter sageli ainus sõiduk, millega abi kiirelt sündmuskohale jõuab. Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine ja ressursikasutus tervishoius vajab tõhustamist Riigikontroll89 on haiglavõrgu jätkusuutlikkust käsitlevas auditis rõhutanud vajadust tõhustada tervishoius ressursikasutust, eelkõige tagada haiglavõrgu haiglate optimaalne taristu. Haiglavõrgu praegune struktuur ja suurus, erinevates haiglates osutatavate teenuste skaala ja voodite arv ning iga haigla teeninduspiirkonna suurus on viinud ressursside (inimressurss, tehnoloogia, raviraha) ebaratsionaalse kasutamiseni, mistõttu pole võimalik tagada ka teenuste kvaliteeti ja ohutust (piisav teeninduspiirkonna suurus, mis tagab vajaliku hulga kogemust ning säilitab tervishoiutöötajate pädevuse). Eesti haiglate ravivoodite fondist 82% asub HVA haiglates. Haiglavõrgu varasemal reformimisel vähendati voodifondi 100 000 elaniku kohta ja tõhustati seeläbi ressursikasutust. Samas teenuste jaotus tänastes HVA haiglates ja aegunud taristu ei vasta muutuvatele elanikkonna vajadustele, sh tingituna elanikkonna vananemisest ning keskustesse koondumisest. See trend on jätkuv, eelkõige Tallinna ja Harjumaa suunal, kus juba praegu elab 46% elanikkonnast. Lisaks ilmestab tervishoiuressursside ebatõhusust haiglate varustatus kallite meditsiiniseadmetega ja nende kasutamine. Näiteks on kompuutertomograafid kasutusel enamikes HVA haiglates, aparaadi hõive aga varieerub neis palju. Igal aparaadil on maksimaalne kasutusaeg, mis omakorda tähendab täiendavaid investeeringuid. Oluline on tagada kallihinnaliste meditsiiniseadmete maksimaalne kasutus täieliku amortiseerumise aja saabumiseni. Kõrgtehnoloogilistest seadmete vaates oli 2019. a andmetele tuginedes kompuutertomograafia uuringute arv oluliselt erinev kahes Tallinna keskhaiglas, ühe seadme kohta tehti 49 000–67 000 uuringut, kokku oli kasutusel neli seadet. Magnetresonantstomograafia uuringute arv aastas ühe seadme kohta on 3500–5500 uuringut aastas, kokku oli kasutusel viis seadet90. Tervishoiu ja sotsiaalvaldkondade seostamist inimkesksete teenuste pakkumiseks tuleb jätkata Riigikontrolli aruande kohaselt ravib erakorraline meditsiin patsiente, keda perearstid saaksid hoopis tõhusamalt aidata. See põhjustab erakorralise meditsiini osakondades pikki ooteaegu ja suuri välditavaid kulusid. Osaliselt on see tingitud esmatasandi tervishoiu kättesaadavuse ja kvaliteedi ebaühtlasest tasemest, eriarstiabi ootejärjekordadest, ebapiisavatest infotehnoloogialahendustest ning patsientide erinevatest hoiakutest ja teadlikkusest. Ligikaudu 16,3% haiglaravile paigutamistest mõne kroonilise haiguse tõttu on välditavad (nt kroonilised hingamisteede haigused, suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi). Aastal 2015 peeti eriarsti visiitidest välditavateks 69,2% kõrgvererõhktõve ja 17,9% diabeediga seotud visiitidest. 89Haiglavõrgu jätkusuutlikkus. Riigikontrolli aruanne Riigikogule.(2010) http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1721/1/Riigikontroll2010.pdf 90 Tervise Arengu Instituut, 2019 253 Suurim diabeediga seotud välditavate visiitide osakaal lasub üld-/kohalikel haiglatel (35,7%).91 Suurel osal ägeda seisundi või operatsiooni tõttu (äge müokardi infarkt, südamepuudulikkus, insult, puusaluumurd ja sapipõie eemaldamine) haiglasse paigutatud patsientidest ei õnnestu saada järelravi mõistliku tähtaja jooksul. Vähem kui 39% eelpool loetletud haigustega patsientidest läheb perearsti juurde järelkontrolli 30 päeva jooksul pärast haiglast väljakirjutamist. Sealjuures oli aastal 2018 keskmine viibimisaeg Eesti haiglates lühem (7,7 päeva) kui EL-is keskmiselt (7,5 päeva)92. Samuti on akuutses seisundis patsientidele mõeldud voodikohtade arv inimese kohta umbes sama kui EL-i keskmine (4,8 vs 5,1 1 000 elaniku kohta). Meditsiinikopteri võimekuse puudumine suurendab aegkriitiliste juhtumite (näiteks infarkt ja insult) puhul võimalike tüsistuste riski ja suremust, vähendab patsientide paranemise väljavaateid ning kokkuvõttes suurendab survet tervishoiusüsteemile ning kuludele. Elanike vajadustele vastavate tervishoiuteenuste koordineeritult ja integreeritult osutamise parandamiseks on algatatud ja asututud mitmeid samme. Samas on vajalik hinnata tehtud meetmete tulemuslikkust ja ellu viia täiendavaid tegevusi, tagamaks piirkondlik ühtsus, et vähendada ebavõrdust teenuste kättesaadavuses ning tervena elatud aastate ja oodatava eluea vahel. 2014. aastal koostati ja võeti vastu strateegiadokument „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“93. Selles määratleti kaks alaeesmärki: a) patsiendikeskse tervishoiu parandamine, milleks investeeritakse esmatasandi tervishoiukeskuste taristusse ja motiveeritakse seeläbi üksikuid perearstipraksiseid ühinema ning pakkuma suuremat hulka teenuseid; b) ning eriarstiabi tsentraliseerimine kahe piirkondliku pädevuskeskuse alla ja haiglavõrgu arendamine koostöö edendamiseks. Pikaajalises hoolduses on pereliikmete koormus praegu suur nii lähedaste hooldamisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel, mis toob kaasa perekondade vaesusriski ja eemale jäämise aktiivsest eneseteostusest. Praegune pikaajalise hoolduse korraldamise ning teenuste osutamise ja rahastamise mudel ei arvesta eakate ning keeruka hooldusvajadusega inimeste arvu suurenemisega. Omavalitsuste võimekus tagada hooldusteenuste kättesaadavus on erinev. Hooldajatoetuse määrad omavalitsuste lõikes on isesugused, mis toob kaasa samasuguse abivajadusega inimeste ebavõrdse kohtlemise. Teenuste osutamist toetavad tervise IKT lahendused vajavad edasiste arengute toetamist Positiivsema poole pealt vaadates on Eesti üsna arenenud, kui arvestada e-tervise lahendusi ja integreeritud teabeteenuste, nagu digilugu, digitaalsed pildid, e-retseptid, e-konsultatsioonid, digiregistratuur jne, kasutamist erinevate tervishoiuteenuste pakkujate vahel. Kuid et IK tehnoloogiad ja võimalused arenevad suhteliselt kiiresti, on alati ruumi parandustele, võimaldamaks paremat ja integreeritumat teenuseosutamist, andmete paremat kasutamist teenuse integreerimiseks ja kliiniliste otsuste tegemiseks ning tulemuste, sealhulgas tervishoiu 91 https://haigekassa.ee/eesti-tervishoiususteemi-integreerituse-hindamise-indikaatorid 92 https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/82129230- en.pdf?expires=1610390263&id=id&accname=guest&checksum=8A2AAD99B9ED41C01EE2740B8C5EF65D 93 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tervishoiu_arengusuunad_2020.pdf 254 kvaliteedi, mõõtmist. Kuigi paljud e-tervise teenused Eestis toimivad, on mõned probleemid alles. Eesti tervishoiuteenuste osutajad on IKT avatud teenuseturu kliendid ja neil on vabadus valida ise endale infosüsteeme ja eTervise lahendusi, kuigi tervishoiuteenuste IKT kulud on FFS mudeli osana kaetud suurel määral EHIF-i eelarvest. Seda turumudelit ei peeta jätkusuutlikuks, sest tervishoiuteenuse osutajate võimekus kasvavate IT kuludega sammu pidada on erinev, samuti erineb märkimisväärselt turul saadaolevate lahenduste kasutatavus, kuna motivatsioon toote parandamiseks püsib suhteliselt madalana. See üsna killustatud e-tervise süsteem on tõendatult suur väljakutse mitte ainult ühilduvuse ja koostalitlusvõime tagamisel, vaid ka uuenduste omaksvõtmise ja andmete kasutamise seisukohast lähtudes. On veel arenguruumi e-tervise lahenduste integreerimisel raviprotsessidega ning spetsialistide ja nende meeskondade toetamisel lahenduste kasutamisel ja andmete edastamisel. Seega liiguvad edasised riiklikud arengud ja juhtimisalgatused tegevusstrateegiat puudutavates dokumentides väljatoodud eesmärkide poole. Tervisevaldkonna arengusuunad ja peamised eesmärgid on kehtestatud rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030 (RTA 2020–2030). Peamised lahendamist vajavad väljakutsed tulevikus on: ▪ Eesti elanikkonna üldise tervisekindlustuse saavutamine ning tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine. Selleks jätkatakse võimaluste otsimist ja loomist tervishoiu rahastamise tulubaasi laiendamiseks ja/või tõhususe suurendamiseks, et oleks võimalik osutada ravi ja teenuseid järjepidevalt. WHO hinnangul on üheks tervishoiusüsteemi efektiivsust mõjutavaks teguriks haiglahoone või rajatise sobimatu suurus ja nendes pakutavate teenuste valik. Ebaefektiivseks muutuvad eelkõige väiksemad haiglad kus infrastruktuuri püsivad halduskulud jagunevad liiga väikesele koormusele ja seeläbi suureneb aasta keskmine haiglaravi maksumus. Muutuvate rahvastikutrendide taustal suurendab vananev elanikkond vajadust teenuste järgi, elanikkonna ümberpaiknemisest tulenevalt ei jätku kõigile haiglatele tulevikus patsiente, kvalifitseeritud arste ega raha haiglate korrastamiseks ja meditsiiniseadmete ostmiseks. ▪ Jätkamine investeeringutega infrastruktuuri ning viia ellu tegevused, mis on tarvilikud tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks, sh tõmbepiirkondades. Investeeringute tagamine on vajalik uuendamisprotsessi alguses oleva inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu arengukava 2040 elluviimiseks94. Käimasolev COVID-19 viiruse levikust tulenev kriis on lühiajaliselt tekitanud majandusele kahju, mis vähendab riigi kapitaliinvesteeringute edaspidist suutlikkust. ▪ Esmatähtsate teenuste kättesaadavuse tagamine väljaspool Harju- ja Tartumaad, mille praeguse olukorra problemaatilisusele on viidanud ka riigikontroll95. 94 Delvierable A: Map of the Current Hospital System https://www.sm.ee/sites/default/files/deliverable_a_vaheraport.pdf 95 Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2019.-2020. aastal - Esmatähtsate avalike teenuste tulevik (2020) 255  Tervishoiupersonal ja kõrgtehnoloogiline ravi on koondumas maapiirkondadest suurematesse keskustesse, mis on tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi tagamise seisukohast möödapääsmatu ja tarvilik areng. Sellega kaasneb murekoht, kuidas lahendada ning tagada kiire ja tõhus ligipääs teenustele äärealade ja hajaasustatud piirkondade elanikele. Olukorda võimaldab parandada meditsiinikopteri võimekuse ülesehitamine ja kättesaadavuse tagamine. ▪ Jätkamine esmatasandi tervishoiu tugevdamisega jätkamine ja kindlustamine tervishoiutöötajatega. Vajalik on tagada investeeringute lõpuni viimine ning võetud meetmete rakendumine, sealhulgas teenuste pakkumiseks piisaval hulgal tervishoiutöötajate tagamine. Analüüsitud on, et prognoositav koolituspakkumine suudab enamikul kutsealadel pakkuda asendust tervishoiutööturult lahkujatele, kuid kasvava vajaduse täitmiseks tuleb vastuvõttu mitmel kutse- ja erialal suurendada.96 Kõige teravam vajadus koolitusmahu suurendamise järele on õenduse erialal – soovitavas mahus õendusabi pakkumiseks vajavad õdesid juurde nii haiglad kui ka esmatasand. ▪ Toimetulek esmashaigestumise arvu suurenemise, krooniliste haiguste esinemise sagenemisega ja harvikhaigustega, mille põhjusteks on elanikkonna vananemine, terviseharituse suurenemine, ravi- ja diagnostikavõimaluste paranemine jms). Piiratud ressursside tingimustes kasvavad ühiskonna ootused teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele. Vajalik on parandada õigeaegset ravile pääsemist üle-eestiliselt ning tõsta ravi kvaliteeti, et pikemas perspektiivis tervishoiuteenuste kulusid kokku hoida. ▪ Toimetulek suureneva tööjõu ja oskuste nappusega tervishoius. Arstide arv Eestis on väga lähedal ELi keskmisele, siiski on teatavate eriarstide (nt psühhiaatrid, perearstid) nappus ja arstid piirkonniti jaotunud ebaühtlaselt, mis pikendab tervishoiuteenuste ooteaega. Veelgi teravam probleem on õdede nappus (praegu 6,6 õde 1 000 elaniku kohta, ELi ja OECD keskmine on aga 8,4 ja 10,1)97. Regionaalne probleem järjest teravneb, kuna tervishoiutöötajad ei ole motiveeritud asuma tööle hajaasustusega piirkondadesse, eelistatakse töötamist suuremates meeskondades ja keskustes, kus on paremad tingimused ka professionaalseks arenguks. ▪ Leida lahendused katmata ravivajadustele, mis Eestis on ELis elanike arvamusuuringu andmete põhjal suurim, samal ajal kui Eesti tervisevaldkond seisab silmitsi spetsialistide puudusega. Kirde ja Põhja-Eesti kõrge rahuldamata vajaduse näitajad eriarstiabi järele viitab vajadusele integreerida tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning muuta need taskukohasemaks. ▪ Käimasolev, COVID-19 viiruse levikust põhjustatud kriis, on esile toonud väljakutse tulla toime tervishoiukriisiga ja suuta reageerida pandeemiapuhangule paindlikult tagades seejuures elutähtsate teenuste osutamise suutlikkuse. Kriisiolukorras suureneb surve ja ülekoormus tervishoiusüsteemile ning suureneb vajadus tagada igast https://www.riigikontroll.ee/Auditeeritavaile/Audititeplaan/L%c3%b5ppenudauditid/tabid/284/AuditId/484/lan guage/et-EE/Default.aspx 96 Mets, Veldre & Kutsekoda AS, 2017 97 https://www.sm.ee/sites/default/files/deliverable_a_vaheraport.pdf 256  Eesti piirkonnast, sealhulgas saartelt kiire patsientide transport kõrgema etapi ravi pakkuvatesse haiglatesse. Piirkondlikest haiglatest kaugel asuvatest piirkondadest ja saartelt patsientide kiire ning paindliku transportimise tagab meditsiinikopteri võimekuse väljaarendamine. ▪ Lisaks eelnevale on RTA alaeesmärgi „Inimkeskne tervishoid“ lahendustee – teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel (sotsiaal, tervishoid , tööturg jne) – oluliseks märgitud: o Vähenevate ressursside tingimustes tervishoiusüsteemi tõhustamine, sealhulgas ressursitõhususe saavutamine, et tagada tervishoiu rahastamise kestlikkus, tervishoiuteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ning ravijärjekordade vähenemine. Selleks on vajalik vähendada killustatust praeguses tervishoiukorralduses ning tõhustada ressursikasutust, viimast haiglavõrgu taristu uuendamise ja haiglavõrgu konsolideerimise kaudu; o Teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamine läbi teenuste pakkumise asukoha ja mahu vastavusse viimise elanikkonna trendide ning integreerides erinevates süsteemides teenuste pakkumise; o Teenuste vastupidavuse ja kättesaadavusega seotud probleemid püsivad ja on sageli tingitud teenuste osutamise protsessidest. Eesti tervishoiusüsteemides takistavad liikumist kaasava, tõenditel põhineva ja kogu eluiga hõlmava inimkeskse lähenemise poole mitmed nõrgad kohad teenuse osutamise struktuuris ja toimimises. Teenuste osutamise struktuur (nii elanikkonna kui ka üksikute teenuste puhul) peegeldab sageli varasemat haiguskoormust ja ajaloolisi investeerimisharjumusi ning ei soodusta 21. sajandi kroonilisi haigusi ja vananevat elanikkonda käsitlevaid inimkeskseid hooldeprotsesse98; o Tervishoiukriisideks valmisoleku tagamine suurendades suutlikkust aidata kõiki abivajajaid ning tagades oskused ja võimalused tavapärane tegevus ümber korraldada; o Esmatasandi tervishoiu, eriarstiabi ja haiglate, sh taastusravi ja õendusabi, parem seostamine; o Jätkamine haiglavõrgu sisulise võrgustumise ja konsolideerimisega, mis vastab elanikkonna demograafilistele muutustele ning tagab kõrgkvaliteetse eriarstiabi kättesaadavuse; o Eriarstiabi tervishoiutöötajate kasutamise optimeerimine arvestades kvalifitseeritud tööjõu nappust. Võimalused olemasolevat tööjõuressursi paremini kasutada eeldavad ümberkorraldusi nii tervishoiuasutuste taristus kui teenustes. 1.2 Sotsiaalkaitse Eesti on põhihariduse tulemuslikkuse ja võrdsuse kindlustamise poolest Euroopa absoluutses tipus ning maailmas parimate riikide seas: rahvusvahelise PISA testi tulemuste kohaselt on Eesti 15aastased noored nii funktsionaalses lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes 98https://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0011/377417/hit-estonia-eng.pdf?ua=1 257 (bioloogia, füüsika ja keemia) Euroopa riikide pingereas esimesel kohal. Siiski on Eestis suur erialase hariduseta inimeste osakaal: 27% täiskasvanutest (25–64aastased) on eri- ja kutsealase hariduseta. Esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavate noorte (18– 24aastased) osakaal on 9,8% ning meeste osakaal (12,7%) ületab naiste oma ligi kaks korda. Rahvusrühmade lõikes ei jätka oma õpinguid 10,2% eestlastest ning 9% teisest rahvusest inimestest. Ühistel väärtustel põhinev, õppijast lähtuv ja kaasav haridussüsteem aitaks pakkuda tööturu vajadusi toetavaid õpiteid. Inimestel tuleb kohaneda vajadusega õppida juurde terve elukaare jooksul ning olla valmis erialavahetuseks. COVID-19 pandeemia tagajärjel on töötus hakanud kasvama, mitteaktiivsus suurenema ning löögi alla on sattunud sektorid, kus töötab palju noori (teenindus, toitlustus, turism). Sellest tulenevalt kasvab vajadus noorte tööhõivealaste sekkumiste järele. Noorte sisenemine tööturule on muutnud aina keerulisemaks ja ka 2020. aasta lõpus valminud OSKA COVID-19 mõjude eriuuringus tõdetakse, et enim on COVID-19 viiruse levikuga seotud kriisis kannatanud noorte tööhõive. Kuna sektorid, kus noored peamiselt töötavad, on ka kriisi tõttu pikemaajalise löögi all, võib see jätta pitseri noore põlvkonna tööelu algusele. Noorte töötuse määr 16-26- aastaste vanusegrupis tõusis Eestis 2020. aastal 14,9%-ni (aasta varem oli näitaja 8,5%), NEET- määr samas vanuserühmas tõusis aastaga 8,3%-lt 10,8%-ni. Noorte kõrvalejäämine haridus- ja tööturusüsteemist on tõsine ühiskondlik probleem. Noorte mitteaktiivseks muutumine suurendab riski jääda töötuks, sattuda vaesusesse, olla sotsiaalselt tõrjutud, saada madalamat töötasu jne. Eesti 2035 seab eesmärgiks viia inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega, sh seades fookusesse nii erialase hariduseta ja mitteaktiivsete inimeste (sh vanemaealised, noored, kes ei õpi, ei osale koolitusel ega tööta, hoolduskoormusega inimesed) tõhusama toetamise tööturule naasmiseks kui ka sealt lahkumise ennetamiseks. Tulenevalt valdkonnast tuvastatud ja „Eesti 2035“ pikaajalistes arenguvajadustes, EK riigipõhistes soovitustes ja valdkondlikus arengukavas kirjeldatud arenguvajadustele ning seatud pikaajalistele eesmärkidele olukorra muutmiseks, sealhulgas erinevate sihtgruppide sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ühiskonnas on eesseisvate aastate jooksul kavandatud viia Eesti tervishoiu- ja sotsiaalkaitse valdkonnas läbi mitmeid reforme ja tegevusi kitsaskohtade ületamiseks. 3. Komponendi reformide ja investeeringute kirjeldus Reform 1: Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine Eesti tervishoiukorraldus vajab laiapõhjalist ja terviklikku muutust, et parandada Eesti tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet kriisidega toimetulemiseks, tagada süsteemi finantsiline 258 jätkusuutlikkus ja seeläbi inimeste ligipääs kvaliteetsetele ning integreeritud tervishoiuteenustele terves Eestis. Reformimise eesmärk on suurendada Eesti elanike sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust võimaldades pakkuda pikaajaliselt kõigile elanikele kättesaadavaid tervishoiuteenuseid, võttes seejuures arvesse tervishoiuteenuste tarbimisvajadusi, geograafilisi aspekte ja tõsta riigi vastupanuvõimet tervishoiukriisidele. Tervishoiusüsteemi ümberkorraldusvajadus tuleneb muutunud mõtte- ja tegutsemisviist, mis suunab tervis- ja sotsiaalkaitse teenuste kujundamist. Tänases süsteemis pakutavaid teenuseid iseloomustab valdkondlik piiritletus ja institutsionaalne lähenemine, mis on asendumas inimkeskselt disainitud teenustega. Süsteemi toimimise eelduseks on sobiva funktsionaalsusega infrastruktuuri olemasolu ja geograafiline paiknemine, aga ka sobivate oskustega teenusepakkujate ja personali piisavus. Väljakutsed COVID-19 pandeemia põhjustab tohutuid inimlikke kannatusi, surudes tervishoiusüsteeme ja tervishoiutöötajaid kriitilise piirini. Demograafiliste struktuuride muutus meie elanikkonnas, eelkõige vananemine, toob kaasa muutused tervisprobleemides ja haiguspiltides. See nõuab süsteemset, prognoosipõhist lähenemist, mis tunnistab „Üks tervis” (OneHealth) lähenemisega kooskõlas olevate strukturaalsete ja tulevikukindlate lahenduste loomisel inimtervise ja keskkonna vastastikust mõju. 2020. a strateegilise prognoosi aruanne näitas, et esineb vajadus näha paremini ette terviseriske ning tõkestada uute nakkushaiguste ja nendega seotud tervisehäirete levikut. Selliselt aitaks prognooside sisestamine tervishoiupoliitikasse kaasa paremale ettevalmistusele ja vastupidavusele. Kuigi pandeemia ei ole veel läbi, on esimesed omandatud õppetunnid need väljakutsed juba välja toonud ja nendega tegeletakse. On ilmne, et tervishoiusüsteemid vajavad edasisi investeeringuid ja reforme, et tagada vajalikud vahendid ja ressursid praegusest kriisist väljatulemiseks, aga ka selleks, et kindlustada oma vastupidavus pikas perspektiivis, et tulevikus rahvatervisealaseid kriisiolukordi hallata. COVID-19 kriis ja selle mõju majandusele on vähendanud riigi suutlikkust teha hädavajalikke kapitaliinvesteeringuid tervishoiutaristu muudatusteks. Tervishoiuteenuste kättesaadavus on Eestis ebaühtlane ja erineb suuresti piirkonniti – aastal 2019 oli Kirde-Eestis ja Põhja-Eestis rahuldamata eriarstiabivajadus vastavalt 19,3% ja 19,0%, samas kui Lääne-Eestis oli see ainult 7,4%. Lisaks praegusele kättesaadavuse probleemile tuleb silmitsi seista eriarstiabi kasvava vajadusega, mis tuleneb elanikkonna ümberpaiknemisest suurematesse keskustesse ning suurendab piirkonniti haiglate koormust. Tartu Ülikooli kliinikum (TÜK) on peamiseks suunamiskeskuseks Kesk-, Lääne ja osaliselt Ida-Eestile. Tallinna keskhaiglad (Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla) on peamised suunamiskeskused kogu Põhja- ja Ida- Eesti elanikele. Proportsionaalselt teenindavad Tallinna haiglad 2/3 Eesti elanikkonnast, mis pikaajaliste prognooside kohaselt suureneb veelgi. Samas on oluline hoida ära tervishoiuteenuste kättesaadavuse ebavõrdsuse süvenemine, mistõttu tuleb korraldada ja tagada (kriitilises seisus) patsientide kiire transport (meditsiiniline lennutransport kopteritega) hajaasustatud piirkondadest ja saartelt suunamiskeskustesse. Võttes 259 arvesse senist praktikat, sealhulgas teiste riikide (sealhulgas Soome, Iirimaa jne) kogemusi, võimaldab olukorda parandada meditsiinikopteri võimekuse arendamine ja säilitamine. Tervishoiuteenuste vajaduse suurenemisega on ka erakorralist meditsiinilist abi vajavate patsientide arv kasvutrendis. Kuna haiglavõrgu ümberkorraldamise käigus on meditsiinitehnoloogia ja personal kontsentreerumas suurematesse meditsiinikeskustesse, vajab kaasajastamist erakorralist meditsiinilist abi osutavate teenuste süsteem, et pakkuda patsientidele parimat kvaliteetset ravi ja abi kättesaadavust. Tulenevalt elanikkonna vananemisest ning krooniliste ja mitmikhaigustega elanike hulga suurenemisest, peab Tallinna haiglatel olema suurem valmisolek ravida suuremat arvu ja järjest komplitseeritumate ning samaaegselt esinevate haigustega inimesi. See nõuab arstlike erialade vahelist tihedat koostööd ja integreeritud lähenemist, mida aga praegune haiglate killustatud taristu ei toeta. Tallinna haiglad, mis teenindavad suuremat osa Eesti elanikkonnast, on nii taristu kui ka osade erialade vaates killustunud. Keskhaiglatel on kokku enam kui 10 eraldi hoonet, kus osutatakse teenuseid dubleerivalt. Killustatus toob kaasa ressursside, nii meditsiinitehnoloogia kui ka kompetentside ebaotstarbeka kasutamise, ning on ebasoodus koostöö ja koordineerimise arendamiseks. Killustatus süvendab ka ebatõhusat olemasolevate tervishoiutöötajate vähese ressurssi kasutamist eriarstiabi pakkumisel, selmet võimalikult palju abivajajaid aidata, kulutab kõrgelt kvalifitseeritud personal väärtuslikku aega sõiduks paljudesse teenuse osutamise kohtadesse. Tallinna keskhaiglates on tuvastatud suur investeerimisvajadus juba 2000. aastal99, mis on siiani lahedamata. Haiglate käsutuses olev hoonestu on ca 60% ulatuses vanem kui 50 aastat ja 40% vanem kui 40 aastat ning tehniline varustuskindlus puudulik. Vananenud haiglate taristu ei võimalda muutuvatele vajadustele ja kiiresti muutuvatele oludele (nt kriisiolukorras) haiglates ümberkorraldusi teha (nt palatites paindlikult suurendada voodikohtade arvu). Samuti on praeguste hoonete asukohtade tõttu laienemistingimused piiratud ja parkimisvõimalused ei vasta enam vajadusele. COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriis on esile toonud taristu vanuse piirangud nakkuse leviku tõkestamisel ja samaaegselt tõhusalt tavapärase teenuseosutamise jätkamise takistused. Seni on investeeringuid tehtud peamiselt regionaal- (Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja SA TÜK) ja piirkondlikesse haiglatesse, kuid Tallinna keskhaiglad on jäänud tähelepanuta, mistõttu haiglahoonete halb olukord nõuab tunduvalt rohkem ressursse, et säilitada suureneva arvu patsientide jaoks täna kättesaadavate teenuste tase ja kvaliteet. Praegune vananenud ja killustunud töökeskkond Tallinna keskhaiglates ei ole töötajatele atraktiivne ja ei motiveeri personali eelistama töökohavalikuid koduriigi tervishoiusüsteemis. Kaasaegsed töötingimused, sh tehnoloogia on üks eeldustest selleks, et Eestis ka tulevikus arste ja teisi spetsialiste jaguks ning patsiendid tipptasemel ravi saaksid. Eesmärgid: • Suurendada inimkeskse ja integreeritud teenuse kättesaadavust keskhaigla tasandil neile, kes elavad üldhaiglaga maakondades nagu Rapla, Lääne-Eesti, Lääne-Viru ja 99 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1721/1/Riigikontroll2010.pdf 260  Saaremaa ning Hiiumaa, Järvamaa ja vajadusel ka muude maakondade elanikele, kes elavad Tallinna haigla teeninduspiirkonnas. • Tagada arstiabi kättesaadavus ja parem kvaliteet vähemalt 2/3 Eesti rahvastikust ning 25% eriarstiabi juhtudest. • Lisaks Põhja-Eesti elanikele on teenused kättesaadavad ka teiste maakondade patsientidele, kes vajavad keskhaiglate teenuseid kas ambulatoorse ravi, päevaravi, statsionaarse ravi ja erakorralise meditsiiniabi läbiviimiseks. • Keskhaigla arstid aitavad täna ja tulevikus kaasa eriarstiabi pakkumisele üldhaiglates (sealhulgas saared, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti). • Vähendada killustatusest ja amortiseerunud taristust tulenevat ebaefektiivsust tervishoiuressursside kasutamisel ja teenuste pakkumisel. • Tagada eelkõige Põhja-Eesti ja lähimaakondade elanikele koordineeritud, kvaliteetsete ja integreeritud tervishoiuteenuste kättesaadavus, suurendades ravi ja diagnostika võimalusi ning vähendades takistusi tervishoiusüsteemis liikumisel ja sotsiaalteenuste saamisel. • Ööpäevaringses valmisolekus mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine tagab: o kiire meditsiinilise abi aegkriitiliste meditsiiniliste juhtumite korral, sh piirkondlikest haiglatest kaugel asuvatest piirkondades ja saartel; o kiire meditsiinilise abi saadavuse raskete liiklusõnnetuste, looduskatastroofide, kriiside jms korral; o patsientidele kiire meditsiinilise transpordi lähimasse või vajaliku võimekusega haiglasse, sealhulgas vajadusel naabruses asuvatesse EL liikmesriikidesse (nt Helsingisse, Soome Vabariiki) ning sealt tagasi; o võimalusel muude päästetegevuste teostamise, sealhulgas abi ja toetuse inimeste otsingul merel ja maismaal, sealhulgas kohese esmase meditsiiniabi osutamise või muu vajaliku transpordi; o võimekuse reageerida paindlikult kõrgenenud ravivajadusega olukordadele (nt kriisiolukordades), sealhulgas luua juurde ravikohti ilma teisi erialasid kahjustamata ja suuta piirata nakkuste levikut ning tagada tehnovõrkude varustuskindlus; o kriitiliste ressursside – personal ja finantsvahendid ümberkorralduse tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks ja tipptasemel tervishoiuteenuste pakkumiseks, muuhulgas kindlustab püsivalt saadaoleva meditsiinikopteri võimekuse ülesehitamise. Meditsiinikopteri teenuse kättesaadavus soodustab spetsiifiliste meditsiiniseadmete ja võtmekompetentside koondamist spetsialiseerunud meditsiinikeskustesse (nt piirkondlikesse ja keskhaiglatesse, sealhulgas loodavasse Põhja-Eesti meditsiinilinnakusse), võimaldades samas teenuse üle-eestilise kättesaadavuse. See aitab kaasa haiglavõrgu optimeerimisele, kulutõhususe tõstmisele ning tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmisele, vähendades tervishoiuteenuste pakkumise kulusid tervikuna; o eelduste loomise olemasoleva vähese personali ressursi tõhusamaks kasutamiseks, koondades erinevates haiglate üksustes töötavad tervishoiutöötajad kokku. Nt 261  jaanuaris 2021 toimus covid-19 vaktsiinide transport ja vaktsineerimisega seotud personali transport saartele helikopteriga; o Tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamiseks perspektiivika professionaalselt arendava kaasaegne õppebaasi loomise residentidele ja arstitudengitele parandatakse õdede ja teiste spetsialistide praktikavõimalusi. Sellega väheneb Tartu Ülikooli Kliinikumi koormus, mis võimaldab laiendada ja tõsta õppe kvaliteeti; o haiglatevahelise konkurentsi vähenemise rahalistele ressurssidele ja personalile. Suureneb haigete baas, mis loob varasemast parema potentsiaali haruldaste haiguste kontrolli all hoidmiseks. Tagatakse esmatasandi arstiabi võrgu laiendamine ja tugevdamine Tallinnas. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku juurde luuakse ka esmatasandi tervisekeskus ning tervisekeskused asuvad kõikides linnaosades. Reformi elluviimine Vajadus tervishoiureformiks on märgitud ära „Eesti 2035“ riigi pikaajalises arengustrateegias, milles nähakse Vabariigi Valitsusele ette tegevused tervishoiu tervishoiuteenuste integreeritud pakkumiseks, inimesekeskseks lähenemiseks teenuste pakkumisel, ning haigla- ning tervishoiuasutuste võrgu nüüdisajastamiseks ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Eesti tervishoiukorralduse tervikliku muutmiseni jõudmiseks on kavandatud kasutusele võtta järgmisi meetmeid: • Hädatarvilike investeeringute tegemine haiglavõrku ressursikasutuse tõhustamiseks, esmatasandi taristu uuendamise lõpuleviimist, jätkamist haiglate võrgustumisega ning investeeringuid maakondlike heaolukeskuste loomiseks. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks Põhja-Eestis on vajalik optimeerida võimekus pakkuda raviteenuseid, mis vastaksid elanike arvule ning nende vajadustele. Infrastruktuuri ümberkujundamisega luuakse alused pikaajaliselt kestvateks muutusteks tervishoiusüsteemis. Maakondliku heaolukeskuse aluseks on integreeritud koostöömudel sotsiaal- ja meditsiinisüsteemini vahel haigla, esmatasandi meditsiini ja sotsiaalvaldkonna vahel, kus inimesed saavad õigel ajal vajaliku teenuse ja tulemusliku abi ning e-lahendused toimivad laitmatult. • Kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamiseks ja haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi kättesaadavuse parandamiseks, muuhulgas piirkondlikest haiglatest kaugel asuvates piirkondades ja saartel, panustatakse personali ja tehnoloogilise võimekuse arendamisse, muuhulgas riigiülese meditsiinikopteri võimekuse väljaarendamisse. • Tervishoiutöötajate õpikohtade arvu vastavusse viimine tervishoiusüsteemi vajadustega ning meetmeid, et kaasata rohkem üliõpilasi arsti põhikoolitusse. Reformi elluviimist kavandatakse pikemaajalise protsessina, mille esimeses etapis viiakse läbi erinevaid katseprojekte, mis annavad sisendit edasiste reformitegevuste kavandamisel. Reformi tulemuslikuks elluviimiseks on vajalik realiseerida olulised investeeringud haiglavõrgu konsolideerimiseks ning meditsiinilise kopterivõimekuse väljaarendamiseks. Täna kuulub haiglavõrku 20 HVA haiglat – 3 regionaal-, 4 kesk- ja 13 niinimetatud üldhaiglat /kogukonnapõhist üksust. Haiglate arvestuslik koguinvesteeringuvajadus on haiglavõrgu 262 arengukava kohaselt hinnanguliselt 1 miljard eurot. HVA haiglate hoone suletud netopind kokku 700 tuhat ruutmeetrit. Keskmine hoonete valmimise aasta on 1973. Haiglad on projekteeritud enamasti eelmise sajandi teisel poolel, mis ei vasta enam käesolevatele vajadustele ja tuleviku ootustele. Voodifondi ja personali kasutatakse ebaefektiivselt, haiglad on projekteeritud osakondade või sektorite kaupa, mis ei võimalda ühiskasutust ega ressursi jagamist, mida nõuavad tänapäeva meditsiin ressursside nappusest ja integreeritud teenuse osutamise vajadusest. Üldhaiglate hooned on liiga suured, ebaefektiivselt kasutuses olevad või üldse kasutamata pinnad tõstavad püsikulusid, samuti ventilatsioonisüsteemid, elektrisüsteemid jm on vananenud. Samuti on oluline ehitustehniliselt hoonete olukord tulevikku vaatavalt üle hinnata. Haiglate konstruktsioonide puhul tuleb arvestada haiglate esmaseid ehitusaastaid, vanimad kasutuses olevad hooned on kasutuses 1900ndate algusest. Lisaks investeeringutele Eesti põhjaosas asuvate keskhaiglate tugevdamiseks ja reageerimissuutlikkuse suurendamiseks vajavad tulevikus investeeringuid ka väiksemad üldhaiglad. Reform ja rakendatava investeeringu rahastamine katavad ligikaudu 40% HVA haiglate tervishoiutaristu kaasajastamise vajadusest kogu riigis. Tervishoiutöötajatega tagamisel keskenduvad kavandatavad meetmed kolmele põhikomponendile: värbamine, tööl hoidmine ja uuesti värbamine. Värbamine: 1. Suurendada õdede õppekohtade arvu ligi 20% võrra (520 õest aastas 620 õeni). Sellega kaasneb vajadus suurendada tervishoiuasutuste eelarvet. 2. Suurendada õppekohtade nõudlust laiendades residentuurivõimalusi põhikeskustest (Tallinn ja Tartu) väljapoole. 3. Viimase viie aasta jooksul on rahaline valmisolek perearstide ja psühhiaatrite õppekohtade rahastamiseks olnud oluliselt kõrgem kui motiveeritud üliõpilaste arv. See tähendab, et püsib vajadus kaasata arsti põhiõppesse rohkem üliõpilasi, et julgustada neid eelmainitud elukutseid valima. Tööl hoidmine: 4. Täna on õdede palk (ilma lisatasudeta) tõusnud samale tasemele Eesti keskmise palgaga ja seda taset tuleb tervishoiu piisava rahastamise toetamisega hoida. 5. Tervishoiuteenuste hinnakujundus peab arvestama vajadusega tagada psühholoogilise abi andmine ja järelevalve. 6. Hädavajalik on mõjutada tööandjaid töökultuuri parandama. Uuesti värbamine: 7. Jätkuvalt toimib „Õed tagasi tervishoidu” programm. Aastal 2021 on kavas kahekordistada kohapealse koolituse mahtu, et kasutada majanduslangust ära pikka aega muudes valdkondades töötanud õdede õendusesse tagasitoomiseks. Eesti tervishoiusüsteemi võtmevaldkond on esmatasandi tervishoiu tugevdamine. Esmatasandi tervisekeskuste investeeringute programmi toetatakse kvaliteedi ja kättesaadavuse 263 parandamiseks EL-i struktuurifondidest nii, et luuakse esmatasandi tervishoius laiendatud meeskondi, kes töötavad kaasaegsetes ruumides ja pakuvad esmatasandi tervishoiu tasemel laia teenusevalikut, vähendades selliselt nii tarbetut survet eriarstiabisüsteemile kui ka välditavaid kulusid haiglaravile. Juurdepääsu digitaalsetele terviseteenustele nagu telemeditsiin saab arendada kogukonnapõhisemaks ja integreeritumaks ravisüsteemiks kui „traditsioonilised“ haiglakesksed süsteemid ning selleks otsitakse lahendusi Eesti haiglavõrgu 2040 analüüsi raames. Praeguse seisuga ei ole telemeditsiin küll esmane prioriteet, kuid seda rahastatakse haigekassa poolt nii esma- kui ka teisese tasandi ambulatoorsete visiitide korral. Kõik tervishoiuteenuste pakkujad võivad vabalt kasutada eraturul pakutavaid telemeditsiinilahendusi. Turu ergutamiseks viib haigekassa läbi katseprojekti konkursi telemeditsiinilahenduste pakkujatele, et hakata rahastama telemeditsiinilahenduste arendamist. Rahaliseks toetamiseks valiti välja 10 projekti. Lõppkasutaja peaks neid lahendusi kasutada saama aastal 2022. Põhimõtteliselt peetakse spetsialistide koolitust vajalike digitaaloskuste omandamiseks tervishoiuteenuse pakkuja kohustuseks, sest tervishoiuteenuse pakkujad saavad oma IKT lahendused ise valida. Sellele vaatamata viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium digitaaloskuste põhitaseme toetamiseks esmatasandi tervishoius aastatel 2020-2022 esmatasandi tervishoiutöötajatele (üldarstid ja õed) läbi koolituskursuse, kus antakse algteadmisi digioskustest, digitaal- ja andmeturbest ning esmatasandi tervishoiu e-tervise lahendustest. Sotsiaalministeerium tunnistab vajadust selliseid programme jätkata ja arvestab sellega meditsiinitöötajate koolituspoliitika ja edasiste arengute kavandamisel. Sotsiaalministeeriumi ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) ühine projekt „Uue põlvkonna Eesti eTervise infosüsteem” otsib praegu võimalusi riigi tervise infosüsteemi ja haiglate infosüsteemidesse mooduliuuenduste sisseviimiseks. Projekti rahastavad EHIF ja ERF, peetakse läbirääkimisi täiendavate vahendite saamiseks muudest allikatest (nt 2021+ ERF). Keskhaiglate konsolideerimine ühtsesse linnakusse loob hea võimaluse võtta kasutusele tipptasemel eTervise lahendused ja viia läbi riiklikul tasemel IKT reformid, ilma et olemasolevad tehnoloogiad või protsessid probleeme tekitaksid. Eesti suuruse tõttu hakkab Tallinna Haigla teenindama patsiente üle kogu Eesti, tuues selliselt kaasa positiivseid muutusi mitte ainult piirkondlikul, vaid ka üleriigilisel tasemel. Tallinna Haigla IKT-alastest uuendustest saadavad teadmised ja kogemused on suure väärtusega uuenduste ettevalmistamisel teiste haiglate jaoks. Tervishoiuvaldkonnas on läbivalt oluliseks teemaks haiguste ennetamine ja tervislikumate eluviiside soodustamine. Rohkem kui poolte enneaegse surma tõttu kaotatud eluaastate põhjuseks Eestis on elustiilist tulenevad riskitegurid või riskikäitumine. Tervisekaotuseni viivad riskitegurid ja -käitumine on need, mis on seotud toitumise ja metaboolsete riskifaktoritega ning nii legaalsete (alkohol ja tubakas) kui ka illegaalsete ainete tarvitamisega. Nende väljakutsetega tegeleb uus Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030, mis arvestab Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 tulemusi ning sellest tehtud järeldusi. 264 Tervishoiusüsteemi on võimalik reformida ja tervishoiuteenuste kättesaadavust parandada alternatiivsete lahenduste abil, kuid igal juhul on oluline, et lisanduv raha suunatakse tervishoiusüsteemi eesmärgistatult. Tervishoidu lisanduv raha peab eelkõige aitama astuda samme selles suunas, et kasvaks elanikkonna ligipääs tervishoiuteenustele, sealhulgas suureneks kindlustatud isikute arv ning väheneks omaosalus tervishoiuteenuste tarbimisel. Juba kulutõhusateks hinnatud tervishoiuteenuste kogu elanikkonnale kättesaadavaks tegemine on parim võimalus suurendada efektiivsust tervishoius tervikuna ning parandada tervisetulemit ja seeläbi tööviljakust. Pikkade eriarstiabi ooteaegade, regionaalsete erisuste ja omaosaluse väljakutsete lahendamiseks on Sotsiaalministeerium, viimase osas koos haigekassaga, koostamas isikupõhist ravikindlustuse analüüsi, mille eesmärk on saada ülevaade isikupõhisest omaosaluskoormusest ravikindlustussüsteemis ja hinnata selle võimalikku seost katmata ravivajadusega. Analüüsi käigus saadakse taustainfo, mille alusel on võimalik teha ettepanekud omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, suurendades seejuures eelkõige haavatavamate elanike rühmade kaitset mittejõukohaste kulude eest, tagades vajalike teenuste ja ravimite kättesaadavuse ning hinnata võimalike alternatiivide rahalisi mõjusid ravikindlustuse eelarvele. Reformi terviklik elluviimine puudutab peamiselt tegevusi Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalas viies läbi vajalikud regulatiivsed muudatused teenuste pakkumise korraldamiseks uute põhimõtete järgi, töötades välja strateegilised arengudokumendid ning viies ellu vajalikud kapitaliinvesteeringud. Sotsiaalministeerium kaasab reformi rakendamisse: 1. Politsei- ja Piirivalveametit, kes omab Eesti Vabariigis ainsana kopterivõimekust, tehnilist kompetentsi ja pikaajalist praktilist kogemust erinevate riiklike lennutegevuste, sh tellimuspõhised meditsiinilised transportlennud, teostamisel. Olemasoleva riikliku struktuuriüksuse ja kompetentsi kasutamine võimaldab meditsiinikopteri võimekuse väljaarendamisel hoida kokku aega (ei ole vaja hakata nullist üles ehitama uusi struktuure, protseduure jne) ja raha (osaliselt on võimalik kasutada olemasolevat tehnilist võimekust, taristut, personali jne). 2. Terviseametit, kes korraldab kiirabiteenust. 3. Haiglaid, mille juurde rajatakse vajalik taristu (kopterite maandumisplats). Tallinna haiglate konsolideerimine mõjutab otseselt 2/3 Eesti elanikkonna tervishoiuteenuste kättesaadavust. Meditsiinikopteri võimekuse loomine tagab selle püsiva ja jätkusuutlikku kättesaadavuse kogu Eesti elanikkonnale. Ühtlasi paraneb meditsiiniteenuse kiirem jõudmine saartele, hajaasustatud piirkondadesse ja patsiendi operatiivne jõudmine vastava taseme haiglasse. Reformi läbiviimise takistusteks võivad kujuneda riigieelarvelise ressursi piiratus tervishoiukriisi tingimustes, haldussuutlikkus ja riigihangete tegemisel ajakavas püsimine ning kapitali kättesaadavus suuremahulisteks investeeringuteks. 265 Tervishoiusüsteemi infrastruktuuri on kavandatud kujundada ümber pikema perioodi jooksul tulenevalt selle meetme suurest ressursivajadust. Hiljemalt 2030. aastast on Eesti tervishoiusüsteem toimepidav, ressursitõhus, jätkusuutlik, tervishoiu- ja sotsiaalteenused on Eesti elanikele kättesaadavad. Tegevuste rahastamist kavandatakse erinevatest allikatest, sealhulgas riigi tuludest, EL taaste- ja vastupidavusrahastust, EL fondidest, võimalusel muudest era- ja avaliku sektori vahenditest ning näiteks Haigekassa eelarvest, kelle portfellis on vahendid, niinimetatud innovatsioonifond, millest rahastatakse tegevusi/pilootprojekte ja nende tulemuste rakendamist tervisesüsteemis. Eesmärgi saavutamiseks realiseeritakse taaste- ja vastupidavusrahastu kaasabil järgmised investeeringud: Investeering 1: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine Tallinna keskhaiglate uuendamise vajadus on leidnud märkimist juba 2000. aastal valminud haiglavõrgu arengukavas. Ka koostamisel olev haiglavõrgu arengukava 2040 viitab tuvastatud investeeringuvajadusele. Investeering on ühe arenguvajadusena toodud välja Eesti 2035 strateegias. Põhja-Eesti meditsiinilinnak luuakse kahe tänase Tallinna keskhaigla – AS Ida-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ITK) ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi LTK) baasil, koondades eriarstiabiteenuste osutamine eri linnaosade eraldi hoonetest, samade tegevusmahtudega ühte kaasaegsesse haiglahoonesse. Tervisekeskused jäävad igasse linnaossa. Praegused keskhaiglad on kompetentsikeskused sünnitusabi-günekoloogia, oftalmoloogia (ITK) ja nakkushaiguste erialadel (LTK) ning lähevad üle Tallinna haiglasse. ITK silmakliinik on suurim ja ainus meditsiiniasutus Põhja-Eestis, kus toimub silmahaiguste diagnoosimine ja ravi kõrgeimal tasemel. Haruldaste silmahaiguste ravis on silmakliinik kompetentsikeskuseks kogu Eestile ja Baltikumile. LTK nakkuskliinik on suurim infektsioonhaiguste eriala keskus Eestis ja kompetentsikeskus Põhja-Eestis. ITK ja LTK naistekliinikutes on raseduskeskused, enneaegsete vastsündinute keskus, sünnitusosakonnad, perekeskused, noorte nõustamine ja viljatusravikeskus. ITK naistekliinik on eriala kompetentsikeskuseks Põhja-Eestis. Tallinna Haiglas on planeeritud eriarstiabi teenuseid osutada praeguste keskhaiglate teenuste summana. Koos Tartu Ülikooli Kliinikumiga osutab regionaal- ja keskhaigla enim ambulatoorse eriarstiabi teenuseid. Ka päevaravi ravijuhtude arvult oli ülekaalukaimaks teenuse pakkujaks ITK. Suurimad eriarstiabi mahud statsionaarse ravi osas on Tartu Ülikooli Kliinikumil, Põhja-Eesti Regionaalhaiglal ja ITK-l. ITK ja LTK tänane tegevusmaht moodustab kogu Eesti eriarstiabi ravijuhtudest ligikaudu 25% ja keskhaiglate teenuseid vajavad lisaks Harjumaa elanikele kõikide teiste üldhaiglate maakondade patsiendid nii ambulatoorse-, päeva-, kui statsionaarse ravi osas. Väljakutsed: 4. Kõrgenenud ravivajadusega olukorras on Tallinna keskhaiglate tänane taristu jäik ravikohtade juurde loomiseks ilma teisi erialasid kahjustamata. Piiratud on ka palatite 266  kiire ümberkohandamine ühekohalisest kahekohaliseks või hapnikuvalmiduse tagamiseks. 5. Põhja-Eestit teenindavate keskhaiglate erialade koostöövõimalused vajavad suurendamist, mida piirab Tallinna keskhaiglate lahus hoidmine. Ühtse juhtimise alla viimine tähendab olulist muudatust vähemalt ühe keskhaigla töökultuuris. Selliste muudatuste tegemine vajab õnnestumiseks eraldi tähelepanu. 6. Mitteoptimaalne ressursikulu Põhja-Eesti tervishoiusüsteemi korraldamisel. ITK ja LTK tegutsevad täna hajutatult erinevates paikades Tallinna eri osades (kokku 11 hoonet). Enamuse ITK hoonete vanus on enam kui 70 aastat, Ravi tänaval asuva põhimaja ja silmakliiniku hoonestusest 60% on üle 60 aasta vana ja 40% ca 35 aastat. Nende ülalpidamine on kallis. Vanade haiglahoonete ruumiprogrammi funktsionaalne paigutus ning kasutada olevate raviruumide suurus (pinnastandardid) ei vasta tänapäeva meditsiini vajadustele. Vanade haiglahoonete konstruktsiooni iseärasused (paljudel juhtudel on kasutatud hoone konstruktsioonis kandvate vaheseinte tehnoloogiat) muudab nende hoonete funktsionaalse kaasajastamise tehniliselt keeruliseks ja kulukamaks kui spetsiaalse funktsionaalsusega uuena rajatavates hoonetes. LTK ja ITK aktiivravi osakondade käsutuses olev hoonestu moodustab kokku 106 142m2. 7. Haiglate käsutuses olevad kinnistud ei võimalda vajalikus mahus haiglahoone rajamist ning uute haiglahoonete rajamine olemasolevatele kinnistutele ei ole võimalik, kuna ehitustegevusega samaaegselt tuleb tagada ka ravitöö. Hetkel kasutusel olevates haiglahoonetes puuduvad või on väga piiratud mahus rakendatud nüüdisaegsetele haiglahoonetele iseloomulikud hoonetehnilised patsientide ja ravi ohutust tagavad meetmed. 8. Tervishoiutöötajate töötingimuste parandamine ning motivatsiooni suurendamisel on mõjuteguriks töökorraldus ja selle paindlikkus, tulenevalt nt raviruumide paiknemisest. Varasemate kontseptsioonide ja vajaduste järgi ehitatud hoonete kaasaegseks ja funktsionaalsemaks muutmine on keeruline või võimatu. 9. Meditsiinikopteri võimekuse paremaks tagamiseks ja integreerimiseks kiirabiteenuse süsteemi, on piirkondlike haiglate erakorralise meditsiinikeskuste juurde vaja rajada tervishoiuvaldkonna vajadustele ning lennuohutuse nõutele vastavad kopterite maandumisplatsid. Lisaks investeeringutele Eesti põhjaosas asuvate keskhaiglate tugevdamiseks ja reageerimissuutlikkuse suurendamiseks vajavad tulevikus investeeringuid ka väiksemad üldhaiglad. Reform ja rakendatava investeeringu rahastamine katavad ligikaudu 40% HVA haiglate tervishoiutaristu kaasajastamise vajadusest kogu riigis. Esmatasandi tervishoid, sealhulgas Põhja-Eestis, vajab tugevdamist: teenuseosutajad on killustunud ning neid tuleb veelgi enam motiveerida koonduma esmatasandi tervisekeskustesse. Investeeringu suur maht ja keerukus vajab pädevat projektimeeskonda kogu investeeringu haldamiseks ning ajakohaseks elluviimiseks. Oluliseks riskiks on vähene kogemus sellise mahu ning keerukusega projektide läbiviimisel. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku investeeringute realiseerimist mõjutavad: 267 • Poliitiline risk, mis ei võimalda pidada kinni võetud juriidilistest kohustustest. Riski maandamiseks on investeeringu vajalikkusest Vabariigi Valitsust korduvalt informeeritud ning plaan on seal heaks kiidetud. • Investeeringuga kaasnevaid finantsriske hinnatakse tervishoiuvaldkonna eest vastutava ministeeriumi poolt jooksvalt. • Ametis on täiskohaga töötaja, kelle ülesandeks on hinnata investeeringu realiseerimisega kaasnevaid riske ning koordineerida vajalikke tegevusi, sh riskide maandamiseks. • Finantsriskid on kaardistatud ning maandamiseks analüüsitakse mh. võimalusi kaasata täiendavaid rahastamisallikaid, nt. riigieelarve tulud. • Investeeringu planeerimisse on kaasatud teise osapoolena Tallinna linn, kellel on samuti ametis täiskohaga projektijuht, kes juhib investeeringu realiseerimiseks vajalikke tegevusi. Projekti realiseerimiseks luuakse 2021. aastal SA Tallinna Haigla Arendus (asutajad Tallinna Linnavalitus ja Sotsiaalministeerium), mille üks ja ainus eesmärk on uue haiglahoone ehitamine. Loodav organisatsioon koondab projekti haldamiseks vajaliku insenertehnilise ja muu tehnilise kompetentsi. Riik ja linn tagavad/kindlustavad oma eelarvetest vajaliku täiendava rahastuse Tallinna Haigla valmimiseks. Hankeriski maandamiseks on hanke lähteülesande koostamisse kaasatud vajalike kompetentsidega eksperdid ning juba on läbiviimisel hoone projekteerimishange. Investeeringute tegemiseks Tallinna haiglavõrgu ümberkujundamisse sõlmiti 18. veebruaril 2019 Eesti Vabariigi ja Tallinna linna koostöölepe Tallinna Haigla asutamise ettevalmistamiseks. Leppega moodustati riigi ja linna ühine töörühm, mis töötab välja konkreetse tööjaotuse, edasise aja- ja tegevuskava, juriidilise koostöövormi ning finantseerimisplaani. Töörühma kuuluvad Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna linna esindajad, sh mõlema asutuse kantslerid, asekantslerid, ametite ja osakondade juhid ning mõlema poole projektijuhid. Töörühm raporteerib ministrile ja Tallinna linnapeale. Koostatud on õiguslik analüüs uue ühise asutuse moodustamiseks, mille alusel otsustati, et luuakse ühine sihtasutus, kuhu liidetakse tänased Tallinna haiglate aktsiaseltsid. Partnerid kaasatakse läbi teavitamiste (pressiteated, uudised), koostöökohtumiste ja otsesuhtluse keskhaiglate juhtidega. Koostamisel on kommunikatsiooniplaan ning planeerimisel on kohtumised haiglate esindajatega. Arvamust on saanud avaldada nii riik, linn kui ka arstid, samuti on erinevad poliitilised jõud, sh opositsioon kinnitanud toetust projektile. Toetus on laiapõhjaline, sealhulga poliitilisel tasandil, aga ka meditsiiniringkondades. Kapitalimahutuste tegemisel saab riik suunata haiglatesse investeeringuid haiglate funktsionaalsete arengukavade alusel ja ehitusprojektide meditsiinitehnoloogia osasid kohustusliku reguleerimise kaudu. Funktsionaalsed arengukavad hõlmavad analüüsi kohalike tervishoiuvajaduste, osutatavate teenuste mahu ja ruumidele esitatavate nõuete kohta, aga ka teenuse osutamise funktsionaalset arengukava. Kapitalimahutusi rahastavad põhiliselt EL fondid. 268 Põhja-Eesti meditsiinilinnak Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ligikaudseks pindalaks on kavandatud 115 000 m2 (investeeringuga loodava haiglahoone tervikmaht) ja eeldatav projekteerimis- ja ehitusmaksumus on 370,15 miljonit (OÜ EstKonsult kuluprognoosi alusel). Hinnakalkulatsiooni koostamise aluseks on haiglahoonetega seonduvate projekteerimiste ja ehitamiste riigihangete tulemused perioodis 2005–2020, Statistikaameti ehitushinna indeks, Tallinna Haigla eskiisprojektis planeeritud haiglapinnad ning Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ja lähiala detailplaneeringu andmed, sh informatsioon patsiendi- ja personali parklate kohta, samuti Tallinna Haigla arengukava. Hinnakalkulatsiooni koostamisel on eeldatud, et investeeringul on mõistlik kasutada tehnilisi lahendusi, materjale, tooteid ja seadmeid, mis vähendavad säilitamiskulusid (uuendamist) ja kasutuskulusid (kulutused kasutamisest). Seega on mõistlik kasutada lahendusi millel on kas pikk kasutusiga, pikad hooldusvälbad, väikesed kasutuskulud (hooldusmaksumus, energiakulu, vms.). Samuti on oluline uuenduste ja hoolduste võimalikult väikene (ajaline, häiriv) mõju kliinilistele tegevustele. Tavapäraselt on sellised tooted, seadmed, materjali ja tehnilised lahendused tavapärasest keskmisest turuhinnast mõnevõrra kallimad oma algselt investeeringult. Hinnakalkulatsioon arvestab selliste lahenduste, materjalide, toodete, ja seadmetega. Tallinna Haigla projekteerimise ja ehitamise hinnakalkulatsioon on koostatud EVS 885:2005 – Ehituskulude liigitamine – reeglistiku alusel. Standardi alusel ehituskulude liigitamise reeglite kasutamine loob võimaluse kulusid ühtviisi nimetada, määratleda ja mõista nii omaniku, tellija, projekteerijate kui ehitajate (pea- ja alltöövõtjate) ning projektiga seotud konsultantide poolt. Põhilised projekteerimise, ehitamise ja asjade ostmise riigihanked, kuid mitte ainult, millest on lähtutud Tallinna Haigla projekteerimise, ehitamise ja sisustamise hinnakalkulatsiooni koostamisel on esitatud tabelis 1 . AASTA HANKE NIMETUS VIITE- NUMBER 2005 SA PER Mustamäe X-korpuse arhitektuurne projekteerimine ja 20547 projekteerimise projektijuhtimine 2005 SA PER Mustamäe X – korpuse tarindite (konstruktsioonide) 21579 projekteerimine 2005 SA PER Mustamäe X – korpuse tugevvoolu – ja 21580 nõrkvoolusüsteemide ning hoone automaatika projekteerimine 2005 SA PER Mustamäe X – korpuse veevarustuse ja – puhastuse, 21581 kanalisatsioonivarustuse ja – puhastuse, kütte, ventilatsiooni, jahutuse, konditsioneerimise, vaakum- ja suruõhusüsteemide ning pneumotranspordi projekteerimine 269 2006 X-korpuse ehituse peatöövõtt 25480 2006 B-korpuse etapilise rekonstrueerimise projekteerimine 33153 2007 Meditsiiniliste gaaside süsteemi ehituse ja hoolduse töövõtt 33754 2007 Ventilatsiooni-, jahutuse- ja küttesüsteemi ehitus 34266 2007 Nõrkvoolupaigaldise ehitus 34410 2007 Elektripaigaldise ja hooneautomaatika ehitus 34411 2008 Turvaelektrivarustuse toite diiselgeneraatorite ostmine 109320 2009 SA PER Mustamäe PAT- ,C- korpuse ja kahetasandilise parkla 110480 etapilise (järgulise) ehitamise ning rekonstrueerimise projekteerimine 2009 Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II 113462 ehitusjärjekorra projekteerimistööd 2009 Katkematu elektrivarustuse tagamise seadmete ostmine 111809 2011 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla D-korpuse, C-korpuse ja 125576 kahetasandilise parkla veevarustuse, kanalisatsiooni, sadevee ja soojavarustuse välisvõrkude ning tee-ehitusliku osa rekonstrueerimistööde teostamine 2011 Mustamäe D-, C-korpuste ja kahetasandilise parkla ning B korpuse 126086 liftide ehitustööde ostmine 2012 Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II 134319 ehitusjärjekorra ehitustööd 2012 Mustamäe C-korpuse garanteeritud elektrivarustuse tagamise 136429 toiteallika (elektrigeneraatori) ostmine 2012 Katkematu elektrivarustuse tagamise toiteallikate (UPS 135112 keskseadmete) ostmine 2012 Köögitehnoloogia koos garantiiperioodijärgse hooldusega 134905 270  2013 Mustamäe korpuste torupostisüsteem 140890 2013 Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe B-korpuse fassaadide 142168 rekonstrueerimistööd 2013 Mustamäe C-korpuse köögi ala ehitamine 145402 2016 AB-korpuse fuajee laienduse ja kahetasandilise parkla ehitustööd 176969 2017 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III 182476 ehitusjärjekorra projekteerimistööd 2018 Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehituse 196030 projekteerimisteenus 2019 Regionaalhaigla parkimishoone ehitustööde kontsessioon 208569 2019 Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehitustööd 212908 2020 Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III 217456 ehitusjärjekorra ehitustööd Tabel 1 Hinnakalkulatsioon arvestab ehitushinna muutusega Statistikaameti ehitushinna indeksi alusel, kui tegevus algab 2021 ja lõpeb 2023, siis ehitushinna indeks arvestuse aluseks on tegevuse maksumus 2022. aasta seisuga. Investeeringu eesmärgid: • Luuakse eeldus Põhja-Eestis tervishoiuteenuse toimepidavuse ning kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks luues raviüksused, mis vastavad haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale. Raviüksuste ruumimahud võtavad arvesse tulevikuvajadusi nii patsientide arvu kui teenuste mahu osas. • Luuakse Põhja-Eestis võimekus vastata tervishoiukriisis haiglatele langevale survele. • Vähendada haiglakorpuste arvu Tallinnas ning ühendada erinevate juhtimiste all olevad keskhaiglad ühtseks meditsiinilinnakuks (Tallinna Haigla) – Põhja-Eesti elanikke teenindavaks haiglavõrguks. • Loodud on võimekus tervishoiusüsteemil operatiivselt reageerida kõrgenenud ravivajadusega olukordadele. • Luua Tallinnas eeldus esmatasandi tervisekeskuste võrgu loomiseks, säilivad ambulatoorsed teenused linnaosades. 271 • Tervishoiusüsteemis on võimalik pakkuda kaasajastatud ravi: luuakse tänapäevane haiglataristu, mis võimaldab pakkuda nõuetele vastavat, kaasaegset, ohutut, patsienti säästvat, tõenduspõhist ravi. • Paraneb suutlikkus (sh finantsiline) vastata muutuvale nõudlusele – haigla suudab käia kaasas ravi tehnoloogiliste muutustega. • Taristu uuendamine võimaldab toetada riigi turvalisuse ja meditsiini baasvõimekuse tagamist, luues Lasnamäe meditsiinilinnakusse võimaluse teenindada kogu Eesti elanikke kasutades selleks mh mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekust. • Tagatakse võimekus vastata demograafilistele muutustele Põhja-Eestis – suureneb haigla valmisolek ravida järjest suuremat hulka eakaid inimesi järjest komplitseeritumate, samaaegselt esinevate erinevate haigustega. • Eelduslikult suureneb tervishoiusüsteemi tõhusus. Luuakse eeldused kasutada tervishoiuteenustesse suunatavaid vahendeid efektiivselt ja samal ajal patsientide vajadusi arvesse võttes. • Paraneb ravi kättesaadavus ja kvaliteet Põhja-Eesti elanikele, sest suudetakse pakkuda neile vajalikku õigeaegset ja õiget ravi õiges kohas – lähenetakse inimkeskselt ja fookus on patsiendi vajadustel – rasked haiged saaksid ravitud haiglas ja kerged haiged ambulatoorselt. • Paraneb tervishoiutöötajate töökeskkond. • Põhja-Eesti keskhaiglate sünnitusabi-günekoloogia, oftalmoloogia ja nakkushaiguste erialade kompetentsikeskused, mis on osaliselt kompetentsikeskuseks kogu Eestile ja Baltikumile ning valdav osa (>65%) praeguste Tallinna keskhaiglate poolt osutatavast aktiivravist koondub ühte, kaasaegsesse haiglakorpusesse. • Põhja-Eestis hakkab pakkuma osutama SA Tallinna Haigla keskhaigla kohustuslikele nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi ja piirkondliku haigla nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset arstiabi järgmistel erialadel: silmahaigused, sünnitus ja günekoloogia, sh viljatusravi, neonatoloogia, lülisambakirurgia, allergoloogia-immonoloogia, reumatoloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, taastusravi, üldkirurgia, uroloogia, veresoontekirurgia, otorinolarüngoloogia, ortopeedia, onkoloogia, neuroloogia, kardioloogia, pulmonoloogia, dermatoveneroloogia, sisehaigused, nakkushaigused • Suurendatakse vaimse tervise teenuste, sh psühhiaatrilise abi kättesaadavust Tallinnas ja keskhaiglates pakutavate teenuste kättesaadavust lisaks Harjumaa elanikele kõikide teiste üldhaiglate maakondade elanikele. Tagatakse mitmete üldhaiglate eriarstide vastuvõtud ja valveringid keskhaiglate arstide toel (sh saared, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti). Dubleerivate valveringide vähenemise tõttu vabanevat ressurssi saab kasutada enam töötajaid plaaniliseks abiks ja abi osutamiseks maakondades. • Tallinna haiglate reformi käigus tehtavad ümberkorraldused on osa Eesti haiglavõrgu üldisest reorganiseerimisest ja optimeerimisest. Piirkondlikud tervisekeskused, nagu on Haaberstis, Mustamäel, Koplis ja Nõmmel, jäävad alles (esmatasandi tervishoiuteenused, sealhulgas perearstid ja -õed, ämmaemandatöö jne teenused). senise hoonestuse edasiste kasutusfunktsioonide osas arutelud käivad, kuid näiteks Magdaleena hoone jääb kasutusele taastusraviüksusena ja ilmselt ka hooldeosakonnana. 272  • Investeering on suunatud kogu Eesti elanikkonnale, eeskätt korraldatakse ümber tervishoiusüsteem ning parendatakse teenuste kättesaadavust Põhja- ja ka Ida-Eesti elanikele. Elluviimine: Haiglavõrgu arengukava keskhaiglatest Põhja-Eestit katvate AS Ida-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ITK) ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi LTK) baasil ja liitmise järel luuakse SA Tallinna Haigla, mis eeldatavalt toimub 2022. aastal. Uue aktsiaseltsi tööle rakendumisel antakse selle varad üle Tallinna Haigla SAle. Projekti realiseerimiseks luuakse 2021. aasta esimeses pooles Tallinna Haigla Arendamise SA (asutajad Tallinna Linnavalitus ja Sotsiaalministeerium), mis koondab projekti haldamiseks vajaliku insenertehnilise ja muu tehnilise kompetentsi. Tallinna haiglate reformi käigus tehtavad ümberkorraldused on osa Eesti haiglavõrgu üldisest reorganiseerimisest ja optimeerimisest. Selles etapis liidetakse üheks haiglaks kaks haiglavõrku kuuluvat keskhaiglat, mis asuvad Tallinnas ja katavad Põhja-Eesti ja osaliselt ka Ida-Eesti, sealhulgas saared. Haiglahoonete arvu vähendamine ja kaasajastamine võimaldab parandada osutatavaid teenuseid ja tulla toime patsientide arvu suurenemisest tuleneva survega. Oma väärtuse kaotanud kasutusel olevad haiglahooned ei vasta kaasaegsetele teenusenõuetele ja patsientide ootustele saada paremat teenust. Ja mis veelgi olulisem, see võimaldab ületada praeguse kriisi ajal tekkinud takistused – vanad haiglahooned ei ole piisavalt paindlikud, et vastata vajadusele suurema hulga haiglavoodite järele. Kaasajastatud meditsiinilinnak pakub patsientidele paremaid võimalusi saada kiiresti esialgne diagnoos ja vajadusel saatekiri kõrgema taseme spetsialisti juurde. Tulevikus lüheneb patsiendi jaoks ravivõrku sisenemise aeg ja puudub vajadus ringelda erinevate üksteisest kaugel paiknevate raviasutuste vahel. Täna on ITKs ja LTKs kokku 1136 voodikohta kokku (638 aktiivravi) ITK ja LTK, Tervise Arengu Instituudi statistika 2019.a järgi aktiivravi voodite arv LTK-s 275 ja ITK-s 363. Uude meditsiinilinnakusse viiakse üle ainult aktiivravi kohad - 537, alles jääb 280 õendushooldus kohta. Põhikriteerium, mille alusel valiti välja investeering Põhja-Eestisse, oli selle laiaulatuslik mõju määratletud väljakutsetega tegelemisele Eesti tervishoiusüsteemi vastupidavuse ja kättesaadavuse suurendamisel. Samuti seetõttu, et rahvastiku trend näitab elanikkonna kasvu Põhja-Eestis. Täna elab 46% Eesti elanikkonnast Harju maakonnas, 33% rahvastiku koguarvust Tallinnas. Elanikkonna oodatav protsentuaalne kasv Harju ja Tartu maakonnas on 3,4-3,7%, kuid teistes maakondades see langeb. Ambulatoorse ravi ravijuhtumite arv on ligikaudu 3 miljonit aastas ja rohkem kui 2300 juhtumit 1000 elaniku kohta. Päevaravi ravijuhtumite arv on üle 75 tuhande aastas ja statsionaarse ravi puhul ligikaudu 250 tuhat aastas. Kokkuvõttes on Tallinna haiglad ambulatoorse, päeva- ja statsionaarse ravi osas vaieldamatult kõige olulisemad tervishoiuteenuse pakkujad. Eriarstiabi kättesaadavus erineb piirkonniti – Põhja-Eestis oli rahuldamata eriarstiabivajadus aastal 2018 21,4%, samal ajal Lääne-Eestis oli see arv ainult 6,8%. 273 Riigikontroll on varem hinnanud, et aktiivravi haiglavõrk on liiga suur ega ole jätkusuutlik. Suuremad investeeringuvajadused määratleti Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglates juba aastal 2000. Ilma investeeringuteta tervishoiusüsteemi vastupidavusse ja tervishoiuteenuste kättesaadavusse halveneksid need Eestis oluliselt, kuna haiglahoonete halb seisukord nõuab täna kasvava patsientide hulga juures kättesaadavate teenuste taseme ja kvaliteedi säilitamiseks märkimisväärselt rohkem vahendeid. Loodetavast suurendab käesolev ettepanek teenuse kättesaadavust keskhaiglate tasemel nende maakondade elanikele, kus on üldhaiglad: Rapla, Lääne-Eesti, Lääne-Viru ja Saaremaa; Hiiumaa, Järvamaa ja vajadusel ka teiste maakondade elanikele. Tervishoiu kättesaadavus ja parem kvaliteet tagatakse vähemalt 2/3 Eesti elanikkonnast ja 25% eriarstiabi juhtumitele. Lisaks Põhja-Eesti elanikele on teenused kättesaadavad ka teiste maakondade patsientidele, kes vajavad keskhaiglate teenuseid kas ambulatoorse ravi, päevaravi, statsionaarse ravi ja erakorralise meditsiiniabi läbiviimiseks. Keskhaigla arstid aitavad täna ja tulevikus kaasa eriarstiabi pakkumisele üldhaiglates (sealhulgas saared, Põhja- Eesti, Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti). Esmatasandi tervishoiukeskus luuakse ka Tallinna Haiglasse ning tervisekeskused paiknevad kõigis linnaosades. Kaardistatud on loodava meditsiinilinnaku personalivajadused ehk planeeritud tänaste keskhaiglate personal ca 4000 ja haiglate integreeritusest tulenev mõju (valveringide dubleerimise vähendamine toob kaasa arsti tööjõu ressursi vabanemise näiteks ambulatoorsete teenuste osutamisele). Kaasaegse töökeskkonna loomisel on oluline mõju noorte arstide Eestisse jäämisel. Üldhaiglatest tõenäoliselt suurt personaliliikumist ei toimu, kuna teenuste pakett üldhaiglates ja keskhaiglates on erinev. Ambulatoorseid vastuvõtte maakondades kohapeal tagatakse täna ja ka tulevikus keskhaiglate personali toel, sest koormus üldhaiglate ei taga arstile täistööaega. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomisest oodatakse pikaajalist positiivset mõju ooteaegade vähenemisele, mis tuleneb peamiselt tänaste dubleerimiste lõppemisest vabastades ressurssi, mida on võimalik suunata teenuste kättesaadavuse parandamisse. Praegu on haiglates järgmiste erialade valveringid (mõlemal 7): ITKH: Sisehaigused; Pediaatria; Kirurgia; Ortopeedia; Günekoloogia; Oftamoloogia; Neuroloogia LTKH: Sisehaigused; Pediaatria; Kirurgia; Anestesioloogia; Günekoloogia; Infektsiooni haigused; Neuroloogia Aastas on iga valveringi kohta arvestatud 6728 töötundi, mis teeb ~3.33 arsti ametikohta ühe valveringi kohta (aluseks sai võetud 2020 töötundi aastas). Teisi ametikohti nendes valveringides ei ole. Mõlemal lisandub veel EMO valvering. Asutus Arste/ Õdesid Hooldajaid Arst/ Õde Hooldaja Arst/resident Õde Hooldaja residente keskmiselt keskmiselt resident tunde tunde AK AK AK keskmiselt tunde aastas aastas aastas ITKH 5.57 9.49 6.91 48827 83189 60573 24.2 41.2 30.0 LTKH 2.71 4.48 3.32 23756 39272 29103 11.8 19.4 14.4 274 Valveringide dubleerimise mõju teenuste kättesaadavusele on arvestatav järgmise info põhjal: Sisendväärtused: • Kummaski haiglas on 7 ööpäevas valveringi + EMO (nn kompleksteenusena, s.h anestesioloog) + 24/7 konsulteerimisvalmidus mitmetel teistel erialadel • ühe ööpäevase valveringi mehitamiseks on vaja 3,3 ametikohta • arsti keskmine koormus keskhaiglas on 0,8 Eeldused kahe haigla asendumisel Tallinna Haiglaga: • EMO ja sünnitusabi maht jääb samaks (v.a üks anestesioloogi valvering); • kaovad kattuvad valveringid seitsmel erialal: sisehaigused, pediaatria, kirurgia, ortopeedia, oftamoloogia, neuroloogia, anestesioloogia; • 24/7 konsulteerimisvalmidus muudel erialadel kahaneb poole võrra, kuid sel on mõju vaid palgakulule (s.t top-up koormus kahaneb) ja mitte ametikohtadele; • ametikohtade arv saab kahaneda üksnes arstide puhul, kuna nende valveringidega muid ametikohti seotud ei ole; • kui ka EMOde ja sünnitusosakondade liitmisest tekiks teoreetiline sääst nt õdede ja ämmaemandate ametikohtadele, siis oleks valvetööst vabanevate ametikohtade arvelt võimalik ja vajalik parandada õendus- ja ämmaemandusabi kvaliteeti. Koondjäreldused (Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomise mõju personalile): • haiglate liitmise järel kaob vajadus minimaalselt 23 arsti ametikoha järele ning eeldades, et arstide keskmine koormus keskhaiglas on 0,8, kahaneb seega vajadus 29 arsti järele; • kui ka õdede ametikohtade arvelt tekib sääst, on võimalik ja vajalik vabanevat ressurssi suunata õendusabi kvaliteedi parandamiseks; • füüsilise töökeskkonna parenemine võimaldab parandada tööga rahulolu ja sel moel toetada tervishoiutöötajate tööjõus püsimist. • 6 eriala * 4,5 keskmiselt arvestatakse isikut valveringide tagamiseks = 27 ametikoha vabaneks teiste teenuste tagamiseks. • Eeldusel, et eriarsti optimaalne tööaeg aastas on arvutuslikult 98 000 minutit (puhkused ja koolitused juba maha arvestatud) / 20 minutiga keskmiselt (esmane vv 25, korduv vv 15) amb tööaega = 4900 vastuvõttu -üks isik aastas saab lisaks praegusele osutada- eeltoodud eeldustel. • 27 vabanenud ressursiga arsti * 4900 vv aastas = 132 tuh vastuvõttu lisaks aastas. Seos riigiabi reeglitega: Investeeringud haiglavõrgu arengukavas loetletud riiklikele haiglatele tervishoiukorralduse parandamiseks ei kvalifitseeru riigiabi andmiseks. Investeeringud on suunatud tervishoiusüsteemi parandamiseks ning puudutavad tervishoiuteenuste kättesaadavust kõigile Eesti elanikele, kellel on teenusteks vajadus. 275 Eestis põhineb riiklik tervishoiusüsteem solidaarsusel ja üldisel tervisekindlustusel, see teenib sotsiaalset eesmärki ning on riigipoolse järelevalve all. Liidu kohtud on kinnitanud, et riiklikud investeerimistoetused haiglavõrgu arengukavas olevatele haiglatele ei kujuta endast riigiabi. Täna jõus oleva haiglavõrgu arengukava kohaselt vahetab Tallinna Haigla välja kaks kesktasemel haiglat, nimelt Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglat. Tulevane haigla jätkab tervishoiuteenuste pakkumist keskhaigla tasemel ega tegutse ELTL artikkel 107 § 1 kohaselt ettevõtjana. Teiste sõnadega on Tallinna Haigla riikliku tervishoiusüsteemi lahutamatu osa ja põhineb peaaegu tervikuna solidaarsuse printsiibil. Haiglat rahastatakse otse sotsiaalkindlustusmaksudest ja muudest riiklikest fondidest ning ta pakub oma teenuseid tasuta üldise ravikindlustuskaitse raames. Sümboolne tasu, mis katab vaid väikese osa teenuse tegelikust maksumusest, ei mõjuta selle liigitamist mittemajanduslikuks. Ajakava mõistes viiakse investeering ellu aastatel 2021-2026. RRPst Maksumus, rahastus, € Investeering Tegevus Ajakava* € (ilma käibemaksu) Lasnamäe põhikorpuse 12.2020- Põhja-Eesti 323,1 mln 274,4 mln meditsiinilinnak projekteerimine ja .07.2026** haiglahoone ehitus Projekti juhtimine 02.2020-07.2026 7,4 mln 5,6 mln Investeeringu kavandatud kogukulud 2021-2027 370,15 mln 280 mln (ilma käibemaksuta) *Põhja-Eesti meditsiinilinnak avab patsientidele uksed aastal 2027 pärast seda, kui haiglahoone on sisustatud ja vanadest haiglahoonetest on kõik sisu üle toodud, vajalikud ruumid on sisustatud ja meditsiinitehnoloogia paigaldatud (ehitusleping sõlmitakse kogu hoone valmimiseks, RRP rahastusest tagatakse vähemalt 70% hoone valmimine, ehitise valmimisjärgsed tegevused ei ole RRPst rahastatava projekti osa). Hoone valmimiseks vajalik täiendav rahastus tuleb Tallinna linnalt ja võimalusel muudest allikatest. * Reformi raames planeeritakse teistki investeeringut erakorralise meditsiiniabi kättesaadavuse parandamiseks Taaste- ja vastupidavusrahastust kaetakse Põhja-Eesti meditsiinilinnaku valmimisest umbes 75%. Investeeringukomponent viiakse ellu hiljemalt 1. juuliks 2026. Investeering 2: Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine Euroopa Komisjon soovitab 2020. ja 2021. aastal jätkuvalt parandada tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust ja vastupidavust. Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse 276 väljaarendamine suurendab märkimisväärselt tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust ja toimepidevust ning toetab tervikliku tervishoiukorralduse (võrgustunud haiglate kaudu) reformi Põhja-Eestis tagades üle-Eestilise ligipääsu erinevatesse meditsiinilinnakutesse. Ühtlasi tagab mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse väljaarendamine riigi suurema vastupanuvõime erinevate kiiret meditsiinilist abi vajavate sündmuste (rasked liiklusõnnetused, masskannatanutega päästesündmused, meditsiiniline abi laevadel jms), sh kriiside lahendamisel (nt COVID-19 pandeemia). Ka Riigikontroll on juhtinud tähelepanu esmatähtsate teenuste kättesaadavuse problemaatilisusele väljapool Tallinna ja Harjumaad100. Operatiivse meditsiinikopteri võimekuse väljaarendamine koos Tallinna haigla loomisega aitab seda kitsaskohta likvideerida. Meditsiinipersonal ja kõrgtehnoloogiline ravi on koondumas suurematesse keskustesse, mis on tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi tagamise seisukohast väljapääsmatu ja tarvilik areng. Mistõttu tuleb tagada kiire ligipääs teenustele äärealadelt, mille üheks lahenduseks on mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse terviklik ülesehitamine. 2017. aastal oli Eesti rahvastikutihedus 24 inimest ruutkilomeetri kohta. Hõredamini olid asustatud Venemaa (22 in/km²), Rootsi (13 in/km²), Soome (10 in/km²) ja Norra (9 in/km²). Vastavalt EHACi (European HEMS & Air Ambulance Committee) infole, kasutatakse kiire abi andmiseks meditsiinikopterite lahendust enamikes Euroopa riikides. Meie naaberriikidest on meditsiinikopteri lahendus välja arendamata vaid Eestil, Lätil ja Leedul. Senine kogemus erinevates kriisides, sealhulgas COVID-19 kriisijuhtimises, on näidanud, et transport kopteriga on kõige paindlikum ja kiireim viis erakorralist abi vajavate inimeste aitamiseks. See on eriti oluline, kui on vaja jõuda raskesti ligipääsetavates kohtades, sealhulgas saartel ja äärealadel elavate inimesteni, et pakkuda neile erakorralist meditsiinilist abi. Kopter on asendamatu ka juhtudel, kui inimene on vaja kiiresti transportida kaugel asuvasse haiglasse või ühest haiglast teise, kõrgema taseme haiglasse Eestis või teise riigi haiglasse (nt Helsingisse, Soome). Politsei- ja Piirivalveameti helikopterid on täna ja ka tulevikus riigi poolt avalikkusele pakutavate teenuste orgaaniline osa. Meditsiinikopteri võimekus annab ka haiglatele, sh Tallinnas, võimekuse tagada kriitiline ravi patsientidele, kes elavad haiglast kaugemal kui 50 kilomeetrit. Samuti annab see võimekuse reageerida erinevatele sündmustele, sh masskannatanutega sündmustele, mis eeldavad kiiret meditsiinilist abi. Lisaks vähendavad meditsiinikopterid oluliselt patsientide või spetsiifilise meditsiinipersonali transpordiks kuluvat aega ääremaadel ja saartel. Meditsiinikopteri võimekuse arendamine suurendab kriitilise ravi kättesaadavust üle Eesti, toetab meditsiinisüsteemi toimepidevust ning riigi valmisolekut kriisidega toimetulekuks. 100 Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2019.-2020. aastal - Esmatähtsate avalike teenuste tulevik https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Auditiaruanded/tabid/206/Audit/0/AuditId/484/langua ge/et-EE/Default.aspx 277 Väljakutsed: • Vananev rahvastik ning krooniliste mitmikhaigustega inimeste arvu suurenemise ja elanikkonna koondumisega suurematesse keskustesse suurenevad tervishoiuteenuste kättesaadavuse takistused, mis avaldavad survet ka kiirabiteenuse osutamisele. • Eestis puudub ööpäevaringselt kiiret abi pakkuv meditsiinikopteri võimekus. • Eesti Vabariigi riigisisene tsiviillennuvõimekus asub PPA lennusalgas (edaspidi ühiselt PPA). • Täna on PPA kasutada kaks väikest lennukit ja kolm keskmise kandevõimega mitmeotstarbelist kopterit, millega täidetakse riigiüleselt erinevaid riigi ülesandeid. Muude riiklike lennutegevuste hulgas tehakse täna üksnes võimaluste piires PPA kopteritega etteplaneeritud meditsiinilisi transpordilende, mille sisuks on stabiliseeritud, kuid ajakriitilist meditsiinilist sekkumist vajava patsiendi transport haiglate vahel (nt madalama etapi haiglast kõrgema etapi haiglasse, sh saartelt), kuid üknes siis, kui olemasolev kopter ei täida samal ajal muid riiklikke ülesandeid. • Aastatel 2017-2020 on PPA helikoptereid kasutatud võimaluste piires meditsiinitranspordi osutamiseks keskmiselt 200 lennutundi aastas, mis katab vaid osa koguvajadusest. Eesti tervishoiuekspertide arvates on kiiret abi osutavate meditsiinilendude vajadus märkimisväärselt kõrgem – umbes 600 lennutundi. • Lennuvalmiduse tagamise eelduseks on nõuetekohase hooldusprogrammi järgimine, mille puhul tuleb arvestada rahvusvaheliste (näiteks EASA), riigisiseste (Lennuamet) ja õhusõiduki tootja nõuete ja tingimustega. Õhusõidukite hooldamine toimub korraliselt lennutunni ja kalendri põhjal st, et kopterid on kogu aeg roteeruvalt hoolduses. Samuti esinevad lennuvahenditel tehnilised rikked, mis samuti vähendavad kopterite lennuvalmidust. Selleks, et riigil oleks võimalik jätkata olemasolevate ülesannete täitmist ning luua juurde uus meditsiinikopteri teenus, on vajalik kahe täiendava helikopteri soetamine, olemaoleva lennubaasi laiendamine ja uue ehitamine. Eesmärgid: • Taastekava toel tehtavate investeeringutega arendatakse välja eraldiseisev meditsiinikopteri ööpäeva- ja aastaringne üleriigiline võimekus. Investeeringu eesmärk on luua töötav ning tervisevaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vastav mitmeotstarbeline meditsiinikopteri võimekus. See tagab parema ja kiirema tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning võimaldab pikaajalises vaates tõhustada riigi, sh tervishoiusüsteemi ressursikasutust. • Tagatakse riigiüleselt vähemalt ühe mitmeotstarbelise meditsiinikopteri ööpäevaringne saadavus, mis võimaldab: • kiiret meditsiinilist abi aegkriitiliste meditsiiniliste juhtumite korral, sh äärealadel piirkondades ja saartel; • kiire meditsiinilise abi saadavuse raskete liiklusõnnetuste, looduskatastroofide, kriiside jms korral; 278 • patsientidele kiire tasuta meditsiinilise transpordi lähimasse või vajaliku võimekusega haiglasse, sh vajadusel naabruses asuvatesse EL liikmesriikidesse (nt Helsingisse, Soome Vabariiki) ning sealt tagasi; • võimalusel muude päästetegevuste teostamise, sh abi ja toetuse inimeste otsingul merel ja maismaal, sh kohese esmase meditsiiniabi osutamise. • Riigiüleselt vähemalt ühe mitmeotstarbelise meditsiinikopteri ööpäevaringse saadavuse tagamiseks on planeeritud PPA mitmeotstarbeliste kopterite arvu suurendada kahe võrra. • Meditsiinikopteri võimekuse väljaarendamine PPAs loob eeldused reageerida operatiivset meditsiinilist abi vajavatele sündmustele sõltumata teistest paralleelselt toimuvatest riiklikest lennutegevustest. • Maksimaalse mitmekülgsuse tagamiseks on soetatavad helikopterid mitmeotstarbelised (nagu ka need, mida PPA täna kasutab) ning varustatud nii otsingu- ja päästetööde (sh soojuskaamerasüsteemi) kui meditsiiniseadmetega. Kõik soetatavad helikopterid peavad olema võimelised lendama erinevates ilmastikutingimustes. Lisaks meditsiinitranspordile võimaldab see PPA-l kasutada helikoptereid ka teiste õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks, sh: - otsingu- ja päästeööd sh meditsiiniline evakuatsioon merelt; - metsa- ja maastikutulekahjude kustutustööde toetamine; - keskkonna- ja merereostuse seiramine; - ühenduse tagamine väikesaartega (inimeste, toidu, meditsiinilise abi jne transport hädaolukorras). - Nende kopterite mitmeotstarbelisus võimaldab neid kasutada nii Eesti kui EL naaberriikide metsa- ja maastikupõlengute kustutamiseks, samuti otsingu- ja päästetöödeks merel või EL välispiiril asuvatel järvedel. Kliimamuutuste tõttu sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused, need muutuvad vähem prognoositavateks ja on raskemate tagajärgedega. Ekstreemsed ilmastikuolud põhjustavad rohkem õnnetusi ja hädaolukordi – nii merel kui maal – ja see nõuab rohkem otsingu- ja päästetöid. Arvestades Eesti asukohta, lahendatakse erinevad merepäästesündmused (nt otsingu- ja päästetööd, meditsiinievakuatsioonilennud laevadelt jne) Soome lahel tihedas koostöös naaberriikidega. Seetõttu loob helikopterite hankimine sünergiat ka teiste EL poliitikavaldondade vahel. Seosed saab leida EL Tsiviilkaitse Mehhanismiga, sest üksnes tõelistes hädaolukordades saab neid multifunktsionaalseid helikoptereid kasutada ka metsa- ja maastikupõlengute vastu võitlemises. Üle 50% Eesti territooriumist on kaetud metsaga ja 22% on turbaraba, mis ei ole alati rasketele tuletõrjesõidukitele ligipääsetav. Viimastel aastatel on Eestilt metsatulekahjude kustutamiseks abi palunud Rootsi ja Läti, kuid helikopterite puudumise tõttu ei olnud võimalik abi anda. Seega oleks neil mitmeotstarbelistel kopteritel üle-euroopaline väärtus. ▪ Mitmeotstarbelise ja sama kopteritüübi kasutamine loob eeldused võimekuse kiiremaks ja rahaliselt soodsamaks väljaarendamiseks läbi olemasoleva hooldusbaasi, tarvikute, seadmete ristkasutamise ja kopterimeeskondade roteerimise võimaluste. 279  ▪ Meditsiinikopteri võimekuse väljaarendamine PPA kasutuses olevate samatüübiliste kopteritega, loob nende kasutamise võimaluse ka teiste riiklike lennutegevuste toetamiseks, sh meditsiiniline lend, k.a lend abivajajani või muud suuremat ressurssi eeldavad sündmused (looduskatastroofid, kriisid, erakorralised olukorrad (sh nt COVID-19). ▪ Meditsiinikopteri saadavuse suurendamisega: - tagatakse Eesti inimestele parem operatiivne tervishoiuteenuste kättesaadavus ning suurendatakse ellujäämise ja paranemise tõenäosust; - välditakse või vähendatakse erinevaid raskeid tagajärgi, sh eluohtlikke ning seeläbi tagatakse inimestele kiiremad ja paremad eeldused ühiskonnaellu naasmiseks (sh tööle); - saavutatakse inimelude ja ravikulude sääst. ▪ Meditsiinikopteri võimekuse rakendamine võimaldab võrreldes kiirabiautoga olulist ajalist võitu patsiendini jõudmisel ja transportimisel. Lisaks aitab see tõsta erakorralise tervishoiuteenuse kättesaadavust abikaugetes piirkondades (ääremaad ja saared) ning vähendab oluliselt patsientide või spetsiifilise meditsiinipersonali transpordiks kuluvat aega. Kriitiliseks abi osutamise ajaks loetakse „kuldset tundi“, st ühe tunni jooksul peab patsient saama erakorralist arstiabi. ▪ Paraneb rahvusvaheline tervishoiualane koostöö ja seeläbi suureneb spetsiifiline meditsiiniline kompetents või seadmete kättesaadavus. Tulevikus on reaalne vaadelda teatud raviteenuste osutamise osas optimeerimist ning koostööd ka naaberriikide, mh Tallinna ja Helsingi vahel, mida meditsiinikopteri võimekus edaspidi toetab. ▪ Saavutada lähiriikide (nt Soome) kogemusele tuginedes pikemas vaates rahalist kokkuhoidu erineva spetsiifilise meditsiiniaparatuuri soetamise arvelt vähematesse spetsialiseerunud keskustesse. Elluviimine: Investeeringu elluviimiseks hangib PPA meditsiinikopteri võimekuse loomiseks sobilikud ja olemasolevate kopteritüüpidega maksimaalselt ühilduvad mitmeotstarbelised kopterid, koolitab kopterimeeskonna liikmed ja rajab toetava taristu kopterite käitamiseks ja majutamiseks. Taristu komponentide (nt kopterite maandumisplatsid) ehitamisel haiglate juurde kaasatakse vajadusel teisi partnereid. Meditsiinikopteri võimekuse väljaarendamise etapid on: • hangete ettevalmistamine; • sobivate mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite hankimine koos vajaliku lisavarustusega (sh meditsiiniline-, otsingu- ja päästetööde varustus), erinevates ilmastikutingimustes , sh jäätumistingimustel lendamise võimekuse ning baashooldustarvikutega (sh ohutus- ja hooldustarkvara); • vajaliku personali (kopteri meeskond, tehnikud, instruktor) koolitamine; • toetava taristu projekteerimine ja ehitamine (olemasoleva Tallinna baasi laiendamine, Tartu baasi rajamine); 280  ▪ erakorraliste meditsiinikeskuste juurde kopterite maandumisplatside projekteerimine ja ehitamine. Meditsiinilise kopterivõimekuse väljaarendamiseks PPA baasil on planeeritud kokku 46,3 mln eurot, mis sisaldab: • kahe mitmeotstarbelise meditsiinikopteri soetamist; • sh kopteritele vajalik lisavarustus, hooldustarvikud, jms; • sh vajaliku personali koolitamine; • taristu projekteerimist ja ehitamist: • sh kopteribaaside projekteerimine ja ehitamine; - sh kopteri maandumisplatside projekteerimine ja ehitamine erakorralise meditsiinikeskuste juurde; - muid projekti rakendamise kulusid (tähtajaline projektijuht projekti elluviimise ajaks). Projekti rakendamisel kaasnevad tegevuskulud (kopterite ülevalpidamine, hooldamine, taristu ülevalpidamine ja töötajate töötasud jms) on planeeritud katta Eesti riigieelarvest. Seos riigiabi reeglitega Investeeringutel puudub seos riigiabiga. Tegemist ei ole riigiabiga, sest kopterite soetamise ja käitamise näol on tegu riigi ülesannete täitmisega PPA poolt. PPA ei paku vabaturul kaupu ega teenuseid majandusoperaatorina. Eestis puuduvad pakkujad, kellel oleks olemas EL taastekava toel loodav võimekus nõutud tasemel ööpäevaringselt üleriigiliselt ja aastaringselt teenust osutada. Helikopterite soetamiseks, meeskondade koolitamiseks ning taristu ehitamiseks korraldatakse riigihanked, mis on riigiabi välistav meede. Investeeringud haiglavõrgu arengukavas loetletud riiklikele haiglatele tervishoiukorralduse parandamiseks ei kvalifitseeru riigiabi andmiseks (so kopterite maandumisplatside ehitamine). Ajakava Investeeringukomponent viiakse ellu hiljemalt 30. juuniks 2026. Reform 2. Tööjõunappuse leevendamine tervishoiusektoris Reformi eesmärk on tagada läbi koolitustellimuste parandamise piisavalt tervishoiutöötajaid (eeskätt suurendada arstide ja õdede arvu) tervishoiuteenuste pakkumise suurendamiseks ning kättesaadavuse tagamiseks kogu Eestis. Eesmärgiks on seatud psühhiaatrite arvu 100 000 elaniku kohta suurenemine ja õdede arvu 100 000 elaniku kohta suurenemine 2026. aastaks. Reform on viidud läbi 2026. aasta lõpuks, rahastatakse riigi tuludest. Reform 3. Tervishoiu esmatasandi tugevdamine Eesmärk on tagada üldarstiabi kättesaadavus, nimistute teenindamise järjepidevuse parandamine ning süsteemi paindlikumaks ja inimkesksemaks muutmine. Selleks on vajalik 281 muuta tervishoiuteenuste korraldamise seadust ja teisi seadusi. Reform on kavandatud viia ellu aasta 2022. lõpuks. Rahastatakse riigi tuludest. Esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks realiseeritakse Euroopa Regonaalarengu Fondist (ERF) rahastatavad projektid, mille eesmärk on luua üle Eesti uued tervisekeskused. 2023. aasta lõpuks on tervisekeskustele väljastatud kasutusload ja pakutakse kohustuslikke esmatasandi tervishoiu põhiteenuseid.Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks on vajalik prerarstidele makstavate toetuste suurendamine ning üldarstiabi rahastusmudeli muutmine selliselt, et perearstide töötamine esmatasandi tervisekeskustes oleks paremini soositud. Soodustamist vajab uuringute tegemine esmatasandil. Eriarstiabiteenustele ligipääsu parandamiseks laiendatakse e-konsultatsioonide kasutamist esmatasandil. Reform 4. E-tervise valitsemisraamistiku uuendamine E-tervise valitsemisraamistiku reformi ettevalmistusi rahastatakse Struktuurireformide toetusprogrammi (Structural Reform Support Programme, SRTP) vahenditest. Reformi elluviimist rahastatakse riigieelarvest. Reformi eesmärgiks on uuendada e-tervise valitsemisraamistikku, mis senisest paremini vastaks tervisesüsteemi vajadustele ning tagaks jätkusuutlikku tervisesüsteemi toetavate digilahenduste arengu Eestis. Reformi käigus analüüsitakse praeguse tervisesüsteemi IKT valitsemismudelit riigis, selle tugevusi ja nõrkusi ning töötatakse vastavalt rahvusvahelisele parimale praktikale ja Eesti tervisesüsteemi ja e-riigi eripärast lähtuvatest vajadustest välja edasivaatav uus e-tervise valitsemismudel koos rakenduskavaga ning tagatakse, et sidusrühmadel on ühine arusaam rollide ja vastutuse jaotusest e-tervises. Sotsiaalkaitse Reform 5. Töötushüvitiste tugevdamine, et vähendada koroonakriisi vältel töötuks jäänud inimeste vaesust Eestis makstakse töötuskindlustushüvitist sõltuvalt staažist kuni 180-360 päeva ning töötutoetust kuni 270 päeva. Samas on koroonakriisi vältel uue töökoha leidmine, eriti majutuses, toitlustuses ja teistes turismiga seotud tegevusvaldkondades keeruline. Seetõttu on mõttekoda Praxis ja teised soovitanud Eestil pikendada ajutiselt töötushüvitiste kestust, et vältida pikaajaliste töötute vaesusesse jäämist. Eesti pikendab 2021. aastal lõppevaid töötuskindlustushüvitisi ja töötutoetuseid, kui registreeritud töötuse määr tõuseb üle 8,5%. Piiriks on valitud 8,5%, sest see ületab Euroopa Komisjoni poolt hinnatud Eesti loomuliku töötuse määra ligi 2% võrra. Pikendatakse töötuskindlustushüvitisi ja töötutoetuseid, mis hakkavad lõppema. Muudatuse maksumus on ligi 7,25 miljonit eurot. Muudatust rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest. 282 Reformi ellu viimiseks on vaja muuta tööturuteenuste ja -toetuste seadust ning töötuskindlustuse seadust. Vabariigi Valitsus arutab reformi 20. mail kabinetinõupidamisel. Kui Vabariigi Valitsus toetab reformi, teeb Sotsiaalministeerium 26. mail Riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku lisada muudatus kollektiivlepingu seaduste ja teiste seaduste muutmise seaduse juurde. Reform 6. Hoolduse integratsioon Jätkatakse Struktuurireformide toetusprogrammi (Structural Reform Support Programme, SRSP) projekti „Integreeritud teenuspakkumise toetamine Eestis“ jätkutegevustega (2021-2027), mille eesmärk on panustada integreerituma ja inimkesksema toetussüsteemi loomisesse erivajadusega inimestele ja suure toetusvajadusega eakatele, hõlmates nii sotsiaalseid, tööalaseid kui meditsiinilisi sekkumisi. Selleks töötatakse tihedalt koos rahvusvaheliste ekspertide ning siseriiklike võtmepartneritega ning tööd juhib rahvusvaheline teadusvõrgustik International Foundation for Integrated Care (IFIC). Reformi elluviimist rahastatakse riigieelarvest. Investeering 3: Noorte tööturumeetmed Sekkumise eesmärgiks on pakkuda vähese töökogemusega noortele tööturumeetmeid, mis tagaks nende tööhõivesse liikumise. Meetme „Minu esimene töökoht“ (M1T) eesmärk on soodustada vähese töökogemusega noorte töölevõtmist tööandjate poolt ja seeläbi vähendada noorte töötust. M1T koosneb tööandjale makstava palgatoetuse ja noorega seotud koolituskulude hüvitamise komponentidest. Palgatoetust ja koolituskulu hüvitist (kuni 2500 eurot) makstakse tööandjale, kes võtab tööle 16-29 aastase töötuna registreeritud noore, kelle töökogemus on puuduv või lühiajaline. Palgatoetus ühes koolitusega parandab vähese töökogemusega noorte stardipositsiooni ning ennetab tulevikus töötuks jäämist töökogemuse puudumise tõttu. Taaste- ja vastupidavusrahastust Meetmete disainimisel arvestatakse varasemat kogemust ja mõjuhindamise tulemust. 2021. aasta veebruaris valmis meetme “Minu esimene töökoht” (M1T) mõju ja tõhususe hindamine (Praxise uuring, avalikustatakse lähiajal). Uuringu tulemused näitavad, et teenus on oluline lisastiimul, et tõsta vähese või puuduva töökogemusega noorte võimalusi tööle saamiseks. M1T meedet peavad vajalikuks uuringu raames intervjueeritud sihtrühmad (sh eksperdid, tööandjad kui ka noored). Noortest, kes on M1T raames tööle saanud, on kuue kuu pärast hõives 80% ja 12 kuu möödudes 74%. 12 kuud pärast meetme lõppemist on hõives 65% osalenud noortest. Uuringus tõdetakse, et teenus on eriti oluline suurema töötute arvuga piirkondades, kus töökogemuseta noored peavad samade töökohtade nimel konkureerima juba kogenumate inimestega. Meetme „Minu esimene töökoht“ hindamisel tehti järgmised järeldused: • tuleb parandada tööandjatele õigeaegse ja olulise teabe edastamist • tuleb parandada koolituskulude kasutamist 283 • meede „Minu esimene töökoht“ peab olema rohkem ühendatud teiste teenustega (jätkamine, praktika jne) Selle alusel sisaldab järgnev „Ümbertöötatud minu esimene töökoht“ järgmisi punkte: • parandatakse tööandjatele õigeaegse ja olulise teabe edastamist • koolituskulud on „Minu esimese töökoha“ oluline osa, seega teeme noortele pakutavad koolitusvõimalused tõhusamateks ja arendame noorte jaoks välja eraldi koolituspaketi • meede „Minu esimene töökoht“ ühendatakse rohkem teiste teenustega, eelkõige jätkamisega M1T on kesksel kohal Eesti noortegarantii tegevuskavas, mida rakendatakse EL Nõukogu 2013. aasta noortegarantii soovituse elluviimiseks. M1T rahastatakse alates 2015. aastast Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest. Kokku on perioodi 01.2015-08.2020 M1T teenusel osaletud 3468 korda. Noortegarantiile viitab otseselt Euroopa Liidu Sotsiaalõiguste sambas punkt, et noortel on õigus nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või õpingute lõpetamist saada kvaliteetne täiendushariduse, õpipoisiõppe, praktika- või tööpakkumine. Meetme jätkamine on põhjendatud ka uue 2020. aastal Euroopa Komisjoni poolt avaldatud tugevdatud noortegarantii soovituse elluviimisel, mille tegevuskava valmib 2021. aasta jooksul. Aastal 2021 esitletakse tugevdatud noortegarantii tegevuskava. Eesti keskendub rohkem noorte oskustele (eelkõige rohe- ja digioskused) ning NEET-olukorra ennetamisele. Samuti arendatakse NEET-noortele välja tugimeede. Varajase hoiatamise süsteemi valdkonnas tugevdatakse koostööd andmekogumise ja järelevalveskeemi vahel. Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium on ühel nõul, et tähtsad on kirjalikud koostöölepingud ja rollide jaotus. Räägitakse läbi ja lepitakse kokku suhtluse ulatus. Profiilimiseks viiakse läbi teenuse disainimine. Tugevdatud noortegarantii tegevuskava kiidetakse heaks aastal 2021 ja uus heaolu arengukava kiidetakse heaks aastal 2023. Need on reformi alusdokumendid. „Ümbertöötatud minu esimene töökoht” on tugevdatud noortegarantii arengukava oluline osa. Üldiselt tegelevad noorte töötusega järgmised teenused: Euroopa Sotsiaalfond (ESF): • Noortegarantii tugisüsteem on KOV-i tööriist, mille abil KOV saab teada, millised noored tema piirkonnas ei õpi ega tööta ega ole koolitusel ning saab neile vajadusel pakkuda toetust haridustee jätkamiseks ja tööturule jõudmiseks. • „Minu esimene töökoht“. • Noorte toetusprogramm - NEET-noorte toetamine noortetöö kaudu. • Alaealiste töötamise toetus - tööandjad, kes pakuvad tööd 13-16-aastastele, saavad taotleda Eesti Töötukassalt alaealiste töötamise toetust. Selle toetuse eesmärk on suurendada alaealiste töötamise võimalusi ning soodustada nende tööharjumuse ja - kogemuse saamist. Töötukassa vahendid (noored ei ole just väga esile tõstetud): ✓ karjääriteenused (karjääriinfo ja -nõustamine) 284  ✓ tööharjutus ✓ tööklubi ✓ jätkuv nõustamine Ajakava: Meetme elluviimisega alustatakse 2022. aasta algusest ning lõpetatakse detsembris 2025. Meedet rahastatakse sellel ajaperioodil ainult taaste- ja vastupidavusrahastust. 10. Avatud strateegiline autonoomia ja julgeolekuküsimused N/A 11. Piiriülesed ja rahvusvahelised projektid N/A 12. Komponendi roheline dimensioon Reform 1 ning investeeringu 1 puhul juhindutakse tervishoiu taristu arendamisel ressursitõhususe põhimõttest. Investeering 2 „Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine“ puhul kliimapanus puudub. 13. Komponendi digitaale dimensioon Tervishoiuteenuste väljatöötamiseks ja osutamiseks kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi. Kaasajastatakse IKT lahendused klienditeeninduse paremaks korraldamiseks ja teabe kogumiseks, et kujundada teadmistepõhiseid meetmeid sihtrühmadele. Reformi õnnestumise eeltingimuseks on IKT lahenduse edukas integreerimine uue haigla tööprotsessidesse. Kõige paremini on see saavutatav siis, kui võtta haiglavõrgu haiglates kasutusele üks ja ühine tarkvara. Sealjuures nõuab see uue haigla jaoks konkreetseid arendusi (nt kohandatud kasutajaliides, sidekihid jne). Samuti on tähtis, et värskelt loodud süsteemid sobiksid hästi Eesti ja EL-i suurema eTervise ökosüsteemiga. Seetõttu on uue haigla koostalitlusvõime tagamiseks teiste Eesti ja EL-i haiglatega võtmetähtsusega samaaegsed kooskõlas olevad arendused (riiklikus) tervise infosüsteemis (HIS). Tuleb meeles pidada, et IKT arendused ei tähenda ainult tarkvaraarendusi. Need mõjutavad ka aluseks olevaid tööprotsesse ning võivad seetõttu tuua kaasa muutusi (koos IKT arendustega) teistele haiglatele, esmatasandi tervishoiukeskustele ja teistele selles ökosüsteemis osalejatele. See on ideaalne aeg hea koostalitlusvõime saavutamiseks erinevate sidusrühmade ja nende süsteemide vahel, kuna 285 ka riiklikus HIS-is on momendil käimas uuendusprotsess, et integreerida seda paremini kaasaegsetesse tööprotsessidesse, aga ka võimaldamaks kiiret kohanemist kujundusjärgus tehnoloogiatega. Eesti tervise IKT juhtimisraamistiku projekt loob eeltingimused IKT rahastamise ja investeeringute haldamiseks eTervises. Samuti teeb projekt selgeks peamised vastutusalad ja otsuse langetamise protsessid eTervise süsteemis, et toetada paremini tulevasi arendusi ja tagada samal ajal jätkusuutlike ja andmepõhiste otsuste tegemist. See on otsene panus reformi toetamisse. Projekt „Integreeritud teenuse osutamise reformi toetamine Eestis“ toetab pigem reformi. See näitab, kuidas saame paremini toetada selle reformi tulemuseks olevat sotsiaalsfääriga integreerimist. 14. Kooskõla Do no significant harm printsiibiga Komponendil puudub risk märkimisväärse kahju tekkimiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2020/852 kohane analüüs selle kohta, et investeeringud ei tekita olulist kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile lisatakse EL taastekavale. 15. Verstapostid, sihid ja ajakava Komponendiga seotud reformi ning investeerignute vahetulemused mõõdavad toimunud progressi tegevuste ja investeeringute elluviimisel Reformi ja investeeringute alustamist, edenemise ning tulemuse saavutamise jälgimiseks on seatud järgmised vahetulemused/sihttasemed: Tervishoid Reform 1: Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine. Vahetulemus 1: Juhtkomiteele on 2022. aasta lõpuks esitatud SRTP projekti „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ raames on välja töötatud Eesti haiglavõrgu arengukava ettepanek. Reform 2: Tööjõunappuse leevendamine tervishoiusektoris. Vahetulemus 1. Tervishoiu tööjõustruktuuri analüüs ja tulevikuvajadus seoses rahvastiku tervisevajaduste muutumisega on koostatud SRTP projekti „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ raames ja esitatud tervise- ja tööministrile ettepanekud 2022. aasta lõpuks. Vahetulemus 2. 2026. aasta II kvartali lõpuks on esitatud ettepanek arstide, õdede ja apteekrite lähtetoetuste paindlikumaks muutmine ja võimalusel lähtetoetuste suurendamine. Tervise- ja tööministrile esitatakse heaks kiitmiseks hinnang olukorra muutusele tervishoiuvaldkonna tööjõuga. 286 Reform 3: Tervishoiu esmatasandi tugevdamine. Vahetulemus 1 – Alates III kvartalist 2020 on perearstipraksiste püsikulude ja teenuste rahastamise maht on suurenenud ning soodustatud on uuringute tegemine. Vahetulemus 2 – 2020. aasta lõpuks on paranenud patsientide ligipääs eriarstiabiteenustele laiendades esmatasandi võimestamiseks ja integreeritud teenuste pakkumiseks e- konsultatsiooni erialade valikut. Vahetulemus 3 - tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ettepanek on esitatud Vabariigi Valitsusele 2021. aasta lõpuks. Vahetulemus 4 - Esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks realiseeritakse ERFst rahastatavad projektid, mille eesmärk on luua üle Eesti uued tervisekeskused, kus pakutakse vähemalt esmatasandi tervishoiu kohustuslike põhiteenuseid. 2023. aasta lõpuks on tervisekeskustele väljastatud kasutusload. Reform 4: E-tervise valitsemisraamistiku uuendamine. Vahetulemus 1 - 2022. aasta IV kvartali lõpuks on kõik STRP projekti „Eesti tervise IKT juhtimise raamistik“ tegevused ellu viidud ja projekti juhtkomiteele on esitatuduuendatud e- tervise valitsemisraamistik ja valitsemisraamistiku rakenduskava Sotsiaalkaitse Reform 5. Töötushüvitiste tugevdamine, et vähendada koroonakriisi vältel töötuks jäänud inimeste vaesust Vahetulemus 1 – tervise- ja tööminister esitab muudatusettepanekud Riigikogu sotsiaalkomisjonile 2021. aasta II kvartali jooksul Reform 6: Hoolduse integratsioon: Komisjoni struktuurireformide toetusprogrammi elluviimise edenemine. o Vahetulemus 1 - SRTP projekti „Integreeritud teenuspakkumise toetamine Eestis“ lõppraport on esitatud juhtrühmale ja selle põhjal on koostatud tegevuskava, mis on esitatud sotsiaalkaitseministrile 2022. aasta esimeses kvartalis. o Vahetulemus 2 – Analüüs ja ettepanekud pikaajalise hoolduse teenuste inimesekeskse korraldamise kohta sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerimise kaudu: 2022. aasta kolmandas kvartalis esitatakse Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile. Investeering 1. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine. Vahetulemuseks edenemise mõõtmisel on • Leping projekteerimistööde teostamiseks ja ehitusekspertiisi kaasamiseks on sõlmitud hiljemalt 2021. aasta lõpuks; • Leping ehitustööde teostamiseks on sõlmitud 2023. III kvartali lõpuks; • Vähemalt 70% ehituslepinguga kaetud hoonest on akteeritud hiljemalt 2026. aasta 287  kolmandaks kvartaliks. Investeering 2. Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine Vahetulemuse edenemist mõõdetakse meditsiinikopteri võimekuse loomiseks helikopterite soetamise ja lennubaaside ehituse hangete väljakuulutamisega 2023. aasta IV kvartali lõpuks. Investeeringukomponendi tulemuse saavutamist mõõdetakse kopterite vastuvõtmisega 2025. a I kvartaliks ning laiendatud või ehitatud lennubaaside vastuvõtmisega 2026. aasta II kvartaliks. Investeering 3. Noorte tööpuudust vähendavate tööturumeetmete pakkumine. Tegevuse elluviimist mõõdetakse järgmiste sihttasemetega: • Noortegarantii meetmete pakett on välja töötatud hiljemalt 2022. aasta esimeses kvartaliks. Toetuse andmise tingimused on esitatud Töö- ja tervise ministrile kinnitamiseks. • Tugevdatud noortegarantii tegevuskava on esitatud kinnitamiseks hiljemalt 2022. aasta kolmandas kvartalis. Tegevuskava on esitatud Töö- ja tervishoiu ministrile kinnitamiseks. • Noortegarantii tegevused on viidud ellu hiljemalt 2025. aasta neljandas kvartalis. Töötukassa lõpparuanne. 16. Finantseerimine ja maksumus Investeering 1 Investeeringuga loodavast Põhja-Eesti meditsiinilinnakust rahastatakse projekteerimist ning osalist ehitustegevust Taaste ja vastupidavusrahastust summas 280 mln eurot, riigieelarve tuludest ja Tallinna linna poolt kaetakse ülejäänud ehitustegevuse kulud mahus 90,15 mln eurot. Tallinna linna poolt kaetakse sisustamiskulud mahus 97 mln. eurot. Riik ja linn tagavad oma eelarvetest vajaliku täiendava rahastuse Põhja-Eesti meditsiinilinnaku valmimiseks. Investeeringu eesmärgiks on Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine. Investeeringu sisuks on konsolideerida kaks kehtiva haiglavõrgu kohast keskhaiglat, milleks Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad üheks hooneks asukohaga Lasnamäel ning pindalaga 115 000 m2. Igale haigla liigile on tervise- ja tööministri määrusega nr. 103, 19.08.2004, „Haigla liikide nõuded“ pandud kohustused tagada tervishoiuteenuste pakkumine teatud tasemel ja teatud erialadel. Riik suunab haiglavõrgu haiglatesse investeeringuid haiglate funktsionaalsete arengukavade alusel. Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja meditsiinitehnoloogia eelprojektile on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Haigla funktsionaalne arengukava koostatakse kahes etapis. Teine etapp sisaldab ruumiprogrammi ja planeeritavat ehituseelarvet. Funktsionaalse arengukava teine etapp on ehitusprojekti koostamise aluseks. Loodava haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi dokumendid kinnitas tervise- ja tööminister 288 18.veebruaril 2019. Meditsiinitehnoloogia eelprojekti väljatöötamisega alustati 2020. aasta lõpus ning eelprojekti valmib suvel 2021. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku rajamise ajagraafikus (edaspidi: projektiplaan) on kajastatud kõik teada olevad tegevused, s.h. need, mis on alustatud ja lõpetatud, mis ei ole veel lõpetatud, kui ka need, mida ei ole veel alustatud, kuid millised on vajalikud projekti planeerimiseks, ehitiste projekteerimiseks, valmis ehitamiseks, sisustamiseks - seadmestamiseks ja kasutusele võtmiseks. • Terviklik projektiplaan on jagatud neljaks põhigrupiks: Projekti ettevalmistus; • Projekteerimine ja ehitamine koos, alternatiivina projekteerimine ja ehitamine eraldi; • Tehnoloogia, sisseseade ja sisustamine; • Kasutuselevõtt; RRFst rahastatavad kulud katavad ainult osaliselt haigla valmimiskulu ning on arvestatud järgmiselt.: Hinnanguline maksumus ETTEVALMISTUSFAAS Arvestuse alus ilma käibemaksuta PLANEERIMIS- JA EHITAMISE ETTEVALMISTUSFAAS Ehitusprojekteerimine 14,69 mln Hinnatud kogumis, ei sisalda linna tänavavõrgu projekteerimist. Projekteerimine hangitakse sisse Ehitusjärelevalve, ehitusprojekti ekspertiis 2,33 mln Hinnatud kogumis Tehnoloogia projekteerimine (eelprojekt) 0,3 mln Tegelike kulude alusel (hange on realiseerimisel). Projekt valmib 2021. aasta suvel. Meditsiinitehnoloogia eelprojekti nõutud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt KOKKU ETTEVALMISTUSFAAS 17,32 mln EHITUSFAAS Alused ja vundamendid, kandetaringid, 116,54 mln Hinnatud kogumis fassaadielemendid ja katused; ruumitarindid ja pinnakatted 289  Sisustus, inventar, seadmed, va 18,92 mln Hangitakse ja paigaldatakse meditsiinitehnoloogia üheaegselt ehitustööga Tehnosüsteemid 123,85 mln Hinnatud kogumis KOKKU EHITUSFAAS 259,31 mln Investeeringu juhtimiskulud 3,37 mln 1,3% investeeringu ehituskuludest perioodile 2021-2026. KOKKU 280 mln Investeeringu maksumuse prognoosi on koostanud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tellimuse funktsionaalse eskiisi alusel OÜ EstKONSULT, kes on inseneribüroo, kelle põhitegevuseks on ehitusprojektide ekspertiiside tegemine, eelarvestamine, projekteerimine jne. ja kes kaasasid eelarve kalkuleerimisse vastava ehitusinseneri tasemega (tase 8) eksperdid. Esitatud hinnakalkulatsioon on Tallinna Haigla, kui projekti teostamiseks vajalike kulude olemuse ja suuruste eelduslik hinnang. Hinnang põhineb hetkel teada oleval informatsioonil ja eeldataval valikutel tulevikus. Projekti arenedes täpsustub hinnakalkulatsioon pidevalt ja iga edaspidiselt vastu võetav otsus vähendab järgnevaid valikuvabadusi ning igal varasemal otsusel on suurem mõju projekti lõplikele omadustele võrreldes järgnevatega (kvaliteet, valmimise tähtaeg, funktsionaalsus, maksumus, kasutusiga, kasutuskulud, vms.). Tegelikult kujunev projekti maksumus võib erineda käesolevast hinnakalkulatsioonist, sest maksumuse kujunemisel on määrava tähtsusega kogu projekti teostamise vältel vastu võetud otsused, teostatud lahendused ja nende omavaheline sünkroonsus. Kuna projekt on pika kestusega, siis võivad perioodi vältel muutuda objektiivsed eeldused ja eesmärgid, kui ka täna prognoositav majandussituatsioon. Eeldades, et need asjaolud ei muutu saab hinnakalkulatsiooni täpsuseks lugeda ±10%. Hinnakalkulatsiooni koostamisel on arvestatud erinevate kliiniliste üksuste omavahelist proportsiooni ning keerukust, samuti ehituslikke erisusi ja mõjutegureid, näiteks ehitusgeoloogilisi iseärasusi, ehitustehnoloogia ja materjalide valikut, võrguvaldajate tingimusi ja eeldatavat ressursivajadust. Kulugruppide maksumuste määramisel on lähtutud sarnase võrdlusprojekti või selle osa ühikpinnale taandatud kulugrupi maksumusest põhi- ja kulugrupi tasandil ning Tallinna Haigla vastava pinna osatähtsusest võrdluse aluseks oleva võrdlusobjekti baaspinda. Kulugruppide maksumuste määramisel on lähtutud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhendist – Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2020.a. Koostatud kalkulatsiooni kulugruppides on arvestatud alloleval skeemil punase kontuurjoone sisse jäävate ehitiste ja rajatistega, v.a. ristiga tähistatud hoone. Koostatud kalkulatsioon sisaldab detailplaneeringus kajastatud välisvõrkude ja liitumispunktide väljaehitamise maksumusi. Liitumispunktid ja kinnistu välised välisvõrgud rajatakse võrguvaldajate poolt liitumistasude eest. 290  Graafiline üldplaan Hinnakalkulatsioon arvestab ehitushinna muutusega Statistikaameti EHI indeksi alusel ajagraafikus planeeritud tegevusteks nende poole perioodi arvestuses, s.t., kui tegevus algab 2021 ja lõpeb 2023, siis EHI arvestab tegevuse maksumust 2022 aasta seisuga. Perioodis 2020 - 2023 tegevuste indekseerimisel on kasutatud perioodi 2005 – 2019 keskmist muutust, milleks on 2,7% aastas eelneva aasta suhtes (Tabel 1). Tabel 1 Põhikulurühmad: - Sisustus, mööbel, infograafika. Sisaldab üldalade sisutust ja mööblit ning mittemeditsiinilise otsarbega inventaarset ja sisseehitatud mööblit – personali töökohad, büroo mööbel, üldalade mööbel, puhkeruumid ja personali köögid, õepostid, infoletid, administraatori töökohad, riietekapid, eralduskardinad. Infograafika osas - majajuhid, sildid, viidad. - Inventar. Sisaldab nii avalike alade, kui ka personalialade WC-de ja teiste „märgruumude“ varustust, nagu näiteks, peeglid, nagid, garderoobi riidepuud, paberihoidjad, dosaatorite alused, föönid, jms. 291 - Eriseadmete komplektid. Keskusköögi tehnoloogia koos toidu jaotussüsteemiga. - Tõste ja teisaldusseadmed. Logistikakeskuse laadimissillad, hoone fassaadi- ja klaaskatuste pesusüsteemid, liftid. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamist ei ole kavandatud rahastada teistest EL programmidest. Investeeringu tervikmaksumuse tagamiseks kaasab täiendavad vahendid Tallinna linn. Investeering 2 Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine Meditsiinilise kopterivõimekuse väljaarendamiseks PPA baasil on planeeritud kokku 46,3 mln eurot, mille maksumusest u 79,7% moodustab kahe mitmeotstarbelise meditsiinikopteri soetamine koos vajaliku lisavarustusega, u 12,3% kopteribaaside laiendamine ja ehitamine koos projekteerimisega, u 4,9% vajaliku personali koolitamine, u 2,5% maandumisplatside rajamine haiglate juurde ning u 0,6% on muud reformi elluviimisega vahetult seotud otsesed kulud (tähtajaline projektijuhtimine projekti elluviimise ajaks). Investeeringute maksumused on indikatiivsed ning täpsemad maksumused selguvad peale riigihangete läbiviimist. Mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite võimekuse loomist ei ole kavandatud rahastada teistest EL vahenditest. Projekti rakendamisel kaasnevad tegevuskulud (kopterite ülevalpidamine, hooldamine, taristu ülevalpidamine ja töötajate töötasud jms) on planeeritud katta Eesti riigieelarvest. Investeering 3 Tegevust rahastatakse 100% taaste- ja vastupidavusrahastust. Tegevuse kulusid on arvestatud ühe osaleja kohta arvestatud ühikuhinna põhiselt. Tuginedes varasemalt läbi viidud projektile M1T, on arvestatud keskmiseks kuluks ühe osaleja kohta 3147 eurot (katab nii noort tööle palkavale tööandjale makstavat palgahüvitist kui noore kohta arvestatud koolituse hüvitist). 292 OSA 3: KAVA TÄIENDAVUS JA RAKENDAMINE 1. Ettemaksu taotlus Soovime kasutada ettemaksu mahuga 13% RRF toetuse summast. 2. Kooskõla muude algatustega Taasterahastu planeerimine on toimunud koos strateegia „Eesti 2035“koostamisega, mis kaardistab ära Eesti ees seisvad arenguvajadused, annab Eestile pikaajalised arengusuunad ja sihid ning defineerib nendeni jõudmiseks vajalikud muudatused. Strateegia kui alusdokumendi alusel ja tasandil tekib ka sidusus erinevate rahastamisallikate vahel, mida strateegias kokku lepitud reformide rahastamiseks kasutatakse. Äsja valminud riiklik strateegia on katuseks valdkondlikele arengukavadele ning annab aluse planeerimisega ja eelarvestamisega seotud erinevate riiklike protsesside ühildamiseks, EL vahendite planeerimiseks ning taastekava koostamiseks. Taastekava koostamisel on arvestatud teistest allikatest planeeritud meetmete ja investeeringutega, et tagada hea kooskõla ja sünergia nii erinevate rahastamisallikate ja nende kasutust reguleerivate strateegiadokumentide vahel. 3. Rahastamise vastastikune täiendavus EL fondide planeerimine on toimunud koos strateegia „Eesti 2035“koostamisega, lähtudes siseriiklikust põhimõttest siduda välisvahendite kasutamise eesmärgid üleriigiliste ja valdkondlike strateegiliste algatustega. Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei koostöös koostatud strateegia „Eesti 2035“on katusstrateegia, mis kaardistab ära Eesti ees seisvad arenguvajadused, annab Eestile pikaajalised arengusuunad ja sihid ning defineerib nendeni jõudmiseks vajalikud muudatused. Antud strateegia on katuseks valdkondlikele arengukavadele ning annab aluse planeerimisega ja eelarvestamisega seotud erinevate riiklike protsesside ühildamiseks, EL vahendite planeerimiseks ning sh taastekava koostamiseks. Taastekava koostamisel on arvestatud Struktuurivahendite 2021-2027 rakenduskavas planeeritud meetmete ja investeeringutega, et tagada hea kooskõla ja sünergia nii rakenduskava kui taastekava vahel. Temaatiline koordineerimine, sh erinevate rahastamisallikate kombineerimine valdkondade rahastamiseks on toimunud riigi eelarvestrateegia koostamise ja valdkonna arengukavade juhtkomisjonide kaudu, mis koosnevad asjaomaste ministeeriumide, Riigikantselei ja huvirühmade esindajatest ning ekspertidest ning kelle ülesandeks on anda valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide elluviimisega seotud programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks ning teha ettepanekuid hindamisteks ja tõhustamiskavade koostamiseks, hõlmates ka arengukava eesmärkide täitmiseks ühtekuuluvuspoliitika vahenditest elluviidavate programmidega seotud koordineerivaid ja seiravaid tegevusi. 293 Nii strateegia „Eesti 2035“, valdkondlike arengukavade ja rakenduskava koostamisse kui ka taastekava ettevalmistamisse on olnud kaasatud lisaks huvigruppidele ja laiemale avalikkusele kõik RRFi fookusega seotud ministeeriumid, sh Siseministeerium, kes vastutab Eestis siseturvalisuse ja rände valdkonnale suunatud Euroopa Liidu struktuurivahendite, Varjupaiga- ja Rändefondi, Piirihalduse ja viisade rahastu ning Sisejulgeolekufondi toetusmeetmete väljatöötamise ja rakendamise eest ning Maaeluministeerium, kes koordineerib ja planeerib Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) rakendamist Eestis. Lisaks on protsessi kaasatud Rahandusministeeriumi esindajad, kes vastutavad Õiglase ülemineku kava koostamise eest koostöös Ida- Virumaa Omavalituste Liidu ja erinevate huvirühmadega ning Õiglase ülemineku fondi rakendamise eest Eestis. Antud laiapõhjalises koostööprotsessis on „Eesti 2035“ raames defineeritud strateegilisele tasandile toetudes arutatud põhjalikult seda, millistest fondidest ja kuidas adresseerida lähiaastatel erinevates valdkondades Eesti ees seisvaid väljakutseid ja arenguvajadusi ning lepitud vastavas koostöös ja tegevuste jaotuses, mis on mh formuleeritud käesolevas taastekavas. Koostöö nii RRFi kui 2021-2027 struktuuritoetusi administreerivate ametkondade vahel jätkub meetmete väljatöötamisel ning elluviimisel ja seirel, et harmoniseerida ja ühtlustada nende kasutamist: meetmete tingimuste koostamisse kaasatakse kõik seotud asutused ning olulisemad partnerid. Lisaks igapäevasele kaasamisele, infovahetusele ning koostööle toetavad koordinatsiooni rakendamisel elektroonilised infosüsteemid toetuse administreerimiseks, mis on omavahel liidestatud ja info on kättesaadav kõigile osapooltele. Nii RRFist, ELi teistest rahastamisinstrumentidest kui riigieelarvelistest tuludest finantseeritavate meetmete ja erinevate instrumentide omavahelist täiendavust jälgitakse ja suunatakse riigi eelarvestrateegia ja aastaste riigieelarve seaduste väljatöötamise ja elluviimise seire raames. Nii näiteks käsitletakse transpordi rahastamise kavandamisel koos nii kütuseaktsiisist laekuvat tulu kui ka ELi fondide (sh RRF, Struktuurivahendite ja Euroopa Ühendamise Rahastu) vahendeid; keskkonnapoliitika elluviimisel nii keskkonnatasudest laekuvaid vahendeid, elektrituru seaduse alusel taastuvenergia edendamiseks suunatavaid vahendeid, RRFi, Struktuurivahendeid kui ka keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste muid vahendeid; tööturupoliitika elluviimisel nii töötukassa kaudu suunatavaid vahendeid kui ka RRFi ja Struktuurifonde. Riigi eelarvestrateegias toodud eesmärkide saavutamiseks on fondide panus eriti oluline konkurentsivõimelise majanduskeskkonna, hariduse, tööturu, sotsiaalse turvalisuse ja rahvatervise, energeetika, transpordi ning infoühiskonna ja keskkonnahoiu valdkonnas. Vabariigi Valitsusele esitatakse eelarve täitmise aruandluse osana regulaarselt ülevaateid olulisemate Euroopa Liidu toetuste kasutamise kohta. Sellega tagatakse ka Vabariigi Valitsuse tasandil ühtne arutelu nii RRFi, struktuurivahendite, maaelu, merenduse ja kalanduse valdkondade toetuste kui ka muude ELi instrumentide kasutamisel saavutatud tulemuste ja esinenud tõrgete ning nende lahendamise üle. Kirjeldatud mehhanism võimaldab vajadusel koordineerida ka taastekava muutmise ettepanekute läbitöötamist ning vastavate otsuste formuleerimist. 294 4. Rakendamise põhimõtted, kontrollid ja audit Seotud asutused ja nende rollid ning vastutus Vabariigi Valitsus – rahastamisettepanekute otsustamine, muudatused rahastamises enne Euroopa Komisjonile esitamist, tulemuspõhisest rahastamisest tingitud rahastamisega seotud otsused, vajadusel reservide kasutamise RRP elluviimisel, Vabariigi Valitsuse tasandi õigusakti vastuvõtmine. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond – liikmesriik: Riigikantselei – Euroopa rahastamiskavade ja strateegiliste dokumentide koondamine, semestri protsess, selle läbirääkimiste koordineerimine, muudatuste koordineerimine, RRP ja raames aruandlus, EE2035, muudatuste esitamine EK-le, RRP tasandi seire ja aruandlus VV-le, osalemine strateegilises hindamise koordineerimine, valdkonna õigusloome, TAT kooskõlastus, planeerimises EK töörühmades osalemine, üldvastutus, laiendatud rahastamiskava hoidmine. Ministeeriumid – valdkonna poliitikakujundamine, osalemine läbirääkimistel, materjalide esitamine, põhjendamine, sekkumiste disain ja vajadusel toetuse andmise tingimuste õigusaktide kehtestamine, eeldefineeritud projektide toetuslepingute sõlmimine, valdkonna partnerite kaasamine, seire, planeerimine, koordineeriva asutuse ja vajadusel elluviija või toetuse saaja nõustamine valdkonna poliitika rakendamisel, tulemuste saavutamise vastutaja. Riigi Tugiteenuste Keskus – koordineeriv asutus: Taasteplaani Rahandusministeeriumi finantsjuhtimine, juhtimis- ja kontrollisüsteem, Taasteplaani tasandil finantskontrolli osakond – kokku lepitud kõikide vahe- ja lõpptulemuste valideerimine auditeerib riskide põhiselt (management verifications), kohapealsed kontrollid, Euroopa Komisjoni juhtimis-ja kontrollisüsteemi, maksetaotluste esitamine koos juhtimisdeklaratsiooniga, laekuva toetuse taastekava eesmärkide ja edasikandmine, infosüsteemi arendus ja andmete kogumine, rahastu sihtide saavutamist ning ülesed teavitustegevused, sisend õigusloomesse, teenuse disaini toetuse kasutamise protsessis osalemine ja toetuse andmise tingimuste kooskõlastamine. õiguspärasust. . Riigi Tugiteenuste Keskus – koordineeriv asutus elluviijana: Elluviija (nt KIK, EAS, KredEx) – Eeldefineeritud avatud voorude läbiviimine, avatud voorude läbiviimine, projekti toetuse teavitamine, nõustamine, projektide teavitamine, nõustamine, projektide saaja – projektide valik, tulemuste saavutamise ja valik, tulemuste saavutamise ja elluviimine, maksetaotluste kontroll, topelt- maksetaotluste kontroll, topelt- aruandlus ja rahastamise ja pettuste välistamine, rahastamise ja pettuste välistamine, maksetaotlused väljamaksed lõppsaajale. Taastekavas väljamaksed lõppsaajale. RRP-s koordineerivale kokkulepitud tulemuste saavutamisel kokkulepitud tulemuste saavutamisel asutusele. aruandluse kokkupanek. aruanne koordineerivale asutustele. Lõppsaaja – projektide elluviimine, aruandlus ja maksetaotlused koordineerivale asutusele või elluviijale. Ühisosa struktuurivahendite rakendussüsteemiga Taastekava planeerimist, rakendamist ning kontrollimist teostavad asutused kuuluvad struktuurivahendite juhtimis-ja kontrollisüsteemi, vastutused ja rollid on määratud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses. Struktuurivahendite korral täidab Riigi Tugiteenuste 295 Keskus (RTK, RRF koordineeriv asutus) ühissätete määruse101 artiklis 125 toodud korraldusasutuse ülesandeid (välja arvatud seire ja hindamisega seotud ülesandeid), sealhulgas rakendusüksuse ülesandeid meetmetes, kus RTK on vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud meetmete nimekirjale rakendusüksus. Korraldusasutus täidab sertifitseerimisasutuse ülesandeid ühissätete määruse artikli 123 lõike 3 tähenduses, sama üksus saab olema vastutav Taastekava raames maksetaotluste Euroopa Komisjonile esitamise eest. ÜSM-is toodud liikmesriigi ning seire ja hindamisega seotud ülesandeid täidab Rahandusministeerium, kes töötab välja ka sellealased riigisisesed õigusaktid koostöös korraldusasutusega. Rahandusministeeriumi põhimääruse § 22 punkt 5 kohaselt on riigieelarve osakonna vastutada muuhulgas välistoetuste planeerimise, seire ja hindamisega seotud ülesanded. Rahandusministeerium täidab neid samu rolle samade tööprotseduuride kohaselt ka Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel. Auditeeriv asutus ühissätete määruse artikli 123 lõike 4 tähenduses on Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond, kes täidab Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite juhtimis- ja kontrollisüsteemis samuti sõltumatu auditeerija rolli. Auditeeriva asutuse juures tegutseb AFCOS - Anti-Fraud Co-ordinating Service. Struktuurivahendite rakendusasutuse rollis on valdkondlikud ministeeriumid, kes muuhulgas vastutavad valdkonna eelarve planeerimise eest, toetuse andmise tingimuste õigusaktide vastuvõtmise eest, valdkonna seire ja tulemuste saavutamise eest, samad ülesanded on neil ka Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel. Iga ministeeriumi sisekontrolli süsteemi toimivust auditeerib lisaks ka siseaudit. Elluviijate rollis on valdavalt struktuurivahendite või maaelu- ja kalandusfondi rakendusüksused. Taastekava planeerimisse ja elluviimisse hõlmatud valdkondlikud ministeeriumid (va Välisministeerium) ja elluviijad on struktuurivahendite juhtimis- ja kontrollisüsteemi osa ja omavad seega vastavat pädevust, haldussuutlikkust ja koolitatud töötajaid liidu finantshuvide kaitsel. Seega saab ülesannete ja kohustuste lahususe printsiibi täitmises olla veendunud läbi auditeeritud ja vastavaks hinnatud struktuurivahendite juhtimis- ja kontrollisüsteemi. Detailsem ülesannete jaotus ja kohustuste lahusus koordineerivas asutuses Koordineeriv asutus täidab Taaste- ja vastupidavusrahastu planeerimisel ja rakendamisel erinevaid rolle. • Toetuste arendamise osakond toetab Taastekavas toodud reformide ja investeeringute põhiste määruste, käskkirjade ja lepingute ettevalmistamisel rakendusteenuse disainiga. o Toetuste korraldamise talituse ülesandeks on mh koostöös Rahandusministeeriumi ja valdkonna ministeeriumidega rakendussüsteemi kujundamine, sh Vabariigi Valituse määruse eelnõu kirjutamine; reformide ja investeeringute hinnastamise valideerimine; kõikide Taastekava eesmärkide ja sihtide saavutamise valideerimine (management verifications); tõendava dokumentatsiooni kontroll; saavutatud tulemuste kinnitamine infosüsteemis. o Riskijuhtimise ja järelevalve talituse ülesandeks on riskide hindamine, auditi kokkuvõtte ülevaatamine, vajadusel auditi tellimine, vajadusel kohapealne kontroll. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2221, 23. detsember 2020, millega muudetakse 101 määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga 296  o Teenuse disaini talituse ülesandeks on mh Taaste- ja vastupidavusrahastu infosüsteemi loomine ja seadistamine ning juhtimisdeklaratsiooni kokkupanek ja kinnitamine. • Toetuste rakendamise osakond toetab Taastekavas toodud reformide ja investeeringute põhiste määruste, käskkirjade ja lepingute ettevalmistamisel rakendusteenuse disaini poolt ning korraldab Taastekavas toodud reformide ja investeeringute avatud voorude läbiviimisega seotud tegevused (elluviija roll). Olenevalt valdkonnast koordineerib voorude läbiviimist vastava valdkonna talitus. • Toetuste maksete osakonna ülesanneteks on Euroopa Komisjoni maksetaotluste kokku panemine saavutatud, kontrollitud ja kinnitatud tulemuste, kinnitatud juhtimisdeklaratsiooni ja auditite kokkuvõtte alusel, koos maksetaotlusega vajalike dokumentide (sh juhtimisdeklaratsioon, auditite kokkuvõte) esitamine ning Euroopa Komisjonist toetuse laekumisel siseriiklike ülekannete tegemine. • Kommunikatsiooniosakond koordineerib valdkondade-ülest Taastekava kommunikatsiooni. Suurprojektid ja edulood lisatakse kommunikatsiooniplaani. Eraldi on loodud fondi kodulehekülg (www.rrf.ee). KOORDINEERIV ASUTUS – Riigi Tugiteenuste Keskus toetuse arendamise toetuse maksete toetuse rakendamise kommunikatsioo osakond osakond osakond niosakond riskijuhtimise elu ja ettevõtluskeskkonna ja järelevalve talitus talitus avaliku taristu talitus toetuste korraldamise elukestva õppe ja IT- talitus arenduse talitus teenuse disaini talitus tööturu ja hoolekande talitus hariduse ja teaduse talitus Siseriiklik õigusraam ja läbivad põhimõtted • Vabariigi Valitsuse määruses sätestatakse siseriiklik kord, milles määratletakse taastekava koostamise ja elluviimisega seotud asutused ja nende ülesanded (sh Rahandusministeeriumi, valdkondlike ministeeriumite ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesanded), taastekava rahastamise üldised tingimused (rahastamiskõlblikkus), sh. volitused ministritele toetuse edasiandmise tingimuste kehtestamiseks ning nõuded neile; nõuded 297 tegevuste rahastamisele ministri käskkirja alusel; toetuse andmise tingimuste kooskõlastamise protseduur; toetuse saajale esitatavad nõuded; üldnõuded investeerimisprojekti (eeldefineeritud projekti) rahastamiseks; üldnõuded toetuse väljamaksmisele, alused väljamakse peatamiseks ja väljamaksmisest keeldumiseks; viited ja nõuded riigiabile; toetuse tühistamise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused; üldnõuded teavitamisele, tingimused andmete töötlemiseks ja andmete säilitamiseks, ning üldnõuded aruandluskohustuse täitmiseks. Vabariigi Valitsuse määruse koostab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) tihedas koostöös Rahandusministeeriumi ning valdkondlike ministeeriumitega. Määrus jõustatakse hiljemalt juuli keskel. Üksikute reformide ja investeeringutega planeeritakse alustada enne Taastekava heakskiitmist, sellisel juhul lähtutakse määruse eelnõust. Kesksed nõuded teavitamiseks kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määruses. Vastavalt RRF määruse tingimustele tuleb nii projekti kui liikmesriigi tasandil avalikkuse teavituses olla läbipaistev ja proaktiivne. Teavitusel kasutatakse üldist struktuurivahendite logo koos vastava lausega “funded by the European Union– NextGenerationEU“. Kui reform/investeering viiakse ellu läbi siseriikliku avatud taotlusvooru, korraldab vastavat teavitustegevust (voorude avamine, tulemuste jms kommunikatsioon) voorude korraldaja (Riigi Tugiteenuste Keskus või elluviija). Üldpõhimõtted kattuvad struktuurivahenditega. EL logo peab olema nähtaval kohal koos vastava kokkulepitud lausega. Kui EL logoga koos on ka mõni muu logo, peab EL logo olema vähemalt sama nähtav kui teine. EL toetuse esiletõstmiseks ei tohiks kasutada mingit muud visuaalset identiteeti või logo peale ametliku EL logo. Teavituskohustus tekib koos toetusotsuse/lepingu sõlmimisega. Valdkondade-üleseid kommunikatsioonitegevusi koordineerib Riigi Tugiteenuste Keskus. Suurprojektid ja edulood lisatakse kommunikatsiooniplaani. Veebileht on loodud (www.rrf.ee). • Toetuse andmise tingimuste õigusaktid juhul kui eelarvet kasutatakse avatud vooru teel edasi andmiseks. Toetuse andmise tingimused tuleb kooskõlastada Rahandusministeeriumiga ning koordineeriva asutusega. Toetuse andmise tingimustes tuleb selgelt väljendada toetuse andmist Taaste- ja vastupidavusrahastust. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määruse alusel, vajadusel tingimuslikult (kui enne Taastekava kinnitamist) ning vajadusel tagasiulatuva kulude abikõlblikkusega. • Riigiabi reegleid tuleb järgida kui toetuse saaja/lõppsaaja on ettevõte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses. Riigisisene seadusandlus on kehtestatud konkurentsiseadusega102 (peatükk 6, riigiabi). Toetuse andja (selle asutuse, kes teeb abi andmise otsuse, siinkohal elluviija) ülesanne on analüüsida, kas kavandatud toetus on riigiabi ning tuleb järgida EL riigiabi reegleid või mitte. Toetuse andjaid nõustab Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond, kes vaatab läbi ja annab sisendi ka kõikidesse toetuse andmise tingimustesse. Vajadusel suhtleb Rahandusministeerium ka Euroopa Komisjoni vastava peadirektoraadiga (DG Competition) nõu saamiseks. Riigiabi ja vähese tähtsusega riigiabi saamise läbipaistvus on tagatud läbi selle, et toetuse andjad peavad riigiabi registris registreerima antud toetuse ning see on avalikult ligipääsetav Rahandusministeeriumi kodulehe päringu kaudu. Riigiabi analüüs peab hindama ka kaudse abi tekkimise võimalust. Seega tuleb ka riigiabi reeglite mittekohaldumisel täpselt põhjendama, 102 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019092?leiaKehtiv 298 millistele argumentidele hinnangu andmisel tuginetakse. Igal juhul tuleb riigiabi olemasolu analüüsida konkreetsete projektide/ ja toetuse andmise tingimuste kavandamisel, sest siis selguvad täpsemad tegevused, mis ei pruugi olla piisavalt detailsed Taastekava tasandil riigiabi esinemisvõimaluse/ mittekohaldumise põhjendamiseks. Lõpliku hinnangu juures nõustab Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. • Konkurentsi tagamine projektide elluviimisel - toetuse saajad, kes on riigihanke kohustuslased, peavad järgima riigihangete seadust. Riigihangete valdkonna üle teeb järelevalvet Rahandusministeerium. Juhul kui esineb probleeme, on paigas kontrolliprotseduur ning võimalik esitada vaidlustusi. Riigihankeid korraldatakse läbi riigihangete registri, mis tagab läbipaistvuse ja rohkema arvu pakkumusi. Lisaks on avaliku sektori hankimine ka vabatahtlikkuse alusel tsentraliseeritud – paljusid hankeid viiakse keskselt läbi Riigi Tugiteenuste Keskuses, et tagada nende õiguspärasus ja kvaliteet. See tagab, et avalikku raha kasutatakse efektiivselt ja hanked viiakse läbi professionaalselt. Konkurentsi tagamise kriteeriumi käsitleb ministeerium meetme riskide hindamisel. Valdkonna ministeeriumil on võimalik meetme riskide hindamise tulemusel lisada siseriiklikult täiendav kohustus toetuse saajale, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, kasutada riigihangete registrit ja/või panna kohustus järgida riigihangete seaduse § 3 põhimõtteid. • Korruptsioonivastane seadus ja pettuse vastane võitlus - Eestil on õiguslik ja institutsionaalne raamistik korruptsioonivastaseks võitluseks valdavalt paigas, sh on hiljuti uuendatud korruptsioonivastast seadust (üldsätted, ametiisiku tegevus- ja toimingupiirangud, ametiisiku huvide avaldamise kohustus, vastutus). Sisse on seatud efektiivne võrgustik korruptsioonivastaste tegevuste elluviimiseks. 11.02.2021 kinnitas Vabariigi Valitsus korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025: https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsio onivastane_tegevuskava_16.02.pdf, tegevuskavas on 8 eesmärki: riigi tegevuste läbipaistvus, kohalike omavalitsuste tegevuste läbipaistvus, aus ärikeskkond, teadlikkus, teavitaja kaitse, valdkondlik läbipaistvus, korruptsioonisüütegude uurimine, korruptsioonivastase poliitika mõju hindamine. Korruptsiooniga seotud info koondamiseks on loodud kodulehekülg: https://www.korruptsioon.ee/. Kõik ministeeriumid tegelevad koordineeritud korruptsiooniennetusega ning tagavad siseriiklike korruptsioonivastaste tegevuste rakendamise oma valdkonnas. Välisvahendite rakendussüsteemil on väga hea pettuse- ja korruptsioonivastane koostöö uurimisasutustega AFCOSe eestvedamisel aastast 2006. Kasutatakse kõikvõimalikke meetodeid, grupikoostööd, juhtumipõhist meeskonnatööd, et võidelda pettuste vastu. Administratsioonisiseselt huvide konflikti vältimiseks jälgitakse nõuet, et iga kontrolli teostaja peab kontrolli käiku ja tulemusi fikseerival dokumendil kinnitama, sh välistoetuste kontrolliprotsessides kaasatud töötajad, oma erapooletust toetuse saajast/lõppsaajast või ennast protsessist taandama. Nii toetuse saajaid/lõppsaajaid kui administratsiooni koolitatakse pettuse vastaseks ennetuseks ja meetmete kasutuselevõtuks: pettuse riskide hindamiseks ja võimalike huvide konfliktide tuvastamiseks, võimalik on ristkontroll teiste toetustega SFOSis, sh kontroll merendus-, kalandus- ja maaelutoetustega MATSis. Administratsioonis esineva korruptsiooni tuvastamise ja menetlemise volitused on politseil. 299 Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse üldtingimused taotluse menetlejale sarnaselt struktuurivahenditega. Taotluse menetleja ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Toetuse saajale/lõppsaajale sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega üldtingimusteks sarnased nõuded struktuurivahenditega, mis tagab, et toetust ei anta kehtiva karistusega isikule (seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209–210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust). Lisaks kontrollitegevustele viiakse administratsioonis koordineeriva asutuse eestvedamisel üks kord aastas läbi riskide hindamist, mis ühendatakse struktuurivahendite riskihindamisega ja kuhu on kaasatud kõik rakendamisega seotud osapooled. Riskide hindamine hõlmab nii juhtimis- ja kontrollisüsteemide riske kui ka pettuse riske. Pettuseriskide nimekirja täiendamine hindajate poolt ei ole piiratud. Tulenevalt riskide hindamise tulemustest määratakse oluliseks hinnatud riskidele võimalusel täiendavad maandusmeetmed (sh võimalikud uued kontrollikohad), mille eesmärgiks on vähendada riskide avaldumise tõenäosust. Maandusmeetmed on seotud asutuste tööplaanidega ning on seeläbi igapäevaseks juhtimisinstrumendiks. Kaks korda aastas annavad riske hinnanud asutused koordineerivale asutusele ülevaate oma maandusmeetmete rakendamise seisust, võimaldades õigeaegselt reageerida ning suunata riskide maandamist täiendavate tegevustega. Kui riskile pole võimalik maandusmeedet määrata või maandusmeetme rakendamine oleks ebaproportsionaalne sellest saadava kasuga, võib kokkuleppeliselt riski avaldumist ka aktsepteerida. Projektide rakendamisel tuvastatud eeskirjade eiramised ja nendega kaasnevad finantskorrektsioonid tuleb sarnaselt struktuurivahendite rakendamisele sisestada infosüsteemi SFOS ning RTK koordineeriva asutusena (RTK toetuste arendamise osakonna riskijuhtimise ja järelevalve talitus) peab administratsiooni poolt tuvastatud eeskirjade eiramiste ja nendega kaasnevate korrektsioonide üle arvestust ning teostab vajalikke kontrolle andmete korrektsuse ja ajakohasuse tagamiseks. See võimaldab koordineerival saada ülevaade administratsioonis avaldunud probleemkohtadest ning kavandata vajadusel muudatusi või täiendavaid kontrolle. RTK koordineeriva asutusena vastutab ka OLAFile administratsiooniüleselt tuvastatud eiramiste raporteerimise eest Euroopa Komisjoni infosüsteemi IMS. See võimaldab tuvastatud eiramistega tutvuda nii Euroopa Komisjoni kui Euroopa Prokuratuuri ametnikel, kes IMS infosüsteemi ligipääsu omavad. Lisaks on RTK toetuste arendamise osakonna riskijuhtimise ja järelevalve talitusel AFCOS Eesti esindajaga igakuised regulaarkoosolekud, kus arutatakse omavahel läbi olulisemaid päevakorral olevaid teemasid ning vajadusel lepitakse koostöös kokku edasised tegevused ning vajalikud sekkumised. Koostöös lepitakse kokku ka administratsioonile korraldatavate seminaride/koolituste teemad. Lisaks koostööle AFCOSega teeb administratsioon pettuste ennetamise osas tihedalt koostööd kontrolliorganitega, näiteks Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA). Seega saab pettuse kahtlustega juhtumitega pöörduda kas otse vastavate kontrolliorganite poole või ka koordineeriva asutuse vastavate inimeste poole, kellega koostöös otsustakse, kas on vajalik teostada täiendavaid tegevusi või on vajalik esitada avaldus PPA-le kriminaalmenetluse alustamiseks. • Ligipääsetavus - toetuse andmise tingimusi välja töötades ja fondi vahendeid rakendades tuleb koordineerival asutusel ja elluviijal ning valdkondlikel ministeeriumidel 300 tagada ligipääsetavuse kehtivate nõuete täitmine, milleks on projekteeritavate ja olemasolevate ehitiste/rajatiste puhul ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ning e-keskkondadele kehtiv ligipääsetavuse standard läbi avaliku teabe seaduse. Ligipääsetavuse tagamine on oluline kõikide projektide puhul, mistõttu ei ole määrav, kas projekti raames luuakse taristuobjekt, pakutakse teenust, luuakse e-keskkondi või tehakse muud laadi tegevusi. • Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve planeerimise põhimõtted - Välistoetuste planeerimisel ja kasutamisel tuleb lähtuda riigieelarve seadusest, VV 19.12.2019.a määrusest nr 117 „valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ (sh valdkondlike partnerite kaasamise kohustus), rahandusministri 16.12.2015.a määrusest nr 47 „Eelarveklassifikaator“. Topelt-rahastamise välistamine algab juba vahendite planeerimisega: planeerimise faasis vaadatakse riigi eelarvestrateegia protsessis riigiülest pilti tagamaks, et eri allikatest sama asja ei rahastataks (va kui vajadused on suuremad kui ühest allikast võimalik rahastamine). Eesti riigieelarve on programmipõhine, st kõik allikad (nii siseriiklikud kui välistoetused) on eelarvestatud koos ning meetmed, näitajad ja sihttasemed on valdkondade vaates ühel pildil, mis võimaldab paremini ja läbipaistvamalt jälgida valdkondade rahastamist ning hoida ka selget pilti saadaval olevatest vahenditest ning tagada topelt-rahastamise vältimine. Juhul kui samasisulist toetust antakse eri allikatest, siis vaadatakse ka ajalist järjestust ega anta samaks asjaks samal ajal toetust eri allikatest. Tavapäraselt rakendab sama sisu eri allikatest sama asutus, kes omab ka piisavalt detailset teavet eri allikatest toetuse saajate/lõppsaajate ja nende projektide kohta. TATi disainimisel või toetuslepingu ettevalmistamisel tuleb ministeeriumil hinnata topelt- rahastamise riski, sh kaardistada võimalikud kattuvused ja määratleda piisavad maandustegevused (planeerimise tasandil topelt-finantseerimise riski maandamine). SFOS võimaldab võtta välja sama toetuse saaja/lõppsaaja käimasolevaid või lõppenud projekte, mida on rakendatud SFOS infosüsteemis (toetuse saaja/lõppsaaja ristkontroll). Kui rahastamine toimub siseriiklikult tegelike kulude alusel, siis maksedokumentide tasandil on võimalik teostada ristkontrolli (mh PRIAga – maaelu ja kalandusvaldkonna toetustega). • Usaldusväärne finantsjuhtimine - Usaldusväärse finantsjuhtimise saavad liikmesriigid tagada üksnes siis, kui toetust andvad organisatsioonid tegutsevad vastavalt kehtestatud õigusaktidele ja reeglitele ning loodud on tõhus ja läbipaistev järelevalvesüsteem. Tulemused peavad olema saavutatud säästlikult, tõhusalt ja tulemuslikult. See eeldab, et tulemuste saavutamiseks on loodud toimivad struktuurid, asjakohased kontrollid ja tulemused saavutatakse võimalikult vähese bürokraatiaga. Selleks on oluline välja töötada tulemuste saavutamiseks selged, mõõdetavad, asjakohased ja saavutatavad eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamise jälgimiseks on loodud üheselt arusaadavad vahe-eesmärgid ja lõppeesmärk. Eesmärkide seadmisel ja tulemuste hinnastamisel tuginetakse varasematele andmetele ning luuakse selged ja läbipaistvad metoodikad. Eesti soovib kasutada enamus sekkumiste puhul kuludest sõltumatut rakendusviisi. See võimaldab toetust kasutada kuluefektiivsemalt ning keskenduda tulemuste saavutamisele. Toetuse andmisel kasutatakse olemasolevat struktuuritoetuste rakendussüsteemi ja asutusi. Kogu toetusega seotud informatsioon, sh maksetaotlused esitatakse läbi infosüsteemi, kust kaudu käib ka hilisem raporteerimine ning kogu projektiga seotud infovahetus. Loodud on toimiv järelevalve ja pettustest raporteerimise 301 süsteem. Kohustuste lahusus toetuse andmisel ja kontrollimisel on tagatud läbi selle, et järelevalvet teostab toetuse andmisest eraldiseisev üksus. Horisontaalsete administreerimiskulude katmine Siseriiklik täiendav ressurss nähakse ette Taastekava rakendamisega seotud lisanduvate horisontaalsete administreerimiskulude katteks, mida ei ole võimalik eraldi konkreetsete reformide ja investeeringutega siduda. Rakendamisel kasutatakse suures osas seni struktuuritoetustega seotud ressurssi, et tagada kiire ning põhjalik ettevalmistus ning hilisem sujuv rakendamine. Vajadusel ostetakse ka ekspertiisi erasektorist sisse. Vabariigi Valitsus kiitis 29.04.2021 heaks administratsiooni rahastamise 17 täistööajale taandatud ametikoha (FTE) ulatuses (sh Rahandusministeerium 1 FTE, koordineeriv asutus 8 FTE-d, ministeeriumid 8 FTE-d) aastatel 2021-2026 ning eelarve kaasamiseks, teavitamiseks, tõlkimiseks, üheks horisontaalseks hindamiseks perioodi lõpus, DNSH sisseostuks, IT süsteemi kohandamiseks ja ülalpidamiseks, hinnastamise metoodikate valideerimiseks. Infosüsteem Ühtse infosüsteemina kasutatakse struktuurivahendite infosüsteemi SFOS, kus rakendatakse täiendavalt toiduabi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna programme ning mitmeid riigieelarvelisi meetmeid. SFOS-i kantakse kõik nõuetele vastavad taastekava projektid ning kajastatakse projektiga seonduv informatsioon nagu taotleja andmed, projekti üldandmed, eesmärk, eelarve, finantseerimisallikad, näitajad (vahe- ja lõpptulemused), maksed, mittevastavusmenetlused (rikkumised), auditid jms. SFOS- i kantakse kõik nõuetele vastavad taastekava projektid ning kajastatakse projektiga seonduv informatsioon nagu taotleja andmed, projekti üldandmed, eesmärk, eelarve, finantseerimisallikad, näitajad (vahe- ja lõpptulemused), maksed, mittevastavusmenetlused (rikkumised), auditid jms. SFOS võimaldab teostada automaatkontrolle teistest registritest horisontaalsete tingimuste kohta (topelt-rahastamise vältimine) ning säilitada vastavat kontroll- jälge menetluse tulemustest ja auditite teostamisest. SFOSi pääsevad ligi kõik administratsiooni osapooled vastavate privileegidega oma tööülesannete täitmiseks, sh tagatakse ligipääs Euroopa Komisjoni tasandi auditi ja järelevalve teostamisel. Sh tuleb tagada järgmised andmed: lõppsaaja nimi, lepingupartneri ja alltöövõtjate nimed, nii toetuse saajate kui lepingupartnerite omanike ees- ja perekonnanimed ning sünnipäevad, sekkumiste list, avaliku sektori toetus (EL+EE). Arvestades, et mitmed eelnimetatud andmed on Eestis kättesaadavad teisest registrist (äriregister), on neile ligipääs võimalik andmepäringu abil. SFOSis talletatakse ka kõik projektide ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid ning menetletakse ja suletakse auditi tähelepanekuid, sh määratakse igale tähelepanekule selle rakendamise tähtaeg. Järelevalvet tähelepanekute rakendamise osas teeb auditeeriv asutus 3 korda aastas, mille raames veendub, et soovitused on rakendatud piisavas ulatuses ja riskide ebakorrektsete kulude tegemiseks on maandatud. Tähelepanekud sulgeb auditeeriv asutus. 302 Detailne auditi tähelepanekute järeltegevuste läbiviimise kord on määratletud auditeeriva asutuse sisemistes töökordades. ARACHNE süsteemi kasutamist Eestis on kaalutud. Esialgse testimise tulemused ei andnud vajalikke tulemusi, kuna andmed ei olnud ühilduvad. Tänaseks on see mure lahendatud ning kavas on lähiaastatel uuesti testida ning otsustada, kas ja mis määral on ARACHN kasutatav. Juhul kui ESIF fondide rakendamisel otsustatakse hakata rakendust kasutama, võetakse see kasutusele ka RRFi jaoks. Taastekava tulemuste saavutamine Taastekava reforme ja investeeringuid viiakse siseriiklikult ellu valdkonna ministri käskkirja või lepingu alusel (sisuliselt Taastekavas kokkulepitud projekt, toetuse saaja on teada) ning avatud voorude alusel (lõppsaajad selguvad vooru tulemusel), mida viib läbi ministeeriumi määratud elluviija (Riigi Tugiteenuste Keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA KredEx, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet vmt). Avatud voorude korral on elluviija ülesanneteks avatud voorude läbiviimine SFOSis, teavitamine, nõustamine, projektide valik, tulemuste saavutamise, sellekohase aruandluse ja maksetaotluste kontroll SFOSis, topelt-rahastamise ja pettuste välistamise kontroll, väljamaksed lõppsaajale SFOSi kaudu. Taotlusvoorude läbiviimisel ja hilisemates projektide rakendamise kontrollides saab vastav elluviija tugineda seni kujundatud struktuurivahendite tööprotsessidele, mille kohaldamisala on võimalik Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditele laiendada. Paralleelseid ja uusi tööprotsesse Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiseks kujundama ei pea, kuna elluviijad juba rakendavad tänases töökorralduses viise, millega vältida huvide konflikti, korruptsiooni, topelt-rahastamist, riigiabi andmise eksimusi ning tagada tuvastatud rikkumiste korral läbipaistev menetlus ja kontrollida konkurentsi tagamist projektide elluviimisel. Seetõttu tuleb olemasolevaid tööprotsesse laiendada ka Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditele. Sellega tagatakse, et struktuurivahendites teostatud süsteemiauditid annavad piisava kindlustunde Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisel. Reformide ja investeeringute rahastamine enne Euroopa Komisjoni toetuse laekumist toimub riigieelarve vahenditest toetuse kontode kaudu. Mitte-riigiasutustest toetuse saajatele võib toetuse andmise tingimuste või lepinguga ette näha ettemakse saamise võimaluse. Kui Taastekavas kokku lepitud eesmärgid ja sihid on saavutatud, esitab toetuse saaja või elluviija koordineerivale asutusele infosüsteemi SFOS kaudu maksetaotluse koos eesmärkide ja sihtide saavutamist tõendava dokumentatsiooniga ning Eurostatile esitatavas detailis tegelike kulude info (tööjõukulud, majandamiskulud, põhivara seotused, toetuste edasiandmine). Taastekava tulemuste valideerimine Taastekava tulemuste saavutamist kontrollib ja kinnitab tsentraalselt Riigi Tugiteenuste Keskus koordineeriva asutusena. Minimaalselt kord aastas analüüsib koordineeriv asutus rakendussüsteemi toimivust, et veenduda vahendite kasutamise korrektsuses ja deklareeritud tulemuste saavutamises. 303 Seejuures peetakse analüüsimisel lisaks Taaste- ja vastupidavusrahastule paralleelselt silmas ka muude välisvahendite (nt struktuurifondid ja Norra/EMP) rakendussüsteemis avaldunud probleeme ja kitsaskohti. Analüüsi eesmärk on tuvastada kitsaskohad ja võimalikult varajases staadiumis kavandada parandusmeetmeid, sh vajadusel kavandada täiendavaid koordineeriva asutuse poolseid kontrolle. Analüüsi tulemina tekib järgmise aasta tegevuskava ning planeeritavate koolituste nimekiri. Tegevuskava edenemist vaadatakse regulaarselt aasta jooksul üle, vajadusel tehakse muudatusi või lisatakse täiendavaid tegevusi. Lisaks süsteemi toimivuse hindamisele teostab koordineeriv asutus iga toetusmeetme osas enne selle rakendamist või enne esimese toetusemeetmega seotud maksetaotluse esitamist EK-le omapoolse riskihindamise. Hindamisel lähtutakse koordineeriva asutuse meetmepõhise riskihindamise metoodikast ning analüüsitakse ka ministeeriumite poolt toetuse andmise tingimusi ja lepingu ettevalmistamisel läbiviidud riskihindamise tulemusi. Koordineeriva asutuse poolse toetusmeetmete riskihindamise läbiviimise eesmärgiks on tuvastada, millised asjaolud muudavad toetuse andmise tingimused ja lepingud riskantsemateks ning kas toetusmeetme loomisel on nendega arvestatud ning vajadusel kavandada täiendavaid kontrolle enne Euroopa Komisjonile maksetaotluse esitamist. Riskihindamise tulemusel määratakse toetusmeetmele riskiskoor, kirjeldatakse ära võimalikud riskikohad ja otsustatakse, milliseid täiendavaid kontrolle ja millises mahus on vajalik koordineeriva asutuse poolt konkreetses toetuse andmise tingimuste õigusaktis enne maksetaotluse esitamist rakendada (nö II tasandi vaade ja kontroll sõltumatu osapoole poolt). Toetusmeetmete hindamisel ja kontrollide kavandamisel võetakse arvesse ka varem tuvastatud eksimusi, mis on ilmnenud kas samas või mõnes sarnases muu väliabivahendite toetusmeetmes. Toetusmeetmete riskiskoore vaadatakse koordineeriva asutuse poolt regulaarselt üle ja hinnatakse selle vastavust ning vajadusel suurendatakse/vähendatakse ja vastavalt sellele muudetakse ka kontrollide ulatust. Tagamaks kontrollide sõltumatus on kontrollide läbiviijateks koordineeriva asutuse need inimesed, kes ise toetusmeetmete ettevalmistuse, projektide valiku ja hindamise ning toetuse saajate nõustamise, tulemuste saavutamise ja tõendusdokumentide hindamisega ei tegele. Sõltuvalt toetusmeetme riskiskoorist ja toetatud tegevuse iseloomust teostatakse kas dokumentide kontrolli desk-based meetodil või kohapealseid kontrolle toetatud projekti asukohas, veendumaks tulemuste saavutamises ja objekti/vara sihtotstarbelises kasutamises. Kontrollidesse kaasatakse vajadusel ka eksperte (nt ehitusprojektides ehitusekspert). Kontrollide tulemus fikseeritakse ka iga EK-le esitava maksetaotlusega koos nõutud juhtkonna kinnitusega (ingl k. management declaration). Juhtimisdeklaratsiooni paneb kokku koordineeriv asutus ja selle kinnitab koordineeriva asutuse juht. Täiendavalt võimaldab kontrollide läbiviimine koordineerival asutusel hinnata toetatud tegevuse edenemist – planeeritud ajakavas püsimist ning võimekust saavutada maksimaalne planeeritud tulemus. Probleemide ilmnemisel või olulise mahajäämuse tuvastamisel on võimalik kavandada vajalikke maandustegevusi. Taastekava tulemuste ja rakendussüsteemi audit Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond (FKO, struktuurivahendite auditeeriv asutus) teostab regulaarselt struktuurivahendite juhtimis-ja kontrollisüsteemi auditeid, millega saadakse veendumus administratsiooni töökorralduse toimivusest ning mis võimaldab 304 tuvastada süsteemseid vigu. Vastavate auditite tulemusi ja järeldusi on võimalik kasutada ka samade asutuste Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite rakendamisel kui kasutatakse samu tööprotseduure. FKO seirab pidevalt rakendussüsteemi riske ning planeerib vastavalt sellele oma tööplaani. Kogu riskide hindamise ja tööde planeerimise protsess (sh valimite moodustamine) koos vajalike ressursside planeerimisega on kirjeldatud auditeerimise strateegias. Samuti kirjeldatakse auditeerimise strateegias FKO läbiviidavate töövõttude kirjeldused juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite läbiviimiseks ning reformide ja investeeringute teostamiseks antud toetuse õiguspärasuse ja tulemuste saavutamise hindamiseks. Auditeid viiakse läbi iga-aastaselt, vastavalt FKO riskihinnangule. Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite juhtimis- ja kontrollisüsteemi ülesehituse asjakohasuses veendumiseks ja riskide realiseerumise ennetamiseks planeerib FKO viia läbi süsteemi vastavushindamise esimese või teise EK maksetaotluse esitamise ajaks. Auditeeriv asutus koostab enne maksetaotluse koostamise tähtaega auditite kokkuvõtte arvestades läbi viidud ja Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisse puutuvate asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi ning tulemuste saavutamise osas tehtud auditite tulemusi. Võimalusel tuginetakse ka teiste asutuste poolt läbiviidud auditite tulemustele. Euroopa Semestri protsessi seirearuandlus Euroopa Semestri protsess Eestis on Riigikantselei vastutusalas. Hetkel puudub teadmine, milline Euroopa Semestri Taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud aruandlus on, kas selle ajaraam kattub Euroopa Komisjoni maksetaotluste esitamisega või mitte, mistõttu ei saa momendil täpselt fikseerida, kes mis osa mille baasilt seda kokku paneb ja kui põhjalik Taastekava osas olema saab. Tõenäoliselt panevad aruandluse sisendi kokku koordineeriv asutus ja Rahandusministeerium. Maksetaotlused Euroopa Komisjonile Euroopa Komisjonile saab asjakohaselt põhjendatud maksetaotluseid esitada 2 korda aastas. Euroopa Komisjoni maksetaotluse koostab Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste maksete osakond (TMO), kes toetub maksetaotluste koostamisel SFOSi andmetele, mis on RTK toetuste arendamise osakonna poolt kontrollitud ja kus on kinnitatud Taastekava kohaste tulemuste ja sihttasemete saavutamine. Koos maksetaotlusega esitatakse koordineeriva asutuse juhi allkirjastatud juhtimisdeklaratsioon, millega koordineeriv asutus kinnitab, et vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt, infomatsioon on täielik, täpne ja usaldusväärne ja kontrollisüsteem annab vajaliku kindluse, samuti läbiviidud auditite kokkuvõte. Taastekava tulemuste valideerimise punktis on kirjeldatud juhtimisdeklaratsiooni koostamise protsessi. RTK toetuste maksete osakond analüüsib RTK toetuste arendamise osakonna poolt läbiviidud tegevusi Taastekava kohaste tulemuste ja sihttasemete valideerimiseks ning läbiviidud auditite kokkuvõtet, et saada vajalik kindlus maksetaotluse esitamiseks Euroopa Komisjonile. Vajadusel juhib tähelepanu puudustele ning täiendavate kontrollide vajadusele. Vahendid Euroopa Komisjonil laekuvad Riigi Tugiteenuste Keskuse kontole ja neid hoitakse toetuste maksete osakonna Taaste- ja vastupidavusrahastu jaoks avatud e-riigikassa e-kontol. RTK toetuste maksete osakond kannab ka EK-st laekunud vahendid ministeeriumi toetuste 305 kontole, kust on tehtud vahe-sihttasemetele ja tulemustele vastavad väljamaksed toetuse saajatele/elluviijatele. 5. Konsultatsiooni protsess Taastekava aluseks on Riigikogus 12.mail 2021.a. heaks kiidetud riiklik strateegia “Eesti 2035”. Strateegia koostamise protsess toimus tihedas ja ulatuslikus koostöös kõigi huvirühmade, partnerorganisatsioonide ning laiema avalikkusega. Viimase kahe aasta jooksul peeti kõigi partnerite ja sidusrühmadega avatud ja sisukaid arutelusid, koguti kirjalikke ettepanekuid ja soovitusi. Üle Eesti toimus sidusrühmadega arvukalt seminare ja arutelusid, et kaardistada Eesti arenguvajadused ja peamised väljakutsed ning leppida kokku peamistes reformides ja muudatustes, mis tuleb Eesti ees seisvate väljakutsete lahendamiseks ellu viia. Antud protsess andis väga ausa ja laialdase ülevaate kiireloomulistest, keskpikkadest ja pikaajalistest vajadustest ja koos nendega reformidest ning investeeringutest, mida peame eelseisvatel aastatel ellu viima. Riikliku katusstrateegia koostamise kõrval ja selles protsessis tehtud eeltööle tuginevalt toimusid üksikasjalikumad arutelud valdkondlike arengukavade koostamisel konkreetsete valdkondade huvigruppidega. Eelnevat arvesse võttes ei alustatud Taastekava koostamist nullist, vaid jätkati senise eeltöö pinnalt, et põimida Taastekavasse need varasemas protsessis kokku lepitud prioriteedid, mis kõige paremini Taastekava skoobi ja ajalise raamiga sobituvad. Arvestades RRFi planeerimise ülilühikest ajaraami ning soovi, et vahendid jõuaksid võimalikult kiiresti Eesti majandusse ja Eesti inimesteni, ei mindud partneritelt pool aastat hiljem samu asju küsima, vaid kasutati RRFi puhul prioriteetide seadmisel erinevatelt osapooltelt, sh sotsiaalpartneritelt eelnevalt kogutud sisendit (arengukavade koostamise ja riikliku strateegia „Eesti 2035“ protsessides tehtud ettepanekuid ja arutelude tulemusi). Lähtusime põhimõttest, et ei peaks olema oluline, milline täpselt on ühe või teise investeeringu või meetme rahastamisallikas- oluline on see, et meetme või investeeringuga adresseeritaks neid valdkondi ja väljakutseid, mis kõige enam seda rahastust vajavad. Kõikide EL fondide üleselt ja koosmõjus seda eesmärki ka täidame. Euroopa Liidu toetusfondide, sh Taasterahastu planeerimine on toimunud ühtse protsessina strateegia „Eesti 2035“ koostamisega, mille raames on peetud järgmisi kaasamisüritusi ja -tegevusi: - Dialoog „Eesti 2035“ koostamiseks ja EL fondide planeerimiseks vajaliku sisendi saamiseks algas 2018.a. sügisel, kui üheskoos arutati globaalsete trendide ning meie ees seisvate väljakutsete üle. - 12.02.2019.a. toimus üle 200 inimese ja rohkem kui 30 organisatsiooni osalusel aruteluseminar, mille avas Vabariigi President. - 15.05.2019.a. arutasid Eesti väljakutsete ja strateegiliste sihtide üle erinevate valdkondade eksperdid. 306  - 22.04-10.05.2019.a. viidi läbi üle-Eestiline arvamuskorje, kus kõigil Eesti inimestel oli võimalus kaasa rääkida, millises Eestis nad sooviksid aastal 2035 elada. Arvamuskorjest võttis osa üle 14 000 inimese, kes andsid oma arvamusest teada nii spetsiaalsel veebiplatvormil kui raamatukogudes üle Eesti. - 31.05.2019.a. kogunesid kõikide ministeeriumide juhtkonnad, et arutada Eesti ees seisvate väljakutsete ja nende lahendamise võimaluste üle, sh EL vahendite toel. - 3.06-11.06.2019.a. toimusid 6 Eesti linnas mitmesaja inimese osavõtul laiapõhjalised avalikud arutelud Eesti pikaajaliste sihtide sõnastamiseks. - 8.08-10.08.2019.a. arutasime Eesti tuleviku ja EL vahendite kasutuse üle Arvamusfestivalil. - 23.09-1.11.2019.a. viisime sotsiaalpartneritega läbi temaatilised mõttetalgud, et kokku leppida vajalikes muudatustes ja reformides, mida mh rahastada EL toetusvahenditest. - 2-6.12.2019.a. toimusid 6 Eesti linnas huvigruppide ja laiema avalikkusega aruteluseminarid, keskendudes lahendustele ja meetmetele, mis aitaksid meil strateegilisi sihte saavutada. - 11.03.2020- toimus sajakonna inimese osavõtul sotsiaalpartnerite ja katusorganisatsioonide seminar, et vaadata üheskoos üle strateegia eelnõu, anda sellele viimane lihv ning sõnastada EL toetusmeetmete olulisemad fookused, mis aitaksid strateegias kokkulepitut ellu viia. - 14-15.08.2020- keskendusime Arvamusfestivalil Eesti tulevikku ja EL toetusmeetmeid puudutavatele aruteludele. 2020. aasta septembris jätkasime erinevate kohtumiste kaudu sotsiaalpartneritega dialoogi spetsiifilisemalt RRF-i kavandamise osas, tutvustades protsessi, RRFi reeglistikku ja ajakava. 2020. aasta detsembris toimusid peamiste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega virtuaalsed ümarlauad, et arutada RRF-i põhielemente, prioriteete, protsessi ja edasisi samme. Dialoog jätkus 2021. aasta alguses kahepoolsete kohtumistega mitmete huvitatud organisatsioonidega. Edasine põhjalikum dialoog toimus märtsi lõpus koos rohkem kui 30 erineva katusorganisatsiooni ja ca 1000 osalejaga, kui toimusid 5 temaatilist seminaripäeva ja 46 erinevat ümarlauda, et arutada RRF-i reformide ja investeeringute põhielemente, tegevusi ja kavandatavaid meetmeid koos struktuurivahenditest kavandatavate 307 meetmetega. Seminaride nädala raames osalejatelt kogutud ettepanekud on olnud väärtuslikuks sisendiks Taastekava koostamisel. Kaasamise lähtekohad taastekava koostamisel RRP ettevalmistamine põhineb avatuse põhimõttel ning kõik huvirühmad, kes soovivad anda oma panuse Eesti praeguste ja tulevaste väljakutsete lahendamisse, on oodatud tegema ettepanekuid, mis on kõik võrdselt olulised. Peame vajalikuks kaasata partnerid ja sidusrühmad kõigil tasanditel, et tagada RRP-sse kavandatud reformide ja investeeringute asjakohasus ja tõhusus. - Kaasamine toimus lähtudes „Eesti 2035 osaluskavas“ sätestatud põhimõtetest103 kaasamise heast tavast104 ja RRFi regulatsioonis sätestatud printsiipidest. - Alates 2018 märtsist kuni 2020 aasta veebruarini toimus arvukalt arutelusid strateegia „Eesti 2035“ koostamise raames, milles mh on käsitletud ka struktuurivahendite toetusvajadusi- ja võimalusi. Ülevaade seni toiminud aruteludest on leitav siit: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia - Kui seni on peamine fookus olnud Eesti arenguvajaduste kaardistamisel, sihtide määratlemisel ning oluliste muutuste kokku leppimisel strateegias „Eesti 2035“, siis edaspidi keskendutakse neile strateegia tegevuskavas kirjeldatud reformidele, mida on otsustatud Taastekava kaudu RRFist rahastada ning arutatakse üheskoos partneritega nende reformide elluviimisega seotud meetmete disaini ja põhitingimusi, et tagada meetmete maksimaalne mõjusus ja võimalikult paljude sihtgruppide kaetus. Eesmärk: kaasamise ja osaluse peamised eesmärgid on tagada huvirühmade aktiivne osalus partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel ning avalikkuse teavitamine. Lähtume põhimõttest, et partnerlusleppe ja rakenduskava koostamine on avatud protsess ning kõigi huvirühmade, kes soovivad panustada Eesti tänaste ja homsete probleemkohtade lahendamisse, sisend ja ideed on oodatud ja võrdväärselt olulised. Peamised partnerid Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Rektorite Nõukogu Eesti Keskkonnaühenduste Koda Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Eesti Roheline Liikumine Kohtlemise Volinik Eesti Infotehnoloogia ja Vabaühenduste Liit Telekommunikatsiooni Liit Eesti Leader Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Teaduste Akadeemia 103 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/seminaride_materjalid/osalemise_kav a_ee2035.pdf 104 https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava 308 SA Kutsekoda Eesti Arstide Liit MTÜ Lastekaitse Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Noorteühenduste Liit Muud valdkondlikud partnerid, eksperdid ja koostööpartnerid, kellel on konkreetse valdkonna kogemus ja soov kaasa rääkida. Läbipaistvuse tagamiseks ning partnerite teadlikkuse suurendamiseks on loodud veebileht www.rrf.ee , kus on kättesaadav kogu info Taastekava koostamise protsessi ja materjalide kohta ning kuhu lisatakse jooksvalt ajakohast infot seoses kaasamisega, sh avaliku konsultatsiooni teavitus ja materjalid. 309  Kuu kuupäevad Tegevus november 10.11 – 18.12 Otsekohtumised partneritega RRF põhiinfo, planeerimise 2020 - hetkeseisu ja protsessi tutvustamiseks (virtuaalsed). Kokku 7 veebruar kohtumist. 2021 16.12 RRF põhiinfo, planeerimise hetkeseisu ja protsessi tutvustus Ühetkuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjoni koosolekul (virtuaalne) 11.02 RRF rahastamiskava uuendamine Vabariigi Valitsuses märts 2021 5.03 Pressiüritus RRF ja teiste EL fondide ning valitsuse prioriteetide tutvustamiseks https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/valitsus- kiitis-heaks-valistoetuste-483-miljardi-euro-jaotuse 22.03 – 26.03 Struktuurivahendite ja RRF aruteluseminarid ning temaatilised töötoad (virtuaalsed): 1. Nutikam Eesti 2. Rohelisem Eesti 3. Rohelisem ja ühendatum Eesti 4. Sotsiaalsem Eesti 5. Inimestele lähedasem Eesti Sihtürhm: valdkondlikud huvigrupid (s.h katuspartnereid ja regionaalsed partnerid), KOVide esindajad, ettevõtjad, valdkonna eksperdid jne . Materjalid ja lähem info: https://rrf.ee/protsess-ja-kaasamine/ aprill 2021 Taastekava täiendamine mai 2021 Taastekava avalik väljapanek juuni 2021 Taastekava ametlik esitamine Euroopa Komisjonile september Arutelud partneritega RRF toetuseandmise tingimuste 2021 väljatöötamiseks 6. Audit ja kontroll Kaetud peatükis 4. Rakendamise põhimõtted, kontrollid ja audit 7. Kommunikatsioon Läbimõeldud kommunikatsioon aitab saavutada Taastekavas seatud eesmärke ning suurendada teadlikkust RRF-i toetuse osas ja tagada selle nähtavus Eestis. Samuti on kommunikatsiooni roll näidata Eesti inimestele, kuidas tugev ja ühtne Euroopa, terviklik koostöö ja läbimõeldud poliitika aitavad saavutada Eesti strateegilisi eesmärke ning tekitada positiivset mõju kriisist väljumisel. 310 RRF-i kommunikatsiooni eesmärk on tagada kõikehõlmava, avatud ja asjakohase suhtluse kaudu sihtrühma teadlikkus RRF-ist ja NextGeneration EL-i toetusest. Suurem teadlikkus RRF- i toetuse eesmärgist, tulemustest ja mõjust Eesti arengule saavutatakse erinevate kommunikatsioonitegevuste kaudu- edastades sihtrühmadele süsteemselt infot nii RRF-i laiemate eesmärkide, NextGeneration EU paketi, Taastekava reformide ja investeeringute kui ka nende käigus saavutatud tulemuste kohta, mida RRF-i toetus on aidanud Eestis saavutada. Sihtrühma teadlikkus RRF-i toetuse andmise põhimõtetest ning võimalustest ja nõuetest hoitakse kommunikatsiooni keskmes, pakkudes lihtsat ja kättesaadavat teavet erinevate kanalite kaudu. Peamine suhtluskanal saab olema ühine veebiplatvorm, mis pakub koondteavet alates RRF-i üldistest eesmärkidest kuni konkursikutseteni. Rahandusministeerium koos Riigi Tugiteenuste Keskusega juhib RRFi kommunikatsioonitegevusi, püüdes kaasata koostööle erinevaid osapooli, sh Euroopa Komisjoni Eesti esindust, et RRFi puudutavaid sõnumeid ühiselt võimendada. RRF kommunikatsioonistrateegia Kommunikatsiooni eesmärk: Kommunikatsioonis püstitatud peamine eesmärk on sihtrühmade teadlikkuse kasvatamine Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF), sh toetuste planeerimisest ja jagamise läbipaistvusest. Eesmärki toetavad alaeesmärgid: · Kindlustada teadlikkus rahastu eesmärgist, tulemustest ja mõjust Eesti arengule · Teadvustada RRFist rahastatud digi- ja rohepöörde olulisust üldiselt ning nende raames elluviidavaid reforme ja investeeringuid ning tulemusi. · Tõsta toetuste taotluste kvaliteeti ja huvi läbi selge ja lihtsa kommunikatsiooni protseduuride ja reeglite ning tagada info kättesaadavus kõigile huvilistele · Tagada toetust saavate ja saanud projektide nähtavus Siht- ja sidusgrupid: ● Üldsus ○ Laiem avalikkus ■ meedia ■ eestikeelne elanikkond ■ venekeelne elanikkond ○ Kasusaajad ■ eesti- ja venekeelsed ■ piirkonnad, regioonid ● Taotlejad ○ potentsiaalsed taotlejad (eesti- ja venekeelsed) ○ taotlejad (eesti- ja venekeelsed) 311  ○ toetuse saajad (eesti- ja venekeelsed) ● Partnerid ○ katusorganisatsioonid ○ valdkondlikud partnerid ja eksperdid ○ kolmanda sektori huvigrupid ○ kohalikud omavalitsused ja maakondlikud arenduskeskused (MAKid) ● Poliitikud ja eksperdid ○ erakondade kõneisikud ○ Riigikogu fraktsioonid ○ ministrid ○ valdkondlikud arvamusliidrid, eksperdid ● Rakendajad ○ ministeeriumid ○ asutused ja üksused Kommunikatsiooni protsessis on suurem fookus aastatel 2021 ja 2024 ning 2026 lõpp. Allolevate suuremate teemade ja sündmuste ümber on plaan luua eraldi kommunikatsiooniplaan, mis hõlmab nt meediabriifinguid, suuremate teemade kohta artikleid, infokirju, ülesastumisi sihtrühmade-kanalite põhiselt, et tagada sõnumite jõudmine kõigi spetsiifiliste sihtrühmadeni: • RRP avalik konsultatsioon ja esitamine VV-le (mai 2021) ○ Nt pressiteade ja ministrite selgitused valitsuse pressibriifingul, intervjuupakkumine üleriiklikusse paberlehte, infokiri partneritele ja taustainfo rakendajatele. ● RRP ametlik esitamine EK-le (eeldatavasti juunis 2021) ○ Nt pressiteade koos lühikese memoga meediale, meediabriifing, arvamuslugu üleriiklikus meedias, intervjuu nii raadio hommikuvööndis kui õhtuses teleuudistes, infokiri partneritele, taustainfo ja memo rakendajatele ● RRP ametlik heakskiitmine (eeldatavasti september 2021) ○ Nt meediabriifing koos EK esindusega, pressiteade ja lühiülevaade kavast, maakonnalehtede artiklid või teemapakkumised, road-show maakondades, infokiri partneritele, taustainfo ja memo rakendajatele, ettevõtluskonsultantidele, webinar suuremate teemade kaupa kõikidele huvilistele, reklaamikampaania koos SF vahenditega ● RRF ajakava ja reeglid ○ Nt taustainfo ja memo rakendajatele, ettevõtluskonsultantidele, webinar suuremate teemade kaupa kõikidele huvilistele, taustainfo ja memo rakendajatele, ettevõtluskonsultantidele, webinar suuremate teemade kaupa kõikidele huvilistele ● Lisaks plaanivad seotud valdkondlikud ministeeriumid kommunikatsiooni kuue põhivaldkonna teemade osas: digipööre, rohepööre, e-riik, energeetika ja energiatõhusus, säästlik transport, tervishoid ja sotsiaalkaitse. ● Kõikide suuremate sündmuste kommunikatsiooni on integreeritud: ○ sotsiaalmeedias nähtavus, postituste jagamine ning ristturundamine EK esindusega ja Euroopa Parlamendi bürooga Eestis; 312  ○ uudis- ja infokirjad, sh kavas EK esinduse seisukohad lisada; ○ info värskendamine ja visualiseerimine kodulehel, sh EK esinduse lehele ja vastupidi viited; ○ meediabriifing, sh valitud juhtudel ühiskorraldus ja esindatus EK esindusega; ○ Pressiteated ja artiklid, sh kus paslik lisada pressiteadetesse EK kõneisiku tsitaadid, artiklitesse viited EK rollile rahastu rakendamisel. Projektid, mida plaanime RRP kommunikatsioonis esile tuua: ● Kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendus ○ Eelkõige jooksvas kommunikatsioonis esile tõstmine (teated, briifingud, intervjuud, artiklid, sotsiaalmeedia) ● Vesiniktehnoloogia arendamine, teadlikkuse kasvatamine, koostöö valdkondade vahel ○ Nii jooksvas kommunikatsioonis kui eraldi Arvamusfestivali aruteluna, webinaride ja ümarlaudade kommunikatsioonis ● Digipöörde võimalused ja kasu ○ Ettevõtte ja teadusasutuse koostööprojektide jõuline kommunikatsioon kõikide osapoolte tegevuste läbi - kogemuslood, ühisarutelud-tegevused ja tulemused ○ Avalike digiteenuste reform, nt #bürokratt (Eesti on esimene riik maailmas, kus sa saad riigiga kõik olulised asjad aetud vestluskrati abil) - jooksev kommunikatsioon + vaheetappide ja inimeste kasu jõuline esiletoomine ○ Viimane miil - seni ühenduseta piirkondade katmine kiire internetiga - üleriiklik, aga eelkõige piirkondlik kommunikatsioon otsekontaktide, vahelehtede kaudu • Ettevõtete rohepööre- rohefond ja sealt sündivad uued algatused, rohetehnoloogiate arendusprogramm ● Energiatõhusus ○ Nii korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise kommunikatsioon- valdkondlikud väljaanded, üleriiklik infovoog, otsekontaktid - inserdid, sisuturundus, eri- ja valdkonnaväljaanded/kanalid ● Suured taristuprojektid - Ülemiste ühisterminal, Vanasadama tramm, Haapsalu raudtee, Tallinna haigla ○ Kommunikatsiooni osaks on nii ehitusetappide kommunikatsioon, pidev meediafooni hoidmine projekti edenemisest kui ka avamisüritused koos kaasneva kommunikatsiooniga ○ Projektide tähtsuse rõhutamiseks osaleb avamisüritustel kõrgetasemeline delegatsioon - võimalusel valdkonna eest vastutav minister ning Euroopa Komisjoni esindaja. Kanalid: ● Koduleht: www.rrf.ee ● Infolist: jooksev küsimuste-päringute vastamine ● Otsekontaktid potentsiaalsete taotlejatega: regionaalsed infoseminarid, webinarid, vahelehed ● Ministeeriumide, asutuste, MAKide ja KOVide kanalid: koduleht, infokirjad, sotsiaalmeedia 313  ● Avalikud üritused - Arvamusfestival, konverentsid, Linnade-valdade päevad jms, taristuobjektide avamisüritused ● Sotsiaalmeedia - postitused, ülekanded, viktoriinid, üleskutsed, kampaaniad, postitused meetmetest, avanevatest voorudest FB lehel www.rrf.ee ja www.eurotoetus.ee; ● Meedia – briifingud, teemapakkumised, pressiteated, artiklid-intervjuud- kommentaarid-lood nii trüki, online kui audiovisuaalsetes kanalites ○ Eriline tähelepanu valdkondlikele portaalidele, mida tarbivad teemaga seotud huvigrupid. ○ Näiteks rohepöördega seonduvate roheportaalid Rohegeenius, Bioneer.ee. Samas ka Äripäeva valdkondlikud ettevõtlussektori põhised teemaportaalid - eelkõige Tööstusuudised. ○ pressiteated + sisuturundusblokid Delfis EST+RUS ROHEPÖÖRE, DIGIPÖÖRE; (esimesed blokid võiksid olla juba oktoobris-novembris, kui ametlik heakskiitmine ● Teavituskampaaniad - vähemalt üks kord x 4 nädalat 2021 sügisel + perioodi lõppedes, eraldi välimeedia pinnad (tramm) - Välimeedia - trammireklaam 2024. aastal Ülemistest Koplisse; Indikatiivne eelarve (2021-2026) Kommunikatsiooni tegevusteks on esialgselt planeeritud 95 000 eurot. Indikatiivne jaotus aastate vahel: ● 2021 - 25 000€ (kodulehe lansseerimine, visuaalide-template’ide väljatöötamine, rahastu avangu kampaania, infoseminarid, arvamusfestival, jooksvate kommunikatsioonitegevuste elluviimine, sisuturundus jm kulud) ● 2022 - 15 000€ (meetmete, plaanitud tegevuste jõuline kommunikatsioon, meeldetuletav kampaania, suuremate projektide kommunikatsioon) ● 2023 - 10 000 € (meetmete, plaanitud tegevuste jooksev kommunikatsioon, suuremate projektide kommunikatsioon vahetulemused) ● 2024 - 10 000€ (meetmete, plaanitud tegevuste jooksev kommunikatsioon, suuremate projektide kommunikatsioon, vahetulemused ja mõju) ● 2025 - 10 000€ (meetmete, plaanitud tegevuste jooksev kommunikatsioon, suuremate projektide kommunikatsioon, tulemused ja mõju) ● 2026 - 25 000€ (meeldetuletav kampaania vahendite lõppemisest, senistest tulemustest, veel lahti olevatest võimalustest + jõuline tulemuste ning mõju kommunikatsioon) Eelarve indikatiivne jaotus tegevuste/kanalite vahel: • Koduleht, infolist, otsekontaktid potentsiaalsete taotlejatega, jooksev infovoo haldamine - 2000€ (eeldusel, et tööraha ei lisandu, vaid hõlmab välise partneri kaasamist 2021, kujunduste-visuaalide tellimine) ● Infoüritused ja materjalid: seminarid, webinarid, vahelehed üleriiklike/maakondlike väljaannete vahel, sisuturundus - 25 000€ ● Avalikud üritused - Arvamusfestival, konverentsid, Linnade-valdade päevad, suuremate ürituste korraldamine jms - 20 000€ 314  ● Sotsiaalmeedia - positused, ülekanded, viktoriinid, üleskutsed, kampaaniad - 5000€ (eeldusel, et tööraha ei lisandu, vaid hõlmab visuaalide tootmist, auhindu, makstud postitusi) ● Meedia – briifingud, teemapakkumised, pressiteated, artiklid-intervjuud- kommentaarid-lood nii trüki, online kui audiovisuaalsetes kanalites - 3000€ (eeldusel, et tööraha ei lisandu, vaid hõlmab koharente, halduskulusid, ülekandekulusid, videote- klippide tootmist) ● Teavituskampaaniad - vähemalt üks kord x 4 nädalat 2021 sügisel; üks kord perioodi lõppedes; eraldi paar väiksemat välimeedia/online kampaaniat (tramm) - 40 000€ Nähtavus: ● Kodulehtedel, infokirjades ja toodetud materjalides on kasutatud kohustuslikku logo ning viidet rahastule ● Pressiteadetes, artiklites ja intervjuudes viidatakse, millisest rahastust investeering pärineb ● Elluviidud projektide nähtavuse tagavad sildid, tahvlid ning viited logole/rahastule Kommunikatsiooni seire ja hindamine Hindame kommunikatsiooni tulemuslikkust teadlikkuse seiramise kaudu. Indikatiivsed eesmärgid: ● Teadlikkus juuli 2021 algtase (nii spontaanne kui etteantud + sisuline teadlikkus 1-2 küsimusega valdkondade, suuremate projektide kohta) ● Teadlikkus juuli 2022 sihttase + 10% teadlikkus kasv (nii spontaanne kui etteantud + sisuline teadlikkus 1-2 küsimusega valdkondade, suuremate projektide kohta ● Teadlikkus juuni 2023 sihttase + 10% teadlikkuse kasv (nii spontaanne kui etteantud + sisuline teadlikkus 1-2 küsimusega valdkondade, suuremate projektide kohta + teadlikkus elluviidavatest projektidest) ● Teadlikkus juuli 2024 sihttase + 5% teadlikkus kasv ● Teadlikkus juuli 2025 sihttase + 5% teadlikkus kasv ● Teadlikkus juuli 2026 sihttase + 5% teadlikkus kasv Jooksvalt monitooritakse kommunikatsiooniplaani tegevuste elluviimist, nähtavust meedias, infoüritustel osalejaid, kampaaniate tulemusi, kodulehe ja sotsiaalmeedia konto jälgijate arvu, mis on aga vajalikud sisemise töökorralduse parandamiseks ja kommunikatsiooniplaani uuendamiseks. Nähtavuse seiramiseks meedias koostame kvartaalselt ülevaate RRFiga seotud meediakajastustest Eesti tele- ja raadiokanalite uudistesaadetes, trüki ja online-meedias monitooringurakenduse Station abil. Meediakajastuste puhul on eesmärgiks 100 RRFiga seotud meediamainimist kvartalis 2022. ja 2024. aastal ning 60 RRFiga seotud meediamainimist kvartalis 2023., 2024., 2025. ja 2026. aastal 315 Kommunikatsiooni elluviimine ja põhimõtted: Kommunikatsiooni korralduse eest vastutab Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakond ning Riigi Tugiteenuste Keskuse kommunikatsiooniüksus. Meediapäringutele vastamist ning meedias avaldatavate artiklite ettevalmistamist korraldab Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakond. Ühisosa SF kommunikatsioonitegevustega: Ühisosa SF kommunikatsiooni planeerimise ja elluviimisega on suur ning koostöö ministeeriumide, valdkondade ning partneritega tihe. Nii on kavas: - ühtne päringute ja pöördumiste haldamine infolisti näol - ühisseminarid toetuste tutvustamiseks - ühisüritused ja meediabriifingud, et SF ja RRF vahendid ühiselt valdkondi ja plaane täiendaksid, seoksid ja toetaksid - infomaterjalides ja -kanalites mõlemale toetusvõimalusele viited 316 OSA 4: ÜLDINE MÕJU 4.1 Üldine makromajanduslik väljavaade Stabiilsusprogrammi aluseks oleva majandusprognoosi järgi on Eesti majanduse taastumise väljavaated suhteliselt head. Kui nakkusoht taandub, peaks 2021. aastal kasvu näitama kõik tegevusalad peale ehituse ning majanduse kriisieelne tase saavutatakse aasta lõpuks. 2021.a. majanduskasvuks kujuneb 2,5%, 2022. aastal on oodata 4,8% SKP reaalkasvu. 2020.a. majanduslangus osutus prognoositust väiksemaks: -2,9%, mis on kaks korda parem tulemus kui EL keskmine. Eesti majandust toetas lähemate kaubanduspartnerite vastupidavus, samuti olid siseriiklikud piirangud majandustegevusele ja inimeste liikumisele 2020. aasta keskmisena Eestis Euroopa Liidu võrdluses kõige leebemad. Suur abi ettevõtetele kriisi alguskuudel oli kevadisest töötasu hüvitisest. Taastumine saab esialgu olema ebaühtlane, tuginedes eksportivale tööstusele ja arvutiteenustele. Kriitilise tähtsusega on välisturismi taastumine, mis jääb prognoosi kohaselt 2022. aastasse. Tööturg näitas kriisis paindlikkust, mis väljendus töötuse kiires tõusus (üks kiiremaid ELs 2020.a.), samas keskmise palga kasv aeglustus vaid ajutiselt. Tööpuudus ulatus 2020.a. 6,8%ni ja saavutab oma tipu 2021.a. (8%). Ekspordist sõltuvas tööstuses on hõive langus taandumas, kuid turiste teenindav sektor jääb nõrgaks veel mõneks ajaks. Majanduse ja piiride avanedes hakkab töötus Eestis vähenema alates 2021.a. kolmandast kvartalist, kuid ei jõua oma kriisieelsele madalale 4% tasemele ka 2025. aastaks (6% 2025.a.). Töötuse laiapõhjalisele suurenemisele vaatamata langes keskmine palk vaid kõige enam kannatanud tegevusaladel ning keskmise palga kasv sellel ja järgmisel aastal kiireneb, olles vastavalt 3,9% ning 5,6%. Seejärel hakkab palgakasv vähenema (4,7% 2025.a.). Hõive on Eestis tugev ka kriisist hoolimata (78,8% 2020.a.) ning peatselt on hõive määr tõusmas ka metoodika muutuse tõttu (lapsehoolduspuhkuse arvestamise ja NEET metoodika). Hindade langus oli 2020.a. üks suuremaid euroalal (-0,4%), kuid see on nüüdseks pöördunud peamiselt energia kallinemise tõttu (2% 2021.a.). 2022.a. kergitab hindu täiendavalt ka turismi taastumine (2,1%). Seejärel püsib hinnakasv prognoosiperioodi lõpuni (2025.a.) 1,9% aastas. Valitsussektori nominaalne eelarvedefitsiit ulatus 2020.a. 4,8%ni SKPst, süvenedes 2021.a. 6%ni SKPst. Maksulaekumisi kasvatavad varasema prognoosiga võrreldes paranenud majanduskeskkond ning pensioni teise samba muudatused, kuluprognoosi kergitavad aga kriisi leevendamiseks koostatud lisaeelarvega ette nähtud lühiajalised toetusmeetmed. Struktuurne defitsiit ulatub 2021.a. 5,4%ni SKPst. Puudujääk tähendab koos EL toetuste kasvuga majandusele arvestatavat stiimulit. See aitab kriisi negatiivseid majanduslikke mõjusid vähendada. Alates 2022. aastast toimub majanduse hoogsam taastumine, mis võimaldab riigil eelarvestiimulit vähendama hakata. Struktuurne eelarvedefitsiit väheneb 2025. aastaks 1,6%ni SKPst (nominaalselt -1,7%). Võlakoormus suureneb 2020.a. 18,2% tasemelt SKPst aastaks 2025 10 protsendipunkti võrra tasemeni 28,2%. Kui viirusekriis laheneb aeglasemalt, võib ka majandustegevust mõjutav piirangute leevenemine toimuda aeglasemalt. Peamise riskina näeb valitsus võimalikku piirangute 317 hoidmist 2021.a. lõpuni. Sellisel juhul võib 2021.a. majanduskasv jääda oodatust väiksemaks (1,5%), kuid taastumine toimuks 2022+ kiiremini. 4.2 Taastekava makromajanduslik mõju peamiste majandusnäitajate lõikes Eesti taaskäivitamiskava toetuste maht 977 mln eurot moodustab suurusjärgus 0,5% perioodi 2021-2026.a. SKPst. Kui kava maht Eesti jaoks muutub, on ka RRP stiimul väiksem või suurem (komisjoni talveprognoosi alusel jääks Eesti toetus suurusjärku 880 mln eurot ehk RRP stiimul moodustaks 0,45% perioodi oodatavast SKPst). Järgnev joonis näitab RRP lisastiimulit Eestile kogu EL eelarve toetuse/ prognoositavate toetuste võrdluses ELiga liitumisest alates aastani 2025. Nagu näha aitab RRF toetus hoida EL toetuste taset Eestile jätkuvalt kõrgel suhtena SKPsse. RRF toetus tipneb prognoositavalt 2024. aastal, moodustades siis 0,7% SKPst aastas. Kuid ka RRFta oleks EL toetused Eestile järgmisel perioodil kõrgemad võrreldes 2014-2020 eelarveperioodiga, seda peamiselt Rail Balticu ehitamise, teiste NGEU toetuste ja põllumajanduse otsetoetuste kasvu tõttu. Jätkuvalt kõrge EL eelarve stiimuli suurus Eestile on ka üks peamine põhjus, miks hetkel ei kaaluta RRF laenuinstrumendi kasutamist. Riigieelarve strateegia planeerimisperioodist välja jääval 2026.a. jõuab esialgsete plaanide alusel RRP kaudu majandusse täiendavad 105,5 mln eurot, mis moodustab orienteeruvalt 0,28% SKPst. Vt joonis 4.1. EL toetuste panus Eesti SKPsse 2004-2025 7% 6% 5% 0,5% % SKPst 4% 0,3%0,5% 0,7% 0,6% 3% 2% 1% 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Välistoetused RRF toetused Taastekava makromõjude hindamiseks üldise tasakaalumudeli abil jaotasime planeeritud aastase rahastuse mahutarbimiseks ja investeeringuteks, et eristada vahetut mõju põhivara soetuse ja jooksvate kulude suurenemise kaudu (viimase hulka kuuluvad nt kavas aktiivsed tööturumeetmed noorte tööpuuduse leevendamiseks, digioskuste edendamise meetmed jne). Keskmiselt on tarbimise ja investeeringute omavaheline jaotus kavas vastavalt 20% ja 80%, millele lisandub fiskaalstiimuli väliselt reformide kvalitatiivne mõju parema valitsemise, tehnoloogilise progressi ja sihipärasema rahakasutuse kaudu. Aastate lõikes investeeringute ja 318 tarbimise omavahelist jaotust mõjutab eelkõige kava suuremate investeeringuprojektide teostamise kiirus. Tabel 4.1. 2021 2022 2023 2024 2025 2026 KOKKU Investeeringu 39 993 992 101 840 963 135 437 606 205 205 941 200 548 160 97 118 838 780 145 501 d Tarbimine 58 969 876 41 447 343 28 330 845 33 935 184 25 877 207 8 398 043 196 958 499 KOKKU 98 963 868 143 288 307 163 768 451 239 141 126 226 425 368 105 516 881 977 104 000 RRF investeeringute jaotus avalike ja erasektori investeeringute vahel on orienteeruvalt 1/3 vs 2/3 avalike investeeringute kasuks (täpsemalt 34% vs 66%). See tähendab, et taaskäivituskava kaudu on oodata kokku ligikaudu 265 mln täiendavaid erainvesteeringuid 6 aasta jooksul ehk u 44 mln keskmiselt aastas. Sellele lisandub avalike investeeringute forsseerimine RRP kaudu täiendava 515 miljoni euroga 6 aasta jooksul ehk keskmiselt 85 miljonit aastas. Sellele lisanduvad investeeringud ekspordi ja jõukuse kasvu mõjutusel. 272 mln eurot ehk 28% taaskäivitamiskavast on mõeldud otseselt siiretena ettevõtlussektorile erinevate (toetus)meetmete kaudu. Olgugi, et kogu taaskäivitamiskava stimuleerib Eesti majandust, olenemata sellest, kas tegu on avaliku või erasektori investeeringute ja/ tarbimisega, väärib märkimist, et ligikaudu 30% on otseselt suunatud ettevõtete tugevdamisele ja struktuursete muutuste ellukutsumisele ettevõtetes. 4.2.1. Kasutatud analüüsimeetod Koostöös sõltumatu mõttekojaga on kava makromajanduslikke mõjusid hinnatud üldise tasakaalumudeli EMMA abil, hinnates RRP kaudu lisanduvate investeeringute ja tarbimise šokke (suhtena SKPsse) Rahandusministeeriumi pikaajalise baasmajandusprognoosi suhtes. Eeldatud on valitsuse kulutuste ja valitsuse tarbimise deflaatori eksogeensust (valitsuse kulutused ei kasva RRP lisastiimuli tõttu täiendavalt, v.a. indekseerimisest tulenevad sotsiaalkulud, ning valitsussektori palgad ei muutu RRP shokkide tõttu. ) Mudel eeldab valitsuse ja erasektori investeeringute mõju homogeensena. Mudel arvestab ka teiste EL riikide taastekavade stiimuleid komisjoni talveprognoosi alusel tekkinud RRF toetuste riikidevahelise jaotuse eeldusel. Mudel ei arvesta võimalike täiendavate RRF laenudega finantseeritud kulukasvuga. Teiste EL riikide RRP kulutuste mõju kandub Eestisse meie ekspordi suurenemise kaudu, st mudel arvestab ekspordipartnerite majandusaktiivsuse suurenemise mõju Eesti ekspordile. Välismaiste riikide valitsussektorite kulutuste multiplikaatorefektina on arvestatud euroala keskmist, mida kasutatakse levinud mudelites. Mudel ei arvesta riskiga, et avalike investeeringute forsseeritud kasv võib erainvesteeringuid välja tõrjuda. Samas on rahastamistingimused turul üldiselt soodsad, mis leevendab väljatõrjumise riski. 319  4.2.2. Mõju põhinäitajatele Taastekava omab märkimisväärset positiivset mõju SKPle võrreldes baasprognoosiga. RRP väljamaksete perioodil 2021-2026 on SKP keskmiselt 0,8 pp aastas kõrgem ning järgneva 4 aasta jooksul võib oodata positiivse impulsi vähenemist keskmiselt 0,36pp`ni aastas. Seega on positiivne kumulatiivne mõju kokku hinnanguliselt 6,2% SKPst 10 aasta jooksul. Valitsuse kulutuste kasvule lisandub täiendav SKP kasv ekspordikanali kaudu. Kui ekspordikanali kaudu mõju kõrvale jätta, on Eesti taastekava puhas kumulatiivne mõju SKP`le 4,44% 10 aasta jooksul (ehk u 72% kogumõjust tuleneb siseriikliku tarbimise ja investeeringute kasvust ning 28% lisandub ekspordi kaudu). Pikemaajaliselt taandub positiivne lisamõju välja, kuid mudel ei arvesta siinkohal lisanduvat positiivset mõju kulude kvaliteedi, digi- ja rohepöörde jm struktuursete muutuste kaudu. Potentsiaalne kasv saab taastekava toel tugeva võimenduse, mis tipneb taastekava vahendite kasutamise viimasel aastal ligikaudu +0,58 pp mõjuga. Selleks hetkeks on taastekava investeeringud saavutanud oma maksimumi. Seejärel hakkab mõju potentsiaalsele SKP`le langema, taandudes muude tingimuste samaks jäädes välja u 2040 aastal. Pikaajaliselt määravad potentsiaalset kasvu demograafia investeerimismahud tulevikus. Ekspordikanali eemaldamise korral on siseriiklik puhasmõju potentsiaalile sarnane, kuid suurusjärgu võrra madalam, tipnedes 2026.a. 0,51pp tasemel (ehk 88% kogumõjust tuleneb siseriiklikust ja 12% välismaise kanali kaudu). 320 Taastekava fiskaalne stiimul mõjub kogutoodangulõhele seda suurendavalt (negatiivset lõhet vähendavalt). Taastekavata sulguks negatiivne lõhe hiljem ja oleks suuremas miinuses kauem. Keskmiselt on taastekava kulutustel mõju lõhele võrdväärne kava kulutuste mahuga SKPsse (rakendusperioodil keskmiselt 0,5% aastas), kuid tuleb arvestada, et see sisaldab ka mõju ekspordikanali kaudu ehk sisetarbimise kasvu kaudu tekkiv mõju lõhele on mõnevõrra tagasihoidlikum. Kevadise majandusprognoosi alusel on kogutoodangulõhe 2021.a. -2,9% tasemel ning sulgub 2025.a. Rakendusperioodi lõppedes vähendab taastekava positiivset lõhet vähesel määral. Taastekava mõjub vastutsükliliselt ja aitab ära hoida sügavalt negatiivset kogutoodangulõhet. Toodangulõhe 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 -0,1 -0,2 Positiivne mõju tööturule tuleneb valitsuse ja erasektori tarbimise ja investeeringute ning ekspordi kasvust lähtuvast töökohtade loomisest ning lisandväärtuse kasvust, mis kandub üle ka palkadesse. Positiivne mõju hõivele ilmneb suhteliselt koheselt taastekava vahendite majandusse lisandumisel ja tipneb 2025. aastal, mil taastekava raha ärakasutamine on jõudmas täistuuridele. Seejärel langeb positiivne mõju hõivele alates 2025 kiirelt ja taandub mudeli alusel välja mõne-aastase viitajaga. Võib eeldada, et taastekava viimasel aastatal toimub eelkõige juba alustatud taastekava tegevuste lõpuleviimine, mistõttu hõive kasv aeglustub. Näiteks perioodil 2021-2024 on hõive keskmiselt 0,48% kõrgem võrreldes sellega, kui taastekava loodud poleks. Ainuüksi sel perioodil luuakse taastekava toel kokku ligikaudu 12, 6 tuhat töökohta ehk keskmiselt üle 3100 tuhande töökoha aastas. Projektide lõppedes on ootuspärane ka töökohtade vabanemine, mistõttu simulatsioonis muutub mõju tagasihoidlikult negatiivseks. Seega on kokkuvõtlikult mõju hõivele suhteliselt vahetu ja proportsionaalne SKPsse lisanduva stiimuliga. 321  Hõive (muutus %) 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 -0,1 -0,2 Taastekava stimuleerib sisetarbimist, aidates kaasa ettevõtete võimalustele palku tõsta. Palgakasv reageerib taastekava stiimulile viitajaga, tipneb taastekava rakendusperioodi lõpus ja hakkab siis aeglaselt langema. Kuna palk on allapoole kohenduste suhtes jäigem, jääb ka positiivne mõju palkadesse pikemaks ajaks kui nt hõivesse või SKPsse. Keskmine palk (muutus %) 1,6 1,4 1,2 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 Taastekava rahastab vahetult ligikaudu 265 mln euro ulatuses täiendavaid erainvesteeringuid kuue aasta jooksul. Investeeringute kasv simulatsioonis on aga jõulisem ja seda eriti taastekava rakendusperioodi alguses, mida võib selgitada positiivsete ootuste, planeeritud investeeringute varasemaks toomise ning ekspordi kasvu lisamõjuga. Taastekava rakendusperioodi järgselt muutub investeerinute kasv negatiivseks, mida võib pidada ootuspäraseks, sest teatud ulatuses investeeringut saavad taastekava abil teoks ajas varem kui nad muid oleksid tehtud. Agregeeritult on vaatlusalusel perioodil erainvesteeringud keskmiselt aastas 0,85% kõrgemad võrreldes sellega, kui taastekava ei eksisteeriks, mis peaks olema oluline tootlikkust ja konkurentsivõimet suurendav tegur. 322  Ettevõtete investeeringud (muutus%) 5 4 3 2 1 0 -1 -2 Taastekava mõju kaupade ja teenuste bilansile on kava rakendusperioodil positiivset bilanssi vähendav, sest import kasvab enam kui eksport (sisemajanduse tarbimise ja investeeringute impluss on suurem kui täiendavad tellimused ekspordikanali kaudu). Kuna taastekavas domineerivad investeeringud, mille impordikalduvus on suurem kui tarbimisel, saab järeldada, et märkimisväärne osa taastekava vahenditest läheb importtoodete soetamisele. Kuna kava rakendusperioodil on kaupade ja teenuste bilanss Eestis tugevalt positiivne (keskmiselt 5,1% SKPst 2021-2025), siis on taastekava positiivset bilanssi vähendav mõju stabiliseeriv. Taastekava rakenduperioodi järel eksport väheneb, samal ajal kui impordile jääb positiivne mõju pikemaajaliselt. Selle taga võib muuhulgas olla suhteliselt kiiremast palgakasvust (võrreldes kaubanduspartneritega) tingitud konkurentsivõime vähenemine, aga eelkõige kõrgemast majanduse mahust tingitud tarbimise, sh impordi kasv. Impordikalduvust mõjutab ka Eesti majanduse väiksus ja avatus ning äritsükli faasid. Taastekava tõstab nii palku kui hindu, kuid kuna RRF mõjutab palkade ja hindade taset ka meie kaubanduspartnerite juures, ei pruugi kokkuvõttes Eesti konkurenstivõime langeda. Taastekava sisaldab ka eraldi meedet ekspordi stimuleerimiseks, kust võib oodata täiendavat positiivset mõju ekspordi kasvule. 323  Eksport (reaalne) 0,4 0,3 0,2 0,1 0 -0,1 -0,2 -0,3 -0,4 Import (reaalne) 1,6 1,4 1,2 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 Rohkem kui pool (u 53%) taastekava otsesest fiskaalimpulsist väljendub valitsussektori investeeringute kaudu (kokku rohkem kui pool miljardit eurot). Seepärast on ootuspärane ka järgnev joonis valitsussektori investeeringute kasvu kohta, mis on proportsionaalselt kõrgemad taastekava rakendusperioodil võrreldes olukorraga, kui taastekava ei eksisteeri. Pärast taastekava investeeringute lõppu on investeerinud suhtena ajutiselt SKPsse mõnevõrra madalamad, sest SKP kasv on kiirem kui valitsuse investeeringute kasv. Positiivsena võib näha simulatsiooni valitsuse tarbimise langemisest SKPsse. Taastekava tugevdab sisemajandust enam kui valitsuse jooksev tarbimine kasvab. See aitab hoiduda vaatlusalusel perioodil ka maksukoormuse tõusu eest ning ohjeldab eelarvepositsiooni. Taastekava on printsiibis valitsuse eelarvepositsioonile neutraalne, kuid eelarvedefitsiiti vähendav (ülejääki suurendav) mõju avaldub valitsuse tarbimise alanemise kaudu SKPsse. 324  Valitsuse investeeringute suhe SKPsse 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 -0,1 Valitsuse tarbimise suhe SKPsse 0,1 0,05 0 -0,05 -0,1 -0,15 -0,2 -0,25 4.2.3. Makromõjude jätkusuutlikkus Mudeliga on simuleeritud vahetut tarbimise ja investeeringute kasvu mõju makromajanduslikele põhinäitajatele. See tähendab, et pikaajaline positiivne mõju, mis avaldub reformide elluviimise, tõhusama riigivalitsemise ning tootlikkuse kasvu kaudu tehnoloogilise progressi ja innovatsiooni rakendamisel, sh CO2 heitmeid vähendava mõju kaudu, lisandub vahetule fiskaalmõjule. Hinnanguliselt on reformide ja tehnoloogilise progressiga seotud mõju pikaajalisem kui vahetu fiskaalne mõju, kuid selle kvantitatiivne hindamine on äärmiselt komplitseeritud. Positiivne fiskaalne mõju SKPle ja potentsiaalsele SKPle taandub välja taastekava rakendamise järgselt viitajaga. Ka investeeringud langevad pikaajaliselt tagasi oma loomulikule tasemele. Kõige kauakestvam on mõju palkadele, mis on allapoole jäigemad kui ülespoole. Kiirem palgakasv on konvergeeruvas majanduses ootuspärane, taastekavaga kaasnev positiivne mõju oskustele (nt digi- ja rohetehnoloogiatega seotud oskused) võimaldavad hoida palgakasvu kooskõlas töö keerukuse ja tootlikkuse kasvuga. Taastekava elluviimisega ei kaasne hüppelist valitsussektori jooksvate kulutuste kasvu (nt Tallinna Haigla investeeringu tulemusel 325 pikaajaliselt hoonetee ülalpidamiskulud langevad), mistõttu mõju valitsuse jooksvale tarbimisele (suhtena SKPsse) on negatiivne. Jõukuse kasv, sh keskmise palga ja hõive kasv, mõjub positiivselt Eesti majapidamiste võimele toime tulla ning vähendab vaesusriski. Digioskuste edendamine ja noorte tööpuuduse leevendamisele suunatud meetmed peaksid muutma Eesti tööjõu globaalsetele muutustele vastupidavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Tallinna Haigla investeering võimaldab pakkuda efektiivsemalt kaasaegsemat tervishoiuteenust 2/3 Eesti elanikest. Kvaliteetsed avalikud teenused on sageli üheks otsustavaks teguriks, kui inimestel on valida emigreerumine või jäämine või hoopis naasmine koduriiki. Rohuküla raudteesse investeeringud suurendavad Lääne-Eesti elanike võimalusi tööturul ja toetavad regionaalselt mitmekesist arengut. 4.3. Makromajanduslikud mõjud komponentide lõikes Ettevõtete digipöörde komponent Ettevõtete digipöörde komponent mõjutab positiivselt majanduskasvu potentsiaali läbi tootlikkuse kasvu, mis on nende investeeringute laiem eesmärk. Innovatiivse ja tehnoloogilise arengumuutuse toetamine kõigi sektorite ettevõtetes loob eeldusi ettevõtete tõhususe ja tootlikkuse kasvuks, näiteks läbi integreeritud tarneahelate ja reaalaja-andmete kasutamise, mis aitavad jälgida ja planeerida kaubavarusid, toodete liikumist, teenuste pakkumist ja reageerida kiirest muutustele nõudluses. Reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüsi kohaselt on tänu reaalajas andmevahetuse lahendustele võimalik aastas kokku hoida 7000 inimese täistööajaga võrdne hulk töötunde, mis on võimalik suunata põhitegevuse mahu suurendamisele. Ehitusvaldkonna ettevõtete tegevus moodustab ligikaudu 10% Eesti SKPst ja sektori tööviljakus on EL keskmisest kaks korda madalam. E-ehituse arendamise kaudu toetatakse ettevõtete ehitustegevuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, mis muudab ehituse kulud läbipaistvamaks ja prognoositavamaks ning aitab vältida ehitusprotsessis vigu – mis omakorda toetab tootlikkuse kasvu ehitussektoris. E-veoselehe arendamisega toetatakse digipööret transpordi- ja logistikasektoris läbi ettevõtete (mis on peamiselt VKE-d) äriprotsesside digitaliseerimise, mis vähendab haldukoormust, hoiab kokku kulusid ja aega. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks adresseerib DESI indeks inimkapitali eri indikaatorite eesmärkide saavutamist. Kuigi Eesti on DESI indeksi inimkapitali osas EL riikidest 3. kohal, on sellest hoolimata ettevõtted pidanud oskuste nappust üheks peamiseks takistuseks investeerimisel (84% ettevõtetest), aga samas on inimkapitali ja oskustesse investeerimise osakaal väike105. VKEde juhtide digialaste teadmiste suurendamine aitab maksimeerida tehnoloogiatesse tehtud investeeringutest saadavat kasu ning IKT ekspertide õppe sisu 105 EIB Investment Report 2019/2020 https://www.eib.org/attachments/efs/economic_investment_report_2019_en.pdf EIB Investment Survey Estonia 2019 https://www.eib.org/attachments/efs/eibis_2019_estonia_en.pdf 326 uuendamine ja kutsestandardite ümberkujundamine leevendavad IT oskustega tööjõu puudust, mis toetab ettevõtete (digi)investeeringute kasvu ja innovatsioonisuutlikkust. Majanduskasvule on positiivne mõju ka ettevõtete konkurentsivõime toetamisel välisturgudel. Eesti eksportivate VKEde jaoks aitab täiendav tugi siseneda kaugematele turgudele. Võimalik mõju on ka teistele EL riikide ettevõtetele, kuna kaugematel turgudel tegutsevad ELi riikide VKE-d teevad sageli ühisprojektide näol koostööd. Digipöörde investeeringutega leevendatakse ka COVID-19 kriisi mõju, toetades ettevõtete investeeringuid ja ekspordivõimekust. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvust toetab läbiv tähelepanu erinevate gruppide ligipääsule pakutavatele koolitustele, et toetus jõuaks ka nendeni, kellele seni pole õppimisvõimalused täiskasvanueas olnud kättesaadavad. Rohepöörde kiirendamise komponent Ettevõtete rohepöörde kiirendamise komponent mõjutab positiivselt majanduskasvu potentsiaali uute ärimudelite kasutuselevõtu ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamise soodustamise kaudu, samuti ressursitõhususe ja seeläbi kaudselt ka tootlikkuse kasvu kaudu. Rohepöördele kaasaaitamine säilitab olemasolevaid ja loob uusi jätkusuutlikke töökohti, sh maapiirkondades, ning võimaldab ettevõtetel otsida ja leida uusi nišše. Ettevõtetele vajalike nn roheoskuste arendamiseks viiakse läbi täiend- ja ümberõpet, mis aitab leevendada asjakohaste oskustega tööjõu nappust ning kohaneda uute vajadustega. Meetmete koosmõjul suudavad ettevõtted kiiremini ja rohelist üleminekut soodustades taastuda, sh paraneb kapitali kättesaadavus. E-riigi komponent E-riigi komponent hõlmab endas digiriigi, viimase miilili internetiühenduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse analüüsi uuele tasemele viimise investeeringuid. Kõigil neil investeeringutel on vähemalt kaudne mõju majanduskasvu potentsiaalile, töökohtadele ning majanduslikule ja sotsiaalsele vastupidavusele. Tänu digiriigi investeeringutele vabastatakse nii ettevõtjate, eraisikute kui avaliku sektori töötajate aega, mis kuluks muidu teenuste otsimisele, kasutamisele ja andmete esitamisele ning selle asemel saab seda aega kasutada kõrgema lisandväärtusega töödeks. Näiteks ettevõtjate sündmusteenunste ja digivärava väljaarendamine vabastab iga-aastaselt hinnanguliselt 3,3 miljonit ettevõtjate töötundi, mille mõju SKP-le on 34,5 mln eurot, bürokrati osaline kasutuselevõtt vabastab avalikus sektoris iga-aastaselt hinnanguliselt 262 tuhat töötundi, mille mõju SKP-le on ligi 5,5 mln eurot. Samuti võimaldab pilvetaristule üleminek vähendada avalikus sektoris töömahtu, mis kulub vähem turvaliste süsteemide kasutamisega seotud riskide maandamisele ja probleemidele, tänu millele saab enam tegeleda infosüsteemide turvalisuse arendamisega ning uute lahenduste välja töötamisele, mis kasvu toetavad. Digiriigi baasteenuste korrastamisega väheneks selle IKT baasteenuste korraldamisega seotud töötajate arv 10-15% võrra. Lisaks tekib oodatavalt kõrvalmõju efekt ehk kasvab erasektori digitehnoloogiate areng ning eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamineloob uusi võimalusi 327 erasektori ja avaliku sektori vahel suurema lisandväärtusega ühistennuseid arendada. Samuti võimaldab andmehalduse ja avaandmete arendamisega kaasnev parem andmete kvaliteet ja kättesaadavus nii ettevõtjatel kui ka avalikul sektoril teha paremaid otsuseid ja luua uusi digiteenuseid. Põhilised sektorid lisaks avalikule haldusele, millele avaandmete kasutus tõenäoliselt mõju avaldab on IKT, transport ja laondus, suur potentsiaal on ka põllumajandusel, finantsteenustel, tervisel, haridusel, jaekaubandusel ja kinnisvarategevusel106. Tähelepanuta ei saa jätta ka nii eraisikute kui ettevõtjate eeldatavat suuremat rahulolu avaliku sektori teenustega, mis parandab heaolu. Suur kasu seisneb selles, et ühtselt toimivat avalikku sektorit nähakse usaldusväärse partnerina ettevõtte ärielus. Selline avatud ettevõtluskeskkonna kuvand on oluline ka välisinvesteeringutele ning lihtsustab piiriülest ettevõtlust. Samuti on rahapesuvastase võitluse võimekus vajalik riigi ja selle finantssüsteemi usaldusväärsuse toetamiseks. Õigesti tuvastatud trendid ja mustrid võimaldavad oluliselt paremini saada aru ja reageerida riigi rahapesu riskidele ja rahapesu läbiviimist takistada, kasutada efektiivsemalt nii riigi kui erasektori ressursse ning vältida ja vähendada ühiskonnale rahapesu läbi tekkivat kahju. Digiriigi investeeringud suurendavad riigi majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust läbi mitme kanali. Parem ja kvaliteetsemate andmete kättesaadavus toetavad paremaid juhtimisotsuseid nii era- kui ka avalikus sektoris tänu õigeaegseteks ja täpsemateks analüüsideks, prognoosideks ja teenuste pakkumiseks eelduste loomise. Eraisikute ja ettevõtjate sündmusteenused ning bürokraati programm suurendavad vastupidavust tänu automaatsetele protsessivoogudele, mis tagavad e-teenuste kättesaadavuse sõltumata teenust pakkuva asutuse füüsilisest avatusest ja võimaldavad riiklikke digiteenuseid mugavalt tarbida. Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ja pilvetaristule üleminek suurendab vastupidavust läbi töökindlama ja kuluefektiivsema teenuse ning ühtsete standardite tekkimisele riigiüleselt. Rahapesu vastases võitluses muudab tehisintellekti kasutamine võimalikuks rahapesu tõkestamise sekkudes minimaalselt normaalsesse ja tavapärasesse majandusellu. Andmehaldus on digipöörde keskne komponent ning parem andmehaldus, avaliku sektori andmete avalikustamine ja nende kvaliteedi pidev parendamine aitavad kriisi mõju leevendada, pakkudes eeldusi paremate otsuste tegemiseks kriisiga toimetulekuks. Bürokrati programm aitab toime tulla suurenenud kodanike pöördumistega kriisiolukorras ja info ühtlustamisega erinevates riigi kanalites. Paraneb elanike ja ettevõtjate rahulolu avalike teenustega, kui infot saab ühest riigi kontaktpunktist ega pea teadma, millise asutuse poole oma küsimuse või murega pöörduda. Digiriigi investeeringutel on kaudne mõju sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, sest paraneb avalike teenustele ligipääs, nende kasutatavus ja hüvede kättesaadavus. Lisaks on teenused mugavalt kättesaadavad üle kogu riigi läbi e-kanalite. Viimase miili internetiühenduse investeering parandab maapiirkondade konkurentsivõimet luues maapiirkondade ettevõtetele ja kodudele võimaluse liituda väga suure läbilaskevõimega võrkudega, mis aitab tagada digiruumi ligipääsetavuse ja mugavuse läbi kvaliteetse internetiühenduse. Eestis on DESI 2020 andmetel 106 Huyer, E., and van Knippenberg, L. (2020). The Economic Impact of Open Data: Opportunities for Value Creation in Europe. European Commission. 328 küll üleüldine väga suure läbilaskevõimega püsivõrguga kaetus üle EL keskmise (57% vs 44% kodumajapidamistest), aga maapiirkondades on kaetus ainult 20%, mis on sama kui EL keskmine. Energeetika ja energiatõhususe kiirendamise komponent Energeetika ja energiatõhususe kiirendamise komponendi raames toetatakse ehitus- ning rekonstrueerimistegevust – see on töömahukas, loob töökohti ja toob investeeringuid, mis on sageli seotud kohalike tarneahelatega. Üks ühik "toodangut" ehituses loob kaudselt täiendavad 0,7 ühikut teistes valdkondades. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hiljutise kestliku taastumise teemalise aruande kohaselt aitab hoonete renoveerimine luua või säilitada kõige rohkem töökohti iga investeeritud euro kohta – ühe miljoni euro suuruse investeeringuga kaasneb ca 12-18 kohalikku töökohta. Seejuures on RRF toega sekkumised kavandatud sünergias EL struktuurivahendite hoonete energiatõhususse suuremahulise panustamisega. Kohalikku tööhõivesse panustab ka energiasalvestuse pilootprogramm. Säästliku transpordi komponent Säästliku transpordi komponent edendab juurdepääsu tööturule ning avalikele teenustele läbi kiire transpordiühenduse, mis võimaldab inimestel kaugematest piirkondadest tööl käia. Investeeringud säästvasse transporditaristusse toob kaasa täiendava ehitusmahu, aidates taastada kriisiaegset ehitusturgu. Ülemiste ühisterminali rahamine ning trammiühenduse rajamine koos Tallinna Vanasadama arendamise ja Rail Balticu raudteega aitab taastada turismisektorit, parandades külaliste ligipääsu Tallinna piirkonnale ning sõlmpunktina kogu Eestile ning parandades Eesti elanike ja transiitreisijate ligipääsu riikidevahelisele transpordile Soome ja Rootsiga: sihtrühmadeks on Tallinna Vanasadama kasutajad (Eesti Vabariigi elanikud ja turistid; ca 10 mln reisi aastas), Tallinna Lennujaama (3,3 mln reisijat) ja tulevase RB Ülemiste rahvusvahelise terminali kasutajad (prognoosi kohaselt ca 1 mln reisijat aastal 2026). Seejuures on RRF säästliku transpordi investeeringud kavandatud koosmõjus Euroopa ühendamise rahastu ning struktuurivahendite toel tehtavate investeeringutega. RRF toel kergliiklusse tehtavad investeeringud aitavad suurendada kergliiklusteede kasutajate arvu, parandada liiklusohutust ja elanike tervist ning muuta terviklikumaks ohutut jalgrattakasutust võimaldavate kergliiklusteede võrgustiku. Kõik kavandatud säästliku transpordi investeeringud aitavad ka kaasa energiatõhususe parandamisele, kasvuhoonegaaside ning teiste keskkonnakahjulike ainete heite vähendamisele ning taastuvenergia kasutuselevõtule. Tervishoiu ja sotsiaalkaitse komponent RRFi panus Eesti tervishoiusektori kulutustesse on perioodi 2021-2025 keskmisena ligikaudu 2,45% (vt COFOG tabel allpool ptk 4.5), peaasjalikult Tallinna Haigla Lasnamäe korpuse suurprojekti kaudu. Tallinna Haigla Lasnamäe korpuse investeering (280 mln eurot) on suurim objekt ja investeering Eesti taaskäivituskavas, moodustades kogu taastekava mahust 29% ning taastekava investeeringutest rohkem kui kolmandiku (36%). Seega on tegu olulise objektiga, 329 mis mõjutab märkimisväärselt ülalkirjeldatud makromajanduslike põhinäitajate kujunemist, sh SKP, valitsussektori investeeringud, potentsiaalne kasv, hõive ehitussektoris, aga ka palgad ja import. Hoone ehitamise mõju elanikkonna tervisenäitajatele on kaudsem ja keerulisem kvantitatiivselt hinnata. Küll aga on tervishoiuteenuste kvaliteet ja kättesaadavus oluline näitaja, mis mõjutab majanduses inimkapitali kvaliteeti ja selle kaudu kasvupotentsiaali. Analüüsides on leitud tervishoiukulutuste ja majanduskasvu vahel mõlemapidiseid põhjuslikke seoseid, sh nt tõestasid Artekin et al107 17 OECD riigi 1980-2017 andmete alusel, et tervisenäitajad, tervishoiukulutuste tase on statistiliselt olulised majanduskasvu tegurina. Võib eeldada, et tipptasemel 2/ 3 riigi elanikest teenindav haiglakompleks (mille alternatiiv on amortiseerunud ja ebaefektiivne kriitilises seisus Tallinna haiglavõrk) omab positiivset mõju majanduskasvule ka pikaajaliselt. Tallinna Haigla on suurim ehitusinvesteering, mida EL toel on Eestis teostatud. Tallinna Haigla investeeringule lisandub 2021+ struktuurivahenditest 30 miljonit haiglavõrgu energiaefektiivsuse tõstmise investeeringuteks. Tallinna Haigla ehitamist on planeeritud ja vahendite puudusel edasi lükatud juba ligikaudu 20 aastat, mistõttu selle teostamine on vältimatu, et jätkata baastervishoiuteenuste pakkumisega 2/3 Eesti elanikkonnast. Kogu Eesti haiglavõrgu investeerimisvajadus on hinnatud ligikaudu 1 miljardile eurole, millest taastekava aitab lahendada ligilähedaselt 30%. Kaasaegne töökeskkond aitab hoida Eesti tervishoiutöötajaid tööl Eestis, mitte kaaluma töökohtade vastuvõtmist Põhjamaades. Modernne ja tsentraliseeritult teenuseid pakkuv haiglakompleks võimaldab säästa jooksvatelt ülalpidamiskuludelt, kasutada olemasolevaid ressursse efektiivsemalt ning pakkuda paremat eriarstiabi, sh tõhustada nakkuste tõrjet. Koosmõjus tervishoiutöötajate (eelkõige õdede) nappust leevendavate meetmetega ja teiste tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendavate pikaajaliste meetmetega (tervisekeskuste arendamine, haiglate võrgustamine, digitaalne ja tehnoloogiline areng) aitab Tallinna Haiga kaasa riigipõhise soovituse elluviimisele, mis on suunatud tervisevaldkonna tugevdamisele. Perioodi 2014-2020 vahenditest rahastatakse EL eelarvevahendite toel tervishoiuvaldkonda u 445 miljoni euroga, sellest ligikaudu 235 mln otseselt investeeringud haiglavõrgu tugevdamisse (vt lisatud tabel all). 107 Artekin, A.O and Konya, S. (2020). Health Expenditure and Economic Growth: Is the Health Led Growth Hypothesis Supported for Selected OECD countries? Polslovna Izvrsnost Zagreb 330  EL toetuse osakaal Meetme Riiklik kaas- Fondi meetme Omafinantsee tegevuse Meetme tegevus EL toetuse summa (€) finantseering nimetus tegevuse ring (€) kogumaksumus (€) kogumaksu (€) musest, % Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine ERF 58 800 000 46% 0 68 260 123 127 060 123 Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ERF 100 263 926 75% 578 708 33 425 933 134 268 567 ja mitmekülgsed tervishoiuteenused Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas ERF 17 250 000 75% 0 5 750 000 23 000 000 Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste ESF 146 246 313 84% 10 211 223 17 110 796 173 568 332 arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd ESF 7 520 819 85% 1 351 156 0 8 871 975 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks Töövõime toetamise reformi elluviimine, spetsialistide koolitamine tööks vähenenud töövõimega inimestega, ESF 3 816 148 85% 673 438 0 4 489 586 tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse ERF COVID-19 kriisiks valmisolek REACT- 13 000 000 100% 0 0 13 000 000 EU ERF COVID-19 vaktsineerimine REACT- 25 151 421 100% 0 0 25 151 421 EU ERF COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud REACT- 12 600 000 100% 0 0 12 600 000 haiglavõrgu jätkusuutlikkusse EU ERF Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste REACT- 4 000 000 100% 0 0 4 000 000 leviku tõkestamiseks EU ERF Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse REACT- 5 500 000 100% 0 0 5 500 000 tõkestamiseks ja monitoorimiseks EU ERF Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi REACT- 24 640 000 100% 0 0 24 640 000 parandamine EU Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh ERF 21 990 726 100% 0 0 21 990 726 isikukaitsevahendid ESF COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi REACT- 3 760 000 100% 0 0 3 760 000 EU Kokku 444 539 353 12 814 525 581 900 730 Liitumisel ELiga panustas EL Eesti haiglavõrgu reorganiseerimisse ligikaudu 25 mln eurot. Perioodil 2007-2013 tehti EL eelarve toel Eesti tervishoiu- ja hoolekandevaldkonda ligikaudu 190 mln eurone rahasüst, sh ligikaudu 140 mln euro väärtuses investeeringud infrastruktuuri. Meetme Võetud kohustused (2) eelarve Eesti Eesti avaliku Meetme nimi EL osalus EL osalus erasektori Kokku sektori osalus osalus Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine 8 582 492,00 10 401 504,13 1 441 709,64 4 830,56 11 848 044,33 331 Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine 112 621 447,37 112 621 447,37 37 359 192,98 13 198 237,89 163 178 878,24 Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine 32 442 292,78 32 442 292,78 6 033 206,27 38 475 499,05 Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine 27 187 126,30 27 187 126,30 871 453,52 15 499 416,81 43 557 996,63 Tervishoiutehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine 9 738 485,62 9 738 485,62 1 697 308,15 55 645,98 11 491 439,75 Kokku 190 571 844 192 390 856 47 402 871 28 758 131 268 551 858 Meditsiinikopterite soetamise makromõju on vähene ning kaudne. Küll aga on kiire erakorralise abi võimaldamine kriitiliselt oluline ajakriitiliste terviserikete operatiivseks adresseerimiseks ning aitab ära hoida ennetatavaid surmi ning kokku hoida tervishoiukulusid. Noorte tööpuuduse meede Noorte tööpuuduse leevendamiseks taastekava toel pakutavad aktiivsed tööturumeetmed (10 mln eur) jätkavad juba rakendatava „Minu esimene töökoht“ meetme pakkumist vähese või puuduva töökogemusega noortele, et laiendada nende võimalusi tööle saamisel. Enam on kavas fookusesse võtta rohe- ja digioskused, mis peaks tagama, et suurendatakse tulevikukindlust tööturul. Noored on tööturul üks enim Covid-kriisist mõjutatud grupp, mis võib adresseerimata jätmisel tekitada pikaajalise mõjuga arme –nad on alles tööturule sisenemas ja noorelt heitumine jätab jälje kogu eluks. Noorte tööpuudus kasvas 2020. aastal tasemeni ligikaudu 15% (2019.a. oli see 8,5%). Praxise poolt läbi viidud meetme mõju-uuringu alusel on meede oluliselt tõstnud tuge saanud noorte perspektiivi stabiilseks hõives osalemiseks (uuringu alusel on aasta pärast jätkuval hõives u 2/3 toetatud noortest ning pärast meetme lõppemist 65% sihtgrupist). Palgatoetuse ja koolituskulu hüvitist makstakse tööandjale kuni 2500 eurot töötuna registreeritud noore (16-29) värbamise kohta. Hinnanguliselt on aastatel 2022-2025 kokku kavas programmiga hõlmata 3178 noort. Kui nendest 65% jätkab tööd stabiilselt meetme lõppedes, on tööturule aidatud 2065 noort, lisaks on ülejäänud rohkem kui 1100 noort saanud väärtuslikke koolitusi ja kogemusi edaspidi tööturul paremini toimetulemiseks. 2019.a. seisuga oli Eestis töötuna arvel 11,1 tuhat 15-24-aastast noort, tänaseks on see näitaja kõrgem. Ligi 3200 noore toetamine võimaldab märkimisväärselt alandada noorte tööpuudust ja riski passiivsuseks ning sotsiaalseteks probleemideks. 4.4. Mõju rohe- ja digieesmärkidele Ettevõtete digipöörde investeeringud peaksid toetama ettevõtete konkurentsivõimet ja tootlikkust pikaajaliselt. Samuti oskuste arengu toetamine, õppekavade ümberkujundamine loob eeldused pikaajalisteks muutusteks, mis ei piirdu vaid RRFi rakendamise ajaperioodiga. E-riigi komponendist on digiriigi investeeringute paketis siht struktuursed reformid ja strateegilised investeeringud terviklikult ära teha. See aitab tagada, et rahastus saavutab maksimaalse mõju. Nende reformide ja investeeringute puhul, mis hõlmavad püsikululaadseid 332 tegevusi (nt starditiimi loomine), on lähenemine, et RRF-ist saaks just käivitus- ja eskaleerimisfaasis tegevused terviklikult tehtud. Edaspidi saavad püsikululaadsed tegevused vajadusel jätkuda riigieelarve rahastuse baasil või ühekordsete vajaduse puhul muudest allikatest peale RRF perioodi lõppu. Viimase miili investeeringuteks on tuvastatud koguinvesteeringu vajadus vahemikus 200 kuni 300 miljonit eurot, et kõigil majapidamistel oleks võimalik liituda suure läbilaskevõimega võrguga. Viimase miili investeeringuid väga suure läbilaskevõimega võrkude rajamiseks on rahastatud ka struktuurivahenditest ning seda tehakse ka edaspidi, 2021-2027 perioodil 45 miljonit eurot eest ERFist. Rahapesu vastase võitluse IT-võimekuse ja andmete kogumise eelduse loomiseks on Eesti taotlenud ja taotlemas rahastust erinevatest EL eelarve fondidest. Samas pikaajaliselt on nendest projektidest eraldi RABi baaseelarve ja SAFi baasrahastus, mis ei sõltu välisvahenditest. Kava reformide ja investeeringute panus rohepöörde elluviimisse on mitmetahuline: kliima, energia- ja keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele aidatakse kaasa panustades nii kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, energia- ja ressursitõhususe suurendamisse, nn päästiktegevustesse mis aitavad kaasa ringmajanduse edendamisele ja laiemalt rohepöördele sh rohe- ja sinimajandusele üleminekule, samuti füüsilise liikumisvajaduse vähendamisele. Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse panustatakse kava komponentide raames enim säästliku transpordi komponendis - sh Rohuküla elektriraudtee edasiehitamisega (Turbast Ristini, panustab ka taastuvenergia kasutuselevõttu), Ülemiste ühisterminali rajamisega (aitab kaasa ka säästvate liikumisviiside ühendamisele sh rongi-, trammi-, bussi-, lennu-transport, jalgrattaga ja jalgsi liikumine), Tallinna Vanasadama trammiliini rajamisega (mh loob säästliku ühistranspordiühenduse TEN-T põhivõrku kuuluvate reisisadama, Rail Balticu (ja piirkondlike rongiliinide) raudteeterminali ning lennujaama vahel), KOVide investeeringute toetamisega jalgratta- ja/või jalgteedesse (aitab vähendada erasõidukite kasutust); ettevõtete rohepöörde kiirendamise komponendis rohelise vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisega; energeetika ja energiatõhususe komponendis: elektrivõrgu tugevdamise programmiga taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks, taastuvenergia tootmisseadmete rajamisega seonduva regulatsiooni tõhustamise ning energia salvestuse pilootprogrammi kaudu. Energia- ja ressursitõhususe suurendamisse antakse suhteliselt suurim panus energeetika ja energiatõhususe komponendis korterelamute ja väikeelamute energiatõhusaks rekonstrueerimise toetamisega (koosmõju EL struktuurivahenditest suuremahuliselt toetavate analoogsete tegevustega, panus renoveerimislaine lipuprojekti/initsoatiivi); rohepöörde kiirendamise komponendis ressursitõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamisega, ettevõtete digipöörde komponendis e-ehituse arendamisega; energeetika ja energiatõhususe komponendis: tööstusalades energia tootmise hoogustamise programmiga, energia salvestuse pilootprogrammiga; tervishoiu ja sotsiaalkaitse komponendis Põhja-Eesti meditsiinilinnaku 333 loomisega (senistest oluliselt energiasäästlikuma hoone ehitus ja eeldus uute en-tõhusamate seadmete kasutuselevõtuks); mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite võimekuse loomisega. Nn päästiktegevused, mis loovad olulisi eeldusi ringmajanduse edendamiseks, edasiseks kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, energiatõhususe suurendamiseks, laiemalt rohelisele arengule sh nn rohe- ja sinimajandusele kaasa aitamiseks, on: rohepöörde kiirendamise komponendis uute tootmisettevõtete innovatiivsete ärimudelite kasutuselevõtu toetamine, innovatiivsete ettevõtete innovatsiooniklastrite toetamine, roheoskuste arendamine (ettevõtete rohepöörde toetamiseks) ning ettevõtete rohefondi kaudu kliimaneutraalsuse sihti panustavatele investeeringutele ligipääsu edendamine; ettevõtete digipöörde komponendis ettevõtete digipöörde toetamine (aitab ka vähendada energiatarvet, suurendada ressursitõhusust, arendada ringmajandust ning vähendada füüsilise transpordi vajadust). Füüsilise liikumisvajaduse vähendamisele kaasa aitamisega panustatakse kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse E-riigi komponendis väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamise kaudu (soodustab kaugtööd ning vähendab vajadust nii sagedase pendelrände kui muu füüsilise liikumise järele). Taastekava investeeringutest 42% panustab kliimaeesmärkide saavutamisse. Seejuures panustavad kõik rohepöörde kiirendamise komponendi ning säästliku transpordi komponendi raames kavandatavad tegevused 100% kliimaeesmärkidesse (ning vähemalt 40% keskkonnaeesmärkidesse), samuti panustavad kliimaeesmärkidesse mitu energeetika ja energiatõhususe komponendi tegevust. Suurendamaks soodsat koosmõju kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse, kavandati taaskäivituskava meetmed pikaajalise strateegilise planeerimise raames ühtse protsessi osana, sarnaselt 2021-2027 perioodi EL struktuurivahendite (Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase ülemineku fondi ning ReactEU vahendite) ja EL ühise põllumajanduspoliitika vahenditega, pidades silmas ka võimalusi kavandatavate transpordi- ja energiavaldkonna tegevustele toetuse taotlemiseks Euroopa ühendamise rahastust ning kliima- ja keskkonnaeesmärkidesse panustavatele tegevustele LIFE- programmist, samuti muude riigi eelarvevahendite kasutuse kavandamisele. Taastekava investeeringutest 24% on seotud digitaalvaldkonnaga. E-riigiga seotud investeeringud panustavad 100% digivaldkonnale, samuti panustavad ettevõtete digipöörde komponendist kõik reformid ja investeeringud digivaldkonnale 100%, peale ettevõtete konkurentsivõime tugevdamise välisturgudel, mille digipanus on 40%. Digitaalmajanduse ja – ühiskonna indeksi (DESI) 2020. a aruande põhjal on Eesti DESI indeksis kokkuvõttes EL liikmesriikide hulgas 7.kohal, kusjuures veel 2019. ja 2018. aastal oli Eesti 5. kohal. Kuigi Eesti on olnud ja on jätkuvalt digitaalsete avalike teenuste osas esimesel kohal, siis teiste näitajate osas pole Eesti nii edukas olnud. Samas ei saa ka avalike teenuste puhul võtta Eesti esikohta iseenesest mõistetavana, vahed riikide tulemuste vahel on järjest vähenenud. E-riigi investeeringute üks eesmärke ongi digitaalsete avalike teenuste valdkonnas teha struktuurseid 334  reforme, mis paneksid aluse ka tulevikus Eesti digitaalsete avalike teenuste eesrindlikkusele. Samamoodi inimkapitali näitajate osas on Eesti kolmandal kohal liikmesriikide seas, tõustes nii kõrgele 2019. aastal ja püsides seal ka 2020. aastal, kuid tuleb teha pingutusi, et seda olukorda säilitada ja võimalusel ka parandada. Oskuste reform ettevõtete digipöördeks toetab IKT oskustega inimeste arvu suurenemist. Ühenduvuse ja digitehnoloogia integreerimise näitajate osas on aga Eesti alles 14. kohal EL riikide seas. Neid valdkondi adresseerib Eesti otseselt RRFi kaudu, toetades ettevõtetes tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõttu ja rajades väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrku maapiirkondadesse. 4.5. Võrdlus investeeringute baastasemega Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 alusel on kõikides COFOGi I taseme jaotuse valdkondades valitsussektori kulud aastatel 2020-2025 suuremad kui kulud enne COVID-19 kriisi aastatel 2017-2019. Kogukulud suurenevad 2019. a 11 miljardilt eurolt kuni 14,3 miljardi euroni aastal 2025. Suurim kasv on üldiste avalike teenuste kuludes peamiselt seoses COVID-19 kriisi leevendamisega seotud meetmetega. Samamoodi kasvavad ka kulud majanduse valdkonnale, jällegi seotuna COVID-19 meetmetega, aga ka välisvahendite kasvuga, peale RRFi ja ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduse fondide mõjutab eriti alates 2023. aastast seda ka Rail Balticu rahastamine. Ka siis, kui jätta arvestamata RRFi vahenditest tehtavad kulud, on ikkagi iga valdkonna kulud igal aastal 2020 kuni 2025 suuremad kui aastate 2017-2019 keskmine tase. mln eurodes 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 01 Üldised avalikud 1 304,3 1 835,0 1 444,4 1 408,7 1 171,8 1 157,1 teenused 918,3 1 007,1 987,3 sh RRF 3,9 27,3 27,6 24,1 11,0 04 Majandus 1 112,5 1 043,0 1 101,3 1 169,6 1 433,2 1 646,7 1 978,2 1 959,7 1 899,7 sh RRF 81,2 81,4 89,1 106,7 87,0 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 84,9 86,3 112,2 108,4 113,7 121,7 128,1 134,6 141,0 sh RRF 11,4 9,0 - 17,9 - 07 Tervishoid 1 187,5 1 338,3 1 498,5 1 978,1 2 192,3 2 102,4 2 017,8 2 130,4 2 113,3 sh RRF 1,1 18,1 38,2 110,0 122,4 09 Haridus 1 355,2 1 608,9 1 698,2 1 714,2 1 772,9 1 774,9 1 719,3 1 686,9 1 659,1 sh RRF 0,4 4,8 6,0 6,0 5,8 10 Sotsiaalkaitse 3 069,2 3 394,0 3 713,7 4 110,4 4 346,0 4 311,2 4 547,3 4 785,8 5 033,0 sh RRF - 1,3 2,9 2,9 3,0 Kokku 9 348,9 10 189,7 10 944,7 12 233,3 13 575,9 13 392,4 13 890,6 14 014,0 14 287,5 sh RRF kokku 97,9 141,8 163,9 267,6 229,1 335  Checklists for assessment of the Do- No-Significant Harm Criteria of the Estonian RRP DRAFT Work nr. 21003954 Tartu 2021 336  Component 1: Digital Transition in Business Sector REFORM 1: DIGITAL TRANSITION IN BUSINESSES DESCRIPTION The reform will be carried out through various targeted activities, all aimed at supporting the digital revolution in companies and enhancing cooperation with the public sector. In order to increase awareness of digitization, Enterprise Estonia organizes trainings for various target groups, digitization workshops and a hackathone. Support for the creation of a digitization roadmap is opening up to take the first steps towards creating a company's digitization strategy. To support the development of solutions for companies in the field of artificial intelligence and robotics, a consortium has been selected through a national open call for proposals, which is preparing for the establishment of the AI and Robotics Hub in Estonia participating in the EU cross-border EDIH network. In addition, the introduction of information and communication technology solutions in data exchange in the transport and logistics sector, ie the creation of real-time supply chains, including the introduction of common standards, will be supported. The Reform carries out its objectives with the following measures. • Investment 1 – Digitization of Companies • Investment 2: Digital Transformation in the Construction Sector • Investment 3: Digital Transit Declarations (e-CMR) Step 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives below been selected? are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X No significantly adverse effects to this objective were identified during the course of this review. Please see the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. Climate change adaptation X No significantly adverse effects to this objective were identified during the course of this review. Please see the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. 337  The sustainable use and X No significantly adverse effects to this objective were protection for water and marine identified during the course of this review. Please see resources the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. The circular economy, X No significantly adverse effects to this objective were including waste prevention and identified during the course of this review. Please see recycling the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. Pollution prevention and control X No significantly adverse effects to this objective were to air, water or land identified during the course of this review. Please see the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. The protection and restoration X No significantly adverse effects to this objective were of biodiversity and ecosystems identified during the course of this review. Please see the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. Investment 1 of Reform 1: Digitization of Companies DESCRIPTION: The investment will support companies to increase their digital maturity and technology intensity and to remain competitive despite the COVID-19 crisis. The measure will enable companies in up to 230 different sectors to build a sustainable digital development strategy, build platforms based on a common data space using cloud technologies and invest in other innovative solutions based on new digital technologies. 1) the costs of consulting services provided by external consultants necessary for the development of the undertaking's digital revolution strategy; 2) introduction of applications based on digital technologies in the undertaking; 3) development of industrial data clouds; 4) testing and validation of experimental developments and demo and pilot projects in the undertaking; 5) conducting applied research and product development necessary for the implementation of the activities specified in clause 2, 3 or 4; 6) conducting a feasibility study necessary for the activities specified in clause 5; 7) the costs of innovation advisory services and support services necessary for the implementation of the activities specified in clause 2, 3 or 4; 8) training of the employees of the beneficiary or company partner necessary for the implementation of the activities specified in clause 2, 3 or 4. 338 Part 1 of the Checklist Please indicate which of the Yes No Detailed justification based on evidence if “No” environmental objectives has been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Climate change adaptation X The measure is not associated with installations of infrastructure or introduction of skills that are expected to result in maladaptation to the climate. In addition, the increased adoption of cloud computing technology has the potential to increase resilience of businesses in cases where climate risks cause disruptions such as power outages. The sustainable use and X This measure does not directly support protection for water and installations of infrastructure that could cause marine resources significant damage to water or marine resources. In addition, potential indirect affects such as installation of server equipment, are not associated with emissions that typically affect these resources. The circular economy, X Increased digitalization in businesses and supply including waste prevention chains is projected to result in higher efficiency and recycling use of materials and products and less waste by way of superior supply chain management. Therefore, the measure is not expected to impact this environmental objective. Pollution prevention and X The measure is not associated with increased control to air, water or land pollution to air, water or land (including direct and indirect effects). The protection and X The measure is not directly or indirectly restoration of biodiversity associated with changes to biodiversity and and ecosystems ecosystems. Part 2 of the Checklist Climate change mitigation Question No Detailed justification based on evidence 339  Is the measure X The measure is designed to directly support implementation of IT expected to lead to initiatives such as cloud technology, and related training and significant GHG consulting costs to get these systems up and running in businesses. emissions? The measure is not expressly designed to finance purchase of equipment such as server equipment, which is related to cloud technology and is associated with potential GHG emissions. Although the measure may have some indirect relation to server installations and GHG emissions, these emissions are not expected to be significant compared to similar projects carried out in other economic sectors and member states, especially as the directly supported activities are necessary for competition and resilience in a post-pandemic economy. The indirect risk of the installation of physical data center equipment is further mitigated by the likelihood that companies choose to use cost-effective and existing cloud infrastructure offered by large companies such as Google, which are associated with lower power and GHG intensity as compared to local servers due to the effect of economies of scale. Investment 2 of Reform 1: Digital Transformation in the Construction Sector DESCRIPTION The investment will be implemented under the leadership of the Housing Construction Department of the MEAC in three main areas of activity: (i) introduction of an e-construction platform and development of state services (incl. Building Register, 3D twin of the entire built environment in Estonia). As the framework of the e- construction platform is in place and the basic services are being developed, this measure envisages activities that will contribute to the interface of most of the built environment information exchange services with the platform. The number of services mediated through the platform (including private sector services) is growing, including BIM-based automated inspections of construction projects, real-time data processing and visualization of built environment data, implementation of automated design recommendations, regulatory guidance with reference and search system, digital spatial planning system automation of energy simulations, display of the energy use and occupancy profile of the housing stock, services supporting the circular economy, etc .; (ii) harmonization and implementation of international digital construction standards / norms that help increase the international competitiveness of companies and cross-border cooperation, including construction data classification system, creation of building materials and construction products database, introduction of BIM in real estate maintenance, introduction of best practices in international construction data processes and environmental certification database ; (iii) a support measure for the prototyping and development of services interfaced with the e- construction platform, where 50% must be self-financing by the applicant. The measure stimulates entrepreneurs to create and implement innovative digital solutions. This extends the 340 functionality of the e-construction platform to private sector services. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The measure corresponds to intervention field 010b in the RRF regulation with a climate mitigation coefficient of 40%. Increased digitalization in the building sector and creation of e-construction platform as described in the measure is not expected to result in an increase in GHGs. The new digital platform is designed to offer best management principles and other international standards in order to, amongst other things, increase energy efficiency in new construction projects. In addition, the proposed system will house environmental data of products and lifecycle analysis considerations. Thus, the measure is not expected to lead to an increase in GHGs due to overall increased environmental performance. Climate change adaptation X The measure is not associated with direct or indirect impacts to climate change mitigation. The sustainable use and X The sustainable use of water is not directly discussed protection for water and in the measure. However, more efficient digital marine resources management of building projects is expected to increase resource efficiency in these projects, including water use and the adherence to environmental regulations that protect surface and groundwater sources. As such, the measure is not expected to have a negative impact on this objective. The circular economy, X Increased digitalization in the building sector and including waste prevention creation of e-construction platform as described in the and recycling measure is expected to lead to superior resource and waste management efficiency, through superior management of these projects from the planning level all the way through to demolition. In addition, the measure includes an emphasis on circular economy components, which explicitly promote the development of sustainable principles in building projects including lifecycle analysis, an emphasis on increased energy efficiency and measurement of efficiency throughout the building lifecycle, carbon 341  foot-printing and climate analysis, and other principles. All of these circular economy considerations are expected to appear as recommendations to builders in the new system. Thus, circular economy objectives are not negatively affected. Pollution prevention and X The measure is designed to increase the digitization of control to air, water or land the building sector and it is expected that the e- construction system will enable more efficiently managed and regulated building projects, including the transparent sharing of data, more effective regulatory inspections, and better adherence to regulations including pollution control regulations. Therefore, this environmental objective is not expected to be affected. The protection and restoration X The measure is designed to increase the digitization of of biodiversity and the building sector and it is expected that the e- ecosystems construction system will enable more efficiently managed and regulated building projects, including the transparent sharing of data, more effective regulatory inspections, and better adherence to regulations that prevent damage to biodiversity and ecosystems. Therefore, this environmental objective is not expected to be affected. Investment 3 of Reform 1: Digital Transit Declarations (e-CMR) DESCRIPTION: The investment will be implemented in the implementation of a support measure developed under the auspices of the Business and Consumer Environment Department of the MEAC, within the framework of which two activities will be supported: (i) Establishment of the eCMR data exchange service in accordance with the eFTI regulations: As a result of the establishment of the eCMR data exchange service, the eCMR service provider / software system in use exchanges data with different parties in road transport; (ii) Interface of transport and logistics operators with the eCMR data exchange service: Developments in the eCMR data exchange service have created the ability for the operator to exchange eCMR data in machine-readable form according to a standard agreed with the various parties. Part 1 of the Checlist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the 342  measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The measure is designed to support providers of e- CMR technology, related software developers in developing the e-CMR system, as well as to support companies in installing and implementing these software solutions. The measure is not associated with significant direct investments in GHG-producing technology such as server equipment. As such, the measure is not expected to result in a negative effects to climate change mitigation. Climate change adaptation X The measure is not associated with infrastructure investments or in activities associated with negative climate change adaptations. The sustainable use and X The measure is not associated with infrastructure protection for water and investments or in activities associated with negative marine resources impacts to water and marine resources. The circular economy, X The measure is not associated with infrastructure including waste prevention and investments or in activities associated with negative recycling impacts to the circular economy. The measure directly supports the circular economy by reducing the use of paper in the transportation industry, and thus reduction in the amount of paper wastes. Pollution prevention and X The measure is not associated with infrastructure control to air, water or land investments or in activities associated with negative impacts to air, water or land. The protection and restoration X The measure is not associated with infrastructure of biodiversity and ecosystems investments or in activities associated with negative impacts to biodiversity or ecosystems. Reform 2: Developing skills to support the digital transition DESCRIPTION: The focus will be on developing the attitudes-awareness of company managers and the e- governance competencies necessary for the company's digital maturity and innovation capacity. The most up-to-date development programs suitable for managers will be created, including learning from international and Estonian best management practices (learning from best practices, rotation, coaching, mentoring), in-service training and retraining programs based on the development perspectives of the sector and new technologies and secure digital solutions. The reform directly contributes to the goal set by the RRF to take into account the challenges of the 21st century in the design and organization of the education system and to increase the 343 participation of adults in lifelong learning. It also contributes to the Foundation's goal of increasing the uptake of cloud technologies and big data by building the necessary skills. These curricula need to significantly increase the knowledge and skills needed to support sustainable development, including the competencies to enable the green revolution through technology (direct link to reform 2). The target groups of the interventions are, on the one hand, business leaders, including middle managers, who need to understand the processes involved in the digital revolution and learn to see opportunities in it, as well as professionals who can apply what they have learned in their daily work. When implementing significant changes in the education system, the target group is also educational institutions. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The measure is designed promote the education of stakeholders in companies with regard to digital technologies such as cloud technology, big data solutions and cyber security. The measure does not have a direct investment in skills or infrastructure that would lead to a negative impact to climate change mitigation (especially as the measure does not finance physical infrastructure). The measure may have an indirect impact on climate change mitigation by way of promoting the adoption of cloud technology, which in theory could result in increased server installations and associated GHG emissions. However, the resulting indirect increase in server infrastructure is not expected to significantly increase the emission of GHGs, as it is expected that some of the increased adoption of cloud technology will be able to be contained within existing server infrastructure. In addition, server infrastructure required for cloud equipment, which is quickly becoming a necessity in today’s economy, is not as GHG intensive as other, more substantial and experimental sources of GHG emissions such as from the infrastructure require for cryptocurrency “mining”, which is not part of the measure. Climate change adaptation X The measure is designed to promote the adoption of digital technology skills, and digital solutions in general. The adoption of digital technologies is 344  expected to enhance the resilience of businesses in the face of disruptions caused by climate change. The measure is not associated with skills or infrastructure that may lead to negative climate change adaptation. The sustainable use and X The measure is not associated with direct or indirect protection for water and impacts to water and marine resources. marine resources The circular economy, X The measure is not associated with direct or indirect including waste prevention impacts to circular economy objectives. In addition, and recycling increased adoption of digital products and solutions is often associated with increases in resource efficiency. Pollution prevention and X The measure is associated with direct or indirect control to air, water or land impacts to pollution prevention. The protection and restoration X The measure is not associated with direct or indirect of biodiversity and ecosystems impacts to biodiversity and ecosystems. REFORM 3: SUPPORTING THE COMPETITIVENESS OF COMPANIES IN FOREIGN MARKETS DESCRIPTION In support of the competitiveness of Estonian companies in foreign markets and in the implementation of the reform measures implemented to contribute to the fulfillment of this goal, we follow Estonia's long-term development plan “Estonia 2035”. The reform is carried out through three subordinate measures: • Reform 3.1: National and Regional Strategies • Reform 3.2: Development of innovative business centres in key export markets • Reform 3.3: Global Impact Groups Step 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives below been selected? are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X No significantly adverse effects to this objective were identified during the course of this review. Please see the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. Climate change adaptation X No significantly adverse effects to this objective were identified during the course of this review. Please see 345  the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. The sustainable use and X No significantly adverse effects to this objective were protection for water and marine identified during the course of this review. Please see resources the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. The circular economy, X No significantly adverse effects to this objective were including waste prevention and identified during the course of this review. Please see recycling the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. Pollution prevention and control X No significantly adverse effects to this objective were to air, water or land identified during the course of this review. Please see the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. The protection and restoration X No significantly adverse effects to this objective were of biodiversity and ecosystems identified during the course of this review. Please see the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. Reform 3.1: National and Regional Strategies DESCRIPTION In order to implement the reform, comprehensive state and regional strategies will be prepared for the most important foreign markets with high growth potential for Estonian companies and they will be implemented with the aim of strengthening the growth of competitiveness. Comprehensive national strategies set the framework for economic recovery with the aim of amplifying the benefits of the Estonian economy and, more narrowly, exporting companies through all policy areas, as well as attracting foreign investment to Estonia. The strategies create an understanding of in which countries / regions it is most expedient to sell the products and services of Estonian entrepreneurs today, and in what way and how to do so when packaged. Thus, the so-called product packages, which are based on the strategies, but play more in depth and focus on the question of what and in which sectors to sell in a specific target market and through which levers, play an important role in the implementation of strategies. Examples of such so-called product packages are the food technology product package for the United Arab Emirates market; e-education product package for North American private schools; value proposition of green technology and smart transport solutions towards Norway, etc. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the Yes No Detailed justification based on evidence if “No” environmental objectives has been selected? below are likely to be negatively affected by the 346  measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Climate change adaptation X The measure supports business strategies in global markets which may indirectly lead to a reliance on these global networks which are subject to climate and pandemic related disruptions. However, the measure does not directly finance or subsidize export activities such as shipping to foreign markets. In addition, other measures included in the RRP, such as the development and uptake of innovative and resource efficient green technologies in production companies, which is expected to improve the resiliency of many of these export networks. The sustainable use and X The measure is not associated with direct or protection for water and indirect impacts to water and marine resources. marine resources The circular economy, X The measure is not associated with direct impacts including waste prevention to circular economy objectives. Indirect effects of and recycling the measure may vary widely depending on the type of sector and target market. However, due to a general trend towards high value-added goods and services and an emphasis towards transitions to digital and green economics in this component as well as other components of the RRP, no significant indirect impacts to circular economy objectives were identified as part of this assessment. Pollution prevention and X The measure is associated with direct or indirect control to air, water or land impacts to pollution prevention. The protection and X The measure is not associated with direct or restoration of biodiversity indirect impacts to biodiversity and ecosystems. and ecosystems Part 2 of the Checklist Climate change mitigation Question No Detailed justification based on evidence Is the measure X The measure supports Estonian businesses in becoming expected to lead to competitive in foreign markets by promoting effective strategy development for both physical and digital goods. The measure 347  significant GHG does not directly finance export activities such as shipping and emissions? thus has no direct effect on GHG emissions. Furthermore, the export of digital goods is not associated with significant GHG emissions. However, by promoting of the export of physical goods there is an indirect potential to increase GHG emissions which are associated with the export of these goods. However, the current export market in Estonia already contains a high percentage of high value-added products such as ICT equipment and machinery which are more GHG-efficient than lower value-added products. In addition, the measure has an emphasis on the export of digital and software solutions, which are not associated with significant GHG emissions as part of export activities. Thus, although some GHG emissions may indirectly be a result of the measure, the emphasis on high value- added exports and digital solutions implies that GHG emissions will not be significantly increased as a result of the measure. Reform 3.2: Development of innovative business centres in key export markets DESCRIPTION Among the country-specific recommendations, this sub-reform addresses the improvement of the business environment and innovative ecosystem of SMEs (most Estonian companies) by creating better preconditions for exporting companies to operate in foreign markets through the development of export-promoting and foreign investment centers and through greater awareness of Estonian innovation and benefits. The centres also provide businesses with access to the support services needed to promote exports and market access, essentially creating the conditions for business acceleration. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the Yes No Detailed justification based on evidence if “No” environmental objectives has been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Climate change adaptation X The measure supports business strategies in global markets which may indirectly lead to a reliance on these global networks which are subject to climate and pandemic related disruptions. However, the measure does not directly finance or subsidize export activities 348  such as shipping to foreign markets. In addition, other measures included in the RRP, such as the development and uptake of innovative and resource efficient green technologies in production companies, which is expected to improve the resiliency of many of these export networks. The sustainable use and X The measure is not associated with direct or protection for water and indirect impacts to water and marine resources. marine resources The circular economy, X The measure is not associated with direct impacts including waste prevention to circular economy objectives. Indirect effects of and recycling the measure may vary widely depending on the type of sector and target market. However, due to a general trend towards high value-added goods and services and an emphasis towards transitions to digital and green economics in this component as well as other components of the RRP, no significant indirect impacts to circular economy objectives were identified as part of this assessment. Pollution prevention and X The measure is associated with direct or indirect control to air, water or land impacts to pollution prevention. The protection and X The measure is not associated with direct or restoration of biodiversity indirect impacts to biodiversity and ecosystems. and ecosystems Part 2 of the Checklist Climate change mitigation Question No Detailed justification based on evidence Is the measure X The measure supports Estonian businesses in becoming expected to lead competitive in foreign markets by creating foreign investment to significant centres. The investment centres represent a typical commercial use GHG emissions? of space akin to office spaces and leasing/construction of the required space is not expected to lead to significant GHG emissions. The development of the investment centres is designed to promote the competitiveness of Estonian businesses in foreign markets, which may have the indirect effect of a slight increase in GHG emissions associated with export and shipping activities. The measure is designed to promote the competitiveness of both physical and digital goods and services in export markets. 349  The measure does not directly finance export activities such as shipping and thus has no direct effect on GHG emissions. Furthermore, the export of digital goods is not associated with significant GHG emissions. However, by promoting of the export of physical goods there is an indirect potential to increase GHG emissions which are associated with the export of these goods. However, the current export market in Estonia already contains a high percentage of high value-added products such as ICT equipment and machinery which are more GHG-efficient than lower value-added products. Thus, although some GHG emissions may indirectly be a result of the measure, given the trend towards higher value added products and associated resource efficiency compared to raw commodities in the export sector implies that GHG emissions will not be significantly increased as a result of the measure. REFORM 3.3: GLOBAL IMPACT GROUPS DESCRIPTION The existence of global impact groups that are promoting the digital exports of Estonian companies and thus supporting the growth of competition create a precondition for taking foreign economic policy and business diplomacy capabilities to a new level and making Estonia one of the world's digital economy centres, where it is good to create and provide digital services. This format retains the flexibility for impact group missions, both physically, virtually, and in hybrid form. The measure includes the development of global impact groups related to the export of digital solutions, which are expected to be composed of SMEs and government agencies in Estonia as well as representatives from foreign markets. The goal of the impact groups is to work together to increase Estonia’s status as an exporter of digital products. The measure includes the organization of events between these groups, especially online-only or hybrid events. Step 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Because the measure focuses primarily on increasing the ability of SME’s in Estonia to export digital products and solutions, a significant increase in physical shipping and export and therefore a significant increase in GHG emissions from export activities in not expected. In addition, the promotion of digital solutions in general has the potential to 350  reduce GHG emissions the markets they are introduced if they are replacing or increasing the efficiency of systems that are associated with GHG emissions. As such, this objective is not negatively impacted. Climate change adaptation X The measure is designed to promote the adoption of digital systems development and export. Increased adoption of digital systems has the potential to increase the climate resiliency of those who adopt these technologies. As such, the measure is associated with direct or indirect harm to climate change adaptation. The sustainable use and X The measure is not associated with direct or indirect protection for water and impacts to water and marine resources. marine resources The circular economy, X The measure is not associated with direct or indirect including waste prevention and impacts to circular economy objectives. In addition, recycling increased adoption of digital products and solutions is often associated with increases in resource efficiency. Pollution prevention and X The measure is associated with direct or indirect control to air, water or land impacts to pollution prevention. The protection and restoration X The measure is not associated with direct or indirect of biodiversity and ecosystems impacts to biodiversity and ecosystems. Component 2: Green Transition in Business Sector Reform 1: Green transition in business sector Description All investments contribute to the achievement of the goals of climate neutrality, circular economy as well as the national energy and climate plan. In particular, investments will contribute to the transition to a circular economy and to climate change mitigation. With the support of investments, the CO2 footprint of companies will decrease, Estonia's greenhouse gas emissions and other pollution will decrease, resource productivity and efficiency will improve, and the valorisation of (bio)resources will increase, including the generation of waste. Among other things, investments contribute to the goals of several national development documents, including “Estonia 2035”, Climate Policy 2050 and Estonian national energy and climate plan 2030. Within the framework of “Estonia 2035”, the goals have been set to introduce the principles of the circular economy. Businesses need to improve resource efficiency, including energy efficiency, for example through industrial symbiosis, digitization and support for more resource-efficient technologies. 351 There reform supports 5 investments and all their descriptions, goals, implementations, target groups, etc. are explained in each investment document. The investments are: ● Investment 1: Improving green skills to support the green transition ● Investment 2: Green technologies development programme ● Investment 3: Manufacturing company business model support ● Investment 4: Development and uptake of resource efficient green technologies ● Investment 5: Greentech Fund Step 1 of the Checklist Please indicate which of No Detailed justification based on evidence if “No” has the environmental been selected? objectives below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The overall effect of this reform is expected to have a positive effect to this objective through its associated investments. Additional information regarding the investments can be found below. Climate change adaptation X The overall effect of this reform is expected to have a positive effect to this objective through its associated investments. Additional information regarding the investments can be found below. The sustainable use and X The overall effect of this reform is expected to have a protection for water and positive effect to this objective through its associated marine resources investments. Additional information regarding the investments can be found below. The circular economy, X The overall effect of this reform is expected to have a including waste prevention positive effect to this objective through its associated and recycling investments. Additional information regarding the investments can be found below. Pollution prevention and X The overall effect of this reform is expected to have a control to air, water or land positive effect to this objective through its associated investments. Additional information regarding the investments can be found below. The protection and X The overall effect of this reform is expected to have a restoration of biodiversity positive effect to this objective through its associated and ecosystems investments. Additional information regarding the investments can be found below. 352 Investment 1 of Reform 1: Improving green skills to support the green transition Description The aim of the reform is to support modernization in green technologies in higher and vocational education, continuing education and retraining. Further training is provided to working people in sectors affected by the green revolution who need additional skills. As a result of the reform, the number of people who have the knowledge and skills to contribute to the Estonian green transition and a sustainable approach to the development of green skills in the education system as a whole will increase. The skilled workforce created by the reforms will introduce green technologies that will help companies and their production processes, including products and services, to be more environmentally and climate-friendly. The skills needed for a green transition are critical and contribute fully to the green transition, including making companies and thus economic activities more climate-neutral. The sectors most affected by the move towards carbon neutrality are: energy, transport, logistics, construction, industry, agriculture and forestry, but in reality, it affects virtually all areas. One of the partners, Estonian Qualifications Authority has prepared sectoral reports on the skills and labour demand forecasting system, which highlight skills that need to be given more attention in different areas. For example, the use of circular design principles in product development (environmentally friendly materials, sustainable use of resources, optimization of materials, management of production residues, etc.) and upcycling have been identified as critical skills in environmental protection and green economy. Also, the skills of calculating the environmental impact of a product throughout the life cycle of the product, the skills and knowledge of calculating the company's CO2 footprint. Knowledge of environmental regulations and the integration of requirements into production are also important. In the field of energy, these topics are important: renewable energy technologies and sources (e.g., distributed energy, wind and solar energy), increasing energy efficiency through ICT and green technologies, energy conversion and storage technologies, etc. The measure is described in the intervention field 027: support for businesses providing services to support the low carbon economy and resilience to climate change, including awareness raising measures. This measure has a 100% coefficient as supporting climate change objectives (i.e., climate change mitigation or adaptation) and 40% coefficient as supporting environmental objective (i.e. water and marine resources, the circular economy, pollution prevention and control, or biodiversity and ecosystems). Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has been environmental objectives selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Intervention field 027 describes this measure and supports 100% of this climate change objective. This investment 353  supports businesses providing services to support the low carbon economy and resilience to climate change, including awareness raising measures. The aim of this investment is to improve green skills at work places, which contribute to the reduction of carbon emissions, the reduction of energy use and the reduction of waste, including the wider introduction of the principles of the circular economy. The sectors most affected by the move towards carbon neutrality are: energy, transport, logistics, construction, industry, agriculture and forestry, but in reality, it affects virtually all areas. The planned activities must be supported by communication and raise the awareness of the importance of climate goals, the critical importance of green skills, and so on. Climate change adaptation X The investment will not negatively affect adaptation to climate change. The sustainable use and X Resources, including water, are used sustainably. protection for water and marine resources The use of circular design principles in product development (environmentally friendly materials, sustainable use of resources, optimization of materials, management of production residues, etc.) and upcycling have been identified as critical skills in environmental protection and green economy. The circular economy, X All the investments of the green transition into the business including waste prevention contribute to the achievement of the goals of climate and recycling neutrality, circular economy as well as the national energy and climate plan. In particular, investments will contribute to the transition to a circular economy and to climate change mitigation. The aim of this investment is to improve green skills at work places, which contribute to the reduction of carbon emissions and reduction of waste, including the wider introduction of the principles of the circular economy. The use of circular design principles in product development (environmentally friendly materials, sustainable use of resources, optimization of materials, management of production residues, etc.) and upcycling have been identified as critical skills in environmental protection and green economy. 354  The measure states that great attention must be paid in the reform to the development of green skills in jobs directly related to the green economy, e.g., waste management and recycling and also new industries and jobs created by the green revolution. Pollution prevention and X The important topics (in the general aim of the reform) in control to air, water or land the field of energy are: renewable energy technologies and sources (e.g., distributed energy, wind and solar energy), increasing energy efficiency through ICT and green technologies, energy conversion and storage technologies, etc. The measure is not expected to have a negative impact on pollution prevention and control. In general, promoting the education of green technologies and related environmental knowledge is expected to help prevent and control pollution by disseminating this information in the economy. The protection and X The reform of the green transition in the business sector will restoration of biodiversity contribute, among other things, to reducing the overall and ecosystems environmental impact and to use resources sustainably. The following is inferred in the measure: it is important that the valuation of resources and the use of natural resources, is to take into account both the conservation of biodiversity and the wider environmental and socio-economic impacts. The measure is not expected to have a negative impact on the protection and restoration of biodiversity and ecosystems. Investment 2 of Reform 1: Green technologies development programme Description The aim of the investment is to contribute to the green transition of the economy by promoting the development and spreading of innovative green technologies and solutions. The investment is supplemented by existing start-up development activities, emphasizing environmental aspects. As a result, there is a desire to increase the number of strong and research-intensive green technology companies and their success in the market. The investment will support the development of the start-up companies ecosystem, what will contribute to the growth of green technology-intensive businesses, the growth of company’s 355 competitiveness and innovation capacity, and the export of higher value-added products and services. Thanks to Estonia, several high-value start-ups have started (Skype, PlayTech, TransferWise, Bolt, Pipedrive, Skeleton Technologies), who contribute to the development and adoption of new technologies, to climate neutrality and also to the national economy. There is a desire to create such success stories in the field of green technology as well. The main activity of the investment is to develop the services of start-ups, incl. idea collection, incubation, business development, prototype development, piloting. And the supporting activity is to prepare the data to support green transition start-ups - data sources include a continuous surveillance network, drones, runway cameras, sensors, observations, aerial photography and laser scanning. Various information systems and applications have been developed for the collection, storage and processing of data in the area of government of the Ministry of the Environment. The measure is described in the intervention field 022: research and innovation processes, technology transfer and business cooperation focusing on promoting a low-carbon economy and resilience to and adapt to climate change. This measure has a 100% coefficient as supporting climate change objectives (i.e., climate change mitigation or adaptation) and 40% coefficient as supporting environmental objective (i.e., water and marine resources, the circular economy, pollution prevention and control, or biodiversity and ecosystems). Part 1 of the Checklist Please indicate which of No Detailed justification based on evidence if “No” has been the environmental selected? objectives below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Intervention field 022 describes this measure and supports 100% of this climate change objective. This investment is based on promoting the growth of green technology-intensive businesses, the competitiveness of companies, and the export of higher value-added products and services. These companies will contribute to their development and activity to climate neutrality and to achieve of climate and environmental goals and as a result – the CO2 footprint of the production/products of Estonian companies will decrease. The focus of the investment is on energy and resource efficiency, the promotion of the circular economy, new business models and digitalisation. 356 Climate change adaptation X The investment will not negatively affect adaptation to climate change either directly or indirectly. The sustainable use and X Resources, including water, are used sustainably. The protection for water and measure is not expected to negatively impact this objective marine resources directly or indirectly. The circular economy, X The focus of the investment is on energy and resource including waste prevention efficiency, the promotion of the circular economy, new and recycling business models and digitalisation. On of the area where to invest besides energy, construction and transportation, is circular economy and local raw materials (including secondary materials). The investment supports the objectives of the European Green Deal to transform the EU economy for a sustainable future also the goal of the long-term strategy "Estonia 2035" to achieve a climate-neutral economy by 2050 and the goal of ensuring that the Estonian economy is strong, innovative and responsible. In addition, the goal of Estonian national energy and climate plan 2030 is aimed at the need to prevent and reduce waste generation and develop a green technology investment program. The measure is not associated with a significant increase in GHG emissions. Pollution prevention and X The investments of the green transition in the business sector control to air, water or land will contribute, among other things, to reducing greenhouse gas emissions and increasing resource productivity by the potential of new solutions. The measure is not associated with significant negative impacts to pollution prevention and control either directly or indirectly. The protection and X The reform of the green transition in the business sector will restoration of biodiversity contribute, among other things, to reducing the overall and ecosystems environmental impact and promote sustainable resource use. Neither direct nor indirect negative effects to biodiversity or ecosystems are expected from this measure. As stated in the RRP for all of the green transition measures, it is important that the valuation of resources and the use of natural resources take into account both the conservation of biodiversity and the wider environmental and socio- economic impacts. 357 Investment 3 of Reform 1: Manufacturing company business model support Description The target group of the investment is all production companies located in Estonia. Support the business continuity of local (Estonian) production and support the readiness to ensure the product availability in a possible crisis situation in Estonia and their competitiveness in export markets. The investment supports the company in obtaining the necessary approvals and certificates for its target market and in bringing the companies and processes in line with sectoral standards and requirements. One of the impact indicators of the investment is the reduction of the company's and/or product's CO2 footprint. The measure is described in the intervention field 022: research and innovation processes, technology transfer and business cooperation focusing on promoting a low-carbon economy and resilience to and adapt to climate change. This measure has a 100% coefficient as supporting climate change objectives (i.e. climate change mitigation or adaptation) and 40% coefficient as supporting environmental objective (i.e. water and marine resources, the circular economy, pollution prevention and control, or biodiversity and ecosystems). Part 1 of the Checklist Please indicate which of No Detailed justification based on evidence if “No” has been the environmental selected? objectives below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Intervention field 022 describes this measure and this supports 100% of this climate change objective. This investment is based on innovation (additional investment in product development and certification), focusing on promoting a low-carbon economy and increasing cooperation between businesses and research/development institutions. The investment supports the achievement of climate and environmental goals and as a result – the CO2 footprint of the production/products of Estonian companies will decrease. Climate change adaptation X The investment will not negatively affect adaptation to climate change. The sustainable use and X Resources, including water, are used sustainably. As such, protection for water and this objective is not expected to be significantly impacted marine resources negatively. The circular economy, X All the investments of the green transition into the business including waste prevention contribute to the achievement of the goals of climate and recycling neutrality, circular economy as well as the national energy and climate plan. In particular, investments will contribute to 358  the transition to a circular economy and to climate change mitigation. The intervention logic of the investment will be discussed in the Estonian Industry 2030 Cooperation Council – it is a cooperation format uniting all business organizations and professional associations, which has been created to discuss the issues of industrial enterprises and to propose solutions. Industry 2030 is guided by the Industrial policy green book, which states, among other things, that investment in production must support the sustainable use of resources (including the circular economy). The measure entails investments contributing to the goals of several national development documents, including “Estonia 2035”, where the goals have been set to introduce the principles of the circular economy. Businesses need to improve resource efficiency, including energy efficiency, for example through industrial symbiosis, digitization and support for more resource-efficient technologies. New solutions will be created for more efficient use of raw materials (incl. reducing the use of primary raw materials and increasing the use of secondary raw materials). This will reduce the dependence of EU companies on resources from third countries. In addition, the reform will reduce the use of resources (including fossil fuels) by existing EU companies and create new solutions aimed at reducing the use of primary raw materials, including fossil fuels, and replacing them with raw materials from renewable sources. Pollution prevention and X The investments of the green transition in the business sector control to air, water or land will contribute, among other things, to reducing greenhouse gas emissions, reducing atmospheric pollution and other pollution, increasing waste recycling and reducing the overall environmental impact. The protection and X The reform of the green transition in the business sector will restoration of biodiversity contribute, among other things, to reducing the overall and ecosystems environmental impact and to use resources sustainably. As stated in the RRP for all of the green transition measures, it is important that the valuation of resources and the use of natural resources take into account both the conservation of biodiversity and the wider environmental and socio- economic impacts. 359 Investment 4 of Reform 1: Development and uptake of resource efficient green technologies Description Investment challenges and interventions are framed by the European Green Deal’s goal of achieving a climate-neutral, resource-efficient circular economy in the European Union by 2050 and making our economy sustainable. The aim of the investment is to promote the growth of research-intensive entrepreneurship, the competitiveness of companies, and the export of higher value-added products and services. At present, Estonia has low resource and energy efficiency, the economy is very energy-intensive and only a small part of SMEs takes steps to improve resource efficiency and environmental friendliness. In addition, the share of research and innovation companies is small, especially among SMEs, and there is also a lack of cooperation between research institutions and companies. The investment is divided into two measures: 1. Promoting resource efficient green technologies for industries - the aim of the RRP intervention is to bring out bigger and faster changes in the operation of existing companies by supporting larger and higher-impact projects that enable a green transition. 2. Valorisation of bioresources. Estonia is well equipped with bioresources, but the bottleneck is still low added value and a large share of raw material exports (e.g., unprocessed or lightly processed cereals, raw milk, wood). Therefore, instead of exporting local raw materials, it is necessary to increase its value and biomass processing capacity. The measure is described in the intervention field 022: research and innovation processes, technology transfer and business cooperation focusing on promoting a low-carbon economy and resilience to and adapt to climate change. This measure has a 100% coefficient as supporting climate change objectives (i.e., climate change mitigation or adaptation) and 40% coefficient as supporting environmental objective (i.e., water and marine resources, the circular economy, pollution prevention and control, or biodiversity and ecosystems). Part 1 of the Checklist Please indicate which of No Detailed justification based on evidence if “No” has been the environmental selected? objectives below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Intervention field 022 describes this measure (promote the growth of research-intensive entrepreneurship, the competitiveness of companies, and the export of higher value-added products and services) and supports 100% of this climate change objective. This investment is based on supporting companies to contribute to the development and uptake of new resource-efficient and climate neutral 360  technologies, the achievement of climate neutrality and also to national economic growth. The investment supports the achievement of climate and environmental goals and as a result – the CO2 footprint of the production/products of Estonian companies will decrease. In particular, investments will contribute to the transition to a circular economy and to climate change mitigation. It aims to move to a climate-neutral, resource-efficient circular economy by 2050. Climate change adaptation X The investment will not negatively affect adaptation to climate change either directly or indirectly. The sustainable use and X Resources, including water, are used sustainably. The protection for water and measure is not expected to negatively impact this objective marine resources directly or indirectly. The circular economy, X The program takes into account EU Green Deal initiatives, including waste prevention in particular the new EU Circular Economy Action Plan and and recycling the Industrial Strategy and the investment aims to move to a climate-neutral, resource-efficient circular economy by 2050. In Estonia national strategy “Estonia 2035” and the “Agriculture and Fisheries Development Plan 2030” (PõKa 2030) address these EU challenges, focusing on Estonian food, preserving the environment and biodiversity, the success of food sector companies and the viability of rural and coastal communities. Also “Estonian 2035” the goals have been set to introduce the principles of the circular economy. In addition, the goals of Estonian national energy and climate plan 2030, which is aimed at the need to prevent and reduce generation of waste and to develop the green technology investment program. The investment is in accordance with those plans. In addition the Common Agricultural Policy Strategic Plan (CAP) 2021-2027 will also prepare for interventions for raising the added value of bioresources, taking into account synergies and coherence with RRP green transition reforms. The measure is not associated with a significant increase in GHG emissions. The focus of the investment is not on waste management, but the development of a separate collection system for biowaste and the reduction of food waste are important issues. 361  Pollution prevention and X The investments of the green transition in the business sector control to air, water or land will contribute, among other things, to reducing greenhouse gas emissions, reducing atmospheric pollution and other pollution, increasing waste recycling and reducing the overall environmental impact. The investment in the valorisation of bioresources will increase the share of renewable energy and introducing zero- emission fuels will reduce greenhouse gas and other pollutant emissions compared to fossil fuel-based energy, leading to significant improvements in ambient air and water quality in the long run. The measure is not associated with significant negative impacts to pollution prevention and control either directly or indirectly. The protection and X The reform of the green transition in the business sector will restoration of biodiversity contribute, among other things, to reducing the overall and ecosystems environmental impact and promote sustainable resource use. Neither direct nor indirect negative effects to biodiversity or ecosystems are expected from this measure. As stated in the RRP for all of the green transition measures, it is important that the valuation of resources and the use of natural resources take into account both the conservation of biodiversity and the wider environmental and socio- economic impacts. Investment 5 of Reform 1: Greentech Fund Description The aim of the Greentech Fund is to help to develop new green technologies in strategic areas (energy, agriculture, food industry, transport and logistics, materials and chemical industries, environment) and to finance innovative research-intensive green technology companies. These activities have the potential to contribute to solving environmental problems or to the development and commercialization of new products, services or technologies that reduce or capture greenhouse gas emissions, or are based on eco-design requirements. The Greentech Fund provides funding to companies established and operating in different development phases and sectors, whose products, services or processes are characterized by research-intensive green technology. In addition, it gives high added value and has a positive impact on Estonia's economic growth and international competitiveness. Up to 75 companies receive funding through the Greentech Fund. 362 The measure is described in the intervention field 027: support for businesses providing services to support the low carbon economy and resilience to climate change, including awareness raising measures. This measure has a 100% coefficient as supporting climate change objectives (i.e. climate change mitigation or adaptation) and 40% coefficient as supporting environmental objective (i.e. water and marine resources, the circular economy, pollution prevention and control, or biodiversity and ecosystems). Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has been environmental objectives selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Intervention field 027 describes this measure and supports 100% of this climate change objective. This investment supports businesses providing services to support the low carbon economy and resilience to climate change, including awareness raising measures. By investing in new technological solutions, Estonia can take a step closer to a climate-neutral and circular economy, contribute to the fulfilment of global sustainable development and climate goals. The aim of the Greentech Fund is to help to develop new green technologies in strategic areas (energy, agriculture, food industry, transport and logistics, materials and chemical industries, environment) and to finance innovative, research-intensive green technology companies. These activities have the potential to contribute to solving environmental problems or to the development and commercialization of new products, services or technologies that reduce or capture greenhouse gas emissions, or are based on eco-design requirements. Climate change adaptation X The investment will not negatively affect adaptation to climate change. The sustainable use and X The measure is not associated with direct or indirect protection for water and negative effects to the sustainable use of water and marine marine resources resources. 363  The circular economy, X All the investments of the green transition into the business including waste prevention contribute to the achievement of the goals of climate and recycling neutrality, circular economy as well as the national energy and climate plan. In particular, investments will contribute to the transition to a circular economy and to climate change mitigation. By investing in new technological solutions, Estonia can take a step closer to a climate-neutral and circular economy, contribute to the fulfilment of global sustainable development and climate goals. For example the investment contributes to the goals of several national development documents, including “Estonia 2035”, where the goals have been set to introduce the principles of the circular economy. The Fund makes it possible to solve environmental problems and achieve a climate-neutral circular economy by making investments in companies that create a technological breakthrough and thus contribute to the development of the local capital market and business environment. Pollution prevention and X These activities have the potential to contribute to solving control to air, water or land environmental problems or to the development and commercialization of new products, services or technologies that reduce or capture greenhouse gas emissions, or are based on eco-design requirements. The protection and The reform of the green transition in the business sector will restoration of biodiversity contribute, among other things, to reducing the overall and ecosystems environmental impact and to use resources sustainably. The following is inferred in the measure: it is important that the valuation of resources and the use of natural resources take into account both the conservation of biodiversity and the wider environmental and socio-economic impacts. Reform 2: Promoting the uptake of integrated hydrogen technologies Description There is 1 investment in this reform - Creating conditions and opportunities for the uptake of green hydrogen technologies based on renewable energy. Hydrogen can be used as a feedstock, fuel and energy carrier and storage, offering different applications for reducing CO2 emissions in the industrial, transport, energy and construction sectors and creating synergies between different sectors in the transition to a more 364 environmentally friendly economic model. The purpose of the reform is to accelerate the introduction, production and consumption of green hydrogen on the market and to test complete hydrogen chains from hydrogen production to final consumption in Estonian conditions within the framework of pilot projects. The electricity used to produce hydrogen must be produced from renewable energy, and the consumption of green hydrogen must take place in Estonia. The largest source of greenhouse gas emissions in Estonia is the energy sector. Reducing carbon emissions from the energy sector is an important part of climate policy and the transport sector is also a priority. For example, the role of green hydrogen in reducing emissions can be significant for heavy goods vehicles, long-distance buses and ferries. To develop the production of hydrogen from renewable energy sources, there is a need for the construction of suitable infrastructure and to promote the consumption of hydrogen consumption. Please indicate which of No Detailed justification based on evidence if “No” has been the environmental selected? objectives below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change X The reform does not have a significantly negative effect on mitigation this objective. Please see the analysis of the associated investment below for more information. Climate change X The reform does not have a significantly negative effect on adaptation this objective. Please see the analysis of the associated investment below for more information. The sustainable use and X The reform does not have a significantly negative effect on protection for water and this objective. Please see the analysis of the associated marine resources investment below for more information. The circular economy, X The reform does not have a significantly negative effect on including waste this objective. Please see the analysis of the associated prevention and recycling investment below for more information. Pollution prevention and X The reform does not have a significantly negative effect on control to air, water or this objective. Please see the analysis of the associated land investment below for more information. Investment 1 of Reform 2: Creating conditions and opportunities for the uptake of green hydrogen technologies based on renewable energy Description 365 Hydrogen can be used as a feedstock, fuel and energy carrier and storage, offering different applications for reducing CO2 emissions in the industrial, transport, energy and construction sectors and creating synergies between different sectors in the transition to a more environmentally friendly economic model. The purpose of the reform is to accelerate the introduction, production and consumption of green hydrogen on the market and to test complete hydrogen chains from hydrogen production to final consumption in Estonian conditions within the framework of pilot projects. The measure is described in the intervention field 022: research and innovation processes, technology transfer and business cooperation focusing on promoting a low-carbon economy and resilience to and adapt to climate change. This measure has a 100% coefficient as supporting climate change objectives (i.e. climate change mitigation or adaptation) and 40% coefficient as supporting environmental objective (i.e. water and marine resources, the circular economy, pollution prevention and control, or biodiversity and ecosystems). Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Intervention field 022 describes this measure and supports 100% of this climate change objective. This investment is based on the acceleration of the introduction, production and consumption of green hydrogen using renewable energy (The electricity used to produce hydrogen must be produced from renewable energy). The production and use of green hydrogen reduce GHG emissions by reducing the use of fossil fuel-based energy and therefore contributing to meet climate goals. Climate change adaptation X The investment is not expected to negatively affect adaptation to climate change. The sustainable use and X By using renewable energy there is a significant protection for water and improvement in water quality in the long run. The used marine resources water is returned to the environment and does not release pollutants into the environment. Thus, the status of surface water and groundwater is not affected. Renewable energy production involves some disturbance to the natural environment, but disturbance 366  is minimized through appropriate planning and environmental impact assessments. Production of hydrogen is associated with high use of water (especially “green hydrogen” which is made by the electrolysis of water). However, water use in this kind of production is expected to be no more intensive than the water use in oil shale production (the existing primary energy source in Estonia). In addition, water exiting hydrogen fuel engines does not need to be treated, unlike wastewater produced from oil shale production, and can return to the water supply much more rapidly. The circular economy, X In the development of hydrogen technologies, materials including waste prevention and substances are introduced in such a way that they and recycling can be recycled at the end of the product's life cycle and thus reused, i.e., on a maximum circular basis. All the investments of the green transition into the business contribute to the achievement of the goals of climate neutrality, circular economy as well as the national energy and climate plan. In particular, investments will contribute to the transition to a circular economy and to climate change mitigation. Pollution prevention and X Increasing the share of renewable energy and control to air, water or land introducing zero-emission fuels will reduce GHG and other pollutant emissions compared to fossil fuel-based energy, leading to significant improvements in ambient air and water quality in the long run. Water is also needed to produce hydrogen, but it is returned to the environment and does not emit pollutants into the environment. Thus, the status of surface water and groundwater is not affected. The protection and X Renewable energy production involves some restoration of biodiversity disturbance to the natural environment, but disturbance and ecosystems is minimized through appropriate planning and environmental impact assessments. And the reform of the green transition in the business sector will contribute, among other things, to reducing the overall environmental impact and to use resources sustainably. The following is inferred in the measure: it is important that the valuation of resources and the use of natural 367  resources take into account both the conservation of biodiversity and the wider environmental and socio- economic impacts. Component 3: E-Estonia Reform 1: Establishment and development of a division center for data management and open data DESCRIPTION A new competency/division center will be launched and staffed within Statistics Estonia, which will deal with the following: development of a system of data management requirements and classifications; guidance and counselling in the field of data management (incl. proper implementation of data management in other institutions, training, etc.); managing an overview of country data; initiatives and support activities to improve data quality and open data; launching data repositories; etc. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The measure is designed to promote ICT solutions of E- governance that may result also development of ICT infrastructure. The measure is not directly designed to finance purchase of equipment such as server equipment, which is related to cloud technology and is associated with potential GHG emissions. Although the measure may have some indirect relation to server installations and GHG emissions, these emissions are not expected to be significant compared to similar projects carried out in other economic sectors and member states, especially as the directly supported activities are necessary for competition and resilience in a post-pandemic economy. Climate change adaptation X The measure is not associated with installations of infrastructure or introduction of skills that are expected to result in maladaptation to the climate. 368  The sustainable use and X This measure does not directly support installations of protection for water and infrastructure that could cause significant damage to water marine resources or marine resources. In addition, potential indirect effects such as installation of server equipment, are not associated with emissions that typically affect these resources. The circular economy, X The measure is designed to promote the organization, including waste prevention effectiveness and technical output of Statistics Estonia, and recycling and has negligible effect on waste generation and resource use (it is not designed for the purchase of physical IT infrastructure). In addition, increased digitalization of government services in general is projected to result in higher efficiency use of materials and products. Therefore, the measure is not expected to impact this environmental objective. Pollution prevention and X The measure is not associated with increased pollution to control to air, water or land air, water or land (including direct and indirect effects). The protection and restoration X The measure is not directly or indirectly associated with of biodiversity and changes to biodiversity and ecosystems. ecosystems REFORM 2: DEVELOPMENT OF PREDICTABLE EVENT SERVICES FOR INDIVIDUALS DESCRIPTION The activities related to the measure are designed to fulfil the following objectives: ● Estonia is the first country in the world where public services come to you when you need them. ● Public services are offered to users as a seamless service based on their life or business event. Whenever possible, the state itself signals to people when they are entitled to a benefit or need to fulfil an obligation. ● When providing public services, the user is asked for the same data only once, unless there is a good reason to request the data twice. ● All this reduces administrative burdens and improves service satisfaction. In 2020, a thorough basic analysis of the possibilities of developing private event services was completed (incl. Service mapping, architectural and administrative model proposals, ie the reform concept) and the designs and prototyping of the first event services have been ordered as preliminary projects. At the Cabinet meeting in December 2020, the Government of the Republic approved the event services development plan (incl. 10 services to be developed and their order). This plan was drawn up in conjunction with the public authorities responsible for the services directly involved in these events. Based on the approved plan, it can be started immediately in 2021 under the coordination of the 369 MEAC. RIA also participates in the work, developing the so-called gateway to event services in the form of eesti.ee, ie the state portal. A core team will be formed for both by the time of the reform, which will organize the necessary development and ensure technical readiness. Service designs, technical analyses and IT developments are outsourced. A comprehensive view of event services will be developed at eesti.ee, ie the citizen portal. There will also be collaboration with external experts and researchers to launch future pilot projects for predictable services, identify new applications, etc. In addition, marketing and communication activities will be carried out to provide users with information on new opportunities and the organization of services. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The measure is designed to promote ICT solutions of E- governance that may result also development of ICT infrastructure. The measure is not directly designed to finance purchase of equipment such as server equipment, which is related to cloud technology and is associated with potential GHG emissions. Although the measure may have some indirect relation to server installations and GHG emissions, these emissions are not expected to be significant compared to similar projects carried out in other economic sectors and member states, especially as the directly supported activities are necessary for competition and resilience in a post-pandemic economy. Climate change adaptation X The measure is not associated with installations of infrastructure or introduction of skills that are expected to result in maladaptation to the climate. In addition, the increased adoption of cloud computing technology has the potential to increase resilience of government organisations in cases where climate risks cause disruptions such as power outages. The sustainable use and X This measure does not directly support installations of protection for water and infrastructure that could cause significant damage to marine resources water or marine resources. In addition, potential indirect effects such as installation of server equipment, are not 370  associated with emissions that typically affect these resources. The circular economy, X The measure is designed to promote the development of including waste prevention a government IT system affecting individual citizens, and recycling and has negligible effect on waste generation and resource use (it is not designed for the purchase of physical IT infrastructure). In addition, increased digitalization of government services in general is projected to result in higher efficiency use of materials and products. Therefore, the measure is not expected to impact this environmental objective. Pollution prevention and X The measure is not associated with increased pollution to control to air, water or land air, water or land (including direct and indirect effects). The protection and restoration X The measure is not directly or indirectly associated with of biodiversity and changes to biodiversity and ecosystems. ecosystems REFORM 3: DEVELOPMENT OF ENTREPRENEURIAL EVENT SERVICES AND DIGITAL GATEWAY DESCRIPTION The activities related to the measure will fulfil the following objectives: ● Public services aimed at entrepreneurs are offered as one smooth and maximally proactive service based on the entrepreneur's as a user's business event and taking into account the user's needs. ● Reliable information for businesses and access to public e-services are concentrated in a single technologically capable and user-friendly web environment to make it easy and convenient for the company to communicate with the public sector based on the company's specific business events (eg start-up, financing, export). ● The reform will enable entrepreneurs to save time in communicating with the public sector, create equal opportunities in business, increase the capacity of employees and satisfaction with the consumption of public services. ● The reform creates an image of an open and transparent business environment, makes the communication of the public sector with entrepreneurs and the provision of services more efficient, and reduces the burden on the entrepreneur in the communication with the public sector. The administrative burden of the company on the public sector is reduced. ● The reform provides a comprehensive overview of the opportunities offered by the public sector and the obligations imposed on entrepreneurs, which enables entrepreneurs to make better management decisions. Satisfaction with e-services is improving. ● The Estonian state properly implements the obligations of the EU's single digital gateway, including the cross-border exchange of information, guaranteed access to procedures and documents, and eIDAS-notified eID owners from all over Europe. This will reduce the 371 administrative burden of cross-border business and movement, which will promote the functioning of the internal market. In the course of the event analysis of the company's event services and digital gateway, which was completed in 2020, a development and action plan was created to realize the vision, which includes the activities necessary to reach the investment goal. Service designs, technical analyses and IT developments, investments in the infrastructure necessary for the provision of services are generally outsourced (incl. If necessary by the owners of partial services). However, in order to make the work smoother and faster, temporary jobs (portfolio manager, product managers, project managers, analysts, architects, developers, etc.) necessary for the implementation of the investment will be created in MKM and RIA during the investment period. There will also be collaboration with external experts and researchers to launch future pilot projects for predictable services, identify new applications, etc. Marketing and communication activities are carried out for target groups to communicate information related to the investment and to involve stakeholders. In order to meet the requirements of the EU's unified digital gateway, RIA develops the necessary services, interfaces, etc. on the basis of eesti.ee and coordinated by the MEAC. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The measure is designed to promote ICT solutions of E- governance that may result also development of ICT infrastructure. The measure is not directly designed to finance purchase of equipment such as server equipment, which is related to cloud technology and is associated with potential GHG emissions. Although the measure may have some indirect relation to server installations and GHG emissions, these emissions are not expected to be significant compared to similar projects carried out in other economic sectors and member states, especially as the directly supported activities are necessary for competition and resilience in a post-pandemic economy. Climate change adaptation X The measure is not associated with installations of infrastructure or introduction of skills that are expected to result in maladaptation to the climate. In addition, the increased adoption of cloud computing technology has the potential to increase resilience of government 372  organisations in cases where climate risks cause disruptions such as power outages. The sustainable use and X This measure does not directly support installations of protection for water and infrastructure that could cause significant damage to marine resources water or marine resources. In addition, potential indirect affects such as installation of server equipment, are not associated with emissions that typically affect these resources. The circular economy, X The measure is designed to promote the development of including waste prevention a government IT system affecting entrepreneurial events, and recycling and has negligible effect on waste generation and resource use (it is not designed for the purchase of physical IT infrastructure). In addition, increased digitalization of government services in general is projected to result in higher efficiency use of materials and products. Therefore, the measure is not expected to impact this environmental objective. Pollution prevention and X The measure is not associated with increased pollution to control to air, water or land air, water or land (including direct and indirect effects). The protection and restoration X The measure is not directly or indirectly associated with of biodiversity and changes to biodiversity and ecosystems. ecosystems INVESTMENT 1: #BUREAUCRAT PROGRAM (NATIONAL VIRTUAL ASSISTANT PLATFORM AND ECOSYSTEM) DESCRIPTION The measure aims to fullfill the following objectives: ● Carrying on the development and implementation of a pilot project which has been initiated in order to develop a chat-based artificial intelligence/virtual assistant for all major government services ● The most used and important information services and direct public services are interfaced with the bureaucracy, ie the national ecosystem of virtual assistants. In this way, the user can consume all public services without any special knowledge. ● All this reduces administrative burdens and improves satisfaction with services - people's use of public services is radically easier and more accessible. In 2020, the # Bureaucrat's vision was completed and pilot projects were started to clarify the feasibility of implementing the vision - they are coming to an end at the beginning of 2021. Based on the pilot projects, a plan for the development of the # bureaucratic platform and the interface of various services to be implemented with this investment is planned under the 373 leadership of the Ministry of Economic Affairs and Communications (MEAC). However, it is also necessary to contribute to the development of basic technology or speech technology application, corresponding private sector cooperation projects, national machine learning infrastructure, etc. with IT investments and to continue the next phase of pilot projects, including cooperation with other countries, private sector and universities. In order to manage the investment, ie various developments, a core team will be formed at MEAC and the Estonian Information System Authority (RIA), which will lead the planning and implementation of projects. In the field of language technology, co-operation is established with the Estonian Language Institute and the Ministry of Education and Research. Direct analysis and development work is outsourced to external experts and companies. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The measure is designed to promote ICT solutions of E- governance that may result also development of ICT infrastructure. The measure is not directly designed to finance purchase of equipment such as server equipment, which is related to cloud technology and is associated with potential GHG emissions. Although the measure may have some indirect relation to server installations and GHG emissions, these emissions are not expected to be significant compared to similar projects carried out in other economic sectors and member states, especially as the directly supported activities are necessary for competition and resilience in a post-pandemic economy. Climate change adaptation X The measure is not associated with installations of infrastructure or introduction of skills that are expected to result in maladaptation to the climate. In addition, the increased adoption of cloud computing technology has the potential to increase resilience of government organisations in cases where climate risks cause disruptions such as power outages. The sustainable use and X This measure does not directly support installations of protection for water and infrastructure that could cause significant damage to marine resources water or marine resources. In addition, potential indirect affects such as installation of server equipment, are not 374  associated with emissions that typically affect these resources. The circular economy, X The measure is designed to promote the development of including waste prevention a government IT system affecting all citizens, and has and recycling negligible effect on waste generation and resource use (it is not designed for the purchase of physical IT infrastructure). In addition, increased digitalization of government services in general is projected to result in higher efficiency use of materials and products. Therefore, the measure is not expected to impact this environmental objective. Pollution prevention and X The measure is not associated with increased pollution to control to air, water or land air, water or land (including direct and indirect effects). The protection and restoration X The measure is not directly or indirectly associated with of biodiversity and changes to biodiversity and ecosystems. ecosystems REFORM 4: RESTRUCTURING OF BASIC DIGITAL STATE SERVICES AND SECURE TRANSITION TO CLOUD INFRASTRUCTURE DESCRIPTION The model of the transition to basic or shared service provision of basic services in the digital state is under discussion by the government. According to the decision of the government, the MEAC is preparing an action plan for the transition. Its implementation includes, among other things, the establishment and start-up of a new state basic service provider agency within the area of government of the MEAC, including manning and development of services - to which other agencies will hand over their services and equipment for organization and management. The new IT institution and its team will also support other institutions in the transition technically, eg with migration and other preparations. The shared server service provider launches and develops, among other things, the provision of a shared cloud service. This includes both greater involvement of the private cloud infrastructure (eg the construction of a corresponding marketplace and service intermediation) as well as the development of the national private cloud capability on the existing pilot. In the next stage, the country's own private cloud will also be sufficiently compatible with the EU cloud federation. The key activity is advising and providing technical support to other agencies in implementing the solutions in the cloud by the respective team. Specific hardware and software solutions are outsourced. In 2017-2020, the Estonian state carried out a pilot project of the data embassy concept to test 375 the achievement of these goals - 10 critical databases were housed in a data embassy established in the Luxembourg state data center under the control of the Estonian state on the basis of cloud technology. On the basis of the pilot project, an action plan has been prepared for the construction of a data embassy, including the establishment of the operational capacity of important information systems, the expansion of the range of databases covered, etc. The investment here is to implement this action plan in the coming years in order to take the capacity of the data embassy to a new level and further develop it. The data embassy will henceforth function as an extension of the state's private cloud and server infrastructure (so-called additional location outside the borders of Estonia), and the institution of the shared service provider is responsible for its establishment and operation. The role of the MEAC is to coordinate these activities and, if necessary, to develop related policies (if, for example, legal changes are needed to establish a shared service organization or a private cloud service). Part 1 of the Checklist Please indicate which of the Yes No Detailed justification based on evidence if “No” environmental objectives has been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Climate change adaptation X The measure is not associated with installations of infrastructure or introduction of skills that are expected to result in maladaptation to the climate. In addition, the increased adoption of cloud computing technology has the potential to increase resilience of government organisations in cases where climate risks cause disruptions such as power outages. The sustainable use and X This measure does not directly support protection for water and installations of infrastructure that could cause marine resources significant damage to water or marine resources. In addition, potential indirect affects such as installation of server equipment, are not associated with emissions that typically affect these resources. 376  The circular economy, X including waste prevention and recycling Pollution prevention and X The measure is not associated with increased control to air, water or land pollution to air, water or land (including direct and indirect effects). . The protection and restoration X The measure is not directly or indirectly of biodiversity and associated with changes to biodiversity and ecosystems ecosystems. Part 2 of the Checklist Climate change mitigation Question No Detailed justification based on evidence Is the measure X The measure is designed to promote ICT solutions of E-governance expected to lead that will likely result in some development and installation of cloud to significant technology and related server equipment, which are associated with GHG emissions? GHG emissions. Although the measure may result in some new development and installation of this infrastructure, it is not a primary objective or expected result of the measure. The measure is primarily aimed at creating a combined server centre/building/service providor, to which existing server equipment from other government buildings will be relocated to. In addition, existing cloud technology in the Estonian government also relies partially on large-scale third-party data centres operated in the private sector, which are known to be more efficient than smaller scale data centres as far as power usage goes. As such, the additional purchase of server infrastructure is expected to be relatively small in capacity. Although the measure may have some relation to server installations and GHG emissions, these emissions are not expected to be significant compared to similar projects carried out in other economic sectors and member states, especially as the directly supported activities are necessary for competition and resilience in a post-pandemic economy. The transition to as circular economy, including waste prevention and recycling Question No Detailed justification based on evidence 377  Is the measure expected to X If a building is constructed to house the new data centre, lead to a significant some construction wastes will be associated with the increase in the generation, measure, however the amounts expected are negligible. In incineration or disposal of addition, although some e-waste will be generated as part waste, with the exception of the amortization and decommissioning of cloud of the incineration of non- equipment (depending on what percentage of the cloud is recyclable hazardous actually stored in government-owned servers as opposed to waste? private sector servers), these wastes will be not be large in quantity compared to that of large corporations or industrial sources of waste. In addition, these e-wastes will be subject to proper recycling procedures. As such, the measure is not expected to significantly harm this objective. Is the measure expected to X As the measure involved the purchase of IT infrastructure at lead to significant some level, and this infrastructure contains heavy metals, inefficiencies in the direct some strain on resource use is projected. However, given the or indirect use of any high value use of the resources, in addition to the fact that natural resource108 at any part of the IT service center will use private sector cloud stage of its life cycle which infrastructure (which represents an efficiency sharing of are not minimised by resources), the measure is not expected to significantly harm adequate measures109? this objective. Is the measure expected to X Given that the measure is designed to support the cause significant and long- development of high-value, transparent and efficiency- term harm to the driven digital systems, and given that the resulting e-wastes environment in respect to are expected to largely be recycled, the measure is not the circular economy110? expected to cause significant and long-term harm to the environment in respect to the circular economy. REFORM 5: MONEY LAUNDERING DATA BUREAU IT INVESTMENTS DESCRIPTION The activities related to the measure fulfil the following objectives: Acquire the development of an appropriate IT system that detects and enables the prompt response to concentrations or redistributions of activities, with a view to quickly identifying possible money laundering schemes and channels. According to the previously prepared 108 Natural resources comprise energy, materials, metals, water, biomass, air and land. 109 For instance, inefficiencies can be minimised by significantly increasing the durability, reparability, upgradability and reusability of products or by significantly reducing resources through the design and choice of materials, facilitating repurposing, disassembly and deconstruction, in particular to reduce the use of building materials and promote the reuse of building materials. Additionally, transitioning to ‘product-as-a-service business models and circular value chains with the aim of keeping products, components and materials at their highest utility and value for as long as possible. A significant reduction in the content of hazardous substance in materials and products, including by replacing them with safer alternatives. Significantly reducing food waste in the production, processing, manufacturing or distribution of food. 110 Please refer to Recital 27 of the Taxonomy Regulation for more information on the circular economy objective. 378 analyzes, carry out the procurement / order development of the IT system, if necessary in different stages and in cooperation with different institutions. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The measure is designed to promote ICT solutions of E- governance that may result also development of ICT infrastructure. The measure is not directly designed to finance purchase of equipment such as server equipment, which is related to cloud technology and is associated with potential GHG emissions. Although the measure may have some indirect relation to server installations and GHG emissions, these emissions are not expected to be significant compared to similar projects carried out in other economic sectors and member states, especially as the directly supported activities are necessary for competition and resilience in a post-pandemic economy. Climate change adaptation X The measure is not associated with installations of infrastructure or introduction of skills that are expected to result in maladaptation to the climate. In addition, the increased adoption of cloud computing technology has the potential to increase resilience of government organisations in cases where climate risks cause disruptions such as power outages. The sustainable use and X This measure does not directly support installations of protection for water and infrastructure that could cause significant damage to marine resources water or marine resources. In addition, potential indirect effects such as installation of server equipment, are not associated with emissions that typically affect these resources. 379  The circular economy, X The measure is designed to promote the development of including waste prevention a digital money laundering prevention scheme, and has and recycling negligible effect on waste generation and resource use (it is not designed for the purchase of physical IT infrastructure). In addition, increased digitalization of government services in general is projected to result in higher efficiency use of materials and products. Therefore, the measure is not expected to impact this environmental objective. Pollution prevention and X The measure is not associated with increased pollution to control to air, water or land air, water or land (including direct and indirect effects). . The protection and restoration X The measure is not directly or indirectly associated with of biodiversity and changes to biodiversity and ecosystems. ecosystems INVESTMENT 2 OF REFORM 5: REAL-TIME STRATEGICAL ANALYSIS SYSTEM DESCRIPTION The activities related to the measure fulfil the following objectives: Acquire the development of an appropriate IT system that detects and enables the prompt response to concentrations or redistributions of activities, with a view to quickly identifying possible money laundering schemes and channels. According to the previously prepared analyzes, carry out the procurement / order development of the IT system, if necessary in different stages and in cooperation with different institutions. Step 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The measure is designed to promote ICT solutions of E- governance that may result also development of ICT infrastructure. The measure is not directly designed to finance purchase of equipment such as server equipment, which is related to cloud technology and is associated with potential GHG emissions. Although the measure 380  may have some indirect relation to server installations and GHG emissions, these emissions are not expected to be significant compared to similar projects carried out in other economic sectors and member states, especially as the directly supported activities are necessary for competition and resilience in a post-pandemic economy. Climate change adaptation X The measure is not associated with installations of infrastructure or introduction of skills that are expected to result in maladaptation to the climate. In addition, the increased adoption of cloud computing technology has the potential to increase resilience of government organisations in cases where climate risks cause disruptions such as power outages. The sustainable use and X This measure does not directly support installations of protection for water and infrastructure that could cause significant damage to marine resources water or marine resources. In addition, potential indirect effects such as installation of server equipment, are not associated with emissions that typically affect these resources. The circular economy, X The measure is designed to promote the development of including waste prevention a digital money laundering prevention scheme, and has and recycling negligible effect on waste generation and resource use (it is not designed for the purchase of physical IT infrastructure). In addition, increased digitalization of government services in general is projected to result in higher efficiency use of materials and products. Therefore, the measure is not expected to impact this environmental objective. Pollution prevention and X The measure is not associated with increased pollution to control to air, water or land air, water or land (including direct and indirect effects). The protection and restoration X The measure is not directly or indirectly associated with of biodiversity and changes to biodiversity and ecosystems. ecosystems INVESTMENT 3: CONSTRUCTION OF HIGH BANDWIDTH BROADBAND NETWORKS DESCRIPTION The activities related to the measure fulfill the following objectives: set up support measures to help build high-capacity broadband networks in areas of market failure and achieve the connectivity objectives set out in Chapter 5. Implementation: In order to implement the investment, a support measure will be created, from 381 which communication companies and construction companies associated with the construction of communication networks can apply for support. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the Yes No Detailed justification based on evidence if “No” environmental objectives has been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Climate change adaptation X The measure is not associated with installations of infrastructure or introduction of skills that are expected to result in maladaptation to the climate as compared to present situation. In addition, the increased adoption of better connections has the potential to increase resilience of society in cases where climate risks cause disruptions such as power outages. The sustainable use and X This measure does not directly support protection for water and installations of infrastructure that could cause marine resources significant damage to water or marine resources. In addition, potential indirect effects such as installation of connection cables equipment, are not associated with emissions that typically affect these resources. The circular economy, X Increased digital connectivity has neutral direct including waste prevention effect on circular economy, indirectly better and recycling digital services can result better digital communities promoting circulation and reuse. Therefore, the measure is not expected to impact this environmental objective. Pollution prevention and X The measure is not associated with increased control to air, water or land pollution to air, water or land (including direct and indirect effects). The protection and restoration X of biodiversity and ecosystems 382 Part 2 of the Checklist Climate change mitigation Question No Detailed justification based on evidence Is the measure X The measure is designed to promote development of ICT physical expected to lead infrastructure in remote areas. The usual solution is based on the use to significant of existing communication and power supply corridors and (partly) GHG emissions? also installations. For new installations, which are projected to involve the construction of both above-ground and below-ground connection lines, the primary factors affecting GHG emissions will be GHG emissions released during construction. These construction-related emissions are temporary by nature. In addition, increased power use as a result of increased connectivity is expected to be negligible. As such, the measure is not expected to result in a significant negative impact to climate change mitigation. The protection and restoration of biodiversity and ecosystems Question No Detailed justification based on evidence Is the measure expected to be: X Some negative effects to surrounding ecosystems may be associated with the installation of brand new above- (i) significantly ground and especially below-ground connectivity line detrimental to the good installations. However, these types of projects are condition and subject to environmental impact assessment (EIA) resilience of regulations by law. EIA’s associated with future projects ecosystems; 111 or completed under the measure are expected to provide sufficient mitigation procedures as to avoid significant (ii) detrimental to the damage to ecosystems and habitats. In addition, the conservation status of construction effects of these projects are temporary by habitats and species, nature. Whatever (negligible) damages may be sustained including those of by the surrounding environment are typically returned to Union interest? a normal state by process of natural attenuation. As such, the measure is not expected to pose a risk for significant impact to this objective. 111 In line with Art.2(16) of the Taxonomy Regulation, “‘good condition’ means, in relation to an ecosystem, that the ecosystem is in good physical, chemical and biological condition or of a good physical, chemical and biological quality with self-reproduction or self-restoration capability, in which species composition, ecosystem structure and ecological functions are not impaired;” 383  Component 4: Energy and Efficiency REFORM 3: IMPROVING REGULATION RELATING TO THE CONSTRUCTION OF RENEWABLE ENERGY PRODUCTION UNITS DESCRIPTION New renewable energy production units are needed to transition to climate-neutral energy production in Estonia. The most cost-effective solution for Estonia is wind generators. The significant procedural processes and assessments related to the of renewable energy production units to avoid negative effects can exceed years. In Estonia, during the administrative procedures of energy unit construction preparations several individual administrative decisions are made by the competent authorities. In the wind of climate neutrality trends, it is useful to review existing legal procedures and legislation in cooperation with the relevant authorities (and in the light of developer feedback), and to make corrections if necessary. The purpose of the reform is to ensure that legislation and procedures relating to the construction of renewable energy production units are relevant and understandable for potential developers and stakeholders. As a result of the activities carried out within the framework of the reform, the draft amendments necessary to boost the construction of renewable energy production facilities (guidance materials, draft legislation, etc.) shall be amended and published / entered into force no later than in the fourth quarter of 2023. There are 3 investments planned in parallel the regulation improvement: 1. Electricity grid strengthening program to increase renewable energy production capacity and adapt to climate change (eg storms). With the help of the investment support (support rate up to ~ 44%) an additional 310 MW capacity to connect renewable energy production units to the grid will be available by 2026 at the latest. 2. Program to boost energy production in industrial areas. With the help of the investment support (support rate up to 50%), an additional 50 MW capacity to build renewable energy production unit at industrial areas will be created in Estonia by 2026 at the latest. 3. Pilot energy storage program. Through the investment support (subsidy rate up to 30%),> 60,000 m3 of heat storage capacity and 20 MW electricity storage capacity will be available under the pilot program by 2026 at the latest. Step 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives below been selected? are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation x New guidance materials and legislation updates for simplifying the current administrative multilevel procedures have positive effects to climate change mitigation, because it helps to speed up the exploitation 384  the renewable energy production units and reach the Estonian climate neutrality goals. Climate change adaptation x No adverse impacts to this objective from the measure were identified. The sustainable use and x No adverse impacts to this objective from the measure protection for water and marine were identified. resources The circular economy, x No adverse impacts to this objective from the measure including waste prevention and were identified. recycling Pollution prevention and control x No adverse impacts to this objective from the measure to air, water or land were identified. The protection and restoration x No adverse impacts to this objective from the measure of biodiversity and ecosystems were identified. INVESTMENT 1: RENOVATION GRANT FOR APARTMENT BUILDINGS DESCRIPTION Approximately 70% of the Estonian population lives in apartment buildings and a large part of them were built from 1971-1990. Often apartment buildings built during this period are not energy efficient or sustainably renovated. Therefore, the design life of these buildings (50 years) has expired. If the renovation of apartment buildings does not increase, by 2030, about 200,000 inhabitants will live in end-of-life housing. The aim of the renovation is to ensure decent living conditions, energy efficiency and quality housing. Renovation support supports comprehensive renovation to increase the energy efficiency of a building, extend its useful life and improve the indoor climate. The support is intended for apartment associations and local governments. The measure is implemented in all regions and grants are distributed so that higher amounts of support go to areas with lower real estate value: 30% larger cities (Tallinn and Tartu), 40% areas around the largest cities and smaller cities (Viljandi, Haapsalu, Elva, etc.) and 50% the rest settlements and administrative units. The intervention aims to reduce CO2 emissions in the housing sector and increase energy efficiency and achieve a better indoor climate in residential buildings. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the Yes No Detailed justification based on evidence if “No” environmental objectives has been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X This measure will not lead to a significant increase in greenhouse gas emissions. Fossil fuel 385  extraction, transport and production activities will not increase as a direct or indirect effect. The aim of the measure is to reduce CO2 emissions in the residential sector and improve energy efficiency. As a result of renovation, residential buildings need less heat and electricity, which results in a reduction in the amount of energy sources used. Fossil fuels continue to be used to heat homes in some parts of Estonia, therefore emissions and waste from this sector will also decrease. Emissions from other energy sources will also be reduced. As such, it will contribute to the national target of energy efficiency increase per year, set according to the Energy Efficiency Directive (2012/27 / EU) and the Nationally Determined Contributions to the Paris Climate Agreement. The measure also contributes to the goal of the Energy Economy Development Plan until 2030 that by 2050 one third of the Estonian housing stock must meet the value of the energy efficiency number of a nearly zero energy building and the current standard of the indoor climate of buildings. Climate change adaptation X The measure is designed to support the energy efficiency of apartment buildings. By renovating these buildings, it is possible to reduce the need for heating energy in buildings by up to 50%. This represents a positive adaptation to climate change by increasing resiliency and does not represent a negative adaptation. The sustainable use and X The activity that is supported by the measure has protection for water and an insignificant foreseeable impact on this marine resources environmental objective, taking into account both the direct and primary indirect effects across the life cycle. No environmental degradation risks related to preserving water quality and water stress are identified, as no water fittings or water- using appliances are being installed. The circular economy, X including waste prevention and recycling Pollution prevention and X control to air, water or land 386  The protection and X The activity that is supported by the measure, has restoration of biodiversity an insignificant foreseeable impact on this and ecosystems environmental objective, taking into account both the direct and primary indirect effects across the life cycle. The building renovation programme does not concern buildings located in or near biodiversity-sensitive areas (including the Natura 2000 network of protected areas, UNESCO World Heritage sites and Key Biodiversity Areas, as well as other protected areas). Part 2 of the Checklist The transition to as circular economy, including waste prevention and recycling Question No Detailed justification based on evidence Is the measure expected to lead to X Renovation work may have a short-term impact on a significant increase in the the environment, including waste generation and generation, incineration or resource use during the renovation phase, but the disposal of waste, with the impact is insignificant and the goal to be outweighed exception of the incineration of by a reduction in the amount of energy used in non-recyclable hazardous waste? residential buildings. The most significant impact is the reduction in the use of fossil fuels, which results Is the measure expected to lead to in a reduction in waste and emissions from fossil fuel significant inefficiencies in the extraction, transport and production. direct or indirect use of any natural resource112 at any stage of Wastes generated during the construction phase are its life cycle which are not typically mitigated by industry operating procedures minimised by adequate or regulations: wastes are handed over to a licensed measures113? company that recycles recyclable materials. Furthermore, the measure requires the economic Is the measure expected to cause operators carrying out the building renovation ensure significant and long-term harm to that that at least 70% (by weight) of non-hazardous the environment in respect to the construction and demolition waste (excluding circular economy114? naturally occurring material referred to in category 17 05 04 in the European List of Waste established by Decision 2000/532 / EC) generated on the construction site will be prepared for re-use, recycling and other material recovery, including backfilling operations using waste to substitute other 112 Natural resources comprise energy, materials, metals, water, biomass, air and land. 113 For instance, inefficiencies can be minimised by significantly increasing the durability, reparability, upgradability and reusability of products or by significantly reducing resources through the design and choice of materials, facilitating repurposing, disassembly and deconstruction, in particular to reduce the use of building materials and promote the reuse of building materials. Additionally, transitioning to ‘product-as-a-service business models and circular value chains with the aim of keeping products, components and materials at their highest utility and value for as long as possible. A significant reduction in the content of hazardous substance in materials and products, including by replacing them with safer alternatives. Significantly reducing food waste in the production, processing, manufacturing or distribution of food. 114 Please refer to Recital 27 of the Taxonomy Regulation for more information on the circular economy objective. 387  materials, in accordance with the waste hierarchy and the EU Construction and Demolition Waste Management Protocol. An indirect positive effect of increasing energy efficiency in these buildings is the lower power requirements and lower reliance on fossil fuel wastes. As such, wastes produced during oil shale operations such as tailings and oil shale ash are also expected to decrease. Therefore, it can be said that in the long run, this measure will not have a negative impact on the circular economy, and on the recycling of materials, and will rather promote waste prevention. Pollution prevention and control Question No Detailed justification based on evidence Is the measure expected to X The implementation of the measure for the renovation of lead to a significant apartment buildings will not lead to a significant increase increase in the emissions in emissions to ambient air, the aquatic environment or the of pollutants115 into air, ground. The company performing the works is responsible water or land? for the environmental impact arising during the renovation works. The operators carrying out the renovation are required to ensure that the building components and materials used in the building renovation do not contain asbestos nor substances of very high concern (SVHC) as identified on the basis of the list of substances subject to authorization set out in Annex XIV to Regulation (EC) No 1907/2006. The operators carrying out the renovation are required to ensure that building components and materials used in the building renovation that may come into contact with occupiers emit less than 0.06 mg of formaldehyde per m3 of material or component and less than 0.001 mg of categories 1A and 1B carcinogenic volatile organic compounds per m3 of material or component, upon testing in accordance with CEN / TS 16516 and ISO 16000-3 or other comparable standardized test conditions and determination method. Measures will be taken to reduce noise, dust and pollutant emissions during renovation works. The impact of the renovation work is short-term and does not pose a serious environmental risk. Given the mitigation measures in place and general low potential for 115 Pollutant means a substance, vibration, heat, noise, light or other contaminant present in air, water or land which may be harmful to human health or the environment. 388  large-scale pollution, the measure is not expected to do significant harm to this objective. Investment 2: Reconstruction grant for small residences DESCRIPTION The Estonian National Energy and Climate Plan 2030 (REKK 2030) sets the goal that at least 40 per cent of existing buildings must be guaranteed a minimum energy efficiency class C or D as a result of renovation. The support is very important, because without support measures the renovation of so many small houses would not be achieved and the renovation of the owners themselves would not bring such great energy savings and the indoor climate may not meet the set conditions. The purpose of the support is to achieve energy efficiency and a better indoor climate in housing, to reduce their energy consumption and to facilitate the use of renewable energy. Deep renovation is preferred, ie the renovated residential building must comply with at least class C energy label in the energy efficiency regulation of Estonian buildings. The roof and exterior walls of the detached houses will be insulated, new windows will be installed, the heating system will be renovated and a ventilation system with heat recovery will be added. The support is distributed according to the location of the dwelling: 30% in larger cities (Tallinn and Tartu), 40% in the vicinity of larger cities and other administrative and settlement units, 50% in rural areas and 30% in the renovation of a summer house / garden house. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the Yes No Detailed justification based on evidence if “No” environmental objectives has been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The implementation of this measure will not increase greenhouse gas emissions, as the direct or indirect effect of the measure will not increase the extraction of fossil fuels, transport or production activities. The aim of the measure is to reduce CO2 emissions in the residential sector and improve the energy efficiency of buildings. As a result of the renovation works, the heat and electricity demand of private houses will be reduced, the amount of emissions emitted during heating will be reduced and the loss of heat energy will be reduced due to insulation. The measure also contributes to the use of renewable energy in private homes. As such, it will contribute to the national target of energy efficiency increase per year, set out according to the Energy Efficiency Directive (2012/27 / EU) and the Nationally Determined Contributions to the Paris Climate 389  Agreement. The measure also contributes to the goal of the Estonian Energy Development Plan until 2030 that by 2050 1/3 of the Estonian housing stock must comply with the value of the energy efficiency number of a nearly zero energy building and the current standard of the indoor climate of buildings. Climate change adaptation X The measure is designed to increase the energy efficiency of residences. As such, the measure helps promote climate change adaption and does not negatively impact this objective. The sustainable use and X The activity that is supported by the measure has protection for water and an insignificant foreseeable impact on this marine resources environmental objective, taking into account both the direct and primary indirect effects across the life cycle. No environmental degradation risks related to preserving water quality and water stress are identified, as no water fittings or water- using appliances are being installed. The circular economy, X The measure stipulates that at least 70% (by including waste prevention weight) of non-hazardous construction and and recycling demolition waste (excluding naturally occurring material referred to in category 17 05 04 in the European List of Waste established by Decision 2000/532 / EC) generated on the construction site will be prepared for re-use, recycling and other material recovery, including backfilling operations using waste to substitute other materials, in accordance with the waste hierarchy and the EU Construction and Demolition Waste Management Protocol. This mitigating measure for waste management, in addition to the fact that increased the increased energy efficiency the measure is designed to promote has a spillover effect to increased natural resource use indicates that the measure does not have a significantly negative impact on circular economy objectives. Pollution prevention and X control to air, water or land The protection and X The activity that is supported by the measure has restoration of biodiversity an insignificant foreseeable impact on this and ecosystems environmental objective, taking into account both the direct and primary indirect effects across the life cycle. The building renovation programme does not concern buildings located in or near biodiversity-sensitive areas (including the Natura 390  2000 network of protected areas, UNESCO World Heritage sites and Key Biodiversity Areas, as well as other protected areas). Pollution prevention and control Question No Detailed justification based on evidence Is the measure X The implementation of the measure for support for the renovation expected to lead of small dwellings will not significantly increase the amount of to a significant emissions in the air, aquatic environment or on the ground. The increase in the company performing the works is responsible for the environmental emissions of impact arising during the renovation works. The operators carrying pollutants116 into out the renovation are required to ensure that the building air, water or components and materials used in the building renovation do not land? contain asbestos nor substances of very high concern as identified on the basis of the list of substances subject to authorization set out in Annex XIV to Regulation (EC) No 1907/2006. The operators carrying out the renovation are required to ensure that building components and materials used in the building renovation that may come into contact with occupiers emit less than 0.06 mg of formaldehyde per m3 of material or component and less than 0.001 mg of categories 1A and 1B carcinogenic volatile organic compounds per m3 of material or component, upon testing in accordance with CEN / TS 16516 and ISO 16000-3 or other comparable standardized test conditions and determination method. Measures will be taken to reduce noise, dust and pollutant emissions during renovation works. The impact of the renovation work is short-term and does not pose a serious environmental risk. Additionally, because the renovated buildings are residences and therefore small-scale, the potential to emit significant amounts of pollution is low. REFORM 3: IMPROVING REGULATION RELATING TO THE CONSTRUCTION OF RENEWABLE ENERGY PRODUCTION UNITS DESCRIPTION New renewable energy production units are needed to transition to climate-neutral energy production in Estonia. The most cost-effective solution for Estonia is wind generators. The significant procedural processes and assessments related to the of renewable energy production units to avoid negative effects can exceed years. In Estonia, during the administrative procedures of energy unit construction preparations several individual administrative decisions are made by the competent authorities. In the wind of climate neutrality trends, it is useful to review existing legal procedures and legislation in cooperation with the relevant authorities 116 Pollutant means a substance, vibration, heat, noise, light or other contaminant present in air, water or land which may be harmful to human health or the environment. 391 (and in the light of developer feedback), and to make corrections if necessary. The purpose of the reform is to ensure that legislation and procedures relating to the construction of renewable energy production units are relevant and understandable for potential developers and stakeholders. As a result of the activities carried out within the framework of the reform, the draft amendments necessary to boost the construction of renewable energy production facilities (guidance materials, draft legislation, etc.) shall be amended and published / entered into force no later than in the fourth quarter of 2023. There are 3 investments planned in parallel the regulation improvement: 1. Electricity grid strengthening program to increase renewable energy production capacity and adapt to climate change (eg storms). With the help of the investment support (support rate up to ~ 44%) an additional 310 MW capacity to connect renewable energy production units to the grid will be available by 2026 at the latest. 2. Program to boost energy production in industrial areas. With the help of the investment support (support rate up to 50%), an additional 50 MW capacity to build renewable energy production unit at industrial areas will be created in Estonia by 2026 at the latest. 3. Pilot energy storage program. Through the investment support (subsidy rate up to 30%),> 60,000 m3 of heat storage capacity and 20 MW electricity storage capacity will be available under the pilot program by 2026 at the latest. Step 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives below been selected? are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X New guidance materials and legislation updates for simplifying the current administrative multilevel procedures have positive effects to climate change mitigation, because it helps to speed up the exploitation the renewable energy production units and reach the Estonian climate neutrality goals. Climate change adaptation X No adverse impacts to this objective from the measure were identified. The sustainable use and X No adverse impacts to this objective from the protection for water and marine measure were identified. resources The circular economy, X No adverse impacts to this objective from the including waste prevention and measure were identified. recycling Pollution prevention and control X No adverse impacts to this objective from the to air, water or land measure were identified. 392  The protection and restoration X No adverse impacts to this objective from the of biodiversity and ecosystems measure were identified. INVESTMENT 3: ELECTRICITY GRID STRENGTHENING PROGRAM TO INCREASE RENEWABLE ENERGY PRODUCTION CAPACITY AND ADAPT TO CLIMATE CHANGE (EG STORMS) DESCRIPTION The aim of the grid strengthening program is to increase the capacity to integrate renewable energy production into the grid. The investment will increase the transmission network's capacity and resilience to climate change (storm resistance). With network investments in the electricity transmission network of Western Estonia and Central Estonia, it is possible to create additional connection capacity in the direction of production in the substations located in the Estonian electricity network. The aim of increasing the connection capacity is to reduce the high costs of increasing the transmission network capacity for the developers of the renewable energy production unit and to make the area with the most promising natural conditions attractive to the developers. Due to the fact that non-repayable aid is not included in the calculation of network charges, the pressure to increase network charges will also decrease. Part 1 of the Checklist Please indicate which of Yes No Detailed justification based on evidence if “No” has the environmental been selected? objectives below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change X The transition to climate-neutral energy production is mitigation the most important area for Estonia to achieve a climate-neutral economy. In order to do this, it is essential to build new renewable energy production facilities. In order to achieve this goal, the reconstruction and strengthening of the West- Estonian and Central-Estonian electricity grid is of great importance in this measure in order to ensure the capacity of the electricity grid to build new wind farms in Western Estonia and the Baltic Sea as Estonia's most promising wind energy development area. All construction activities may have significant environmental impacts, including the construction of particularly large-scale infrastructure facilities, however, an Environmental Impact Assessment is 393  required in advance in order to obtain a permit for the construction of such facilities. In accordance with Directives 2011/92 / EU and 92/43 / EEC, the screening stage of the Environmental Impact Assessment (EIA) process will be required to conclude that no significant effects are expected due to the mitigating and neutralizing measures for the different stages. For the purposes of this assessment, it has been taken into account that the effects of the extension of the network connection will be neutralized and insignificant. Among other things, the actions and activities associated with improving the network connection are in no way different from the possible side effects associated with conventional similar construction projects. Greenhouse gases emitted during the renewal of the electricity grid will not have a significant environmental impact in the long run, ie in the whole life cycle, as the measure directly supports a significant reduction in the Estonian economy's greenhouse gas emissions: fossil fuel- based energy production capacity will be replaced by renewable energy production capacity. As such, it will contribute to the national target of energy efficiency increase per year, set out according to the Energy Efficiency Directive (2012/27 / EU) and the Nationally Determined Contributions to the Paris Climate Agreement. The measure is a direct climate change mitigation measure. Climate change X This measure will directly contribute to positive adaptation adaptation to climate change, as the new and modern electricity grid will be largely built with a more weatherproof solution (including, for example, an underground cable), which will reduce the frequent power outages caused by storms in the region. According to the Estonian Energy Economy Development Plan until 2030, the biggest challenges for Estonian distribution networks are to reduce breakdowns and make the networks weatherproof. By 2030, the optimal share of weatherproof networks could be 75-80%. Thus, the measure also helps to meet national energy goals. The elimination of overhead lines will also reduce the need for network maintenance and the associated environmental burden. As the existing electricity grid would need to be reconstructed to ensure storm resistance and capacity to increase renewable energy capacity in any case, and the proposed activity does not differ 394  from the renewal of the existing electricity grid, the measure is not expected to have a significant negative impact on the environment and climate. Increasing renewable energy production capacity will help to create a more resilient, cleaner and sustainable environment to climate change. Rather, the introduction of the measure will save the natural environment, people and their property - direct disturbances caused by overhead lines will be reduced. The sustainable use and X protection for water and marine resources The circular economy, X The implementation of this measure requires including waste construction works, in which case it can be assumed prevention and recycling that the activity also involves waste - excavation residue, cables of the old power line, etc. However, it can be concluded that these activities will not have a significant negative impact on the environment, as In accordance with Directives 2011/92 / EU and 92/43 / EEC, the screening stage of the Environmental Impact Assessment (EIA) process will be concluded that no significant effects are expected because significant material recovery conditions and waste prevention requirements are set, which must also be complied with during the construction activity and which are monitored by the relevant authority. Construction and demolition waste generated during construction work must be handed over to a company with a corresponding waste management permit, which directs the recyclable materials to recycling. On site, it is possible to use removable soil locally in landscaping for excavation. At the same time, the possibility that hazardous and non-recyclable waste may be generated to a small extent during demolition must be taken into account, but this is no different from the generation and operation of waste associated with the renewal of the existing electricity network. By improving the capacity of the electricity transmission main network, it is planned to replace the production of oil shale energy in Estonia with the introduction of new renewable energy production units. Among other things, the generation of oil shale waste - mine waste and oil shale ash - is also decreasing, compared to which the quantities of waste associated with the construction of the network connection form a negligible part in the entire life cycle. More broadly, the measure has a positive impact on the circular 395  economy throughout its life cycle, including waste prevention and recovery. Pollution prevention and X This measure has a positive effect on improving air control to air, water or and water quality and reducing the pollution load on land the ground. With the introduction of renewable energy and the corresponding reduction of the use of oil shale for electricity production, the emissions of pollutants emitted from oil shale power plants and oil shale mining activities into the ambient air will be significantly reduced. The pressure on groundwater and surface water resources will also be reduced - ie the pumping out of groundwater during mining and the use of surface water for cooling turbines in power plants will be significantly reduced. The risk of land pollution is also stabilizing - the dumping of hazardous waste, ie oil shale ash generated in the production of oil shale energy, will stop. The construction of the electricity network will not cause significant pollution of the aquatic environment or the lithosphere (surface) if appropriate mitigation measures are applied to ensure environmental protection and safety, which will be determined and monitored by the relevant responsible authority when issuing permits. The protection and X restoration of biodiversity and ecosystems Part 2 of the Checklist The sustainable use and protection of water and marine resources Question No Detailed justification based on evidence Is the measure expected to be X Environmental degradation risks related to preserving detrimental: water quality and avoiding water stress are identified and addressed in accordance with the requirements (i) to the good status or the under Directive 2000/60/EC (Water Framework good ecological Directive). potential of bodies of water, including surface The actual implementation of the measure, ie water and groundwater; construction activities, may result in possible negative or environmental impacts, but they can be mitigated by applying the mitigating and neutralizing conditions (ii) to the good developed during the environmental impact environmental status of assessments of the activity permits of the respective marine waters? units. In any case, it is important to exclude the 396  possibility of influencing natural communities during design and construction. In order to ensure the electricity connection between the islands and the mainland, works are being carried out in the aquatic environment which may have a temporary effect on the aquatic environment there, which can be mitigated on an ongoing basis but not completely avoided. At the same time, construction activities are short-term, so there is no long-term impact on the aquatic environment. Impacts that may occur during the construction of the electricity network on land will be assessed and mitigated during the preparation of respective impact assessments carried out in association with these projects in accordance with EU law. In accordance with Directives 2011/92/EU and 92/43/EEC, the screening stage of the Environmental Impact Assessment (EIA) process will be concluded that no significant effects are expected. The protection and restoration of biodiversity and ecosystems Question No Detailed justification based on evidence Is the measure X The potential impacts of construction activities can be controlled expected to be: by excluding construction in Natura and nature reserves and by limiting the time available for construction activities, if (i) significantly necessary. By avoiding the damage to the protected natural detrimental values already during the preparation of the construction project to the good and by setting mandatory environmental protection conditions condition for the construction, the possible impact can be significantly and reduced. It can also be assumed that since the construction period resilience of is short considering the entire life of the power line network, the ecosystems; resulting negative impact is temporary and insignificant from the 117 or point of view of the entire life cycle. Considering the primary and indirect impacts throughout the life cycle, it can be concluded (ii) detrimental that the environmental impact of the measure on natural to the communities is rather positive, as the removal of overhead lines conservation results in the loss of artificial infrastructure (overhead lines) and status of renewable. In accordance with Directives 2011/92 / EU and habitats and 92/43 / EEC, the screening stage of the Environmental Impact species, Assessment (EIA) process will be concluded that no significant including effects are expected. The measure will not have a significant those of 117 In line with Art.2(16) of the Taxonomy Regulation, “‘good condition’ means, in relation to an ecosystem, that the ecosystem is in good physical, chemical and biological condition or of a good physical, chemical and biological quality with self-reproduction or self-restoration capability, in which species composition, ecosystem structure and ecological functions are not impaired;” 397  Union negative impact on the protection and restoration of biodiversity interest? and ecosystems. Investment 4: Program to boost energy production in industrial areas Description The aim of the program is to boost energy production in industrial areas by supporting the construction of renewable energy production facilities and grid connection. With the help of investment support, an additional 50 MW of renewable energy production capacity will be created in Estonia no later than in 2026. In the eyes of an environmentally conscious investor, those industrial areas that have a high potential to produce energy from renewable sources are more attractive. In addition, this solution also makes the electricity system more efficient (including reduced network losses), as electricity production takes place close to large-scale consumption. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X This measure contributes to the creation of a future- proof energy system and contributes to the mitigation of climate change through the introduction of local renewable energy solutions. With the help of investment support, it is possible to build additional local renewable energy production facilities in Estonia that will enter into synergies with the existing 79 industrial areas. As such, it will contribute to the national target of energy efficiency increase per year, set out according to the Energy Efficiency Directive (2012/27 / EU) and the Nationally Determined Contributions to the Paris Climate Agreement. The implementation of the measure is also supported by the Estonian Energy Economy Development Plan until 2030, according to which Estonia has good conditions for the development of renewable energy production units (p. 29). The measure contributes to the transition to climate-neutral electricity generation by combining the development of industrial and renewable energy, which reduces the use of oil shale energy and the significant environmental impact associated with it. The construction works carried out under the measure are of a local nature and the nature of the impact, and 398  its scope depends on the specific location and the renewable energy solution to be implemented. There are also potential impacts associated with the construction of direct electricity grid connections. In accordance with Directives 2011/92 / EU and 92/43 / EEC, the screening stage of the Environmental Impact Assessment (EIA) process will be concluded that no significant effects are expected due to the mitigating and neutralizing measures for the different stages. Climate change adaptation X The main risk related to adaptation to climate change in Estonia is the frequent power outages in the overhead transmission network due to extreme weather conditions. This measure will contribute to positive adaptation to climate change by creating local energy production capacities, which will reduce the risk and potential impact of power outages on long transmission lines due to extreme weather conditions. The measure ensures a stable electricity connection to the local energy production source in industrial areas and for the operation of industrial equipment, thereby enhancing the security of electricity supply in a specific area. The sustainable use and X During the construction period of renewable energy protection for water and production facilities, short-term and local impacts on marine resources surface and groundwater may occur, depending on the location, the technology used and the construction techniques, but these impacts are not expected to be significant if mitigation measures are followed as required for this type of project. In accordance with Directives 2011/92 / EU and 92/43 / EEC, the screening stage of the Environmental Impact Assessment (EIA) process will have to conclude that no significant effects are expected due to the mitigating and neutralizing measures for the different stages. Throughout the life cycle, the program to boost industrial energy production tends to promote the preservation of the aquatic environment, as it reduces the need for oil shale mining, which reduces the impact of mining activities and pressure on surface and groundwater. The circular economy, X The implementation of the industrial energy including waste prevention production program will have some effect on resource and recycling use and waste generation during the lifecycle of these projects, including construction and demolition waste, the production of materials (for a new building) and the construction of new buildings during earthworks. Waste is also generated by the depreciation and 399  eventual dismantling of the production facility and its infrastructure. However, this waste generation is not considered significant for the following reasons: By way of regulation, construction and demolition waste generated during the works must be handed over to a licensed waste disposal company, which directs the recyclable materials to recycling. In any case, construction activities do not have such significant negative effects on the circular economy. However, it is necessary to comply with the requirements set out in the environmental impact assessment (required for this type of project) when carrying out construction work. The design and selection and use of construction materials must be based on the conditions for the recovery of materials set out in the environmental impact assessment report and activity permits. The measure includes technical specifications for the renewable energy generation equipment that can be installed about their durability, reparability and recyclability. In particular, operators will limit waste generation in processes related to construction and demolition, in accordance with the EU Construction and Demolition Waste Management Protocol. Life cycle perspective: The production and use of renewable energy in industrial areas reduces the use of oil shale and reduces the waste arising from the use of oil shale. The measure has a positive effect on the circular economy and waste prevention. Pollution prevention and X This measure has a positive effect on improving air and control to air, water or land water quality and reducing the pollution load on the ground. The measure contributes to increasing the share of renewable energy, and thus also to reducing greenhouse gas emissions, which results in a significant reduction of pollutant emissions into the ambient air. The implementation of the measure will involve construction works that will not cause significant pollution to different parts of the ecosystem, as in accordance with Directives 2011/92 / EU and 92/43 / EEC, the screening stage of the Environmental Impact Assessment (EIA) process will be required to conclude that no significant effects are 400  expected due to the mitigating and neutralizing measures for the different stages. The protection and restoration X In accordance with Directives 2011/92 / EU and 92/43 of biodiversity and / EEC, the screening stage of the Environmental ecosystems Impact Assessment (EIA) process must conclude that no significant effects are expected for each respective project. Construction and development activities take place in or near industrial areas, where an artificial industrial environment has developed, where natural diversity is generally already very low. In essence, the addition of a renewable energy solution is a supplement to the industrial complex with the most environmentally friendly solution possible. The impact would be significantly greater if the renewable energy production unit were located in an area of high biodiversity, where, to a certain extent, natural areas not affected by habitat loss or disturbance or previously slightly affected, despite the environmentally friendly nature of renewable energy solutions, should be taken into account. Therefore, when building new renewable energy solutions, it is important to give preference to established artificial environments, where changes in the natural environment have already taken place. By avoiding damage to the protected natural values already during the preparation of the construction project and by setting mandatory environmental protection conditions for the INVESTMENT 5: ELECTRICITY GRID STRENGTHENING PROGRAM TO INCREASE RENEWABLE ENERGY PRODUCTION CAPACITY AND ADAPT TO CLIMATE CHANGE (EG STORMS) DESCRIPTION The aim of the grid strengthening program is to increase the capacity to integrate renewable energy production into the grid. The investment will increase the transmission network's capacity and resilience to climate change (storm resistance). With network investments in the electricity transmission network of Western Estonia and Central Estonia, it is possible to create additional connection capacity in the direction of production in the substations located in the Estonian electricity network. The aim of increasing the connection capacity is to reduce the high costs of increasing the transmission network capacity for the developers of the renewable energy production unit and to make the area with the most promising natural conditions attractive to the developers. Due to the fact that non-repayable aid is not included in the calculation of network charges, the pressure to increase network charges will also decrease. Part 1 of the Checklist 401 Please indicate which of the Yes No Detailed justification based on evidence if “No” environmental objectives has been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The transition to climate-neutral energy production is the most important area for Estonia to achieve a climate-neutral economy. In order to do this, it is essential to build new renewable energy production facilities. In order to achieve this goal, the reconstruction and strengthening of the West-Estonian and Central-Estonian electricity grid is of great importance in this measure in order to ensure the capacity of the electricity grid to build new wind farms in Western Estonia and the Baltic Sea as Estonia's most promising wind energy development area. All construction activities may have significant environmental impacts, including the construction of particularly large-scale infrastructure facilities, however, an Environmental Impact Assessment is required in advance in order to obtain a permit for the construction of such facilities. In accordance with Directives 2011/92 / EU and 92/43 / EEC, the screening stage of the Environmental Impact Assessment (EIA) process will be required to conclude that no significant effects are expected due to the mitigating and neutralizing measures for the different stages. For the purposes of this assessment, it has been taken into account that the effects of the extension of the network connection will be neutralized and insignificant. Among other things, the actions and activities associated with improving the network connection are in no way different from the possible side effects associated with conventional similar construction projects. Greenhouse gases emitted during the renewal of the electricity grid will not have a significant environmental impact in the long run, ie in the whole life cycle, as the measure directly supports a significant reduction in the Estonian economy's greenhouse gas emissions: fossil fuel-based energy production capacity will be replaced by renewable energy production capacity. As such, it will contribute to the national target of energy efficiency increase 402  per year, set out according to the Energy Efficiency Directive (2012/27 / EU) and the Nationally Determined Contributions to the Paris Climate Agreement. The measure is a direct climate change mitigation measure. Climate change adaptation X This measure will directly contribute to positive adaptation to climate change, as the new and modern electricity grid will be largely built with a more weatherproof solution (including, for example, an underground cable), which will reduce the frequent power outages caused by storms in the region. According to the Estonian Energy Economy Development Plan until 2030, the biggest challenges for Estonian distribution networks are to reduce breakdowns and make the networks weatherproof. By 2030, the optimal share of weatherproof networks could be 75-80%. Thus, the measure also helps to meet national energy goals. The elimination of overhead lines will also reduce the need for network maintenance and the associated environmental burden. As the existing electricity grid would need to be reconstructed to ensure storm resistance and capacity to increase renewable energy capacity in any case, and the proposed activity does not differ from the renewal of the existing electricity grid, the measure is not expected to have a significant negative impact on the environment and climate. Increasing renewable energy production capacity will help to create a more resilient, cleaner and sustainable environment to climate change. Rather, the introduction of the measure will save the natural environment, people and their property - direct disturbances caused by overhead lines will be reduced. The sustainable use and X protection for water and marine resources The circular economy, X The implementation of this measure requires including waste prevention construction works, in which case it can be and recycling assumed that the activity also involves waste - excavation residue, cables of the old power line, etc. However, it can be concluded that these activities will not have a significant negative impact on the environment, as In accordance with Directives 2011/92 / EU and 92/43 / EEC, the screening stage of the Environmental Impact Assessment (EIA) process will be concluded that 403  no significant effects are expected because significant material recovery conditions and waste prevention requirements are set, which must also be complied with during the construction activity and which are monitored by the relevant authority. Construction and demolition waste generated during construction work must be handed over to a company with a corresponding waste management permit, which directs the recyclable materials to recycling. On site, it is possible to use removable soil locally in landscaping for excavation. At the same time, the possibility that hazardous and non-recyclable waste may be generated to a small extent during demolition must be taken into account, but this is no different from the generation and operation of waste associated with the renewal of the existing electricity network. By improving the capacity of the electricity transmission main network, it is planned to replace the production of oil shale energy in Estonia with the introduction of new renewable energy production units. Among other things, the generation of oil shale waste - mine waste and oil shale ash - is also decreasing, compared to which the quantities of waste associated with the construction of the network connection form a negligible part in the entire life cycle. More broadly, the measure has a positive impact on the circular economy throughout its life cycle, including waste prevention and recovery. Pollution prevention and X This measure has a positive effect on improving control to air, water or land air and water quality and reducing the pollution load on the ground. With the introduction of renewable energy and the corresponding reduction of the use of oil shale for electricity production, the emissions of pollutants emitted from oil shale power plants and oil shale mining activities into the ambient air will be significantly reduced. The pressure on groundwater and surface water resources will also be reduced - ie the pumping out of groundwater during mining and the use of surface water for cooling turbines in power plants will be significantly reduced. The risk of land pollution is also stabilizing - the dumping of hazardous waste, ie oil shale ash generated in the production of oil shale energy, will stop. The construction of the electricity network will not cause significant pollution of the aquatic environment or the lithosphere (surface) if 404  appropriate mitigation measures are applied to ensure environmental protection and safety, which will be determined and monitored by the relevant responsible authority when issuing permits. The protection and X restoration of biodiversity and ecosystems Part 2 of the Checklist The sustainable use and protection of water and marine resources Question No Detailed justification based on evidence Is the measure expected to be X Environmental degradation risks related to preserving detrimental: water quality and avoiding water stress are identified and addressed in accordance with the requirements (iii) to the good status or the under Directive 2000/60/EC (Water Framework good ecological Directive). potential of bodies of water, including surface The actual implementation of the measure, ie water and groundwater; construction activities, may result in possible negative or environmental impacts, but they can be mitigated by applying the mitigating and neutralizing conditions (iv) to the good developed during the environmental impact environmental status of assessments of the activity permits of the respective marine waters? units. In any case, it is important to exclude the possibility of influencing natural communities during design and construction. In order to ensure the electricity connection between the islands and the mainland, works are being carried out in the aquatic environment which may have a temporary effect on the aquatic environment there, which can be mitigated on an ongoing basis but not completely avoided. At the same time, construction activities are short-term, so there is no long-term impact on the aquatic environment. Impacts that may occur during the construction of the electricity network on land will be assessed and mitigated during the preparation of respective impact assessments carried out in association with these projects in accordance with EU law. In accordance with Directives 2011/92/EU and 92/43/EEC, the screening stage of the Environmental 405  Impact Assessment (EIA) process will be concluded that no significant effects are expected. The protection and restoration of biodiversity and ecosystems Question No Detailed justification based on evidence Is the measure expected X The potential impacts of construction activities can be to be: controlled by excluding construction in Natura and nature reserves and by limiting the time available for construction (iii) significantly activities, if necessary. By avoiding the damage to the detrimental to protected natural values already during the preparation of the good the construction project and by setting mandatory condition and environmental protection conditions for the construction, resilience of the possible impact can be significantly reduced. It can also 118 ecosystems; be assumed that since the construction period is short or considering the entire life of the power line network, the resulting negative impact is temporary and insignificant (iv) detrimental to from the point of view of the entire life cycle. Considering the conservation the primary and indirect impacts throughout the life cycle, it status of habitats can be concluded that the environmental impact of the and species, measure on natural communities is rather positive, as the including those removal of overhead lines results in the loss of artificial of Union infrastructure (overhead lines) and renewable. In interest? accordance with Directives 2011/92 / EU and 92/43 / EEC, the screening stage of the Environmental Impact Assessment (EIA) process will be concluded that no significant effects are expected. The measure will not have a significant negative impact on the protection and restoration of biodiversity and ecosystems. Component 5: Sustainable Transport Reform 1 - We will deploy safe, environmentally friendly, competitive, needs-based and sustainable transport and energy infrastructure The transport sector plays an important role in reducing greenhouse gas emissions in the country as a whole. Investments in infrastructure to reduce greenhouse gas emissions play an important role in reducing GHG emissions from the transport sector. The proposed infrastructure must, in parallel with the reduction of GHGs, enable the use of more environmentally friendly vehicles, 118 In line with Art.2(16) of the Taxonomy Regulation, “‘good condition’ means, in relation to an ecosystem, that the ecosystem is in good physical, chemical and biological condition or of a good physical, chemical and biological quality with self-reproduction or self-restoration capability, in which species composition, ecosystem structure and ecological functions are not impaired;” 406 develop international and national connections, reduce the time required to travel distances, increase road safety and accessibility. In view of the objectives, four actions are proposed: Invesment 1: Rohuküla electric railway (construction on sections Turba-Ellamaa; Ellamaa- Risti) Investment 2: Ülemiste Multimodal Terminal Investment 3: Construction of Tallinn Old Port Tram Line Investment 4: Municipalities’ investments in bike and walking paths The compliance of each measure with the adopted environmental objectives has been assessed separately. The compliance of the reform as a whole with the environmental objectives has been assessed below. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” environmental objectives below has been selected? are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X Reducing greenhouse gas emissions and thus reducing the impact on climate change is a key objective of the reform. The impact of the described measures on, among other things, climate change has been assessed within the framework of the Transport and Mobility Development Plan SEA. The impact on climate change is expected to be favorable. Climate change adaptation X The measure will not negatively affect climate change adaptation. The sustainable use and X The reform does not directly affect the use of water protection for water and marine and marine resources. resources The circular economy, including X The impact on the circular economy has been waste prevention and recycling addressed separately for each measure proposed in the reform. No significant impact is considered likely. Pollution prevention and control X The impact of the reform on air, water and land has to air, water or land been assessed within the framework of the Transport and Mobility Development Plan 2021- 2030 SEA. No significant impact on these environmental elements has been considered probable, in some cases the SEA has drawn attention to the activities that are necessary to 407  implement in the next stages of the activity in order to ensure that there is no significant impact. The protection and restoration of X The impact of the reform on biodiversity as a whole biodiversity and ecosystems has been assessed within the framework of the Transport and Mobility Development Plan 2021- 2030 SEA, which emphasizes the need to assess impacts on a project-by-project basis. Project-based impact assessments are discussed in more detail for each measure. Investment 1: Rohuküla electric railway (construction on sections Turba-Ellamaa; Ellamaa-Risti) DESCRIPTION The transport sector plays an important role in greenhouse gas emissions. In order to reduce greenhouse gas emissions, it is important to shift traffic from road to rail and from cars to bike and walking paths light. The existence of infrastructure and interconnected integrated solutions are important for directing traffic to rail. The measure envisages the construction of the Turba Rohuküla village railway in the section of Turba-Risti. The planned connection enables the connection of Harju County, Lääne County and the city of Haapsalu together with Hiiumaa with international TEN-T connection hubs such as Rail Baltica, Tallinn Airport, and harbor connections through Tallinn Old Port. The Haapsalu railway is built on the old Haapsalu railway dam. The railway as a whole is planned to be built by 2026. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the Yes No Detailed justification based on evidence if “No” environmental objectives has been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X A significant part (12%) of KGH emissions in Estonia comes from the transport sector, and about 98% of this is from road transport. Infrastructure is needed to divert transport from road to rail. The measure is directly aimed at reducing greenhouse gas emissions from the transport sector. In order to implement the project, an environmental impact assessment has been prepared for the sketch project. According to the 408  EIA, the implementation of mitigation measures will not have significant effects on the project. Climate change adaptation X The measure is not expected to negatively affect climate change adaptation either directly or indirectly. The sustainable use and X The impact on water has been assessed in the protection for water and framework of the EIA. No significant impact on marine resources water is expected from the implementation of mitigation measures in the EIA. The circular economy, X including waste prevention and recycling Pollution prevention and X The completion of the railway has the potential to control to air, water or land reduce the use of road transport in this section and thus the air pollution from road transport. The impact of the use of electric railways on air pollution is indirect and depends on the impact of electricity generation on air pollution. Electric fuel is considered an environmentally friendly fuel, although it can also be produced from fossil fuels. When buying electric fuel, it is possible to choose whether to buy so-called "green" or conventional electricity. According to the EIA of preliminary design, the project will not have a significant impact on water and land if mitigation measures identified in the EIA are followed. The protection and X According to the EIA of the preliminary design, restoration of biodiversity the project will not have a significant impact on and ecosystems biodiversity or ecosystems if mitigation measures identified in the EIA are followed. Part 2 of the Checklist The transition to as circular economy, including waste prevention and recycling Question No Not Detailed justification based on evidence applicable 409  Is the measure expected X The impact on waste generation has been to lead to a significant assessed in the project's EIA. According to the increase in the EIA, there will be no significant impact on generation, incineration waste generation. Deforested scrub must be or disposal of waste, with used as a source of energy. The embankment the exception of the of the old railway dam will be used for the incineration of non- construction of the new one or will remain recyclable hazardous intact - ie the old railway dam will be fully waste? used for the construction of the new one. Is the measure expected X The impacts to this objective have not been to lead to significant directly assessed in the project EIA. All inefficiencies in the construction, including railway construction, direct or indirect use of requires natural building materials. If railways any natural resource119 at are not built, the impact on building material any stage of its life cycle needs may be smaller in the long run than which are not minimised when railways are built, but other impacts, by adequate which are a strategic goal to reduce, will 120 measures ? increase, especially on climate change, but also on air pollution, energy intensity in the transport sector, etc. Significant impacts related to the extraction/mining of natural resources used in construction, and also the transport of natural resources, have been minimized through the EIA of the extraction permit and various environmental permits. Any impacts not directly measured in the EIA that pertain to natural resource use are not expected to be significant considering the scope and expected lifecycle of the railway. Is the measure expected X Trains are an integral part of railway use. The to cause significant and EIA for the railway does not address impacts long-term harm to the related to construction and decommissioning environment in respect to of trains (recovery, disposal). Nor does it the circular economy121? address the impact of EIA on resource use. The need for resources for the construction of 119 Natural resources comprise energy, materials, metals, water, biomass, air and land. 120 For instance, inefficiencies can be minimised by significantly increasing the durability, reparability, upgradability and reusability of products or by significantly reducing resources through the design and choice of materials, facilitating repurposing, disassembly and deconstruction, in particular to reduce the use of building materials and promote the reuse of building materials. Additionally, transitioning to ‘product-as-a-service business models and circular value chains with the aim of keeping products, components and materials at their highest utility and value for as long as possible. A significant reduction in the content of hazardous substance in materials and products, including by replacing them with safer alternatives. Significantly reducing food waste in the production, processing, manufacturing or distribution of food. 121 Please refer to Recital 27 of the Taxonomy Regulation for more information on the circular economy objective. 410  the railway is being specified within the framework of the railway section projects being prepared. Given that the railway will be built partly on the existing railway embankment, the impact on resource use will be less than it would be for the construction of a completely new railway, the risk to circular economy measures is mitigated. In addition, most of the materials used in railway construction (such as metal and soil embankment) are recyclable. As such, the measure is not expected to impact this objective in a significantly negative way. Investment 2: Ülemiste Multimodal Terminal DESCRIPTION Under the measure, the Ülemiste Multimodal Terminal will be built, which will be seen as the so-called Estonian gateway. The terminal building to be built will be a multimodal transport hub to connect different modes of transport, including train, bus, tram and car, pedestrian and bike and walking paths. The construction of the Ülemiste common terminal is part of a larger goal to interconnect into a strong and well-functioning integrated transport system: a) Rail Baltic international rail traffic, air traffic and ship traffic through the Old Port of Tallinn; b) to combine regional train traffic with regional bus traffic and with local tram and bus traffic in Tallinn. The construction of the terminal is considered essential in order to make the most of the potential development of Rail Baltica passenger transport and the location of Ülemiste to achieve the objectives of various development plans. The construction of the terminal is considered necessary in order to achieve the CO2 reduction targets in the city of Tallinn and in Estonia as a whole, considering that CO2 emissions from Tallinn transport account for one third of CO2 emissions in Estonia. Part 1 of the Checklist Please indicate which of Yes No Detailed justification based on evidence if “No” the environmental has been selected? objectives below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The measure is part of a larger series of measures, one of the key objectives of which is to reduce CO2 411  emissions from the transport sector. In order to achieve a larger goal, a comprehensive implementation of the measures is necessary, including the construction of a multimodal terminal building. The measure does not harm this objective. Climate change adaptation X The measure is not associated with direct indirect negative harm to climate change adaptation. The sustainable use and X The detailed planning (DP) project for the measure protection for water and was started in 2014. As part of the planning, SEA marine resources preparation has not been considered necessary. Currently, the expansion of the DP area is underway. In connection with this expansion, a preliminary report regarding the necessity for an environmental impact assessmen has been prepared (currently not yet decided). According to the preliminary assessment, the terminal will not use surface water or groundwater resources during its operation.. It has not been considered necessary to initiate an SEA, but it has been considered necessary to update the assessment of the baseline environmental assessment (currently underway) 122. The circular economy, X including waste prevention and recycling Pollution prevention and X A detailed plan (2015) has been prepared for the control to air, water or construction of the Ülemiste joint terminal, the land initiation of SEA as part of the DP was not considered necessary, but the assessment of the environmental condition of the terminal area was considered necessary. The assessment of the environmental status of the DP area was completed in 2015. Currently, the modification of the DP area is underway. In this context, a preliminary environmental impact assessment has been prepared. According to the preliminary assessment, the initiation of SEA has not been considered necessary, but a review of the assessment of the state of the environment has been considered necessary. In the meantime, various studies have been completed in connection with the construction of the Rail Baltic railway, which can be further 122 Ülemiste ühisterminali maa-ala keskkonnaseisundi hinnang. Hendrikson & Ko, 2015. 412  taken into account in assessing environmental impacts. The environmental impact of the construction of the joint terminal, including the impact on water, air and soil, has been assessed at the level of the county plan within the framework of the strategic environmental impact assessment of the Rail Baltic railway. By now, the preliminary design of the terminal has been completed and construction is planned to start in 2021. According to the EIA, the construction of the terminal will not have a significant impact on water, air and soil. The protection and X The impact of the transport terminal on biodiversity restoration of biodiversity has been assessed at a general level in the SEA and ecosystems report of the Rail Baltic county plans and described in the assessment of the environmental condition of the DP area of the joint terminal. No significant effects have been considered likely. A DP has been initiated to expand the area of the joint terminal and a draft preliminary environmental impact assessment has been prepared, as a conclusion of which it is not considered necessary to initiate an SEA. According to the draft, category III plant species will remain in the area associated with the expansion. The draft indicates that the protected species must be inventoried and the preservation of the population must be ensured. As such, if the conclusions of the preliminary assessment are followed, no signifcant impacts to habitats or ecosystems are expected. Part 2 of the Checklist The transition to as circular economy, including waste prevention and recycling Question No Detailed justification based on evidence Is the measure expected to X The use of a transport terminal is not expected to have a lead to a significant significant impact on waste generation. Waste must be increase in the generation, handled in accordance with legal requirements. Waste incineration or disposal of management has also been addressed in the assessment of waste, with the exception the baseline environmental assessment of the DP area. of the incineration of non- 413  recyclable hazardous waste? Is the measure expected to X The measure has a great potential to reduce traffic load lead to significant and CO2 emissions in Tallinn through better connection inefficiencies in the direct of transport connections in the direction of high traffic or indirect use of any load. In view of this, the use of resources required for the natural resource123 at any construction and operation of the railway is not an stage of its life cycle inefficient use of resources. which are not minimised by adequate measures124? A transport center combining different modes of transport has been considered necessary in various development plans and SEAs prepared within them, including the Transport and Mobility Development Plan for 2021-2030 (2035) prepared but not yet approved. Although the construction of a multimodal center will involve some resource use and waste generation, these amounts are not considered significant given the long life expectancy of these types of structures, and given that waste generation regulations in Estonia are effective at encouraging the separation of recyclabe and reusable waste from other types of waste. The active use phase of the multimodal center is not expected to lead to a significant negative impact to either resource efficiency or waste management. Is the measure expected to X No long-term and significant impact on the circular cause significant and long- economy is expected, as the use of the transport hub itself term harm to the does not generate significant waste or directly recycle environment in respect to waste. The building itself is designed as a maximum the circular economy125? energy efficiency class building (energy class A building). INVESTMENT 3: CONSTRUCTION OF TALLINN OLD PORT TRAM LINE DESCRIPTION The measure envisages the construction of a tram line, including a weatherproof and user- centered design of stops between the Old Port of Tallinn and the Rail Baltic International 123 Natural resources comprise energy, materials, metals, water, biomass, air and land. 124 For instance, inefficiencies can be minimised by significantly increasing the durability, reparability, upgradability and reusability of products or by significantly reducing resources through the design and choice of materials, facilitating repurposing, disassembly and deconstruction, in particular to reduce the use of building materials and promote the reuse of building materials. Additionally, transitioning to ‘product-as-a-service business models and circular value chains with the aim of keeping products, components and materials at their highest utility and value for as long as possible. A significant reduction in the content of hazardous substance in materials and products, including by replacing them with safer alternatives. Significantly reducing food waste in the production, processing, manufacturing or distribution of food. 125 Please refer to Recital 27 of the Taxonomy Regulation for more information on the circular economy objective. 414 Terminal (the railway will cross ca 2 km). The aim of the measure is to interconnect the Rail Baltic Railway Network and maritime connections, increase the share of public transport and bike and walking paths in Tallinn, reduce CO2 emissions from transport, increase the safety, comfort and speed of the transport system. Part 1 of the Checklist Please indicate which of Yes No Detailed justification based on evidence if “No” the environmental has been selected? objectives below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X One of the objectives of the measure is to reduce impact on climate change. The impacts of the measure on the environment, including climate change, have been assessed as part of the feasibility and cost-benefit analysis of light rail transport in Tallinn and Harju County (2019). The impact of activities on climate change depends to a large extent on the integrity of the transport network, its convenience and speed. As the measure contributes to all objectives, the impact of the measure on climate change is expected to be favourable. Climate change adaptation X The measure is not expected to have significant negative impacts on climate change adaptation. The sustainable use and X The impact of the measure on water and marine protection for water and resources has not been assessed in the above- marine resources mentioned work. A preliminary design of the tram line and a preliminary assessment of its environmental impact are underway. Depending on the conclusions of the preliminary environmental impact assessment , it may also necessary to carry out a full EIA assessment and to propose mitigation measures, if necessary. Indirect effects on water during operation are estimated to be rather favorable, assuming that the measure has a favorable effect on traffic load and pollutant content in the rainwater area. 415 The circular economy, X The measure is not expected to have significant including waste prevention negative impacts on circular economy objectives. and recycling Pollution prevention and X The impact of operations on air quality has been control to air, water or land assessed as part of the feasibility and cost-benefit analysis of light rail transport in Tallinn and Harju County (2019). Using the pattern of pollutant dispersion and the location of the population (based on REL2011 data), it was found how much each additional or decreasing tonne of traffic affects the annual average content of NO2 or PM2.5 pollutants. The changes are projected to be relatively small compared to the current situation, but measures are needed to prevent an increase in impacts. A preliminary design of the tram line and a preliminary assessment of its environmental impact are underway, as part of which the significance of the impact of activities on water, air pollution and land will be assessed. Depending on the conclusions of the ex ante evaluation, it is also necessary to carry out an appropriate assessment and to propose mitigation measures, if necessary. The impact on land use has not been assessed, but it is common for the project to be coordinated with the landowners, including, if necessary, the acquisition of land under the tram on the basis of the market price. In view of this, it can be said that significant impacts on land use will be minimized. The protection and X The impact of the activities on protected natural restoration of biodiversity objects has been assessed as part of the feasibility and ecosystems and cost-benefit analysis of light rail transport in Tallinn and Harju County (2019). The estimates presented as part of the work are general and need to be specified when the location of the tram line is specified. The specification of the impact will take place as part of the preliminary environmental impact assessment of the preliminary project and, if necessary, also as part of the relevant EIA. Given that appropriate assessments will be carried out during the course of the project (along with relevant mitigation procedures if necessary), no significant impact pathways between the measure 416  and the ecosystem/biodiversity objectives were identified as part of this checklist. Part 2 of the Checklist The transition to as circular economy, including waste prevention and recycling Question No Detailed justification based on evidence Is the measure expected X The use of the tramway does not generate waste. The tram to lead to a significant uses electricity to move, the effect of which depends on its increase in the production, but in general, electric fuel is considered an generation, incineration environmentally friendly fuel, and it is also possible to buy or disposal of waste, so-called green electricity. The material used to build the with the exception of tramway and related facilities / buildings (metal, the incineration of non- embankment) is largely recyclable. Trams can be considered recyclable hazardous an integral part of the tramway. Decommissioning of trams waste? is expected to generate waste that will be landfilled. There are no precise studies on the amount of waste generated compared to car use, but it is estimated that the impact on waste reduction as a whole is rather favorable. Is the measure expected X The measure has a great potential to reduce traffic load and to lead to significant CO2 emissions in Tallinn by enabling more environmentally inefficiencies in the friendly modes of transport in the direction of heavy traffic. direct or indirect use of In view of this, the use of resources required for the any natural resource126 construction and operation of railways (trams) is not an at any stage of its life inefficient use of resources. The need for resources should cycle which are not become clear in the framework of the project under minimised by adequate preparation. measures127? Is the measure expected X The use of resources involves the transport of ore from the to cause significant and quarry to the destination, the impact of which in the key of long-term harm to the the circular economy depends significantly on the length of environment in respect the transport route, which in turn becomes clear as a result to the circular of the construction contract. 128 economy ? 126 Natural resources comprise energy, materials, metals, water, biomass, air and land. 127 For instance, inefficiencies can be minimised by significantly increasing the durability, reparability, upgradability and reusability of products or by significantly reducing resources through the design and choice of materials, facilitating repurposing, disassembly and deconstruction, in particular to reduce the use of building materials and promote the reuse of building materials. Additionally, transitioning to ‘product-as-a-service business models and circular value chains with the aim of keeping products, components and materials at their highest utility and value for as long as possible. A significant reduction in the content of hazardous substance in materials and products, including by replacing them with safer alternatives. Significantly reducing food waste in the production, processing, manufacturing or distribution of food. 128 Please refer to Recital 27 of the Taxonomy Regulation for more information on the circular economy objective. 417  The level of CO2 emissions resulting from the transport of Resources will depend primarily on the length of the supply chain, and to a lesser extent on the efficiency of energy use (fuels) and air pollution. Considering that it is also in the interests of the builder to bring the resource as close as possible to the construction object and the procurement takes place in the conditions of open competition, it is not estimated that this will have a significant impact on the efficiency of resource use. The impact during construction is also temporary. The use of the tramway has a positive effect on CO2 emissions and air pollution. Investment 4: Municipalities’ investments in bike and walking paths DESCRIPTION The central goal of Estonian policy on mobility is to reduce people’s dependence on using a private car. Municipalities can contribute to through cycling and walking promotion activities, including the construction of bike and/or walking paths to ensure better and safe accesses to services and transport. The aim of the measure is to increase the motivation of municipalities to find solutions to traffic- hazardous road sections that impede daily mobilities (cycling or walking) to ensure better access to services, public transport (including Rail-Baltic local stops), and workplaces outside the largest urban areas (Tallinn, Tartu and Pärnu). Within the Rail-Baltic project, connections will be built from the local railway stops to the closest public road only. The measure will help municipalities to connect bike and/or walking paths from the Rail Baltic local stop’ closest public road to the rest of the cycling network in municipalities. So, the measure will also amplify the positive effects of environmentally friendly public transport, including fast and safe railway connection within Estonia and connecting Estonia with Central Europe, Western Europe, and neighbouring countries. Part 1 of the Checklist Please indicate which No Detailed justification based on evidence if “No” has been of the environmental selected? objectives below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change X The transport sector is the second largest source of GHGs after mitigation energy and heat production, accounting for 2018 12% of all Estonian GHG emissions. The majority (98.03% in 2018) of GHG emissions from the transport sector come from road transport, and since 2014 there has been a continuous increase in 418  GHG emissions from the transport sector and a decrease in the number people taking public transport, walking, and cycling. The measure contributes to safe and sustainable mobility networks by promoting the development of cycling and/or walking paths outside the largest urban areas (Tallinn, Tartu and Pärnu). The development of these paths is expected ensure better and more sustainable access to services, public transport (including Rail-Baltic local stops), and to workplaces. More fully developed cycling / pedestrian mobility networks of this kind have the potential to significantly increase the use of rail, increase the use and sustainability of public transport as a whole and to reduce dependence on private cars and thus lower GHG emissions nationally. The measure contributes to the development of integrated transport systems, including supporting the formation of comprehensive networks of cycling and walking, and the usability of a more convenient electric railway station. The measure is expected to have a beneficial effect on reducing climate change. Climate change X The measure does not pose a risk for negative climate adaptation adaptation either directly or indirectly. The sustainable use X The measure does not directly affect the use of water and marine and protection for resources. However, some rainwater, including road rainwater, water and marine enters the sea / water bodies and, in this context, some traffic- resources related pollutants, including microplastics, which are not currently monitored. Encouraging the constructions of bike and/or walking paths has a potentially beneficial effect on reducing road traffic and thus on the pollution load of rainwater entering the water body. The circular economy, X No significant impact on the circular economy is expected when including waste considering the project at face value. Additional mitigating prevention and factors include: recycling - The transport and mobility development plan 129 governing the project contains a recommendation for local governments to apply for investment support, which shows, among other things, how a promising investment contributes to achieving sustainable transport, safety and competitiveness, regional needs, good spatial planning organization and other goals130. 129 The development plan has not yet been finished, but its SEA has been declared compliant. 130 This is also recommended by the European Court of Auditors. In essence, the investments must support, for example, the achievement of the CO2 target as a whole, ie in isolation, and individual investments are not eligible. 419  - For the construction of bike and/or walking paths, it is possible to use oil shale ash and other recycled mining material, which is now being considered for other projects such as Rail Baltic in Estonia and helps to decrease waste generation nationally. - The material used to construct the bike and/or walking paths (embankment and its black surface) is recyclable. - Soil removal is required to bike and/or walking paths. When building such a path directly next to a road, the soil may be contaminated with heavy metals from traffic. However, this is unlikely in the smaller municipalities to which the measure is mainly targeted. If necessary, the soil is expected to be cleaned before reuse according to regulation. Pollution prevention X The measure has a potentially direct beneficial effect on reducing and control to air, traffic congestion and thus the generation and spread of air water, or land pollutants, and an indirect beneficial effect on improving the composition of road stormwater. The construction of bike and/or walking paths often means an increase in the area under asphalt cover and, consequently, a small adverse effect on vegetation, stormwater, and land use, but given the small scale of bike and/or walking networks, this effect can be considered insignificant. The protection and X The construction of bike and/or walking paths in accordance with restoration of the current legislation is not expected to have significant adverse biodiversity and effects. Significant impacts are avoided or mitigated through the ecosystems environmental impact assessment and / or strategic environmental assessment procedure. Component 6: Health and Social Safety Net REFORM 1: COMPREHENSIVE CHANGE OF ESTONIAN HEALTH CARE ORGANIZATION DESCRIPTION The aim of the reform is to increase social cohesion by creating the conditions for the long- term and sustainable provision of people-centered and universally accessible health care, taking into account the consumption needs and geographical aspects of health care and increasing resilience to health crises. • This means making the necessary investments in the hospital network to improve resource efficiency, completing the renewal of primary infrastructure, continuing with the networking of hospitals, and investing in the creation of county welfare centers. It lays the foundations for long-term change. The county welfare center is based on an 420  integrated model of cooperation to the social and medical system between the hospital, primary care and the social sphere, where people receive the necessary service and effective help in a timely manner and e-solutions work flawlessly. • In order to provide high-quality health care and improve the availability of pre- hospital emergency medical care, including in areas and islands far from regional hospitals, efforts will be made to develop staff and technological capabilities, including the development of a supranational medical helicopter. • Matching the number of places for health professionals to the needs of the health system and measures to engage more students in basic medical training. The reform carries out its objectives using the following investments: • Investment 1: Design and Construction of Tallinn Hospital • Investment 2: Building the Capacity of a Multi-Purpose Medical Helicopter Step 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives below been selected? are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation x No significantly adverse effects to this objective were identified during the course of this review. Please see the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. Climate change adaptation x No significantly adverse effects to this objective were identified during the course of this review. Please see the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. The sustainable use and x No significantly adverse effects to this objective were protection for water and marine identified during the course of this review. Please see resources the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. The circular economy, x No significantly adverse effects to this objective were including waste prevention and identified during the course of this review. Please see recycling the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. Pollution prevention and control x No significantly adverse effects to this objective were to air, water or land identified during the course of this review. Please see the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. 421  The protection and restoration x No significantly adverse effects to this objective were of biodiversity and ecosystems identified during the course of this review. Please see the DNSH assessments for this reform’s direct investments below for more details. INVESTMENT 1: DESIGN AND CONSTRUCTION OF TALLINN HOSPITAL DESCRIPTION The North-Estonian Medical City will be established on the basis of two current Tallinn Central Hospitals - AS Ida-Tallinna Keskhaigla (hereinafter ITK) and AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (hereinafter LTK). Health centers remain in every district. The current central hospitals are competence centers in the fields of obstetrics-gynecology, ophthalmology (ITK) and infectious diseases (LTK) and will be transferred to Tallinn Hospital. The ITK eye clinic is the largest and only medical institution in Northern Estonia, where the diagnosis and treatment of eye diseases takes place at the highest level. In the treatment of rare eye diseases, the eye clinic is a center of competence for the whole of Estonia and the Baltics. LTK Infection Clinic is the largest center of infectious diseases in Estonia and a competence center in Northern Estonia. ITK and LTK women's clinics have pregnancy centers, a center for premature babies, maternity wards, family centers, youth counseling and an infertility treatment center. The ITK women's clinic is the competence center of the specialty in Northern Estonia. It is planned to provide specialist medical services at Tallinn Hospital as the sum of the current central hospital services, except in obstetrics and gynecology, where it is planned to continue with a partial door-to-door treatment and better survival. Tallin Hospital will be built in Lasnamäe at the address of 129-129B, which is being designed as a stand-alone facility with an area of 115,000 m2 and the estimated construction cost is 330 million euros. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X According to the SEA conducted for the hospital project, the construction project will have a negligible effect on climate change objectives if associated mitigation procedures are followed as outlined. Moreover, GHG emissions released during the construction phase are temporary. No significant GHG emissions are expected during the in-use phase of the 422  hospital. As such, the climate change objective is not expected to be affected in a significantly negative way. Climate change adaptation X The building of the hospital complex is not expected to lead to negative climate change adaptation. The complex is not being built in a flood plane nor other climate sensitive area nor does it in itself represent a feature that is associated with negative climate adaptation. On the contrary, the planned hospital expected to increase the country’s ability to respond medically to disasters, including those caused by climate change. The sustainable use and X Mitigation procedures identified in the SEA are protection for water and expected to ensure no excessive use or damage to marine resources marine resources, including during the construction phase and operational phase; the assessment evaluated the potential use of an on-site well at the Lasnamäe complex. The withdrawal rates from this well are expected to fall within sustainable boundaries. In addition, the SEA points out that at least 50% of the hospital complex will be landscaped and porous, which is expected to allow adequate regeneration to groundwater resources. As such, the project is not expected to have a significant impact to the objective sustainable water and marine resources. The circular economy, X The SEA details waste management procedures to be including waste prevention followed during construction phase that fall in line with and recycling national law, including the separation and proper re-use (maximal re-use is required) recycling and disposal techniques for special wastes such as minerals/materials and limestone found in the earth during excavation. In addition, the SEA states that the waste resulting from the construction period will not form a substantial amount compared to the total annual waste produced in Tallinn. During the operational phase of this complex, the hospital is not expected to have a significantly negative effect on circular economy objectives. No significant impacts to circular economy objectives are expected. Pollution prevention and X The construction phase of the hospital will not include control to air, water or land any significant pollutant emissions outside construction industry norms. According to the SEA, construction phase emissions such as dust should be controlled with the appropriate technology and excavated limestone should be processed at appropriate off-site facilities. As such, the construction phase is not expected to significantly increase pollutants to the 423  environment. In addition, the operational phase of the hospital is not expected to significantly emit pollutants to the environment. The protection and restoration X The SEA identified two types of flora on the planned of biodiversity and hospital project area and identifies the need to replant ecosystems these fauna in a safe location prior to construction activities. In addition, the SEA identified that the planned construction area is adjacent to a protected environmental feature called the Maarjamäe limestone feature and concludes that the construction project will not have a negative effect on it. In addition, the SEA identified that carrying out the project will result in destruction of habitat belonging to a protected bird (red-backed mousebird). However, given the relatively small area of habitat affected vs the total habitat available in Estonia, the impact is not considered significant. INVESTMENT 2: BUILDING THE CAPACITY OF A MULTI-PURPOSE MEDICAL HELICOPTER DESCRIPTION A total of € 46.3 million is planned for the development of medical helicopter capabilities on the basis of the PBGB, which includes: - the acquisition of two multi-purpose medical helicopters; - including helicopter accessories, maintenance supplies, etc .; - including training of necessary staff; - infrastructure design and construction: - including design and construction of helicopter bases; - including the design and construction of helicopter landing sites at emergency medical centers; - other project implementation costs (fixed-term project management cost) Helicopter manufacturers being considered under the measure include Airbus and Leonardo Company. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the Yes No Detailed justification based on evidence if “No” environmental objectives has been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X 424 Climate change adaptation X The helicopters will offer the health and rescue department increased ability to respond to climate crises, especially as it pertains to accessing remote islands. In addition, the new helicopters will largely use existing helicopter infastructure such as landing pads and helicopter bases already located in various Estonian Towns. Additional infastructure required for the new helicopters will include an expansion of the existing helicopter base in Tallinn, and a brand new helicopter base in Tartu. The location of the new installations do not appear to be at risk of negative climate risk, and the installations themselves are not associated with negative climate adaptations. The sustainable use and X Although water is used in the production of protection for water and helicopters, water usage in this industry has not marine resources been identified as excessive compared to other industrial manufacturers. In the operations and maintenance phase of the helicopters, water is used primarily for washing. However, this water usage is considered negligible and does not pose a threat to local surface or groundwater sustainability. The helicopters are expected to be well-maintained (with help from existing experience of helicopter maintenance crews at the police and border guard), and unlikely to result in accidents over marine resources. Additionally, no egregious emissions to marine resources are associated with maintenance and hangar operations. As such, water and marine resources are unlikely to be affected by the measure. The circular economy, X including waste prevention and recycling Pollution prevention and X The potential pathways for pollution to be emitted control to air, water or land from helicopter operation to air, water and land include pollution emitted from maintenance bases and pollutions emitted from potential crash landings. The Estonian government already possesses experience operating and maintaining helicopters, and therefore crash landings are considered unlikely. In addition, helicopter maintenance operations are not associated with pollutant emissions that differ radically from already existing automobile maintenance operations and are also subject to environmental permit controls. Lastly, given that the measure 425  only involves the addition of only two new helicopters, the potential to damage the objective of pollution prevention is not considered significant. The protection and X The maintenance bases will not be constructed restoration of biodiversity near nature conservancy areas and the helicopters and ecosystems are not expected to emit pollution that could significantly affect biodiversity or ecosystems. As such, the measure is not expected to have significant impacts on this objective. Part 2 of the Checklist Climate change mitigation Question No Detailed justification based on evidence Is the measure X The purchase of two multi-purpose helicopters is associated with expected to lead to a slight increase in GHG emissions, however the increase is significant GHG negligible. Multi-purpose helicopter with the payload required to emissions? carry out the necessary tasks (such as medical evacuations) do not have lower GHG/renewable energy alternatives at this time. According to Airbus, the first feasible electrified or hybridized helicopters of this type will not be available in the 2020s. In addition, the helicopters proposed for purchase use the same engine type and fuel (gas turbines, kerosene) as the already existing helicopters belonging to the police and boarder guard in Estonia. The newer helicopters to be purchased under the measure are expected to have the same or lower GHG emissions rates as these already operating helicopters. According to the Air Transport Action Group, the aviation industry as a whole is responsible for 12% of global GHG emissions in the transport sector, of which airplane emissions are vast majority. GHG emissions from helicopters alone are calculated to be approximately 1% of the total global transport sector. As such, although helicopters are associated with much higher GHG emissions per kilometer traveled vs ground vehicles, helicopters are used less frequently and typically only used to transport high value equipment and personnel or carry out high value assignments such as medical transport. Given the overall value derived from the addition of the helicopters and the relatively negligible contribution to GHG in absolute terms (in addition to only 2 helicopters being purchased), the measure is not expected to significantly affect the goal of climate change mitigation. 426 The transition to as circular economy, including waste prevention and recycling Question No Detailed justification based on evidence Is the measure expected to X Waste generation from helicopter maintenance operations lead to a significant do not differ significantly from other vehicle operations. increase in the generation, In addition, unlike electric vehicles, the turbine helicopter incineration or disposal of considered under the measure do not use lithium ion waste, with the exception batteries, which are notoriously difficult to recycle or of the incineration of non- dispose of safely. Wastes generated during the recyclable hazardous maintenance process include used oil, anti-freeze and waste? other industrial wastes typically generated during vehicle maintenance operations. The hangars and maintenance operations will be subject to national laws on industrial waste recycling (such as is applicable to used oil). The purchase of such a small number of helicopters, which is comparable to the automobile industry in waste generation but at a much smaller scale, and that will be subject to existing waste management regulations is not expected to significantly affect this goal. Is the measure expected to X According to the manufacturers under consideration for lead to significant the purchase of these helicopters, various metals are used inefficiencies in the direct in production. However, it does not appear that the use of or indirect use of any metals in the production of these helicopters is above or natural resource131 at any beyond the volumes used in comparable transport stage of its life cycle which industries, including electric vehicles. Additionally, a are not minimised by majority of the resources used in the helicopters (such as adequate measures132? metals and plastics) are recyclable. Is the measure expected to X No EU or national laws appear to be breached in the cause significant and long- manufacture and acquisition of the helicopters with term harm to the respect to circular economy regulations and environment in respect to environmental measures. Most of the materials used in the the circular economy133? manufacturing of the helicopters are recyclable, and wastes generated during maintenance phase are expected to be small in volume and handled properly by respective recyclers and waste management firms. Additionally, given that the projected life expectancy of the helicopters under consideration are at least 30 years, the resource use is considered efficient. No significant harm to circular 131 Natural resources comprise energy, materials, metals, water, biomass, air and land. 132 For instance, inefficiencies can be minimised by significantly increasing the durability, reparability, upgradability and reusability of products or by significantly reducing resources through the design and choice of materials, facilitating repurposing, disassembly and deconstruction, in particular to reduce the use of building materials and promote the reuse of building materials. Additionally, transitioning to ‘product-as-a-service business models and circular value chains with the aim of keeping products, components and materials at their highest utility and value for as long as possible. A significant reduction in the content of hazardous substance in materials and products, including by replacing them with safer alternatives. Significantly reducing food waste in the production, processing, manufacturing or distribution of food. 133 Please refer to Recital 27 of the Taxonomy Regulation for more information on the circular economy objective. 427  economy objectives with respect to the environment were identified as part of this assessment. INVESTMENT 3: YOUTH LABOR MARKET MEASURES DESCRIPTION The aim of the measure "My first job" is to encourage the employment of young people with little work experience and thus reduce youth unemployment. M1T consists of a wage subsidy and training component. Salary allowance and training allowance (up to 2,500 euros) are paid to an employer who employs an unemployed young person aged 16-29 with little or no work experience. Wage support combined with training gives young people with little work experience a better starting position and prerequisites for preventing future unemployment. Part 1 of the Checklist Please indicate which of the No Detailed justification based on evidence if “No” has environmental objectives been selected? below are likely to be negatively affected by the measure, taking into account its life cycle. Climate change mitigation X The measure is designed to increase the participation of young people in the work force and has no direct effect on climate change. Very indirectly, the increased level of work participation could in theory drive higher GHG emissions through economic activity, however, this effect is not considered significant. Additionally, other parts of the RRP (such as green transformation) help to offset GHG emissions associated with business activity. Climate change adaptation X The measure has a net neutral effect with respect to climate change adaptation. No significantly negative effects were identified. The sustainable use and X The measure has a net neutral effect with respect to protection for water and sustainable use and protection for water and marine marine resources resources. No significantly negative affects were identified. The circular economy, X The measure has a net neutral effect with respect to including waste prevention circular economy objectives. No significantly negative and recycling effects were identified. 428 Pollution prevention and X The measure has a net neutral effect with respect to control to air, water or land pollution control objectives. No significantly negative effects were identified. The protection and restoration X The measure has a net neutral effect with respect to the of biodiversity and ecosystems objective of protecting biodiversity and ecosystems. No significantly negative effects were identified. 429  Meie 24.05.2021 nr 9.2-2/4036-1 Taastekava esmase eelnõu avalik konsultatsioon Edastame avalikule konsultatsioonile Eesti Taastekava esmase eelnõu, mille alusel on käimas läbirääkimised Euroopa Komisjoniga Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kasutamiseks. Ootame Teie ettepanekuid kuni 4. juunini aadressile [email protected]. Lisainfot leiate aadressil www.rrf.ee. Taustainfo Eesti Taastekava aluseks on Riigikogus 12.mail 2021.a. heaks kiidetud riiklik strateegia “Eesti 2035”. Taastekava on äsja valminud üleriigilise strateegia "Eesti 2035" üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse Euroopa Liidu Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF). Strateegia koostamise protsess toimus tihedas ja ulatuslikus koostöös kõigi huvirühmade, partnerorganisatsioonide ning laiema avalikkusega. Viimase kahe aasta jooksul peeti kõigi partnerite ja sidusrühmadega avatud ja sisukaid arutelusid, koguti kirjalikke ettepanekuid ja soovitusi. Üle Eesti toimus sidusrühmadega arvukalt seminare ja arutelusid, et kaardistada Eesti arenguvajadused ja peamised väljakutsed ning leppida kokku peamistes reformides ja muudatustes, mis tuleb Eesti ees seisvate väljakutsete lahendamiseks ellu viia. Riikliku katusstrateegia koostamise kõrval ja selles protsessis tehtud eeltööle tuginevalt toimusid üksikasjalikumad arutelud valdkondlike arengukavade koostamisel konkreetsete valdkondade huvigruppidega. Eelnevat arvesse võttes ei alustatud Taastekava koostamist nullist, vaid jätkati senise eeltöö pinnalt, et põimida Taastekavasse need varasemas protsessis kokku lepitud prioriteedid, mis kõige paremini Taastekava skoobi ja ajalise raamiga sobituvad. Arvestades RRFi planeerimise ülilühikest ajaraami ning soovi, et vahendid jõuaksid võimalikult kiiresti Eesti majandusse ja Eesti inimesteni, ei mindud partneritelt uuesti samu asju küsima, vaid kasutati RRFi puhul prioriteetide seadmisel erinevatelt osapooltelt, sh sotsiaalpartneritelt eelnevalt kogutud sisendit (arengukavade koostamise ja riikliku strateegia „Eesti 2035“ protsessides tehtud ettepanekuid ja arutelude tulemusi). Lähtusime põhimõttest, et ei peaks olema oluline, milline Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 täpselt on ühe või teise investeeringu või meetme rahastamisallikas- oluline on see, et meetme või investeeringuga adresseeritaks neid valdkondi ja väljakutseid, mis kõige enam seda rahastust vajavad. Kõikide EL fondide üleselt ja koosmõjus seda eesmärki ka täidame, kus Taastekava on üks killuke suuremast puslest. Taastekava koostamise protsessis konsulteerisime alates 2020. aasta sügisest erinevate kohtumiste ja virtuaalsete ümarlaudade kaudu peamiste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et arutada RRF-i põhielemente, prioriteete, protsessi ja edasisi samme. Edasine põhjalikum dialoog toimus märtsi lõpus koos rohkem kui 30 erineva katusorganisatsiooni ja ca 1000 osalejaga, kui toimusid 5 temaatilist seminaripäeva ja 46 erinevat ümarlauda, et arutada RRF-i reformide ja investeeringute põhielemente, tegevusi ja kavandatavaid meetmeid koos struktuurivahenditest kavandatavate meetmetega. Seminaride nädala raames osalejatelt kogutud ettepanekud on olnud väärtuslikuks sisendiks Taastekava koostamisel. Taastekavad tuleb koostada kindla ühesehituse ja vormi alusel ning esitada Euroopa Komisjonile esimesel võimalusel hindamiseks. Taastekava on ametlik ja mahukas vorm, millesse tuleb meie riiklikus strateegias kokku lepitud reformiplaanid RRFi toetuse ulatuses ära mahutada ning Euroopa Komisjoniga oodatavates tulemustes kokku leppida. Millised saavad olema plaanitavate meetmete täpsed tingimused, pannakse huvigruppide ja ministeeriumide koostöös täpsemalt paika lähikuudel pärast Taastekava ametlikku esitamist Euroopa Komisjonile. Avalikule konsultatsioonile pandud Taastekava esialgne eelnõu on elav töödokument, mille lõppversiooni valmimisel on võimalik kõigil kaasa rääkida. Avaliku konsultatsiooniga paralleelselt jätkuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga ning selle käigus võib kavasse tulla muudatusi. Eelnõuga on võimalik tutvuda nii veebilehel www.rrf.ee kui ka Eelnõude infosüsteemis (EIS). Ettepanekuid Eesti Taastekava kohta ootab rahandusministeerium 4. juunini aadressile [email protected], et jõuda võimalikult kiiresti dokumendi lõppversioonini, mille kinnitab valitsus praeguste plaanide kohaselt juunis. Seejärel tuleb kava esitada Euroopa Komisjonile, kes annab oma hinnangu kavale kahe kuu jooksul. Plaanide järgi peaks Taastekava lõppversioon kinnitatud saama varasügiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Triin Tomingas 611 3002 [email protected] 2