Justiitsministeerium Teie 15.12.2021 nr
[email protected] Meie 18.01.2022 nr 10-3/191
Arvamus konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (ECN+ direktiivi ülevõtmine) kohta
Täname võimaluse eest esitada arvamus konkurentsiseaduse (KonkS) ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kohta.
Tallinna Ringkonnakohtul on seoses eelnõu tekstiga järgmised märkused ja ettepanekud:
1) Asendada eelnõu tekstis kohmakas termin “konkurentsijärelevalvemenetlus” lühema
terminiga “konkurentsijärelevalve”. Järelevalve ongi oma olemuselt menetlus ja see sõna ei
peaks sisalduma terminis kaks korda, eriti kui tekib neljast sõnast koosnev liitsõna.
2) KonkS § 635 lõikes 1 piisab viitest Tallinna Halduskohtule. Pole mingit vajadust selle järele,
et loa andmist otsustaks Tallinna Halduskohtu esimees. Asja lahendav kohtunik määratakse
kohtute seaduse alusel kinnitatavas kohtu tööjaotusplaanis.
3) Direktiivis ingliskeelne "periodic penalty payment", saksakeelne "Zwangsgelder",
prantsuskeelne "astreintes", soomekeelne "uhkasakko" on eestikeelses versioonis tõlgitud
sunnirahaks. Eelnõu seletuskirjas (lk 112) öeldakse, et see ei vasta päris hästi meie ATSS-s
mõistetud sunnirahale, vaid sellel on iseseisev tähendus. Võrdluseks näiteks määruse 806/2014
art-s 41 on sunniraha asemel kasutatud hoopis "perioodilise karistusmakse" terminit.
Õiguskorras ei tohiks erinevaid instituute tähistada kattuva terminiga. Kui jääda eelnõus
sunniraha termini juurde, hakkab ATSS loogika paratamatult normi tõlgendamist ja
rakenduspraktikat mõjutama ja tulemused võivad olla ekslikud. Mõistlik võib olla eelnõus
loobuda terminist (sunniraha) ja nimetada see perioodiliseks trahviks, perioodiliseks
karistusmakseks, viivissunnimakseks vms. Lahenduse leiaks ilmselt keeleinimesed.
4) Arvestades konkurentsijärelevalve asjade eelduslikult suurt mahtu, keerukust ja koormavust
nii menetlusaluste isikute kui ka menetlejate jaoks tuleks hästi läbi mõelda
õiguskaitsevahendite regulatsioon. Eesmärk võiks olla see, et kõik vaidlused lahendataks ühe
kaebuse alusel kontsentreeritult halduskohtus pärast menetluse lõppotsuse tegemist, mitte
võimaldades vaidlustada ükshaaval erinevaid toiminguid. Võib eeldada, et halduskohtud
ummistatakse erinevate preventiivsete keelamiskaebuste ja menetlustoimingute isoleeritud
vaidlustamise kaebustega (HKMS § 24 lg-d 1 ja 3). See kulutab nii menetlusosaliste kui ka
kohtu ressurssi, häirib keskendumist põhivaidlusele ja võib teatud juhtudel venitada
järelevalvemenetluse ebamõistlikult pikaks. Kui praegu kriminaalmenetluse raames on
üksikuid kohtueelse menetluse toiminguid võimalik vaidlustada eeluurimiskaebustega, siis
Aadress: Pärnu mnt 7, 15084, Tallinn; registrikood: 74001943; telefon: 628 2784; faks: 628 2784; e-post:
[email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
kuidas jääb olukord konkurentsijärelevalve haldusmenetluse puhul? Kas halduskohtu lubasid
on mõistlik lasta vaidlustada eraldi või alles koos kaebusega lõppotsuse peale? Analüüsida
tuleks praegu kriminaalmenetluses kujunenud täiesti ebamõistlikku olukorda eeluurimislubade
vaidlustamisel. Kui järelevalvemenetlus ei lõppe menetlusaluse isiku jaoks koormavalt, saaks
vastuväited menetlustoimingutele ja võimalikud kahjunõuded esitada pärast menetluse lõppu.
Analüüsida tuleks kolmandate isikute õiguskaitsevahendeid (tõendite esitamisest keeldumine,
ütluste andmisest keeldumine), vrdl nt maksukorralduse seaduse sätted, ja nende kaebuste mõju
põhiasja menetlusele (kas mõeldav on esialgse õiguskaitse kohaldamine?). Kuna selgelt on ette
näha, et menetluslikult tekib väga suur hulk probleeme, ei ole ratsionaalne jätta lahendusi vaid
kohtupraktika kujundada (see võib aega võtta palju aastaid), vaid seadusandja peaks reeglid
KonkS-s paika panema. Oleme valmis panustama sellekohasesse arutellu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villem Lapimaa
kohtu esimees