Arvamus

Justiitsministeerium Teie 31.08.2021 nr 8-1/5464 [email protected] Meie 14.09.2021 nr 10-3/136 Arvamus riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Täname võimaluse eest esitada arvamus riigilõivuseaduse (RLS), tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS), halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Arvamuses avaldame esmalt oma seisukohad tsiviilkohtumenetlusse puutuvalt (I) ning seejärel halduskohtumenetlusse puutuvalt (II). I Tsiviilkohtumenetlus Riigilõivumäärade muutmine Arvestades asjaolu, et tsiviilkohtumenetluses hagiavalduselt või hagita menetluse avalduselt, aga ka ringkonnakohtule esitatavalt apellatsioon- ja määruskaebuselt tasutavad riigilõivumäärad on püsinud aastaid muutumatuna, kuid selle aja jooksul on oluliselt tõusnud elukallidus ja suurenenud inimeste keskmine sissetulek, toetame seniste riigilõivumäärade ülevaatamist ja vastastavalt muutmist. Samas mööname, et lõivude tõstmine toob ilmselt endaga kaasa selle, et menetlusosalised esitavad kohtule enam menetlusabitaotlusi. Sellest tulenevalt leiame, et riigilõivude suurendamist tuleks vaadata koosmõjus menetlusabi andmise regulatsiooniga ning vajaduse korral muuta ka viimast, et kõrge riigilõiv ei takistaks isikutel oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Omalt poolt teeme täiendavalt järgmised ettepanekud: - muuta arusaamatuste vältimiseks RLS § 59 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduselt tasutavat riigilõivumäära vastavalt sellele, milline on RLS Lisa 1 järgi sama väärtusega avalduselt tasutav riigilõivumäär. Meie hinnangul tagaks selgema regulatsiooni see, kui riigilõivumäär vastab mittevaralise nõude hagihinnale (TsMS § 132 lg 1¹ järgi 3500 eurot) vastavale määrale (420 eurot). Praegu vastab RLS § 59 lg-s 4 nimetatud määr (300 eurot) tabelis sama hagihinna puhul kohaldatavale määrale (300 eurot); Aadress: Pärnu mnt 7, 15084, Tallinn; registrikood: 74001943; telefon: 628 2784; faks: 628 2784; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee  - muuta või täiendada RLS § 59 lg-t 5 ja/või 6 selliselt, et kaoks anomaalia, kus korteriühistu peab majandamiskulude võla sissenõudmiseks korteriühistu liikmelt maksekäsu kiirmenetluses tasuma suuremat lõivu kui sama nõude esitamisel maakohtule hagita menetluse avalduselt. Kehtiva regulatsiooni järgi on seda liiki vaidlused meile teadaolevalt ainukesed, kus maksekäsu kiirmenetlus võib vastuväite esitamise korral üle minna hagita menetluseks, mitte hagimenetluseks, ning sellisel juhul tekib kohtumenetluses olukord, kus lihtsustatud menetluse eest tuleb kohtule tasuda suuremat lõivu kui täiemahulise kohtumenetluse eest. Samuti peab kohus sellisel juhul enam makstud riigilõivu menetlusosalisele tagastama. Seda olukorda ei muuda ka praegu kavandatavad muudatused. Oleme seda meelt, et seadusandja peaks muutma TsMS § 613 selliselt, et neid nõudeid vaataks kohus läbi hagimenetluses, mitte hagita menetluses, kuid vastavat muudatust ei ole seni tehtud. Igal juhul tuleks aga kõrvaldada sellise nõude puhul riigilõivumäära ebakõla. Menetlusdokumentide kättetoimetamise lihtsustamine Arvestades seda, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatelt äriühingutelt saab eeldada kõrgemat hoolsust oma registrijärgse aadressi jm kontaktide märkimisel ning sissetuleva posti kontrollimisel, toetame eelnõus pakutud lahendusi, mis tõhustavad äriühingutele menetlusdokumentide kättetoimetamist ja kättetoimetatuks lugemist. Samuti peame mõistlikuks tõhustada menetlusdokumentide kättetoimetamist postikasti jätmisega pärast ühekordset katset see samas ruumis isikule kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetluse ja lihtsustatud menetluste piirmäärade muutmine Arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse, kirjaliku menetluse ja lihtmenetluse piirmäärad on püsinud aastaid muutumatuna, kuid selle aja jooksul on oluliselt tõusnud elukallidus ja suurenenud inimeste keskmine sissetulek, toetame põhimõtteliselt ka nende piirmäärade ülevaatamist ja vastastavalt muutmist. Siiski juhime tähelepanu sellele, et ainuüksi elukalliduse ja keskmise sissetuleku tõus ei pruugi olla piisav, et nimetatud piirmäärasid tõsta. Selleks peaks lisaks olema põhjendatud tänasest suuremate rahaliste nõuete menetlemine maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses lihtsustatud korras. Ilmselt on maksekäsu kiirmenetluse võimaluste avardamine mõistlik, selleks tuleb aga kahtlemata võimestada ka maksekäsu kiirmenetluse osakonda. Ringkonnakohtu aspektist näeme aga probleemina seda, et võimaldades maakohtutel lahendada rohkem ja suurema väärtusega nõudeid kirjalikult, istungit pidamata vm viisil lihtsustatud reeglite järgi, võib märkimisväärselt suureneda ringkonnakohtute koormus, sh võib istungite pidamise koormus nihkuda maakohtutelt ringkonnakohtule. Olukorras, kus maakohus ei pea lihtsustatud menetluse sätetest juhindudes asjas istungit korraldama, peab ringkonnakohus seda menetlusosalise taotluses tegema. Meie hinnangul peaks aga kohtuasja korrakohane menetlemine ning kohtuasja suuline arutamine toimuma eelkõige esimeses kohtuastmes. Nimetatud muudatus võiks iseenesest mõjutada positiivselt ka TsMS § 637 lg 2¹ kohaldamist apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel, kuid piirmäärade tõstmisest peame hetkel olulisemaks seda, et lihtmenetluse asjades ei takistaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist asjaolu, et maakohus on lahendis määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse, mis Riigikohtu praktika kohaselt takistab asja menetlusse võtmisest keeldumist ka siis, kui vaidlus on maakohtus õigesti lahendatud (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363/52, p 18). Seetõttu teeme ettepaneku lisada TSMS § 637 lg 2¹ juurde täiendav säte: „Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist ei takista samas kaebuses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamine, kui maakohus ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud menetlusõiguse normi määral, mis võis oluliselt mõjutada lahendit.“ Meile teadaolevalt on Riigikohus nõus vastavat muudatust (võimalik et siiski muul kujul) toetama. II Halduskohtumenetlus Koos riigilõivumäärade tõstmisega halduskohtumenetluses tuleks kaaluda ka HKMS § 104 lg 6 muutmist. See säte näeb ette kompromissi sõlmimisel või kaebusest loobumisel poole riigilõivu tagastamise, kui riigilõivu tasuti üle 31,94 euro. Olukorras, kus valdavalt on riigilõiv kaebuse esitamisel 30 eurot, puudub sellise erisuse tegemiseks vajadus ning kaaluda võiks riigilõivu alammäärast loobumist poole riigilõivu tagastamisel või alternatiivina selle määra tõstmist. Arvestades kaebusest loobumiste ja kompromissi sõlmimiste väikest arvu, ei oleks tasutud riigilõivu alammäärast loobumine riigieelarvele kuigi koormava mõjuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa kohtu esimees