Arvamus

Justiitsministeerium Teie 26.07.2021 nr 8-1/4797 [email protected] Meie 13.09.2021 nr 10-3/123 Arvamus HKMS ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkuse) eelnõu kohta Toetame eelnõu eesmärki suurendada kohtumenetluse avalikkust ja kohtupraktika kättesaadavust. Samas rõhutame, esiteks, et sama oluline kui kohtumenetluse avalikkus, on tagada füüsilisest isikust menetlusosalise eriliiki isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse, ning teiseks, et sellised muudatused ei saa jõustuda enne, kui eelnõus toodud muudatuste rakendamiseks on välja arendatud ja testitud kohtute infosüsteemis jõustumata kohtulahendites isikuandmete asendamise/eemaldamise automatiseerimine ning avalikustatud lahenditele märgete lisamine Riigi Teataja veebilehel. Lisaks näeme kohtu ametnike töökoormuse kasvu seoses kohtulahenditest ja/või toimikust tundlike andmete eemaldamisega, kuna kõiki andmeid ei saa ilmselt automatiseeritult eemaldada. Meie täpsemad tähelepanekud ja ettepanekud eelnõule on järgmised: 1) Avalikkus vs menetlusosaliste isikuandmed ja eraelu puutumatuse kaitse Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (TsMS). Suuremaks muudatuseks on jõustumata kohtulahendi avalikult teatavaks tegemine. Sealjuures on kavandatud, et kohus asendab füüsilisest isikust menetlusosalise ja tunnistaja nime tähemärkidega ning ei avalda tema isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda otseselt või kaudselt identifitseerida. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et „kui kohtulahend sisaldab füüsilise isiku füüsilisest isikust seadusliku esindaja andmeid ja nende andmete järgi on võimalik pseudonüümitud isikut identifitseerida, siis ei kuulu ka seadusliku esindaja nimi avalikustamisele“. Teeme ettepaneku, et eelnõu § 4 lg-ga 9 TsMS § 462 täiendav lg 1¹ sisaldaks lisaks menetlusosalisele ja tunnistajale ka viidet füüsilise isiku füüsilisest isikust seaduslikule esindajale, kelle nimi asendatakse tähemärkidega ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad nende andmete järgi menetlusosalist otseselt või kaudselt identifitseerida. Kuna kõnealuses lõikes on viide lisaks menetlusosalisele ka tunnistajale, siis peab olema selles viide ka seaduslikule esindajale (eelnõu seletuskirjas seaduslikule esindajale viitamine ei ole meie arvates piisav). Peame vajalikuks rõhutada, et tsiviilõiguslikud vaidlused on valdavas enamuses füüsiliste isikute omavahelised eraõiguslikud vaidlused, kus lisaks tavalistele ja tundlikele Aadress: Pärnu mnt 7, 15084, Tallinn; registrikood: 74001943; telefon: 628 2784; faks: 628 2784; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee isikuandmetele avaldatakse ka eriliiki isikuandmeid. Seega ei pruugi eelnõus sätestatud muudatused (ennekõike TsMS §-i 462 täiendamine) olla piisavad, et tagada perekonna- ja eraelu puutumatus. Eelnõus puudub analüüs, kas sellisel viisil jõustumata kohtulahendite avaldamine austab põhiõiguste ja –vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. 2) Menetlust lõpetavate määruste avalikustamine Eelnõu § 4 p-ga 13 muudetakse TsMS § 466 lg-t 4 ja avaldamisele kuuluvad määrused, millega menetlus lõpetatakse või hagi läbi vaatamata jäetakse. See tähendab, et avalikustada tuleb ka määrused, millega kohus on kinnitanud poolte sõlmitud kompromissi (vt TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 4 lg-s 4 on sätestatud kohtu ülesanne teha kogu menetluse ajal kõik endast sõltuv, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Sageli soovivad pooled sõlmida kompromissi ja vältida kokkuleppe avalikustamist. Kuna kompromissi kinnitava kohtumääruse puhul kinnitab kohus poolte kokkuleppe, ega tee ise asjas sisulist lahendit, võiks kaaluda, kas sellise lahendi avalikustamine on vajalik ja eesmärgipärane ning võimaluse korral jätta sellised lahendid avalikustamata. Lisaks märgime, et seaduses tuleks selge erand teha ka nende menetlust lõpetavate määruste kohta, mis on tehtud kinniseks kuulutatud menetluses (nt täiendada vastavalt TsMS § 452 lg-t 5, mis puudutab otsuseid). 3) Kohtulahendite kohese avalikustamise mõju kättetoimetamisele ja lahendite jõustumisele tsiviilkohtumenetluses Jõustumata kohtulahendite avalikustamisel näeme ohtu, et kohtulahendite kättetoimetamine ja jõustumine muutub tsiviilkohtumenetluses problemaatiliseks. Kui menetlusosaline ja esindaja saavad avalikustatud jõustumata kohtulahendiga kohe tutvuda, siis võib menetlusosalisele lahendi kättetoimetamine olla huvipuuduse või teadliku kõrvale hoidmise tõttu raskendatud. Seda arvestades tuleks lahendite kohese avalikustamise korral tõhustada kättetoimetamise regulatsiooni ja võimaluse korral muuta ka kohtulahendi peale edasi kaebamise tähtaja algust. Meie hinnangul võiks jõustumata lahendi kohese avalikustamise korral, sarnaselt halduskohtumenetlusele, ka tsiviilkohtumenetluses hakata edasikaebetähtaeg üldjuhul kulgema alates lahendi avalikult teatavakstegemisest, mitte lahendi kättetoimetamisest (vrdl nt TsMS § 632 lg 1 ja § 670 lg 1 ning HKMS § 181 lg 1 ja § 212 lg 1). 4) Muud tähelepanekud Eelnõu § 4 lg-ga 2 muudetakse TsMS § 59 lg-t 3, kus asendatakse „menetlusdokumendi ärakiri“ sõnadega „menetlusdokumendi elektrooniline koopia“. Pöörame tähelepanu, et sama paragrahvi lõige 4 sisaldab samuti „menetlusdokumendi ärakiri“ ning eelnõu muudatus peaks hõlmama ka nimetatud lõiget. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa kohtu esimees