Justiitsministeerium Teie 14.06.2021 nr 8-1/3895
[email protected] Meie 17.08.2021 nr 10-3/97
Arvamus kohtuesinduse kvaliteediprobleemide lahendamiseks seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsuse kohta
Täname võimaluse eest esitada arvamus kohtuesinduse kvaliteediprobleemide lahendamiseks
seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Mööname, et tsiviilkohtumenetluses esineb
lepingulise esinduse puhul kvaliteediprobleeme. Selle tõttu võivad kohtus vaidlevad isikud
jääda muu õigusteadmistega esindaja asjatundmatuse tõttu vajaliku õiguskaitseta, seda iseäranis
hagimenetluses, kus erinevalt hagita asjadest ja halduskohtumenetlusest ei kehti
uurimispõhimõte. Samuti võib olla kohtumenetluse tõhus korraldamine raskendatud, sest
üksnes magistrikraadile vastav haridustase ei pruugi tagada kohtus lepinguliselt esindajalt
oodatavat kvalifikatsiooni. Seda arvestades toetame eelnõu eesmärki parandada kohtuesinduse
kvaliteeti.
Kohtuesinduse probleemid seonduvad paljuski õigusteadusliku kõrghariduse andmise ja
kutsesüsteemi kitsaskohtadega. Turule on paisatud suur hulk juriste, kellest paljude oskused ja
kogemused õigusteaduslikke meetodeid kasutades asjatundlikult argumenteerida ja kliendi
huve täies mahus kaitsta on ilmselgelt ebapiisavad. Turg ei ole suutnud ise ennast korrastada.
Korrektselt toimib advokatuuri süsteem ja selle osaks oleva riigi õigusabi korraldus. Näib, et
advokatuuri liikmeteks mitteolevate juristide liiga suurt osakaalu kohtumenetluses võimendab
muu hulgas asjaolu, et riigi õigusabi saamise tingimused on liiga piiravad. Kohtutel on tsiviil-
ja haldusasjades tendents riigi õigusabi pigem mitte määrata. Samuti on praktikas jäänud veidi
tagaplaanile selgitamiskohustusest tulenev ülesanne selgitada inimesele riigi õigusabi saamise
võimalusi ja aktiivsemalt kõrvaldada ebakompetentseid esindajaid. Tegemist on küsimusega,
mida peaks praktikate parandamiseks aktiivsemalt arutama kohtusüsteemi sees, sh kohtunike
koolituse raames. Teisalt oleks vajalik lõdvendada piiranguid ka riigi õigusabi seaduses.
Näiteks oleks võimalik sätestada, et kohtuasja esmase analüüsi ja esimeste (olulisemate)
menetlusdokumentide esitamiseks kulunud riigi õigusabi tasu kulud jäävad riigi kanda, s.o ei
mõisteta hiljem välja kaotanud poolelt (kartus, mis praktikas paljuski pärsib riigi õigusabi
taotlemist). Kui riigi õigusabi andmine saab reegliks, mitte erandiks, ja seda
kommunikeeritakse tõhusalt ka avalikkusele, on inimestel edaspidi vähem põhjust pöörduda
vähemkvalifitseeritud juristide poole. See väldiks ühtlasi õigusnõustamise n-ö põranda alla
minekut (ebakvaliteetse esindaja koostatud menetlusdokumente esitab menetlusosaline oma
nimel), kui kohtus esindamiseks kehtestatakse ülemäärased nõuded.
Aadress: Pärnu mnt 7, 15084, Tallinn; registrikood: 74001943; telefon: 628 2784; faks: 628 2784; e-post:
[email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
Väljatöötamiskavatsuses välja pakutu kohaselt võiks lepinguliste esindajate kohtus esindamise
heaks kiita kas kohus ise või kohtuväline organ.
Lepinguliste esindajate kvaliteeti ja asjatundlikkust oskab kõige paremini hinnata kohus ise.
Seetõttu võiks kaaluda probleemi lahendamiseks eelkõige olemasoleva regulatsiooni tõhusamat
rakendamist või sätestada kord, mille järgi saavad õigusteadmistega lepingulised esindajad, kes
ei ole advokatuuri liikmed, võtta tsiviil- ja halduskohtumenetlusest osa üksnes kohtu loal
(analoogselt advokaadiks mitteoleva lepingulise kaitsja regulatsiooniga KrMS § 42 lg 1 p 1).
Samas ei pruugi igas kohtuasjas eraldi loa andmise otsustamine olla optimaalseim. Vajalik
oleks tekitada mehhanism, kus kohtunike tähelepanekud ja arvamused esindaja sobivuse kohta
koondataks kokku ja esindaja kohtumenetluses või selle teatud liikides osalemisele seataks
piirangud üldisemalt. Kohtuesindajatele õigusnõuniku kvalifikatsiooni nõude kehtestamine või
kohtuesindajate litsentseerimine võivad nõuda ülemäärast ressurssi ega oleks ilmselt piisavalt
tõhusad, kui ei kontrollita esindajate õigusteadmisi ja kohtus tegutsemise pädevust kohtunike
reaalsete kogemuste pinnalt. Seetõttu peaks asjaomases kutse- või tegevusloa menetluses olema
kaalukas roll kohtunikel.
Seejuures ei pea me praegu mõistlikuks üldise advokaadikohustuse kehtestamist, st isik peaks
saama alati ka ise kohtu poole pöörduda ja ennast esindada. Hagiasjade apellatsioonimenetluse
puhul võiks meie hinnangul siiski kaaluda teatud eranditega advokaadikohustust sarnaselt
kassatsioonimenetlusega. Haldusasjades, hagita asjades ja väiksemates apellatsiooniasjades ei
oleks advokaadisund ilmselt põhjendatud, kuid apellatsiooniasjades, kus kaalul on inimese
jaoks väga olulised huvid ja õigused, võiks see tõsta esinduse kvaliteeti. Seejuures tuleks aga
esmalt analüüsida, kas advokaatide arv on advokaadikohustuse kehtestamiseks piisav ning kas
esineb oht õigusteenuse hinna oluliseks suurenemiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villem Lapimaa
kohtu esimees