Tallinna Ringkonnakohus · 7. juuli 2021
Sisu (failidest)
1351280 -2273300 0 0 2033270 -215900 0 0 T allinna Ringkonnakohtu esimehe T artu Ringkonnakohtu esimehe KÄSKKIRI Harju Maakohtu esimehe taotlus e kohta kohtute seaduse § 45 1 alusel kohtuasjade suunamiseks 7. juuli 2021 nr 11-1/21/30 1. Harju Maakohtu esimees esitas ringkonnakohtute esimeestele 29.04.2021 taotluse kohtute seaduse (edaspidi KS) § 45 1 alusel kohtuasjade suunamiseks . Taotluse põhjendused: 1.1 . Harju Maakohtus on praeguseks kujunenud olukord, kus üksnes kohtusiseste meetmete rakendamisega ei ole võimalik tagada teiste maakohtutega võrreldaval tasemel õigusemõistmise korrakohast toimimist. Harju Maakohtu kohtunikele lahendamiseks saabuvate kohtuasjade arv on teistega võrreldes pidevalt suurem ja ei ole võimalik tagada kohtuasjade lahendamist samaväärse ajaga. Kohtu siseselt on püütud mõistliku menetlusaja tag a miseks rakendada olukorra leevendamiseks järgmiseid meetmeid: kohtunike spetsialiseerumise soodustamine, spetsialiseerumise põhised koosolekud ja arutelud, mis võimaldavad valdkonna põhjaliku tundmise läbi asjaomases valdkonnas kohtuasja kiiremini lahendada; võimalusel täiendav tugipersonali tagamine; koostatud on erinevaid juhendmaterjale ja korraldatud koolitusi; uutele kohtunikele on tagatud lisaks juhendajale kolleegide tugi soodustamaks nende võimalikult kiiret sisse elamist. Teiste maakohtute 2020.a koormustega võrreldavale tasemele jõudmiseks on Harju Maakohtul vaja juurde 7-10 kohtunikku. 1.2 . Kohtu sse saabunud asjade arvu järgi oli 2019. aastal Harju Maakohtu tsiviilasju lahendavate kohtunike töökoormus 417,9 asja kohtuniku kohta (riigi keskmine oli 393,6 asja kohtuniku kohta). Tartu Maakohtus oli tsiviilasju lahendanud kohtuniku koormus 23,4 asja võrra, Pärnu Maakohtus 60,5 asja võrra ja Viru Maakohtus 62,6 asja võrra väiksem. 2020. aastal oli Harju Maakohtu tsiviilasju lahendavate kohtunike töökoormus 447,2 a sja kohtuniku kohta (riigi kesk mine oli 405 asja kohtuniku kohta). Tartu Maakohtus oli tsiviilasju lahendanud kohtuniku koormus 63,8 asja võrra, Pärnu Maakohtus 87,8 asja võrra ja Viru Maakohtus 84,9 asja võrra väiksem. 1.3 . K ohtusse saabunud kohtuasjade k oormuspunktide arvestuse kohaselt oli 2019. a astal Harju Maakohtu tsiviilasju lahendanud kohtunike koormus 7347,9 koormuspunkti, mis on Pärnu Maakohtu kohtunike koormusest 1285,9 punkti, Tartu Maakohtu kohtunike koormusest 1072,5 punkti ja Viru Maakohtu kohtunike koormusest 1436,4 punkti võrra suurem. 2020. aastal oli Harju Maakohtu tsiviilasju lahendanud kohtunike koormus 7739 koormuspunkti, mis on Pärnu Maakohtu kohtunike koormusest 1571 punkti, Tartu Maakohtu kohtunike koormusest 1225 punkti ja Viru Maakohtu kohtunike koormusest 1740 punkti võrra suurem. 1.4 Ajahinnangute põhise arvestuse kohaselt oli 2019. aastal Harju Maakohtu tsiviilasju lahendanud kohtuniku koormus kohtusse saabunud asjade vaates 1910 ,46 tundi, s . o 310,46 tundi rohkem kui arvestuslikud aastased töötunnid (kohtute töökoormusmetoodika üldiste põhimõtete kohaselt arvestatakse ühe kohtuniku aastaseks töötundide arvuks 1600). Reaalne vahe teiste kohtutega võrreldes on 278 ,84 kuni 373,46 tundi (st 34– 46 tööpäeva). 2020. aastal oli Harju Maakohtu koormus 2012,2 tundi, s . o 412,2 tundi rohkem kui arvestuslikud aastased töötunnid. Reaalne vahe teiste kohtutega võrreldes on 3 18,5 kuni 452,5 tundi (st 39– 56 tööpäeva). Kui 2020. aastal olnuks kõik Harju Maakohtu kohtunikuametikohad kogu aeg täidetud ning eemalviibimisi ei esinenuks, oleks kohtunikuametikoha aastane koormus olnud 1615,81 tundi, teistes kohtutes vastavalt 1323,24 – 1459,73 tundi. Reaalsed vahed on suuremad, kuna viis Harju Maakohtu kohtunikku olid 2020. aastal pikaajaliselt töölt eemal ning mitmed ametikohad olid vahepeal täitmata. 1.5 . Süüteomenetluse valdkonnas on kohtusse laekunud asjade arv viimastel aastatel vähenenud, kuid hoolimata sellest on ka süüteovaldkonnas jätkuvalt probleemiks mahukad üldmenetlused . Süüteoasju lahendanud kohtunike töökoormus on samuti olnud aastatel 2019 ja 2020 kõrgem riigi keskmisest ( kohtusse saabunud kohtuasjade arvu arvestuses). Kui Harju Maakohus jagaks osa tsiviilasjadest süüteoasju menetlevatele kohtunikele, vähendaks see vahesid tsiviilkohtumenetluse valdkonnas, kuid põhjustaks samal ajal vahede suurenemise ning menetlusaegade pikenemise süüteomenetluse valdkonnas. Kohtuasjade kohtusisene ümberjaotamine ei lahenda tekkinud probleemi. K ohtusse laekunud kohtuasjad on olnud ka sisult keerukamad ja nende lahendamine on aeganõudvam. Kui 2019. aastal laekus ülejäänud kolme maakohtusse kokku 572 tsiviilasja rohkem kui Harju Maakohtusse, siis koormuspunktipõhises arvestuses oli Harju Maakohtul laekunud kohtuasjade koormuspunktide koguväärtus 9794 punkti võrra suurem kui teistel maakohtutel kokku (2020. aastal olid vastavad näitajad 294 kohtuasja ja 1537 punkti). 1.6 . Harju Maakohus tegi ettepaneku suunata alates 01.07.2021 Harju Maakohtusse laekuvatest tsiviilasjadest teistesse maakohtutesse ümber kokku 59 271 koormuspunkti väärtuses tsiviilasju. Neist 4800 Tartu Maakohtusse, 18 036 Pärnu Maakohtusse ja 36 435 Viru Maakohtusse. Menetluste sisust ning võimalike istungite arvust lähtuvalt võiks ümber suunata kõik võlaõiguse asjad. Nende menetluste ümbersuunamine 59 271 koormuspunkti ulatuses leiaks aset ligikaudu poole aasta vältel. Ümbersuunamise ulatuse otsustamisel tuleks objektiivseima tulemuse saavutamiseks võtta aluseks igale kohtule eraldatud kohtuniku ametikohtade üldarv (mitte reaalselt tööl olnud kohtunike arv). Ümbersuunatavate kohtuasjade mahu arvestamisel võiks lähtuda koormuspunktidest. 2. Ringkonnakohtu te esimehed edastasid 30.04.2021 Harju Maakohtu esimehe taotluse Pärnu, Tartu ja Viru Maakohtu esimeestele arvamuste, ettepanekute või vastuväidete esitamiseks. M AAKOHTUTE ESIMEESTE SEISUKOHAD 3. Pärnu Maakoh tu esi mehe 24.05.2021 seisukohas ei nõustutud taotlusega järgnevatel põhjendustel: 3.1 . Harju Maakohtus on tsiviilasju arutavate kohtunike koormus kõrge , kuid KS § 45 1 ei saa olla aluseks sellise jätkuva olukorra lahendamisel. Seadusemuudatuse seletuskirjas on selle sätte seadusesse lisamise kohta muuhulgas öeldud: „Kohtud peavad teise kohtu kohtunike kaasamist sobivaks abinõuks eelkõige erakorraliselt mõnes kohtus kasvanud töökoormuse leevendamiseks“. K õige kiirema kasvuga tsiviilasjade saabumine on toimunud Pärnu Maakohtus ning kolme aasta kokkuvõttes on asjade saabumise kasv maakohtutes kokku 15%. Ülekoormuse proble e m tsiviilasjades ei ole erakorraline ja mitte ainuüksi Harju, vaid kõikide maakohtute probleem. Samuti ei ole p raeguse seadusemuudatuste mõju valguses (täitemenetluste aegumised, elatise muutmise vaidlused) võimalik prognoosida, milliseks kujuneb maakohtutesse saabuvate tsiviilasjade hulk lähiaastail. 3.2 . Võttes aluseks 2020. a astal saabunud asjade statistilised andmed on teistes maakohtutes tsiviilasjade kohtunike kes k mine koormus peaaegu kohtute töökoormusmetoodika (edaspidi TKM ) kohane, v.a Harju Maakohtus, kus ületab 1600 künnise 412 tunniga. Süüteoasjade kohtunike keskmine ko ormus Harju Maakohtus ei tõuse 1600 tunnini. Kohtud otsustavad tööjaotusplaanides, kuidas kohtunikukohad jagada menetlusliikide lõikes. Harju Maakohtul on võimalik saabuvate asjade ümberjaotamine olemasolevate ressursside ümberpaigutamise teel. E smalt tuleb kasutusele võtta kohtusisesed abinõud saabuvate asjade koormuse ühtlasemaks jaotamiseks. Harju Maakohtus ei ole süüteoasju arutavate kohtunike ressurss ammendunud ning on võimalik kaaluda muudatusi kohtunike menetlusliikide vahelises spetsialiseerumises. 3.3 . Arvestada tuleb sellega, et k õikides väiksemates maakohtutes on juba aastaid kasutatud töökoormuse kohtusiseseks ühtlustamiseks kohtuasjade jaotamist ühele kohtunikule mitmest kohtumajast. Kohtumajad asuvad üle regioonide laiali ja mõnes kohtumajas on ametis vaid kaks kohtunikku. See minimeerib võimaluse spetsialiseerumiseks isegi menetlusliigiti , rääkimata menetlusliikide siseselt. Kõikide väiksemate maakohtute koormuse vaatlemise puhul tuleb arvestada kohtumajade vahel liikumise täiendava ajakuluga, mis ei saa tulla kohtuniku töövälise aja arvelt. 3.4 . Tähelepanuta ei saa jätta ka finantsküsimus i . Kohtuniku lähetuskulud peab hüvitama kohus, mis on kohtuniku alaliseks teenistuskohaks . Harju Maakohtu asjade laiali jaotamine regioonidesse võib tekitada olukorra, kus kohtuniku alaliseks teenistuskohaks oleval kohtul võib nappida finantsvahendeid kohtunikule vajadusel lähetuskulude hüvitamiseks. 3.5 . Ü lekoormuse probleemide lahendamiseks tuleks kaaluda asenduskohtuniku ideed. Kui Harju Maakohtus oleks id kõik kohtunike ametikohad korralikult täidetud, puudu nuks vajadus Harju Maakohtu esimehel sellist taotlust esitada . 4. Viru Maakoh tu esime he 28.05.2021 seisukohas ei nõustutud taotlusega järgmistel põhjendustel: 4.1 . KS § 45 1 alusel kohtuasjade suunamiseks puudub õiguslik alus ja põhjendus . Harju Maakohtu avalduses on kirjeldatud aastatepikkust ülekoormust. Tegemist ei ole erakorralise abinõuga, vaid püüdlusega ümber jaotada eelnevate aastate ülekoormusega tekkinud nn „ebaõiglus t “. Tegemist on püsiva probleemiga ja selle lahenduseks ei ole võimalik kasutada ajutiste probleemide lahendamiseks ettenähtud meetmeid. 4.2 . Harju Maakohus on soovinud kokku suunata Viru Maakohtusse 36 435 koormuspunkti väärtuses tsiviilasju. Viru Maakohtu tsiviilasju lahendava kohtuniku aastane keskmine koormus tõuseks selles mahus asjade ümberjagamisel 2248 tunnini, mis ületab ettenähtud arvestusliku 1600 tunni koormuse 648 tunni võrra. Sellises olukorras ei oleks võimalik Viru Maakohtus tagada mingitki mõistlikku menetlusaega. 4.3 . Ei ole võimalik väita, et Harju Maakohtusse on laekunud enam kohtuasju, mis on sisult keerukamad ja mille lahendamine on aeganõudvam. 2020. a astal saabunud tsiviilasjade koormuspunktide jaotusest nähtub, et töökoormuspunktide jaotus on kohtute vahel sarnane. Samuti tuleb arvestada Viru Maakohtu piirkonna menetluslike eripäradega , milleks on v ähe n e õigusabi kättesaadavus ja keeleküsimused (enamus kohtuasju on esitatud vene keelt emakeelena rääkivate isikute poolt, kellel puuduvad õigusteadmised). Ida-Virumaal ja Lääne Virumaal on Eesti Advokatuuri andmetel kokku 29 advokaati ja enamus neist tegelevad kriminaalasjadega. Tihti ei räägi piirkonnas töötavad õigusnõustajad eesti keelt ja ei oma häid õigusteadmisi. Juba eelmenetluse staadiumis on tsiviilasjade lahendamine ainuüksi kvaliteetse õigusabi halva kättesaadavuse ja menetluse kakskeelsuse tõttu keerukam ja aeganõudvam. 4.4 . Harju Maakohtul puudub ametikohtade arvust tulenevalt ülekoormus. Taotluses on Harju Maakohtu koormusest lahutatud keskmine koormus ning selle pinnalt on tehtud ümberjagamise arvestused. Selline ümberjagamine ei ole mitte ülekoormuse ümberjagamine, vaid koormuste võrdsustamine, kuna Harju Maakohtul on 68 kohtuniku ametikoha korral ametikoha prognoositavaks koormuseks 1592 tundi, mis on alla hinnangulise normkoormuse. See, et teiste kohtute kohtunike prognoositav koormus on väiksem, ei saa olla põhjuseks, miks on vajalik teha ümberkorraldusi. Harju Maakohtu mure tuleneb sellest, et periooditi on mõni kohtunik eemal ja ümber on vaja jaotada tema koormust. Probleemi lahendamiseks oleks pigem vaja tegeleda asenduskohtuniku institutsiooni loomisega või eemalolevate kohtunike ametikohtade täitmisega, mis oleks ka antud olukorras sobiv meede olukorra lahendamiseks. 4.5 . Harju Maakohtu t aotluses ei ole analüüsitud, kuidas kohtuasjade suunamine teistesse kohtutesse mõjutab maakohtute eelarvet. Selgusetuks jääb, m illisest eelarvest kohtuniku ja sekretäri sõidu- ja majutuskulud ning lähetuskulud kaetakse ja kas riigil on üldse selliseid eelarvevahendeid . Samuti on vajalik hinnata lähetuses käivate kohtunike sõidule kulutatud aega (nt Narvast Tallinnasse sõitmiseks kulub edasi-tagasi 6 tundi). 5. Tartu Maakoh tu esime he 28.05.2021 seisukohas ei nõustut ud taotlusega järgmistel põhjendustel: 5.1 . Harju Maakohtu taotlus kahe aasta töökoormuse ümbersuunami seks pole metoodiliselt korrektne ning seab ohtu õigusemõistmise korrakohase toimimise Viru ja Pärnu Maakohtutes ning suurendab ebamõistlikult Tartu Maakohtu koormust. Ei saa jätta tähelepanuta, et Harju Maakohtu kohtunikukohtade arv on suurenenud 68 kohtunikuni, kõik kohtunikukohad on täidetud ning tegelikult tööl käivate kohtunike arv on suurem kui 2019 . ja 2020. aasta l. Üldine dünaamika kõigis maakohtutes on selline, et maakohtutesse saabuvate tsiviilasjade arv kasvab ning süüteoasjade arv väheneb. 5.2 . Kohtute koormuste võrdlemisel peab kindlasti arvestama se llega , et paljude väikeste kohtumajadega kohtute nagu Pärnu ja Tartu maakohtud, aga ka Viru Maakohus, keskmine tõhusus ei saa objektiivsetel põhjustel ja mastaabiefekti puudumise tõttu olla samaväärne suure kompaktselt paikneva kohtu tõhususega. Kohtumajas, kus on ametis 2 kuni 4 kohtunikku, on kohtunike spetsialiseerumise korraldamine raskendatud juba ainuüksi tsiviil- ja kriminaalmenetluste vahel, rääkimata kitsamast spetsialiseerumisest menetlusliigi siseselt . Selline spetsialiseerumine on võimalik Harju Maakohtu suuruses kohtus ja see tõstab kohtuniku töö efektiivsust. Mida kitsam on kohtuniku spetsialiseerumine, seda tõhusam on kohtuniku töö. 5.3 . 2019. ja 2020.a menetlusandmetest lähtuvalt saabuvad aasta jooksul maakohtutesse lahendamiseks keskmisena suhteliselt sarnase ja ühtlase keerekuse ning ajamahukusega kohtuasjad . 5.4 . Harju Maakohtu ettepaneku kohaselt suunataks Harju Maakohtust teistesse maakohtu t esse 59 271 koormuspunkti väärtuses võlaõigusasju, mis vastab 15 410 töötunnile ehk ligi 10 kohtuniku aastasele töökoormusele ning peaaegu poolele aastas Harju Maakohtusse saabuvatest võlaõigusasjadest. Harju Maa kohtust saabuvate asjade mõjul muutuvad teiste maakohtute tsiviilasju lahendavate kohtunike koormused ülearu kõrgeks ning seetõttu tuleb neil kohtutel suurendada tsiviilasju lahendavate kohtunike arvu süüteoasju lahendavate kohtunike arvelt. Samas ei nähtu taotlusest, kas ja kuivõrd on Harju Maakohus kaalunud tsiviilkohtunike koormuse leevendamiseks kohtusisest ümberspetsialiseerumise võimalust. Küll aga on näha, et Harju Maakohtu süüteoasju lahendavate kohtunike keskmine koormus oli 2020. aastal 25% madalam kui tsiviilasju lahendavate kohtunike keskmine koormus. Tartu Maakohtus oli süüteoasju lahendavate kohtunike koormus 11% madalam kui tsiviilasju lahendavate kohtunike koormus. 5.5 . Tartu Maakohus pakub alternatiivse võimalusena välja Harju Maakohtu möödunud perioodide ülekoormusega kaasnenud jäägi kuhjumise leevendamiseks nn jäägi ümberjagamist. Sisuliselt tähendab see maakohtute keskmist lahendamata asjade arvu ületava asjade arvu võrra uute, Harju Maakohtusse saabuvate asjade suunamist teistesse maakohtutesse, sest juba menetluses olevaid asju ei ole mõistlik ümber jagada. Tartu Maakohus nõustub , et Harju Maakohtust on mõistlik ära suunata tsiviilasju, konkreetsemalt võlaõigusasju. 5.6 . Ümbersuunatavate asjade arvu määramisel l ähtuti maakohtute keskmisest jäägist kohtunikukoha kohta, arvestades nii lahendamata tsiviil- kui süüteoasju seisuga 31.12.2020. Samuti lähtuti kohtunikukohtade arvust 2021. aastal. Harju Maakohtusse laekuvatest tsiviilasjades t tuleks teistesse maakohtutesse ümber jagada kokku 21 775 koormuspunkti väärtuses võlaõigusasju, neist 7768 koormuspunkti ulatuses Pärnu Maakohtusse ja 14 007 koormuspunkti ulatuses Viru Maakohtusse. 5.7 . Asjade ümberjagamise mõjul menetlustega seotud kohtukulud paratamatult suurenevad, mistõttu kasvavad ka I ja II astme kohtute kogukulud. Samas tuleb eeldada, et kohtud peavad alates 2022. aastast hoopis kulusid vähendama ning teadaolevalt vaadatakse kärbete ulatuse määramisel kohtute eelarveid tervikuna, sealhulgas koh t ute vaates arvestuslikke kulusid, sest need mõjutavad kogukulude mahtu. 6. Ringkonnakohtute esimehed andsid maakohtu te esimeestele võimalus e esitada täiendav seisukoh t Tartu Maakohtu alternatiivse ettepaneku osas ning soovi korral Pärnu ja Viru Maakohtu vastuväidete osas. 7 . Pärnu Maakoh tu esime he 07.06.202 1 vastuses ei toeta ta ka Tartu Maakohtu esimehe alternatiivse t ettepaneku t . K ohtuniku koha vaates ei oleks vajadust tsiviilasjade ümberjaotamiseks, kui Harju Maakohtu puhul vaade l da nii tsiviil- kui süüteomenetluse asjade saabumise numbreid ja töökoormuspunkte kogumis. Teised maakohtud on teinud pingutusi tsiviil- ja süüteoasjade kohtunikukohtade omavahelise proportsiooni muutmiseks . Pärnu Maakohtus on pensioneerumas lähema kahe aasta jooksul 5 kohtunikku, kellest 4 on spetsialiseerunud tsiviilasjade lahendamisele ja Pärnu Maakohtu kohtunikud lahendavad kohtuasju mitmes erinevas maakonnas asuvas kohtumajas. 8. Viru Maakoh tu esime he 10.06.2021 vastuses ei toetata Tartu Maakohtu esimehe alternatiivset ettepanekut. KS § 45 1 ei reguleeri ka alternatiivset ettepanekut asjade suunamiseks . Alternatiivse ettepaneku arvutuse aluseks on võetud kohtuasjade jääk, mis ei ole objektiivne näitaja ning mille suurus võib olla tingitud erinevatest asjaoludest (menetlusosaliste poolne venitamine, menetlustoimingute ajamahukus, menetlusgrupi töökorraldus jne). Tartu Maakohtu arvestuses ei ole kirjeldatud perioodi, mille jooksul ümberjagamine toimuks. Tartu Maakohtu arvutuste tulemusel jagatakse Viru Maakohtule 3642 töötunni ulatuses asju, mis vastab 2,3 kohtuniku aastasele töökoormusele. See tähendaks kohtunike ülekoormust ning võib tingida Viru Maakohtu vajaduse teha omakorda taotlus asjade ümberjagamiseks. 9. Harju Maakoh tu esime he 10.06.2021 vastuses märgitakse , et Harju Maakohus jääb 29.04.2021 taotluses esitatud seisukoh a ja taotluste juurde. Harju Maak ohus ei näe võimalust probleemi lahendamiseks kohtu sisemiste ressursside arvelt. Tsiviilasjade ülekoormuse tasandamine süüteoasju lahendavate kohtunike arvelt liigutab selle probleemi süüteovaldkonda. Tuleb arvestada sellega, et sügisest jääb üks süüteovaldkonnale spetsialiseerunud kohtunik pikemaks ajaks töölt eemale ning kohtu esimees lahendab süüteovaldkonna asju 25% koormusega. Samuti on Riigikohtu menetluses kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 SE (sideandmete p ä ringud), mille jõustumisel tõuseb süüteovaldkonna kohtunike töökoormus märgatavalt. Kui Harju Maakohtu ettepanek jääb rahuldamata, siis on Tartu Maakohtu alternatiivne ettepanek tänuväärne abinõu. R INGKONNAKOHTUTE ESIMEESTE PÕHJENDUSED 10. KS § 45 1 lg 1 kohaselt võivad ringkonnakohtute esimehed maa- või halduskohtu esimehe taotlusel oma ühise otsusega suunata üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks, eelkõige kui on ilmne, et kohtus, mille esimees taotluse esitas, ei ole õigusemõistmise korrakohast toimimist võimalik tagada käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 1 sätestatud meetmetega. 11. Esiteks tuleb märkida, et KS § 45 1 lg 1 eesmärgiks ei ole maakohtute koormus t e võrdsustamine iseenesest . Õigusemõistmine saab põhimõtteliselt korrakohaselt toimida ka siis, kui ühes maakohtus on tsiviilkohtuniku koormus nn koormuspunktide arvestuses mõnevõrra suurem kui teises maakohtus. Kohtunik e koormus e ühtlustamise vajaduse peavad otsustama ja vajadusel sellekohased meetmed võtma kohtuhaldusasutused (Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda), nt maakohtute vahel kohtunike arvu muutmise või lisaressursside eraldamise teel . 12. Õigusemõistmise korrakohasuse mõiste seondub menetlusosaliste õiguste ja avalike huvide tagamisega. Nii näiteks on mõistlik menetlusaeg osa õigusest õiglasele kohtumenetlusele, mida peetakse demokraatliku õigusriigi üheks olulisemaks menetluspõhimõtteks. Põhiseaduse tasandil väljendub see PS § 15 lg-s 1, milles sätestatud põhiõigus tõhusale menetlusele enese kaitseks hõlmab õigust nõuda kohtuasja lahendamist mõistliku aja jooksul . Seetõttu on Harju Maakohtu esimehe taotluse lahendamisel oluline uurida, kas kohtust endast sõltumatul põhjusel on tekkinud olukord, kus kohtuasjade suure arvu tõttu võivad inimeste õigused või õiguskorra tagamise huvid jääda selles kohtus menetletavates kohtuasjades kaitseta. 13. Ringkonnakohtute esimehed leiavad, et siinsel juhul on esitatud piisavalt mõjuvad argumendid, et Harju Maakohtus on pikaajaliselt tulnud lahendamiseks kohtuniku kohta rohkem tsiviilasju, kui on võimalik kvaliteetselt ja mõistliku aja jooksul ära lahendada. Seda kinnitab eeskätt n-ö vanade asjade (üle 1 aasta menetluses olnud tsiviilasjade) arvu järjest suurem hulk . Harju Maakohtu s tatistikast nähtub, et kuigi tsiviilasjades oli 2020. aastal jõudlus 99, 3 %, kasvas vanade tsiviilasjade osakaal 2019. a astal 15,3% lt 2020. aastal 19,10%- ni . See tähendab, et pea iga viienda tsiviil asja lahendamiseks kulub Harju Maakohtus enam kui aasta. N äeme probleemi asjaolu s , et Eesti Vabariigi suurima s kohtu s on vanade tsiviil asjade arv teistest kohtutest lausa 6 – 7 korda suurem , küündides 1164 asjani ning pikaajaline trend on vanade tsiviil asjade arvu suurenemise suunas . Pole alust arvata, et selline trend käesoleval aastal olulise lt muutuks . 14. M eetmete võtmata jätmise korra on alust arvata , et menetlusosaliste huvid ja õigused kvaliteetsele ja mõistliku aja jooksul toim uvale kohtupidamisele saavad järjest enam kahjustatud , st vanade tsiviilasjade arv Harju Maakohtus kasvab senisega võrreldes veelgi . Sellist veendumust süvenda vad järgmised asjaolud: 1) mei le teadaolevalt on Harju Maakohtus käesoleval aastal reaalselt ametis olevate tsiviilkohtunike arv tuntavalt väiksem kui on tsiviilasjade le spetsialiseerunud kohtunike ametikohtade arv , ning kuna ajutiselt eemal olevate kohtunike kohti ei täideta, tähendab see seda , et tsiviilkohtunikud töötavad ülekoormusega ; 2) 2020. a statistikas t lähtudes ei piisaks normkoormuse (1600 töötundi aastas) piires uute kohtusse sisse tulevate kohtuasjade ära lahendamiseks ka sellest , kui kõik tsiviilkohtunikud reaalselt ametis on , vaid tsiviilasjade lahendamiseks ettenähtud kohtunike arvu tuleks vähemalt kahe kohtuniku võrra suurendada , mis võtaks nt kriminaalkohtunike ümberspetsialiseerumise korral aega , samas on Harju Maakohtus lahendatavad kriminaalasjad mahukad ja suure avalikkuse tähelepanu all, mistõttu ei saa ka kriminaalkohtunike ressurssi oluliselt vähendada ; 3) hiljutis e seadusloome (täitemenetluste aegumised, elatise muutmise vaidlused , sideandmete lubade väljastamine edaspidi kohtute poolt ) valguses on kuni selle tegelike mõjude avaldumiseni ümberkorraldusi erinevate valdkondade kohtunike arvus keeruline planeerida ; 4) seadusemuudatustest ja seadusloome arengutest tulenevalt on ilmne, et maakohtute koormus lähiaastatel tõuseb ning Harju Maakohtul on sellega kaasneva ülekoormusega toimetulemiseks tänu suuremale jäägile ja rohkematele vanade asjade arvule teistest maakohtutest halvem stardipositsioon . V anade tsiviilasjade arvu suurenemise trendi pööramiseks on seetõttu erakorralise abinõu rakendamine kohane ja vajalik. 15. Mitte ü hegi maakoh tu ega maakohtunik u puhul Eestis e i saa rääkida töömahu vähesusest . Samas on asjade ühekordne, kaalutletud ümbersuunamine praegusel ajal ilmselt ainuvõimalik meede, mida kohtusüsteem saab ise võtta selleks, et tagada inimestele mõistlik menetlusaeg kõikides maakohtutes. Harju Maakohtu t siviilasju lahendavate kohtunike kroonilise ülekoormuse jätmine ainuüksi ühe kohtu kohtunike õlule ei oleks riigimehelik ega põhjendatud toimimisviis. 16. Samas rõhutavad ringkonnakohtute esimehed, et tingimustes, kus üha suureneb kohtuasjade arv ja keerukus ning seadustest ja kohtupraktikast tulenevad järjest kõrgemad standardid menetluse korraldamisele ja kohtulahendite põhjendamisele, ei ole alust arvata, et kohtusüsteem on lähemas perspektiivis võimeline talle seatud nõudmisi ja ühiskonna ootusi seniste ressursside tingimustes täitma . Asjade ümbersuunamisel teistesse kohtutesse saab olema üksnes piiratud mõju ning see ei saa lahendada struktuurseid ja kroonilisi kohtuhalduse probleeme. Kohtutel pole võimalik teenistusest ajutiselt eemal viibivaid kohtunikke asendada , nii nagu on tavapärane töötajate asendamine mujal avalikus sektoris ja ka erasektoris. Tänu sellele pikeneb kohtuasjade lahendamiseks kuluv aeg ning saab kahjustada mõistlik menetlusaeg. Puuduolevate kohtunike asendamata jätmine toob kaasa kohtuasjade lahendamise edasilükkumise, nende kuhjumise ja kohtunike töömahu kasvu, tekitab surve lahendada kohtuasju pealiskaudsemalt ja süvenemata, mille tõttu võib kannatada kohtulahendite kvaliteet. 1 7 . Eeltoodud kaalutlustel tule b KS § 45 1 lg 1 alusel suunata Harju Maakohtust teistesse kohtutesse lahendamiseks tsiviilasju. Harju Maakohtu ettepanek, mis on esitatud kohtute koormuste ühtlustamise ehk aastaid kestnud ebavõrdsuse tagantjärgi kõrvaldamise eesmärgiga, võib tekitada tõsiseid probleeme õigusemõistmise korrakohase toimimise s väiksemates maakohtutes, mis ei ole samamoodi avalikes huvides . K ujunenud olukorras võtab avalikke huve kõige paremini arvesse Tartu Maakoh tu esimehe 29.04.2021 esitatud alternatiiv ne ettepanek Harju Maakohtu möödunud perioodide ülekoormusega kaasnenud jäägi ümbersuunamiseks . Selle kohaselt tuleks võtta Harju Maakohtust teistesse maakohtutesse asjade ümbersuunamisel aluseks maakohtute keskmine lahendamata asjade (sh nii tsiviil- kui ka süüteoasjade) arv kohtunikukoha kohta ( Tabel 1) ning jagada se lle keskmist ületavate asjade arvu hulgale vastav osa Harju Maakohtusse saabuvatest tsiviilasjadest ümber teistesse maakohtutesse. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Keskmine lahendamata asjade arv kohtunikukoha kohta maakohtutes Lahendamata tsiviil- ja süüteoasjade arv 31.12.20 seisuga Kohtunikukohtade arv aastal 2021 Lahendamata asjade arv kohtunikukoha kohta Harju MK 6238 68 92 Pärnu MK 1450 21 69 Tartu MK 2187 36 61 Viru MK 1502 28 54 Koond 11377 153 74 18. Kohtute keskmine lahendamata asjade arv kohtunikukoha kohta on 74 asja. Harju Maakohtus on keskmiselt lahendamata 92 asja kohtunikukoha kohta. Seega tuleks Harju Maakohtust ära suunata 92 – 74 = 18 asja kohtunikukoha kohta ehk kokku 18 × 68 = 1224 asja . 19. Mingil juhul ei oleks õigustatud ümber jagada juba menetluses olevaid asju. Seega tuleks kindlaks määrata üldiste tunnuste järgi asjad, mille ümbersuunamine annaks efekti. Kohtud on üldiselt leidnud, et kui valida mingi kategooria asju, mida üldse ümber jagada, siis võiksid need olla võlaõiguse kategooria asjad. 20. Tartu Maakohtu ettepanekus arvutati välja ühele Harju Maakohtus 2020 . aastal lahendatud võlaõigusasjale vastav keskmine koormuspunktide maht, milleks on 17,76 . Arvutuse aluseks on Harju Maakohtu taotluse lisas esitatud 2020. aastal saabunud ja lahendatud tsiviilasjade loend. Seega keskmiselt tuleks Harju Maakohtust ümber suunata 1224 × 17,76 = 21738 koormuspunkti ulatuses võlaõigusasju, mis vastab 21738 × 0,26 = 5652 tunnile ehk 3,5 kohtuniku aastasele töökoormusele (5652 ÷ 1600 = 3,53). Kuna Tartu Maakohtu prognoositav koormus kohtunikukoha kohta tundides 2021. aastal on kohtute keskmisest suurem, Tartu Maakohtule kohtuasju juurde suunata ei saa . Pärnu Maakohtule lisanduks samas 2016 tun ni ja 7754 punkti ( 2016 ÷ 0,26 ) jagu täiendavaid võlaõigusasju ning Viru Maakohtule 3636 tun ni ja 13985 punkti ( 3636 ÷ 0,26 ) jagu täiendavaid võlaõigusasju. REF _Ref75943697 \h Tabel 2 ). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Tartu Maakohtu alternatiivse ettepaneku mõju kohtute koormusele Prognoositav TS - asjade ajahinnang enne jagamist aastaks 2021* Tartu MK ettepanek asjade ümber jagamiseks Uus TS asjade ajahinnang pärast ümber jagamist 2021 asju lahendava d kohtunik ud Koormus töö l oleva kohtuniku kohta Kohtuniku-kohtade arv aastal 2021 Koor - mus kohtu - niku-koha kohta Harju MK 108259 -5652 102607 63 1629 68 1509 Pärnu MK 28493 2016 30509 20 1525 21 1453 Tartu MK 53663 0 53663 35 1533 36 1491 Viru MK 36733 3636 40369 26 1553 28 1442 Koond 227148 227148 144 1577 153 1485 *2020. aasta tegelik sisse tulnud asjade ajahinnang tundides , võttes arvesse ka juriidiliste isikute pankrotiasjade kohtualluvustes 2021. aastal toimunud seadusemuudatusi. 21 . Kuna pikka aega menetluses olnud asjad on enamasti ajamahukamad ja keerukamad, ei pruugiks lihtsamate Harju Maa kohtusse saabuvate võlaõigusasjade ümbersuunamine kohtunike vanade asjade jäägi vähenemisele oluliselt kaasa aidata. Seetõttu on põhjendatud ümber suunata võlaõigusasju, mille koormuspunktiks on 40 punkti asja kohta. Tõsi, osa uutest laekuvatest asjadest lahenevad kindlasti lihtsamini kui aastatepikkuse mahuka menetlemise teel, kuid 40 punktiste asjade puhul on kõige suurem tõenäosus, et nende ümbersuunamine Harju Maakohtu st toetaks tsiviilkohtunike jõudlust ja võim ekust muid asju nõuetekohase kvaliteediga mõistliku aja jooksul menetleda. 22. Vastavalt Harju Maakohtu taotluse lisale ( REF _Ref75946174 \h Tabel 3 ) saabus selliseid võlaõigusasju 2020. aastal kohtusse 808 asja (keskmiselt 808 ÷ 12 = 67 asja kuus), 32320 koormuspunkti ulatuses. Harju Maakohtus lahendati sellistest võlaõigusasjadest keskmiselt 92,2 % kirjalikus menetluses ehk iga neljas selline võlaõigusasi lahendati istungimenetluses. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Harju Maakohtusse 2020. aastal saabunud ja lahendatud 40 punktised võlaõigusasjad Saabunud asjade arv Saabunud asjade koormus-punktide hulk Lahendatud asjade arv Lahendati istungi-menetluses Lahendati kirjalikus menetluses Kirjalikus menetluses lahendamise % Alusetu rikastumine 58 2320 62 7 55 89% Kahju õigusvastane tekitamine 329 13160 275 23 252 92% Raviteenuse osutamise lepingud 23 920 19 19 100% Töövõtulepingud 360 14400 329 56 274 83% Muud lepinguvälised kohustused 38 1520 31 1 3 0 97 % Koond 808 32320 716 87 603 92,2 % Allikas: Harju Maakohtu taotluse lisa 23. Kuna Harju Maakohtust tuleb ümber suunata 21 738 koormuspunkti ulatuses võlaõigusasju, mis täpselt 40-ga ei jagu, tuleb ümardatult ümber jagada 21 720 koormuspunkti väärtuses 543 40-punkti list võlaõigusasja , mis mõjutab ka veidi Pärnu Maakohtusse ja Viru Maakohtusse suunatavate asjade koormuspunk t ide arvu. Arvestades ümber jagatavate kohtuasjade koormuspunkte, tuleb 19 4 40-punktilist asja suunata Pärnu Maakohtu sse (7760 koormuspunkti) ning 34 9 40-punktilist asja Viru Maakohtu sse (13960 koormuspunkti) . 24. Asju on otstarbekas h akata jagama Harju Maakohtust Pärnu ja Viru m aakohtu te sse pärast puhkuste perioodi lõppu, kui kohtud on saanud läbi mõelda ja ellu viia tehnilisi ettevalmistusi asjade ümbersuunamiseks. Ringkonnakohtute esimehed leiavad, et asjade ümbersuunamist tuleb alustada alates 6. septembrist ja see leiaks aset kuni käesoleva otsusega kindlaksmääratava koormuspunktide mahu täitumiseni. Ümber jagatakse niisiis 21 720 koormuspunkti, mis moodustavad Harju Maakohtu Tabelis 3 toodud valitud võlaõigusasjadest 67%. Seega eeldusel, et edaspidi saabub Harju Maakohtusse selliseid võlaõigusasju sarnaselt 2020. aasta ga , kulub koormuspunktide mahu täitumiseni Pärnu ja Viru Maakohtus prognoositavalt kaheksa kuni üheksa kuud. 25. Harju Maakohtu nimetatud võlaõigusasju jagatakse samaaegselt nii Pärnu kui Viru Maakohtu vahel alates septembrist 2021 kuni prognoositavalt maini 2022. Asju tuleks jagada suhtes 1:2 – üks asi Pärnu Maakohtule, kaks asja Viru Maakohtule. Nõnda jaotub Harju Maakohtust jagatavate asjade maht nii Pärnu kui ka Viru Maakohtu jaoks ühtlasemalt pikemale perioodile . Ringkonnakohtute esimehed teostavad jooksvat kontrolli asjade ümbersuunamise korralduse üle. 26 . Pärnu ja Viru maakohtud on tõstatanud küsimuse ka võimalike lähetuste puhul tekkivatest kohtunike lähetuskulude kandmisest ning leidnud, et kohtutel võib nappida finantsvahendeid kohtunike lähetuskulude hüvitamiseks . Ringkonnakohtute esimehed leiavad, et see argument ei saa eraldivõetult olla aluseks jätta kohtuasjad ümber suunamata. Tõepoolest tuleneb KS § 45 1 lg-st 2, et kui teise kohtu kohtunik menetleb teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja alluvusjärgse kohtu nimel väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras. Seega kompenseerib kohtunikule lähetuskulud kohus, kus asub tema alaline teenistuskoht. Samas selgitatakse seaduseelnõu seletuskirjas, et kohtunike lähetamisega seotud kulusid saab kohtute eelarve koostamisel arvesse võtta ning raha saab kohtudirektori ettepanekul mõjuval põhjusel kohtute vahel ümber tõsta. Teises kohtus istungit pidavale kohtunikule tagab saalid ja vajadusel tehnilise toe istungi läbiviimisel vastuvõttev kohus . Kokkuleppel Harju Maakohtuga saab istungeid protokollida Harju Maakohtu istungisekretär (ümbersuunatavad kohtuasjad jäävad Harju Maakohtu nimel lahendatavateks kohtuasjadeks). Keeruline on prognoosida, kui palju asju lahendataks Harju Maakohtu saaliistun gi asemel kirjalikus menetluses, video konverentsi teel või menetlusosaliste nõusolekul kohtuniku asukohajärgses kohtumajas. Samas ei tohiks 2020. a statistika põhjal 40-koormuspunktiga võlaõigus asjade istungimenetluses arutamise osakaal ületada 7,8% (vt Tabel 3 ). Sellest lähtudes leiame, et maakohtute esimeeste poolt tõstatud probleem on kohtudirektorite ja Justiitsministeeriumi koostöös lahendatav ega tohiks olla kohtutele ülemäära koormav. Eeltoodu alusel otsustavad Tallinna Ringkonnakohtu esimees ja Tartu Ringkonnakohtu esimees ühiselt: Rahuldada Harju Maakohtu taotlus kohtuasjade suunamiseks osaliselt. Suunata alates 6. septembrist 2021 Harju Maakohtusse saabuvad 40 koormuspunktiga võlaõigusasjad 21 7 20 koormuspunkti väärtuses lahendamiseks järgmiselt: Pärnu Maakohtuss e 7 760 koormuspunkti väärtuses (19 4 ) võlaõigusasj u ; Viru Maakohtusse 13 9 6 0 koormuspunkti väärtuses (34 9 ) võlaõigusasj u . Võlaõigusasjad tuleb Pärnu ja Viru maakohtute vahel võimalusel jagada suhtes 1:2. Kohtuasjade suunamine tuleb lõpetada ümber suunatavate võlaõigusasjade arvu ja koormuspunktide täitumisel. (digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud) Villem Lapimaa Tiina Pappel