Justiitsministeerium Teie 23.04.2021 nr
[email protected] Meie 20.05.2021 nr 10-3/64
Arvamus perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Tallinna Ringkonnakohtu hinnangul on eelnõuga kavandatavad muudatused vajalikud ning
võrreldes varem arvamuse andmiseks saadetud eelnõuga on eelmises versioonis esinenud kaks
kõige olulisemat puudust kõrvaldatud: kavas on kehtestada tegelikkusele vastav
miinimumelatise suurus, mitte kehtestada elatise suuruse arvutamise üldist korda, ning seaduses
on sätestatud rakendussäte, mis peaks piirama seadusemuudatusega kaasnevat kohtule
esitatavate elatise muutmise nõuete hüppelist kasvu.
Seoses eelnõu tekstiga on meil järgmised märkused ja ettepanekud:
1) arvestades asjaolu, et kavandatava regulatsiooni kohaselt sõltub miinimumelatise suurus
baassummast (180) eurot, eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusest ja Eesti Vabariigi
keskmisest brutopalgast ning elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, st miinimumelatise
iga-aastane suurus sõltub mitmest komponendist, siis palume lisaks elatise kalkulaatori
väljatöötamisele kaaluda veel kord võimalust panna riigile (riigiasutusele/ametile vms)
kohustus avaldada miinimumelatise ja selle komponentide suurus (sh rakendussätte järgse
elatise suurus) iga aasta 1. aprillil vastaval kodulehel. See aitaks vältida vanemate vahelisi
arusaamatusi elatise arvutamisel ning tagaks selle, et avalikkusele ning kohtutele on üheselt
selge, kui suur on üldjuhul miinimumelatis konkreetsel aastal, millest tuleb vajaduse korral
maha arvata mastaabisääst ja toetused. Seda arvestades võiks PKS § 101 lg 4 järele lisada
sätte, et vastav asutus/amet avaldab indekseeritud ja keskmise brutokuupalgaga seotud
miinimumelatise suuruse iga aasta 1. aprillil vastava ameti/asutuse kodulehel;
2) vältimaks vastuolulise kohtupraktika tekkimist palume kaaluda PKS § 101 lg 5 täpsustamist
ja/või vajadusel sätte ümberpaigutamist selliselt, et oleks üheselt mõistetav, kas 15% tuleb
lahutada lg-te 2 ja 3 järgi arvutatud elatise summast või lõplikust elatise suurusest, kust on
juba maha arvestatud lg 6 järgi lastetoetus ja lg 7 järgi vahetu ülalpidamine;
3) arvestades seda, et eelnõu sätestab üksnes praegusega võrreldes erineva miinimumelatise
suuruse, sh selle arvutamise korra, ei ole meie hinnangul vaja muuta PKS § 102 pealkirja
ega täiendada PKS § 102 lg-ga 3. Kuna PKS § 99 järgi sõltub ülalpidamise ulatus õigustatud
Aadress: Pärnu mnt 7, 15084, Tallinn; registrikood: 74001943; telefon: 628 2784; faks: 628 2784; e-post:
[email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
isiku vajadustest, siis säilib vanematel uue miinimumelatise suuruse kehtestamise korral
õigus nõuda lapsele elatist suuremas määras, vastavalt lapse tegelikele vajadustele, ning
seda ei ole vaja eraldi sätestada. Vanema varalise seisundiga arvestamine tuleneb samuti
juba kehtivast PKS §-st 102. Kui on soov reguleerida täpsemalt seda, kuidas peab kohus
arvestama miinimumelatisest suurema nõude lahendamisel lapsega koos veedetud aega ja
vahetult kantud kulusid (vt ka Riigikohtu 12.05.2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491), siis
võib selle kohta kehtestada eraldi sätte. Kui PKS § 102 lg 3 mõtteks on täiendada
PKS §-s 101 sisalduvat miinimumelatise suuruse arvutamise regulatsiooni, st sätestada
täiendavad kriteeriumid konkreetsel juhul miinimumelatise suuruse arvutamiseks, siis võiks
see vastavalt ka selles paragrahvis sisalduda.
4) hõlmamaks seni elatiseasjades tehtud kohtulahendite võimalikult suurt hulka, palume
kaaluda PKS § 2172 lg 1 täpsustamist selliselt, et see hõlmaks ka neid kohtulahendeid,
millega ei ole välja mõistetud konkreetset elatise summat, vaid elatis on välja mõistetud
muutuva suurusena, ning kohtulahendi alusel arvutatav elatise suurus jääb sättes nimetatud
vahemikku. Meie hinnangul võiks selle saavutamiseks lisada lg-s 1 sõna „kohustatud“ järele
sõnad „31. detsembri 2021. a seisuga“ ja lisada vastava selgituse eelnõu seletuskirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villem Lapimaa
kohtu esimees