Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 29.11.2019, Tartus Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Silva Rood Kriminaalasja number: 19278000106 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava/süüdistatava nimi: VH Kriminaalasjas nr 19278000106 alustati Lõuna Prefektuuris menetlust KarS § 423 lg 1 tunnustel selles, et V H juhtis 22.11.2018 kella 17.33 paiku Tartus Kaunas puiesteel (suunaga Kalda tee) mootorsõidukit Volkswagen Touran reg-xxxx ja ei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale M.J ning sõitis talle otsa. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kannatanu raske kehavigastuse. Kohtueelse menetluse käigus on esitatud V H kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi selles, et tema juhtis 22.11.2018 kella 17.33 paiku Tartus Kaunase puiesteel Kalda tee suunas mootorsõidukit Volkswagen Touran reg-nr xxxxei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale M J ning sõitis talle otsa. M J diagnoositi otsasõidu tagajärjel vigastused:. Nimetatud kehavigastused põhjustavad raske tervisekahjustuse, millest paranemine kestab vähemalt neli kuud. Oma tegevusega rikkus V H:  Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.  Liiklusseaduse § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.  Liiklusseaduse § 35 lg 4 nõudeid, mille kohaselt peab sõiduki juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Sellega pani V H toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega ta tekitas inimesele raske tervisekahjustuse. V H on avaldanud toimunu pärast kahetsust. V H ütlustest nähtub, et ilm oli pime kui ta lähenes reguleerimata ülekäigu rajale. Paremale, paar meetrit ülekäigu rajast eemal, kõnniteel vestlesid kaks inimest. Vasakul vastassuunas ülekäiguraja ees seisid kahes reas sõidukid. V H seletab, et vastassuunavööndi teises sõidureas olev auto hakkas liikuma, tuled korraks sähvatasid liikuma hakkamisel. Raske oli objekte taustast eristada. Samas veendus V H, kas keegi vastutulevate autode ees liigub ja ei näinud kedagi. Tema ütlustest nähtub, et ta vähendas kiirust, kuna oli oht, et jalakäija võib tulla vasakult poolt. Ka paremal pool tee ääres olijate suhtes ei saanud kindel olla, kas sealt keegi astub teepeale. Pöörates pilgu tagasi ta jalakäijaid ülekäigurajal ei näinud. Sõites edasi nägi V H äkitselt ülekäigurajal enda sõiduki tulede vihus jalakäijaid- naist ja last. V H pidurdas, kuid ei suutnud vältida otsasõitu naisterahvale. Kannatanu ütlustest nähtub, et helkurit tal ei olnud. Kannatanu nägi autot tulemas, ütles veel lapsele, et mingu eest ära auto tuleb. Ise arvates, et auto võtab hoo maha. Tunnistaja T.R ütlustest nähtub, et ta seisis ülekäigurajast umbes 6 m kaugusel. Autojuht sai sõiduki pidama ülekäigurajal. Juht kükitas kannatanu juures ja rahustas teda. Tunnistaja ei näinud, kuidas naisterahvas koos lapsega ülekäigurajale astus või, kus nad kokkupõrke hetkel täpsemalt olid. Kannatanul helkurit ta ei näinud. Ülekäigukoha lähedal on küll tänavavalgustus, aga nähtavus ei ole seal pimedas hea. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab prokurör, et V H poolt tekitatud süü ei ole suur. V H ei olnud joobes ning liiklusvahendit juhtides ei ületanud lubatud kiirust. Enne ülekäigurajale sõitmist hajutasid tema tähelepanu mitmed objektid, mis tingis kannatanu märkamise liiga hilja. Samas saab järeldada V H ütlustest, et kui ta jõudis tähelepanu pöörata mitmetele sõidutee ääres olevatele objektidele, siis järelikult ei tegelenud ta auto juhtimise käigus kõrvaliste asjadega, vaid jälgis liiklust. V H oli sõidukis üksinda. Tegemist oli pimeda ajaga ning nähtavus ülekäigu rajale ei olnud hea. Kannatanul puudus helkur, mis oleks halva nähtavusega kohas võinud aidata teda nähtavamaks muuta. Liiklusseaduse § 22 lg 8 sätetest tulenevalt on jalakäija kohustatud halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes kasutama helkurit või valgusallikat. V H pani kuriteo toime ettevaatamatusest s.t. ta on rikkunud tahtmatult hoolsuskohustust. Kriminaaltoimik on saadetud Lõuna Prefektuurist Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lg-le 1 kriminaaltoimiku saanud prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200– 2051 sätestatud alustel ja korras. Lähtudes eeltoodust võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 lg 1, 7 alusel, s.o avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui kahtlustatava süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Käesoleval juhul leiab prokurör, et kriminaalmenetlus kuulub kahtlustatava V H suhtes KrMS § 202 alusel lõpetamisele. V H osas esineb karistusregistris märge –isikut ei ole registrisse kantud. Sellest järeldub, et V H oli käesoleva ajani käitunud igati seadusekuulekalt ning ei ole toime pannud ühtegi kuri-ega väärtegu. V H omab juhtimisõigust alates 1998 aastast ning seega 20. aasta jooksul ei ole politsei tuvastanud tema puhul ka kõige väiksemat liiklusrikkumist. V Hl on olemas töökoht. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Kahtlustatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning on nõus võtma endale kohustuseks hiljemalt 29.05.2020 tasuma riigituludesse 300 eurot ja hüvitama menetluskulud summas 61 eurot. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 , prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19278000106 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata V H kohustuseks hiljemalt 29.05.2020 tasuda riigituludesse 300 eurot ja hüvitada menetluskulud summas 61 eurot. 3. Tõkendit kohaldatud ei ole. 4. Asitõend CD plaat –kõnesalvestisega jätta kriminaalasja juurde. 5. Vahistuse andmed: vahistatuid ei ole 6. Kriminaalmenetluse kulud 61 eurot. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale 8. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Silva Rood ringkonnaprokurör Olen kohustusega nõus:_______________________________________________________ (nimi ja allkiri)