Seisukoha küsimine

EELNÕU Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus § 1. Konventsiooni ratifitseerimine Ratifitseerida juurdelisatud Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitlev konventsioon (edaspidi konventsioon), mis avati allkirjastamiseks 2005. aasta 16. mail Varssavis ja millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2013. aasta 7. märtsil. § 2. Konventsiooni artikli 46 lõikest 13 tulenev deklaratsioon Teatada kooskõlas artikli 46 lõikega 13, et Eesti Vabariigis on rahapesu andmebürooks konventsiooni mõistes Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus Rahapesu Andmebüroo. § 3. Konventsiooni artikli 53 lõigetest 1, 3 ja 4 tulenevad deklaratsioonid Ratifitseerimisel esitada konventsiooni artikli 53 lõigete 1, 3 ja 4 kohaselt järgmised deklaratsioonid: 1) kooskõlas konventsiooni artikli 3 lõikega 4 deklareerib Eesti Vabariik, et konventsiooni nimetatud sätet rakendatakse vaid riigisiseses seaduses konkreetselt nimetatud kuritegude puhul; 2) kooskõlas konventsiooni artikliga 19 deklareerib Eesti Vabariik, et lõike 3 alusel jälgitakse kontosid Eesti õiguses sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, kogudes informatsiooni kontol toimunud tehingute kohta nädalase viitega, ja lõike 5 alusel laiendatakse sätet üksnes neile finantsasutustele, kes avavad klientidele IBAN-koodiga maksekontosid; 3) kooskõlas konventsiooni artikli 24 lõikega 3 deklareerib Eesti Vabariik, et kohaldab artikli 24 lõiget 2 üksnes oma põhiseadust ja oma õigussüsteemi põhimõtteid järgides; 4) konventsiooni artikli 31 lõike 2 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et kohtudokumendid toimetatakse kätte Justiitsministeeriumi kaudu; 5) konventsiooni artikli 33 lõike 1 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et keskasutus on Justiitsministeerium; 6) konventsiooni artikli 35 lõike 3 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et Eesti asutustele esitatakse taotlused ja nende lisad koos ingliskeelse tõlkega; 7) konventsiooni artikli 42 lõike 2 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et taotluse alusel antud informatsiooni või tõendeid ei või taotluse esitanud asutused kasutada ega edastada taotluse saanud konventsiooniosalise nõusolekuta muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“.................... 2021. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus…. (allkirjastatud digitaalselt) Vabariigi Valitsuse nimel Heili Tõnisson  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Eelnõu koostamise ajal laekunud arvamused ja ettepanekud Nr Ettepaneku/märkuse sisu Eelnõu koostaja seisukohad/vastused Justiitsministeerium 1. Eelnõu seletuskiri kopeerib suures osas võrdlemisi mehhaaniliselt konventsiooni Arvestatud. seletuskirja ega anna eriti head ülevaadet sellest, mida konkreetse artikli Seletuskirja on vastavalt märkustele ja ettepanekutele rakendamine Eesti jaoks tähendab. muudetud ning täiendatud. 2. Kohati viitab seletuskiri valedele KrMS sätetele või käsitleb kriminaalkoostöö Arvestatud. artiklite all RahaPTS meetmeid, mis ei ole eelduslikult asjakohased. Seletuskirjas olevad viited on täiendavalt üle kontrollitud ja neid vajadusel korrigeeritud. 3. KrMS § 2 punkti 2 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Eestile siduvad Arvestatud. välislepingud. KrMS § 433 lõikes 2 lähtutakse rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös KrMS 19. peatüki sätetest, kui Eesti Vabariigi Märgime, et oleme täiendanud põhjendusi ja selgitusi välislepingutes, Euroopa Liidu õigusaktides ja rahvusvahelise õiguse seoses konventsiooniga tehtavate deklaratsioonide üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud teisiti. Seega oleks konventsioon tegemisega. Täiendavalt on kaalutud ka pärast selle ratifitseerimist kriminaalmenetluses vahetult kohaldatav (osas, mis ei reservatsioonide tegemist artiklite osas, mille eelda konventsiooni nö riigisisest rakendamist – nii näiteks ei ole artikkel 9 rakendamine võib olla põhiõiguste tagamise vahetult kohaldatav). Eelnevast tulenevalt ei ole konventsiooni rakendamise seisukohast küsitav. takistuseks see, kui KrMS regulatsioon ei näe sõnaselgelt samasuguseid õiguslikke aluseid ette. Siiski tuleb veenduda, et konventsiooniga ei võtaks Eesti endale kohustusi, mis oleks vastuolus põhiseadusega (PS § 123 lõige 1). Samuti ei ole mõistlik ratifitseerida välislepingut, mis oleks vastuolus õiguskorra aluspõhimõtetega. Samadest põhimõtetest tuleb lähtuda konventsiooniga lubatud reservatsioonide või deklaratsioonide tegemisel. Juhul, kui konventsioon võimaldab reservatsiooni tegemist artikli osas, mille rakendamine võib olla põhiõiguste tagamise seisukohast küsitav, tuleb kindlasti reservatsiooni tegemist põhjalikult kaaluda. 1  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 4. Nõustume eelnõu koostajatega põhimõtteliselt selles, millised deklaratsioonid Arvestatud ja selgitatud. tuleks teha. Samas nähtub, et selgust ei ole selles, kuidas täita pangakontode Kooskõlas konventsiooni artikliga 19 deklareerib Eesti jälgimise (monitoring) nõuet. Seletuskirjas märgitakse, et sellist võimalust Vabariik, et lõike 3 alusel toimub kontode jälgimine plaanitakse alles ette näha, kuid samas vajaks kaalumist ka see, et millistel Eesti õiguses sätestatud elektroonilise tingimustel (sh kelle loal) taoline toiming lubatud peaks olema. Eeltoodust arestimissüsteemi kaudu, kogudes informatsiooni tulenevalt võiks olla põhjendatud ka konventsiooni artikli 7 lõike 2 punktis c ja kontol toimunud tehingute kohta nädalase viitega ja artikli 17 lõikes 5 sätestatud deklaratsioonide tegemised. lõike 5 alusel on säte laiendatud üksnes finantsasutustele, kes avavad klientidele IBAN-koodiga maksekontosid. 5. Selgitamist vajab ka see, miks ei kaaluta artikli 46 lõike 5 kohta deklaratsiooni Arvestatud. tegemist. Seletuskirja on täiendatud põhjendustega, miks ei ole tehtud deklaratsiooni artikli 46 lõike 5 kohta. „Konventsiooni artikli 46 lõike 5 kohaldamisest on konventsiooniosalisel õigus täielikult või osaliselt keelduda vastavalt konventsiooni artikli 53 lõikele 2. Kuna praktikas ei ole infovahetusega probleemi, ei ole nimetatud deklaratsiooni tegemine vajalik.“ 6. Konventsiooni allkirjastamise eelnõu kooskõlastamisel pidas Siseministeerium Arvestatud. vajalikuks ka artikli 42 kohase deklaratsiooni tegemist. Eelnõusse on lisatud artikli 42 lõike 2 kohane deklaratsioon ja seletuskirja on vastavas osas täiendatud. „Konventsiooni artikli 42 lõike 2 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et taotluse alusel antud informatsiooni või tõendeid ei või taotluse esitanud asutused kasutada ega edastada taotluse saanud konventsiooniosalise nõusolekuta muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks.“ 2  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 7. Seletuskirja lk 1 – seletuskirjas märgitakse konventsiooniga seotud Arvestatud. rahvusvahelisi õigusakte. Konventsiooniga võib seotuks pidada ka teisi Seletuskirja on vastavas osas täiendatud loeteluga rahvusvahelisi õigusakte, millele viidatakse mh ka eelnõu seletuskirjas: nt konventsiooniga seotud rahvusvahelistest vastavad EL kriminaaltulu arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamise õigusaktidest. raamotsused ning määrus jm kriminaalkoostöö instrumendid (nt MLA „Samuti võib konventsiooniga seotuks pidada ka konventsioonid); kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiiv; AMLD järgmisi õigusakte: direktiivid, CMLD direktiiv. • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L, 29.04.2014, lk 39–50); • Kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon koos lisaprotokollidega (CETS 30, CETS 99, CETS 182); • Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsioon (MLA 2000); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L, 05.06.2015, lk 73–117); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L, 19.06.2018, lk 43– 74); 3  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L, 12.11.2018, lk 22–30); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L, 28.11.2018, lk 1–38); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L, 17.07.2019, lk 122–137).“ 8. Seletuskirja lk 4 (artikkel 1) – seletuskirjas viidatakse vara mõiste sisustamisel Arvestatud. RahaPTS-le. Samas seondub arvestatav osa konventsiooni reguleerimisalast Seletuskirja on täiendatud vastava viitega KarS-ile ja hoopis vara arestimise või konfiskeerimisega kriminaalmenetluses, kus vara direktiivile 2014/42/EL. mõiste sisustamisel ei oma RahaPTS regulatsioon tähtsust. Siiski vastab KarS-s kasutatav vara mõiste ka direktiivi 2014/42/EL ning konventsiooni nõuetele. 9. Seletuskirja lk 7 (artikkel 3) – seletuskirjas kirjeldatakse üksnes süüteo Arvestatud. toimepanemise vahendi ning selle vahetu objekti konfiskeerimist ja laiendatud Seletuskirja on täiendatud KarS § 831 viitega ja konfiskeerimist. Mainimata on jäänud süüteoga saadud vara konfiskeerimine selgitusega. (KarS § 831). „Süüteoga saadud vara konfiskeerimise (KarS § 831) eelduseks on see, et isik on toime pannud tahtliku süüteo, selle süüteoga on saadud vara, see vara kuulub konfiskeerimisotsuse tegemise ajal toimepanijale või sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kolmandale isikule, konfiskeerimine ei ole süüteo asjaolusid ja isiku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav, vara väärtus ei ole vara hoiu-, võõrandamis- või 4  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalsel väike ja puudub piisav alus vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil.“ 10. Seletuskirja lk 8 (artikkel 3) – seletuskirjas tuleks selgitada, miks ei peeta Arvestatud vajalikuks artikli 3 lõikes 2 sätestatud deklaratsiooni tegemist. Põhjenduseks Seletuskirja on täiendatud põhjendustega, miks ei peeta saaks olla näiteks asjaolu, et Eesti õigus võimaldab nii süüteoga saadud vara kui vajalikuks artikli 3 lõikes 2 sätestatud deklaratsiooni kuriteo toimepanemise vahendit konfiskeerida iga kuriteo korral. tegemist. Kuna Eesti õigus võimaldab nii süüteoga saadud vara kui kuriteo toimepanemise vahendit konfiskeerida iga kuriteo korral, siis ei ole vajalik artikli 3 lõikes 2 sätestatud deklaratsiooni tegemine. „Kuna Eesti õigus võimaldab nii süüteoga saadud vara kui kuriteo toimepanemise vahendit konfiskeerida iga kuriteo korral, siis ei ole vajalik artikli 3 lõikes 2 sätestatud deklaratsiooni tegemine.“ 11. Seletuskirja lk 9 (artikkel 3) – seletuskirja väide selle kohta, et Euroopa Arvestatud. Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et pööratud tõendamiskoormise Seletuskirja on muudetud nii, et selle kohaselt rakendamine konfiskeerimismenetluses ei ole vastuolus konventsiooniga, on tõendamiskoormise ümberpööramine ei ole EIK üldisel kujul veidi eksitav. EIK on oma seisukohti väljendanud konkreetses seisukohtadest nähtuvalt tingimata konventsiooniga vaidluses ning seletuskirjas on viidatud paarile lahendile. Täpsem oleks öelda, et vastuolus tõendamiskoormise ümberpööramine ei ole tingimata konventsiooniga vastuolus. „Konventsiooni seletuskirjast nähtuvatest Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest järeldub, et kuritegeliku tulu konfiskeerimine ja pööratud tõendamiskoormuse rakendamine ei ole tingimata vastuolus Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 ja selle konventsiooni esimese protokolli artiklis 1 sätestatuga.“ 5  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 12. Seletuskirja lk 9 (artikkel 3) – seletuskirja lause „Kuriteoga saadud vara Arvestatud. laiendatud konfiskeerimine on aga võimalik vaid teatud konventsiooni lisas nimetatud kuritegude puhul“ ei ole täpne. Koosseisud, mis võimaldavad Viidatud lause on seletuskirjast kustutatud. kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist, ei ole üheselt seotud konventsiooni lisas nimetatud kuritegudega. 13. Seletuskirja lk 10 (artiklid 4 ja 5) – seletuskirjas tuleks KrMS § 142 kõrval ära Arvestatud. mainida ka KrMS § 1414, mis tagab veelgi ulatuslikumalt konfiskeerimise või selle asendamise tagamise võimalusi. Seletuskirja on täiendatud viitega KrMS §-le 1414. 14. Seletuskirja lk 11 (artikkel 6) – seletuskirjas on kohati vist kopeeritud teksti Arvestatud. teistest allikatest ning sõnastus ei sobi seetõttu seletuskirja, nt: „Määruses Asjakohatu viide on seletuskirjast kustutatud ja reguleeritakse seoses konfiskeeritud varaga edaspidi…“. Kuigi on kaheldav, kas seletuskirja on täiendatud viidetega KrMS 125 lõikele kõikvõimalikke nüansse (nt kuidas vara hävitamise komisjon koostatakse ja et 3 ja 5 ning § 142 lõikele 7. see võib olla ka alaline) on põhjendatud lahata, näiks vähemasti asjakohane „Arestitud vara säilimist tagab KrMS § 142 lõige 7, mis viidata KrMS 125 lõikele 3 ja 5 ning § 142 lõikele 7, mille eesmärgiks on tagada näeb ette, et arestitud vara võetakse ära või antakse arestitud vara säilimine. vastutavale hoiule. Vara antakse vastutavale hoiule hoiulepingu alusel. Vara hoidja tagab vara säilimise ning teda hoiatatakse, et vara loata kasutamine, käsutamine või selle tahtlik kahjustamine toob kaasa kriminaalkaristuse. KrMS § 125 lõige 3 näeb ette, et asitõendi hoidja tagab asitõendi puutumatuse ja säilimise. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et kui asitõendiks on dokument, mida selle omanikul on edaspidi vaja majandus- või ametitegevuses või muul olulisel põhjusel, teeb menetleja sellest omanikule koopia. Koopia vastavust originaalile kinnitab menetleja oma allkirjaga koopial.“ 6  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 15. Seletuskirja lk 12 (artikkel 7) – seletuskirjas on ekslikult viidatud kriminaalasjade Arvestatud. vastastiku abistamise Euroopa konventsioonile. Ilmselt on seletuskirja koostajate eesmärk olnud tõlkida konventsiooni seletuskirja punktis 81 märgitut, mis viitab Viide kriminaalasjade vastastiku abistamise Euroopa aga Euroopa Liidu õigusaktidele. Kusjuures on vastavasisulise info vahetamine konventsioonile on seletuskirjast kustutatud. EL liikmesriikide vahel hetkel reguleeritud ka Euroopa uurimismääruse direktiivi (2014/41/EL) artiklites 27-28. Samuti selgitatakse artikli 7 juures ulatuslikult RABi osa on seletuskirja vastavas kohas lühendatud. RABi pädevusi RahaPTS järgi. Samas näib konventsioonist, et reguleerimisala näib olevat seotud uurimismeetmete kohaldamisega konventsiooni artiklite 3-5 tarbeks (st konfiskeerimine ja arestimine kriminaalmenetluses) ehk kriminaalmenetluses. 16. Konventsiooni artikkel 7 lõike 2 punkt c ja artikkel 19 näevad ette kohustuse Arvestatud ja selgitatud. tagada võimekus pangakontodel toimuvate tehingute (reaalajas?) jälgimiseks (monitoring) nii riigisisestes asjades kui ka rahvusvahelise koostöö raames. Kuigi Kooskõlas konventsiooni artikliga 19 deklareerib Eesti seletuskirjas selgitatakse, et konventsioon tagab liikmesriikidele paindlikkuse Vabariik, et lõike 3 alusel toimub kontode jälgimine selles, kuidas seda kohustust täita, nenditakse samas, et hetkel sellist võimekust Eesti õiguses sätestatud elektroonilise ei ole. Sealjuures viidatakse RahaPTS §-le 58, mis ei ole Justiitsministeeriumi arestimissüsteemi kaudu, kogudes informatsiooni arvates asjakohane, sest reguleerib RAB-i pädevust haldus- mitte kontol toimunud tehingute kohta nädalase viitega ja kriminaalmenetluses. Pangakontode reaalajas jälgimise lubamine võib vajada lõike 5 alusel on säte laiendatud üksnes täiendavat regulatsiooni ka KrMS-s. Sealjuures tuleks otsustada, kelle loal selline finantsasutustele, kes avavad klientidele IBAN-koodiga toiming lubatav olema peaks. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et konventsiooni maksekontosid. artikkel 53 lõige 2 lubab osalisriigil deklareerida, et art 7 lõike 2 punktis c sätestatut ei kohaldata, tuleks Justiitsministeeriumi arvates kaaluda deklaratsiooni tegemist (nt on samasisulise deklaratsiooni teinud Saksa Liitvabariik). Vajaduse äralangemisel on võimalik deklaratsioonist loobuda (konventsiooni art 53 lõige 6). 7  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 17. Seletuskirja lk 16 (artikli 7 lõige 3) – seletuskirjas on ebaproportsionaalselt palju Arvestatud. selgitatud küberkuritegevuse konventsiooniga seonduvat, samas ei ole viidatud Lühendatud on selgitusi, mis viitavad KrMS asjakohastele sätetele. Seletuskirjas toodud selgitus erinevate meetmete, küberkuritegevuse konventsioonile ja selle sealhulgas jälitustoimingute kohta kopeerib explanatory reporti ning viitab EN seletuskirjale. Seletuskirja on täiendatud viidetega arvutikuritegevusvastase konventsiooni CETS No 185 sätetele. Leiame, et KrMS-i jälitustoimingute kohta käivatele sätetele. ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjas mõjub see eksitavalt. Kuigi Eesti on „Eestis on jälitustoimingute regulatsioon koondatud selle konventsiooniga 2004. a ühinenud ja nimetatud sätteid on Eesti õiguses KrMS-i 31. peatükki. Jälitustoiming on isikuandmete rakendatud, tuleks seletuskirjas pigem rääkida Eesti kriminaalmenetluse töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks toimingutest ning KrMS vastavatest sätetest, sealhulgas jälitustoimingute eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu tegemise kohta. andmesubjekti eest (KrMS § 1261 lg 1). KrMS § 1262 lg 1 punktide 1 ja 4 kohaselt võivad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja teha jälitustoimingu mh vajaduse alusel koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil (punkt 1) ja vajaduse alusel koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta (punkt 4). Sama paragrahvi lõige 2 hõlmab ka rahapesu (KarS § 394) kuriteona, mille puhul võib jälitusasutus KrMS § 1262 lg 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel jälitustoimingu teha – jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult. Samuti võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet KrMS § 1262 lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel vaadata varjatult läbi postisaadetist, vaadata või kuulata salaja pealt teavet ja kasutada politseiagenti.“ 8  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 18. Seletuskiri lk 17 (artikkel 8) – seletuskirjas viidatakse kolmanda isiku õigusele Arvestatud. esitada määruskaebus konfiskeerimismääruse peale. Kuigi põhimõtteliselt ei ole Seletuskirja on täiendatud selgitustega kolmanda isiku see vale (KrMS 161 peatüki kontekstis), on konfiskeerimise nn erimenetluse õigustest vaidlustada konfiskeerimisotsuse ja osaleda läbiviimine pigem erand. Üldreeglina saab kolmas isik vaidlustada menetluses. Samuti on seletuskirja täiendatud sellega, konfiskeerimisotsuse (apellatsiooni korras), samuti on tal õigus osaleda et konventsiooni artikkel 8 seondub ka kahtlustatava ja menetluses. Kolmandal isikul on ka õigus vaidlustada arestimismäärus. Kui süüdistatava õigustega. konfiskeerimisotsuse adressaati ei olnud menetlusse kaasatud, esineb teistmise „Eesti õiguskorras on nii kahtlustataval kui alus (KrMS § 366 punkt 10). Juhime tähelepanu ka sellele, et konventsiooni süüdistataval õigus esitada kaebusi, sh ka arestimise ja artikkel 8 ei seondu vaid kolmandate isikute õigustega, vaid ka kahtlustatava ja konfiskeerimise määruste peale (KrMS § 34 lõige 1 p 8 süüdistatava õigustega (mis on samuti Eesti õiguses tagatud). näeb ette kahtlustatava õiguse esitada taotlusi ja kaebusi, KrMS § 35 lg 2 laiendab kahtlustatava õigused ka süüdistatavale). Kui kriminaalmenetluses otsustatakse kolmanda isiku vara konfiskeerimine, on kolmandal isikul KrMS § 34 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud kahtlustatava õigused, arvestades konfiskeerimise erisustega (KrMS § 40² lg 2). Ka kolmandal isikul on õigus esitada taotlusi ja kaebusi, teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest, teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu, olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel. Kolmandale isikule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ette nähtud alustel ja korras (KrMS §41 lg 3). Konfiskeerimismääruse peale võib kolmas isik esitada määruskaebuse KrMS 15. peatükis sätestatud korras ning määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtumääruse võib edasi kaevata kõrgema astme kohtusse (KrMS § 40310 ). Siiski on konfiskeerimise nn erimenetluse läbiviimine pigem erand. Üldreeglina 9  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa saab kolmas isik vaidlustada konfiskeerimisotsuse apellatsiooni korras, samuti on tal õigus osaleda menetluses. Kolmandal isikul on ühtlasi ka õigus vaidlustada arestimise määrus. Kui konfiskeerimisotsuse adressaati ei olnud menetlusse kaasatud, esineb teistmise alus (KrMS § 366 punkt 10).“ 19. Seletuskirja lk-l 18 (artikli 9 selgituste juures) on selgitatud järgmist „Rahapesu Mittearvestatud. ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 4 sätestatud rahapesu mõiste KarS § 3941 on erinorm KarS § 221 suhtes, mis sätestab KarS-i üldosaga koosmõjus aga ei pruugi nimetatud artikli 9 lõike 1 punktis d üldise aluse kuriteole kihutamise katse, kuriteo kirjeldatud elemente täita. Hetkel ei ole seadusega hõlmatud olukorrad, kus isik toimepanemise ettepanekuga nõustumise ja kuriteo üritab tahtlikult kallutada teist isikut tahtlikule kuriteole, annab nõusoleku kaastäideviimise kokkuleppe eest karistamiseks. Et § kuriteo toimepanemiseks või lepib teise isikuga kokku kuriteo kaastäideviimises, 394 majanduskuriteona § 221 kataloogis ei sisaldu, samas aga ei ole tegu veel jõudnud katse staadiumini (ehk tegemist on sisuliselt osutus vajalikuks rahapesu kokkuleppe sõlmimise kuriteo ettevalmistamisega). Nende puuduste kõrvaldamiseks on kriminaliseerimine. Objektiivse külje moodustab 1 kriminaliseeritud rahapesu kokkulepe KarS § 394 “. Kas eelnõu koostajate rahapesu (§ 394) täideviimise kokkuleppe sõlmimine arvates siis vastab Eesti õigus konventsiooni nõuetele või mitte? Lisaks märgime, vähemalt kahe isiku vahel. Sätte eeskuju on inglise et konventsiooni art 9 lõike 1 punkti d nõude täitmine on nõutav üksnes ulatuses, õiguses kasutatav conspiracy mõiste. See on tegu, mille milles see ühildub põhiseaduslike põhimõtete ning karistusõiguse käigus isik lepib teisega kokku tegevuses, mis nende aluspõhimõtetega. Samuti märgime, et kuigi seletuskirjas refereeritakse sisuliselt kavatsuste täitumise korral kas tingib või toob kaasa tervet karistusseadustiku tahtluse regulatsiooni, jäetakse märkimata, et rahapesu rahapesu toimepanemise ühe või enama on Eesti õiguse järgi tahtlik kuritegu (kusjuures tulenevad RahaPTS § 4 lõikest 1 kokkuleppeosalise poolt või teeks seda, kui ei esineks ka kõrgemad tahtluse nõuded, kui üksnes kaudne tahtlus). asjaolusid, mis teevad kuriteo toimepanemise võimatuks (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura: 2015. Koostajad: Priit Pikamäe, Jaan Sootak. Kommentaar § 3941 juurde, p- d 1, 2.1. ja 2.2.) Eeltoodust nähtuvalt on viidatud paragrahviga hõlmatud ka olukorrad, kus kahe või enama inimese poolt sõlmitakse kokkulepe, mille tagajärjel paneb üks inimene rahapesu kuriteo toime, see tähendab sisuliselt 10  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa tahtlikku tegutsemist teise isiku (toimepanija) kallutamisel. 20. Seletuskiri lk 18 (artikkel 9) – seletuskirjas olev lause „Rahvusvaheliselt Arvestatud. tõlgendatakse 1998. aasta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (Viini Seletuskirjast on viidatud lause kustutatud. Samuti on konventsioon) ja 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase seletuskirja täiendatud viidetega KrMS § 433 lõikele 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (Palermo konventsioon) tekste selliselt, et kuriteos osalemine, abistamine või kokkulepe ei ole alternatiivne loetelu, vaid kõik tunnused peavad olema kuriteokoosseisuga hõlmatud.“ asjakohasus ega sisu ei ole seletuskirja lugedes selge. 21. Läbivalt: Kuigi seletuskirjas on rahvusvahelise koostöö osas mitmel korral Arvestatud. viidatud KrMS §-dele 460-464, siis on asjakohane viidata ka KrMS § 433 lõikele 2, mis sätestab, et rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse Seletuskirja on täiendatud viidetega KrMS § 433 käesoleva peatüki sätetest, kui Eesti Vabariigi välislepingutes, Euroopa Liidu lõikele 2. õigusaktides ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud teisiti. Seega on võimalik ka konventsiooni regulatsiooni vahetult kohaldada (vt ka nt RKKKm 3-1-1-130-12, punkt 16 ja RKKKm 3-1-1-78-14, punktid 14, 23, 26). 22. Seletuskiri lk 20 (artikkel 11) – siin tuleks ühtlasi märkida seda, et sätte Arvestatud. rakendamine ning isiku kohta tehtud varasemate karistuste arvestamine on Seletuskirja on täiendatud selgitustega, et sätte võimalik üksnes siis, kui vastav info isiku süüdimõistmise kohta on Eestile rakendamine ning isiku kohta tehtud varasemate edastatud. Kuigi andmeid isiku suhtes teises riigis mõistetud karistuste kohta karistuste arvestamine on võimalik üksnes siis, kui vahetavad ja edastavad Euroopa Liidu liikmesriigid, ei toimi see täielikult vastav info isiku süüdimõistmise kohta on Eestile Euroopa Nõukogu tasandil. Seetõttu on arvestamine võimalik üksnes juhtudel, edastatud. kui vastavad andmed on Eestile edastatud. „Sätte rakendamine ning isiku kohta tehtud varasemate karistuste arvestamine on võimalik üksnes siis, kui vastav info isiku süüdimõistmise kohta on Eestile edastatud.“ 11  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 23. Seletuskiri lk 30 (artikkel 23) – seletuskirjas on väidetud, et otstarbekas oleks Arvestatud. muuta KrMS sätteid selle kohta, et konfiskeeritav vara on võimalik asendada ka vastava rahasumma tasumisega. Kuigi KrMS sätete muutmine ei ole välistatud, Seletuskirjast on kustutatud osa KrMS-i sätetete ei ole see konventsioonist tulenevalt tingimata vajalik. Samasisuline säte on ka muutmise otstarbekuse kohta. Eesti poolt ratifitseeritud Strasbourgi 1990. aasta konventsiooni artikli 13 lõikes 4 ning see võimaldab liikmesriikidel teha vastavasisuline kokkulepe, kuid ei kohusta Eesti riiki selleks. 24. Seletuskiri lk 30 (artikkel 23) – seletuskirjas on väidetud, et süüdimõistva Arvestatud. kohtuotsuseta konfiskeerimised ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Justiitsministeeriumi arvates ei ole sedavõrd kategooriliseks väiteks põhjust. Ka Seletuskirjast on kustutatud viide, et süüdimõistva seletuskiri jaatab eespool, et Eesti õigus tunneb ka haldusõiguslikku kohtuotsuseta konfiskeerimised ei ole kooskõlas Eesti konfiskeerimist (vt seletuskirja lk 7). Tõepoolest on süüdimõistva kohtuotsuseta Vabariigi põhiseadusega. vara konfiskeerimine põhiõiguste seisukohast sageli problemaatilisem ning kuigi Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmel üksikjuhul taolist konfiskeerimisotsustust konventsioonipäraseks pidanud, ei ole tegemist õiguslikult selge küsimusega. 25. Seletuskirja lk 32 (artikli 24 lõige 3) – sõnastus ei ole kõige õnnestunum. Ühelt Arvestatud. poolt öeldakse, et konventsioon eeldab süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimiste tunnustamist ning teiselt poolt seda eitatakse: Seletuskirjas esitatud sõnastust on vastavalt soovitusele „Lõike 3 kohaselt võib riik deklaratsiooniga teatada, et kohaldab lõiget 2 üksnes muudetud. oma põhiseadust ja oma õigussüsteemi põhimõtteid järgides. Kuivõrd artikli 23 lõige 5 nimetab ka konfiskeerimisotsuseid, mis ei pruugi olla Eesti Vabariigi „Lõike 3 kohaselt võib riik deklaratsiooniga teatada, et põhiseadusega kooskõlas (süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine), tuleb kohaldab lõiget 2 üksnes oma põhiseadust ja oma teha deklaratsioon vastavalt artikli 24 lõikele 3 Eesti Vabariigi põhiseaduse õigussüsteemi põhimõtteid järgides. Artikli 23 lõikes 5 kohaldamise kohta. viidatakse ka konfiskeerimisotsustele, mille eelduseks ei Ebasoovitatav mõju võiks seisneda selles, kui määruse kohaselt tuleks pruugi tingimata olla süüdimõistev otsus. Samuti võib tunnustada selliste arestimis- või konfiskeerimisotsuste täitmist, mis ei oleks esineda teisi olukordi, kus teise osalisriigi kohtu poolt kooskõlas põhiõiguste ja karistusõiguse üldpõhimõtetega. See tähendaks tuvastatud faktiliste asjaolude aktsepteerimine võiks karistusõigussüsteemi usaldusvääruse kahjustamist. Risk on väike, kuna eelnõu minna vastuollu Eesti õigussüsteemi põhimõtetega. näeb ette vaid kriminaalmenetluse raames tehtud konfiskeerimisotsuste Eeltoodust tulenevalt tuleb teha deklaratsioon vastavalt tunnustamise ja täitmise, ning kriminaalmenetluse raames tuleb tagada vajalike artikli 24 lõikele 3. kriminaalmenetlusõiguste ja tagatiste olemasolu ning järgimine. 12  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Konventsioonile allakirjutamisel pidasid Siseministeerium, Välisministeerium ja Ka konventsioonile allakirjutamisel pidasid Justiitsministeerium vajalikuks deklaratsiooni tegemist vastavalt artikli 24 Siseministeerium, Välisministeerium ja lõikele 3. Artikli 23 lõikes 5 nimetatakse konfiskeerimisotsuseid, mis ei ole Justiitsministeerium vajalikuks deklaratsiooni tegemist kriminaalsanktsioonid ja mis ei pruugi olla kooskõlas põhiseadusega – ka vastavalt artikli 24 lõikele 3. Seoses Euroopa seetõttu on nimetatud deklaratsiooni tegemine vajalik. Justiitsministeerium on Parlamendi ja nõukogu määrusega 2018/1805, 14. kõnealuses küsimuses (konfiskeerimine süüdimõistva kohtuotsuseta) läbi viimas november 2018, mis käsitleb arestimis- ja täiendavat analüüsi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist, võib 2018/1805, 14. november 2018, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste siiski konfiskeerimisotsuste (sh süüdimõistva otsuseta vastastikust tunnustamist.“ tehtud konfiskeerimisotsuste) tunnustamise süsteem vajada muutmist.“ Teeme ettepaneku sõnastust muuta: „Lõike 3 kohaselt võib riik deklaratsiooniga teatada, et kohaldab lõiget 2 üksnes oma põhiseadust ja oma õigussüsteemi põhimõtteid järgides. Artikli 23 lõikes 5 viidatakse ka konfiskeerimisotsustele, mille eelduseks ei pruugi tingimata olla süüdimõistev otsus. Samuti võib esineda teisi olukordi, kus teise osalisriigi kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude aktsepteerimine võiks minna vastuollu Eesti õigussüsteemi põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt tuleb teha deklaratsioon vastavalt artikli 24 lõikele 3.. Ka konventsioonile allakirjutamisel pidasid Siseministeerium, Välisministeerium ja Justiitsministeerium vajalikuks deklaratsiooni tegemist vastavalt artikli 24 lõikele 3. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2018/1805, 14. november 2018, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist, võib siiski konfiskeerimisotsuste (sh süüdimõistva otsuseta tehtud konfiskeerimisotsuste) tunnustamise süsteem vajada muutmist.“ 26. Seletuskirja lk 32 (artikli 25 lõige 2) – lause „Lõike 2 kohaselt taotluse esitanud Arvestatud. osalisriik peab vara tagastamise otsuseid käsitama kõrgema prioriteediga, kui Seletuskirja on täpsustatud sellega, et teatud tingimustel taotletakse konfiskeeritud vara tagastamist kuriteo ohvritele kahju hüvitamiseks tuleks eelistada vara tagastamist ohvritele. või vara seaduslikule omanikule tagastamiseks.“ on ebatäpne. Konventsioon „Lõike 2 kohaselt taotluse esitanud peab silmas üksnes seda, et teatutud tingimustel tuleks eelistada vara tagastamist konventsiooniosaline peaks teatud tingimustel ohvritele. eelistama konfiskeeritud vara tagastamist kuriteo 13  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa ohvritele kahju hüvitamiseks või vara seaduslikule omanikule.“ 27. Seletuskiri lk 32 (artikli 25 lõige 2) – seletuskirjas on järgmine selgitus: „KrMS Arvestatud. § 487 lõige 1 sätestab, et rahaline karistus ja varaline karistus pööratakse Eesti riigi tuludesse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lõige 2 sätestab, et Seletuskirjas on korrigeeritud viidet KrMS § 487 lõike konfiskeeritud vara suhtes kohaldatakse 19. peatüki 5. jao sätteid.“ KrMS § 487 2 sisule. lõige 2 aga vastavasisulist regulatsiooni ei sätesta. 28. Artikkel 28 lõike 8 punkt b – säte on samasisuline kui 1990. aasta konventsiooni Teadmiseks võetud. artikli 18 lõike 8 punktis b, kuid sõnade has died vahelt on ära jäetud sõna subsequently. Kusjuures konventsiooni seletuskiri muudatuse tagamaid ei selgita. Juhul, kui konfiskeerimisotsus on tehtud surnud inimese suhtes, ei pruugi sellise otsust tunnustamine olla kooskõlas Eesti õiguse aluspõhimõtetega (artikli 28 lõike 1 punkt a). 29. Seletuskirja lk 36 (artikli 28 lõige 8) – ekslik on selgitus, et lõige 8 limiteerib Arvestatud. võimalust toetuda keeldumise alusena lõike 1 punktile a. Selles osas on vigane Konventsiooni eestikeelset tõlget ja seletuskirja on ka konventsiooni eestikeelne tõlge. Vastupidiselt, tohivad osalisriigid ka lõikes 8 korrigeeritud selgitusega, et riigid võivad ka lõikes 8 sätestatud juhtudel alati tugineda artikli 28 lõike 1 punktile a (Without prejudice sätestatud juhtudel alati tugineda artikli 28 lõike 1 to…). Seda mõtet väljendatakse selgelt ka konventsiooni seletuskirja punktis 244. punktile a. „Konventsiooniosalised võivad ka lõikes 8 sätestatud juhtudel alati tugineda artikli 28 lõike 1 punktile a.“ 30. Seletuskirja lk 38 (artikkel 31) – selgituse viimases lauses on märgitud järgmist: Arvestatud. „Kohtukutsete kättetoimetamise otsused edastab Justiitsministeerium täitmiseks Selgituses on asendatud sõna „otsused“ sõnaga isiku elu- või asukoha järgsele esimese astme kohtule.“ Lause teemasse viimiseks „taotlused“. tuleb sõna „otsused“ asendada sõnaga „taotlused“. 31. Seletuskirja lk 42 (artikkel 45) – seletuskirjas viidatakse, et KrMS § 5084 Arvestatud. reguleerib kahju hüvitamist, kuid see ei vasta tõele. Seletuskirjas on asendatud viide KrMS §-le 5084 viitega KrMS §-le 50812. 14  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Siseministeerium 1. Artikkel 3 kohta seletuskirjas esitatud selgitusi tuleb parandada ja täpsustada. Arvestatud. Artikkel 3 käsitleb konfiskeerimist. Seletuskirja leheküljel 7 teises lõigus on toodud, et: „RahaPTS kohaselt toimub haldusõiguslik konfiskeerimine ehk vara Viidatud lõiku on seletuskirjas muudetud ja täiendatud riigi omandisse kandmine sellise vara suhtes, mille tegelikku omanikku ei suudeta selgitustega vara legaalse omandiõiguse tuvastamise kindlaks teha. kohta. Samuti on selgitustest kustutatud tekst /…/ halduskohtu istungil vara riigi omandisse kandmiseks RahaPTSi alusel vara riigi omandisse kandmise eelduseks on tingimus, et ühe loa andmise otsustamise kohta. aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ehk tegemist on peremeheta varaga. Vara riigi „RahaPTS § 57 lõike 7 alusel võib prokuratuur või RAB omandisse kandmiseks loa andmise otsustab halduskohus kohtuistungil.“ halduskohtule esitada taotluse vara riigi omandisse kandmiseks, kui ühe aasta jooksul pärast vara Sellised tõlgendused ei ole täpsed, sest vara suhtes tuleb tuvastada legaalne käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud omandiõigus. Juhul, kui piisaks vaid omaniku tuvastamisest, ei taga selline vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku tõlgendus vara konfiskeerimist isikutelt, kes ei ole konfiskeerimise objektis kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab olevat vara omandanud legaalse tegevuse tulemusel ehk varal puudub legaalne RABile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast omandiõigus. Ainult omandiõiguse tuvastamisel, tekitab rahapesu ja terrorismi loobuda. Nii süüteo toimepanemise vahendi, kuriteo rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) grammatiline vahetu objekti kui süüteoga saadud vara tõlgendamine võimaluse, kus vara omandiõiguse tuvastamisel tuleb vara konfiskeerimine, sh vara laiendatud konfiskeerimine piirangust vabastada sõltumata asjaolust, kelle reaalse võimu alla vara piirangu eeldab süüteos või kuriteos süüdimõistmist. RahaPTSi lõpetamisel jääb või satub. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alusel vara riigi omandisse kandmise eelduseks on eesmärgiks ei saa olla selline õigusaktide tõlgendamine, millega riik soodustab tingimus, et ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise rahapesu ja terrorismi rahastamist. Leiame, et seletuskirja tuleb täpsustada piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud kindlaks teha tegeliku omaniku ja peremehetu vara osas kasutades mõistet „legaalne vara legaalset omanikku.“ omandiõigus“. Juhime tähelepanu ka sellele, et kehtiv RahaPTS § 57 ei sätesta kohustust, et vara riigi omandisse kandmiseks loa andmise otsustab halduskohus kohtuistungil. Samuti puudub selline kohustus halduskohtumenetluse seadustiku §-s 264, mis käsitleb loa andmise otsustamise protsessi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lõige 5 sätestab kohustuslikud loa andmise otsustamise menetlused kohtuistungil, mille hulka ei kuulu vara riigi omandisse kandmine. 15  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Seega teeme ettepanek see osa selgitustest välja jätta, sest kehtivatest õigusaktidest sellist kohustust ei tulene. 2. Seletuskirja leheküljel 8 viiendas lõigus märgitakse: „Eestis on süüteoga saadud Arvestatud. vara konfiskeerimine ette nähtud iga süüteo, s.t kõikide kuritegude ja väärtegude puhul. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine on aga võimalik vaid Seletuskirjast on kustutatud viide üle kolmeaastasele nn konkreetsesse kuritegude kataloogi kuuluvate kuritegude puhul ja juhul, kui vangistusele ja konkreetsetesse kuritegude kataloogi karistusena mõistetakse üle kolmeaastane vangistus. Muuhulgas on kuuluvatele kuritegudele kui laiendatud rahapesualaste ja terrorismi rahastamise süütegude puhul võimalik kohaldada konfiskeerimise eeldusele. vara laiendatud konfiskeerimist.“. Juhime tähelepanu, et esitatud väited ei ole õiged. „Kehtiva KarS § 832 lõike 1 kohaselt võib kohus, mõistes isiku süüdi kuriteos, KarS-is sätestatud juhtudel Tulenevalt Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 831 lõikest 1 konfiskeerib kohus konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale toimepanijale. Laiendatud konfiskeerimise eelduseks ei ole enam üle ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja kolmeaastane vangistus. Kehtiva KarS § 832 lõike 1 kohaselt mõistes isiku süüdi varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või kuriteos, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise arvel. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. varaga.“ Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Palume seletuskirja toodud selgitused viia vastavusse kehtiva õigusega. 3. Seletuskirja leheküljel 9 teises lõigus on märgitud: „Artikli 3 lõige 4 sätestab Selgitatud/mittearvestatud. võimaluse raskete kuritegude puhul kohaldada pööratud tõendamiskoormust konfiskeeritava vara päritolu või väidetava kriminaaltulu legaalse päritolu Ratifitseerimise eelnõus tehtav artikli 3 lõike 4 kohane tõendamiseks“. Meie hinnangul konventsiooni eestikeelne tõlge selle sätte osas deklaratsioon on koosmõjus seletuskirjaga piisavalt ei lähe kokku selgitustega. Konventsiooni artikkel 3 lõige 4 on eestikeeles õigusselge. Seletuskirja on ühtlasi Justiitsministeeriumi esitatud järgmiselt: „Osalisriik võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis märkuse pinnalt täiendatud selgitusega selle kohta, et võimaldavad osalisriigi riikliku seadusandlusega lubatud piirides nõuda, et Eesti õiguse kohaselt on laiendatud konfiskeerimine raske kuriteo või riikliku seadusandlusega sätestatud kuriteo toime pannud võimalik üksnes juhul, kui vastav eriosa 16  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa kurjategija näitaks väidetava kriminaaltulu või muu konfiskeeritava vara kuriteokoosseis laiendatud konfiskeerimise võimaluse päritolu.“ ette näeb. Meie hinnangul tuuakse seletuskirjas täpselt välja pööratud tõendamiskoormuse „Seetõttu on vajalik teha konventsiooni ratifitseerimisel õigus. Kuid Eestis kehtiva õiguse kohaselt peaks see olema vaid laiendatud deklaratsioon selle kohta, et pööratud konfiskeerimise osas, mida on õigus kohaldada esimese astme kuritegude korral. tõendamiskoormust kohaldatakse vaid vara laiendatud Leiame, et konventsiooni tekstis on lõige tõlgitud umbmääraselt „… kurjategija konfiskeerimise puhul. Eesti õiguse kohaselt on näitaks väidetava kriminaaltulu või muu konfiskeeritava vara päritolu.“ laiendatud konfiskeerimine võimalik üksnes juhul, kui Tulenevalt asjaolust, et ratifitseerimisega õigusaktides muudatusi ei tehta, siis on vastav eriosa kuriteokoosseis laiendatud Eestis õiguslik alus vaid laiendatud konfiskeerimise osas pööratud konfiskeerimise võimaluse ette näeb.“ tõendamiskoormust nõuda. Meie märkuse eesmärk on juhtida tähelepanu asjaolule, et termineid ei kasutata järjepidevalt, mis tekitab segadust. Juhul, kui konkreetse sättega on mõeldud pööratud tõendamiskoormust, peab see olema välja toodud ka konventsiooni tõlkes. Kui me konkreetselt pööratud tõendamiskoormust ei pea silmas vaid räägime kurjategija kohustusest näidata vara päritolu, siis on termini „näitamine“ kasutamine ebamäärane, sest pööratud tõendamiskoormus on konkreetne õigusmaastikul sisustatud mõiste. 4. Artikkel 4 kohta seletuskirjas toodud selgitust tuleb parandada ja täiendada. Arvestatud. Seletuskirja leheküljel 10 kolmandas lõigus on märgitud: Seletuskirjast on välja jäetud viidatud tekstiosa kaks „Keskkriminaalpolitseis loodi 2007. aastal eraldi kriminaaltulu tuvastamise viimast sõna, samuti on seletuskirja täiendatud üksus, mis kuulus RAB kooseisu. 2009. aastal viidi nimetatud talitus üle keskkriminaalpolitsei kriminaaltulu tuvastamise büroo menetlusbüroo struktuuriüksusesse ja 2011. aasta septembris loodi kirjeldusega. keskkriminaalpolitseis eraldi kriminaaltulu tuvastamise büroo, mille „Keskkriminaalpolitseis loodi 2007. aastal eraldi kriminaaltulu uurijate ülesanne on tuvastada kriminaaltulu ja võtta tarvitusele kriminaaltulu tuvastamise üksus, mis kuulus rahapesu meetmeid kriminaaltulu konfiskeerimise tagamiseks menetletavates andmebüroo kooseisu. 2009. aastal viidi nimetatud kriminaalasjades.“ Meie hinnangul on esitatud tekst veidi eksitav. Selguse talitus üle menetlusbüroo struktuuriüksusesse ja 2011. huvides teeme ettepaneku viidatud tekstiosa kaks viimast sõna välja jätta ning aasta septembris loodi keskkriminaalpolitseis eraldi täiendada selgitust järgnevaga. Kriminaaltulu tuvastamise büroo tuvastab kriminaaltulu tuvastamise büroo, mille kriminaaltulu kriminaaltulu keskkriminaalpolitsei menetluses olevates asjades. Igas uurijate ülesanne on tuvastada kriminaaltulu ja võtta prefektuuris on kriminaalbüroo koosseisus kriminaaltulu uurijad, kes tuvastavad tarvitusele meetmeid kriminaaltulu konfiskeerimise kriminaaltulu kriminaalbüroode menetlustes olevates kriminaalasjades ning tagamiseks. Kriminaaltulu tuvastamise büroo tuvastab 17  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa nõustavad selles osas ka prefektuuri teisi süüteomenetlust läbiviivaid ametnikke. kriminaaltulu keskkriminaalpolitsei menetluses Kõik süüteomenetlust läbiviivad ametnikud vastutavad kriminaaltulu olevates asjades. Igas prefektuuris on kriminaalbüroo tuvastamise eest nende menetluses olevates süüteoasjades. Lisaks Politsei- ja koosseisus kriminaaltulu uurijad, kes tuvastavad Piirivalveametile on kriminaaltulu tuvastamise kohustus ka kõigil teistel kriminaaltulu kriminaalbüroode menetlustes olevates uurimisasutustel nende menetlustes olevates asjades. kriminaalasjades ning nõustavad selles osas ka prefektuuri teisi süüteomenetlust läbiviivaid ametnikke. Kõik süüteomenetlust läbiviivad ametnikud vastutavad kriminaaltulu tuvastamise eest nende menetluses olevates süüteoasjades. Lisaks Politsei- ja Piirivalveametile on kriminaaltulu tuvastamise kohustus ka kõigil teistel uurimisasutustel nende menetlustes olevates asjades.“ 5. Artikkel 4 sätestab uurimisega seotud ja esialgsed meetmed, kus viidatakse Arvestatud. artiklile 3, mis sätestab konfiskeerimise. Kui artikli 3 selgituses on Seletuskirja artiklite 4 ja 8 selgitusi on täiendatud konfiskeeritava vara ühe võimalusena välja toodud selgitava alusena viide viidetega RahaPTS-i regulatsioonile. RahaPTS § 57 lõikele 7, siis artikli 4 selgitavas osas RahaPTSi konfiskeerimisega Artikkel 4: seonduvaid õiguslikke ja muid meetmeid vara tuvastamiseks, keelumärkeks „RahaPTS § 57 lõike 1 kohaselt võib RAB rahapesu või tegemiseks ja arestimiseks kirjeldatud ei ole. Sarnane puudus on ka artikkel 8 terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku selgituste osas, kus artikkel ise viitab artiklile 3, aga seletuskirja osas RahaPTS- tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu ist tulenevat puutumust ei ole analüüsitud või ei ole seda analüüsi välja toodud. andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu Palume see üle vaadata ja seletuskirja täiendada. peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite keskdepositooriumis, liiklusregistris, ehitisregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamist võib rahapesu andmebüroo põhjendatud kahtluse 18 Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa korral ettekirjutusega piirata selle säilimise tagamiseks kuni 30 kalendripäevaks. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et RAB võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks kõnealuse paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 kalendripäeva võrra juhul, kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei tõenda RABile 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu; vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 57 lõige 6 sätestab täiendavalt ka selle, et kui vara (legaalset) omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks.“ Artikkel 8: „RahaPTS § 57 lõige 10 näeb ette, et kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne samas paragrahvis nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama.“ 19  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 6. Artikkel 5 kohta seletuskirjas toodud selgitusi tuleb parandada. Seletuskirja Arvestatud. leheküljel 10 viiendas lõigus on viidatud KrMS § 142. Juhime tähelepanu, et toodud tekst ei lähe kokku kehtiva KrMS § 142 lõike 1 tekstiga. Välja on jäänud Seletuskirja on vastavalt täiendatud sõnadega „avalik- sõnad „avalik-õigusliku nõudeavalduse“. Palume see parandada. õigusliku nõudeavalduse“. 7. Artikkel 7 kohta seletuskirjas toodud selgitusi tuleb täpsustada osas, mis käsitleb Arvestatud. artiklist tulenevate kohustuste täitmist ja parandada esitatud viidet. Artikkel 7 sätestab eripädevuse ja erimeetodid. Seletuskirjas on toodud välja mitmeid Seletuskirjas olevat viidet KAS § 88 lõikele 3 on aluseid, mis keelavad olemuslikult artikkel 7 lõikes 1 toodud panga-, äri- või korrigeeritud (vt järgmine märkus). muude finantsdokumentide esitamiseks või võetuseks, aga puudub ühtne arusaam kuidas, pärast konventsiooni ratifitseerimist konkreetset sätet täita ja Artikli 7 selgitusi on seletuskirjas ajakohastatud ja liikmesriikide vahel finantsteavet vahetada. Palume seletuskirja selles osas korrigeeritud. täiendada. 8. Juhime tähelepanu, et seletuskirja leheküljel 13 viiendas lõigus on viide Arvestatud. krediidiasutuste seaduse § 88 lõikele 3, kuid järgnev tekstiosa ei lähe kokku Seletuskirja sõnastus on viidud vastavusse kehtiva kehtiva krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 3 sätestatuga. Palume viide krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 3 sätestatuga. parandada. „Krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 88 lõige 3 sätestab õiguse avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandale isikule, kui krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada pangasaladust tuleneb samas paragrahvis sätestatust või klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku või pangasaladuse avaldamine on vajalik kliendi osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või kliendi taotluse alusel algatatud lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks. Sama paragrahvi lõige 41 näeb ette kohustuse avaldada pangasaladus Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja Finantsinspektsiooni kaudu välisriigi finantsjärelevalve asutusele, samuti Euroopa Keskpangale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas väärteomenetluse või muu 20  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa sellesarnase menetluse läbiviimiseks. KAS § 88 lõige 42 punkt 1 näeb krediidiasutusele ette õiguse avaldada ja kohustuse seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid RABile ja Kaitsepolitseiametile RahaPTSis ja RSanSis ettenähtud juhtudel ja ulatuses.“ 9. Artikkel 9 lõikes 1 punktis d sätestatud nõuded ei ole tagatud. Artikkel 9 sätestab, Mittearvestatud. et osalisriik määratleb oma põhiseadusele ja oma õiguse põhimõtetele tuginedes KarS § 3941 on erinorm KarS § 221 suhtes, mis sätestab seadustes kuritegudena järgmised tahtlikult toimepandud teod. Lõige 1 punkt d üldise aluse kuriteole kihutamise katse, kuriteo sätestab, et selle artikliga kooskõlas määratletud kuriteo toimepanemises toimepanemise ettepanekuga nõustumise ja kuriteo osalemine, kuriteole kaasaaitamine või kuriteo ettevalmistamine, kuriteokatse, kaastäideviimise kokkuleppe eest karistamiseks. Et § kuriteole kihutamine ja kuriteo hõlbustamine ning kurjategija nõustamine. 394 majanduskuriteona § 221 kataloogis ei sisaldu, Seletuskirja leheküljel 18 esimeses lõigus on öeldud: „Hetkel ei ole seadusega osutus vajalikuks rahapesu kokkuleppe sõlmimise hõlmatud olukorrad, kus isik üritab tahtlikult kallutada teist isikut tahtlikule kriminaliseerimine. Objektiivse külje moodustab kuriteole, annab nõusoleku kuriteo toimepanemiseks või lepib teise isikuga kokku rahapesu (§ 394) täideviimise kokkuleppe sõlmimine kuriteo kaastäideviimises, samas aga ei ole tegu veel jõudnud katse staadiumini vähemalt kahe isiku vahel. Sätte eeskuju on inglise (ehk tegemist on sisuliselt kuriteo ettevalmistamisega). Nende puuduste õiguses kasutatav conspiracy mõiste. See on tegu, mille kõrvaldamiseks on kriminaliseeritud rahapesu kokkulepe KarS § 3941.“. Juhime käigus isik lepib teisega kokku tegevuses, mis nende tähelepanu, et KarS § 3941, mis käsitleb rahapesu kokkuleppe kriminaliseerimist, kavatsuste täitumise korral kas tingib või toob kaasa ei hõlma endas tahtlikult teise isiku kallutamist tahtliku kuriteo toimepanemisele. rahapesu toimepanemise ühe või enama Seetõttu peame vajalikuks välja tuua, et konventsiooni rakendamiseks vajab KarS kokkuleppeosalise poolt või teeks seda, kui ei esineks täiendamist osas, mis kriminaliseerib tahtlikule tegemisele teise isiku asjaolusid, mis teevad kuriteo toimepanemise kallutamise. Selline muudatus tagab konventsiooni artikli 9 lõike 1 punkti d-ga võimatuks (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud vastavuse, mida hetkel ei ole. väljaanne. Tallinn, Juura: 2015. Koostajad: Priit Pikamäe, Jaan Sootak. Kommentaar § 3941 juurde, p-d 1, 2.1. ja 2.2.). Eeltoodust nähtuvalt on viidatud paragrahviga hõlmatud ka olukorrad, kus kahe või enama inimese poolt sõlmitakse kokkulepe, mille tagajärjel paneb üks inimene rahapesu kuriteo toime, see tähendab sisuliselt 21  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa tahtlikku tegutsemist teise isiku (toimepanija) kallutamisel. 10. Artikkel 13 lõike 2 punkt a alapunkt i ei ole kõikidel kohustatud isikute Teadmiseks võetud. regulatsiooni alla kuuluvate isikute osas ammendavalt tagatud. Artikkel 13 käsitleb meetmeid rahapesu ärahoidmiseks. Lõike 2 punkti 1 alapunkt 1 sätestab, Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujad ja et osalisriik võtab niisugused õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad on praeguseks nõuda suure tõenäosusega rahapesuks kasutatavatel tegevusaladel tegutsevatel kohustatud isikud RahaPTS-i mõttes, sh on juriidilistel ja füüsilistel isikutel nende tegevusega seoses oma klientide isiku virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtestatud ning kui kohane ja võimalik, siis nende tegelikult tulusaavate omanike finantseerimisasutuste nõuetele analoogsed nõuded. tuvastamist ja kontrollimist ning ärisuhtes pidevat hoolsusnõuete täitmist ja riskipõhise lähenemise kasutamist. Juhime tähelepanu, et meie siseriiklik õigus ei ole hetkel konventsioonis sätestatuga kooskõlas. Leiame, et peamised sektorid, kelle osas tuleb hoolsusmeetmete kohaldamise osas muudatusi teha on virtuaalvääringute teenuse pakkujad, usaldusfondide (usaldushaldus) ja äriühingute teenuse pakkujad ning fondivalitsejad. Virtuaalvääringute ja usaldusfondide (usaldushaldus) ja äriühingute teenuse pakkujate puhul ei ole RahaPTS-is sätestatud regulatsioon ühildatav praktikaga, mis tähendab, et üldjuhul vastavates sektorites seadusest tulenevaid kohustuslikke hoolsusmeetmete kohaldamise aluseid ei esine (ärisuhet ei looda ning juhuti tehingud jäävad alla 15 000 euro, aga kuna puudub kohustus isikut tuvastada, ei ole võimalik hinnata, kas ühe aasta jooksul teostatakse selles mahus seotud maksetega tehinguid). Fondivalitsejate osas on RahaPTS-is sätestatud hoolsusmeetmed kirjeldatud nii, et fondivalitseja peab hoolsusmeetmeid kohaldama ainult fondi osas, mis ei ole aga sisult rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise teostamiseks piisav. Ettepanekud viidatud probleemide lahendamiseks on Siseministeerium esitanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuskirjas. 22  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 11. Artikkel 14 osas seletuskirjas toodud selgitused vajavad täpsustamist. Artikkel Arvestatud. 14 reguleerib siseriiklike kahtlaste tehingute edasilükkamist. Seletuskirja Seletuskirja on täpsustatud selgitustega selle kohta, et leheküljel 22 toodud selgitused on liialt laialt tõlgendatavad. Juhime tähelepanu, RahaPTS § 57 lõige 5 sätestab RAB-ile kohustuse et RahaPTS § 57 lõige 5 sätestab RAB-ile kohustuse piirang lõpetada vaid piirang lõpetada vaid olukorras, kus varale seatakse olukorras, kus varale seatakse arest kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud arest KrMSis sätestatud korras ning varale RahaPTS § korras. Täpsustamist vajab, et varale RahaPTS § 57 lõikes 6 sätestatud piirangu 57 lõikes 6 sätestatud piirangu seadmise alus ei ole seadmise alus ei ole legaalse päritolu tuvastamata jätmine vaid legaalse legaalse päritolu tuvastamata jätmine vaid legaalse omandiõiguse tuvastamata jätmine. Selguse ja üheselt arusaadavuse tagamiseks, omandiõiguse tuvastamata jätmine. et selgitused läheksid kokku kehtivas õiguses kasutatud terminoloogiaga, palume „Tulenevalt RahPTS § 57 lõikest 5, kui vara on asendada termin „omanik“ terminiga „legaalne omandiõigus“. arestitud KrMSis sätestatud korras, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud pärast vara arestimise kohtumääruse jõustumist viivitamata lõpetama. Sama paragrahvi lõige 6 näeb ette, et kui vara legaalset omandiõigust ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Vara valdajal on õigus taotlus halduskohtus vaidlustada.“ „Tulenevalt RahaPTS § 57 lõikest 7, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara legaalse omaniku osas selgust saada, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.“ 12. Artikkel 17 osas seletuskirja selgitusi tuleb täiendada. Artikkel 17 reguleerib Arvestatud. taotluseid pangakontode kohta informatsiooni andmiseks. Seletuskirjas Seletuskirja on täiendatud viitega artiklite seotusele ja viidatakse RAB-i õigustele teabe saamiseks. Seletuskirja lehekülgedel 24-25 ei sellega, et vastavate õiguste olemasolu on RAB-il vaid ole täpsustatud, et vastavate õiguste olemasolu on RAB-il vaid seadusest seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja kui teabe tulenevate ülesannete täitmiseks. Oluline on märkida, et kui teabe nõudmisel nõudmisel puudub RahaPTS § 54 sätestatud alus, ei ole puudub RahaPTS § 54 sätestatud alus, ei ole RAB-il õiguslikku alust ettekirjutuse RAB-il õiguslikku alust ettekirjutuse alusel kohustatud alusel kohustatud isikutelt teavet nõuda. Tulenevalt asjaolust, et tegemist on isikutelt teavet nõuda. 23  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa olulise nüansiga vastava artikli täitmisega seonduvalt, leiame, et selline täpsustus „Artikli 17 (ja ka seotud artiklite 18 ja 19) puhul on tuleb seletuskirja lisada. Samuti peame vajalikuks osundada artikkel 17 seotusele eeskuju võetud 16. oktoobri 2001. aasta EL protokollist artiklitega 18 ja 19, millega tuleb ka seletuskirjas arvestada. kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioonile liikmesriikide vastastikuse abi osutamise kohta ELis (2001/C 326/01)“ 13. Artikkel 46 lõike 9 sätestatud nõue ei ole tagatud. Artikkel 46 käsitleb rahapesu Arvestatud. andmebüroode koostööd ja lõige 9 sätestab, et kui osalisriik soovib kasutada edastatud informatsiooni või dokumente kriminaalmenetluses või RahaPTS-i § 63 lõigete 7 ja 9 sõnastus jäi samaks ning süüdimõistmisel vastavalt lõikes 7 sätestatud otstarbele, siis peab edastatav kehtestati täiendavad lõiked 71 ja 10. Kehtiv RahaPTS rahapesu andmebüroo selleks oma nõusoleku andma, välja arvatud juhul, kui § 63 vastab konventsiooni nõuetele. keeldumise aluseks on rahapesu andmebüroo suhtes kehtiv riiklik õigus või lõikes 6 sätestatud tingimused. Nõusoleku andmisest keeldumist peab nõuetekohaselt põhjendama. Juhime siinkohal tähelepanu, et kooskõlastamisel oleva RahaPTS muutmise eelnõus on tehtud ettepanek muuta RahaPTS § 63 lõikeid 7 ja 9 kus on siseriiklikult reguleeritud käesolevas artiklis käsitletud olukordi. Nimetatud muudatusettepanek ei ole konventsioonis sätestatuga kooskõlas. Seetõttu on Siseministeerium esitanud ettepaneku kooskõlastamisel oleva RahaPTS eelnõu muutmisel säilitada § 63 lõigete 7 ja 9 kehtiv regulatsioon ning reguleerida täiendused Euroopa Majanduspiirkonna riikidega suhtlemise kohta täiendavate lõigete 71 ja 91 lisamisega. Peame vajalikuks märkida, et oluline on mitte asendada kehtivat regulatsiooni vaid Euroopa Majanduspiirkonna riikidega suhtlemist reguleerivate sätetega. Koostöö Euroopa Majanduspiirkonna riikidega on erisused üldpõhimõtetest, neid ei saa käsitleda kui üldpõhimõtteid. Rahapesu andmebürood on rahvusvaheline võrgustik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, mitte ainult Euroopa Liidu ülene ühendus. Suhtlemise reguleerimine piiravalt vaid Euroopa Majanduspiirkonnaga, ei ole proportsionaalne võrreldes rahapesu andmebüroode tegevuse ning põhimõtetega. Tulenevalt üldistest andmete vahetamise põhimõtetest ei ole võimalik, et Eesti rahapesu andmebüroo viitab teabevahetusest keeldumisel diskretsiooniõigusele. 24  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Prokuratuur 1. Prokuratuuri hinnangul saab kõnealuse konventsiooni rakendamisel kaaluda Teadmiseks võetud. RahaPTS § 4 lg 1 p 3 sõnastuse muutmist. Nii on kõnealune säte sõnastatud mitmeti mõistetavalt. Nimelt ütleb RahaPTS § 4 lõige 1 punkt 3 järgmist: RahaPTS § 4 lg 1 p 3 sõnastust on muudetud selgemaks: „§ 4. Rahapesu „§ 4. Rahapesu (1) Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel (1) Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara saadud vara: või selle asemel saadud vara: 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.“. varaga seotud muude õiguste varjamine.“. Antud lause viimane „või“ on prokuratuuri hinnangul üleliigne. Rahapesukuriteo koosseisuga peab olema hõlmatud muu hulgas koosseisu obligatoorne element, milleks on teadmine, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Rahapesuga on tegemist, kui varjatakse kuritegelikust tegevusest saadud vara tõelist olemust, päritolu, asukohta, käsutamisviisi, ümberpaigutamist või omandiõigust või kui varjatakse varaga seotud muid õiguseid, teades, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis, mis käsitleb rahapesuvastast võitlust kriminaalõiguse vahenditega (edaspidi direktiiv), on artikkel 3 lõige 1 punktis b) sätestatud järgmist: „Artikkel 3 Rahapesukuriteod 1. Liikmesriigid võtavad meetmed, millega tagada, et järgmised tegevused on karistatavad kuritegudena, kui need on toime pandud tahtlikult: b) vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või muude varaga seotud õiguste varjamine või saladuses hoidmine, kui on teada, et vara on saadud kuritegelikust tegevusest.“. 25  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Eeltoodust johtuvalt teeb prokuratuur ettepaneku kaaluda RahaPTS § 4 lõige 1 punkti 3 muutmist, näiteks järgnevalt: „§ 4. Rahapesu (1) Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.“. 2. Prokuratuuri hinnangul võib arvestades Eestis kehtivat kohtupraktikat olla ekslik Mittearvestatud. seaduseelnõu seletuskirjas välja toodud seisukoht, mille kohaselt on Eestis self- laundering karistatav rahapesukuriteona ja selles osas erandit ei teha. RahaPTS § Rahapesu toimepanijate ringist ei ole välistatud 4 lg 1 punkti 2 kohaselt on rahapesuga tegemist ka siis, kui kuritegelikust eelkuriteo toimepanija. tegevusest saadud vara omandatakse, vallatakse või kasutatakse. RahaPTS § 4 lg 1 punktis 2 toodud teod on osaliselt kattuvad KarS §-ga 202. KarS § 202 näeb ette vastutuse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest. Ka Riigikohus on kinnitanud põhimõtet, et rahapesu koosseisu realiseerimiseks peab vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel olema kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes keskne osa. Rahapesust ei saa rääkida juhul kui vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine on varaga tehtavates toimingutes üksnes kõrvaleesmärk või -tagajärg. Nii ei ole rahapesuga tegemist üldjuhul olukorras, kus kuritegelikul teel saadud vara suunatakse lihtsalt n.-ö. vahetusse lõpptarbimisse (nt ostetakse tarbeesemeid). Prokuratuuripoolne seisukoht on kooskõlas ka Varssavi konventsiooniga, mille art 9 lg 2 punkt b sätestab, et artikkel 9 lõikes 1 toodud tegusid ei pea käsitlema kuritegudena, kui need on toime pandud eelkuriteo toimepannud isiku poolt. Kuna Varssavi konventsioon jätab self-laundering küsimuse riikide diskretsiooniks ning Eesti praktikas nn self-laundering rahapesukuriteona karistatav ei ole, on 26  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa otstarbekas see praeguses seaduses selgelt sõnastada. Kaaluda tuleks seaduse täpsustamist ka selles osas, et need RahaPTS § 4 lg 1 punktis 2 sätestatud teod, mis on hõlmatud ka KarS §-ga 202, ei ole käsitletavad rahapesuna, kui need on toime pandud eelkuriteo toimepanija enda poolt. Riigikohus 1. Kriminaalmenetluse ümberpööratud tõendamiskohustusega seoses on Arvestatud. möödapääsmatu deklaratsiooni art 3 lg 4. Keeleliselt on eelnõus väljapakutu ebaõnnestunud (lähtub konventsiooni kohmakast tõlkest) ja võiks olla sõnastatud Eelnõus väljapakutud sõnastust on vastavalt soovitusele muudetud. järgmiselt: „.. kooskõlas konventsiooni artikli 3 lõikega 4 deklareerib Eesti Vabariik, et konventsiooni nimetatud sätet rakendatakse vaid riigisiseses seaduses konkreetselt nimetatud kuritegude puhul ..“ 2. Põhjendatud on art 24 lg 3 alusel tehtav deklaratsioon (konfiskeerimine Teadmiseks võetud. Eelnõus on vastav deklaratsioon süüdimõistva kohtuotsuseta). sätestatud. Välisministeerium 1. Välisministeerium leiab, et seletuskirja lk 9 3. lõik on mitmes aspektis eksitav ning Arvestatud. teeb ettepaneku see lõik sellisena kustutada. Seletuskirjast on kustutatud viidatud tekstiosa isiku süütuse eeldamise kohta kriminaalmenetluses. Leiame, et tekstiosa „[i]siku süütust kriminaalmenetluses eeldatakse ja vastupidise väite tõendamiskoormus lasub prokuröril, mis moodustab osa Seletuskirja lõiku selle kohta, et EIK aktsepteerib õiglasest kohtupidamisest. Selline õigus ei ole siiski absoluutne ja erandite ümberpööratud tõendamiskoormust per se on kehtestamine on võimalik kuni riik säilitab erandite kehtestamiseks teatud koosmõjus Justiitsministeerumi poolt sama lõigu kohta piirangud, võttes arvesse kaalul oleva õigushüve ja tagades õiguse kaitsjale“ võib esitatud märkusega muudetud nii, et sellest tuleneks, et olla eksitav. Need kaks lauset koosmõjus jätavad mulje, nagu võiks teatud juhtudel kuritegeliku tulu konfiskeerimine ja pööratud teha erandi süütuse presumptsioonist üldiselt, kuigi tegelikult saab erand tõendamiskoormuse rakendamine ei ole tingimata vastuolus Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste kaitse puudutada vaid tõendamiskoormust, ning sedagi vaid juhul, kui isikul on olemas konventsiooni artiklis 6 ja selle konventsiooni esimese piisavad menetluslikud tagatised. protokolli artiklis 1 sätestatuga. Sellele on lisatud viide 27  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa konventsiooni seletuskirja punktis 72 viidatud EIK Seetõttu teeme ettepaneku selgitada täpsemalt hoopis seda, mis tingimustel Eestis 5.7.2001 otsusele kohtuasjas Phillips vs. ümberpööratud tõendamiskoormuse kohaldamine üldse lubatud on (nt seletuskirja Ühendkuningriik (41087/98), kus EIK aktsepteeris ümberpööratud tõendamiskoormust pärast isiku järgmises lõigus, kus kajastatakse, et pööratud tõendamiskoormist kohaldatakse süüdimõistmist läbi viidud konfiskeerimismenetluses, vaid kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise korral). Karistusseadustiku mida ei loetud uue süüdistuse esitamiseks ega uueks kommenteeritud väljaandes on rõhutatud, et sellisel juhul peab konfiskeerimise kriminaalmenetluseks, vaid karistuse mõistmise etapi eelduseks olev kataloogikuritegu olema tuvastatud toimepanija suhtes tehtud osaks. Konventsiooni artikli 6 lõike 2 (süütuse süüdimõistva kohtuotsusega (KarS kommenteeritud väljaanne, § 83.2 komm 5). presumptsioon) rikkumist ei leitud põhjusel, et isik oli Ning üksnes ja alles siis, kui menetleja esitab tõenditega kinnitatud asjaolud, mis juba süüdi mõistetud ning konfiskeerimine põhines sel annavad mõistliku aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest võib olla saadud otsusel. kuriteo toimepanemise tulemusena, läheb tõendamiskoormus üle toimepanijale või „Konventsiooni seletuskirja punktis 72 on viidatud EIK kolmandale isikule (KarS kommenteeritud väljaanne, § 83.2 komm 8). 5.7.2001 otsusele kohtuasjas Phillips vs. Ühendkuningriik (41087/98), kus EIK aktsepteeris Kustutada tuleks ka sama lõigu viimane lause: „Konventsiooni seletuskirja ümberpööratud tõendamiskoormust pärast isiku kohaselt on Euroopa Inimõiguste Kohus asunud seisukohale, et kuritegeliku tulu süüdimõistmist läbi viidud konfiskeerimismenetluses, konfiskeerimine ja pööratud tõendamiskoormuse rakendamine ei ole vastuolus mida ei loetud uue süüdistuse esitamiseks ega uueks Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 ja selle kriminaalmenetluseks, vaid karistuse mõistmise etapi osaks. Konventsiooni artikli 6 lõike 2 (süütuse konventsiooni esimese protokolli artiklis 1 sätestatuga“. Tegelikult on presumptsioon) rikkumist ei leitud põhjusel, et isik oli konventsiooni seletuskirja punktis 72 viidatud EIK 5.7.2001 otsusele kohtuasjas juba süüdi mõistetud ning konfiskeerimine põhines sel Phillips vs. Ühendkuningriik (41087/98), kus EIK aktsepteeris ümberpööratud otsusel.“ tõendamiskoormust pärast isiku süüdimõistmist läbi viidud konfiskeerimismenetluses, mida ei loetud uue süüdistuse esitamiseks ega uueks kriminaalmenetluseks, vaid karistuse mõistmise etapi osaks. Konventsiooni artikli 6 lõike 2 (süütuse presumptsioon) rikkumist ei leitud põhjusel, et isik oli juba süüdi mõistetud ning konfiskeerimine põhines sel otsusel. Kui soovitakse siiski eelnõu seletuskirjas viidata ka EIK praktikale, siis tuleks viidata konkreetsele EIK lahendile ning täpsustada, mis põhjustel selles asjas rikkumist ei leitud. Kindlasti 28  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa ei saa üldistatult öelda, et EIK aktsepteerib ümberpööratud tõendamiskoormust per se. 2. Seletuskirja lk 16 viimane lõik. Arvestatud. Artikli 8 kohta käivas lõigus on märgitud, et „EIK otsustes on juhitud tähelepanu eelkõige sellele, et kolmandate isikute õigused ja nende kaitse peavad tagama Seletuskirja on täiendatud viitega konkreetsele EIK lahendile (kohtuotsus Silickiené vs Leedu, 10.04.2012 eelkõige just menetlusnormid.“ Palume EIK praktikale viitamisel viidata (20496/02), kus kohus leidis, et pereliikmelt konkreetsetele EIK lahenditele, vastasel juhul on viide sisutühi. kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimine ei ole vastuolus konventsiooni põhimõtetega siis, kui pereliige sai oma õiguste eest kohtus seista. „Näiteks leidis kohus kohtuotsuses Silickiené vs Leedu, 10.04.2012 (20496/02), et pereliikmelt kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimine ei ole vastuolus konventsiooni põhimõtetega siis, kui pereliige sai oma õiguste eest kohtus seista.“ 3. Seletuskirja lk 17, esimene lõik. Arvestatud. Selles lõigus on kajastatud kolmanda isiku õigused olukorras, kui konfiskeeritakse kolmandale isikule kuuluv vara. Palume kajastada kõik kehtivas Viidatud lõiku on täiendatud kolmanda isiku kaitseks olemas olevate õiguskaitsevahenditega. kriminaalmenetluses kolmanda isiku kaitseks olemas olevad õiguskaitsevahendid, „Lisaks on kolmandal isikul võimalik nõuda hilisemat sh ka hilisem kahju hüvitamise võimalus (KarS § 85, vt ka Riigikohtu 8.10.2018 kahju hüvitamist (vt KarS § 85 lõige 2, samuti RKKKm määrus asjas 3-18-400). nr 3-18-400, p-d 8-9).“ 4. Välislepingu tõlke vormistamisel ning terminite tõlkimisel palume järgida Arvestatud. välislepingu tõlkimise juhendit https://vm.ee/et/valislepingu-tolkimise-juhend ja välislepingute kordusväljendeid Soovitusi on arvestatud ja konventsiooni tõlget on korrigeeritud ning vastavas osas muudetud ka https://www.just.ee/et/oiguspoliitika/oiguskeel/tolkenouanded/valislepingute- seletuskirja. kordusvaljendid. 29  Justiitsministeerium Meie 13.08.2021 nr 13-5.1/6025-8 [email protected] Varssavi konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Palume kooskõlastust või arvamust 20 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri justiitsminister rahandusministri ülesannetes Lisad: eelnõu, seletuskiri, seletuskirja lisa, konventsiooni tekst Lisaadressaadid: Siseministeerium Välisministeerium Rahapesu Andmebüroo Politsei- ja Piirivalve Amet Riigiprokuratuur Finantsinspektsioon Eesti Pangaliit MTÜ Henrik Mägi 6113124, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Euroopa Nõukogu lepingute seeria - nr. 198 Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon Koostatud 16. mail 2005 Varssavis 2 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ Preambul Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised käesolevale konventsioonile allakirjutanud arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmesriikide suurem ühtsus; olles veendunud vajaduses järgida ühiskonna kaitsmisel ühtset kriminaalpoliitikat; arvestades, et järjest rohkem rahvusvaheliseks probleemiks muutuv raskete kuritegude ärahoidmine nõuab nüüdisaegsete ja tõhusate rahvusvaheliste meetodite kasutamist; uskudes, et üks neist meetoditest on kurjategijalt kriminaaltulu ja kuriteovahendite äravõtmine; arvestades vajadust luua selleks hästi toimiv rahvusvahelise koostöö süsteem; pidades silmas Euroopa Nõukogu konventsiooni rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise kohta (Euroopa lepingute seeria, nr. 141 – edaspidi 1990. aasta konventsioon); meenutades ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1373 (2001) terroriaktidest tulenevate ohtude kohta rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, mille ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu 28. septembril 2001, eelkõige selle lõike 3 punkti d; meenutades terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelist konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 9. detsembril 1999, eelkõige selle artikleid 2 ja 4, mis kohustavad liikmesriike sätestama terrorismi rahastamise kriminaalkuriteona; olles veendunud vajaduses astuda viivitamatult samme eespool viidatud terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimiseks ja täies mahus elluviimiseks, on kokku leppinud järgmises. 3 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ I peatükk – Mõisted Artikkel 1 – Mõisted Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid: a kriminaaltulu – otseselt või kaudselt kuritegevusest tulenev või saadud majanduslik hüve. Selleks võib olla käesoleva artikli punktis b nimetatud vara; b vara – nii materiaalne kui ka mittemateriaalne vallas- või kinnisvara ja õigusdokumendid või õigusaktid, mis tõendavad õigust varale või osalust varas; c kuriteovahend – vara, mida mis tahes viisil osaliselt või täielikult kasutatakse või kavatsetakse kasutada kuriteo või kuritegude toimepanekuks; d konfiskeerimine – kuriteo või kuritegude toimepanemise eest karistus või muu kriminaalmenetluses kohtu määratud abinõu vara äravõtmiseks; e eelkuritegu – kuritegu, mille tulemusel kriminaaltulu tekkis, mis võib muutuda konventsiooni artiklis 9 määratletud kuriteo objektiks; f rahapesu andmebüroo – (käesolevas konventsioonis nimetatud ka RAB) riiklik keskasutus, mille ülesanne on võtta vastu (ja kui lubatud, siis ka nõuda), analüüsida ning asjaomastele asutustele edastada finantsinformatsiooni: i mis on seotud kahtlustatava kriminaaltulu ja võimaliku terrorismi rahastamisega või ii mida nõutakse riiklike õigusaktidega, et tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist; g külmutamine ja arestimine – vara üleandmise, hävitamise, muundamise, käsutamise või mujale viimise ajutine keelamine või vara ajutine järelevalve või kontrolli alla võtmine kohtu või muu asjaomase asutuse otsuse alusel; h terrorismi rahastamine – eespool viidatud terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni artiklis 2 sätestatud teod. II peatükk – Terrorismi rahastamine Artikkel 2 – Konventsiooni rakendamine terrorismi rahastamise puhul 1 Konventsiooniosaline võtab kõik vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad rakendada terrorismi rahastamise puhul käesoleva konventsiooni III, IV ja V peatükki. 2 Eelkõige tagab konventsiooniosaline võimaluse avastada, leida, kindlaks teha, külmutada või arestida ja konfiskeerida seadusliku või ebaseadusliku päritoluga vara, mida mis tahes viisil osaliselt või täielikult kasutatakse või kavatsetakse kasutada terrorismi rahastamiseks, või sellisest kuriteost saadud kriminaaltulu ning teha sellel eesmärgil võimalikult ulatuslikku koostööd. 4 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ III peatükk – Riiklikud meetmed 1. osa – Üldsätted Artikkel 3 – Konfiskeerimine 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuriteovahendid ning kriminaaltulu või vara kriminaaltulu väärtuses ning rahapesu objektiks oleva vara. 2 Arvestades, et käesoleva artikli esimene lõige kehtib rahapesu suhtes ja konventsiooni lisas sätestatud kuritegude suhtes, võib konventsiooniosaline konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et käesoleva artikli esimest lõiget kohaldatakse: a üksnes juhul, kui kuriteo eest mõistetava karistuse ülemmäär on üle ühe aasta pikkune vabadusekaotus või kinnipidamine. Samas võib konventsiooniosaline esitada deklaratsiooni käesoleva sätte kohta seoses maksukuritegudest saadud kriminaaltulu konfiskeerimisega ainueesmärgil võimaldada konfiskeerida sellist kriminaaltulu nii riiklikult kui ka rahvusvahelise koostöö raames riiklike ja rahvusvaheliste maksualaste õigusaktide alusel ja/või b üksnes deklaratsioonis täpsustatud kuritegude või kuriteoliikide puhul. 3 Konventsiooniosalised võivad määratletud kuritegude puhul kehtestada kohustusliku konfiskeerimise. Eeskätt võivad konventsiooniosalised seda rakendada rahapesu, narkokaubanduse, inimkaubanduse ja mis tahes muude raskete kuritegude puhul. 4 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad konventsiooniosalise riiklike õigusaktidega lubatud piirides nõuda, et raske kuriteo või riiklike õigusaktidega sätestatud kuriteo toime pannud kurjategija näitaks väidetava kriminaaltulu või muu konfiskeeritava vara päritolu. Artikkel 4 – Uurimisega seotud ja ajutised meetmed Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad artikli 3 lõike 1 järgi konfiskeeritava vara kiiresti kindlaks teha, leida, külmutada või arestida eesmärgiga hõlbustada sellise vara hilisemat konfiskeerimist. Artikkel 5 – Külmutamine, arestimine ja konfiskeerimine Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada, et külmutamise, arestimise ja konfiskeerimise meetmed hõlmavad ka: a vara, milleks kriminaaltulu on muudetud või muundatud; b seadusliku päritoluga vara, millega kriminaaltulu on osaliselt või täies mahus segatud, kuni ulatuseni, mis on võrdne segatud kriminaaltulu hinnatud väärtusega; 5 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ c tulu või muid hüviseid, mis on saadud kriminaaltulust, varast, milleks kriminaaltulu on muudetud või muundatud või varast, millega kriminaaltulu on segatud, kuni ulatuseni, mis on võrdne segatud kriminaaltulu hinnatud väärtusega, samal viisil ja samas ulatuses nagu kriminaaltulu. Artikkel 6 – Külmutatud või arestitud vara haldamine Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada arestitud vara nõuetekohase haldamise käesoleva konventsiooni artiklite 4 ja 5 kohaselt. Artikkel 7 – Uurimispädevus ja uurimismeetodid 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, et kohus või muu asjaomane asutus saaks anda artiklites 3, 4 ja 5 nimetatud toimingute tegemiseks korraldusi panga-, äri- või muude finantsdokumentide esitamiseks või võetuseks. Konventsiooniosaline ei keeldu käesoleva lõike järgi toimimast pangasaladusele viidates. 2 Lõikest 1 sõltumata võtab konventsiooniosaline vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tal: a kindlaks teha, kas füüsiline või juriidiline isik on konventsiooniosalise territooriumil asuvas mis tahes pangas avatud ühe või mitme mis tahes liiki konto omanik või tegelik kasusaaja ning jaatava vastuse korral välja selgitada kõik kindlakstehtud kontode andmed; b välja selgitada kindlaks määratud pangakontode andmed ja kindlaks määratud perioodil ühe või mitme kindlaks määratud pangakonto kaudu tehtud pangatoimingute andmed, sealhulgas mis tahes maksja või saaja konto andmed; c jälgida määratletud perioodil ühe või mitme kindlakstehtud konto kaudu teostatavaid pangatehinguid ning d tagada, et pangad ei avalda asjaomastele pangaklientidele fakti, et punktis a, b või c nimetatud informatsiooni on küsitud või välja selgitatud või et toimub uurimine. Konventsiooniosalised kaaluvad selle sätte laiendamist kontodele finantsasutustes, mis ei ole pangad. 3 Konventsiooniosaline kaalub vajalike õiguslike ja muude meetmete võtmist, mis võimaldavad kriminaaltulu kindlakstegemise ja leidmise ning asjaomaste tõendite kogumise hõlbustamiseks kasutada erimeetodeid, nagu jälgimine, sidevahendite salajane pealtkuulamine, arvutisüsteemidesse sisenemine ja asjakohaste dokumentide esitamiseks korralduse andmine. Artikkel 8 – Õiguskaitsevahendid Konventsiooniosaline rakendab õiguslikke ja muid meetmeid, mis võimaldavad oma õigusi tõhusalt kaitsta huvitatud isikul, kelle suhtes on võetud artiklis 3, 4 ja 5 nimetatud meetmed. 6 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ Artikkel 9 – Rahapesukuriteod 1 Konventsiooniosaline määratleb oma põhiseadusele ja oma õiguse põhimõtetele tuginedes seadustes kuritegudena järgmised tahtlikult toimepandud teod: a kriminaaltuluna saadud vara teadlik muundamine või üleandmine, et varjata vara ebaseaduslikku päritolu, ning kaasaaitamine eelkuriteo toimepannud isikule tema tegevuse õiguslike tagajärgede vältimiseks; b kriminaaltuluna saadud vara tegeliku laadi, allika, asukoha ja paigutuse ning vara liikumise ning varal olevate õiguste või vara omandi teadlik varjamine; c vara omandamine, valdamine või kasutamine, teades, et vara on saadud kriminaaltuluna; d selle artikliga kooskõlas määratletud kuriteo toimepanemises osalemine, kuriteole kaasaaitamine või kuriteo ettevalmistamine, kuriteokatse, kuriteole kihutamine ja kuriteo hõlbustamine ning kurjategija nõustamine. 2 Lõiget 1 kohaldades: a ei pea eelkuritegu käsitama kuriteona; b võib ette näha, et lõikes 1 nimetatud tegusid ei kohaldata eelkuriteo toimepannud isikute suhtes; c võib teadmine, tahtlus või eesmärk selles lõikes nimetatud kuriteo koosseisulise elemendina järelduda objektiivsetest asjaoludest. 3 Konventsiooniosaline võib võtta meetmeid, et määratleda oma seadustes kuritegudena kõik lõikes 1 nimetatud teod või mõne neist kas mõnel juhul või kõigil juhtudel, kui kurjategija a kahtlustas, et vara on kriminaaltulu, b oleks pidanud eeldama, et vara on kriminaaltulu. 4 Arvestades, et käesoleva artikli esimene lõige kehtib konventsiooni lisas sätestatud eelkuritegude liikide suhtes, võib konventsiooniosaline konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et käesoleva artikli esimest lõiget kohaldatakse: a üksnes juhul, kui eelkuriteo eest mõistetava karistuse ülemmäär on üle ühe aasta pikkune vabadusekaotus või kinnipidamine või kui konventsiooniosalise õigussüsteemis on kehtestatud kuritegude minimaalne lävi, siis juhul, kui kuriteo eest mõistetava karistuse alammäär on vähemalt kuue kuu pikkune vabadusekaotus või kinnipidamine; b üksnes deklaratsioonis täpsustatud eelkuritegude puhul ja/või c konventsiooniosalise riiklikes õigusaktides sätestatud raskete kuritegude liigi puhul. 7 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ 5 Konventsiooniosaline tagab, et rahapesus süüdimõistmise eelduseks ei ole varasem või samaaegne süüdimõistmine eelkuriteos. 6 Konventsiooniosaline tagab, et käesoleva artikli alusel rahapesus süüdimõistmine on võimalik, kui on tõestatud, et käesoleva artikli lõike 1 punktis a või b nimetatud vara on saadud eelkuriteost, ilma et kuritegu oleks vaja täpselt määratleda. 7 Konventsiooniosaline tagab, et rahapesu eelkuritegudeks loetakse teises riigis toimepandud teod, mis on selles riigis kuriteod ja mida konventsiooniosalises toimepanduna loetaks eelkuriteoks. Konventsiooniosaline võib sätestada, et ainsaks eelduseks on, et konventsiooniosalises toimepanduna loetaks tegu eelkuriteoks. Artikkel 10 – Juriidilise isiku vastutus 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada, et juriidilisi isikuid saab käesoleva konventsiooni kohaselt vastutusele võtta rahapesukuritegudes, mis on nende huvides toime pandud juriidilises isikus juhtival ametikohal töötava mis tahes füüsilise isiku poolt üksinda või juriidilise isiku organi liikmena, kellel on: a juriidilise isiku esindamise õigus; b juriidilise isiku nimel otsuste tegemise õigus või c juriidilises isikus kontrolli teostamise õigus, samuti juhtudel, kui selline füüsiline isik on eelnimetatud kuritegudes kaasosaliseks või kihutajaks. 2 Lisaks lõikes 1 nimetatud juhtudele võtab konventsiooniosaline vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada, et juriidilisi isikuid saab vastutusele võtta, kui lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku poolse järelevalve või kontrolli puudumine on teinud võimalikuks lõikes 1 nimetatud kuritegude toimepaneku selle juriidilise isiku kasuks selle juriidilise isiku antud volitustega füüsilise isiku poolt. 3 Käesoleva artikli kohane juriidilise isiku vastutus ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on lõikes 1 nimetatud kriminaalkuritegude toimepanijad, kihutajad või kaasosalised. 4 Konventsiooniosaline tagab, et käesoleva artikli alusel vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse efektiivseid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaal- või mitte- kriminaalsanktsioone, sealhulgas rahalisi sanktsioone. Artikkel 11 – Varasemad otsused Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad karistuse määramisel arvestada füüsilise või juriidilise isiku suhtes teises konventsiooniosalises käesoleva konventsiooniga hõlmatud kuritegudes tehtud lõplikke otsuseid. 8 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ 2. osa - Rahapesu andmebüroo (RAB) ja kuritegude ärahoidmine Artikkel 12 – Rahapesu andmebüroo (RAB) 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad luua RAB vastavalt käesolevas konventsioonis antud definitsioonile. 2 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada, et konventsiooniosalise RAB-l on õigeaegne otsene või kaudne juurdepääs finants-, haldus- ja korrakaitseinformatsioonile, mida RAB vajab oma funktsioonide nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas kahtlase tehingu teadete analüüsidele. Artikkel 13 – Meetmed rahapesu ärahoidmiseks 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad luua põhjaliku riikliku reguleerimis- ja järelevalve- või jälgimissüsteemi eesmärgiga hoida ära rahapesu, ning arvestab nõuetekohaselt asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid, eelkõige rahapesuvastase töökonna soovitusi. 2 Selleks võtab konventsiooniosaline õiguslikke ja muid meetmeid, mis võimaldavad: a nõuda suure tõenäosusega rahapesuks kasutatavatel tegevusaladel tegutsevatelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt nende tegevustega seoses: i oma klientide isiku ning kui kohane ja võimalik, siis nende tegelikult tulusaavate omanike isiku tuvastamist ja kontrollimist ning ärisuhetes pidevat hoolsusnõuete täitmist ja riskipõhise lähenemise kasutamist; ii rahapesu kahtlustustest teatamist; iii toetavate meetmete rakendamist, nagu klientide isikutuvastamise ja tehingute dokumenteerimine, personali koolitamine ning sisepoliitika ja protseduuride kehtestamine, vajadusel nende suurusele ja äritegevuste iseloomule kohandatuna; b keelata vajadusel punktis a nimetatud isikutel avaldada fakti, et on edastatud kahtlase tehingu teade või sellega seotud informatsioon või et toimub või võib toimuda rahapesu uurimine; c tagada, et punktis a nimetatud isikute suhtes toimib tõhus jälgimis- ja vajadusel järelevalvesüsteem eesmärgiga tagada nendepoolne rahapesu tõkestamise nõuete järgimine, vajadusel riskitundlikkuse alusel. 3 Selleks võtab konventsiooniosaline vajalikke õiguslikke ja muid meetmeid, mis võimaldavad avastada olulisi füüsilisi sularaha ja esitaja poolt vabalt kaubeldavate väärtpaberite üle piiri toimetamisi. Artikkel 14 – Riigisiseste kahtlaste tehingute edasilükkamine Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad RAB või vajadusel muude asjaomaste asutuste või üksuste kiiret tegutsemist olukorras, kus esineb rahapesuga seotud tehingu kahtlus, eesmärgiga sellist tehingut peatada või mitte lubada, et 9 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ tehingut oleks võimalik kahtluse kinnitamiseks analüüsida. Konventsiooniosaline võib piirata selliste meetmete rakendamise juhtudega, kus on esitatud kahtlase tehingu teade. Maksimaalne tehingu peatamise või mittelubamise kestus sätestatakse riiklikes seadustes. IV peatükk – Rahvusvaheline koostöö 1. osa – Rahvusvahelise koostöö põhimõtted Artikkel 15 – Rahvusvahelise koostöö üldpõhimõtted ja meetmed 1 Konventsiooniosalised teevad kuriteovahendite ja kriminaaltulu konfiskeerimiseks kriminaalmenetluses võimalikult ulatuslikku koostööd. 2 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tal käesolevas peatükis sätestatud tingimustel täita järgmisi taotlusi: a konfiskeerida kuriteovahendina või kriminaaltuluna käsitatavad esemed või kriminaaltulu asemel rahasumma kriminaaltulu väärtuses; b abistada uurimises ja võtta punktis a nimetatud esialgsed konfiskeerimismeetmed. 3 Lõike 2 punktis b nimetatud uurimisabi ja esialgsed meetmed rakendatakse vastavalt konventsiooniosalise seadustele. Kui selliseid meetmeid puudutav taotlus määrab toimingud või protseduurid, mis on taotluse esitanud konventsiooniosalise seaduste kohaselt vajalikud, kuid taotluse saanud konventsiooniosalises ei ole neid kehtestatud, siis täidab taotluse saanud konventsiooniosaline sellised nõuded niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas taotluse saanud konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega. 4 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada, et teistelt konventsiooniosalistelt saadavaid taotlusi kriminaaltulu ja kuriteovahendite kindlakstegemiseks, leidmiseks, külmutamiseks või arestimiseks käsitletakse sama prioriteediga nagu siseriiklike protseduuride alusel esitatud taotlustega. 2. osa – Uurimisabi Artikkel 16 – Abistamiskohustus Konventsiooniosalised osutavad üksteisele taotluse alusel võimalikult laiaulatuslikku abi, et kindlaks teha ja leida kuriteovahendid, kriminaaltulu ja muu konfiskeeritav vara. Abina vaadeldakse kõiki meetmeid vara olemasolu, asukohta, liikumist ja laadi ning õiguslikku staatust ja väärtust käsitlevate tõendite kogumiseks ja tagamiseks. Artikkel 17 – Taotlused pangakontode kohta informatsiooni andmiseks 1 Konventsiooniosaline võtab käesolevas artiklis sätestatud tingimuste alusel vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad teistelt konventsiooniosalistelt saadavatele taotlustele vastamiseks määratleda, kas kriminaalmenetluse subjektiks olev füüsiline või juriidiline isik on konventsiooniosalise territooriumil asuvas mis tahes pangas avatud ühe või mitme mis tahes liiki konto omanik või käsutaja ning jaatava vastuse korral esitada kindlakstehtud kontode andmed. 10 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ 2 Käesolevas artiklis sätestatud kohustus kehtib üksnes juhul, kui vastav informatsioon on kontot pidava panga valduses. 3 Lisaks artiklis 37 sätestatud nõuetele taotluse esitanud konventsiooniosaline: a teatab, miks taotletav informatsioon on kriminaalmenetluses tõenäoliselt olulise väärtusega; b teatab, millistel alustel võib arvata, et konto on avatud konventsiooniosalises asuvas pangas, ja määrab võimalikult täpselt kindlaks, millised pangad ja/või kontod võivad olla uurimisega seotud, ning c lisab kogu täiendava informatsiooni, mis võib taotluse täitmisele kaasa aidata. 4 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib seada sellise taotluse täitmisele samu tingimusi, nagu on kehtestatud avastamise ja arestimise taotluste täitmisele. 5 Iga riik või Euroopa Ühendus võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et käesolevat artiklit kohaldatakse üksnes konventsiooni lisas sätestatud kuriteoliikidele. 6 Konventsiooniosalised võivad laiendada seda sätet kontodele finantsasutustes, mis ei ole pangad. Sellisele laiendamisele võidakse kohaldada vastastikkuse põhimõtet. Artikkel 18 – Taotlused pangatehingute kohta informatsiooni andmiseks 1 Teise konventsiooniosalise taotluse alusel esitab taotluse saanud konventsiooniosaline taotluses määratletud pangakontode andmed ja määratletud perioodil ühe või mitme määratletud pangakonto kaudu teostatud pangatoimingute andmed, sealhulgas mis tahes maksja või saaja konto andmed. 2 Käesolevas artiklis sätestatud kohustus kehtib üksnes juhul, kui vastav informatsioon on kontot pidava panga valduses. 3 Lisaks artiklis 37 sätestatud nõuetele teatab taotluse esitanud konventsiooniosaline oma taotluses, miks taotletav informatsioon on kriminaalmenetluses tõenäoliselt olulise väärtusega. 4 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib seada sellise taotluse täitmisele samu tingimusi, nagu on kehtestatud avastamise ja arestimise taotluste täitmisele. 5 Konventsiooniosalised võivad laiendada seda sätet kontodele finantsasutustes, mis ei ole pangad. Sellisele laiendamisele võidakse kohaldada vastastikkuse põhimõtet. Artikkel 19 – Taotlused pangatehingute jälgimiseks 1 Konventsiooniosaline tagab võimaluse jälgida teiselt konventsiooniosaliselt saadud taotluse alusel määratletud perioodil ühe või mitme määratletud konto kaudu teostatavaid pangatoiminguid ning edastada sellise jälgimise tulemused taotluse esitanud konventsiooniosalisele. 11 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ 2 Lisaks artiklis 37 sätestatud nõuetele teatab taotluse esitanud konventsiooniosaline oma taotluses, miks taotletav informatsioon on kriminaalmenetluses tõenäoliselt olulise väärtusega. 3 Jälgimise otsuse teeb igal konkreetsel juhul taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomane asutus vastavalt selle konventsiooniosalise seadustele. 4 Jälgimisega seotud praktilised üksikasjad lepitakse kokku taotluse esitanud konventsiooniosalise ja taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomaste asutuste vahel. 5 Konventsiooniosalised võivad laiendada seda sätet kontodele finantsasutustes, mis ei ole pangad. Artikkel 20 – Omaalgatuslik informatsiooni andmine Konventsiooniosaline võib teiselt konventsiooniosaliselt taotlust saamata edastada talle informatsiooni kuriteovahendite ja kriminaaltulu kohta, kui see ei ole tema enda kriminaalmenetluse põhimõtetega vastuolus ja kui ta leiab, et sellest võib teavet saaval konventsiooniosalisel olla abi kriminaalasja algatamisel või menetlemisel või käesoleva peatüki alusel taotluse esitamisel. 3. osa – Ajutised meetmed Artikkel 21 – Ajutiste meetmete võtmise kohustus 1 Kriminaalmenetluse või konfiskeerimismenetluse algatanud konventsiooniosalise taotluse korral võtab teine konventsiooniosaline ajutised meetmed, nagu külmutamine või vara arestimine, et ära hoida sellise vara müümine, üleandmine või käsutamine, mis võib hiljem osutuda konfiskeerimistaotluse objektiks või mis võib sobida taotluse rahuldamiseks. 2 Artikli 23 kohaselt konfiskeerimistaotluse saanud konventsiooniosaline võib vastavalt taotlusele võtta lõikes 1 nimetatud meetmed vara suhtes, mille kohta taotlus on tehtud või mis sobib taotluse rahuldamiseks. Artikkel 22 – Ajutiste meetmete võtmine 1 Pärast artikli 21 lõike 1 kohaselt taotletud ajutiste meetmete võtmist edastab taotluse esitanud konventsiooniosaline omaalgatuslikult ja võimalikult lühikese aja jooksul taotluse saanud konventsiooniosalisele kogu informatsiooni, mis võib nende meetmete ulatust küsimuse alla seada või muuta. Samuti edastab taotluse esitanud konventsiooniosaline viivitamatult kogu täiendava informatsiooni, mida taotluse saanud konventsiooniosaline on nõudnud ja mis on ajutiste meetmete rakendamiseks ja järeltegevusteks vajalik. 2 Enne käesoleva artikli alusel võetud mis tahes ajutiste meetme tühistamist annab taotluse saanud konventsiooniosaline võimalusel taotluse esitanud konventsiooniosalisele võimaluse edastada omapoolsed põhjendused meetme jätkamiseks. 4. osa – Konfiskeerimine Artikkel 23 – Konfiskeerimiskohustus 12 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ 1 Konventsiooniosaline, kes on teiselt konventsiooniosaliselt saanud oma territooriumil asuvate kuriteovahendite või kriminaaltulu konfiskeerimise taotluse: a täidab kuriteovahendite või kriminaaltulu konfiskeerimise määruse, mille on teinud taotluse esitanud konventsiooniosalise kohus, või b annab taotluse oma asjaomasele asutusele konfiskeerimismääruse koostamiseks ning täidab selle määruse. 2 Vajaduse korral algatab lõike 1 punkti b kohaldamiseks konfiskeerimismenetluse konventsiooniosaline oma seaduste alusel. 3 Lõiget 1 kohaldatakse ka sellise konfiskeerimise korral, mis seisneb nõudes maksta raha kriminaaltulu väärtuses, kui konfiskeerimiseks sobiv vara asub taotluse saanud konventsiooniosalise territooriumil. Kui lõike 1 järgi konfiskeerimise korral jääb nõudes ettenähtud summa tasumata, pöörab taotluse saanud konventsiooniosaline nõude konfiskeerimiseks sobivale mis tahes varale. 4 Kui konfiskeerimistaotlus käsitleb kindlat vara, võivad konventsiooniosalised kokku leppida, et taotluse saaja konfiskeerib vara väärtusega võrdse rahasumma. 5 Konventsiooniosalised teevad oma seaduste alusel võimalikult ulatuslikku koostööd selliste konventsiooniosalistega, mis taotlevad konfiskeerimisega võrdväärsete, vara äravõtmist põhjustavate meetmete rakendamist, mis siiski ei ole kriminaalsanktsioonid, niivõrd kuivõrd neid meetmeid nõuab taotluse esitanud konventsiooniosalise õigusasutus seoses kuriteoga, eeldusel et on tõestatud vara kuulumine kriminaaltulu või käesoleva konventsiooni artiklis 5 sätestatud muu vara hulka. Artikkel 24 – Konfiskeerimise täideviimine 1 Artikli 23 alusel konfiskeerimismääruse saamiseks ja täideviimiseks vajalikke toiminguid reguleerivad taotluse saanud konventsiooniosalise seadused. 2 Taotluse saanud konventsiooniosaline arvestab üksnes neid asjaolusid, mis on taotluse esitanud konventsiooniosalise süüdimõistvas otsuses või muus kohtulahendis või mis on süüdimõistva või muu kohtulahendi alus. 3 Riik või Euroopa Ühendus võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et kohaldab lõiget 2 üksnes oma põhiseadust ja oma õigussüsteemi põhimõtteid järgides. 4 Kui konfiskeerimine seisneb rahanõudes, arvutab taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomane asutus selle summa oma riigi valuutasse konfiskeerimise täideviimise otsuse tegemise ajal kehtinud kursi järgi. 5 Artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud juhul on üksnes taotluse esitanud konventsiooniosalisel õigus lahendada konfiskeerimismääruse üle vaatamise avaldusi. 13 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ Artikkel 25 – Konfiskeeritud vara 1 Käesoleva konventsiooni artiklite 23 ja 24 kohaselt vara konfiskeerinud konventsiooniosaline käsutab konfiskeeritud vara vastavalt oma seadustele ja haldusreeglitele. 2 Käesoleva konventsiooni artiklite 23 ja 24 kohaselt teise konventsiooniosalise taotluse alusel tegutsev konventsiooniosaline annab taotluse alusel prioriteedi otsustele konfiskeeritud vara tagastamiseks taotluse esitanud konventsiooniosalisele, kus seda saab kasutada kuriteo ohvrite hüvituseks või selle vara seaduslikele omanikele tagastamiseks, niivõrd kuivõrd see on kooskõlas otsustava konventsiooniosalise seadustega. 3 Käesoleva konventsiooni artiklite 23 ja 24 kohaselt teise konventsiooniosalise taotluse alusel tegutsev konventsiooniosaline võib eraldi kaaluda lepingute või kokkulepete sõlmimist konfiskeeritud vara regulaarselt või konkreetsetel juhtudel teiste konventsiooniosalistega jagamiseks, arvestades kaaluva konventsiooniosalise seadustega ja haldusreeglitega. Artikkel 26 – Täideviimisõigus ja konfiskeerimise maksimaalmäär 1 Artiklite 23 ja 24 alusel konfiskeerimistaotluse esitamine ei välista taotluse esitanud konventsiooniosalise õigust konfiskeerimisotsus ise täita. 2 Konventsiooni järgi ei konfiskeerita suuremat rahasummat, kui on ette nähtud konfiskeerimismääruses. Tõlgendamisvõimaluste vältimiseks võivad konventsiooniosalised omavahel konsulteerida. Artikkel 27 – Omaalgatuslik vahistamine Taotluse saanud konventsiooniosaline ei võta isikut artikli 23 kohase taotluse alusel omal algatusel vahi alla ega rakenda tema isiku vabadust piiravat abinõu, kui taotlev konventsiooniosaline on palunud seda mitte teha. 5. osa – Koostööst keeldumine ja koostöö edasilükkamine Artikkel 28 – Keeldumise alused 1 Käesoleva peatüki alusel võib koostööst keelduda, kui: a taotletud toiming on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise õigussüsteemi põhimõtetega; b taotluse täitmine tõenäoliselt piirab taotluse saanud konventsiooniosalise suveräänsust ning kahjustab riigi julgeolekut või avalikku korda või muid olulisi huve; c taotluse saanud konventsiooniosalise arvates ei õigusta taotluses käsitletud juhtumi tähtsus taotletud toimingut; d taotlus on esitatud finantskuriteo kohta, välja arvatud terrorismi rahastamise puhul; e taotlus on esitatud poliitilise kuriteo kohta, välja arvatud terrorismi rahastamise puhul; 14 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ f taotluse saanud konventsiooniosaline leiab, et taotletud toimingu täitmine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega; või g taotluses käsitletud tegu ei ole taotluse saanud konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all toimepanduna tema seaduste järgi kuritegu. Sellel alusel võib 2. osas käsitletud koostööst keelduda vaid juhul, kui taotletava tegevusega kaasneb sunnimeetmete rakendamine. Kui käesoleva peatüki kohaseks koostööks on vajalik teo kahepoolne karistatavus, siis loetakse see nõue täidetuks olenemata sellest, kas mõlemas konventsiooniosalises määratletakse see kuritegu samasse kuriteoliiki või sama terminoloogia kaudu, kui tegu loetakse mõlemas konventsiooniosalises kuriteoks. 2 Käesoleva peatüki 2. osa alusel tehtavast koostööst, mille puhul kaasneb taotletava tegevusega sunnimeetmete rakendamine, ja 3. osa alusel tehtavast koostööst võib keelduda ka juhul, kui taotletavaid meetmeid ei saa konventsiooniosalise õiguse alusel võtta samasuguse asja uurimiseks või menetlemiseks. 3 Kui see on ette nähtud taotluse saanud konventsiooniosalise seaduses, võib riik käesoleva peatüki 2. osa alusel tehtavast koostööst, mille puhul kaasneb taotletava tegevusega sunnimeetmete rakendamine, ja 3. osa alusel tehtavast koostööst keelduda ka siis, kui taotletavad või muud sama toimega meetmed ei ole taotluse esitanud konventsiooniosalise seaduste alusel lubatud või kui taotluse esitanud konventsiooniosalise kohus, prokuratuur või muu õigusasutus ei ole taotleva konventsiooniosalise asjaomase asutuse taotlust kinnitanud. 4 Koostööst 4. osa alusel võib keelduda, kui: a taotluse saanud konventsiooniosalise seadused ei näe ette konfiskeerimist seda liiki kuriteo puhul, mida on taotluses käsitletud; b artikli 23 lõike 3 järgimisest hoolimata on koostöö vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise seadustes kehtestatud konfiskeerimispiirangute põhimõtetega kuriteo ja: i kriminaaltuluna vaadeldava majandushüve seose või ii kuriteovahendina kvalifitseeritava vara seose kohta; c taotluse saanud konventsiooniosalise seaduste järgi ei saa konfiskeerimist määrata ega täide viia aegumise tõttu; d artikli 23 lõike 5 järgimisest hoolimata ei ole taotlus seotud varasema süüdimõistva otsusega või muu kohtulahendiga või selle osaga, milles on tuvastatud kuriteo toimepanemine ja mille alusel on konfiskeerimine määratud või mille alusel on seda taotletud; e konfiskeerimist ei ole võimalik taotlevas riigis täide viia või kui selle peale saab edasi kaevata üldkorras; või f taotluses esitatud konfiskeerimismääruse alus on tagaseljaotsus ning taotluse saanud riigi arvates ei ole taotluse esitanud riigi sellisele otsusele viinud menetluses järgitud kriminaalasjas süüdistatava isiku kaitseõiguse minimaalnõudeid. 15 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ 5 Lõike 4 punkti f kohaldades ei peeta otsust tagaselja tehtuks, kui see on: a kinnitatud või kuulutatud pärast asjaomase isiku vastuväiteid; või b tehtud asjaomase isiku apellatsioonkaebuse põhjal. 6 Lõike 4 punkti f kohaldamise korral kaitseõiguse minimaalnõuete järgimise üle otsustades peab taotluse saanud konventsiooniosaline arvestama, kas isik on õigusemõistmisest tahtlikult kõrvale hoidnud või jätnud kasutamata võimaluse vaielda tagaseljaotsuse vastu. Sama kehtib ka juhul, kui isikule on kohtukutse üle antud, kuid ta ei ole kohtusse tulnud ega ole palunud istungit edasi lükata. 7 Konventsiooniosaline ei saa käesoleva peatüki alusel tehtavast koostööst keeldumist põhjendada pangasaladusega. Konventsiooniosaline võib oma seadusele tuginedes nõuda, et pangasaladusest erandi tegemist eeldava koostöötaotluse kinnitaks kohus, prokuratuur või muu õigusasutus. 8 Konventsiooniosalisel on käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud alusel alati õigus koostööst keelduda, kui: a taotluse saanud konventsiooniosaline teeb koostööd selle peatüki alusel, kui taotluse esitanud konventsiooniosalise asutuse menetletav kriminaalasi või asutuse konfiskeerimismäärus käsitleb juriidilist isikut; b osutatakse abi kooskõlas artikli 23 lõike 1 punktiga a, kui pärast kriminaaltulu konfiskeerimise määruse tegemist on isik surnud või juriidiline isik likvideeritud; c taotluse saanud konventsiooniosaline teeb koostööd selle peatüki alusel, mille kohaselt taotluse esitanud konventsiooniosalise asutuse menetletav kriminaalasi või asutuse konfiskeerimismäärus käsitleb isikut nii taotluse aluseks oleva kuriteo toimepanijana kui ka käesoleva konventsiooni artikli 9 lõike 2 punkti b kohaselt rahapesukuriteo toimepanijana. Artikkel 29 – Toimingu edasilükkamine Taotluse saanud konventsiooniosaline võib taotletava toimingu edasi lükata juhul, kui toiming kahjustab tema asutuses kriminaalasja menetlemist. Artikkel 30 – Taotluse osaline või tingimuslik täitmine Vajaduse korral konsulteerinud taotluse esitanud konventsiooniosalisega, otsustab taotluse saanud konventsiooniosaline enne käesoleva peatüki alusel tehtava koostöö edasilükkamist või koostööst keeldumist, kas taotlust on võimalik täita osaliselt või tingimustel, mida ta vajalikuks peab. 16 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ 6. osa – Teatamine ja kolmandate poolte õiguste kaitse Artikkel 31 – Dokumentide kätteandmine 1 Konventsiooniosalised osutavad üksteisele igakülgset abi kohtudokumentide kättetoimetamiseks isikutele, kelle suhtes on võetud ajutised meetmed ja kohaldatakse konfiskeerimist. 2 Käesoleva artikliga ei ole vastuolus, et: a kohtudokumendid saadetakse välisriigis asuvale isikule postiga; b kohtudokumendi väljastanud riigi kohus või muu asjaomane pädev asutus edastab dokumendid nimetatud riigi konsulaarasutuse kaudu või sihtkohariigi kohtu või muu pädeva asutuse kaudu, välja arvatud juhul, kui sihtkohariik on konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatud deklaratsioonis kehtestanud teistsuguse korra. 3 Välisriigis asuvale isikule kohtudokumente edastades teeb tema suhtes ajutised meetmed võtnud või konfiskeerimist kohaldav riik teatavaks, missugused õiguskaitsevõimalused on isikul tema seaduste alusel. Artikkel 32 – Välisriigi otsuse tunnustamine 1 Konventsiooni 3. ja 4. osa alusel koostöötaotluse esitamise korral tunnustab taotluse saanud riik taotluse esitanud riigis kolmandate poolte õiguste kohta tehtud kohtuotsuseid. 2 Tunnustamisest võib keelduda, kui: a kolmandal poolel ei olnud võimalust piisavalt oma õigusi kaitsta; b otsus on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise samas asjas tehtud otsusega; c see on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise avaliku korraga; või d otsus on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise seadustes ettenähtud ainupädevusega. 7. osa – Menetluslikud ja muud üldreeglid Artikkel 33 – Keskasutus 1 Konventsiooniosaline määrab keskasutuse või vajaduse korral keskasutused, kelle ülesanne on käesoleva peatüki alusel saata taotlusi ja neile vastata ning täita taotlusi või edastada need pädevale asutusele. 17 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ 2 Konventsiooniosaline teatab konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud asutuste nimed ja aadressid. Artikkel 34 – Otsesuhtlemine 1 Keskasutused suhtlevad omavahel otse. 2 Erandkorras võib taotluse esitava konventsiooniosalise kohus või prokuratuur esitada teise konventsiooniosalise samale asutusele taotluse või teate käesoleva peatüki alusel. Taotluse esitanud konventsiooniosalise keskasutuse kaudu saadetakse taotluse koopia taotluse saanud konventsiooniosalise keskasutusele. 3 Lõigete 1 ja 2 alusel võib taotlusi ja teateid edastada Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu. 4 Kui taotlus on esitatud lõike 2 järgi, kuid asutus ei ole pädev sellega tegelema, edastab ta taotluse oma riigi asjaomasele asutusele ja teatab sellest konventsiooniosalisele, kes on taotluse esitanud. 5 Käesoleva peatüki 2. osa alusel esitatud taotlused ja teated, mis ei sisalda soovi rakendada sunnimeede, võib taotluse esitanud konventsiooniosalise pädev asutus saata taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomasele asutusele otse. 6 Käesoleva peatüki alusel võib taotluse esitava konventsiooniosalise õigusasutus enne ametliku taotluse esitamist esitada taotluse eelnõusid ja teateid otse taotluse saava konventsiooniosalise õigusasutustele eesmärgiga tagada, et ametlik taotlus on kättesaamisel efektiivselt täidetav ning sisaldab piisavalt informatsiooni ja toetavat dokumentatsiooni vastamaks taotluse saava konventsiooniosalise seadustele. Artikkel 35 – Taotluse vorm ja keel 1 Käesolevas peatükis käsitletud taotlused esitatakse kirjalikult. Selleks võib kasutada elektroonilisi või muid sidevahendeid, kui taotluse esitanud konventsiooniosaline on valmis igal ajal vastaval nõudmisel esitama kirjaliku dokumentatsiooni sellise side kohta ja esitatud taotluse originaali. Samas võib konventsiooniosaline mis tahes ajal edastada Euroopa Nõukogu peasekretärile deklaratsiooni, millega ta sätestab tingimused, millistel ta on valmis elektrooniliselt või muude sidevahendite kaudu saadetud taotlusi vastu võtma ja täitma. 2 Vastavalt lõikele 3 ei nõuta taotluse ja sellele lisatud dokumentide tõlget. 3 Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes edastada Euroopa Nõukogu peasekretärile deklaratsiooni, millega ta jätab endale õiguse nõuda, et taotlused ja neile lisatud dokumendid esitatakse koos tõlkega tema keelde või ühte Euroopa Nõukogu ametlikku keelde või muusse tema määratud keelde. Konventsiooniosaline võib sellisel juhul deklareerida valmisolekut võtta vastu tekste ka muus tema nimetatud keeles. Teised konventsiooniosalised võivad vastastikkuse põhimõtte alusel nõuda sedasama. 18 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ Artikkel 36 – Legaliseerimine Käesoleva peatüki kohaldamise korral edastatavate dokumentide legaliseerimist ei nõuta. Artikkel 37 – Taotluse sisu 1 Käesoleva peatüki alusel esitatud koostöötaotluses märgitakse: a taotleva asutuse ja kriminaalasja menetleva asutuse nimetus; b taotluse ese ja taotluse põhjus; c asjakohased faktid (näiteks kuriteo toimepanemise kuupäev ja koht ning kuriteo asjaolud) ja muud kriminaalmenetluses tähtsad asjaolud, välja arvatud teatamistaotluse korral; d kui koostööga kaasnevad sunnimeetmed: i seaduse tekst või kui see pole võimalik, siis teave kohaldatavast seadusest; ja ii osutus sellele, et taotletavat või muud sama toimega meedet on võimalik võtta taotluse esitanud konventsiooniosalise territooriumil tema seaduste alusel; e vajaduse ja võimaluse korral: i asjaomase isiku või isikute andmed: nimi, sünniaeg ja -koht, rahvus ning elukoht, juriidilise isiku korral selle asukoht; ja ii koostöötaotluses käsitletud vara asukoht ning seos asjaomase isikuga ja kuriteoga, samuti informatsioon kolmandate isikute kohta, kes on varast huvitatud; f erikord, mille järgimist taotluse esitanud konventsiooniosaline soovib. 2 Kui 3. osa alusel võetava esialgse meetmena esitatakse taotlus arestida vara, millele võib pöörata konfiskeerimismääruses sisalduva raha tasumise nõude, tuleb taotluses märkida selle summa ülempiir, mille tagasisaamist taotletakse. 3 Peale lõikes 1 loetletud andmete sisaldab 4. osa alusel esitatud taotlus ka: a artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud juhul: i taotluse esitanud konventsiooniosalise kohtu konfiskeerimismääruse kinnitatud koopia ja teade konfiskeerimismääruse aluseks olnud asjaoludest, kui neid ei ole määruses nimetatud; ii taotluse esitanud konventsiooniosalise asjaomase asutuse kinnituse selle kohta, et konfiskeerimismäärus tuleb täita ja et selle peale ei saa tavalises korras edasi kaevata; iii informatsiooni, millises ulatuses määruse täitmist taotletakse, ja 19 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ iv informatsiooni esialgsete meetmete vajalikkuse kohta; b artikli 23 lõike 1 punktis b käsitletud juhul teate asjaoludest, millele taotluse esitanud konventsiooniosaline toetub ja mis võimaldavad taotluse saanud konventsiooniosalisel taotleda määruse andmist oma seaduste alusel; c kui kolmandal isikul on olnud võimalus nõuda oma õigusi, siis seda tõendavad dokumendid. Artikkel 38 – Mittetäielikud taotlused 1 Kui taotlus ei vasta käesoleva peatüki sätetele või kui lisatud informatsioonist ei piisa, et taotluse saanud konventsiooniosaline saaks sellega tegelda, võib ta taotluse esitanud konventsiooniosaliselt nõuda taotluse täiendamist või lisainformatsiooni. 2 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib taotluse täiendamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks määrata tähtaja. 3 Käesoleva peatüki 4. osa alusel esitatud taotluse täienduste või lisainformatsiooni saamiseni võib taotluse saanud konventsiooniosaline võtta kõiki käesoleva peatüki 2. ja 3. osas loetletud meetmeid. Artikkel 39 – Taotluste paljusus 1 Kui konventsiooniosaline saab käesoleva peatüki 3. või 4. osa alusel sama isiku või sama vara kohta mitu taotlust, ei takista taotluste paljusus tal taotlustega tegelda ega esialgseid meetmeid võtta. 2 Käesoleva peatüki 4. osa alusel esitatud taotluste paljususe korral kaalub taotluse saanud konventsiooniosaline taotluse esitajatega konsulteerimise võimalust. Artikkel 40 – Põhjendamiskohustus Taotluse saanud konventsiooniosaline põhjendab, miks ta on otsustanud käesoleva peatüki alusel tehtavast koostööst keelduda või koostöö edasi lükata või selle suhtes tingimusi seada. Artikkel 41 – Informatsioon 1 Taotluse saanud konventsiooniosaline teatab taotluse esitajale viivitamata: a käesoleva peatüki alusel esitatud taotluse alusel algatatud toimingust; b taotluse alusel tehtud toimingu tulemustest; c otsusest käesoleva peatüki alusel tehtavast koostööst osaliselt või täielikult keelduda või otsusest koostöö edasi lükata või selle suhtes tingimusi seada; d asjaoludest, mis muudavad taotletud toimingu võimatuks või tõenäoliselt lükkavad selle oluliselt edasi; ja 20 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ e käesoleva peatüki 2. ja 3. osa alusel taotletud esialgsete meetmete võtmise korral oma seadustest, mille kohaselt esialgsete meetmete võtmine lõpetatakse. 2 Taotluse esitanud konventsiooniosaline teatab taotluse saanud konventsiooniosalisele viivitamata: a asja läbivaatamisest, otsusest või muust asjaolust, mis muudab konfiskeerimismääruse osaliselt või täielikult kehtetuks; ja b igast faktiliste või juriidiliste asjaolude muutumisest, mille tõttu ei ole käesoleva peatüki alusel tehtav toiming enam õigustatud. 3 Kui konventsiooniosaline taotleb ühe konfiskeerimismääruse alusel konfiskeerimist rohkem kui ühes konventsiooniosalises, teatab ta sellest kõigile määruse täitmisega seotud konventsiooniosalistele. Artikkel 42 – Kasutamispiirang 1 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib taotluse täitmise suhtes seada tingimuse, et tema nõusolekuta ei kasuta ega edasta taotluse esitanud konventsiooniosalise asutused saadud informatsiooni ega tõendeid muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks. 2 Riik või Euroopa Ühendus võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga, et käesoleva peatüki kohaselt antud informatsiooni või tõendeid ei või taotluse esitanud asutused kasutada ega edastada taotluse saanud konventsiooniosalise nõusolekuta muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks. Artikkel 43 – Konfidentsiaalsus 1 Taotluse esitanud konventsiooniosaline võib nõuda, et taotluse saanud konventsiooniosaline hoiab taotluses esitatud fakte ja taotluse sisu konfidentsiaalsena, välja arvatud taotluse täitmiseks vajalikud asjaolud. Kui taotluse saanud konventsiooniosalisel ei ole võimalik konfidentsiaalsusnõuet täita, teeb ta selle taotluse esitajale viivitamata teatavaks. 2 Kui see ei ole vastuolus taotluse esitanud konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega ja kui on palutud nii toimida, hoiab konventsiooniosaline taotluse saanud riigi kogutud tõendid ja informatsiooni konfidentsiaalsena, välja arvatud ulatuses, mis on vajalik taotluses kirjeldatud kriminaalmenetluseks. 3 Artikli 20 alusel omaalgatuslikult edastatud informatsiooni saamise korral järgib konventsiooniosaline informatsiooni edastanud konventsiooniosalise konfidentsiaalsusnõuet vastavalt oma õigusele. Kui ta ei saa seda nõuet täita, teatab ta sellest informatsiooni edastanud konventsiooniosalisele viivitamata. Artikkel 44 – Kulud Üldjuhul kannab taotluse täitmise tavalised kulud taotluse saanud konventsiooniosaline. Kui taotluse täitmiseks on vaja teha suuri või erakorralisi kulutusi, lepivad konventsiooniosalised kokku taotluse täitmise tingimuste ja kulude kandmise suhtes. 21 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ Artikkel 45 – Kahjud 1 Kui isik on esitanud nõude käesoleva peatüki alusel koostöös tehtud toimingust tekkinud või tegevusetusest tekkinud kahju hüvitamiseks, võivad asjaomased konventsiooniosalised omavahel kokku leppida, et hüvitatav summa jagatakse. 2 Konventsiooniosaline, kelle vastu kahju hüvitamist menetletakse, informeerib sellest konventsiooniosalist, kes võib olla asjast huvitatud. V peatükk – RAB koostöö Artikkel 46 – RAB koostöö 1 Konventsiooniosaline tagab, et käesolevas konventsioonis defineeritud RAB teeb rahapesu vastu võitlemisel oma riiklike volituste piires koostööd informatsiooni kogumiseks ja analüüsimiseks ning vajadusel RAB piires uurimiseks mis tahes fakti kohta, mis võib viidata rahapesule. 2 Seoses lõikega 1 tagab konventsiooniosaline, et RAB vahetab omaalgatuslikult või taotluste alusel käesoleva konventsiooni või olemasolevate või tulevaste käesoleva konventsiooniga kooskõlas olevate vastastikuse mõistmise memorandumite kohaselt kogu neile kättesaadavat informatsiooni, mis võib olla RAB jaoks oluline informatsiooni töötlemiseks või analüüsimiseks või uurimiseks seoses rahapesuga seotud finantstehingutega ja nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikutega. 3 Konventsiooniosaline tagab, et käesolevas artiklis sätestatud RAB funktsioone ei mõjuta RAB riigisisene staatus, see tähendab see, kas RAB on haldus-, korrakaitse- või õigusasutus. 4 Taotluse esitanud RAB lisab käesoleva artikli alusel esitatud taotlusele lühikese kokkuvõtte asjakohastest faktidest, millest taotluse esitanud RAB on teadlik. RAB sätestab taotluses selle, kuidas taotletavat informatsiooni kavatsetakse kasutada. 5 Käesoleva artikli alusel esitatud taotluse saanud RAB edastab kogu taotletava asjakohase informatsiooni, sealhulgas talle teadaoleva finantsinformatsiooni ja taotletavad korrakaitseandmed, ilma vajaduseta esitada konventsiooniosaliste vahel kehtivatele kokkulepetele ja konventsioonidele vastav ametlik erinõue. 6 RAB võib keelduda avaldamast informatsiooni, mis võib takistada taotluse saanud konventsiooniosalises kriminaalmenetluse läbiviimist või erijuhul, kui informatsiooni avaldamine oleks selgelt vastuolus füüsilise või juriidilise isiku või taotluse saanud konventsiooniosalise õiguspäraste huvidega või oleks muul viisil vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega. Sellist keeldumist tuleb taotluse esitanud RAB jaoks nõuetekohaselt põhjendada. 7 Käesoleva artikli alusel saadud informatsiooni ja dokumente tohib kasutada ainult lõikes 1 nimetatud otstarveteks. Teise RAB käest informatsiooni saanud RAB ei tohi avaldada seda informatsiooni kolmandatele isikutele ega kasutada seda mis tahes muuks otstarbeks kui analüüsimiseks, kui ei ole informatsiooni andnud RAB vastavat luba. 22 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ 8 Käesoleva artikli alusel informatsiooni või dokumente edastav RAB võib kehtestada piiranguid ja tingimusi informatsiooni kasutamisele muuks otstarbeks peale lõikes 7 sätestatute. Informatsiooni saanud RAB peab kõigi selliste piirangute ja tingimustega arvestama. 9 Kui konventsiooniosaline soovib kasutada edastatud informatsiooni või dokumente kriminaalmenetlustes või süüdimõistmisel vastavalt lõikes 7 sätestatud otstarvetele, siis peab edastav RAB selleks oma nõusoleku andma, välja arvatud juhul, kui keeldumise aluseks on RAB suhtes kehtiv riiklik õigus või lõikes 6 sätestatud tingimused. Nõusoleku andmisest keeldumist peab nõuetekohaselt põhjendama. 10 RAB rakendab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas turvameetmed tagamaks, et käesoleva artikli alusel edastatav informatsioon ei muutu kättesaadavaks mis tahes muudele asutustele, agentuuridele või ametkondadele. 11 Edastatavat informatsiooni tuleb kaitsta vastavalt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonile isikute kaitse kohta seoses isikuandmete automatiseeritud töötlusega (ETS nr. 108) ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 15. septembri 1987. aasta soovitusele nr. R(87)15 isikuandmete kasutamise kohta politseisektoris, rakendades vähemalt samu konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse nõudeid nagu kehtivad taotluse esitanud RAB suhtes kohaldatavas riigisiseses seaduses. 12 Informatsiooni edastanud RAB võib teha mõistlikke päringuid esitatud informatsiooni kasutamise kohta ja informatsiooni saanud RAB peab sellist tagasisidet andma, kui see on mõistlikult võimalik. 13 Konventsiooniosaline peab sätestama, milline asutus on käesoleva artikli mõistes RAB. Artikkel 47 – Rahvusvaheline koostöö kahtlaste tehingute edasilükkamiseks 1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad välisriigi RAB taotluse alusel konventsiooniosalise RAB kiiret tegutsemist eesmärgiga tehingut peatada või mitte lubada selliseks perioodiks ja sellistel tingimustel, mis on konventsiooniosalise seadustes tehingute edasilükkamise kohta sätestatud. 2 Lõikes 1 nimetatud tegevus tehakse, kui taotluse saanud RAB on taotluse esitanud RAB põhjenduse alusel veendunud, et: a tehing on seotud rahapesuga; ja b tehing oleks peatatud või selle tegemist poleks lubatud, kui tehingu kohta oleks esitatud riigisisene kahtlase tehingu teade. VI peatükk – Järelevalve ja vaidluste lahendamine Artikkel 48 – Järelevalve ja vaidluste lahendamine 1 Konventsiooni kohaldamist jälgib konventsiooniosaliste konverents, mis: a jälgib konventsiooni korrektset kohaldamist konventsiooniosalistes; ja 23 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ b konventsiooniosalise nõudmisel avaldab oma arvamuse mis tahes küsimuses seoses konventsiooni tõlgendamisega või kohaldamisega. 2 Konventsiooniosaliste konverents täidab eespool lõike 1 punktis a nimetatud ülesandeid, kasutades olemasolevaid rahapesu tõkestamise meetmeid hindava ekspertkomitee (Moneyval) avalikke kokkuvõtteid (Moneyvali riikide puhul) ja olemasolevaid rahapesuvastase töökonna avalikke kokkuvõtteid (rahapesuvastase töökonna riikide puhul), täiendades neid vajadusel perioodiliste enesehindamise küsitlustega. Jälgimise protseduur käsitleb käesoleva konventsiooniga reguleeritud valdkondi üksnes ulatuses, mis ei ole hõlmatud muude asjakohaste rahvusvaheliste standarditega, mille alusel rahapesuvastane töökond ja Moneyval ühiseid hindamisi läbi viivad. 3 Kui konventsiooniosaliste konverents leiab, et vajab oma ülesannete täitmiseks lisainformatsiooni, siis teeb konventsiooniosaliste konverents koostööd asjaomase konventsiooniosalisega, rakendades Moneyvali protseduuri ja mehhanismi, kui konventsiooniosaliste konverents seda vajalikuks peab. Asjaomane konventsiooniosaline peab konventsiooniosaliste konverentsile aru andma. Selle alusel otsustab konventsiooniosaliste konverents, kas hinnata asjaomase konventsiooniosalise positsiooni süviti. Süviti hindamine võib, kuid ei pruugi hõlmata asjaomase riigi külastust hindamismeeskonna poolt. 4 Konventsiooni tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud vaidluse korral otsivad konventsiooniosalised lahendust läbirääkimiste teel või nende valitud muul rahumeelsel viisil, sealhulgas vaidluse esitamine konventsiooniosaliste konverentsile või vahekohtule, kelle otsus on riikidele kohustuslik, või Rahvusvahelisse Kohtusse, kui konventsiooniosalised selles kokku lepivad. 5 Konventsiooniosaliste konverents võtab vastu oma protseduurireeglid. 6 Euroopa Nõukogu peasekretär kutsub konventsiooniosaliste konverentsi kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist. Edasised konventsiooniosaliste konverentsid toimuvad regulaarselt vastavalt konventsiooniosaliste konverentsi poolt vastuvõetud protseduurireeglitele. VII peatükk – Lõppsätted Artikkel 49 – Allakirjutamine ja jõustumine 1 Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja selle väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele. Riigid võivad avaldada nõusolekut olla konventsiooniga seotud: a sellele ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutades või b sellele alla kirjutades ning seejärel konventsiooni ratifitseerides või heaks kiites. 2 Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile. 3 Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil kuus allakirjutanut sealhulgas vähemalt neli Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 avaldanud olla nõus konventsioonist tulenevate kohustustega. 24 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ 4 Allakirjutanud riigi suhtes, kes edaspidi avaldab olla nõus konventsioonist tulenevate kohustustega, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil riik väljendas olla nõus konventsioonist tulenevate kohustustega kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1. 5 1990. aasta konventsiooni konventsiooniosaline peab käesoleva konventsiooni ratifitseerimisel või heakskiitmisel tunnistama endale siduvaks vähemalt talle siduvatele 1990. aasta konventsiooni sätetele vastavad sätted. 6 Käesoleva konventsiooni konventsiooniosalised, mis on samal ajal ka 1990. aasta konventsiooni konventsiooniosalised, peavad käesoleva konventsiooni jõustumisel: a kohaldama omavahelistes suhetes käesoleva konventsiooni sätteid ja b jätkama 1990. aasta konventsiooni sätete kohaldamist oma suhetes 1990. aasta teiste konventsiooniosalistega, kes ei ole käesoleva konventsiooni konventsiooniosalised. Artikkel 50 – Konventsiooniga ühinemine 1 Pärast konventsiooni jõustumist ja konventsiooniosalistega konsulteerimist võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee kutsuda Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamusega vastuvõetud otsuse ning Ministrite Komitees esindatud konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsuse alusel konventsiooniga ühinema riike, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja kes ei osalenud konventsiooni väljatöötamises. 2 Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile. Artikkel 51 – Territoriaalne kohaldamine 1 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse. 2 Edaspidi võib konventsiooniosaline Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooni alusel kohaldada konventsiooni deklaratsioonis täpsustatud muul territooriumil. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele deklaratsiooni hoiuleandmisest peasekretärile. 3 Kahe eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib peasekretärile saadetud teatega selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate laekumisest peasekretärile. Artikkel 52 – Käesoleva konventsiooni ning muude konventsioonide ja kokkulepete seos 1 Konventsioon ei ole vastuolus õiguste ja kohustustega, mis tulenevad eriküsimusi reguleerivatest rahvusvahelistest mitmepoolsetest lepingutest. 2 Konventsiooniosalised võivad käesoleva konventsiooniga reguleeritavates valdkondades sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid, et konventsiooni sätteid täiendada või et hõlbustada konventsiooni põhimõtete järgimist. 25 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ 3 Kui vähemalt kaks konventsiooniosalist on käesoleva konventsiooniga reguleeritud valdkonnas kokkuleppe või lepingu juba sõlminud või on oma suhteid selles valdkonnas korraldanud muul viisil, on neil õigus kohaldada konventsiooni asemel kokkulepet või lepingut või muud kokkulepitud korda juhul, kui see hõlbustab rahvusvahelist koostööd. 4 Konventsiooniosalised, mis on Euroopa Liidu liikmesriigid, peavad omavahelistes suhetes rakendama olemasolevaid ja konkreetsel juhul kohaldatavaid Euroopa Ühenduse või Euroopa Liidu reegleid, minemata seejuures vastuollu käesoleva konventsiooni eesmärgi ja otstarbega ning konventsiooni täies mahus kohaldamisega suhetes teiste konventsiooniosalistega. Artikkel 53 – Deklaratsioonid ja reservatsioonid 1 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida, et ta teeb artikli 3 lõikes 2, artikli 9 lõikes 4, artikli 17 lõikes 5, artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 2, artikli 35 lõigetes 1 ja 3 ning artikli 42 lõikes 2 lubatud deklaratsioone. 2 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes jätta Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga endale õiguse keelduda kohaldamast osaliselt või täies mahus artikli 7 lõike 2 punkti c, artikli 9 lõike 6, artikli 46 lõike 5 ja artikli 47 sätteid. 3 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida viisi, kuidas ta kavatseb kohaldada konventsiooni artikleid 17 ja 19, võttes arvesse kehtivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid seoses rahvusvahelise koostööga kriminaalasjades. Riik või Euroopa Ühendus teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri kõigist muutustest selles informatsioonis. 4 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida: a et ta ei kohalda konventsiooni artikli 3 lõiget 4; b et ta kohaldab konventsiooni artikli 3 lõiget 4 üksnes osaliselt; või c viisi, kuidas ta kavatseb konventsiooni artikli 3 lõiget 4 rakendada. Riik või Euroopa Ühendus teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri kõigist muutustest selles informatsioonis. 5 Muid reservatsioone teha ei või. 6 Käesoleva artikli alusel reservatsiooni teinud konventsiooniosaline võib selle Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava teatega kas täielikult või osaliselt tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub, kui peasekretär on teate kätte saanud. 7 Konventsiooni sätte suhtes reservatsiooni teinud konventsiooniosaline ei saa teiselt konventsiooniosaliselt nõuda selle sätte kohaldamist; konventsiooniosaline võib nõuda sätte kohaldamist niivõrd, kuivõrd ta seda ise teeb, kui reservatsioon on osaline või tingimuslik. 26 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ Artikkel 54 – Muudatused 1 Konventsiooniosaline võib teha konventsiooni muutmiseks ettepanekuid ning Euroopa Nõukogu peasekretär edastab need Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja mitteliikmesriikidele, kes on ühinenud või on kutsutud ühinema käesoleva konventsiooniga kooskõlas artikliga 50. 2 Konventsiooniosalise muudatusettepanek edastatakse Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Komiteele, kes esitab oma arvamuse muudatuse kohta Ministrite Komiteele. 3 Ministrite Komitee kaalub muudatusettepanekut ja Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Komitee arvamust ning võib muudatuse Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamusega vastu võtta. 4 Ministrite Komitees lõike 3 alusel vastuvõetud muudatuse tekst edastatakse konventsiooniosalistele vastuvõtmiseks. 5 Lõike 3 alusel vastuvõetud muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik konventsiooniosalised on peasekretäri selle vastuvõtmisest teavitanud. 6 Konventsiooniosaline või Ministrite Komitee võib teha ettepaneku konventsiooni lisas toodud kuriteoliikide nimekirja täiendamiseks ja artikli 13 muutmiseks ning Euroopa Nõukogu peasekretär edastab need konventsiooniosalistele. 7 Pärast konsulteerimist konventsiooniosalistega, mis ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, ning vajadusel pärast konsulteerimist Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Komiteega võib Ministrite Komitee lõikes 6 esitatud muudatusettepaneku alusel muudatuse Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamusega vastu võtta. Muudatus jõustub ühe aasta möödumisel pärast selle konventsiooniosalistele edastamist. Selle perioodi jooksul võivad konventsiooniosalised teavitada Euroopa Nõukogu peasekretäri kõigist vastuväidetest selle muudatuse jõustumisele. 8 Kui üks kolmandik konventsiooniosalistest teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri vastuväidetest muudatuse jõustumisele, siis muudatus ei jõustu. 9 Kui vähem kui üks kolmandik konventsiooniosalistest teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri vastuväidetest muudatuse jõustumisele, siis jõustub muudatus nende konventsiooniosaliste suhtes, mis ei esitanud vastuväiteid. 10 Kui muudatus on käesoleva artikli lõigete 6–9 kohaselt jõustunud ja konventsiooniosaline on sellele vastuväite esitanud, siis jõustub muudatus selle konventsiooniosalise suhtes esimesel päeval pärast kuupäeva, mil konventsiooniosaline teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri muudatuse vastuvõtmisest. Vastuväite esitanud konventsiooniosaline võib vastuväite igal ajal tagasi võtta, teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri. 11 Kui Ministrite Komitee on muudatuse vastu võtnud, siis ei saa riik ega Euroopa Ühendus lugeda konventsiooni endale siduvaks ilma samaaegselt muudatust vastu võtmata. 27 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ Artikkel 55 – Denonsseerimine 1 Konventsiooniosaline võib konventsiooni Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava teatega igal ajal denonsseerida. 2 Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate laekumisest peasekretärile. 3 Pärast denonsseerimist kohaldatakse konventsiooni konfiskeerimise suhtes artikli 23 alusel juhul, kui konventsiooni sätetega kooskõlas olev taotlus on esitatud enne denonsseerimise jõustumist. Artikkel 56 – Teated Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele, konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele ja muudele konventsiooniosalistele teatavaks: a iga allakirjutamise; b ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise; c konventsiooni artiklite 49 ja 50 kohase jõustumise kuupäeva; d artikli 53 järgi tehtud deklaratsiooni või reservatsiooni; e muu konventsiooniga seotud akti, teate ja teadaande. Selle tõenduseks on nõuetekohaselt volitatud esindajad konventsioonile alla kirjutanud. Koostatud 16. mail 2005 Varssavis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab kinnitatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele, konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele ja konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele. 28 CETS 198 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine, 16.05.2005 _________________________________________________________________________________________ Lisa a kuritegelikus ühenduses osalemine ja grupiviisiline väljapressimine; b terrorism, sealhulgas terrorismi rahastamine; c inimkaubandus ja välismaalaste ebaseaduslik üle piiri toimetamine; d seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste seksuaalne ärakasutamine; e narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine; f relvaga ebaseaduslik kauplemine; g varastatud esemetega ja muude esemetega ebaseaduslik kauplemine; h korruptsioon ja altkäemaks; i pettus; j raha võltsimine; k toodete võltsimine ja piraatlus; l keskkonnavastane kuritegu; m tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine; n inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine; o rööv või vargus; p salakaubavedu; q väljapressimine; r võltsimine; s piraatlus ning t siseinfoga kauplemine ja turuga manipuleerimine.  Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Seadusega ratifitseeritakse Euroopa Nõukogu (edaspidi EN) rahapesu ning kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitlev konventsioon1 (edaspidi konventsioon), mis avati allakirjutamiseks 16. mail 2005. a Varssavis. Konventsioonile on seisuga 30.07.2021 alla kirjutanud 42 riiki ja Euroopa Liit ning ratifitseerinud 37 ENi liikmesriiki2. Konventsioon jõustus 1. mail 2008. aastal, mil 6 allakirjutanut, nendest 4 EN liikmesriiki olid hoiule andnud ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja. Kuritegevus on muutumas üha enam rahvusvaheliseks probleemiks. Seetõttu tuleb võitluses kuritegevusega rakendada rahvusvahelisel tasemel kaasaegseid ja efektiivseid meetmeid. Üheks selliseks meetmeks on kurjategijatelt kriminaaltulu äravõtmine. Ühise eesmägi saavutamiseks tuleb luua hästitoimiv rahvusvaheline koostöövõrgustik. Olemasolevatest rahvusvahelistest õigusaktidest on konventsiooniga seotud:  Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon3 (edaspidi EN 1990. aasta konventsioon);  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvaheline konventsioon4 (edaspidi ÜRO 1999. aasta konventsioon);  ÜRO Julgeolekunõukogu 28. septembri 2001. aasta resolutsioon 1373(2001) terrorismi ohust rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule5 (edaspidi Julgeolekunõukogu resolutsioon). Samuti võib konventsiooniga seotuks pidada ka järgmisi õigusakte:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L, 29.04.2014, lk 39–50);  Kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon koos lisaprotokollidega (CETS 30, CETS 99, CETS 182);  Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsioon (MLA 2000);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L, 05.06.2015, lk 73–117); 1 Kättesaadav: http://conventions.coe.int/Treaty/EN/Treaties/html/198.htm 2 Kättesaadav: http://conventions.coe.int/treaty/Commun/ChercheSig.asp?NT=198&CM=0&DF=&CL=ENG. 3 Avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/78128, jõustunud Eesti suhtes 01.06.2002. 4 Avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/94698, jõustunud Eesti suhtes 21.06.2002. 5 Julgeolekunõukogu resolutsioon kättesaadav: http://daccess-dds- ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N01/557/43/PDF/N0155743.pdf?OpenElement 1   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L, 19.06.2018, lk 43–74);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L, 12.11.2018, lk 22–30);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L, 28.11.2018, lk 1–38);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L, 17.07.2019, lk 122–137). Rahapesu ei ole uus nähtus – kurjategijad on alati üritanud varjata kuritegelikul teel saadut, kuid selleks on välja kujunenud uued võimalused. Kriminaaltulu, eriti sularaha, vajab edasi investeerimiseks „puhtaks pesemist“. Organiseeritud kuritegelikud rühmitused varjavad ja investeerivad kuritegelikku vara järjest rohkem muus riigis kui selles, kus kuritegu toime pandi. 6 Rahapesu hõlmab keeruliste finantsoperatsioonide tegemist (deponeerimine, väljavõtmine, ülekandmine jne.) eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu ja suunata kuritegelikul teel saadud vara puhtaks pesemise järel seaduslikku majanduskäibesse, mis suurendab majanduse ja finantssüsteemi haavatavust ja mõjutab majanduse normaalset toimimist tervikuna: moonutades konkurentsi, soodustades varimajandust ning kahjustades riigi majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust. Finantssüsteemi kuritarvitamine ei ole seotud ainult kriminaaltulu allesjäämisega ja selle suurendamisega läbi rahapesuskeemide. Rahapesule sarnaseid skeeme kasutatakse ka terrorismi rahastamiseks, kus kurjategijad kasutavad enda huvides ära muuhulgas heategevuslikke asutusi ja organisatsioone. Terrorismi rahastamist puudutavate sätete lisamine konventsiooni on põhjendatud mitmete asjaoludega: terrorismi rahastamise seotus rahapesuga on rahvusvahelistelt teada; kehtestatud meetmed võimaldavad efektiivselt võidelda nii rahapesu kui terrorismi rahastamisega; riikide rahapesuüksuste koostöö praktikas on seotud lisaks rahapesule terrorismi rahastamise tõkestamisega; konventsioon sisaldab uusi sätteid rahapesuga võitlevate üksuste ülesannete ja pädevuse kohta, mida on keeruline käsitleda, kui välja jätta terrorismi rahastamine; rahapesuga võitlevate üksuste valduses olevat informatsiooni kasutatakse juba praegu eesmärgiga tõkestada ka terrorismi rahastamist. EN 1990. aasta konventsiooniga oli Euroopa Nõukogu esimeseks rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis käsitles rahapesust demokraatiale ja õigusriigile tekkivate ohtude vastu võitlemiseks vajalike meetmete võtmise tähtsust. Selle teemaga tegelemine viis 1990. aasta konventsiooni läbirääkimiste pidamiseni ja vastuvõtmiseni (EN 1990. aasta konventsiooni lühend on CETS nr 141, kutsutakse ka Strasbourgi konventsiooniks). EN 1990. aasta konventsiooni rakendamise käigus leiti, et seda on vaja täiendada veel ühe olulise elemendiga: võitlusega terrorismi rahastamise vastu, mis viis 2005. aastal konventsiooni uue teksti vastuvõtmiseni 6 Vt justiits- ja siseküsimuste nõukogu järeldused konfiskeerimise ja vara tagasinõudmise kohta, juuni 2010, nõukogu dokument 7769/3/10. Sarnased seisukohad on esitatud ka järgmistes dokumentides: ELi organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnangu kommenteeritud kokkuvõte (2011) ja Eurojusti 2010. aasta aruanne. 2 Varssavis. Varssavi konventsiooni eesmärk on hõlbustada rahvusvahelist koostööd ja täiendada olemasolevaid EN dokumente rahapesu valdkonnas, see on olnud nn võtmedokumendiks, millele on viidatud rahapesualastes poliitilistes avaldustes ning tegevusprogrammide väljatöötamisel. Terrorismi rahastamise ja rahapesu tõkestamiseks rakendatavad meetmed ja rahvusvaheline koostöö on rahapesu andmebüroode töö alustalad, kuna rahapesuskeemid hõlmavad üldjuhul mitmeid riike ning nende tõkestamine eeldab riikideülest koostööd. Praegu ei ole ühtki teist rahvusvahelist konventsiooni, mis oleks sarnaselt kesksel kohal nii rahapesu ja terrorismi rahastamise preventsiooni kui ka järelevalve reguleerimisel. EN 1990. a konventsiooniga liitudes (Eesti ratifitseeris selle konventsiooni 10.05.2000) näitas Eesti valmisolekut ja tahet tõhustada ja hõlbustada rahvusvahelist koostööd nii rahapesu tõkestamisel kui ka kriminaaltulu avastamisel, arestimisel ja konfiskeerimisel. Varssavi konventsiooniga liitudes kinnitame seda veelkord ja näitame võrdväärset valmisolekut teha koostööd ka terrorismi rahastamise tõkestamisel. Varssavi konventsioonile kirjutas 7.03.2013. a Eesti Vabariigi nimel alla erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja ENi juures Gea Rennel7. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Ratifitseerimise seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Ülle Eelmaa (töölt lahkunud), sama osakonna jurist Kati Tee (töölt lahkunud) ja sama osakonna jurist Henrik Mägi ([email protected]; 611 3124) ning kindlustuspoliitika osakonna jurist Linda Lelumees ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa ([email protected]; 611 3549) ning eelnõu toimetas Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). Konventsioon on eesti keelde tõlgitud Justiitsministeeriumi endises õigusloome ja õiguskeele talituses ning selle eestikeelset tõlget on tänapäevastatud ja korrigeeritud vastavalt Välisministeeriumi soovitustele. 1.3. Märkused Konventsiooni rakendamiseks on täiendatud karistusseadustikku (edaspidi KarS) ja kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi KrMS) ning vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse8 (edaspidi RahaPTS) uus redaktsioon. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus ülevõtmiseks muudeti KarS 7. peatüki konfiskeerimisega seonduvat regulatsiooni ning KrMS-s arestimise ja konfiskeerimisega seonduvaid ning konfiskeeritud vara valitsemise ning riigi hoiule jäänud vara võõrandamise või hävitamise sätteid. Kuna Eesti õigus on konventsiooniga kooskõlas, siis konventsiooni ratifitseerimiseks täiendavaid muudatusi seadustes vaja ei ole. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/212022013005 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/117112017038 3 Seega tuleb konventsioon Riigikogus ratifitseerida välissuhtlemisseaduse § 20 punkti 2 alusel, mille kohaselt peab Riigikogu ratifitseerima lepingud, mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist. 2. Seaduse eesmärk Seadusega ratifitseeritakse EN konventsioon ning luuakse võimalused selle kohaldamiseks. Konventsiooni eesmärgid on järgmised:  EN-i liikmesriikide suurema ühtsuse saavutamine;  ühtse kriminaalpoliitika järgimine;  nüüdisaegsete ja tõhusate rahvusvaheliste meetodite kasutamine järjest enam rahvusvaheliseks probleemiks muutuvate raskete kuritegude ärahoidmisel;  hästitoimiva rahvusvahelise koostöö süsteemi loomine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 ratifitseeritakse konventsioon. Paragrahvidega 2 ja 3 tehakse deklaratsioonid, mille sisu avatakse seletuskirja vastavates artiklites. Konventsioon koosneb 7 peatükist ja 56 artiklist ning lisast. Preambulis viidatakse rahvusvahelistele konventsioonidele, soovitustele ja resolutsioonidele, mida kohaldatakse lisaks konventsioonis sätestatule ja mis aitavad võidelda rahapesu ja terrorismiga nii ENi kui ka ÜRO raames. I peatükk. Mõisted Artikkel 1 defineerib mõisted, mis moodustavad EN 1990. aasta konventsiooni ja ratifitseeritava konventsiooni rahvusvahelise koostöö toimimise põhialused ning määravad II peatüki kohaldamise ulatuse. Mõistetest on konventsioonis defineeritud vaid need, mis on vaieldamatult vajalikud, et korrektselt kohaldada nii EN 1990. aasta konventsiooni kui ka käesolevat konventsiooni. Mitmed mõisted on defineeritud võimalikult laiaulatuslikult tagamaks iga riigi seadusandluse hõlmatus 1990. aasta konventsiooniga ja käesoleva konventsiooniga. Mõiste „kriminaaltulu“ on määratletud võimalikult ulatuslikult, et võimaldada kurjategijalt ära võtta mistahes majanduslik hüve, mis on pärit või saadud kuritegelikust tegevusest. Konventsiooni artikli 28 lõike 4 punkti b kohaselt võib koostööst keelduda, kui koostöö on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise seadustes kehtestatud konfiskeerimispiirangute põhimõtetega kuriteo ja kriminaaltuluna vaadeldava majandushüve seose või kuriteo ja kuriteovahendina kvalifitseeruva vara seose kohta. Seega on oluline, et kuriteovahendite või kaudselt kuritegevusest tuleneva tulu puhul ei oleks võimalik keelduda koostööst põhjusel, et seos konfiskeeritava vara ja kuriteo vahel on nõrk või väheoluline. Majanduslik hüve, mis on riikides väga erinevalt määratletud, ei saa olla konventsiooni seletuskirja kohaselt konventsiooni kohaldamise takistuseks ja koostööst keeldumise aluseks. Vara mõiste sätestamisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS) on eeskujuna kasutatud rahapesu tõkestamise direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 3 toodut. Mõiste on detailsem tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-s 66 sätestatud 4 vara mõistest, mistõttu tuli ka RahaPTS kontekstis mõiste eraldi defineerida, et hõlmata väga erinevad vara avaldumise vorme. Rahapesu kontekstis võib öelda, et oluline on majanduslik väärtus, mitte see, millisel kujul vara väljendub. Asjad ja õigused, millel majanduslik väärtus puudub, ei saa olla rahapesu objektiks. Vara on igasugune ese, samuti sellise eseme omandiõigust või muid selle esemega seotud õigusi tõendav dokument, sealhulgas elektroonne dokument, ning sellisest esemest saadud kasu. Süüteoga saadud vara mõiste on sisustatud KarS § 831 lg 11 ja see vastab direktiivis 2014/42/EL sätestatud vara mõistele. Süüteoga saadud vara on süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara arvel omandatu. Mõistet kasutatakse süüteoga saadud vara konfiskeerimise kontekstis. Lisaks on KarS § 831 lg 12 ja § 832 lg 1 ja 11 sätestatud osaliselt süüteoga saadud vara, kuriteoga saadud vara ja osaliselt kuriteoga saadud vara. Mõiste „kuritegu“ võeti konventsioonis kasutusele teadlikult, eesmärgiga määratleda konventsiooni kohaldamise ulatus vaid kuritegeliku tegevusega. Kriminaaltulu sõnastus ei välista vara, mis võib olla üle antud kolmandatele isikutele ja on kooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioonis9 sätestatud kriminaaltulu definitsiooniga. Konventsiooni seletuskiri selgitab, et mõistet „kuriteovahendid“ tuleb tõlgendada rahvusvahelise koostöö toimimise tagamise eesmärgil võimalikult laiaulatuslikult. Teatud juhtudel võib defineerida mõistet kui vara, mida kasutatakse kuriteo toimepanemiseks. Need kuriteovahendid, mida kasutati kuriteo toimepanemiseks ettevalmistavates tegudes või millega takistati kuriteo avastamist, on väljaspool konventsiooni määratlust ning nende määratlemine kuriteovahenditeks sõltub taotluse esitanud konventsiooniosalise seadusandlusest. „Konfiskeerimise“ mõiste määratlemine konventsioonis on tingitud vajadusest väljendada põhimõtet, et konventsioon hõlmab vaid kuritegelikku tegevust ning riikide kohtusüsteemi erinevused ja protseduurireeglid ei ole konventsiooni kohaldamisel takistuseks. Näiteks ei ole konfiskeerimine mõnes riigis sanktsioon, vaid garantii või muu abinõu ja seega ongi oluline vaid konfiskeerimise seotus kuritegeliku tegevusega. Konventsioon kohaldub vaid kohtu poolt määratud konfiskeerimiste suhtes, seejuures mõiste „kohus“ all mõeldakse Euroopa Inimõiguste konventsiooni10 artiklis 6 sätestatut. Konfiskeerimise mõiste hõlmab muuhulgas vara üleandmist riigile. Mõiste „eelkuritegu“ viitab kuriteole, millest pärineb rahapesu kuriteos kasutav vara ehk kuritegu, millega kaasnes ebaseaduslik tulu ja mis kutsus esile rahapesu kuriteo. Eestis kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise eelkuritegude suhtes kõiki kuritegusid hõlmavat käsitlust (all crime approach), mis tähendab seda, et eelkuriteoks kvalifitseerumisel ei ole välistatud teatud süüteod, samuti ei ole eelkuritegudena kvalifitseerumisel sätestatud piiranguid karistuse liigi või karistuse alampiiri kohta. „Rahapesu andmebüroo“ on esimene uus mõiste konventsioonis. Rahapesu andmebüroo definitsioon tuleneb Egmont Groupi11 poolt väljatöötatud ja rahvusvaheliselt kokku lepitud sõnastusest. Rahapesu andmebüroo mõiste on seotud konventsiooni artikli 12 lõikega 1, mis sätestab rahapesu andmebüroo loomise nõude vastavalt konventsiooni definitsioonile. 9 Avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/236606, jõustunud 19.01.2003. 10 Euroopa Inimõiguste konventsioon, kättesaadav: http://conventions.coe.int/Treaty/EN/Treaties/Html/005.htm 11 Rahapesu andmebüroode koostöövõrgustik, kodulehekülg: http://www.egmontgroup.org/ . 5 Konventsiooni seletuskirja kohaselt tähendab keskne riiklik asutus seda, et rahapesu andmebüroo ei kanna mingisugust poliitilist eesmärki. Konventsioon sätestab rahapesu andmebüroo õigusliku pädevuse miinimumnõuded. Sõna „vastuvõtmine“ tähendab, et rahapesu andmebüroo töötab rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud edastatavate avalduste (teadete) vastuvõtmise keskse asutusena. Rahapesu andmebüroo definitsiooni sulgudes olev: „ja kui lubatud, siis ka nõudmine“ tähendab seda, et mõned, kuid mitte kõik rahapesu andmebürood, on pädevad küsima finantseerimisasutustelt ja mittefinantseerimisasutustelt ka sellist lisainformatsiooni, mis jääb väljapoole rahapesu andmebüroole esitatud teateid. „Analüüsimine“ tähendab konventsiooni kohaselt esmast hinnangu andmist esitatud teate asjakohasuse ja olulisuse kohta. Analüüsi tulemusel selgitatakse välja vajadus edastada teade uurimisasutustele. Seega eristatakse analüüsi ja uurimise faase. Vastavalt konventsiooni seletuskirjas antud selgitustele, mõeldakse edastamise all seda, et rahapesu andmebürood peavad teatisega edastatud infot selle analüüsimise järgselt saama jagada vähemalt riigisiseste asutustega ja teiste riikide rahapesu andmebüroodega. „Finantsinformatsiooni“ all mõistetakse konventsioonis andmeid, mida rahapesu andmebürood kasutavad ja jagavad omavahel, et avastada ning võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Kahtlustatav kriminaaltulu ja potentsiaalne terrorismi rahastamine viitab asjaolule, et finantsinformatsioon, mis edastatakse teate esitamisel rahapesu andmebüroole, on seotud tehingutega, mille suhtes on tekkinud rahapesukahtlus FATF12-i soovituse nr 20 kohaselt või on tekkinud kahtlus, et tegemist võib olla terrorismi rahastamise toetamise kavatsusega. Konventsiooni seletuskirjas on täpsustatud, et potentsiaalne terrorismi rahastamine tähendab seda, et piisab kahtlusest, et vahendeid võidakse teate edastaja arvates kasutada terrorismi rahastamiseks, mitte seda, et tegemist peab olema tõendite või faktide vähesusega võimaliku kuriteo kohta. Keelumärke seadmise ja arestimise definitsioon tuleneb ÜRO korruptsioonivastasest konventsioonist13, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioonist ja EL Nõukogu raamotsusest 2003/577/JSK, 22.07.2003, vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus14. Eelnimetatud raamotsus on nüüdseks asendunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus. Laiendades konventsiooni kohaldamist ka võitluses terrorismi rahastamisega, otsustati siduda mõiste „terrorismi rahastamine“ juba rahvusvaheliselt kokkulepitud ja ÜRO 1999. aasta konventsiooni artiklis 2 lõikes 1 sätestatule, millele käesolevas konventsioonis ka viidatakse. Terrorismi rahastamise keeld laieneb muuhulgas artikli 2 lõikes 1 nimetatud rikkumiste katsetele ja nende organiseerimisele. II peatükk. Terrorismi rahastamine 12 FATF, täisnimega Financial Action Task Force, eesti keeles rahapesuvastane töökond on demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ning meetodeid ja edendab sellealast poliitikat. Eesti hetkel FATF liige ei ole. FATFi 40 soovitust on kättesaadavad: https://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/pdfs/FATF%20Recommendations%202012.pdf 13 Avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/13275271, jõustunud Eesti suhtes 12.05.2010. 14 Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:19:06:32003F0577:ET:PDF. 6 Artikkel 2. Konventsiooni rakendamine terrorismi rahastamise puhul Konventsiooni artikli 2 lõige 1 sätestab nõude, et konventsiooniosalised peavad võtma riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel kasutusele kõik vajalikud meetmed, sh ennetavad, konfiskeerimise ja rahvusvahelise koostöö meetmed võitlemaks terrorismi rahastamisega. Seega kohalduvad artikli 2 lõike 1 sätted nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamise tõkestamisele. Konventsiooni artikli 2 lõige 2 sätestab üksikasjalikumalt konventsiooniosaliste kohustuse avastada, leida, kindlaks teha, seada keelumärke või arestida ja konfiskeerida ebaseadusliku päritoluga vara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada mistahes viisil osaliselt või täielikult terrorismi rahastamiseks, või sellisest kuriteost saadud kriminaaltulu ning teha sellel eesmärgil võimalikult laiaulatuslikku koostööd. Artikli 2 lõike 2 sõnastus on inspireeritud ÜRO 1999. aasta konventsiooni artiklist 8, kindlustades konventsiooni kohaldumise terrorismi rahastamise spetsiifilistele tunnustele, kus kuritegelikel eesmärkidel kasutatav vara ei pruugi olla alati kuritegelikul teel omandatud, vaid tegemist võib olla ka täiesti legaalset päritolu varaga. Käesoleva peatüki sätete eesmärgiks on võimaldada õiguskaitseorganitel kasutusele võtta konventsiooni peatükis III ja VI kirjeldatud meetmed, sealhulgas olukorras, kus vara kasutatakse terroristliku akti toimepanemise vahendina või vara näol on tegemist tuluga terroristlikust tegevusest. III peatükk. Riiklikud meetmed 1. osa – Üldsätted Artikkel 3. Konfiskeerimine Konventsiooni seletuskiri täpsustab, et III peatüki 1. osa sätted on sõnastatud selliselt, et juhul kui konventsiooniosaline juba omab vajalikke meetmeid, ei ole täiendavate seadusandlike muudatuste tegemine vajalik. Eestis eksisteerib kaks konfiskeerimissüsteemi: karistusõiguslik konfiskeerimine ja haldusõiguslik konfiskeerimine. Karistusõiguslik konfiskeerimine eeldab isiku süüdimõistmist ja konfiskeerimine otsustatakse süüteomenetluses või pärast selle lõppu. Vastav regulatsioon tuleneb KarS-st ja kriminaalmenetluse seadustikust (edaspidi KrMS). KarS-i sätete kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks ning seaduses sätestatud juhtudel vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Kohus võib eelnimetatud juhtudel konfiskeerida vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta: 1) on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel, 2) on omandanud vahendi, aine või eseme täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 3) teadis, et vahend, aine või ese võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. 7 Süüteoga saadud vara konfiskeerimise (KarS § 831) eelduseks on see, et isik on toime pannud tahtliku süüteo, selle süüteoga on saadud vara, see vara kuulub konfiskeerimisotsuse tegemise ajal toimepanijale või sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kolmandale isikule, konfiskeerimine ei ole süüteo asjaolusid ja isiku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav, vara väärtus ei ole vara hoiu-, võõrandamis- või hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalsel väike ja puudub piisav alus vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise (KarS § 832) tingimuseks on, et seda kohaldatakse KarS-s sätestatud juhtudel ning juhul, kui isik mõistetakse süüdi kuriteos ja konfiskeerida võib osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Karistusõiguslikku konfiskeerimist, sh vara laiendatud konfiskeerimist kohaldatakse KarS-s teatud tingimustel ka kolmandale isikule kuuluva vara suhtes. Mõistes isiku süüdi rahapesus või terrorismi rahastamises, võib kohus kohaldada laiendatud konfiskeerimist (KarS § 394 lg 6, § 237³ lg 3). RahaPTS § 57 lõike 7 alusel võib prokuratuur või Rahapesu Andmebüroo (RAB) halduskohtule esitada taotluse vara riigi omandisse kandmiseks, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RABile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda. Nii süüteo toimepanemise vahendi, kuriteo vahetu objekti kui süüteoga saadud vara konfiskeerimine, sh vara laiendatud konfiskeerimine eeldab süüteos või kuriteos süüdimõistmist. RahaPTSi alusel vara riigi omandisse kandmise eelduseks on tingimus, et ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud kindlaks teha vara legaalset omanikku. Artikli 3 lõike 1 sätestamine on konventsioonis vajalik seetõttu, et mitmed riigid ei oma piisavalt laiaulatuslikku ja efektiivset seadusandlikku regulatsiooni konfiskeerimise rakendamiseks. Konventsiooni seletuskirja kohaselt peavad riigid eelkõige õiguslikult tagama, et kuriteovahendite ja kriminaaltulu konfiskeerimine oleks võimalik ning tagama õiguslike meetmetega ka riikidevahelise koostöö konventsiooni artikli 15 lõikes 2 sätestatud ulatuses. Vara kriminaaltulu väärtuses viitab kohustusele kehtestada meetmed, mis võimaldavad konventsiooniosalistel vara väärtuse hindamise alusel konfiskeerimise määruste täitmist, rahuldades nõudeid muule varale, sh varale, mis on legaalselt soetatud. Konfiskeeritava vara väärtuse hindamise aluseks võetakse seejuures ikkagi ebaseaduslikult saadud tulu. Vastavalt KarS- s sätestatule võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, kui süüteoga saadud vara KarS § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara KarS § 832 tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas. Rahapesu objektiks oleva vara puhul võib kõne alla tulla mõningane kattumine mõistetega vara ja kuriteovahendid, seepärast selgitatakse konventsiooni seletuskirjas, et iga konventsiooniosaline võib valida, mis on tema jaoks enam kohaldatav tingimusel, et igasuguse käesolevas artiklis sätestatud vara konfiskeerimine oleks teostatav. KarS-i järgi võib kohus kohaldada rahapesu vahetuks objektiks olnud vara konfiskeerimist, süüteoga saadud vara konfiskeerimist ja kuriteoga 8 saadud vara laiendatud konfiskeerimist. Terrorismi rahastamise kuriteos süüdimõistmisel võib samuti kohaldada vara laiendatud konfiskeerimist. Konventsiooni seletuskirja kohaselt võib konventsiooniosaline artiklis nimetatud kuriteovahendite konfiskeerimist piirata nende kuriteovahenditega, mis on spetsiaalselt kuriteo toimepanemise otstarbeks kasutusele võetud (kohandatud) või võib välistada konfiskeerimisest sellised kuriteovahendid, mille väärtus ei vasta proportsionaalselt õigusrikkumise raskusastmele. Artikli 3 lõige 2 piirab konventsiooniosaliste võimalust teha deklaratsioon rahapesu ja konventsiooni lisas nimetatud kuritegude välistamiseks. Nimetatud deklaratsiooni tegemise ulatuse määratlemine on oluline artikli 3 lõikes 1 konfiskeerimismeetmete tunnustamise aspektist ja sellisena võtab konventsioon arvesse kõik erinevad eelkuritegude käsitlusviisid. Konventsioon hõlmab konfiskeerimiste osas kõiki kuritegusid hõlmava lähenemisviisi, kui ka loetletud kuritegusid hõlmava lähenemisviisi, samuti teatud karistuste alampiiri hõlmava käsitlusviisi. Konventsiooni lisas on toodud miinimumloetelu kuritegudest, mille suhtes peab saama kohaldada konfiskeerimist ja mida ei saa välistada artikli 3 lõike 2 kohaselt. Konventsiooni lisaks olev õigusrikkumiste loetelu on identne FATFi soovituste sõnastikuga15. Lisas loetletud kuritegude ulatuse määratlemisel võib iga konventsiooniosaline otsustada, kuidas riik nimetatud kuritegusid defineerib ja millistele tunnustele raske kuritegu peab vastama. Eestis on süüteoga saadud vara konfiskeerimine ette nähtud iga süüteo, s.t kõikide kuritegude ja väärtegude puhul. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine on aga võimalik vaid nn konkreetsesse kuritegude kataloogi kuuluvate kuritegude puhul. Kehtiva KarS § 832 lõike 1 kohaselt võib kohus, mõistes isiku süüdi kuriteos, KarS-is sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Muuhulgas on rahapesualaste ja terrorismi rahastamise süütegude puhul võimalik kohaldada vara laiendatud konfiskeerimist. Kuna Eesti õigus võimaldab nii süüteoga saadud vara kui kuriteo toimepanemise vahendit konfiskeerida iga kuriteo korral, siis ei ole vajalik artikli 3 lõikes 2 sätestatud deklaratsiooni tegemine. Artikli 3 lõige 3 sätestab võimaluse rakendada kohustuslikku konfiskeerimist. Konventsiooni seletuskirjas selgitatakse, et käesoleva sätte puhul ei ole tegemist konventsioonist tuleneva kohustusliku konfiskeerimisega, vaid konventsiooniosaline võib kohaldada teatud juhtudel kohustuslikku konfiskeerimist. Soovitav on sätestada kohustuslik konfiskeerimine teatud raskete kuritegude puhul ning kuritegude puhul, kus ei ole konkreetset kannatanut, kes nõuaks kahju hüvitamist (nt narkokaubandus) või pettuste puhul, kus kannatanute arv ei pruugi olla teada. Eestis on otseselt kuriteoga saadud vara konfiskeerimine kohustuslik iga kuriteo liigi puhul ja lähtutakse põhimõttest, et kuritegude toimepanemine ei tohi ennast ära tasuda. Artikli 3 lõige 4 sätestab võimaluse raskete kuritegude puhul kohaldada pööratud tõendamiskoormust konfiskeeritava vara päritolu või väidetava kriminaaltulu legaalse päritolu 15 Kättesaadav: http://www.fatf-gafi.org/glossary/0,3414,en_32250379_32236930_35433764_1_1_1_1,00.html. 9 tõendamiseks. Millise raske kuriteo puhul pööratud tõendamiskoormust rakendada, seda otsustab iga konventsiooniosaline seadusega. Konventsiooniosalise otsus selles küsimuses ei ole aluseks vastuväidete esitamiseks konventsiooni täitmise kontrollimise protseduuride läbiviimisel. Konventsiooni artikli 53 lõige 4 alusel võib konventsiooniosaline teha reservatsiooni pööratud tõendamiskohustuse rakendamise välistamiseks, osaliseks rakendamiseks või deklareerides viisi, kuidas konventsiooniosaline kavatseb konventsiooni artikli 3 lõiget 4 rakendada. Seetõttu on vajalik teha konventsiooni ratifitseerimisel deklaratsioon selle kohta, et pööratud tõendamiskoormust kohaldatakse vaid vara laiendatud konfiskeerimise puhul. Eesti õiguse kohaselt on laiendatud konfiskeerimine võimalik üksnes juhul, kui vastav eriosa kuriteokoosseis laiendatud konfiskeerimise võimaluse ette näeb. Konventsiooni seletuskirja kohaselt ei tule artikli 3 lõiget 4 tõlgendada kui kohustust juurutada kriminaalmenetluses pööratud tõendamiskoormuse rakendamist kohtualuse süüdimõistmiseks kuriteos. Konventsiooni seletuskirja punktis 72 on viidatud EIK 5.7.2001 otsusele kohtuasjas Phillips vs. Ühendkuningriik (41087/98), kus EIK aktsepteeris ümberpööratud tõendamiskoormust pärast isiku süüdimõistmist läbi viidud konfiskeerimismenetluses, mida ei loetud uue süüdistuse esitamiseks ega uueks kriminaalmenetluseks, vaid karistuse mõistmise etapi osaks. Konventsiooni artikli 6 lõike 2 (süütuse presumptsioon) rikkumist ei leitud põhjusel, et isik oli juba süüdi mõistetud ning konfiskeerimine põhines sel otsusel. Konventsiooni seletuskirjast nähtuvatest Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest järeldub, et kuritegeliku tulu konfiskeerimine ja pööratud tõendamiskoormuse rakendamine ei ole tingimata vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 ja selle konventsiooni esimese protokolli artiklis 1 sätestatuga. KarS-i järgi kohaldatakse pööratud tõendamiskoormust kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise korral ja konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Kuivõrd kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine ei ole obligatoorne, saab kohus igal konkreetsel juhul otsustada, kas laiendatud konfiskeerimise kohaldamine on põhjendatud või mitte. Seejuures hindab kohus, kas esineb asjaolusid, mis annavad alust arvata, et isiku tegelik elatustase või elustandard ei ole vastavuses tema legaalsete sissetulekutega või kas toime pandud kuriteo ja/või varasemate kuritegude olemus on selline, mis võimaldab varalise kasu saamist. Seega peab kohus konkreetsel juhul esinevatest asjaoludest lähtuvalt ise hindama, kas esineb vajadus laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks.16 Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel on võimalik kohaldada ka juriidilisele isikule. Kuriteovahendid ja kuritegelik tulu konfiskeeritakse iga süüteo puhul. Seega on riigisisene õigus konventsiooni käesoleva artikliga, sh konventsiooni lisaga (kuritegude loetelu) kooskõlas. Artikkel 4. Uurimisega seotud ja ajutised meetmed Konventsiooni artikli 4 sätete eesmärk on vähendada riske vara hajutamisel ja mujale kandmisel ning seeläbi tagada vara võimalik konfiskeerimine tulevikus. Selle eesmärgi täitmisel peab konventsiooniosaline suutma tõenäoliselt konfiskeeritava vara kiirelt leida, kindlaks teha ja arestida. 16 Riigikogu XII koosseisu seaduseelnõu 468 SE seletuskiri 10 Eestis on KrMS §-de 1414 ja 142 alusel võimalik arestida vara tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamiseks. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Edasilükkamatutel juhtudel võib vara arestida prokuratuuri määruse alusel. Eeluurimiskohtunikule tuleb vara arestimisest teatada 24 tunni jooksul ning eeluurimiskohtunik otsustab määrusega loa andmise või sellest keeldumise viivitamata, kuid mitte hiljem kui 72 tundi pärast arestimisest teadasaamist. Kui eeluurimiskohtunik keeldub loa andmisest, vabastatakse vara kohe aresti alt. Keskkriminaalpolitseis loodi 2007. aastal eraldi kriminaaltulu tuvastamise üksus, mis kuulus rahapesu andmebüroo kooseisu. 2009. aastal viidi nimetatud talitus üle menetlusbüroo struktuuriüksusesse ja 2011. aasta septembris loodi keskkriminaalpolitseis eraldi kriminaaltulu tuvastamise büroo, mille kriminaaltulu uurijate ülesanne on tuvastada kriminaaltulu ja võtta tarvitusele meetmeid kriminaaltulu konfiskeerimise tagamiseks. Kriminaaltulu tuvastamise büroo tuvastab kriminaaltulu keskkriminaalpolitsei menetluses olevates asjades. Igas prefektuuris on kriminaalbüroo koosseisus kriminaaltulu uurijad, kes tuvastavad kriminaaltulu kriminaalbüroode menetlustes olevates kriminaalasjades ning nõustavad selles osas ka prefektuuri teisi süüteomenetlust läbiviivaid ametnikke. Kõik süüteomenetlust läbiviivad ametnikud vastutavad kriminaaltulu tuvastamise eest nende menetluses olevates süüteoasjades. Lisaks Politsei- ja Piirivalveametile on kriminaaltulu tuvastamise kohustus ka kõigil teistel uurimisasutustel nende menetlustes olevates asjades. RahaPTS § 57 lõike 1 kohaselt võib RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite keskdepositooriumis, liiklusregistris, ehitisregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamist võib RAB põhjendatud kahtluse korral ettekirjutusega piirata selle säilimise tagamiseks kuni 30 kalendripäevaks. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et RAB võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks kõnealuse paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 kalendripäeva võrra juhul, kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei tõenda RABile 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu; vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 57 lõige 6 sätestab täiendavalt ka selle, et kui vara (legaalset) omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Artikkel 5. Külmutamine, arestimine ja konfiskeerimine 11 Konventsiooni artikkel 5 rõhutab vajalike meetmete kohaldamist ka vara suhtes, mis on osaliselt või täies mahus segunenud varaga, mis on omandatud õiguspäraselt, samuti vara suhtes, mis on muudetud või muundatud. KarS § 831 lg 12 reguleeritakse niinimetatud segapäritoluga (intermingled) vara küsimus. Lõikega sätestatakse, et juhul, kui süüteoga saadud vara on segunenud muu varaga, on tegemist osaliselt süüteoga saadud varaga. Osaliselt süüteoga saadud vara loetakse KarS § 831 lõikes 11 sätestatud ulatuses (süüteoga otseselt saadud või säästetud vara ja sellise vara arvel omandatu) süüteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse KarS §-s 84 sätestatud korras KrMS § 142 kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Rahapesu objektiks on rahapesus kasutatav vara ja terrorismi rahastamise objektiks on vara, mida kasutatakse teadvalt terrorismiakti toimepanemise toetamise eesmärgil. Artikkel 6. Külmutatud või arestitud vara haldamine Artikli eesmärk on tagada arestitud vara ja kuriteovahendite kohane haldamine ja säilitamine. Konventsiooni seletuskirja kohaselt on riikidel vabadus otsustada, milline on parim viis varade adekvaatseks haldamiseks. Soovitav on luua haldamise ja säilimise eest vastutav riiklik asutus. Konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 30.07.2004. a määruses nr 26317, viimati muudetud 6.02.2017, mille kohaselt konfiskeeritud vara antakse konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele üle üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. Määruses on sätestatud konfiskeeritud vara valitseja, vara hindamise ja üleandmisega seonduv ning samuti teatud vara suhtes kohaldatav erikord. Ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asjad antakse vastava akti alusel üle Kultuuriministeeriumile ning teatud konfiskeeritud vara suhtes (nt. relvad, narkootilised ained, alkohol, arvutisüsteem) kohaldatakse määruse §-s 8 toodud erikorda. Menetleja poolt asitõendite ja arestitud vara arvele võtmise, hoidmise, üleandmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara hindamise, võõrandamise ja hävitamise kohta kohaldatakse eelnimetatud Vabariigi Valitsuse korda, mille kohaselt tuleb arestitud vara hoida viisil, mis tagab vara säilimise. Kui kriminaalasi antakse ühelt menetlejalt teisele, antakse koos toimikuga üle asitõendid üksnes siis, kui vastuvõttev menetleja peab seda vajalikuks. Hävitamisele kuuluva asitõendi hävitab vastavalt uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja juhi või tema volitatud ametniku või kohtu esimehe moodustatud asitõendi hävitamise komisjon. Komisjon peab olema vähemalt kaheliikmeline. Komisjon võib olla moodustatud ka alaliselt. Asitõendi hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse asitõendi hävitaja, eseme või aine nimetus, kogus, viide otsusele, mille alusel esemed üle antakse, hävitamise viis, aeg ja koht. Asitõendi hävitamise akt koostatakse digitaalselt või kahes pabereksemplaris, millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikule ja teine jääb akti koostanud asutusele. Akti 17 Avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/118052011009?leiaKehtiv, RT I, 18.05.2011, 9. 12 kinnitavad allkirjaga asitõendi hävitaja ja hävitamise juures viibinud ametnikud. Asitõendi hävitamisega seonduvad kulud kannab asitõendi hävitamist korraldanud uurimisasutus, kohtuväline menetleja või kohus. Konfiskeerimisel läheb vara üldjuhul riigi omandisse ning on käsitatav riigivarana (KarS § 85 lg 1). Riigivara valitsetakse riigivaraseaduse alusel. Kui teistes seadustes on eriregulatsioon, kohaldatakse riigivaraseadust eriseaduses sätestatut arvestades (RVS § 1 lg 1 ja § 2 lg 3). Vara hävitamise regulatsioon on ette nähtud ka riigivaraseaduses. Kui konkreetse vara hävitamisele või müümisele tulenevad eriseadusest teistsugused nõuded, kohaldatakse eriseadust. Ette on nähtud üksnes konfiskeeritud vara raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestamise õigus (lisaks KrMS § 4211 lg-s 3 sätestatud volitusnormile nimetatud vara üleandmiseks). Arestitud vara säilimist tagab KrMS § 142 lg 7, mis näeb ette, et arestitud vara võetakse ära või antakse vastutavale hoiule. Vara antakse vastutavale hoiule hoiulepingu alusel. Vara hoidja tagab vara säilimise ning teda hoiatatakse, et vara loata kasutamine, käsutamine või selle tahtlik kahjustamine toob kaasa kriminaalkaristuse. KrMS § 125 lg 3 näeb ette, et asitõendi hoidja tagab asitõendi puutumatuse ja säilimise. Sama paragrahvi lg 5 näeb ette, et kui asitõendiks on dokument, mida selle omanikul on edaspidi vaja majandus- või ametitegevuses või muul olulisel põhjusel, teeb menetleja sellest omanikule koopia. Koopia vastavust originaalile kinnitab menetleja oma allkirjaga koopial. Artikkel 7. Uurimispädevus ja uurimismeetodid Artikli 7 lõige 1 vastab EN 1990. aasta konventsiooni artikli 4 lõikele 1 ja kannab samasugust eesmärki nagu artiklid 3 ja 4. Pangasaladus ei tohi olla takistuseks uurimise läbiviimisel riigi seadusandluse järgi, samuti peab olema tagatud ajutiste meetmete kasutuselevõtmine EN-i liikmesriikides. Rahvusvahelise koostöö raames pangasaladusena käsitletava informatsiooni väljastamiseks võib konventsiooniosaline taotleda, et informatsiooni väljastamise kohustuse kinnitaks kohus, uurimisorgan või prokuratuur või muu asutus vastavalt konventsiooni artikli 28 lõikele 7. Võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga, on artikli 7 lõikel 2 uus sõnastus. Konventsiooni lõike 1 eesmärgiks on tagada kooskõlas konventsiooni artiklitega 17—19 riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelise koostöö toimimine, mis hõlmaks taotluste rahuldamist pangakonto, sooritatud ülekannete ja ülekannete kohta kontrolli teostamise osas. Lõike 2 kohaselt on konventsiooniosalisel kohustus võtta kasutusele meetmed, mis võimaldavad jälgida määratletud perioodil ühe või mitme kindlakstehtud konto kaudu teostatavaid pangatehinguid, samuti tagada, et pangad ei avalda pangakliendile fakti, et nimetatud informatsiooni on küsitud või välja selgitatud või et toimub uurimine. RahaPTS §-s 51 on sätestatud teataja konfidentsiaalsuskohustuse nõue. RahaPTS § 51 lõike 1 kohaselt on kohustatud isikul, juriidiliseks isikuks oleva kohustatud isiku struktuuriüksusel, juhtorgani liikmel ja töötajal keelatud teavitada isikut tema kohta RABile tehtud teatest, sellise teate esitamise plaanist või esitamise toimumisest ning RABi ettekirjutusest tehingu peatamiseks, vara käsutuspiirangu seadmisest, täiendava teabe saamiseks või kriminaalmenetluse alustamisest (inglise keeles nimetatakse sellist teavitamist „tipping off“). Kohustatud isik võib teavitada isikut 13 tema kohta tehtud RABi seatud konto käsutamise või muust piirangust pärast sellekohase ettekirjutuse täitmist. Säte on kooskõlas FATF-i soovitusega nr 21 ning rahapesu tõkestamise direktiividega (EL) 2015/849 ja (EL) 2018/843. RahaPTS § 93 käsitleb keelu rikkumist väärteona, mille eest võidakse süüdlast karistada nii rahatrahvi kui ka arestiga. RahaPTS § 51 lõike 2 p 4 alusel kohaldatakse eelkäsitletud reeglit ka kolmandale isikule teabe andmise kohta. Lõikes 3 on sätestatud erandid, millal on lubatud kolmandale isikule rahapesu ja terrorikuritegude rahastamise tõkestamise kohta teabe edastamine. Üldreeglina on teatamine lubatud vaid pädevale ametiasutusele, s.t RABile. Lõike 3 punktides antud loetelu, kellele võib teavet edastada, on ammendav. Teabevahetus ei ole lubatud mitte kõikide kohustatud subjektide vahel, vaid teabe edastamisel tuleb arvestada isikuandmete kaitse alaseid õigusnorme. Üldreeglina on ilma andmesubjekti nõusolekuta kolmandale isikule teabe edastamine keelatud. Kohustatud isikul on lubatud teatamine konsolideerimisgrupi või finantskonglomeraadi (kindlustustegevuse seaduse § 187 ja 188 tähenduses) siseselt, kui samadele isikutele kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Teavet on lubatud vahetada kohustatud isikute vahel, kui teave konkreetse rahapesu või terrorismi rahastamise põhjendatud kahtlusega tehingust on puutumuses mitme kohustatud isikuga, kes tegutsevad samal majandus- või kutsealal. Lõige 4 kehtestab imperatiivse reegli, et vahetatud teavet võib kasutada ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidel. Muudel eesmärkidel on lõike 3 alusel saadud teabe vahetamine keelatud. KrMS § 214 sätestab kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused. Andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära ei soodusta kuritegevust, raskenda kuriteo avastamist, ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve, ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust, ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti eriliiki isikuandmete avaldamise puhul. Konventsiooni artiklis 7 nimetatud erimeetodite eesmärgiks on koguda piisavalt informatsiooni võimaliku kuritegeliku tegevuse kindlakstegemiseks. Seega ohustab andmete küsimise ja kogumise, samuti pangatehingute jälgimise ilmsikstulemine tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses, mistõttu seataks ohtu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine. Meetmed, mis toovad kaasa isiku põhiõiguste riive, peavad olema proportsionaalsed. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 kohaselt tohivad ametiisikud sekkuda isiku perekonna- ja eraellu vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 88 lõige 3 sätestab õiguse avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandale isikule, kui krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada pangasaladust tuleneb samas paragrahvis sätestatust või klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku või pangasaladuse avaldamine on vajalik kliendi osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või kliendi taotluse alusel algatatud lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks. Sama paragrahvi lõige 41 näeb ette kohustuse avaldada pangasaladus Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja Finantsinspektsiooni kaudu välisriigi finantsjärelevalve asutusele, samuti Euroopa Keskpangale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas väärteomenetluse või muu sellesarnase menetluse läbiviimiseks. KAS § 88 lõige 42 punkt 1 näeb krediidiasutusele ette õiguse avaldada ja kohustuse seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust 14 sisaldavaid andmeid RABile ja Kaitsepolitseiametile RahaPTSis ja RSansSis ettenähtud juhtudel ja ulatuses. RahaPTS § 60 lõike 2 kohaselt on RAB kohustatud rahapesu, terrorismi rahastamise ning nendega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokurörile, uurimisasutusele ja kohtule. Lõike 3 järgi edastatakse RABis registreeritud andmeid ainult kohtueelset menetlust teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule kirjaliku taotluse alusel seoses kriminaalmenetlusega või RABi algatusel, kui see on vajalik rahapesu, terrorismi rahastamise ning nendega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks. Artikli 7 lõike 2 eesmärk on teha riikidele kohustuslikuks võtta riiklikul tasandil kasutusele meetmed ja kindlad protseduurireeglid, mis võimaldaksid ettenägematutel juhtudel kindlaks teha teatud tegelike kasusaajate igat liiki kontod ükskõik millises pangas ning nimetatud kontoga seotud informatsiooni. Kohustuse täitmiseks piisavate meetmete ja protseduurireeglite kehtestamise üle otsustavad riigid ise ning konventsioon ei kehtesta riikidele kohustust luua keskset pankade kontode registrit. Artikli 7 lõike 2 punkt b sätestab riikidele ka kohustuse pangakontoga seotud informatsiooni koguda ja järelevalvet teostada. Vastav kohustus on tagatud RahaPTS §-ga 47, millega nõutakse kõiki kohustatud isikuid (sealhulgas krediidi- ja finantseerimisasutusi) koguma ja säilitama kõiki tehinguandmeid (mis tahes teabekandjal) ja ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente vähemalt viis aastat tehingu tegemisest või ärisuhte loomisest. Andmete säilitamise aeg on kooskõlas FATFi nõuetega. Kohustatud isik peab säilitama andmeid viisil, mis võimaldab ammendavalt ja viivitamata RABile, uurimisasutustele või kohtu päringutele vastata. Konventsiooni seletuskirja kohaselt kaaluti konventsiooni väljatöötamisel kohustuse laiendamist lisaks pankades avatud kontodele ka teistes finantseerimisasutustes avatud kontodele, kes pakuvad muid finantsteenuseid, nt väärtpaberikontod, ning kus võetakse kliendi nimel täitmiseks tehinguid, misläbi võib samuti toimuda rahapesu. Konventsiooni väljatöötamisel leiti, et käesoleva artikli sätete kohaldamine on kohustuslik siiski ainult pankades avatud kontode suhtes ning riiklikul tasandil võib sellist kohustust rakendada ka teistele finantseerimisasutustele. Iga konventsiooniosaline määrab ise selliste sätete tõlgendamise küsimuse, finantsteenuste loetelu ja kontod, mida antud regulatsioon peaks hõlmama. Artikli 7 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks kasutusele võetavad meetmed peavad tagama ka konventsiooni uurimisabi sätete kohaldamise (IV peatüki 2. osa). Kuigi konventsioon otseselt ei kohusta konventsiooniosalisi looma pangakontode keskset registrit, tuleb kaaluda sellise registri vajalikkust konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks eelkõige parema rahvusvahelise koostöö tagamiseks pädevate ametiasutuste vahel, sealhulgas kontode olemasolu kiireks tuvastamiseks. Euroopa Liidus on toimumas aktiivsed arengud tõhustamaks rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust ning kriminaaltulu tuvastamise efektiivsust. Ühtlasi on selles kontekstis vajalik tagada parem rahvusvaheline koostöö pädevate ametiasutuste vahel ning kiirem juurdepääs finantsinformatsioonile. Nii Euroopa Liidu rahapesu andmebüroode platvorm (EU FIU Platform) kui ka Euroopa Liidu kriminaaltulu tuvastamise üksuste platvorm 15 (EU ARO Platform)18 on rõhutanud kontode keskse registri loomise vajalikkust spetsiaalsetes töögruppides ja raportites. Rahapesu tõkestamise direktiivi (EL) 2018/843 artikli 32a kohaselt pidid liikmesriigid looma hiljemalt 10. septembriks 2020 automatiseeritud keskmehhanismid, et võimaldada panga- ja maksekontode ning hoiulaegaste omanike tuvastamist. RahaPTS § 81 näeb krediidi- ja finantseerimisasutustele ette maksekonto teabe automatiseeritud edastamise kohustuslikkuse. Registrite ja Infosüsteemide Keskus arendas täitemenetluse seadustiku § 631 alusel täitemenetlusregistri ja krediidiasutuse infosüsteemi vahel loodavat elektroonilise arestimissüsteemi (E-arest), mille eesmärgiks on tagada võlgniku konto ja selle arestimise kohta elektrooniliselt info edastamine krediidiasutusele ning võimaldada päringute tegemist konto olemasolu ja saldo kohta, võimaldamaks kohtutäituritel näha ja arestida erinevates pankades asuvaid võlgnike kontosid ja tuvastada, kui võlgnik on mõnes uue pangas konto avanud. Kehtivas õiguses tuleneb e-aresti süsteemi õiguslik alus täitemenetluse seadustikust ning on mõeldud kasutamiseks täitemenetluses. Süsteem on disainitud andmeid vahetava keskkonnana. Täitemenetluse väliste andmete seaduslikuks vahetamiseks laiendati süsteemi kasutusala kohtutäiturimäärustikule19 ja viidi läbi vastavad arendused nii krediidiasutuste kui ka uurimisasutuste süsteemides ja protseduurides. Konventsiooni artikli 7 lõike 2 punkti c nimetatud meetme kohaldamisest (määratletud perioodil ühe või mitme kindlaks tehtud konto kaudu teostatavate pangatehingute jälgimine) on konventsiooniosalisel õigus täielikult või osaliselt keelduda vastavalt konventsiooni artikli 53 lõikele 2. Samuti on artikli 53 lõike 3 kohaselt võimalik deklareerida viisi, kuidas konventsiooniosaline artiklit 19 (taotlused pangatehingute jälgimiseks) rakendama hakkab. Eesti peab nimetatud meetme kohaldamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ühe meetmena vajalikuks. Täpsem selgitus pangakontodel toimuva jälgimiseks on toodud artikli 19 juures. Konventsiooni artikli 7 lõige 3 vastab EN 1990. aasta konventsiooni artikli 4 lõikele 2. Artikli eesmärk on riike teavitada uutest uurimismeetoditest, mis on osades riikides tavakasutuses, kuid ei rakendata sugugi veel kõikides riikides. Konventsiooni seletuskirja kohaselt soovitab säte tungivalt riikidel uute uurimismeetodite kasutuselevõtmist, mis paljudes riikides on osutunud edukaks võitluses tõsiste kuritegudega. Uue tehnoloogia ja erimetoodika kasutuselevõtmist saab rakendada rahvusvahelise koostöö lihtsustamiseks kooskõlas konventsiooni artikli 15 lõikega 3 ja artikliga 16. Konventsiooni seletuskirja kohaselt on jälgimine uurimismeetod, mida viivad läbi õiguskaitseorganid ja mis hõlmab salajast pealtkuulamiseta isikute liikumise jälgimist. 18 ARO Platform Sub Working Group Draft Interim Report on Centralized Bank Account Registers, Hague 15.11.2011 19 Elektrooniline arestimissüsteem on täitemenetlusregistri, maksukohustuslaste registri ja krediidiasutuse infosüsteemi vaheline infokanal, mille eesmärk on tagada võlgniku konto arestimise ja arestide haldamisega seotud toimingute kohta elektrooniliselt taotluse edastamine krediidiasutusele, võimaldada päringute tegemist krediidiasutuse valduses olevate andmete kohta ning tagada osapoolte tahteavalduste viivitamatu ja turvaline edastamine. Samuti võimaldab elektrooniline arestimissüsteem krediidiasutusel teha isikule konto avamise korral päringuid konto arestide olemasolu kohta. 16 Eestis on jälitustoimingute regulatsioon koondatud KrMS-i 31. peatükki. Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest (KrMS § 1261 lg 1). KrMS § 1262 lg 1 punktide 1 ja 4 kohaselt võivad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla teha jälitustoimingu mh vajaduse alusel koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil (punkt 1) ja vajaduse alusel koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta (punkt 4). Sama paragrahvi lõige 2 hõlmab ka rahapesu (KarS § 394) kuriteona, mille puhul võib jälitusasutus KrMS § 1262 lg 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel jälitustoimingu teha – jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult. Samuti võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet KrMS § 1262 lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel vaadata varjatult läbi postisaadetist, vaadata või kuulata salaja pealt teavet ja kasutada politseiagenti. Telekommunikatsioonivahendite salajane pealtkuulamine, mis on defineeritud EN arvutikuritegevusvastases konventsioonis (ETS No 185)20, viitab traditsioonilistele telekommunikatsioonidele (elektroonilistele sidevõrkudele). Sellisteks sidevõrkudeks võivad olla kaabelside (sh optiline ja kaablita ühendus), süsteemidevaheline ühendus juhtmevaba ühendusega, sh mobiilsidesüsteemid, laineedastussüsteemid, samuti mobiilne kommunikatsioon spetsiaalse satelliitvõrgu kaudu. Arvutivõrk võib olla nii sisseehitatud kaablitaristu kui ka kaablita ühendus virtuaalse võrgu näol. Telekommunikatsiooni ja arvutikommunikatsiooni eristamine ja nende taristute vahel vahe tegemine on raskendatud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogiate ühtivuse tõttu. Arvutisüsteemidele ligipääs õiguskaitseorganitele on sätestatud EN arvutikuritegevusvastases konventsioonis kahel viisil: riigi territooriumil arvutisüsteemi kaudu liiklusandmete registreerimiseks reaalajas ning sisuandmete pealtkuulamiseks. EN arvutikuritegevusvastases konventsioonis sätestatud pädevus on otseselt seotud käesoleva konventsiooni käesoleva artikliga, kus antakse volitused ja kohaldatakse vastavaid meetmeid: EN arvutikuritegevusvastase konventsioonis kuriteona määratletud teo suhtes; arvutisüsteemi abil toimepandud muude kuritegude (sh rahapesu ja terrorismi rahastamine) suhtes ja kuriteo (sh rahapesu ja terrorismi rahastamine) kohta elektrooniliste tõendite kogumise suhtes. Konventsioon kindlustab, et tõendeid, mis on kogutud elektroonilisel kujul ükskõik millise kuriteo kohta, saab hankida ja koguda EN arvutikuritegevusvastases konventsioonis sätestatud meetmete ja pädevuse ulatuses. Konventsioon sätestab seega nii elektroonselt kui ka mitteelektroonselt teabe hankimiseks samaväärsed võimalused. Artikkel 8. Õiguskaitsevahendid Konventsiooni artikkel 8 ei ole muutunud võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et huvitatud isikutena käsitatakse põhimõtteliselt kõiki isikuid, kelle varalisi õigusi on kahjustatud seoses täiendavate meetmete rakendamisega ja konfiskeerimisega. Sellised nõuded on suunatud peamiselt juhtumitele, kus huvitatud isiku süütus või hea usu (bona fide) printsiip on väljasool kahtlust või kui seda eeldatakse. Kuni selle ajani, mil ei ole tehtud lõplikku konfiskeerimise otsust süüdistava vara suhtes, võib ka süüdistav olla huvitatud isikuks. Konventsiooni kohaselt konventsiooniosalise poolt rakendatavad õiguslikud meetmed peavad tagama efektiivse õigusliku kaitse huvitatud kolmandale osapoolele, s.t kui 20 Avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/13246673 , jõustunud Eesti suhtes 01.07.2004. 17 huvitatud isikud on teada, ametlikku nõuetekohast ja õigeaegset informeerimist kasutusele võetud meetmete vaidlustamise kohta. Vaidlustamine peab olema võimalik ka juhul, kui konfiskeerimise määrus on jõustunud ja huvitatud isikul ei olnud varem võimalik meetmete osas vaidlust esitada. Sellisel juhul peab olema õiguslikult tagatud, et isikut kuulatakse kohtus ning tal on õigus esindajale, õigus esitada tõendeid ja kutsuda tunnistajaid ning nõuda kohtuotsuse uuesti läbivaatamist. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustes on juhitud tähelepanu eelkõige sellele, et kolmandate isikute õigused ja nende kaitse peavad tagama eelkõige just menetlusnormid. Näiteks leidis kohus kohtuotsuses Silickiené vs Leedu, 10.04.2012 (20496/02), et pereliikmelt kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimine ei ole vastuolus konventsiooni põhimõtetega siis, kui pereliige sai oma õiguste eest kohtus seista. Miinimumnõuded õigusele kaitsja osas kindlustab EN inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon21. Eesti õiguskorras on nii kahtlustataval kui süüdistataval õigus esitada kaebusi, sh ka arestimise ja konfiskeerimise määruste peale (KrMS § 34 lõige 1 p 8 näeb ette kahtlustatava õiguse esitada taotlusi ja kaebusi, KrMS § 35 lg 2 laiendab kahtlustatava õigused ka süüdistatavale). Kui kriminaalmenetluses otsustatakse kolmanda isiku vara konfiskeerimine, on kolmandal isikul KrMS § 34 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud kahtlustatava õigused, arvestades konfiskeerimise erisustega (KrMS § 40² lg 2). Ka kolmandal isikul on õigus esitada taotlusi ja kaebusi, teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest, teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu, olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel. Kolmandale isikule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ette nähtud alustel ja korras (KrMS § 41 lg 3). Konfiskeerimismääruse peale võib kolmas isik esitada määruskaebuse KrMS 15. peatükis sätestatud korras ning määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtumääruse võib edasi kaevata kõrgema astme kohtusse (KrMS § 40310 ). Siiski on konfiskeerimise nn erimenetluse läbiviimine pigem erand. Üldreeglina saab kolmas isik vaidlustada konfiskeerimisotsuse apellatsiooni korras, samuti on tal õigus osaleda menetluses. Kolmandal isikul on ühtlasi ka õigus vaidlustada arestimise määrus. Kui konfiskeerimisotsuse adressaati ei olnud menetlusse kaasatud, esineb teistmise alus (KrMS § 366 punkt 10). Lisaks on kolmandal isikul võimalik nõuda hilisemat kahju hüvitamist (vt KarS § 85 lg 2, samuti nt RKKKm nr 3-18-400, p-d 8-9). RahaPTS § 57 lõige 10 näeb ette, et kui vara legaalne päritolu rahapesu kahtluse korral või vara mitteseotus terrorismi rahastamisega terrorismi rahastamise kahtluse korral leiab tõendamist enne samas paragrahvis nimetatud tähtaja möödumist, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud viivitamata lõpetama. Artikkel 9. Rahapesukuriteod Konventsiooni artikli 9 lõige 1 vastab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsioonile22 (edaspidi ÜRO 1988. aasta konventsioon). Siiski konventsiooni sõnastus erineb pisut ÜRO 1988. aasta konventsiooni sõnastusest, mis sätestas ka õigusrikkumises osalemise teel saadud vara omamise, samuti erineb käesolev konventsioon eelkuritegude poolest. EN 1990. aasta konventsioon ja käesolev konventsioon ei piira kriminaaltulu vaid narkokuritegudest tuleneva tuluga. Juba EN 1990. aasta konventsiooni väljatöötamisel ei peetud oluliseks sätestada, et riigid ei piiraks nimetatud konventsiooni kohaldamise ulatust ÜRO 1988. aasta konventsiooniga. 21 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654, jõustunud Eesti suhtes 16.04.1996. 22 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/78195, jõustunud Eesti suhtes 10.10.2000. 18 Konventsiooni artikkel 9 sätestab kohustuse kriminaliseerida rahapesu. Riik on kohustatud kriminaliseerima lõikes 1 kirjeldatud teod ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi põhiõiguslike printsiipidega. Konventsiooni seletuskirjas rõhutatakse, et kohustuslikuks ei saa muuta välisriigi kohtulahendi täitmist või süüdistuse esitamist, kui see on vastuolus selle riigi põhiseadusega või selle riigi õiguse põhimõtetega. Selliste riigi põhiõiguste ja printsiipide järgmine, mis on aluseks riigi seadusandlusele, kaalub üles riigile pandud kohustuse täita välisriigi kohtu otsust. Õigusabipalve saanud riigi pädevate asutuste ülesanne on kindlustada, et seda tingimust praktikas täidetaks. Selline õigusabipalve täitmisest keeldumise alus võtab arvesse erinevate riikide seaduste mitteühildumise juhtumeid üldiselt ning konventsioon ei nimeta konkreetseid juhtusid. RahaPTS § 4 sätestab rahapesukuriteo mõiste. Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine. Rahapesu on ka eelnimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine. Artikli 9 lõike 1 punktid a, b ja c sätestavad otsese tahtlusega toimepandava rahapesukuriteo miinimumtunnused. Artikli 9 lõige 1 punkt d sätestab aga, et selle artikliga kooskõlas peab olema hõlmatud muuhulgas ka kuriteo ettevalmistamine, kuriteole kihutamine ning kurjategija nõustamine. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 4 sätestatud rahapesu mõiste KarS-i üldosaga koosmõjus aga ei pruugi nimetatud artikli 9 lõike 1 punktis d kirjeldatud elemente täita. Olukordade katmiseks, kus isik üritab tahtlikult kallutada teist isikut tahtlikule kuriteole, annab nõusoleku kuriteo toimepanemiseks või lepib teise isikuga kokku kuriteo kaastäideviimises, samas aga ei ole tegu veel jõudnud katse staadiumini (ehk tegemist on sisuliselt kuriteo ettevalmistamisega), on kriminaliseeritud rahapesu kokkulepe (KarS § 3941). Artikli 9 lõike 2 erand ei sisaldu ÜRO 1988. aasta konventsioonis. Lõige 2 võtab arvesse, et mõnede riikide karistusõiguse põhiprintsiipide kohaselt isik, kes pani toime eelkuriteo, ei pane kriminaaltulu pestes toime eelkuriteole järgnevat kuritegu, s.t. artikli 9 lõikes 1 nimetatud tegusid (rahapesukuriteod) ei peeta kuritegudeks kui need paneb toime eelkuriteo toimepanija ise. Eestis on rahapesu karistatav ka juhul, kui selle paneb toime eelkuriteo toimepanija ise ehk nn self- laundering on samuti karistatav ja selles osas erandit ei tehta. Artikli 9 lõige 3 käsitleb tahet (ladina keeles mens rea). Rahapesu kuriteo koosseisu mens rea elemendi lisamine võib olla väga keeruline, kuna kohtud tavaliselt nõuavad (või neilt oodatakse nõudvat) väidetavate rahapesijate kõrgetasemelisi teadmisi kriminaaltulu päritolu kohta. Konventsiooni kohaselt võib konventsiooniosaline määratleda kuritegudena lõikes 1 nimetatud teod (rahapesukuriteod) juhul, kui kurjategija kahtlustas, et vara on kriminaaltulu või oleks pidanud eeldama, et vara on kriminaaltulu. Konventsiooni seletuskiri täpsustab, et juhul kui tegemist on kahtlusega, siis eeldatakse vähem subjektiivseid isiklikke omadusi ja see hõlmab juhtusid, kus isikuid, kes saades kriminaaltulu, vähemalt kahtlustavad, et vara võib olla omandatud kuritegelikul teel, kuid ei oma selle kohta kindlat teadmist. Lõike 3 punkt b viitab hooletule käitumisele, mille 19 puhul kohus peaks objektiivselt hindama tõendeid ja välja selgitama, kas isik oleks pidanud eeldama, et vara on kriminaaltulu, olenemata sellest, kas ta tegelikult sellele mõtles või mitte. Lõige 3 kriminaliseerib tegusid, mis ei ole määratletud ÜRO 1988. aasta konventsioonis ja on valikuline. KarSi järgi on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui KarS ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. Tegu on tahtlik ka siis, kui see vastab süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust. Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Rahapesu on karistatav vaid tahtliku teo eest. Erandina võib konventsiooniosaline ette näha karistamise teo toimepanemisel ettevaatamatusest. Vastavalt lõikele 4 võib konventsiooniosaline teha deklaratsiooni rahapesu eelkuritegude kohta. Konventsioon kohustab konventsiooniosalisi eelkuritegudena käsitama vähemalt neid kuritegusid, mis on nimetatud konventsiooni lisas ja järgib seega FATFi soovitust. Deklaratsiooni tegemine nimekirjas toodud eelkuriteo välistamise kohta ei ole lubatud. Küll aga võivad konventsiooniosalised teha deklaratsiooni vastavalt sellele, millise eelkuritegude käsitluse konventsiooniosaline on valinud: kõiki kuritegusid hõlmava, konventsioonis kindlaks määratud kuritegude või karistuse piirmäära käsitluse. Eestis kohaldatakse rahapesu eelkuritegude suhtes kõiki kuritegusid hõlmavat käsitlust ning deklaratsiooni eelkuritegude välistamiseks tegema ei pea. Võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga on lõiked 5 ja 6 uued sätted. Lõikes 5 sätestatakse, et rahapesus süüdimõistmise eelduseks ei ole varasem või samaaegne süüdimõistmine eelkuriteos. Sellest võib järeldada, et puudub ka vajadus tuvastada eelkuriteo toimepanija. Ka RahaPTS seostab rahapesus kasutatavat vara kuritegeliku tegevusega, kuid ei nõua kindla kuriteo tuvastamist. Vastavalt lõikele 6 peab konventsiooniosaline tagama, et rahapesus süüdimõistmine oleks võimalik, kui on tõendatud, et kriminaaltulu on saadud eelkuriteost, ilma et eelkuritegu oleks vaja täpselt määratleda. Seega konventsiooni kohaselt piisab, kui näidatakse vara seotus võimaliku kuritegeliku tegevusega ilma, et oleks vaja näidata, millisest konkreetsest kuriteost see pärit on. Konventsiooni käesoleva artikli lõigete 5 ja 6 täitmiseks on RahaPTS-i täiendatud sätetega, millega teadmist või eesmärki võib järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal. Rahapesuga on tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. Kehtivas Eesti karistusõiguses on karistatav kuriteos osalemine ja sellele kaasaaitamine, samuti rahapesu kokkulepe. Artikkel 10. Juriidilise isiku vastutus Kaasaegne rahvusvaheline suundumus toetab kuritegude toimepanemisel ka juriidilise isiku vastutust. Ilmselgelt on rahapesu ja terrorismi rahastamise keeld väheefektiivne, kui puuduvad selle rikkumisega kaasnevad adekvaatsed sanktsioonid. 20 Juriidilised isikud osalevad rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemides, kuid praktika paljastab, et äriühingu huvides tegutseva füüsilise isiku karistamine on problemaatiline. Juriidilise isiku organisatsioonilise ülesehituse keerukuse tõttu on tihtipeale võimatu kindlaks teha vastutav füüsiline isik. Konventsiooni seletuskirja kohaselt kipuvad juriidilised isikud vastutust vältima just läbi kollektiivse otsustamisprotsessi ning rahapesu ja terrorismi rahastamine jätkub sageli ka pärast füüsiliste vastutavate isikute, nt juhatuse liikmete karistamist, kuna äriühingu tegevust ei mõjuta üksikisikule määratud karistused. Lõige 1 ei määratle täpselt juriidilise isiku vastutuse tüüpi. Rahapesukuriteos vastutusele võtmine võib olla konventsiooniosalise äranägemisel nii tsiviil-, haldus- kui kriminaalkorras, eeldusel, et määratav karistus on efektiivne, proportsionaalne ja hoiatav. Juriidilisi isikuid peab saama vastutusele võtta, kui on täidetud lõikes 1 nimetatud kolm tingimust. Esiteks – peab olema toime pandud rahapesu või terrorismi rahastamise kuritegu, teiseks – kuritegu peab olema toime pandud juriidilise isiku huvides ning kolmandaks – vastutusele võetav isik peab olema juhtival kohal töötav isik, s.o isik, kellel on juriidilise isiku esindamise õigus, juriidilise isiku nimel otsuste tegemise õigus või juriidilises isikus kontrolli teostamise õigus, samuti, kui selline füüsiline isik on kaasosaliseks või kihutajaks. Lõige 2 laiendab selgesõnaliselt juriidilise isiku vastutust ka lepingulistes suhetes. Konventsiooniosaline peab tagama, et juriidilise isiku vastutusele võtmine peab olema võimalik ka juhul, kui kuriteo paneb toime juriidilise isiku volitatud isik. Lõige 3 täpsustab, et juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista füüsilise isiku vastusele võtmist ning sanktsioone peab saama kohaldada ka üheaegselt. Kuigi rahalise karistuse määramise võimalus on eraldi märgitud, võib konventsiooniosaline proportsionaalselt rikkumise raskusastmele määrata ka teistsuguseid karistusi. Rahapesu eest karistatakse nii füüsilist kui ka juriidilist isikut (KarS § 394). Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides (KarS § 14). Seadus ei välista mõlema isiku vastutust. Eesti õigus vastab konventsiooni käesoleva artikli nõuetele. Artikkel 11. Varasemad otsused Isikud võivad olla süüdi mõistetud enam kui ühes riigis. Mitmetes riikides määratakse eelneva karistuse olemasolu korral rangem karistus. Rahvusvaheliselt puudub ühine seisukoht retsidiivsuse põhimõtte kohaldamiseks ning asjaolu, et välisriigi kohtu otsuseid ei esitata oma riigi kohtule, raskendab põhimõtte kohaldamist veelgi. Konventsiooni seletuskirja kohaselt peaksid konventsiooniosalised võtma arvesse välisriigi süüdimõistvaid kohtuotsuseid rangema karistuse määramisel. Siiski ei kohusta käesolev artikkel prokuratuuri ega kohtuid rakendama meetmeid isiku eelnevate välisriigis toimepandud kuritegude süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu kindlakstegemiseks. Vastavalt kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni23 artiklile 13 võib õigusasutus taotleda väljavõtteid protokollidest ja nendega seotud kriminaalasjas vajaliku informatsiooni edastamist. Sätte 23 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/78636 , jõustunud Eesti suhtes 27.07.1997 21 rakendamine ning isiku kohta tehtud varasemate karistuste arvestamine on võimalik üksnes siis, kui vastav info isiku süüdimõistmise kohta on Eestile edastatud. 2. osa – Rahapesu Andmebüroo (RAB) ja kuritegude ärahoidmine Artikkel 12. Rahapesu Andmebüroo (RAB) Artikkel 12 tutvustab rahapesu andmebüroo kontseptsiooni ja rõhutab asutuse kriitiliselt tähtsat rolli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Lõike 1 kohaselt on konventsiooniosaline kohustatud asutama rahapesu andmebüroo vastavalt konventsioonis sätestatule, mis omakorda vastab Egmont Groupi24 väljatöötatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud rahapesu andmebüroo definitsioonile. Rahapesu andmebüroo õigeaegne finants-, haldus- ja korrakaitseinformatsioonile juurdepääs on konventsioonis kõrge tähtsusega ja tagab rahapesu andmebüroo ülesannete täitmise efektiivselt. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et kuigi säte on sõnastatud kohustuslikuna, jätab see konventsiooniosalisele õiguse oma äranägemise järgi võimaldada kas otsest või kaudset juurdepääsu nimetatud informatsioonile. Konventsiooniosalise rahapesu andmebüroo, õiguskaitse- ja järelevalveorganid peavad rahapesu tõkestamisel ja terrorismi rahastamise tõkestamisel tegema riigisiseselt igakülgset koostööd. RahaPTSi § 53 reguleerib RABi tegutsemise aluseid. Rahapesu andmebüroo loodi 1. juulil 1999. a Politseiameti kriminaalosakonna talitusena. Alates 1. jaanuarist 2004. a oli rahapesu andmebrüoo Keskkriminaalpolitsei iseseisev struktuuriüksus ja alates 1 jaanuarist 2010. a sai rahapesu andmebüroo iseseisvaks Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuseks. Alates 1. jaanuarist 2021. a kujundati rahapesu andmebüroo Rahandusministeeriumi valitsemisala iseseisvaks valitsusasutuseks. RAB on keskne riigisisene üksus, mis vastutab võimaliku rahapesu või terrorismi rahastamisega seonduva teabe vastuvõtmise, analüüsi ja selle edastamise eest uurimisorganitele, teostab järelevalvet kohustatud subjektide tegevuse üle ja rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise üle. Nii RahaPTSis kui muudes seadustes (näiteks tolliseadus) on tagatud RABile tema funktsioonide nõuetekohaseks täitmiseks juurdepääs vajalikule, sealhulgas finantsinformatsioonile. Artikkel 13. Meetmed rahapesu ärahoidmiseks Konventsioonis viidatakse FATFi soovitustele eesmärgiga kindlustada konventsiooni sätete ühtivus rahvusvaheliste organisatsioonide vastavate kokkulepetega. Lõiked 2 ja 3 käsitlevad üksikasjalikult fundamentaalseid põhimõtteid, millest tuleb juhinduda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste standarditega, täpsemalt FATFi soovitustega. Lõikes 1 ja 2 sätestatu on vastavalt reguleeritud RahaPTSis (klientide ja tegelike kasusaajate tuvastamise ja kontrollimise nõue, kohustus teatada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest, andmete säilitamise nõuded, personali koolitamise nõue, rahapesumeetmete monitoorimine). 24 The Egmont Group of Financial Intelligence Units. Eesti rahapesu andmebüroo on alates 2000. aastast Egmont Grupi liige. Kättesaadav: www.egmontgroup.org . 22 Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et lõikes 2 nimetatud juriidiliste ja füüsiliste isikute all peetakse silmas vähemalt FATFi soovitustes nimetatud finantseerimisasutusi ja mitteprofessionaalseid teenusepakkujaid. Isikud, kes on vastavalt kohustatud subjektiks oma majandus- kutse- ja ametitegevuses, on nimetatud RahaPTSi §-s 2. Teataja konfidentsiaalsuskohustus on vastavalt sätestatud RahaPTSi §-s 51 ja see vastab konventsioonis sätestatud põhimõtetele. Artikli 13 lõige 3 sätestab konventsiooniosalise kohustuse võtta vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad avastada olulisi sularaha ja esitaja poolt vabalt kaubeldavate instrumentide üle piiri toimetamisi. Sularaha ja esitaja poolt vabalt kaubeldavate instrumentide (väärtusega 10 000 või enam eurot) deklareerimise kohustus EL piiril tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1889/2005, ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12). Kõik ELi sisenevad ja sealt väljuvad isikud peavad täitma ja esitama tollile piiritollipunktis, mille kaudu ELi sisenetakse või sealt väljutakse, sularaha deklaratsiooni. Eestis on sularaha deklareerimise kohustus, karistus deklareerimata jätmise korral ja sularaha kinnipidamise õigus reguleeritud tolliseaduses. Sularaha deklareerimiskohustuse täitmata jätmise korral karistatakse rahatrahviga. Tolliseaduse § 29 lõike 4 kohaselt on tollil õigus tollikontrolli teostamiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks sularaha kuni 48 tunniks kinni pidada, kui isik on rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artiklis 3 sätestatud sularaha deklareerimiskohustust või kui tollil on alust arvata, et sularaha on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega. Artikkel 14. Riigisiseste kahtlaste tehingute edasilükkamine Artikkel nõuab konventsiooniosalistelt meetmete võtmist, mis võimaldavad rahapesu andmebürool või muul pädeval asutusel kiirelt tegutseda, et peatada ja edasi lükata riigisisese kahtlase tehingu teostamine. Tehingu viivitamise ajalise piiri määratleb konventsiooniosaline riigisisese õigusega. Siinjuures tuleb märkida, et tehingute edasilükkamine omab tähendust vaid sellisel juhul, kui kahtlase tehingu teatis edastatakse õigeaegselt, st enne tehingu lõpuleviimist, et võimaldada pädevatel asutusel rakendada koheselt meetmeid. RahaPTS § 49 sätestab teatamiskohustuse rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral. Kohustatud isik on kohustatud sellisel juhul esitama teate RABile viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul vastava tegevuse või asjaolude tuvastamisest või kahtluse tekkimisest arvates. Kohustatud isikul on enamasti kohustus vastavalt RahaPTS § 49 lõikele 6 rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral tehingu või ametitoimingu või ametiteenuse osutamine edasi lükata. Teatud juhtudel võib RABile teatise esitada ka pärast tehingu tegemist, eelkõige juhul, kui tehingu täitmata jätmine tekitaks olulist kahju, tehingu tegemata jätmine ei ole võimalik või kui tehingu tegemata jätmine hoopis takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise toimepanija tabamist. RahaPTS § 57 käsitleb tehingu peatamise, vara käsutamise piiramise ja riigi omandisse kandmise õiguslikke aluseid. Lõige 1 sätestab RAB õiguse rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada ning kehtestada kontol oleva või tehingu või muu rahapesu ja terrorismi kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Enne nimetatud tähtaja möödumist võib tehingu teha või kontol oleva 23 või muu vara käsutamise piirangust kõrvale kalduda vaid RABi kirjalikul loal. Piirangu ajal on krediidi- ja finantseerimisasutusel konto debiteerimise keeld. Lõikes 3 sätestatud juhtudel on RABil õigus lisaks 30 kalendripäevale piirata vara käsutamist või tehingu tegemist veel 60 kalendripäeva – see tähendab kokku 90 päeva. Vara käsutamise piirang kehtestatakse alati ainult kuni piiramise vajaduse möödumiseni, s.t RAB peab kaaluma 30st (või 90st) päevast lühemat aega ja kui piirangu kehtimise ajal saab teatavaks piiramise aluse kadumine, tuleb vara piirangu alt ka koheselt vabastada. Tulenevalt RahPTS § 57 lõikest 5, kui vara on arestitud KrMSis sätestatud korras, on RAB kohustatud vara käsutamise piirangud pärast vara arestimise kohtumääruse jõustumist viivitamata lõpetama. Sama paragrahvi lõige 6 näeb ette, et kui vara legaalset omandiõigust ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Vara valdajal on õigus taotlus halduskohtus vaidlustada. Tulenevalt RahaPTS § 57 lõikest 7, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara legaalse omaniku osas selgust saada, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Vara valdajal on õigus vara riigi omandisse kandmine halduskohtus vaidlustada. Vara müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning müügist saadud summa kantakse riigi tuludesse. Vara väärtusele vastava summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates Kahtlaste tehingute edasilükkamiseks ette nähtud meetmete rakendamise poolest on riigisisene regulatsioon konventsiooni käesoleva artikliga kooskõlas. IV peatükk. Rahvusvaheline koostöö 1. osa – Rahvusvahelise koostöö põhimõtted Artikkel 15. Rahvusvahelise koostöö üldpõhimõtted ja meetmed Artikli eesmärk on üksikasjalikult lahti seletada rahvusvahelise koostöö ulatus selliselt, et 1. osa üldised põhimõtted võetaks arvesse teiste selle peatüki artiklite tõlgendamisel. Konventsiooni seletuskirjas rõhutatakse, et konfiskeerimisega seotud uurimis- ja menetluskoostöö peab olema võimalikult laiaulatuslik nii riigisisesel tasandil kui ka tulenevalt rahvusvahelistest koostöökokkulepetest. Koostöö hõlmab nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid. Lõikes 2 toodut peab rakendama kooskõlas artiklis 23 nimetatud konfiskeerimiskohustusega. Kooskõlas artikli 37 lõike 1 punkti e alapunktiga ii ei ole konventsiooniosalisel kohustust taotlust rahuldada, kui puudub igasugune viide vara kohta. Näitena nimetatakse konventsiooni seletuskirjas olukorda, kus taotletakse vara kindlakstegemist kõikides riigis tegutsevates pankades. Koostöö parema sujuvuse tagamiseks peavad konventsiooniosalised arvestama ja täitma taotluse esitanud riigi formaalseid nõudeid ja teatud menetluslikke reegleid, eeldusel, et need ei ole vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise fundamentaalsete põhimõtetega. Konventsioon kohustab välisriigist tulnud taotlusi menetlema samaväärse prioriteediga kui riigisiseseid taotlusi. 24 2. osa – Uurimisabi Artikkel 16. Abistamiskohustus Abistamiskohustus käesolevas konventsioonis on identne EN 1990. aasta konventsioonis sätestatuga. Konventsiooni seletuskirja kohaselt tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et võimalikult laiaulatuslikku koostööd tuleb teha nii kriminaalasjades kui ka konfiskeerimismenetluses, mis on seotud kuritegeliku tegevusega. Artikkel 16 annab vaid näidisloetelu abistamise meetmetest ning juhul kui konventsiooniosalise seadusandluse kohaselt on võimalik läbi viia kontol toimuvate tehingute jälgimist, peab see olema võimalik ka rahvusvahelise koostöö raames. Muu konfiskeeritav vara viitab ka varale, mis on saadud seaduslikult ning abi tuleb osutada ka juhul, kui taotletakse rahasumma konfiskeerimist vara väärtuse ulatuses. Konventsioon ei piira abi osutamist vaid kohtu ja prokuratuuri taotluse alusel. Abi võivad osutada ka vastavalt artikli 34 lõikele 5 näiteks politseiasutus või toll, kui ei rakendata sunniabinõu. Rahvusvahelise õigusalase koostöö üldpõhimõtted sisalduvad KrMS §-des 433 ja 436 ning need vastavad konventsioonis sätestatud tingimustele. Rahvusvaheline kriminaalmenetlusalane koostöö hõlmab väljaandmist välisriigile, riikide vastastikust abi kriminaalasjades, välisriigi kohtuotsuse täitmist, alustatud kriminaalmenetluse ülevõtmist ja üleandmist, koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Eurojustiga ning loovutamist Euroopa Liidu liikmesriigile. Rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös lähtutakse KrMS-i sätetest, kui Eesti Vabariigi välislepingutes, Euroopa Liidu õigusaktides ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud teisiti. Kui rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames taotletakse konfidentsiaalsusnõude järgimist, tuleb sellest koostöö osutamiseks vajalikus ulatuses kinni pidada. Kui konfidentsiaalsusnõuet ei nõustuta täitma, tuleb sellest taotlevale riigile viivitamata teatada. Eesti Vabariik keeldub rahvusvahelisest koostööst, kui see võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve, see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega või on alust arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel. Seaduses sätestatud ulatuses on rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevad õigusasutused kohus, prokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei (KrMS 435 lg 2). Artikkel 17. Taotlused pangakontode kohta informatsiooni andmiseks Artikli 17 (ja ka seotud artiklite 18 ja 19) puhul on eeskuju võetud 16. oktoobri 2001. a EL protokollist kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioonile liikmesriikide vastastikuse abi osutamise kohta ELis (2001/C 326/01)25. Nimetatud protokolli seletuskirja on heaks kiitnud Euroopa Liidu Nõukogu 14. oktoobril 2002. a. Konventsioon võimaldab laiendada 25 COUNCIL ACT of 16 October 2001 establishing, in accordance with Article 34 of the Treaty on European Union, the Protocol to the Convention on Mutual Assistance in Criminal Matters between the Member States of the European Union . 25 artiklite 17–19 kohaldatavust peale pankade ka teistele finantseerimisasutustele kooskõlas artikliga 7. Artikkel 17 kohustab konventsiooniosalisi konkreetses asjas edastatud taotluse alusel kindlaks tegema taotluse saanud riigi territooriumil asuvas pangas kriminaalmenetluse subjektiks oleva füüsilise või juriidilise isiku nimele avatud kontod. Konventsiooni seletuskirja kohaselt ei kohusta lõige 1 konventsiooniosalisi kontode keskregistrit looma, vaid jätab konventsiooniosalise otsustada, milliseid meetmeid kohaldada, et kohustust efektiivselt täita. Konventsiooniosalisel on kohustus konto kindlaks teha ja edastada kontoga seotud informatsiooni vaid juhul, kui füüsilisest või juriidilisest isikust konto omaniku või tegeliku kasusaaja suhtes on alustatud uurimine. Tegeliku kasusaaja puhul ei oma tähtsust kontoomaniku tegevusvorm, seega saab nõuda info edastamist nii füüsilise ja juriidilise isiku kui ka seltsingule avatud konto kohta. RahaPTS § 81 näeb ette, et krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud maksekonto, millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, peab tagama, et täitemenetluse seadustiku §-s 631 nimetatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu on kättesaadavad vähemalt järgmised andmed: Konto omaniku ja hoiulaeka üürile võtja kohta tehakse kättesaadavaks: 1) nimi; 2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik või registrikood; 3) postiaadress. Kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks: 1) nimi; 2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik; 3) postiaadress; 4) volituse alguse ja lõpu kuupäev ning kasutusõiguse sisu. Konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks: 1) nimi; 2) isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik; 3) elukohariik. Konto kohta tehakse kättesaadavaks: 1) IBAN; 2) konto avamise kuupäev; 3) konto sulgemise kuupäev. Hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks hoiulaeka kasutusse andmise lepingu: 1) number; 2) sõlmimise kuupäev; 3) lõpetamise kuupäev. KAS § 88 lõike 5 punkti 2 kohaselt peab krediidiasutus avaldama pangasaladust kirjalikus või elektroonilises vormis või täitemenetluse seadustiku §-s 631 sätestatud elektroonilise 26 arestimissüsteemi kaudu esitatud järelepärimise vastusena muuhulgas välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel. Konventsiooni artikli 17 lõike 3 eesmärk on lihtsustada taotlustele vastamist, kohustades taotluse esitanud poolt esitama taotlust vaid siis, kui see omab kriminaalmenetluses olulist tähendust ning vastav selgesõnaline selgitus ja kinnitus on nõutav. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et taotluse saanud konventsiooniosalisel ei ole õigust seada kahtluse alla informatsiooni olulisus. Samuti tuleb hoolega läbi mõelda, millisele osapoolele taotlus täitmiseks saata. Konventsiooniga püütakse vältida olukorda, kus taotlusi saadetakse igaks juhuks võimalikult paljudele osapooltele. Taotlusele lisatakse ka täiendav informatsiooni, mis võib taotluse täitmisele kaasa aidata. Vastavalt artikli 17 lõikele 5 võib konventsiooniosaline deklaratsiooniga teatada, et käesolevat artiklit kohaldatakse üksnes konventsiooni lisas sätestatud kuriteoliikidele. Eestis kohaldatakse rahapesu eelkuritegude suhtes kõiki kuritegusid hõlmavat käsitlust ja seega ei ole nimetatud deklaratsiooni tegemine vajalik. Käesoleval ajal on taotluste täitmise aluseks kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon26 koos lisaprotokollidega (CETS 30, CETS 99, CETS 182) ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsioon (MLA 2000)27. Artikkel 18. Taotlused pangatehingute kohta informatsiooni andmiseks Artikkel 18 sisaldab sätteid juba kindlakstehtud pangakontode kaudu teatud perioodil teostatud tehingute kohta info saamiseks. Artiklid 17 ja 18 on omavahel seotud, sest artikli 17 kohaselt saadud info alusel on võimalik saada täiendavalt informatsiooni vastavalt artiklile 18. Siiski on tegemist iseseisva meetmega ning kontol toimunud tehingute kohta info saamist saab taotleda ka juhul, kui konto on kindlaks tehtud mõnel muul kui artiklis 17 sätestatud viisil. Ka käesoleva artikli kohaldatavust saavad konventsiooniosalised laiendada peale pankade ka teistele finantseerimisasutustele. Erinevalt artiklist 17 ei viita artikkel 18 asjaolule, et kontodega seotud isikute suhtes peab olema algatatud uurimine, kuna tegemist on tavapärase vastastikuse õigusabi meetmega kriminaalasjades. Konventsiooniosalised on kohustatud osutama õigusabi ka kolmandatele isikutele, kes ise ei ole kriminaalmenetluse pooleks, kuuluvate kontode kohta informatsiooni saamiseks, kui nende kontod on ühel või teisel viisil seotud uurimisega. Taotluses tuleb määratleda sellise seose olemasolu. Lõikes 1 täpsustatakse, et taotluse saanud konventsiooniosaline esitab ka mistahes maksja või saaja konto andmed, et taotluse esitanud riik saaks esitada täiendava taotluse raha saaja või saatja konto kohta. Selliselt tagatakse raha jälitatavus. Konventsiooni seletuskirjas rõhutatakse, et sellise 26 Avaldatud Riigi Teatajas: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=25265&replstring=33, Eesti suhtes jõustunud 27.07.1997. 27 Avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/761204, Eesti suhtes jõustunud 23.08.2005 27 informatsiooni saanud konventsiooniosaline peab tagama isikuandmete kaitse vastavalt 1981. aasta EN isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonile28. Rahapesu tõkestamise direktiivi (EL) 2018/843 kohane pangakontode andmetevahetuse süsteem, sh päringute osas pangakontodel toimunud tehingute kohta, on suurema osa krediidiasutuste ja uurimisasutuste vahelise päringutesüsteemina kasutusel 2020. a septembrist (Elektrooniline infopäringute ja arestide vahendamise süsteem (e-arest)29. Artikkel 19. Taotlused pangatehingute jälgimiseks Võrreldes EN 1990. a konventsiooniga, on tegemist uue sättega, mis jätab konventsiooniosalisele otsustada iga juhtumi puhul eraldi, kas ja millistel tingimustel pangakonto jälgimise abi osutada. Lõige 1 kohustab konventsiooniosalisi kasutusele võtma vajaliku mehhanismi, mille alusel riik on vastava taotluse saamisel võimeline kontol tulevikus teatud perioodi jooksul toimuvaid tehinguid jälgima. Vastavalt lõikele 3 otsustab kontode jälgimise üle vastava taotluse saanud konventsiooniosaline. Konventsiooniosaline võib seada jälgimise teostamiseks ise tingimusi vastavalt riigisisesele õigusele. Lõike 4 kohaselt lepivad taotluse esitanud ja selle saanud konventsiooniosaline kokku jälgimise üksikasjades, mis annab taotluse saanud konventsiooniosalisele täieliku kontrolli jälgimise tingimuste üle. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et muuhulgas võivad konventsiooniosalised kokku leppida vastavalt olukorrale, kas jälgimist teostatakse igapäevaselt või näiteks piisab jälgimisest üks kord nädalas. Taotluse saanud konventsiooniosaline otsustab, kas reaalajas jälgimine on teostatav või mitte. RahaPTS §-s 58 on sätestatud RABi õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. Konventsioon ei nõua, et nimetatud tehingute jälgimine peab toimuma tingimata reaalajas, kuid mis võib olla teatud tehnilise lahenduse väljatöötamisel siiski teostatav. Seega tuleb välja selgitada parim lahendus, mis on kohaldatav ühetaoliselt ega koormaks ebamõistlikult krediidiasutusi, et konventsiooni käesolevat nõuet täita. Käesoleval ajal on alustatud krediidiasutuste pangakontodel teostatavate tehingute jälgimise tehnilise võimekuse tagamist (kontode jälgimiseks reaalajas ja automatiseeritult). Vastavalt konventsiooni artikli 53 lõikele 3 võib deklareerida ka viisi, kuidas Eesti nimetatud meedet rakendama hakkab. Eesti saab seda meedet kasutada e-aresti päringute kaudu, kuid mitte reaalajas ja ainult kontode suhtes, millele on väljastatud IBAN. Kuni vastavate arenduste valmimiseni täidab e-aresti „konto väljavõtte päring“, mida teostataks perioodiliselt—näiteks iga nädala järel, sisuliselt konto jälgimise nõude konventsiooni artikli 19 tähenduses. Selle täpsema täitmise saab konto väljavõtte päringu tegemise õigust omav uurimisasutus teise konventsiooniosalise pädeva asutusega kokku leppida lõiget 4 järgides. 28 Avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=78300&replstring=33, Eesti suhtes jõustunud 01.03.2002. 29 https://www.rik.ee/et/muud-teenused/e-arest 28 Kuivõrd RahaPTS § 81 kohaselt on e-aresti süsteemiga kohustatud liituma kõik krediidi- ja finantseerimisasutused, kes IBAN-kontosid klientidele avavad, on Eesti riigisisene õigus laiendatud artikli 19 lõike 5 kohaselt ka finantsasutustele, kes ei ole pangad. E-aresti süsteemiga ühinemise kohustus on ainult sellistel krediidiasutustel ja makseasutustel, kes klientidele IBAN-koodidega kontosid pakuvad. Muu hulgas ei ole võimalik teha päringuid teistsuguste kontode kohta – üksnes maksekontode ja hoiulaegaste olemasolu kohta – näiteks jäävad siit välja väärtpaberikontod ja muud hoiukontod, millel ei ole IBAN koodi. Artikkel 20. Omaalgatuslik informatsiooni andmine Artiklit 20 ei ole muudetud ning see vastab EN 1990. aasta konventsiooni artiklile 10. Sätte kohaselt võib konventsiooniosaline kooskõlas riigisisese õigusega edastada informatsiooni ka ilma vastava taotluseta, kui konventsiooniosaline leiab, et sellest võiks teisel riigil abi olla kriminaalasja algatamisel või menetlemisel või taotluse esitamisel. Informatsiooni ei tohiks edastada, kui see kahjustab infot saatva konventsiooniosalise kriminaalmenetlust. Vastavad konfidentsiaalsusnõuded on toodud artikli 43 lõikes 3, mille kohaselt omaalgatuslikult edastatud informatsiooni saamise korral järgib konventsiooniosaline info edastanud konventsiooniosalise konfidentsiaalsusnõuet vastavalt oma õigusele. Kui konventsiooniosalisel ei ole võimalik konfidentsiaalsuskohustust täita, teeb ta selle info edastanud konventsiooniosalisele viivitamata teatavaks. Riigisisene õigus peab tagama, et finantseerimisasutustele kehtiks keeld teavitada oma kliente uurimise algatamisest. Konfidentsiaalsuse tase ühtib selle riigisiseselt kehtestatud ulatusega ning tuleb arvesse võtta, et mõistel „konfidentsiaalne“ võib olla erinevaid õiguslikke varjundeid. Teataja konfidentsiaalsuskohustuse nõuded on sätestatud RahaPTS §-s 51, mille põhimõtteid on täpsemalt selgitatud konventsiooni artikli 7 juures. 20. juulil 2020. a jõustunud RahaPTSi § 571 näeb ette ka teavitaja kaitse regulatsiooni – nimelt tagavad RAB ja Finantsinspektsioon RahaPTSi rikkumisest teatamise fakti, samuti rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise fakti, konfidentsiaalsuse ja selle võib avaldada üksnes teate esitanud füüsilise isiku kirjalikul nõusolekul. Kõnealune artikkel annab konventsiooniosalistele võimaluse konkreetset taotlust saamata edastada uurimistoimingutega seotud informatsiooni, kui selline teave võib kaasa aidata kriminaalmenetlusele teises riigis. Omaalgatuslik teabe edastamine, mis võib olla välisriigis kriminaalmenetluse alustamise ajendiks või soodustada alustatud kriminaalmenetluses kuriteo asjaolude selgitamist, on sätestatud KrMS §-s 473. Viidatud paragrahv näeb ette, et kriminaalmenetlusalase vastastikuse abistamise raames võib pädev õigusasutus edastada välisriigile ning teatavate KrMSis loetletud kuritegudes Eurojustile omaalgatuslikult menetlustoimingutega saadud teavet, mis võib olla välisriigis kriminaalmenetluse alustamise ajendiks või soodustada alustatud kriminaalmenetluses kuriteo asjaolude selgitamist. 3. osa – Ajutised meetmed Artikkel 21. Ajutiste meetmete võtmise kohustus Käesolev artikkel vastab EN 1990. aasta konventsiooni artiklile 11. Artikli lõige 1 näeb ette, et kriminaalmenetluse või konfiskeerimismenetluse algatanud konventsiooniosalise taotluse korral võtab teine konventsiooniosaline ajutised meetmed, nagu külmutamine või vara arestimine, et ära hoida sellise vara müümine, üleandmine või käsutamine, mis võib hiljem osutuda 29 konfiskeerimistaotluse objektiks või mis võib sobida taotluse rahuldamiseks. Lõige 1 puudutab olukorda, kus konfiskeerimise otsust ei ole veel taotluse esitanud konventsiooniosalise poolt tehtud, kuid vastav protsess on algatatud. Ajutiste meetmete võtmine on kohustuslik, kui ei esine taotluse rahuldamise keeldumise ja edasilükkamise aluseid. Konventsiooni seletuskirja kohaselt on keelumärke tegemine ja vara arestimine vaid näited ajutistest meetmetest ning oluline on hoopis asjaolu, et kohaldatavad meetmed hoiaks ära sellise vara müümise, üleandmise või käsutamise. Sõnastus katab kõik konfiskeerimise võimalused, sealjuures ka legaalselt omandatud vara. Kui soovitakse tagada vara säilimist väärtusele vastava summa konfiskeerimiseks, tuleb seda eraldi taotleda. Lõige 2 kajastab olukorda, kus konventsiooniosaline on saanud konfiskeerimise taotluse vastavalt artiklile 23 ning taotluse saanud konventsiooniosaline on kohustatud taotluse esitanud konventsiooniosalise palvel võtma meetmed, mis tagavad konfiskeerimise täitmise ning konventsiooniosaline on kohustatud vastavalt artikli 37 lõike 3 punkti a alapunkti iv kohaselt esitama taotluses informatsiooni esialgsete meetmete vajalikkuse kohta. Kuni konfiskeerimisotsuse tegemiseni kohaldub KrMS §-des 460–464 ja § 433 lõikes 2 sätestatud vastastikuse abistamise regulatsioon. Taotlev riik esitab täitvale riigile abistamistaotluse ning see täidetakse, kui puuduvad abistamistaotluse täitmisest keeldumise alused. Artikkel 22. Ajutiste meetmete võtmine Artikli 22 lõike 1 näol on tegemist uue lõikega, mida EN 1990. aasta konventsioonis ette ei nähtud ja mille eesmärgiks on tagada veelgi parem ja sujuvam koostöö osapoolte vahel. Kuigi säte kujutab endast pigem head praktikat, on sätte eesmärgiks kindlustada, et taotluse saanud konventsiooniosalisele edastatakse ajakohast infot limiteeritud ajaks võetud meetmete kohta. Artikli lõike 1 kohaselt pärast artikli 21 lõike 1 kohaselt taotletud ajutiste meetmete võtmist edastab taotluse esitanud konventsiooniosaline omaalgatuslikult ja võimalikult lühikese aja jooksul taotluse saanud konventsiooniosalisele kogu informatsiooni, mis võib nende meetmete ulatust küsimuse alla seada või muuta. Samuti edastab taotluse esitanud konventsiooniosaline viivitamatult kogu täiendava informatsiooni, mida taotluse saanud konventsiooniosaline on nõudnud ja mis on ajutiste meetmete rakendamiseks ja järeltegevusteks vajalik. Seda, millise aja möödumisel eemaldatakse ajutiselt võetud meetmed, reguleerivad taotluse saanud konventsiooniosalise riigisisesed seadused. Lõige 2 annab võimaluse taotluse esitanud konventsiooniosalisel põhjendada meetme jätkamist vastava taotlusega enne meetme tühistamist. Sellise taotluse võib esitada vastavalt konventsiooniosalise riigisisesele õigusele otse kohtule või teha muu vastav ametlik teade. Kui ajutise meetme kohaldamiseks taotluse esitanud konventsiooniosalisele ei ole eelnevalt antud võimalust vastav taotlus esitada, ei ole teisel konventsiooniosalisel ilma mõjuva põhjuseta õigust esialgselt võetud meetmeid lõpetada. Konventsiooni seletuskirja kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks olla näiteks vara muutumine pankrotivaraks või tuleb esialgsed meetmed lõpetada seoses tingimuse saabumisega vms. Vastavalt artikli 41 lõike 1 punktile e peab konventsiooniosaline taotletud esialgsete meetmete võtmise korral teatama taotlejale viivitamata esialgsete meetmete lõpetamisest vastavalt riigi seadusele ning seega on lõppemise tähtajad ja tingimused taotluse esitanud konventsiooniosalisele juba ette teada. 30 Vastastikuse abistamise kohta kohaldub siseriiklikus õiguses KrMS §-des 460–464 ja § 433 lõikes 2 sätestatud regulatsioon, mis vastab konventsiooni käesoleva artikli põhimõtetele. 4. osa – Konfiskeerimine Artikkel 23. Konfiskeerimiskohustus Artikli lõiked 1–4 on identsed EN 1990. aasta konventsiooni artikliga 13. Artikli 23 lõige 1 kirjeldab kahte konfiskeerimise koostöö vormi: kohtu poolt tehtud korralduse täitmist ning riigisisese õiguse kohaselt konfiskeerimisprotsessi läbiviimist ja selle alusel otsuse täitmist, kui sellise protsessi läbiviimist on taotletud. Nimetatud koostöö vormid on sätestatud ka ÜRO 1988. aasta konventsioonis, mille kohaselt peab taotlus sisaldama kuriteovahendi või kriminaaltulu konfiskeerimist. Konventsiooni seletuskirja kohaselt peab konfiskeerimise taotlus olema seotud kuritegeliku tegevusega ja konfiskeerimise otsus peab olema tehtud kriminaalkorras. Konventsioon välistab näiteks halduskonfiskeerimise, kui see ei ole otseselt kuriteoga seotud. Konfiskeerimisotsused võivad olla täiesti eraldi menetlused ja otsus konfiskeerimiseks võib olla tehtud eraldi kuriteos süüdimõistmise menetlusest. Oluliseks tingimuseks on, et vastava otsuse on teinud kohus ning oma olemuselt on vara kuriteovahend või kriminaaltulu. Artikli lõike 1 punkt a räägib konventsiooniosalise kohtu otsusest, punkt b aga viitab pädevale asutusele, kelleks võib olla ka süüdistuse esitamise eest vastutav asutus. Punktis b nimetatud menetlus allub täielikult taotluse saanud konventsiooniosalise riigisisesele seadusele. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et kuigi mõlemad konfiskeerimise taotluse täitmise viisid on lubatavad, võib konventsiooniosaline üldiselt või sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest välistada ühe või teise taotluse täitmise viisi. Teatud juhtudel võib välistusi ette tulla sõltuvalt varast, kuigi eelkuritegu on seesama, näiteks kui vara on asendatud või kolmanda isiku valduses või kui see puudutab kaudset tulu või illegaalse tuluga segatud legaalset vara. Kui taotletakse konfiskeerimist lõike 1 punkti a kohaselt, võib taotlust täitev konventsiooniosaline valida täitmise vastavalt nimetatud lõike punktile b. Seejuures ei ole konventsiooniosalisel kohustust edastada taotlus asjaomasele pädevale asutusele vastava konfiskeerimismääruse koostamiseks (lõike 1 punkti b kohaselt), kui ilmnevad artiklis 28 nimetatud alused koostööst keeldumiseks juba vastava taotluse saamisel, samuti ei ole kohustust protsessiga jätkata, kui keeldumise asjaolud ilmnevad taotluse täitmise ajal. Taotlus, mis esitatakse vastavalt lõike 1 punktile b, eeldab konfiskeerimisprotsessi läbiviimiseks vajalike andmete esitamist (sõltumatult kohtumenetlusest süüdistatava üle). Juhul kui lõikes 1 nimetatud taotluse täitmisel jääb raha kriminaaltulu väärtuses maksmata, realiseeritakse mistahes vara vastavalt lõikele 3. Seejuures ei oma tähtsust, kas vara, millele sissenõue pööratakse on omandatud legaalselt või see on hoopis kolmanda isiku valduses, sealhulgas variisiku valduses. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et nõudes ettenähtud summa loetakse mittetasutuks, kui see tasutakse vaid osaliselt. Igal juhul peab konventsiooniosaline tagama, et vaatamata konfiskeerimistaotluste täitmise viisile, peab olema võimalik konfiskeerida artikli 15 lõike 2 punktis a nimetatud vara: kuriteovahendina või kriminaaltuluna käsitatavad esemed või kriminaaltulu asemel rahasumma kriminaaltulu väärtuses. Konventsiooni seletuskirja kohaselt tähendab see seda, et konventsiooniosalised, kelle 31 riigisisene õigus näeb ette vaid vara konfiskeerimise, peavad oma riigisisesed seadused konventsiooniga kooskõlla viima, sealhulgas võtma kasutusele esialgsed meetmed igasuguse realiseeritava vara suhtes. Niisamuti peavad konventsiooniosalised, kelle seadused näevad ette vaid rahasumma sissenõudmist kriminaaltulu väärtuses, muutma oma seaduseid, et täita vara konfiskeerimistaotlusi. Lõige 4 võimaldab konventsiooniosalistel kokku leppida, et kindla vara konfiskeerimise asemel konfiskeeritakse vara väärtusega võrdne rahasumma. Juhul kui lõikes 4 nimetatud kokkulepet ei saavutata, tuleb konfiskeerimistaotlus täita vastavalt lõikele 1. Osapoolte parema koostöö tagamiseks nähakse ette lõikes 5 konventsiooniosaliste koostöö vastavalt oma riigisisesele õigusele, kui taotletakse ka konfiskeerimisega võrdväärsete vara äravõtmist põhjustavate meetmete rakendamist, mis ei ole kriminaalsanktsioonid, kui nende rakendamist nõuab konventsiooniosalise kohus. Tegemist on uue sättega võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et silmas on peetud vara, mille seotus kuriteoga on kindlaks tehtud. Selliseks varaks võib olla ka vara või tulu artikli 5 tähenduses. Konventsioon rõhutab, et nimetatud mitte kriminaalkonfiskeerimise meetmete rakendamisel tuleb teha samuti võimalikult laiaulatuslikku koostööd. Ajutisi meetmeid tuleb kohaldada vastavalt artiklitele 16 ja 21 sõltumata konfiskeerimistaotluste täitmise viisist. Samuti on taotlust täitval konventsiooniosalisel pädevus osutada uurimisabi ning kohaldada muid täiendavaid meetmeid. Käesolevas artiklis nimetatud meetmeid võidakse kasutada ka kannatanu varalise kahju hüvitamiseks või vara selle seaduslikule omanikule tagastamiseks. Konfiskeerimisotsuste tunnustamise ja täitmise osas kohaldub KrMS 19. peatüki 5. jaos välisriigi kohtuotsuste või muu asutuse otsuse kohta sätestatu. Artikli 23 lõige 5 hõlmab olukorda, kus konfiskeerimisotsus ei ole kriminaalsanktsiooni rakendamine. Seetõttu on vajalik artikli 24 lõikes 3 nimetatud deklaratsiooni tegemine. Artikkel 24. Konfiskeerimise täideviimine Artikkel 24 on identne EN 1990. aasta konventsiooni artikliga 14. Kui konventsiooniosaline on teinud otsuse täita konfiskeerimistaotlus vastavalt artikli 23 lõike 1 punktile b, peab konventsiooniosaline läbi viima vastava protseduuri konfiskeerimismääruse saamiseks vastavalt riigisisesele seadusele. Konventsiooni seletuskirjas selgitatakse, et kohtu asukohariigi õiguse (ladina keeles lex fori) printsiip kohaldub menetlusnormidele, sealhulgas konfiskeerimisrežiimile, esitatavatele tõenditele ja menetlustähtaegadele. Artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud konfiskeerimisotsustega seotud õiguskaitsevahendite kohaldamine on eraldi toodud lõikes 5, mille järgi on vaid konfiskeerimisotsuse teinud konventsiooniosalisel õigus nimetatud konfiskeerimisotsus üle vaadata ja selles muudatusi teha. 32 Juhul kui taotlust täitva konventsiooniosalise õigus näeb ette konfiskeerimisotsusest teavitamist, kuid seda ei ole tehtud, ei ole taotlust täitval konventsiooniosalisel pädevust vastavat taotlust täita, kuna täitmisele kohaldatakse riigisisest õigust. Konfiskeerimisotsuste täideviimisele kehtivaid riigisiseseid piiravaid nõudeid, näiteks välisriigi kohtuotsuse eelnev jõustamine, tuleb alati tõlgendada koosmõjus konventsiooni artikliga 16. Kui taotluse esitanud konventsiooniosalise õiguse kohaselt on täitmisele pööramine aegunud, ei saa konventsiooniosaline taotlust täita ja vastavalt artiklile 28 võib sellisel juhul koostööst keelduda. Vastavalt artikli 37 lõike 3 punkti a alapunktile ii peab taotluse esitanud konventsiooniosalise asjaomane asutus kinnitama, et konfiskeerimisotsus on täidetav ja selle peale ei saa tavalises korras edasi kaevata. Taotluse esitanud konventsiooniosaline peab vastavalt artikli 41 lõike 2 punktile a teavitama täitvat konventsiooniosalist igast asjaolust, mis muudab konfiskeerimismääruse osaliselt või täielikult mittetäidetavaks. Lõike 2 järgi arvestab taotluse saanud konventsiooniosaline üksnes neid asjaolusid, mis on taotluse esitanud konventsiooniosalise süüdimõistvas otsuses või muus kohtulahendis või mis on süüdimõistva või muu otsuse kohtulahendi alus. See on kohaldatav, kui täitmise taotlus esitatakse artikli 23 lõike 1 punkti a kohaselt, s.o välisriigi otsuse täitmine ilma taotlust täitva riigi asjaomase asutuse poolt konfiskeerimismääruse koostamiseta. Kui taotlust täitev konventsiooniosaline valib aga teise konfiskeerimise taotluse täitmise viisi (taotlust täitva riigi poolt konfiskeerimismääruse koostamine ja seejärel määruse täitmine), sõltumata asjaolust, et taotluse esitanud konventsiooniosalise poolt on konfiskeerimismäärus juba tehtud, kohaldub ka sellise täitmise viisi suhtes lõige 2. Konventsiooni seletuskirjas rõhutatakse, et välisriigi kohtulahendis ei tohiks kahelda ja seega, kui teatud faktilised asjaolud on juba ühe riigi pädeva asutuse poolt tuvastatud, ei ole taotlust täitva riigi asjaomasel asutusel õigust hakata nimetatud faktilisi asjaolusid uuesti konfiskeerimismääruse tegemisel hindama. Seejuures tuleb silmas pidada, et taotlust täitev konventsiooniosaline võib määruse koostamisel võtta arvesse uusi faktilisi asjaolusid, mis ei olnud taotluse esitanud konventsiooniosalise otsuse tegemisel teada ega esitatud või osundada uutele faktilistele asjaoludele ja saata konfiskeerimisotsus taotluse esitanud poolele ülevaatamiseks vastavalt artikli lõikele 5. Konventsiooni seletuskirja kohaselt taotlust täitva konventsiooniosalise kohus või muu pädev asutus peaks läbi viima täiendava asjaolude uurimise ainult siis, kui neid asjaolusid ei ole välisriigi kohtuotsuses märgitud. Täitva konventsiooniosalise kohtul ei ole pädevust arutada kohtuistungil välisriigi kohtuotsuses märgitud faktiliste asjaolude kohta esitatud uusi tõendeid. Otsuse teinud konventsiooniosalisel peab olema õigus otsust ise muuta. KrMS § 484 reguleerib välisriigi mõistetud karistuse täpsustamist. Kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Välisriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ette nähtud karistusega. Täpsustatud karistus peab oma olemuselt nii palju kui võimalik vastama välisriigis mõistetud karistusele. Kohus arvestab välisriigis mõistetud karistuse raskust, kuid see ei tohi ületada Eesti karistusseadustiku vastava paragrahvi sanktsioonis ette nähtud ülemmäära. Kui välisriigis ei ole karistusaega kindlaks määratud, teeb seda kohus karistusseadustiku põhimõtteid järgides. Välisriigis mõistetud karistust ei ole lubatud raskendada. Lõike 3 kohaselt võib riik deklaratsiooniga teatada, et kohaldab lõiget 2 üksnes oma põhiseadust ja oma õigussüsteemi põhimõtteid järgides. Kuivõrd artikli 23 lõige 5 nimetab ka 33 konfiskeerimisotsuseid, mis ei pruugi olla Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas, tuleb teha deklaratsioon vastavalt artikli 24 lõikele 3 Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaldamise kohta. Lõike 3 kohaselt võib riik deklaratsiooniga teatada, et kohaldab lõiget 2 üksnes oma põhiseadust ja oma õigussüsteemi põhimõtteid järgides. Artikli 23 lõikes 5 viidatakse ka konfiskeerimisotsustele, mille eelduseks ei pruugi tingimata olla süüdimõistev otsus. Samuti võib esineda teisi olukordi, kus teise konventsiooniosalise kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude aktsepteerimine võiks minna vastuollu Eesti õigussüsteemi põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt tuleb teha deklaratsioon vastavalt artikli 24 lõikele 3. Ka konventsioonile allakirjutamisel pidasid Siseministeerium, Välisministeerium ja Justiitsministeerium vajalikuks deklaratsiooni tegemist vastavalt artikli 24 lõikele 3. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2018/1805, 14. november 2018, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist, võib siiski konfiskeerimisotsuste (sh süüdimõistva otsuseta tehtud konfiskeerimisotsuste) tunnustamise süsteem vajada muutmist. Lõike 4 kohaselt arvutab taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomane asutus summa oma riigi valuutasse, kui konfiskeerimine seisneb rahanõudes, konfiskeerimise täideviimise otsuse tegemise ajal kehtinud kursi järgi. KrMS § 484 lõige 6 sätestab, et konfiskeeritav rahasumma arvutatakse vajaduse korral karistuse täpsustamise (konfiskeerimise täideviimise otsustamise) päeval kehtiva kursi alusel eurodesse. Artikkel 25. Konfiskeeritud vara Konventsiooni artiklite 23 ja 24 kohaselt vara konfiskeerinud konventsiooniosaline käsutab konfiskeeritud vara vastavalt oma seadustele ja haldusreeglitele. Kuritegelikul teel saadud vara jääb konfiskeeritud vara ulatuses konfiskeerinud riigi käsutusse. Vara konfiskeerinud riik otsustab, kas ja millistel tingimustel kantakse vara teise riiki. Lõike 2 kohaselt taotluse esitanud konventsiooniosaline peaks teatud tingimustel eelistama konfiskeeritud vara tagastamist kuriteo ohvritele kahju hüvitamiseks või vara seaduslikule omanikule. Lõige 3 annab konventsiooniosalistele võimaluse konfiskeeritud vara tagastamise osas kokku leppida, kui taotlus vara arestimiseks tehakse vastavalt konventsiooni artiklitele 23 ja 24. FATFi soovitus nr 38 näeb ette, et riigid peaksid võtma kasutusele meetmed, mis võimaldavad riikide vahel jagada konfiskeeritud vara, eelkõige juhul, kui konfiskeerimine on kaudselt või otseselt õiguskaitse organite kooskõlastatud tegevuse tulem. KrMS § 487 lõige 1 sätestab, et rahaline karistus ja varaline karistus pööratakse Eesti riigi tuludesse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lõige 2 sätestab, et konfiskeeritud vara kantakse Eesti riigi tuludesse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Artikkel 26. Täideviimisõigus ja konfiskeerimise maksimaalmäär Lõige 1 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt on taotluse esitanud konventsiooniosalisel õigus konfiskeerimisotsus ise täita. 34 Lõike 2 eesmärk on ära hoida vara väärtusele vastava rahasumma konfiskeerimise kahjulikke tagajärgi, mis võivad tekkida üheaegselt mitme konventsiooniosalise, sh taotluse esitanud konventsiooniosalise poolt otsuse täitmisega. KrMS § 484 lõike 4 kohaselt välisriigis mõistetud karistust ei ole lubatud raskendada ja lõike 5¹ kohaselt, kui süüdimõistetu esitab tõendi rahasumma osalise või täieliku maksmise kohta, konsulteerib Justiitsministeerium välisriigi otsuse teinud pädeva asutusega ning rahalise karistuse või rahatrahvi see osa, mis on teises riigis makstud, arvatakse sissenõutavast rahalise karistuse või rahatrahvi summast maha. Artikkel 27. Omaalgatuslik vahistamine Artikli 27 sõnastus on identne EN 1990. aasta konventsiooni artikliga 17. Osades riikides on õigus konfiskeerimise eeskirja mittetäitnud isik võtta vahi alla, samuti juhul, kui vara, mille suhtes konfiskeerimise otsus on tehtud, asub mõnes teises riigis. Osades riikides aga ei ole nimetatud juhul isikult vabaduse võtmine selle riigi põhiõigustega kooskõlas. Taotluse saanud konventsiooniosaline ei võta isikut artikli 23 kohase taotluse alusel omal algatusel vahi alla ega rakenda tema isiku vabadust piiravat abinõu, kui taotletav konventsiooniosaline on palunud seda mitte teha. Eestis ei väljuta välisriigi otsuse täitmisel esitatud taotluse piiridest ning Eesti ei saa kohaldada karistusi, mida ei ole taotletud. 5. osa – Koostööst keeldumine ja koostöö edasilükkamine Artikkel 28. Keeldumise alused Artikkel 28 ei erine oluliselt EN 1990. aasta konventsiooni artiklist 18. Lõike 1 kohaselt võib keelduda igasugusest riikidevahelisest koostööst konventsiooni IV peatükis ja EN 1990. aasta konventsiooni III peatükis toodud alustel. Siinjuures võib välja tuua kolm märkimisväärset muudatust võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga: koostööst ei või keelduda põhjusel, et taotlus on esitatud rahanduskuriteo või poliitilise kuriteo kohta, kui see on seotud terrorismi rahastamisega; koostööst ei või keelduda põhjusel, et taotluse saanud konventsiooniosalise asutuse menetletav kriminaalasi või asutuse konfiskeerimismäärus käsitleb isikut nii taotluse aluseks oleva eelkuriteo kui ka rahapesukuriteo toimepanijana; kui koostöö eelduseks on teo mõlemapoolne süüteoks tunnistamine, siis loetakse see nõue täidetuks olenemata sellest, kas mõlemas konventsiooniosalises määratletakse see kuritegu samasse kuriteoliiki või sama terminoloogia kaudu, kui tegu loetakse mõlemas konventsiooniosalises kriminaalkuriteoks. Finantskuritegude mõistet piiritleda või kuriteokoosseisude kataloogi kaupa liigitada ammendavalt võimalik ei ole, kuid igakordsel tõlgendamisel peaks lähtuma klassikaliselt majanduskaristusõigusesse kuuluvatest koosseisudest (eelkõige KarS-i 21. ehk majandusalaste süütegude peatükk). Konventsiooni seletuskirja kohaselt ei seostatud samaaegselt efektiivse ja paindliku süsteemi väljatöötamisel EN 1990. aasta konventsioonis keeldumise tingimusi kohustuslike alustega. Seega ükski keeldumise alus ei ole riikidele kohustuslik. Konventsiooniosalised võivad siiski määratleda, et mõned keeldumise alused on järgimiseks kohustuslikud, näiteks kui taotluse täitmine on 35 vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega, eelkõige kui taotluse aluseks oleva menetluse käigus ei ole tagatud menetluse miinimumnõudeid vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklile 5 ja 6, taotlust täitva konventsiooniosalise riigisisese õiguse kohaselt ei ole teatud liiki vara konfiskeerimine võimalik, konventsiooniosaline taotleb ülemäärast, lausa röövellikku nõude täitmist võrreldes rikkumisega, konfiskeerimismäärus põhineb oletusel või eeldusel, et konfiskeeritav vara kujutab endast kriminaaltulu, samal ajal kui tõendamiskoormus lasus süüdimõistetud isikul ning selline otsus on vastuolus taotlust täitva konventsiooniosalise õiguspõhimõtetega. Samuti võib keelduda koostööst, kui taotluse täitmine tõenäoliselt piirab taotluse saanud konventsiooniosalise suveräänsust ning kahjustab riigi julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et seejuures peetakse muude oluliste huvide all silmas riigi, mitte üksikisiku huve ning siia alla võivad kuuluda ka majanduslikud huvid. Vastav koostööst keeldumise alus on märgitud ka kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni artikli 2 lõikes b. Konventsiooniosaline võib koostööst keelduda ka juhul, kui taotluses käsitletud juhtumi tähtsus ei õigusta taotletud toimingut, näiteks kui konfiskeerimise kulud kaaluvad üles konfiskeerimismääruse täitmisest saadava kasu, võib taotlust täitev konventsiooniosaline keelduda koostööst, v.a. juhul kui kulude jaotamise osas on saavutatud kokkulepe. Samuti juhul, kui konfiskeerimise summa ise on väga väike või rikkumine tühine. Konventsiooni seletuskirjas rõhutatakse, et üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks rahvusvahelise koostöö raames konventsiooniosalisi selliste taotluste täitmisega koormata. Juhul, kui taotluse täitmisega kaasnevad taotlust täitvale konventsiooniosalisele täiendavad või suured kulud, lepitakse taotluse esitanud konventsiooniosalisega kokku kulude kandmine vastavalt artiklile 44. Konventsiooni seletuskirja kohaselt ei saa terrorismi rahastamist pidada mitte mingil tingimusel poliitiliseks kuriteoks ning seetõttu ei ole lubatud koostööst keeldumine lõike 1 punkti e tähenduses. Sama teo eest kahekordse karistamise keelamise põhimõte (ladina keeles ne bis in idem) on valdavalt tunnustatud igas õiguses. Nimetatud printsiip etendab olulist rolli ka kaasustes, kus esineb välismaine element. Printsiibi kohaldamine võib aga riigiti varieeruda. Lõike 1 punkt f viitab nimetatud põhimõttele, kuid ei anna sellele definitsiooni ning seetõttu tuleb printsiipi tõlgendada taotlust täitva konventsiooniosalise õigusega. Konventsiooni seletuskirja kohaselt kohaldatakse koostöös kriminaalasjades mõlemas riigis süüteoks tunnistamise printsiipi in abstracto või in concreto. Taotluste suhtes, mis esitatakse konventsiooni IV. peatüki alusel, kohaldatakse printsiipi in concreto. Artiklite 16 ja 22 puhul piisab printsiibi kohaldamisest in abstracto. Taotlustele, mis esitatakse vastavalt artiklitele 21 ja 22, tuleb lähtuda sellest, kas taotlus esitatakse artikli 21 lõike 1 või lõike 2 alusel. Viimasel juhul võib osutuda vajalikuks printsiibi in concreto kohaldamine. Tingimus tuleb lugeda täidetuks, kui rikkumine, mis on karistatav otsuse teinud riigi õiguse kohaselt, on karistatav ka juhul, kui see oleks toime pandud taotlust täitva riigi jurisdiktsioonis ja toimepanija on kuriteo eest vastutav ka taotlust täitva riigi õiguse kohaselt. Artikli 38 kohaselt on taotlust täitval konventsiooniosalisel võimalus nõuda taotluse esitanud konventsiooniosaliselt taotluse täiendamist või lisainformatsiooni, et kindlaks teha printsiibi in concreto kohaldamine. 36 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib alati väita, et taotluse täitmise keeldumise alus on olemas ja taotluse esitanud konventsiooniosalisel ei ole tavaliselt sellise hinnangu suhtes vaidlustamise õigust. Teisalt, konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et konventsiooniosaline ei või keelduda taotluse täitmisest mõnel muul alusel kui konventsioonis sätestatud. Kui puuduvad alused koostööst keeldumiseks või toimingu edasilükkamiseks artikli 29 kohaselt, on konventsiooniosaline kohustatud nõude täitma. Konventsiooniosaline peab enne lõplikku koostööst keeldumist kaaluma, kas taotlust on võimalik täita ka osaliselt või tingimuslikult. Mitmed koostööst keeldumise alused on sõnastatud selliselt, et jätavad koostööst keeldumise otsustada taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomastele asutustele. Lõiked 2 ja 3 puudutavad esialgsete meetmete ja uurimisabiga kaasnevate sunnimeetmete kohaldamist. Lõiget 2 tuleb tõlgendada koosmõjus artikli 15 lõikega 3. Konventsiooni seletuskirjas juhitakse tähelepanu sellele, et taotlused, millega kaasneb sunnimeetmete kasutamine, peavad olema alati kinnitatud kohtu või prokuröri poolt. Välistatud on selliste meetmete kinnitamine näiteks halduskohtu poolt või tsiviilkohtumenetluse raames. Lõige 4 puudutab konfiskeerimist. Lõike 4 punkt a viitab sellistele kuritegudele, mille suhtes on konventsiooniosaline vastavalt artikli 3 lõikele 2 teinud deklaratsiooni. Konventsiooni artiklid 3 ja 4 viitavad konfiskeerimise protseduuridele, mis peaasjalikult põhinevad ebaseadusliku tulu olemasolu ja suuruse kindlakstegemisel. Vara konfiskeerimise puhul on selliseks varaks tavaliselt kuriteo objekt ise. Vara väärtusele vastava rahasumma konfiskeerimise puhul ei ole tegemist rahapesu objektiga, kuid konfiskeeritava rahasumma kindlakstegemisel lähtutakse ikkagi kuriteost saadud tulu hindamisest. Artikli 28 lõike 4 punktis b nimetatud kriminaaltuluna vaadelava majandushüve seos viitab vara kindlakstegemisele. Konventsiooni seletuskirjas selgitatakse, et koostööst on võimalik keelduda, kui taotluse esitanud konventsiooniosalise poolt tehtud tulu kindlaksmääramine on vastuolus taotlust täitva konventsiooniosalise riigisisese õiguse printsiipidega põhjusel, et kuriteo ja tulu vahel on väga kauge või väheoluline seos. Kui taotlus esitatakse konventsiooniosalise poolt vara väärtusele vastava rahasumma konfiskeerimiseks, mistõttu süüteo ja konfiskeeritava vara vahel ei ole otsest seost (rahasumma ei ole kuriteo objekt), ei saa täitmisest lõike 4 alusel keelduda, mistõttu ka viide artikli 23 lõikele 3. Osades riikides on võimalik konfiskeerida kriminaaltulu ilma eelneva süüdimõistva otsuseta seetõttu, et süüdistatav on põgenenud või surnud. Sellisel juhul ei ole koostööst keeldumine põhjendatud, kui on olemas vastav kohtuotsus, sh halduskohtu otsus, mis sisaldab vähemalt kinnitust toime pandud kuriteo kohta. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et haldusmenetluse raames tehtud otsustused (ettekirjutused jms) ei ole antud juhul aktsepteeritavad. Lõiked 5 ja 6 puudutavad menetlusi ilma süüdistatava osavõtuta kohtuistungist ja limiteerivad võimalust, et kurjategijatel õnnestub vältida õigusemõistmist istungile ilmumata jätmisega. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et lõige 6 ei ole konventsiooniosalisele kohustuslik. Taotlust täitev konventsiooniosaline on pädev otsustama, kas taotluse esitanud riigi kohus on teinud tagaselja otsuse või mitte. Lõike 7 kohaselt ei saa konventsiooniosaline koostööst keeldumist põhjendada pangasaladusega. Konventsiooniosaline võib oma seadusele tuginedes nõuda, et pangasaladuse rikkumise korral tehtava koostöö taotluse kinnitaks kohus, prokuratuur või muu õigusasutus. Täiendavad selgitused 37 on toodud konventsiooni artikli 7 lõike 1 juures. Tulenevalt ÜRO 1988. aasta konventsioonile ei saa koostööst keelduda pangasaladuse tõttu juhul, kui kriminaaltulu pärineb narko- või rahapesukuriteost ning konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et ka EN 1990. aasta konventsioon ega käesolev konventsioon ei piira koostööd nimetatud alusel. Konventsiooniosalised võivad ka lõikes 8 sätestatud juhtudel alati tugineda artikli 28 lõike 1 punktile a juhul, kui taotluse saanud konventsiooniosaline teeb koostööd selle peatüki alusel, kus taotluse esitanud konventsiooniosalise asutuse menetletav kriminaalasi või asutuse konfiskeerimismäärus käsitleb juriidilist isikut kui pärast kriminaaltulu konfiskeerimise määruse tegemist on isik surnud või juriidiline isik likvideeritud; kui taotluse saanud konventsiooniosaline teeb koostööd selle peatüki alusel, kui taotluse esitanud konventsiooniosalise asutuse menetletav kriminaalasi või asutuse konfiskeerimismäärus käsitleb isikut nii taotluse aluseks oleva kuriteo toimepanijana kui ka käesoleva konventsiooni artikli 9 lõike 2 punkti b kohaselt rahapesukuriteo toimepanijana. Põhieeldus, et nn self-laundering (omaenda kuritegeliku raha pesu) ei ole mitte ainult lubatav, vaid ka oluline kriteerium rahapesu kriminaliseerimisel, oli vaidlusküsimus juba EN 1990. aasta konventsiooni väljatöötamisel ning mitmed riigid avaldasid arvamust, et rahapesuna käsitatav kriminaaltulu pesemine eelkuriteo toimepanija poolt on vastuolus nende fundamentaalsete põhimõtetega. Hiljem on mitmed riigid kriminaliseerinud ka self-laundering kuriteona ning selle vajadust on rõhutatud ka Moneyvali30 riikide vastastikuse rahapesu meetmete hindamiste raportites. Self-laundering kriminaliseerimise erinev praktika seab koostöö ladusa toimimise kahtluse alla seal, kus nõutakse, et kuritegu oleks mõlemas konventsiooniosalises määratletud kuriteona. Nimetatud probleemi lahendamiseks ongi konventsiooni artikli 28 lõike 8 punktis c ette nähtud uus säte, mille kohaselt võib konventsiooniosaline mitte määratleda self-laundering´i rahapesu kuriteona, kuid ta ei või keelduda sellel alusel koostööst. Uue arenguna on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil, mille kohaselt peaksid liikmesriigid tagama, et teatavat tüüpi rahapesu on karistatav ka siis, kui selle on toime pannud isik, kelle kuritegeliku tegevuse tõttu asjaomane vara saadi (omaenda kuritegeliku raha pesu). Kui rahapesu ei piirdu sellisel juhul ainult vara omamise või kasutamisega, vaid hõlmab ka vara ülekandmist, muundamist, varjamist või saladuses hoidmist ning põhjustab suuremat kahju, kui kuritegeliku tegevusega on juba tekitatud, näiteks kui kuritegelikust tegevusest saadud vara on pandud ringlusse ning seejuures on varjatud vara ebaseaduslikku päritolu, peaks selline rahapesu olema karistatav. Abistamistaotluse täitmine ei ole lubatud KrMS § 436 nimetatud alusel ja Eesti keeldub rahvusvahelisest koostööst, kui see võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve; see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega; on alust arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel. Eesti ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst Euroopa Liidu liikmesriigiga põhjusel, et tegu on poliitilise kuriteoga, poliitilise kuriteoga seotud kuriteoga või poliitiliselt motiveeritud kuriteoga, kui seaduses või 30 Moneyval on Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomitee, täisnimega Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism. Moneyval, endise nimega PC-R-EV, asutati 1997. aastal Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt, et viia läbi nii enda kui üksteise hindamist rahapesuvastase võitluse meetmete osas, mis on kehtestatud FATFi mittekuuluvates Euroopa Nõukogu riikides. Eesti on Moneyvali liige. 38 välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Eesti ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst põhjusel, et Eestis ei ole kehtestatud sama liiki maksu või lõivu või samasugust maksu-või tolli- või rahavahetuskorraldust kui taotlevas riigis. Eestis on kriminaliseeritud self-laundering ja rahapesu eest saab süüdi mõista isiku, kes pani toime ka rahapesu eelkuriteo. Artikkel 29. Toimingu edasilükkamine Võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga ei ole toimingu edasilükkamist puudutavat sätet muudetud. Enne toimingu edasilükkamist peab taotlust täitev konventsiooniosaline hindama, kas taotlust on võimalik täita osaliselt või tingimuslikult vastavalt artiklile 30. Tavaliselt toimub sellise otsuse tegemine teise osapoolega konsulteerides. Kui konventsiooniosaline otsustab toimingu tegemise edasi lükata, peab ta viivitamata edastama vastava otsuse taotluse esitanud osapoolele ning põhjendama taotluse edasilükkamist vastavalt artiklile 40 ja artikli 41 lõike 1 punktile c. Kõnealuse artikli näol on tegemist rahvusvahelise õigusalase koostöö põhimõtetega, millele vastavad ka KrMS-s sätestatud põhimõtted. Artikkel 30. Taotluse osaline või tingimuslik täitmine Artikkel vastab EN 1990. aasta konventsiooni artiklile 20. Taotluse esitanud konventsiooniosalisega konsulteerimine peaks alati eelnema koostöö edasilükkamise või koostööst keeldumise otsusele. Konventsiooni seletuskirja kohaselt peaksid kiiresti tehtavad otsused olema tehtud erandjuhtudel ja siis, kui kõne all on õiguslikud küsimused. Konventsioon ei reguleeri konsultatsiooni läbiviimise tingimusi, need võivad olla ka mitteametlikud, pädevate isikute vahelise telefonivestluse vormis läbiviidud arupidamised. Tingumusi võivad seada ja kokku leppida ka õigusabi palvete eest vastutavad ja neid vastu võtvad asutused. KrMS-s sätestatud rahvusvahelise õigusalase koostöö põhimõtted ühtivad käesoleva artikli põhimõttega. 6. osa – Teatamine ja kolmandate poolte õiguste kaitse Artikkel 31. Dokumentide kätteandmine Artikkel 31 vastab EN 1990. aasta konventsiooni artiklile 21. Konventsiooniga luuakse alus rahvusvahelise koostöö raames teavitamise nõuete täitmiseks. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et juriidiliste dokumentide sobivus määratletakse riigisisese õigusega. Sellisteks kättetoimetamise dokumentideks võivad olla kohtulahendid vara arestimise kohta või vastav korraldus sellise otsuse täitmiseks jne. Konventsioon näeb ette, et kohtudokumendid saadetakse välisriigis asuvale isikule postiga või kohtulahendi väljastanud riigi kohus või muu asjaomane pädev asutus edastab dokumendid nimetatud riigi konsulaarasutuse kaudu või sihtkohariigi või muu pädeva asutuse kaudu, välja arvatud juhul, kui sihtkohariik on konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- , kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerides Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatud 39 deklaratsioonis kehtestanud teistsuguse korra. EN 1990. aasta konventsiooni ratifitseerimisel kehtestas Eesti dokumentide kätteandmise osas teistsuguse korra, mille kohaselt toimetatakse kohtudokumendid kätte Justiitsministeeriumi kaudu. Dokumentide kätteandmine toimub vastavalt taotluse saanud konventsiooniosalise riigisisesele õigusele. KrMS § 435 lõike 1 järgi on rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö keskasutus Justiitsministeerium. Seega tuleb konventsiooni ratifitseerimisel teha deklaratsioon, et dokumendid edastatakse Justiitsministeeriumile. Kohtukutsete kättetoimetamise taotlused edastab Justiitsministeerium täitmiseks isiku elu- või asukoha järgsele esimese astme kohtule. Artikkel 32. Välisriigi otsuse tunnustamine Nagu eelmises punktis välja toodi, on võrreldes EN 1990. aasta konventsiooni artikliga 22 käesoleva konventsiooni artikkel 31 muutmata. Artikli 24 lõikes 2 nimetatud kohtulahendid ei puuduta kolmandate isikute õigusi, seetõttu on konventsioonis kolmandate isikute õiguste kohta tehtud otsuste tunnustamisele sätestatud eraldi artikkel. Välisriigi kolmandate isikute kohta tehtud otsuse tunnustamisest võib keelduda (kuid ei pea), kui kolmandal isikul ei olnud võimalust piisavalt oma õigusi kaitsta, otsus on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise samas asjas tehtud otsusega, see on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise avaliku korraga või otsus on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise seadustes ette nähtud ainupädevusega. Konventsiooni seletuskirjas viidatakse tavapärasele praktikale, mille kohaselt kasutavad kurjategijad endale vara omandamiseks variisikuid ja sõlmivad näilikke tehinguid. Vara ostetakse näiteks naise, sugulaste või sõprade nimele, ent vaatamata sellele tuleb kolmandate isikutena käsitada neid, kellel on konfiskeeritava vara suhtes seaduspärane nõue. Konventsiooni artikkel 9 kohustab konventsiooniosalisi tagama kolmandate isikutele nende õigused. Kolmanda isikuna käsitatakse iga isikut, keda konfiskeerimisotsuse täitmine puudutab või kes on seotud konfiskeerimise protseduuriga, mis viiakse läbi vastavalt artikli 23 lõike 1 punktile b, kuid kes ei ole õigusrikkuja ise. Konventsiooni sätteid kolmanda isiku kohta on selgitatud ka artikli 8 kohta käivate põhistuste juures. Konventsiooni seletuskirjas selgitatakse, et mõnedes riikides on kolmandate isikute pretensiooni esitamise õigus tagatud alles konfiskeerimisotsuse täideviimisel, mitte vastava otsuse tegemisel. Kolmandate isikute õigusi võidi arvesse võtta juba taotluse esitanud riigis, kuid mitte ilmtingimata. Kui kolmandate isikute õigusi ei võetud arvesse taotluse esitanud konventsiooniosalises, säilib kolmandal isikul alati õigus vastuväidete esitamiseks. Sellisel juhul ei ole aga konventsiooniosalisel õigus keelduda otsuse täitmisest artikli 28 lõike 1 punkt a kohaselt üksnes põhjusel, et kolmandate isikute õigused on jäänud otsuse tegemisel arvesse võtmata. Konventsiooniosaline ei pea tingimata jätma kolmandate isikute õiguste kohta tehtud kohtuotsused tunnustamata lõikes 2 nimetatud puudustele tuginedes, kui puudused on kõrvaldatavad. Välisriigi kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine on reguleeritud KrMS 19. peatüki 5. jaos, mis vastab konventsioonis sätestatud põhimõtetele. 7. osa – Menetluslikud ja muud üldreeglid 40 Artikkel 33. Keskasutus Artiklis 33 nimetatud keskasutus, kelle ülesanne on saata IV peatüki alusel taotlusi ja neile vastata ning täita taotlusi või edastada need pädevatele asutustele, on Eesti poolt määratletud EN 1990. aasta konventsiooniga ühinemisel. Nimetatud keskasutuseks on Justiitsministeerium ning vastav deklaratsioon tuleb esitada ka käesoleva konventsiooni ratifitseerimisel. Keskasutuse pädevus reguleeritakse riigisisese õigusega. Konventsiooni käesolev artikkel määrab kindlaks suhtluskanalid. Vajadusel on võimalik deklareerides täpsemalt sätestada, millise sisuga taotlus tuleb millisele asutusele edastada. Kohtudokumentide kätteandmine (KrMS §-s 462) ja otsuste tunnustamine (§-s 478) toimub läbi Justiitsministeeriumi. Justiitsministeerium kontrollib välisriigist saabunud abistamistaotluste, samuti kohtuotsuse täitmise taotluse nõuetekohasust ja nõutud lisadokumentide olemasolu ning edastab nõuetekohase abistamistaotluse viivitamata pädevale asutusele. Artikkel 34. Otsesuhtlemine Artikkel 34 selgitab suhtlemisviise. Tavaliselt toimub suhtlus läbi keskasutuste ja lõikes 2 nimetatud võimalus esitada taotlus konventsiooniosalise samale asutusele (kohtule või prokuratuurile) on erandlik. Lõige 5 võimaldab taotluse esitanud konventsiooniosalise pädeval asutusel saata taotlusi ja teateid, mis ei sisalda soovi rakendada sunniabinõu, taotluse saanud konventsiooniosalise pädevale asjaomasele asutusele otse. Sellisteks taotlusteks võivad olla lihtsad nn infotaotlused, näiteks info saamiseks kinnistusraamatust. Lõige 6 on uus säte võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga, mille eesmärgiks on kiirendada konventsiooniosaliste asutuste vahelist kommunikatsiooni. Lõike 6 järgi on konventsiooniosalisel õigus esitada enne ametliku taotluse esitamist ka ametliku taotluse eelnõusid ja teateid otse teise riigi õigusasutustele, et hiljem ametlikult esitatav taotlus oleks korrektne ja efektiivselt täidetav. Käesolev artikkel sisaldab ka Euroopa Liidu rahvusvahelise õigusalase koostöö põhimõtteid, mis sisalduvad eelkõige EN 1990. aasta konventsioonis ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsioonis ning mida kohaldatakse ka Eestis. Artikkel 35. Taotluse vorm ja keel Artikkel 35 võimaldab taotlusi esitada ka telekommunikatsioonivahendite abil, samas võib konventsiooniosaline mistahes ajal edastada EN peasekretärile deklaratsiooni, millega ta sätestab, millistel tingimustel ta on valmis taotlusi vastu võtma ja täitma elektroonselt või muude sidevahendite kaudu. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et endastmõistetavalt võib konventsiooniosaliste asutuste vaheliseks esmakontaktiks olla vaid telefonikõne, mis kinnitatakse hiljem üle kirjalikult. Krüpteeritult saabuvate andmete edastamisel tuleb arvesse võtta kõiki turvalisuse aspekte. Vastavalt lõikele 3 peab konventsiooniosaline deklaratsiooniga teatama, millisesse keelde tuleb tõlkida taotlused ja lisatud dokumendid. EN 1990. aasta konventsiooniga ühinemisel on Eesti edastanud deklaratsiooni, mille kohaselt taotlused ja nende lisad tuleb esitada ingliskeelse tõlkega. Nimetatud deklaratsioon tuleb teha ka käesoleva konventsiooni ratifitseerimisel. 41 Artikkel 36. Legaliseerimine Konventsiooni IV peatüki kohaldamisel edastatavate dokumentide legaliseerimist ei nõuta. Säte on identne EN 1990. aasta konventsiooni artikliga 26. Artikkel 37. Taotluse sisu Artikkel 37 sätestab nõuded koostööks edastatava taotluse sisule. Kui nimetatud nõudeid ei täideta, on taotluse täitmine raskendatud. Konventsiooni seletuskirjas peetakse äärmiselt oluliseks, et konventsiooniosaline järgiks nimetatud nõudeid parima kohusetundlikkusega, eriti lõike 1 punkte c ja e. Kui soovitakse infot pangast, on oluline määratleda panga asukoht ja tegevuskoha aadress. Lõike 1 punkt f viitab artikli 15 lõikele 3 (taotluses palutakse teha teatud toiminguid või protseduure, mis on taotluse esitanud konventsiooniosalise seaduste kohaselt vajalikud). Vastavalt lõikele 2 tuleb konfiskeerimismääruses sisalduva raha tasumise nõude korral märkida selle summa ülempiir, mille tagasisaamist taotletakse. Vara väärtusele vastava rahasumma konfiskeerimise korral võib osa nõudest olla juba täidetud, seetõttu ka lõike 3 punkti a alapunktis iii sätestatud nõue, et taotlused peavad sisaldama informatsiooni, millises ulatuses määruse täitmist nõutakse. Artikkel 38. Mittetäielikud taotlused Vastavalt artiklile 38 on taotlust täitval konventsiooniosalisel õigus nõuda lisainformatsiooni esitamist. Samaaegselt võib aga kohaldada vajalikke esialgseid meetmeid, kui koostööl ei oleks ilma esialgsete meetmete võtmiseta täiendava informatsiooni saabumisel enam mingit mõtet. Artikkel 39. Taotluste paljusus Taotluste paljususe korral peab taotlusi täitev konventsiooniosaline vältima ühe ja sama isiku või ühe ja sama vara suhtes vastuolulist täitmist. Näiteks võib juhtuda, et konventsiooniosaline on esitanud vara kriminaaltulu väärtuses konfiskeerimise taotluse, kuid vara võib samal ajal olla juba konfiskeeritavaks objektiks. Konfiskeerimistaotluste paljususe saamisel tuleks konsulteerida teiste osapooltega. Artikkel 40. Põhjendamiskohustus Taotluse saanud konventsiooniosaline peab põhjendama, miks ta on otsustanud IV peatüki alusel tehtavast koostööst keelduda või koostöö edasi lükata või selle suhtes tingimusi seada. Artikkel 41. Informatsioon Lõike 1 punkt 1 alapunkt a kohustab konventsiooniosalisi viivitamata teatama taotluse esitanud konventsiooniosalist taotluse alusel algatatud toimingust. Selline teavitamise kohustus puudutab eelkõige juhtumeid, kus taotlust täitev konventsiooniosaline kohustub võtma teatud kestusega meetmeid, mille osas taotluse esitanud osapool on õigustatud teadma selliste meetmete võtmisest ja tulemustest, näiteks telefoni pealtkuulamine, pangakontode monitoorimine vms. 42 Konventsiooni seletuskirja kohaselt võib tulemustest teatamine hõlmata ka teavitamist sündmustest, mis võivad mõjutada koostöö lõpptulemust. Taotluse saanud konventsiooniosaline peab teavitama ka kõikidest asjaoludest, mis muudavad taotletud toimingu võimatuks või tõenäoliselt lükkavad selle oluliselt edasi. Samuti peab taotluse esitanud konventsiooniosaline teavitama kõikidest asjaoludest, mille tõttu taotlust ei tule täita, nt konfiskeerimisemäärus tunnistatakse kehtetuks või muutuvad muud faktilised või juriidilised asjaolud. Vastava sündmuse toimumise tõttu on taotlust täitev konventsiooniosaline kohustatud kõik toimingud lõpetama taotlust täitva konventsiooniosalise seaduste kohaselt (vastav selgitus on artikli 24 lõike 1 juures). Taotluse teinud konventsiooniosalisel on õigus taotlus igal ajal tagasi võtta. Artikkel 42. Kasutamispiirang Lõige 1 sätestab spetsiaalsuse printsiibi, mille kohaselt võib taotlust täitev konventsiooniosaline edastatud informatsioon kasutada vaid taotluses nimetatud kriminaalmenetluses ning muudel juhtudel tuleb taotleda konventsiooniosaliselt nõusolek. Lõike 2 kohaselt võib riik teha deklaratsiooni, mille kohaselt ilma konventsiooniosalise antud nõusolekuta ei või informatsiooni või tõendeid taotluse esitanud asutused kasutada ega edastada muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks. Nimetatud deklaratsiooni tegemise võimalus on ette nähtud ka EN 1990. aasta konventsiooni artiklis 32. Konventsiooni artikli 53 lõike 1 ja artikli 42 lõike 2 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et taotluse alusel antud informatsiooni või tõendeid ei või taotluse esitanud asutused kasutada ega edastada taotluse saanud konventsiooniosalise nõusolekuta muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks. Praktikas küsitakse Eesti Vabariigis automaatselt alati vastavat nõusolekut. Artikkel 43. Konfidentsiaalsus Artikkel 43 sätestab konfidentsiaalsusnõude nii taotluse esitanud kui taotlust täitvale konventsiooniosalisele, mille kohaselt nii taotluses esitatud kui taotluse alusel kogutud tõendid ja informatsioon tuleb hoida saladuses. Konventsiooniosaliste riigisisene õigus peab välistama võimaluse, et finantseerimisasutused teavitavad oma kliente nende suhtes algatatud kriminaalmenetlusest või uurimisest. RahaPTS § 51 kehtestab teataja konfidentsiaalsuskohustuse. Konfidentsiaalsuskohustusest riigisiseses õiguses on täpsemalt selgitatud artikli 20 juures. Artikkel 44. Kulud Artikli 44 kohaselt kannab taotluse täitmise tavalised kulud taotluse saanud konventsiooniosaline ning täitmiseks vajalike erakorraliste ja suurte kulutuste kandmise osas tuleb konventsiooniosalistel omavahel kokku leppida. KrMS § 437 sätestab rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö kulude jagamise. Eesti kannab taotleva ja täitva riigina kõik oma territooriumil tekkinud kulud, kui rahvusvahelistest lepingutest või täitva riigi otsusest ei tulene teisiti. Eesti Vabariik nõuab täitva riigina taotlevalt riigilt sisse Eestis ekspertide kaasamisega seonduvad kulud; Eestis kaugülekuulamise korraldamisega ning ülekuulatavate ja tõlgi kaasamisega seonduvad kulud, kui taotleva riigiga ei lepita kokku teisiti; Eestile tekkinud muud olulised või vältimatud kulud, mille ulatuses on taotleva riigiga kokku lepitud. 43 Artikkel 45. Kahjud Artikkel 45 kohustab konventsiooniosalisi koostöö käigus tekitatud kahju korral vastutuse jagamiseks tegema samuti koostööd. Kui tekitatud kahju hüvitamise osas küsitavust ei ole ning on teada, millise konventsiooniosalise kohustuse rikkumise tõttu koostöö käigus kahju tekitati, ei ole kohustust läbirääkimisi pidada. Siiski peab teavitama konventsiooniosalist, kes võib olla asjast huvitatud. KrMS § 50812 reguleerib kahju hüvitamist. Eesti hüvitab taotleva riigina kõik kulud, mida täitev riik on selle riigi seaduste kohaselt kandnud seoses Euroopa arestimistunnistuse täitmisega kolmandale isikule tekitatud kahjuga, eeldusel, et kahju ei ole tekkinud täitva riigi süülisest tegevusest. Kahju hüvitamise otsustab Riigiprokuratuuri ettepanekul Justiitsministeerium. Eestil on täitva riigina õigus nõuda taotlevalt riigilt nende kulude hüvitamist, mille Eesti on hüvitanud kolmandale isikule seoses Euroopa arestimistunnistuse täitmisega tekitatud kahjuga, eeldusel, et kahju ei ole tekkinud üksnes Eesti süülisest tegevusest. Taotlevale riigile kulude hüvitamise nõude esitamise otsustab Riigiprokuratuuri taotlusel Justiitsministeerium. Käesoleva konventsiooni artiklites 36–45 sätestatud rahvusvahelise õigusalase koostöö põhimõtteid kohaldatakse Eestis juba käesoleval ajal kooskõlas kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioonis ja EN 1990. aasta konventsioonis sätestatuga. V peatükk. RAB koostöö Artikkel 46. RAB koostöö Võrreldes EN 1990. aasta konventsiooniga on tegemist täiesti uue peatükiga, mis sätestab rahapesu andmebüroo rolli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Konventsiooniosaliste rahapesu andmebüroode koostöö käesolevas konventsioonis hõlmab nii võitlust rahapesu kui terrorismi rahastamise vastu. Rahapesu andmebürood puudutavad sätted on erinevad rahvusvahelise koostöö raames vastastikuse abistamiskohustuse sätetest. Näiteks on taotluste täitmisest keeldumine võimalik vaid vastikust abistamist reguleerivate sätete korral ning ei kohaldu rahapesu andmebüroo koostöö sätetele. Artikkel 46 on üles ehitatud Euroopa Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsusele (2000/642/JSK)31 rahapesu andmebüroode vahelise informatsiooni vahetamise kohta liikmesriikides. Iga konventsiooniosaline peab tagama, et rahapesu andmebüroo on võimeline tegema koostööd informatsiooni kogumiseks ja analüüsimiseks mistahes fakti kohta, mis võib olla seotud rahapesuga, seejuures ei ole oluline, kas tegemist on nn politsei-tüüpi või administratiivset tüüpi rahapesu andmebürooga. Konventsiooniosaline peab tagama, et rahapesu andmebüroo vahetaks infot ka omaalgatuslikult, seejuures ei oma tähendust, kas informatsiooni edastatakse konventsiooni kohaselt või mõne vastastikuse koostöö kokkuleppe raames. Informatsiooni edastamine võib mõnevõrra olla raskendatud esinevat tüüpi rahapesu andmebüroode vahel, seetõttu on koostöö sujuvuse tagamiseks 31 Council Decision of 17 October 2000 concerning arrangements for cooperation between financial intelligence units of the Member States in respect of exchanging information (2000/642/JSK). 44 sätestatud lõikes 3, et rahapesu andmebüroo funktsioone ei tohi mõjutada rahapesu andmebüroo riigisisene staatus, sealjuures tema administratiivne või õiguskaitsevorm. Lõike 4 kohaselt on taotluse esitanud rahapesu andmebüroo kohustatud taotlusele lisama lühikese kokkuvõtte asjakohastest faktidest ja info selle kohta, kuidas taotletavat informatsiooni kavatsetakse kasutada. Informatsiooni info kasutamise kohta tuleb tõlgendada koosmõjus lõikega 8, mis lubab informatsiooni edastanud rahapesu andmebürool seada tingimusi informatsiooni kasutamise kohta. Lõikes 5 nimetatud taotluse saanud rahapesu andmebüroo edastatav asjakohane informatsioon hõlmab teadaolevat finantsinformatsiooni ja taotletavaid korrakaitseandmeid vastavalt riigisisesele õigusele. Konventsiooni seletuskirjas selgitatakse, et see tähendab seda, et edastatav informatsioon peab olema taotlust täitvale rahapesu andmebüroole kättesaadav tema pädevuse piires. Olenemata erinevatest rahapesu andmebüroo tüüpidest ei saa rahapesu andmebüroode vaheline koostöö mööda hiilida vastastikuse õigusabi andmisest. Konventsiooni artikli 46 lõike 5 kohaldamisest on konventsiooniosalisel õigus täielikult või osaliselt keelduda vastavalt konventsiooni artikli 53 lõikele 2. Kuna praktikas ei ole infovahetusega probleemi, ei ole nimetatud deklaratsiooni tegemine vajalik. Lõike 6 kohaselt võib rahapesu andmebüroo keelduda avalikustamast informatsiooni, kui see võib takistada taotluse saanud konventsiooniosalises kriminaalmenetluse läbiviimist või kui avaldamine oleks selgelt vastuolus füüsilise või juriidilise isiku või taotluse saanud konventsiooniosalise õiguspäraste huvidega või konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega. Taotluse saanud konventsiooniosaline peab siiski kohaselt põhjendama, miks informatsiooni ei saa edastada. Konventsiooni seletuskirjas täpsustatakse, et nimetatud informatsiooni mitte-edastamise põhjuseid ei ole taotluse esitanud konventsiooniosalisel õigus vaidlustada. Saadud informatsiooni tohib kasutada vaid taotluses nimetatud otstarbel ja kasutamine muuks otstarbeks kui analüüsimiseks ja avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid info edastanud rahapesu andmebüroo vastaval nõusolekul. Lõige 9 sätestab edastatud informatsiooni või dokumentatsiooni kasutamisele erisuse eesmärgiga laiendada rahapesu andmebüroode vahelist uurimisabi kriminaalmenetluses. Seega juhul, kui infot edastava rahapesu andmebüroo riigisisese õiguse kohaselt ei ole sätestatud keeldumise aluseid, mistõttu edastatud informatsiooni ei või kasutada kriminaalmenetluses või süüdimõistmisel ning puuduvad ka lõikes 6 nimetatud asjaolud, ei saa rahapesu andmebüroo keelduda nõusoleku andmisest. Lõige 10 sätestab, et rahapesu andmebüroo peab rakendama kõik vajalikud meetmed, sealhulgas turvameetmed, selleks, et edastatav informatsioon ei muutuks kättesaadavaks mistahes muudele asutustele või ametkondadele. Vastavalt lõikele 7 tuleb info edastamiseks ka antud juhul infot edastanud rahapesu andmebüroolt taotleda vastav luba. Edastatavat informatsiooni tuleb kaitsta vastavalt 1981. aasta EN isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonile ja EN ministrite komitee 15. septembri 1987. aasta soovitusele nr R (87)15 isikuandmete kasutamise kohta politseisektoris rakendades vähemalt samu konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse reegleid nagu kehtivad taotluse esitanud rahapesu andmebüroo suhtes kohaldatavates riigisisestes seadustes. 45 Lõike 12 eesmärgiks on tagada adekvaatse tagasiside andmine edastatud informatsiooni kasutamise ja tulemuste kohta. Sellise info küsimisel on laiem tähendus, näiteks võib järele uurida, kas edastatud informatsiooni põhjal alustati kriminaalmenetlus ja milline oli tulemus. Vastavalt lõikele 13 tuleb EN peasekretärile teatada, et käesoleva artikli mõistes rahapesu andmebüroo on RAB Rahandusministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutusena. RahaPTS 6. peatükk sätestab RABi olemuse läbi tema ülesannete ja pädevuse. Vastavalt 1. jaanuarist 2021. a jõustunud RahaPTSi § 53 lõikele 1, on RAB Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi RahaPTSis ette nähtud alustel ja ulatuses autonoomselt. RAB täidab RahaPTSist tulenevaid ülesandeid sõltumatult ja võtab RahaPTSis sätestatud tegevust puudutavaid otsuseid vastu iseseisvalt. Konventsiooni seletuskirjas rõhutatakse, et rahapesu ja terrorismi rahastamine toimub sageli rahvusvahelises keskkonnas, mistõttu üksnes riigisisesel tasandil või isegi ühenduse tasandil vastuvõetavatel meetmetel on ainult väga piiratud mõju, kui arvesse ei võeta rahvusvahelist koordineerimist ja koostööd. Rahapesu andmebüroo tehtava rahvusvahelise koostöö põhimõte on sätestatud ka EL rahapesu tõkestamise direktiivides ja FATFi soovitustes. RABi igapäevapraktika jaoks on väga olulisel kohal Egmont Group’i väljatöötatud teabevahetamise põhimõtted.32 Efektiivset koostööd teiste riikidega hõlbustab see, et RAB kasutab teiste riikide kolleegidega suhtlemisel turvatud elektroonseid kanaleid — Egmont Secure Web’i ja FIU.NET’i. Nende elektroonsete kanalite kaudu saab RAB oma päringutele vastused kõige kiiremini võimalikest vahenditest. RahaPTS § 58 sätestab teabe nõudmise alused. RABil on õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. RABil on teabe saamiseks väga laialdased õigused kooskõlas FATFi 29. soovitusega ning rahapesu tõkestamise direktiividega (EL) 2015/843 ja (EL) 2018/849. Selline lähenemine on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga. Kooskõlas KAS § 88 lõike 42 punktiga 1 on krediidiasutusel õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid RABile ja Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses. Vastavalt FATFi 9. soovitusele ei tohiks pangasaladuse regulatsioon takistada FATFi soovituste täitmist. Vastavalt RahaPTS § 58 lõikele 3, on RABil õigus saada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmeid, enda määratud tähtajaks kõigilt jälitusasutustelt õigusaktidega sätestatud korras. Jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmete edastamiseks teistele asutustele peab RABil olema teabe esitanud jälitusasutuse kirjalik nõusolek. RABil on õigus saada maksusaladuseks olevaid andmeid ka Maksu- ja Tolliametilt kooskõlas maksukorralduse seadusega (eelkõige vt MKS § 29 lõige 8). 32 The Egmont Group Principles for Information Exchange Between Financial Intelligence Units for Money Laundering and Terrorism Financing Cases. Kättesaadav: www.egmontgroup.org 46 RABi laialdased õigused teabe saamisel riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest, samuti avalik-õigusliku isiku peetavast andmekogust on kooskõlas vastavate rahvusvaheliste nõuetega. RABile edastatud teated sisaldavad isikuandmeid ning äri- ja pangasaladust sisaldavaid andmeid. Teadete esitajateks on krediidiasutused, kes on kohustatud hoidma pangasaladust. RAB ja kohustatud isikute koostöö põhineb usaldusel. Kohustatud isikutel peab olema kindlus, et nende poolt RABile edastatud teave on kaitstud ning seda kasutatakse rangelt seaduses ette nähtud korras. Vastavalt RahaPTS § 60 lõikele 1 on juurdepääs RABi andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise õigus ainult RABi ametnikul. RahaPTS-i alusel võib RABi juht kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. RABi töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs RABi andmekogus sisalduvale teabele, on kohustatud hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet tähtajatult. Kooskõlas RahaPTS § 60 lõikega 2, on RAB kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtule. RABis registreeritud andmeid edastatakse ainult kohtueelset menetlust teostavale asutusele, prokurörile ja kohtule kirjaliku taotluse alusel seoses kriminaalmenetlusega või RABi algatusel, kui see on vajalik rahapesu või terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks, samuti halduskohtule halduskohtumenetluses, kui lahendatakse RABi taotlust või RABi toimingu või haldusakti kohta esitatud kaebust või protesti (vt RahaPTS § 60 lõige 3). RABi õigused vajaliku informatsiooni saamiseks on vastavalt sätestatud RahaPTSis. RABi käsutuses olevate andmete suhtes rakendatakse nõutud konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse reegleid. RahaPTS § 63 lõige 1 näeb ette, et RAB-il on õigus vahetada teavet ja sõlmida koostöökokkuleppeid rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega (või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutusega, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooniga). Sama paragrahvi lõige 71 sätestab, et RAB võib keelduda teabe edastamisest teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole üksnes juhul, kui teabe vahetamine jääb väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või see kahjustaks kriminaalmenetlust või kui teavet päriv büroo pole täpsustanud teabe küsimise asjaolusid, tausta kirjeldust, taotluse põhjust ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada. RahaPTS § 63 lõike 10 kohaselt annab RAB viivitamata teisele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi rahapesu andmebüroole loa taotluse alusel edastatud teabe levitamiseks teistele vastava riigi pädevatele asutustele. Loa andmisest võib keelduda, kui teabe levitamine jääb ilmselgelt väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärke või kui see kahjustaks kriminaalmenetlust. Teabe levitamise piiramist selgitatakse. Artikkel 47. Rahvusvaheline koostöö kahtlaste tehingute edasilükkamiseks Konventsiooni artikkel 47 nõuab, et konventsiooniosalised võtaksid kasutusele meetmed, et tagada kiire tegutsemine rahapesu andmebüroo poolt välisriigi rahapesu andmebüroo taotluse kohaselt kahtlase tehingu peatamine. Rahapesu andmebüroo või muu pädev asutus peab seejuures analüüsima, kas tehing on seotud rahapesuga või terrorismi rahastamisega ja kas tehing oleks 47 peatatud, kui kahtlane teade oleks esitatud riigisisese õiguse kohaselt. Seejuures ei pruugi vastava otsuse teinud pädev asutus olla välisriigi rahapesu andmebüroo ise. Kahtlaste tehingute peatamise õigus on reguleeritud RahaPTS §-s 57, mis tagab konventsiooni artikli 47 nõuetekohase täitmise. RahaPTS § 57 lõige 1 näeb ette, et RAB võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus, väärtpaberite keskdepositooriumis, liiklusregistris, ehitisregistris ja muus riiklikus registris registreeritud vara käsutamist võib RAB põhjendatud kahtluse korral ettekirjutusega piirata selle säilimise tagamiseks kuni 30 kalendripäevaks. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et RAB võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks lisaks eelviidatud lõikes 1 sätestatule kuni 60 kalendripäeva võrra juhul, kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei tõenda RABile 30 kalendripäeva jooksul tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest arvates vara legaalset päritolu; vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks. VI peatükk. Järelevalve ja vaidluste lahendamine Artikkel 48. Järelevalve ja vaidluste lahendamine Erinevalt EN 1990. aasta konventsioonist teostatakse käesoleva konventsiooni kohase täitmise üle järelevalvet. Selleks, et tagada osapoolte järelevalve protsessi kvaliteet, viiakse vastav hindamine läbi konventsiooniosaliste konverentsi (Conference of the Parties, COP) poolt, kes töötavad välja vastavad protseduurireeglid. COP eesmärgiks on läbi viia hindamisprotseduur nendes valdkondades, mis ei ole kaetud teiste samalaadsete hindamisprotseduuridega, näiteks FATFi ja Moneyvali hindamistega, võttes arvesse FATFi või Moneyvali avalikke kokkuvõtteid ja täiendades neid vajadusel perioodiliste enesehindamise küsitlustega. Konventsiooniga võivad liituda ka riigid, kes ei ole FATFi ega Moneyvali liikmed ja seetõttu võib COP vastavalt konventsiooni ulatusele ja eesmärgile, võtta hindamisel aluseks ka avalikku informatsiooni, mis on tehtud teiste FATF-laadsete regionaalsete organisatsioonide33 poolt. Konventsiooniosaliste konverents võib otsustada, et vajab oma funktsioonide täitmiseks lisainformatsiooni ning hinnata konventsiooniosalist süvitsi. Süvitsi hindamine võib hõlmata ka hindamisvisiiti, kuid asjaomase hindamismeeskonna külastust korraldatakse siiski vaid erandjuhtudel. Konventsiooni tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud vaidluse korral otsivad konventsiooniosalised lahendust läbirääkimiste teel või nende poolt valitud muul rahumeelsel viisi, sh vaidluste esitamine konventsiooniosaliste konverentsile või vahekohtule, kelle otsus on 33 FATF-style regional bodies (FSRB), info kättesaadav: http://www.eurasiangroup.org/fsrb.php 48 konventsiooniosalistele kohustuslik või vastavalt konventsiooniosaliste kokkuleppele rahvusvahelisse kohtusse. VII peatükk. Lõppsätted Artikkel 49. Allakirjutamine ja jõustumine Konventsioon on avatud allakirjutamiseks ENi liikmesriikidele, konventsiooni väljatöötamisel osalenud muudele riikidele ja Euroopa Ühendusele. Nimetatud sätete eesmärgiks on võimaldada võimalikult paljudel riikidel saada konventsiooni liikmeteks nii kiiresti, kui võimalik. EN 1990. aasta konventsiooni liikmesriik võib ratifitseerida käesoleva konventsiooni ja olla edaspidi seotud ka EN 1990. aasta konventsiooniga. Riikidele, kes ratifitseerivad käesoleva konventsiooni, kohalduvad käesolevas konventsioonis sätestatud koostöö sätted isegi juhul, kui nad on mõlemad ka EN 1990. aasta konventsiooni konventsiooniosalised. Riikidele, kellest üks on käesoleva konventsiooni ja teine vaid EN 1990. aasta konventsiooni konventsiooniosaline, kohaldatakse omavahelistes suhetes EN 1990. aasta konventsiooni. Artikkel 50. Konventsiooniga ühinemine Riigid, kes ei ole EN liikmed ja kes ei ole osalenud konventsiooni väljatöötamise juures, võivad sellega ühineda vastavalt artiklis 50 toodud tingimustele. Artikkel 51. Territoriaalne kohaldamine Iga riik või Euroopa Liit võib täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse ning mistahes territooriumi suhtes tehtud deklaratsiooni ka tagasi võtta. Erinevalt EN 1990. aasta konventsioonile võib käesoleva konventsiooni allkirjastada ka Euroopa Liit (alla kirjutanud 2. aprillil 2009. a). Artikkel 52. Käesoleva konventsiooni ja muude konventsioonide ning kokkulepete seos Konventsiooniosalised võivad käesoleva konventsiooniga reguleeritavates valdkondades sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid, et konventsiooni sätteid täiendada või hõlbustada konventsiooni põhimõtete järgimist. Juhul, kui vähemalt kaks riiki on juba kokkuleppe või lepingu sõlminud, võivad nad kohalda konventsiooni asemel kokkuleppes kokkulepitut, kui see hõlbustab rahvusvahelist koostööd. Artikkel 53. Deklaratsioonid ja reservatsioonid Artikkel 53 annab konventsiooniosalistele õiguse teha konventsioonis nimetatud artiklite osas deklaratsioone või reservatsioone või selgitada viisi, kuidas teatud artikleid nende suhtes kohaldatakse. Deklaratsioonid tehakse käesoleva konventsiooni ratifitseerimise seaduses ja Eesti esitab deklaratsioonid Euroopa Nõukogu peasekretärile ratifitseerimisdokumendiga. 49 Ratifitseerimisel esitatakse konventsiooni artikli 53 lõigete 1 ja 4 kohaselt järgmised deklaratsioonid: 1) kooskõlas konventsiooni artikli 3 lõikega 4 deklareerib Eesti Vabariik, et konventsiooni nimetatud sätet rakendatakse vaid riigisiseses seaduses konkreetselt nimetatud kuritegude puhul; 2) kooskõlas konventsiooni artikliga 19 deklareerib Eesti Vabariik, et lõike 3 alusel toimub kontode jälgimine Eesti õiguses sätestatud Elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, kogudes informatsioon kontol toimunud tehingute kohta nädalase viitega ja lõike 5 alusel on säte laiendatud üksnes finantsasutustele, kes avavad klientidele IBAN-koodiga maksekontosid. 3) kooskõlas konventsiooni artikli 24 lõikega 3 deklareerib Eesti Vabariik, et kohaldab artikli 24 lõiget 2 üksnes oma põhiseadust ja oma õigussüsteemi põhimõtteid järgides; 4) konventsiooni artikli 31 lõike 2 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et kohtudokumendid toimetatakse kätte Justiitsministeeriumi kaudu; 5) konventsiooni artikli 33 lõike 1 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et keskasutus on Justiitsministeerium; 6) konventsiooni artikli 35 lõike 3 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et Eesti asutustele esitatakse taotlused ja nende lisad koos ingliskeelse tõlkega; 7) konventsiooni artikli 42 lõike 2 alusel deklareerib Eesti Vabariik, et taotluse alusel antud informatsiooni või tõendeid ei või taotluse esitanud asutused kasutada ega edastada taotluse saanud konventsiooniosalise nõusolekuta muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks. Artikkel 54. Muudatused Artikkel 54 näeb ette muutmiseks lihtsustatud protseduuri, võttes arvesse, et konventsiooni artikkel 13 viitab olemasolevatele rahvusvahelistele standarditele (FATFi soovitustele), mida võidakse aeg- ajalt uuendada. Konventsiooni osaks on ka nimekiri kuritegudest, mis on kopeeritud FATFi soovitustest, mille muutumine tulevikus ei ole samuti välistatud. Iga konventsiooniosaline määratleb riigisisese õigusega konventsiooni lisaks olevas nimekirjas olevate kuritegude legaaldefinitsioonid, samuti asjaolud, mis muudavad nimetatud õigusrikkumised rasketeks kuritegudeks. Artikkel 55. Denonsseerimine Konventsiooniosaline võib EN peasekretärile adresseeritud teatega konventsiooni igal ajal denonsseerida. Juhul, kui konfiskeerimise taotlus on esitatud enne denonsseerimise jõustumist, kohaldatakse selle suhtes konventsiooni artiklit 23. Artikkel 56. Teated EN peasekretär teatab EN liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele, konventsiooni väljatöötamisel osalenud mitte EN liikmetele, konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele ja muudele konventsiooniosalistele igast allakirjutamisest, ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest, vastavalt artiklile 53 tehtud reservatsioonist ning muudest konventsiooniga seotud teatest, näiteks teade konventsiooniosalise rahapesu andmebüroo kohta. 50 4. Eelnõu terminoloogia Konventsioonis kasutatavad mõisted ei erine EN 1990. aasta konventsioonis kasutatavatest ja analüüsitud riigisisestes õigusaktides kasutatavatest mõistetest. Seega uusi mõisteid kasutusele ei võeta. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu direktiividele ja määrusele:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L, 29.04.2014, lk 39–50);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L, 05.06.2015, lk 73–117);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L, 19.06.2018, lk 43–74);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L, 12.11.2018, lk 22–30);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L, 28.11.2018, lk 1–38);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L, 17.07.2019, lk 122–137). 6. Seaduse mõjud Kuna käesoleva eelnõuga ei muudeta enam õigusakte, mida tehti konventsioonile allakirjutamise ja ratifitseerimise vahelisel ajal, siis ei saa ratifitseerimise kontekstis rääkida seaduse mõjudest analoogselt seaduse muutmise, täiendamise või loomisega. Rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimise protsessis on peamisteks mõjuvaldkondadeks mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning samuti on mõningane mõju riigiasutuste töökorraldusele. Üldisemas mõttes saab rääkida kaudselt ka mõjust majandusele. Ratifitseerimine ei mõjuta aga regionaalarengut ega elu- ja looduskeskkonda. 6.1. Mõjud riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele Konventsioon avaldab mõju riigi sisejulgeolekule ja võitlusele kuritegevusega üldiselt, kuna rahapesu kuriteod omavad sageli just riikideülest mõõdet, peaksid konventsiooni rakendamiseks võetavad meetmed parandama õiguskaitseasutuste vahelist tööd, sealhulgas nende võimalusi takistada, avastada või lahendada rahapesukuritegusid ja konfiskeerida kuritegelikku tulu. Kuritegelikul teel saadud vara äravõtmist peetakse tõhusaks ja hoiatavaks karistuseks, mis kinnitab 51 selgelt põhimõtet, et kuritegu ei tasu end ära. Oodatavalt vähenevad kuritegeliku tegevusega saadud vahendite varjamise ja kasutamise võimalused. Eestis on viimastel aastatel aktiivselt tegeletud riikliku kohtu- ja kriminaalmenetluse statistika (edaspidi nimetatud justiitsstatistika) kogumise täiustamisega. Justiitsstatistika kogumisel on silmas peetud, et vastavalt FATFi nõuetele on lisaks andmete kogumisele kohustus neid ka perioodiliselt analüüsida, mis annab parema ülevaate kehtivast olukorrast ja aluse järelduste tegemiseks ning aitab kaasa rahapesu ja terrorismi vastase võitluse efektiivsuse tõstmisel. Justiitsministeeriumil on kohustus perioodiliselt esitada andmeid kuritegevuse kohta Riigikogule. Rahapesu ja terrorismi vastase tegevuse analüüsimiseks on vaja detailset informatsiooni eraldatuna muudest kuritegudest, eelkõige andmeid arestitud ja konfiskeeritud varade, rahapesu kuriteos süüdimõistetud isikute, rahapesu eelkuritegude, õigusabi- ja väljaandmistaotluste kohta ning tollideklaratsioonidel põhinevaid andmeid sularaha liikumiste kohta. Statistika täiendamiseks ja modifitseerimiseks on tehtud muudatusi olemasolevatesse andmebaasidesse ning kehtestatud kohustus nimetatud andmeid andmebaasi sisestada. Justiitsministeeriumi poolt on läbi viidud ka laiendatud konfiskeerimisi puudutav analüüs. Konventsiooni ratifitseerides näitab Eesti tahet igakülgselt kaasa aidata rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude avastamisele ja illegaalse vara äravõtmisele, mis mõjub positiivselt Eesti rahvusvahelistele suhetele. Konventsiooni jõustumine tõhustab koostööd teiste riikidega rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses. 6.2. Mõjud riigiasutuste korraldusele Konventsiooni rakendamisega kaasnevad mõjud asutuste omavahelisele suhtlusele rahvusvahelise vastastikuse õigusabi osutamisel (kiire päringutele vastamine, esialgsete meetme võtmine, uurimisabi võimaldamine), sealhulgas arestitud ja konfiskeeritud vara haldamisega seonduvalt. Aasta-aastalt kasvav päringute arv mõjutab asutustevahelisi suhteid ja koostööd, samuti riigiasutuste töökoormust, töökorraldust ja menetlusi, samuti õigusabi osutamise võimet. Olenevalt sellest, millised saavad olema konventsiooni rakendamiseks võetavad meetmed, võib edukaks konventsiooni ülevõtmiseks olla vajalik uuendada erinevaid infosüsteeme või välja töötada uusi lahendusi. Ametiasutuste töötajate koolitusvajadus on alati aktuaalne ning seda ei saa otseselt seostada konventsiooni rakendamisega. 6.3. Mõjud majandusele Ebaseaduslikku tulu omandatakse vahetu kuritegevusega, näiteks narkootikumide müümisega, illegaalse immigratsiooni, sh inimkaubanduse korraldamisega, rahapesuga, maksekaartide võltsimisega, salakaubaveoga ja seega aitab konventsiooni rakendamine tagada nii riigi julgeolekut kui ka kaasa aidata majanduslikule heaolule. Konventsiooni rakendamine mõjutab finantseerimisasutuste halduskoormust konventsioonist tulenevate meetmete rakendamisel: päringutele vastamine, kiire kliendisuhte olemasolu tuvastamine, maksekonto kaudu teostatud tehingute jälgimine. Mõju ulatus on väike, kuna varasemaga võrreldes ei muutu sihtrühma senine toimimine märkimisväärselt ning uue olukorraga kohanemiseks ei ole vaja teha olulisi muudatusi. 52 Konventsiooni nõuete täitmiseks võetavad meetmed on suunatud finantssüsteemi stabiilsuse tagamisele ja tugevdamisele üldisemalt, aidates finantssüsteemist kõrvaldada illegaalseid rahavooge, mis avaldavad negatiivset mõju majanduse toimimisele ja soodustavad varimajandust. Rahapesu tõkestamine ja kriminaaltulu konfiskeerimine tõstab riigi finants- ja majandussüsteemi usaldusväärsust, konkurentsivõimelisust ja atraktiivsust tervikuna. 6.4. Üldine mõjuhinnang Üldine mõju konventsiooniga ühinemisel on positiivne, nii rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt. Konventsiooni ratifitseerides näitab Eesti tahet teha rahvusvaheliselt igakülgset koostööd rahapesu ja kriminaaltulu avastamisel ja konfiskeerimisel ning terrorismi rahastamise tõkestamisel, edendades selleks riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd. Ratifitseerimisega tuleb Eestil täita kõiki konventsiooni nõudeid ja olla valmis võtma konventsioonis nimetatud meetmeid rahapesu ärahoidmiseks ja konfiskeerimise tagamiseks ning tugevdama rahvusvahelist koostööd kriminaaltulu konfiskeerimiseks. Kuigi muudatused võivad avaldada mõju Politsei- ja Piirivalveameti, RABi ning Maksu- ja Tolliameti, prokuratuuri igapäevasele tegevusele ning suurendada ametnike töökoormust, on riski tasakaalustavad meetmed olemas ning sihtgrupp sedavõrd väike, et ühiskonna tasandil võib avalduva mõju hinnata väikeseks. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Kuna Justiitsministeerium on artikli 33 kohane keskasutus, siis tuleb Justiitsministeeriumil oma eelarve koostamisel arvestada õigusabi palvete vastavate kuludega lähtuvalt eelarve piirsummast. Üldjuhul kannab taotluse täitmise tavalised kulud taotluse saanud konventsiooniosaline. Kui taotluse täitmiseks on vaja teha suuri või erakorralisi kulutusi, lepivad konventsiooniosalised kokku taotluse täitmise tingimuste ja kulude kandmises vastavalt artiklile 44. Seaduse rakendamine ehk konventsioonist tulenevate kohustuste täitmine toob kaasa lisakulutusi, mis kuluvad konventsioonis nimetatud meetmete efektiivseks rakendamiseks, mida on põhjalikumalt käsitletud seletuskirja 3. osas. Eelkõige on vaja ressursse esialgsete meetmete võtmise tagamiseks (sealhulgas vajalike infotehnoloogiliste süsteemide edasiarendamiseks või uute loomiseks pangakontode kiiremaks kindlakstegemiseks) ja konfiskeeritud vara haldamise nõuete täitmiseks. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas ei ole eraldi arengukava koostatud, seetõttu on raske ennetamise ning tõkestamisega seotud kulutusi ligikaudselt hinnata. Näiteks pangakontode tuvastamise funktsioonide liitmist olemasoleva e-aresti süsteemiga on juba Justiitsministeerium ja Siseministeerium ellu viinud. Rahvusvahelisi õigusabi taotlusi esitati Eestile kokku 2016. aastal rahapesuga seonduvalt 49 taotlust. Eesti esitas välisriikidesse kokku rahapesuga seonduvalt 32 taotlust. 2017. aastal esitati Eestile õigusabi taotlusi rahapesuga seonduvalt 67 taotlust ja Eesti edastas rahapesuga seonduvalt 18 taotlust ning 2018. aastal esitati Eestile rahapesuga seonduvalt 21 taotlust ja Eesti edastas rahapesuga seonduvalt 15 taotlust). 2016. a esitati 4 konfiskeerimise õigusabitaotlust. 53 Tõenäoliselt võib järgnevatel aastatel õigusabitaotluste täitmise ja esitamise arv suureneda, kuid taotluste arvu tõusu ei saa otseselt seostada konventsioonile allakirjutamisega või sellest tulenevate nõuete täitmisega. RABile saadeti 2016. aastal 280 välisriigi taotlust ja RAB esitas 84 päringut, 2017. aastal vastavalt 321 ja 188 ning 2018. aastal vastavalt 324 ja 163 taotlust. RABi edastatud päringutele vastatakse keskmiselt 16 päeva jooksul, eriti kiiret vastust nõudvad päringud täidetakse mõne tööpäeva jooksul. 2016. aastal konfiskeeriti rahapesuasjades Eestis kriminaaltulu 248 984 euro, 2017. aastal 1 451 558 euro ning 2018. aastal 464 660 euro väärtuses. Rahaliselt hinnatavaid tulusid konventsioonist ei tulene. Kaudselt võivad riigieelarve tulud siiski suureneda, kuivõrd tõhustub korrakaitseorganite tegevus, mis võimaldab rohkem kuritegusid avastada, kriminaaltulu tuvastada ja konfiskeerida. 8. Rakendusaktid Seadusega ei kaasne rakendusaktide kehtestamise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Konventsioon jõustus 1. mail 2008. a. Eesti suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil Eesti annab ratifitseerimiskirja hoiule ENi peasekretärile. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile, RABile ja Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangaliidule. Eelnõu seletuskirjale on lisatud eelnõu koostamisse kaasatud asutuste seisukohad ja arvamused (lisa 2). Algatab Vabariigi Valitsus… Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 54