Kristi Joamets
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise eie 04.10.2022 *
voliniku kantselei Meie 10.11.2022 nr 1.5-1.1/3251-3
[email protected]
Vanaduspensioniealiste töötajate töövõimetus
Lugupeetud Kristi Joamets
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei pöördus
Sotsiaalministeeriumi poole seoses töölepingu seaduse regulatsiooniga, mis puudutab osalise
või puuduva töövõimega töötaja iga-aastast 35 kalendripäeva pikkust põhipuhkust.
Töölepingu seaduse (TLS) § 57 annab töötajale, kellel on töövõimetoetuse seaduse (TVTS)
alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, õiguse kasutada iga-aastast 35 kalendripäeva
pikkust põhipuhkust. TVTS § 2 lõige 1 näeb ette, et töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele
on õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul ning sama sätte lõige 3 toob erisuse,
mille alusel saab töövõimet hinnata ka alla 16-aastasel või vanaduspensioniealisel isikul.
Seega on töövõime hindamine üldjuhul ette nähtud tööealistele isikutele ning
vanaduspensioniealistel isikutel hinnatakse töövõimet ainult erandjuhtudel.
Vanaduspensioniiga on kehtestatud arvestades inimeste bioloogilisi eripärasusi ja füüsilist
võimekust, ehk tegemist on eaga, kus isikute töövõime langeb. Kuna selles eas lahkutakse
töölt ja jäädakse eelduslikult pensionile (asendussissetulek), siis ei ole peetud otstarbekaks ja
eesmärgipäraseks hinnata töötavatel vanaduspensionäridel töövõimet.
Kuivõrd TVTS näeb ette võimaluse erandjuhtudel vanaduspensioniealiste isikute töövõimet
hinnata, siis saab eriseadustes erisuse sätestada ja seda on ka tehtud (nt ohvriabi seadus,
õppelaenu ja õppetoetuste seadus jt). Praktikas on Töötukassa hinnanud vanaduspensionäri
töövõimet ainult ühel korral (2018. aastal õppelaenu ja õppetoetuste seaduse § 22 alusel
õppelaenu maksmise kohustusest vabanemiseks, laenusaaja oli vanaduspensioniealine).
Seega üldiselt ei saa rääkida osalise või puuduva töövõimega pensionäridest, kuna selline
olukord, et inimene on pensionär ning osalise või puuduva töövõimega, ei ole võimalik.
TVTS § 2 lõike 3 alusel pensionäridele erisust tehes tuleb silmas pidada, et TLS-is sätestatud
pikema põhipuhkuse laiendamine teatud vanaduspensionäride grupile (antud juhul osalise või
puuduva töövõimega pensionäridele) tekitab ootuse, et ka ülejäänud vanaduspensionärid
saaksid pikema põhipuhkuse. Samuti, nagu varasemalt mainisime, langeb
vanaduspensionieas inimese töövõime ning on suur tõenäosus, et enamus
vanaduspensionäridel tuvastataks töövõime hindamisel osaline või puuduv töövõime. Seega
kaasneks vanaduspensionäride töövõime hindamisega Töötukassale oluline koormus ning
Sotsiaalkindlustusametile täiendav koormus lisanduvate puhkusetasu hüvitamise taotluste
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
menetlemisega. Lisaks kaasneks sellise muudatusega riigile täiendav kulu, kuivõrd 7
kalendripäeva eest puhkusetasu hüvitatakse riigieelarvest. Seega on tegemist muudatusega,
mis mõjutab oluliselt riigiasutuste halduskoormust ja riigieelarvet, mistõttu vajaks see
põhjalikumat analüüsi ja osapooltega läbirääkimist. Samuti on Sotsiaalministeerium puhkuste
regulatsioonis lähtunud sellest, et kõigil töötajatel oleks ühetaoline puhkuseõigus ning
seadusega pikema põhipuhkuse kehtestamine laiale isikuteringile ei ole õigustatud (ei kaitse
paremini isiku tervist).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Seili Suder
töösuhete ja töökeskkonna osakonna
juhataja
Dana Kadanik 7153461
[email protected]