Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (739 SE)

Vabariigi Valitsus .11.2022 nr 1-1/14-739/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 7. novembril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (739 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.202 4 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise. Erakorraline 50-euro suurune pensionitõus on planeeritud 2024 .–2027. aasta 1. jaanuaril ehk kokku neljal järjestikkusel aastal. Muudatuse eesmärk on t õsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kehtestatakse erakorraline 50-euro suurune pensionitõus aastateks 2024 –2027. Kõrge inflatsioon ja tarbekaupade, ravimite ning energiahindade hüppeline tõus on pannud Eestis elavad pensionärid olukorda, kus ei ole praeguse pensioni eest võimalik inimväärselt ära elada. Senised pensionitõusud leevendavad küll inflatsiooni mõju, kuid tegelikult pensionäride elu parendamisele kaasa ei aita. Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega on suur ning üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui teistel. Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 47,6% vanaduspensionäridest. Üksi elavate inimeste vaesuse määr on aga oluliselt kõrgem ning uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 78,1%- ni (kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on 35,8%). Pension tõuseb liiga aeglaselt ning ei ole vastavuses hindade tõusu tempoga. Alljärgnevas tabelis on välja toodud praegune pensionitõusu skeem aastatel 2018-2026, ilma pensionilisadeta 44-aastase staažiga vanaduspensioni puhul. Seda tõusu tuleb kiirendada erakorraliste pensionitõusudega. Tabel: Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve. Sotsiaalministeerium. 17.10.2022. Selleks, et pensionärid suudaksid tänase muutunud olukorraga ning hinnaralliga toime tulla, on vaja pensioni baasosa tõsta vähemalt 1000 euroni. Pensionitõus on planeeritud järkjärguliselt neljale aastale, et riigi kulutusi pensionitõusule aastate peale sujuvamalt ära jaotada. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4 . Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Tuginedes Rahandusministeeriumi arvutustele ja erakorralise 20-eurose pensioni baasosa ja rahvapensioni määra tõusu kulude ja tulude prognoosile 2023-2025, on eeldatav pensionitõusu mõju 50-eurose pensionitõusu puhul riigieelarvele 2024. aastal – 190 miljonit eurot ning 2025. aastal -202,5 miljonit eurot. 2026. ja 2027. aasta prognoosid on vaja Rahandusministeeriumil veel teha. Samuti tuleb keskmise vanaduspensioni tõusul arvestada vastava eelarveaasta riigieelarves pensioniealistele inimestele vastaval maksustamisperioodil kehtiva keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastuse ning sellega kaasnevate kuludega. 5. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 7 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 4 . aasta 1. jaanuaril. ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 07.11.2022 Jaanus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendatakse lõikega 1 10 järgmises sõnastuses : „(1 10 ) 202 4 . – 2027. aasta 1. jaanuaril tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 50 euro võrra.“. § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 4 . aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 07 . 11 .2022 Jaanus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni' nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosaja rahvapensioni määrä erakorralise tostmise. Erakorraline 50-euro suurune pensionitöus on planeeritud 2024.-2027. aasta l. jaanuaril ehk kokku neljal järjestikkusel aastal. Muudatuse eesmärk on tösta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analiius Eelnöuga kehtestatakse erakorraline 50-euro suurune pensionitöus aastateks 2024-2027. Körge inflatsioon ja tarbekaupade, ravimite ning energiahindade hiippeline töus on pannua Eestis elavad pensionärid olukorda, kus ei ole praeguse pensioni eest vöimalik inimväärselt ära elada. Senised pensionitöusud leevendavad kuli inflatsiooni möju, kuid tegelikult pensionände elu parendamisele kaasa ei aita. Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavördsus vörreldes teiste elanikega on suur ning uksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse maar oluliselt körgem kui teistel. Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 47,6% vanaduspensionäridest. Uksi elavate inimeste vaesuse maar on aga oluliselt körgem ning uuringute kohaselt ulatub uksi elavate 65-aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar 78,l%-ni (köigi 65-aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar on 35,8%).2 Pension töuseb liiga aeglaselt ning ei ole vastavuses hindade töusu tempoga. Alljärgnevas tabelis on väljä toodud praegune pensionitöusu skeem aastatel 2018-2026, ilma pensionilisadeta 44-aastase staaziga vanaduspensioni puhui. Seda tousu tuleb kiirendada erakorraliste pensionitöusudega. 44-aastase staaziga vanaduspension 2018-2026 (alates 1. apr) ilma pensionilisadeta 1000 900 5,^% t.S 800 7,?% 18,^% 700 7, o ,600 ..^ 9^ 4£* I 500 7,S%8,»% S 8£ 400 300 200 100 o 201S 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 AASTA at44-3a5t:aseslaaziga vanadu sp ension alates apnSi iiKasvprots&ntid&ävseeimineaasta Tabel: Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve. Sotsiaalministeerium. 17.10.2022. ; RT I, 18.02.2022, 9 2 Suhteline Vaesus. Eesti Statistika. Veebis kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ia-vaesus/suhteline-vaesus  Selleks, et pensionärid suudaksid tänase muutunud olukorraga ning hinnaralliga toime tulla, on vaja pension! baasosa tösta vähemalt 1000 euroni. Pensionitöus on planeeritudjärkjärguliselt neljale aastale, et riigi kulutus! pensionitöusule aastate peale sujuvamalt ärajaotada. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Tuginedes Rahandusministeeriumi arvutustele ja erakorralise 20-eurose pensioni baasosa ja rahvapensioni määrä töusu kuludeja tulude prognoosile 2023-2025, on eeldatav pensionitöusu möju 50-eurose pensionitöusu puhui riigieelarvele 2024. aastal - 190 miljonit eurot ning 2025. aastal -202,5 miljonit eurot. 2026. ja 2027. aasta prognoosia on vaja Rahandusministeeriumil veel teha. Samuti tuleb keskmise vanaduspensioni tousul arvestada vastava eelarveaasta riigieelarves pensioniealistele inimestele vastaval maksustamisperioodil kehtiva keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastuse ning sellega kaasnevate kuludega. 5. Seaduse koosköla Euroopa Liidä öigusega Käesolev eelnöu on vastavuses Euroapa Liidu öigusega. 6. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 7. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2024. aasta l.jaanuaril. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 07.11.2022 JacinUs Karilaid -^esti Keskerakonna fraktsiooni esimees  EELNÖU Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus § l. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Riikliku pensionikindlustuse seaduse §61 täiendatakse löikega l järgmises sonastuses: ,,(110) 2024.-2027. aasta l. jaanuaril töstetakse pensioni baasosaja rahvapensioni määrä 50 euro vorra.". § 2. Seaduse jöustumine Seadus jöustub 2024. aasta l.jaanuaril. Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Keskerakonn^, fraktsioon 07. l l .2022 Jaänu§'Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees I Riigikogu Kantseies Kuupäev___^(Z, /^, ^^^BS_ Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-1362 - Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (739 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 10.11.2022 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 01.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/864fb2b2-4924-4454-9db4-e79c939d3bb2 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/864fb2b2-4924-4454-9db4-e79c939d3bb2?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 09.11.2022 / 1-1714-739; Riigikantselei / 09.11.2022 / 2-5/22-02341 Resolutsiooni teema: Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (739 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 01.12.2022 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 24.11.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 8.12.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-1362. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 10.11.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655