Pöördumine

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu (EPSCO) 8. detsembri 2022. a istungil Kiita heaks järgmised tervise- ja tööministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu 8. detsembri 2022. a istungil: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi platvormitöö tingimuste parandamise kohta eelnõu: 1.1. Eesti saab toetada Euroopa Liidu Nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamist. 1.2. Töölepingu õigusliku eelduse kriteeriumite osas peame oluliseks, et kriteeriumid iseloomustaks võimalikult suurel määral töölepingulist suhet. Seetõttu tuleb jätkata arutelu Eesti murekohtade lahendamiseks. Vajaduse korral saame riikidevahelise kompromissi nimel toetada õigusliku eelduse kriteeriume. 1.3. Eesti ei pea piisavalt põhjendatuks eelnõus ette nähtud regulatsiooni, mille kohaselt ei peatu otsuse täitmine ajaks, mil platvorm on vaidlustanud töölepingulise suhte olemasolu. Seetõttu tuleks võimaluse korral jätta vastav nõue eelnõust välja või näha ette võimalus otsustada peatumise küsimus riigisiseselt. 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl, eelnõu: 2.1. Eesti saab toetada Euroopa Liidu Nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamist. 2.2. Toetame uute teaduslike andmete alusel töötaja asbestiga kokkupuute päevase piirnormina 0,01 kiudu sissehingatava õhu ühes cm³-s, mis on mõõdetud või arvutatud 8-tunnise kokkupuuteaja aja-kaalu keskmisena. 2.3. Piirnormi mõõtmise meetodi kehtestamisel eelistame paindlikke lahendusi, mis võimaldavad liikmesriigil valida sobiv meetod. Vajaduse korral saame toetada asbestikiudude mõõtmist elektronmikroskoopial põhineva meetodi abil, kui selle kasutusele võtmiseks nähakse ette vähemalt 4-aastane üleminekuperiood. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  MEMO KELLELE: Vabariigi Valitsus, Riigikogu ESITAJA: Sotsiaalministeerium TEEMA: Töö-, sotsiaal ja terviseministrite ametlik kohtumine 8. detsember 2022 KUUPÄEV: 09. november 2022 Tšehhi eesistumise viimane töö- ja sotsiaalministrite ministrite nõukogu koguneb Brüsselis 8. detsembril. Kavas on kinnitada platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu ja asbestidirektiivi eelnõu üldised lähenemisviisid ning heaks kiita võrdse kohtlemise direktiivi eelnõu järjekordne eduaruanne. Euroopa hooldusstrateegia egiidi all võetakse vastu nõukogu soovitus alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas Barcelona eesmärkide uuendamiseks ning nõukogu soovitus taskukohase ja kvaliteetse pikaajalise hoolduse teemal1. Lisaks võetakse vastu järeldused puudega inimeste tööturule integreerimise ja soolise võrdõiguslikkuse teemal fookusega noortel ning otsus Euroopa oskuste aasta 2023 kohta. Eestit esindab kohtumisel tervise- ja tööminister Peep Peterson. 1. Direktiiv platvormitöö tingimuste parandamise kohta Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldine lähenemisviis Euroopa Komisjoni (komisjon) 09.12.2021 avaldatud eelnõu näeb ette miinimumõigused igale isikule, kes töötab platvormi kaudu EL-is ning kellel on või kelle puhul leitakse asjaolude hindamisel, et neil on tööleping liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. Eristatakse platvormitöötajat (kel on tööleping) ja platvormitöö tegijat (kes teeb tööd digitaalse platvormi kaudu, sõltumata lepinguliigist, sh platvormitöötaja). Eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid paika panema reeglid, mis võimaldavad: (1) eeldada töölepingulise suhte olemasolu, (2) hinnata töötegijate tegelikku tööalast staatust ja (3) vajadusel klassifitseerida töötegija töötajaks. Platvormil tuleb töötegijat teavitada automatiseeritud jälgimisest ja otsuste tegemisest, mis mõjutavad töötegija töötingimusi, nt tasu. Sealhulgas tuleb platvormil esitada teave otsuste põhjenduste ja põhiliste parameetrite kohta, nt millest lähtuvalt on kasutajakonto kinni pandud. Lisaks tuleb platvormidel hinnata automatiseeritud jälgimise ja otsustamise riske platvormitöötaja tervisele, sh võtta kasutusele sobivad ennetus- ja kaitsemeetmed. Eelnõu aruteludes sotsiaalküsimuste töögrupis on olnud keskmes peamiselt õigusliku alusega seonduv ja ümberlükatav töölepingu õiguslik eeldus. Direktiivi eelnõu üheks eesmärgiks on parandada töötajate töötingimusi, mistõttu on õiguslikuks aluseks töötingimustega seotud aluslepingu säte (ELTL art 153.1(b)). Samuti reguleerib eelnõu andmekaitsega seonduvat ning teiseks õiguslikuks aluseks on seetõttu isikuandmete kaitsega seonduv aluslepingu säte (ELTL art 16), mis direktiivi raamistikus laieneb nii töötajale kui enesehõivatule2. Aruteludes tõusetus küsimus, kas kõik direktiivi eelnõus enesehõivatule laienevad artiklid on kooskõlas eelnõu õigusliku alusega (nt art 18 ülesütlemiskaitse). Komisjoni selgituste järgi tuginevad kõnealused artiklid isikuandmete kaitsega 1 Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti seisukohad 3.11.2022 2 Mõistet self-employed on direktiivi eelnõu eestikeelses versioonis tõlgitud kui „füüsilisest isikust ettevõtja“ ehk FIE. Kuna self-employed on siiski laiema tähendusega, on siinses materjalis vastena kasutatud läbivalt „enesehõivatu“. 1 seonduvale aluslepingu sättele, lähtudes seosest direktiivi peatükiga 3, mis reguleerib algoritmilist juhtimist ning mille aluseks on ELTL art 16. Nõukogu õigusteenistuse arvamuse taustal, mis nõustub komisjoni lähenemisega, on nüüdseks arutelud õigusliku aluse üle sisuliselt vaibunud. Nagu õigusteenistus selgitas, on ELTL art 16 isikuline kohaldamisala laiem kui ELTL art 153 ning võimaldab sätestada teatud enesehõivatute isikuandmetega seotud õiguseid. Komisjoni eelnõu nägi ette õigusliku eelduse, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel on töölepinguline suhe, kui platvorm kontrollib töö tegemise teatavaid elemente ehk vastab vähemalt kahele kriteeriumile järgnevast loetelust: 1) töötasu suuruse tegelik kindlaksmääramine või selle ülempiiri kehtestamine; 2) nõue, et platvormitööd tegev isik järgiks konkreetseid siduvaid eeskirju seoses välimusega, käitumisega teenusesaaja suhtes või töö tegemisega; 3) järelevalve töö tegemise üle või töötulemuste kvaliteedi kontrollimine, sh elektrooniliste vahenditega; 4) tegelik vabaduse piiramine isiku töö korraldamisel, sealhulgas sanktsioonide abil, eelkõige piirates vabadust valida tööaega või töölt puudumise aega, võtta vastu ülesandeid või nende täitmisest keelduda või kasutada alltöövõtjaid või asendajaid; 5) tegelik võimaluste piiramine luua kliendibaas või teha tööd kolmandatele isikutele. Komisjoni selgituste järgi on töölepingu õigusliku eelduse kriteeriumide eesmärk: 1. Lihtsustada õigusliku menetluse algatamist ilma, et peaks tuvastama töölepingulise suhte olemasolu. Pärast menetluse algatamist pöördub tõendamiskoormus platvormile, kel tuleb tõendada, et tegemist ei ole töölepingulise suhtega; 2. Kriteeriumid on mh suunatud platvormidele, et vältida õigusliku riski realiseerumist. Töölepingu õiguslik eeldus ei rakendu automaatselt, vaid platvormid saavad ise analüüsida ja õigesti tuvastada töötegija suhte olemuse ning vastavalt kohendada oma praktikaid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse istungil 17. veebruaril 2022. a ja Riigikogu EL asjade komisjonis 14. märtsil 2022. a. kinnitatud seisukohtadele on Eesti jaoks oluline, et kriteeriumid, mille alusel hinnatakse töölepingu eelduse olemasolu, iseloomustaks võimalikult suurel määral töölepingulist suhet. Kriteeriumidega seotud probleemide lahendamiseks on Eesti teinud läbirääkimiste käigus järjepidevalt ettepanekuid. Nii tegime korduvalt ettepanekuid kustutada loetelust esimesed kolm kriteeriumi, selgitades probleeme, mis võivad kaasneda, kui loetellu jäävad kriteeriumid, mis võivad lihtsasti olla täidetavad ka muu lepingu kui töölepingu korral. Lisaks selgitasime, et eeskirjade täitmise (p 2) või töö kvaliteedi kontrolli (p 3) kriteeriumide puhul võib tekkida vastuolu nt platvormi kohustustega tarbijakaitse vaatest. Alternatiivselt oleme teinud ettepaneku tõsta õigusliku eelduse käivitamiseks vajalike kriteeriumide arv neljale. Need Eesti ettepanekud on saanud vaid üksikute riikide toetuse. Eestiga samameelsete riikide murede adresseerimiseks lisas eesistuja siiski vahepealsesse tekstiversiooni 1) sätte, mille kohaselt ei loeta kahe kriteeriumi lävendit täidetuks, kui täidetud on vaid esimesed kaks loetelust ehk tasu ja siduvate eeskirjade kriteerium (võeti mitme riigi tugeval survel tekstist välja); 2) sätte, mille kohaselt ei loeta kriteeriumi täidetuks nende kohustuste täitmise tõttu, mis on seotud mõne muu Euroopa Liidu või riigisisesest õigusest tuleneva nõudega (on laualoleval kompromisstekstis alles). Eesti toetas mõlemat muudatust. Lisaks pakkusime tugevama alternatiivi eesistuja esimesele sättele, mille kohaselt peaks lävendi täitmiseks alati olema täidetud p 4 või p 5, mida toetas vaid üks riik. Lisaks on Eesti vedamisel kompromisstekstis mitut kriteeriumi sisaldanud isiku töö korraldamise kriteerium (p 4) jagatud kolmeks: platvorm piirab vabadust: 1) valida tööaega või töölt puudumise 2 aega, 2) võtta vastu ülesandeid või nende täitmisest keelduda või 3) kasutada alltöövõtjaid või asendajaid. Ühtlasi sai lahendatud algses tekstis olnud probleem, et kriteerium oli olemuselt lahtine loetelu, sisaldades viidet „eelkõige“. Seega sai lahendatud mitu tõlgendamisprobleemi. Samuti muutis eesistuja p 3 kriteeriumid varasema alternatiivse teksti („supervising the performance of work or verifying the quality...“) asemel kumulatiivseks („closely supervises the performance of work and verifies the quality...“), mis aitab vältida kriteeriumi liiga lihtsat täitmist. Täiendavalt tõstis eesistuja kriteeriumide lävendi kolme peale. Seega on kompromissteksti kohaselt kõigi muudatuste järel töölepingu õigusliku eelduse käivitamiseks vajalik kolme kriteeriumi täitmine seitsmest. Kuigi proportsionaalselt on täidetavate kriteeriumide arv jäänud põhimõtteliselt samaks, on kahe asemel kolme kriteeriumi täitmise nõue parem, kuivõrd õigusliku eelduse käivitamiseks vajalik künnis on ühe kriteeriumi võrra tõusnud. Eelnõu läbirääkimiste käigus leidis kinnitust, et kuigi kriteeriumide loetelu sõnastus viitab kinnisele loetelule, mida Eesti pidas õiguskindluse eesmärgil eelistatumaks, on tegemist lahtise loeteluga. See on tingitud asjaolust, et eelnõu eesmärk on parandada töötingimusi ning õiguslikuks aluseks olev töötingimustega seotud aluslepingu säte ELTL art 153.1(b) tähendab seda, et direktiiviga on võimalik kehtestada miinimumnõuded. Seega on liikmesriikidel võimalus riigisiseselt kehtestada täiendavaid kriteeriumeid. Samas on eelnõusse lisatud eelnevalt viidatud piiritlev säte, mille kohaselt ei loeta kriteeriumi täidetuks nende kohustuste täitmise tõttu, mis on seotud mõne muu Euroopa Liidu või riigisisesest õigusest tuleneva nõudega (nt tarbijakaitsega seoses). Samuti on eelnõu põhjendavas osas Eesti toetatud põhimõte, et platvormi otsust pakkuda sotsiaalkaitset, õnnetusjuhtumikindlustust või muid sarnaseid soodustusi ei tohiks käsitada kui määravaid tegureid, mis iseloomustavad töölepingulist suhet. Kooskõlas kinnitatud seisukohtadega ei mõjuta ka kompromisstekstis ette nähtud õigusliku eelduse kriteeriumid riigisisese tööõiguse põhimõtteid töösuhte kindlaks tegemisel. Kokkuvõtvalt võib töölepingu õigusliku eelduse läbirääkimiste kohta öelda, et kuigi komisjoni eelnõu tekitas enamiku jaoks mitmeid küsimusi, on valmisolek sõnastuse muutmiseks olnud väga tagasihoidlik. Riikide suhtumine eelnõusse tervikuna on väga positiivne ning direktiivi vastuvõtmisest on huvitatud pea kõik, mis mõjutab ka õigusliku eelduse ümber toimuvat arutelu. Paljud riigid on rahuldunud komisjonilt ja nõukogu õigusteenistuselt saadud vastustega. Eestiga samameelsetest riikidest, kes on ka selgituste järel siiski soovinud/eelistanud teksti, mis aitaks paremini välistada töölepingu õigusliku eelduse rakendamist tegelike enesehõivatute korral, on vaid üksikutel riikidel olnud tõsisem huvi tekstiga ka tegelikult tööd teha. Nende seas, kel oli Eestiga sarnane valmidus teksti muutmiseks, on valmisolek jäänud järjest vähesemaks. Eesistuja on tugevalt orienteeritud riikidevahelise kokkuleppe kinnitamisele, milleks vajalik enamiku heakskiit on olemas (mistõttu üksikute ettepanekute vastu huvi puudub). Samas näeme, et arvestades teema olulisust tuleb Eesti murekohad tõstatada ministrite nõukogule eelnevas Coreperis. Töölepingu õigusliku eelduse rakendamisega seoses on läbirääkimiste käigus olulise teemana tõusetunud eelduse ümberlükkamine. Nimelt näeb eelnõu ette, et kui on tehtud otsus, mille kohaselt poolte vahel on töölepinguline suhe ning platvorm vaidlustab selle otsuse, siis vaidlustamise ajaks ei peatu otsuse täitmine. Siin näeme nii põhimõttelist kui sisulist probleemi. Leiame, et ei ole piisavalt põhjendatud, miks on vajalik riigi menetlusautonoomiasse sekkumine. Samuti näeme, et see tooks kaasa sektorispetsiifiliselt kohtulahendite erineva kohtlemise ja viivitamata täitmise ebasüsteemsuse 3 liikmesriigi siseselt. Seetõttu tuleks võimaluse korral jätta vastav nõue eelnõust välja või näha ette võimalus otsustada peatumise küsimus riigisiseselt. Seoses muude algoritmilist läbipaistvust reguleerivate EL õigusaktidega võib märkida, et läbirääkimiste käigus on selgemaks saanud, kuidas suhestuvad omavahel direktiivi eelnõust ja isikuandmete kaitse üldmäärusest, veebipõhiste vahendusteenuste määrusest ja tehisintellekti määruse eelnõust tulenevad õigused ja kohustused. Näiteks on kompromisstekstis täpsustatud, et direktiivi eelnõu näeb ette erisätted isikuandmete kaitse üldmäärusest. Positiivsena on märgitud, et direktiivi regulatsioon ei ole kohaldatav kogu andmetöötlusele, vaid automatiseeritud otsustele. Samuti toetame kompromisstekstis ette nähtud isikuandmete töötlemisega seotud nõudeid platvormitöö tegijate õiguste kaitseks. Nagu komisjoni eelnõu, sisaldab ka kompromisstekst jätkuvalt platvormitöö tegijate võimalust kaitsta oma huve suhtluskanalite vahendusel, mida Eesti toetab. Samuti toetame eelnõus ette nähtud meetmeid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks, kuivõrd need võimaldavad paremini mõista automaatseid otsustussüsteeme, mille toimimine praegu võib olla töötegijate jaoks ebaselge (nt kuidas kujuneb tasu või tööülesannete jaotus, mis võib viia kasutajakonto blokeerimiseni). Kompromisstekst sisaldab kõiki Eesti seisukohas toodud ettepanekuid. Töö tegemise deklareerimise osas oleksime soovinud laiemat registreerimiskohustust ehk lisaks nii algses eelnõus kui kompromisstekstis olevale töötajate registreerimisele ka teiste töötegijate deklareerimist. Samas aitab platvormitöö läbipaistvuse suurendamisele piisaval määral kaasa ka teabe esitamise kohustuse kehtestamine. Komisjoni esialgne tekst sätestab platvormitöö tegijatele kaitse ülesütlemise eest, sealhulgas pööratud tõendamiskohustuse juhuks, kui ülesütlemine toimub direktiivis sätestatud õiguste kasutamise tõttu. See tähendab, et juhul kui töötegija leiab, et temaga lepingu ülesütlemine või samaväärsete meetmete võtmine toimus põhjusel, et ta kasutas direktiiviga ettenähtud õigusi, siis tuleb platvormil tõendada vastupidist. Eesti kinnitatud seisukohtade järgi saame vajaduse korral toetada pööratud tõendamiskohustust lepingu ülesütlemisel, kuid eelistatavalt peaks pööratud tõendamiskohustus kohalduma kitsalt töötajatele, samuti peaks eelistatavalt olema täpselt määratletud, milliste õiguste kasutamise tõttu pööratud tõendamiskohustus tekib. Eesti tegi läbirääkimiste käigus korduvalt oma eelistusest lähtuvalt muudatusettepanekuid, kuid need ei leidnud teiste riikide laiapinnalist toetust. Saame pööratud tõendamiskohustust sellisel viisil toetada, kuivõrd seeläbi suureneb võrdselt kõigi platvormi vahendusel tööd tegevate isikute kaitse õigusvastase ülesütlemise eest sõltumata nende lepingulisest vormist. Vajaduse korral saab siseriiklikus õiguses täpsustada, milliste õiguste kasutamisel pööratud tõendamiskohustus tekib. Järelevalvet puudutavalt pidasime põhjendamatuks isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 sätetest lähtumist antud eelnõu raames. Leidsime, et riigid peavad saama valida, milline asutus kontrollib direktiivis ette nähtud nõudeid ning milline on sobivaim sanktsioonisüsteem ja liik. Lisaks pidasime eelnõu kontekstis liiga kõrgeks isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevat karistuse maksimummäära, mis võib ulatuda kuni kahekümme miljoni euroni. Komisjon jäi kindlaks 4 positsioonile, et isikuandmete kaitse üldmäärusest on oluline lähtuda ka siinkohal, kuivõrd osad eelnõu sätted põhinevad antud õigusaktil. Arvestades komisjoni selgitusi ning riikide leiget huvi muudatuste vastu nimetatud küsimustes, ei ole eesistuja kompromissteksti sisse viinud sisulisi muudatusi. Eesti seisukoht Eesti saab toetada EL Nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamist. Töölepingu õigusliku eelduse kriteeriumite osas peame oluliseks, et kriteeriumid iseloomustaks võimalikult suurel määral töölepingulist suhet. Seetõttu tuleb jätkata arutelu Eesti murekohtade lahendamiseks. Vajadusel saame riikidevahelise kompromissi nimel toetada õigusliku eelduse kriteeriume. Eesti ei pea piisavalt põhjendatuks eelnõus ette nähtud regulatsiooni, mille kohaselt ei peatu otsuse täitmine ajaks, mil platvorm on vaidlustanud töölepingulise suhte olemasolu. Seetõttu tuleks võimaluse korral jätta vastav nõue eelnõust välja või näha ette võimalus otsustada peatumise küsimus riigisiseselt. 2. Töötajate asbestiga kokkupuutumise piirnorme käsitlev direktiiv Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: üldine lähenemisviis Komisjon avaldas 28. septembril 2022 direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2009/148 3 töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl, vähendades märkimisväärselt asbestiga tööalase kokkupuute piirnormi. Eelnõuga koos avaldas komisjon ka teatise asbestivaba tuleviku nimel tehtava töö kohta4. Asbest on äärmiselt ohtlik kantserogeenne aine, mis on keelatud alates 2005. a., kuid seda esineb jätkuvalt nt vanemates hoonetes. Kokkupuute oht on peamiselt seotud asbesti käitlemisega ja asbestikiudude levimisega õhus renoveerimis- ja lammutustööde ajal. Sissehingamisel põhjustavad asbestikiud raskeid haigusi, nt mesotelioomi (ravimatu vähitüüp), asbestoosi (pöördumatu kopsukoe armistumine, põhjustab tõsiseid hingamisraskuseid) ja kopsuvähki. Asbest on künniseta kantserogeen ehk teaduslikult ei ole võimalik kindlaks teha taset, mille puhul kokkupuude asbestiga oleks ohutu. Seetõttu on komisjoni eesmärk kehtiva 0,1 kiudu/cm³ asemel kehtestada piirmääraks 0,01 kiudu/cm³. Kehtiva direktiivi 2009/148 kohaselt loendatakse asbestikiude võimaluse korral faasikontrastmikroskoobi (PCM) abil või muul meetodil, mis annab samaväärseid tulemusi. Komisjoni eelnõu järgi tuleks edaspidi asbestikiude loendada faasikontrastmikroskoobi (PCM) abil või võimaluse korral muul meetodil, mis annab samaväärseid või paremaid tulemusi, näiteks elektronmikroskoopial (EM) põhinev meetod. Eelnõu ei kohusta riike omale soetama mõõtmisvahendeid, seega võib mõõtmist ka teenusena tellida. Läbirääkimistel EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis on käimas arutelu selle üle, kas komisjoni eelnõus toodud PCM meetod on piisavalt sobilik uue piirmäära mõõtmiseks või tuleks kasutusele võtta eelnõus alternatiivina 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28). 4 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM%3A2022%3A488%3AFIN. 5 pakutud EM meetod, mis on täpsem. Arutelu kulgu silmas pidades on eesistuja kompromissteksti lisanud, et asbestikiudude loendamiseks kasutatakse EM-i või alternatiivset tehnoloogiat, mis annab samaväärse või täpsema tulemuse. Kuivõrd tegemist on tehnoloogiaga, mis paljudes riikides ei ole veel kasutusel, on eesistuja oma kompromisstekstis komisjoni eelnõus ette nähtud tavapärase kahe aasta asemel ülevõtmiseks pakkunud seitse aastat.5 Euroopa Parlament nõudis oma 2021. a aasta resolutsioonis, et komisjoni eelnõu näeks piirnormina ette kordades rangema nõude, kuni 0,001 kiudu cm³ kohta, mida tuleks loendada „võimaluse korral alati analüütilise transmissioonelektronmikroskoopia meetodil või mis tahes muul meetodil, mis annab samaväärseid tulemusi“ 6. Asbestiga kokkupuute oht on suurim töökeskkonnas. EL 27 liikmesriigis oli 2019. aastal hinnanguliselt 71 750 surmajuhtu, mis olid tingitud varasemast kokkupuutest asbestiga töökesk- konnas.7 Eestis on töövõime hindamise andmetel asbestoosi ja mesotelioomi diagnoosiga sihtrühm 31.08.2022 seisuga kokku 255 inimest. Asbestoos ja mesotelioom on peamiseks diagnoosiks 178 inimesel (neist 138 puuduva töövõimega ja 40 osalise töövõimega). Haigekassa andmetel asbestoosi Eestis viimasel kahel aastal diagnoositud ei ole. Mesotelioom on 2021. a diagnoositud 22 inimesel ning 2022. a 19 inimesel. Tööinspektsioonile on asbestitöödega alustamise teateid esitatud viimase viie aasta jooksul kokku 58. Ajavahemikul 01.01.-14.10.2022 on esitatud kokku 10 teatist (viielt tööandjalt, töötajate arv jääb vahemikku 4-22). Keskkonnaministeeriumile 2022. aastal omavalitsustelt esitatud info põhjal on kasutuses 664 092 tonni asbesti sisaldavaid materjale, millest 76 547 tonni on kavas ära anda perioodil 2021-2025 (68 omavalitsuse andmed 79st). Kooskõlas kehtiva direktiiviga näeb Eestis asbestitööde määrus8 ette töötaja asbestiga kokkupuute päevaseks piirnormiks 0,1 kiudu sissehingatava õhu ühes cm³-s, mis on mõõdetud või arvutatud 8- tunnise kokkupuuteaja aja-kaalu keskmisena. Asbestikiudude sisaldust õhus määrab Terviseamet, kellelt on alates 2017. a tellitud mõõtmisi 20 kliendi poolt (uuringuid tehti 60 punktis), seejuures 2022. a ei ole olnud ühtegi asbesti mõõtmist. Terviseamet kasutab metoodikat HSG248 (PCM sarnane), mis uue piirmäära kehtestamisel ei ole enam sobilik. Uute seadmete soetamise maksumus (EM meetodi jaoks) on vahemikus 100 000-200 000 eurot. Praegu maksab Soome laborist analüüsi tellimine ühe proovi kohta 59 eurot, millele lisanduvad proovivõtu, väljakutse jm tasud (kokku samas suurusjärgus). Proovi võtmise akrediteerimine maksaks lisaks 3000-5000 eurot. Lisaks piirmäära muutmisele ja seonduvalt mõõtmismeetodi muudatusettepanekutele näeb eelnõu ette mõned tehnilised muudatused kehtivas direktiivis, nt säte, et mõiste „asbest“ tähistab kiulisi silikaate, mis on määruse (EÜ) 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud 1A kategooria kantserogeenideks. 5 Ka Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) riskihindamise komitee on märkinud, et PCM-i tulemused alahindavad kokkupuudet pikkade, kuid õhukeste asbestikiududega. Vt https://echa.europa.eu/et/rac-opinions-on-scientific- evaluations-of-oels. 6 Vt https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0427_ET.html. 7 Lassen, C. ja Christens, F. (COWI); Vencovska, J; Vencovsky, D. ja Garrett, S. (RPA), Schnekider, K. ja Dilger, M. (FoBiG). 2021. Lõpparuanne asbesti kohta. 8 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/117102019008?leiaKehtiv. 6 Vastavalt Vabariigi Valitsuses 29.11.2018. a kinnitatud ja Riigikogu EL asjade komisjonis 03.12.2018. a heaks kiidetud seisukohtadele peab Eesti oluliseks töötervishoiu ja -ohutusega seotud reeglite uuendamist, et neid ajakohasena hoida, sh töökeskkonnas esinevate kantserogeensete ainete ning nende piirnormide ülevaatamist uute teaduslike andmete alusel. Eesti EL poliitika 2022–2023 prioriteetide järgi on Eesti jaoks oluline pöörata tähelepanu EL algatustes töökeskkonnas erinevate ohtude ennetamisele. ELi poliitikavaldkondades tuleb läbivalt soodustada tervist toetava keskkonna loomist, et pikendada tervena elatud eluiga ning peame oluliseks vähi ennetamiseks mõeldud tegevusi. Eesti seisukoht Eesti saab toetada EL Nõukogu üldise lähenemisviisi kinnitamist. Toetame uute teaduslike andmete alusel töötaja asbestiga kokkupuute päevase piirnormina 0,01 kiudu sissehingatava õhu ühes cm³-s, mis on mõõdetud või arvutatud 8-tunnise kokkupuuteaja aja-kaalu keskmisena. Piirnormi mõõtmise meetodi kehtestamisel eelistame paindlikke lahendusi, mis võimaldavad liikmesriigil valida sobiv meetod. Vajaduse korral saame toetada asbestikiudude mõõtmist elektronmikroskoopial põhineva meetodi abil, kui selle kasutusele võtmiseks nähakse ette vähemalt 4- aastane üleminekuperiood. 3. Võrdse kohtlemise direktiiv Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: eduaruande heakskiitmine Komisjon avaldas võrdse kohtlemise direktiivi eelnõu 2008. a. juulis. Eelnõu eesmärk on rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tööturust väljapoole jäävates valdkondades, keelates diskrimineerimise tervishoius, sotsiaalkindlustuses, sotsiaalabi ja sotsiaaleluaseme taotlemisel, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste pakkumisel ja kättesaadavuse võimaldamisel. Tšehhi eesistumise ajal toimus kaks töögrupi arutelu, kus tulles vastu valdava enamike riikide soovile, kaotas eesistuja tekstist ajutise erandi taotlemise võimaluse seoses puuetega inimestele mõistlike kohanduste (reasonable accomodation) tegemisega ning paindlikkuse suurendamiseks pikendati üleminekuaega 2 aasta võrra. Eesti vaatest on tegemist positiivse arenguga. Eestil direktiivi eelnõuga olulisi muresid ei ole ning peame oluliseks eelnõu menetlemisega jätkamist. Eesti seisukohad võrdse kohtlemise direktiivi kohta on kinnitatud Vabariigi Valitsuses 21.08.2008 ning täiendavalt 8.07.2011 (ELAK-is heaks kiidetud vastavalt 29.08.2008 ning 19.09.2011) ning üldiselt võrdse kohtlemise valdkonna tugevdamise kohta Euroopa Liidus 15.10.2019 (ELAK-is heakskiidetud 21.10.2019). Eesti seisukoht on kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega 2021-2022. Eesti seisukoht Toetame eduaruande heakskiitmist ning peame oluliseks eelnõu menetlemisega jätkamist. 7  4. Euroopa Semester 2023 Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline mõttevahetus Komisjon avaldab Euroopa poolaasta sügispaketi 22. novembril 2022. 5. Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa oskuste aasta 2023 kohta Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: nõukogu otsuse vastuvõtmine Vananevas ja oskuste puuduse all kannatavas Euroopas soovitakse kasutada poliitilist momentumit ning nimetada aasta 2023 Euroopa oskuste aastaks. Oskuste aasta võtmesõnadeks on kaasavad investeeringud, oskuste ajakohasus, oskuste sobitamine ja talentide meelitamine kolmandatest riikidest. Üksikasjalikud tegevused ja algatused nähakse ette aasta tegevusprogrammis, mida komisjon on ette valmistamas. Oskuste aasta elluviimiseks ettenähtud 9,3 mln on mõeldud peamiselt kommunikatsioonitegevusteks EL tasandil. Rahastamise allikaks on kasutamata ressursid REACT EU tehnilise abi alt. Erinevalt varasemast noorte aastast, siseriiklike tegevuste elluviimiseks uut rahastamisallikat seekord ette nähtud ei ole. Märkimisväärne hulk EL ressursse on juba antud liikmesriikide käsutusse, kust riigid saavad ise prioriseerida oskuste arendamisse suunatavaid tegevusi (nt RRF, ESF+). Kuidas riik korraldab oskuste aasta siseriiklikult, on riigi enda otsustada. Erinevad algatused on teretulnud, kuid ka juba kavandatud ja olemasolevad tegevused võib paindlikult siduda oskuste aasta katuse alla. Oluline on tegevuste nähtavus oskuste egiidi all. Tegevuste koordineerimiseks on oluline määrata siseriiklik koordinaator, kellelt eeldatakse teadmisi ja kogemusi tööturu ja selle poliitikate toimimisest ning vajalikest oskustest ja teadmistest ning nende arendamise võimalustest. Koordinaatori ülesanne on esindada riiki EL tasandi kohtumistel, luua sünergia erinevate sidusgruppide vahel, reklaamida oskuste aastat jmt. Eesti seisukoht Toetame nõukogu otsuse vastuvõtmist. 6. Järeldused puudega inimeste tööturule integreerimise kohta Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: nõukogu järelduste vastuvõtmine Tšehhi eesistumise üheks prioriteediks on puudega inimeste integreerimine tööturule ja ühiskonda. Euroopat räsivad demograafilised mured ja tööealise elanikkonna jätkuv vähenemine. Seetõttu on oluline iga tööealise inimese osalemine tööturul. Järeldused on kantud vajadusest pöörata aina enam tähelepanu puudega inimeste täisväärtuslikule ja võrdsele kaasamisele tööturule ja nende seal osalemise toetamisele. Selleks on vajalik tõhustada puudega inimestele suunatavaid töö- ja sotsiaalpoliitika meetmeid, tagada nende võrdne kohtlemine ning julgustada ja motiveerida tööandjaid puudega inimeste tööle värbamisel, kus oluline roll on sotsiaalmajandusel ja sotsiaalettevõtlusel. Arvestada tuleb, et puudega inimeste näol on tegemist väga heterogeense grupiga ning täiendavat tähelepanu tuleb pöörata eriti haavatavas olukorras olevatele gruppidele, nt naistele. 8 Järeldustes kutsutakse muu hulgas liikmesriike üles viima ellu puudega inimeste tööhõive paketti ning puudega isikute EL strateegiat 2021-2030. Lisaks suunatakse riike kehtestama numbrilisi eesmärke puudega inimeste tööhõive suurendamiseks ja tööhõivelõhe vähendamiseks, samuti puudega isikute täiskasvanuõppes osalemise kohta. Järeldused täiendavad ka puudega isikute tööhõive paketti. Pakett koosneb mitteõiguslikest algatustest, millega komisjon plaanib tulla välja aastatel 2023 ja 2024. Eesti seisukohad on kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega 2022-2023, heaolu arengukavaga 2016-2023, ning 22.04.21 Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatud ja 07.05.21 Riigikogu EL asjade komisjonis heaks kiidetud Eesti seisukohtadega Euroopa Komisjoni sotsiaalõiguste samba tegevuskava kohta. Eesti seisukoht Eesti toetab järelduste vastu võtmist. 7. Nõukogu järeldused „Sooline võrdõiguslikkus häiritud majanduses: keskendumine noorele põlvkonnale“ Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: nõukogu järelduste vastuvõtmine Nõukogu järeldused tõukuvad 2022 Euroopa noorte aastast ja sel sügisel toimunud Euroopa tuleviku, soolise võrdõiguslikkuse ja majanduse teemalisest konverentsist, kus kodanikel, eriti noortel, oli võimalik arutada Euroopa tuleviku üle ning teha ettepanekuid tuleviku EL poliitika kujundamiseks. Järeldustega kutsutakse liikmesriike üles tagama, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimalustega arvestatakse läbivalt taaste- ja toimepidevusplaanide elluviimisel. Samuti edendama soolõimet ja noortega arvestamist, sh eriti Ukrainast ja mujalt ümberasunud naisi ja tüdrukuid toetama. Samuti rõhutavad järeldused naiste tööturul osalemise soodustamist. Selleks tuleks suurendada meeste osalemist hoolduskohustuste täitmisel, suurendada alushariduse ja lapsehoiu teenuste ning hooldusteenuste kättesaadavust, taskukohasust ja kvaliteeti, ning julgustama võrdsemat tasustamata hooletöö jagamist naiste ja meeste vahel. Tegeleda tuleks ka soopõhise vägivalla, sh lähisuhtevägivalla ja perevägivalla ennetamisega. Ühtlasi kutsutakse riike üles toetama kodanikuühiskonna organisatsioone, mis edendavad soolist võrdõiguslikkust, eriti naiste õiguste organisatsioone, kuna ülemaailmsel majanduskriisil on olnud neile suur negatiivne mõju ning nende poolt pakutavate teenuste järgi on nõudlus kriisi tulemusena kasvamas. Eesti seisukoht on kooskõlas heaolu arengukavaga 2016-2023 ning Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega 2021-2022. Eesti seisukoht Toetame nõukogu järelduste vastuvõtmist. Koostajad: Annely Salumaa, nõunik, 6269 243, [email protected]; Agni Aav, nõunik, 6269 281, [email protected]; Eha Lannes, nõunik, 6269 361, [email protected] 9  Riigikantselei Meie 10.11.2022 nr 1.4-1.1/3732-1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu (EPSCO) 8. detsembri 2022. a istungil Esitame Vabariigi Valitsuse 17.11.2022. a istungile Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu (EPSCO) 8. detsembri 2022. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Annely Salumaa 6269 243 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952