Pöördumine

Helmen Kütt Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 09.11.2022 nr 1.2-3/3723-1 Muudatusettepanekud eelnõule 699SE Lugupeetud Helmen Kütt Edastame Teile Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi muudatusettepanekud Riigikogu sotsiaalkomisjoni menetluses oleva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (699SE) kohta. 1. Eelnõu § 1 punkt 2 muuta ja sõnastada järgmiselt: „2) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Vanglas kinni peetavate isikute tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muud, mis on seotud tervishoiuteenuste osutamisega, rahastatakse riigieelarvest Eesti Haigekassa kaudu ja Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“;“; Selgitus: Vanglas kinni peetavad isikud saavad riigieelarve vahendite eest tervishoiuteenuse käigus ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid vahendeid, mille vajadus on tuvastatud tervishoiuteenuse osutamisel. Näiteks, kui vanglas kinni peetav isik läheb tervisemurega arsti vastuvõtule ning arst peab vajalikuks määrata edasine ravi retseptiravimite või käsimüügiravimitega (näiteks: palavikualandaja, silmatilgad jne), saab kinnipeetav talle määratud ravimid tervishoiuteenuse osutajalt tasuta. Samuti kuuluvad vanglas tervishoiuteenuse sisse meditsiiniseadmed ja abivahendid (näiteks: glükomeeter, stoomid jne). Kui tervishoiutöötaja peab vajalikuks, siis määratakse ja väljastatakse isikule näidustatud meditsiiniseade või abivahend. Kui tavaolukorras kirjutatakse retsept välja isikupõhiselt retseptikeskuses, siis kinnipeetavate puhul talletatakse info ravimi ordineerimise kohta epikriisis ja isikupõhist retsepti välja ei kirjutata. Oluline on ka märkida, et kinnipeetavate ravikindlustuse olemasolu ei arvestata, seega ei rakenduks neile ravimite väljakirjutamisel ka tavapärased soodustused ega omaosalus. Vangidel ei ole võimalik ravimeid ise apteegist osta ja seetõttu peab vajaliku ravimi võimaldama talle tervishoiuteenuse osutaja teenuse osutamise raames. Ravimite, meditsiiniseadmete ja muude abivahendite ning nende saamiseks vajalike tegevuste kulu peab olema kajastatud lisakomponendina tervishoiuteenuse hinna sees. Valiku konkreetse ravimi või meditsiiniseadme kohta teeb kinnipeetava eest tervishoiuteenuse osutaja riigieelarvest eraldatud vahendite piires. Tavaliselt kirjutatakse patsiendile välja retsept toimeainepõhiselt ja patsiendil on võimalik apteegis ravimit välja ostes teha ise valik erinevate tootjate sama toimeainega toodete vahel, otsustades nii ka omaosaluse suuruse üle, mis võib Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 erinevate tootjate puhul varieeruda. Kuivõrd vangla tingimustes omaosaluskoormust kinnipeetavatele ei kaasne, on mõistlik, et valiku konkreetse toote osas teeb tervishoiuteenuse osutaja (ravimit hankides). Vanglas teenust osutav tervishoiuteenuse osutaja saab täna ravimid Viru vangla haiglaapteegi kaudu, mis osutab tsentraalselt apteegiteenust kõikidele vanglatele. Haiglaapteek peab ravimeid hankides arvestama vanglas kinni peetavate isikute raviks vajalike ravimitega. Hangitavate ravimite vajadust hindavad vanglate meditsiiniosakonnad. Tervishoiutöötajad, kes vanglas kinni peetavatele isikutele ravimeid määravad ja väljastavad, talletavad selle info kinni peetava isiku epikriisis tervise infosüsteemis. 2. Eelnõu § 2 täiendada punktiga 1, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „1) paragrahvi 49 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tervishoidu vanglas rahastatakse riigieelarveliste võimaluste piires tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.“;“; Selgitus: Eelnõu § 1 sätestab, et vangla tervishoidu rahastatakse riigieelarvest Eesti Haigekassa kaudu. Kehtiv vangistusseadus juba teeb vanglas tervishoiu korraldamise puhul viite tervishoiuteenuste korraldamise seadusele, kuid oluline on seaduses viidata ka sellele, et rahastamine toimub nimetatud seaduse alusel. Samuti tuleb arvestada vangistusseaduses sätestatud erisustega. Erisuseks on näiteks see, et kui tervishoiuteenuse osutaja annab vanglas kinnipeetavale isikule abivahendi, siis kuulub selle rahastamine tervishoiuteenuse rahastamise komponendi sisse. Eesti Haigekassa jaoks on see uus ülesanne, kuna väljaspool vanglat Eesti Haigekassa abivahenditega ei tegele ning abivahendite regulatsioon tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest. Sätte täpsustamine tagab ka õigusselguse, et mitte vaid teenuse korraldamise puhul ei vaadataks juurde tervishoiuteenuste korraldamise seadust, vaid ka rahastamise alus tuleb sealt. Oluline on ka märkida, et rahastatakse riigieelarveliste võimaluste piires. Igal aastal nähakse ette teatud summa vanglas kinni peetavatele isikutele teenuste osutamiseks, selle piires teenuseid osutatakse. Seega on ka vanglas ravijärjekorrad. Juhul kui teenuse osutamiseks mõeldud raha saab otsa, siis teenust osutada ei saa enne kui uus raha on laekunud. 3. Eelnõu § 2 punkt 2 (uus punkt 3) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Tervishoiuteenuste osutamise vanglas kinni peetavatele isikutele korraldab Eesti Haigekassa. Tervishoiuteenuste osutamise korraldamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Vanglateenistus kindlustab tervishoiuteenuse osutamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nõuete kohaste vajalike ruumide olemasolu vangla territooriumil.“;“; Selgitus: Eelnõu lisab vangistusseaduse §-i 49 lõike 3, mis ütleb, et vanglateenistus tagab tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud üldotstarbelised ruumid. See aga ei ole piisav ega arusaadav sõnastus. Vanglateenistus peab tagama tervishoiuteenuse osutamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud nõuetele sobivad ruumid.  3 Tervishoiuteenuse osutaja tegutseb tegevusloa alusel, mis on asukohapõhine. Seadus peab tagama seega tegevusloa omajale nõuetekohased ruumid, vastasel juhul ei saa seal tervishoiuteenust üldse osutadagi. Normitehniliselt peaks sobivate ruumide tagamise säte aga tulenevalt meie ettepanekust olema lõige 4. Teeme ettepaneku lisada lõige 3, mis jätab tervishoiuteenuste korraldamise kohustuse Eesti Haigekassale. Samuti on norm aluseks Vabariigi Valitsuse määrusele, mis hakkab teenuse korraldamise tingimusi ja korda sisustama. Sama määrus sisaldab ka tervishoiuteenuste tingimusi ja korda – vt muudatusettepanek nr 6. Muudatusega eraldatakse vangla ülesannetest tervishoiuteenuse korraldamine, mis kuulub olemuslikult Sotsiaalministeeriumi, mitte Justiitsministeeriumi haldusalasse. See tähendab, et muudatuse tulemusel ei juhi ega korralda Justiitsministeerium edaspidi eraldiseisvat tervishoiusüsteemi ca 2000 inimesele ning kinnipidamiskohas viibivate inimeste vajadused on arvestanud riigi tervisepoliitika osana Eesti Haigekassa poolt, kellel on selleks vajalik teadmiste pagas ja kompetentsus. Vanglad ei soovi tegeleda tervishoiuteenuste osutamise ja korraldamisega, tervishoiutöötajatega seotud personalitööga, tervishoiuteenuse haldamisega, ravimite hankimisega, tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike IT-lahenduste arendamisega ning järelevalvega nende tegemise üle. Tervishoiuteenuste liitmisel ühtse juhtimise alla osutatakse kinnipeetavatele samu teenuseid nagu seni, kuid nende osutamist korraldab ja juhib ühtselt Eesti Haigekassa. 4. Eelnõu § 2 punkt 6 muuta ja sõnastada järgmiselt: „6) paragrahvi 52 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;“; Selgitus: Eelnõu punkt 6 tunnistab kehtetuks lisaks § 52 lõike 1 teisele lausele ka § 53 lõike 4. Selle sätte kohta aga esitame järgmise muudatusettepaneku (eelnõu punktiks 8). 5. Eelnõu §-i 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Vanglas kinni peetavale isikule riigieelarveliste võimaluste piires rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise tingimused ja korra, samuti tervishoiuteenuste hulka kuuluvad tegevused, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;“; Selgitus: Teeme ettepaneku lisada vangistusseadusesse uus volitusnorm Vabariigi Valitsusele kehtestamaks määrus, mis reguleerib vanglas kinni peetavatele isikutele osutatavate tervishoiuteenuste tingimused ja korra. Samuti hakkab määrus reguleerima tegevusi ja teenuseid, mis on lisaks tervishoiuteenuste osutamisele, mida tervishoiuteenuse osutaja tegema peab ning mida seeläbi Eesti Haigekassa rahastama peab. Lisaks veel kehtestab määrus teenuse korraldamise tingimused ja korra (vt muudatusettepanek nr 3). Määruse kehtestab Vabariigi Valitsus, sest vanglad on Justiitsministeeriumi haldusalas, teenuse korraldaja ja rahastaja Eesti Haigekassa aga Sotsiaalministeeriumi haldusalas. Seega on asjakohane, et mitme ministeeriumi vastutusalas olevaid küsimusi otsustab määrusega Vabariigi Valitsus. Tegevused ja teenused, mis on lisaks tervishoiuteenusele on näiteks vangla menüüde ülevaatamine jne. Oluline komponent vanglas osutatava tervishoiuteenuse juures on ravimid, meditsiiniseadmed ja abivahendid. Need kuuluvad vangla tervishoiuteenuse sisse. Väljaspool vanglat need tervishoiuteenuste sees rahastamisele või hüvitamisele ei kuulu. Seetõttu ongi erisuse reguleerimiseks vaja alust.  4 8) paragrahvi 53 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vanglas kinni peetava isiku suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse, tekib Eesti Haigekassal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks.“.“; Selgitus: Kehtiva vangistusseaduse alusel on vanglal tagasinõudeõigus kinnipeetava suhtes, kes end tahtlikult vigastab. Kuna nüüd hakkab vangla tervishoidu rahastama Eesti Haigekassa, peab tagasinõude ehk regressiõigus olema Eesti Haigekassal ja vanglas kinni peetava isiku suhtes, nagu eelnõu uue mõiste seadusesse sisse toob. Ravikindlustuse seaduse alusel on Eesti Haigekassal tagasinõude õigus kindlustatud isikute suhtes, kuid kuna vanglas kinni peetavatele isikutele kehtib eriregulatsioon, peab ka erinev tagasinõude alus olema. 6. Eelnõu § 3 tekst muuta ja sõnastada järgmiselt: „Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.“. Selgitus: Eesti Haigekassa ei ole jõudnud veel teenuse korraldamise ega rahastamise mudelit lõplikult välja töötada. Seetõttu on oluline sätestada eelnõu seadusena jõustumine 2024. aasta 1. juuliks. Siis jääb piisav aeg Eesti Haigekassale mudelite väljatöötamiseks. Samuti on lisaaeg vajalik ,et jätta piisavalt aega tervishoiuteenuse osutajatele, vanglatele ja Eesti Haigekassale IT-süsteemide kohandamiseks ja teenuste osutamise ümberkorraldamiseks. Seaduse jõustumise uus aeg annab samuti rakendusaktide jõustamiseks piisava ajavaru. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson Lea Danilson-Järg tervise- ja tööminister justiitsminister