Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1361 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/556ed6ad-33f8-4186-a431-bbb476c54946 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/556ed6ad-33f8-4186-a431-bbb476c54946?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Meie 08.11.2022 nr 4-17/22/4982 Riigikantselei Õhukvaliteedi parendamiseks struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise käskkirja eelnõu kooskõlastamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parandamiseks“ eelnõu. Eelnõu koosneb neljast punktist, nendega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, eelarve, määratakse projekti elluviija ning kehtestatakse käskkirja jõustumise tähtpäev. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ raames õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu lisadega 2. Seletuskiri 3. Riigiabi hinnang 4. Põhiõiguste harta kontroll-leht 5. Riskihindamise kontroll-leht Sama: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaagentuur, Riigi Tugiteenuste Keskus Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 26.09.2022 KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr Tallinn [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks (lisa1). 2. Kinnitan toetuse andmise energiatõhususe edendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). 3. Volitan OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskust täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. 4. Käskkiri jõustub samal ajal Vabariigi Valitsus korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekiri. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, asekantsler Antti Tooming, Heidi Koger, õigusosakond, eelarve- ja strateegiaosakond  Keskkonnaministri ….2022 käskkiri nr …„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parandamiseks“ Lisa 1 Toetuse andmine õhukvaliteedi parendamiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ alusel õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks. 1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Õhukvaliteedi parendamine“ tulemuste saavutamiseks. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on ajakohastada ja laiendada riiklikku seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot, täita kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke ja kontrollida rakendatavate poliitikate ja meetmete tõhusust ning suurendada elanikkonna teadlikkust. Elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja õhuheitmete vahel ning selle kaudu käitumise mõjutamine. 2.2. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond (ülemaailmne säästva arengu eesmärk 3: hea tervis ja heaolu; 3.9: vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste arvu). Toetatavad tegevused aitavad muuhulgas parandada ligipääsetavust õhukvaliteedi seireinfole ja panustavad Eesti 2035 näitajasse „Ligipääsetavus“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatavad tegevused on: 3.1.1 õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; 3.1.2 asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine; 3.1.3 toetuse kasutamisega seotud teavitustegevus. 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, p. 13–43), artikli 17 tähenduses. 3.3. Antav toetus ei ole riigiabi. 3.4. Käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on uuendatud seirevõrgustik ja sellel põhinev modelleerimissüsteem ning tervisemõju hindamistulemuste põhjal on loodud infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab anda ühiskonnale selge põhjenduse rakendatud meetmete asjakohasuse kohta ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist inimeste terviseriskidega. 4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:  Näitaja kood, 2024 2029 nimetus ja Algtase Aasta Selgitav teave vahesihttase sihttase mõõtühik PSO06 Uuendatud Õhukvaliteedi õhukvaliteedi hindamiseks hindamis- ja Rahastamis-kava Ei kasutatavad 0 4 16 seiresüsteemide väljundnäitaja kohaldu hindamis- ja arv. Andmeallikas seire-süsteemid on SFOS, projekti (arv) aruanded 5. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 6. Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab 60 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja mis mahus korda tehakse, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Keskkonnaministeeriumi juhtkond. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30 protsenti abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 14 285 714,00 eurot, millest toetus on 9 999 999,80 eurot ning riiklik kaasfinantseering 4 285 714,20 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks: 2 9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud; 9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud; 9.2.3 seireseadmete soetamise, paigalduse, kasutajakoolituse, metoodikate valideerimise kulud; 9.2.4 seireseadmete interkalibreerimistel osalemise ja meetodite akrediteerimise kulud; 9.2.5 asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi andmete valideerimise mõõtekampaaniad; 9.2.6 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud toetuse kasutamisest teavitamise kulud, kui need ei moodusta üle 5 protsendi projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest kogukuludest; 9.2.7 otsesed personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 3; 9.2.8 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid ja omanikujärelevalve kulud; 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel; 9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. 10.3. Toetuse ettemakse võib teha kuni 40 protsendi ulatuses määratud maksmata toetuse summast. 10.4. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas ettemakse taotluse koos hankeplaani ja maksete prognoosiga. 10.5. Ettemakse kasutamise eeldatav periood on kuni üks aasta, mille kestel esitatakse rakendusüksusele punktis 10.6 nimetatud dokumendid. 10.6. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised dokumendid: 10.6.1 leping, kui see ei ole rakendusüksusele teatavaks tehtud; 10.6.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.6.3 arve või muu raamatupidamisdokument; 10.6.4 kulu tasumist tõendav dokument, kui makset ei taotleta otse arve väljastajale; 10.6.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.6.6 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.7. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.8. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.9. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. Ettemakse taotlust menetletakse kuni 15 päeva. 10.10. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 3 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. 11.5. Veebilehe ja mobiilirakenduse täiustamisel tuleb tagada, et need oleksid kasutatavad inimeste erivajadustest lähtuvalt ning ka väiksemate internetikiiruste juures. 11.6. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena; 2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias; 3) sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline video. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete korraldamisel nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja hanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande E-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega. 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 4  Keskkonnaministri ….2022 käskkiri nr …„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parandamiseks“ Lisa 2 Toetuse andmine õhukvaliteedi parandamiseks ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Euroopa Riikliku Kogumaksumus/ Toetuse summa Regionaalarengu kaasfinantsee Tegevuse nimetus: Abikõlblik summa kokku (EUR) Fondi toetuse määr ringu määr (EUR) 70% 30% Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine 11 514 190,00 11 514 190,00 8 059 933,00 3 454 257,00 Asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine 1 910 000,00 1 910 000,00 1 337 000,00 573 000,00 Projektis tehtavatest töödest avalikkuse teavitamine 56 624,39 56 624,39 39 637,07 16 987,32 Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos teavitustegevuse koordineerimisega) 699 912,70 699 912,70 489 938,89 209 973,81 Ühtne määr (15% otsesest personalikulust) 104 986,91 104 986,91 73 490,83 31 496,07 Kokku: 14 285 714,00 14 285 714,00 9 999 999,80 4 285 714,20 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 4 285 714,20 Euroopa Regionaalarengu Fond 9 999 999,80 Toetus kokku 14 285 714,00 KOKKU 14 285 714,00  Keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ toetuse andmise tingimusi õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Heidi Koger (e-post [email protected], tel 626 2976), eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse riskiosakonna jurist Jaanika Vilde (e-post [email protected], tel 627 4117). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2022–2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (edaspidi EKUK) projekti elluviijaks. Neljanda punktiga reguleeritakse käskkirja kehtima hakkamise aeg. Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1). Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse. Toetust antakse kliimaeesmärkide elluviimiseks õhukvaliteedi parendamiseks seirevõrgustiku arendamise teel. Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk on ajakohastada ja laiendada riiklikku seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot, täita kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke ja kontrollida rakendatavate poliitikate ja meetmete tõhusust ning suurendada elanikkonna teadlikkust. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi täitmiseks on toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt rakenduskava eesmärkide täitmisse. Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et 1 juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste kestlikkus on tagatud, kuna projekti abil soetatav vara kuulub EKUKile ning selle säilimise ja hooldamise eest vastutab EKUK 19.03.2019 sõlmitud halduslepingu alusel. Riik tagab kulude katmise riigieelarvest. Projekt panustab otseselt rakenduskava väljundnäitajasse. Projekti põhjendatus Oluline on elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja õhuheitmete vahel ning selle toel käitumise mõjutamine. Eestis seiratakse välisõhu kvaliteeti riiklikul tasandil kolmes taustajaamas ja kuues linnajaamas. Olemasolev seire tagab õigusaktides esitatud minimaalsed seirenõuded. Välisõhu kvaliteedi näitajad on reaalajas leitavad Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kodulehelt www.klab.ee. Seireandmeid on võimalik kasutada muuhulgas ka keskkonnalubade väljastamisel ja reguleerida heidete vähendamist. Rakenduskava erieesmärk on energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside vähendamine. Selleks, et leevendada negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada olulisi terviseriske, on väga oluline vähendada õhusaasteaineid, kasvuhoonegaase (nagu CH4 kehvast põlemisprotsessist) ja lühiajalise kliimamõjuga saasteaineid. Välisõhu puhul on teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 kokku lepitud meetmed kõigi seotud sektorite (energia, elamu- ja kaugküte jne) jaoks. Õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside hindamine seireandmete abil on linna- ja tööstuspiirkondades vahend, mille abil hinnata meetmete tulemuslikkust ja tegelikku mõju ning keskkonnapoliitika tõhusust, samuti suurendada üldsuse teadlikkust. Peamine vahend õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete tõhususe ja üldise keskkonnapoliitika kontrollimiseks on õhukvaliteedi hindamine. Oluline on hinnata selliste ainete mõju nii ökosüsteemile kui ka inimeste tervisele. Sekkumise tulemusena võimaldab ajakohastatud riiklik seirevõrgustik hinnata õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik) tasemeid. Mõõtevõrgu ja modelleerimissüsteemi kombineerimine võimaldab piisava ruumilise lahutusvõimega hinnata vastavate ühendite sisaldust kogu Eesti territooriumil. Integreeritud laiaulatuslikum hindamine seirejaamade kaasabil võimaldab anda ühiskonnale selge põhjenduse rakendatud meetmete asjakohasuse kohta ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist inimeste terviseriskidega. Kohtkütte sektori kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heitkogused on otseselt seotud iga üksikisiku ja kodumajapidamise isiklike valikutega. Ülevaatlikuma seireinfo abil on võimalik mõjutada elanikkonna käitumist (nt muutes nende kütmisharjumusi), mis vähendab eramajade kütmisel tekkivaid õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning edendab energiatõhusust. Projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Projekti kuluefektiivsus Rakenduskava koostamisel on hinnatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust. Kulude abikõlbulikkus selgub nende täiendaval hindamisel. Lisaks tagab Keskkonnaministeerium kui äriühingult teenuse saaja püsikulude rahastamise ja EKUK tagab projekti elluviijana projekti järel toetuse abil rajatud/soetatud vara sihtotstarbelise kasutamise, säilimise ja uuendamise. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia 2 Elluviijaks on riigile kuuluv äriühing, kelle põhikirjaline ülesanne on muuhulgas tagada elutähtsate teenuste – välisõhu seire ja kõrgendatud saastatusest tulenevatest võimalikest ohtudest varajase hoiatamise süsteemi toimimine. 19.03.2019 sõlmitud halduslepingu kohaselt täidab äriühing atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 30 sätestatud õhukvaliteedi hindamise, sh seirevõrgu ülalpidamise, hooldamise ja ajakohastamise ülesannet ning on keskkonnaseire seaduse § 5 kohane riikliku keskkonnaseire programmi välisõhu seire allprogrammi vastutav täitja. Halduslepingu sõlmimisel analüüsiti äriühingu suutlikkust haldusülesannete täitmiseks. Haldusleping on sõlmitud tähtajatult. Projektis tehtud toetatavate investeeringute abil ei osuta äriühing tasulisi teenuseid. EKUKi juhatuse 19.09.2019 käskkirjaga nr 1-8/10 tagatakse riigi keskkonnakaitse ülesannete täitmiseks eraldatud vahendite kasutamine selgepiiriliselt just nende avalike ülesannete täitmiseks. EKUKis on seega juurutatud kord, mis tagab, et haldusülesande täitmiseks saadava toetusega soetatud seadmeid ei kasutata vabaturu teenuste osutamisel. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond (ülemaailmne säästva arengu eesmärk 3 – hea tervis ja heaolu; 3.9 – vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste arvu). Toetatavad tegevused aitavad muuhulgas parandada ligipääsetavust õhukvaliteedi seireinfole ja panustavad Eesti 2035 näitajasse „Ligipääsetavus“. Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi. Kliimamuutustega seotud kliimaeesmärkide elluviimiseks õhukvaliteedi parandamiseks seirevõrgustiku arendamise teel võimaldab regionaalsete kliimastsenaariumite analüüsi ning sellest tuleneva mõju hindamist elurikkuse seisundile ajas ja ruumis. Kliimamuutuste mõju looduskeskkonnale ja sh elurikkusele annab teadmise muudatustest bioloogilises mitmekesisuses. Liigirikkuse säilimine ökosüsteemis on otsene inimese heaolu mõjutaja. Kliimat mõjutavad nii inim- kui loodustekkelised gaasid, mille siduja on maakasutus. Kuna seireandmed on kõigile vabalt ja avalikult kättesaadavad, edendatakse meetme raames parandatava andmeedastuse abil noorte ja vanemaealiste ühiskonnaelus osalemist ning avalike teenuste kättesaadavust puudega inimestele. Meede panustab elukeskkonna parandamisse kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamise kaudu ja seeläbi mõjutab kaudselt ka naiste ja meeste elukvaliteeti ning eluea pikkust, samuti eeldatavalt tervena elatud aastate osakaalu. Meetme raames parandatava andmeedastuse abil parandatakse kõigi elanike gruppide ligipääsu õhukvaliteedi seireandmetele, tagades kõigi elanike gruppide õigeaegse teavitamise õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest. Loodavad infotehnoloogiliste lahenduste ja andmeedastussüsteemide koostamisel on arvestatud universaaldisaini põhimõtetega. Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sest õhukvaliteedi seiramine aitab selle hea seisundi tagamisele kaasa ning võimaldab ka hinnata terviseriske elanikkonnale. Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. Investeeringud õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks. Projekti elluviimise käigus toetatakse: 1) õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside seirevõrgu arendamist ning täiendamist, et hinnata rakendatud meetmete tõhusust ja teavitada elanikkonda; 2) asukohapõhise terviseriski hindamise süsteemi loomist ja elanikkonna teavitamistegevust õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest. 3) toetuse kasutamisega seotud teavitustegevust. 3 Projekti tegevuste tulemus on positiivne mõju kliimamuutustega seotud negatiivse mõju ennetamisele, inimelude ohutuse tagamisele, varaliste kahjude ennetamisele. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega „ei kahjusta oluliselt“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1), on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see ei kahjusta oluliselt (ingl do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus ), artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. 1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Ei kahjusta. Kliimamuutustega seotud kliimaeesmärkide elluviimiseks õhukvaliteedi parandamine seirevõrgustiku arendamise ja täiendamise ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomise teel võimaldab regionaalsete kliimastsenaariumite analüüsi ning sellest tuleneva mõju hindamist keskkonnaseisundile ning sellega seotud mõjusid inimtervisele ajas ja ruumis. Tegevus ei tekita juurde kasvuhoonegaaside heidet. 2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Ei kahjusta. Kliimamuutustega seotud kliimaeesmärkide elluviimiseks õhukvaliteedi parendamine seirevõrgustiku arendamise ja täiendamise ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomise teel võimaldab regionaalsete kliimastsenaariumite analüüsi ning sellest tuleneva mõju hindamist keskkonnaseisundile ning sellega seotud mõju inimtervisele ajas ja ruumis. Tegevus ei põhjusta praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Täiustatud seirevõrk aitab kaasa elanikkonna vastupanuvõimele äärmuslike ilmastikuolude korral. 3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Ei kahjusta. Meetmel ei ole selget kokkupuudet toodud keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile. 4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Ei kahjusta. Kaudselt võib ringmajandusega seotud olla ka vanade seadmete edasine käitlemine ja renoveerimiseks kasutatavate materjalide prognoositav eluring. Eelnevast tulenevalt ei ole meetmel selget kokkupuudet vastava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu ei saa eeldada olulist negatiivset mõju. 4 5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ei kahjusta. Eeldatavalt ei ole meetmel märkimisväärselt olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile. 6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Ei kahjusta. Tegevuse asukohavalikud arvestavad põhimõtet, et ei tekiks kahju liikidele ja elupaikadele. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Käskkirja alusel antav toetus ei ole riigiabi. Majandustegevuseks ei loeta üldiselt riigi poolt riigivõimu teostamist (ingl k state acts by excersising public powers). Üksuse tegevust võib lugeda riigivõimu teostamiseks, kui kõnealune tegevus on üks osa riigi põhiülesannetest või on selle ülesandega olemuslikult seotud. Kui liikmesriik ei ole teinud põhimõttelist otsust avaliku võimu ülesande turule viimise kohta ning viib seda ise ellu, ei loeta seda tegevust majandustegevuseks. ELi kohtupraktika on sellisteks tegevusteks pidanud näiteks (loetelu ei ole suletud): riigikaitse ja sisejulgeolek, lennuliikluskorraldus ja lennuohutus, laevaliikluskorraldus ja -ohutus, saastevastane järelevalve ja jälgimine, kinnipidamiskohtade haldamine, avaliku maaomandi arendamine, avalikul eesmärgil korraldatud andmehaldus. Õhukvaliteedi seisundi jälgimine on avaliku halduse ülesanne. Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt on selle ülesande täitmine halduslepinguga ja põhikirjaga pandud EKUKile. Eelnevast tulenevalt ei ole haldusülesande täitjale selle ülesande täitmiseks toetuse andmine riigiabi. EKUKi tegevus on peamiselt seotud teenuste osutamisega riigile ja ta tegutseb Eesti riigi tellitud tööde korral ainuosaniku huvides ainuosaniku territoriaalse pädevuse piires. Toetatavad tegevused ei toimu konkurentsile avatud turul ning nende abil või kaudu ei toimu kaupade või teenuste pakkumist turul. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50) punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt ei ole sellisel juhul tegemist riigiabiga. Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus. Meetme tegevuste tulemusena on toimunud õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning loodud asukohapõhine terviseriski hinnangute süsteem, mis panustavad rakenduskava väljundnäitajasse „Õhukvaliteedi hindamiseks kasutatavad hindamis- ja seire- süsteemid“. Õhuseirevõrgu ja õhusaasteainete modelleerimise süsteemi täiustamine ja ajakohastamine hõlmab kogu Eestit. Aastaks 2024 on eelduslikult 10% Eesti territooriumist kaetud uuendatud õhukvaliteedi hindamis- ja seiresüsteemidega. Võttes arvesse seiresüsteemide soetamiseks kuluvat aega ja paigaldust, siis võib eeldada, et aastaks 2024 uuendatakse neli seiresüsteemi. Aastaks 2029 on eelduslikult 50% Eesti territooriumist kaetud uuendatud õhukvaliteedi hindamis- ja seiresüsteemidega. Aastaks 2029 soetatakse lisaks 12 hindamis- ja seiresüsteemi. Näitaja täitmist saab raporteerida pärast hindamis- ja seiresüsteemi uuendamist projekti vahe- ja lõpparuannetega. Detailsem metoodika koos raporteerimise loogikaga on esitatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti elluviijaks on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK). EKUK on riigi äriühing, mille peamine ülesanne on olla riigile keskkonnauuringute valdkonna kompetentsikeskus. Põhikirja järgi tagab EKUK riigile kuuluva äriühinguna elutähtsate 5 teenuste – välisõhu seire ja kõrgendatud saastatusest tulenevatest võimalikest ohtudest varajase hoiatamise süsteemi toimimise (p 1.7). Osaühing tegeleb peamiselt teenuste osutamisega riigile, seejuures ainuosaniku huvides ainuosaniku territoriaalse pädevuse piires. EKUK töötleb ja analüüsib seireandmeid ning peab vastavaid andmeid. Lähtuvalt asutuse põhitegevustest on EKUKil kompetents projekti tegevuste elluviimiseks. Eestis ei ole peale EKUKi rahvusvaheliste nõuetega võrreldaval tasemel õhuseire ja sellega seotud aruandluse pakkujat. Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustatakse projekti juhtrühm, kuhu kuuluvad elluviija, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Juhtrühm kinnitab igal aastal detailse tegevuskava ja aastaeelarve. Projekti elluviimise käigus võib tekkida vajadus lisada tegevuskavasse konkreetseid tegevusi, sest jaamade olukord ajas muutub ning muutuvad ka tingimused, millega tuleb nende uuendamisel arvestada. Seetõttu on juhtrühmale antud õigus otsustada, millised objektid ja kui suures mahus on vaja korrastada. Projekti elluviija esitab juhtrühmale analüüsi, kus toob välja projekti eesmärkide saavutamiseks võimalikud tegevused olulisema mõjuga õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks ning teeb juhtrühmale ettepaneku, millised objektid ja millises mahus oleksid projekti raames teostatavad. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja kui suures mahus korda tehakse, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke. Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2022–2029 tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste edasise käigushoidmise kulud kaetakse halduslepingu punkti 4 kohaselt riigieelarvest. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud toodete ja teenuste hindadega 2022. aasta seisuga. Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga aastase detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet hangete detailsuses ning kuu täpsusega. Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks. Abikõlblikud on keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud; projekteerimise ja ekspertiisi kulud; seireseadmete soetamise, paigalduse, kasutajakoolituse, metoodikate valideerimise kulud; seireseadmete interkalibreerimistel osalemise ja meetodite akrediteerimise kulud; asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi andmete valideerimise mõõtekampaaniad; punktis 3 nimetatud tegevustega seotud toetuse kasutamisest teavitamise kulud (kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 § 2 lõikest 3), kui need ei moodusta üle 5% projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest kogukuludest; punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid ja omanikujärelevalve kulud. Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel hüvitatavaid otseseid personalikulusid. Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Otseste tegevusega seonduvate nõustamisteenuse ja väljaõppe kulud on abikõlblikud. Abikõlblikud on ühendmääruses nimetatud kaudsed kulud, transpordikulud, lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulud, koolituskulud ning tervisekontrolli kulud kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 15% on arvestatud eespool viidatud ühendmääruse järgi. Projektiga seotud tööülesannete täitmiseks tehtud transpordikulud arvestab toetuse saaja vastavalt asutusesisestele reeglitele. 6 Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega eritingimustega dokumente säilitama. Preemia või tulemustasu projektiga seotud ülesannete täitmise eest peab olema kooskõlas asutusesisese palgakorraldusega ning otseselt projektiga seostatav. Abikõlblike personalikulude hulka loetakse ka tööandja haigushüvitise ja õppepuhkuse kulud. Otsesed personalikulud on abikõlblikud proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajale. Puhkusetasu on abikõlblik osas, mis on välja teenitud projekti jaoks töötatud aja eest. Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Käskkirja lisa 1 punktis 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetuse maksmine toimub ühendmääruse §-de 24–§ 28 järgi ning § 33 arvestades. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud korras. Kuna toetuse saajal endal ei ole investeeringuks vajalikke vabu vahendeid , siis tuleb talle riigi vajaduste elluviimiseks anda ettemaksu kasutamise võimalus. Lisaks on elluviijal võimalus kasutada rakendusüksuse poolt tehtavat makset otse tarnijale või töövõtjale. Ettemaksu on võimalik taotleda investeeringute tegemiseks ühendmääruse § 30 lõike 1 punkti 1 järgi ning 100% toetuse tasumist otse tarnijale/töövõtjale (arve väljastaja) ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 2 alusel ning lõikes 2 toodud tingimustel. Hangete ettevalmistamise etapis on võimalik konsulteerida rakendusüksusega. Et rakendusüksus saaks teha makse arve väljastajale, tuleb elluviijal tagada, et arve väljastaja on andnud kinnituse, et ta on sellest teadlik. Projektis on 100% toetus, omafinantseeringut ei ole, seetõttu piisab makse tegemiseks arve väljastajale sellest, et kulu on tekkinud (ei pea olema ega saagi olla omafinantseeringu osast tasutud). Ettemakse saamiseks esitab elluviija rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas ettemakse taotluse koos hankeplaani ja maksete prognoosiga. Maksete prognoosis näidatakse, millal planeeritakse esitada KIKile kuludokumendid, siinkohal siis ettemakse kasutamise kohta. Järgmise ettemakse tegemiseks peab eelmise samal alusel tehtud ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80% ulatuses. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse tegemise tingimuste täitmist tõendavad dokumendid ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. Sisuliselt on tegemist samade dokumentidega, millega tõendatakse kulude tekkimist ja tasumist. Ettemakse kasutamise periood on kuni üks aasta. Perioodi pikkuse määrab ettemaksu taotluses elluviija vastavalt oma hankeplaanile ja maksete prognoosile. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid: 1) leping, kui see ei ole rakendusüksusele teatavaks tehtud; 2) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused; 3) arve või muu raamatupidamisdokument; 4) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 5) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. Elluviija esitab hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu hind ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem. Maksetaotluse makstud abikõlblike kulude kohta asjade/teenuste riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral esitatakse kord kuus ja muudel juhtudel vähemalt 7 kord kvartalis. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused. Toetatav tegevus ei hõlma taristut, mis vastab kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03). Juhul, kui projekti elluviimise käigus olukord muutub ja lisandub objekte, mille puhul tuleb kliimakindlust tagada, siis seda ka tehakse. Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud hangete ning maksete kohta. Elluviija peab tagama projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise peale projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. Veebilehe ja mobiilirakenduse parandamisel tuleb tagada, et need oleksid kasutatavad inimeste erivajadustest lähtuvalt ning ka väiksemate internetikiiruste juures. Veebilehed vastavad Web Content Accessibility Guidelines (WCAG) 2.1 nõuetele. Kuna seireandmed on kõigile vabalt ja avalikult kättesaadavad, edendatakse meetme raames parandatava andmeedastuse abil noorte ja vanemaealiste ühiskonnaelus osalemist ning avalikele teenustele juurdepääsetavust ja nende kättesaadavust puudega inimestele. Euroopa Liidu digiligipääsetavuse nõudeid kirjeldab standard EN 301 549. See võtab üle suure osa WCAG 2.1 suuniseid, samas ei kattu need dokumendid omavahel täielikult. Elluviija peab täitma Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” § 2 lõigetest 3 ja 4 tulenevaid kohustusi. Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse hangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise võimalused ja kohustused. Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi ning aruannetes sisalduva miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projekti vahe- ja lõpparuanne on sisendiks ka regulaarsete rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa Komisjonile ja lõpparuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest. Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord. Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord. Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse toetuse andmise tingimused õhukvaliteedi parandamiseks ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve. Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja näitaja kajastamisega järgmiselt: 8  Näitaja koos sihttasemega: Tegevuse nimetus: 01.01.202131. 12.2029 Programmi tegevus: õhukvaliteedi seirevõrgustiku Euroopa Abikõlblik Riiklik arendamine ja Regionaal- kogusumma kaasfinantseerin täiendamine ning arengu Fondi (EUR) g (EUR) asukohapõhise toetus (EUR) terviseriski hinnangute süsteemi loomine Õhukvaliteedi seirevõrgustiku Õhukvaliteedi arendamine ja hindamiseks täiendamine 11 514 190,00 8 059 933,00 3 454 257,00 kasutatavad Asukohapõhise hindamis- ja terviseriski seire-süsteemid hinnangute süsteemi (arv - 16) loomine 1 910 000,00 1 337 000,00 573 000,00 Projektis tehtavatest töödest avalikkuse teavitamine 56 624,39 39 637,07 16 987,32 Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos teavitustegevuse koordineerimisega) 699 912,70 489 938,89 209 973,81 Ühtne määr 104 986,91 73 490,83 31 496,07 Kokku: 14 285 714,00 9 999 999,80 4 285 714,20 Käskkirja punktiga 3 volitatakse EKUK täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. EKUK volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikele 4. Käskkirja punktiga 4 reguleeritakse käskkirja jõustumise tähtaeg. Käskkiri jõustub samal ajal Vabariigi Valitsus korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekiri. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja 9  Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad edendada energiatõhusust ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning asukohapõhise terviseriski hinnangute andmist. Uuendatud investeeringute edasine ülalpidamine, hooldus ja uuendamine kaetakse riigieelarve vahenditest, millega tagatakse ka elutähtsa teenuse toimepidevus. 5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantseleiga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. 10  Selgitus EL riigiabi reeglite kohaldatavuse osas ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamise ja täiendamise ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomise toetamise puhul. Keskkonnaministri käskkirja eelnõus on sätestatud ülalnimetatud tegevuste toetamise tingimused ning kinnitatud toetatavate tegevuste elluviijana OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. KIK analüüsib järgnevalt küsimust, kas nimetatud tegevuste toetamisele kohalduvad EL riigiabi reeglid ning juhul, kui see nii on, kas tegemist oleks lubatava abi andmisega ja millistel alustel. EL toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud kui igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01 ; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50 ) on selle määratluse elemente täpsemalt selgitatud. Mh märgitakse selle p-s 6, et r iigiabi eeskirju kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kus abisaaja on ettevõtja ning täpsustatakse, et Euroopa Kohus on määratlenud ettevõtjaid sõltumata nende õiguslikust seisundist ja nende rahastamise viisist järjekindlalt majandustegevusega tegelevate üksustena . Seega e ttevõtja mõiste avamisel tuleb hinnata, kas abi antakse majandustegevuseks, sõltumata sellest, millises juriidilises vormis abisaaja tegutseb . Majandustegevus on abisaaja tegevus kaupade ja teenuste pakkumiseks turul. EL riigiabi reeglite kohaldamisel hinnatakse abisaaja tegevust valdkonniti, st üksus, mida analüüsitakse võib tegeleda nii majandustegevusega kui mittemajandusliku tegevusega ning üksus loetakse riigiabi kontekstis ettevõtjaks ainult majandustegevusega seoses. EL riigiabi- ja konkurentsireeglid ei anna ammendavat loetelu „majandustegevustest“. Tegevuse iseloomu tõlgendamine sõltub liikmesriigi üldisest majanduskeskkonnast ja avaliku halduse valikutest. Majandustegevuseks ei loeta üldiselt riigi poolt riigivõimu teostamist („ State acts by excersising public powers “). Üksuse tegevust võib lugeda riigivõimu teostamiseks kui kõnealune tegevus on üks osa riigi põhiülesannetest või on selle ülesandega olemuslikult seotud. Kui liikmesriik ei ole teinud põhimõttelist otsust avaliku võimu ülesande turule viimise kohta ning viib seda ise ellu, ei loeta seda tegevust majandustegevuseks. EL kohtupraktika on sellisteks tegevusteks pidanud näiteks (loetelu ei ole suletud, vaid tugineb senisele kohtupraktikale): riigikaitse ja sisejulgeolek, lennuliikluskorraldus ja lennuohutus, laevaliikluskorraldus ja –ohutus, saastevastane järelevalve ja jälgimine, kinnipidamiskohtade haldamine, avaliku maaomandi arendamine, avalikul eesmärgil korraldatud andmehaldus. Seega võib asuda seisukohale, et r iiklik keskkonnaseire on klassikaline avaliku halduse ülesanne, mida selleks loeb ka Euroopa Kohtu praktika. Riikliku keskkonnaseire korraldamise ülesanne on keskkonnaseire seadusega pandud Keskkonnaministeeriumile. Keskkonnaministeeriumi ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus vaheline haldusleping hõlmab omakorda haldusülesandeid, mis on üleantud OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Nimetatud lepingus toodud ülesanded katavad ka käesoleva käskkirja alusel toetatavaid tegevusi. Seega toetatakse antud juhul selgelt avaliku halduse ülesannete elluviimist ning mitte majandustegevust. Sellest tulenevalt ei ole OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus neid tegevusi ellu viies ettevõtja EL toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes . Juba ainuüksi eeltoodud faktilistest asjaoludest piisab hinnangu andmiseks, et meetme tegevuste elluviimisel ei ole tegemist riigiabiga, kuna puudub majandustegevusega tegelev ettevõtja, mis on riigiabi mõiste keskne element. Kui eeltoodud asjaolud juba ei välistaks riigiabi, siis võiks tõenäoliselt olla ikkagi kohaldatav riigiabi mõiste teatise punktides 196–197 selgitatud kohalik u mõju ja liikmesriikide vahelis e kaubandus e mõju puudumise põhimõte . KIK on arvamust küsinud ka OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus vastavas küsimuses pädevatelt töötajatelt, kes on kinnitanud, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus jagab eeltoodud seisukohta ning järeldusi. Kokkuvõttes leiab KIK, et käesoleval juhul pole tegevuste toetamine riigiabi andmine EL toimimise lepingu 107 lg 1 mõistes. Seega ei ole vajalik analüüsida täiendavalt abi andmise lubatavust EL riigiabi reeglite alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Silver Nittim SA KIK jurist