Sihtasutuse Jõgeva Haigla asutaja otsus muudetud põhikirja kinnitamiseks

ASUTAJA OTSUS 09.11.2022 nr 1.1-8/3712-1 Sihtasutuse Jõgeva Haigla asutaja otsus muudetud põhikirja kinnitamiseks Eesti Vabariik, tegutsedes Sotsiaalministeeriumi kaudu, keda esindab riigivaraseaduse § 6 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 16 alusel tervise- ja tööminister Peep Peterson otsustas sihtasutuste seaduse § 41 lõike 3 alusel ning juhindudes riigivaraseadusest ja Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhikirja punktist 88 kinnitada Sihtasutuse Jõgeva Haigla muudetud põhikirja (lisatud) (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister  KINNITATUD Jõgeva maavanema 9. septembri 2010 korraldusega nr 413 (Muudetud tervise- ja tööministri … . … .2022.a asutaja otsusega nr …) Sihtasutuse Jõgeva Haigla PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Sihtasutus Jõgeva Haigla (edaspidi sihtasutus) on riigi poolt määramata ajaks asutatud eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vara valitsemiseks ja kasutamiseks. Sihtasutus on Jõgeva Maavalitsuse hallatava tervishoiuasutuse Jõgeva Haigla õigusjärglane. 2. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Jõgeva Haigla. Sihtasutuse nimi inglise keeles on Foundation Jõgeva Hospital. 3. Riigi sihtasutuse asutajaõigusi teostab regionaalministri 19. märtsi 2010 käskkirjaga nr 41 „Maavalitsustele volituste andmine riigi esindamiseks sihtasutustes asutajaõiguste teostamisel“ antud volituse alusel Jõgeva maavanem. Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. 4. Sihtasutusel on oma nimega pitsat ja sümboolika, tal on õigus avada ja sulgeda pangaarveid krediidiasutustes. 5. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid. 6. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 7. Sihtasutuse asukoht on Piiri tn 2, Jõgeva linn, Jõgeva maakond, Eesti Vabariik. 8. Käesoleva põhikirjaga reguleerimata küsimuste lahendamisel lähtutakse riigivaraseaduse (edaspidi RVS) ja sihtasutuste seaduse sätetest. 2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 9. Sihtasutuse eesmärk on osutada oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgekvaliteedilist tervishoiu-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ettenähtud tingimustel ja ulatuses. 10. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus: 10.1 osutab statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi, hooldusravi, rehabiliteerimise ja kiirabi teenust; 10.2 osutab oma eesmärgiga kooskõlas olevaid muid tervishoiu- või sotsiaalteenuseid vastavalt sõlmitud lepingutele; 10.3 tagab teenuste osutamise kõrge kvaliteedi ning vastavuse õigusaktidega esitatavatele nõuetele; 10.4 osaleb pädeva asutusega sõlmitud lepingu alusel uute ravimite ja meditsiiniseadmete ekspertiiside ja aprobeerimise menetluses; 10.5 osaleb arstiteaduslikes rakenduslikes uurimisprogrammides; 10.6 teeb koostööd tervishoiu, sotsiaal- ja rehabilitatsiooni alal tegutsevate teiste institutsioonidega Eestis, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kutseliitudega ning teiste vabatahtlike ühendustega ja samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega; 10.7 tagab teenuste osutamiseks vajalike tervisekaitse-, töötervishoiu- ja tööohutusalaste nõuete täitmise; 10.8 loob sihtasutuse tegevuseks ja eesmärkide täitmiseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ja infrastruktuuri ning tagab selle toimimise ja arengu; 10.9 peab raamatupidamise, statistilist ja õigusaktidega kehtestatud muud arvestust; 10.10 on delikaatsete isikuandmete vastutav ja volitatud töötleja; 10.11 täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. 3. peatükk SIHTASUTUSE VARA VALITSEMINE JA KASUTAMINE 11. Sihtasutus on vara omanik. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus õigusaktides ja käesoleva põhikirjaga ettenähtud korras, arvestades asutajaõiguste teostaja ja nõukogu otsuseid ning käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid. 12. Sihtasutuse vara moodustub: 12.1 asutajaõiguste teostaja poolt RVS 4. peatüki 3. jaos sätestatud korras Vabariigi Valitsuse nõusolekul mitterahalise sissemaksena sihtasutusele üleantavast riigivarast ning RVS § 33 lõike 1 punkti 2 alusel sihtasutusele tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud riigivarast; 12.2 riigieelarvelistest vahenditest; 12.3 sihtotstarbelistest eraldistest; 12.4 kohaliku omavalitsuse eelarve eraldistest; 12.5 fondidest ja abiprogrammidest saadavatest toetustest; 12.6 annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolt sihtasutusele üleantud vahenditest; 12.7 teenuste müügist laekuvatest vahenditest, sealhulgas Eesti Haigekassa, patsientide ja klientidega sõlmitud lepingute alusel ja ravikindlustusega hõlmamata isikute ravi eest laekuvatest vahenditest; 12.8 vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele või tema struktuurüksustele lepingute täitmisest või muul viisil nende tegevuse käigus; 12.9 muudest laekumistest. 13. Sihtasutuse vara üleandmise kord: 13.1 rahalised vahendid kantakse sihtasutuse pangaarvele, summad võetakse arvele raamatupidamisdokumentides, juhatuse liige viseerib raamatupidamisdokumentidel sihtasutusele ülekandmiseks ettenähtud rahaliste vahendite vastuvõtmise ning teavitab raha ülekandjat summade laekumisest; 13.2 muu vara üleandmine toimub akti alusel. Üleandmise aktis peab kajastuma üleantava vara koosseis ja rahaline väärtus, üleandmise aeg ja koht, üleandja ja vastuvõtja rekvisiidid ning esindajate andmed ja allkirjad. Vara üleandmise akti kinnitab juhatus; 13.3 kinnisvara üleandmise korral lisatakse akti lisaks punktis 13.2 loetletud andmetele ka andmed vara, päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning vajadus märke tegemiseks kinnistusraamatusse. 14. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara. 15. Sihtasutus võib kasutada oma vara üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 16. Sihtasutus ei võib anda laenu ja tagada kolmanda isiku kohustusi sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sihtasutus ei või sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse, välja arvatud juhul, kui selline õigus tuleneb põhikirjast. 17. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. 18. Sihtasutusele antud vara valitsemise, käsutamise ja kasutamise korra kehtestab sihtasutuse nõukogu. 19. Sihteraldiste otstarvet ei ole sihtasutusel õigust muuta. Sihtotstarbelisi eraldisi kasutatakse nende eraldaja või annetaja soovi kohaselt, kui see ei ole vastuolus seaduse, heade kommete või käesoleva põhikirjaga. 20. Sihtasutuse poolt äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise või teise sihtasutuse asutamises osalemise, samuti sihtasutuse jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise otsustab asutajaõiguste teostaja Vabariigi Valitsuse volituse alusel. 21. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse RVS §-s 33 sätestatu kohaselt. 4. peatükk SIHTASUTUSE JUHTIMINE 1. jagu Nõuded sihtasutuse juhtorganite liikmetele 22. Sihtasutuse juhtorganid on juhatus ja nõukogu. 23. Juhtorganite liikmed peavad vastama järgmistele nõuetele: 23.1 oma ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste ja kogemuste omamine, arvestades sihtasutuse tegevus- ning finantsvaldkonda; 23.2 võimelisus tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes sihtasutuse eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui asutaja huvide tõhus kaitse. 24. Juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 24.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 24.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 24.3 kellel on ärikeeld; 24.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 24.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 25. Põhikirja punktides 24.1-24.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning käesoleva põhikirja punktis 24.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 2. jagu Sihtasutuse juhatus 26. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke korraldusi ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Oma ülesannete täitmiseks võtab sihtasutuse juhatus vastu otsuseid. 27. Sihtasutusel on ühe- kuni kolmeliikmeline juhatus. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liikme määramine, temaga juhatuse liikme ülesannete täitmiseks, töö tasustamiseks ja tagatiste kokkuleppimiseks lepingu sõlmimine ning juhatuse liikme tagasikutsumine kuulub sihtasutuse nõukogu pädevusse. 28. Juhatuse liikme volituste kestus on 5 (viis) aastat. Juhatuse liikme volitused lõpevad volituste tähtaja möödumisel või nõukogu poolt tema ennetähtaegselt tagasikutsumisel või omal soovil tagasiastumisel või juhul, kui tema osavõtt juhatuse tööst on objektiivsetel põhjustel (surm või teadmata kadunuks jäämine) muutunud võimatuks. 29. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjustest tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. 30. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta teatab sellest nõukogule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette. Uus juhatuse koosseis valitakse reeglina eelmise juhatuse 5-(viie)aastase volituste perioodi 3 (kolme) viimase kuu jooksul. 31. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ning vastama põhikirja punktides 23 ja 24 sihtasutuse juhtorgani liikme kohta kehtestatud nõuetele. 32. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik: 32.1 kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu; 32.2 kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal; 32.3 kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. 33. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui 1 (üks) aasta enne ametiaja möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale. 34. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord 4 (nelja) kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 35. Juhatuse liige võib oma kohustuste täitmise panna kolmandale isikule üksnes nõukogu nõusolekul. 36. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande. 37. Juhatuse liikmele makstakse tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu ning see sätestatakse temaga sõlmitavas juhatuse liikme lepingus. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 38. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu. 39. Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib sihtasutuse nõukogu nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda. 40. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 41. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 42. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. 43. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud sihtasutusele kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. 44. Põhikirja punktis 43 nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele võib nõuda ka sihtasutuse võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara arvel. Sihtasutuse pankroti väljakuulutamise korral võib nõude sihtasutuse nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nimetatud nõue esitada ka juhul, kui sihtasutus on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud, sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. 45. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat. 46. Sihtasutuse juhatus: 46.1 teeb nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri kinnitamiseks ja muutmiseks ning kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused; 46.2 kehtestab nõuded töötajate valikuks; 46.3 esindab sihtasutust kui tööandjat; 46.4 tagab sihtasutuse vahendite kasutamise sihipärasuse kontrolli lähtudes käesolevast põhikirjast; 46.5 annab hinnangu struktuuriüksuste ja nende juhtide tegevusele; 46.6 koostab iga aasta lõpus sihtasutuse 4 (nelja) aasta arengukava, finantsplaani, iga-aastase tegevuskava ja aastaeelarve; esitab nõukogule kinnitamiseks finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks, ning esitab nõukogu kinnitatud finantsplaani riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt; ja tagab sihtasutuse eelarve täitmise; 46.7 kehtestab sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirja ja palgakorralduse; 46.8 kehtestab sihtasutuse töökorralduse reeglid ja asjaajamise korra ning kinnitab struktuuriüksuste juhtide ametijuhendid; 46.9 koostab hädaolukorraks valmisoleku plaani ning tagab selle täitmise; 46.10 koostab juhatuse töökorra, mis sätestab juhatuse koosoleku ettevalmistamise ja otsuste vastuvõtmise korra ning juhatuse liikmete õigused, kohustused ja vastutuse, ning esitab selle kinnitamiseks nõukogule; 46.11 koostab majandusaasta alguseks sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärgid ja eelarve ning esitab need kinnitamiseks nõukogule; 46.12 koostab ja esitab sihtasutuse tegevust kajastavad aruanded õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele isikutele, vastutab sihtasutuse aruannete õigsuse eest; 46.13 esitab nõukogule kvartalile järgneva kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist; annab nõukogule ja seadusega sätestatud juhtudel teistele isikutele vajalikku teavet sihtasutuse ja selle juhtimise kohta, esitab vajadusel selleks aruandeid; 46.14 esitab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile juhatuse liikmete, audiitorite ja nõukogu liikmete nimekirja; 46.15 koostab audiitoriga sõlmitava lepingu ja audiitori tasustamise korra projekti ja esitab need kinnitamiseks nõukogule; 46.16 tagab sihtasutuses teenuste osutamise vastavuse tegevusloale, tagab sisekontrollisüsteemi toimimise ning vastutab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest sihtasutuses; 46.17 taotleb riigilt tagastamatuid vahendeid sihtasutuse tegevuse korraldamiseks, soetusteks, investeeringuteks ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks; 46.18 taotleb tagastamisele kuuluvaid vahendeid sihtasutuse tegevuse toetamiseks, soetusteks ja investeeringuteks nõukogu otsuse alusel; 46.19 moodustab vajadusel komisjone, määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded; 46.20 otsustab registrisse kantud vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise ilma nõukogu eelneva nõusolekuta, kui nende väärtus on väiksem nõukogu poolt juhatusele kehtestatud piirmäärast; 46.21 teavitab nõukogu viivitamatult kõigist sihtasutuses toimunud erakorralistest sündmustest ja asjaoludest; 46.22 täidab kõiki muid sihtasutuse tegevusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse. 3. jagu Sihtasutuse nõukogu 47. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Oma ülesannete täitmiseks võtab nõukogu vastu otsuseid. 48. Sihtasutuse nõukogus on 4 (neli) kuni 6 (kuus) liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja. Vähemalt ühe nõukogu liikme määrab asutajaõiguste teostaja ametisse rahandusministri ettepanekul. 49. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik. Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49¹ kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, isik kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel, samuti: 49.1 füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja; 49.2 täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja; 49.3 isik, kes omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja; 49.4 sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja; 49.5 isik, kes omab riigi asutatud sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on selle riigi asutatud sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 50. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 4 (neli) aastat ja need algavad tema nõukogu liikmeks määramise otsuse jõustumisel. Nõukogu liikme volitused lõpevad nõukogu liikme volituste tähtaja möödumisel, asutajaõiguste teostaja poolt nõukogu liikme ennetähtaegselt tagasikutsumisel, nõukogu liikme tagasiastumisel või juhul, kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu tööst on objektiivsetel põhjustel muutunud võimatuks. 51. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda, kui ta teatab sellest asutajaõiguste teostajale kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette. 52. Nõukogu liikme volituste lõppemisel volituste tähtaja möödumise, tagasiastumise või tagasikutsumise tõttu on asutajaõiguste teostaja kohustatud määrama uue nõukogu liikme ametisse eelmise liikme volituste lõppemise päevaks. 53. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust, sealhulgas esitab asutajaõigusi teostavale isikule ja valdkonna eest vastutavale ministrile: 53.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist; 53.2 nõukogu koosoleku protokolli koopia koos koosoleku materjalidega viivitamata pärast selle kinnitamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 53.3 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samaaegselt selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ning hääletusprotokolli või hääletustulemused hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 54. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes esitab asutajaõiguste teostajale kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta on tutvunud õigusaktides eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikme kohta sätestatud nõuetega, sealhulgas RVS §-s 80 sätestatud nõuetega ja RVS §-s 84 nimetatud teavitamiskohustusega ning et ta vastab nendele nõuetele ja kohustub neid järgima. 55. Nõukogu liikme kandidaat esitab asutajaõiguste teostajale enda kohta alljärgnevad andmed: 55.1 ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, omandatud haridustase ja kontaktandmed, sealhulgas elukoha aadress; 55.2 täielik ülevaade viimase viie aasta töö- ja ametikohtadest koos tähtaegadega, sealhulgas andmed osalemise kohta eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganis. 56. Nõukogu liige on kohustatud teavitama asutajaõiguste teostajat ja isikut, kes on teinud ettepaneku tema nõukogu liikmeks valimiseks, järgmistest asjaoludest: 56.1 sihtasutuse kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või sihtasutuse suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid; 56.2 oma tegevusest nõukogu või muu nõukogu juhtorgani liikmena, sealhulgas esitama nimetatud isiku soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või muu nõukogu juhtorgani tegevuse kohta; 56.3 muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest sihtasutuse nõukogu liikmele sätestatud nõuetele. 57. Sihtasutuse nõukogu koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus avaldatakse osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates ning Rahandusministeerium avaldab selliste juriidiliste isikute andmed koondatult oma veebilehel. 58. Nõukogu liikme nõukogust tagasikutsumisel talle lahkumishüvitist ei maksta. 59. Nõukogu: 59.1 otsustab sihtasutuse strateegia ja kinnitab sihtasutuse riigivaraseaduses sätestatud nõuetele vastava finantsplaani, majandusaasta eelarve ja finantskohustuste limiidi eelarveaastaks, 4 (nelja) aasta arengukava ning hiljemalt majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid; 59.2 määrab juhatuse liikmete arvu ja valib juhatuse liikmed, arvestades käesoleva põhikirjaga seatud tingimusi; uus juhatuse koosseis valitakse reeglina eelmise juhatuse 5-(viie)aastase volituste perioodi 3 (kolme) viimase kuu jooksul; 59.3 sõlmib sihtasutuse nimel lepingud juhatuse liikmetega ja määrab juhatuse liikmetele tasu maksmise korra ja tasu suuruse ning otsustab juhatuse liikmetele erisoodustuste kohaldamise; 59.4 otsustab sihtasutusele laenu võtmise ja kapitalirendilepingu sõlmimise; 59.5 kontrollib sihtasutuse tegevuse sihipärasust, selle vastavust õigusaktidele, raamatupidamise õigsust ja vara olemasolu, kuulab kord kvartalis ära juhatuse poolt esitatud ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist; 59.6 kutsub tagasi juhatuse liikmed; 59.7 määrab audiitorite arvu ja nimetab kuni 3 (kolmeks) aastaks audiitorid sihtasutuse tegevuse kontrolliks; omab õigust audiitor tagasi kutsuda; kinnitab juhatuse poolt esitatud audiitoriga sõlmitava lepingu projekti ja määrab audiitori töö tasustamise korra; 59.8 kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse struktuuri; 59.9 kinnitab juhatuse poolt esitatud juhatuse töökorra; 59.10 kinnitab juhatuse poolt esitatud sihtasutuse majandusaasta aruande ja tegevusaruande; 59.11 võib teha asutajaõiguste teostajale ettepaneku põhikirja muutmiseks ja sihtasutuse lõpetamiseks; 59.12 otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise, määrab tehingu tingimused, otsustab õigusvaidluse pidamise ja määrab selles tehingus või vaidluses sihtasutuse esindaja; 59.13 koostab ja kinnitab nõukogu töökorra; 59.14 täidab ka muid seadusega temale pandud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt juhatuse pädevusse. 60. Nõukogu kõikidel liikmetel on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega, samuti kontrollida või teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida sihtasutuse raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, sihtasutuse tegevuse vastavust seadustele, sihtasutuse põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda iga nõukogu liige. 61. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Kutsed edastatakse nõukogu poolt vastavalt nõukogu poolt kehtestatud nõukogu töökorrale. 62. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 63. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel või audiitoril õigus koosolek ise kokku kutsuda. 64. Nõukogu koosolek protokollitakse. Nõukogu peab järgima rahandusministri poolt nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta kehtestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. 65. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Laenu võtmise ja/või kapitalirendilepingu sõlmimise kohta tehtud otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed. Isiku valimistel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse valituks isik, kelle poolt hääletas nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 66. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu esimees saadab nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. 67. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. 68. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega. 69. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. 70. Juhul kui põhikirja punktides 53.1 ja 53.2 sätestatud teavitamiskohustust ei täideta, võib asutajaõiguste teostaja otsustada nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 71. Põhikirja punktis 70 nimetatud tasu maksmise peatamise aluseks on tasu määranud isiku kirjalik teade sihtasutuse juhatusele, milles näidatakse ära periood, mille eest nõukogu esimehele tasu ei maksta. Ettepaneku nõukogu esimehele tasu maksmise peatamiseks või tasu vähendamiseks võib asutajaõiguste teostajale teha ka valdkonna eest vastutav minister. 72. Kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja nõukogu liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib asutajaõiguste teostaja nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Nõukogu liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude korral õigus nõukogust tagasi astuda, teatades sellest asutajaõiguste teostajale kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette. 73. Kui kuulutatakse välja sihtasutuse pankrot ja nõukogu liige kutsutakse seoses pankroti väljakuulutamisega tagasi, võib nõukogu liige pankrotimenetluses nõuda ainult sellel põhjusel nõukogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist tagasikutsumisest alates kuni ühe aasta eest. Muudel juhtudel nõukogu liikme nõukogust tagasikutsumise korral talle hüvitist ei maksta. 74. Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. 75. Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud sihtasutusele kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele võib nõuda ka sihtasutuse võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara arvel. Sihtasutuse pankroti väljakuulutamise korral võib selle nõude sihtasutuse nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nõue esitada ka juhul, kui sihtasutus on nõudest nõukogu liikme vastu loobunud, sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel nõukogu liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. 76. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. 77. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 5 (viis) aastat. 5. peatükk SIHTASUTUSEFINANTSPLAAN, EELARVE, RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL 78. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel. 781. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse reeglitele ning riigieelarve seaduses kehtestatud piirangutele. 782. Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. 79. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 791. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib selline riigi sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. 80. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Pärast majandusaasta aruande kinnitamist kujundab sihtasutus seisukoha seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta ning esitab nimetatud seisukoha ja teabe Rahandusministeeriumile hiljemalt iga aasta 10. mail ning avaldab samal ajal oma veebilehel. 801. Sihtasutus avalikustab oma veebilehel: 1) majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 2) majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 3) kinnitatud majandusaasta aruanne ja selle lisada kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 81. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. 82. Sihtasutusel on audiitor. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Audiitori määrab nõukogu ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks. Audiitori võib nõukogu tagasi kutsuda olenemata põhjustest. Sel juhul nimetab nõukogu uue audiitori. Juhatus esitab audiitori kohta andmed registrile, audiitori vahetumisel esitab juhatus registrile uue audiitori andmed viie päeva jooksul. 83. Juhatus esitab aruanded kinnitamiseks nõukogule hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab nõukogu. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruande ja andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 84. Koos majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse iga nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 85. Sihtasutuse juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu liige või muu huvitatud isik võib nõuda, et kohus otsustaks sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija. 86. Erikontrolli läbiviijaks võivad olla ainult audiitorid ja vandeaudiitorid. Erikontroll viiakse läbi seaduses sätestatud korras. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 87. Õigustatud huvi omav isik võib nõuda teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Ta võib tutvuda sihtasutuse majandusaasta aruandega, samuti vandeaudiitori aruande, õigustatud huvi puudutavate raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga. 6. peatükk SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE 88. Asutajaõiguste teostaja võib sihtasutuse põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. 89. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutajaõiguste teostaja, nõukogu või huvitatud isiku nõudel. 90. Põhikirja muutmine jõustub muudatuste registrisse kandmisest. Põhikirja muutmise registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst. 7. peatükk ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE 91. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. 92. Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma Eesti Vabariigi nõusolekuta. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega Eesti Vabariigi nõudmisel. 93. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine seaduses ettenähtud korras. 94. Sihtasutuse likvideerijad määrab asutajaõiguste teostaja. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. 95. Sihtasutuse lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise ja likvideerijate registrisse kandmiseks. 96. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta asutajaõiguste teostaja suhteid sihtasutusega ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. 97. Likvideerijad võivad teha ainult sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid. 98. Kui sihtasutus on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule sihtasutuse pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha sihtasutuse eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed on kohustatud sihtasutusele solidaarselt hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist sihtasutuse poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva põhikirja punktides 43-45 sätestatut. 99. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate sihtasutuse likvideerimismenetlusest Ametlikes Teadaannetes. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamisest. Likvideerijad rahuldavad sihtasutusele teada olevad võlausaldajate nõuded sõltumata nõuete teatamisest. Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole sihtasutusest sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamistingimuste olemasolu korral võlausaldajale kuuluv raha. 100. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha hoiustamist antakse allesjäänud vara sihtasutuse asutajaõiguse teostaja otsuse alusel riigivaraseaduses sätestatud korras üle teisele sarnase eesmärgiga tegutsevale mittetulundusühingule või sihtasutusele. 101. Pärast sihtasutuse likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks. 102. Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule ühele likvideerijale. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. 103. Sihtasutuse dokumentidega, mis on hoiule antud, võib tutvuda asutajaõiguste teostaja. Sihtasutuse võlausaldajad ning isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal.