Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 22.11.2022 nr 147 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 5.6.7 teen sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ järgmised muudatused: 1. Lisan tiitellehele elluviijana Sotsiaalministeeriumi ja partnerina Tartu Ülikooli. 2. Sõnastan termini „infektsioonivolinik-nõustaja“ järgmiselt: „Infektsioonivolinik-nõustaja – meditsiinilise baasharidusega spetsialist või infektsioonivoliniku koolituse läbinud spetsialist, kes hindab asutuse valmisolekut standardolukorras.“. 3. Sõnastan punkti 1.2 järgmiselt: „1.2. Toetuse andmise tingimused COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse tervise probleemide tuvastamiseks ja laste abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist, samuti toetatakse VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste korral pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Selleks tehakse investeeringuid, et parandada vägivalla tunnistajaks olevate ja muu trauma kogemusega laste ravikvaliteeti, arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ning seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid ja psühholoogilise esmaabi teenuseid, samuti antakse toetust uue ohvriabi seaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui ka keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning sotsiaalteenuste osutajale. Ühtlasi toetatakse tervishoiusüsteemi tagasi tööle soovivate arstide täiendõpet, et võimaldada neil minna vastavuseksamile ja seejärel registreerida end tervishoiutöötajana. Samuti toetatakse õdede põhiõppes tööpraktika korraldamise rahastamist praktikabaasides selleks, et praktikabaasid oleksid suutelised tagama kvaliteetse väljaõppe ja  2 motiveerima juhendajaid praktikakohtadel juhul, kui riikliku kokkuleppe alusel suurendatakse koolitatavate õdede arvu. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) koosnevad kuuest projektist: 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks. 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks. 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine. 4. Ohvriabiteenused. 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks. 6. Arstid ja õed tervishoidu.“. 4. Asendan punkti 1.2.1 tabeli järgmise tabeliga: Summa Osakaal 1 ESFi REACT-EU toetus ja 3 760 000 100% abikõlblik eelarve 2 Jaotamata eelarve 201 643 5. Sõnastan punktis 2 projekti 2 üldajaraami järgmiselt: „Üldajaraam: 01.04.2021–31.03.2023.“. 6. Sõnastan punktis 2 projekti 3 tegevuste kirjelduse järgmiselt: „1. Sotsiaalhoolekandeasutuste infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika väljatöötamine ning selle raames riskijuhtimise põhimõtete, riskide tuvastamise ja hindamise ning riskide haldamise protsessi ja kontrollisüsteemi loomine Hoolekandeasutuste tööl on väga suur mõju ühiskonna toimimisele ning selle katkemine või suuremahuline häirumine ohustab vahetult elanike elu või tervist. Enamikul hoolekandeasutustest puudub praegu toimepidevuse plaan, sh infektsioonikontrollialase toimepidevuse plaan. Projektitegevuste raames koostatakse hoolekandeasutustele mõeldud infektsioonikontrollialase toimepidevuse plaani metoodika, enesehindamise vorm ja juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajatel nii tavaolukorras kui kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes ennast efektiivsemalt hinnata. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse plaani väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka metoodika testimine (koos nõustamistoega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise metoodiline juhend hoolekandeasutustele. Koostatakse infektsioonialase nõustamise plaan, kus on näidatud infektsioonikontrolli nõustamise korraldamine ja on välja toodud järjepidevat kontrolli vajavad tegevused ning mille abil on igal sotsiaalhoolekandeasutusel võimalik hinnata oma infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise võimekust. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika ja enesehindamise maatriks on üles ehitatud lähtuvalt eesmärkidest, mida sotsiaalhoolekandeteenust osutavad asutused peaksid ellu viima mistahes olukorras (nt turvalisus, sotsiaalsus, hügieen, korraldatud ravi- ja hooldustoimingud, elutähtsate teenuste tagamine).  3 2. Hoolekandeasutuste juhtide, hooldusjuhtidele tervishoiuteenuse osutajate, hooldustöötajate ja infektsioonikontrollialase toimepidevuse tagamisega seotud partnerite koolitused ja teabepäevad Tegevuse eesmärk on hoida sotsiaalhoolekandeasutused ja järelevalveametnikud samas infoväljas ning jagada projekti kohta aja- ja asjakohast informatsiooni. TAT eesmärkide täitmiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse sotsiaalhoolekandeasutuste juhtidele ja hoolekandeasutuste järelevalveametnikele koolitusi, et tulla toime nii COVID-19 viirusega kui ka muu bioloogilise riskiga. Muu hulgas on eesmärk parandada koostööd, jagada omavahel teadmisi ja kogemusi, arutada ennetava ja ohupõhise nõustamise vajadust ning anda vastastikku tagasisidet. Samuti jagavad probleemidega toime tulnud asutused oma kogemusi parima praktika tutvustamise raames. Hoolekandeasutuste juhtide ja järelevalveametnike jaoks on oluline ka meediaga suhtlemise koolitus, et tekiks meediaga käitumise pädevus. Koolituste eesmärk on suurendada ka üldist teadlikkust toimepidevusest. 3. Trükised infektsioonialase teadlikkuse ja toimepidevuse suurendamiseks Trükised koostatakse TAT projekti raames vastavalt vajadusele, pidades eelkõige silmas erihoolekandeasutuste vajadusi. 4. Hoolekandeasutuste ja järelevalvega seotud ametnike võrgustiku supervisioon Supervisioon on mõeldud projektiga seotud hoolekandeasutuste juhtidele ja järelevalveametnikele, et muuta omavaheline suhtlemine ladusamaks ning anda probleemide korral ühtsed vastused. 5. Erinevatele sihtrühmadele mõeldud koolitusprogrammid koos õppefilmidega Sihtrühmaks on hoolekandeasutuste õed ja hooldustöötajad ning muud hooldekodude töötajad, kellele korraldatakse infektsioonikontrolli standard- ja isolatsiooniabinõude baaskoolitus, mis hõlmab teoreetilisi loenguid kokku 8 tundi koos õppefilmidega. Koostatakse koolitusprogrammid ja need tehakse e-keskkonnas kättesaadavaks. Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2023 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet kuni 30.06.2022. Terviseamet alates 01.07.2022. Sihtrühmad: - hoolekandeasutuste juhid, hooldusjuhid, tervishoiu- ja hooldustöötajad - sotsiaalhoolekandeasutuste kliendid ja nende lähedased - kohalikud omavalitsused, Terviseamet, Päästeamet jt toimepidevuse tagamisega seotud osapooled Sihtrühm õed: tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioonide ennetamine ja järelevalve ning kolleegide koolitamise põhimõtted Sihtrühm puhastusteenindajad: koristamine hoolekandeasutustes Hoolekandeasutuste juhtide, hooldusjuhtide, tervishoiu- ja hooldustöötajate teadlikkuse suurenemisest saavad kasu hoolekandeasutuste kliendid (ja nende lähedased). Klientide teenuseosutamise ja elukeskkond muutub turvalisemaks. Paraneb asutuste valmisolek kriisideks (toimepidevuse plaan ja infektsioonialane nõustamine). Suureneb kõigi kriisimeetmete rakendamisega seotud osapoolte teadlikkus oma rollist ja tegevustest. Klientide  4 lähedased saavad interaktiivse kaardi kaudu pidevat teavet, mis võimaldab valida inimesele õige asutuse.“. 7. Sõnastan punktis 2 projekti 4 tegevuse 4 viimase lause järgmiselt: „Eesmärk on teavitus- ja koolitustegevuse abil tagada spetsialistide ja ohvrite teadlikkus ning spetsialistide vajalikud oskused uue seaduse rakendamiseks.“. 8. Sõnastan punktis 2 projekti 4 üldajaraami järgmiselt: „Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2023.“. 9. Täiendan punkti 2 projektiga 6 järgmises sõnastuses: „Projekt 6. Arstid ja õed tervishoidu Tegevus 1. Arstid tagasi tervishoidu Tegevuse eesmärk on võimaldada tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstidel pöörduda tagasi Eesti tervishoiusüsteemi Tartu Ülikooli korraldatava täiendkoolituse projekti kaudu. Alaeesmärk on korraldada projekti vältel praktiseerimisest eemal olnud ja tervishoiutöötajate registrisse kandmata 18 arstile registrisse saamiseks vajalik praktika ning nende teoreetiline koolitus, mis hõlbustaks neil vajaliku üldarsti eksami sooritamist. Projekti tulemusel on osalejad sooritanud registrisse kandmiseks vajaliku praktika ning nad on üldarsti eksamiks paremini valmistunud. Kulude hüvitamine: tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstide täiendkoolituse ja praktika kulu hüvitatakse Tartu Ülikoolile tegelike kulude alusel. Üldajaraam: 01.04.2022–30.12.2023 Elluviijad: Sotsiaalministeerium, partnerina Tartu Ülikool, kes osaleb projektis „Arstid tagasi tervishoidu“ täiendkoolituse korraldajana Sihtrühm: arstid, kes ei ole kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse, kuid soovivad registreerida end tervishoiutöötajana ning vajavad selleks täiendavat koolitust Tegevus 2. Õed tagasi tervishoidu Tegevuse eesmärk on toetada Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, tervishoiukõrgkoolide ja eriala esindusorganisatsioonide vahel sõlmitud konsensusleppe elluviimist, mille alusel suurendatakse õdede vastuvõttu kõrgkoolides ning seatakse praktikabaasidele ootus neid juhendada. Leppest tuleneb Sotsiaalministeeriumi kohustus toetada kriisi ajal suure löögi alla sattunud praktikabaaside praktikajuhendamist rahaliselt, et motiveerida töötajaid tagama kvaliteetne praktika juhendamine ja õdede põhiõppes õppijatele hariduse saamine. Konsensusleppe alusel ja ESFi REACT-EU meetme tegevuse toel ei pea kõrgkoolid enam ise maksma baasidele praktikatasu õe põhiõppe praktikantide juhendamise eest ning seeläbi jääb Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadav tegevustoetus suurenenud õppemahu täitmise tagamiseks teoreetilise osa jaoks. Kulude hüvitamine: Sotsiaalministeeriumi TAT projektikoordinaatori ja kõrgkoolide juures tegutsevate praktikakoordinaatorite töötasu hüvitatakse tegelike kulude alusel. Praktikabaasidele hüvitatakse praktikantide juhendamise eest tunnitasu vastavalt ühikuhinnale – kõikidele õdede väljaõppe praktikabaasidele makstavaks praktikajuhendamise tasuks kehtestatakse ühikuhinnana 81 senti praktikatunni kohta.  5 Tegevuse koostööpartneriteks (ei ole partnerid struktuuritoetuse seaduse § 2 punkti 10 tähenduses) on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Lisatasu kõrgkoolide juures töötavatele praktikakoordinaatoritele, kes tegelevad õdede praktika korraldamisega ja toetavad täiendavalt Sotsiaalministeeriumi TAT projektikoordinaatorit praktikabaaside esitatavate dokumentide kontrollimisel, on abikõlblik TAT projektist. Üldajaraam: 01.01.2022–31.12.2023 Elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühmad: õdede põhiõppes õppijad, praktikabaasides tervishoiuteenuse osutajad.“. 10. Sõnastan punkti 3 tabeli järgmiselt: Näitaja Näitaja Ühik Sihttase Selgitus nimetus (2023) Rakenduskava / COVID-19 inimest 384 CV31 – COVID-19 meetme pandeemiaga pandeemiaga võitluses toetatud tegevuse võitluses osalejate arv, 2023. aasta väljundinäitaja / toetatud sihtmäär on 384. Sihtmäär projekti 3 osalejate arv koosneb 192 institutsioonist, tulemusnäitaja keskmiselt 1–3 osalejat institutsiooni kohta (koolitus või teabepäev). Nimetatud näitajasse panustab projekt 3: sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine Rakenduskava / ESFi eurot 3 760 000 meetme meetmete tegevuse väärtus väljundinäitaja võitluses COVID-19 mõjuga Projekt 1. ESFi eurot 166 000 Lastekaitse meetmete telefoniteenused väärtus vaimse tervise võitluses parandamiseks COVID-19 mõjuga Projekt 2. ESFi eurot 120 000 Lastega töötavate meetmete spetsialistide väärtus koolitamine laste võitluses vaimse tervise COVID-19 probleemide mõjuga märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks Projekt 3. ESFi eurot 632 110 Sotsiaalhoolekan meetmete deasutuste väärtus toimepidevuse võitluses suurendamine COVID-19 mõjuga  6 Projekt 4. ESFi eurot 526 890 Ohvriabiteenused meetmete väärtus võitluses COVID-19 mõjuga Projekt 5. VEPA ESFi eurot 315 000 metoodika meetmete arendamine javäärtus laiendamine laste võitluses sotsiaalsete jaCOVID-19 eneseregulatsioo mõjuga nioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks Projekt 6. Arstid ja ESFi REACT- eurot 2 000 000 õed tervishoidu EU meetme tegevuse väärtus võitluses COVID-19 mõjuga Projektipõhised väljundinäitajad Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus 2021 2022 2023 Projekt 1. Lastekaitse Sihttasemed on telefoniteenused vaimse tervise aastapõhised ning parandamiseks ei ole Pöördumiste arv 10 200 kumulatiivsed. Projekt 2. Lastega töötavate Kõikide projektide spetsialistide koolitamine laste projektipõhiste vaimse tervise probleemide väljundinäitajate märkamiseks ja laste tõhusamaks algtase on 0. abistamiseks Valminud koolitusvajaduse analüüs 1 Koolitusel osalenute arv 40 210 Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine Nõustatud asutuste arv 192 150 Koolitusgruppide arv 6 4 Supervisioonide arv 4 4 Teabepäevade arv 4 3 Trükiste arv 1 0 Õppevahendite arv 1 0 Projekt 4. Ohvriabiteenused Traumasündmuses otsest abi 25 50 saanud inimesed  7 Tugiteenuseid saanud 50 100 seksuaalvägivalla ohvrid Kaasatud vabatahtlike arv 120 150 Abivajava lapse sotsiaalse 300 400 rehabilitatsiooni teenust saanud laste arv Projekt 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks VEPA koolituse läbinud õpetajate arv 128 100 Projekt 6. Arstid ja õed tervishoidu Täiendkoolitust „Arstid tagasi 18 Algtase 0 tervishoidu” alustanud arstide arv Õe põhiõppesse vastu võetud 83 83 Algtase 2020. a täiendavate õppurite arv 517 11. Täiendan punkti 4 viimase lõiguga järgmises sõnastuses: „Eesti rahvastiku vananemise tõttu tuleb üha enam tegeleda krooniliste haiguste ravi ja toetavate teenustega. Kvaliteetse ja kättesaadava tervishoiuteenuse tagamiseks on vaja piisavat hulka pädevaid tervishoiutöötajaid ja spetsialiste. Õdede põhiõppe suurenemise ja praktika toetamise tulemusena ESFi REACT-EU meetme tegevuse kaudu jõuab riik lähemale õdede arvu kasvule 100 000 elaniku kohta.“. 12. Sõnastan punkti 5.1.1.1 järgmiselt: „5.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) projekti järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisad 2–7) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;“. 13. Täiendan punkti 5.1. alapunktiga 5.1.2 järgmises sõnastuses: „5.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 5.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 5.1.2.2 esitama toetuse saaja nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 5.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest; 5.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ- le; 5.1.2.5 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 5.1.2.6 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks.“. 14. Täiendan punkti 5.4.2 teise lausega järgmises sõnastuses:  8 „Projektis 6 on õdede põhiõppe praktika juhendamise tasu abikõlblik vastavalt standardiseeritud ühikuhinnale. Arstide täiendkoolituse tasu hüvitatakse tegelike kulude alusel“. 15. Sõnastan punkti 5.5.1 järgmiselt: „5.5.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel, välja arvatud TAT projekti 6 õdede põhiõppe praktika juhendamise tasu, mis makstakse välja ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 2. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ja § 15 lõikes 2 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita.“. 16. Asendan lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“, lisa 4 „Projekti 3 tegevuste detailne kirjeldus“, lisa 5 „Projekti 4 tegevuste detailne kirjeldus“ ja lisa 6 „Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 17. Täiendan toetuse andmise tingimusi lisaga 7 „Projekti 6 tegevuste detailne kirjeldus“ (lisatud). 18. Rakendan käskkirja tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri …..käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimu Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamisek TAT eelarve kulukohtade kaupa TAT abikõlblikkuse periood: 01.04.2021-31.12.2023 TAT nimi: Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks TAT elluviijad: Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut Aasta 2021 Rea nr Kulukoht Abikõlblik kulu 1 Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks 1.1 Sisutegevuste personalikulu 1.2 Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks 1.3 Kaudsed kulud 1.4 Kokku 2 Projekt 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks 2.1 Sisutegevuste personalikulu 24 261 2.2 Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks 32 100 2.3 Kaudsed kulud 3 639 2.4 Kokku 60 000 3 Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine 3.1 Sisutegevuste personalikulu 50 576 3.2 Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine 47 898 3.3 Kaudsed kulud 7 586 3.4 Kokku 106 061 4 Projekt 4. Ohvriabiteenused 4.1 Sisutegevuste personalikulu 43 884 4.2 Ohvriabiteenused 12 915 4.3 Kaudsed kulud 6 583 4.4 Kokku 63 382 Projekt 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise 5 ennetamiseks 5.1 Sisutegevuste personalikulu 5.2 VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks 5.3 Kaudsed kulud 5.4 Kokku 6 Projekt 6 Õed ja arstid tervishoidu 6.1 Sisutegevuste personalikulu 6.2 Tegevus 1. Õdede põhiõppe praktikatunni hüvitamine praktikabaasidele 6.3 Tegevus 2. „Arstid tagasi tervishoidu“ täiendkoolitus 6.4 Kaudsed kulud 6.5 Kokku 6.6 Projektid kokku 3 558 357 6.7 Jaotamata eelarve 201 643  tri ning tervise- ja tööministri …..käskkirjaga nr ….. kinnitatud äskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa CT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine“ Lisa 1 2022 2023 Abikõlblik Abikõlblik Kokku 2021-2023 kulu kulu 78 062 78 062 76 229 76 229 11 709 11 709 166 000 166 000 26 087 50 348 30 000 62 100 3 913 7 552 60 000 0 120 000 69 957 72 567 193 100 189 148 172 998 410 045 10 494 10 885 28 965 269 599 256 450 632 110 0 181 540 148 304 373 728 37 799 46 388 97 102 27 231 22 246 56 060 246 570 216 938 526 890 95 000 95 000 145 750 60 000 205 750 14 250 14 250 255 000 60 000 315 000 44 000 44 000 88 000 703 120 792 880 1 496 000 201 157 201 157 6 600 6 600 13 200  1 798 357 3 558 357 201 643  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste muudatusena lisatakse projekt 6, millega toetatakse tervishoiusüsteemi tagasi tööle soovivate arstide täiendõpet, võimaldades neil minna vastavuseksamile ja seejärel registreerida end tervishoiutöötajana. Lisaks rahastatakse õdede põhiõppes tööpraktika korraldamist praktikabaasides, et seeläbi tagada kvaliteetne väljaõpe ja motiveerida juhendajaid praktikakohtadel, kui suurendatakse riikliku kokkuleppe alusel koolitatavate õdede arvu. Projekti viib ellu Sotsiaalministeerium koos partneri Tartu Ülikooliga. Samuti pikendatakse projektide 2 ja 4 abikõlblikkuse tähtaega, vähendatakse projekti 3 eelarvet ja suurendatakse sama summa võrra projekti 4 eelarvet ning muudetakse projekti 3 kirjeldust. 1.2. Muudatuste ettevalmistaja TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (626 9208, [email protected]) ja tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Katre Trofimov (626 9308, [email protected]). TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128, [email protected]). TAT muudatused on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Käeskkirjaga tehakse muudatused tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ (edaspidi TAT). Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu TAT muudatused koosnevad 18 punktist. Punktiga 1 lisatakse TAT-sse seoses projekti 6 lisandumisega toetuse saajana Sotsiaalministeerium ja partnerina Tartu Ülikool. Punktiga 2 muudetakse infektsioonivoliniku terminit, kuna Terviseametisse üle läinud infektsiooninõustamise projektis saavad infektsioonivoliniku-nõustajana töötada nii meditsiinilise baasharidusega spetsialistid kui ka infektsioonivoliniku koolituse läbinud spetsialistid. Punktiga 3 täiendatakse TAT punkti 1.2 seoses lisanduva projektiga 6. Arstid ja õed tervishoidu Projekt koosneb kahest tegevusest, mille eesmärk on suurendada tervishoiutöötajate arvu seeläbi, et toetatakse õdede põhiõppe praktika korraldamist praktikabaasides ning arstide tagasitoomist tervishoiusüsteemi. Eesti tervishoiuvaldkond seisab silmitsi spetsialistide puudusega. 2017. aasta analüüsis (Mets, Veldre & Kutsekoda AS, 2017) on välja toodud, et tervishoiuvaldkonna prognoositav koolituspakkumine suudab enamikul kutsealadel pakkuda asendust tööturult lahkujatele, kuid kasvava vajaduse täitmiseks tuleb vastuvõttu mitmel kutse- ja erialal suurendada. Kõige teravam vajadus koolitusmahu suurendamise järele on õenduse erialal – soovitavas mahus õendusabi pakkumiseks vajavad õdesid juurde nii haiglad kui ka esmatasand (RTA 2020–2030). Eesti tervishoiuasutustes tegutses 2020. aasta seisuga 6,3 õde iga 1000 elaniku kohta (2018. aastal EL-is 8,16). Eestis on praegu täitmata ligi 600 õe ametikohta ning pandeemia ajal on tegelik puudus ja õdede-hooldajate ületöö muutunud väga tõsiseks probleemiks. Rahvastiku vananemine toob endaga kaasa suurenenud nõudluse tervishoiuteenuste järele. 2020. aastal korraldati uue kollektiivlepingu läbirääkimised uueks perioodiks kõrgkoolide, Eesti Perearsti Seltsi, Kiirabi Liidu, Eesti Õdede Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kuid uue leppe sõlmimiseks kokkuleppele ei jõutud. Praegu on tervishoiukõrgkoolid vaikimisi jätkanud õdede vastuvõttu samas mahus, kuid 2021. aastal see enam jätkusuutlik ei olnud. Suurim murekoht oli rahulolematus olukorraga, kus kõik õdesid vajavad valdkonnad ei olnud eelneva konsensusleppe osalised ja küsisid endiselt kõrgkoolidest praktika eest tasu. 2022. aastal sõlmiti osapooltega õdede põhiõppesse vastuvõtu arvu suurendamiseks konsensuslepe, mis vajab lisameetmena toetussüsteemi, et rahastada õdede põhiõppe praktikajuhendamist praktikabaasides. Kõrgkoolidel on praegu praktika juhendamise kohta sõlmitud lepingud praktikabaasidega, kus kõikidel erialadel on sama hind (v.a õe põhiõppe juhendamine, mis jäi eelmise konsensusleppe tulemusena praktikabaaside enda kanda). Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil on praktika juhendamise eest olemas leping kõikide praktikabaasidega (v.a kaks erandit) ja kõikidel erialadel on sama tunnitasu ehk 50 senti tunni eest. Ühel baasil on tunnitasuks 60 senti. Erandiks on Terviseamet, kellele makstakse 70 senti tunni eest, seal käivad peamiselt tervisekaitsespetsialisti õppekava järgi õppivad üliõpilased. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli praktikatunni hinna variandid nii suurtes kui ka väikestes praktikabaasides on 50 senti + km ja ühes praktikabaasis 60 senti + km. Erialade praktikatasud ei erine. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis eksisteerib ka sümboolne otse praktikajuhendajale tasu maksmise variant tunnitasuga 0,06 senti ja kõrgkool maksab tööandjamaksud 33,8% sellel tasult. Praktikabaaside hinnangul ei motiveeri vanast ajast jäänud summa enam juhendama, sest tudengite arv on aastatega suureks läinud ning uue konsensusleppe valguses suureneb veelgi. Haigla lisakulu on juhendamise protsess ise (igapäevane juhendamine, õendussekkumiste ja tegevuste pidev juhendamine, pidev jälgimine, igapäevane suuline tagasisidestamine, graafikute kokkuleppimine ja vajaduse korral muutmine). Praktikandid saavad riietuse kooli poolt, kuigi osad haiglad pakuvad ka praktikantidele haigla riietust igaks praktikal olemise päevaks, nagu nende enda töötajatele. Samuti olid COVIDi osakondades praktiseerivad praktikandid haiglale väga suur kulu seoses isikukaitsevahenditega (sh visiir, kitlid, FFP2-maskid). Lisaks on eelmise konsensusleppe kohaselt praktikabaase, kus juhendajad töötavad vabatahtlikkuse alusel ning tasu ei saagi. See on tekitanud ebavõrdse seisu eri piirkondade õdede vahel, kes on võtnud vastutuse juhendada kõrgkoolide tudengeid. REACT-EU meetme abil võrdsustatakse kõikidele praktikabaasidele makstav praktikajuhendamise tasu õe põhiõppe praktikantidele, et toetada seeläbi praktika kvaliteeti juhendajate täiendava rahalise motiveerimise kaudu ning tõsta ajale jalgu jäänud töötasu summat (81 sendile tunni eest). Projekti planeeritakse kasutada tervishoiukõrgkoolidele õdede vastuvõtu arvu suurendmiseks ja tervishoiuteenuse osutajatele praktikantide mahu suurendamiseks. Meetme abil on võimalik 2 suurendada tervishoiukõrgkoolidega planeeritavaid lepingumahte ning motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid praktikantide vastuvõttu suurendama. Samuti võivad koolid katta vahendeist muid praktikaga seotud kulusid (nt õppurite majutus ja transport). Meetme abil on eesmärk toetada õdede vastuvõtu suurendamist võrreldes 2020. aasta vastuvõtuga vähemalt 5% ning tagada tervishoiuteenuse osutajate poolt kõrgkoolide praktikantide vastuvõtt ja juhendamine sellises mahus, et aidata täita kõrgkoolidelt oodatavat õppurite arvu kasvu. Õdede väljaõppe rahastus on oluline, et vähendada tervishoiukõrgkoolide rahalist koormust ning motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid suurendama praktikakohtade arvu. Õppekohtade arvu suurendamine on oluline, sest veel on teadmata mõju praegustele tudengitele, kes pidid poole õpingu pealt siirduma kliinilisse praktikasse ning on võtnud akadeemilise puhkuse või langenud suure koormuse tõttu õpingutelt välja. ESFi REACT-EU meetme tegevuses kehtestatakse ühikuhind: kõikidele õdede väljaõppe praktikabaasidele makstavaks praktikajuhendamise tasuks kehtestatakse ühikuhinnana 81 senti praktikatunni kohta. Riigiabi Lisanduvas projektis „Arstid ja õed tervishoidu“ on toetuse saaja Sotsiaalministeerium ja partner Tartu Ülikool. Kaudseteks toetuse saajateks on tervishoiukõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Toetust antakse õdede praktikatasu puhul ühikuhinnana – praktika juhendaja tasu tunnihind. Arstide õppekoha maksumust rahastatakse tegelike kulude alusel. Projekti 6 raames riigiabi ei anta. Sotsiaalministeerium ei tegele majandustegevusega ega paku vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Tartu Ülikool on avalik-õigusliku juriidilise isikuna universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus, kelle eesmärk on edendada teadust ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ja loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. Toetuse saaja ja partner ei ole oma põhitegevuse iseloomult riigiabi saajaks, kuna tegutsevad avalikes huvides ning nende eesmärk on teatud ulatuses ka teadus- ja arendustegevus. Ka käesoleva meetme puhul täidavad nad enda seadustest tulenevaid ja põhimääruste järgseid ülesandeid ega välju nende raamidest. Projekti 6 tegevuste puhul on tegu õdede põhiõppe praktika juhendamise korraldamise toetamisega, tasudes praktikabaasidele kõrgkoolidele esitatud praktikateatises toodud praktikatundide eest, ning tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstide toetamisega Tartu Ülikooli korraldatava täiendkoolituse projekti kaudu, et võimaldada neil Eesti tervishoiusüsteemi tagasi pöörduda. Projekti 6 mõjud COVID-19 on suurendanud olulisel määral õdede ja arstide koormust ning nende väljaõppe suurendamine iga õppuri võrra on riigi tervishoiusüsteemile abiks. Lisaks on tervishoiuteenuse ostuajad olnud suure koormuse all oma igapäevatöö kõrvalt ning motivatsioonisüsteem praktikantide juhendamise arvu suurendamiseks aitab tagada ülekoormatud asutustel ja juhendajatel tagada kvaliteetne praktika õppurile ning tulla toime alates 2022. aastast planeeritud õppekohtade arvu suurendamisega. Projekti 6 kooskõla valikukriteeriumitega 3 TAT tulemusena vastavad COVID-19 mõjude leevendamiseks ette nähtud vahendid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele. 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme eesmärki – inimeste füüsilise ja vaimse tervise tagamine, viiruse mõjude leevendamine tervishoiusüsteemile ning järgmisteks võimalikeks nakkuspuhanguteks valmisoleku tagamine. Selleks, et tagada jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendada nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning teiste sotsiaalteenuste osutajatele. Eesmärk on tagada igas asutuses vastava pädevusega töötajate olemasolu, kes koolituse tulemusena oskavad juhendada kätehügieeni nõuetekohast teostamist, isikukaitsevahendite kasutamist, isolatsioonipõhimõtete järgimist, puhastamise ja desinfektsiooni töövõtete rakendamist. COVID-19 pandeemiast põhjustatud ärevus on suurendanud laste ja noorte vaimse tervise probleeme ning lastevastase vägivalla riski. Seetõttu on oluline koolitada personali, et töötada lastega ning paremini mõista laste vaimse tervise probleeme, jätkata VEPA ja laste abiliini ning kriisiabi pakkumist, tugevdada ohvriabisüsteemi. Investeeringud on vajalikud, et parandada vägivalla ja trauma ohvritest lastele pakutava teraapia kvaliteeti. Arendatakse rehabilitatsioonisüsteemi ja tugisüsteemi seksuaalse vägivalla ohvrite toetuseks. Meetme eesmärk on toetada arstide ja õdede arvu suurendamist, et leevendada tööjõupuudust tervishoiusektoris. TAT projektide elluviimisel on oluline mõju ESFi REACT-EU meetme 16.1 eesmärkide saavutamisele. 2. TAT põhjendatus Projektide põhjendatuse hindamisel lähtutakse projektide vajalikkusest. COVID-19 valmisoleku tagamiseks rahastatakse nakkushaigustega toimetuleku nõustamist sotsiaalteenuseid pakkuvate asutustele, tervishoiutöötajate järelkasvu tagamiseks praktika korraldamist ja arstide täiendkoolitust, vaimse tervise ja ohvriabi teenuseid ning COVID-19 seiret ja teaduskoostööd. COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse probleemide tuvastamiseks ja nende abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist ning VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste puhul pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Vägivalla tunnistajaks ja muu trauma kogemusega laste ravi kvaliteedi parandamiseks arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ning seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid ja psühholoogilise esmaabi teenuseid, samuti antakse toetust uue ohvriabi seaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. Meetme toel on võimalik suurendada tervishoiukõrgkoolidega konsensusleppega planeeritud lepingumahte, motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid praktikantide vastuvõttu suurendama ja tuua tagasi tervishoidu kuni 18 arsti, kes saavad end peale õppe läbimist registreerida tervishoiutöötajate registris ning alustada tööd arstina. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve jagunemist TAT projektide vahel on kirjeldatud TAT lisas 1 (eelarve). Kõikide TAT projektide eelarved kokku on kajastatud kõnesoleva meetme tegevuse kogumaksumuses 29.04.2021 Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas. 4. Toetuse saajate suutlikkus projekti ellu viia TAT projekti 6 elluviijana lisandub Sotsiaalministeerium ja partnerina Tartu Ülikool. 4 Tartu Ülikool Tartu Ülikool on Baltimaade juhtiv ülikool, kuuludes ainukesena regioonis maailma 1,2% parima sekka. Ülikoolina on Tartu Ülikooli prioriteet teadus- ja õppetöö. Tartu Ülikoolil on eelnev välisrahastuse rakendamise kogemus: Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös ressursside väärindamise teadus- ja arendustegevuse programm ResTA, erinevad programmid, mis on rahastatud EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“. Kokku on sellest programmist aastatel 2014–2020 ülikooli projekte rahastatud üle 60 miljoni euro eest. Punktiga 4 suurendatakse TAT eelarvet, kuna lisanduva projektiga 6 suureneb eelarve 2 miljoni euro võrra. Sama muudatusega tõstetakse 127 890 eurot projektist 3 projekti 4. Punktiga 5 pikendatakse projekti 2 „Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks“ abikõlblikkuse perioodi kuni 31.03.23. Projekti sihtindikaatorid on ületatud, kuid on näha, et tekib eelarve jääk. Jääk on osaliselt tingitud sellest, et koolitused on toimunud koroonapandeemia tõttu veebis, mistõttu koolituspäeva maksumus on planeeritust väiksem. Projekti pikendamine võimaldab pakkuda koolitusi suuremale hulgale sihtrühma liikmetele (sh nendele, kes toimunud koolituste ootenimekirja jäid). Punktiga 6 muudetakse projekti 3 kirjeldust, sest tegevuste üleminekul Terviseametile saab toimepidevust puudutav nõustamine olla vaid infektsioonialase suunaga, kuna laiemaid nõustamisteemasid Terviseameti põhimäärus ei võimalda. Seoses sellega tekib ka projektis ülejääk, mis suunatakse projekti 4. Punktiga 7 täiendatakse projekti 4 tegevuse 4 kirjeldust. Muudatuse peamine põhjus on vajadus planeeritud teenuste pakkumist jätkata, et tagada abivajajate toetus. Punktiga 8 pikendatakse projekti 4 elluviimistähtaega kuni 2023. aasta lõpuni. Muudatuse eesmärk on tagada sihtrühmadele vajalik abi ning viia ellu täiendavad tegevused ohvriabi seaduse rakendamise toetamiseks ja kriisiabi vabatahtlike kaasamiseks. Punktiga 9 lisatakse TAT punkti 2 projekti 6 kirjeldus. Punktiga 10 lisatakse TAT punkti 3 projektiga 6 seotud näitajad ning muudetakse rahalisi näitajaid, tõstes 127 890 eurot projektist 3 projekti 4. Rahaliste näitajate muudatuse põhjuseks on projekti 3 ülejääk, mis liigub projekti 4, kus ohvriabiga seotud teenustes ja tegevustes on jätkuv ja suur vajadus rahastamise järele. Projekti 4 „Ohvriabiteenused” rahastuse suurendamisega seotud peamised muudatused on alljärgnevad: Tegevus 1. Vabatahtlike süsteemi rakendamiseks kaasatakse täiendavalt projektijuht, kes loob ja koordineerib psühhosotsiaalse kriisiabi vabatahtlike töökorraldust. Eesmärk on luua toimiv psühhosotsiaalse kriisiabi vabatahtlike kaasamise ja rakendamise süsteem, mis toetab kriisiolukorras abivajajatele psühhosotsiaalse abi pakkumise võimekust. Tegevuse tulemusena paraneb kriisiabi pakkumise võimekus ja luuakse kriisisündmustele reageerimise võimekus vabatahtlike kaasamisega. Tegevuste 2, 5 ja 7 puhul jätkatakse planeeritud teenuste pakkumist sihtrühmadele ja partneritele. Seksuaalvägivalla ohvritele tugiteenuste pakkumise arendamise tegevuste (tegevus 2) pikendamise peamine põhjus on sihtrühma jätkuv abivajadus ning selliste teenuste tagamine kuni ohvriabi seaduse muudatuste rakendumiseni, mida kehtiv seadus ohvritele ei taga. Selle raames pikendatakse psühholoogilise abi ja tugigruppide teenuse pakkumist seksuaalvägivalla ohvritele, kes praeguse seaduse kohaselt ei ole õigustatud saama psühholoogilise abi hüvitist. Selle sihtrühma puhul on abivajadus reeglina pikem. Seetõttu loob eeldused traumast taastumiseks 5 teenuse pikem ja järjepidev tagamine. Samuti jätkuvad teenuse arendustegevused (teenuse disain), et hinnata ja vajaduse korral luua sihtrühma vajadustele vastav uus/täiendatud teenus. Tegevuse 5 „Ohvriabiteenuste raames pakutava juriidilise abi arendamine” puhul jätkatakse eksperdi kaasamist, et tagada juriidilise abi ekspertiis ka seadusemuudatuste valguses. Kuna ohvriabi seaduse muudatused on olulised ja suured ka õiguslikus vaates, aitab eksperdi kaasamine kaasa muudatuste õiguspärasele rakendamisele (andmevahetuse, teenuse õigustatuse jm küsimused). Seadusemuudatuse rakendamise valguses saab ekspert nõustada ka SKA teenusejuhte muudatuste elluviimisel ja korraldamisel. Tegevuse 7 „Terapeutiline abi sotsiaalses rehabilitatsioonis“ puhul jätkatakse teenuseosutajatele mõeldud tegevusi traumateadliku kohtlemise juurutamiseks, et teenuseosutajad suudaksid pakkuda abivajavatele lastele traumaspetsiiflist abi. Tegevuse 4 „Ohvriabi seaduse rakendamise toetamine” raames kaasatakse projektijuht, et tagada seadusemuudatustega seotud info sihtrühmadele kättesaadavaks tegemine – peamiselt veebilehe arenduse ja sisuloome kaudu. Projektijuht kaasatakse vajaduse korral ka teiste IT-arenduste ettevalmistustesse, mis on vajalikud seadusemuudatuste rakendamiseks (SKAIS, STAR). Tegevuse peamine eesmärk on tagada info kättesaadavus uue ohvriabi seaduse kohta, pidades silmas ka info kiiresti ja lihtsasti leitavust lihtsas ja arusaadavas keeles otsese sihtrühma jaoks. Punktiga 11 lisatakse TAT punkti 4 uus seos valdkondlike arengukavadega seoses lisanduva projektiga 6. Punktiga 12 muudetakse punktis 5.1.1.1 lisade arv seitsmeks seoses lisanduva projektiga 6. Punktiga 13 lisatakse punkti 5.1 alapunkt 5.1.2, kus on sätestatud partneri kohustused. Seoses lisanduva projektiga 6 tekib TAT-sse ka partner. Punktiga 14 lisatakse punkti 5.4.2 säte projektiga 6 lisanduva toetatava tegevuse rahastamise kohta ühikuhinna alusel, mis on nimetatud punktis 2 projekti 6 tegevuste kirjelduse juures. Punktiga 15 muudetakse punkti 5.5.1, lisades väljamaksete osale võimaluse maksta toetust välja ka ühikuhinna alusel. Punktiga 16 asendatakse lisa 1 uue versiooniga, kuhu on lisatud projekti 6 kulud, ning asendatakse lisad 4, 5 ja 6. Punktiga 17 täiendatakse TAT-d lisaga 7, milles esitatakse projekti 6 tegevuste detailne kirjeldus, sealhulgas ühikuhinna suurus ja rakendamise kord. Punktiga 18 rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. Tagasiulatuva rakendamise põhjuseks on lisanduvate tegevuste algus vastavalt jaanuaris ja mais 2022. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatused on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 6 4. TAT muudatuste mõjud Lisanduva projektiga 6 toetatakse tervishoiusüsteemi tagasi tööle soovivate arstide täiendõpet, võimaldades neil minna vastavuseksamile ja seejärel registreerida end tervishoiutöötajana, ning õedede põhiõppes tööpraktika korraldamise rahastamist praktikabaasides, et praktikabaasid oleksid suutelised tagama kvaliteetse väljaõppe ja motiveerima juhendajaid praktikakohtadel, kui suurendatakse riikliku kokkuleppe alusel koolitatavate õdede arvu. Projekti 4 muudatustega tagatakse ohvriabiteenuste raames planeeritud eesmärkide saavutamine ja ohvriabi seaduse muudatuste rakendamise toetamine. 5. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras, kuid rakenduvad tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik, et hüvitada jaanuaris 2022 alustanud õdede praktikatunde ning mais 2022 alustavate arstide täiendusõppe õppekohti täies mahus. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatused saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja Tartu Ülikoolile, kuna neid puudutavad planeeritavad TAT muudatused. Rahandusministeerium kooskõlastas muudatused vaikimisi, RTK ja Tartu Ülikool saatsid kommentaarid. Tartu Ülikoolile saadeti vastuseks ametlik kiri, milles vastati nende küsimustele ja selgitati tegevusi. RTK kommentaaridele vastati e-kirjaga, nende kommentaaridega arvestati ja teksti on vastavalt ka täiendatud. 7  sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.11.2022 käskkiri nr 147 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine“ Lisa 4 Projekti 3 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.04.2021–31.12.2023 Sotsiaalhoolekandeasutuste infektsioonikontrollialase toimepidevuse suurendamine 1. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ning ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse (edaspidi hoolekandeasutus) infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika väljatöötamine ning selle raames riskijuhtimise põhimõtete, riskide tuvastamise ja hindamise ning riskide haldamise protsessi ja kontrollisüsteemi loomine Hoolekandeasutuste tööl on väga suur mõju ühiskonna toimimisele. Selle katkemine või suuremahuline häirumine ohustab vahetult elanike elu või tervist. Enamikul hoolekandeasutustest puudub praegu toimepidevuse plaan, sh infektsioonikontrollialase toimepidevuse plaan. Projektitegevuste raames koostatakse hoolekandeasutustele mõeldud infektsioonikontrollialase toimepidevuse plaani metoodika, enesehindamise vorm ja juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajatel nii tavaolukorras kui kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes ennast efektiivsemalt hinnata. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse plaani väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka metoodika testimine (koos nõustamise toega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise metoodiline juhend hoolekandeasutustele. Koostatakse infektsioonialase nõustamise plaan, milles on näidatud infektsioonikontrolli nõustamise korraldamine ja välja toodud järjepidevat kontrolli vajavad tegevused ning mille abil on igal sotsiaalhoolekandeasutusel võimalik hinnata oma infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise võimekust. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika ja enesehindamise maatriks on üles ehitatud lähtuvalt eesmärkidest, mida hoolekandeteenust osutavad asutused peaksid ellu viima mistahes olukorras (nt turvalisus, sotsiaalsus, hügieen, korraldatud ravi- ja hooldustoimingud, elutähtsate teenuste tagamine). Projekti meeskond panustab sotsiaalkaitseministri 22. juuli 2021. määruses nr 27 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ sätestatud toetusmeetme raames ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevuskohas bioloogiliste riskide ja nakkushaiguste tõkestamiseks esitatud projektitaotluste hindamisse, andes hinnangu planeeritavate tegevuste vastavusele infektsioonialase nõustamise plaanis nimetatud soovitustele. 2. Hoolekandeasutuste juhtide, hooldusjuhtidele tervishoiuteenuse osutajate, hooldustöötajate ja infektsioonikontrollialase toimepidevuse tagamisega seotud partnerite koolitused ja teabepäevad Tegevuse eesmärk on hoida hoolekandeasutused ja Terviseameti järelevalveametnikud samas infoväljas ning jagada projekti kohta aja- ja asjakohast infot. TAT eesmärkide täitmiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse hoolekandeasutustele ja Terviseameti järelevalveametnikele koolitusi nii COVID- 19 viirusega kui ka muu bioloogilise riskiga toimetulekuks. Muu hulgas on eesmärk parandada koostööd, jagada omavahel teadmisi ja kogemusi, arutada ennetava ja ohupõhise nõustamise vajadust ning anda vastastikku tagasisidet. Samuti jagavad probleemidega toime tulnud asutused oma kogemusi parima praktika tutvustamise raames. Koolituste eesmärk on suurendada ka üldist teadlikkust toimepidevusest. 3. Trükised infektsioonialase teadlikkuse ja toimepidevuse suurendamiseks  2 Trükised koostatakse TAT projekti raames vastavalt vajadusele, pidades peamiselt silmas hoolekandeasutuste vajadusi. 4. Hoolekandeasutuste ja järelevalvega seotud ametnike võrgustiku supervisioon Supervisioon on mõeldud projektiga seotud hoolekandeasutuste juhtidele ja Terviseameti järelevalveametnikele, et muuta omavaheline suhtlemine ladusamaks ning anda probleemide korral ühtsed vastused. 5. Erinevatele sihtrühmadele mõeldud koolitusprogrammid koos õppefilmidega Sihtrühmaks on hoolekandeasutuste õed ja hooldustöötajad ning muud hooldekodude töötajad, kellele korraldatakse infektsioonikontrolli standard- ja isolatsiooniabinõude baaskoolitus, mis hõlmab teoreetilisi loenguid kokku 8 tundi koos õppefilmidega. Sihtrühm õed: tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioonide ennetamine ja järelevalve ning kolleegide koolitamise põhimõtted Sihtrühm puhastusteenindajad: koristamine hoolekandeasutustes Koostatakse koolitusprogrammid ja need tehakse e-keskkonnas kättesaadavaks Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse üldine Tegevuse algus- ja lõppkuupäev ajaraam Infektsiooninõustamine (kuni 2021–2023 01.04.2021–31.12.2023 30.06.2022 SKA infektsioonivolinikud) alates 01.07.2022 Terviseamet vastavalt hoolekandeasutuste vajadustele (sh bioloogiliste riskide ja nakkushaiguste tõkestamiseks esitatud projektitaotluste hindamine) Järelevalveametnike 2022–2023 01.07.2022- 31.12.2023 võimestamine ja hooldekandeasutuste infektsioonikontrollialase riskijuhtimissüsteemi väljatöötamine Koolitused 2021–2023 01.04.2021–31.12.2023 Teabepäevad 2021–2023 01.04.2021–31.12.2023 - Toimepidevuse plaani 2021–2023 01.04.2021–31.12.2023 metoodika väljatöötamine, asutuste nõustamine ja metoodika testimine - Enesehindamisabivahendi ja metoodika täiendamine Koolitusprogrammide 2022–2023 01.07.2022–31.12.2023 koostamine koos e- lahendusega, sh õppefilmide tootmine Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase Sihttase (2021) (2022) (2023) Väljundinäitaja Nõustatud asutuste arv 192 150 Vastavalt  3 vajadusele Väljundinäitaja Koolitusgruppide arv 6 4 4 Väljundinäitaja Supervisioonide arv 4 4 - Väljundinäitaja Teabepäevade arv 4 4 4 Väljundinäitaja Trükiste arv 1 0 Vastavalt vajadusele Väljundinäitaja Koolitusprogrammide 0 0 2 koostamine koos e- lahendusega, sh õppefilmide tootmine Elluviija: Terviseamet Sihtrühm: - hoolekandeasutuste juhid, hooldusjuhid, tervishoiu- ja hooldustöötajad, puhastustöötajad - hoolekandeasutuste kliendid ja nende lähedased - kohalikud omavalitsused, Terviseamet (sh regionaalosakondade järelevalveametnikud), Päästeamet jt toimepidavuse tagamisega seotud osapooled  sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.11.2022 käskkiri nr 147 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine“ Lisa 5 Projekti 4 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.04.2021–31.12.2023 Ohvriabiteenused Tegevus 1. Vabatahtlike süsteemi arendamine ohvriabis Seoses vaimse tervise, vägivalla ja kriisisündmuste teenuste arendamisega on kasvamas Sotsiaalkindlustusametis kaasatavate vabatahtlike arv. Riigi lisaeelarve ja REACT-EU rahastusega luuakse vabatahtlikele infosüsteem tööülesannete jagamiseks ja tööprotsesside jälgimiseks. REACT-EU tagab rahastuse tellijapoolsele projektijuhile ning nõuete kirjeldamiseks. Lisaks kaastakse täiendav projektijuht peamiselt psühhosotsiaalse kriisiabi vabatahtlike koordineerimiseks, et tagada selle suuna vabatahtlike kaasamine ja toimiva kaasamissüsteemi loomine. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: ohvriabi vabatahtlikud Tegevus 2. Seksuaalvägivalla ohvritele tugiteenuste pakkumise arendamine Seoses palju tähelepanu saanud lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimeste lugudega on kasvanud nõudlus pakkuda abivõimalusi sellele sihtrühmale. Rahastus tagab juhtumikorralduse ja esmase nõustamise ohvrite grupile. Rahastatakse ka psühholoogilise abi ja tugigrupi teenuseid, mis pole kaetud ohvriabi seaduse tingimustel makstavate hüvitistega. Lisaks toetatakse seksuaalvägivalla ohvrite teenuste arendamist (sh teenusedisaini komponentidega), et tagada seksuaalvägivalla ohvritele vajalike teenuste väljatöötamine ja parendamine. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: traumat kogenud inimesed Tegevus 3. Psühholoogilise esmaabi oskused esmareageerijatele Ohvriabis töötavatele spetsialistidele ja vabatahtlikele antakse psühholoogilise esmaabi oskused, et töötada kriisiolukorras ja traumat kogenud inimestega. Eeldatav koolitatavate inimeste arv on 100. Koolituse läbimine võimaldab suurendada valmisolekut reageerivaks tööks traumasündmuse järel. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: ohvreid abistavad spetsialistid ja vabatahtlikud Tegevus 4. Ohvriabi seaduse rakendamise toetamine Uus ohvriabi seadus hõlmab mitut uut valdkonda, senises regulatsioonis tehakse palju muudatusi (nt psühhosotsiaalne kriisiabi, seksuaalvägivald, ohvriga töötavate inimeste nõuded ja kohustused jms). Rahastus võimaldab toota õppematerjale ning korraldada ja välja töötada koolitusi asjaomastele spetsialistidele, samuti luua ja viia ellu teavitustegevusi sihtrühmale ja teenuseosutajatele. Lisaks kaasatakse projektijuht, et toetada seaduse rakendamisega seotud muudatuste kohta vajaliku info edastamist, sh ohvriabi veebilehe palunabi.ee arendusega, sisuloomega ja vajaduse korral täiendavate IT-arenduste ettevalmistamisega seaduse rakendamiseks. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: ohvritega kokkupuutuvad spetsialistid Tegevus 5. Ohvriabiteenuste raames pakutava juriidilise abi arendamine  2 Rahastus võimaldab toetada ohvriabi tööd eksperdi kaasamisega juriidilise abi valdkonnas, klientide nõustamisel tsiviilõiguslikes ja kriminaalõiguse küsimustes. Tegevuse raames luuakse vajaduse korral ka ohvritele ja spetsialistidele mõeldud toetavaid materjale. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: kuriteoohvriks langenud inimesed, neid toetavad spetsialistid Tegevus 6. Alaealiste traumasurmadega seotud kriisitöö Ebaloomulike surmade korral, mille põhjuseks on suitsiid, kuritegu või muu traumaatiline õnnetus, tagatakse kriisitöö kaudu psühhosotsiaalne abi alaealisi ja noori puudutavates juhtumites. Luuakse võimekus tagada 24/7 valmisolek pakkuda abi üle Eesti (enamasti kodudes, haiglates, sündmuskohtadel). Tööd korraldab 5-liikmeline meeskond, kelle kõrval on abi pakkuvas rollis vabatahtlikud ja ülejäänud ohvriabitöötajad. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: traumat kogenud alaealised ja noored ning nende lähedased, ohvriabi spetsialistid Tegevus 7. Terapeutiline abi sotsiaalses rehabilitatsioonis Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kaudu jõuavad tulevikus riigi rahastusel abini ka rohkemad traumat kogenud lapsed. Rahastus võimaldab aktiivsema juhtumikorralduse ja hindamise abil toetada enamate laste teenuse saamist ning teenuste kvaliteedi parandamist nii, et abi osutamisel osatakse laste traumadega arvestada ning pakutaks ka traumaspetsiifilist abi. Tegevuse raames koolitatakse (sh pakutakse kovisiooni võimalusi) ka teenuseosutajaid, et arendada spetsialistide oskusi traumakogemusega lastega töötamisel. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: spetsialistid, kaudselt traumat kogenud lapsed ja nende pered Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Vabatahtlike süsteemi 2021–2023 01.04.2021–31.12.2023 arendamine ohvriabis Seksuaalvägivalla ohvritele 2021–2023 01.05.2021–31.12.2023 tugiteenuste pakkumise arendamine Psühholoogilise esmaabi 2021–2023 01.05.2021–30.106.2023 oskused esmareageerijatele Ohvriabi seaduse 2022–2023 01.12.2022–31.12.2022 rakendamise toetamine Ohvriabiteenuste raames 2021–2023 01.05.2021–31.12.2023 pakutava juriidilise abi arendamine Alaealiste traumasurmadega 2022 01.01.2022–31.12.2022 seotud kriisitöö Terapeutiline abi sotsiaalses 2021–2023 01.05.2021–31.12.2023 rehabilitatsioonis Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase (2021) (2023)  3 Väljundinäitaja Traumasündmustes otsest abi saanud 25 50 inimesed Väljundinäitaja Tugiteenuseid saanud 50 100 seksuaalvägivalla ohvrid Väljundinäitaja Kaasatud vabatahtlike arv 120 150 Väljundinäitaja Abivajava lapse sotsiaalse 300 400 rehabilitatsiooni teenust saanud laste arv Väljundinäitaja Psühholoogilise esmaabi oskuste 50 50 koolituse saanud spetsialistide arv  sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.11.2022 käskkiri nr 147 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine“ Lisa 6 Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.08.2023 VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks 1. VEPA metoodika rakendamine Eestis VEPA metoodika katseprojekt viidi ellu 2014/2015. õppeaastal. Tegevust koordineeris Tervise Arengu Instituut (TAI) koostöös Sihtasutusega Kiusamise Vastu. Finantseerijaks oli Siseministeerium. Projektis osales 20 kooli ja kümme mentorit ning VEPA metoodikast sai osa 538 õpilast. Aastatel 2015–2020 viis TAI VEPA-t ellu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamisel projekti „Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine“ (kood 2014-2020.2.07.004.01.15-0003) raames. Seitsme õppeaasta jooksul on VEPA-ga liitunud 158 kooli ja 640 õpetajat. Metoodikast on osa saanud üle 12 200 1.–6. klassi õpilase, kellest enamik on 1.–3. klassi õpilased. VEPA rakendamisse on kaasatud nii linna- kui maakoole kõigist Eesti maakondadest ning nii eesti kui vene õppekeelega koole. Liitunud on ka viis erakooli ja kolm erikooli. Õpetajad võtavad osa kolmest VEPA metoodika koolituspäevast. Terve õppeaasta jooksul toetab algajat VEPA õpetajat VEPA mentor, kes aitab õpetajal kohandada metoodikat vastavalt klassi vajadustele, märgata õnnestumisi ja planeerida järgnevaid samme. Mentor teeb tunnikülastusi ning nõustab telefoni või e-kanalite kaudu. 2019/2020. õppeaastal panustasid VEPA rakendamisse esimest korda osaliselt ka mõned kohalikud omavalitsused. 2. VEPA metoodika arendamine, elluviimine ja laiendamine laste toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks koolis ja lasteaias VEPA metoodika eesti- ja venekeelset versiooni arendatakse vastavalt vajadusele (tagasiside ja uuringute põhjal), sealhulgas töötatakse välja, hangitakse, kohandatakse, tõlgitakse ja täiendatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse koolitusi vastavalt olukorrale, suurendatakse koolitajate pädevust (sealhulgas koosolekud ja täiendkoolitused). VEPA metoodika koolitajatele ja mentoritele korraldatakse ja viiakse läbi väljaõpe ja täiendkoolitused (sealhulgas nõustamised, kovisioonid, supervisioonid), et suurendada koolitajate ja mentorite pädevust ja töökvaliteeti ning tagada piisav regionaalset aspekti arvestav mentorite hulk. Vajaduse korral tehakse need tegevused vene keeles. VEPA metoodika rakendamisega liituvate koolide ja lasteaedade õpetajatele, tugipersonalile ja juhtkonnale viiakse läbi koolitusi, et laieneda uutesse koolidesse ja lasteaedadesse ning jätkata osalevates koolides uute õpetajate kaasamisega. Huvi korral on juhtkonna koolitustele oodatud ka KOVi esindajad. Vajaduse korral tehakse need tegevused vene keeles. Mentorid nõustavad ja juhendavad õpetajaid kaugnõustamise teel, e-vahendite abil või koolis kohapeal. Hinnatakse tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumisega, tehes tunnivaatlusi, küsimustikke õpilaste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse VEPA protsessi, rakendamist ja mõju.  2 Arendatakse ja täiendatakse VEPA veebilehte. Tegevusi ja uudiseid kajastatakse sotsiaalmeedias. Korraldatakse VEPA teavitusüritusi e-kanalite kaudu ja võimaluse korral kohtumistena. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond; lasteaedade kõige vanema rühma lapsed, õpetajad, tugipersonal ja juhtkond; VEPA metoodika elluviijad (mentorid, metoodika koolitajad), TAI spetsialistid (VEPA-ga seotud) Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev Uute ja jätkavate koolide ning uute 2022 01.01.2022–30.04.2022 lasteaedade väljaselgitamine, eelkokkulepete sõlmimine Mentorite ja koolitajate hankimine 2022 02.05.2022–30.09.2022 Osapooltega lepingute sõlmimine 2022, 2023 21.06.2022–31.08.2023 Õpetajate, tugipersonali ja juhtkonna 2022, 2023 13.01.2022–31.08.2023 esindajate koolitused üle Eesti Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase (2022)1 (2023)2 Väljundinäitaja VEPA koolituse läbinud õpetajate 128 100 arv Tulemusnäitaja Mittesoovitud käitumiste keskmine Väheneb Väheneb arv (algtase mõõdetakse õppeaasta neljandiku neljandiku alguses) võrra võrra 1 Sihttase ei ole kumulatiivne ja kehtib 2021/2022 õppeaasta kohta 2 Sihttase ei ole kumulatiivne ja kehtib 2022/2023 õppeaasta kohta  sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.11.2022 käskkiri nr 147 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine“ Lisa 7 Projekti 6 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.09.2021–31.12.2023 Arstid ja õed tervishoidu 1. Arstid tagasi tervishoidu Meetme abil võimaldatakse tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstidel pöörduda tagasi Eesti tervishoiusüsteemi Tartu Ülikooli korraldatava täiendkoolituse projekti kaudu. Alaeesmärk on korraldada projekti vältel praktiseerimisest eemal olnud ja tervishoiutöötajate registrisse kandmata 18 arstile registrisse saamiseks vajalik praktika ning nende teoreetiline koolitus, mis hõlbustaks vajaliku üldarsti eksami sooritamist. Projekti tulemusel on osalejad sooritanud registrisse kandmiseks vajaliku praktika ning nad on üldarsti eksamiks paremini valmistunud. Projekti juhib projektijuht ning tegevusi toetab koordinaator. Koostatakse tunniplaanid, leitakse lektorid ja õpperuumid, vormistatakse tunnitasulepingud või lisatasuesildised õppejõududele, leitakse praktikabaasid, valmistatakse ette lepingud praktikabaasidega ja programmis osalejatega, suheldakse ja vahetatakse infot kursusel ja praktikal osalejatega, vormistatakse konfidentsiaalsuslepingud, antakse juurdepääsud infosüsteemidele, peetakse projekti kulude arvestust ja tehakse muud vajalikud tööd. Eraldi toimuvad teoreetilised koolitused ja praktika. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool Sihtrühm: arstid, kes ei ole kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse, kuid soovivad registreerida end tervishoiutöötajana ning vajavad selleks täiendkoolitust 2. Õed tagasi tervishoidu Meetme toel on võimalik suurendada tervishoiukõrgkoolidega konsensusleppega planeeritud lepingumahte ning motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid suurendama praktikantide vastuvõttu. Sotsiaalministeerium toetab kõnealuse projekti kaudu kõrgkoolidega raamlepingut või praktikalepingut omavaid praktikabaase õdede põhiõppe praktika juhendamise korraldamisel, tasudes praktikabaasidele kõrgkoolidele esitatud praktikateatises sätestatud praktikatundide eest 85 senti tunni eest. Kõrgkoolidel on praegu praktika juhendamise kohta sõlmitud lepingud praktikabaasidega, kus kõikidel erialadel on sama hind (v.a õe põhiõppe juhendamine, mis jäi eelmise konsensusleppe tulemusena praktikabaaside enda kanda). Tartu Tervishoiu Kõrgkoolil on praktika juhendamise eest olemas leping kõikide praktikabaasidega (v.a kaks erandit) ja kõikidel erialadel on sama tunnitasu ehk 50 senti tunni eest. Ühel baasil on tunnitasuks 60 senti. Erandiks on Terviseamet, kellele makstakse 70 senti tunni eest; seal käivad peamiselt tervisekaitsespetsialisti õppekava järgi õppivad üliõpilased. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli praktikatunni hinna variandid nii suurtes kui ka väikestes praktikabaasides on 50 senti + km ja ühes praktikabaasis 60 senti + km. Erialade praktikatasud ei erine. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis eksisteerib ka sümboolne otse praktikajuhendajale tasu maksmise variant tunnitasuga 0,06 senti, millelt kõrgkool maksab tööandjamaksud 33,8%. Praktikabaaside hinnangul ei motiveeri vanast ajast jäänud summa enam juhendama, sest tudengite arv on aastatega suureks läinud ning uue konsensusleppe valguses suureneb veelgi. Haigla lisakulu on juhendamise protsess ise (igapäevane juhendamine, õendussekkumiste ja tegevuste pidev juhendamine, pidev jälgimine, igapäevane suuline tagasisidestamine, graafikute kokkuleppimine ja vajaduse korral muutmine). Praktikandid saavad riietuse kooli poolt, kuigi osad haiglad pakuvad ka praktikantidele haigla riietust igaks praktikal olemise päevaks, nagu nende enda töötajatele. Samuti olid COVIDi osakondades praktiseerivad praktikandid haiglale väga suur kulu seoses isikukaitsevahenditega (sh visiir, kitlid, FFP2-maskid). Lisaks on eelmise  2 konsensusleppe kohaselt praktikabaase, kus juhendajad töötavad vabatahtlikkuse alusel ning tasu ei saagi. See on tekitanud ebavõrdse seisu eri piirkondade õdede vahel, kes on võtnud vastutuse juhendada kõrgkoolide tudengeid. REACT-EU meetme abil võrdsustatakse kõikidele praktikabaasidele makstav praktikajuhendamise tasu õe põhiõppe praktikantidele, et toetada seeläbi praktika kvaliteeti juhendajate täiendava rahalise motiveerimise kaudu ning tõsta ajale jalgu jäänud töötasu summat (81 sendile tunni eest). REACT-EU meetme elluviimiseks palgatakse projekti koordinaator, kes töötab Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonnas osalise tööajaga ning tegeleb toetuse väljamaksmise korraldamisega õdede põhiõppe praktikat korraldavatele praktikabaasidele ja tervishoiukõrgkoolide praktikakoordinaatoritega suhtlemisega, et kontrollida 1 x kvartalis praktikabaaside esitatavate arvete vastavust koolide peetavates praktikapäevikutes olevaga. Tema tööde hulka kuuluvad TAT projekti muutmise vajaduste hindamine, projekti administreerimine, seirearuannete koostamine, rahastamise korraldamine, aruandmine, partnerite juhendamine ning TAT rakendamisega seotud tegevuste üle järelevalve ja kontrolli tegemine. Samuti aitab ta protokollida ja administreerida töörühma kohtumisi, kus on plaanis järgmise kahe aasta jooksul hakata koos Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Haigekassa ja kõrgkoolidega analüüsima ja looma tervisevaldkonna praktikarahastuse süsteemi, et alates 2024. aastast oleks võimalik rahastus üle viia RESi vahenditesse, et tagada REACT-EU meetme jätkusuutlikkus. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: õdede põhiõppes õppijad, praktikabaasidest tervishoiuteenuse osutajad Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse üldine Tegevuse algus- ja lõppkuupäev ajaraam Tegevus 1. Projekti „Arstid tagasi 2022–2023 01.04.2022–30.11.2023 tervishoidu“ elluviimise tegevustoetuse väljamaksmine Tegevus 2. Õe põhiõppesse täiendavate 2021–2022 01.09.2021–30.11.2022 õppurite vastuvõtmisega seoses perioodi 2021–2022 tegevustoetuse väljamaksmine Õe põhiõppesse täiendavate 2022–2023 01.01.2023–30.11.2023 õppurite vastuvõtmisega seoses perioodi 2022–2023 tegevustoetuse väljamaksmine Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase Märkused (2022) (2023) Väljundinä Täiendkoolitust „Arstid tagasi tervishoidu” 18 0 itaja alustanud arstide arv Väljundinä Õe põhiõppesse vastu võetud täiendavate 83 83 517 itaja õppurite arv Elluviija: Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool Sihtrühm: õdede põhiõppes õppijad, arstid