dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tallinna Ringkonnakohus
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus

Tallinna Ringkonnakohus · 23. november 2020
Viit
10-3/149
Registreeritud
23. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
10-3/2020
Vastutaja
Olivia Šults

Failid

  • 📎10-3149 23.11.2020 Väljaminev kiri.asice434 KB

Sisu (failidest)

Teie 06.11.2020 nr Justiitsministeerium [email protected] Meie 23.11.2020 nr 10-3/149 Arvamus täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Toetame eelnõu eesmärki võimaldada inimesel kiiremini ja väiksemate kuludega lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu. Samas leiame, et eelnõus ei ole piisavalt pööratud tähelepanu sellele, et 2021. aasta aprillis suure osa täitedokumendist tulenevate nõuete aegumine mõjutab lisaks kohtutäituritele ka eelnõus välja pakutud lahenduste korral oluliselt kohtute töökoormust ning pakutud lahenduse puhul ei ole kasutatavate õiguskaitsevahendite süsteem piisavalt selge. 1. Kohustuslik vs. vabatahtlik kohtueelne menetlus kohtutäituri juures Eelnõuga ei sätestata kohustuslikku kohtueelset menetlust ja jäetakse võlgnikule alternatiiv, kas esitada avaldus kohtutäiturile või kohtule. Kuna kohtutäiturite poolt esmane avalduste lahendamine on kõige kiirem ja odavam viis täitemenetluse lõpetamiseks ning säästab kohtuid selliste avalduste menetlemisest, kus sissenõudja ei esita täitemenetluse lõpetamisele vastuväiteid, oleks mõistlik lahendada kõik need juhtumid kohtutäituril ning suunata kohtutesse üksnes sellised juhtumid, kus sissenõudja ei nõustu täitemenetluse lõpetamisega. Seejuures on kohtutäiturile eelnõus kirjeldatud formaalse menetluse kulude katteks võimalik saada lisaressurssi avalduse esitamisel makstava tasu arvel (15 eurot) ja palgata selle eest lisatööjõudu, kuid kohtutele ei ole selleks mingit lisaressurssi ette nähtud. Samuti ei ole seaduses sätestatud võimalust, et sissenõudja vastuväidete puudumise korral saaks kohtuasja lahendada kohtuametnik, mitte kohtunik. Seda arvestades oleks mõistlik lahendada kõik juhtumid, kus võlgniku ja sissenõudja vahel ei ole vaidlust täitedokumendist tuleneva nõude aegumise üle, kohtutäituri juures formaalses menetluses, ning suunata kohtumenetlusse üksnes sellised juhtumid, kus võlgnikul ja sissenõudjal on vaidlus. Meie hinnangul oleks sellisel viisil kõige optimaalsemalt jagatud täitedokumentidest tulenevate nõuete massaegumisest tulenev koormus kohtutäiturite ja kohtute vahel ning sellise tulemuse tagaks kohustusliku kohtueelse menetluse sätestamine. Pärnu mnt 7, 15084 TALLINN. Registrikood 74001943. Telefon 628 2784, faks 628 2790, e-post [email protected] www.kohus.ee 2. Aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks lisaressursside tagamine Kuna 2021. a aprillis saabuva olukorra on põhjustanud kümme aastat tagasi tehtud seadusemuudatus, siis peab riik tagama tekkinud olukorraga toimetulekuks nii kohtutäituritele kui ka kohtutele piisavad vahendid. Kohtute töökoormus suureneb paratamatult igal juhul nende juhtumite võrra, kus sissenõudjad ei nõustu täitemenetluse lõpetamisega. Hetkel ei ole võimalik hinnata, kui palju selliseid juhtumeid on, kuid arvestades aeguvate nõuete hinnangulist hulka (80 000), võib ka kohtutesse jõudvate vaidluste hulk olla sedavõrd suur, et kohtud ei tule lisanduva koormusega toime, mistõttu kannatab kõigi tsiviilasjade menetlemise aeg ja kvaliteet. Eelnõu seletuskirja kohaselt lisandub 2021. aastal hinnanguliselt 10 000 avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Arvestades seda, et maakohtutesse on viimaselt aastatel saabunud igal aastal ligikaudu 30 000 tsiviilasja, on 10 000 tsiviilasja lisandumine sedavõrd oluline koormuse muutus, et kohtud ei tule sellega praeguse kohtunike ja kohtuametnike arvu juures selgelt toime. Paraku ei ole eelnõus kohtutele mingit lisaressurssi lisanduva koormusega toimetulekuks ette nähtud, mis paneb kohtusüsteemi tugeva surve alla olukorras, kus kohtutel ei ole sisemisi ressursse, mida ümber jagada. Kuna kirjeldatud olukord on põhjustatud varasemast seadusemuudatusest, siis tuleb riigil sellega toimetulekuks ka piisavad vahendid ette näha, sh nii kohtutele kui ka kohtutäituritele. Mh peab riik vajadusel ka kohtutäituritele ette nägema suureneva töökoormuse leevendamiseks meetmed ning täitemenetluse lõpetamisel kohtutäituri juures ei tohiks takistuseks saada asjaolu, et võlgnik ei tasu / ei suuda tasuda avalduse läbivaatamise tasu (15 eurot). 3. Täitemenetluse lõpetamine võlgniku avalduse alusel kohtus Toetame eelnõu ettepanekut, millega nähakse ette uue hagita asja liigina täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine nõude täitmise aegumise tõttu (eelnõu § 1 p 5 ja § 4 p 2). On mõistlik, et sellise asja lahendamisel on menetlusosalisteks kohtus avaldaja (võlgnik) ja sissenõudja, mitte kohtutäitur. Mõnevõrra küsitav on hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte rakendamine seda liiki asjades. Meie hinnangul ei ole aga selge, kuidas haakub eelnõuga ettenähtud uus õiguskaitsevahend (TMS § 223¹) teiste TMS-s sätestatud õiguskaitsevahendite süsteemiga. TMS mõtte ja loogika kohaselt on nii võlgnikul kui ka sissenõudjal TMS § 217 järgi õigus esitada kaebus kohtutäiturile ja seejärel kohtutäituri otsuse peale TMS § 218 järgi kohtule. Seejuures on menetlusosaliseks ka kohtutäitur. Praegu näeb eelnõu ette küll selle, et täitemenetluse lõpetamata jätmise korral teavitab kohtutäitur võlgnikku õigusest esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks, kuid sisuliselt on võlgnikul paralleelselt õigus kasutada ka TMS §- des 217 ja 218 sätestatud õiguskaitsevahendeid, seda mh juhul, kui kohtutäitur ei tee otsust täitemenetluse lõpetamise kohta ja jätkab täitemenetlust, või ka siis, kui kohtutäitur jätab võlgniku avalduse tähelepanuta (tasumata avalduse läbivaatamise tasu). Samuti on sissenõudjal õigus esitada TMS § 217 ja 218 alusel kaebus kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale, kui kohtutäitur lõpetab täitemenetluse. Meie hinnangul on massaegumiste probleemi lahendamiseks hädavajalik selge ja üheselt mõistetav õiguskaitsevahendite regulatsioon ning õiguskaitsevahendite süsteemi ammendav selgitus seletuskirjas, et vältida praktikas asjatuid vaidlusi. Mõistame, et kohtute töökoormuse vähendamiseks on seadusandja otsustanud täiendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg-ga 4¹ selliselt, et riigilõivu (30 euro) 2(3) tasumisest vabastamiseks menetlusabi ei anta. Meil ei ole vastuväiteid riigilõivu suuruse kohta, kuid kahtleme, kas selline lahendus, kus teatud liiki avalduse esitamisel ei ole isikul õigust esitada menetlusabitaotlust, on kooskõlas põhiseadusega. Seletuskirjas põhjendatakse seda sellega, et tasu ei ole ülemäära kõrge ja inimene peab selle raha leidma. Enne sellise regulatsiooni kehtestamist tuleks aga analüüsida, kas kõigile võlgnikele on tagatud põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele põhiseaduse § 14 ja § 15 lg 1 koostoimes (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-6-09, p-d 15, 20 ja 22). Eelnõu sihtrühmaks on võlgnikud, kelle puhul ei saa ilmtingimata väita, et neile ei valmista raskusi riigilõivu 30 euro tasumine (nt kinnipeetavad). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 3(3)
Allikas: Tallinna Ringkonnakohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel