dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruannete edastamine

Sotsiaalministeerium · 22. november 2022
Viit
4.1-1/3876-1
Registreeritud
22. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2022
Vastutaja
Ulla Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎Kaaskiri_VV_THP_aruanne 2022_I-II kv.bdoc675 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium [email protected] 22.11.2022 nr 1-11/22/10360 Aruande edastamine Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi 2021-2023 rakendamise 2022. aasta I-II kvartali aruanded. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gerli Aas strateegiajuht Lisad: I-II kv aruanded Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 [email protected] • www.tootukassa.ee Tööhõiveprogrammi 2021 - 2023 rakendamise aruanne 2022 I kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenuste arendamine ja koostöö 2022 I kvartalis toimus karjääriteenuste koostöökogu kohtumine karjäärispetsialistide välja- ja täiendõppe uuringu tulemuste tutvustamiseks ning koolitusmudeli välja töötamiseks. Alustasime karjääriteenuste kvaliteediraamistiku loomise käigus maakondade piloothindamistega (I kvartalis toimusid vaatlused Jõgevamaal, Pärnumaal ja Saaremaal). Kutsekoja eestvedamisel algas karjäärispetsialistide kutsestandardi uuendamine - Eesti Töötukassat esindavad töörühmas Kristina Orion ja Lana Randaru. Koondamisjuhtumid I kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 35 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 22 ning kokku puudutas koondamine ca 786 töötajat. Tegevuse lõppemine oli põhjuseks 12 korral, ning selle tõttu koondatakse ca 497 töötajat. 10 korral oli põhjuseks töömahu vähenemine ning selle tõttu võib töö kaotada ligikaudu 135 töötajat. I kvartali kollektiivsed koondamised puudutasid enim Harjumaad (427 töötajat) ja Ida-Virumaad (203 töötajat). Töötukassa korraldas koondatavatele 17 teavitusüritust. Teavitusüritustel osales kokku ligikaudu 237 töötajat. Töövõime hindamine I kvartalis algas uus 3-aastane lepinguperiood töövõime hindamise lepingupartneritele. Lepingupartnereid on järgneva kolme aasta jooksul 6, sh 1 uus partner. Sellega seoses alustas ka tegevust 19 uut ekspertarsti, kes koolitati uue lepinguperioodi vajaduste katmiseks. Valmis „Vaimse tervise häiretega isikute töövõime hindamise uuringuraport“, mis koostati eesmärgiga parendada vaimse tervise häirega isikute töövõime hindamise kvaliteeti ning tõsta töövõime hindamisega seotud spetsialistide pädevust. Uuringuraporti tulemusi on tutvustatud Töötukassale ja Sotsiaalministeeriumi asjaga seotud huvigruppidele ning planeeritud jätkuarendustegevused teenuse kvaliteedi parendamiseks Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale 2022.aasta I kvartalis viidi läbi üks üle-Eestiline veebipõhine teavitusüritus teemal „Nägemine ja kuulmine - kuidas hoida töötaja töövõimet?", kus osales 268 tööandjat. Grupiseminare viidi läbi 18 korral ja individuaalnõustamisi tööandjatele viidi läbi neljal korral. Alustati teenusedisaini laiapõhjalise koolitusega, mille eesmärgiks on disainida vähenenud töövõimega inimeste töövõime toetamise meetmeid hõlmav teenuste pakett tööandjatele. Jätkusid tegevused RFK arendusprojektiga, mille eesmärgiks on RFK rakendamine tööalase rehabilitatsioonisüsteemis – TVH hindamisel RFK laiapõhjalisem kasutuselevõtt, tööalase rehabilitatsiooniteenusele x-tee teenuse loomine lepingupartneritega andmevahetuseks, õigusloome muudatused, TK-SKA teenuste mudelite ühtlustamine jne. Jätkus kaitstud töö pilootprojekti tegevused viies piirkonnas ning töölesõidutoetuse disainimise tegevused. väljavõte Eesti Töötukassa 2022. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 02.08.2022 1 EURES EURES korraldas Teamsi keskkonnas 18 e-töötuba. Veebipõhistel EURES grupi- ja individuaalsel nõustamistel osaleti 404 korral, neist individuaalsel nõustamisel osales 124 töötut/tööotsijat. Kokku osutati EURES teenust 824 tööotsijale. EURES töötajad nõustasid välistööjõu värbamise küsimustes 80 tööandjat. Töötukassa kaudu avaldati 101 Euroopa tööandjate tööpakkumist (kokku 711 töökohta) ja 115 Eesti tööandjate tööpakkumist avaldati Euroopa tööturuasutuse andmebaasis. Üheteistkümnele Euroopa tööandjale osutati töövahendusteenused sobivate kandidaatide leidmiseks ja tööandjatele edastati 63 sobiva kandidaadi CV. Toimus Eesti tööturgu ja elamis-ja töötingimusi tutvustava teabe Living and working conditions ja Labour market information uuendamine üleeuroopalises EURES portaalis. Osalesime I Gaming töömessil, mida korraldas Rootsi EURES võrgustik. Nõustasime huvilisi ning tutvustasime EURES Eesti boksis nelja Eesti tööandja tööpakkumisi. Tööandjate konsultantidele korraldati online kohtumine Taani workinesdenmark.dk keskuste esindajatega, kes tutvustasid tööandjate teenuste korraldamist Taanimaal. Koostöö koolituskaardi, kogemusnõustamise, tööalase rehabilitatsiooni ja arengutreeningu partneritega I kvartalis peatasime vastavalt Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri hindamise otsusele kuni puuduste kõrvaldamiseni koostöö kokku kolme koolitajaga, koostöö lõpetati ühe koolitajaga, kuna koolitaja tegevus on vastuolus õigusaktidega või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Märtsikuu lõpu seisuga on töötukassal 640 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. I kvartalis lisandus 6 uut rehabilitatsiooni ja 9 kogemusnõustamise koostööpartnerit. Märtsikuus jätkus avalduste vastuvõtt arengutreeningu teenuse koostööpartneriks saada soovivatele teenuse osutajatele kuni 31.12.2023. Märtsikuu lõpu seisuga on kinnitatud koostööpartneriks 27 teenuse osutajat. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid I kvartalis kokku 23 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 132 inimest. Korraldati 8 kontakt ja 10 virtuaalset teabepäeva, kus osales kokku 753 inimest ning viidi läbi 10 ümarlauda, kus osales 129 inimest. Lisaks viidi läbi 18 tööandja tutvustust klientidele, kus osales 144 inimest (tööandjateks Swappie, Orkla Eesti AS, Egesten OÜ, Ragn Sells, Clean Kitchen OÜ, Nailstar OÜ, OG Elektra, Standwood OÜ, Eesti Post, Stockmann AS, Pihlakodu, Humanlink Eesti OÜ, Maxima Eesti OÜ, Egesten OÜ, Müügimeistrite AS, Rapla Kultuurikeskus, Solbritt AS,) ning viidi läbi 48 värbamispäeva kus osales 854 inimest. Üheksal korral toimusid tööandjate tutvustused/ külastused meie enda töötajatele, kus osales kokku 903 inimest. Tallinn-Harjumaal toimusid kõigile osakonna nõustajatele koostööleppepartnerite tutvustused - Eesti Post, Swedbank, Maxima Eesti OÜ, Selver AS, Tallink Takso, Forus Security AS, SOL Baltics, Baltic Restaurants, G4S, Rimi Eesti AS, Stell Eesti AS, Tallinna Kaubamaja, Hoolekandeteenused). Lisaks tutvustati nõustajatele väljaspool Tallinn- väljavõte Eesti Töötukassa 2022. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 02.08.2022 2 Harjumaad tööandjaid MTÜ ASÕP, Swedbank, Tervisekirjastus OÜ, OG Elektra, Mermel Trade OÜ, Saimre OÜ. Vahendasime 1 478 koostööpartnerite tööpakkumist 2 907 vabale töökohale ning nende tööpakkumiste hulgast 7 korral viisime läbi personaliotsingut. 220 korral osalesid inimesed proovitööl ning 18 korral tööpraktikal. Lisaks sõlmiti 36 palgatoetuse lepingut, 2 tugiisiku lepingut ja 10 alaealise töötamise toetust ning väljastati 3 koolitustoetuse kinnituskirja, 1 tööluba. Alates 01.01.2022 on tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ alusel algatatud tööturukoolituse kvaliteedi parendamiseks suunatud tegevustega. Tegevuste eesmärk on parandada töötukassa tööturukoolituse kvaliteeti, mille tulemusena vastab tööturukoolitus paremini õppija ja tööturu vajadustele. Tegevuse raames Haridus- ja Noorteameti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur koostöös töötukassaga: 1) arendab täienduskoolituse hindamismudelit, lähtudes töötukassa tööturukoolituse pakkumise spetsiifikast ja vajadusest ning senisest kogemusest; 2) töötab välja tööturukoolituse kvaliteedi parendamist toetavaid materjale; 3) hindab töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate pakutavate täienduskoolituste kvaliteeti vastavalt täiendatud hindamismudelile; 4) nõustab tööturukoolituse pakkujaid täienduskoolituste kvaliteedi parendamisega seotud teemadel ning korraldab neile asjakohaseid koolitusi ja seminare. Tervise ja tööministri käskkiri nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ raames toimusid ettevalmistavad tegevused digioskuste arendamise seminarisarja korraldamiseks, sh töötutele näidisõppekava tellimine, kes soovivad alustada tegevust ettevõtjana IT valdkonnas. Ettevalmistamise protsessi käigus kohtusime erinevate ministeeriumite esindajatega, et välistada tegevuste dubleerimist IKT oskuste pakkumisel. Toimusid kohtumised Masinatööstuse Liidu ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu esindajatega, et mõista sektori vajadusi seoses COVID-19 pandeemiast tingitud mõjutustega ja milliseid oskusi tuleks seminaride kaudu elanikkonnale tutvustada. Teenuste tagasiside ja järelevalve Karjääriteenuste soovitusindeks oli I kvartalis 46%. Võrreldes 2021 IV kvartaliga on soovitusindeks langenud 5 protsendipunkti. Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu vastamisperioodi peale alates märts 2019 kokku 49%. I kvartalis edastas uuringufirma Turu-Uuringute AS töötukassale 2021. aasta lõpus läbiviidud teenuste tagasiside uuringu tulemused. Uuringus küsiti tagasisidet 2021. aasta septembrist kuni novembri lõpuni tööturukoolituse, tööpraktika, tööotsingu töötoa ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse lõpetanud klientide käest. Küsitlusele vastas 2 395 klienti, kellest 94% (2021. I pa: 94%) olid teenusega täiesti või pigem rahul. 95% (2021. I pa: 95%) vastanutest leidsid, et teenus oli neile väga või pigem oluline ja vajalik. Tööturuteenuste paikvaatlusi viidi läbi 166, nendest oli puudustega 21 (13%), sh olulise mõjuga puudustega 9. Kõige rohkem oli puudustega paikvaatlusi tööpraktika teenusega seotult (13 tk). väljavõte Eesti Töötukassa 2022. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 02.08.2022 3 Vaided Kokku esitati I kvartalis 1 047 vaiet, millest rahuldati 143, jäeti rahuldamata 854, tagastati 32 ning 18 on menetluses, sh seoses töövõime hindamisega esitati 996 vaiet, millest rahuldati 142 ja 816 jäeti rahuldamata, 23 tagastati ja 15 on menetluses. Joonis 1. Töötukassale esitatud vaided 2019 – 2022 I kv väljavõte Eesti Töötukassa 2022. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 02.08.2022 4 Registreeritud töötus ja teenuste osutamine Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2022. aasta esimeses kvartalis võrdluses 2021. aasta esimese kvartaliga on toodud tabelis 1. 2022. aasta esimese kvartali registreeritud töötuse näitajad on mõjutatud sõjategevusest Ukrainas. Alates 10. märtsist on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatel võimalik end töötuna registreerida. Märtsi jooksul võeti töötuna arvele 1 653 Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajat, kellest valdav enamus olid naised (92,7%) ja suur osa kõrgharidusega (62,4%). Osad märtsi jooksul arvele tulnud Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest olid märtsi lõpuks oma arveloleku juba lõpetanud (156 korral, sh 95,5% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega). Registreeritud töötud. 2022. aasta esimeses kvartalis oli töötuna registreeritud keskmiselt 45 148 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 6,9%. Võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga on keskmine registreeritud töötute arv 21% väiksem. Vähenenud töövõimega töötuid oli 2022. aasta esimeses kvartalis keskmiselt 10 691 ehk 23,7% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus 2022. aasta esimese kvartali jooksul 20 113 ehk 12% vähem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 3 299 ehk 4% vähem kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati esimeses kvartalis 19 054 korral, sh 75% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 75,5%). Esimese kvartali lõpus oli töötuna arvel 46 023 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 7,1%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (10,9%) ning madalaim Hiiumaal (3,3%) (vt joonis 1). Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajad moodustasid esimese kvartali lõpus kõikidest registreeritud töötutest 3,4%. väljavõte Eesti Töötukassa 2022. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 02.08.2022 5 Joonis 2. Registreeritud töötus maakonniti 31.03.2022 seisuga Registreeritud töötute profiil 31.03.2022 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on märkimisväärselt kasvanud enam kui aasta töötud olnute (sh eelneva töökogemusteta) osakaal ning riskirühmadesse kuuluvate töötute osakaal. Tulenevalt Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajate lisandumisest on registreeritud töötute hulgas kasvanud ka naiste ja kõrgharidusega inimeste osakaal. väljavõte Eesti Töötukassa 2022. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 02.08.2022 6 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 3. Töötute profiil: 31.03.2022 vs 31.03.2021 Töövõime hindamine. Esimese kvartali jooksul määrati vähenenud töövõime 10 293-le inimesele, nendest 6 662-le määrati osaline töövõime ja 3 631-le puuduv töövõime. Esimeses kvartalis oli osalise töövõimega inimesi keskmiselt 60 302 ja puuduva töövõimega 38 042. Võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga on osalise töövõimega inimeste arv jäänud samale tasemele, puuduva töövõimega inimeste arv on suurenenud 5%. Hüvitised ja toetused. Esimeses kvartalis määrati töötuskindlustushüvitis 6 595 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta näitajaga 29% vähem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 33% uutest töötutest ehk 8 protsendipunkti vähem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 571 eurot ehk 8% rohkem kui aasta varem. Töötutoetus määrati esimeses kvartalis 6 379 inimesele, toetusele kvalifitseerus 32% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati esimeses kvartalis 10 604 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 251 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 445 eurot. Võrreldes väljavõte Eesti Töötukassa 2022. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 02.08.2022 7 eelmise aasta esimese kvartaliga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus vastavalt 1% ja 2% kõrgem. 2022. aasta esimeses kvartalis arvel olnud töötutest 64% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 20% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt 25% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas suurenenud töövõimetoetuse saajate osakaal (22%-lt 23%-le) ning kasvanud on töötushüvitiste ja toetusteta registreeritud töötute osakaal (31%-lt 36%-le). Joonis 4. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2013 – märts 2022 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimeses aastas 1 660 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on koondamishüvitise saajate arv 14% väiksem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 319 eurot ehk 12% kõrgem kui aasta tagasi. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2022. aasta esimeses kvartalis 155 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on sel aastal hüvitise saajaid 60% vähem, keskmine hüvitise suurus on 15% madalam (2 428 eurot). Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2022. aasta esimeses kvartalis keskmiselt 25 442 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aastaga on see näitaja vähenenud 2%. Vakantsid. Esimese kvartali jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 22 380 töökohta, mida on 80% rohkem kui eelmise aasta sama perioodil. Keskmiselt oli esimeses kvartalis ühes kuus vahendada 13 227 töökohta ehk 87% rohkem kui aasta varem. Teenused. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga tööotsijate osalemine tööturukoolitusel oli madalam - osalemisi kuus keskmiselt oli 25% vähem kui aasta varem. Töötust ennetavate meetmete kasutamine on võrreldes aastataguse ajaga kokkuvõttes suurenenud 17% võrra. Siiski osaleti töötavatele inimestele mõeldud tööturukoolitusel 2022. aasta esimeses kvartalis võrreldes aastataguse ajaga 13% vähem, vähenenud on ka kvalifikatsiooni saamise väljavõte Eesti Töötukassa 2022. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 02.08.2022 8 toetamise saajate arv (27% võrra). 2021.aasta alguses lisandus töötust ennetavate meetmete hulka koolitustoetus tööandjale töötaja digioskuste arendamiseks, kus 2022. aasta esimeses kvartalis osaleti kuus keskmiselt 331 korral. Vähenenud töövõimega tööotsijad osalesid eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes rohkem kogemusnõustamisel (keskmine osalemiste arv kuus on 26% enam kui aasta varem). Aktiivsemalt kasutati ka tehnilise abivahendi andmise teenust. Palgatoetusega tööle asunud inimeste arv on esimeses kvartalis on 25% võrra suurem kui möödunud aastal. Nõustamisteenustest on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud sõltuvusnõustamistel ja psühholoogilistel nõustamistel osalemine (vastavalt 19% ja 3% võrra), võlanõustamistel osalemine on vähenenud. Ettevõtluse alustamise toetuse osalejate arv on 14% madalam kui aasta varem. Karjääriteenuseid on sel aastal kasutatud aktiivsemalt – võrreldes aastataguse ajaga on rohkem kasvanud karjääriinfo vahendamisel noortele osalejate arv (38% võrra) ja karjäärinõustamisel noortele osalejate arv (19% võrra). Muudel teenustel osalemine on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 4% võrra. väljavõte Eesti Töötukassa 2022. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 02.08.2022 9 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2022. aasta esimeses kvartalis Eelmise aasta Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest sama periood sama perioodiga jaan.-märts 22 jaan.-märts.21 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 20 113 22 786 -2 673 -12% sh vähenenud töövõimega töötud 3 299 3 438 -139 -4% sh töötute arv, k elle töövõime ei ole vähenenud 16 814 19 348 -2 534 -13% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 45 148 56 871 -11 723 -21% sh vähenenud töövõimega töötud 10 691 12 905 -2 214 -17% sh töötute arv, k elle töövõime ei ole vähenenud 34 457 43 966 -9 509 -22% Kuu lõpu seisuga arvel olevate töötute arvelleku mediaankestus 154 149 5 3% Töötuna arveloleku lõpetamised 19 054 19 604 -550 -3% sh vähenenud töövõimega töötud 3 966 3 542 424 12% sh töötute arv, k elle töövõime ei ole vähenenud 15 088 16 062 -974 -6% Tööle rakendunud isikute arv 14 295 14 800 -505 -3% sh vähenenud töövõimega töötud 2 548 2 050 498 24% sh töötute arv, k elle töövõime ei ole vähenenud 11 747 12 750 -1 003 -8% VABAD TÖÖKOHAD Lisandunud vabad töökohad 22 380 12 404 9 976 80% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 13 227 7 063 6 164 87% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) TKHmääramiste arv 6 595 9 278 -2 683 -29% ...sh esmakordselt 180ks päevaks 2 433 3 320 -887 -27% ...sh esmakordselt 270ks päevaks 1 425 2 101 -676 -32% ...sh esmakordselt 360ks päevaks 1 884 2 394 -510 -21% ...sh jätkamised 853 1 463 -610 -42% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 33% 41% -8% Keskmine TKH väljamakse saajate arv kuus 12 337 21 206 -8 869 -42% Keskmine TKHväljamakse suurus kuus 571 527 44 8% Lõppenud TKH-de keskmine kestus 164 169 -5 -3% TÖÖTUTOETUS (TT) TT märamiste arv 6 379 7 300 -921 -13% TT kvalifikatsioonikoefitsient 32% 32% 0% 0% Keskmine TT saajate arv kuus 9 324 10 468 -1 144 -11% KOONDAMISHÜVITIS (KH) Asutuste arv, kelle töötajatele määrati KH 771 1 024 -253 -25% Inimeste arv, kellele määrati KH 1 660 1 941 -281 -14% Keskmine määratud KH suurus 2 319 2 065 254 12% MAKSEJÕUETUSHÜVITIS (MJH) Asutuste arv, kelle töötajatele määrati MJH 31 54 -23 -43% Inimeste arv, kellele määrati MJH 155 385 -230 -60% Keskmine määratud MJH suurus 2 428 2 849 -421 -15% TÖÖVÕIME HINDAMINE Inimeste arv, kellel hinnati vähenenud töövõime 10 293 12 281 -1 988 -16% …sh inimeste arv, kellel hinnati osaline töövõime 6 662 8 176 -1 514 -19% …sh inimeste arv, kellel hinnati puuduv töövõime 3 631 4 105 -474 -12% Uute vähenenud töövõimega inimeste arv 2 304 3 949 -1 645 -42% ...sh inimeste arv, kellel hinnati osaline töövõime 1 556 2 428 -872 -36% ...sh inimeste arv, kellel hinnati puuduv töövõime 748 1 521 -773 -51% Keskmine vähenenud töövõimega inimeste arv kuu lõpu seisuga 98 348 96 484 1 864 2% ...sh k esk mine osalise töövõimega inimeste arv 60 302 60 285 17 0% ...sh k esk mine puuduva töövõimega inimeste arv 38 042 36 199 1 843 5% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) TVT määramiste arv 10 604 12 620 -2 016 -16% Keskmine TVT väljamakse saajate arv kuus 91 933 89 786 2 147 2% Keskmine TVT väljamakse suurus kuus 331 323 8 2% …sh osalise töövõimega inimestele 251 248 3 1% …sh puuduva töövõimega inimestele 445 437 8 2% SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Keskmine inimeste arv kuus, kelle eest tööandjale sotsiaalmaksu hüvitati 25 442 26 046 -604 -2% Keskmine tööandjate arv kuus, kelletöötajate eest sotsiaalmaksu hüvitati 9 959 9 995 -36 0% väljavõte Eesti Töötukassa 2022. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 02.08.2022 10 Eelmise aasta Võrdlus eelmise Aasta algusest sama periood aasta sama jaan.-märts 22 jaan.-märts 21 perioodiga KOOLITUSED (v.a. töötust ennetavda meetmed)* Koolitused kokku 7 695 10 333 -2 638 -26% sh: Arengutreening 15 0 15 ...Tööturukoolitus töötutele ja tööotsijatele 7 462 9 900 -2 438 -25% ...Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötutele ja tööotsijatele 199 419 -220 -53% ….Tööandja koolituskulude hüvitamine 19 15 4 27% TÖÖTUST ENNETAVAD MEETMED* Töötust ennetevad meetmed kokku 4 768 4 085 683 17% sh: Tööturukoolitus koolituskaardiga töötaatele 1 453 1 678 -225 -13% ...Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele 24 33 -9 -27% ...Tasemeõppes osalemise toetust 1 949 1 649 300 18% ...Koolitustoetus tööandjale töötaja eest eesti keele oskuste 851 587 264 45% arendamiseks ...Koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras 128 72 56 78% ...Koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks 31 21 10 48% ...Koolitustoetus tööandjale töötaja digioskuste arendamiseks 331 44 287 652% ERITEENUSED VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTELE* Eriteenused vähenenud tövõimega inimestele kokku 4 242 4 005 237 6% sh: Tööalane rehabilitatsioon 2 639 2 510 129 5% ...Kaitstud töö 92 94 -2 -2% ...Kogemusnõustamine 172 137 35 26% ...Tuguisikuga töötamine 122 135 -13 -10% ...Töölesõidu toetus 728 699 29 4% ...Tehnilise abivahendi andmine 488 429 59 14% ...Töökoha kohandamine 0 1 -1 -100% PALGATOETUSED* Palgatoetused kokku 5 278 4 215 1 063 25% sh: Palgatoetus 2 467 1 695 772 46% ...Minu esimene töökoht 611 652 -41 -6% ...Minu esimene töökoht Eestis 13 3 10 333% ...Piirkondlik töökoha loomise toetus 67 97 -30 -31% ...Alaealise töötamise toetus 2 121 1 768 353 20% NÕUSTAMISTEENUSED* Nõustamisteenused kokku 1 732 1 784 -52 -3% sh: Psühholoogiline nõustamine 1 130 1 094 36 3% ...Sõltuvusnõustamine 68 57 11 19% ...Võlanõustamine 534 634 -100 -16% ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMISE TOETAMINE* Ettevõtlusega alustamise toetamine kokku 70 81 -11 -14% sh: Ettevõtluse alustamise toetus 40 39 1 3% ...Mentorlus 1 4 -3 -75% ...Täiendkoolitus ettevõtluse alustamise toetuse saajatele 30 38 -8 -21% KARJÄÄRITEENUSED* Karjääriteenused kokku 12 710 11 803 907 8% sh: Karjäärinõustamine töötutele 2 450 2 772 -322 -12% ...Karjäärinõustamine noortele 2 314 1 945 369 19% ...Karjäärinõustamine töötavatele ja mitteaktiivsetele 1 111 1 287 -176 -14% ...Karjääriinfo vahendamine 1 167 999 168 17% ...Karjääriinfo vahendamine noortele 4 514 3 271 1 243 38% ...Tööotsingu töötuba 1 155 1 530 -375 -25% MUUD TEENUSED* Muud teenused kokku 1 144 1 194 -50 -4% sh: Mobiilsustoetus 3 0 3 …Tööpraktika 393 539 -146 -27% ...Proovitöö 216 221 -5 -2% ...Tööharjutus 139 138 1 1% ...Tööklubi 153 132 21 16% ...Vabatahtlik töö 116 95 21 22% ...Muu teenus 2 3 -1 -33% ...Eures nõustamine 121 65 56 86% * Keskmine teenustel osalemiste arv kuus väljavõte Eesti Töötukassa 2022. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 02.08.2022 11 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 2. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 19.11.2020 määrusega nr 87 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2021–20231 2021.a I kv 2022.a I kv 2022 eelarve Muutus (+;-) täitmine 2022.a eelarve täitmine täitmise % võrreldes 2021(%) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 6 702 192 5 644 077 -15,8% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 439 273 347 662 -20,9% 1.3. Tööharjutus 75 536 128 596 70,2% 1.4. Palgatoetus 665 411 1 423 493 113,9% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 576 876 613 786 6,4% 1.6. Alaealise töötamise toetus 42 161 1.7. Muud meetmed 193 930 238 738 23,1% 1.8. Stipendiumid 509 418 395 562 -22,4% 1.9. Sõidu- ja majutustoetus 267 762 256 916 -4,1% Kulud kokku 9 430 398 36 905 025 9 090 991 24,6% -3,6% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 1 370 441 4 211 416 1 007 429 23,9% -26,5% 2.1. Tööturukoolitus 203 524 417 -99,8% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 842 024 342 516 -59,3% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 324 893 664 496 104,5% 3. Töötasu toetus ja töötasu hüvitis 20 574 249 0 15 507 4. Reserv 2 149 174 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 31 375 088 43 265 615 10 113 927 23,4% -67,8% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2021-2023 § 28. väljavõte Eesti Töötukassa 2022. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 02.08.2022 12 Tööhõiveprogrammi 2021 - 2023 rakendamise aruanne 2022 II kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenuste arendamine ja tagasiside 2022. aasta II kvartalis toimus karjääriteenuste koostöökogu kohtumine karjäärispetsialistide välja- ja täiendõppe koolitusmudeli tagasiside küsitluse tulemuste ning karjääriteenuste seireteemade arutamiseks. II kvartalis alustati minukarjäär.ee disainifaasiga, mis lõppes edukalt kasutajatestimisega Tartus koostööpartneri juures. Juuni lõpuks kinnitati disainiversioonid ning algas arendusfaas, lisaks valiti välja uus vabavaraline sisuhaldustarkvara. Kutsekoja eestvedamisel jätkus karjäärispetsialistide kutsestandardi uuendamine, kus osalevad ka Töötukassa esindajad. Regulaarne karjääriteenuste klientide küsitlemine rahuloluhinnangute kogumiseks toimub soovitusindeksi meetodil (Recommy). Vastajatest 58,9% olid soovitajad. Koondamisjuhtumid II kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat kavandatavatest koondamisjuhtumitest 42 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 35 ning kokku puudutas koondamine 845 töötajat. Põhjusteks olid: tegevuse lõppemine 12 korral, töömahu vähenemine 8 korral ja 4 korral ettevõtte pankrot ning töö võib kaotada ligikaudu 332 töötajat. II kvartali kollektiivsed koondamised puudutasid enim Harjumaad (532 töötajat) ja Ida-Virumaad (78 töötajat). Töötukassa korraldas koondatavatele 24 teavitusüritust. Teavitusüritustel osales kokku ligikaudu 358 töötajat. Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale 2022. aasta II kvartalis viidi läbi üks üle-Eestiline veebipõhine teavitusüritus teemal „Diabeediga töötaja toetamise võimalused töökohal“, kus osales 70 tööandjat. Grupiseminare viidi läbi 35 korral ja individuaalnõustamisi tööandjatele viidi läbi viiel korral. EURES EURES töötajad nõustasid välistööjõu värbamise küsimustes 141 tööandjat. Töötukassa kaudu avaldati 66 Euroopa tööandjate tööpakkumist (kokku 594 töökohta) ja 108 Eesti tööandja tööpakkumist avaldati Euroopa tööturuasutuse andmebaasis. Seitsmeteistkümnele, sealhulgas üks Eesti tööandja, Euroopa tööandjale osutati personaliotsingut sobivate kandidaatide leidmiseks ja tööandjatele edastati 62 sobiva kandidaadi CV. EURES korraldas kokku 24 töötuba, sealhulgas töö- ja karjäärimessil korraldati 7 EURES töötuba ja korraldati 3 ingliskeelset veebiseminari, kus EURES nõustajaid Taanist, Soomest ja Hispaaniast tutvustasid töötamisvõimalusi antud riikides fookusega hooajatöödele. Veebipõhistel EURES grupi- ja individuaalsel nõustamistel osaleti 350 korral, neist individuaalsel nõustamisel osales 111 töötut/tööotsijat. Kokku osutati EURES teenust 647 tööotsijale. Koostöös EURESe partneri, Expat Relocation Estonia, korraldati Karjäärikeskuses kohanemisprogrammi Settle in Estonia osalejatele kaks tööotsingu töötuba (vene- ja ingliskeelsena). Koostöös EAS Work in Estonia ja EURES Partner Manpower OÜga viidi ellu pilootprojekti, mille eesmärk oli toetada töötuna registreeritud Ukrainast saabunud IT spetsialiste tööle asumisel (7 inimest käis nõustamisel, kellest 2 asus tööle). väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 18.11.2022 1 Koostöös HARNO/Euroguidance võrgustiku esindajatega korraldati Rahvusvahelises Majas töörände trendide ja EURES teenuste tutvustust Academia programmi välisriikide karjäärinõustajatele. Lisainfo: https://eeagentuur.ee/valisriikide-karjaarivaldkonna-praktikutel-on- eestilt-nii-mondagi-oppida/ . Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega ning muudatused II kvartalis oli rõhk värbamispäevadel, mida oli kokku 71, kus tööandjaid oli 419 ning osales 5544 inimest. Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid II kvartalis kokku 16 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 103 inimest. Korraldati 3 silmast-silma ja 12 virtuaalset teabepäeva, kus osales kokku 603 inimest ning viidi läbi 4 ümarlauda, kus osales 43 inimest. Lisaks tehti 20 tööandja tutvustust klientidele, kus osales 413 inimest. Kuuel korral toimusid tööandjate tutvustused/külastused meie enda töötajatele, kus osales kokku 63 inimest. Koostööleppe partneritele vahendasime enam kui 1409 tööpakkumist 2515 vabale töökohale ning nende tööpakkumiste hulgast 4 korral viisime läbi personaliotsingu. 189-l korral osalesid inimesed proovitööl ning 24 korral tööpraktikal. Lisaks sõlmiti 37 palgatoetuse lepingut. II kvartalis kinnitati uued koolituskaardi koostöö põhimõtted (jõustusid 16.07.2022). Koostöö põhimõtetes on täpsustatud, et Töötukassa ei rahasta traditsioonilise ja täiendava meditsiini ja teraapia õppekavarühma koolitusi, kuna antud õppekavarühma kuuluva koolituse läbimisel pole väljaõpe ega töötamine Eestis reguleeritud ja tõenduspõhisus pole kinnitatud. Õppekavarühmas teraapia ja taastusravi võimaldab Töötukassa ainult selliseid koolitusi, mis annavad teadmisi ja oskusi taotleda vastav kutse, mis on tõenduseks kvaliteetse teenuse pakkumisel. II kvartalis jätkus koostöö Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuriga (edaspidi HAKA, endise nimega Haridus- ja Noorteameti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur ehk EKKA), kes hindab alates 2019. aasta oktoobrist Töötukassa koolituskaardi partnerite täienduskoolituse läbiviimise, õppekavade ja teabe avalikustamisega seatud nõuete vastavust täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) ja täienduskoolituse standardi nõuetele. Aruandlusperioodil peatati koostöö kokku 2 koolituskaardi partnerist koolitajaga, kelle tegevus oli vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Juuni lõpu seisuga on töötukassal 634 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. Alates 01.01.2022 on tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ alusel algatatud tööturukoolituse kvaliteedi parendamiseks suunatud tegevusi. Tegevuste eesmärk on parandada Töötukassa tööturukoolituse kvaliteeti, mille tulemusena vastab tööturukoolitus õppija ja tööturu vajadustele. Tegevuse raames HAKA koostöös töötukassaga: 1) arendab täienduskoolituse hindamismudelit, lähtudes Töötukassa tööturukoolituse pakkumise spetsiifikast ja vajadusest ning senisest kogemusest; 2) töötab välja tööturukoolituse kvaliteedi parendamist toetavaid materjale; 3) hindab Töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate pakutavate täienduskoolituste kvaliteeti vastavalt täiendatud hindamismudelile; 4) nõustab tööturukoolituse pakkujaid täienduskoolituste kvaliteedi parendamisega seotud teemadel ning korraldab neile asjakohaseid väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 18.11.2022 2 koolitusi ja seminare. II kvartalis korraldas HAKA infoseminari piloothindamisel osalevatele koolituskaardipartneritele tutvustamaks koolituse kvaliteedihindamise mudelit ja hindamise protsessi. Piloothindamine viiakse läbi perioodil mai-juuni kahe koolitajaga, mille tulemusi analüüsitakse III kvartalis. Tervise ja tööministri käskkiri nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ raames toimusid järgmised veebiseminarid: digitaalne tootmine (24 registreerunut, eeskätt suunatud masina- ja metallitööstuse sektorile); hea teeninduse baasoskuste seminari sari (neli seminari, kokku 417 registreerunut, peamiselt suunatud turismi, hotellinduse ja toitlustuse sektorile); digioskuste arendamise programmi seminari sarja avaseminar pilveteenuste teemal (159 registreerunut, rohe- ja digipöörde toetamine suunaga töötutele ja töötavale elanikkonnale). II kvartalis kohtuti Autoettevõtete Liidu ja Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni esindajatega selgitamaks sektori vajadusi COVID-19 pandeemiast tingitud mõjutustega ning milliseid oskusi tuleks seminaride kaudu elanikkonnale tutvustada. Liidu hinnangul on puudu mootorsõidukijuhtidest, kuid arendamist vajavad ka inimeste digioskused ja targa tellija oskused. Kohtumised jätkuvad III kvartalis. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 18.11.2022 3 Registreeritud töötus ja teenuste osutamine Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2022. aasta esimesel poolaastal võrdluses 2021. aasta esimese poolaastaga on toodud tabelis 1. 2022. aasta esimese poolaasta registreeritud töötuse näitajad on mõjutatud sõjategevusest Ukrainas. Alates 10. märtsist on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatel võimalik end töötuna registreerida. 2022. aasta esimesel poolaastal võeti töötuna arvele 8 406 Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajat, kellest valdav enamus olid naised (84,6%) ja suur osa kõrgharidusega (61,8%). Töötuna arvelolek lõpetati Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatel esimesel poolaastal 3 799 korral, sh 80% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega. Registreeritud töötud. 2022. aasta esimesel poolaastal oli töötuna registreeritud keskmiselt 45 569 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 7,0%. Võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga on keskmine registreeritud töötute arv 17% väiksem. Vähenenud töövõimega töötuid oli 2022. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 10 515 ehk 23,1% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus 2022. aasta esimese poolaasta jooksul 44 021 ehk 13% rohkem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 6 654 ehk 1% rohkem kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati esimesel poolaastal 42 579 korral, sh 74,4% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 76,5%). Esimese poolaasta lõpus oli töötuna arvel 46 124 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 7,1%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (10,5%) ning madalaim Hiiumaal (3,2%) (vt joonis 1). Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajad moodustasid esimese poolaasta lõpus kõikidest registreeritud töötutest 10%. Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 30.06.2022 seisuga väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 18.11.2022 4 Registreeritud töötute profiil 30.06.2022 seisuga on toodud joonisel 2. Tulenevalt Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajate lisandumisest on aastases võrdluses märkimisväärselt kasvanud vähem kui aasta töötuna arvelolnute osakaal, eesti keele mitteoskajate ja riskirühmadesse kuuluvate töötute osakaal, naiste ja kõrgharidusega inimeste osakaal. *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 30.06.2022 vs 30.06.2021 Töövõime hindamine. Esimese poolaasta jooksul määrati vähenenud töövõime 18 951-le inimesele, nendest 12 082-le määrati osaline töövõime ja 6 869-le puuduv töövõime. Esimesel poolaastal oli osalise töövõimega inimesi keskmiselt 60 136 ja puuduva töövõimega 38 059. Võrreldes 2021. aasta esimese poolaastaga on osalise töövõimega inimeste arv jäänud samale tasemele, puuduva töövõimega inimeste arv on suurenenud 4%. Hüvitised ja toetused. Esimesel poolaastal määrati töötuskindlustushüvitis 12 609 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta näitajaga 19% vähem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 29% uutest töötutest ehk 11 protsendipunkti vähem kui aasta varem (tulemust mõjutavad Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajad, kes töötuskindlustushüvitisele valdavalt ei kvalifitseeru). Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 585 eurot ehk 10% rohkem kui aasta varem. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 18.11.2022 5 Töötutoetus määrati esimesel poolaastal 17 557 inimesele, toetusele kvalifitseerus 40% uutest töötutest ehk 7 protsendipunkti rohkem kui aasta varem (tulemust mõjutavad Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajad, kellest ca 75%-le määrati töötutoetus). Töövõimetoetus määrati esimesel poolaastal 19 698 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 260 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 462 eurot. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus vastavalt 3% ja 4% kõrgem. 2022. aasta esimesel poolaastal arvel olnud töötutest 65% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 23% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt 24% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas suurenenud töövõimetoetuse saajate osakaal (22%-lt 23%-le) ning kasvanud on töötushüvitiste ja toetusteta registreeritud töötute osakaal (32%-lt 35%-le). Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2013 – juuni 2022 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimesel poolaastal 3 113 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on koondamishüvitise saajate arv 5% väiksem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 335 eurot ehk 12% kõrgem kui aasta tagasi. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2022. aasta esimesel poolaastal 378 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on sel aastal hüvitise saajaid 50% vähem, keskmine hüvitise suurus on 1% kõrgem (2 894 eurot). Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2022. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 25 290 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aastaga on see näitaja vähenenud 3%. Vakantsid. Esimese poolaasta jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 47 571 töökohta, mida on 48% rohkem kui eelmise aasta sama perioodil. Keskmiselt oli esimesel poolaastal ühes kuus vahendada 15 344 töökohta ehk 61% rohkem kui aasta varem. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 18.11.2022 6 Teenused. Tööturukoolitustel osaleti 2022. aasta esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähem - kuus keskmiselt oli koolitustel osalemisi 27% vähem. Töötust ennetavate meetmete kasutamine on võrreldes aastataguse ajaga suurenenud 13% võrra. Siiski osaleti töötavatele inimestele mõeldud tööturukoolitusel 2022. aasta esimesel poolaastal võrreldes aastataguse ajaga 12% vähem, vähenenud on ka kvalifikatsiooni saamise toetamise saajate arv (11% võrra). Kasvanud on tasemeõppes osalemise toetuse saajate arv ja tööandja koolitustoetuse kasutamine. Vähenenud töövõimega tööotsijad kasutasid eelmise aasta esimese poolaastaga võrreldes rohkem töölesõidu toetust ja osalesid rohkem kogemusnõustamisel. Aktiivsemalt kasutati ka tehnilise abivahendi andmise teenust. Palgatoetusega tööle asunud inimeste arv on esimesel poolaastal on 22% võrra suurem kui möödunud aastal samal perioodil. Nõustamisteenustest on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud sõltuvusnõustamistel ja psühholoogilistel nõustamistel osalemine (vastavalt 26% ja 10% võrra), võlanõustamistel osalemine on vähenenud. Ettevõtluse alustamise toetuse osalejate arv on 30% madalam kui aasta varem. Karjääriteenuseid on sel aastal kasutatud mõnevõrra aktiivsemalt – võrreldes aastataguse ajaga on enim kasvanud karjääriinfo vahendamine noortele (20% võrra) ja karjäärinõustamine noortele (29% võrra). Alates 1. juunist hakkas Töötukassa pakkuma rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenust, mille raames makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saajatest töötajate tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse tema kvalifikatsiooni saamise, töötamisega seotud tõlketeenuse ja tööalase koolituse kulu. Juunis kasutas rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenust 142 asutust 596 töötaja eest, sh suurima osakaaluga oli tööalane mentorlus. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 18.11.2022 7 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2022. aasta esimesel poolaastal Eelmise aasta Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest sama periood sama perioodiga jaan.-juuni 22 jaan.-juuni 21 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 44 021 39 107 4 914 13% sh vähenenud töövõimega töötud 6 654 6 602 52 1% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 37 367 32 505 4 862 15% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 45 569 54 662 -9 093 -17% sh vähenenud töövõimega töötud 10 515 12 619 -2 104 -17% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 35 054 42 043 -6 989 -17% Kuu lõpu seisuga arvel olevate töötute arveloleku mediaankestus 149 164 -15 -9% Töötuna arveloleku lõpetamised 42 579 44 049 -1 470 -3% sh vähenenud töövõimega töötud 8 331 8 498 -167 -2% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 34 248 35 551 -1 303 -4% Tööle rakendunud isikute arv 31 659 33 685 -2 026 -6% sh vähenenud töövõimega töötud 5 388 5 331 57 1% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 26 271 28 354 -2 083 -7% VABAD TÖÖKOHAD Lisandunud vabad töökohad 47 571 32 046 15 525 48% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 15 344 9 541 5 804 61% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) TKH määramiste arv 12 609 15 617 -3 008 -19% ...sh esmakordselt 180ks päevaks 4 634 5 550 -916 -17% ...sh esmakordselt 270ks päevaks 2 710 3 442 -732 -21% ...sh esmakordselt 360ks päevaks 3 538 3 963 -425 -11% ...sh jätkamised 1 727 2 662 -935 -35% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 29% 40% -11% Keskmine TKH väljamakse saajate arv kuus 12 079 20 364 -8 285 -41% Keskmine TKHväljamakse suurus kuus 585 531 54 10% Lõppenud TKH-de keskmine kestus 162 175 -13 -7% TÖÖTUTOETUS (TT) TT märamiste arv 17 557 12 960 4 597 35% TT kvalifikatsioonikoefitsient 40% 33% 7% Keskmine TT saajate arv kuus 10 996 10 686 311 3% KOONDAMISHÜVITIS (KH) Asutuste arv, kelle töötajatele määrati KH 1 349 1 690 -341 -20% Inimeste arv, kellele määrati KH 3 113 3 276 -163 -5% Keskmine määratud KH suurus 2 335 2 089 246 12% MAKSEJÕUETUSHÜVITIS (MJH) Asutuste arv, kelle töötajatele määrati MJH 60 98 -38 -39% Inimeste arv, kellele määrati MJH 378 754 -376 -50% Keskmine määratud MJH suurus 2 894 2 875 19 1% TÖÖVÕIME HINDAMINE Inimeste arv, kellel hinnati vähenenud töövõime 18 951 21 584 -2 633 -12% …sh inimeste arv, kellel hinnati osaline töövõime 12 082 14 148 -2 066 -15% …sh inimeste arv, kellel hinnati puuduv töövõime 6 869 7 436 -567 -8% Uute vähenenud töövõimega inimeste arv 4 441 7 346 -2 905 -40% ...sh inimeste arv, kellel hinnati osaline töövõime 3 004 4 517 -1 513 -33% ...sh inimeste arv, kellel hinnati puuduv töövõime 1 437 2 829 -1 392 -49% Keskmine vähenenud töövõimega inimeste arv kuu lõpu seisuga 98 196 96 936 1 260 1% ...sh keskmine osalise töövõimega inimeste arv 60 136 60 377 -242 0% ...sh keskmine puuduva töövõimega inimeste arv 38 059 36 559 1 501 4% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) TVT määramiste arv 19 698 22 295 -2 597 -12% Keskmine TVT väljamakse saajate arv kuus 92 343 90 742 1 601 2% Keskmine TVT väljamakse suurus kuus 343 329 14 4% …sh osalise töövõimega inimestele 260 252 8 3% …sh puuduva töövõimega inimestele 462 445 17 4% SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Keskmine inimeste arv kuus, kelle eest tööandjale sotsiaalmaksu hüvitati 25 290 25 955 -666 -3% Keskmine tööandjate arv kuus, kelletöötajate eest sotsiaalmaksu hüvitati 9 932 9 996 -64 -1% väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 18.11.2022 8 Eelmise aasta Aasta algusest sama periood Võrdlus eelmise aasta jaan.-juuni 22 jaan.-juuni 21 sama perioodiga KOOLITUSED (v.a. töötust ennetavda meetmed)* Koolitused kokku 7 573 10 427 -2 854 -27% sh: Arengutreening 15 0 15 ...Tööturukoolitus töötutele ja tööotsijatele 7 278 9 995 -2 718 -27% ...Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötutele ja tööotsijatele 263 420 -157 -37% ….Tööandja koolituskulude hüvitamine 18 12 6 46% TÖÖTUST ENNETAVAD MEETMED* Töötust ennetevad meetmed kokku 4 609 4 081 528 13% sh: Tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele 1 388 1 581 -193 -12% ...Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele 32 36 -4 -11% ...Tasemeõppes osalemise toetus 1 890 1 594 296 19% ...Koolitustoetus tööandjale töötaja eest eesti keele oskuste 895 582 313 54% arendamiseks ...Koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras 122 106 17 16% ...Koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks 28 22 6 28% ...Koolitustoetus tööandjale töötaja digioskuste arendamiseks 253 160 92 58% ERITEENUSED VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTELE* Eriteenused vähenenud tövõimega inimestele kokku 4 223 4 094 130 3% sh: Tööalane rehabilitatsioon 2 614 2 586 28 1% ...Kaitstud töö 91 101 -10 -10% ...Kogemusnõustamine 159 149 10 7% ...Tuguisikuga töötamine 121 135 -13 -10% ...Töölesõidu toetus 750 690 60 9% ...Tehnilise abivahendi andmine 489 433 56 13% ...Töökoha kohandamine 0 1 -1 -80% PALGATOETUSED* Palgatoetused kokku 4 250 3 484 766 22% sh: Palgatoetus 2 468 1 798 671 37% ...Minu esimene töökoht 592 679 -88 -13% ...Minu esimene töökoht Eestis 42 4 38 916% ...Piirkondlik töökoha loomise toetus 56 98 -42 -43% ...Alaealise töötamise toetus 1 092 905 187 21% NÕUSTAMISTEENUSED* Nõustamisteenused kokku 1 972 1 896 76 4% sh: Psühholoogiline nõustamine 1 276 1 164 112 10% ...Sõltuvusnõustamine 73 57 15 26% ...Võlanõustamine 623 675 -52 -8% ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMISE TOETAMINE* Ettevõtlusega alustamise toetamine kokku 67 95 -28 -30% sh: Ettevõtluse alustamise toetus 41 52 -12 -22% ...Mentorlus 1 4 -3 -72% ...Täiendkoolitus ettevõtluse alustamise toetuse saajatele 25 38 -14 -35% KARJÄÄRITEENUSED* Karjääriteenused kokku 11 553 11 066 487 4% sh: Karjäärinõustamine töötutele 2 395 2 674 -279 -10% ...Karjäärinõustamine noortele 1 864 1 441 423 29% ...Karjäärinõustamine töötavatele ja mitteaktiivsetele 1 181 1 301 -120 -9% ...Karjääriinfo vahendamine 1 217 1 034 183 18% ...Karjääriinfo vahendamine noortele 3 757 3 123 634 20% ...Tööotsingu töötuba 1 141 1 494 -354 -24% MUUD TEENUSED* Muud teenused kokku 1 271 1 264 7 1% sh: Mobiilsustoetus 2 0 2 …Tööpraktika 416 536 -120 -22% ...Proovitöö 229 249 -19 -8% ...Tööharjutus 170 110 60 54% ...Tööklubi 219 161 58 36% ...Vabatahtlik töö 121 104 17 16% ...Muu teenus 2 3 -1 -41% ...Eures nõustamine 112 102 10 10% * Keskmine teenustel osalemiste arv kuus väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 18.11.2022 9 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 2. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 19.11.2020 määrusega nr 87 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2021–20231 2022 2021.a I pa 2022.a I pa eelarve Muutus (+;-) täitmine 2022.a eelarve täitmine täitmise % võrreldes 2021(% ) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 13 652 877 11 898 245 -12,9% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 872 958 744 825 -14,7% 1.3. Tööharjutus 108 217 297 311 174,7% 1.4. Palgatoetus 1 437 533 2 901 097 101,8% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 728 974 1 158 322 -33,0% 1.6. Alaealise töötamise toetus 45 439 1.7. Muud meetmed 408 039 526 435 29,0% 1.8. Stipendiumid 1 023 607 800 375 -21,8% 1.9. Sõidu- ja majutustoetus 524 078 556 524 6,2% Kulud kokku 19 756 283 36 905 025 18 928 573 51,3% -4,2% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 2 692 676 4 211 416 2 020 589 48,0% -25,0% 2.1. Tööturukoolitus 296 087 417 -99,9% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 1 597 136 634 808 -60,3% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 799 453 1 385 364 73,3% 3. Töötasu toetus ja töötasu hüvitis 92 180 406 0 15 507 -100,0% 4. Reserv 2 149 174 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 114 629 365 43 265 615 20 964 669 48,5% -81,7% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2021-2023 § 28. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 18.11.2022 10
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel