Sotsiaalministeerium Teie 04.11.2022 1.2-2/147-1
Meie 18.11.2022
Vastus arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse "Töötervishoiuteenuse osutamise kord"
eelnõule
Käesolevaga esitame Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi (ETTAS) arvamuse.
ETTAS hinnangul on väga tervitatav terviklikule töötervishoiuteenusele üleminek seadusandlikul
tasandil ning töötervishoiuteenuse osutajate ja tööandjate koostöö parandamine.
Esitatud eelnõus on mitmeid põhimõtteid, mistõttu ETTAS ettevalmistatud määrust ei saa sellisel
kujul kooskõlastada.
1. Paragrahv 3 lõike 2 punkt 3 loetleb andmetena, mida arst peab aluseks võtma ettevõtte
töötervishoiu olukorra analüüsimisel: töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli
tulemused, töötajate tööga seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja
töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed.
Selline sõnastus kohustab loetletud andmeid aluseks võtta. Loetelus viimasena toodud
„terviseseisundit kirjeldavad küsimustikud“ ei saa olla tervisekontrolli ega laiemalt
töötervishoiuteenuse osutamisel teenuse kohustuslikuks osaks. Ei ole praktiline kohustada
arsti selliseid andmeid ilmtingimata koguma analüüsi teostamiseks. Soovitame sõnastada
punkt järgmiselt:
§ 3 (2) 2) töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli tulemused, töötajate tööga
seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja olemasolu korral töötajate
terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed.
2. Paragrahv 4 lõikes 1 teeme ettepaneku lisada, et töötaja tervisekontrolli tegemisel arvestab
arst vajadusel töötajate terviseseisundist tulenevalt ka kolmandate isikute ohutuse tagamise
aspektidega otsuse formuleerimisel. Ettepanek on tingitud asjaolust, et mitmete ametite
puhul (meditsiinipersonal, haridusasutuste töötajad, sõidukijuhid jms) esineb praktikas küllalt
tihti olukordi, kus töötaja terviseseisundist sõltub tema tööst tulenevalt kellegi teise ohutus.
Oma praktikas on töötervishoiuarstid kokku puutunud situatsiooniga, kus tervishoiutöötajal
on rasked sõltuvusprobleemid, lasteaiaõpetajal on arstile teadaolevalt rasked vaimse tervise
häired, mille iseloom võib põhjustada ootamatut kontrollimatut käitumist jms.
Ettepanek on sõnastada § 4 (1) järgnevalt:
§ 4 (1) Töötaja tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst:
1) hindab töötaja terviseseisundit;
2) hindab töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale;
3) hindab talle teadaolevate andmete alusel töötaja terviseseisundist tulenevalt töötaja
tööalasest tegevusest sõltuvate isikute ohutust;
4) selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise.
3. Paragrahv 4 lõige 2 kohustab töötajal täitma lisas 1 esitatud tervisekontrolli kaardil
tervisedeklaratsiooni osa ja andmete õigsust allkirjaga kinnitama.
Tervisedeklaratsioon on tänasel päeval üheks tervise infosüsteemi osaks, mistõttu on
ebamõistlik kasutada aastakümneid tagasi loodud dokumenti. Toonane vajadus tugines
terviseinfo dokumenteerimisel paberkandjatel ning infovahetuse puudumisel
(töö)tervisehoiuteenuseosutajate vahel.
Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord Lisa 34 sätestatud
tervisedeklaratsiooni andmekoosseis vastab täielikult töötervishoiuteenuse osutamise
vajadustele, mistõttu puudub vajadus eraldi dokumendi loomiseks.
Teeme ettepaneku sõnastada § 4 (2) järgnevalt:
§ 4 (2) Enne tervisekontrolli läbimist täidab töötaja digitaalselt või paberkandjal
tervisedeklaratsiooni.
4. Paragrahv 4 lõige 3 alusel määrab töötervishoiuarst vajalikud terviseuuringud ja analüüsid
vastavalt töötaja töökeskkonna riskidele ja töötaja terviseandmetele.
ETTAS on väga toetav selle sõnastuse osas. Selle printsiibi alusel on koostatud ka
Käsitlusjuhend töötervishoiuarstidele (esitatud Sotsiaalministeeriumile 31.oktoober 2022).
Tähelepanu soovime pöörata asjaolule, et paljud tööandjad on täna töötervishoiuteenuse
osutamisel sõlminud kindlalt piiritletud uuringute ja analüüside mahuga lepingud, mis
piiravad töötervishoiuteenuse kvaliteetset osutamist. Seetõttu vajab see kindlasti
teavitustööd tööandjatele.
5. Paragrahv 4 lõige 5 sätestab, et töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema
terviseuuringute ja analüüside tulemused ning väljastab lisas 2 esitatud tervisekontrolli
otsuse.
Kõik loetletud andmed ka. soovitused kantakse (töö)tervishoiuteenust osutades digilukku,
kust nad on alati kättesaadavad nii töötajale endale kui ka teistele tervishoiuteenuse
osutajatele ( näiteks perearst ).Täiendavate otsuste väljastamine füüsilisel kujul töötajale on
meie hinnangul ebamõistlik ressursi raiskamine. Digiloo kasutamine võimaldab olulise
aspektina ka dokumentide ja terviseandmete turvalise säilitamise. Oleme kogenud, et
pabereid unustatakse ja kaotatakse ning see võimaldab nende sattumise võõrastesse kätesse.
Lisaks on töötajatel teiste õigusaktide alusel alati võimalik endale väljavõtteid nõutada. Arstid
abistavad alati vajaliku info andmisega ka paberkandjal või meilitsi (näiteks harjutused või
soovitused ) kuid seda ei tohi meie hinnangul planeerida kohustusliku lisadokumendina.
Ettepanek on sõnastada § 4 (5) järgnevalt:
§ 4 (5) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute ja analüüside
tulemused, tervisekontrolli otsuse ning ettepanekud töötaja tervise edendamiseks.
6. Lisas 1 toodud Tervisekontrolli kaart andmed vajavad ETTAS hinnangul muutmist järgnevalt:
a) Lisada üldandmetesse töötaja e-mail
b) Ei ole mõsitlik jagada tervisekontrolli ohutegureid „põhiliseks“ ohuteguriks ja
„kaasnevateks ohuteguriteks“. Toome näiteks tootmise, kus töötaja teeb seisvas
sundasendis tööd, teisaldades käsitsi raskusi korduvliigutustena keskkonnas, kus on müra
ja tolm. Oluline on, et tööandja on riskide hindamise tulemusel määratlenud kõik
ohutegurid, puudub vajadus neid jagada põhiliseks ja kaasnevateks.
c) Tervisekaardi andmetes peavad olema toodud anamneesi, kaebuste ja objektiivse leiu
kirjeldused
ETTAS hinnangul ei ole mõistlik tervisekaardi paberkandjal kasutamine ainukese
eesmärgiga töötaja poolne allkirjastamine. Andmete esitamine digiloos on ETTAS hinnangul
piisav, et tagada töötajale nendega tutvumine.
7. Palume muuta lisas 2 toodud tervisekontrolli otsust järgnevalt:
a) Välja jätta töötaja elukoht. Tervisekontrolli kontekstis ei anna see mingit
lisandväärtust.
b) Ettepanekud töötajale rakendada tööandjale edastataval otsusel. Ettepanekud
sisaldaks töötajapoolseid vajalikke tegevusi tööriskide toime vähendamiseks, näiteks
lühikeste lõõgastavate pauside vajadus, silmade puhkamise vajadus, asendimuutmine
jne. Töötervishoiuarstid näevad oma igapäevatöös olukordi, kus tööandja poolselt on
loodud eeldused riskide toime vähendamiseks, kuid töötaja ei pööra neile
tähelepanu.
c) Lisada ettepanekute plokki (taastus)ravi korraldused ning sõnastada see järgnevalt:
Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks, ravikorralduseks
või töötajate tervise edendamiseks.
Ettepanek tugineb vajadusele tööga seotud tervisehäirete puhuseks taastusravi
korraldamiseks, mis paljudel juhtudel nõuab töötaja omafinantseeringut ehk mida ei
kaeta Haigekassa rahastusest. Teiseks näeme täna üha laiemat tööandjate poolset
tervisekindlustuse pakkumist oma töötajatele ning kindlustusandjad nõuavad
raviprotseduuri vajaduse kajastamist tervisekontrolli otsusel.
Lugupidamisega
Karin Sarapuu /allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi esinaine
[email protected]
[email protected]
Saatja: ETTAS info <
[email protected]>
Saadetud: 18.11.2022 15:14
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: arvamus eelnõule Tervise- ja tööministri määruse "Töötervishoiuteenuse osutamise
kord"
Manused: Vastus TTHteenuse osutamise määruse
eelnõule_ETTAS_18.11.2022_v2.docx.asice
Tere,
edastan Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi arvamuse Tervise- ja tööministri määruse
"Töötervishoiuteenuse osutamise kord"eelnõule.
Lugupidamisega
Karin Sarapuu
ETTAS esinaine