Pöördumine

Haridus- ja teadusminister 18.11.2022 nr 28 [email protected] Pöördumine viipekeeletõlkide koolitamise jätkamise teemal Lugupeetud Tõnis Lukas 27. septembril toimunud Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni ühisel arutelul kultuuri ligipääsetavuse osas tõstatati küsimus viipekeeletõlkide koolitamise vajaduse kohta. Sama küsimust on nii Eesti Puuetega Inimeste Koda kui ka Eesti Kurtide Liit varasemalt tõstatanud. Praegusel hetkel ei ole Eestis õppeasutust, kes tegeleks eesti viipekeeletõlkide väljakoolitamisega. Juhul kui alustada tõlkide koolitamisega näiteks järgmisest õppeaastast (2023) lisanduvad tõlgid tööturule 3-4 aasta pärast. Viipekeeletõlkide koolitamise valguses on väidetud, et kõnetuvastustehnoloogia asendab tulevikus viipekeeletõlke. See väide ei vasta tegelikkusele, sest tehnoloogia ei suuda asendada loomulikku kuulmist kahel olulisel põhjusel. Esimene neist on see, et tehnoloogia ei suuda tuvastada inimese igat erinevat hääldust ja seda korrektselt kirjutada, et viipekeelne inimene saaks aru temale esitatavast infost. Teine aspekt on see, et kõnetuvastustehnoloogia ei suuda kurdi viiplemist panna suulisesse keelde ümber, mis tähendab seda, et suhtlus kõnetuvastustehnoloogia abil jääb ühepoolseks. Rõhutame, et alati on vajadus viipekeelse õppe, õpetamise ja suhtluse järele. Kui vaadata rahvusvahelisi näitajaid, siis viipekeeletõlke teenuse tagamiseks on vajalik tõlkide arvu miinimum 10% kogukonnast ehk üks tõlk iga 15 viipekeelse inimese kohta. Hea tava näeb sellisel juhul ette Eesti 1500 inimesest koosneva viipekeelse kogukonna jaoks vähemalt 100 tõlgi olemasolu. Hetkeseis Eestis viipekeeletõlkide osas on aga järgmine: kutsetunnistusega on 24 tõlki, ilma kutsetunnistuseta 6 tõlki ehk kokku on 30 tõlki. Eeltoodu tähendab, et reaalne maksimaalne kaetus on vähemalt 3 korda väiksem tegelikust vajadusest. Ooteaeg tõlgi saamiseks on 2-3 nädalat, mis tähendab, et tõlgi saamise kiirusest sõltuvad nii arstivisiidid, ametiasutustes asjaajamised jms. Juhime tähelepanu asjaolule, et praegusega on 20% viipekeeletõlkidest vanaduspensioniealiseid, kellest mitmed sooviksid, kuid ei saa pensionile minna moraalse kohustuse tõttu jätkata tööd. Keeleseadus sätestab, et igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele, kuid Eesti Kurtide Liidu ja Viipekeeletõlkide OÜ hinnangul on Eestis Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629 registrikood 80014660 e-post: [email protected] a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank Kodulehekülg: www.epikoda.ee 10 aasta pärast olukord, kus ei ole viipekeeletõlke teenus vabalt kättesaadav, et tagada riigiasutuses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures, mittetulundusühingus ja sihtasutuses jne seadusest tulenev õigus asjaajamisele. Planeerimiseks ja arvutuste tegemiseks juhime tähelepanu järgnevatele asjaoludele. Üle 3h kestvad tõlked viiakse läbi paaristõlgetena, mis tähendab, et tööd teeb korraga 2 tõlki. Eestis on viipekeeletõlgid, kes töötavad koolides täiskohaga ning ei osale teenuse pakkumisel muul ajal, osad viipekeeletõlgid töötavad põhitöö kõrvalt. Viipekeeletõlkide 40 tunnise töönädala puhul ei saa arvestada 40 tunni tõlketööga, sest tõlkide töönädal on küll nimetatud tundide arvu võrra pikk, kuid reaalset tõlkimist tehakse 4h päevas ehk 20 tundi nädalas, millele lisandub ettevalmistamine, asukohtade vaheline liikumine ja aruandlus. Samuti on Eesti Kurtide Liit juhtinud korduvalt tähelepanu asjaolule, et tõlketeenuse mahust ei piisa ja vajadus on riigi poolt pakutava tõlketeenuse tundide arvu kasvu järele. See tähendab, et tõlketeenuse vajadus on täna pakutavast oluliselt kõrgem ning inimesed on ka järjest enam oma õigustest teadlikud ning soovivad kuuljatega võrdsetel alustel ühiskonnaelust osa võtta. Koolitaja ei pea olema Tartu ülikool, õpe sobib mistahes ülikooli. Tegemist ei ole suurearvulise õppurite hulgaga erialaga, kuid see ei vähenda viipekeeletõlkide vajadust. Eesti Kurtide Liidu sõnul on märgata olnud olulist huvi kasvu tõlgiks saamise vastu ja vabaainena juurde võtmiseks. Viipekeeletõlgi roll ühiskonnas ei ole sotsiaalseks abistajaks olemine, seega ei saa eeldada, et tõlk on mõne muu sotsiaalvaldkonna eriala tudeng, kes võtab viipekeele tõlkimist lisaainena. Viipekeeletõlkide koolitamise puhul on tegemist üldkeeleteaduste valdkonnaga ning eesti viipekeel kuulub maailma tunnustatud keelte hulka ning juba see loob aluse viipekeeletõlkide koolitamise jätkamiseks. Eesti Puuetega Inimeste Koda soovib, et riigi tasandil jätkataks viipekeeletõlkide koolitamisega juba 2023/2024 õppeaastal. Kirjas loetletud põhjustel ei ole võimalik tõlkide koolitamist kaugemasse tulevikku lükata. Oleme igati valmis kaasa mõtlema ning ühisel kohtumisel osalema. Kohtumisele palume kaasata ka Eesti Kurtide Liit ja Viipekeeletõlkide OÜ. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Krais-Leosk Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Sama: Sotsiaalministeerium Mari Puuram Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik [email protected] tel +372 5629 1487 Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629 registrikood 80014660 e-post: [email protected] a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank Kodulehekülg: www.epikoda.ee Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]> Saadetud: 18.11.2022 13:03 Adressaat: HM <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]> Teema: Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine viipekeeletõlkide koolitamise osas Tere Kirja manuses on pöördumine viipekeeletõlkide koolitamise osas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Palume kiri edastada. Heade soovidega Mari Puuram Mari Puuram Nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Accessibility policy officer | Estonian Chamber of People with Disabilities &#43;372 5629 1487