Pöördumine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 18.11.2022 09:07 Adressaat: Peep Peterson <[email protected]> Koopia: 'Karmen Joller' <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: RE: Eesti Pagulasabi ja Eesti Perearstide Seltsi pöördumine tõlketeenuse korraldamiseks tervishoius Palun vabandust, lisan ka kirjale nüüd kaasa manuse. Lugupidamisega Anu Viltrop From: [email protected] &lt;[email protected]&gt; Sent: Friday, November 18, 2022 7:38 AMTo: '[email protected]' &lt;[email protected]&gt;Cc: 'Karmen Joller' &lt;[email protected]&gt;; '[email protected]' &lt;[email protected]&gt;Subject: Eesti Pagulasabi ja Eesti Perearstide Seltsi pöördumine tõlketeenuse korraldamiseks tervishoius Tere, lugupeetud Peep Peterson! Käesolevaga edastan teile MTÜ Eesti Pagulasabi ning Eesti Perearstide Seltsi pöördumise tõlketeenuse korraldamiseks tervishoius. Nii Eesti Pagulasabi kui Perearstide Selts on valmis oma ettepanekuid lähemalt tutvustama ja koos lahendusi otsima. Lugupidamisega Anu Viltrop Tugiteenuste juht, juhatuse liige MTÜ Eesti Pagulasabi Tel: &#43;372 5665 9118 Sotsiaalministeerium Tervise- ja tööminister Peep Peterson 26.10.2022 Pöördumine Eesti on olnud rände sihtriik juba 2015. aastast. Statistika kohaselt on Eestisse tulnud rohkem inimesi, kui siit lahkunud. Kuigi suur osa Eestisse jõudnud rände- ja pagulastaustaga inimestest asub eesti keelt õppima, kulub omajagu aega, enne kui end selles keeles vabalt väljendada osatakse. Meditsiinivaldkonnas ja psühholoogi vastuvõtul on ülioluline, et teenusepakkuja ja klient üksteisest võimalikult täpselt aru saaksid. See võimaldab saada täpse ülevaate kliendi sümptomitest ja muredest, määrata täpsemat ravi ning seeläbi hoida kokku aega ja raha. Tänapäeval juhtub aga tihti, et arsti või psühholoogi vastuvõtule jõuab rändetaustaga inimene, kes ei valda eesti, vene ega inglise keelt. Seetõttu kulub teinekord hulga aega selleks, et leida vajaliku keeleoskusega inimene, et üldse aru saada, mis patsiendil täpselt viga ning selgitada talle edasist ravi. Pahatihti võtab klient vastuvõtule parema alternatiivi puudumisel kaasa oma alaealise lapse, kes saab ülesandeks tõlkida oma vanema tervisemuresid. Selline praktika on alaealise lapse vaimset arengut kahjustav. Eesti Pagulasabi ja Eesti Perearstide Seltsi ettepanekud riigile: 1. Luua tervishoiuvaldkonna tõlkide andmebaas. Tõlkide töö peab olema tasustatud. 2. Kõrgete standardite tagamiseks tuleb tõlke koolitada tegutsema ka kultuurivahendajatena, et olla vajadusel ühenduslüliks inimese ja teenusepakkuja vahel. Kultuurivahendaja tunneb kummagi poole väärtushinnanguid, veendumusi ja tavasid ning saab aidata kultuurierinevuste vahendamisel ja kultuuridevahelise suhtluse hõlbustamisel. 3. Pikemas perspektiivis tuleb muuta professionaalsete tõlkide kasutamine tervishoius kohustuslikuks ning keelata alaealiste laste kasutamine tõlkidena. 4. Koolitada ka tervishoiutöötajaid töötama tõlkide vahendusel. 5. Julgustada tervishoius kaugtõlke kasutamist telefoni või video vahendusel. Tihti on kaugtõlki lihtsam leida: kui teenusepakkuja oskab inglise keelt, võib tõlk asuda ka teises riigis. Eesti Pagulasabi ja Eesti Perearstide Selts on valmis arutama, mil moel saaks tõlketeenuse võõrkeelsetele klientidele kõige paremini kättesaadavaks teha. Lugupidamisega, Anu Viltrop Karmen Joller MTÜ Eesti Pagulasabi Eesti Perearstide Selts