Vastus pöördumisele ja täiendav muudatusettepanek sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõule 704 SE

Helmen Kütt Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 17.11.2022 nr 4.2-3/3818-1 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Vastus pöördumisele ja täiendavad muudatusettepanekud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule 704 SE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Vastame Eesti Linnade ja Valdade Liidu 15.11.2022 esitatud täiendavatele küsimustele ja ühtlasi esitame täiendavad muudatusettepanekud eelnõule. Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt esitatud kommentaaridele vastame alljärgnevalt: 1. Eelnõu menetlemise käigus saabunud tagasiside ja täiendav analüüs näitas, et kvalifitseeritud hooldustöötajate kulude avaliku sektori kanda võtmisest ei piisa, et tagada teenuse vajajale hooldekodukoha kättesaadavus. Hooldustöötaja ja abihooldustöötaja moodustavad ühtse hoolduspersonali ja ebaõiglane on välistada ühte tüüpi hoolduspersonali arvestamine hoolduskulude komponendis. Abihooldustöötaja kulude arvesse võtmine hõlbustab uute töötajate töölevõtmist, mis on hooldusreformi üheks eesmärgiks. Koos abihooldustöötajatega moodustavad hoolduspersonali kulud eeldatavalt ca 49% arvestuslikust teenuse maksumusest. Abihooldustöötajate kulu lisamine tõstis prognoositud teenuse maksumust, vähendas inimeste omaosalust (51%-lt 47%-le 2023 a) ja suurendas KOV kulu. Arvestuslikult suureneb KOV kantav hoolduskulude osa 2023. a 4,8 mln, 2024-2026 ca 3-2,3 mln. Meetmeks planeeritud vahendid võimaldavad lisandunud kuluga KOVide tasandus- ja toetusfondi ja tulubaasi eraldistes arvestada. Eelnõu menetlemise käigus saadud tagasisides märgiti ka, et KOVidele hoolduskulude piirmäära kehtestamise kohustus ei ole vajalik ja iga KOV saab ise otsustada, mil moel hoolduskulude hüvitamisega arvestab. Samamoodi pole vajalik kehtestada kohustust kindlaks ajaks hooldustööjõu personali kulude avalikustamist – teenuseosutajate arvamuse kohaselt teavitavad nad kindlasti partnerlusomavalitsusi muutustest teenuse maksumuses. Arvestame, et teenuseosutajad võivad teha muutusi hinnastamises kiirendatud tempos, et jõuda kvaliteetsema teenuse pakkumiseni. 2. Reformi eesmärk on tagada ööpäevaringse üldhooldusteenuse kättesaadavus igasuguse sissetulekuga teenusevajajale. Hoolduskuludest ülejääva osa saaks arvutuste kohaselt oma sissetulekutest katta keskmise vanaduspensioniga teenusesaaja. Eelnõu menetlemise käigus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 saadud tagasisides leiti ebavõrdsena, et üksnes keskmisest madalama pensioni saajad peavad oma vara ja ülalpidajate võimekuse tõendamisega tegelema. Keskmise vanaduspensioni kasuks langes valik põhjusel, et 90% hooldekodu vajajatest on vanaduspensionärid. Samuti on keskmise vanaduspensioni suurus ajas muutuv ja KOVidele regulaarselt kättesaadav info. Sama suurust kasutatakse ka üksielava pensionäri toetuse puhul. 2023. a oleks arvestuse aluseks Statistikaameti avaldatud 2022. a II kvartali keskmine vanaduspensioni 1,2-kordne suurus 720 eurot (2022. a II kvartalis oli keskmine vanaduspension ligi 600 eurot). Eelduslikult saab 2023. aastal alla 720 euro suurust pensionit 62% teenuse saajatest. Kõik sihtrühma kuuluvad teenuse saajad ei pruugi aga KOVilt täiendavalt tuge vajada, sest võivad asuda teenusele, kus suudavad omaosaluse sissetulekuga ära katta. Kuid nõustume, et 1,2-kordse suuruse rakendamine käesoleva meetme puhul pole vajalik ja seetõttu palume eelnõu sõnastust muuta. Kokkuvõtvalt suureneb võrreldes eelnõu seletuskirjas tehtud arvestustega ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulu (võttes arvesse nii abihooldustöötajate kulude lisamist kui väiksema sissetulekuga inimeste täiendavat toetamist) 2023. a 6 mln euro võrra, 2024-2026 5,3-4,4 mln euro võrra (vt tabel 1). Ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude suurenemine küll vähendab omavalitsustele eraldatavat ressurssi kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks. Siiski jääb meetmeks planeeritud vahenditest omavalitsustele piisavalt vahendeid, et katta reformi rakendamisega kaasnevaid kulusid ning parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust (2023. a ligi 11 mln, 2024-2026 ligi 3,5-3,7 mln). Tabel 1. Rakendamisega kaasnev kulu riigieelarvele, 2023-2026 (abihooldustöötajate kulude lisamine ja madala sissetulekuga inimeste täiendav toetamine) 2023 II 2024 2025 2026 poolaasta Ööpäevaringne üldhooldusteenus Teenuse saajate arv aasta jooksul 14 249 14 391 14 535 14 681 sh suure hooldusvajadusega 9 262 9 354 9 448 9 542 Teenuse hind kokku kliendi (v.a. suure 1 181 1 164 1 195 1 228 hooldusvajadusega) kohta kuus, eurot Teenuse hind kokku suure 1 375 1 350 1 387 1 427 hooldusvajadusega kliendi kohta kuus, eurot Keskmine teenuse saamise kuude arv 4 8 8 8 Isiku omaosalus, % 45% 47% 47% 46% Ööpäevaringse hooldusteenuse kulu 74 499 353 147 946 183 153 423 430 159 407 369 kokku sh inimese omaosalus 33 688 953 69 270 268 71 383 301 73 825 766 sh riigi kulu (tänane) 76 319 155 706 159 622 164 282 sh KOV kulu (tänane) 11 776 614 24 026 647 24 630 917 25 349 894 sh muu kulu (tänane) 716 325 1 461 446 1 498 201 1 541 934 sh lisanduv kulu ööpäevaringsele 28 241 142 53 032 116 55 751 388 58 525 495 üldhooldusteenusele kokku Üldhooldusteenuse muu kulu kokku 11 758 858 3 967 884 3 870 612 3 779 495 sh lisanduv arenduskulu (MTA+SKA) 800 000 300 000 300 000 300 000  3 sh lisanduv KOV ettevalmistuskulud, 10 958 858 3 667 884 3 570 612 3 479 495 kodus elamist toetavad teenused KOKKU lisanduv kulu riigieelarvele 40 000 000 57 000 000 59 22 000 62 04 990 Tabeli arvutused on tehtud järgmiselt: - On arvestatud Sotsiaalkindlustusameti koostatud kulumudeli alusel indikatiivne teenuse hind ning selle alusel teenuse saaja kaetava osa suurus. - Koostatud on prognoos teenuse saajate arvu osas ning SKA varasema hinnangu alusel hinnatud kui suure osa moodustavad suure hooldusvajadusega teenusesaajad. - Seejärel on arvutatud teenuse saajate arvu ja teenuse saamise keskmist kestust kuudes (aasta jooksul) arvestatud teenuse saajate poolt tasutav suurus ning kogu teenuse kulu teenuse maksumuse alusel. - Lisanduva ööpäevaringse üldhoolduse kulu on saadud nii: teenuse kulu kokku – teenuse saajate ehk inimese omaosalus – riigi kulu (tänane) – KOV kulu (tänane) – muud allikad (tänane). Nn tänase kulu all on aluseks võetud 2021. a andmete kulutustele rahastamisallika lõikes ning prognoositud nende muutust 2022+ kasutades rahandusministeeriumi majandusprognoosi (peamiselt mõjutab teenuse kulu tarbijahinnaindeks). Teeme eelnõusse täiendavad muudatusettepanekud: 1. Palume muuta Sotsiaalministeeriumi 07.11.2022 muudatusettepanekutes välja pakutud eelnõu § 1 punktis 2 esitatud sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt: „(5) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.“; 2. Palume täiendada eelnõu § 1 ja lisada sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõikega 43 täiendamine järgmises sõnastuses: „(43) Kuni 2023. aasta 31. detsembrini kohaldatakse käesoleva seaduse § 221 lõikes 5 sätestatud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude katmise puhul Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni 1,06-kordset suurust.“. Selgitus: SHS § 221 lõike 5 sõnastusest on välja jäetud „igakuine“ sissetulek, kuna sätte alla ei mahu näiteks kvartaalse väljamaksega sissetulekud (nt kogumispensioni väljamaksed ei pruugi olla igakuised), mida teenuse saaja kasutab tema kanda jäävate kulude katmiseks. Täiendav analüüs näitas, et eelmise aasta teise kvartali keskmist vanaduspensioni suurusest lähtumine võimaldab madalama sissetulekuga inimesel katta ära inimese tasuda jääva kohatasu maksumuse (edaspidi omaosalus). Samuti ei võeta keskmisest vanaduspensionist madalama sissetulekuga teenuse saajate puhul arvesse nende säästusid või vara. Lisaks saab enamik hooldekodu elanikest ka muid riigipoolseid hüvitisi, näiteks puuetega inimeste sotsiaaltoetust, täiendavat ravimihüvitis, abivahendi soodustust jms). Kõiki neid vahendeid saab kasutada täiendavalt isiklike vajaduste katmiseks. 2024. a on arvestuslik inimese  4 omaosalus (majutuse- ja toitlustuse kulud) ca 630-644 eurot, 2023. aasta II kvartali keskmine pension 709,8 eurot (2023. a II kvartali pensioni 1,2-kordne suurus oleks juba 852 eurot). Seetõttu puudub vajadus täiendava hüvitamise piirmäära keskmisest kõrgemale tõsta (ehk korrutada seda 1,2ga). Muudatused ei mõjuta seatud eesmärki – keskmisest vanaduspensionist madalama sissetulekuga inimestele on tagatud õigus saada omavalitsustelt täiendavat tuge omaosaluse katmiseks. Tabel 2. Prognoositavad keskmise vanaduspensioni suurused ja isiku omaosaluse kulu 2022 2023 2024 2025 2026 Rahvapensioni suurus 275,34 338,16 363,18 380,98 397,36 Keskmine vanaduspension II kvartal 599,9 709,8 762,3 799,7 834,0 Keskmine vanaduspension II kvartal (1,2- 669 720 852 915 960 kordne) Keskmine vanaduspensioni II kvartal (1,06- 636 - - - kordne) Omaosalus (suure hooldusvajadusega) - 620 630 642 657 Omaosalus (väga suure hooldusvajadusega) - 634 644 656 671 SHS § 160 lõike 43 kohaselt kohaldatakse reformi rakendamise alguses (alates 01.07.2023) ajutiselt keskmise vanaduspensioni 1,06-kordset suurust nii täiendavale kulude katmisele õigustatud teenuse saajate sihtrühma määratlemisel kui ka kulude katmise valemi puhul. Seda põhjusel, et 2023. aastal on arvestuse aluseks 2022. aasta teises kvartalis avaldatud keskmise vanaduspensioni suurus (599,90 eurot), kuid arvestuslik teenuse saaja omaosalus 2023. aastal on ca 620-634 eur. Ajutiselt koefitsiendi kasutamine kindlustab madalama sissetulekuga inimestele teenuse kättesaadavuse. Edaspidiselt (alates 2024) võimaldab prognoositav keskmise vanaduspensioni suurus katta ära teenuse saaja omaosaluse kulu. Eelnõu § 1 täiendamine uue punktiga muudab ka seaduse jõustumissätet – uus punkt peab jõustuma 1. juulil 2023. a. 3. Palume täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) paragrahvi 61 lõiget 66 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) MTÜ Slava Ukraini.“. Selgitus: Muudatusettepanekuga lisatakse MTÜ Slava Ukraini nende tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja, kellele saavad juriidilised isikud teha tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmise korraldamiseks. MTÜ Slava Ukraini alustas oma tegevust 7.03.2022, nende tegevus on olnud laiaulatuslik ning tulemuslik. Samuti on MTÜ saanud kindla toetuse Eestimaa inimestelt ja ettevõtjatelt, kes on näidanud seda annetuste kaudu ja seeläbi aidanud MTÜ Slava Ukraini vahendusel sõjas kannatavat ja Euroopa vabaduse eest võitlevat Ukrainat. Muudatusega lisatakse MTÜ Slava Ukraini tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 määratud juriidiliste isikute loetellu, kellele tehtud annetustelt ja kingitustelt residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu Kehtiva seaduse järgi saab juriidiline isik teha maksuvabasid annetusi üksnes järgmistele organisatsioonidele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit, Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Maksuvabastus kehtib seaduses piiritletud tingimustel ja perioodil ning rakendub üksnes seaduses nimetatud organisatsioonidele tehtavatele annetustele. Ranged piirangud on jätkuvalt põhjendatud.  5 MTÜ Slava Ukraini on oma senise tegevusega tõestanud oma usaldusväärsust ja pühendumust Ukraina abistamisele, sh kõnealuses tulemaksuseaduse sättes loetletud eesmärkidel. MTÜ Slava Ukraini toetab Ukraina armeed ja annab humanitaarabi rindepiirkonna tsiviilelanikkonnale. Alates 1. oktoobrist 2022 kuulub MTÜ Slava Ukraini tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja. MTÜ jagab humanitaarabi Ida-Ukraina linnades ja külades, mis on sõjas enim kannatada saanud ja äsja okupatsiooni alt vabanenud. MTÜ-s tegutsevad inimesed viivad abi isiklikult Ukrainasse kohale ja jälgivad pidevalt Ukraina elanikkonna muutuvaid vajadusi. Sõja algusest alates on nad toetanud erinevaid üksusi üle terve rindejoone. Koostöös kohaliku Ukraina meditsiinipartneriga pakuvad nad sõduritele ja päästjatele võimalust läbida tasuta elupäästva taktikalise meditsiini koolitus. MTÜ organiseerib ka autode ümberehitamist haavatute transpordiks. Guerilla-kiirabi on kehval maastikul ja pikkadel sõitudel vastupidav auto, mida on võimalik kohapeal lihtsamalt parandada ja mille sisu on muudetud vajaduspõhiseks. Kontseptsioon on välja töötatud vajaduspõhiselt tänu sisendile Ukraina rindemeedikutelt ning koostöös autoehitusettevõtte ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskuse vastutava kiirabitehnikuga. Muudatusega soodustatakse MTÜ toetamist juriidiliste isikute poolt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Ketri Kupper 6269 193 [email protected]