Muudatusettepanekud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule 703 SE

Helmen Kütt Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 16.11.2022 nr 6-1/3639-2 Muudatusettepanekud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule 703 SE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esinaine Riigikogu menetluses on perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 703 SE. Palume asendada eelnõu tekst uue tekstiga, mis on esitatud käesolevas kirjas. Palume muuta ka vastavalt eelnõu pealkirja – perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Allajoonitult on esitatud see osa eelnõu tekstist, mis ei kajastu eelnõus 703SE ega 03.11.2022 sotsiaalkomisjonile esitatud Sotsiaalministeeriumi muudatusettepanekutes eelnõule 703SE. § 1. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõikest 5 ja § 12 lõikest 5 jäetakse välja sõnad ”posti teel”; 2) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sotsiaalkindlustusamet lõpetab perehüvitiste maksmise vanemale, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.“; 3) paragrahvi 17 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. (2) Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. (3) Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.“; 4) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse arv „19,18“ arvuga „80“; Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 5) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse arv „300“ arvuga „650“; 6) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse arv „400“ arvuga „850“; 7) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses: „(4) Lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse, kui peres kasvab: 1) kaks last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele – kahe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest; 2) üks laps, kes vastab käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele – ühe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest. (5) Kui lasterikka pere toetust maksti vaid kolmikute või enamaarvuliste mitmike eest, kes ei vasta enam käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, siis jätkatakse nende eest lasterikka pere toetuse maksmist kolm aastat ühe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest. (6) Lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel toetuse saamise tingimuste muutumisele järgnevast kuust. (7) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel ei jätkata lasterikka pere toetuse maksmist, kui peres kasvanud lapse eest makstakse peretoetust teisele taotlejale.“; 8) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „(8) Lasterikka pere toetust indekseeritakse iga kalendriaasta 1. maiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal toetuse summaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud toetuse summa. (9) Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000.“; 9) paragrahvi 29 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse arv „16“ arvuga „19“; 10) paragrahvi 29 lõiked 2 ja 21 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Kui 19-aastane õppiv keskhariduseta laps arvatakse välja käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud õppeasutuse või kursuse nimekirjast, lõpetatakse peretoetuste maksmine nimekirjast välja arvamisele järgnevast kuust. Õpingute jätkamise korral samal õppeaastal käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud õppeasutuses või kursusel, makstakse toetusi pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta või Sotsiaalministeeriumi hallatavalt riigiasutuselt täienduskoolituse kursusel osalemise kohta andmete saamist uuesti õppima asumisest jooksva õppeaasta lõpuni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“; 12) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, juhul kui vanemal ei ole õigust saada vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõigete 7–9 alusel.“;  3 13) paragrahvi 39 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „millest on maha arvatud lapse“ sõnaga „eeldatavale“; 14) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 637 järgmises sõnastuses: „§ 637. Lasterikka pere toetuse maksmise jätkamine ja peretoetuste maksmine pärast 2023. aasta 1. jaanuari (1) Õigus lasterikka pere toetuse maksmise jätkamisele käesoleva seaduse § 21 lõigete 4 ja 5 alusel on neil, kellel on õigus lasterikka pere toetusele 2023. aasta 1. jaanuari seisuga või pärast seda. (2) Käesoleva seaduse § 21 lõike 4 ja 5 alusel makstakse lasterikka pere toetus 2023. aasta 1. jaanuari kuni 2023. aasta 31. märtsi eest välja hiljemalt 2023. aasta 31. märtsiks. (3) Kui lapsetoetuse maksmine on enne 2023. aasta 1. jaanuari lõpetatud ja see määratakse 2023. aasta 1. jaanuarist uuesti, makstakse peretoetused 2023. aasta 1. jaanuari kuni 2023. aasta 31. märtsi eest välja hiljemalt 2023. aasta 31. märtsiks.“. § 2. Perekonnaseaduse muutmine Perekonnaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 101 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja lasterikka pere toetuse“; 2) paragrahvi 2172 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui enne 2023. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist muutuva suurusena sõltuvalt lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest, ei võeta alates 2023. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetust selle kohtulahendi täitmisel elatise summa arvutamisel arvesse.“; 3) paragrahvi 2172 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1” tekstiosaga „lõigetes 1 ja 11”. § 3. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduse § 62 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist ja kui vanemal ei ole õigust saada puhkust käesoleva seaduse § 59 lõike 7 või § 60 lõike 5 alusel, on lapse mõlemal vanemal õigus saada vanemapuhkust 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. Puhkuse kasutamisele ei kohaldata etteteatamistähtaega.“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2024. aasta 1. mail. Selgitused eelnõu 703 SE muudetud ja täiendatud sätetele (ülal tekstis allajoonitud) Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse perehüvitiste seaduse § 8 lõiget 5 ning § 12 lõiget 5, jättes nimetatud sätetest välja sõnad „posti teel“. Perehüvitiste maksmine kojukandena ei ole postiseaduse kohaselt postiteenus. Senine seaduse sõnastus on eksitav.  4 Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse lapsetoetuse maksmise tingimusi. Kui kehtiva seaduse alusel on 16-19-aastasel lapsel õigus lapsetoetusele vaid õppimise korral, siis eelnõuga enam õppimise tingimust lapsetoetuse maksmisel arvesse ei võeta. Rahvastikuandmete ja lapsetoetuse saajate andmete võrdluses õpib hinnanguliselt 91% 16-, 17- ja 18-aastastest lastest, mistõttu valdavale osale 16-18-aastastest lastest riik juba ka lapsetoetust maksab. Õppimisega mitte arvestamine võimaldab edaspidi peretoetusi maksta ka peredele, kus kasvavad erivajadusega lapsed, kes pole saanud kooliteed jätkata, mistõttu on pere jäänud lastetoetusest ilma teistest varem. Samas kaasnevad kooliealise lapse hooldamise ja kasvatamisega perele sellegipoolest kulud, mis erivajadusega lapse puhul võivad olla ka tavapärasest suuremad, arvestades lapse erilisi vajadusi. Samuti on teada, et suurem tõenäosus õpingud katkestada on tõrjutusriskis noortel, kes vajavad just rohkem perekonna ja riigi hoolt ning tuge. Seega aitab muudatus toetada ka peresid, kus kasvavad 16-18-aastased mittetöötavad ja -õppivad noored (nn NEET-noored), kelle toetamisele pööratakse Eestis ja teisteski riikides suurt tähelepanu. Sellega lisandub lapsetoetuse saajate sekka taas ca 3000 last vanuses 16, 17 ja 18 aastat, kes mitteõppimise tõttu ei saanud seni lapsetoetusi. Umbes 20% neist on erivajadusega lapsed. Oluline on ka välja tuua, et 2021. aastal oli 16-18- aastaste vanuserühmas ca 2200 NEET-noort, kes ei õppinud ega töötanud, mis viitab sellele, et suurem osa nendest seni lapsetoetust mittesaanud lastest olid oma pere ülalpeetavad. Seetõttu on neile lapsetoetuse maksmine eesmärgipärane. Õppimise soodustamiseks jääb endiselt kehtima reegel, et kui keskhariduseta laps saab 19-aastaseks jooksval õppeaastal, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni. Lapsetoetuse maksmise tingimuse muutmine tagab ühtlasi ka üksikvanema lapse toetuse ja lasterikka pere toetuse taas maksmise neile peredele, kus kasvab alla 19-aastane laps, kellel tekib pärast 2023. aasta 1. jaanuari taas lapsetoetuse saamise õigus. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 suurendatakse § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kolme- kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetuse suurust 300 eurolt 650 euroni kuus ning seitsme- ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 400 eurolt 850 euroni kuus. Esialgses eelnõus olid toetuse määrad vastavalt 600 eurot ja 800 eurot kuus. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse lasterikka pere toetuse maksmise regulatsiooni ja luuakse õigus toetuse sujuvale lõppemisele. Lasterikka pere toetuse saamise õigus on isikul, kes kasvatab oma peres kolme või enamat last, kes vastavad lapsetoetuse saamise tingimustele. Eelnõu § 1 p 3 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Lasterikka pere toetuse maksmine jääb eelnõu kohaselt seotuks lapsetoetuse maksmisega, sarnaselt kehtivale seadusele. Lasterikka pere toetust makstakse täismahus kolmest noorimast lapsest vanima lapse 19-aastaseks saamiseni (st viimane kuu, mille eest nii lapsetoetust kui ka lasterikka pere toetust makstakse, on lapse sünnipäevakuu, millal laps 19-aastaseks saab). Õppimise soodustamiseks jääb sarnaselt lapsetoetuse maksmise reeglile kehtima põhimõte, et kui laps, kes õpib, saab 19-aastaseks jooksval õppeaastal, siis makstakse toetust kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni. Seejärel jätkatakse perele lasterikka pere toetuse maksmist 2/3 ulatuses toetuse suurusest kuni vanuselt järgmise lapse 19-aastaseks saamiseni ja seejärel veel 1/3 ulatuses kuni noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõppemine aitab peredel majanduslikult paremini toime tulla olukordades, kus peres kasvavad veel alaealised lapsed ning samal ajal on vajadus toetada ka pere vanemaid lapsi õpingute jätkamisel. Kui laps pärast 19-aastaseks saamist jätkab hariduse omandamist, ei pruugi lapsega seotud kulud perele mitte väheneda, vaid hoopis kasvavad tunduvalt. Perehüvitiste seaduse § 30 lõikest 3 tulenevad erijuhud, mis näevad ette, et lapsele, kes viibib asendushooldusel perekodus või asenduskodus, ja lapsele, kes viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, peretoetusi ei maksta. Nii eeltoodud juhtudel kui ka olukorras kus laps sureb, lõpetatakse sellele lapsele ja selle lapse eest peretoetuste  5 maksmine. Kui lasterikkas peres on kasvamas veel vähemalt 1 või 2 lapsetoetusele õigust omavat last, siis jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmisega eelnõuga kehtestatava § 21 lõike 4 reeglite alusel. Näide 1: peres on kolm last 4, 7, 18-aastane. Üks lastest sureb. Seejärel lõpetatakse lapse surmale järgnevast kuust täismahus lasterikka pere toetuse maksmine ja rakendub lasterikka pere toetuse etapiviisiline maksmine 2/3 ulatuses toetuse suurusest kuni pere vanuselt teise lapse 19-aastaseks saamiseni ja pärast seda 1/3 ulatuses kuni pere noorima lapse 19- aastaseks saamiseni. Näide 2: peres on kolm last 13, 15, 18-aastane. Pere vanim laps viibib vahistatuna kinnipidamisasutuses. Seejärel lõpetatakse lapse vahistamisele järgnevast kuust täismahus lasterikka pere toetuse maksmine ja rakendub lasterikka pere toetuse etapiviisiline maksmine 2/3 ulatuses toetuse suurusest kuni pere vanuselt teise lapse 19-aastaseks saamiseni ja pärast seda 1/3 ulatuses kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Sama reegel kehtib ka lapse asendushooldusel viibimise korral. Eelnõuga sätestatakse erireegel lasterikka pere toetuse maksmise jätkamise osas kolmikutele või enamaarvulistele mitmikele. Erireegli loomise eesmärk on toetada kolmikute või enamaarvuliste mitmike peresid, kus pere kõik lapsed saavad üheaegselt 19-aastaseks ja lõppeks lasterikka pere toetuse maksmine ja kuna perre ei jää alaealiseid lapsi, toetuse jätkamise reegel lõike 4 alusel ei kohalduks. Kirjeldatud olukord seaks mitmike pered väga ebavõrdsesse olukorda peredega, kus kohaldub vastavalt laste 19-aastakseks saamisel toetuse maksmise etapiviisiline lõppemine, eriti veel juhul kus lapsed soovivad jätkata vanemate toel õppimist. Seega, kui lasterikka pere toetust maksti vaid kolmikute või enamaarvulistele mitmike eest, kes enam lapsetoetust ei saa, siis jätkatakse nende eest lasterikka pere toetuse maksmist veel kolm aastat ühe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest. Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt on hetke seisuga Eestis 37 pere, kus on kasvamas kolmikud ja 1 nelikute pere. Näide 1: Peres kasvavad kolmikud. Lasterikka pere toetuse maksmine täismahus lõpetatakse laste 19-aastaseks saamisel (laste õppimise korral lõpetatakse toetuse maksmine kooli lõpetamisel või õppeaasta lõppemisel) ja jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist veel 1/3 ulatuses toetuse suurusest kolm aastat, st kolmikute 22-aastaseks saamiseni. Näide 2: Peres kasvavad 13-aastased kolmikud. 1 kolmikutest sureb. Lasterikka pere toetuse maksmine täismahus lõpetatakse ja jätkatakse toetuse maksmist § 21 lõike 4 reeglite järgi - 2/3 ulatuses toetuse suurusest kuni laste 19-aastaseks saamiseni. Seejärel toetuse maksmine lõpetatakse ning täiendavat reeglit § 21 lg 5 alusel juba kord toetuse maksmise jätkamisele ei rakendata. Sama loogika kehtib ka olukordades kui mitmikest keegi viibib asendushooldusel või kinnipidamisasutuses. Eelnõu § 1 punktidega 9–11 muudetakse seaduse § 29 sätteid, mis reguleerivad peretoetuste maksmist üle 16-aastasele lapsele seoses õppimisega. Kuna 16-19-aastaste laste puhul ei ole õppimise nõue enam peretoetuse maksmise tingimuseks, vajab eelnõu kohaselt täpsemalt reguleerimist üksnes nende 19-aastaste laste õppimisega seonduv, kes on 19-aastaseks saanud jooksval õppeaastal. Eelnevast tulenevalt asendatakse § 29 pealkirjas ja lõikes 1 lapse vanus 16 vanusega 19. Kehtima jääb § 29 lõikes 1 sätestatu, et andmed õpingute korral peretoetuse maksmiseks saab Sotsiaalkindlustusamet Eesti hariduse infosüsteemist. Paragrahvi 29 lõiked 2 ja 21, mis reguleerivad 16-aastaste ja vanemate õppimist, ei ole enam antud eelnõu puhul asjakohased. Paragrahvi 29 täiendatakse uue lõikega 22. Kui õppeaasta jooksul 19-aastaseks saanud laps samal õppeaastal katkestab õpingud, näiteks seoses kooli vahetamisega, siis lapsetoetuste  6 maksmine lõpetatakse. Kuid kui laps asub veel samal õppeaastal uuesti õppima õppeasutuses või kursusel, mis annab õiguse peretoetuste maksmisele, jätkatakse uuesti õppima asumisest toetuse maksmist kuni õppeaasta lõpuni. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse seadust §-ga 637, luues rakendussätted lasterikka pere toetuse maksmise jätkamiseks ja peretoetuste maksmiseks pärast 2023. aasta 1. jaanuari. Lõike 1 kohaselt on õigus lasterikka pere toetuse maksmise jätkamisele käesoleva seaduse § 21 lõigete 4 ja 5 alusel neil peredel, kellel on õigus lasterikka pere toetusele 2023. aasta 1. jaanuari seisuga või pärast seda. See tähendab, et peredel, kellele lasterikka pere toetuse maksmine on lõpetatud enne 1. jaanuari 2023 seetõttu, et peres ei kasva kolme või enamat lapsetoetusele õigust omavat last ja lapsel ei ole õigust lapsetoetusele ka pärast 1. jaanuari 2023, toetuse sujuvaks lõppemiseks õigust ei teki. Põhiseadusega tagatud õiguspärase ootuse põhimõte kaitseb inimesi selle eest, et kehtivat õigust ei muudetaks oluliselt ja järsult neile ebasoodsas suunas. Seda antud eelnõuga ei tehta. Perele, kellele on makstud lasterikka pere toetust vastavalt kehtinud seadusele – seni, kuni pere vanima lapse eest maksti lapsetoetust – ja seejärel lõpetatud lasterikka pere toetuse maksmine, õigusi antud eelnõu ei riiva. Õiguspärane ootus, et planeeritavad muudatused ka neile kohalduksid, saab olla üksnes peredel, kellel muudatuste jõustudes lasterikka pere toetusele õigus on. Peredel, kellel lasterikka pere toetuse saamise õigus on juba varem, enne uute muudatuste jõustumist lõppenud, ei saa olla õiguspärast ootust uute või soodsamatel tingimustel toetuste kehtestamisele tulevikus. Õiguspärast ootust tuleviku soodsamatele tingimustele ei loo ka poliitilistes diskussioonides avaldatud erinevad arvamused. Näide: peres kasvab kolm last vanuses 19, 10 ja 4. 19-aastane laps on lõpetanud gümnaasiumi ja lapsetoetust temale enam ei maksta, mistõttu on perele lõpetatud ka lasterikka pere toetuse maksmine. Kuna perel lasterikka pere toetusele õigust ei ole, ei rakendu ka toetuse sujuv lõppemine. Peretoetuste muudatused mõjutavad Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemi Keskuse (TEHIK) ülesandeid ja protseduure. Igakuiselt makstavate peretoetuste summa suurendamine ja lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõppemine nõuab SKA-l ja TEHIK-l täiendavat tööjõudu ning SKAIS-i arendamist. Lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise ettevalmistamiseks ja elluviimiseks alates 1. jaanuarist 2023 suureneb SKA ja TEHIK-u töökoormus, mis nõuab täiendavat personaliressurssi ja varasemalt planeeritud tööde ümber korraldamist. Seaduse vastuvõtmisest muudatuste jõustumiseni ei jää SKA-le ja TEHIK-le piisavat aega seaduse rakendamiseks vajalike IT-arenduste tegemiseks ja testimiseks, mistõttu rakendab SKA lasterikka pere toetuste menetlemisel ja väljamaksmisel 2023. aastal osaliselt ka manuaalmenetlust. SKA on juba värvanud ja veel värbamas 19 täiendavat ametikohta. Infosüsteemiväliselt nö „käsitööna“ tuleb esialgu menetleda kõik lasterikka pere toetuse jätkamised peredele, kus lasterikka pere toetuse maksmine lõppeb, kui peres on vähem, kui kolm lapsetoetust saavat last. Seega eeltoodut arvestades on eelnõus rakendusätte § 637 lõiked 2 ja 3. Lõige 2 sätestab, et peredel, kellel tekib alates 1. jaanuarist 2023 õigus lasterikka pere toetuse sujuvale lõppemisele makstakse lasterikka pere toetus 2023. aasta 1. jaanuari kuni 2023. aasta 31. märtsi eest välja hiljemalt 2023. aasta 31. märtsiks. Lõige 3 tagab, et kui lapsetoetuse maksmine on enne 2023. aasta 1. jaanuari lõpetatud ja see määratakse uuesti, siis makstakse peretoetused 2023. aasta 1. jaanuari kuni 2023. aasta 31. märtsi eest välja hiljemalt 2023. aasta 31. märtsiks. Eelnõu muudatuste mõju riigieelarvele ja SKA ja TEHIK-u töökorraldusele. Tabel 1. Riigieelarve lisavajadus toetuste suurendamisel muudetud eelnõu korral Lisakulu, mln eurot 2023 2024 2025 2026  7 Lapsetoetuse suurendamine esimesele ja teisele 56,81 56,75 56,49 56,13 lapsele 80 euroni kuus Lapsetoetuse maksmine ka 16-, 17- ja 18- 3,22 3,21 3,20 3,19 aastastele mitteõppivatele lastele Üksikvanema lapse toetuse suurendamine 80 7,39 7,26 7,14 7,02 euroni kuus Üksikvanema lapse toetuse maksmine ka 16-, 17- 0,22 0,22 0,22 0,21 ja 18-aastastele mitteõppivatele lastele Lasterikka pere toetuse suurenemine 3-6-lapselise pere toetuse suurenemine 650 98,55 105,01 116,11 127,63 euroni + indekseerimine 7+ pere toetuse suurenemine 850 euroni + 0,62 0,66 0,73 0,79 indekseerimine Lasterikka pere toetuse maksmise sujuv 5,43 12,3 20,01 18,26 lõppemine (kuni 19-aastani ja etapiviisiline lõppemine) Lasterikka pere toetuse maksmine ka peredele, 4,84 5,08 5,34 5,62 kus on 16-, 17- ja 18-aastaseid mitteõppivaid lapsi 177,1 190,5 209,2 218,9 Võrdluses esmase eelnõu eelarvekuluga, nõuavad eelnõusse tehtavad muudatused riigieelarvest 2023.a aastal küll täiendavad 13 miljonit lisakulu, kuid juba 2025.a on planeeritav eelarve samas suurusjärgus kui esmase eelnõu lisakulu ja 2026. aastal saame muudetud eelnõuga hoida peretoetuste eelarvet kokku hinnanguliselt 7 miljonit eurot. Seega on pikemas ajalises perspektiivis tehtavad muudatused kulutõhusamad. Uue eelnõuga kaasneb samuti SKAIS-i arendamise ning SKA ja TEHIK-u täiendav tööjõukulu ligikaudu 1,7 miljonit eurot 2023. aastal. Arenduse täpne maht ja maksumus selguvad TEHIK- u poolt välja kuulutanud hankemenetluse käigus. Uute muudatuste valguses ei lükku edasi pensioniteenuse arenduste I etapp ja tegevusi jätkatakse esialgse plaani alusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Teadmiseks: Justiitsministeerium Sotsiaalkindlustusamet  8 Merlin Murumets 626 9806 [email protected]