Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruse nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” muutmine” eelnõu

3690454 1189245 EELNÕU 30 .11 . 20 2 2 0 0 EELNÕU 30 .11 . 20 2 2 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. xx . 20 2 x nr ….. Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruse nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” muutmine Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 44 lõigete 3 ja 8, § 45 lõike 3 ja § 47 lõike 3 alusel. § 1. Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määrust nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” muudetakse järgmiselt: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ning loomkatse järelhindamise protokolli vormid ”; 2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „ § 44 lõike 3 ” tekstiosaga „ § 44 lõigete 3 ja 8 ”; 3) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „loakomisjoni” sõnaga „hindamiskomisjoni”; 4) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Määrusega kehtestatakse loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ja loomkatse järelhindamise protokolli vormid (lisad 1, 2 ja 3).”; 5) paragrahvi 1 1 lõikes 2, § 1 2 lõikes 2, § 7 lõikes 4 ja § 11 tekstis asendatakse sõna „Maaeluministeerium” sõnadega „Põllumajandus- ja Toiduamet”; 6) määrust täiendatakse §-ga 1 3 järgmises sõnastuses: „ § 1 3 . Loomkatse järelhindamise protokolli vorm (1) Määruse lisas 3 esitatud mittetehnilise projektikokkuvõtte ajakohastamiseks esitatav teave (edaspidi loomkatse järelhindamise protokoll ) vormistatakse elektrooniliselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus ja komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/569 I lisa B-osas kehtestatud vormi kohaselt. (2) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab loomkatse järelhindamise protokolli vormi oma veebilehel. ” ; 7) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Loomakaitseseaduse §-s 47 1 loetletud ülesannete täitmiseks tegutseb Põllumajandus- ja Toiduameti juures Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori moodustatud komisjon.”; 8) paragrahvi 2 lõike 3 punktist 16 jäetakse välja sõnad „Maaeluministeeriumi või”; 9) paragrahvi 3 lõikes 1 ning lõike 10 esimeses ja teises lauses asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister” sõnadega „Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor”; 10) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor” sõnaga „ Maaelu minister”; 11) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „otsustele” sõnaga „protokollile”; 12) paragrahvi 4 lõike 3 viimases lauses asendatakse sõna „otsustamisel” sõnadega „kohta ettepaneku tegemisel”; 13) paragrahvi 5 lõi get 3 ja § 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „dokumentidega” sõnadega „või loaomaniku taotluse”; 14) paragrahvi 5 lõi ke 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „dokumentidega” sõnadega „või loaomaniku taotluse ga ”; 1 5 ) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Komisjon teeb otsuse loomakaitseseaduse § 47 1 punktis 3 nimetatud ettepaneku tegemise kohta pärast kõigi kohalolevate liikmete arvamuse ärakuulamist. Komisjon peab oma otsust põhjendama .”; 16) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Komisjoni otsus koos põhjendusega vormistatakse kirjalikult istungi protokollis. (2) Komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees esitab istungi protokolli Põllumajandus- ja Toiduametile 35 tööpäeva jooksul nõuetekohase loataotluse või loaomaniku taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile esitamise päevast arvates. ” ; 17) paragrahvi 10 lõike 3 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „otsus” sõnadega „koos põhjendusega”; 18) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 19) määrust täiendatakse lisaga 3 (lisatud). § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban K antsler Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määrus nr 3 „Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ning loomkatse järelhindamise protokolli vormid” Lisa 1 (maaeluministri xx.xx.202x . a määruse nr…. sõnastuses) -1988820 1292225 0 0 LOOMKATSEPROJEKTI LOATAOTLUS Taotlen luba järgmise loomkatseprojekti läbiviimiseks. 1. LOOMKATSEPROJEKTI NIMETUS, KESTUS JA LOA TAOTLEJA ANDMED Loomkatseprojekti nimetus Kirjutage nii eesti- kui ka ingliskeelne nimetus. Loomkatseprojekti kestus kuudes (kuni 60 kuud) alates loa saamisest Vajaduse korral lisage kavandatava loomkatseprojekti alguse ja lõpu kuupäev. Loomkatseprojekti loa taotleja andmed loa taotleja nimi juriidilise isiku puhul ettevõtja registrikood postiaadress, sh sihtnumber telefoninumber e-posti aadress 2. LOOMKATSEPROJEKTIGA SEOTUD ISIKUTE ANDMED 2.1. Loomkatseprojekti kavandaja eesnimi perekonnanimi sünniaeg (kuupäev, kuu, aasta) haridustase, teaduskraad ja eriala töökoht postiaadress, sh sihtnumber telefoninumber e-posti aadress Loomakaitseseaduse §-s 41 4 nimetatud loomkatse läbiviimise ja loomkatseprojekti kavandamise koolituse läbimise koht ( märgistage sobiv ruut) ☐ ülikool ☐ täiendusõppena korraldatud kursus ☐ välisriigis toimunud koolitus Tunnistuse väljastanud koolitusasutuse nimi ja tunnistuse väljastamise aeg koolitusasutus kuu päev, kuu, aasta Lisage taotlusele koolitustunnistuse koopia. 2.2. Loomkatseprojekti eest vastutav isik eesnimi perekonnanimi sünniaeg (kuupäev, kuu, aasta) haridustase, teaduskraad ja eriala töökoht postiaadress, sh sihtnumber telefoninumber e-posti aadress Loomakaitseseaduse §-s 41 4 nimetatud loomkatse läbiviimise ja loomkatseprojekti kavandamise koolituse läbimise koht ( märgistage sobiv ruut) ☐ ülikool ☐ täiendusõppena korraldatud kursus ☐ välisriigis toimunud koolitus Tunnistuse väljastanud koolitusasutuse nimi ja tunnistuse väljastamise aeg koolitusasutus kuu päev, kuu, aasta Lisage taotlusele koolitustunnistuse koopia. 2.3. Loomkatseprojekti kaasatud isik Kui kaasatud isikuid on rohkem kui üks, kopeerige tabel . eesnimi perekonnanimi sünniaeg (kuupäev, kuu, aasta) haridustase, teaduskraad ja eriala töökoht postiaadress, sh sihtnumber telefoninumber e-posti aadress Loomakaitseseaduse §-s 41 4 nimetatud loomkatse läbiviimise koolituse läbimise koht ( märgistage sobiv ruut) ☐ ülikool ☐ täiendusõppena korraldatud kursus ☐ välisriigis toimunud koolitus Tunnistuse väljastanud koolitusasutuse nimi ja tunnistuse väljastamise aeg koolitusasutus kuupäev, kuu, aasta Lisage taotlusele koolitustunnistuse koopia. 2.4. Ülesannete täitmist kontrolliv juhendaja Märkige ülesannete täitmist kontrolliva juhendaja andmed järgmistel juhtudel: 1) kaasatud isik ei ole veel sooritanud loomakaitseseaduse §-s 41 4 nimetatud eksamit; 2) kaasatud isik alustab tööd sellise katseloomade liigiga, kellega tal ei ole töökogemust; 3) kaasatud isik ei ole viie aasta jooksul osalenud üheski loomkatseprojektis ega töötanud katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise või katseloomade kasutamise ettevõttes. eesnimi perekonnanimi s ünniaeg ( kuu päev, kuu, aasta) haridustase, teaduskraad ja eriala töökoht postiaadress, sh sihtnumber telefoninumber e-posti aadress Lisage taotlusele juhendaja koolitustunnistuse koopia. 3. LOOMKATSEPROJEKTI LÄBIVIIMISEKS VAREM SAADUD LOAD Kui taotlejale on varem väljastatud loomkatseprojekti luba, märkige kehtivate või selle taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul kehtivuse kaotanud lubade numbrid ja kehtivusajad . Number Kehtivusaeg Välisriigis väljastatud loa korral lisage loa koopia. 4. LOOMKATSEPROJEKTI LÄBIVIIMISE KOHA ANDMED Kui loomkatseprojekt viiakse erandkorras läbi väljaspool katseloomade kasutamise ettevõtet (näiteks loodus-keskkonnas, loomakasvatushoones, -rajatises, looma pidamiseks piiritletud alal või loomaaias, milles tegutsemiseks ei ole antud tegevusluba katseloomade kasutamiseks), esitage loomakaitseseaduse § 39 lõike 4 kohaselt teaduslik põhjendus , miks see on loomkatseprojekti eesmärgi saavutamiseks vajalik, ning märkige loomkatseprojekti läbiviimise täpne asukoht ja loomakasvatushoone, -rajatise või loomade pidamiseks piiritletud ala registreerimise number . Teaduslik põhjendus, miks on loomkatseprojekt vaja läbi viia väljaspool katseloomade kasutamise ettevõtet • Loomakaitseseaduse § 39 lõike 4 järgi võib loomkatse läbi viia katseloomade kasutamiseks tegevusloa saanud ettevõtja ettevõttes. • Loomakaitseseaduse § 39 lõike 2 kohaselt kehtib katseloomade kasutamiseks antud tegevusluba kuni viis aastat. Seega tuleb loomkatseprojekti kavandamisel arvestada, et loomkatseprojekti läbiviimise koht saab olla üksnes see katseloomade kasutamise ettevõte, milles tegutsemiseks on olemas kehtiv tegevusluba kogu loomkatseprojekti läbiviimise aja vältel. 4.1. Loomkatseprojekti läbiviimise põhiline koht ettevõtja nimi katseloomade kasutamise tegevusloa andmise kuupäev ja loa number ettevõtte asukoht ja postiaadress, sh sihtnumber kontaktisiku ees- ja perekonnanimi telefoninumber e-posti aadress 4.2. Andmed teiste katseloomade kasutamise ettevõtete kohta, kus loomkatseprojekti läbi viiakse Vajadusel kopeerige tabel ja märkige andmed iga katseloomade kasutamise ettevõtte kohta eraldi. ettevõtja nimi katseloomade kasutamise tegevusloa andmise kuupäev ja loa number ettevõtte asukoht ja postiaadress, sh sihtnumber kontaktisiku ees- ja perekonnanimi telefoninumber e-posti aadress 5. LOOMKATSEPROJEKTI PLAAN 5.1. Loomkatseprojekti läbiviimise eesmärk Kui loomkatseprojekti läbiviimise eesmärke on rohkem kui üks, märkige alltoodud lahtrites põhieesmärk numbriga „1“ ja teised eesmärgid järgnevate numbritega. 1. Alusuuring 2. Siirdeuuring või rakendusuuring, mille eesmärk on inimesel, loomal või taimel esineva haiguse, tervisehäire või nende mõju ennetamine, diagnoosimine või ravimine 2.1. Punktis 2 nimetatud eesmärk, mille saavutamiseks kasutatakse loomkatses ohustatud liiki kuuluvat looma 1 , kusjuures teaduslikult on põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 2.2. Punktis 2 nimetatud eesmärk, mille saavutamiseks kasutatakse loomkatses ahvilist ja loomkatse viiakse läbi inimesele eluohtliku või inimest invaliidistava kliinilise seisundi ennetamiseks, diagnoosimiseks või ravimiseks, kusjuures teaduslikult on põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 3. Siirdeuuring või rakendusuuring, mille eesmärk on inimese, looma või taime füsioloogilise seisundi tuvastamine, hindamine, reguleerimine või muutmine 4. Siirdeuuring või rakendusuuring, mille eesmärk on loomade heaolu või põllumajandusloomade pidamise tingimuste parandamine 5. Punktis 2, 3 või 4 nimetatud eesmärgil ravimite, toidu ning muude ainete ja toodete arendamine ja tootmine ning nende kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse kontroll 5.1. Punktis 5 nimetatud eesmärk, mille saavutamiseks kasutatakse loomkatses ohustatud liiki kuuluvat looma, kusjuures teaduslikult on põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 6. Loodusliku keskkonna kaitsmine inimese või looma heaolu või tervise huvides 7. Uuring, mille eesmärk on loomaliigi säilitamine 7.1. Punktis 7 nimetatud eesmärk, mille saavutamiseks kasutatakse loomkatses ohustatud liiki kuuluvat looma, kusjuures teaduslikult on põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 7.2. Punktis 7 nimetatud eesmärk, mille saavutamiseks kasutatakse loomkatses ahvilist, kusjuures teaduslikult on põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest 8. Kõrghariduse või kutsehariduse omandamine või täienduskoolitus 9. Kohtuekspertiisi uuring 1 Ohustatud liiki kuuluva loomana käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) artikli 7 lõikes 1 nimetatud looma. 5.2. Kas loomkatse läbiviimine sisaldab ärisaladust? Jah/Ei Kui „Jah“, kirjutage lühike põhjendus. 5.3. Loomkatseprojekti käik 5.3.1. Kirjeldage loomkatseprojekti käiku, sellega hõlmatud loomkatseid, loetlege ja kirjeldage üksikasjalikult katseloomadel rakendatavaid menetlusi. Iga katselooma kohta kirjeldage selgelt ja arusaadavalt, milliseid menetlusi katseloomal rakendatakse ja millises järjekorras, kui kaua katselooma kat ses kasutatakse, milliseid aineid või ravimeid , millises koguses (sh doos, maht) ja mil viisil katseloomale manustatakse . P ärast loomkatse lõppemist katseloomade hukkamise korral lisada hukkamise meetod, sh rakendatavad menetlused ja toimeained . Võimaluse korral illustreerige loomkatse käiku tabeli või joonise abil. 5.3.2. Kirjeldage humaansete lõpp-punktide kasutamist ning katse- või vaatlusstrateegiat ja statistilist kava katseloomade arvu , valu, kannatuste ja stressi ning asjakohasel juhul keskkonnamõju miinimumini viimiseks. 5.4. Teave kasutatava loomaliigi kohta 5.4.1. Kasutatav loomaliik või kasutatavad loomaliigid, sh liigi või liikide teaduslik (ud) nimetus (ed) 5.4.2. Kasutatavate katseloomade elujärk või vanus liikide kaupa 5.4.3. Katserühmade arv ning kavandatav katseloomade arv ja sooline jaotus igas katserühmas 5.4.4. Mitmeaastase loomkatseprojekti puhul kasutatavate katseloomade arv kalendri aastate kaupa ja loomkatseprojektis kasutatavate katseloomade koguarv 5.4.5. Kas loomkatseprojektis kasutatakse geneetiliselt muundatud loomi? Jah/Ei Kui „Jah”, märkige teave doonori, vastuvõtja ja vanemorganismi, geneetilise muundamise, seire, kontrolli ja jäätmekäitluse kohta (Vajaduse korral tehke põhjendatud ettepanek andmete kohta, mida tuleb käsitada konfidentsiaalsetena.) Päästeametile esitamiseks erakorraliste abinõude plaan inimeste ja keskkonna kaitseks õnnetusjuhtumi korral ning loomakaitseseaduse §-s 53 ja Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2002. a määruses nr 377 „Geneetiliselt muundatud loomaga loomkatse tegemise riskianalüüsi koostamise nõuded ja riskianalüüsis esitatavad andmed“ sätestatud nõuete kohane loomkatse riskianalüüs 5.4.6. Esitage teaduslik põhjendus, kui loomkatseprojektis kasutatakse järgmisi loomi ( märgistage sobiv ruut; loomkatse eesmärk peab olema kooskõlas loomakaitseseaduse nõuetega ): ☐ ohustatud liiki kuuluv loom ; ☐ ahviline ; ☐ looduses vabalt elav loom ; ☐ hulkuv loom . 5.4.7. Kas loomkatseprojektis kasutatakse looduses vabalt elavat looma? Jah/Ei Kui „Jah”, esitage andmed looduskaitseseaduse § 58 2 lõike 1 kohaselt antud Keskkonnaameti loa kohta, kui loomkatseprojekt sisaldab looduses vabalt elava looma jälitamist, surmamist, püüdmist või märgistamist . kirjeldage, kuidas looduses vabalt elava looma püüdmine vastab loomakaitseseaduse § 6 lõikes 2 sätestatud nõuetele . 5.4.8. Kas loomkatseprojektis kasutatavat katselooma on kasutatud ka varasemas loomkatses? Jah/Ei Kui „Jah”, täpsustage varasemate loomkatsete tegelikud raskusastmed . nimetage korduvalt kasutatavate katseloomade arv . kas katselooma terviseseisund ja heaolu on täielikult taastunud? Jah/Ei kas katselooma korduv kasutamine on tema elu jooksul kogetut arvestades kooskõlas veterinaararsti hinnanguga? Jah/Ei 5.4.9. Esitage selle katseloomade kasvatamise ettevõtte nimi, kus katseloomad on kasvatatud. 5.4.10. Kui loomkatseprojektis kasutatakse katselooma, kes on kasvatatud väljaspool katseloomade kasvatamise ettevõtet, esitage teaduslik põhjendus. 5.4.11. Kui loomkatseprojektis kasutatakse põllumajanduslooma, kes ei ole kasvatatud loomkatses kasutamiseks, märkige põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoone ja rajatis või põllumajandusloomade pidamiseks piiritletud ala, kus katseloom on kasvatatud. 6. ASENDAMISE, VÄHENDAMISE JA TÄIUSTAMISE RAKENDAMINE 6.1. ASENDAMINE Selgitage, m iks ei ole loomkatse eesmärki võimalik saavutada katseloomi kasutamata . Nimetage, millise d katseloomade kasutamist mittenõudva d Euroopa Liidus heakskiidu saanud alternatiivse d meetodi d on valdkonnas kasutusel, milliste täielikku või osalist kasutamist neist on kaalutud loomkatse läbiviimise asemel ning miks need ei sobi . 6.2. VÄHENDAMINE K irjeldage uuringu kavandamise põhimõtteid ja kasutatavaid meetme id, mille ga on tagatud, et loomkatseprojektis kasutatakse võimalikult vähe katse loomi . Selgitage, k uidas on kindlaks määratud loomkatseprojektis kasutatavate katseloomade arv . 6.3. TÄIUSTAMINE 6.3.1. Põhjendage loomaliigi, sh kasutatavate katse loomade soo, vanuse või elujärgu, genotüübi ja muu valikut. Miks on see loomaliik täiustamise nõudest lähtudes kõige sobivam? 6.3.2. Põhjendage katse loomadel rakendatava te menetlus te valikut . Miks on need täiustamise nõudest lähtudes kõige sobivamad ? 6.3.3. K irjeldage, k uidas on tagatud katseloomade kannatuste viimine miinimumini . Andke ülevaade loomkatseprojektis kasutatavate ( s t ka loomkatsele eriomaste) katseloomade pidamise, kasvatamise ja hooldamise tingimuste ning elukeskkonna mitmekesistamise meetodite kohta. 7. ÜLEVAADE LOOMKATSEPROJEKTI LÄBIVIIMISEGA SAAVUTADA SOOVITAVATE TULEMUSTE KOHTA NING LOOMKATSEPROJEKTI LÄBIVIIMISE VAJADUSE PÕHJENDUS 7.1. Ülevaatesse lisage sissejuhatus, teaduslik tagapõhi, eesmärgid koos peamiste uurimisküsimustega, loomkatseprojekti eeldatav kasutegur ja selle tähtsus, katsetulemuste rakendusvõimalused, ülevaade loomkatsetest ( sh selgitus selle kohta, kuidas tehtavad loomkatsed aitavad püstitatud uurimisküsimustele vastused leida), bibliograafia/viited . 7.2. Kas sellist loomkatset on juba varem läbi viidud? Jah/Ei Kui „Ei“, selgitage, kuidas kavandatav loomkatse erineb varem samas valdkonnas tehtud uuringutest. Kui „Jah”, kirjeldage lühidalt varem tehtud loomkatseid ja põhjendage nende kordamise vajadust. 8. KATSELOOMADELE RAKENDATAVATE MENETLUSTE MÕJU 8.1. Katseloomadele loomkatse käigus põhjustatava valu ja stressi tugevus Kui loomkatseprojekt sisaldab mitut loomkatset, nimetage iga loomkatset (katse 1, katse 2 jne, vajaduse korral kopeerige tabel) iseloomustavas lahtriplokis , milline katseloomadel rakendatav menetlus sellisel määral valu ja/või stressi põhjustab . Katse 1 valu tugevus menetlused väga tugev tugev mõõdukas nõrk väga nõrk ei põhjusta valu stressi tugevus menetlused väga tugev tugev mõõdukas nõrk väga nõrk ei põhjusta stressi Katse 2 valu tugevus menetlused väga tugev tugev mõõdukas nõrk väga nõrk ei põhjusta valu stressi tugevus menetlused väga tugev tugev mõõdukas nõrk väga nõrk ei põhjusta stressi 8.2. Katseloomadele loomkatse käigus põhjustatava valu ja stressi kestus Kui loomkatseprojekt sisaldab mitut loomkatset, nimetage iga loomkatset (katse 1, katse 2 jne, vajaduse korral kopeerige tabel) iseloomustavas lahtriplokis, milline katseloomadel rakendatav menetlus sellise kestusega valu ja/või stressi põhjustab . Katse 1 valu kestus menetlused nädalaid päevi tunde minuteid sekundeid stressi kestus menetlused nädalaid päevi tunde minuteid sekundeid Katse 2 valu kestus menetlused nädalaid päevi tunde minuteid sekundeid stressi kestus menetlused nädalaid päevi tunde minuteid sekundeid 8.3. Loomkatse liigitus raskusastmete järgi Loomkatse liigitamise täpsemad nõuded raskusastmete järgi on sätestatud põllumajandusministri 27. detsembri 2012. a määruses nr 94 „Loomkatse raskusastmete määratlused ja loomkatse liigitamise täpsemad nõuded raskusastmete järgi ning katselooma hukkamise nõuded ja hukkamise meetodid ” . Kui loomkatseprojekti käigus tehakse mitu loomkatset, märkige iga loomkatse raskusaste eraldi. Märgistage lahter, mis sobib loomkatse määratlusega kõige paremini. Taastumatu elutegevusega Leebe Mõõdukas Raske ( Loomkatseprojekti järelhindamine tehakse kooskõlas loomakaitseseaduse §-ga 51 1 ) 8.4. Loomkatse käigus kasutatav üldine või kohalik anesteesia, analgeesia või muu d valu, kannatusi ja vigast usi vähendavad meetodid 8.4.1. Kas loomkatse käigus kasutatakse üldi st või kohalik ku anesteesia t , analgeesia t või muud valu, kannatusi ja vigastusi vähendava t meetod it? Üldine anesteesia Jah/Ei Kui „Jah”, peab üksikasjalik kirjeldus koos rakendatava menetluse, kasutatavate toimeainete, annuste ja manustamisviisiga olema välja toodud punktis 5.3.1 . Kohalik anesteesia Jah/Ei Operatsiooni järel analgeesia kasutamine Jah/Ei Valu, kannatusi ja vigastusi vähendav muu meetod Jah/Ei Kui „Jah”, kirjeldage kasutatavat meetodit. 8.4.2 . Kui ei kasutata üldist või kohalikku anesteesiat, analgeesiat ega muud valu, kannatusi ja vigastusi vähendavat meetodit, siis põhjendage seda . 8.5 . Katseloomade saatus pärast loomkatse lõppemist 8.5.1. Katseloomade saatus pärast loomkatse lõppemist (märgistage sobiv ruut / sobivad ruudud) ☐ katseloomad hukatakse ☐ katseloomad paigutatakse uude elukohta ☐ katseloomad vabastatakse sobivasse elukeskkonda looduses või jätkavad elu loomakasvatussüsteemis (Vajadusel lisage kommentaar, muu saatus) 8.5.2. Katseloomade hukkamise korral põhjendage selle vajalikkust. 9. LOOMKATSEPROJEKTI MITTETEHNILINE KOKKUVÕTE • Nende loomkatseprojektide, mille läbiviimiseks on antud luba, mittetehnilised kokkuvõtted avalikustatakse . • Mittetehniline kokkuvõte on anonüümne ja selles ei märgita loa taotleja, loomkatseprojekti kavandaja, loomkatseprojekti eest vastutava isiku ega loomkatseprojekti kaasatud isikute andmeid. • Kokkuvõtte tekst peab olema arusaadav inimesele, kellel ei ole teadusalaseid teadmisi . Loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte vormi täitmiseks kasutage Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel avaldatud vormi. Vormistage see kokkuvõte elektrooniliselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus ja komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/569 I lisa A-osas kehtestatud vormi kohaselt. 10. TAOTLUSELE LISATUD DOKUMENTIDE LOETELU, TAOTLUSE TÄITMISE KOHT JA AEG Taotlusele lisatud dokumentide loetelu Taotluse täitmise koht Taotluse täitmise aeg (kuupäev ja aastaarv) Taotleja allkiri juriidilise isiku puhul esindaja allkiri Loomkatseprojekti läbiviimise kohaks oleva katseloomade kasutamise ettevõtte juhi allkiri Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määrus nr 3 „Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ning loomkatse järelhindamise protokolli vormid” Lisa 3 (maaeluministri xx.xx.202x . a määruse nr…. sõnastuses) LOOMKATSE JÄRELHINDAMISE PROTOKOLL Loomkatse järelhindamise protokolli täitmiseks kasutage Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel avaldatud vormi. Vormistage see protokoll elektrooniliselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus ja komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/569 I lisa B-osas kehtestatud vormi kohaselt. Nimetus (mittetehnilise kokkuvõtte järgi) Järelhindamise põhjus 1 Kasutatakse ahvilisi Hõlmab raskeks klassifitseeritud katseid Muu põhjus Muu põhjuse selgitus Eesmärkide saavutamine Selgitage lühidalt, kas ja mil määral on saavutatud loomkatseprojekti eesmärgid. Kui eesmärke ei ole saavutatud, esitage selle põhjused. Kas loomkatseprojektil on muid märkimisväärseid tulemusi? Millist kasu on toonud seni tehtud töö ja kas on oodata mingit muud kasu? Kas selle projekti tulemusi on levitatud, sh juhul, kui hüpoteesid ei leidnud kinnitust? Kui jah, kirjeldage, kuidas olete tulemusi levitanud. Kui ei, märkige, kuidas ja millal kavatsete tulemused avalikustada. Kahju Loomaliigid 2 Kasutatud katseloomade koguarv Katseloomade arv tegeliku raskusastme kaupa Taastumatu elutegevusega Leebe Mõõdukas Raske Kuivõrd erinevad kasutatud katseloomade tegelik arv ja tegelikud raskusastmed hinnangulistest näitajatest? Kui katseloomade tegelik arv on hinnangulisest suurem, esitage selle kohta selgitus. Kui katseloomade tegelik arv on hinnangulisest väiksem, esitage selle kohta selgitus juhul, kui erinevus ei ole tingitud vähendamisest või täiustamisest. Kuidas erineb katseloomade katsejärgne saatus nende kavandatud saatusest? Esitage selgitus. Tegurid, mis võivad aidata kaasa asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte edasisele rakendamisele 1. Asendamine Kas selle loomkatseprojekti tulemusena saadud teadmiste abil on kindlaks tehtud või välja arendatud uusi meetodeid, mis võiksid asendada mõnel juhul või kõigil juhtudel katseloomade kasutamise sarnastes loomkatseprojektides (sh uute in vitro või in silico meetodite väljatöötamine või kinnitamine)? 2. Vähendamine Kas selle loomkatseprojekti tulemusena saadud teadmistega saaks täiustada loomkatse kavandamist, et vähendada katseloomade kasutamist veelgi? Kui jah, siis kuidas? Esitage selgitus, kui kasutatud katseloomade arv oli esialgu prognoositust väiksem. 3. Täiustamine Esitage selgitus, kui loomkatsete tegelik raskusaste oli väiksem kui esialgu prognoositud. Kas selle loomkatseprojekti tulemusena saadud uute teadmiste kohaselt on kasutatavad loomkatsemudelid endiselt kõige asjakohasemad? T äpsustage vajaduse korral loomaliigi või mudeli kaupa. Loetlege kõik loomkatseprojekti käigus rakendatud uudsed täiustused, mille eesmärk on vähendada katseloomadele tehtavat kahju või parandada katseloomade heaolu. Millised on võimalikud edasise täiustamise viisid (näiteks kujunemisjärgus tehnoloogiad, meetodid, paremad heaolu hindamise meetodid, varasem lõpp-punkt, pidamis- või kasvatusmeetmed)? 4. Muu Kuidas levitate tulemusi asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte edasise kohaldamise huvides? Lisamärkused 1 Võite teha mitu valikut. 2 Liigid lähtudes siinse määruse lisas 2 esitatud loomkatse protokolli kategooriatest, lisavalikuga „täpsustamata imetaja ” erandjuhtudel anonüümsuse tagamiseks. 3852512 51134 KAVAND 30 .11 .2022 0 0 KAVAND 30 .11 .2022 SELETUSKIRI m aaeluministri määruse „ Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruse nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” muutmine ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus „ Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruse nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” muutmine” kehtestatakse loomakaitseseaduse § 44 lõigete 3 ja 8, § 45 lõike 3 ja § 47 lõike 3 alusel. Määruse e elnõu (edaspidi eelnõu ) väljatöötamise vajadus on seotud l oomakaitsese aduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse ga (edaspidi LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seadus ) , mis on Riigikogus vastu võetud 23 . novembril 2022. a astal ning esitatud Vabariigi Presidendile väljakuulutamiseks . Seadusega viiakse loomkatseprojekti loataotluste (edaspidi loataotlus ) menetlemine Maaeluministeeriumist (edaspidi MeM ) Põllumajandus- ja Toiduameti sse (edaspidi PTA ). Selle tõttu muu tub loomkatseprojekti loakomisjon (edaspidi loakomisjon ), kes kehtiva õiguse kohaselt annab iseseisva haldusorganina loomkatseprojektide läbiviimiseks lube, loomkatseprojekti hindamiskomisjoniks (edaspidi hindamiskomisjon ), kes on PTA juures tegutsev nõuandva õigusega komisjon. Loomkatseprojekti lube hakkab edaspidi andma PTA hindamiskomisjoni ettepanekul. L oataotluse menetlemine on oluline etapp, et taga da loomkatsete tege mise nõuetekohasus ja selle kaudu ka katseloomade heaolu kõrge tase . „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ” seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjelda takse programmis „Põllumajandus, toit ja maaelu 2021–2024 ” . Meetme „ t aimetervis, loomade tervis ja heaolu ” hulka kuuluva tegevuse „loomade heaolu ” eesmärk on parandada loomade heaolu taset. Nimetatud tegevuse kirjelduses on välja toodud, et loomkatseprojekti lubade andmine tuleks sa mamoodi teiste loakohustuste ja nende üle tehtava järelevalve eeskujul viia Maaeluministeeriumi teenusest PTA teenuseks, et tagada lubade andmine töökorralduslike takistusteta ja parimal viisil. LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2023. a astal . Eelnõu kohaselt muudetakse maaeluministri 14. jaanuari 2013. a määrust nr 3 „ Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid ” (edaspidi määrus nr 3 ), et viia nimetatud määrus kooskõlla LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seadusega . Muu hulgas kehtestatakse eelnõuga järelhindamise vajadusega loomkatseprojekti järelhin damise protokolli vorm. Vormi kehtestamine aitab nii loaomanikku järelhindamiseks vajaliku teabe esitamisel kui ka hindamiskomisjoni selle teabe läbivaatamisel ja loomkatseprojekti järelhindamisel . Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kadri Kabel ( tel 625 6546 , [email protected]) . E elnõu le on juriidilise ekspertiisi tei nud õigusosakonn a nõunik Katrin Tuula ( tel 625 6 166 , [email protected]). Keeleliselt on eelnõu ja seletuskirja toimetanud õigusosakonna p easpetsialist Heleri Piip ( tel 625 6165, heleri.piip @agri.ee). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punkti ga 1 kehtestatakse määruse pealkiri uues sõnastuses. Kehtiva määruse nr 3 pealkiri on „ Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid ” . Loataotluste menetlemise viimise tõttu MeM -ist PTA- sse muutub praegune loakomisjon LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduse kohaselt hindamiskomisjoniks. S eaduse § 1 punktis 1 sätestatud loom a kaitseseaduse muudatusega kehtestatakse järelhindamise vajadusega loomkatseprojekti loa omanikule kohustus esitada läbiviidud loomkatseprojekti kohta loomkatse järelhindamise protokoll, mille vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister . T aga mak s , et kõik loomkatseprojektiga seotud vormid oleksid leitavad samast määrusest, kehtestatakse siinse eelnõuga järelhindamise protokolli vorm. S elle ks on vaja täiendada m ääruse nr 3 p ealkirja , et viia see kooskõlla loomakaitseseaduse § 44 lõikes 8 sätestatud volitusnormi sõnastusega . Eelnõu määrusena jõustumise järel on määruse pealkiri „Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni moodustamise kord ja töökord , loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ning loomkatse järelhindamise protokolli vormid ” . Loomkatseprojekti tagasiulatuva hindamise ehk järelhindamise jaoks vajaliku teabe esitamiseks on kehtestatud vorm komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/569, millega kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) kohase teabe esitamiseks liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2012/707/EL (ELT L 129, 24.04.2020, lk 16–50) (edaspidi rakendusotsus (EL) 2020/569 ) , I lisa B-osas. Vormi kehtestamine määrusega nr 3 aitab nii loaomanikku järelhindamiseks vajaliku teabe esitamisel kui ka loomkatseprojekti hindamiskomisjoni selle teabe läbivaatamisel ja loomkatseprojekti järelhindamisel . Kuna Euroopa Pa rlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) tagasiulatuvate hindamiste ehk loomkatse järelhindamiste avalikustamist reguleerivate sätete ülevõtmine on valikuline, ei kehtestata LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduse kohaselt kohustust avaldada loomkatseprojekti mittetehniliste kokkuvõtetega seotud tagasiulatuva i d hinnangu i d ehk loomkatse järelhindamise protokolle Euroopa Komisjoni loodud keskses andmebaasis. Kuna vabatahtlikult võib seda siiski teha, tuleb loomkatse järelhindamise protokoll PTA- le esitada rakendusotsusega (EL) 2020/569 kehtestatud ühtsete sisu- ja vorminõuete kohaselt. Järelhindamiseks ühtse vormi kasutamine võimaldab ühtlustada liikmesriikide praktikat järelhindamise läbiviimisel. Loomkatse järelhindamise kord on sätestatud loomakaitseseaduse §-s 51 1 . Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määrus e preambulis loomakaitseseaduse paragrahve, mille alusel määrus kehtestatakse. LoKS-i ja GMOVS-i muutmise seaduse § 1 punkti 1 kohaselt täiendatakse muuhulgas loomakaitseseaduse §-i 44 lõikega 8, millega on sätestatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega loomkatse järelhindamise protokolli vorm. Kui varem kehtestati siinne määrus loomakaitseseaduse § 44 lõike 3, § 45 lõike 3 ja § 47 lõike 3 alusel, siis eelnõu jõustumise järel kehtestatakse määrus lisaks eelnevatele ka § 44 lõike 8 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse nr 3 § 1 lõike 1 sõnastust, kuna LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduse kohaselt muudetakse loakomisjon hindamiskomisjoniks. Kehtiva s määrus es nr 3 reguleeritakse loakomisjoni moodustamise korda ja töökorda. Muudatuse järel reguleeri takse määrus es hindamiskomisjoni moodustamise korda ja töökorda. Eelnõu § 1 punktiga 4 kehtestatakse määruse nr 3 § 1 lõige 2 uues sõnastuses. LoKS - i ja GMOVS - i muutmise s eaduse s sätestatud loomakaitseseaduse § 44 lõike 8 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega loomkatse järelhindamise protokolli vormi. Seetõttu täiendatakse määruse nr 3 § 1 lõike 2 kehtivat sõnastust ning e daspidi kehtestatakse määrusega loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ja loomkatse järelhindamise protokolli vormid määruse lisadena 1, 2 ja 3. Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse määruse nr 3 § 1 1 lõikes 2, § 1 2 lõikes 2, § 7 lõikes 4 ja § 11 tekstis sõna „ Maaeluministeerium ” sõnadega „Põllumajandus- ja Toiduamet ” . Kuna l oataotluste menetlemine viiakse LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduse kohaselt üle PTA- sse , on asjakohane, et hindamiskomisjoni ja lubade menetlemisega seotud dokumendid on avaldatud PTA veebilehel. Edaspidi avaldab PTA oma veebilehel ka loomkatse protokolli ja loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte vormi ning Euroopa Komisjoni moodustatud eksperdirühma väljatöötatud loomkatseprojekti hindamist ja taga siulatuvat hindamist käsitleva töödokumendi , mi llest hindamiskomisjon juhindub oma ettepanekute tegemisel. Lisaks sätestatakse § -s 11 , et hindamiskomisjoni asjaajamist, sh istungite ettevalmistamist, protokollimist ning hindamiskomisjoni dokumentide koostamist, edastamist ja säilitamist korraldab edaspidi PTA. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määrus t nr 3 § -ga 1 3 . Uue § 1 3 lõike 1 kohaselt esitatakse loomkatse järelhindamise protokolli vorm määruse lisas 3 ning kehtestatakse järelhindamiseks esita tava teabe vormistamise nõuded. L oomkatse järelhindamise protokoll vormistatakse elektrooniliselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/569 I lisa B-osas kehtestatud vormi kohaselt. Paragrahvi 1 3 lõi kes 2 sätest atakse , et PTA avaldab loomkatse järelhindamise protokolli vormi oma veebileh e l . Eelnõu § 1 punktiga 7 viiakse määruse nr 3 § 2 lõike 1 sõnastus kooskõlla LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seadusega . Täpsustatakse asutus t , mille juurde hindamiskomisjon moodustatakse ning täpsustatakse , kes hindamiskomisjoni moodust ab . Kehtiva määruse nr 3 kohaselt tegutseb loomkatseprojekti loa andmiseks Maaeluministeeriumi juures loakomisjon, mille on moodustanud maaeluminister. LoKS - i ja GMOVS - i muutmise s eaduses ettenähtud muudatuse jõustumisel ei anna loomkatseprojekti lube enam loakomisjon, vaid PTA. Seetõttu täpsustatakse määruse § 2 lõikes 1, et PTA juures tegutseb PTA peadirektori moodustatud hindamiskomisjon , mille ülesanded on loetletud LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduses sätestatud l oomakaitseseaduse §-s 47 1 . Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse hindamiskomisjoni koosseisu. Kehtiva m ääruse nr 3 § 2 lõike 3 punkti 16 kohaselt kuulub komisjoni koosseisu MeM-i või PTA ametnik, kellel on õigusala ne haridus. Kuna hindamiskomisjoni töö korraldamine muutub PTA ülesandeks, on asjakohane, et ametnik, kes õigusalaseid küsimusi hindamiskomisjonil lahendada või hinnata aitab, on samuti PTA - st. Eelnõu määrusena jõustumisel kuulub hindamiskomisjoni koosseisu õigu salase haridusega PTA ametnik. Eelnõu § 1 punktiga 9 täpsustatakse määruse nr 3 § 3 lõikes 1 , et edaspidi nimetab kaks hindamiskomisjoni liiget ja nende asendusliikmed PTA peadirektor. Hindamiskomisjoni liikmetest peab üks olema loomakaitse küsimustega tegelev ametnik ning teine õigusalase haridusega ametnik . Kehtiva määruse nr 3 kohaselt nimetab need loa komisjoni liikmed ja asendusliikmed valdkonna eest vastutav minister, kuid edaspidi nimetab hindamiskomisjoni liikmed PTA peadirektor, kuna tema moodustab hindamiskomisjoni. Samuti täpsustatakse määruse § 3 lõikes 10 , et kõik hindamiskomisjoni liikmed nimetab PTA peadirektor viieks aastaks ning tema võib komisjoni liikme või asendusliikme ka tagasi kutsuda. Eelnõu § 1 punktiga 10 täpsustatakse määruse nr 3 § 3 lõikes 4 , et edaspidi teeb maaelu minister ettepaneku nimetada üks komisjoni liige ja tema asendusliige, kes tegeleb loomakaitse küsimustega. Kehtiva määruse kohaselt nimetab selle komisjoni liikme ja tema asendusliikme PTA peadirektor, kuid edaspidi teeb ettepaneku liikme nimetamiseks maaelu minister . PTA peadirektor otsustab tehtud ettepaneku põhjal komisjoni liikme nimetamise. Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse hindamiskomisjoni esimehe ülesandeid. Kuna p ärast LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduse jõustumist ei tee loomkatseprojekti lubade andmise või nende andmisest keeldumise otsuseid loakomisjon, vaid PTA, on vajalik hindamiskomisjoni töökorras täpsustada, et hindamiskomisjoni esimees ei allkirjasta hindamiskomisjoni otsuseid , vaid protokolli . Lõpliku sisulise o tsuse allkirjastab PTA peadirektor. Sel põhjusel tehakse m ääruse nr 3 § 4 lõike 2 punktis 4 asjakohane sõnastuse muudatus . Võrreldes kehtiva määrusega ei muutu hindamiskomisjoni esimehe kohustus allkirjastada teisi komisjoni koostatud dokumente. Eelnõu kohaselt allkirjastab k omisjoni esimees ka edaspidi teisi komisjoni koostatud dokumente. Eelnõu § 1 punktiga 12 viiakse määruse nr 3 § 4 lõike 3 viimane lause kooskõlla LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduses sätestatud muudatustega. Kuna otsuse loomkatseprojekti loa taotlejale loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb edaspidi PTA arvestades hindamiskomisjoni ettepanekut , on vaja täpsustada hindamiskomisjoni töösse kaasatud eksper d i arvamusega arvestamise korda. Täpsustatakse, et hindamiskomisjon arvestab loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta ettepaneku tegemisel eksperdi arvamus ega . Kui kehtiva määruse nr 3 järgi peab komisjon arvestama kaasatud eksperdi arvamusega loa andmise või loa andmisest keeldumise otsustamise korral , siis edaspidi peab hindamiskomisjon arvestama eksperdi arvamust loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta PTA- le ettepaneku tegemise korral . Eelnõu § 1 punkti des 13 ja 14 täpsustatakse määruse nr 3 § 5 lõi gete 3 ja 4 ning § 8 lõike 2 sõnastust. Täpsustatud § 5 lõike 3 sõnastuse kohaselt vaatab hindamiskomisjon edaspidi istungil läbi lisaks loataotlustele ka loaomaniku taotlus ed , mis on esitatud loa muutmise või loa kehtetuks tunnistamise kohta. Samuti saadetakse sama paragrahvi lõike 4 kohaselt koos istungi teatisega kõigile hindamiskomisjoni liikmetele tutvumiseks nii loataotlused kui ka loaomaniku taotlused. Paragrahvi 8 lõike 2 täpsustatud sõnastuse kohaselt saadab komisjoni esimees istungi korraldamise puhul infotehnoloogia vahendusel komisjoni liikmetele otsuse tegemiseks vajaliku loataotluse või loaomaniku taotluse ning määrab seisukoha esitamiseks tähtaja. Täpsustus ega viiakse määruse nr 3 § 5 lõi ked 3 ja 4 ning § 8 lõige 2 kooskõlla LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduse s sätestatud loomakaitseseaduse § 47 1 punktiga 3, mille kohaselt on hindamiskomisjoni ülesan n e muu hulgas teha põhjendatud ettepanek loaandjale esitatud loataotluse või loaomaniku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta . Selline loaomaniku taotlus võib olla esitatud PTA- le näiteks varem antud loa muutmise või kehtetuks tunnistamise korral . Eelnõu § 1 punktiga 1 5 muudetakse määruse nr 3 § 7 lõi ke 1 sõnastust. Kehtiva määruse kohaselt teeb l oakomisjon otsuse komisjonile esitatud taotluse kohta pärast kõigi kohalolevate liikmete arvamuse ärakuulamist . LoKS - i ja GMOVS - i muutmise s eaduse s sätestatud loomakaitseseadus e § 47 1 punkt i 3 kohaselt teeb hindamiskomisjon põhjendatud ettepaneku loaandjale ehk PTA- le esitatud taotluse või loaomaniku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Selleks, et viia määrus nr 3 kooskõlla LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seadusega, muudetakse määruse § 7 lõike 1 sõnastust ning täpsustatakse , et hindamis komisjon teeb otsuse loomakaitsese aduse § 47 1 punktis 3 nimetatud ettepaneku tegemise kohta pärast kõigi kohalolevate liikmete arvamuse ärakuulamist ning k omisjon peab oma otsust ka põhjendama . Eelnõu § 1 punktiga 16 täpsustatakse määruse nr 3 § 9 lõigetes 1 ja 2 hindamiskomisjoni otsuse vormistamise ning istungi protokolli PTA- le esitamisega seonduva id sätteid . Kehtiva määruse nr 3 § 9 l õike 1 kohaselt vormistatakse loakomisjoni otsus kirjalikult Maaeluministeeriumi kirjaplangil e . LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduse kohaselt viiakse loa komisjon PTA juurde ja muudetakse nõuandva õigusega hindamiskomisjoniks, kes enam loa andmise või sellest keeldumise otsuseid iseseisva haldusorgnina ei tee . Seetõttu vormistatakse edaspidi eelnõu kohaselt hindamiskomisjoni otsused PTA- le ettepaneku tegemise kohta kirjalikult istungi protokollis. Kooskõlas LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduse s sätestatud § 47 1 punktiga 3 on vaja hindamiskomisjonil oma ettepaneku tegemise otsuseid põhjendada. Need põhjendused peavad samuti kajastuma istungi protokollis. Kehtiva määruse nr 3 § 9 l õi k e s 2 on sätesta tud , et loakomisjoni otsuse ärakiri saadetakse isikule, kelle suhtes otsus on tehtud, alates otsuse tegemise päevast kolme tööpäeva jooksul. Eelnõu kohaselt sätestatakse määruse § 9 lõikes 3 nõue, et hindamisk omisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees esitab istungi protokolli PTA- le 35 tööpäeva jooksul nõuetekohase loataotluse või loaomaniku taotluse PTA- le esitamise päevast arvates . Muudatus on vajalik, sest hindamiskomisjoni ettepanek on vaja esitada edaspidi PTA- le selleks, et neil oleks võimalik teha lõplik sisuline otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Istungi protokolli esitamise t ähtaeg − 35 tööpäeva − on määratud arvestades loomakaitseseaduse § 47 lõiget 7, mille kohaselt loaandja otsustab loa andmise või sellest keeldumise 40 tööpäeva jooksul nõuetekohase loataotluse saamisest arvates. Asjakohane on määrata hindamiskomisjonile lühem tähtaeg võrreldes sellega, mis on määratud loaandjale ehk PTA- le , et neile jääks aega lõpliku sisulise otsuse tegemiseks ja selle taotlejale edastamiseks. 35 tööpäeva on pikim võimalik täht aeg, mille jooksul peab hindamiskomisjon PTA- le esitama istungi protokolli , milles on põhjendatud ettepaneku d taotlus t e kohta. Protokolli esitamise tegelik aeg võib sõltuda istungi päevakavas olnud taotluste arvust ja nende sisust, kuid l oakomisjoni töö praktikale tuginedes võib eeldada , et PTA- le istungi protokolli esitamiseks kulub 35 tööpäeva asemel ligikaudu 10 tööpäeva . Eelnõu § 1 punktiga 17 täpsustatakse määruse nr 3 § 10 lõike 3 punktis 7 , mida tuleb hindamiskomisjoni istungi protokolli märkida. K ehtiva määruse kohaselt tuleb protokolli märkida loakomisjoni otsus, kuid põhjusel, et edaspidi on hindamiskomisjonil vaja PTA- le otsuse esitamise ehk taotluse kohta ettepaneku tegemise korral oma ettepanekut ka põhjendada, lisatakse määruse nr 3 § 10 lõike 3 punkti 7 täpsustus, et protokolli tuleb m ärkida otsus koos põhjendusega. Eelnõu § 1 punktiga 18 kehtestatakse loataotluse vorm uues sõnastuses . Loat aotluse tekstis on peamiselt teh tud keelelised parandused ja ettepanekud ning ühtlustatud loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise rakendamise kohta loataotluses esitatavaid küsimusi loomkatseprojekti mittetehnilises kokkuvõttes esitatavatega . Lisaks sellele asendatakse loataotluses viited MeM-ile viidetega PTA- le , et viia loataotluse vormis esitatud teave kooskõlla LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduses ja siinses eelnõus sätestatud muudatustega. Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAg ) eestvedamisel 2020. a astal toimunud eetikalubade vormistamise arutelu käigus lepiti kokku, et edaspidi märgitakse eetikakomitee kooskõlastusel, sh loomkatseprojekti loal , uuringu pealkiri eesti ja inglise keeles. ETAg annab välja ja vahendab uurimistoetusi, sh rahastab rahvusvahelisi projekte. Eri projektide raames esitatud eetikaloa saanud uuringute rahastamise sobivuse hindamiseks on ETAgi jaoks vajalik, et lubadel oleks lisaks eestikeelsele pealkirjale ka ingliskeelne peal kir i . Seega on edaspidi vaja loomkatseprojekti nimetus loataotluse vormi lisada ka inglise keeles. Vaatamata sellele, et loataotluse vormis ei ole loomkatseprojekti ingliskeelse nimetuse lisamise nõuet veel määrusega kehtestatud, lisavad loataotlejad juba praegu loataotlu sse lisaks eestikeelsele loomkatse projekti kokkuvõtvale nimetusele ka ingliskeelse. Ühtlasi muudetakse loataotluse punktide 5.3., 8.4. ja 8.5. küsimusi, et vähendada taotluse täitmisel tekkivaid olukordi, kus sama teavet on üksikasjalikult vaja esitada mitmes erinevas taotluse punktis. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse määrust nr 3 lisaga 3, milles on esitatud loomkatse järelhindamise protokolli vorm. Loomkatseprojekti tagasiulatuva hindamise ehk järelhindamise jaoks vajaliku teabe esitamiseks on kehtestatud vorm komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/569 I lisa B-osas. Vormi kehtestamine aitab nii loaomanikku järelhindamiseks vajaliku teabe esitamisel kui ka hindamiskomisjoni loomkatseprojekti järelhindamisel ja selle teabe läbivaatamisel. Järelhindamiseks ühtse vormi kasutamine võimaldab ühtlustada liikmesriikide praktikat järelhindamise läbiviimisel. Loomkatse järelhindamise täpsemad nõuded on sätestatud loomakaitseseaduse §-s 51 1 . Eelnõu §- ga 2 kehtestatakse määruse jõustumise tähtpäev . Määruse jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 202 3 . aastal. J õustumise tähtpäev on sätestatud arvestusega, et määrus jõustuks ühel ajal LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seadusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) , muudetud määrusega (EL) 2019/1010 (ELT L 170, 25.06.2019, lk 115–127) ning komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/569, millega kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) kohase teabe esitamiseks liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2012/707/EL (E LT L 129, 24.04.2020, lk 16–50). 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalseid mõjusid, samuti mõjusid loodus- ega elukeskkonnale, riigi julgeolekule ega välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Määruse rakendamisega kaasnevad majanduslikud mõjud ning mõju riigiasutuste töökorraldusele. 4 .1. Kavandatav muudatus: loaomanik koostab läbiviidud loomkatseprojekti kohta loomkatse järelhindamise vormi kohase protokolli ja esitab selle PTA- le . Sihtrühm nr 1: loomkatseprojekti loa omanikud Loomkatseprojekti loa omanikud on peamiselt ülikoolide juures tegutsevad teadlased. Aastas saab loomkatseprojekti loa keskmiselt 16 loataotlejat ning aastati on enamik loa saajaid ühed ja samad. Majanduslikud mõjud Muudatus mõjutab vaid neid loomkatseprojekti loa omanikke, kelle loomkatseprojekti hindamisel on komisjon määranud kindlaks, et seda projekti tuleb järelhinnata ja selline vajadus on märgitud loomkatseprojekti loale. Aastatel 2018–2021 valiti järelhindamiseks 80st loa saanud loomkatseprojektist kaheksa. Loomkatseprojekti järelhindamiseks peab kehtiva loomakaitseseaduse kohaselt esitama loomkatse protokolli, ent selles ei ole loomkatseprojekti järelhindamise tõhusa ks tegemiseks kogu vajalikku teavet. Loomkatse järelhindamise protokolli koostamise ja esitamise nõude kehtestamisega suureneb vähesel määral nende loaomanike halduskoormus, kelle loomkatseprojekti loale märgitakse järelhindamise vajadus. Samuti suureneb ajutiselt ja vähesel määral nende loaomanike halduskoormus, kellele on järelhindamise vajadusega loomkatseprojekti tegemiseks antud luba enne 2023. aasta 1. jaanuari ning selle loomkatseprojekti järelhindamine ei ole tehtud enne sama tähtpäeva, sest sel juhul peavad need loaomanikud koostama loomkatse järelhindamise vormi kohase protokolli ja esitama selle PTA- le hiljemalt kuue kuu jooksul loomkatseprojekti lõpetamisest arvates. Hinnanguliselt suureneb halduskoormus vähe, sest loomkatse järelhindamise protokolli vormi kehtestamine aitab loaomanikul loomkatseprojekti järelhindamiseks vajalikku asjakohast teavet lihtsamini esitada ja vormil olevad küsimused aitavad selgemini mõista, millist teavet järelhindamise tegemiseks oodatakse. Muudatus on vähese mõjuga ja ebasoovitav mõju sihtrühmale puudub. Sihtrühm nr 2: PTA ja hindamis komisjon Mõjutatud on PTA loomatervise ja -heaolu osakond, kuna see struktuuriüksus hakkab korraldama hindamis komisjoni kaudu loomkatseprojektide järelhindamist . Samuti on mõjutatud hindamis komisjon (17 põhiliiget ja nende asenduslii kmed ), kes teeb loomkatseprojekti järelhindamise . Mõju riigiasutuse töökorraldusele Kui loomkatseprojekti kohta koostatakse loomkatse järelh indamise vormi kohane protokoll ja see esitatakse PTA- le , on PTA juures tegutseval hindamis komisjonil loomkatseprojekti järelhindamist teha lihtsam, kuna järelhindamiseks vajalik teave on loomkatse järelhindamise protokoll is senisest selgemini esitatud. Järelhindamine võimaldab teha järgmist: 1) analüüsida loomkatse käigus esinenud ebaõnnestumiste põhjusi, et vältida probleemide ja vigade kordamist edaspidi tehtavates loomkatseprojektides; 2) vähendada katseloomade kasutamist. Hoolimata loomkatse järelhindamise protokolli vormi kehtestamisest võib osa loomkatseprojektide järelhindamisel tekkida hindamis komisjonil siiski vajadus esitada loaomanikule täpsustavaid, konkreetselt tema tehtud loomkatsega seotud eriküsimusi. Muudatusel puudub oluline mõju ja ebasoovitava mõju risk sihtrühmale. 4.2. Kavandatav muudatus: hindamis komisjoni moodustamine ja töö korraldami ne PTA-s Sihtrühm nr 1: riigiasutused ( MeM ja PTA) Mõjutatud on PTA loomatervise ja -heaolu osakond, kuna see struktuuriüksus hakkab vastutama hindamis komisjoni töö korraldamise eest. Selles osakonnas töötab praegu 1 9 inimest . Katseloomade kaitse valdkonnas tegeleb järelevalvega kaks inimest. Lisaks on mõjutatud MeM-i toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu valdkonnaga seotud ametnikud (kuus inimest ). Kehtiva loomakaitseseaduse alusel moodustatud l oak omisjoni töö korraldamine kuulub ühe MeM-i ametniku ülesannete hulka. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Muudatus suurendab riigiasutuse tööjõunõudlust, kuna suureneb PTA töökoormus, sealhulgas muutub nii ülesannete hulk kui ka iseloom. Kuigi haldusmenetluse läbiviimine on PTA põhimääruses ühe ülesandena välja toodud, ei olnud loataotluste menetlus seni PTA pädevuses. Eelnõu kohaselt on see ülesanne PTA pädevus es . Hindamiskomisjoni esimees või tema äraolekul hindamiskomisjoni aseesimees esitab istungi protokolli P TA- le 35 tööpäeva jooksul nõuetekohase loataotluse või loaomaniku taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile esitamise päevast arvates , et PTA saaks teha lõpliku sisulise otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. PTA korraldab ka hindamiskomisjoni asjaajamist, sealhulgas valmistab ette ja protokollib istungeid ning koostab, edastab ja säilitab hinda m is komisjoni dokumente. PTA- sse on vaja juurde poolt lisatöökohta, et korraldada hindamis komisjoni tööd, ning see suurendab PTA eelarves tööjõukuludeks ette nähtud summat. I gakuine töökoormus hindamiskomisjoni töö korraldamisel sõltub loataotluste arvust, nende sisust ja sellest, kui palju neist on korduvad või esmased, ning järelhinnatavate loomkatsete arvust. Lisaks kuulub hindamis komisjoni töö korraldamise hulka nende loomkatseprojektide, mille tegemiseks on antud luba, mittetehniliste kokkuvõtete avaldamine Euroopa Komisjoni andmebaasis ja järelhindamise tegemine – need kaks ülesannet PTA töökoormust hindamiskomisjoni töö korraldamise puhul oluliselt ei suurenda. Muudatusega väheneb MeM-i vastutuses olevate tööülesannete hulk, kuna haldusmenetluse läbiviimise ülesanne kui hindamis komisjoni moodustami n e ja töö korraldami n e viiakse üle PTA- sse . Kuigi MeM-is väheneb komisjoni tööd juhtiva ametniku töökoormus kuni poole võrra, siis sellele ametnikule lisanduvad loomade heaolu valdkonna ga seotud tööülesanded komisjoni töö korraldamisega seotud ülesannete täitmisega võrreldes võrdses mahus, kuna valdkonna tööjaotus korraldatakse ümber. Samuti suureneb lähiaastatel valdkonnas töökoormus Euroopa Komisjoni loomaheaolu reguleerivate õigusaktide ülevaatamise ja ajakohastamise tõttu . Neil põhjustel jääb täistööajaga ametikoht MeM-i alles. Muudatus ei mõjuta MeM-i palgakulu ega personali arvu. Ministeeriumi põhiülesannete täitmises muudatusi ei toimu. Küll aga muutub riigiasutuste, nagu MeM-i ja PTA, rollijaotus katseloomade kaitse valdkonnas selgemaks. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatusega ei kaasne lisakulu riigieelarvest, kuna ülesanded jaotatakse ümber MeM-i valitsemisala sees. Vajalike kulude katteks on PTA-l õigus taotleda lisaraha MeM-i valitsemisala eelarvest. Seega puudub oluline mõju nii riigi kui ka MeM-i valitsemisala eelarvele. Muudatusega ei kaasne tulusid. Muudatus on vähese mõjuga ja ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmale puudub. Sihtrühm nr 2: ettevõtjad, kes tegutsevad katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes Eestis on kaheksa tegevusloa saanud ettevõtja ettevõtet, kus tegeletakse katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamisega . Majanduslikud mõjud Mõjud puuduvad. Ettevõtjate tegevusele oma ettevõttes ei seata lisatingimusi ja tegevusloa taotlemise menetlusprotseduurid ning sellega seotud halduskoormus ei muutu. Sihtrühm nr 3: loomkatseprojekti loa taotlejad Peamiselt taotlevad loomkatseprojekti lube ülikoolide juures tegutsevad teadlased ning aastati on enamik taotlejaid ühed ja samad. Arvestades nelja eelnenud aasta andmeid, on mõjutatud isikuid aastas keskmiselt 16 (vt tabelit). Tabel. Loomkatseprojekti loa taotlejate ja taotluste arv aastatel 2018–2021 Taotlejate arv Taotluste arv 2018 14 21 2019 18 23 2020 15 23 2021 17 24 keskmine 16 23 Majanduslikud mõjud Mõjud puuduvad. Loataotluse vormistamisele või selle esitamisele ei kohaldata lisanõudeid. Muutub küll asutus, kellele loataotlus esitada, kuid ebasoovitav mõju sihtrühmale puudub. Sihtrühm nr 4: l oak omisjoni liikmed Määrusega nr 3 kehtestatud korras moodustatud loa k omisjonis on praegu 17 põhiliiget ja 1 5 asendusliiget . 20 liiget ei ole ametnikud ja nendega on sõlmitud käsunduslepingud, et tasustada komisjoni töös osalemine. Majanduslikud mõjud Loak omisjoni tegevust koordineeriva asutuse muutmine ei avalda olulist mõju loa komisjoni liikmete kuludele ja tuludele. Muutub see, et loa komisjon ei tee enam haldusorganina otsuseid loomkatseprojekti loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta . LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduse jõustumise korral loakomisjoni tegevus lõpetatakse ning moodustatakse hindamiskomisjon, kes hindab loomkatseprojekti ja esitab selle põhjal PTA- le ettepaneku loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta. Kuna loa komisjon moodustatakse viieks aastaks, ei ole loa komisjoni liikmetega sõlmitud tähtajatuid lepinguid ja tegu ei ole nende põhitööga. Ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmale puudub. Kuna määruse rakendamisega eeldatavasti ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vajadust koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu riigieelarvest, kuna ülesanded jaotatakse ümber MeM-i valitsemisala sees. Vajalike kulude katteks on PTA-l õigus taotleda lisaraha MeM-i valitsemisala eelarvest. Seega puudub oluline mõju nii riigi kui ka MeM-i valitsemisala eelarvele. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus e jõustu mine on kavandatud 1. jaanuaril 2023. aastal. Jõustumise tähtpäev on sätestatud arvestusega, et määrus jõustuks ühel ajal LoKS - i ja GMOVS - i muutmise seaduse ga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile . Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Põllumajandus - ja Toiduametile, Tartu Ülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, MTÜ-le Eesti Loomakaitse Selts, MTÜ-le Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ-le Loomus, loomkatseprojekti loakomisjoni liikmetele ning ettevõtjatele, kes tegutsevad katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtete s. Haridus- ja Teadusministeerium Meie: 30.11.2022 nr 1.4-3/966 Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruse nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” muutmine” eelnõu. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 7. detsembriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. EN_M_3.docx; 2. Lisa1_M_3.docx; 3. Lisa3_M_3.docx; 4. SK_M_3.docx. Kadri Kabel 625 6546, [email protected] Katrin Tuula 625 6166, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-1471 - Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruse nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” muutmine” eelnõu kooskõlastmiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48f4bd17-38e5-4d60-ade6-4d408dc38627 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48f4bd17-38e5-4d60-ade6-4d408dc38627?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main