Riigikantselei Teie 09.11.2022 nr 2-5/22-02341,
[email protected] RIIGIKOGU/22-
1362/-2T/
Meie 29.11.2022 nr 1.2-3/3739-3
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu (739 SE)
Vastavalt Riigikantselei 9. novembri 2022. a resolutsioonile 2-5/22-02341 esitame
Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi seisukoha riikliku pensionikindlustuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (739 SE) kohta.
Eelnõuga tehakse ettepanek tõsta 2024.-2027. aasta 1. jaanuaril pensioni baasosa ja
rahvapensioni määra 50 euro võrra.
Muudatuse eesmärk on tõsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu. Nõustume, et
Eesti vanaduspensionide asendusmäärad on madalad, eriti võrreldes teiste Euroopa Liidu
liikmesriikidega. Samas eeldame, et enne pensionide erakorralise ettepaneku esitamist
tuleb arvestada ka juba planeeritud meetmetega, mis koheselt ellu rakenduvad või on juba
rakendunud ning pikaajalise kohustuse kehtestamisel ei saa jätta arvestamata riigi rahalisi
võimalusi.
Pensionide ajakohasena hoidmiseks indekseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduse
kohaselt riiklikke pensione iga aasta aprillikuus indeksiga, mille väärtus sõltub 80%
sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust ja 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust.
Pensioniindeks töötab eesmärgipäraselt ja kasvatab pensione koos palga- ja hinnatõusuga.
Lähiaegade kiirem palga- ja hinnakasv toovad automaatselt kaasa senisest kiirema
pensionitõusu. Pensioniindeks on järgmisel aastal prognoosi kohaselt 1,145 ehk keskmiselt
tõuseb pension 14,5%. Alates 1. jaanuarist 2023 suurendatakse pensionide baasosa ja
rahvapensioni määra erakorraliselt 20 euro võrra. Kuna erakorraline pensionitõus toimub
enne indekseerimist, indekseeritakse 2023. aastal ka erakorralist pensionitõusu. Keskmine
pension praegu on 595 eurot ja 01.04.2023 saab see prognoosi kohaselt olema 704 eurot
ehk pensionitõus on üle 100 euro. Prognooside kohaselt on 2024. aasta pensioniindeks
1,074, 2025. aasta pensioniindeks 1,049 ja 2026. aasta pensioniindeks 1,043, mis toovad
kaasa jätkuva pensionide suurenemise.
Lisaks indekseerimisele suurendab 2023. aastast pensionäride sissetulekut
vanaduspensioniealiste tulumaksuvabastuse erisus, mis tagab, et keskmise vanaduspensioni
suurune tulu jääb olenemata vanaduspensioniealise inimese kogutulu suurusest
tulumaksuvabaks.
Pensionäride tulusid mõjutab positiivselt ka hinnatõusu leevendamise ühekordne toetus 50 eurot,
mis on juba välja makstud. Samuti maksti sügisel 200-eurost üksi elava pensionäri toetust, mida
makstakse ka järgnevatel aastatel. Planeeritud on suurendada represseeritutele makstavat
toetust 230lt eurolt 292 euroni.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole eelnõu seletuskirjas toodud mõjuhinnang korrektne.
Kui 2024. aastal on mõju -190 miljonit eurot, siis 2025. aastal on mõju juba -400 miljonit
eurot, mis suureneb 2027. aastaks riigieelarve mõju -860 miljoni euroni võrreldes kehtiva
olukorraga. Eelnõu seletuskirjas puudub ka viide eelnõuga kavandatud kulude katteallikatele.
Arvestades, et tegemist on pikaajalise kohustusega ja eelarve on järgmistel aastatel väga
pingeline, ei ole võimalik selliseid pensionitõuse järgmistel aastatel toetada.
Lähtudes eelnevast ei saa Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium eelnõu esitatud
kujul toetada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisaadressaat:
Rahandusministeerium
Liidia Soontak 6269 236
[email protected]