„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 02.08.2021. a käskkirjaga nr 83 „Vanglast vabanenute jätkutugi“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste perioodi 01.01.2023–31.12.2023 tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI 29.11.2022 nr 154 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 02.08.2021 käskkirjaga nr 83 „Vanglast vabanenute jätkutugi“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste perioodi 01.01.2023–31.12.2023 tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalministri 02.08.2021 käskkirjaga nr 83 „Vanglast vabanenute jätkutugi“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1.1 ja 7.4.9.1: 1. Kinnitan perioodi 01.01.2023–31.12.2023 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjelduse (lisa 1 vorm A) (lisatud). 2. Kinnitan perioodi 01.01.2023–31.12.2023 toetuse andmise tingimuste eelarve (lisa 1 vorm B) (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 29.11.2022 käskkiri nr 29.11.2022 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 02.08.2021 käskkirjaga nr 83 „Vanglast vabanenute jätkutugi“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste perioodi 01.01.2023–31.12.2023 tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2023 1. Tugiteenused 1.1. Tugiisikuteenus Tugiisikuteenus on üle Eesti pakutav teenus. Tugiisikuteenust pakuvad kaks mittetulundusühingut: Kesk-, Lääne-, Põhja- ja Ida-Eesti piirkondades Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut (BKI) ning Lõuna-Eesti piirkonnas Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK). 2022. aastal pikendati teenuseosutamise lepinguid BKI-ga kuni 31.08.2023 ja JMK-ga kuni 28.02.2023. JMK lepingut ei saanud pikendada kuni 31.08.2023, kuna prognoosi kohaselt täitub hankelepingu eeldatav maksumus 2023. aasta veebruarikuu teenuseosutamise kulu tasumisega. Justiitsministeeriumil on võimalik vajaduse korral pikendada lepingut JMK-ga RHS § 123 lõike 1 punkti 1 alusel. Tugiisiku tegevus vanglast vabanenu toetamiseks algab kinnipidamisasutuses kuni kuus kuud enne kinnipeetava vabanemist. Kuni vabanemiseni kestvatel vanglakülastustel arutatakse läbi praktilised küsimused, sh kuidas leida elukoht, töö, õiguskuulekad kaaslased, taasühiskonnastamist soodustavad võrgustikud. Tugiisiku ja vanglast vabanenu vahel sõlmitakse kirjalik koostöölepe, mis annab tugiisikule loa tutvuda kinnipeetavat puudutava infoga. Tugiisik ja vanglaametnik selgitavad välja kinnipeetava toimetuleku riskiteguritest lähtuvalt, et toimuks kinnipeetava ettevalmistamine vabanemiseks. Vanglaametniku, kinnipeetava ja tugiisiku koostöös koostatakse vabanemiskava, seatakse eesmärgid ja määratakse kindlaks tugiisiku roll nende saavutamise protsessis. Vajaduse korral võtab tugiisik ühendust kinnipeetava elukohajärgse kohaliku omavalitsusega, et rääkida läbi vanglast vabanenu kohalikud võimalused, sh sotsiaaltoetuse vajadus, majutusküsimus, teenused, mida pakuvad kohalikus omavalitsuses ja selle lähiümbruses tegutsevad organisatsioonid. Tugiisiku tegevuse eesmärk on toetada vanglast vabanenut praktiliste probleemide lahendamisel, aidates samal ajal kaasa positiivse mina-pildi tekkimisele, mis võimaldaks vanglast vabanenul hoiduda kriminaalsetest tegevustest. Esimestel päevadel pärast vabanemist on tugiisiku abi ja nõu kriitilise tähtsusega, kuna sel perioodil on esmased kohanemisraskused kõige suuremad. Tugiisikuteenus kestab konkreetse kliendi jaoks kuni 18 kuud, sellest kuni kuus kuud vanglas. Tugiisikuteenuse tähtaja saabudes korraldatakse vanglast vabanenuga lõpuvestlus ja räägitakse läbi võimalikud jätkutegevused kogukonnas. Sihtrühm: vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud, karistusest tingimisi vabastatud.  Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Tugiisikuteenuse osutamine 01.01.2020–31.08.2023 01.01.2023–31.08.2023 Tugiisikuteenuse tulemuste seire 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastatel (2023) Väljundi- Vanglast vabanenule 150* 1000* *sh näitaja suunatud tugiteenust majutusteenust kasutanute arv kasutanute arv. 1.2. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus MTÜ Lootuse Küla pakub teenust Põhja-Eestis Harjumaal Laitses (10 majutuskohta), MTÜ Samaaria Eesti Misjon pakub teenust Lääne-Eestis Haapsalus ja Pärnus (20 majutuskohta), MTÜ Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond pakub teenust Ida-Virumaal Jõhvis (15 majutuskohta) ja MTÜ Valge Eesti pakub teenust Lõuna-Eestis (10 majutuskohta). 2022. aastal pikendati teenuseosutamise lepinguid Lootuse küla, Samaaria ja keskusega Uus Põlvkond kuni 31.08.2023. Valge Eestiga pikendati lepingut kuni 28.02.2023, kuna prognoosi kohaselt täitub hankelepingu eeldatav maksumus 2023. aasta veebruarikuu teenuseosutamise kulu tasumisega. Justiitsministeeriumil on võimalik vajaduse korral pikendada lepingut Valge Eestiga RHS § 123 lõike 1 punkti 1 alusel. Majutuskeskuse töötajate ülesanne on aidata kaasa vanglast vabanenu järkjärgulisele kohanemisele vabadusega. Seda tehakse kindlate reeglite (vanglast vabanenu õigused ja kohustused) seadmise ja sotsiaalsete oskuste teket soodustavate tegevuste kaudu. Samuti on oluline, et konkreetsele vanglast vabanenule suunatud tegevuste pakett oleks vastavuses tema riskide, vajaduste ja ka oskustega. Tähelepanu tuleb pöörata teenusesaajate vaimsele tervisele ja abisaamise võimalustele. Sihtrühma eripära arvestades on oluline majutuskeskuse personali pädevus. Personal peab oskama vabanenuid nõustada, motiveerida ja võimestada. Teenuse saamise kestel toimub ühiskonnaeluga kohanemine vabanenule sobivas tempos ja vastavalt teenuseosutaja programmile. Otsitakse võimalusi tööturule naasmiseks, püsiva elukoha leidmiseks, tegeletakse hoiakute ja mõtteviisi muutmisega jne. Elukoha otsimisel võetakse vajaduse korral ühendust ka kohaliku omavalitsusega. Vabanenuga sõlmitakse leping, mis põhineb teenusepakkuja sisekorraeeskirjal ja on aluseks teenuse osutamisele. Majutusteenust on vabanenul võimalik kasutada kuni 12 kuud. Sihtrühm: vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud, karistusest tingimisi vabastatud. 2  Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Majutusteenuse osutamine 01.01.2020–31.08.2023 01.01.2023–31.08.2023 Majutusteenuse tulemuste seire 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2023) Väljundi- Majutusteenust 60* 280* *sh majutusteenust saanud näitaja kasutanud inimeste noored (tegevus 1.3.) arv 1.3. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele 10.02.2022 sõlmiti leping MTÜ Lootuse Külaga, kes pakub pilootprojektina käivitatud eraldi 16– 26-aastastele noortele nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust. Hankeleping on sõlmitud kuni 31.08.2023. Teenust võimaldatakse kuni 12 kuuks pärast vanglast või kinnisest lasteasutusest vabanemist võimalusega pikendada teenuse kasutamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse kasutamise pikendamise eeldus on majutusüksuses vaba koha olemasolu ning teenuseosutaja peab kinnitama, et noor on püüdnud teenuse seniseid eesmärke täita. Vangla, kinnise lasteasutuse, kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustustusameti tehtud riskide hindamise tulemusena antakse teenuseosutajale teada noorest, kes vajab majutusteenust. Majutusteenuse kasutamise tingimusteks on majutusüksuses vaba koha olemasolu, motivatsioon asuda õppima või tööle ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Elukoha olemasolu ei tähenda automaatselt, et noorele majutusteenust ei võimaldata, vaid riskide hindamisel tuleb pöörata tähelepanu senise elukoha sobivusele, kaaslaste mõjule, vaimsele tervisele jt kaasuvatele teguritele. Näiteks on oluline arvesse võtta selliseid näitajaid nagu vägivaldsed peresuhted või pereliikmete sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral võivad vähendada noore motivatsiooni õiguskuulekuseks ja soodustada uute kuritegude toimepanemist. Majutusteenuse kasutamine ei eelda tugiisiku olemasolu, samas võib tugiisiku kaasamine enne vangistuse või kinnise lasteasutuse teenuse lõppu anda noorele täiendavat tuge ja julgust majutusteenust kasutada. Sihtrühm: vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud, kinnisest lasteasutusest vabanenud, karistusest tingimisi vabastatud. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) 3  Majutusteenuse osutamine 01.01.2021–31.08.2023 01.01.2023–31.08.2023 Majutusteenuse tulemuste seire 01.01.2021–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2023) Väljundi- Majutusteenust 60* (koos 280* (koos *Tegevustel 1.2 ja 1.3 on näitaja kasutanud inimeste tegevusega tegevusega üks üldine väljundinäitaja. arv 1.2) 1.2) Seire tulemusena kajastatakse näitajad teenuste kaupa. 2. Koolitus Tugiteenuse kvaliteedi tagamiseks, kogemuste vahetamiseks, õppimiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse koolitusi, seminare, konverentse, teabepäevi või muid ühisüritusi ning õppereise Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kus pakutakse õigusrikkujatele tugiteenuseid. Samuti korraldatakse teabepäevi vanglate, prokuratuuride, kohtute jt sihtrühmaga kokkupuutuvate valdkondade töötajatele, et tagada sihtrühma jõudmine teenust saama. Teabepäevadel räägitakse, mille järgi hinnata, kas inimene vajab teenust ja inimese sobivust teenust saada, samuti seda, kuidas neid motiveerida teenust kasutama. Sihtrühm: majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kinniste lasteasutuste töötajad, Sotsiaalkindlustusameti, kohtute ja prokuratuuride ning kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna töötajad. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Koolitus 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava aastal (2023) (2023) Väljundi- Koolitus 40 160 näitaja 4 3. Tugiteenuse TAT hindamine TAT abikõlblikkuse lõppemisel on planeeritud teenuse jätkumine riikliku rahastusega, seetõttu on vajalik hinnata planeeritud tegevuste mõju. Selleks analüüsitakse teenust saanute edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osapoolte rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega. Uuringu tegemine 2023. aastal sõltub sellest, kas on otstarbekas analüüsida eraldi tegevuse 1.3 „Nõustamisteenust sisaldav ajutine majutusteenus noortele“ ja/või tegevuse 2.5 „Koolitusprogramm vanglast vabanenutele“ tulemuslikkust ja toimivust. Teadmine ja otsus hindamise tegemiseks peab selguma hiljemalt I kvartali lõpuks.  Kui uuring tehakse tegevuse 1.3 hindamiseks, kaasatakse oluliste osapooltena majutusteenust saanud noored, spetsialistid, teenuseosutajad jt teenusega kokkupuutuvad osapooled (nt kohaliku omavalitsuse töötaja, kinnise lasteasutuse töötaja vm).  Kui uuring tehakse tegevuse 2.5 hindamiseks, kaasatakse oluliste osapooltena koolitusprogrammis osalenud kinnipeetavad, vanglatöötajaid, teenuseosutajad (programmi elluviijad) jt koolitusprogrammiga kokkupuutuvad osapooled. Paralleelselt teenuseosutamisega hindab TAT juht tegevuse tulemuslikkust (tööturule jõudmine ja retsidiivsus) TAT-spetsiifiliste tulemusnäitajate abil. Sihtrühm: teenust saanud vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenud, majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonna töötajad, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Töötukassa valdkonnaga kokkupuutuvad töötajad. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Tugiteenuse tulemuslikkuse 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 regulaarne hindamine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava aastal (2023) (2023) Väljundinäitaja Uuringu tegemine 1 1 5  4. Teavitustegevus „Minevikust parem“ Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Teavitustegevus „Minevikust 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 parem“ Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava aastal (2023) (2023) Väljundinäitaja Teavitustegevuse 0 1 2023. aastal elluviimine tegevusi ei toimu. 5. Koolitusprogramm vanglast vabanenutele 16.09.2022 sõlmis Justiitsministeerium lepingu Tartu Rakendusliku Kolledžiga koolitusprogrammi elluviimiseks Tartu vanglas. Sisulised väljaõppetegevused jäävad 2023. aastasse. 2022. aasta oktoobrikuu seisuga jätkuvad tegevused koolitusprogrammi elluviija leidmiseks Tallinna ja Viru vanglas. Kui õnnestub pakkujad leida, jäävad sisulised väljaõppetegevused 2023. aastasse. Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele võimalust õppida uusi tööoskusi. Programm sisaldab teoreetilist ja praktilist õpet, mis viiakse läbi vanglas ja mille eduka läbimise korral väljastatakse sertifikaat või tunnistus. Programm on mõeldud kinnipeetavatele, kelle karistuse lõpp on tegevuse algusest arvates 6–8 kuu pärast ja kellel on võimalik programm täies mahus enne vabanemist läbida. Sihtrühm: vanglast tähtaegselt vabaneja. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil TAT ajal läbi viia planeeritakse) Koolitusprogramm vanglast 01.01.2022–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 vabanenutele Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2023) Väljundinäitaja Koolitusprogrammi 75 75 elluviimine 6  KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri .......... 12.2022 käskkirjaga nr… „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 02.08.2021 käskkirjaga nr 83 „Vanglast vabanenute jätkutugi“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste perioodi 01.01.2023–31.12.2023 tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine" Lisa 1 Vorm B TAT eelarve kulukohtade kaupa¹ TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2020 - 31.12.2023 TAT nimi: Vanglast vabanenute jätkutugi TAT elluviija: Justiitsministeerium Aasta 2020 2021 2022 2023 Rea nr Kulukoht Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik kulu kulu kulu kulu 1 2 3 3 3 3 1 TAT otsesed kulud 561 492 554 094 558 532 912 538 1.1 TAT juhtimiskulud 38 051,04 43 391,34 46 516,00 50 586,00 1.1.1 TAT juhi töötasu kokku 38 051,04 43 391,34 46 516,00 50 586,00 1.2 Tegevuse 2.1 "Tugiteenus" kulud (väljund) 471 445,83 482 718,12 500 800,00 380 000,00 1.2.1 Tugiisikuteenus 205 415,00 193 739,94 168 000 125 000,00 1.2.2 Majutusteenus 266 030,83 288 978,18 290 000 220 000,00 1.2.3 Majutusteenus noortele 42 800 35 000,00 1.3 Tegevuse 2.2 "Koolitus" kulud (väljund) 654,25 5 981,37 4 000 199 167,39 1.4 Tegevuse 2.3 "Tugiteenuse TAT hindamine" kulud 0,00 0,00 0,00 0,00 (väljund) 1.4.2 0,00 0,00 0,00 40 000,00 Uuringu tegemine 1.5 51 340,80 22 003,20 0,00 0,00 Tegevuse 2.4 "Teavituskampaania" kulud (väljund) 1.6 Tegevus 2.5 "Koolitusprogramm vanglast 0,00 0,00 7 215,50 282 784,50 vabanenutele" 2 Kaudsed kulud 5 707,66 6 508,70 6 977,40 7 587,90 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 567 199,58 560 602,73 565 508,90 920 125,79 4 Otsesed personalikulud kokku 38 051,04 43 391,34 46 516,00 50 586,00 5 Jaotamata eelarve 6 Eelarve kokku (2020-2023) 2 613 437,00 Finantsplaan Aasta 2020 2021 2022 2023 Kokku Osakaal (%) Finantsallikate jaotus Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) 1 TAT eelarve kokku aastate kaupa (rida 3) 567 200 560 603 565 509 920 126 2 613 437 2 sh ESF-i osalus 417 913 73,68% 413 052 73,68% 416 667 73,68% 677 949 73,68% 1 925 580,38 73,68% 2.2 sh riiklik kaasfinantseering 149 287 26,32% 147 551 26,32% 148 842 26,32% 242 177 26,32% 687 856,62 26,32%