Saatja: Salli Põldvere <
[email protected]>
Saadetud: 28.11.2022 20:26
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Vootele Veldre <
[email protected]>; Katrin Aarma
<
[email protected]>
Teema: EPTA märgukiri SOMi vaimse tervise osakonnale
Tere!
Manuses on Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsiooni (EPTA) märgukiri
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osalonnale.
Heade soovidega
Salli Põldvere
EPTA president
Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioon (EPTA) reg nr 80322568 Tartu mnt 7-5 10145 Tallinn info@psühhoteraapia.ee S otsiaalministeerium i Vaimse Tervise osakonnale Suur-Ameerika 1 10122 Tallin n 2 8 . november 2022 Märgukiri Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioon il (EPTA) on hea meel , e t psühhoterapeudid on Eesti vaimse tervise valdkonnas kaasatud protsessidesse, mille eesmärk on toetada igakülgselt Eesti elanikkonna vaimset tervist. Rõõm on tõdeda , et S ots i aal ministeeriumi s teadvustat akse ja tunnustat akse psühhoteraapia potentsiaali ja rolli ühiskonnas . Psühhoteraapia suundade esindajatena oleme veendunud , et meil ja riigil on ühine eesmärk ̶ tagada kvaliteetse psühhoteraapia k ättesaadavus Eesti elanike vajadusi arvestavalt. 3. novembril 2022 Sotsiaalministeeriumis toimunud vaimse tervise tegev us kava koosolekul tõstatati mitmeid olulisi küsimusi. Kuna arutelu aeg oli piiratud , esitame omapoolsed seisukohad ja ettepanekud kirjalikult. Psühhoteraapia on eraldiseisev autonoomne teadusdistsipliin vaimse tervise häirete ravis EPTA seisa b selle eest, et Eestis defineeritaks psühhoteraapia t e uroopalikult üldtunnustatud põhimõtete kohaselt . EAP ( European Association for Psychotherapy ) Euroopa p sühhoteraapia akt sätestab, et psühhoter a apia hõlmab professionaalseid tegevusi, st autonoomseid , interdistsiplinaarseid, suhtepõhiseid ja tõenduspõhiseid psühhoterapeutilisi meetodeid psühholoogiliste, psühhosotsiaalsete ja psühhosomaatiliste häirete raviks. Lisaks rõhutab akt, et psühhoteraapia on eraldiseisev kutse ala . Sama d seisukohad on sätestat ud juba 1990. aasta Strasbourgi deklaratsioonis. I ga psühhoteraapia suund põhineb metateoorial (filosoofia), metoodikal ( kontseptsioonid, põhimõtted, sekkumised, tehnika) ning uurimustöö alustel. Rõhutame, et p sühhoteraapia on põhjalik, eesmärgipärane ja süstemaatiline ravi või terapeutiline sekkumine, eesmärgiga leevendada või kõrvaldada patsiendi /kliendi väljakujunenud psüühilisi sümptomeid, muuta häirunud käitumis- ja mõtteviise, edendada patsiendi/kliendi küpsust, arengut, vaimset tervist ja heaolu, leevendada emotsionaalset ning psühholoogilist distressi. Abi saavad nii täiskasvanud kui ka noorukid ja lapsed ; üksikisikud, paarid ja pered. Psühhoteraapia saab toimuda nii individuaalselt kui ka grupis. Psühhoteraapia ulatus võimaldab tegeleda tõsiste psühholoogiliste häiretega, sh isiksusehäired, varajase lapsepõlve ja muud traumad, söömishäired, psühhosomaatilised seisundid, suitsiid aal s us , posttraumaatiline stressihäire, obsessiiv kompulsiivne käitumine, foobiad, meeleolu ja ärevus häired , aga ka elu tähenduslikkuse teemaga, keskendumisraskustega, rahulolematusega töösuhetes või raskusega luua ja hoida rahuldavaid suhteid . Vajadusel tehakse koostööd teiste spetsialistidega. Koosolekul käis läbi suuline pakkumine liigitada psühhoteraapia t madala lävendiga psühhosotsiaalsete toetavate teenuste alla (Vootele Veldre sõnavõtt) . Juhul kui antud mõistega peeti silmas teraapia kasutusulatust, peame veel kord vajalikuks rõhutada eeltoodut, et psühhoteraapia on adekvaatne sekkumisviis laia ulatusliku raskusastmega probleemide korral. Kui „ madal a lävend i “ mõistega vii dati psühhoterapeutide kvalifikatsiooninõuetele , on see sügavalt eksitav ja vastuolus E AP standardi ga, millest EPTA oma tegevuses juhindub. Ka juhul, kui jutt käib madalast juurdepääsulävendist , soovime, et tahtmatult ei tekitataks ei elanikkonna ega spetsialistide seas seost psühhoteraapia ja madala vahel. Selline seos töötaks vastu soovitavatele eesmärkidele. Terapeutide kvalifikatsioon inõuded ja järelvalve 3.11.2022 tõstatus teemana psühhoterapeutide kvalifikatsiooninõuetele vastavus. P sühhoterapeutide kõrgeimad professionaalsed standardid on sõnasta tud EAP poolt ü le - euroopalises psühhoterapeutide kutsestandardis. Kehtestatud on hariduse, koolituse ja kliinilise praktika alused. Euroopa psühhoteraapia sertifikaat (ECP) määratleb Euroopa psühhoterapeutide erialaste pädevuste tuuma. EPTA tegeleb Eestis psühhoteraapia standardite jälgimise ja kontrollimisega ning kaebuste käsitlemisega , lähtudes EAP eetikakoodeksist. EPTA teeb pikaajalist koostööd nii EAPga Euroopa tasandil kui ka teraapiasuundade katsuse organisatsioonidega . Sellele tuginedes teeme ettepaneku , et riik likult lähtutakse kvaliteetse psühhoteraapiateenuse määratlemisel EPTA poolt sätestatud kvalifikatsiooninõuetest. Valikuvabadus ja rahastus Olulisel kohal on küsimus , kelle poolt ja millisel alusel hinnatakse , millist teenust/ravi iga konkreetne vaimse tervise patsient Eestis vajab ning kuhu ta suunatakse . Antud küsimuses peame asjakohaseks vaadata, kust inimene süsteemi siseneb ( nt pöördumine perearsti, vaimse tervise õe , sotsiaaltöötaja, juhtumikorraldaja , kriisiabinõustaja , ohvriabitöötaja jt poole), millised on teenusele suunamise põhimõtted ning kui lihtne on seejärel jõud a vajaliku spetsialistini . Soovime, et nii rii klikel kui ka kohalik u omavalitsus e asutustel (haiglad, rehabilitatsiooniasutused, Töötukassa, Haige kassa, Sotsiaalkindlustusameti süsteemid jne.) oleks vabadus ja võimalus ametlikult ja vaheetappideta suunata inimesi kvalifitseeritud psühhoterapeutide juurde ning tagada seeläbi abivajajale ligipääs kvaliteetsele riiklikul t rahastatud teenuse le . Teraapia kvaliteedi ning kulutõhususe hindamine on vaieldamatult vajalik, kuid tähelepanuta ei saa jätta, et erinevate teraapiasuundade hindamine on väga keeruline ülesanne ning vajab nüansitundlikku lähenemist. Peame vajalikuks põhjalikke sisulisi diskussioone teraapiasuundade esindajate, mõõtmisekspertide ning avaliku sektori koostöös ühiselt rahuldava lahenduse leidmiseks. Kokkuvõtvalt on meie ettepanekud järgmised : Tunnustada EP T A - t psühhoteraapia katuse organisatsioonina ning lähtuda psühhoterapeutide kvalifitseerituse hindamisel EPTA psühhoterapeutide regist r ist . Nimetada psühhoteraapiat üldtunnustatud e uroopalike põhimõtete kohaselt ka Eestis psühhoteraapiaks, mitte madala lävendiga psühhosotsiaalseks teenuseks. Laiendada riiklike ja kohaliku omavalitsuse organisatsioonid e võimalust suunata patsiente/kliente kvalifitseeritud psühhoterapeut ide teenusele ja/või psühhoterapeutide teenuseid sisse osta . Usume, et ettepandu on nii riigi kui ka rahva huvides , ning soovime jätkata sisulist koostööd ühise eesmärgi saavutamiseks . Lugupidamisega Salli Põldvere Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsiooni p resident Psühhoteraapiasuundade esindajad: Signe Sammelselg, Eesti Analüütilise Psühholoogia Selts Kaire Valgeväli, Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing Kaie Palmet, Eesti Grupianalüüsi Selts Oksana Peetsalu, Eesti Eksistentsiaalse Psühhoteraapia Selts Salli Põldvere, Eesti Psühhodraama Ühing Inna Gorislavskaja, Eesti NLP Koda Margit Riit, Noorukite Psühhoteraapia Selts Viktoria Saat, Eesti Protsessitöö Ühing