Käskkirja edastamine

MINISTRI KÄSKKIRI 25.11.2022 nr 1.1-2/22/327 TAIE fookusvaldkondade teekaartide ning teekaartide juhtimise ja seire mudeli kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: 1. kinnitan Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 1.1. TAIE fookusvaldkondade juhtimise ja seire mudeli kirjelduse (lisa 1); 1.2. TAIE fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ teekaardi (lisa 2); 1.3. TAIE fookusvaldkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ teekaardi (lisa 3); 1.4. TAIE fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine: toit“ teekaardi (lisa 4); 1.5. TAIE fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine: puit“ teekaardi (lisa 5); 1.6. TAIE fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine: maapõueressursid“ teekaardi (lisa 6); 1.7. TAIE fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine: teisene toore ja jäätmed“ teekaardi (lisa 7); 1.8. TAIE fookusvaldkonna „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ teekaardi (lisa 8). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „TAIE fookusvaldkondade teekaartide ning teekaartide juhtimise ja seire mudeli kinnitamine“ TAIE fookusvaldkondade juhtimise ja seire mudeli kirjeldus Fookusvaldkondade juhtimine ja teekaartide elluviimine Mis on TAIE fookusvaldkonnad? Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühises teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021‒2035 on nimetatud viis eelisarendatavat valdkonda (TAIE fookusvaldkonda), mida riik toetab täiendavalt (joonis 1)1. Joonis 1. TAIE fookusvaldkonnad, sh nutika spetsialiseerumise valdkonnad Neli esimest TAIE fookusvaldkonda on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad2. Fookusvaldkondade arendamise ja juhtimise alusdokumendiks on fookusvaldkonna teekaart, mis koostatakse igale fookusvaldkonnale. Teekaart toetab fookuste seadmist ja fookusvaldkondade arendamist. Mis on TAIE fookusvaldkonna teekaart? 1 Vt ka https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 2 Nutika spetsialiseerumise valdkondade puhul on oluline majanduslik mõõde (kõrge äriline potentsiaal, skaleeritavus Eestist väljapoole, potentsiaalne globaalne mõju), mis TAIE fookusvaldkondade puhul on oluline, kuid mitte ainumäärav aspekt. Viies TAIE fookusvaldkond, milleks on elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum, hõlmab Eesti arenguvajaduste lahendamise seisukohalt olulisi valdkondi nagu kvaliteetne eestikeelne haridus või eesti keele ja kultuuri arendamine. 1 Teekaart on  osaliste (teadlased, ettevõtjad, valdkondlikud ministeeriumid jt) kokkulepe selle osas, millised vajadused on valdkondade arendamisel esmatähtsad ning kuidas teadus- ja arendustegevus ja teadusmahukas innovatsioon saavad seejuures aidata. Eesmärk on otsida konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi fookusvaldkondade väljakutsetele, avada seni kasutamata teadmusmahuka innovatsiooni võimalusi ja tekitada uusi ärivõimalusi;  hea lähtekoht edasiseks koosloomeks ja koostööks valdkonna arendamisel3;  otsene alus HTM ja MKM rahastuse ja toetusmeetmete kujundamisele. Teekaart koostatakse 3‒4 aastaks, et arvestada muutuva olukorra ja vajadustega. Teekaartide koostamise ja uuendamise protsessi eesmärk on järgmine: Saavutada kokkulepe prioriteetsete Millistele kitsamatele teemadele, alavaldkondadele suundade valikuks valdkonna sees tuleks keskenduda? Millised uurimisvaldkonnad ja -suunad ning ärivõimalused on valdkonna arengus võtmetähtsusega? Saavutada kokkulepe sihtide ja Mis on valdkonna arendamise oodatavad tulemused? mõõdikute seadmiseks Millised on valdkonna sisulist edenemist hindavad mõõdikud? Määratleda valdkondade arenguks Millised TAI tegevused on valdkonna arendamisel vajalikud tegevused ja kriitilise tähtsusega? Millised toetusmeetmed on rahastusvõimalused valdkonna eesmärkide elluviimiseks asjakohased, realistlikud ja tõhusad? Teekaardi üldine struktuur on järgmine:  fookusvaldkonna sihid ja mõõdikud, millega jälgitakse valdkonna arengut;  prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse alamsuunad ja nende kirjeldus;  vajalikud võtmetegevused valdkonna sihtide elluviimiseks ja prioriteetsete alamsuundade toetamiseks;  teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse rahastuse ja meetmete kaardistus, millega kaetakse valdkonna arenguvajadused;  valdkonna taustakirjeldus, olukorra kaardistus ja statistika: teadus- ja ettevõtlusmaastiku kirjeldus, teadus- ja ettevõtlustaristu, rahvusvahelised initsiatiivid ja koostöövõimalused valdkonnas, valdkonna tugevused ja väljakutsed jms;  teekaardi elluviimise, seire ja uuendamise kirjeldus. Teekaardil on põhitekst ja lisad, kus selgitatakse lähemalt teekaardi peatükkide sisu. 3 Arvestades ka nutika spetsialiseerumise protsessi jaoks olulist ettevõtlikku avastusportsessi (entrepreneurial discovery process). Ettevõtlik avastusprotsess on alt-üles (bottom-up) lähenemisega. Selle kasutamise olulisust rõhutatakse ka Euroopa nutikat spetsialiseerumist puudutavates alusdokumentides ning ei soovitata kasutada ülevalt-alla (top-down) lähenemist, kus avalik sektor administratiivsete suunistega määrab nutika spetsialiseerumise valdkonnad. Ka juba valitud nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamisel on oluline järgida ettevõtlikku avastusprotsessi. 2 Teekaardi koostamise ja uuendamise protsessi kirjeldus Fookusvaldkondade (teekaartide) juhtimine Fookusvaldkondade juhtimisel lähtutakse teekaartidest, mis annavad otsese sisendi rahastuse ja meetmete kujundamisele. TAIE juhtkomisjoni4 heakskiidul ja ettepanekul kinnitavad fookusvaldkonna teekaardid HTM ja MKM ministrid. HTM ja MKM korraldavad regulaarselt fookusvaldkondade (teekaartide) seiret ja tulemused esitatakse TAIE juhtkomisjonile igal aastal koos arengukava tulemusvaldkonna, programmide ja meetmete aruandlusega. TAIE fookusvaldkondade juhtimine on osa TAIE arengukava juhtimisest5, st samad otsustus- ja nõuandvad kogud tegelevad ka fookusvaldkondadega, ent fookusvaldkondade juhtimise puhul on oluline eraldi esile tuua siht- ja sidusrühmade osalus (vt joonis 2 ja joonis 3). Fookusvaldkondade jaoks luuakse ekspertrühmad, mille kaudu siht- ja sidusrühmade esindajad osalevad fookusvaldkondade tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel. Siht- ja sidusrühmade esindajad osalevad fookusvaldkondade tegevustes ka (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. 4 TAIE juhtkomisjoni koosseisu ja ülesannete kohta loe arengukavast, vt Juhtimine ja korraldus https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf 5 Vt https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf 3 Joonis 2. TAIE fookusvaldkondade juhtimismudel Joonis 3. TAIE fookusvaldkondade juhtimisega seotud rollide jaotus 4 TAN on 12-liikmeline ja tema koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus. Komisjoni tööd juhib peaminister. TAN-i koosseisu kuuluvad ministrid (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, tervise- ja tööminister) ning teaduskogukonna ja ettevõtluse esindajad. TAN nõustab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni teemadel Vabariigi Valitsust. TAIE juhtkomisjon arvestab oma töös TAN-i soovitustega. TAIE juhtkomisjon on 20-liikmeline ja tema tööd juhivad vaheldumisi haridus- ja teadusminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister6. TAIE juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad Rektorite Nõukogu esindaja, Eesti Teaduste Akadeemia esindaja, kolm haridus- ja teadusministri nimetatud liiget teadusasutustest, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja, Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja, kolm välismajanduse ja infotehnoloogia ministri nimetatud ettevõtluse esindajat, Rahandusministeeriumi esindaja, Riigikantselei esindaja ja nelja suurima valdkondliku TAI rahastamise mahuga ministeeriumi esindajad. Lisaks nimetab kumbki minister juhtkomisjoni ühe sõltumatu TAIE valdkonna eksperdi. TAIE juhtkomisjon nõustab HTM ja MKM ministreid teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse teemadel. HTM ja MKM veavad eest teekaartide koostamist ja kinnitavad teekaardid, lisaks tegelevad koostöös allasutustega (Eesti Teadusagentuur, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jt) operatiivtasandi küsimustega (sh toetusmeetmete kavandamine ja elluviimine, seire korraldamine, aruandlus TAIE juhtkomisjonile jms). Selleks on ministeeriumites tööl fookusvaldkondade juhid, kelle igapäevaseks tööks on koordineerida ja korraldada fookusvaldkondade ja teekaartidega seonduvaid tegevusi. Fookusvaldkonna ekspertkogud koosnevad siht- ja sidusrühmade esindajatest (teadlased, ettevõtjad jt valdkonna seisukohalt olulised partnerid). Ekspertkogude loomiseks ja kinnitamiseks võidakse kasutada erinevaid lahendusi ja töövorme (nt ministrite poolt kinnitatav kogu, toetusmeetmete juurde loodavad kogud, mitteformaalsemad töörühmad, kombinatsioon erinevatest kogudest vms). Teekaartide elluviimine ja seire Teekaartide elluviimiseks kujundavad HTM ja MKM koostöös oma allasutustega (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Teadusagentuur) ning asjasse puutuvate siht- ja sidusrühmadega rahastusmeetmeid ja sekkumisi (arengukava programmid, riigieelarvelised ja EL tõukefondide meetmed) ning viivad neid ellu. Siht- ja sidusrühmade esindajad osalevad rahastusmeetmete elluviimises ja seires nt meetmete hindamis-, valiku- ja juhtkomisjonide kaudu. Fookusvaldkonna seire koosneb kahest komponendist: 1. kvantitatiivsete andmete kogumine ja väljavõtted fookusvaldkonna mõõdikute ja metoodika alusel selleks, et välja selgitada hetkeolukord ja üldised suured trendid valdkondade arengus; 2. kvantitatiivseid andmeid kombineeritakse kvalitatiivse osaga – olulised on eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ja arutelu andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks. HTM ja MKM korraldavad seiret igal aastal iga fookusvaldkonna kohta teekaartidel toodud mõõdikute alusel (kvantitatiivne komponent). Kvantitatiivsete andmete alusel korraldatakse ekspertide arutelud (kvalitatiivne komponent). Iga 3‒4 aasta tagant viiakse läbi põhjalikum fookusvaldkondade seire, milleks kasutatakse väliste ekspertide abi. Teekaartide uuendamise käigus viiakse läbi valdkondade 6 Kuni teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatuseni täidavad TAIE juhtkomisjoni ülesandeid teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonipoliitika komisjon ühendkomisjonina. Teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni koosseisu on muudetud nii, et see vastaks TAIE juhtkomisjoni koosseisule. 5 arengu süvaanalüüs ning hinnatakse selle alusel mh määratletud prioriteetsete suundade ja võtmetegevuste ning seire korraldamise (sh mõõdikud ja metoodika) asjakohasust, sekkumisvajadusi jms. Fookusvaldkonna jaoks luuakse ekspertrühmad, seega osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad fookusvaldkondade tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Tulemused esitatakse TAIE juhtkomisjonile, mille ülesandeid täidavad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatuste jõustumiseni teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonipoliitika komisjon ühendkomisjonina. TAIE juhtkomisjon jälgib seiretulemuste alusel fookusvaldkondade arengut, teeb ettepanekuid ja soovitusi fookusvaldkondade ja sekkumiste kujundamiseks ja muutmiseks, sh teeb vajaduse korral ettepanekuid seire korraldamise, mõõdikute ja metoodika osas. Seiret täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad meetmete ja instrumentide väljatöötamisel, ent silmas tuleb pidada, et need keskenduvad konkreetse sekkumise eesmärgile ja mõjule ega hõlma fookusvaldkonda üldiselt. Meetmete ja rahastusinstrumentide tasandi mõõdikud annavad täiendavat informatsiooni ja toetavad fookusvaldkondade seiret. 6  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „TAIE fookusvaldkondade teekaartide ning teekaartide juhtimise ja seire mudeli kinnitamine“ DIGILAHENDUSED IGAS ELUVALDKONNAS Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021‒2035 Fookusvaldkonna teekaart ja selle lisad 1 KOKKUVÕTE Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üks lähtekoht on vajadus teha arukaid valikuid ning koondada tegevusi ja rahastust valdkondadele, mis aitaksid kõige paremini teadustulemuste toel ja erinevate osaliste koostöös luua lahendusi ühiskonna väljakutsetele. Selleks kinnitati arengukavas valdkonnad, mida riik eelisarendab ja täiendavalt toetab. Üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on digilahendused, mis on olulised igas eluvaldkonnas. Et digilahenduste valdkonda parimal viisil toetada, koostati teadlaste, ettevõtjate, valitsusasutuste ja teiste partnerite koostöös teekaart. Teekaardis lepiti ühiselt kokku, millised vajadused on digivaldkonna arendamisel teaduse ja ettevõtluse koostöös esmatähtsad ning mida on vaja selleks, et Eesti majandus ja ühiskond saaks valdkonna arendamisest enim kasu. Teekaardis lepiti kokku, et enim vajavad arendamist teaduspõhised lahendused, mis aitavad kaasa küberturvalisuse tagamisele. Et ettevõtjad ja teadlased saaksid koostöös arendada uusi ja paremaid tooteid ja teenuseid, tuleb samavõrra pöörata tähelepanu lahendustele, mis võimaldavad lihtsalt ja arukalt kasutada erinevaid andmeid. Samuti on olulised digilahendused, mis aitavad ettevõtjatel tõsta äriprotsesside tõhusust ja suurendada tootlikkust, ning digilahendused, mis aitavad kaasa kestlikkusele energeetikas, ehituses ja transpordis. Koroonapandeemia tõi teravalt esile mitmed väljakutsed haridusvaldkonnas, mistõttu on edaspidigi oluline arendada digilahendusi hariduses ja elukestvas õppes. Selleks, et üldse uusi digilahendusi luua, on kindlasti vaja arendada ka elektroonikaseadmeid ja -süsteeme. Et leida käsitletud vajadustele asjakohased teaduspõhised lahendused, lepiti teekaardis kokku, et digivaldkonnas on kõige enam vaja toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu, nt alus- ja rakendusuuringute, teadussuundade arendamise, ettevõtjate ja teadlaste ühistegevuste, teadlaste ja ettevõtjate vastastikuse teadmiste ja kogemuste jagamise, teadus- ja arendustöö teenuste pakkumise, rahvusvahelise koostöö jms kaudu. Samuti on vaja toetada andmete targa kasutamisega seotud tegevusi ning loodavate lahenduste hindamise ja testimise võimaluste ja keskkondade arendamist. Ülioluline on tagada digivaldkonnaga seotud teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasv. Lisaks on vaja hoogustada iduettevõtluse teket ja kasvu valdkonnas, investeeringuid ja eksporti. Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks, mille järel seda uuendatakse, et arvestada valdkonnas toimunud muutusi. Valdkonna arengut jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt ning selle alusel on võimalik teha muudatusi nii teekaardis kui valdkonna tegevustes ja rahastamises. Teekaardi alusel kujundavad HTM ja MKM digilahenduste arendamiseks toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole. 2 1. TEEKAARDI ALUS JA SISU Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) määratleb teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamise sihid ja tegevussuunad. Arengukava seab varasemast tugevamalt fookusse teadmus- ja tehnoloogiasiirde, teaduse mõju kasvatamise ning teadustulemuste kasutamise Eesti arenguvajaduste täitmisel. Arengukava sihtide saavutamisel on keskne roll TAIE fookusvaldkondadel 1 – teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkondadel, mis vastavad Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele ning mida eelisarendatakse riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. Iga fookusvaldkonna jaoks koostatakse teekaart. TAIE fookusvaldkonna teekaart  määratleb valdkonna arengu sihid, prioriteetsed arengusuunad (alamvaldkonnad) ja arenguks vajalikud tegevused ning kirjeldab nende panust valdkonna arengusse;  on siht- ja sidusrühmade ühine kokkulepe, millega luuakse hea alus edasisele koosloomele valdkonna arendamisel;  annab otsesisendi valdkonna teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse rahastuse ja meetmete kujundamiseks ning edasiste rahastusotsuste tegemiseks. Teekaarti uuendatakse regulaarselt 3‒4 aasta järel, et arvestada valdkonna arengut, muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Teekaardi koostamise eest vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Teekaardi koostamise protsess ja osalenud partnerid on kajastatud lisas 8. Teekaardi koostamisel on lähtutud järgmisest:  TAIE arengukava ning selle digilahenduste fookusvaldkonna teemaleht2;  teised riiklikud ja valdkondlikud arengukavad ja strateegiadokumendid (vt lisa 1);  valdkonna uuringud, statistilised andmed ja mõõdikud, valdkonna praegune olukord (vt lisa 2 ja lisa 7);  valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus (vt lisa 3);  valdkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus (vt lisa 4);  valdkonna võtmetegevuste ja rahastusmeetmete kirjeldus (vt lisa 5);  valdkonna väljakutsete lahendamise ja võtmetegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid (vt lisa 6);  valdkonna siht- ja sidusrühmade kaasamisprotsessi tulemused (vt lisa 8). 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 3 2. FOOKUSVALDKONNA SIHID Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ üldised sihid on järgmised3: teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel  luuakse, pakutakse ja kasutatakse digilahendusi igas eluvaldkonnas;  kasutatakse andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks;  kindlustatakse turvaline küberruum. Siht- ja sidusrühmadega koos sõnastatud teadus- ja arendustegevuse üldised lähtekohad, millele toetutakse valdkonna arendamisel4:  lahenduste väljatöötamisel lähtutakse kasutajakesksest digilahenduste disainist ja kasutajakogemusest;  soodustatakse interdistsiplinaarset koostööd ja kompetentside kombineerimist;  andmete kasutamine ja digilahenduste arendamine käib käsikäes andmekaitse ja turvalisusega;  digilahendused panustavad rohepöördesse. 3. FOOKUSVALDKONNA PRIORITEETSED ALAMSUUNAD Fookusvaldkonna prioriteetsed alamsuunad valiti fookusvaldkonna üldisest eesmärgist lähtuvalt, arvestades ettevõtjatelt, teadusasutustelt, ministeeriumidelt ja teistelt organisatsioonidelt saadud sisendit. Prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alamsuunad digilahenduste fookusvaldkonnas  Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks  Teadus- ja arendustegevus küberturvalisuse sektori konkurentsivõime kasvatamiseks  Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks  Teaduspõhised digilahendused hariduses ja elukestvas õppes  Kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis  Teadus- ja arendustegevus digilahendusi võimaldavate elektroonikaseadmete ja -süsteemide arendamiseks Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks5 Panus fookusvaldkonna arengusse  Andmevahetuse võimekus (andmetele ligipääs, rist- ja taaskasutus ning andmekvaliteet) on alus digilahenduste loomiseks igas eluvaldkonnas.  Andmed aitavad teha paremaid otsuseid (teadmuspõhine otsustusprotsess), hoida kokku ressursse (aeg, töömaht, raha) ning parendada suhtlust ja koostööd osaliste vahel.  Ligipääsetavad ja kvaliteetsed andmed suurendavad innovatsioonivõimekust, loovad uusi ärivõimalusi ja suurendavad ekspordipotentsiaali. 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 4 Üldisi lähtekohti järgitakse fookusvaldkonna arendamise võtmetegevustes ja toetusmeetmete kujundamisel, kus see on toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt kohane. 5 Seos fookusvaldkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ teekaardiga, kus on käsitletud digilahenduste arendamist ja kasutuselevõttu ning andmete temaatikat tervisevaldkonnas. Digilahenduste teekaart tervisevaldkonna teemasid enam eraldi ei käsitle. 4 Eeldused ja võimaldajad  Inimressursi arendamine. IKT spetsialistide ja andmeteadlaste koolitamine, sh õppejõudude järelkasvu tagamine ja doktorantide arvu suurendamine; inimeste IKT alaste teadmiste ja oskuste arendamine (andmebaaside loomise oskus, avaandmete metaandmete kirjeldamise oskus, andmetega seotud ohukohtade märkamise oskus, andmete esitlemise oskus, andmevahetus, -side ning liidestused (süsteemiloome oskused); ettevõtjate koolitamine ja nende oskuste arendamine andmetel põhineva teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks.  Interdistsiplinaarse koostöö soodustamine, sh ettevõtjate ja teadlaste koostööprojektide soodustamine; IKT õppekavade interdistsiplinaarsuse suurendamine, et eri valdkondi algusest peale omavahel paremini siduda.  Õigusruumi lihtsustamine. Andmetega seotud õigusruumi lihtsustamine ja/või standardiseeritud protsesside väljatöötamine andmete kättesaamiseks, sh andmekaitse, privaatsuse tagamine, andme-eetika; välistööjõu riiki lubamise lihtsustamine.  Riigil on targa tellija roll digilahenduste fookusvaldkonna arendamisel. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Innovaatiliste digilahenduste arendamisel ja rakendamisel on kõige olulisemad andmete kättesaadavus ja võimekus neid tõhusalt kasutada. Andmete kasutusele võtmine ja korrektne tõlgendamine on praegu ajamahukas ja kulukas tegevus ning ei pruugi äriarenduses töötada. Andmevaldkonna arendamisel on olulised teadus- ja arendussuunad sünteetiliste andmete kasutamist (sh andmetega eksperimenteerimist) võimaldavate lahenduste ja privaatsust säilitavate tehnoloogiate arendamine, et tagada andmete turvaline ja laialdane kasutamine. Lisaks tuleb edendada andmete rist- ja taaskasutust nii era- kui ka avalikus sektoris ja tõsta andmete kvaliteeti (sh avaandmete kvaliteet), et neid saaks kasutada kõrge kvaliteediga teenuste osutamisel ning andmeanalüüsis ja uute andmesüsteemide-platvormide loomisel. Oluline suund on ka semantilise veebi ja sellega seotud tehnoloogiate arendamine. Teadus- ja arendustegevus küberturvalisuse sektori konkurentsivõime kasvatamiseks Panus fookusvaldkonna arengusse  Küberriskide eest kaitstud turvaline keskkond on alus digilahenduste loomiseks igas eluvaldkonnas.  Küberturvalisuse alastel lahendustel on suur ekspordipotentsiaal. Eeldused ja võimaldajad  Inimressursi arendamine. IKT spetsialistide koolitamine, sh õppejõudude järelkasvu tagamine ja doktorantide arvu suurendamine; talentide tuvastamine ja nende kaasmaine küberriskide maandamiseks, inimeste IKT teadmiste ja oskuste arendamine (küberturvalisuse koolitused, harjutused, küberriskide analüüsivõimekuse tõstmine); ettevõtete juhtide koolitamine ja nende oskuste arendamine IKT (sh küberturvalisuse) alase teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks; teiste valdkondade (tipp)spetsialistide koolitamine, kes pärast laiapõhjaliste IKT (sh küberturvalisuse) teadmiste omandamist asuksid ettevõtetes täitma äriarhitektide rolle.  Interdistsiplinaarse koostöö soodustamine, sh ettevõtjate ja teadlaste koostööprojektide soodustamine ning IKT õppekavade interdistsiplinaarsuse suurendamine, et eri valdkondi algusest peale omavahel paremini siduda.  Riigil on targa tellija roll digilahenduste fookusvaldkonna arendamisel. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Andmevaldkonna ja digilahenduste arendamisega käsikäes tuleb tähelepanu pöörata ka küberturvalisusele (sh turvalisele info- ja andmevahetusele). Küberturvalisus tähendab digitaalse eluviisi kaitsmist tervikuna. Oma küberturbetoodet või -teenust (nii riist- kui tarkvara) arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, samas on Eesti küberturbe- ja julgeolekutööstusel suur ekspordipotentsiaal. Küberturvalisuse sektori konkurentsivõime kasvatamisel on olulised teadus- ja arendussuunad 5 kvantarvutite alane teadustöö, krüptograafia (kui isikutuvastuse alustala) ja turvalise digitaalse identiteedi ökosüsteemi arendamine ja turvaline rakendamine. Turvalise tarkvara arendamine ja tarkvara usaldusväärsuse testimine on oluline valdkond küberturvalisuse tagamise seisukohast. Tehisintellekti/masinõppelahenduste ja teiste nn tulevikutehnoloogiate turvalisus hakkab oluliselt mõjutama ärirakendusi ja meie igapäevaelu. Küberturvalisuse tagamise terviklahenduste arendused (võrk, kasutaja, pilv) omavad suurt ekspordipotentsiaali. Küberjulgeolek vajab töökindlat ja turvalist riistvara, seetõttu on oluline ka teadus- ja arendustegevus arvutisüsteemide ja elektroonikaseadmete arendamiseks. Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks6 Panus fookusvaldkonna arengusse  Teadus- ja arendustegevuse toel loodavad uued digi- ja tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa lisandväärtuse ja tootmisprotsesside tõhususe kasvule ning loovad uusi (tasuvamaid) töökohti.  Uute digilahenduste ekspordipotentsiaal. Eeldused ja võimaldajad  Inimressursi arendamine. IKT spetsialistide koolitamine, sh tööstus- ja tootearendusinseneride juurdekasvu tagamine ning kutse- ja kõrgharidusõppe lõpetajate vastavus tööturu ootustele; Ettevõtjate digioskuste arendamine ja innovatsioonivõimekuse toetamine (sh arendusnõunike kaasamise toetamine ja koostööplatvormide arendamine, koolitused). Ettevõtjate valmisolek uute digilahenduste ja tehnoloogiate arendamiseks ja rakendamiseks sõltub nende digivõimekusest, juhtimisoskustest, strateegilise vaate ja ressursside (inimesed ja raha) olemasolust.  Ettevõtete ökosüsteemide arendamine, et parandada VKEde võimalusi olla innovaatilised, kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis edu saavutada.  Riigil on targa tellija roll digilahenduste fookusvaldkonna arendamisel.  Vajalike eetiliste ja õiguslike küsimuste lahendamine.  Tehnoloogiate testimise ja sertifitseerimise keskkonnad. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Tehnoloogia ja tarkvara arendamisel ja rakendamisel on olulised teadus- ja arendussuunad ruumilise interneti (metaversumi) arendamine, tehisintellekti (sh masinõppe) ja andmekaeve arendamine äriprotsesside efektiivsuse tõstmiseks, tootlikkuse suurendamiseks (nt plokiahel, asjade internet, automatiseerimine, robootika, sardsüsteemid, riistvara disain, digitaalsed kaksikud, robotid, droonid ja mehitamata sõidukite süsteemid, sh laevad, 3D-printimine, V2X kommunikatsioonid). Meediastunud maailmas peituvad uued ärivõimalused ka uudsete sisuloomemeetodite, -lahenduste ja -tehnoloogiate ning kommunikatsiooniviiside arendamises (nt uued loojutustamise viisid ja meediavormid, digitaalsed ja virtuaalsed filmipaviljonid ja stuudiod, järeltöötluse tehnoloogiad, mängumootorite rakendamine sisutootmises, virtuaal- ja pärismaailma vahelised interaktsioonivormid, sotsiaalselt tundlikud avatarid jms). Teaduspõhised digilahendused hariduses ja elukestvas õppes7 Panus fookusvaldkonna arengusse 6 Seos fookusvaldkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ teekaardiga, kus on käsitletud digilahenduste arendamist ja kasutuselevõttu tervisevaldkonnas. Digilahenduste teekaart tervisevaldkonna teemasid enam eraldi ei käsitle. 7 Seos fookusvaldkonnaga „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“, mille alavaldkondadeks on keel ja kultuur, haridus ja ühiskondlikud protsessid. „Elujõulise Eesti“ fookusvaldkond puudutab humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning kunstide valdkonna teadus- ja arendustegevust. Näiteks keeletehnoloogia valdkonnas käsitletakse „Elujõulise Eesti“ teekaardil keeletehnoloogia valdkonna vajalike baaskomponentide ja keeleressursside arendamist, digivaldkonna teekaardi fookuses on eelkõige rakenduslik vaade, nt keeletehnoloogilised lahendused keeleõppes. 6  Digitaalsed haridusteenused on Eesti jaoks üks perspektiivikamaid ekspordiartikleid.  Kvaliteetne ja kättesaadavam haridusteenus ja lahendused toetavad õpetajaid ja õpilasi õppetöös, aga samuti töötajate kompetentsihaldust ja töökohapõhist õpet. Eeldused ja võimaldajad  Nii õppijate kui ka õpetajate digipädevuse (sh teadmiste, oskuste ja digitehnoloogiate targaks kasutamiseks sobivate hoiakute) arendamise toetamine ja mõõtmine.  Eesti hariduse hea maine hariduse kvaliteedi (PISA tulemused) ja digiriigina ning sellest tulenev ekspordipotentsiaal.  Interdistsiplinaarse koostöö soodustamine haridusteadlaste, eetikaspetsialistide, andmeteaduse spetsialistide, ühiskonna- ja meediateadlaste, psühholoogide ja IKT spetsialistide ühistööks, sh võrgustikes osalemise toetamine.  Olemasoleva inimressursi optimaalne ja parimal viisil kasutamine.  Haridusvaldkonna digilahendused eeldavad teaduspõhisust.  Ettevõtjate pakutavate lahenduste tekkimise ja kasutuselevõtmise soodustamine, sh olemasolevate prototüüpide arendamine täislahendusteks, et arendada ekspordipotentsiaali ja -võimekust.  Inimeste nügimine julgemalt hariduses juba olemasolevaid rakendusi proovima, süsteemselt testima ja uus ideid pakkuma.  Erinevatel õppetasemetel õppekavade ja õppematerjalide arendamine kiireid digiarenguid silmas pidades.  Vajalike eetiliste ja õiguslike küsimuste lahendamine.  Tehnoloogiate testimise ja sertifitseerimise keskkonnad. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Viiruskriisiga seoses on eriti teravalt esile kerkinud vajadus haridusvaldkonna digilahenduste järele. Eestis juba luuakse maailma tippklassi lahendusi, mis toetavad õpetajaid ja õpilasi õppetöös. Oluline oleks mõelda ka erinevate haridusvaldkonna digilahenduste akrediteerimissüsteemi või metoodika loomisele, et tagada hariduse digilahenduste kvaliteeti (sh tuua välja tehnoloogiaga seotud riskid, turvalisuse ja isikuandmete kaitsega seotud riskid) ja soodustada selle kaudu ka nende digilahenduste eksporti. Eestil on head võimalused kujuneda testkeskkonnaks, kus katsetada ekspordipotentsiaaliga digilahenduste toimivust. Oluline suund on õppe- ja teadusmaterjalide muutmine interaktiivseks, isikule suunatuks ning mugavalt ajast ja asukohast sõltumatuna kättesaadavaks tegemine. Kaaluda võiks ühislahendust tasemeõppe ja täienduskoolituse pakkumiseks ühiskonnale (ettevõtetele ja kodanikele). Digilahendused ja -metoodikad, mis toetavad organisatsioonides pädevusvajaduse määratlemist ja nende pädevuste efektiivset arendamist. See hõlmab ka töökohapõhist õpet ja kompetentsihaldust toetavaid digilahendusi. Kompetentsihaldus toetaks töötajate teadmiste ja oskuste paremat kooskõlastamist tööelu nõuetega. Lisaks erinevad digilahendused, sh virtuaalreaalsuse, liitreaalsuse ja ruumilise interneti keskkonnad, mis toetavad distants- ja interaktiivset õpet ning õppuri ja õpetaja suhtlust, sh digilahendused, mis aitavad kaasa mikrokraadide omandamisele, töökohapõhisele õppele. Eesti keelt mittevaldavate inimeste paremaks integreerimiseks Eesti ühiskonda on oluline eesti keele õpet toetava interaktiivse õpikeskkonna, selle kasutamise metoodikate ja digilahenduste arendamine. Vaja on rakendusuuringuid, mis keskenduks digilahenduste mõju ja efektiivsuse suurendamisele ning analüüsiks juba olemasolevate digilahenduste kasutuselevõtu võimalusi, sh juba loodud prototüüpide edasiarendamist teenuseks. Kestlikud digilahendused energeetikas, ehituses ja transpordis Panus fookusvaldkonna arengusse  Teadus- ja arendustegevuse toel luuakse ühiskonna vajadustest lähtuvaid digi- ja tehnoloogilisi lahendusi, mis parandavad elukeskkonda ja vähendavad ressursikasutust. 7  Aitab kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamisele: muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport ning vähendada saastet. Eeldused ja võimaldajad  Inimressursi arendamine. Vajalike oskustega spetsialistide juurdekasvu tagamine.  Piloteerimisvõimaluste loomine (taristu ja laborite võimekuse suurendamine).  Riigil on targa tellija roll digilahenduste fookusvaldkonna arendamisel.  Tehnoloogiate testimise ja sertifitseerimise keskkondade arendamine. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Olulised teadus- ja arendussuunad on seotud digilahendustega, mis aitavad kaasa intelligentse transpordi (sh isejuhtivate sõidukite) testimiskeskkonna loomisele Eestis (sh piloteerimisega seotud projektid), intelligentsete transpordisüsteemide arendamisele (kütuse kokkuhoid, logistika, keskkonnasõbralikkus), müra ja heitgaaside monitoorimiseks, targa tänavavalgustuse arendamiseks ja kaugseireks. Ehituse digitaliseerimisega seotud lahendused ehitise elukaare ulatuses (alates planeerimisest kuni lammutamiseni): nt tehaselise tootmise, tehaselise tootmise väljaõppel digitaalsete kaksikute/simulatsioonide, modulaarsuse, robotiseerimise, automatiseerimise võimaluste arendamine ja rakendamise edendamine. Asjade internetiga (Internet of Things, IoT) ja ressursside taaskasutusega seotud digilahendused (targad kodud, avalikud hooned, staadionid). Vähem tähtis ei ole ka juba olemasolevate lahenduste kohandamine (vastavalt keskkonnale), rakendamine ja integreerimine ning lahendused, mis loovad sünergiat juba olemasolevate infosüsteemide vahel (sh olemasolevate andmete väärindamine). Lahendused (raamistikud, andmemudelid) keskkonnasäästlikkuse mõõtmiseks (elurikkus, maakasutus, jäätmete vähendamine ja taaskasutus, KHG emissioonid ja sidumine, teadlik tarbimiskäitumine), et toetada digilahendustega keskkonnahoidu. Teadus- ja arendustegevus digilahendusi võimaldavate elektroonikaseadmete ja - süsteemide arendamiseks ja kasutuselevõtuks Panus fookusvaldkonna arengusse  Digilahendused põhinevad elektroonikaseadmetel ja -süsteemidel, milleta pole võimalik informatsiooni hankida, digitaliseerida, edastada, analüüsida ega kasutada.  Panustab digi- ja rohepöörde elluviimisse. Eeldused ja võimaldajad  Inimressursi arendamine. Inseneriharidusega tööjõu laialdasem koolitamine ning doktoriõpe elektroonika ja süsteemitehnika valdkonnas, samuti kasutajakogemuse ja kasutajaliidese valdkonna (UX, UI jms) spetsialistide koolitamise vajadus ja protsessiinnovatsioonide toetamine.  Interdistsiplinaarse koostöö soodustamine, sh ettevõtjate ja teadlaste koostööprojektide ning rahvusvahelise võrgustumise toetamine.  Elektroonikatööstuse omatoodete hulga kasvatamine teadus- ja arendustegevuse ning tootearenduse toetamise abil.  Digi- ja rohepöörde elluviimisel on elektroonikal oluline roll. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Eesti elektroonikasektor on valdavalt ekspordile orienteeritud, olles edukas nii originaaltoodete kui mitmesuguste modulaarsete elektroonikaseadmete tarnimisel maailmaturule. Sektori edulugude kasvatamiseks on vaja toetada elektroonika-alast teadus- ja arendustegevust ning arenduskoostööd, samuti piisavas mahus ja kvaliteedis riistvaraarendust. Eesti elektroonikasektori jaoks olulised teadus- ja arendussuunad digilahenduste valdkonnas on IoT (Internet of Things) seadmete ja süsteemide ühenduvus ja turvalisus, IoT rakenduste energiatõhusus, uudsed andurid, töökindlad elektroonikaseadmed, uudsed madala voolutarbega sidetehnoloogiad, pilditöötlus ja AIoT (Artificial Intelligence of Things), uudsed 8 raadiosageduslikud (RF) materjalid, närvivõrgustikud, iseõppivad süsteemid ja servarvutus, raadioelektroonika- ja sideseadmed ning -meetodid, masinnägemis- ja optikarakendused, navigatsiooniseadmed ja -süsteemid, tootmisprotsesside metoodika, tööstuse digitaliseerimine ja masinõpe, keskkonnahoidlik ja jätkusuutlik tootmine, jõuelektroonika komponendid ja seadmed, autonoomsed liiklusvahendid, sardtarkvaraarenduse tõhusus, komplekssüsteemide arendus, tõhusad elektroonika jahutuslahendused, robotkullerid ja logistikasüsteemid, innovaatilised mõõteseadmed ja -süsteemid. 4. FOOKUSVALDKONNA VÕTMETEGEVUSED JA MEETMED NENDE TOETAMISEKS Fookusvaldkonna võtmetegevused sõnastati ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste partnerorganisatsioonide esindajatega. Võtmetegevusi tehakse erinevate rahastusmeetmete toel. Võtmetegevused on seotud tegevustega, mis jäävad väljapoole teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonda, neid on kajastatud lisas 6. Esile on toodud spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud HTM ja MKM rahastusmeetmed ja nn horisontaalsed teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna baasvõimekuse rahastuse meetmed, kus temaatilisi fookusi ei arvestata, kuid mis samuti toetavad fookusvaldkonna arengut (st digilahendustega seotud projektid ja tegevused saavad toetust sarnaselt teiste valdkondade samalaadsete tegevustega). Spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud rahastust kasutatakse toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt tegevuste rahastamiseks kas valdkonna prioriteetsetes suundades (nt teadus- ja arendusprojektid, mille teemad vastavad prioriteetsetele suundadele) või laiemalt fookusvaldkonnas (nt teadustaristu teenuste arendamine, rahvusvaheline teaduskoostöö jms). Lisanduvad veel võimalikud teiste ministeeriumide ja Riigikantselei meetmed ja sekkumised8, mida siin käsitletud ei ole. 8 Riigikantselei elluviidav avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise meede, millest toetatakse „Eesti 2035“ dokumendis toodud arenguvajaduste leevendamiseks uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega. Toetatakse nii innovatsiooniprojektide ettevalmistamist kui elluviimist. Tulemuseks on uudsed lahendused arenguvajadustele ning innovatsioonivõimekuse kasv avalikus sektoris ning läbi avaliku sektori tugevama nõudluse ka erasektoris. Meede on suunatud TAIE fookusvaldkondadele, sh digilahenduste fookusvaldkonnale. 9  Võtmetegevused valdkonna arendamisel Koostöö (sh rahvusvaheline koostöö) Valdkonna teadlaste ja inseneride Harg- ja iduettevõtete toetamine Alus- ja rakendusuuringute ning Andmete ja küberturvalisusega eksperimentaalarenduste ning hindamine, piloteerimine ning Teadmus- ja tehnoloogiasiiret Tehnoloogiate ja rakenduste ja ökosüsteemi toetamine* tootearenduse toetamine Investeeringud ja eksport toetavad tegevused* järel- ja juurdekasv* seotud tegevused* sertifitseerimine* Temaatilised TA- programmid Tippkeskuste ja teadustaristu teenuste meede Riigi TA võimekuse meede (RITA+) Institutsionaalse HTM meetmed ja sekkumised teadmussiirde võimekuse meede (ASTRA+) Sektoritevaheline mobiilsus, sh teadmussiirde doktorantuur (SekMo) TA rahvusvahelise teaduskoostöö ja Rahastusmeetmed võtmetegevuste toetamiseks teadlasmobiilsuse meede (Mobilitas++) Uurimistoetused TA-asutuste baasfinantseerimine Arendusgrandid (proof-of- 4.1. concept) Teaduse tippkeskused Teadustaristu toetused9 Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine Rakendusuuringute meetmed sekkumis 4.2. MKM programm (RUP) ed ja Arendus- ja innovatsiooniosak Tootearenduse toetus 9 Teadustaristud on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, andmebaasid, arhiivid, andmekogud, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks. 10  Ettevõtete arenguprogramm Innovatsiooni edendavate hangete toetamine Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmine TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse toomine Rahvusvahelised võrgustikud (ESA, partnerlused) E-DIH (AIRE)10 Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi Accelerate Estonia Erasektori tehisintellekti pilootprojektid Startup Estonia tegevused Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused Finantsinstrumendid Küberkompetentsikeskuse programm Ettevõtete digipöörde toetus *Arutelude käigus enam esile tõusnud võtmetegevused Rahastaja HTM Fookusvaldkonnale suunatud meetmed Rahastaja MKM Horisontaalsed meetmed (fookusvaldkond muude valdkondade seas) 5. TEEKAARDI ELLUVIIMINE, SEIRE JA UUENDAMINE Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks. Teekaardil määratletud sihte, prioriteetseid suundi ja tegevusi arvestatakse rahastusinstrumentide tingimuste ja meetmete komplekti kavandamisel. HTM ja MKM seiravad fookusvaldkonda nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete andmete alusel igal aastal (vt ka lisa 7) ja esitavad seire tulemused TAIE juhtkomisjonile. TAIE juhtkomisjon annab soovitused teekaardi täiendamiseks, tegevuste lõpetamiseks ja alustamiseks. Muu hulgas põhinevad soovitused teekaartide regulaarsest seirest saadaval sisendil. Fookusvaldkonna tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Teekaardi uuendamiseks algatatakse iga 3‒4 aasta tagant uus teekaardi koostamise protsess (vt lisa 8), mille puhul kaasatakse siht- ja sidusrühmi ning arvestatakse fookusvaldkonna seire tulemusi. 10 European Digital Innovation Hub: AI ja Robotics Estonia (AIRE) 11 Lisa 1. Fookusvaldkonna strateegilised lähtealused Digilahenduste fookusvaldkonna TAIE vajadused on kajastatud mitmes riiklikus arengu- ja tegevuskavas. Teekaardi koostamisel lähtuti järgmiste pikaajaliste strateegiate suunistest:  Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“  Digiühiskonna arengukava 2030  Eesti tehisintellekti strateegia ehk kratikava aastateks 2022‒2023  Küberturvalisuse strateegia 2019‒2020  Avaandmete tegevuskava  ELi digipoliitika programm “Path to the Digital Decade” Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ toob arenguvajadusena välja, et Eesti tööjõu tootlikkus on küll kasvanud, kuid piirkondlikult ebaühtlaselt ja alla oodatud tempo. Tootlikkust suurendab uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, aga digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on Eestis kesine. Üldiselt jääb Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPs tunduvalt alla ELi keskmise. Uute kvaliteetsete toodete ja teenuste väljatöötamisel, aga ka olemasolevate lahenduste ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel. Eesti digiühiskonna arengukava 2030 eesmärk on suurendada Eesti digiväge: digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum on turvaline ja usaldusväärne. See hõlmab küberturvalisuse tagamist nii avalikus sektoris kui ka majanduses laiemalt. Eesti tehisintellekti strateegia ehk kratikava aastateks 2022‒2023 eesmärk on toetada krattide kasutuselevõtu baasvõimekuste loomist nendes avaliku sektori asutuses, mis seni ei ole neid rakendanud, ning võimestada asutusi, kellel on võimekus juba olemas, kuid kes ei ole lahendusi protsessides juurutanud. Erasektoris on põhitähelepanu teadlikkuse tõstmisel tehisintellekti võimalustest ettevõtetes lisandväärtuse kasvatamisel ning nende võimekate ettevõtete toetamisel, kes juba soovivad tehisintellektipõhiseid lahendusi arendada ja katsetada. Seda tehakse hariduse ning teadus- ja arendustegevuse, aga ka vajaliku õigusruumi kujundamise abil. Eesmärk on juurutada Eestis inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti põhimõtted krattide arendamisel ja rakendamisel. Lisaks on käesolevas kratikavas uue eraldiseisva fookusvaldkonnana „andmed kui võimaldajad“, mille eesmärk on laiemalt toetada andmete leitavust, taaskasutatavust ja kvaliteeti nii era- kui ka avaliku sektori poolel. Küberturvalisuse strateegia 2019‒2022 visioon on, et Eesti oleks kõige küberturvalisem digitaalne riik. Eesti suudab küberohtudega tõhusalt toime tulles tagada digitaalse ühiskonna turvalise ja tõrgeteta toimimise, toetudes riigiasutuste ühisele võimekusele, teadlikule ja osalevale erasektorile ning väljapaistvale teaduskompetentsile. Eesti on küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud suunanäitaja, mis toetab riigi julgeolekut ja aitab kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete globaalse konkurentsivõime kasvule. Ühiskond tervikuna tajub küberturvalisust ühise vastutusena, kus igaühel on täita oma roll. Avaandmete tegevuskava 2021‒2022 peamine eesmärk on suurendada avaandmete avalikustamist ja kasutamist ning seeläbi muuta protsessid läbipaistvamaks, innustada uute ärimudelite loomist, toetada kogukonnast juhinduvat arendust, suurendada usaldust valitsemise vastu ning toetada sellesse panustamist. 12 ELi digipoliitika programm „Path to the Digital Decade“, milles ettevõtete digiülemineku osas on seatud eesmärgiks, et a) vähemalt 75% liidu ettevõtetest on võtnud kasutusele pilvandmetöötlusteenused, suurandmed, tehisintellekti (mõõdetakse DESI raportiga); b) üle 90% liidu väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKEdest) saavutab vähemalt algtasemel digimahukuse (mõõdetakse DESI raportiga) ja c) ükssarvikute arv vähemalt kahekordistub. 13 Lisa 2. Fookusvaldkonnaga seotud uuringud, statistiline taust ja praegune olukord Fookusvaldkonna teekaardi koostamisel lähtutakse järgmiste valdkondlike uuringute suunistest:  Valdkonnauuring: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (OSKA, 2022)11  RITA4: TAI poliitika seire. Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine (Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, 2021)12  Rakendusuuringute toetusprogramm (RUP) ja selle valdkondade määramine Eestis (Madis Raukas, 2020)13  Eesti võimalused Euroopa Liidu ühishuvides strateegiliselt oluliste väärtusahelate võrgustikes osalemise uuring (KPMG, 2019)14  Nutika spetsialiseerumise kasvualade edenemise uuring (TalTech, TÜ, Technopolis group, 2018)15  RITA4: TAI poliitika seire. Eesti ettevõtete osalemine rahvusvahelistes väärtusahelates ja poliitikameetmed kõrgemat lisandväärtust andvate tootmisprotsesside toetamiseks (Taltech, TÜ, TLÜ, 2018)16  Nutika spetsialiseerumise analüüs (Meelis Kitsing, 2015) 11 https://oska.kutsekoda.ee/uuring/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/ 12 https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-04/01_NS_seire_Uuringu_aruanne.pdf 13 https://docplayer.ee/214803266-Rakendusuuringute-toetusprogramm-rup-ja-selle-valdkondade-m%C3%A4%C3%A4ramine-eestis.html 14 https://docplayer.ee/199260395-Eesti-v%C3%B5imalused-euroopa-liidu-%C3%BChishuvides-strateegiliselt-oluliste- v%C3%A4%C3%A4rtusahelate-v%C3%B5rgustikus-osalemisel.html 15 https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-05/kasvualade_edenemise_uuring_lopparuanne_loplik.pdf 16 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/06/Eesti-ettev%c3%b5tete-osalemine-rahvusvahelistes- v%c3%a4%c3%a4rtusahelates.pdf 14  Digilahenduste fookusvaldkonna praegune olukord17 Valdkonna probleemid ja arengubarjäärid Valdkonna tugevused  Valdkonna ettevõtete suhtelise lisandväärtuse (töötaja  Ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime on kohta) tase võrrelduna EL-27 keskmisega on suhteliselt kasvanud. Valdkonna ekspordi osakaal moodustas madal (53%). 2019. aastal 42,1% müügitulust. Näitaja on teiste  Nii ettevõtete kui ka TA asutuste usaldus teineteise valdkondadega võrreldes märgatavalt suurem. suhtes TA alase koostöö tegemiseks ei ole viimastel  Valdkonna teaduse baasvõimekus on hea. Avaldatud aastatel kuigivõrd kasvanud. kõrgetasemeliste artiklite arv on suurenenud kiiremini  Tööjõupuudus digivaldkonnas. Digivaldkonnas on suurim kui referentsriikidel Soomel, Rootsil ja Taanil. murekoht kvalifitseeritud töötajate puudus.  Valdkond on olnud samuti suhteliselt edukas  Õppejõudude ja teadlaste puudus ülikoolides, välisettevõtetelt TA rahastuse kaasamisel. riigisektoris, ettevõtetes. Akadeemiliste töötajate  Valdkonna TA asutuste teenuste müük ettevõtetele on lahkumine ülikoolidest ja järelkasvu puudumine, mille võrreldes teiste valdkondadega märkimisväärselt suur. peamine põhjus on konkurentsivõimetu töötasu. 2019. aastal oli see näitaja 2,4 miljonit eurot.  Digikompetentside puudus muudes  Ettevõtete teadlikkus uusi ärivõimalusi loovatest majandusvaldkondades. Eri majandussektorites on trendidest ja turumuutustest on suurenenud. Positiivne puudu teadmistest, mis võimaldaksid paremini kasutada roll on selles nii erialaliidul, klastril kui ka valdkonna digitaliseerimise tööriistu, näha vajadusi andmete järele ettevõtete ärivõrgustikul. ning kasutada andmeid juhtimises, protsessides ja  Digivaldkonna kiiret kasvu toetab ettevõtluskogumi teenuste kujundamisel. Selliste teadmiste kasv aitab ka IT struktuurimuutus. Digivaldkonna iduettevõtetes töötab ettevõtetel oma portfelli laiendada. 2021. aasta alguse seisuga 48% kõigist iduettevõtete  Madal võimsustarve, kõrge töökindlus, remonditavus ja töötajatest. ringmajanduse nõuetele vastavus pole seni olnud  Eesti hea maine digiriigi ja küberturvalisuse riistvara arenduses vaikimisi prioriteetsed. kompetentsi hoidjana.  Digisõltuvuse ja vaimse tervise probleemi teadvustamise  Eesti väiksus ja pandlikkus, mis võimaldab uusi vajadus. lahendusi võrdlemisi kiirelt välja töötada ja testida, Eesti potentsiaal piloteerimisriigina. Valdkonna olulisemad turumuutused  Digivaldkonna turumuutused on sageli tihedas sõltuvuses globaalmajanduslikest arengutest eri tööstussektorite (nt masinaehitus jt) turgudel. Eri sektorites rakendatavad uued ärimudelid ja turumuutused avavad digivaldkonna jaoks uusi turge ja kujundavad nende dünaamikat.  Turumuutusi suunab olulisel määral tehnoloogia areng (nt 5G arendamine, tehisintellekti arendamine, kaugemas tulevikus ilmselt ka kvantarvutid).  Turumuutustes tõusevad üha olulisemale kohale isikute privaatsusega seotud küsimused ja andmekaitse regulatsioonid.  Eri regioonides või riikides loodud digiteenuste (territoriaalne) kohaldamine. Eesti digivaldkonna ettevõtete jaoks puudutab see väljakutse nii eksporti kui ka importi.  Varasemast suurem rõhuasetus erinevatel mobiilsetel seadmetel põhineval (sünergilisel) teenuste pakkumisel; kasvav keskkondade, isikute ja seadmete seire andmete kasutamine asjade interneti (IoT) vahendusel ning operatiivtehnoloogiate (OT) laienev kasutuselevõtt erinevates rakendusvaldkondades.  Tarbijate kasvav kaasav rolli teenuste ja ka ärimudelite väljatöötamisel ja rakendamisel.  e-kaubanduse ja digitellimuse kasv teenindussektoris. Seda muutust on oluliselt mõjutanud COVID-19 kriis.  Tehisintellektirakenduste kasvav tähtsus nii tootmises kui ka tarbimises.  Isikutuvastusteenuste kiire areng. Vastavalt nutika spetsialiseerumise seireuuringu tulemustele hinnatakse valdkonna • teadus- ja arendusvõimekust heaks; • teadmussiirdevõimekust heaks; • üldist ettevõtluse ja ettevõtete teadmusmahukuse arengut heaks. 17Digilahenduste fookusvaldkonna praeguse olukorra ülevaade põhineb valdkonna uuringute ja analüüside tulemustel (vt eespool), esitatud on nende sünteesitud kokkuvõte. Peamine allikas on uuring „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“ (RAKE, 2021) https://datadoi.ee/handle/33/356 15 Lisa 3. Fookusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus  Seitse positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust18, mille tegevust saab seostada digilahendustega: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Estonian Business School, STACC OÜ, Cybernetica AS, AS Metrosert19.  73 uurimisrühma20, mille tegevussuundade hulka kuuluvad: 3D printimine, andmeanalüütika ja -haldus, asjade internet, digielu sotsiaalmajanduslikud aspektid, digilahendused hariduses, digipädevus, e-teenused, isejuhtivad sõidukid, küberkaitse ja infoturve, liitreaalsus, masinõpe ja tehisintellekt, mobiilside, mudeldamine, nutikas tootmine, robootika, tark linn, tarkvara ja programmeerimise arendus.  Digilahenduste valdkonnas oli 2020. aasta seisuga 5927 ettevõtet21 ning ettevõtete arv on perioodil 2015–2020 kasvanud 80%. Digilahenduste valdkonna müügitulu väärtus oli 2020. aastal 2,3 mld eurot ja lisandväärtus 1,1 mld eurot. Müügitulu väärtus on perioodil 2015–2020 kasvanud 80% ning lisandväärtus samal perioodil 167%. Valdkonna tööviljakus lisandväärtuse alusel hõivatu kohta oli 2020. aastal 50 000 eurot. Aastatel 2015–2020 on see näitaja kasvanud 47%. Müük mitteresidentidele kasvas samal ajal kolm korda 400 mln eurolt 1,2 mld euroni.  Iduettevõtteid on digilahenduste kategoorias (Business software & HR, FinTech, CyberTech, Gaming, TravelTech, CleanTech) 539 ettevõtet 1298-st (Estonian Startup Database). Eestis oli 2018. aasta seisuga 67 hargettevõtet, millest 16% oli seotud infotehnoloogia valdkonnaga. Peamiselt on Eesti spin-off’id seotud Tartu Ülikooliga, 11 TTÜ-ga ja üks EMÜ-ga (teadusasutuste kodulehed ja statistika). Digivaldkonna iduettevõtetes töötab 2021. aasta alguse seisuga 48% kõigist iduettevõtete töötajatest.  Neli klastrit o Eesti IKT klaster on Eesti IKT ettevõtete rahvusvaheliselt tunnustatud koostöövõrgustik ja tugi äri arendamiseks. IKT klastri eesmärk on toetada ettevõtete äri arendamist ja kasvu eksporditurgudel ning leida uusi ärivõimalusi koostöös teiste majandusvaldkondadega. Klaster on rahvusvahelisel tasandil nn one-stop shop avaliku ja erasektori e-teenuseid pakkuvate ettevõtete leidmiseks. Fookusteemasid, millega klaster praegu tegeleb, on kolm: digitaliseerimine nii tööstuse kui ka transpordi-logistika valdkonnas ning e-riigi lahenduste eksportimine. Eesti IKT klastril on 86 liiget. o Digitaalehituse klaster arendab nüüdisaegsete tehnoloogiliste vahendite abil ehitussektorit ning populariseerib ausate äritavade ja -mudelite kasutamist, et toetada klastri liikmete äritegevust nii kodu- kui välismaal. Klaster keskendub teadmuspõhise ehituse arendamisele, kaasates selleks valdkonna parimaid juhte ja spetsialiste ning tehes koostööd riigi ja kohalike omavalitsustega. Klaster korraldab rahvusvahelise kogemuse omandamiseks õppereise ja koolitusi ning edendab koostööd tehnoloogiliste arenduste ja toetava regulatiivse raamistiku loomiseks. Praegu kuulub klastrisse 49 ettevõtet ja 3 kõrgkooli. 182021. a seisuga ETISe andmete põhjal 19 Metrosert pakub ka riigietalonide baasil metroloogilisi teenuseid ning teadus- ja arendusteenuseid (lühima jälgitavusahelaga täppismõõtmise ja kalibreerimise teenuseid riigietalonidega, metroloogiliselt jälgitavate mõõtemeetodite väljatöötamist ja katsetamist, mõõtemääramatuse hindamise algoritmide uurimist, koostamist ja hindamist, täppismõõtevahendite kujundamist, konstrueerimist ja katsetamist). 20 2021. a seisuga ETISe andmete põhjal 21 Digilahenduste valdkond hõlmab EMTAK-i järgi elektroonilise side ja programmeerimise teenuste pakkumise, tarkvara publitseerimise ning andmeanalüüsi ja andmehaldusega tegelevaid ettevõtteid. 16  o Targa linna klaster ehk Smart City Lab ühendab ettevõtted, linnakodanikud, avaliku võimu, teadus- ja arendusasutused ning innovatsiooni tugistruktuurid, keskendudes linnaelu erinevaid valdkondi hõlmavate uuenduslike targa linna (smart city) lahenduste arendamisele ja ekspordile. Klastri moodustavad 24 partnerorganisatsiooni. Klastri fookuses on IKT ja uute tehnoloogiate efektiivne ja ressursisäästlik kasutamine linnaelu erinevate valdkondade arengus energiasäästust kuni sotsiaal- ja tervishoiuteenusteni. o Lennundusklastri eesmärk on luua lennundusest Eestis kõige kiiremini kasvav majandussektor, rajada koostöös teiste sektoritega Eesti oma lennundustööstus, muuta Eesti lennundus kõige atraktiivsemaks tööandjaks, meelitada Eesti lennundusse välismaiseid otseinvesteeringuid ning võtta kasutusele droonid, elektrilennukid ja luua valdkonnale soodne kasvukeskkond.  Kolm erialaliitu o Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ühendab 114 info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) tegelevat ettevõtet ja organisatsiooni. Erialaliitu kuuluvate ettevõtete käive moodustab üle 75% Eesti IKT-sektori kogukäibest. ITLi eesmärk on teha Eesti IKT-ettevõtete tegutsemine lihtsamaks: soodustada IKT sektori äri Eestis, pakkuda lisandväärtust Eesti majandusele ning hõlbustada ettevõtete vahelist koostööd. ITLi visioon infoühiskonnast 2030 toetub kolmele sambale: 1) nutikas ja julge majandus: koostööle orienteeritud, maailma agiilseim uute lahenduste ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendaja ja selle kogemuse eksportija; 2) nutikas rahvas: laulev tehnoloogiarahvas, kes on suurem oma väiksusest tänu kõigil elualadel rakendatavale tehnoloogiale ning targa tööjõu arendamisele ja kasutamisele; 3) nutikas ja visiooniga riik: mugavaima äri- ja elukeskkonna ning efektiivseima riigikorraldusega riik. o Eesti Elektroonikatööstuse Liidu (EETL) eesmärk on muuta maailma ühe kiiremini areneva tööstussektori Eestis tegutsevate ettevõtete ning teadus- ja haridusasutuste koostöö sisulisemaks, et tagamaks tagada sektori konkurentsivõime. Elektroonikatööstus panustab Eesti digi- ja rohepöördesse. Elektroonikatööstusel on nii digi- kui analoogkomponentide ja -süsteemide arendaja ja tarnijana võtmeroll ÜRO strateegiliste arengueesmärkide saavutamises kogu maailmas. Liidu visiooni kohaselt peab Eesti saama aastaks 2035 tugevaks ja jätkusuutlikuks kõrgtehnoloogiliseks tööstusriigiks. o Eesti Infoturbe Assotsiatsioon (EISA) asutati valdkonnaülese koostöö edendamiseks Eesti erasektori, akadeemiliste ringkondade ja valitsuse vahel. Koostööga soovitakse tugevdada sidemed Eesti küberturvalisuse partnerite vahel, hoogustada koostöös osalemist, samuti mõjutada Euroopa ja rahvusvahelist küberjulgeolekupoliitikat.  Teised olulised riiklikud võrgustikud ja algatused digivaldkonnas o Bürokratt on riiklike infosüsteemide külge loodud avaliku sektori tehisintellektirakenduste ja ka erasektori pakutavate tehisintellektirakenduste koosvõimeline võrgustik, mis kasutaja vaates toimib ühtse kanalina avalike otseste ja infoteenuste saamiseks. o Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI and Robotics Estonia) toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmise nimel. AIRE on tulevikus Eesti riigi ettepanekul osa EDIH (European Digital Innovation Hubs) võrgustikust, tänu millele saab Eestisse tuua ka uusi teadmisi oma partneritelt (200+ keskust üle Euroopa). o Tehnopoli tehisintellekti arenguprogrammi eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel kasutusele võtta tehisintellekti (Artificial Intelligence, AI) lahendusi, tõstes sellega nende konkurentsivõimet ja tagades Eesti majanduse kestlikkus ka tulevikus. Selleks käivitati tehisintellekti arenguprogramm, mille tegevuste hulgas on kaks arendusmaratoni, 17  tehisintellektipõhiste pilootprojektide rahastamine, tehisintellekti kiirendi ja kogemuslugude jagamine. Arenguprogramm teeb sisulist koostööd tehisintellekti ja robootikakeskusega AIRE. Kahte sõltumatut organisatsiooni ühendab eesmärk tõsta Eesti tööstusettevõtete ja majanduse konkurentsivõimet, toetades tehisintellekti ja robootikalahenduste kasutuselevõttu. Arenguprogramm on loodud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kratitehnoloogiate kasutuselevõtuks Eestis. o IT Akadeemia programm 2021‒2030 on Eesti riigi, ülikoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete koostööprogramm, mille eesmärk on tagada valdkonna jaoks vajalik tööjõuressurss ja luua eeldused majanduskasvu saavutamiseks IKT abil. Perioodil 2021‒2030 on programmi üks põhifookus ülikoolides IKT-ga seotud doktoriõpe, sh eelduste loomine doktoriõppe mahu ja tulemuslikkuse oluliseks kasvuks. Eesti majandusstruktuur on muutunud: ülikoolides koolitatavad kõrgetasemelised (doktorikraadiga) spetsialistid on hädavajalikud lisaks ülikoolides IKT kõrghariduse ja teaduse kestlikkuse tagamisele ka ettevõtlussektoris kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste väljaarendamiseks. Oluline on laiendada ülikoolide ja ettevõtete koostöös läbiviidavat doktoriõpet (nn teadmussiirde doktorantuuri). Muutuvas maailmas on tekkinud vajadus ka uute kompetentsidega inimeste järele (küberkaitse, tehisintellekt, asjade internet jne). Jätkatakse erialaspetsiifiliste IKT oskuste edendamist mitte-IKT erialadel, informaatikaõpetajate järelkasvu tagamist ning stipendiumide väljaandmist, IKT kutsehariduse toetamist ja IKT teadusvõimekuse suurendamist ülikoolides. o Digiriigi Akadeemia. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli koostöös on valminud veebikursuste platvorm Digiriigi Akadeemia. Tegemist on esimese korraga, kui digiriiki käsitlevaid teadmisi ja oskusi arendatakse keskse e-õppe platvormi abil. Digiriigi Akadeemia eesmärk on arendada avaliku sektori töötajate digiriigi ja -teenuste arendamise alaseid teadmisi, et kõik oskaksid digiriigi kiire arenguga sammu pidada. Digiriigi Akadeemia on eelkõige suunatud avalikule sektorile, kuid kursusi on tasuta võimalik läbida kõigil soovijatel. o Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde on kavandamisel ettevõtjate andmepõhiste teadus- ja arendusprojektide teenindamise võimekus, et soodustada uute toodete ja teenuste teket (sh digivaldkonna tooted ja teenused), mille tulemusena kasvab välisinvesteeringute maht ning loodavate toodete ja teenuste eksport. 18 Lisa 4. Fookusvaldkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus Eesti teadustaristud Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes  Eesti Genoomikakeskus (EGK)  BBMRI ERIC: biopankade ja  ELIXIR Eesti – eluteaduste andmete biomolekulaarressursside infrastruktuur teadustaristu (Biobanking and Biomolecular Resources  Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS) Research Infrastructure)  Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium  ELIXIR: eluteaduste andmete teadustaristu (A (IMO) Distributed Infrastructure for Life-Science  Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik Information) (NATARC)  NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride  Meretehnoloogia ja hüdrodünaamika koostööorganisatsioon (Nordic e-Infrastructure teadustaristu (SCC) Collaboration)  Nutika tootmise tuumiktaristu (SmartIC)  DiSSCo: Euroopa loodusteaduslike  Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (e-Varamu) kollektsioonide võrgustik (Distributed Systems  Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline of Scientific Collections) magistraalvõrk  Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency (ESA))  Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for Nuclear Research (CERN))  Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (European Molecular Biology Laboratory (EMBL)) Fookusvaldkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused (missioonid, partnerlused, programmid jms)  „Euroopa horisondi“ klaster 4 (digivaldkond, tööstus ja kosmos)  „Euroopa horisondi“ missioonid: kliimaneutraalsed ja targad linnad  ERA algatus „Accelerate the green/digital transition of Europe’s key industrial ecosystems“  EIT KIC Digital  NordForski programmid  COST programmid  Küberkompetentsikeskuse programm  IPCEI pilvetehnoloogiad  AIRE (AI and Robotics Estonia) H2020 ERA-NETid  QuantERA II  CHIST-ERA IV  FLAG-ERA Euroopa partnerlused  European Open Science Cloud (EOSC)  European High Performance Computing (EuroHPC JU)  Key Digital Technologies (KDT JU)  Metrology (EURAMET)  Innovative SMEs (INNOVSMEs)  Smart Networks & Services (SNS JU)  AI, Data and Robotics  Photonics Eesti teadustaristud Eesti Genoomikakeskus (EGK). Eesti Genoomikakeskuse ülesanne on tagada Eesti teadus- ja arendustegevuse vajadused genoomianalüüsi osas, sh konkurentsivõimeliseks osaluseks rahvusvahelises koostöös ning rakendusteks tervishoius ja ettevõtluses. Maailmatasemel 19 genoomianalüüsi aparatuur võimaldab kiirelt ja efektiivselt ellu viia teadusprojekte ning pakkuda teenust nii Eesti kui välismaa teadusasutustele, laboritele, haiglatele ja ettevõtetele. Taristu raames loodav temporaalne genoomiandmete referentsbaas on avatud kogu maailma teadlaskonnale populatsioonigeneetilisteks uuringuteks. See annab olulise väljundi varjatud sugupuude identifitseerimiseks, mille abil on võimalik suurendada geneetiliste assotsiatsiooniuuringute statistilist võimsust. Taristu on üks suuremaid Eesti teadusarvutuste infrastruktuuri arvutusvõimsuse kasutajaid. Nende suuremahuline ja kvaliteetne digitaalne andmestik ning kiire ja kompetentne geenianalüüs nii andmete tootmiseks kui ka nende statistiliseks ja bioinformaatiliseks töötlemiseks annavad olulise panuse paljude teadussuundade, sh geneetika, meditsiini, farmakogeneetika, sotsiaalteaduste ja ökoloogia arenguks. ELIXIR Eesti – eluteaduste andmete teadustaristu. Teadustaristu kasutajad on molekulaarbioloogia, keskkonnateaduste, põllumajanduse ja arstiteaduse teadlased. Kõik need teadlased loovad väga eriilmelisi andmeid, mille analüüsiks on vaja tipptasemel tarkvarateenuseid ja halduseks kestlikke andmebaase. ELIXIRi teadustaristu eesmärk on ühendada eluteaduse andmete, tööriistade, arvutiressursi, standardite ja koolituse teenusepakkujad ühtseks taristuks, mille liikmetel on bioloogiliste andmete esitamise ja juhtimise kaasvastutus. Et pakkuda parimaid teadmisi ja luua globaalselt konkurentsivõimelisi teenuseid, osaleb Eesti rahvusvahelises bioinformaatika teadustaristus ELIXIR. ELIXIR Eesti keskendub peamiselt tipptasemel teenuste ja tööriistade arendamisele ja käigushoidmisele, eluteadlaste andmeanalüüsi suutlikkuse parandamisele koolituste abil ning andmete haldamisele. Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS). ETAISi ülesanne on pakkuda terviklahendust teadusliku andmetöötluse probleemidele, sh salvestuspinna ja analüüsivõime tagamine, erialaspetsiifiliste rakenduste tugi, andmete haldamine nende kogu elutsükli jooksul ja eksperditeadmiste vahendamine. Teenused on avatud kõigile teadus- ja arendustegevuse asutustele ning teaduspõhise ettevõtluse jaoks. ETAISi kasutavad kõige sagedamini bioinformaatika ja personaalmeditsiini, andmekaeve, keeletehnoloogia, keemia- ja materjaliteaduse, kliimauuringute ning keeleteaduse valdkonna teadlased. Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium (IMO) loob tervikliku teadusliku andmetaristu rahvastiku ruumilise mobiilsuse uuringute korraldamiseks, kasutades nii traditsioonilisi statistikaandmebaase kui nüüdisaegseid infotehnoloogilisi andmeallikaid. Ühtsesse andmetaristusse tuuakse andmebaasid, mille abil saab analüüsida inimeste igapäevaseid liikumisi, ruumilise mobiilsuse seoseid tööturumuutuste ja transpordikasutusega ning samuti pikaajalisi muutusi rahvastiku ruumilises mobiilsuses ja selle mõjutegureid. Teadustaristu raames on laiendatud sensorite ja loendusseadmete võrku, täiendatakse olemasolevaid ja luuakse uusi andmestikke, mille kaudu avanevad võimalused mobiilsusmustrite detailseks hindamiseks ja visualiseerimiseks. Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) on loodusteaduslikel kogudel ja avaandmetel põhinev integreeritud taristu. NATARCis arendatav avaandmete infosüsteem hõlmab terviklikult kõik Eesti loodusteaduslike kollektsioonidega seonduvad andmed. NATARCi kogude ja infosüsteemi põhjal saab luua valdkondadevahelisi teadusuuringuid ja loodushariduslikke rakendusi ning hinnata liikide ja ökosüsteemide ohustatuse seisundit. Üheks rahvusvaheliselt enimkasutatavaks teenuseks on kujunenud teaduse avaandmete halduse platvorm PlutoF. NATARC teenindab Eesti ametnikke, ettevõtjaid ja ühiskonda elurikkuse ning maapõue arhiivide ja infosüsteemide teenustega. Taristu annab nii avalikule sektorile kui ka eraettevõtetele juurdepääsu usaldusväärsetele keskkonnaandmetele. 20 Meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristu (SCC) edendab Eesti meretööstust. Taristu tuum on väikelaevaehituse kompetentsikeskus Kuressaares, kus asub Balti riikide ainus laevade mudelkatsebassein. SCCi taristus ühendavad teadlased mudel- ja materjalikatsed arvutuslike ja virtuaalsete meetoditega. Meretehnoloogia ja laevaehitus põhinevad rakendusteadustel nagu laevateooria, tootearendus ja tootmistehnika, laevade süsteemid jne, mis omakorda toetuvad klassikalistele alusteadustele nagu füüsika, mehaanika ja materjaliteadused. Uusi materjale, disainilahendusi ja tehnoloogiaid luuakse ulatuslike eksperimentaaluuringute käigus ja arvutisimulatsioonide abil. SCCis on olemas võimalused laevade mudelkatseteks basseinis ja avaveel, arvutisimulatsioonideks, materjalide ja tootmistehnoloogiate hindamiseks merelises kliimas ja lainekoormustes. SCCi laboreid täiendatakse uusimate meetoditega, arendades muuhulgas autonoomsete laevamudelite avavee katseala ning virtuaal- ja liitreaalsust rakendavaid projekteerimis- ja katsevõimalusi. Nutika tootmise tuumiktaristu (Smart Industry Centre, SmartIC) eesmärk on parandada nutika tootmise valdkonna teadustööd ja infrastruktuuride ristkasutamist nii Eestis (ülikoolid ja koostööpartnerid) kui ka rahvusvaheliselt (teadus- ja arendustegevuse koostööprojektid, rakendusuuringud rahvusvaheliste ettevõtetega nt lennunduses, autotööstuses, laevanduses jm), kasutades selleks pöördprojekteerimise põhimõtteid ja nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi (IKT) vahendeid nagu virtuaalreaalsus, suurandmete töötlus jne. Tuumiktaristusse kuuluvad paindtootmise ja robootika demokeskus, mehaanika ja metroloogia katselabor, kompuutertomograafia labor, mõõtelabor, isejuhtivate sõidukite ja autonoomsete süsteemide labor, akustikalabor jne. Laborid toetavad kvaliteedikontrolliga seotud teadustööd, keskendudes SmartIC raames enim kihtlisandustehnoloogia valdkonnale. 3D-printimise ja XCT kombineeritud uuringud pakuvad huvi töötleva tööstuse ettevõtetele, kellega koostöös saab uudseid rakendusuuringuid praktikas kasutada. Tuumiktaristu kasutusvõimalused on tõesti suured, pakkudes erinevate materjalide (metall, plast, orgaanilised ja mitte-orgaanilised) töötlemise võimalusi. Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (E-Varamu) tagab Eesti teadus- ja mäluasutustes säilitatava ning loodavate teadus-, arendus- ja loometegevuseks oluliste inforessursside kättesaadavuse. Arendatakse kolme teenust: kogude digiteerimist, füüsilist säilitamist ja info kättesaadavaks tegemist E-Varamu portaalis. E-Varamu taristu koosneb järgmistest osadest: E-Varamu veebivärav teeb ühest kohast kättesaadavaks Eesti mäluasutuste – raamatukogude, arhiivide ja muuseumide – elektroonilised ressursid; digiteerimiskeskuses tehakse digiteeritud ja tekstituvastustarkvaraga töödeldud failid kättesaadavaks raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA; audio- ja visuaalteavikute digiteerimiskeskuses on loodud võimalused kultuurilooliselt oluliste analoogkandjatel olevate audio- ja visuaalteavikute digiteerimiseks, heli- ja videosalvestamiseks ning taasesitamiseks; arendatakse failirepositooriumi KIVIKE, et tagada audiovisuaalse ainese kättesaadavus E-Varamu portaalis; massneutraliseerimise keskuses töödeldakse liighappelisel paberil olevaid teadus- ja kultuuriloolise väärtusega trükiseid, et pikendada nende füüsilist eluiga ja ennetada hävimist; digitaalarhiivi DIGAR arendamine võimaldab vastu võtta teiste asutuste digiteeritud ja digitaalselt loodud materjale, rikastada neid automaatselt metaandmetega ning tagada e-teavikute pikaajaline säilivus ja juurdepääs nendele. Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk (EENet). Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele ning teadustaristutele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ning suurte andmemahtude ülekandmist. Taristuobjekti põhifunktsioon on pakkuda Eesti kõrgkoolidele ja teadusasutustele vajalikku nüüdisaegset andmesideühendust, mille kaudu saavad Eesti akadeemilisele kogukonnale kättesaadavaks uusimad andmesidelahendused ja nõudlikemad internetiteenused. Tavalisest 21 internetiühendusest märksa mahukamat ja kvaliteetsemat andmesideteenust vajavad Eesti teadus- ja arendusasutuste töötajad paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades, näiteks arvutuslik keemia, füüsika, materjaliteadused jms. Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes BBMRI ERIC: biopankade ja biomolekulaarressursside infrastruktuur (Biobanking and Biomolecular Resources Research Infrastructure). BBMRI ERIC on ühtne üleeuroopaline biopankade ja biomolekulaarressursside teadustaristu, mille esmaülesanne on harmoniseerida Euroopa biopankade tegevust, sh leppida kokku ühtsed andmestandardid, luua rahvusvaheline koostöövõrgustik ning edendada teadustaristu efektiivset kasutamist. BBMRI ERIC tagab eelkõige turvalise juurdepääsu kliinilistele andmekogudele, hõlbustades teadusuuringute korraldamist ning andes hoogu rahvusvahelisele koostööle biotehnoloogias, meditsiinis ja farmaatsiatööstuses. BBMRI ERICu tegevusi viib Eesti riikliku keskusena ellu Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu. ELIXIR: eluteaduste andmete teadustaristu (A Distributed Infrastructure for Life-Science Information). ELIXIR on 23 riiki ühendav Euroopa eluteaduste teadustaristu, mille kasutajad on sajad tuhanded molekulaarbioloogia, keskkonnateaduste, põllumajanduse ja arstiteaduse teadlased. Teadustaristu eesmärk on ühendada eluteaduse andmete, tööriistade, arvutiressursi, standardite ja koolituse teenusepakkujad ühtseks taristuks, mille liikmetel on bioloogiliste andmete esitamise ja juhtimise kaasvastutus. Selleks, et pakkuda parimaid teadmisi ja luua globaalselt konkurentsivõimelisi teenuseid, osaleb Eesti rahvusvahelises bioinformaatika teadustaristus ELIXIR. NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon (Nordic e-Infrastructure Collaboration). NeIC on Põhjamaade Ministrite Nõukogu teadusorganisatsiooni NordForsk alluvuses tegutsev koostööorganisatsioon, mille eesmärk on Põhjamaadele huvipakkuvates valdkondades kõrgetasemeliste e-infrastruktuuride teenuste arendamine ja opereerimine. Eesti täisliikmelisus aitab oluliselt suurendada Eesti teadusarvutuse võimsust ja panustada tipptasemel rahvusvahelisse koostöösse (seotud ka ELIXIR Eestiga ja Eesti Genoomikakeskusega (EGK)). DiSSCo: Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustik (Distributed Systems of Scientific Collections) on üleeuroopaline loodusteaduslikke kollektsioone haldavate teadus- ja arendusasutuste konsortsium, mille eesmärk on Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide (herbaariumid, entomoloogilised kogud, biopangad, DNA-kogud jne) digitaalne ühendamine, et luua eeldused nende ühis- ja ristkasutuseks eesliiniteaduses ning innovatsioonis. Konsortsiumisse kuulub 21 Euroopa riigi 115 teadus- ja arendusasutust. Võrgustiku keskmes on NATARCi raames välja arendatud ja kollektsioonidel põhinevaid tipptasemel e-teenuseid pakkuv andmehaldussüsteem PlutoF. DiSSCo võrgustiku töös osalemine lubab Eestil ülemaailmsete IT-lahenduste väljatöötamiseks pakkuda NATARCi elluviimise käigus omandatud konkurentsieelist ja kompetentsi. Eesti üks oluline eesmärk on viia PlutoF Euroopa Teaduspilve (EOSC – European Open Science Cloud) teenuseks, et suurendada Eestis välja arendatud avaandmete digitaristu nähtavust ja kättesaadavust. Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency (ESA)). Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on 1975. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mis koordineerib kosmose rahumeelset uurimist ja kasutamist Euroopas. ESA tegutseb paljudes valdkondades: kosmoseteadus, Maa- vaatlused, satelliitnavigatsioon, telekommunikatsioon, mehitatud kosmoselennud, kanderaketid, haridusprogrammid jms. Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for Nuclear Research (CERN)). Keskus on Šveitsi ja Prantsusmaa piiril Genfi linna lähedal asuv rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiakeskus, mille peamine uurimissuund on eksperimentaalne osakeste füüsika. CERNi 22 tehnoloogiasiirdeprogrammid liikmesriikidesse ei piirdu osakeste füüsikaga. Ülikoolide ja firmade koostöö CERNiga annab uusi rakendusi CERNis väljatöötatud metodoloogiatele ja seadmetele ka infotehnoloogia, turvalisuse, materjaliteaduse ja keskkonna- ning tervishoiutehnoloogia valdkonnas, panustades seeläbi tehnoloogiasiirdesse ja ühiskonna arengusse mitmel tasandil. CERNi tehnoloogiasiirdeprogrammid liikmesriikidesse ei piirdu vaid osakestefüüsikaga. Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (European Molecular Biology Laboratory (EMBL)). EMBLi täisliikme staatus võimaldab saada laiemalt kasu Euroopa ü hisest teadusruumist ja pääseda ligi teenustele, mis Eestis on puudu või mis vajavad tõhustamist (nt struktuuribioloogia ja kiirekanalid; siirdemeditsiini ja genoomika teenused; bioinformaatika ja teadlastele mõeldud IT- teenused). Eesti saab kasu paranenud ligipääsust teadusaparatuurile, teadmisele ja koolitusele. EMBLi liikmesus avab uusi koostöövõimalusi Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning võimaldab otsekontakte EMBLi võrgustikku kuuluvate maailma juhtivate suurtööstustega. Fookusvaldkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused (missioonid, partnerlused, programmid jms) „Euroopa horisondi” programmi teise samba teemavaldkonna „digi, tööstus ja kosmos” projektikonkursside kaudu tellib Euroopa Komisjon uuringuid ja uudseid lahendusi. „Euroopa horisondi“ digi, tööstuse, kosmose teemavaldkonna ehk 4. klastri tegevustega toetatakse eelkõige konkurentsivõimeliste ja usaldusväärsete tehnoloogiate välja arendamist Euroopa tööstuse jaoks. Nende tehnoloogiate abil tagatakse võtmevaldkondades ülemaailmne juhtroll, tootmise ja tarbimise koormuse vähendamine meie planeedile ning maksimaalne kasu kõigile ühiskonna osadele. Euroopa Komisjoni kliimaneutraalsete ja nutikate linnade missioon. Euroopa Liidu missioonide eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori osalejaid nagu EL liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, uurimisasutused, ettevõtjad ja investorid, et luua mõjukaid lahendusi suurtele probleemidele. Missioonid toimivad tegevuste portfellina (nt uurimistoetused, poliitikakujundamise meetmed, seadusandlikud algatused). Kliimaneutraalsete ja nutikate linnade missiooni fookuses on avaliku sektori, kohalike omavalitsuste, kodanike, ettevõtete ja investorite kaasamine ning teadus- ja arendustegevuse suunamine rohepöörde ja digipöörde kiirendamiseks linnades. Euroopa Teadusruumi algatuse Accelerate the green/digital transtion of Europe’s key industrial ecosystems strateegiline fookus on tööstuse ja tööstuses tehtava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) roll kaksiküleminekul ja vastupanuvõime suurendamisel. Tegevuse eesmärk on luua tugevam seos TAI poliitika ja tööstuspoliitika vahel ning toetada TAI tulemuste süsteemset kasutuselevõttu Euroopa tööstuse ökosüsteemis. Tegevuse käigus luuakse madala süsinikusisaldusega tehnoloogia ning energiaintensiivse, ehitusvaldkonna ja tekstiilivaldkonna tööstuse teekaardid ja ärimudelid. Algatuse käigus arendatakse ka poliitikaraamistikku tööstuses tehtava madala tehnoloogia valmidustasemega teaduse jaoks ning toetatakse sotsiaalset kohanemist rohe- ja digiüleminekuga, sh vajadust uute oskuste järele. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) Digital-KIC. EIT põhieesmärk on edendada innovatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikides. Oma tegevuste raames toetatakse dünaamiliste pikaajaliste üleeuroopaliste partnerluste arendamist juhtivate ettevõtete, teaduslaborite ja -ettevõtete seas. Neid partnerlusi nimetatakse innovaatikakogukondadeks (KIC – Knowledge and Innovation Community) ja igaüks neist tegeleb lahenduste otsimisega konkreetsele ülemaailmsele probleemile. Digiarengu innovaatikakogukonna (Digital-KIC) eesmärk on leida lahendusi, mis tugevdavad järgmise põlvkonna digitaalseid ettevõtmisi ning pakuvad digitaalseid tooteid ja teenuseid, aidates ettevõtetel ja ettevõtjatel olla digitaalse innovatsiooni eesliinil. Tegevusi 23 toetatakse viie fookusteema lõikes: digitehnoloogiad, digitaliseeritud linnad, digitööstus, digiheaolu ja digirahandus. EIT Digital-KICil on loodud Tallinnasse oma esindus (TalTechis). NordForsk programmid. NordForsk on Põhjamaade (Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome ning autonoomsete piirkondade Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa) teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvorm, mille eesmärk on edendada Põhjamaade teaduse kvaliteeti, mõju ja kuluefektiivsust ning edendada koostööd teaduse infrastruktuuri arendamisel. Üheks programmiks on Digitaliseerimine (Digitalisation), mille all toetatakse teadus- ja arendustegevust avaliku sektori digitaliseerimise eesmärgiga, keskendudes lahenduste sotsiaalsetele mõjudele ja kasutajakogemusele. COST (European Cooperation in Science and Technology) on Euroopa vanim valitsustevaheline koostööprogramm teaduse ja tehnika valdkonnas. COSTi idee on erialasid, sektoreid, eluetappe ja riigipiire ületava koostöö edendamine. Eesmärk on tuua eri maadest ning eriala- ja sektoriüleselt kokku mingi võrdlemisi konkreetse probleemiga tegelejad, nii teadlased kui ka sidusrühmade esindajad. Koostöö toimub nelja-aastaste võrgustikuprojektide (COST Actions) raames. Rahaliselt toetab COST just koostööd, mitte teadust vm projekti keskmes olevaid sisutegevusi, ent COSTi projektis süvenenud koostöö suurendab taotluste eduvõimalusi teistes programmides. COSTi kaudu toetatakse mh digivaldkonna tegevusi. Küberkompetentsikeskuse programm. Euroopa nõukogu ja parlamendi määrusega 2021. aastal loodud Euroopa küberkompetentsikeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste (national coordination centre ehk NCC) võrgustiku Eesti keskuse rolli täidab Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse teenistuse teaduse ja arenduse koordineerimisosakond. Selle osakonna (ja Eesti NCC) põhiülesanne on toetada Eesti ja Euroopa küberturvalisuse turusektori arengut ja innovatsiooni. Aastatel 2023‒2024 keskendub Eesti NCC küberturvalisuse sektori konkurentsivõime kasvatamisele fookusega teadus- ja arendustegevustel, Eesti ühiskonna küberkerksuse edendamisele (fookusega väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel), valdkonna järelkasvu ja spetsialistide hulga suurendamisele ning küberturvalisuse ökosüsteemi arengu seiramisele ja toetamisele. Eesti panustab üle-euroopalist strateegilist tähtsust omavate suurprojektide toetajana pilvetehnoloogiate projekti (IPCEI). Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmise nimel. AIRE on tulevikus Eesti riigi ettepanekul osa EDIH (European Digital Innovation Hubs) võrgustikust, tänu millele saame Eestisse tuua ka uusi teadmisi oma partneritelt (200+ keskust üle Euroopa). AIRE toetab tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. Koos ülikoolide ja teadusasutustega ühendatakse teadmised IT, inseneeria, robootika ja elektroonika vallast, et luua ettevõtetele digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamise platvorm. QuantERA II programm on Euroopa juhtiv võrgustik, mis koosneb 39 riiklikust teadust rahastavast organisatsioonist (31 riigist). QuantERA toetab kvanttehnoloogiatega seotud uuringuid, arendust ja innovatsiooni. Programmi eesmärk on edendada kvanttehnoloogiate valdkonna kõrgekvaliteetseid uuringuid, soodustada riikidevahelist koostööd, kaardistada riiklikke, piirkondlikke ja Euroopa-üleseid poliitilisi sekkumisi selles valdkonnas ning toetada teadusuuringute tulemuste levikut Euroopa teadusruumis. CHIST-ERA on nende teadust rahastavate organisatsioonide võrgustik Euroopas ja mujal, kellel on programme info- ja kommunikatsiooniteaduse ja -tehnoloogia valdkonnas. CHIST-ERA IV eesmärk on 24 toetada riikidevahelisi uurimisprojekte, mis käsitlevad pikaajalisi teaduslikke väljakutseid IKT valdkonnas või IKT ja muude valdkondade vahel, soodustada teemakohaste uurimisteemade küpsemist ja valdkonna kogukondade struktureerimist. Eesmärk on ka julgustada avatud teaduse parimate tavade levikut, tõsta teadlikkust vastutustundlikest teadusuuringutest ja innovatsioonist ning toetada CHIST-ERA rahastatud uurimisprojektide rakendamist tööstuses. FLAG-ERA võrgustik koordineerib tuleviku ja esilekerkivate tehnoloogiate riiklikku ja piirkondlikku rahastamist lipulaeva juhtalgatustes grafeeni (FET Flagship Graphene) ja inimaju-uuringute (FET Flagship Human Brain Project) valdkondades. FLAG-ERA koondab enamikku Euroopa piirkondlikke ja riiklikke rahastusorganisatsioone, luues sünergiat tuleviku ja esilekerkivate tehnoloogiate arengu toetamiseks. FLAG-ERA eesmärk on luua mehhanisme riiklikult/piirkondlikult rahastatud teadusuuringute integreerimiseks lipulaeva juhtalgatuste tööplaanidesse, koondada ülevaade lipulaeva valdkondade rahastamise võimalustest ja teadusmaastikust, kohandada riiklikke/piirkondlikke uurimiskavasid vastavalt valdkondlikele vajadustele, käivitada sihtotstarbelisi rahvusvahelisi algatusi ning soodustada koostööd ja teabelevikut siht- ja sidusrühmade vahel. European Open Science Cloud (EOSC). Partnerluse eesmärk on pakkuda Euroopa teadlastele, ettevõtetele ja kodanikele ühendatud ja avatud multidistsiplinaarset keskkonda, kus nad saavad avaldada, leida ja taaskasutada andmeid, tööriistu ja teenuseid teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse eesmärkidel. Huvipakkuvate tegevuste alla kuuluvad andmete analüüsi, visualiseerimise, pikaajalise säilitamise ja kasutuselevõtu jälgimise lahendused. European High Performance Computing Joint Undertaking (EuroHPC JU). Partnerlus on loodud eesmärgiga olla Euroopa teejuhiks superarvutite vallas. Tegevuste alla kuuluvad turvaliste ja ühendatud superarvutite, kvantandmetöötluse, teenuste ja andmetaristu ökosüsteemi arendamine, juurutamine ja laiendamine; nõudlusele orienteeritud ja kasutajapõhise uuendusliku ja konkurentsivõimelise superarvutisüsteemi väljatöötamine ja kasutuselevõtt. Key Digital Technologies Joint Undertaking (KDT JU). Partnerlus „Võtmetähtsusega digitehnoloogiad“ on avaliku ja erasektori koostöö alus teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni alal elektroonikakomponentide ja -süsteemide (ECS) valdkonnas ning rahastab projekte, mille eesmärk on tagada maailmatasemel teadmised nende võtmetehnoloogiate vallas, mis on olulised Euroopa konkurentsivõimelise juhtpositsiooni tagamiseks digimajanduses. Metrology (EURAMET). Partnerluse missioon on arendada ja levitada integreeritud, kulutõhusat ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist mõõteinfrastruktuuri Euroopas, võttes arvesse tööstuse, ettevõtete ja valitsusasutuste vajadusi. Oma tegevustega toetatakse partnerluse liikmete riiklike nõuete täitmist ja tasakaalustatud Euroopa mõõtmiste taristu loomist. Partnerluse „Innovaatilised VKE-d“ (Innovative SMEs, INNOVSMEs) eesmärk on toetada väike ja keskmiste ettevõtete innovaatilisi teadus- ja innovatsiooniprojekte ning võimaldada neil osaleda rahvusvahelises koostöös. Partnerluse tulemusena suureneb VKE-de konkurentsivõime, stimuleeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning panustatakse EL ühiskonna ja keskkonna väljakutsetesse. Fookuses on uute toodete, protsesside ja teenuste arendamine ja nende toomine turule (toetakse selgelt turule orienteeritud tegevusi). Partnerluse taotlusvoorud on teemaülesed, seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas eluvaldkonnas. Smart Networks & Services Joint Undertaking (SNS JU). Partnerluse eesmärk on tagada Euroopa juhtpositsioon 5G ja 6G võrkude valdkonnas. 25 AI, Data and Robotics. Partnerlus on üks „Euroopa horisondi“ partnerlustest „digi, tööstuse ja kosmose“ teemavaldkonnas. Eesmärk on edendada tehisintellekti, andmetöötluse ja robootika lahenduste ning uuenduslike tehnoloogiate loomist ja kasutuselevõttu. Photonics Public-Private Partnership. Partnerlus ühendab enamikku juhtivaid fotoonikatööstusi ning asjakohaseid teadus- ja arendusasutusi kogu Euroopa väärtusahelate ulatuses. Eesmärk on kujundada Euroopa liidripositsiooni fotoonikatehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtul erinevates rakendusvaldkondades. Partnerlus koordineerib fotoonikaalaste teadusuuringute prioriteete ning panustab Euroopa teadusuuringute raamprogrammi „Euroopa Horisont“ eesmärkidesse. 26  Lisa 5. Fookusvaldkonna arendamise võtmetegevused ja rahastusmeetmed Võtmetegevused valdkonna Meede/sekkumine Vastutav Mida täpsemalt toetatakse arendamisel vajaduse katmiseks ministeerium Alus- ja rakendusuuringute, Temaatilised teadus- ja HTM Valik erinevatest toetatavatest eksperimentaalarenduste ning arendustegevuse tegevustest, kuhu kuuluvad ka alus- ja teadusmahuka tootearenduse programmid rakendusuuringud ning toetamine fookusvaldkondades eksperimentaalarendused valdkonna Alus- ja rakendusuuringute rolli ei saa määratletud prioriteetsetes suundades. digilahenduste rakenduste loomisel Puudutab ka doktorantide- alahinnata. Oluline on nooremteadurite kaasamist interdistsiplinaarne teadus- ja projektidesse (valdkonna spetsialistide arendustegevus ning koostöö järel- ja juurdekasvu toetamine). ettevõtlussektoriga. Teadus- ja arendustegevus on ka kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Digivaldkonna toetamiseks viiakse ellu eraldi TA-programmi. Tipptasemel teadmiste HTM Oluline meede eelkõige digilahendusi ja teadustaristu teenuste puudutavate tippkeskuste uuringute ja pakkumise parendamine arenduste kontekstis. Puudutab ka era- ja avaliku sektori doktorantide-nooremteadurite nõudlusest tulenevate kaasamist projektidesse (valdkonna vajaduste rahuldamiseks spetsialistide järel- ja juurdekasvu (tippkeskuste ja toetamine). Teadus- ja arendustegevus teadustaristu teenuste on ka kvaliteetse kõrghariduse meede) sisendiks. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas eluvaldkonnas. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige digilahenduste arendustegevuse valdkonnas Eesti arenguvajadustele võimekuse arendamine lahendusi loovate strateegiliste (RITA+) sektoriteüleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas eluvaldkonnas. Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digivaldkonna teadusprojekte. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on ka kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Arendusgrandid (proof- HTM Arendusgrantide eesmärk on of-concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas 27  laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digilahenduste valdkonna projekte. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digivaldkonnaga seotud tippkeskusi. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on ka kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on digilahendused igas eluvaldkonnas. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on innovatsiooniosakud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas ja antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine. 28  Ettevõtete MKM Ettevõtete arenguprogramm toetab arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programm toetab mh toote- või teenuse arendamist, mille käigus saab toetust kasutada ka arendustegevusteks vajalike eeluuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimiseks. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. Innovatsiooni MKM Innovatsiooni edendavate hangete edendavate hangete toetuse eesmärk on pakkuda praktilise toetamine innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist võrgustikud Euroopa Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“. Enamik eelpool nimetatud võrgustikest on horisontaalsed, pakkudes osalusvõimalusi ka digivaldkonda kuuluvatele ettevõtetele. Teadmus- ja tehnoloogiasiiret toetavad Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide tegevused arendusteenuste ning institutsionaalse teadmus- ja Vajadus väga laia ja mitmekesise institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse tegevuste paketi järele, nt teadmussiirde suurendamine ja intellektuaalomandi kaitse ja jagamine võimekuse teadmussiirdeteenuste arendamine, (sh reeglistiku ja praktikate, mudelite suurendamine teadus- ja akadeemilise ja tugipersonali väljatöötamine, akadeemilise ja arendusasutustes ja teadmussiirdeoskuste arendamine; tugipersonali koolitus teadmussiirde alal kõrgkoolides (ASTRA+) toetatakse nii asutusepõhiseid tegevusi jms); tegevused, mis soodustavad kui asutustevahelisi koostöötegevusi patenteerimist ja litsentsimist, (nt ühislaborite arendamine, Adapter- väärtuspakkumiste koostamine tüüpi tegevused jms). koostöösoovidele, kontaktide Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka alus- vahendamine jms süsteemne ja arendustegevuse ja rakendusuuringud ning koordineeritud teadmussiirdetegevus programmid eksperimentaalarendused asutustes; IKT doktoriõppe kvaliteedi fookusvaldkondades digivaldkonna määratletud tõstmine; teadmussiirde doktorantuur prioriteetsetes suundades, mis peavad (ettevõtlus/tööstusdoktorantuur); silmas ettevõtluse ja avaliku sektori ühistegevuste arendamine; huvisid ja soodustavad koostööd. 29 (välis)spetsialistide kaasamine Eesmärk on ettevõtluse ja avaliku teadmussiirde võimekuse kasvatamiseks; sektori huvidest kantud TA-võimekuse inimeste liikumine sektorite vahel; ja kasvatamine teadusasutustes. teadusmahukate hargettevõtete Puudutab ka doktorantide- tekkimise ja tegutsemise toetamine nooremteadurite kaasamist ülikoolides, sh selleks vajalik tugisüsteem projektidesse (valdkonna spetsialistide ja ülikooli enda sisene toetus jms järel- ja juurdekasvu toetamine). tegevused. Ettevõtete Teadus- ja arendustegevus on innovatsioonivõimekuse toetamise kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. tegevused. Tähelepanu tuleb pöörata ka Digivaldkonna toetamiseks viiakse ellu ettevõtjate digioskuste arendamisele ja eraldi programmi. innovatsioonivõimekuse toetamisele (sh Tipptasemel teadmiste HTM Tippkeskuste ja teadustaristu teenuste arendusnõunike kaasamise toetamine ja ja teadustaristu teenuste arendamine ja kättesaadavaks koostööplatvormide arendamine, pakkumise parendamine tegemine teadmussiirde koolitused). Ettevõtjate valmisolek uute era- ja avaliku sektori soodustamiseks. Puudutab ka digilahenduste ja tehnoloogiate nõudlusest tulenevate doktorantide-nooremteadurite arendamiseks ning rakendamiseks sõltub vajaduste rahuldamiseks kaasamist tippkeskuste tegevustesse nende digivõimekusest, (tippkeskuste ja (valdkonna spetsialistide järel- ja juhtimisoskustest, strateegilise vaate ja teadustaristu teenuste juurdekasvu toetamine). Teadus- ja ressursside (inimressurss aga ka rahaline meede) arendustegevus on ka kvaliteetse ressurss) olemasolust. kõrghariduse sisendiks. Vt ka lisa 3 ja lisa 4. Toetatakse TAIE Tegemist on ühe olulisema fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas võtmetegevusega valdkonna eluvaldkonnas. arendamisel. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige arendustegevuse digievaldkonnas Eesti võimekuse arendamine arenguvajadustele lahendusi loovate (RITA+) strateegiliste sektoriüleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis ja avaliku sektori TA-võimekuse suurendamiseks, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste kaudu, et tugevdada riigi kui targa tellija ja koostööpartneri rolli valdkonnas. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas eluvaldkonnas. Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline liikumine äri- ja akadeemiliste sektorite vahel (teadlased ettevõttesse ringkondade vaheliste ja avalikku sektorisse, spetsialistid sidemete arendamine ettevõtlusest ja avalikust sektorist teadus- ja akadeemiasse) kompetentsi ja arendustöötajate kogemuste saamiseks ja liikumise kaudu edasiandmiseks, võrgustike tekkeks ja akadeemilise, era- ja koostöö soodustamiseks; avaliku sektori vahel teadmussiirdedoktorantuuri toetamine (sektoritevaheline valdkonna teadlaste järel- ja mobiilsus, sh juurdekasvu ning teadmus- ja teadmussiirde tehnoloogiasiirde toetamiseks. doktorantuur, SekMo) Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas eluvaldkonnas. Teadus- ja HTM Toetatakse teadlasmobiilsust ja arendustegevuse rahvusvahelist teaduskoostööd, rahvusvahelistumise teadmiste ringlust, rahvusvaheliste toetamine: osalemine kontaktide ja võrgustike arendamist Euroopa Teadusruumis ning suurendatakse Eesti (teadlasmobiilsus ja teadussaavutuste ja väärtuspakkumiste 30 osalemine missioonides, nähtavust rahvusvahelisel tasandil (vt partnerlustes, ka lisa 4). Toetatakse TAIE programmides jm fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas rahvusvahelistes TAI eluvaldkonnas. initsiatiivides, Mobilitas++) TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja baasfinantseerimine arendustegevuse finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine mh digilahenduste valdkonnas. Teadustaristu toetused HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digivaldkonnaga seotud taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsioon HTM Teaduse populariseerimise ja ja teaduse teadushariduse eesmärk on tuua Eesti populariseerimine elanikud, sh noored teaduse ja tehnoloogia juurde, tekitada valdkonna vastu huvi ja seda hoida, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada teaduse ja teadlaskonna innustunud järelkasv ning suurendada teadustegevuse ja selle väljundite nähtavust ühiskonnas laiemalt (sh erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete digivaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Ettevõtete TAI MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja teadlikkuse ja võimekuse võimekuse tõstmise eesmärk on tõstmine arendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsiooni tugiteenused, ettevõtete kompetentside ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmise üks fookus 31  digilahendused igas eluvaldkonnas. Ettevõtjate valmisolek uute digilahenduste ja tehnoloogiate arendamiseks ning rakendamiseks sõltub nende digivõimekusest, juhtimisoskustest, strateegilise vaate ja ressursside (inimressurss aga ka rahaline ressurss) olemasolust. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas ja antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on innovatsiooniosakud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. Innovatsiooni MKM Innovatsiooni edendavate hangete edendavate hangete toetuse eesmärk on pakkuda praktilise toetamine innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on digilahendused igas 32  eluvaldkonnas. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele, sh digivaldkonnas. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st digivaldkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondadega. Harg- ja iduettevõtete toetamine. Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide Digilahenduste valdkonnas on harg- ja arendusteenuste ning institutsionaalse teadmus- ja iduettevõtted eriti olulised ning vajavad institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse rahastust ja tugiteenuseid. Public private teadmussiirde suurendamine ning partnership projektide toetamine on võimekuse teadmussiirdeteenuste arendamine, olulisel kohal. suurendamine teadus- ja akadeemilise ja tugipersonali arendusasutustes ja teadmussiirdeoskuste arendamine; kõrgkoolides (ASTRA+) toetatakse nii asutusepõhiseid tegevusi kui asutustevahelisi koostöötegevusi. Toetatavad tegevused hõlmavad mh kommertsialiseerimis- ja hargettevõtluse mudelite arendamist asutuses, et teadusasutustes tekiks võimekus toetada hargettevõtete teket (sh tagada selleks vajalikud teenused ja tugi asutuses). Startup Estonia MKM Startup Estonia eesmärk on arendada idufirmade ökosüsteemi. Startup Estonia programm on iduettevõtete arendamisele suunatud teenuste kogum, mis aitab iduettevõttel läbida teekond alates ideest kuni laiapõhjalise kasvu saavutamiseni võimalikult lühikese aja jooksul. Meetme sihtgrupp on nii tegutsevad kui potentsiaalsed iduettevõtete asutajad ning nende esindajad. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st digilahenduste valdkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Teadus- ja MKM Teadus- ja tehnoloogiamahukate tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi eesmärk on iduettevõtete kiirendi teadmuspõhise iduettevõtluse 33  ökosüsteemi arendamine, teadus- ja tehnoloogimahukate ärikontseptsioonide testimine ja prototüüpide arendamine ning teadmuspõhistele ettevõtjatele suunatud äriarendusteenused. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatud probleemidele sh probleemidele, mida saab lahendada digitehnoloogiate kasutuselevõtuga. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st digivaldkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondadega. Koostöö (sh rahvusvaheline koostöö) ja Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka alus- ökosüsteemi loomine ja toetamine. arendustegevuse ja rakendusuuringud ning Teadlaste, riigi ning IKT-sektori programmid eksperimentaalarendused määratletud ettevõtete vahelise ja rahvusvahelise fookusvaldkondades prioriteetsetes suundades, mis peavad koostöö tugevdamine ning silmas ettevõtluse ja avaliku sektori interdistsiplinaarse koostöö huvisid ja soodustavad koostööd. soodustamine; võrgustikes osalemise Eesmärk on ettevõtluse ja avaliku toetamine (sh rahvusvahelised sektori huvidest kantud TA-võimekuse võrgustikud); public private partnership ja kasvatamine teadusasutustes. projektide toetamine; koostööklastrite Digivaldkonna toetamiseks viiakse ellu moodustamine, kus oleks fookuses nii eraldi TA-programmi. eksport kui ka teadus- ja arendustegevus. Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide Digivaldkonda on vaja tuua arendusteenuste ning institutsionaalse teadmus- ja lisavahendeid, nt EL (NCCC, Horizon institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse Europe, Kaitsepakett, Kaitsefond, teadmussiirde suurendamine ja „Euroopa horisondi“ kolmas klaster, võimekuse teadmussiirdeteenuste arendamine, kosmose teemavaldkond), ESA, EUSPA, suurendamine teadus- ja akadeemilise ja tugipersonali NATO (DIANA, CCDCOE, NIF). arendusasutustes ja teadmussiirdeoskuste arendamine; kõrgkoolides (ASTRA+) toetatakse nii asutusepõhiseid kui Tegemist on ühe olulisema asutustevahelisi koostöötegevusi (nt võtmetegevusega valdkonna ühislaborite arendamine, Adapter- arendamisel. tüüpi tegevused jms). Toetab asutuste võimekuse kasvu koostööks ettevõtete ja avaliku sektori asutustega, teadmus- ja tehnoloogiasiirdeks. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige digivaldkonnas arendustegevuse Eesti arenguvajadustele lahendusi võimekuse arendamine loovate strateegiliste sektoriüleste ja 34 (RITA+) interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis ja avaliku sektori TA-võimekuse suurendamiseks, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste kaudu, et tugevdada riigi kui targa tellija ja koostööpartneri rolli valdkonnas. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas eluvaldkonnas. Tipptasemel teadmiste HTM Oluline meede tippkeskuste ja ja teadustaristu teenuste teadustaristu tegevuste kontekstis, mis pakkumise parendamine on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori era- ja avaliku sektori huvidest ja TA-teenuste arendamise ja nõudlusest tulenevate pakkumise toetamiseks, toetab vajaduste rahuldamiseks koostööd ettevõtete ja avaliku sektori (tippkeskuste ja asutustega. Toetatakse TAIE teadustaristu teenuste fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas meede) eluvaldkonnas. Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline liikumine äri- ja akadeemiliste sektorite vahel (teadlased ettevõttesse ringkondade vaheliste ja avalikku sektorisse, spetsialistid sidemete arendamine ettevõtlusest ja avalikust sektorist teadus- ja akadeemiasse) kompetentsi ja arendustöötajate kogemuste saamiseks ja liikumise kaudu edasiandmiseks, võrgustike tekkeks ja akadeemilise, era- ja koostöö soodustamiseks; avaliku sektori vahel teadmussiirdedoktorantuuri toetamine (sektoritevaheline valdkonna teadlaste järel- ja mobiilsus, sh juurdekasvu ja teadmus- ja teadmussiirde tehnoloogiasiirde toetamiseks. doktorantuur, SekMo) Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh digivaldkonda. Teadus- ja HTM Koostöö ja ökosüsteemi loomine ja arendustegevuse toetamine rahvusvahelises mõõtmes rahvusvahelistumise (rahvusvaheline teaduskoostöö, toetamine: osalemine teadmiste ringlus, rahvusvaheliste Euroopa Teadusruumis kontaktide ja võrgustike arendamine, (teadlasmobiilsus ja rahvusvaheline nähtavus koostöö osalemine missioonides, arendamiseks). Toetatakse TAIE partnerlustes, fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas programmides jm eluvaldkonnas. rahvusvahelistes TAI initsiatiivides, Mobilitas++) TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja baasfinantseerimine arendustegevuse finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse 35  tagamine ökosüsteemi osa ja koostöövõimekuse jaoks, mh digivaldkonna tegevusi arvestades. Arendusgrandid (proof- HTM Arendusgrantide eesmärk on of-concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digivaldkonna projekte. Teadustaristu toetamine HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digivaldkonna taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsioon HTM Teaduse populariseerimise ja ja teaduse teadushariduse tegevused on suunatud populariseerimine Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ja teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt (mh on eesmärgiks teha avalikult kättesaadavaks erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemusi), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete digivaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnika valdkondades. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programm toetab koostööd ettevõtete või ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste vahel. 36  Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on digilahendused igas eluvaldkonnas. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on innovatsiooniosakud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. Innovatsiooni MKM Innovatsiooni edendavate hangete edendavate hangete toetuse eesmärk on pakkuda praktilise toetamine innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. Ettevõtete TAI MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja teadlikkuse ja võimekuse võimekuse tõstmise eesmärk on tõstmine arendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsiooni tugiteenused, ettevõtete kompetentside ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmise üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. Ettevõtjate valmisolek uute digilahenduste ja tehnoloogiate arendamiseks ning rakendamiseks sõltub nende digivõimekusest, juhtimisoskustest, strateegilise vaate ja ressursside (inimressurss aga ka rahaline ressurss) olemasolust. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide 37  teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele mh digilahenduste abil. Erasektori tehisintellekti MKM Erasektori tehisintellekti (AI) pilootprojektid pilootprojektide eesmärk on Eesti ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Programmi raames viiakse kokku AI vajadusega ettevõtted ja potentsiaalsed lahenduste pakkujad, sh iduettevõtted, VKEd, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada pilootprojekte. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele. Startup Estonia MKM Startup Estonia eesmärk on arendada idufirmade ökosüsteemi. Startup Estonia programm on iduettevõtete arendamisele suunatud teenuste kogum, mis aitab iduettevõttel läbida teekond alates ideest kuni laiapõhjalise kasvu saavutamiseni võimalikult lühikese aja jooksul. Meetme sihtgrupp on nii tegutsevad kui potentsiaalsed iduettevõtete asutajad ning nende esindajad. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st digilahenduste valdkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist võrgustikud Euroopa Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“. Enamik eelpool nimetatud võrgustikest on horisontaalsed, pakkudes osalusvõimalusi ka digivaldkonda kuuluvatele ettevõtetele. Digivaldkonda on vaja tuua 38  lisavahendeid, nt EL (NCCC, Horizon Europe, Kaitsepakett, Kaitsefond, „Euroopa horisondi“ kolmas klaster, kosmose teemavaldkond), ESA, EUSPA, NATO (DIANA, CCDCOE, NIF). TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute välisinvesteeringute Eestisse toomise eesmärk on Eestisse toomine kujundada Eestist atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ning pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete investorkonsultantide, atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e- residentsuse programmi toetamist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh digitehnoloogiate valdkonnas. Ettevõtete ekspordi MKM Ettevõtete ekspordi arendamise arendamise tegevused tegevused hõlmavad sihtturgude tutvustamist, eksporditeenuseid (ekspordiprogramm, turupõhine nõustamine, messidel osalemine, kontaktreisid), sobiva rahastuse leidmist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh digivaldkonnas. Tehnoloogiate ja rakenduste Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide piloteerimise ja testimise tugi arendusteenuste ning institutsionaalse teadmus- ja Toetus tehnoloogiate hindamise institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse metoodika arendamiseks, katsetuste teadmussiirde suurendamine ja läbiviimiseks ja sertifitseerimiseks, võimekuse teadmussiirdeteenuste arendamine. digilahendustega kaasnev suurendamine teadus- ja Toetab teadusasutuste ja kõrgkoolide keskkonnamõju hindamise metoodika arendusasutustes ja võimekuse kasvu ettevõtluskoostööks, arendus, tehnoloogiate testimise ja kõrgkoolides (ASTRA+) sh tugi tehnoloogiate ja rakenduste sertifitseerimise keskkondade loomine, hindamise ja sertifitseeritud laborite sh vajalik piloteerimistaristu arendamine. teenuste pakkumiseks. Tegemist on ühe olulisema Tipptasemel teadmiste HTM Oluline meede tippkeskuste ja võtmetegevusega valdkonna ja teadustaristu teenuste teadustaristu tegevuste kontekstis, mis arendamisel. pakkumise parendamine on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori era- ja avaliku sektori huvidest ja TA-teenuste arendamise ja nõudlusest tulenevate pakkumise toetamiseks, toetab vajaduste rahuldamiseks koostööd ettevõtete ja avaliku sektori (tippkeskuste ja asutustega. Toetatakse TAIE teadustaristu teenuste fookusvaldkondi, sh digivaldkonda. meede) Teadustaristu toetamine HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digivaldkonna taristut (vt ka lisa 4). Arendusgrandid (proof- HTM Arendusgrantide eesmärk on 39 of-concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digivaldkonna projekte. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmis toetakse ka teostatavusuuringuid ja intellektuaalse omandi kaitsega seotud tegevusi ning pakutakse eelnõustamist. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on digilahendused igas eluvaldkonnas. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on innovatsiooniosakud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosaku toetuse abil on võimalik tellida mh metroloogia, akrediteerimise, standardiseerimise, vastavushindamise ja sertifitseerimise alast nõustamist, toote- ja teenusearenduse tehnoloogilist nõustamist ja intellektuaalomandi õiguskaitse nõustamist. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. Ettevõtete MKM Ettevõtete arenguprogramm toetab arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programmis toetatakse mh arendustegevusega seotud nõustamist, projekteerimist ja prototüüpimist, intellektuaalomandi hankimist ning arendatava tootega seotud testimist ja sertifitseerimist. 40  Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. Innovatsiooni MKM Innovatsiooni edendavate hangete edendavate hangete toetuse eesmärk on pakkuda praktilise toetamine innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, mis võib sisaldada teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. Ettevõtete TAI MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja teadlikkuse ja võimekuse võimekuse tõstmise eesmärk on arenda tõstmine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsioonialased tugiteenused, ettevõtete kompetentside kasvatamine ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuste üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE pakub ettevõtetele koolitus- ja nõustamisteenust, uue tehnoloogia või tarkvara testimist ja digitaalse küpsuse hindamist. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele. Investeeringud ja eksport. Toetus Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab eksportimisel ja välisturule sisenemisel, arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist nt ettevõtete mentorlus, läbimõeldud arengut, tegevuste võrgustikutegevused, kontaktide paremat planeerimist ja innovatsiooni leidmine, regulatsioonide täitmine. rakendamist. Programmi raames Vajalik on investeeringute suurendamine toetatakse mh ettevõtete arendustegevuste läbiviimiseks. organisatsiooni ja töötajate arengut (mentorlus) ning müügi- ja turundustegevuse arendamist (sh eksport välisturgutele). Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on 41  loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st et digilahendustega tegelevaid ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondade ettevõtjatega. TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute välisinvesteeringute Eestisse toomise eesmärk on Eestisse toomine kujundada Eestist atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ja pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete investorkonsultantide, atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e- residentsuse programmi toetamist ning on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh digivaldkonnas. Ettevõtete ekspordi MKM Ettevõtete ekspordi arendamise arendamise tegevused tegevused koosnevad sihtturgude tutvustamisest, eksporditeenustest (ekspordiprogramm, turupõhine nõustamine, messidel osalemine, kontaktreisid), sobiva rahastuse leidmisest. Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused hõlmavad sihtturgude tutvustamist, eksporditeenuseid (ekspordiprogramm, turupõhine nõustamine, messidel osalemine, kontaktreisid), sobiva rahastuse leidmist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh digilahendustega tegelevatele ettevõtetele. Ettevõtete digipööre MKM Toetuse andmise eesmärk on ettevõtete digitaliseerimine, tehnoloogiate juurutamine, reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõtmine. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh digilahendustega tegelevatele ettevõtetele. Andmete ja küberturvalisusega seotud Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, sh alus- ja tegevused arendustegevuse rakendusuuringud ning Andmekvaliteeti tõstvate ja andmeid programmid eksperimentaalarendused määratletud targalt väärindavate lahenduste ja fookusvaldkondades prioriteetsetes suundades. Eesmärk on koostöömudelite arendamine, sh ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest tehisintellekti ja robootika rakendamine, kantud TA-võimekuse suurendamine automatiseerimine jms. Andmekaeve ja teadusasutustes. Digivaldkonna andmeanalüütiline võimekus. toetamiseks viiakse ellu eraldi TA- Eeldab spetsialiste, väljaõpet (nt programmi. andmeanalüütika, andmete Tipptasemel teadmiste HTM Digivaldkonnaga seotud tippkeskuste 42 tõlgendamine), tööriistu (kogumine, ja teadustaristu teenuste uuringute ja arenduste ning töötlemine, jagamine jne) jms. pakkumise parendamine teadustaristu teenuste kontekstis era- ja avaliku sektori oluline meede, puudutab ka Tegemist on ühe olulisema nõudlusest tulenevate doktorantide-nooremteadurite võtmetegevusega valdkonna vajaduste rahuldamiseks kaasamist projektidesse (valdkonna arendamisel. (tippkeskuste ja spetsialistide järel- ja juurdekasvu teadustaristu teenuste toetamine). Teadus- ja arendustegevus meede) selles vallas on ka kvaliteetse kõrghariduse sisend. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas eluvaldkonnas. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige digilahenduste arendustegevuse valdkonnas Eesti arenguvajadustele võimekuse arendamine lahendusi loovate strateegiliste (RITA+) sektorite üleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis, mis võib potentsiaalselt puudutada ka spetsiifilisemalt andme- ja küberturvalisuse temaatikat. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas eluvaldkonnas. Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digivaldkonna ja andmeteaduste teadusprojekte. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus selles valdkonnas on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Arendusgrandid (proof- HTM Arendusgrantide eesmärk on of-concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh andmeteaduse ja digivaldkonna projekte. Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh andmeteaduste ja digivaldkonna tippkeskusi. Puudutab ka 43  doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on ka kvaliteetse kõrghariduse sisend. Teadustaristu toetused HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine, sh arvestades Eesti osalust rahvusvahelistes teadustaristutes. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digivaldkonnaga seotud taristut (vt ka lisa 4). Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmis toetakse ka teostatavusuuringuid ja intellektuaalse omandi kaitsega seotud tegevusi ning pakutakse eelnõustamist. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on digilahendused igas eluvaldkonnas, seega toetatakse mh erinevate andmepõhiste ja küberturvalisuse lahenduste väljatöötamist. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on innovatsiooniosakud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosaku toetuse abil on võimalik tellida mh metroloogia, akrediteerimise, standardiseerimise, vastavushindamise ja sertifitseerimise alast nõustamist, toote- ja teenusearenduse tehnoloogilist nõustamist ja intellektuaalomandi õiguskaitse nõustamist. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus digilahendused igas eluvaldkonnas, seega toetatakse mh erinevate andmepõhiste ja küberturvalisuse lahenduste väljatöötamist. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel 44  töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus digilahendused igas valdkonnas, seega toetatakse mh andmepõhiste ja küberturvalisust tagavate lahenduste, teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamist. Innovatsiooni MKM Innovatsiooni edendavate hangete edendavate hangete toetuse eesmärk on pakkuda praktilise toetamine innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks teadus- ja arendusasutustelt või erasektorist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookusvaldkond digilahendused igas valdkonnas, seega toetatakse mh erinevate andmepõhiste ja küberturvalisuse lahenduste väljatöötamist. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist võrgustikud Euroopa Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“. Enamik eelpool nimetatud võrgustikest on horisontaalsed, pakkudes võimalusi ka andmepõhiste ja küberturvalisuse lahenduste loomiseks. Digivaldkonda on vaja tuua lisavahendeid, nt EL (NCCC, Horizon Europe, Kaitsepakett, Kaitsefond, „Euroopa horisondi“ kolmas klaster, kosmose teemavaldkond), ESA, EUSPA, NATO (DIANA, CCDCOE, NIF). E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. 45  Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele mh arendades turvalisi andmepõhiseid lahendusi. Erasektori tehisintellekti MKM Erasektori tehisintellekti (AI) pilootprojektid pilootprojektide eesmärk on Eesti ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkonna tootearenduse ja teadus-arendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Kokku viiakse AI vajadusega ettevõtted ning potentsiaalsed lahenduse pakkujad, sh startupid, VKE-d, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada katseprojekte. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele. Teadus- ja MKM Teadus- ja tehnoloogiamahukate tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi eesmärk on iduettevõtete kiirendi teadmuspõhise iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, teadus- ja tehnoloogimahukate ärikontseptsioonide testimine ja prototüüpide arendamine ning teadmuspõhistele ettevõtjatele suunatud äriarendusteenused. Tegu on nn horisontaalse meetmega. Küberkeskuse programm MKM Programmi alusel toimub Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevuse käivitamine, sh küberturvalisuse sektori konkurentsivõime kasvatamine (fookusega teadus- ja arendustegevustel); Eesti ühiskonna küberkerkuse edendamine (fookusega väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ja valdkonna järelkasvu ja spetsialistide hulga suurendamisel; küberturvalisuse ökosüsteemi arengu seiramine ja toetamine Eestis. Ettevõtete digipööre MKM Toetuse andmise eesmärk on ettevõtete digitaliseerimine, tehnoloogiate juurutamine, reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõtmine. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh digilahendustega tegelevatele ettevõtetele. Valdkonna teadlaste ja inseneride järel- Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka alus- 46 ja juurdekasv. IKT doktoriõppe kvaliteedi arendustegevuse ja rakendusuuringud ning tõstmine, sh teadmussiirdedoktorantuur programmid eksperimentaalarendused jms (ettevõtlus/tööstusdoktorantuur); fookusvaldkondades digilahenduste valdkonna määratletud välisteadlaste ja tippspetsialistide prioriteetsetes suundades. Puudutab kaasamine kompetentside ka doktorantide-nooremteadurite täiendamiseks, teadlasmobiilsus kaasamist projektidesse. Digivaldkonna teadmiste ja oskuste täiendamiseks, toetamiseks viiakse ellu eraldi TA- teadlaste liikumine sektorite vahel. programmi. Vajadus tõsta valdkonna spetsiifiliste Tipptasemel teadmiste HTM Oluline meede eelkõige digilahendusi oskustega teadustöötajate ja inseneride ja teadustaristu teenuste puudutavate tippkeskuste uuringute ja taset (vajaliku tööjõu ja kompetentside pakkumise parendamine arenduste kontekstis. Puudutab ka ettevalmistamine); tööjõu liikuvuse ja era- ja avaliku sektori doktorantide-nooremteadurite rakenduslike oskuste täiendamise nõudlusest tulenevate kaasamist projektidesse. Toetatakse toetamine ning vajalike kompetentside vajaduste rahuldamiseks TAIE fookusvaldkondi, sh digilahendusi kaasamine välismaalt. (tippkeskuste ja igas eluvaldkonnas. Tegemist on ühe olulisema teadustaristu teenuste võtmetegevusega valdkonna meede) arendamisel. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige digilahenduste arendustegevuse valdkonnas Eesti arenguvajadustele võimekuse arendamine lahendusi loovate strateegiliste (RITA+) sektorite üleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh digilahendusi igas eluvaldkonnas. Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline liikumine äri- ja akadeemiliste sektorite vahel (teadlased ettevõttesse ringkondade vaheliste ja avalikku sektorisse, spetsialistid sidemete arendamine ettevõtlusest ja avalikust sektorist teadus- ja akadeemiasse) teadmiste ja kogemuste arendustöötajate saamiseks ja edasiandmiseks, liikumise kaudu võrgustike tekkeks ja koostöö akadeemilise, era- ja soodustamiseks; avaliku sektori vahel teadmussiirdedoktorantuuri toetamine. (sektoritevaheline Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh mobiilsus, sh digilahendusi igas eluvaldkonnas. teadmussiirde doktorantuur, SekMo) Teadus- ja HTM Toetatakse teadlasmobiilsust (sh arendustegevuse doktorandid-nooremteadurid) ja rahvusvahelistumise rahvusvahelist teaduskoostööd, toetamine: osalemine teadmiste ringlust, rahvusvaheliste Euroopa Teadusruumis kontaktide ja võrgustike arendamist ja (teadlasmobiilsus ja suurendatakse Eesti teadussaavutuste osalemine missioonides, ja väärtuspakkumiste nähtavust partnerlustes, rahvusvahelisel tasandil. Toetatakse programmides jm TAIE fookusvaldkondi, sh digilahendusi rahvusvahelistes TAI igas eluvaldkonnas. initsiatiivides, Mobilitas++) Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti 47  elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digivaldkonna ja andmeteaduste teadusprojekte. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Arendusgrandid (proof- HTM Arendusgrantide eesmärk on of-concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digivaldkonna ja andmeteaduste teadusprojekte. Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh digivaldkonnaga seotud tippkeskusi. Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Teaduskommunikatsioon HTM Teaduse populariseerimise ja ja teaduse teadushariduse tegevused on suunatud populariseerimine Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ja teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt (mh on eesmärgiks teha avalikult kättesaadavaks erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemusi), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete digivaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnika valdkondades. 48 Lisa 6. Fookusvaldkonna väljakutsete lahendamise ja võtmetegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid Inimressursi arendamine  Digivaldkonna tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb koolitada spetsialiste ja kasutada rohkem kaugtöö võimalusi. Üha rohkem konkureeritakse tööjõu värbamise osas globaalselt. Tuleb mõelda, kuidas Eesti saaks kaugtööl tuginevat värbamise turumuutust ära kasutada. Traditsioonilised tööjõupuuduse vähendamise meetmed digisektoris on suuresti seotud hariduspoliitiliste otsustega, kuid lõhe tööstuse ja akadeemia vahel on endiselt tugev (doktorikraadiga inimesi on tööstusesse, sektorisse ja akadeemilisse maailma juurde vaja). Lisaks on kindlasti vaja kujundada ja rahastada erinevaid IT õppimist toetavaid algatusi, nt „Vali IT“ jms. Väga oluline on näha IKT spetsialistide koolitamist avaralt, s.t vaja pole mitte ainult nn koodikirjutajad, vaid ka kasutajakogemuse ja kasutajaliidese (UX, UI) spetsialiste ning teenusedisainereid. On oluline, et täiendusõpe oleks mõlemasuunaline: tõsta IKT-spetsialistide teadmisi teistest valdkondadest ja pakkuda teiste valdkondade spetsialistidele IKT alast täiendusõpet (nt üheaastased magistritaseme õppekavad või mikrokraadid). Erialaorganisatsioonidel on oluline roll oma liikmete ja töötajaskonna koolitamisel ning ümberõppel seoses digiteemadega.  Õppekavade ja õppematerjalide uuendamine vastavalt tööturu vajadustele ja kiireid digiarenguid silmas pidades. Oluline on IKT spetsialistide koolitamine, sh elektroonika-, tööstus- ja tootearendusinseneride juurdekasvu tagamine ning kutse- ja kõrgharidusõppe lõpetajate vastavus tööturu ootustele. Võimalusi pakuksid töökohapõhised „korporatiivkõrgkoolid“ ettevõttespetsiifilise tööjõuvajaduse rahuldamiseks ja õppurite kiireks kaasamiseks tööturule. Samuti on suurendada IKT õppekavade interdistsiplinaarsust (nt praktilised õppekavade ülesed ühisprojektid), mis võimaldaks erinevaid valdkondi algusest peale omavahel paremini siduda. Oluline on mõista, et mh tuleb lähendada nn tehnika- ja inseneriteadusi ning sotsiaal- ja humanitaarteadusi.  Akadeemiliste töötajate järelkasvu tagamiseks tuleks leida võimalusi konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks ja vastava valdkonna TA tegevuse toetamiseks.  Inimeste digipädevust tuleb suurendada. Digipädevuse puudus teistes majandussektorites on probleem, mida oskusliku poliitika ja meetmetega on võimalik tõhusalt vähendada. OSKA analüüs näitab, et mujal Euroopas on ligikaudu 60% IT spetsialiste teistes majandussektorites, aga Eestis on see suhe vastupidine. Tööstuse digitaliseerimine eeldab nö puhaste IT spetsialistide olemasolu teistes majandusharudes. Digipädevuse kasvatamine peaks toimuma nii riikliku haridussüsteemi kui ka koolitussüsteemi kaudu. Inimeste IKT alaste teadmiste ja oskuste arendamine (andmebaaside loomine, avaandmete metaandmete kirjeldamine, andmetega seotud ohukohtade märkamine, andmete esitlemine, küberturvalisuse alased oskused, sh küberriskide analüüsivõimekuse tõstmine) ning tehnoloogia targa kasutamise hoiakute kujundamine peavad olema olulised eesmärgid erinevate haridustasemete õppekavades, aga ka täiskasvanuhariduses. Vaja on tõsta ühiskonna erinevate gruppide, sh ettevõtjate IKT alast teadlikkust (andmebaaside loomine, avaandmete metaandmete kirjeldamine, andmetega seotud ohukohtade märkamine, andmete esitlemine, küberriskidega toimetulek, nende märkamise oskus), koolitada IKT spetsialiste.  Tähelepanu tuleb pöörata ka ettevõtjate digipädevuse arendamisele ja innovatsioonivõimekuse toetamisele (sh arendusnõunike kaasamise toetamine ja koostööplatvormide arendamine, koolitused). Ettevõtjate valmisolek uute digilahenduste ja tehnoloogiate arendamiseks ja 49  rakendamiseks sõltub nende digipädevusest, juhtimisoskustest, strateegilise vaate ja ressursside (inimressurss, aga ka rahaline ressurss) olemasolust. Õigus- ja maksukeskkonna arendamine  Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamiseks T&A investeeringutele maksusoodustuste kehtestamine sarnaselt OECD riikide parimatele praktikatele.  Innovatsioonihangete soodustamine ja lihtsustamine riigi kui targa tellija rolli võimestamiseks.  Andmetega seotud õigusruumi lihtsustamine ja/või standardiseeritud protsesside väljatöötamine andmete kättesaamiseks ja taaskasutamiseks (sh andmekaitse, privaatsuse tagamine, andme-eetika jm).  Valdkonna kvalifitseeritud välistööjõu riiki lubamise lihtsustamine interdistsiplinaarsete kompetentside sissetoomiseks.  Kindlasti tuleks õiguskeskkonna arendamisel tähelepanu pöörata ka veebipõhiste, sh metaversumis tekkivate ettevõtlusvormide õiguslikele aspektidele. Veeb 3.0is ja metaversumis tekivad uued ettevõtlustüübid, mis ei sobi aktsiaseltsi ja osaühingu määratluse alla. Samuti vajavad tähelepanu virtuaal-, liit- ja segareaalsusmaailma ja pärismaailma vahelised juriidilised suhted. Riigi kui targa tellija rolli tugevdamine Digivaldkonna innovatsiooni ja uute lahenduste kasutuselevõtus mängib olulist rolli avalik sektor, kes saab ja ka peab olema ise eeskujuks toodete ja teenuste ostjana. Riik saab kasutada innovatsioonihankeid, võtta riigile oluliste digilahenduste piloteerimisel riskid enda kanda ning kujundada toetusmeetmed, mis seda võimaldaks. IT platvormide ja võrkude arendamine  5G ehk mobiilside tehnoloogia viienda põlvkonna väljaarendamine ja sellel tuginevate võimaluste ärakasutamine. Arenguhüppe saavutamiseks on oluline ära kasutada ka 5G väljaarendamisest tekkivad võimalused.  Riigi IT platvormide uuendamine. Kriitiline küsimus digisektori arenguhüppe tegemisel on ka riigi IT platvormide kaasajastamine. Digivaldkonna teadustegevuse ja kõrghariduse jätkusuutlik rahastamine Rahastamise järjepidevus ja paindlikkus on olulised. Pikaajaline ja osaliste vahel kokkulepitud rahastamine annab kindluse, tähendab vähem projektipõhisust ja ebakindlust nii teadlastele kui ettevõtjatele. 50 Lisa 7. Valdkonna seire ja arengut peegeldavad mõõdikud 1. Fookusvaldkonna arengu seire lähtealused Fookusvaldkondade arengu seiramisel on aluseks on võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühise teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021‒2035 (TAIE arengukava) mõõdikute raamistik22. TAIE arengukava mõõdikud käsitlevad mh järgmist:  erasektori TA kulutused;  lisandväärtuse kasv töötaja kohta;  kaupade ja teenuste ekspordi maht;  ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse;  teaduspublikatsioonid;  teadusasutuste lepingulise koostöö maht;  inimressursi mõõde (teadlased ja insenerid, nende järel- ja juurdekasv). Kuna TAIE fookusvaldkonnad on TAIE arengukava lahutamatu osa, on arengukava mõõdikuid kohandatud ka fookusvaldkondade arengu seireks. Teiseks lähtekohaks on valdkondade seireuuring23, milles on tehtud ettepanekuid fookusvaldkondade seireks. 2. Seire üldised põhimõtted  Kasutatav mõõdikute komplekt on tööriist, juhtimislaud (juhtimisinstrument), nn tähelepanu juhtimise instrument TAIE juhtkomisjonile. See tähendab, et seireks sobilik lähenemine, mõõdikud ja metoodika peavad olema kergesti kasutatavad, samuti arvestama seda, milliseid andmeid juba praegu kogutakse, mida saab kasutada ja kui töömahukas on andmeanalüüs. Seireks sobilik lähenemine peab olema piisavalt lihtne ja kasutatav iga-aastaselt. Vajaduse korral saab teha täiendavaid süvaanalüüse või uurimusi. Pakutud lähenemisel on oma puudused ja piirangud ning seda arvestatakse ka andmete tõlgendamisel.  Lähenemise eesmärk ei ole detailselt (metoodiliselt ja statistiliselt) ja ammendavalt kõike katta, vaid jälgida suuri trende valdkondade arengus. Lähenemine järgib n-ö valgusfoori põhimõtet – tuua esile, mis on üldjoontes hästi ja mis vajaks tähelepanu. Näiteks fookusvaldkondade statistika seires on olulised kriitilised ja kesksed teadus- ja ettevõtlusvaldkonnad, ilma milleta fookusvaldkonna areng ei ole võimalik.  Oluline on teadvustada, et statistilisi tulemusi kombineeritakse kvalitatiivse lähenemisega, st andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks on olulised ka eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ja arutelu. Fookusvaldkondade seire koosneb seega kahest komponendist: kvantitatiivsest ehk nn statistilisest trendianalüüsist ja kvalitatiivsest ehk eksperthinnangul põhinevast osast.  Oluline on teadvustada, et fookusvaldkondade statistika seire puhul ei ole tegemist rahastuseks kvalifitseerumise või projektide valiku kriteeriumidega. See tähendab, et rahastust võivad taotleda ja saada ka ettevõtted või teadlased, kelle tegevus ei ole seotud seiratavate EMTAK või teadusvaldkondadega. Oluline on mitte välistada teatud valdkondade panust fookusvaldkondade arengusse. Samuti peab lähenemine olema paindlik, et arvestada valdkonna arengu ja muutuvate vajadustega. 22 TAIE arengukava https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf ja mõõdikute metoodika, vt Lisa 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisad_15.07.2021.pdf 23 TÜ RAKE (2021) „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“. Uuringu raport on kättesaadav siin (vt eelkõige failid 02-03): https://datadoi.ee/handle/33/356 51   Silmas on peetud, et pakutud mõõdikute baasil oleks võimalik vaadelda suuri trende ja üldisi arenguid kõikide fookusvaldkondade lõikes, kohandades teatud juhtudel lähenemist valdkondade eripärasid arvestades (nt publikatsioonide puhul) ja tuues lisaks juurde sobivaid valdkonnaga seotud konteksti- või taustamõõdikuid (nt valdkonda puudutavad „Eesti 2035“ või valdkondlike arengukavade mõõdikud).  Lähenemine on avatud muutusteks. Seiresüsteem võib vajada muudatusi nii valdkondade määratluse, mõõdikute kui seire korraldamise osas.  Lähenemist täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad nende väljatöötamisel, ent tasub arvestada, et need keskenduvad konkreetse sekkumise eesmärgile ja mõjule ega käsitle fookusvaldkonda üldiselt. Meetmete ja rahastusinstrumentide tasandi mõõdikud annavad täiendavat informatsiooni ja toetavad fookusvaldkondade seiret. 3. Fookusvaldkonna määratlemine Fookusvaldkonna statistilisel määratlemisel on lähtutud TAIE fookusvaldkondade kirjeldusest ja käesolevas teekaardis esitatust. Määratlemine ei kaardista kõikvõimalikke seoseid erinevate teadus- ja ettevõtlusvaldkondadega ega taotle ammendavat katvust, vaid toob esile valdkonna absoluutselt vajalikud aspektid. Fookusvaldkonna arengut peegeldavate mõõdikute seiramisel lähtutakse fookusvaldkonna statistilisest määratlusest: Fookusvaldkond Ettevõtlus Teadus Digilahendused igas EMTAK/NACE ETIS eluvaldkonnas  J61 Elektroonilise side teenus  4.6. Arvutiteadused  J62 Programmeerimine,  4.7.Info- ja konsultatsioonid jms tegevused; kommunikatsioonitehnoloogia  J631 Andmetöötlus, veebihosting jms  4.8. Elektrotehnika ja elektroonika tegevused; veebiportaalide tegevus  J582 Tarkvara publitseerimine 4. Fookusvaldkonna arengut peegeldavad mõõdikud24 Mõõdikud on valitud, lähtudes üldistest sihtidest fookusvaldkonna arendamisel:  valdkonnas areneb teadusmahukas ettevõtlus ning loodav lisandväärtus ja eksport kasvab;  valdkonna teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne ja maailmatasemel ning annab vajalikku sisendit ettevõtluse ja avaliku sektori väljakutsete lahendamiseks;  valdkonnas areneb ja kasvab koostöö teadusasutuste ja ettevõtete vahel;  tagatud on valdkonna teadusmahukaks arenguks vajalik inimressurss – valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasv nii teadussüsteemi kui ettevõtlust silmas pidades. Mõõdik Selgitus Aasta Väärtus Lisainfo 4.1. Ettevõtlusvõimekuse vaade: seiret teeb MKM Valdkonna ettevõtete TA Peegeldab valdkonna 2020 89 mln Allikas: Statistikaamet25 kulutused (eurodes) ettevõtete Algaasta 2020, kasv Eesti teadusmahukust keskmisest kiirem Valdkonna ettevõtete Töötaja kohta loodud 2020 50,2 Allikas: Statistikaamet26 24 TAIE arengukava mõõdikute alusel kohandatud valdkonnale sobivad ettevõtlus- ja teadusvõimekust peegeldavad mõõdikud 25 Statistikaameti andmebaasis tabel TD024 programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused 52 lisandväärtuse kasv keskmine majanduslik Algaasta 2020, kasv Eesti töötaja kohta (tuhandetes lisandväärtus on keskmisest kiirem eurodes) valdkonna majanduskasvu peegeldaja. Teadusmahukus kasvatab lisandväärtust. Valdkonna kaupade ja Peegeldab valdkonna 2020 1,2 mld Allikas: Statistikaamet27 teenuste ekspordi maht ettevõtete Algaasta 2020, kasv Eesti (eurodes) rahvusvahelist keskmisest kiirem, arvestades konkurentsivõimet. müüki mitteresidentidele Valdkonna ettevõtete Peegeldab valdkonna 2018– 62 830 Allikas: Statistikaamet28 investeeringud ettevõtete 2020 Algaasta 2018–2020 keskmine, mittemateriaalsesse konkurentsivõimet keskmine kasv Eesti 3 aasta keskmisest põhivarasse (tuhat eurot) kiirem (libisev keskmine) 4.2. Teadusvõimekuse vaade: seiret teeb HTM 10% maailmas Peegeldab valdkonna 2018– Artiklite arv: 1238; Allikas: Web of Science enamtsiteeritud teaduse tipptaset ja 2020 mõjukuse indeks Alla 50 autoriga (suured teadusartikli hulka vaadet, et 1,12; 10% konsortsiumid välistatud) ja Eesti kuuluvate Eesti artiklite rakendusteni maailmas juhtivautoriga publikatsioonid osakaal valdkonnas (%) jõudmine eeldab enamtsiteeritud (meie teadlased võiks olla tipptasemel teadusartikli hulka praegusest enam juhtivas rollis, alusteadust kuuluvate Eesti eestvedajad) ja seda ka artiklite osakaal valdkonna arengu kontekstis. Era- ja avaliku sektori Peegeldab valdkonnas valdkonnas Valdkondlik mõjukuse indeks ühispublikatsioonid (%) toimuvat koostööd 12,84%; era- ja (category normalized citation avaliku ja erasektori avaliku sektori impact, keskmine = 1) peegeldab vahel, ettevõtluse TA- ühispublikatsioonid positsiooni, võrreldes teistega küpsust ja 2,5% laiemas maailma perspektiivis, innovatsioonisüsteemi publikatsioonide arv avatust taustatunnusena. Vaadatakse libisevat keskmist (3 aasta keskmine) juhuslike hüpete tasandamiseks. Teadusasutuste Peegeldab teaduse 2020 1 255 498 Algaasta 2020, edaspidi jälgida lepingulise koostöö mõjukust ja trendi. Baasfinantseerimise maht ettevõtetega teadmussiirde andmed kajastavad lepingute (eurodes) toimimist, TA-alast infot, arvestatakse koostööd ettevõtluslepinguid mahus erasektoriga, TA vähemalt 500 eurot. Andmetes teenuste ettevõtetele on info teadusasutuste müügi mahtu/mahu lepingupartnerite (Eesti kasvu. Mõõdik näitab ettevõtluspartnerite) TA-asutuste osalemist registrikoodide kohta, mis ühiskonna ees seotakse EMTAK valdkonnaga ja seisvate ülesannete selle kaudu fookusvaldkonnaga. lahendamises koostöös erasektoriga, iseloomustab TA- asutuste valmisolekut 26 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 27 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 28 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 53  pakkuda erasektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid Valdkonna noorteadlaste Valdkonna 2022 0,40 Allikas: ETIS (alla 35 a) suhtarv inimressursi mõõde, Aluseks käimasolevate ETISes vanematesse teadlastesse TA-spetsialistide järel- märgitud teadusprojektidega (35 a ja vanemad) ja juurdekasvu seotud inimeste (projektide peegeldaja, valdkonna täitjad, põhitäitjaid ja vastutavaid elujõulisus ja täitjaid) andmed. jätkusuutlikkus Fookusvaldkonda kuuluvateks vanuselise struktuuri loetakse projektid, kus vähemalt kontekstis. Eesti ühe fookusvaldkonna alla loetud teadlaskonna valdkonna osakaal on vähemalt vananemine on üldine 50%. Kui projekt (järelikult ka trend ja kui täitja) on korraga mitmes fookusvaldkondades fookusvaldkonnas, läheb projekt on noorteadlasi, (täitja) arvesse mitmes peegeldab see fookusvaldkonnas. Leitakse valdkonna isikute vanused projekti atraktiivsust ja panustamise hetkel. Nt u 0,30 potentsiaali. võiks olla hea seis, mis tähendaks et valdkonnas oleks ca 1/3 noori peale kasvamas. Doktorantide ja kaitstud Valdkonna 2021 Doktorantide arv Allikas: EHIS doktorikraadide arv inimressursi mõõde, (teadusvaldkond EHISe andmed, mis on esitatud valdkonnas võrrelduna TA-spetsialistide järel- märgitud) 188 (8% ISCED klassifikaatori alusel, on doktorantide ja kaitstud ja juurdekasvu kõikidest seos ka CERCS klassifikaatoriga, doktorikraadide peegeldaja, valdkonna doktorantidest); millest saab omakorda luua koguarvuga elujõulisus ja doktorikraadi vastavuse ETISe klassifikaatori jätkusuutlikkus, sh kaitsnute arv 20 valdkondadega. Kui õppija või arvestades erasektori (9% kõikidest kraadi kaitsja puhul on vajadusi (teadlaste ja kraadi määratletud korraga mitu inseneride arvu kasv kaitsnutest)29 valdkonda, on arvestatud ainult erasektoris on üks esimesena märgitud valdkonda, TAIE arengukava siht). eeldades, et see on peamine. Doktorantide arv Praegu puuduvad andmed peegeldab hetkeseisu, teadmussiirde doktorantide ja valdkonna kaitstud doktorikraadide kohta, atraktiivsust ja neid hakatakse koguma edaspidi. potentsiaali, kaitsmiste arv näitab pikemat perspektiivi, spetsialistide seisu tööturul. Eesti patenditaotluse arv Teadmus- ning 2016– 25,7 Allikas: OECD (EPO, USPTO, PCT) valdkonnas tehnoloogiasiirde 2018 OECD andmete IPC (International seisukohalt oluline Patent Classification) patentide näitaja, seos ka klassifikaatori koodid seostatakse investeeringutega patenditaotluste puhul immateriaalsesse fookusvaldkonnaga ning põhivarasse. patenditaotlused summeeritakse 29 Doktorantide arv valdkonnas on alates 2018. a näitamas kasvu (2018. a 5%, 2021. a 8% doktorantide koguarvust), doktorikraadi kaitsmiste arv on aastate lõikes aga pisut kõikunud ja jääb vahemikus 2018‒2021 8‒10% piiresse kõikide kaitsnute arvust. Kasv, mis on alates 2018. a näha doktorantide arvus, ei peegeldu (veel) kaitstud doktorikraadide arvus. 54  Patenditaotlused aastate lõikes (aluseks peegeldavad paremini patenditaotluste teadmussiirde alast fraktsionaliseeritud arvestus, aktiivsust valdkonnas. libisev keskmine, st viimase 3 aasta keskmine juhuslike hüpete tasandamiseks). 4.3. Fookusvaldkonna kontekstimõõdikud (taustamõõdikud) Mõõdik Aasta Väärtus Lisainfo Digital Economy and Society 2021 7. koht Indeks mõõdab Euroopa Liidu liikmesriikide edusamme Index (DESI) digivaldkonnas: inimkapitali saadavus, digitaalne ühenduvus, digitehnoloogiate kasutuselevõtt ettevõtluses ja digitaalsed avaliku sektori teenused. Siht 2035: kõrgem kui 7. koht Mõõdikute komplekt võib ajas täieneda. Mõne mõõdiku kohta praegu andmed puuduvad, kuid neid hakatakse koguma edaspidi (nt teadmussiirdedoktorantuur). 5. Seire korraldamine Fookusvaldkonna seire koosneb kahest komponendist: 1. kvantitatiivsete andmete kogumine ja väljavõtted fookusvaldkonna mõõdikute ja metoodika alusel selleks, et välja selgitada olukord ja üldised suured trendid valdkondade arengus; 2. kvantitatiivseid andmeid kombineeritakse kvalitatiivse osaga – olulised on eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ning arutelu andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks. HTM ja MKM korraldavad kõigi fookusvaldkondade seiret igal aastal. Kvantitatiivsete andmete alusel korraldatakse ekspertide arutelud (kvalitatiivne komponent). Fookusvaldkonna jaoks luuakse ekspertrühmad, seega osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad fookusvaldkondade tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Tulemused esitatakse TAIE juhtkomisjonile, mille ülesandeid täidavad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatuste jõustumiseni teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonipoliitika komisjon ühendkomisjonina. TAIE juhtkomisjon jälgib seiretulemuste alusel fookusvaldkondade arengut, teeb ettepanekuid ja soovitusi fookusvaldkondade ja sekkumiste kujundamiseks ja muutmiseks, sh teeb vajadusel ettepanekuid seire korraldamise, mõõdikute ja metoodika osas. Seiret täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad meetmete väljatöötamisel. 55  Lisa 8. Teekaardi koostamise kaasamisprotsessi ülevaade 1. etapp: KAARDISTAMINE 2. etapp: KAASAMINE 3. etapp: TEEKAART • Tegevus: HTM ja MKM • Tegevus: arutelud • Tegevus: HTM ja MKM kogusid ja koondasid valdkonna siht- ja koondavad saadud info ja infot: arengukavad ja sidusrühmadega tagasiside, sünteesivad teised strateegilised (teadlased, ettevõtjad jt teekaardi dokumendi dokumendid, uuringud, partnerid) • Teekaardi kinnitavad arutelud väiksemates • Kaardistamise tulemuste ministrid (HTM-MKM) ringides (siht- ja tagasisidestamine ja • Aeg: sügis 2022 sidusrühmade esindajad) kokkulepe • Tulemus: valmib ja • Aeg: jaanuar - detsember • Aeg: jaanuar-mai 2022 kinnitatakse 2021 • Tulemus: valdkonna fookusvaldkonna teekaart • Tulemus: valdkonna arengu sihid ja mõõdikud, hetkeolukord, valdkonna kokkulepe prioriteetsete arengu sihid ja mõõdikud, suundade valikuks, suunised prioriteetsete prioriteetsete suundade suundade valikuks, sisu täpsem kirjeldus, kaasamisprotsessi valdkonna arenguks ettealmistus vajalike tegevuste määratlemine Joonis 1. Teekaardi koostamise protsess Arutelud siht- ja sidusrühmadega Siht- ja sidusrühmade esindajad osalesid teekaardi koostamises intervjuude ja väiksemate aruteluringide kaudu (vt joonis 1), millele järgnesid laiapõhjalisemad arutelud valdkonna esindajatega. Laiapõhjalisemate arutelude tulemusel  tehti nn ideekorje valdkonna probleemide ja vajaduste kirjeldamiseks ja tagasisidestati eelmises etapis (1. etapp: kaardistamine) kogutud prioriteetsete suundade ettepanekud;  sõnastati valdkonna arengu seisukohalt prioriteetsed suunad;  kirjeldati prioriteetseid suundi põhjalikumalt (panus fookusvaldkonna arengusse, TAI komponendi ja panuse kirjeldus jms);  kirjeldati fookusvaldkonna vajaduste seisukohalt vajalikke tegevusi (võtmetegevused);  tagasisidestati ja sõnastati valdkonna arengu jälgimiseks vajalikke mõõdikuid. Laiapõhjalisem arutelu toimus 5. mail 2022. Pärast aruteluseminari oli võimalus esitada täiendusettepanekuid kirjalikult. Teekaart sai 18. oktoobri 2022. a teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni koosolekul heakskiidu kinnitamiseks. 56 Teekaardi aruteludes ja koostamises osalenud partnerid Valitsusasutused ja nende allasutused, sh Ettevõtted ja liidud, sh Riigikantselei Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Teadusagentuur Eesti Keemiatööstuse Liit Haridus- ja Noorteamet Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Startup Estonia Toiduliit Küberkompetentsikeskus (RIA) Digilogistika Keskus Roadplan OÜ OÜ Digiwise Teadusasutused ja kõrgkoolid, Enersense rakenduskõrgkoolid Ernst&Young Baltic Eesti Maaülikool NJORD Advokaadibüroo Tallinna Tehnikaülikool TalTech Tartu Ülikool Muud valdkonna organisatsioonid, sh Tallinna Ülikool Küberjulgeoleku nõukogu Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Valdkondade ülene koostööplatvorm Rohetiiger Eesti Lennuakadeemia IT Akadeemia Eesti Keele Instituut AIRE keskus Cybernetica 57  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „TAIE fookusvaldkondade teekaartide ning teekaartide juhtimise ja seire mudeli kinnitamine“ TERVISETEHNOLOOGIAD JA -TEENUSED Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021‒2035 Fookusvaldkonna teekaart ja selle lisad 1 KOKKUVÕTE Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üks lähtekoht on vajadus teha arukaid valikuid ning koondada tegevusi ja rahastust valdkondadele, mis aitaksid kõige paremini teadustulemuste toel ja erinevate osaliste koostöös luua lahendusi ühiskonna väljakutsetele. Selleks kinnitati arengukavas valdkonnad, mida riik eelisarendab ja täiendavalt toetab. Üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on tervisetehnoloogiad ja -teenused. Et tervisevaldkonda parimal viisil toetada, koostati teadlaste, ettevõtjate, valitsusasutuste ja teiste partnerite koostöös teekaart. Teekaardis lepiti ühiselt kokku, millised vajadused on tervisevaldkonna arendamisel teaduse ja ettevõtluse koostöös esmatähtsad ning mida on vaja selleks, et Eesti majandus ja ühiskond saaks valdkonna arendamisest enim kasu. Tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna eesmärk on teaduse ja ettevõtluse koostöös arendada paremaid, kättesaadavamaid ja personaalseid tervishoiuteenuseid, mis pakuksid samal ajal ärivõimalusi ka ettevõtetele. Teekaardis lepiti kokku, et enim arendamist vajab biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate suund, mis hõlmab tervet rida teadusi nagu nt bioloogia, keemia, füüsika, mis on seotud inimese tervise kujunemisega ja on ka personaalmeditsiini aluseks. Samavõrra tuleb tähelepanu pöörata lahendustele, mis võimaldavad lihtsalt ja arukalt kasutada erinevaid terviseandmeid uute tervisetoodete ja -teenuste väljatöötamiseks. Inimkeskne ja inimest kaasav lähenemine haiguste ennetamisel, diagnoosimisel ja ravis vajab ühtlasi koostööd erinevate valdkondade vahel nagu nt digi-, andme-, meditsiini-, materjali- ja käitumisteadused, et välja töötada inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda puudutavaid uusi tooteid ja teenuseid. Võimaluse korral tuleb toetada teaduspõhiste lahenduste väljatöötamist tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks. Et leida käsitletud vajadustele asjakohased teaduspõhised lahendused, lepiti teekaardis kokku, et tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnas on kõige enam vaja toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu, nt alus- ja rakendusuuringute, teadussuundade arendamise, teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu kindlustamise, ettevõtjate ja teadlaste ühistegevuste, teadlaste ja ettevõtjate vastastikuse teadmiste ja kogemuste jagamise, teadus- ja arendustöö teenuste pakkumise, rahvusvahelise koostöö jms kaudu. Samuti on vaja soodustada laiemat koostööd teadusasutuste, ettevõtjate, haiglate ja avaliku sektori vahel ning rahvusvaheliselt. Arendamist vajavad loodavate lahenduste hindamise ja testimise võimalused ja keskkonnad. Terviseandmetega seotud tegevused on olulised kõigi uudsete lahenduste, tervisetoodete ja -teenuste loomiseks. Vaja on hoogustada iduettevõtluse teket ja kasvu tervisevaldkonnas, investeeringuid ja eksporti. Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks, mille järel seda uuendatakse, et arvestada valdkonnas toimunud muutusi. Valdkonna arengut jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt ning selle alusel on võimalik teha muudatusi nii teekaardis kui valdkonna tegevustes ja rahastamises. Teekaardi alusel kujundavad HTM ja MKM tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamiseks toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole. 2 1. TEEKAARDI ALUS JA SISU Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) määratleb teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamise sihid ja tegevussuunad. Arengukava seab varasemast tugevamalt fookusse teadmus- ja tehnoloogiasiirde, teaduse mõju kasvatamise ning teadustulemuste kasutamise Eesti arenguvajaduste täitmisel. Arengukava sihtide saavutamisel on keskne roll TAIE fookusvaldkondadel1 – teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkondadel, mis vastavad Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele ning mida eelisarendatakse riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. Iga fookusvaldkonna jaoks koostatakse teekaart. TAIE fookusvaldkonna teekaart  määratleb valdkonna arengu sihid, prioriteetsed arengusuunad (alamvaldkonnad) ja arenguks vajalikud tegevused ning kirjeldab nende panust valdkonna arengusse;  on siht- ja sidusrühmade ühine kokkulepe, millega luuakse hea alus edasisele koosloomele valdkonna arendamisel;  annab otsesisendi valdkonna teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse rahastuse ja meetmete kujundamiseks ning edasiste rahastusotsuste tegemiseks. Teekaarti uuendatakse regulaarselt 3‒4 aasta järel, et arvestada valdkonna arengut, muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Teekaardi koostamise eest vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Teekaardi koostamise protsess ja osalenud partnerid on kajastatud lisas 8. Teekaardi koostamisel on lähtutud järgmisest:  TAIE arengukava ning selle tervisetehnoloogiate ja -teenuste fookusvaldkonna teemaleht2;  teised riiklikud ja valdkondlikud arengukavad ja strateegiadokumendid (vt lisa 1);  valdkonna uuringud, statistilised andmed ja mõõdikud, valdkonna praegune olukord (vt lisa 2 ja lisa 7);  valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus (vt lisa 3);  valdkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus (vt lisa 4);  valdkonna võtmetegevuste ja rahastusmeetmete kirjeldus (vt lisa 5);  valdkonna väljakutsete lahendamise ja võtmetegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid (vt lisa 6);  valdkonna siht- ja sidusrühmade kaasamisprotsessi tulemused (vt lisa 8). 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 3 2. FOOKUSVALDKONNA SIHID3 Tervisetehnoloogiate ja -teenuste fookusvaldkonna üldised sihid on järgmised: teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel  arendatakse ja pakutakse mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenused;  panustatakse patsiendikesksema ja tõenduspõhisema ravi ja ennetustöö pakkumisse, arendatakse personaalseid terviseteenuseid;  suurendatakse tervishoiu ekspordipotentsiaali. Siht- ja sidusrühmadega koos sõnastatud teadus- ja arendustegevuse üldised lähtekohad, millele toetutakse valdkonna arendamisel4:  valdkonna- ja sektoripõhiselt lähenemiselt tuleb üle minna vajadus- ja probleemipõhisele lähenemisele, mis nõuab interdistsiplinaarset ja sektorite ülest koostööd;  tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamisel ja rakendamisel tuleb läbivalt arvestada inimkesksuse ja inimese kaasamisega, tehnoloogiate ja teenuste kasutajate (eri)vajadustega (sh arvestades kasutajakogemust ja koosdisaini siht- ja sidusrühmadega);  patsiendi- ja ravipõhist lähenemist tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamisel ja rakendamisel tuleb laiendada terviklikkuse suunas, seades keskmesse inimese ja tema terviseteekonna ning arvestades, et tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või puude puudumine. See eeldab senisest selgemat fookust ennetusele ja interdistsiplinaarsele koostööle;  teksti- ja dokumendipõhiselt terviseandmete mudelilt tuleb üle minna andmepõhisele mudelile ja andmetel tuginevale otsustuskultuurile ning inimkeskset terviseandmete väärindamise ja rakendamise potentsiaali tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamiseks tuleb võimestada. 3. TERVISETEHNOLOOGIATE JA -TEENUSTE FOOKUSVALDKONNA ARENGU PRIORITEETSED SUUNAD Fookusvaldkonna prioriteetsed suunad valiti fookusvaldkonna üldisest eesmärgist lähtudes ning ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste partnerorganisatsioonidega. 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 4 Üldisi lähtekohti järgitakse fookusvaldkonna arendamise võtmetegevustes ja toetusmeetmete kujundamisel, kus see on toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt kohane. 4  Prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad tervisetehnoloogiate ja -teenuste fookusvaldkonnas  Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogiad  Interdistsiplinaarne5 teadus- ja arendustegevus innovaatiliste tervisetehnoloogiate ja -teenuste väljatöötamiseks  Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes  Inimkesksete6 ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda käsitlevad lahendused Suund, mida toetada võimaluse korral7 Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogiad Panus fookusvaldkonna arengusse  On seotud personaalmeditsiini8 lahendustega, panustavad nende loomisse  Tagavad baasvõimekuse ja alusteadmised uute toodete ja teenuste arendamiseks, sh on meditsiiniseadmete väljatöötamise eeldused  Rakendamisel võimaldavad ressursse paremini kasutada (aeg, raha, tööjõud), toetavad tervishoiutöötajate töökorralduse ja ajakasutuse optimeerimist  Kasutavad ära Eestis seni loodud globaalselt juhitavaid ressursse ja kompetentse, et arendada valdkonnas rakenduslikku teadust ja innovatsiooni  Loovad ärivõimalusi, suurendavad innovatsiooni- ja ekspordipotentsiaali Eeldused ja võimaldajad  Spetsialistide koolitamine, sh akadeemilised töötajad ja valdkonna õppejõudude järelkasv, kõrgtasemel koolitamise eeldus omakorda on valdkonnas läbiviidav kõrgetasemeline teadustöö;  kvaliteetne teadustaristu ja selle teenused;  toetavate äritingimuste olemasolu (nt valdkonnas tegutsevate iduettevõtete arengu, jätkusuutlikkuse ja juurdekasvu toetamine) Suuna sisukirjeldus ja võimalused Biomeditsiin on teadusvaldkond, mis keskendub tervishoiuga seotud bioloogia, keemia ja füüsika rakendustele. Valdkond on väga lai ning hõlmab endas tervet rida teadusi, mis on kas otseselt või kaudselt seotud inimese tervisega (anatoomia, füsioloogia, patoloogia, biokeemia ja molekulaarbioloogia, toksikoloogia, viroloogia, mikrobioloogia ja rakubioloogia, genoomika ja muud oomika-teadused, bioinformaatika jms). 5 Interdistsiplinaarses meeskonnas teevad spetsialistid koostööd, et tagada terviklik käsitlus. Valdkondadevahelisuse keskne mõte on sobitada kokku heterogeensed ideed, meetodid ja fenomenid. Interdistsiplinaarsed uuringud lähenevad probleemile sarnaselt, kaasates mitu distsipliini, sh humanitaar- ja sotsiaalteadusi, kuid sel juhul on erinevate teadusharude panused integreeritud, et saada terviklikku või süsteemset tulemust. 6 Inimkesksus – mõtte- ja tegutsemisviisi muutmine suunas, kus teenuseid või tooteid kasutavad inimesed on võrdsed partnerid ning lähtutakse nende vajadustest ja ootustest. Inimest nähakse kui indiviidi ja temaga tehakse koostööd, et leida talle sobivad lahendused nii tervise säilitamisel ja parandamisel kui haigustega toimetulekul. Inimkesksuse oluline põhimõte on võimestamine – inimesele antakse vajalikud teadmised, oskused ja vahendid oma tervise eest vastutust võtta (World Health Organisation, 2015) 7 Projektide ja tegevuste rahastamisel eelistatakse nelja esimese suunaga seotud projekte ja suuna „Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nende toimetulekuks“ projekte ja tegevusi rahastatakse rahaliste vahendite olemasolul. 8 Personaalmeditsiin aitab leida igale inimesele võimalikult individuaalse ennetus- või raviplaani, analüüsides inimese geeniandmeid koos keskkonna-, tervisekäitumise ja terviseandmetega. 5  Biomeditsiini uurimisteemad on seotud erinevate haigusmehhanismide mõistmise ning ennetus-, diagnoosimis- ja ravivõimaluste otsimisega, toetades ka tervishoiutöötajate töökorralduse ja ajakasutuse optimeerimist. Biomeditsiinitehnoloogia leiab lahendusi mitmetele kliinilistele väljakutsele, mis eelkõige eeldavad uudsete lahenduste väljatöötamist ja rakendamist (geeni- ja muude personaliseeritud terviseandmete kogumine ja rakendamine haiguste ennetuses, varajases diagnostikas, seires ja ravis; ravimiarendus, farmakogeneetika ja suunatud ravimteraapia9; taastusravi, kutsehaiguste vältimine ja rehabilitatsioon jms), andmepõhisust ja suurandmete analüüsi võimekust. Oluline on jõuda biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate rakendamiseni kliinilises meditsiinis ja terviseennetuses. Interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus innovaatiliste tervisetehnoloogiate ja -teenuste väljatöötamiseks Panus fookusvaldkonna arengusse  Tagab tervikliku ja integreeritud vaate terviseteemadele ning suurema paindlikkuse  Rakendamisel võimaldab ressursse paremini kasutada (aeg, raha, tööjõud), toetab tervishoiutöötajate töökorralduse ja ajakasutuse optimeerimist  Võimaldab paremat riskide maandamist terviseteemade käsitlemisel (nt ravivigade vältimine)  Oluline uudsete tehnoloogiate arendamisel, piloteerimisel ja nende mõju mõõtmisel (eeldus ka turgudel skaleerimiseks)  Annab selge väljundi tervisevaldkonna spetsialistide (sh akadeemilise personali ja valdkonna õppejõudude) väljaõppesse  Suurendab innovatsioonivõimekust, loob ärivõimalusi ja kasvatab ekspordipotentsiaali Eeldused ja võimaldajad  Spetsialistide koolitamine, sh akadeemilised töötajad ja valdkonna õppejõudude järelkasv, kõrgtasemel koolitamise eeldus omakorda on valdkonnas läbiviidav kõrgetasemeline teadustöö;  koostööd toetavad platvormid, töövormid, võrgustikud, koostööd võimaldav keskkond ja tingimused (sh tugiteenused konsortsiumide loomiseks ja koostöö korraldamiseks);  haiglate võimekuse suurendamine nt arendusüksuste loomise kaudu, et viia kokku probleemid võimalike lahenduste loojatega, koordineerida koostööd jms;  interdistsiplinaarne koostöö, sh infotehnoloogia-, inseneri- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, on eriti kriitiline tehnoloogiate arendamisel. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Tänu inimkesksele lähenemisele haiguste ennetamises, diagnostikas ja ravis muutub meditsiinivaldkond järjest interdistsiplinaarsemaks. Tervisevaldkonna teadus- ja arendustegevuses tuleb senisest enam pöörata tähelepanu interdistsiplinaarsetele pädevustele ja koostööle tervisevaldkonnas, sh integreerides nt kliinilisi ja tervisekäitumise alus- ja rakendusuuringuid (reaalajas) terviseandmete jälgimise, digilahenduste ja andmeanalüütikaga. Lisaks hõlmab suund seoste loomist haigestumise erinevate põhjuste vahel (nt tervisekäitumine, fenotüüpilised ja geneetilised analüüsid). Terviklik lähenemine terviseteemadele esitab valdkonna spetsialistidele uusi väljakutseid: andmete kogumine, analüüs ja tõlgendamine, sh haigestumisriskide väljaselgitamine, mitme haigestumisriski käsitlemine, andmete analüüs ja tõlgendamine, haigestumisriskide hinnangu kommunikatsioon inimesele arusaadaval viisil, koostöö teise valdkonna spetsialistidega. Koostöö ja interdistsiplinaarsus on oluline ka uudsete tehnoloogiate piloteerimisel ja mõju mõõtmisel. 9 Suunatud ravimteraapia (targeted drug therapy) on üks peamistest ravivõtetest, mis hõlmab genoomika kasutamist haiguse arenemise mehhanismide uurimisel (spetsiifiliste ekspresseeritud geenide tuvastamine haigestumise puhul). Tulemused võimaldavad ravimitootjatel pakkuda ravimite väljatöötamist sihitud andmeanalüüsi, ravimimolekulide arenduse ja rakuvabrikute rakenduse abil ravimühendite sünteesiks. 6 Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes Panus fookusvaldkonna arengusse  Inimestel on tänu andmepõhistele ja digilahendustele parem ülevaade ja suurem kontroll oma tervise üle  Toovad suurema efektiivsuse, mõju, parema kättesaadavuse, tõstavad ennetuse, diagnostika ja ravi kvaliteeti (suurendavad otsuste ja sekkumiste tõenduspõhisust, loovad mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid, võimaldavad kvaliteetse ja kättesaadava terviseandmestiku või andmetel tugineva otsustustoe lahenduse abil teha kiiremaid ja paremaid otsuseid, tagavad ravi järjepidevuse, parendavad kliinilisi protsesse);  On inimkesksed, võimaldavad personaalset lähenemist inimese tervisele ja heaolule, sh on inimkeskse terviseandmete monitooringu, varase haiguste diagnostika ja patsiendipõhiste andmekogude lahenduste aluseks  Rakendamisel võimaldab ressursse paremini kasutada (aega, raha, tööjõudu), toetab tervishoiutöötajate töökorralduse ja ajakasutuse optimeerimist (tervishoiutöötajate poolt andmete sisestamisele kuluva aja vähendamine läbi nutikate lahenduste, automatiseeritud andmete kogumise tõusu ning andmete taaskasutuse)  Soodustavad koostööd erinevate osapoolte vahel (nt arst-arst, arst-patsient, arst-riik, sh arvestades terviseandmete jagamist meditsiini-, sotsiaalhoolekande ja töötervishoiu eest vastutavates sektorites)  Võimaldavad empiirilisemalt hinnata teenuse tulemuslikkust, kuluefektiivsust ja mõjusust ning panustada patsiendiohutuse suurendamisse  Vajalikud uute toodete ja teenuste arendamiseks, suurendavad innovatsioonivõimekust, loovad ärivõimalusi ja kasvatavad ekspordipotentsiaali  Kindlustavad inimeste usalduse meditsiinisüsteemi kui terviku suhtes, sest andmeid kasutatakse kaitstult ja turvaliselt Eeldused ja võimaldajad  Spetsialistide koolitamine, sh akadeemilised töötajad ja valdkonna õppejõudude järelkasv, kõrgtasemel koolitamise eeldus omakorda on valdkonnas läbiviidav kõrgetasemeline teadustöö;  kvaliteetne ja ajakohane taristu;  andmete kogumisel tekstipõhiselt andmemudelilt täielik üleminek andmepõhisele mudelile (masinloetavusele);  meditsiinitehnika riistvara on lahutamatult seotud tarkvara ja e-tervise rakendustega;  terviseandmete pidev standardiseeritud, kiire ja usaldusväärne kogumine ja kahesuunaline edastamine reaalajas, masintöötlemine ja esitamine;  vajalike (personaliseeritud) andmete liiklus tervishoiulahenduste loomisel ja kättesaadavuse soodustamisel; selge raamistik ja standardid tehnoloogiate väljatöötamiseks (nt töökindluse ja jätkusuutlikkuse arvestamiseks) ja uute teenuste integreerimiseks tervishoiusüsteemi (sh genoomiandmete parem integratsioon e-tervises);  valdkonna arengut toetavad regulatsioonid nt meditsiiniseadmete osas (nt seoses tehisintellekti, otsusetoe, inimese andmete analüüsi ja personaalsete soovituste osas);  terviseandmete kvaliteedi parandamine (andmekvaliteedi süsteemne metoodiline kontroll käsikäes andmekaitse parandamisega;  (kesksed) tugiteenused ja nõustamine andmete kättesaamiseks ja väärindamiseks;  tsentraliseeritud infovahetuskeskkondade arendamine (ravijuhtimise lahendused, hooldusplaanide ja osapooltele kättesaadavate raviplaanide arendamine);  sihtrühmade tugev kaasamine lahenduste väljatöötamisse ja kasutajakogemuse arvestamine, lahenduste koosdisain sihtrühmadega. 7  Head eeldused olemas (olemasolev terviseandmete taristu, nt geenivaramu, X-tee, e-tervis, digilugu, varasem edukas kogemus uute lahenduste juurutamisel). Oma väiksuse ja kohanemisvõime tõttu võiks Eesti olla innovaatiliste lahenduste testkeskkond, nn living lab (puudutab ka erinevate lahenduste kasutamise, katsetamise ja piloteerimise toetamist), kuid selline keskkond peab olema piisavalt kontrollitud, et andmete väärtus püsiks ja kuritarvitused oleksid minimeeritud. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Täna kulub väga palju tervisevõrgustiku liikme ajast andmete sisestamisele, sh andmed, mille kogumist oleks võimalik automatiseerida (nt meditsiiniseadmete kogutavate andmed) ja mida saaks taaskasutada. Eesmärk on vähendada tervishoiutöötajatel andmete sisestamiseks kuluvat aega ning neid protsesse mugavalt ja arusaadavalt toetada. Lisaks on vaja kvaliteetseid andmeid ohutult ja standardiseeritult koguda, täielikult ja usaldusväärselt ümber töödelda (sh valideerida) ja kombineerida. Enamik praegu kättesaadavaid terviseandmeid ei ole kogutud sihilikult, mistõttu pole nende kvaliteet ühtlane. Ebaühtlane andmekvaliteet teeb nende töötlemise ja tulemuste rakendamise raskeks. Arvestades personaalmeditsiini jaoks vajaliku informatsiooni ulatuslikkust, tuleb andmeanalüüsi lihtsustamiseks otsida rohkem võimalusi ja vahendeid andmete standardiseeritud kogumiseks ja töötlemiseks ning taaskasutamiseks. Mida täpsemaks ja asjakohasemaks muutuvad andmed, seda paremini tuleb neid kaitsta ka kuritarvituste eest – koos andmekvaliteedi kasvatamise ja andmeanalüüsi lihtsustamisega tuleb suurendada teadlikkust andmekaitsest ja võimekust rakendada andmete töötlemisel asjakohaseid kaitsemeetmeid. Võimalike teadus- ja arendusvajaduste hulka kuuluvad mh  biomeditsiinitehnika ja e-tervise tehnoloogiate arendamine, telemeditsiin, erinevad otsustustoe lahendused, kauglahendused ja nn tark tervis (ingl smart health);  tervishoiutöötajate töökorraldust ja ajakasutust optimeerivate lahenduste arendamine;  andmekogumist, andmete jagamist, töötlemist, andmekvaliteedi kontrolli, parandamist ja tõlgendamist lihtsustavate lahenduste arendamine;  tehnoloogia arendus, lähtudes potentsiaalsete kasutajate vaatest, tehnoloogiate integreerimine igapäevaellu ja töövoogu10;  tehisintellekti, masinõppe ja robootika rakendus diagnoosimise ja ennetuse tõhustamiseks;  andmete kasutatavuse hindamine ja lahenduste loomine (nt ka nutikad personaalsed elektroonikaseadmed11, targa keskkonna asjade interneti12 seadmed, mis koguvad ja analüüsivad terviseandmeid, terviserakendused jt meditsiiniseadmed, sh tarkvaralised meditsiiniseadmed);  lahenduste ja metoodikate arendamine, mis võimaldavad empiirilisemalt hinnata teenuse tulemuslikkust, kuluefektiivsust ja mõjusust, mh inimeste kogemuse ja tervisetulemite hindamiseks;  uuringud selles osas, milliste andmekaitsemeetmetega üheaegselt tagada andmetöötluse kvaliteeti ning andmete kaitset, eriti piiriülesel töötlemisel;  sobivate andmekaitse valmislahenduste ja koostöömudelite väljatöötamine, kus nii andmesubjekt kui ka teised osapooled on vastastikku huvitatud andmeid väärindama ning saadud tulemusi edasi arendama ja eksportima;  tervisetehnoloogia arendamine eesmärgiga luua paindlikud sensortehnoloogiad ja -algoritmid isikupärastatud terviserakenduste jaoks; 10 ingl k human-technology interaction või human-computer interaction 11 Ingl k wearables technology 12 Ingl k internet of things 8   sensorsüsteemide, andurite, signaalitöötluse ja algoritmide arendamine ja masinõppe kasutamine tervisehäirete ja haiguste dünaamika tuvastamiseks, sensorite ja rakenduste arendamine ravi ja teraapiate kvaliteedi jälgimiseks;  meetodite ja vahendite arendamine kvaliteetsete andmete pidevkogumiseks pikema aja vältel koos usaldusväärse informatsiooni eraldamisega kogutud andmetest (nt matemaatilised meetodid koos biofüüsikaliste ja biomeditsiiniliste nähtuste käsitlemisega);  tervishoiu andmete masinloetavust toetavate IT-lahenduste väljatöötamise toetamine ning digitaalsete terviselahenduste juurutamiseks vajalike koostalitlusvõime tegurite (strateegiad, standardid, IT arhitektuur, andmekogumid, andmebaasid) uurimine. Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda puudutavad lahendused Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab riigi tervishoiuvaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamisse (inimesekeskne tervishoid, ennetuse senisest suurem tähtsustamine jne)  On aluseks tõhusamate ja mõjusamate ning personaalsemate ja teaduspõhisemate terviseteenuste arendamisele  Arvestab inimese enda osalust ja kaasatust terviseteemadesse ja lahenduste väljatöötamisse, sh kasutajakogemuse, vajaduste ja erivajaduste arvestamist, toetab inimese enda vastutuse suurendamist tervisevaldkonnas  Arvestab sotsio-kultuuriliste aspektidega tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu puhul (käitumisteaduste ja tervisetehnoloogia sidumine, sotsiaal- ja humanitaarteaduste panuse arvestamine)  Tõstab ravi ja ennetuse kvaliteeti (parandab otsuste ja sekkumiste tõenduspõhisust)  Soodustab koostööd erinevate asutuste, valdkondade, spetsialistide vahel ja seeläbi innovatsioonipotentsiaali, loob ärivõimalusi ja kasvatab ekspordipotentsiaali Eeldused ja võimaldajad  Spetsialistide koolitamine, sh akadeemilised töötajad ja valdkonna õppejõudude järelkasv, kõrgtasemel koolitamise eeldus omakorda on valdkonnas läbiviidav kõrgetasemeline teadustöö;  koostööplatvormid ja -vormid, võrgustikud jms; terviklikum ja laiem pilt tervisevaldkonnale ja inimese terviseteekonnale eeldab erinevate valdkondade ja spetsilistide koostööd ja seda soodustavat keskkonda (sh tugiteenused koostöö soodustamiseks);  sihtrühmade tugev kaasamine lahenduste väljatöötamisse ja kasutajakogemuse arvestamine, lahenduste koosdisain sihtrühmadega;  terviseteemade ja rahastamise kontseptuaalne muutus, sh silmas pidades vajadust laiema pildi järele tervisevaldkonnale ja inimese terviseteekonnale (patsiendi- ja ravikesksuse laiendamine inimesele ja tema terviseteekonnale terve elukaare vältel, kuna tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või puude puudumine). Head eeldused olemas (olemasolev terviseandmete taristu, nt geenivaramu, X-tee, e-tervis, digilugu, varasem edukas kogemus uute lahenduste juurutamisel). Oma väiksuse ja kohanemisvõime tõttu võiks Eesti olla innovaatiliste lahenduste testkeskkond, nn living lab. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Alamsuund käsitleb tervist, ennetust ja terviseteemasid ravi, patsiendistaatuse ja raviteekonna kontekstist laiemalt inimese elukaare13 jooksul. Integreeritud valdkonnaülesed lahendused (nt tervis 13 Elukaarepõhine lähenemine – inimese vajadusi vaadeldakse ja nendega arvestatakse sünnist kuni surmani. Tervisealased sekkumised on kooskõlas eakohaste vajadustega ja tagavad inimväärse kohtlemise kõigile elanikele sõltumata nende vanusest. Oluline on elanike tervise ja sotsiaalsete vajaduste seostatud käsitlemine. 9  ja sotsiaalvaldkond, tervis ja haridus, tervis ja säästlik keskkond) on terviseennetuse seisukohast suure potentsiaaliga. Teadus- ja arendustegevus ning loodavad lahendused (tehnoloogiad ja metoodikad) aitavad mh mõõta inimese tervisekäitumist, kogemust ja tervisetulemeid ning teenuste efektiivsust terviseteekonnal, toetavad tervishoiutöötajate töökorralduse ja ajakasutuse optimeerimist, aitavad toetada inimese enda aktiivset osalemist terviseteekonnal (sh kasutajakogemuse integreerimisel lahenduste disainimiseks), arvestavad inimese vajaduste ja erivajadustega ning sotsio-kultuuriliste aspektidega tehnoloogiate ja teenuste arendamise ja kasutuselevõtu puhul (nt käitumis- ja haridusteaduste ning tervisetehnoloogia sidumine). Alamsuund on samuti tugevalt seotud andmepõhiste ja infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega. Alamsuund, mida toetada võimaluse korral14 Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks Panus fookusvaldkonna arengusse  On tugevalt seotud riigi julgeoleku ja tervisesüsteemi varustuskindlusega  Tagab tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse ja toimivuse kriisiolukordades, võimaldab kiirreageerida olukordades, kus ennetus ei ole enam võimalik  Loob ärivõimalusi ja suurendab ekspordipotentsiaali (COVID-19 pandeemia näitel) Eeldused ja võimaldajad  Spetsialistide koolitamine, sh akadeemilised töötajad ja valdkonna õppejõudude järelkasv, kõrgtasemel koolitamise eeldus omakorda on valdkonnas läbiviidav kõrgetasemeline teadustöö;  kodanike koolitamine;  Eesti riigi süsteemne lähenemine tervisevaldkonna kriiside ennetamisele ja neile reageerimisele;  ravimitega varustatuse kontekstis on vajalik koostöö lähiriikidega, kuna Eestis ei ole kohalikke ravimitootjaid. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Kriiside ajal seisavad tervishoiusüsteemid silmitsi mitmete väljakutsetega nagu piiratud ressursid (sh tervisepersonal), reageerimiskiirus, varustuskindlus ja kõrged ootused tervishoiusüsteemi toimimisele. Süsteemi valmisolek kriisidele kiirreageerida eeldab mitmetahulist tegutsemist ja lahenduste väljatöötamist, sh valdkonna teadus- ja arendusvõimekuse arendamine, keskendudes tervisevaldkonna kriisidele (sh väljund tervisevaldkonna spetsialistide väljaõppesse, õppejõudude kompetentsi kasvatamisse), alus- ja rakendusuuringud ja seire kriiside ennetamise ja kiirreageerimise valdkonnas, teaduspõhine riskide kaardistamine ja maandamisviiside väljatöötamine, mobiilsete ja autonoomsete seadmete, süsteemide ja lahenduste väljatöötamine (sh nt mobiilsed haiglad), peeninstrumentide tootmine, teaduspõhine kriisijuhtimine ja -kommunikatsioon (sh arvestades sotsio-kultuuriliste ja käitumuslike aspektidega). Alamsuuna puhul on ülioluline ka interdistsiplinaarne koostöö ja efektiivne koostoime. 4. TERVISETEHNOLOOGIATE JA -TEENUSTE FOOKUSVALDKONNA VÕTMETEGEVUSED JA MEETMED NENDE TOETAMISEKS Fookusvaldkonna võtmetegevused sõnastati ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste partnerorganisatsioonide esindajatega. Võtmetegevusi tehakse erinevate 14 Projektide ja tegevuste rahastamisel eelistatakse nelja esimese suunaga seotud projekte. Suuna „Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nende toimetulekuks“ projekte ja tegevusi rahastatakse rahaliste vahendite olemasolul. 10  rahastusmeetmete toel. Võtmetegevused on seotud tegevustega, mis jäävad väljapoole teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonda, neid on kajastatud lisas 6. Esile on toodud spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud HTM ja MKM rahastusmeetmed ja nn horisontaalsed teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna baasvõimekuse rahastuse meetmed, kus temaatilisi fookusi ei arvestata, kuid mis samuti toetavad fookusvaldkonna arengut (st tervisetehnoloogiate ja -teenustega seotud projektid ja tegevused saavad toetust sarnaselt teiste valdkondade samalaadsete tegevustega). Spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud rahastust kasutatakse toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt tegevuste rahastamiseks kas valdkonna prioriteetsetes suundades (nt teadus- ja arendusprojektid, mille teemad vastavad prioriteetsetele suundadele) või laiemalt fookusvaldkonnas (nt teadustaristu teenuste arendamine, rahvusvaheline teaduskoostöö jms). Lisanduvad veel võimalikud teiste ministeeriumide (nt Sotsiaalministeeriumi) ja Riigikantselei15 meetmed ja sekkumised, mida siin käsitletud ei ole. Võtmetegevused valdkonna arendamisel eksperimentaalarenduste toetamine, sh piloteerimine, juurutamine, hindamine, Teadmus- ja tehnoloogiasiiret toetavad Koostöö ja ökosüsteemi toetamine* Harg- ja iduettevõtete toetamine Alus- ja rakendusuuringute ning Andmetega seotud tegevused* tegevused teadusasutustes ja Tehnoloogiate ja rakenduste Investeeringud ja eksport Rahvusvaheline koostöö kliinilises meditsiinis sertifitseerimine* kõrgkoolides* Temaatilised TA-programmid Rahastusmeetmed võtmetegevuste 4.1. HTM meetmed ja sekkumised Tippkeskuste ja teadustaristu teenuste meede Riigi TA võimekuse meede (RITA+) Institutsionaalse toetamiseks teadmussiirdevõimekuse meede (ASTRA+) Sektoritevaheline mobiilsus, sh teadmussiirdedoktorantuur (SekMo) TA rahvusvahelise teaduskoostöö ja teadlasmobiilsuse meede (Mobilitas++) Uurimistoetused TA-asutuste baasfinantseerimine 15 Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise meede, millest toetatakse „Eesti 2035“ dokumendis toodud arenguvajaduste leevendamiseks uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega. Toetatakse nii innovatsiooniprojektide ettevalmistamist kui elluviimist. Tulemuseks on uudsed lahendused arenguvajadustele ning innovatsioonivõimekuse kasv avalikus sektoris ja avaliku sektori tugevama nõudluse tõttu ka erasektoris. Meede on suunatud TAIE fookusvaldkondadele, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste fookusvaldkonnale. 11  Arendusgrandid (proof-of-concept) Teaduse tippkeskused Teadustaristu toetused16 Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine Rakendusuuringute programm (RUP) Arendus- ja innovatsiooniosak Tootearenduse toetus Ettevõtete arenguprogramm Innovatsiooni edendavate hangete 4.2. MKM meetmed ja sekkumised toetamine Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmine TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse toomine Rahvusvahelised võrgustikud (ESA, partnerlused) E-DIH (AIRE) Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi, sh tervisetehnoloogiate teaduskiirendi Accelerate Estonia Erasektori tehisintellekti pilootprojektid Startup Estonia tegevused Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused Finantsinstrumendid *Arutelude käigus enam esile tõusnud võtmetegevused Rahastaja HTM Tervisevaldkonnale suunatud meetmed Rahastaja MKM Horisontaalsed meetmed (tervisevaldkond muude valdkondade seas) 5. TEEKAARDI ELLUVIIMINE, SEIRE JA UUENDAMINE Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks. Teekaardil määratletud sihte, prioriteetseid suundi ja tegevusi arvestatakse rahastusinstrumentide tingimuste ja meetmete komplekti kavandamisel. HTM ja MKM seiravad fookusvaldkonda nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete andmete alusel igal aastal (vt ka lisa 7) ja esitavad seire tulemused TAIE juhtkomisjonile. TAIE juhtkomisjon annab soovitused teekaardi täiendamiseks, tegevuste lõpetamiseks ja alustamiseks. Muu hulgas põhinevad soovitused teekaartide regulaarsest seirest saadaval sisendil. 16 Teadustaristud on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, andmebaasid, arhiivid, andmekogud, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks. 12 Fookusvaldkonna tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Teekaardi uuendamiseks algatatakse iga 3‒4 aasta tagant uus teekaardi koostamise protsess (vt lisa 8), mille puhul kaasatakse siht- ja sidusrühmi ning arvestatakse fookusvaldkonna seire tulemusi. 13 Lisa 1. Fookusvaldkonna strateegilised lähtealused Personaalmeditsiini, tervishoiuteenuste ja -tehnoloogiate TAIE vajadused on kajastatud järgmistes riiklikes arengu- ja tegevuskavades:  Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“  Rahvastiku tervise arengukava 2020‒2030  Vähitõrje tegevuskava 2021‒2030  Riiklik HIV tegevuskava 2017‒2025 Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ üks pikaajaline siht on arukas, tegus ja tervist hoidev inimene. Strateegia elluviimiseks on loodud tegevuskava, mille üks oluline vajalike muutuste temaatiline kimp on „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“. Muutusi rakendatakse tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika, elukeskkonna ja inimeste hoiakute ja käitumise ümberkujundamise, riskikäitumise vähendamise, vaimse ja füüsilise tervise toetamise, töötervishoiu nüüdisajastamise, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste inimesekeskse lõimimise, personaalmeditsiini lahenduste integreerimise, sotsiaalkaitse korralduse uuendamise ning erivajadustega inimeste heaolu parandamise kaudu. Rahvastiku tervise arengukavas 2020‒203017 on seatud eesmärgiks, et Eesti elanikud elavad kaua ja on võimalikult terved kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud elukeskkonna ja tervisesüsteemi kujundamise kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori koostöös. Põhirõhk on eelkõige südame-veresoonkonnahaiguste, krooniliste hingamisteede haiguste, pahaloomuliste kasvajate, diabeedi ja vaimse tervise probleemide ennetamisel ja õigeaegsel ravil. Eesmärgi saavutamist kavandatakse kolme alamvaldkonna kaudu: tervist toetavad valikud, tervist toetav keskkond ja inimesekeskne tervishoid. Alamvaldkondade elluviimiseks planeeritud tegevuste hulka kuuluvad diagnostika ja ravi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, haiguste ennetamine ja leviku tõkestamine, tervishoiuteenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel. Vähitõrje tegevuskava 2021‒2030 eesmärgid on väiksem vähki haigestunud inimeste arv, pikem ja tervem elu pärast vähidiagnoosi, vähiga elavate inimeste parem elukvaliteet. Prioriteetsed tegevused eesmärkide saavutamiseks on vähiriski vähendamine, uue põlvkonna kaitse arendus, vähieelsete seisundite avastamine ennetavate sõeluuringute abil, vähi võimalikult varane diagnoosimine, parim võimalik ravi igale patsiendile, ravi kättesaadavuse tagamine lähtuvalt patsiendi vajadustest, patsiendikeskne terviklik raviteekond, optimaalne järelkontroll vähikeskuste ja esmatasandi koostöös ning psühhosotsiaalne tugi vähist paranenute ühiskonda naasmiseks. Riikliku HIV tegevuskava 2017‒2025 eesmärk on saavutada Eestis viirusega nakatumise püsiv vähenemine vajaduspõhiste, integreeritud ja valdkonnaüleste tegevuste rakendamise kaudu. HIV nakkuse ulatuslik levik on kavas peatada ennetustegevuste, HIVi nakatunute ravi ja nõustamise, kvaliteetse ja õigeaegse laboratoorse HIV-skriiningu ja diagnostika tagamise, kaasuvate infektsioonide ennetamise ja ravi abil. 17 Seotud ka uue põlvkonna terviseinfosüsteemi visiooniga 2030, mis sisaldab plaani, kuidas Eesti tervise infosüsteemi järgmise kümnendi jooksul edasi arendada. Uue põlvkonna tervise infosüsteemil on ambitsioon teha arenguhüpe Eesti tervisesüsteemi toetamisel, pakkuda digilahenduste kasutamist võimalikult nutikalt ja rohkelt, et seeläbi saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020‒2030 eesmärki. Visiooni elluviimiseks on seatud täpsemad eesmärgid ja kavandatud tegevussuunad neljas valdkonnas: tervise infosüsteem toetab igakülgselt inimest ja tema lähedast; tervise infosüsteem toetab igakülgselt iga tervisevõrgustiku liiget; tervise infosüsteem toetab igakülgselt teisest andmekasutajat; tervise infosüsteem on koosvõimeline ja koostöötav terviklik süsteem. 14 Lisa 2. Fookusvaldkonnaga seotud uuringud, statistiline taust ja praegune olukord Fookusvaldkonna teekaardi koostamisel lähtutakse järgmiste valdkondlike uuringute suunistest:  Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021‒2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel (RAKE 2022)18  Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine (RAKE, 2021)19  Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste täppisennetuses (EstPerMed, 2021)20  Rakendusuuringute toetusprogramm (RUP) ja selle valdkondade määramine Eestis (Raukas, 2020)21  Personaalmeditsiin Põhjamaades (NOS-M, 2019)22  Eesti ettevõtete osalemine rahvusvahelistes väärtusahelates ja poliitikameetmed kõrgemat lisandväärtust andvate tootmisprotsesside toetamiseks (Taltech, TÜ, TLÜ, 2017)23  Nutika spetsialiseerumise kasvualade edenemise uuring (TalTech, TÜ, Technopolis Group, 2018)24 18 https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-06/Aruanne_TAIE_v%C3%A4%C3%A4rtusahelad_24.05.22.pdf 19 https://datadoi.ee/handle/33/356 20 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/07/L%C3%B5pparuanne.pdf 21 https://www.mkm.ee/sites/default/files/rupi_teemade_valik_raukas_31032020_final.pdf 22 http://norden.diva-portal.org/smash/get/diva2:1347257/FULLTEXT01.pdf 23 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/06/Eesti-ettev%c3%b5tete-osalemine-rahvusvahelistes- v%c3%a4%c3%a4rtusahelates.pdf 24 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasvualade_edenemise_uuring_lopparuanne_20190111.pdf 15  Tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna praegune olukord25 Valdkonna probleemid ja arengubarjäärid Valdkonna tugevused  tervishoiusüsteemi monopoolsus ja suletus,  valdkonna teadus- ja arendustegevuse hea tase tervishoiusüsteemi suunatavate ressursside nappus ja  valdkonna teadusasutuste teadmussiirdevõimekus killustatus on hea, avaldudes eelkõige hargettevõtete  elanikkonna madal teadlikkus ja panus oma tervisesse suhteliselt suures osakaalus võrrelduna teiste  andmete piiratud kasutamine teaduseks ja arenduseks, valdkondadega; teadusasutustes loodud puudulik terviseandmete töötlemise kiirus andmete kiire hargettevõtted on kõige enam seotud lisandumise juures, ebapiisav terviseandmete biotehnoloogia (34% kõigist hargettevõtetest) ja ärakasutamine uute lahenduste väljatöötamiseks tervisetehnoloogiaga (ca 10%)  piiratud uute lahenduste juurutamine  valdkonna iduettevõtete hea areng tervishoiusüsteemi  valdkonna ettevõtete toodete ja teenuste  vähene tervishoiukompetentsi kommertsialiseerimine ja teadmusmahukuse kasv (uute teenuste ja toodete erakapitali kaasamine disainimine, teadmusmahukate teenuste ja toodete  inimressursi puudus ja kvaliteet kohandamine Eesti turule)  piiravad regulatsioonid (nt isikuandmete kasutamine,  valdkonna edukus välisettevõtetelt rahastuse riiklike lahendustega liidestumine digiteenuste puhul, kaasamisel sertifitseeritud meditsiiniseadmete arendamine nt  ettevõtete tugev kompetents tervishoiutööstuses tehisintellekti, otsusetoe, inimese andmete analüüsi ja ning ekspordivõimekus personaalmeditsiini ja personaalsete soovituste osas) plokiahela tehnoloogia valdkondades  valdkonna teadus- ja arenduskulude suhteliselt madal  olemasolev terviseandmete taristu (geenivaramu, X- osakaal kogukuludest (alla 1%), viimasel kümnendil ei tee, e-tervis, digilugu) ja varasem edukas kogemus ole osakaal tõusnud uute lahenduste juurutamisel  valdkonna tagasihoidlik lisandväärtus töötaja kohta  olemasolev teadustaristu  ettevõtete toodete ja teenuste positsioon  Eesti väiksus ja paindlikkus, mis võimaldab uusi väärtusahelates ei ole olulisel määral tõusnud (tõus lahendusi võrdlemisi kiirelt välja töötada ja testida väärtusahelas seotud eelkõige COVID-19 kriisiga)  valdkonna madal rahvusvaheline konkurentsivõime, ekspordi osakaal müügitulust on aastate jooksul pigem langenud, teiste valdkondadega võrreldes on ekspordi osakaal madal  sageli entusiasmipõhine valdkonna ettevõtete juhtimine, piiratud võime juhtida ettevõtte arengut ja kaasata kapitali Valdkonna olulisemad turumuutused  digitaalse tervise valdkonna jõuline esile kerkimine (tark tervis, e-tervis ja andmete olulisuse kasv, telemeditsiin, digitaalravi jms)  kaugteenuste turu järsk kasv  meditsiiniseadmete tehnoloogia, digitaalsete tehnoloogiate ja farmaatsiatööstuse integreeritud toodete ja teenuste turu kiire kasv  raku- ja geeniteraapia ning mRNA põhiste ravimite ja vaktsiinide areng  jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik tervisevaldkonna ja ravimitööstus Vastavalt nutika spetsialiseerumise seireuuringu tulemustele hinnatakse valdkonna • teadus- ja arendusvõimekust heaks; • teadmussiirdevõimekust heaks; • üldist ettevõtluse ja ettevõtete teadmusmahukuse arengut heaks. 25 Tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna praeguse olukorra ülevaade põhineb valdkonna uuringute ja analüüside tulemustel (vt eespool), esitatud on nende sünteesitud kokkuvõte. Peamine allikas on uuring „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“ (RAKE, 2021) https://datadoi.ee/handle/33/356 16 Lisa 3. Valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus Fookusvaldkonna maastiku kirjeldus  12 positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust, kelle Tallinna Ülikool, Keemilise ja Bioloogilise tegevust saab seostada tervisetehnoloogia ja -teenuste Füüsika Instituut, Tallinna arendusega Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Protobios  82 uurimisrühma26, mille tegevussuunad hõlmavad oomika- OÜ, Icosagen Cell Factory OÜ, Tervise uuringuid (genoomika, metaboloomika), haiguste uuringuid Arengu Instituut, Eesti Kunstiakadeemia, (diagnostika, ravi, täppisennetus ja sekkumisvõimalused), Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, ravimiarendust, uute tehnoloogiate arendust, tervishoiu STACC OÜ, Cybernetica AS, TFTAK AS digitaliseerimist, tervisedisaini, personaalmeditsiini rakendusi, IT lahendusi (andmebaasid ja IT tippkeskus EXCITE; Riiklik andmehaldussüsteemid), andmeanalüütikat (sh siirdemeditsiini ja kliiniliste suurandmed). teadusuuringute keskus (RSKTK);  Kaheksa teaduskeskust (sh tippkeskust) Genoomika ja siirdemeditsiini  177 teadusprojekti27 tippkeskus; Eesti Genoomikakeskus;  Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu roll on koguda andmeid Genoomika, evolutsiooni ja meditsiini Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse kohta, edendada keskus (cGEM), Käitumis- ja geeniuuringuid ning rakendada geeniuuringute tulemusi neurohaiguste tippkeskus; rahva tervise parandamiseks, luues aluse personaalmeditsiini Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni rakendamisele Eestis. Kompetentsikeskus; Molekulaarse  Kaks rakenduskõrgkooli, mis on valdkonna teadus- ja rakutehnoloogia tippkeskus arendustegevusega seotud  Lisaks teadus- ja arendusasutustele tegelevad Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna teadusuuringute ja valdkonna arendustegevustega haiglad ja Tervishoiu Kõrgkool, haiglad ja kliinikumid. kliinikumid  2020. aasta seisuga 1575 ettevõtet, ettevõtete arv on perioodil 2017‒2020 kasvanud 7 võrra. Connected Health’i klaster,  Kolm klastrit ja üks liit, mis koondavad valdkonnaga seotud Liikumistervise innovatsiooni ettevõtteid klaster SportEST,  116 iduettevõtet28, tervise IT puhul 11. Meditsiiniekspordi Tervisevaldkonna hargettevõtete osakaal kõigist on 11%. klaster Medicine Estonia, Peamiselt on Eesti ettevõtted seotud Tartu Ülikooliga, 11 Ravimitootjate Liit TTÜ-ga ning üks EMÜ-ga. Valdkonna teadus- ja arendustegevus Eestis on 12 positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust, kelle tegevust saab seostada tervisetehnoloogia ja -teenuste arendusega: Tallinna Ülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Protobios OÜ, Icosagen Cell Factory OÜ, Tervise Arengu Instituut, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, STACC OÜ, Cybernetica AS, TFTAK AS, Eesti Kunstiakadeemia. 26 Uurimisrühmade valim on tuletatud uurimisrühmade loetelude alusel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste struktuurides (sh uurimisrühmade atlased). 27 2021. a juulikuu ETISe andmetel 28 Startup Estonia andmebaas 17 Asutustes on kokku 82 uurimisrühma29. Uurimisrühmade tegevussuunad hõlmavad oomika-uuringuid (genoomika, metaboloomika), haiguste uuringuid (diagnostika, ravi, täppisennetus ja sekkumisvõimalused), ravimiarendust, uute tehnoloogiate arendust vastavalt turu vajadustele, personaalmeditsiini rakendusi, IT lahendusi (andmebaasid ja andmehaldussüsteemid), andmeanalüütikat (sh suurandmed). Uurimisrühmade seas tegutseb kaheksa tunnustatud teaduskeskust (sh tippkeskust): IT tippkeskus EXCITE ühendab Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Cybernetica AS IT- teadusrühmi. Tippkeskuse tegevuste hulka kuulub IT-lahenduste arendus tervishoiuvaldkonnale (e- meditsiin, biosignaalide analüüsi ja töötlemise meetodid tervisetehnoloogiate arenduses). Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus on teadustaristu, mille moodustasid Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum, tõhustamaks terviseuuringuid Eestis. Oma tegevusega tagab keskus kõrgetasemeliste terviseuuringute läbiviimise Eestis, nõustab teaduspõhise informatsiooniga terviseuuringute valdkonnas ning on partneriks erinevatele huvigruppidele (ettevõtted, riigiasutused, raviasutused, teised organisatsioonid). Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus ühendab Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli kompetentsi genoomika valdkonnas. Tippkeskuse tegevuse eesmärk on kasutada uusimaid teadusavastusi genoomikas haiguste molekulaarsete mehhanismide paremaks mõistmiseks. Eesti Genoomikakeskus loodi Eesti Geenivaramu ja Eesti Biokeskuse baasil ning hõlmab populatsioonipõhist biopanka, genoomiandmete referentsbaasi, genoomiuuringuteks vajalikku taristut (sh tuumiklabor), bioinformaatika ja statistika alast teaduskompetentsi. Genoomikakeskuse eesmärk on toetada Eesti teadus- ja arendusvajadusi genoomianalüüsi osas ning rikastada diagnostika- ja ravivõimalusi, arendades ja juurutades Eestis personaalmeditsiini. Genoomika, evolutsiooni ja meditsiini keskus koondab Tartu Ülikooli genoomika instituudi ja kliinilise meditsiini instituudi teadmisi, et rakendada genoomika ja meditsiini võimalusi evolutsiooniteadlikus kontekstis ja võtta arvesse erinevate populatsioonide evolutsioonilist trajektoori, millest tuleneb erinev eelsoodumus mitmetele levinud haigustele. Tallina Ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskus on loodud eesmärgiga ühendada uurimisteemasid neuroteaduste ja käitumisteaduste suundades. Tegevuste hulka kuuluvad käitumise ja organismi funktsionaalset seisundit ennustavate neurokeemiliste, neuronaalsete ja füsioloogiliste indikaatorite otsimine ning neurokeemiliste sekkumisvõimaluste väljatöötamine. Teostatavad uuringud annavad kaugemas perspektiivis võimaluse uudsete meetoditega uurida neurodegeneratiivseid haigusi ja organismi funktsioneerimist stressi tingimustes. Tippkeskuse tööd suunab molekulaarpsühhiaatria ja käitumisteaduste, psühholoogia, biokeemia ja biomeditsiini valdkondade esindajatest ekspertkogu. Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus on ravimuda-mudaravi ja liikumis- tegevusvõime valdkonnas uurimise, arendamise, teabe rakendamise, teabe levitamise ja vahendamise ning teadmuspõhise ettevõtluse arengut soodustav keskus. Ravimuda-mudaravi valdkond hõlmab erinevate ravimudade toime uurimist, ravimudade kvaliteedinäitajate määratlemist, ravimudade kvaliteedi hindamist, mudaravi mõjude hindamist, ravimuda ja mudaravi oskusteabel põhineva ettevõtluse arendamist. Hinnatakse ja parendatakse elanikkonna liikumis- ja tegevusvõimet, uuritakse 29 ETIS, 2021. aasta seisuga tegutsevad uurimisrühmad 18 uute metoodikate efektiivsust ja tehakse sekkumisuuringuid. Kompetentsikeskus on ka erasektori partner uute tõenduspõhiste toodete ja teenuste arendamisel. Molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus toob kokku Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli bioloogiliste süsteemide modifitseerimise ja kemikaalide loomise kompetentsiga uurimisrühmad. Rakendustena nähakse uudsete lahenduste loomist rakuliste biosensorite ja uudsete bioaktiivsete ühendite väljatöötamisel (sh ravimid). Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on loonud Eesti riiklik biopank, millega on liitunud juba rohkem kui 200 000 geenidoonorit ja mis peegeldab üldiselt Eesti elanikonna soolist, vanuselist ja geograafilist jaotust. Tegemist on nii kodumaise kui ka rahvusvahelise bioloogia- ja arstiteaduse arengu jaoks väga olulise andmebaasiga. Asutuse roll on koguda andmeid Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse kohta, edendada geeniuuringuid ning rakendada geeniuuringute tulemusi rahva tervise parandamiseks. Rahvastikupõhise biopangana on Geenivaramu väärtuslik partner teadusprojektides. Uurimisrühmad tegelevad kokku 177 teadusprojektiga30. Projekte saab omakorda grupeerida uurimisteemade alusel. Suurim osa projekte (kokku 89) tegeleb spetsiifiliste haiguste uurimise, diagnostika ja ravi arendamisega. Nende haiguste hulka kuuluvad vähk (18 projekti), südame- ja veresoonkonnahaigused (16 projekti), närvisüsteemi haigused (15 projekti), diabeet (10 projekti), nakkushaigused (7 projekti), psüühikahäired (7 projekti), põletikulised haigused (7 projekti), skeleti- lihas-sidekoesüsteemi haigused (6 projekti), geneetilised haigused (2 projekti), maksahaigused (1 projekt). Oomika-uuringute (20 projekti) raames identifitseeritakse spetsiifilisi metaboliite (geenijärjestused, lipiidid, proteiinid, peptiidid) ja töötatakse välja uusi tehnilisi lahendusi. Günekoloogia ja viljakusega seotud projektides (11) uuritakse reproduktiivmeditsiini lahendusi, sünnieelse testimise arendusvõimalusi, geenide rolli viljakuses, raseduskatkemise ennetamise ja endometrioosi ravi võimalusi. Ravimarenduse uusi tehnoloogiaid ja antibiootikumiresistentsuse tekkemehhanisme uuritakse 12 projekti raames, vananemisprotsessi ja seda mõjutavaid tegureid 6 projekti raames, immuunsuse väljakujunemist ja seda mõjutavaid tegureid kahe projekti raames. Üksikud projektid tegelevad implantoloogia ja sõltuvuste ravi rakenduslike lahendustega. Andmehalduse ja -töötluse väljakutsete lahendamisega tegeleb 21 projekti. Väljapakutud lahenduste hulka kuuluvad andmebaaside ja infoplatvormide loomine, suuremahuliste andmete kasutamisviisid, suurandmete (sh geeniandmete) töötlemine ja kombineerimine, uute andmete hankimine ja integreerimine, tarkvaraarendus ja masinõpe. Valdkonna ettevõtlus Tervisevaldkonnas tegutseb ligi 1600 ettevõtet31 ja nende arv on viimase 15 aasta jooksul stabiilselt suurenenud. Tervisevaldkonna hargettevõtete osakaal kõigist on 11%. Peamiselt on Eesti hargettevõtted seotud Tartu Ülikooliga. Valdkonna suhteline lisandväärtus töötaja kohta on pigem tagasihoidlik, kuid suureneb stabiilselt ning ületab alates 2016. aastast 50% EL-27 keskmisest. Teadmusmahukus on viimase kolme aastaga üldiselt kasvanud, kuid tegelik seis sõltub ärisuunast. Näiteks farmaatsias on uuringute arv pigem vähenenud 30 Allikas: ETIS, 2021. a juuli seisuga elluviidavad projektid 31 Statistikameti 2020. aasta seisuga 19 ning ka rahalised mahud ei ole märkimisväärselt kasvanud. Teadusuuringute maht haiglates on jäänud viimastel aastatel samaks. Viroloogilisest olukorrast tingituna on lisandunud COVID-19 valdkond. Tervisevaldkonnas tegutseb kolm klastrit – Connected Health, liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST ja meditsiiniekspordi klaster Medicine Estonia – ja üks liit. Connected Health´i klastri eesmärk on tuua kokku erinevad tervisevaldkonna osalised (tervisetehnoloogia iduettevõtted, vajaduspartnerid ehk haiglad ja patsientide esindusorganisatsioonid ning IT-ettevõtted), et luua koos uusi teenuseid ja tooteid, mis lahendaksid tervisevaldkonna probleeme. Connected Health´i klastrisse kuuluvad farmaatsiatööstuse, biotehnoloogia, tervise IT, tervise iduettevõtted ning terviseteenuse osutajad ja ülikoolid (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool). Tervise iduettevõtete kategoorias sisaldab klaster 16 ettevõtet, tervise IT puhul – 11. Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST on valdkonnaülene organisatsioon, mis koondab partnereid, kelle eesmärk on inimese elujõu ja elukeskkonna rikkuse kasvatamine liikumistervise abil. Klaster tegutseb meditsiiniteenuste, biotehnoloogia, e-tervise ja IKT valdkondades. Väärtusahela toimimiseks on kaasatud ka tugiteenuste, seadmete ja/või tarvikute pakkujad, haridus-, teadus- ja arendusasutused, kompetentsikeskused, kohalikud omavalitsused ning erialaliidud ja katusorganisatsioonid. Kokku on klastris 38 partnerit. Medicine Estonia klaster on kogum ühesuguseid või omavahel seotud meditsiiniteenuseid pakkuvaid asutusi. Klastri tegevus aitab tõsta oma liikmete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning võimaldab klastri liikmetel teenida tulu tervishoiuteenuste ekspordilt. Kokku on klastris 11 liiget. Ravimitootjate Liit esindab Eestis tegutsevaid uurimistööl põhinevaid originaalravimite tootjaid ja geneerilisi ravimeid tootvaid ravimifirmasid, kelle toodang on mõeldud müügiks retsepti alusel või professionaalsete tervishoiutöötajate kontrolli all ning kes lähtuvad oma töös eetilistest printsiipidest. Liitu kuulub 28 liiget, kes hõlmavad hinnanguliselt 90% Eesti ravimituru käibest. Ravimitootjate Liit on EFPIA (European Federation of Pharmaceutical Industries and Associations) liige. EFPIA liikmed on 36 riiklikku ravimitootjate liitu ja 39 ravimifirmat. Liidu tegevuse põhieesmärgid on esindada ja kaitsta liidu liikmete ühiseid huvisid, esindada liitu riigiorganites ja avalikkuse ees, avaldada seisukohti tervishoiuvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta, teha ettepanekuid ravimipoliitika suunamiseks ja nõustada liidu liikmeid. Tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna taust ettevõtete vaatest32 Ettevõtlus tervisetehnoloogiate valdkonnas on oma olemuselt teadmusmahukas. Hinnanguliselt tegutseb Eestis bio-ja tervisetehnoloogia valdkonnas umbes 130 teadmusmahukat ettevõtet. Teadus- ja arendustegevust tehakse ettevõtluses mitmesugustes valdkondades, populaarsemad on nt e-tervis, meditsiiniseadmed ja -testid, madalmolekulaarsed ja bioloogilised ühendid, toidulisandid. Toodete, tehnoloogiate ja teenuste arendus neis valdkondades on kallis, mistõttu ebapiisav juurdepääs rahastusele on tervisetehnoloogia ettevõtete jaoks üks suurimaid takistusi. Lisaks finantseeringutele on võtmetähtsusega spetsiifiline ekspertiis, head partnerid ja võimalus osaleda rahvusvahelistes võrgustikes. Kuigi tervisetehnoloogiate valdkonna tehnoloogiate, toodete ja teenuste kasumimarginaal on suur, võivad turule jõudmist takistada nende arendamisele kuluv pikk aeg, protsesside keerukus ja arenduse ebaõnnestumise risk. Seetõttu on ka kapitali kaasamine raskendatud. Eelkõige on see probleemiks väikestele ja/või alustavatele ettevõtetele, mis moodustavad rohkem kui 90% teadusmahukast ettevõtlusest Eestis. Lisaks konkureeritakse oma arendustööga kogu maailma ettevõtetega. Tervisetehnoloogiate toodete ja teenuste eksport moodustab 75% Eesti teadmusmahukate 32 Allikas: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 ettevõtete käibest. Et püsida konkurentsis, on vaja uudsemaid ja keerukamaid arendusi. Selleks on ettevõtetel vaja riigi tuge nii finantseerimisel kui ka ekspordi võimendamisel, eelkõige valdkondades, mis on kiire globaalse kasvupotentsiaaliga. Lisaks on vaja üleriigilisi ökosüsteeme, mis toetavad noorte ettevõtete arengut. Selliseid ökosüsteeme moodustavad erinevad osapooled, sh ülikoolid, kus tehakse teadust ja arendustööd baastasemel, spetsialistide koolitamine ning teadmus- ja tehnoloogiasiire ettevõtlusesse. Olulised on ka mitmed tugiorganisatsioonid, nt erinevad klastrid ja liidud, mis esindavad fookusvaldkonna ettevõtete huve, aitavad leida vajalikke partnereid, osaleda võrgustikes ja toetada toodete jõudmist turule. Lisaks on ökosüsteemides oluline roll teistel ettevõtetel ja organisatsioonidel, mis pakuvad tugiteenuseid alates allhangete läbiviimisest kuni sertifitseerimisteni. 21 Lisa 4. Valdkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus33 Eesti taristud Eesti osalemine rahvusvahelistes taristutes  Analüütilise keemia kvaliteedi  BBMRI ERIC: Biopankade ja biomolekulaarressursside infrastruktuur (AKKI) infrastruktuur (Biobanking and Biomolecular Resources Research  Eesti Genoomikakeskus (EGK) Infrastructure)  Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste  ELIXIR: eluteaduste andmete teadustaristu (A Distributed teadusuuringute keskus (RSKTK) Infrastructure for Life-Science Information)  ELIXIR Eesti – eluteaduste andmete  NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon teadustaristu (Nordic e-Infrastructure Collaboration)  Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur  Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotonkiirguse allikale (FINESTBEAMS) (ETAIS)  Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC)  Nanomaterjalide tehnoloogiate ja  Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency, ESA) uuringute keskus (NAMUR+)  Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for  Eesti teaduse ja hariduse andmeside Nuclear Research, CERN) optiline magistraalvõrk (EENet)  Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (European Molecular Biology Laboratory, EMBL) Valdkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused (missioonid, partnerlused, programmid jms)  „Euroopa horisondi“ klaster 1 (tervise valdkond)  „Euroopa horisondi“ missioon: vähk Euroopa partnerlused: Horisont 2020 ERA-NETid:  Chemical Risk Assesment (PARC)  ERA-Net JPIAMR  ERA for Health  ERA-Neuron  Transforming Health and Care Systems  ERA-Net TRANSCAN-3  Pandemic Preparedness*  Personalised Medicine*  EIT KIC Health  Rare Diseases*  NordForski programmid  Brain Health  COST programmid  Innovative Health Initiative (IHI)  AIRE (AI and Robotics Estonia)  One Health Anti Microbal Resistance*  Innovaatilised VKE-d * Partnerlused, mis alustavad 2023/24. aastal Eesti teadustaristud Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI). Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur ühendab kolme tuumiklaborit, sh biomeditsiini, toidu ja keskkonna tuumiklaborit, mis koondavad AKKI partnerite aparatuuri ja oskusteavet. Tuumiklaborid tegelevad analüüsimeetodite arendamise, analüüside tegemise ja erialase koolitamisega. AKKI potentsiaalne kasusaajate ring on väga lai. See hõlmab kõiki loodusteaduste ja tehnoloogia valdkondi alates alus- ja rakendusuuringutest kuni tööstusprotsesside toodangu kvaliteedi jälgimiseni, aga ka tööstustoodangu ja eri tüüpi materjalide 33 Kaardistus hõlmab taristut ja rahvusvahelist koostööd, sh tulevikuperspektiivi arvestades (nt alles käivituvad tegevused ja osalemisvõimalused). Kaardistus ei ole nimetatud taristute või rahvusvahelises koostöös osalemise rahastusotsus, vaid toob esile võimaliku seose valdkonnaga. Teadustaristu kaardistuse puhul on lähtutud Eesti teadustaristu teekaardi objektide loetelust (2019), vt https://www.etag.ee/rahastamine/infrastruktuuritoetused/teadustaristu-teekaart/. 22 uuringuid, mis vajavad analüütilise keemia meetodeid. AKKI eesmärk on optimeerida Eestis piiratud kvaliteetse keemilise analüüsi ressursi kasutust ja teha see laiemalt kättesaadavaks. Eesti Genoomikakeskus (EGK). Eesti Genoomikakeskuse ülesanne on tagada Eesti teadus- ja arendustegevuse vajadused genoomianalüüsi osas, sh konkurentsivõimeliseks osaluseks rahvusvahelises koostöös ning rakendusteks tervishoius ja ettevõtluses. Teadustaristu koosneb Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmekogust ning Eesti Biokeskuse poolt juba loodud referentsbaasile lisamoodulina loodavast temporaalsest genoomiandmete referentsbaasist. Mitme meetme abil soetatud maailmatasemel genoomianalüüsi aparatuur võimaldab kiirelt ja efektiivselt ellu viia teadusprojekte ning pakkuda teenust nii Eesti kui välismaa teadusasutustele ja laboritele, haiglatele ning ettevõtetele. Teadustaristu oluline eesmärk Eestis on rikastada diagnostika- ja ravivõimalusi, arendades ja juurutades Eestis personaalmeditsiini ning seeläbi aidates kaasa rahva tervise parandamisele. Taristu raames loodav temporaalne genoomiandmete referentsbaas on avatud kogu maailma teadlaskonnale populatsioonigeneetilisteks uuringuteks. See annab olulise väljundi varjatud sugupuude identifitseerimiseks, mille abil on võimalik suurendada geneetiliste assotsiatsiooniuuringute statistilist võimsust. Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus (RSKTK). Keskuse missioon on kõrgel tasemel terviseuuringute tagamine Eestis. Missiooni täideviimiseks loodi Tartusse tänapäevane siirdemeditsiinikeskus ja arendati välja kliiniliste uuringute keskus. Teadustaristu parandab terviseuuringute Eesti-sisest ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, soodustab võrgustumist ja kiirendab teadustulemuste praktilist rakendamist. RSKTK kindlustab prekliinilisteks ja kliinilisteks uuringuteks vajalike tehnoloogiate kättesaadavuse ja kasutajatoe uuringutega tegelevatele arstidele, teaduritele, doktorantidele, arst-residentidele ning teistele uuringumeeskonna liikmetele. Prekliiniliste uuringute toetamiseks on Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuses juurdepääs nüüdisaegsetele bioloogilise materjali visualiseerimise tehnoloogiatele. Tartu siirdemeditsiinikeskus on üks Kesk- ja Ida-Euroopa moodsamaid keskusi, kus tegeletakse erinevate loomamudelite väljaarendamisega, keskendudes eelkõige psühhiaatriliste, neurodegeneratiivsete ja immuunpõletikuliste haiguste ning kasvajate uurimisele. ELIXIR Eesti – eluteaduste andmete teadustaristu. Teadustaristu kasutajad on molekulaarbioloogia, keskkonnateaduste, põllumajanduse ja arstiteaduse teadlased. Kõik need teadlased loovad väga eriilmelisi andmeid, mille analüüsiks on vaja tipptasemel tarkvarateenuseid ja halduseks kestlikke andmebaase. ELIXIRi teadustaristu eesmärk on ühendada eluteaduse andmete, tööriistade, arvutiressursi, standardite ja koolituse teenusepakkujad ühtseks taristuks, mille liikmetel on bioloogiliste andmete esitamise ja juhtimise kaasvastutus. Et pakkuda parimaid teadmisi ja luua globaalselt konkurentsivõimelisi teenuseid, osaleb Eesti rahvusvahelises bioinformaatika teadustaristus ELIXIR. ELIXIR Eesti keskendub peamiselt tipptasemel teenuste ja tööriistade arendamisele ja käigushoidmisele, eluteadlaste andmeanalüüsi suutlikkuse parandamisele koolituste abil ning metagenoomika- ja populatsiooniandmete haldamisele. Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS). ETAISi ülesanne on pakkuda terviklahendust teadusliku andmetöötluse probleemidele, sh salvestuspinna ja analüüsivõime tagamine, erialaspetsiifiliste rakenduste tugi, andmete haldamine nende kogu elutsükli jooksul ja eksperditeadmiste vahendamine. Teenused on avatud kõigile teadus- ja arendustegevuse asutustele ning teaduspõhise ettevõtluse jaoks. ETAISi kasutavad kõige sagedamini bioinformaatika ja personaalmeditsiini, andmekaeve, keeletehnoloogia, keemia- ja materjaliteaduse, kliimauuringute ning keeleteaduse valdkonna teadlased. 23 Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+). Keskuse eesmärk on arendada välja nanomaterjalide valmistamise, uurimise ja rakendamise tipptasemel taristu ning koos partnerite kõrge uurimispädevusega luua sellest atraktiivne polüfunktsionaalne nanomaterjalide ja nanoohutusega seotud teadus- ja arendusteenuseid pakkuv tõmbekeskus. Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk (EENet). Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele ning teadustaristutele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ning suurte andmemahtude ülekandmist. Taristuobjekti põhifunktsioon on pakkuda Eesti kõrgkoolidele ja teadusasutustele vajalikku nüüdisaegset andmesideühendust, mille kaudu saavad Eesti akadeemilisele kogukonnale kättesaadavaks uusimad andmesidelahendused ja nõudlikemad internetiteenused. Tavalisest internetiühendusest märksa mahukamat ja kvaliteetsemat andmesideteenust vajavad Eesti teadus- ja arendusasutuste töötajad paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades, näiteks geneetika, sekveneerimine, evolutsioonibioloogia, embrüotehnoloogia, bioinformaatika, arvutuslik keemia, füüsika, materjaliteadused jms. Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes BBMRI ERIC: Biopankade ja biomolekulaarressursside infrastruktuur (Biobanking and Biomolecular Resources Research Infrastructure). BBMRI ERIC on ühtne üleeuroopaline biopankade ja biomolekulaarressursside teadustaristu, mille esmaülesanne on Euroopa biopankade harmoniseerimine, rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomine ja tõhustamine ning teadustaristu efektiivse kasutamise edendamine. BBMRI ERIC tagab eelkõige turvalise juurdepääsu kliinilistele andmekogudele, hõlbustades niiviisi teadusuuringute korraldamist ning andes hoogu rahvusvahelisele koostööle nii biotehnoloogias, meditsiinis kui ka farmaatsiatööstuses. BBMRI ERICu tegevusi elluviivaks riiklikuks keskuseks Eestis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu. ELIXIR: Eluteaduste andmete teadustaristu (A Distributed Infrastructure for Life-Science Information). ELIXIR on 23 riiki ühendav Euroopa eluteaduste teadustaristu, mille kasutajad on sajad tuhanded molekulaarbioloogia, keskkonnateaduste, põllumajanduse ja arstiteaduse teadlased. Teadustaristu eesmärk on ühendada eluteaduse andmete, tööriistade, arvutiressursi, standardite ja koolituse teenusepakkujad ühtseks taristuks, mille liikmetel on bioloogiliste andmete esitamise ja juhtimise kaasvastutus. Selleks, et pakkuda parimaid teadmisi ja luua globaalselt konkurentsivõimelisi teenuseid, osaleb Eesti rahvusvahelises bioinformaatika teadustaristus ELIXIR. NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon (Nordic e-Infrastructure Collaboration). NeIC on Põhjamaade Ministrite Nõukogu teadusorganisatsiooni NordForsk alluvuses tegutsev koostööorganisatsioon, mille eesmärk on Põhjamaadele huvipakkuvates valdkondades kõrgetasemeliste e-infrastruktuuriteenuste arendamine ja opereerimine. Eesti täisliikmesus aitab oluliselt suurendada Eesti teadusarvutuse võimsust ja panustada tipptasemel rahvusvahelisse koostöösse (seotud ka ELIXIR Eesti ja Eesti Genoomikakeskusega (EGK)). Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC). Euroopa Neutronkiirguse Allikas (ESS) on 17 Euroopa riigi ühisprojekt, mille eesmärk on üles ehitada ja töös hoida järgmise põlvkonna teadustaristu objekti, mis on mõeldud põhiliselt meditsiini-, biokeemia- ja materjaliuuringuteks neutronite abil. Euroopa Neutronkiirguse Allikas ehitatakse Lundi Rootsis ja selle arvutuskeskus hakkab tööle Kopenhaagenis Taanis. Teadustaristu valmib eeldatavasti aastaks 2025. ESSi valmimisel astutakse suur samm biomeditsiini, farmaatsia, biokeemia ja vesiniktehnoloogiate uurimise ja rakendamise vallas operando tingimustes. Kuna neutronmeetodid on peaaegu mittedestruktiivsed, on nendega 24 võimalik uurida paljude biokeemiliste, -meditsiiniliste ja -tehnoloogiliste protsesside dünaamikat pikkade ajavahemike vältel. Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for Nuclear Research (CERN)). Keskus on Šveitsi ja Prantsusmaa piiril Genfi linna lähedal asuv rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiakeskus, mille peamine uurimissuund on eksperimentaalne osakeste füüsika. CERNi tehnoloogiasiirdeprogrammid liikmesriikidesse ei piirdu osakeste füüsikaga. Ülikoolide ja firmade koostöö CERNiga annab uusi rakendusi CERNis väljatöötatud metodoloogiatele ja seadmetele ka infotehnoloogia, turvalisuse, materjaliteaduse ja keskkonna- ning tervishoiutehnoloogia valdkonnas, panustades tehnoloogiasiirdesse ja ühiskonna arengusse mitmel tasandil. Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (European Molecular Biology Laboratory (EMBL)). EMBLi täisliikme staatus võimaldab saada laiemalt kasu Euroopa ü hisest teadusruumist ja pääseda ligi teenustele, mis Eestis on puudu või mis vajavad tõhustamist, näiteks struktuuribioloogia ja kiirekanalid; siirdemeditsiini ja genoomika teenused; bioinformaatika ja teadlastele mõeldud IT- teenused. Eesti saab kasu paranenud ligipääsust teadusaparatuurile, teadmisele ja koolitusele. EMBLi liikmesus avab uusi koostöövõimalusi Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning võimaldab otsekontakte EMBLi võrgustikku kuuluvate maailma juhtivate suurtööstustega (nt ravimifirmad). Huvipakkuvateks valdkondadeks on siin personaalmeditsiini (sh personaalne vähimeditsiin) ja sellega seonduva ettevõtluse areng. EMBLi laialdane kompetents genoomiandmete analü üsimisel (mh vähirakkude andmed), andmete talletamise kogemus ja tehnoloogiasiirde kompetents tõhustavad Eesti teadusmahukate ettevõtete arendustööd ja arengupotentsiaali. Liitumine pakub uusi võimalusi ka ettevõtetele, mis tegelevad uute keemiliste ainete ja materjalide väljatöötamisega (EMBL haldab ü ht suurimat keemiliste ainete andmepanka). Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency (ESA)). Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on 1975. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mis koordineerib kosmose rahumeelset uurimist ja kasutamist Euroopas. ESA tegutseb paljudes valdkondades: kosmoseteadus, Maa-vaatlused, satelliitnavigatsioon, telekommunikatsioon, mehitatud kosmoselennud, kanderaketid, haridusprogrammid jms. ESA kaks peamist suunda tervisetehnoloogia- ja teenuste vallas on ühiskondlikud rakendused ja kosmoserakendused. Ühiskondlikud rakendused on seotud näiteks telekommunikatsiooni, kaugseire ja patsiendiandmetega. Kosmoserakenduste puhul uuritakse näiteks meditsiiniseadmeid, üldist meditsiiniteadust, psühholoogiat, toitu jne. Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotonkiirguse allikale (FINESTBEAMS). Eesti-Soome kiirekanal FinEstBeAMS on osa MAX IV sünkrotronist, mis paikneb Lundis Rootsis, ja on mõeldud materjaliteaduse- ja atmosfäärifüüsika uuringuteks. Tänu oma kiirekanali ehitamisele koos Soomega sai Eesti juurdepääsu kõigile MAX IV sünkrotroni kanalitele ja nende juurde kuuluvatele instrumentidele, mis võimaldavad sünkrotronkiirgusallikat MAX IV kasutades teha meditsiini-, biokeemia- ja materjaliuuringuid nii alusteadmise saamiseks kui ka rakenduslikel eesmärkidel. Eesti rahastab praegu investeeringute kava kaudu MAX-teenuse projekti, mis teeb MAX-IV laiad võimalused teadusuuringuteks Eesti teadlastele kättesaadavaks. Ettevõtlus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde on kavandamisel ettevõtjate andmepõhiste teadus- ja arendusprojektide teenindamise võimekus, et soodustada uute toodete ja teenuste teket (sh tervisevaldkonna toodete ja teenuste teket) ja seeläbi suurendada välisinvesteeringute mahu ning loodavate toodete ja teenuste eksporti. 25 Valdkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused „Euroopa horisondi” programmi teise samba tervise teemavaldkonna (1. klaster) projektikonkursside kaudu tellib Euroopa Komisjon uuringuid ja uudseid lahendusi kuue teemaploki lõikes: tervis ja selle hoidmine; tervist edendav elu- ja töökeskkond; haiguste ja haiguskoormuse leevendamine; innovaatiline ja kestlik tervishoid; uued tehnoloogiad tervishoius; maailma parim tervishoiutööstus. Partnership for the assessment of risks from chemicals (PARC). Partnerluse eesmärk on teaduse ja innovatsiooni abil edendada kemikaalide riskihindamist, et paremini kaitsta inimese tervist ja keskkonda, keskendudes seejuures ennetustegevustele. Eesmärgiks on ka vähendada kemikaalide negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele, töövahendite ja riskihindamise metoodika loomine ning kemikaalide käitlemise usaldusväärsuse tõstmine. Selleks luuakse üleeuroopaline teadus- ja arendusplatvorm ning võrgustik kemikaalide riskide hindamiseks. European Research Area for Health Research. Partnerluse eesmärk on haiguste ja haiguskoormuse leevendamine. Tegevuste hulka kuuluvad ühtse kliiniliste uuringute teadusagenda loomine ja üle- euroopaliste kliiniliste uuringute korraldamine. Partnerlus võtab üle mitme ERA-NET partnerluse (European Research Area Networks) tegevusi (EuroNanoMed, ERA-CVD). Health and Care Systems Transformation. Partnerluse eesmärk on üleeuroopalise koostöö abil muuta tervishoiusüsteemid tõhusaks ja tõenduspõhiseks, viia innovatsioon praktikasse ning kaasata elanikkonda ja patsiente tervisealasesse tegevusse. Pandemic Preparedness. Partnerluse eesmärk on parandada Euroopa Liidu võimekust prognoosida nakkuslike terviseohte, neid ennetada ja neile reageerida, koordineerides paremini teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist Euroopa Liidu riikides ja piirkondades. Partnerlus toimib tihedas koostöös tervisealastele hädaolukordadele reageerimise Euroopa asutusega (European Health Emergency Preparedness and Response Authority ‒ HERA). Personalised Medicine. Partnerlus koordineerib personaalmeditsiini teadusuuringuid Euroopa Liidu liikmesriikide ja piirkondade vahel. Eesmärkideks on teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kiirem kasutuselevõtt kliinilises praktikas, Euroopa tipptaseme positsiooni kindlustamine tervishoiuteenuste osutamisel, üleminek personaliseeritud andmete paremale kasutamisele tervise, haiguste ja nende eelsoodumuse haldamisel, jätkusuutlike tervishoiusüsteemide tagamine. Partnerlus jätkab Euroopa Teadusruumi PerMed partnerluse algatusi. Rare Diseases. Harvikhaiguste partnerlus koordineerib riiklikke, kohalikke ja Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogramme, ühendades teaduse rahastamist ja teadusuuringuid toetavaid tegevusi (koolitused, andmete taristud, standardid). Peamine eesmärk on parandada haruldaste haigustega patsientide elu, toetada arendusi diagnostikas ja ravis multidistsiplinaarsete teadus- ja innovatsiooniprogrammide kaudu. Brain Health. Partnerlus jätkab mitme senise algatuse nagu ERA-Net ERA-Neuron, Human Brain Project, JPND jt tegevusi. Seoses elanikkonna vananemise ja mitmesuguste muutustega ühiskonnas on nii kesk- kui perifeerse närvisüsteemi haigused üha enam meie tervist koormamas. Paljudele närvisüsteemi haigustele puudub ravi ja ka õigeaegse diagnostika võimalused jätavad veel soovida. Teemaplokki mahuvad nii psüühikahäired, neurodegeneratiivsed haigused, närvisignaalide ülekande (molekulaarsed) mehhanismid jpm. Innovative Health Initiative (IHI). IHI on avaliku ja erasektori partnerlus (PPP) Euroopa Liidu ja Euroopa bioteaduste tööstuste vahel. Partnerluse põhieesmärk on muuta tervishoiusektori innovatsioon 26 patsientidele ja ühiskonnale kättesaadavamaks ning tagada, et Euroopa püsiks interdistsiplinaarsete, jätkusuutlike ja patsiendikesksete terviseuuringute esirinnas. One Health/AMR Antimicrobial Resistance (AMR). Partnerluse eesmärk on aidata kaasa Euroopa antimikroobse resistentsuse vastase tegevuskava (European One Health Action Plan against AMR) ja Maailma Terviseorganisatsiooni ülemaailmse antimikroobse resistentsuse tegevuskava (WHO Global Action Plan on AMR) eesmärkide saavutamisele. Partnerlus koordineerib ja ühtlustab vajalike tegevusi ja rahastust, hõlbustab sidusust erinevate talituste ja asutuste vahel, kes vastutavad antimikroobse resistentsuse erinevate aspektide eest (nt inimeste tervis, põllumajandus, keskkond, tööstus, rahandus). Partnerluse „Innovaatilised VKE-d“ eesmärk on toetada väike ja keskmiste ettevõtete innovaatilisi teadus- ja innovatsiooniprojekte ning võimaldada neil osaleda rahvusvahelises koostöös. Partnerluse tulemusena suureneb VKE-de konkurentsivõime, stimuleeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning panustatakse EL ühiskonna ja keskkonna väljakutsetesse. Fookuses on uute toodete, protsesside ja teenuste arendamine ja nende toomine turule (toetakse selgelt turule orienteeritud tegevusi). Partnerluse taotlusvoorud on teemaülesed, seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi, sh tervisetehnoloogiaid ja -teenuseid. Euroopa Komisjoni vähktõve missioon. Euroopa Liidu missioonide eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori osalejaid nagu ELi liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, uurimisasutused, ettevõtjad ja investorid, et luua mõjukaid lahendusi suurtele probleemidele. Missioonid toimivad tegevuste portfellina (nt uurimistoetused, poliitikakujundamise meetmed, seadusandlikud algatused). Vähktõve missiooni fookuses on vähktõve teadusuuringute koordineerimine koostöös vähktõve tõrjumise plaaniga (Europe’s Cancer Beating Plan), mis omakorda hõlmab praktilisi tegevusi nagu ravijuhised ja parimad praktikad ravis ja ennetuses. ERA-Net JPIAMR. Raamprogrammist Horisont 2020 rahastatav ERA-Net, mis algas 2021. aastal ja kestab 2025. aasta lõpuni ning toetab rahvusvahelisi teaduskoostöö konkursse, et koondada antibiootikumiresistentsuse problemaatika eksperte ja sidusrühmi ühtsetesse võrgustikesse, tagamaks diagnostika ja seiretehnoloogiate areng, optimeerimine ja senisest tõhusam kasutamine. ERA-Net ERA-Neuron. Raamprogrammist Horisont 2020 rahastatav ERA-Net, mis algas 2021. aastal, kestab 2025. aasta lõpuni ja rahastab närvisüsteemi haiguste teadusuuringuid. ERA-Net TRANSCAN-3. Raamprogrammist Horisont 2020 rahastatav ERA-Net, mis algas 2021. aastal, kestab 2026. aastani ja rahastab vähktõve siirdemeditsiinilisi teadusuuringuid. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) Health-KIC. EIT põhieesmärk on edendada innovatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikides. Oma tegevuste raames toetatakse dünaamiliste pikaajaliste üleeuroopaliste partnerluste arendamist juhtivate ettevõtete, teaduslaborite ja -ettevõtete seas. Neid partnerlusi nimetatakse innovaatikakogukondadeks (KIC – Knowledge and Innovation Community) ja igaüks neist tegeleb lahenduste otsimisega konkreetsele ülemaailmsele probleemile. Tervise innovaatikakogukonna (Health-KIC) eesmärk on leida lahendusi, mis tugevdavad tervishoiusüsteeme, edendavad kodanike paremat tervist ja aitavad kaasa jätkusuutlikule tervishoiumajandusele Euroopas kuue fookusteema lõikes: raviteekonnad, muutused tervishoiusüsteemides, terviseandmete rakendus, tervishoiu kättesaadavus, töötervishoid ja inimesekeskne lähenemine tervishoius. NordForsk programmid. NordForsk on Põhjamaade (Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome ning autonoomsete piirkondade Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa) teaduse ja teaduspoliitika 27 arendamise platvorm, mille eesmärk on edendada Põhjamaade teaduse kvaliteeti, mõju ja kuluefektiivsust ning edendada koostööd teaduse infrastruktuuri arendamisel. NordForski tervise ja heaolu (Health and Welfare) programmi eesmärk on koguda teadmisi demograafiliste, sotsiaalsete, keskkonna- ja bioloogiliste tegurite mõjust inimeste tervisele ja sellest tulenevatest väljakutsetest ning rakendada saadud teadmisi praktilistes lahendustes tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide arendamisel. COST (European Cooperation in Science and Technology) on Euroopa vanim valitsustevaheline koostööprogramm teaduse ja tehnika valdkonnas. COSTi idee on erialasid, sektoreid, eluetappe ja riigipiire ületava koostöö edendamine. Eesmärk on tuua eri maadest ning eriala- ja sektoriüleselt kokku mingi võrdlemisi konkreetse probleemiga tegelejad, nii teadlased kui ka sidusrühmade esindajad. Koostöö toimub nelja-aastaste võrgustikuprojektide (COST Actions) raames. Rahaliselt toetab COST just koostööd, mitte teadust vm projekti keskmes olevaid sisutegevusi, ent COSTi projektis süvenenud koostöö suurendab taotluste eduvõimalusi teistes programmides. COSTi kaudu toetatakse mh tervisevaldkonna tegevusi. Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmise nimel. AIRE on tulevikus Eesti riigi ettepanekul osa EDIH (European Digital Innovation Hubs) võrgustikust, tänu millele saame Eestisse tuua ka uusi teadmisi oma partneritelt (200+ keskust üle Euroopa). AIRE toetab tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. Koos ülikoolide ja teadusasutustega ühendatakse teadmised IT, inseneeria, robootika ja elektroonika vallast, et luua ettevõtetele digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamise platvorm. 28  Lisa 5. Tervisetehnoloogiate ja -teenuste fookusvaldkonna võtmetegevused ja meetmed Võtmetegevused Meede/sekkumine Vastutav Mida ja kuidas täpsemalt toetatakse valdkonna arendamisel vajaduse katmiseks ministee- rium Alus- ja rakendusuuringute Temaatilised teadus- ja HTM Valik erinevatest toetatavatest tegevustest, kuhu ning arendustegevuse kuuluvad ka alus- ja rakendusuuringud ning eksperimentaalarenduste programmid eksperimentaalarendused (sh kliinilises meditsiinis) toetamine, sh kliinilises fookusvaldkondades tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna meditsiinis. Alusuuringute määratletud prioriteetsetes suundades. Puudutab ka rolli ei saa rakenduste doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse loomisel alahinnata (nt (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu COVID-19 pandeemia toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse näitel). Oluline on kõrghariduse sisendiks. Tervisetehnoloogiate ja - interdistsiplinaarne teadus- teenuste valdkonna toetamiseks viiakse ellu eraldi TA- ja arendustegevus ning programmi. koostöö. Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede eelkõige tervisevaldkonda puudutavate teadustaristu teenuste tippkeskuste uuringute ja arenduste kontekstis (vt ka pakkumise parandamine lisa 3). Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite era- ja avaliku sektori kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- nõudlusest tulenevate ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus vajaduste rahuldamiseks on kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Toetatakse TAIE (tippkeskuste ja fookusvaldkondi, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste teadustaristu teenuste valdkonda. meede) Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige tervisevaldkonnas Eesti arendustegevuse arenguvajadustele lahendusi loovate strateegiliste võimekuse arendamine sektoriüleste ja interdistsiplinaarsete (RITA+) rakendusuuringute kontekstis. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonda. Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh tervisevaldkonna teadusprojekte. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on ka kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh tervisevaldkonna projekte. Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh tervisevaldkonnaga seotud tippkeskusi. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna 29  spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on ka kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab ettevõtete programm (RUP) vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on tervisetehnoloogiad ja -teenused. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- ja keskmise innovatsiooniosakud suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus tervisetehnoloogiad ja -teenused. Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab ambitsioonikate arenguprogramm ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programm toetab mh toote- või teenuse arendamist, mille käigus saab toetust kasutada ka arendustegevusteks vajalike eeluuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimiseks. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus tervisetehnoloogiad ja -teenused. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus tervisetehnoloogiad ja -teenused ning antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse eesmärk on hangete toetamine pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus tervisetehnoloogiad ja -teenused. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist Euroopa Liidu võrgustikud ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“. Enamik eelpool nimetatud võrgustikest on horisontaalsed, pakkudes osalusvõimalusi ka tervisetehnoloogia- ja teenuste valdkonda kuuluvatele ettevõtetele. Teadmus- ja Teadus- ja arendusteenuste HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse tehnoloogiasiiret ning ning institutsionaalse teadmus- ja tehnoloogiasiirdevõimekuse suurendamine 30 ettevõtluskoostööd teadmussiirdevõimekuse ja teadmussiirdeteenuste arendamine, akadeemilise ja toetavad tegevused suurendamine teadus- ja tugipersonali teadmussiirdeoskuste arendamine; teadusasutustes ja arendusasutustes ja toetatakse nii asutusepõhiseid tegevusi kui kõrgkoolides. Vajadus väga kõrgkoolides (ASTRA+) asutustevahelisi koostöötegevusi (nt ühislaborite laia ja mitmekesise arendamine, Adapter-tüüpi tegevused jms). tegevuste paketi järele, nt Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka alus- ja intellektuaalomandi kaitse arendustegevuse rakendusuuringud ning eksperimentaalarendused ja jagamine (sh reeglistiku ja programmid tervisevaldkonna määratletud prioriteetsetes praktikate, mudelite fookusvaldkondades suundades, mis peavad silmas ettevõtluse ja avaliku väljatöötamine, sektori huvisid ja soodustavad koostööd. Eesmärk on akadeemilise ja ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest kantud TA- tugipersonali koolitus võimekuse ja kasvatamine teadusasutustes. Puudutab teadmussiirde alal jms); ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist tegevused, mis soodustavad projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja patenteerimist ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on litsentsimist, kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. väärtuspakkumiste Tervisetehnoloogiate ja -teenuste toetamiseks viiakse koostamine ellu eraldi programmi. koostöösoovidele, Tipptasemel teadmiste ja HTM Tippkeskuste ja teadustaristu teenuste arendamine ja kontaktide vahendamine teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine teadmussiirde jms süsteemne ja pakkumise parandamine, soodustamiseks. Puudutab ka doktorantide- koordineeritud era- ja avaliku sektori nooremteadurite kaasamist tippkeskuste tegevustesse teadmussiirdetegevus nõudlusest tulenevate (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu asutustes; vajaduste rahuldamiseks toetamine). Teadus- ja arendustegevus on ka (välis)spetsialistide (tippkeskuste ja kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Vt ka lisa 3 ja lisa 4. kaasamine teadustaristu teenuste Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh teadmussiirdevõimekuse meede) tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonda. suurendamiseks, inimeste Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige tervisevaldkonnas Eesti liikumine sektorite vahel, arendustegevuse arenguvajadustele lahendusi loovate strateegiliste teadmussiirdedoktorantuur; võimekuse arendamine sektoriüleste ja interdistsiplinaarsete teadusmahukate (RITA+) rakendusuuringute kontekstis. Toetatakse TAIE hargettevõtete loomise ja fookusvaldkondi, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste tegevuse toetamine valdkonda. Samuti toetatakse teadmussiirde ülikoolides, sh selleks vajalik soodustamiseks ministeeriumide ja erialaliitude teadus- tugisüsteem ja ülikooli enda ja arendusnõunike võrgustikutegevusi. sisene toetus jms Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline liikumine sektorite vahel tegevused. äri- ja akadeemiliste (teadlased ettevõttesse ja avalikku sektorisse, Tegemist on ühe olulisema ringkondade vaheliste spetsialistid ettevõtlusest ja avalikust sektorist võtmetegevusega sidemete arendamine akadeemiasse) kompetentsi ja kogemuste saamiseks ja valdkonna arendamisel. teadus- ja arendustöötajate edasiandmiseks, võrgustike tekkeks ja koostöö liikumise kaudu soodustamiseks; teadmussiirdedoktorantuuri akadeemilise, era- ja avaliku toetamine valdkonna teadlaste järel- ja juurdekasvu sektori vahel ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde toetamiseks. (sektoritevaheline Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh mobiilsus, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonda. teadmussiirdedoktorantuur, SekMo) Teadus- ja arendustegevuse HTM Toetatakse teadlasmobiilsust ja rahvusvahelist rahvusvahelistumise teaduskoostööd, teadmiste ringlust, rahvusvaheliste toetamine: osalemine kontaktide ja võrgustike arendamist ning Euroopa Teadusruumis suurendatakse Eesti teadussaavutuste ja (teadlasmobiilsus ja väärtuspakkumiste nähtavust rahvusvahelisel tasandil osalemine missioonides, (vt ka lisa 4). Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh partnerlustes, tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonda. programmides jm rahvusvahelistes TAI initsiatiivides, Mobilitas++) 31  TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimine finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine mh tervisevaldkonna tegevusi arvestades. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh tervisevaldkonna projekte. Teadustaristu toetused34 HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh tervisevaldkonnaga seotud taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsioon ja HTM Teaduse populariseerimise ja teadushariduse eesmärk teaduse populariseerimine on tuua Eesti elanikud, sh noored teaduse ja tehnoloogia juurde, tekitada valdkonna vastu huvi ja seda hoida, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada teaduse ja teadlaskonna innustunud järelkasv ning suurendada teadustegevuse ja selle väljundite nähtavust ühiskonnas laiemalt (sh erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete tervisevaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Harg- ja iduettevõtete Teadus- ja arendusteenuste HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse toetamine. ning institutsionaalse teadmus- ja tehnoloogiasiirdevõimekuse suurendamine Tervisevaldkonnas on harg- teadmussiirdevõimekuse ning teadmussiirdeteenuste arendamine, akadeemilise ja iduettevõtted eriti suurendamine teadus- ja ja tugipersonali teadmussiirdeoskuste arendamine; olulised ning vajavad arendusasutustes ja toetatakse nii asutusepõhiseid tegevusi kui rahastust ja tugiteenuseid. kõrgkoolides (ASTRA+) asutustevahelisi koostöötegevusi. Toetatavad tegevused hõlmavad mh kommertsialiseerimis- ja hargettevõtluse mudelite arendamist asutuses, et teadusasutustes tekiks võimekus toetada hargettevõtete teket (sh tagada selleks vajalikud teenused ja tugi asutuses). Startup Estonia MKM Startup Estonia eesmärk on arendada idufirmade ökosüsteemi. Startup Estonia programm on 34 Teadustaristud on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, andmebaasid, arhiivid, andmekogud, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks. 32  iduettevõtete arendamisele suunatud teenuste kogum, mis aitab iduettevõttel läbida teekond alates ideest kuni laiapõhjalise kasvu saavutamiseni võimalikult lühikese aja jooksul. Meetme sihtgrupp on nii tegutsevad kui potentsiaalsed iduettevõtete asutajad ning nende esindajad. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Teadus- ja MKM Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi tehnoloogiamahukate eesmärk on teadmuspõhise iduettevõtluse iduettevõtete kiirendi ökosüsteemi arendamine, teadus- ja tehnoloogimahukate ärikontseptsioonide testimine ja prototüüpide arendamine ning teadmuspõhistele ettevõtjatele suunatud äriarendusteenused. Riik ja Tartu Ülikool sõlmisid SmartCap´i lepingu teaduskiirendi loomiseks tervisetehnoloogiate valdkonnas, et toetada teadmuspõhiste iduettevõtete asutamist ja arendamist. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnas. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st et tervisevaldkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondade ettevõtjatega. Koostöö ja ökosüsteemi Temaatilised teadus- ja HTM Valik erinevatest tegevustest, kuhu kuuluvad ka alus- ja loomine ja toetamine, arendustegevuse rakendusuuringud ning eksperimentaalarendused (sh public-private partnership programmid kliinilises meditsiinis) määratletud prioriteetsetes mudeli arendamine (sh fookusvaldkondades suundades, mis peavad silmas ettevõtluse ja avaliku administratiivne ja sektori huvisid ja soodustavad koostööd. Eesmärk on rahastuskeskkond selle ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest kantud TA- mudeli toetamiseks). võimekuse ja kasvatamine teadusasutustes. Haiglate, ülikoolide ja Tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna ettevõtete koostöö toetamiseks viiakse ellu eraldi TA-programmi. tugevdamine. Teadus- ja arendusteenuste HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse Konsortsiumide loomine (sh ning institutsionaalse teadmus- ja tehnoloogiasiirdevõimekuse suurendamine rahvusvaheliselt) erinevate teadmussiirde võimekuse ja teadmussiirdeteenuste arendamine, akadeemilise ja lahenduste loomiseks, suurendamine teadus- ja tugipersonali teadmussiirdeoskuste arendamine; võrgustikutegevused, ka arendusasutustes ja toetatakse nii asutusepõhiseid kui asutustevahelisi konsortsiumide kõrgkoolides (ASTRA+) koostöötegevusi (nt ühislaborite arendamine, Adapter- moodustamise tehniline tüüpi tegevused jms). Toetab asutuste võimekuse tugi (tugiteenused kasvu koostööks ettevõtete ja avaliku sektori ja -süsteemid). Juriidiline asutustega, teadmus- ja tehnoloogiasiirdeks. raamistik või programm Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige tervisevaldkonnas Eesti oma selge protsessiga, mille arendustegevuse arenguvajadustele lahendusi loovate strateegiliste raames ettevõte saab sektoriüleste ja interdistsiplinaarsete 33 kontakteeruda võimekuse arendamine rakendusuuringute kontekstis ja avaliku sektori TA- teadusasutuse või haiglaga, (RITA+) võimekuse suurendamiseks, sh teadus- ja kellel on oma arendusnõunike võrgustikutegevuste kaudu, et väärtuspakkumine, tugevdada riigi kui targa tellija ja koostööpartneri rolli tingimused koostööks, info valdkonnas. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh ettevõtjatele koostööks, tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonda. kontaktid. Teadusasutustes Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede tippkeskuste ja teadustaristu tegevuste ja haiglates teadustaristu teenuste kontekstis, mis on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori ettevõtluskoostöö pakkumise parandamine, huvidest ja TA-teenuste arendamise ja pakkumise kompetents, inimene või era- ja avaliku sektori toetamiseks, toetab koostööd ettevõtete ja avaliku meeskond, kes selles osas nõudlusest tulenevate sektori asutustega. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, toetaks. Koostöö ja vajaduste rahuldamiseks sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonda. interdistsiplinaarsuse juures (tippkeskuste ja on oluline ka mõõta teadustaristu teenuste uudsete tehnoloogiate meede) mõju (skaleerimise eeldus). Teadus- ja arendustegevuse HTM Koostöö ja ökosüsteemi loomine ja toetamine rahvusvahelistumise rahvusvahelises mõõtmes (rahvusvaheline Tegemist on ühe olulisema toetamine: osalemine teaduskoostöö, teadmiste ringlus, rahvusvaheliste võtmetegevusega Euroopa Teadusruumis kontaktide ja võrgustike arendamine, rahvusvaheline valdkonna arendamisel. (teadlasmobiilsus ja nähtavus koostöö arendamiseks). Toetatakse TAIE osalemine missioonides, fookusvaldkondi, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste partnerlustes, valdkonda. programmides jm rahvusvahelistes TAI initsiatiivides, Mobilitas++) TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimine finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine ökosüsteemi osa ja koostöövõimekuse jaoks, mh tervisevaldkonna tegevusi arvestades. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh tervisevaldkonna projekte. Teadustaristu toetamine HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh tervisevaldkonna taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsioon ja HTM Teaduse populariseerimise ja teadushariduse eesmärk teaduse populariseerimine on tuua Eesti elanikud, sh noored teaduse ja tehnoloogia juurde, tekitada valdkonna vastu huvi ja seda hoida, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada teaduse ja teadlaskonna innustunud järelkasv ning suurendada teadustegevuse 34  ja selle väljundite nähtavust ühiskonnas laiemalt (sh erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete tervisevaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab ettevõtete programm (RUP) vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programm toetab koostööd ettevõtete või ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahel. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on tervisetehnoloogiad ja - teenused. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- ja keskmise innovatsiooniosakud suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus tervisetehnoloogiad ja -teenused. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse eesmärk on hangete toetamine pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks teadus- ja arendusasutustelt või erasektorist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkond. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmise ja võimekuse tõstmine eesmärk on arendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsiooni tugiteenused, ettevõtete kompetentside ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuse üks fookus tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkond. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisel mh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnas. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori erksamad pead, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse 35  võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele mh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnas. Erasektori tehisintellekti MKM Erasektori tehisintellekti (AI) pilootprojektide eesmärk pilootprojektid on Eesti ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Programmi raames viiakse kokku AI vajadusega ettevõtted ja potentsiaalsed lahenduste pakkujad, sh startupid, VKEd, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada pilootprojekte. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnas. Startup Estonia MKM Startup Estonia eesmärk on arendada idufirmade ökosüsteemi. Startup Estonia programm on iduettevõtete arendamisele suunatud teenuste kogum, mis aitab iduettevõttel läbida teekond alates ideest kuni laiapõhjalise kasvu saavutamiseni võimalikult lühikese aja jooksul. Meetme sihtgrupp on nii tegutsevad kui potentsiaalsed iduettevõtete asutajad ja nende esindajad. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Rahvusvaheline koostöö. Teadus- ja arendustegevuse HTM Mobilitas toetab teadlasmobiilsust ja rahvusvahelist Rahvusvahelise koostöö rahvusvahelistumise teaduskoostööd, sh tipptasemel uurimisprojektide võimaluste parem toetamine: osalemine elluviimist ning rahvusvaheliste kontaktide loomist ja kasutamine, juurdepääs Euroopa Teadusruumis rahvusvahelistes TAI algatustes (nt ERA algatused, tegevustele, rahvusvaheline (teadlasmobiilsus ja „Euroopa horisondi“ partnerlused, missioonid ja mobiilsus, kogemuste ja osalemine missioonides, teaming´ud) osalemist. Kontaktide leidmist, võrgustike teadmiste saamine partnerlustes, tugevdamist ja rahvusvahelisel tasandil nähtavuse välismaalt ja programmides jm tõstmist toetavad Research in Estonia ja Brüsseli väliskompetentsi kaasamine rahvusvahelistes TAI kontaktbüroo. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh Eestis. Interdistsiplinaarne initsiatiivides, Mobilitas++) tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonda. rahvusvaheline koostöö ja Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka tervisevaldkonna selle toetamiseks vajalikud arendustegevuse rahvusvahelised koostöötegevused. tööriistad. Rahvusvahelistes programmid Tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna partnerlustes osalemine fookusvaldkondades toetamiseks viiakse ellu eraldi programmi. annab hea ligipääsu Teadus- ja arendusteenuste HTM Valik tegevusi, sh rahvusvahelised koostöötegevused ja tipptasemel teenustele ja ning institutsionaalse rahvusvahelistes võrgustikes osalemise toetamine toodetele, rahastusele, teadmussiirdevõimekuse asutuste teadmussiirdevõimekuse kasvatamiseks. kompetentsile jms. suurendamine teadus- ja Konsortsiumite loomine (sh arendusasutustes ja rahvusvaheliselt) erinevate kõrgkoolides (ASTRA+) lahenduste loomiseks, Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede, et toetada tippkeskuste ja teadustaristu võrgustikutegevused, teadustaristu teenuste tegevuste kontekstis selliste TA-teenuste arendamist ja konsortsiumite pakkumise parandamine, pakkumist, mis on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori moodustamise tugi ka era- ja avaliku sektori huvidest. Meede toetab koostööd ettevõtete ja avaliku tehniliselt poolelt nõudlusest tulenevate sektori asutustega, sh Eesti osalust rahvusvahelistes (tugiteenused ja - vajaduste rahuldamiseks teadustaristutes (vt ka lisa 4). Toetatakse TAIE süsteemid). Potentsiaal (tippkeskuste ja fookusvaldkondi, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste suurte keskuste rajamiseks teadustaristu teenuste valdkonda. või filiaalide toomiseks meede) Eestisse, arvestades Teadustaristu toetused HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja 36 regiooni vajadusi ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu regionaalset koostööd. baasvõimekuse tagamine, sh arvestades Eesti osalust rahvusvahelistes teadustaristutes. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh tervisevaldkonnaga seotud taristut (vt ka lisa 4). Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh tervisevaldkonna tippkeskusi. Muu hulgas toetatakse tippkeskuste rahvusvahelisi koostöötegevusi. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmise ja võimekuse tõstmine eesmärk on arendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsiooni tugiteenused, ettevõtete kompetentside ja koostöövõrgustike arendamine. Üks tegevuste eesmärk on ettevõtete toetamine rahvusvahelistes programmides. Uuel perioodil on ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmise üks fookus tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkond. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist Euroopa Liidu võrgustikud ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“ ühisettevõttes. Enamik eespool nimetatud võrgustikke on horisontaalsed, pakkudes osalemisvõimalusi ka tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna ettevõtetele. TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse toomise välisinvesteeringute eesmärk on kujundada Eestist atraktiivne Eestisse toomine investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ning pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete investorkonsultantide, atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e- residentsuse programmi toetamist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna ettevõtetele. Toetus ja tugi Teadus- ja arendusteenuste HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse tehnoloogiate ja ning institutsionaalse teadmus- ja tehnoloogiasiirdevõimekuse suurendamine rakenduste hindamiseks, teadmussiirdevõimekuse ja teadmussiirdeteenuste arendamine. Toetab piloteerimiseks, suurendamine teadus- ja teadusasutuste ja kõrgkoolide võimekuse kasvu juurutamiseks, arendusasutustes ja ettevõtluskoostööks, sh tugi tehnoloogiate ja regulatsioonide täitmisel ja kõrgkoolides (ASTRA+) rakenduste hindamise ja sertifitseeritud laborite sertifitseerimisel. teenuste pakkumiseks. Välja arendatud toodete ja Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede teadustaristu tegevuste kontekstis, mis teenuste piloteerimine teadustaristu teenuste on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja TA- päris patsientide, kodanike pakkumise parandamine teenuste arendamise ja pakkumise toetamiseks, toetab ja teenusepakkujatega, era- ja avaliku sektori koostööd ettevõtete ja avaliku sektori asutustega, sh saadav tagasiside omakorda nõudlusest tulenevate puudutab Eesti osalust rahvusvahelistes võimaldab toodet või vajaduste rahuldamiseks teadustaristutes (vt ka lisa 4). Toetatakse TAIE teenust täiustada. Järgneb (tippkeskuste ja fookusvaldkondi, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste toote üleriigiline lõplik teadustaristu teenuste valdkonda. juurutamine (võimaluse meede) korral) randomiseeritud Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on kliinilise katse raames. Vaja concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu on toetada päriselus edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste 37 katsetamise ja rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning juurutamisega seotud suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku rakendustegevusi ja mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja uuringuid. Tehnoloogiate, ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja meditsiiniseadmete, teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus tervisevaldkonna temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse lahenduste mh tervisevaldkonna projekte. tõenduspõhisuse Teadustaristu toetamine HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, tagamiseks on vaja teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja uuringuid, toetavat pakkumise eelduseks oleva teadustaristu hindamissüsteemi (sh baasvõimekuse tagamine, sh arvestades Eesti osalust kuluefektiivsuse rahvusvahelistes teadustaristutes. Temaatilisi fookusi ja hindamiseks). Tehnoloogilisi prioriteete ei seata, toetatakse mh tervisevaldkonnaga lahendusi tuleb kliiniliste seotud taristut (vt ka lisa 4). andmetega tõendada, Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab ettevõtete valideerida, hinnata programm (RUP) vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja (skaleerimise eeldus). Et tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks Eestis loodaks rohkem välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või tarkvaralisi teenuseid. Rakendusuuringute programmis toetakse ka meditsiiniseadmeid, on vaja teostatavusuuringuid ja intellektuaalse omandi kaitsega suuremat tuge, sh (riiklikku) seotud tegevusi ning pakutakse eelnõustamist. tuge sertifitseerimisel, mis Rakendusuuringute programmi üks fookus on on kallis ja keeruline tervisetehnoloogiad ja -teenused. protsess. Omainvesteering Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- ja keskmise ja sellega kaasnev risk on innovatsiooniosakud suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud valdkonnas suur. Luua tuleb toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del süsteem/teekond koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke tagamaks, et tarkvarad ja ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja rakendused oleksid tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosaku toetuse kliiniliselt valideeritud, abil on võimalik tellida mh metroloogia, oluline on koostöö akrediteerimise, standardiseerimise, lahenduste arendajate ja vastavushindamise ja sertifitseerimise alast nõustamist, ülikoolide vahel. toote ja teenusearenduse tehnoloogilist nõustamist ja intellektuaalomandi õiguskaitse nõustamist. Uuel Tegemist on ühe olulisema perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus võtmetegevusega tervisetehnoloogiad ja -teenused. valdkonna arendamisel. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus tervisetehnoloogiad ja -teenused ning antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab ambitsioonikate arenguprogramm ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programmis toetatakse mh arendustegevusega seotud nõustamist, projekteerimist ja prototüüpimist, intellektuaalomandi hankimist ning arendatava tootega seotud testimist ja sertifitseerimist. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus tervisetehnoloogiad ja -teenused. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse eesmärk on hangete toetamine pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. 38  Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, mis võib sisaldada teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üheks fookuseks tervisetehnoloogiad ja -teenused. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmise ja võimekuse tõstmine eesmärk on arenda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsioonialased tugiteenused, ettevõtete kompetentside kasvatamine ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuse üks fookus tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkond. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE pakub ettevõtetele koolitus- ja nõustamisteenust, uue tehnoloogia või tarkvara testimist ja digitaalse küpsuse hindamist. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnas. Investeeringud ja eksport. Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab ambitsioonikate Toetus eksportimisel ja arenguprogramm ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste välisturule sisenemisel, nt paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. ettevõtete mentorlus, Programmi raames toetatakse mh ettevõtete võrgustikutegevused, organisatsiooni ja töötajate arengut (mentorlus) ning kontaktide leidmine, müügi- ja turundustegevuse arendamist (sh eksport regulatsioonide täitmine. välisturgutele). Uuel perioodil on ettevõtete Vajalik investeeringute arenguprogrammi üks fookus tervisetehnoloogiad suurendamine ja -teenused. arendustegevuste TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse toomise läbiviimiseks. Ekspordi välisinvesteeringute eesmärk on kujundada Eestist atraktiivne puhul tuleks jälgida Eestisse toomine investeerimiskeskkond, tuua siia uusi tasakaalu: Eesti ja siinsed välisinvesteeringuid ja pakkuda siin juba tegutsevatele inimesed peavad kasu investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad saama (kasutatakse Eesti regionaalsete investorkonsultantide, atraktiivse andmeid, testimisi jms). ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e-residentsuse programmi toetamist ning on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkond. Ettevõtete ekspordi MKM Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused hõlmavad arendamise tegevused sihtturgude tutvustamist, eksporditeenuseid (ekspordiprogramm, turupõhine nõustamine, messidel osalemine, kontaktreisid), sobiva rahastuse leidmist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkond. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondadega. 39 Andmetega seotud Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, sh alus- ja rakendusuuringud ning tegevused. arendustegevuse eksperimentaalarendused määratletud prioriteetsetes Andmekvaliteeti tõstvate ja programmid suundades, millest üks puudutab andme- ja IKT- andmeid targalt fookusvaldkondades teadust. Tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna väärindavate lahenduste ja toetamiseks viiakse ellu eraldi programmi. koostöö arendamine, sh Tipptasemel teadmiste ja HTM Tervisevaldkonnaga seotud tippkeskuste uuringute ja tehisintellekti ja robootika teadustaristu teenuste arenduste ning teadustaristu teenuste kontekstis rakendamine, pakkumise parandamine, oluline meede, puudutab ka doktorantide- automatiseerimine jms. era- ja avaliku sektori nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna Ühtne lahendus nõudlusest tulenevate spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Üks andmekorjeks ja vajaduste rahuldamiseks määratletud prioriteetsetest alamsuundadest korrastamiseks, teiseste (tippkeskuste ja puudutab andme- ja IKT-teadust. Teadus- ja andmekasutajate teadustaristu teenuste arendustegevus selles vallas on ka kvaliteetse andmeanalüüsi ja meede) kõrghariduse sisend. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, andmekvaliteedi sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonda. parandamise Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige tervisevaldkonnas Eesti funktsionaalsuste arendustegevuse arenguvajadustele lahendusi loovate sektoriteüleste ja tagamiseks, minimeerides võimekuse arendamine interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis ja sellega (RITA+) avaliku sektori TA-võimekuse kasvatamise mõttes. kvaliteediregistrite Rahastatavad projektid võivad potentsiaalselt andmealast puudutada ka tervisevaldkonna andmete tarka kasutust halduskoormust ning ja IT-lahenduste arendamist. Toetatakse TAIE maksimeerides fookusvaldkondi, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste taaskasutatavate valdkonda. tarkvarakomponentide Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja kasutamist. Muude arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma andmete kasutamine kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti terviselahendustes, nt elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine elustiili- ja toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, keskkonnaandmed. toetatakse mh tervisevaldkonna ja andmeteaduste Lahendused inimeste enda teadusprojekte. Puudutab ka doktorantide- kogutavate terviseandmete nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna kogumiseks ja nende põhjal spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- soovituste tegemiseks (nt ja arendustegevus selles valdkonnas on ka kvaliteetse nutikellade andmestiku kõrghariduse sisend. kasutamine, äpipõhiselt Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on kogutud andmete concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu integreerimine jne). Oluline edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste on suurendada rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning andmekaeve ja suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku andmeanalüütilist ning mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja andmekaitsemeetmete ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja rakendamise võimekust. teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus Vaja on uurida, kuidas temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse tagada andmetöötluse mh tervisevaldkonna ja andmeteaduste kvaliteeti ning andmete teadusprojekte. kaitset üheaegselt, eriti Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja piiriülesel töötlemisel. prioriteete ei seata, toetatakse ka tervisevaldkonna ja Andmed ja nende tark andmeteadustega seotud tippkeskusi (vt ka lisa 3). kasutus on oluline uudsete Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist tehnoloogiate mõju projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja mõõtmise seisukohalt. juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on Oma väiksuse tõttu võiks ka kvaliteetse kõrghariduse sisend. Eesti olla innovaatiliste Teadustaristu toetused HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, lahenduste testkeskkond, teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja nn living lab (puudutab ka pakkumise eelduseks oleva teadustaristu erinevate lahenduste baasvõimekuse tagamine, sh arvestades Eesti osalust 40 kasutamise ja katsetamise rahvusvahelistes teadustaristutes. Temaatilisi fookusi ja toetamist). Eeldab prioriteete ei seata, toetatakse mh tervisevaldkonna spetsialiste, väljaõpet (nt taristut (vt ka lisa 4). andmeanalüütika, andmete Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab ettevõtete tõlgendamine, programm (RUP) vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja andmekaitsemeetmed), tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks tööriistu (kogumine, välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või töötlemine, jagamine jne) teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks jms. Vt ka eeldused ja fookusvaldkond tervisetehnoloogiate ja -teenuste võimaldajad lisa 6. kõrval on digilahendused igas valdkonnas, seega toetatakse mh erinevate andmepõhiste lahenduste Tegemist on ühe olulisema väljatöötamist. võtmetegevusega Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- ja keskmise valdkonna arendamisel. innovatsiooniosakud suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookusvaldkond tervisetehnoloogiad ja -teenused ning selle kõrval digilahendused igas valdkonnas, seega toetatakse mh erinevate andmepõhiste lahenduste väljatöötamist. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse fookuses nii tervisetehnoloogiad ja -teenused kui ka digilahendused igas valdkonnas, seega toetatakse mh andmepõhiste lahenduste, teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamist tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnas. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse eesmärk on hangete toetamine pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks teadus- ja arendusasutustelt või erasektorist. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookusvaldkond tervisetehnoloogiad ja -teenused ning selle kõrval digilahendused igas valdkonnas, seega toetatakse mh erinevate andmepõhiste lahenduste väljatöötamist. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist Euroopa Liidu võrgustikud ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“ ühisettevõttes. Enamik eespool nimetatud võrgustikke on horisontaalsed, pakkudes võimalusi ka andmepõhiste lahenduste loomiseks. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni, tuues kokku 41  ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele mh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnas. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele mh arendades tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnaga seotud andmepõhiseid lahendusi. Erasektori tehisintellekti MKM Erasektori tehisintellekti (AI) pilootprojektide eesmärk pilootprojektid on Eesti ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkonna tootearenduse ja teadus-arendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Kokku viiakse AI vajadusega ettevõtted ning potentsiaalsed lahenduse pakkujad, sh iduettevõtted, VKE-d, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada 6‒8 katseprojekti. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkond. Teadus- ja MKM Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi tehnoloogiamahukate eesmärk on teadmuspõhise iduettevõtluse iduettevõtete kiirendi ökosüsteemi arendamine, teadus- ja tehnoloogimahukate ärikontseptsioonide testimine ja prototüüpide arendamine ning teadmuspõhistele ettevõtjatele suunatud äriarendusteenused. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. 42 Lisa 6. Valdkonna väljakutsete lahendamise ja võtmetegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid Tervisevaldkonna spetsialistide väljaõpe, haridusküsimused, töötingimused  Oluline on tervisevaldkonna spetsialistide piisavus, väljaõpe, töötingimused ja töötasu, valdkonna õppejõudude järel- ja juurdekasvu tagamine, täiendus- ja ümberõppevõimaluste tagamine ning konkurentsivõimelise töötasu pakkumine avaliku sektoris.  Oluline on uute kompetentside vajadus (nt interdistsiplinaarne lähenemine, inimkeskne lähenemine, andmete kasutamine, kaugteenused, ettevõtluse ja innovatsiooni õpe jms) ning sellest tulenevalt õppekavade ja ainekursuste arendamine ja pakkumine. Süsteemsed muutused tervisevaldkonnas  Tervishoiusüsteem tervikuna peab lähtuma inimesekesksest disainist. Tervisesüsteemis tuleb võtta selgelt fookusse kasutajakesksus, inimese osalemine ja kaasamine (sh tervisehoiuteenuste ja toodete disainimine koos lõppkasutajaga). Vananeva ühiskonna tingimustes muutub oluliseks nt eakate toetamine tervisega seotud digilahenduste kasutamisel. Praegune süsteem on disainitud spetsialistikeskselt (rahastaja, teenuse osutaja).  Tervisesüsteem peab senisest enam panustama ennetusse ja patsiendi/inimese tervikliku raviteekonna/terviseteekonna toetamisse. Praegu läheb rohkem ressursse ravile ja tagajärgedega tegelemisele. Seda mustrit on vaja muuta ning leida ravi ja ennetuse vahel parem tasakaal, luues ühtlasi toetava keskkonna, mis aitab inimesel oma tervise eest vastutada. Eesmärk on, et inimene oskaks end ise tervena hoida. Sarnaselt ennetusega tuleb senisest enam ressursse suunata taastus-, järel-, palliatiivsesse ja hooldusravisse.  Meditsiiniteenuse paremaks muutmisse tuleb kaasata rohkem sidusvaldkondi. Siduda tuleb meditsiiniline, tervishoiu ja sotsiaalne pool, lähtudes WHO tervise definitsioonist: tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puude või haiguse puudumine. Tervishoiuvaldkonnaga tegeledes peab tervisekäitumise, terviseteekondade jms kujundamisel silmas pidama laiemat mõõdet ja sellega arvestama (sh linnaplaneerimise, sotsioloogia, psühholoogia, hariduse jt valdkondade sidumine). Tervisevaldkonna andmed, infosüsteemid, koostööplatvormid  Dokumendi- ja tekstipõhiselt lähenemiselt tuleb üle minna andmepõhisele reaalajas sünkroonitud lähenemisele, tuleb tagada andmete liikumine ja kättesaadavus. Oluline on (personaliseeritud) terviseandmete standardiseeritud, kiire ja usaldusväärne tsentraalne kogumine, töötlemine ja esitamine, erinevate terviseandmete integreerimine. Vajalik on selge reeglistik ligipääsuks andmetele, tuleb kokku leppida andmete kogumise, jagamise ja kasutamise põhimõtetes ja uute teenuste integreerimises tervisehoiusüsteemi, samuti kvaliteedistandardites, tagades seejuures andmete anonüümsuse ja turvalisuse. Vajalik on ühine platvorm tänaste registriteatiste ja -andmete kogumiseks, tehniline lahendus teiseseks kasutuseks kogutud terviseandmete hoidmiseks, kogumiseks ja parandamiseks ning ühine paindlik lahendus teiseste andmekasutajate andmeanalüüsi ja andmekvaliteedi parandamise funktsionaalsuste tagamiseks.  Et vajalikud andmed oleksid kättesaadavad, kvaliteetsed ja kaitstud, peab selleks ettenähtud taristu olema kvaliteetne ja ajakohane.  Vajalik on inimkeskne ja eri spetsialistide juurdepääsu tagav patsiendi ravimeeskonna ja tervikliku raviteekonna platvormi arendamine. See eeldab infovahetuskeskkondade arendamist, sh ravijuhtimise lahendusi (hooldus- ja raviplaanide arendamine), mis võimaldaksid suurendada tervishoiuteenuste protsessides andmepõhisust ja koostööd ning tagada läbipaistvust. Praegu on terviseinfo liikumine erinevate asutuste ja spetsialistide vahel puudulik, teadmine killustunud ja 43  lünklik, raviasutuste andmebaasid ei ühti. Erinevad osalised (nt raviarst, taastusravimeeskond ja perearst) omavahel pigem ei suhtle, praegused tehnoloogilised lahendused infojagamist ei soodusta. Platvorm peaks olema asutuste ülene, hoidma keskmes inimest ja tema meditsiinilist muret, olema personaliseeritav ja moodulipõhine.  Arendamist vajab kasutajasõbralik ja hästi süstematiseeritud informatsiooniga patsiendi- või terviseportaal, mis toetab inimkeskset ravi ja ennetust. Süsteem keskendub täna sellele, et koguda dokumente, mitte lahendada probleemi või aidata inimesi (nt rehabilitatsiooniplaani olemasolu ei taga teenuste kättesaadavust; riiklikud ja konkreetsed patsiendijuhised võiksid ilmuda patsiendiportaali kohe diagnoosi juurde ja olla inimesele kättesaadavad, eriti laialt levinud haiguste puhul).  Oluline on tutvustada klinitsistidele tervishoiutehnoloogiaid, juurutada koostöö- ja võrgustikuformaadid, mis tooksid kokku sarnase valdkonna eksperdid, toetaksid lähteprobleemide korjet teenuseosutajate juures, et probleemid jõuaksid võimalike lahenduste loojateni jms. Tervisevaldkonna regulatiivne keskkond, riiklikud põhimõtted ja kokkulepped  Vaja on selget reeglistikku ligipääsuks andmetele, tuleb kokku leppida andmete kogumise, jagamise ja kasutamise põhimõtetes, uute teenuste integreerimises tervisehoiusüsteemi ning kvaliteedistandardites, samuti terviseandmete kaitsemeetmetes vastavalt kasutusjuhtumi riskiastmele (nt andmekaitseseadus, tervise infosüsteemi seadusandlus). Kokku tuleb leppida ka geeniinfo tulevikuvaates.  Ettevõtted tunnevad Eesti terviseandmete vastu huvi. Andmete eksporti planeerides tuleks riiklikult läbi mõelda, kuidas Eesti ja siinsed inimesed sellest kasu saaks, nt tegeleks ise andmekaevega või tehtaks teadustööd Eestis ja riigist läheksid välja ainult uuringutulemused. On oluline, et andmete kasutus ja väärindamine ärilistel ja ekspordi eesmärkidel ei kahjustaks inimeste usaldust valdkonna vastu.  Oluline teema on tehnoloogiaspetsiifilised regulatsioonid, sh ettevõtete huvikaitsetöö seoses regulatsioonidega. Eesti võiks Euroopa tervisetehnoloogiaid puudutavate regulatsioonide kujundamises tugevamalt kaasa rääkida. Eestis pole asutust, kes annaks sisendit ja koondaks selles plaanis valdkonna ettevõtteid. Tehnoloogia ekspordiks peab see vastama regulatsioonide nõuetele. Praegu on tehnoloogiate sertifikaadid Euroopas reguleeritud viisil, kus sertifikaate väljastavaid organisatsioone on vähe, nende vahel on raske valikut teha ja järjekorrad on pikad, mis teeb protsessi aeganõudvaks ja keeruliseks. Uute tehnoloogiliste lahenduste hindamisel ja sertifitseerimisel on vaja riigi tuge.  Tervisevaldkonnas arendatavate lahenduste mõju mõõtmine peab olema arendusprotsessi süsteemne osa. Praegu puuduvad laiemalt kokku lepitud indikaatorid, samuti on ebaselge, kuidas integreerida mõju hindamise süsteemi tervisetooteid ja -teenuseid kasutavate inimeste enda ootused ja hinnangud35. Lisaks on ebaselge, kas ja kuidas sobitub innovatsioon olemasolevate indikaatorite, sh majanduslike indikaatorite raamistikku. Üle tuleb vaadata ka uute toetavate tegevuste ja lahenduste hindamise mõõdikud.  Klassikaline hankesüsteem ei sobi innovatsiooniks, vaja on alternatiivseid lahendusi. Tervisevaldkonna tegevuste rahastamine  Rahastamisel on oluline järjepidevus ja paindlikkus. Pikaajaline ja osaliste vahel kokkulepitud rahastamine vähendab projektipõhisust ja nii teadlaste kui ettevõtjate ebakindlust. 35 Patsientide poolt hinnatavad tulemusnäitajaid ehk tervisetulemid (PROM - Patient Reported Outcome Measures), patsientide teenuskogemuse näitajad (PREM – Patient Reported Experience Measures) 44  Rahalised toetused peavad olema seotud selgete eesmärkide ja kriteeriumidega, riigipoolne ootus peab olema selgem. Rahastus peab olema seotud sellega, mida riik väärtustab, arendustegevuste puhul tuleb fikseerida mitte ainult sihid, vaid ka oodatav lõpptulemus.  Toetada tuleb ka arendustegevusteks vajalikke eeltegevusi. Rahastamine on suunatud eelkõige teadusasutustele, ettevõtetel on vähem võimalusi. Tehnoloogiate ja seadmete puhul on kriitilise tähtsusega tõenduspõhisus – on vaja toetusi, et uuringuid läbi viia (sh kliiniliste uuringute vajadus meetodite valideerimiseks ja teenuste rakendamiseks). Omainvesteeringud ja nendega kaasnevad riskid on valdkonnas suured. Kui ettevõte juba tegeleb tehnoloogia loomisega ja suudab tõestada, et vastab kriteeriumidele (mõjus, kättesaadav jne), peaks võimalik olema taotleda riiklikke toetusi.  Tervisevaldkonna rahastusmudel vajab ümberkujundamist. Vananeva rahvastiku, pärilike haiguste jm taustal ei ole võimalik rakendada ühesugust lähenemist ja rahastusmudelit. On vaja leida erinevaid rahastusmudeleid, luues parema tasakaalu ravi ja ennetuse, samuti taastus- ja hooldusravi vahel. Praegu suunatakse rohkem ressursse raviks ja tagajärgedega tegelemiseks. Võimalik lahendustee oleks liikuda selles suunas, et sobival viisil arvestada ka inimese enda vastutust oma tervise eest. Ravijuhendid Ravijuhendite puudus on laialdane probleem, mis vajab lahendust. Ravijuhend on osa raviteekonnast. Ravijuhendite puhul võib esile tuua mitmeid puudusi: kõikide ravimite kohta ei ole juhendeid, juhendid vananevad, puudub personaalsus (nt erinev lapsel ja täiskasvanul, oleneb kaasuvatest haigustest), juhendid ei pruugi omavahel kokku sobida, olemasolevad juhendid ei võta arvesse kaasuvaid haigusi jms. Terviseteemade kommunikatsioon, teadlikkus, tervisealane haritus ja väärinformatsiooniga tegelemine  Riiklik kommunikatsioon ja selged sõnumid aitavad juurutada terviseteadlikkust, vastutustunnet oma tervise eest ja ka lahendusekeskset lähenemist. Inimesed loovad tegelikkusest oma tõlgenduse, riik peab tähenduste loomisel kommunikatsiooniga appi tulema. Oluline on tegeleda ka väärinformatsiooni levikuga (teema tõusis fookusse COVID-19 kriisi kogemuste näitel).  Terviseharidus ja tervisekäitumine on olulised, et inimesest ei saaks patsienti. Tervis algab targast lapsest, targast inimesest ja tervisealasest haridusest. Tegevused peavad hõlmama terviseteadmist propageerivaid lahendusi ja tehnoloogiad ning aitama kujundada inimeste hoiakuid, mõttemustreid ja käitumist. 45 Lisa 7. Valdkonna seire ja arengut peegeldavad mõõdikud 1. Fookusvaldkonna arengu seire lähtealused Fookusvaldkondade arengu seiramisel on aluseks on võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühise teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021‒2035 (TAIE arengukava) mõõdikute raamistik36. TAIE arengukava mõõdikud käsitlevad mh järgmist:  erasektori TA kulutused;  lisandväärtuse kasv töötaja kohta;  kaupade ja teenuste ekspordi maht;  ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse;  teaduspublikatsioonid;  teadusasutuste lepingulise koostöö maht;  inimressursi mõõde (teadlased ja insenerid, nende järel- ja juurdekasv). Kuna TAIE fookusvaldkonnad on TAIE arengukava lahutamatu osa, on arengukava mõõdikuid kohandatud ka fookusvaldkondade arengu seireks. Teiseks lähtekohaks on valdkondade seireuuring37, milles on tehtud ettepanekuid fookusvaldkondade seireks. 2. Seire üldised põhimõtted  Kasutatav mõõdikute komplekt on tööriist, juhtimislaud (juhtimisinstrument), nn tähelepanu juhtimise instrument TAIE juhtkomisjonile. See tähendab, et seireks sobilik lähenemine, mõõdikud ja metoodika peavad olema kergesti kasutatavad, samuti arvestama seda, milliseid andmeid juba praegu kogutakse, mida saab kasutada ja kui töömahukas on andmeanalüüs. Seireks sobilik lähenemine peab olema piisavalt lihtne ja kasutatav iga-aastaselt. Vajaduse korral saab teha täiendavaid süvaanalüüse või uurimusi. Pakutud lähenemisel on oma puudused ja piirangud ning seda arvestatakse ka andmete tõlgendamisel.  Lähenemise eesmärk ei ole detailselt (metoodiliselt ja statistiliselt) ja ammendavalt kõike katta, vaid jälgida suuri trende valdkondade arengus. Lähenemine järgib n-ö valgusfoori põhimõtet – tuua esile, mis on üldjoontes hästi ja mis vajaks tähelepanu. Näiteks fookusvaldkondade statistika seires on olulised kriitilised ja kesksed teadus- ja ettevõtlusvaldkonnad, ilma milleta fookusvaldkonna areng ei ole võimalik.  Oluline on teadvustada, et statistilisi tulemusi kombineeritakse kvalitatiivse lähenemisega, st andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks on olulised ka eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ja arutelu. Fookusvaldkondade seire koosneb seega kahest komponendist: kvantitatiivsest ehk nn statistilisest trendianalüüsist ja kvalitatiivsest ehk eksperthinnangul põhinevast osast.  Oluline on teadvustada, et fookusvaldkondade statistika seire puhul ei ole tegemist rahastuseks kvalifitseerumise või projektide valiku kriteeriumidega. See tähendab, et rahastust võivad taotleda ja saada ka ettevõtted või teadlased, kelle tegevus ei ole seotud seiratavate EMTAK või teadusvaldkondadega. Oluline on mitte välistada teatud valdkondade panust fookusvaldkondade arengusse. Samuti peab lähenemine olema paindlik, et arvestada valdkonna arengu ja muutuvate vajadustega.  Silmas on peetud, et pakutud mõõdikute baasil oleks võimalik vaadelda suuri trende ja üldisi arenguid kõikide fookusvaldkondade lõikes, kohandades teatud juhtudel lähenemist 36 TAIE arengukava https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf ja mõõdikute metoodika, vt Lisa 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisad_15.07.2021.pdf 37 TÜ RAKE (2021) „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“. Uuringu raport on kättesaadav siin (vt eelkõige failid 02-03): https://datadoi.ee/handle/33/356 46  valdkondade eripärasid arvestades (nt publikatsioonide puhul) ja tuues lisaks juurde sobivaid valdkonnaga seotud konteksti- või taustamõõdikuid (nt valdkonda puudutavad „Eesti 2035“ või valdkondlike arengukavade mõõdikud).  Lähenemine on avatud muutusteks. Seiresüsteem võib vajada muudatusi nii valdkondade määratluse, mõõdikute kui seire korraldamise osas.  Lähenemist täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad nende väljatöötamisel, ent tasub arvestada, et need keskenduvad konkreetse sekkumise eesmärgile ja mõjule ega käsitle fookusvaldkonda üldiselt. Meetmete ja rahastusinstrumentide tasandi mõõdikud annavad täiendavat informatsiooni ja toetavad fookusvaldkondade seiret. 3. Fookusvaldkonna määratlemine Fookusvaldkonna statistilisel määratlemisel on lähtutud TAIE fookusvaldkondade kirjeldusest ja käesolevas teekaardis esitatust. Määratlemine ei kaardista kõikvõimalikke seoseid erinevate teadus- ja ettevõtlusvaldkondadega ega taotle ammendavat katvust, vaid toob esile valdkonna absoluutselt vajalikud aspektid. Fookusvaldkonna arengut peegeldavate mõõdikute seiramisel lähtutakse fookusvaldkonna statistilisest määratlusest: Fookusvaldkond Ettevõtlus Teadus Tervisetehnoloogiad ja EMTAK/NACE ETIS38 -teenused  Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne  3. Terviseuuringud  1.3. Geneetika  4.9. Meditsiinitehnika 4. Fookusvaldkonna arengut peegeldavad mõõdikud39 Mõõdikud on valitud, lähtudes üldistest sihtidest fookusvaldkonna arendamisel:  valdkonnas areneb teadusmahukas ettevõtlus ning loodav lisandväärtus ja eksport kasvab;  valdkonna teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne ja maailmatasemel ning annab vajalikku sisendit ettevõtluse ja avaliku sektori väljakutsete lahendamiseks;  valdkonnas areneb ja kasvab koostöö teadusasutuste ja ettevõtete vahel;  tagatud on valdkonna teadusmahukaks arenguks vajalik inimressurss – valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasv nii teadussüsteemi kui ettevõtlust silmas pidades. Mõõdik Selgitus Aasta Väärtus Lisainfo 4.1. Ettevõtlusvõimekuse vaade: seiret teeb MKM Valdkonna ettevõtete TA Peegeldab valdkonna 2020 1,1 mln Allikas: Statistikaamet40 kulutused (eurodes) ettevõtete Algaasta 2020, kasv Eesti teadusmahukust keskmisest kiirem Valdkonna ettevõtete Töötaja kohta loodud 2020 31,1 Allikas: Statistikaamet41 lisandväärtuse kasv keskmine majanduslik Algaasta 2020, kasv Eesti töötaja kohta (tuhandetes lisandväärtus on keskmisest kiirem eurodes) valdkonna majanduskasvu peegeldaja. 38 Valitud valdkonnad hõlmavad ka digitervise teemasid 39 TAIE arengukava mõõdikute alusel kohandatud tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnale sobivad ettevõtlus- ja teadusvõimekust peegeldavad mõõdikud 40 Statistikaameti andmebaasis tabel TD024 41 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 47  Teadusmahukus kasvatab lisandväärtust. Valdkonna kaupade ja Peegeldab valdkonna 2020 32,8 mln Allikas: Statistikaamet42 teenuste ekspordi maht ettevõtete Algaasta 2020, kasv Eesti (eurodes) rahvusvahelist keskmisest kiirem, arvestades konkurentsivõimet müüki mitteresidentidele Valdkonna ettevõtete Peegeldab valdkonna 2018‒ 1 719 Allikas: Statistikaamet43 investeeringud ettevõtete 2020 Algaasta 2018‒2020 keskmine, mittemateriaalsesse konkurentsivõimet kasv Eesti 3 aasta keskmisest põhivarasse (tuhat eurot) kiirem (libisev keskmine) 4.2. Teadusvõimekuse vaade: seiret teeb HTM 10% maailmas Peegeldab valdkonna 2018‒ Artiklite arv: 825; Allikas: Web of Science enamtsiteeritud teaduse tipptaset ja 2020 mõjukuse indeks Alla 50 autoriga (suured teadusartikli hulka vaadet, et 1,06; 10% konsortsiumid välistatud) ja Eesti kuuluvate Eesti artiklite rakendusteni maailmas juhtivautoriga publikatsioonid osakaal valdkonnas (%) jõudmine eeldab enamtsiteeritud (meie teadlased võiks olla tipptasemel teadusartikli hulka praegusest enam juhtivas rollis, alusteadust kuuluvate Eesti eestvedajad) ja seda ka valdkonna artiklite osakaal arengu kontekstis. Valdkondlik Era- ja avaliku sektori Peegeldab valdkonnas valdkonnas mõjukuse indeks (category ühispublikatsioonid (%) toimuvat koostööd 11,64%; era- ja normalized citation impact, avaliku ja erasektori avaliku sektori keskmine = 1) peegeldab vahel, ettevõtluse TA- ühispublikatsioonid positsiooni, võrreldes teistega küpsust ja 1,58% laiemas maailma perspektiivis, innovatsioonisüsteemi publikatsioonide arv avatust taustatunnusena. Vaadatakse libisevat keskmist (3 aasta keskmine) juhuslike hüpete tasandamiseks. Teadusasutuste lepingulise Peegeldab teaduse 2020 159 280 Algaasta 2020, edaspidi jälgida koostöö maht valdkonna mõjukust ja trendi. Baasfinantseerimise ettevõtetega (eurodes) teadmussiirde andmed kajastavad lepingute toimimist, TA-alast infot, arvestatakse koostööd ettevõtluslepinguid mahus erasektoriga, TA vähemalt 500 eurot. Andmetes on teenuste ettevõtetele info teadusasutuste müügi mahtu/mahu lepingupartnerite (Eesti kasvu. Mõõdik näitab ettevõtluspartnerite) TA-asutuste osalemist registrikoodide kohta, mis ühiskonna ees seotakse EMTAK valdkonnaga ja seisvate ülesannete selle kaudu fookusvaldkonnaga. lahendamises koostöös erasektoriga, iseloomustab TA- asutuste valmisolekut pakkuda erasektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid Valdkonna noorteadlaste Valdkonna 2022 0,34 Allikas: ETIS (alla 35 a) suhtarv inimressursi mõõde, Aluseks käimasolevate ETISes TA-spetsialistide järel- märgitud teadusprojektidega 42 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 43 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 48 vanematesse teadlastesse ja juurdekasvu seotud inimeste (projektide (35 a ja vanemad) peegeldaja, valdkonna täitjad, põhitäitjaid ja vastutavaid elujõulisus ja täitjaid) andmed. jätkusuutlikkus Fookusvaldkonda kuuluvateks vanuselise struktuuri loetakse projektid, kus vähemalt kontekstis. Eesti ühe fookusvaldkonna alla loetud teadlaskonna valdkonna osakaal on vähemalt vananemine on üldine 50%. Kui projekt (järelikult ka trend ja kui täitja) on korraga mitmes fookusvaldkondades fookusvaldkonnas, läheb projekt on noori teadlasi, (täitja) arvesse mitmes peegeldab see fookusvaldkonnas. Leitakse isikute valdkonna vanused projekti panustamise atraktiivsust ja hetkel. Nt u 0,30 võiks olla hea potentsiaali. seis, mis tähendaks et valdkonnas oleks ca 1/3 noori peale kasvamas. Doktorantide ja kaitstud Valdkonna 2021 Doktorantide arv Allikas: EHIS doktorikraadide arv inimressursi mõõde, (teadusvaldkond EHISe andmed, mis on esitatud valdkonnas võrrelduna TA-spetsialistide järel- märgitud) 245 (10% ISCED klassifikaatori alusel, on doktorantide ja kaitstud ja juurdekasvu kõikidest seos ka CERCS klassifikaatoriga, doktorikraadide peegeldaja, valdkonna doktorantidest); millest saab omakorda luua koguarvuga elujõulisus ja doktorikraadi vastavuse ETISe klassifikaatori jätkusuutlikkus, sh kaitsnute arv 23 valdkondadega. Kui õppija või arvestades erasektori (11% kõikidest kraadi kaitsja puhul on vajadusi (teadlaste ja kraadi määratletud korraga mitu inseneride arvu kasv kaitsnutest)44 valdkonda, on arvestatud ainult erasektoris on üks esimesena märgitud valdkonda, TAIE arengukava siht). eeldades, et see on peamine. Doktorantide arv Praegu puuduvad andmed peegeldab hetkeseisu, teadmussiirdedoktorantide ja valdkonna kaitstud doktorikraadide kohta, atraktiivsust ja neid hakatakse koguma edaspidi. potentsiaali, kaitsmiste arv näitab pikemat perspektiivi, spetsialistide seisu tööturul. Eesti patenditaotluse arv Teadmus- ning 2016‒ 12,3 Allikas: OECD (EPO, USPTO, PCT) valdkonnas tehnoloogiasiirde 2018 OECD andmete IPC (International seisukohalt oluline Patent Classification) patentide näitaja, seos ka klassifikaatori koodid seostatakse investeeringutega patenditaotluste puhul immateriaalsesse fookusvaldkonnaga ning põhivarasse. patenditaotlused summeeritakse Patenditaotlused aastate lõikes (aluseks peegeldavad paremini patenditaotluste teadmussiirde alast fraktsionaliseeritud arvestus, aktiivsust valdkonnas. libisev keskmine, st viimase 3 aasta keskmine juhuslike hüpete tasandamiseks). 44 Doktorantide arv valdkonnas on alates 2018. aastast veidi kasvanud (2018. a 8%, 2021. a 10% koguarvust), doktorikraadi kaitsmiste arv on aastate lõikes aga kõikunud ja jääb vahemikus 2018‒2021 10‒16% piiresse kõikide kaitsnute arvust. 49 4.3. Fookusvaldkonna kontekstimõõdikud (taustamõõdikud) Mõõdik Aasta Väärtus Lisainfo Tervena elada jäänud aastad 2020 mehed 55,5; Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdik. (Statistikaamet) naised 59,5; Keskmine tervena elada jäänud aastate arv sünnimomendil: maakondlik inimene elab tõenäoliselt igapäevategevuste piiranguteta, kui erinevus Eesti suremus ja rahvastiku tervise näitajad jääks samaks. Pikas keskmisega perspektiivis on kõikide tervisevaldkonna tehnoloogiate ja võrreldes: teenuste eesmärk nii ettevõtluse kui teadusasutuste tegevuse mehed 13,71, osas parandada inimeste tervist. Siht 2035: mehed 63,0; naised 9,49 naised 64,5; maakondlik erinevus Eesti keskmisega võrreldes: mehed <5, naised <5. Mõõdikute komplekt võib ajas täieneda. Mõne mõõdiku kohta praegu andmed puuduvad, kuid neid hakatakse koguma edaspidi (nt teadmussiirdedoktorantuur). 5. Seire korraldamine Fookusvaldkonna seire koosneb kahest komponendist: 1. kvantitatiivsete andmete kogumine ja väljavõtted fookusvaldkonna mõõdikute ja metoodika alusel selleks, et välja selgitada olukord ja üldised suured trendid valdkondade arengus; 2. kvantitatiivseid andmeid kombineeritakse kvalitatiivse osaga – olulised on eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ning arutelu andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks. HTM ja MKM korraldavad kõigi fookusvaldkondade seiret igal aastal. Kvantitatiivsete andmete alusel korraldatakse ekspertide arutelud (kvalitatiivne komponent). Fookusvaldkonna jaoks luuakse ekspertrühmad, seega osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad fookusvaldkondade tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Tulemused esitatakse TAIE juhtkomisjonile, mille ülesandeid täidavad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatuste jõustumiseni teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonipoliitika komisjon ühendkomisjonina. TAIE juhtkomisjon jälgib seiretulemuste alusel fookusvaldkondade arengut, teeb ettepanekuid ja soovitusi fookusvaldkondade ja sekkumiste kujundamiseks ja muutmiseks, sh teeb vajadusel ettepanekuid seire korraldamise, mõõdikute ja metoodika osas. Seiret täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad meetmete väljatöötamisel. 50  Lisa 8. Teekaardi koostamise kaasamisprotsessi ülevaade Joonis 1. Teekaardi koostamise protsess 1. etapp: KAARDISTAMINE 2. etapp: KAASAMINE 3. etapp: TEEKAART • Tegevus: HTM ja MKM • Tegevus: arutelud • Tegevus: HTM ja MKM kogusid ja koondasid infot: valdkonna ministeeriumide koondavad saadud info ja arengukavad ja teised (Sotsiaalministeerium) ning tagasiside, sünteesivad strateegilised dokumendid, siht- ja sidusrühmadega teekaardi dokumendi uuringud, arutelud (teadlased, ettevõtjad jt • Teekaardi kinnitavad väiksemates ringides (siht- partnerid) ministrid (HTM-MKM) ja sidusrühmade esindajad) • Kaardistamise tulemuste • Aeg: jaanuar - juuni 2022 • Aeg: jaanuar - september tagasisidestamine ja • Tulemus: valmib ja 2021 kokkulepe kinnitatakse • Tulemus: valdkonna • Aeg: oktoober 2021 - fookusvaldkonna teekaart olukord, valdkonna arengu veebruar 2022 sihid ja mõõdikud, suunised • Tulemus: valdkonna prioriteetsete suundade arengu sihid ja mõõdikud, valikuks, kaasamisprotsessi kokkulepe prioriteetsete ettevalmistus suundade valikuks, prioriteetsete suundade sisu täpsem kirjeldus, valdkonna arenguks vajalike tegevuste määratlemine Arutelud siht- ja sidusrühmadega Siht- ja sidusrühmade esindajad osalesid teekaardi koostamises intervjuude ja väiksemate aruteluringide kaudu (vt joonis 1), millele järgnesid laiapõhjalisemad arutelud valdkonna esindajatega. Laiapõhjalisemate arutelude tulemusel  tehti nn ideekorje valdkonna probleemide ja vajaduste kirjeldamiseks ja tagasisidestati eelmises etapis (1. etapp: kaardistamine) kogutud prioriteetsete suundade ettepanekud;  sõnastati valdkonna arengu seisukohalt prioriteetsed suunad;  kirjeldati prioriteetseid suundi põhjalikumalt (panus fookusvaldkonna arengusse, TAI komponendi ja panuse kirjeldus jms);  kirjeldati fookusvaldkonna vajaduste seisukohalt vajalikke tegevusi (võtmetegevused);  tagasisidestati ja sõnastati valdkonna arengu jälgimiseks vajalikke mõõdikuid. Laiapõhjalisemad arutelud toimusid kolmes etapis vahemikus jaanuar‒veebruar 2022: I etapp (ideekorje: valdkonna vajadused, probleemid, väljakutsed, arenguperspektiivid) 18., 21. ja 25. jaanuar 2022 II etapp (prioriteetsed arengusuunad) 2., 3. ja 8. veebruar 2022 III etapp (prioriteetsed arengusuunad, sihid ja mõõdikud) 16., 18., 22. veebruar 2022 Aruteludele järgnes kirjaliku tagasisidestamise ring (aprill‒mai 2022). Teekaart sai 18. oktoobri 2022. a teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni koosolekul heakskiidu kinnitamiseks. 51 Teekaardi aruteludes ja koostamises osalenud partnerid Valitsusasutused ja nende allasutused, sh Teadusasutused ja kõrgkoolid, sh Sotsiaalministeerium Tervise Arengu Instituut Riigikantselei Tallinna Ülikool, sh Haapsalu Kolledž ja Eesti Haigekassa Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kompetentsikeskus Eesti Teadusagentuur Tartu Ülikool, sh Tartu Ülikooli Geenivaramu Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) Haiglad, sh Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Põhja-Eesti Regionaalhaigla Arenduskeskus Ida-Tallinna Keskhaigla Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Lääne-Tallinna Keskhaigla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu Ülikooli Kliinikum Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ettevõtted ja liidud, sh Klastrid, sh ElsaVie Connected Health´i klaster koostöös SA Tallinna Cognuse Teaduspargiga Tehnopol HealthCode AI Roche Eesti Muud valdkonna organisatsioonid, sh ThorGate Eesti Õdede Liit Migrevention Eesti Arstide Liit Triumf Health Eesti Puuetega Inimeste Koda Protobios Eesti Reumaliit Mõttekoda Praxis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 52  Lisa 4 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „TAIE fookusvaldkondade teekaartide ning teekaartide juhtimise ja seire mudeli kinnitamine“ TOIDURESSURSSIDE VÄÄRINDAMINE Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021‒2035 Fookusvaldkonna teekaart ja selle lisad 1 KOKKUVÕTE Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üks lähtekoht on vajadus teha arukaid valikuid ning koondada tegevusi ja rahastust valdkondadele, mis aitaksid kõige paremini teadustulemuste toel ja erinevate osaliste koostöös luua lahendusi ühiskonna väljakutsetele. Selleks kinnitati arengukavas valdkonnad, mida riik eelisarendab ja täiendavalt toetab. Üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on kohalike ressursside väärindamine. Ressursside väärindamise valdkonna eesmärk on teaduse ja ettevõtluse koostöös luua lahendusi, mis võimaldaksid kasutada kohalikke ressursse kestlikult ja lisandväärtust luues, võimendades samal ajal ringmajandust. Ringmajandus võimaldab kasutada ressursse efektiivselt, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmete käitluse ja taaskasutuseni, luues olemasolevatest ressurssidest rohkem väärtust ning tekitades samas vähem jäätmeid. Kohalike ressursside valdkonnas pööratakse eraldi tähelepanu toiduressurssidele. Et toiduressursside väärindamise valdkonda parimal viisil toetada, koostati teadlaste, ettevõtjate, valitsusasutuste ja teiste partnerite koostöös teekaart. Teekaardis lepiti ühiselt kokku, millised vajadused on toiduvaldkonna arendamisel teaduse ja ettevõtluse koostöös esmatähtsad ning mida on vaja selleks, et Eesti majandus ja ühiskond saaks valdkonna arendamisest enim kasu. Teekaardis lepiti kokku, et kõige enam tuleb toiduressursside väärindamisel tähelepanu pöörata teaduspõhistele lahendustele, mis võimaldaksid kõige paremini uute toodete väljatöötamiseks ära kasutada toidu tootmisel tekkivaid kaas- ja kõrvalsaadusi ning jääke. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid, nt merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses, taimse valgu kasutamiseks jne. Vaja on luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses pakendite mõjuga toidule. Et leida käsitletud vajadustele asjakohased teaduspõhised lahendused, lepiti kokku, et toiduressursside väärindamise valdkonnas on kõige enam vaja toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu, nt alus- ja rakendusuuringute, teadussuundade arendamise, teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu, ettevõtjate ja teadlaste ühistegevuste, teadlaste ja ettevõtjate vastastikuse teadmiste ja kogemuste jagamise, teadus- ja arendustöö teenuste pakkumise, rahvusvahelise koostöö jms kaudu. Samuti on vaja soodustada laiemat koostööd teadusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel ning rahvusvaheliselt, seejuures arendada tööstussümbioosi, mille puhul ühe tööstuse kõrvalsaadused on teise tööstuse toormeks. Samavõrra oluline on toidutööstuse automatiseerimine ja loodavate lahenduste testimise võimaluste ja keskkondade arendamine, et teadus- ja arendustegevuse ning tootearenduse kaudu loodud lahendusi saaks katsetada väljaspool laboritingimusi suuremal (tööstuslikul) skaalal ja reaalelu keskkonnas. Eriti toiduvaldkonna kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide väärindamine eeldab andmete kogumist ja tarka kasutamist. Lisaks on vaja hoogustada investeeringuid ja eksporti. Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks, mille järel seda uuendatakse, et arvestada valdkonnas toimunud muutusi. Valdkonna arengut jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt ning selle alusel on võimalik teha muudatusi nii teekaardis kui valdkonna tegevustes ja rahastamises. Teekaardi alusel kujundavad HTM ja MKM toidu väärindamise valdkonnale toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole. 2 1. TEEKAARDI ALUS JA SISU Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) määratleb teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamise sihid ja tegevussuunad. Arengukava seab varasemast tugevamalt fookusse teadmus- ja tehnoloogiasiirde, teaduse mõju kasvatamise ning teadustulemuste kasutamise Eesti arenguvajaduste täitmisel. Arengukava sihtide saavutamisel on keskne roll TAIE fookusvaldkondadel1 – teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkondadel, mis vastavad Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele ning mida eelisarendatakse riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. Iga fookusvaldkonna jaoks koostatakse teekaart. TAIE fookusvaldkonna teekaart  määratleb valdkonna arengu sihid, prioriteetsed arengusuunad (alamvaldkonnad) ja arenguks vajalikud tegevused ning kirjeldab nende panust valdkonna arengusse;  on siht- ja sidusrühmade ühine kokkulepe, millega luuakse hea alus edasisele koosloomele valdkonna arendamisel;  annab otsesisendi valdkonna teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse rahastuse ja meetmete kujundamiseks ning edasiste rahastusotsuste tegemiseks. Teekaarti uuendatakse regulaarselt 3‒4 aasta järel, et arvestada valdkonna arengut, muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Teekaardi koostamise eest vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Teekaardi koostamise protsess ja osalenud partnerid on kajastatud lisas 8. Teekaardi koostamisel on lähtutud järgmisest:  TAIE arengukava ning selle kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna teemaleht2;  teised riiklikud ja valdkondlikud arengukavad ja strateegiadokumendid (vt lisa 1);  valdkonna uuringud, statistilised andmed ja mõõdikud, valdkonna praegune olukord (vt lisa 2 ja lisa 7);  valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus (vt lisa 3);  valdkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus (vt lisa 4);  valdkonna võtmetegevuste ja rahastusmeetmete kirjeldus (vt lisa 5);  valdkonna väljakutsete lahendamise ja võtmetegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid (vt lisa 6);  valdkonna siht- ja sidusrühmade kaasamisprotsessi tulemused (vt lisa 8). 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 3 2. FOOKUSVALDKONNA SIHID3 Kohalike ressursside (sh toit) väärindamise fookusvaldkonna üldised sihid on järgmised: teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindatakse kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka teisesele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Siht- ja sidusrühmadega koos sõnastatud teadus- ja arendustegevuse üldised lähtekohad, millele toetutakse valdkonna arendamisel4:  valdkonna arendamiseks vajaliku võimekuse tagamiseks tuleb kasutada interdistsiplinaarset, sektoriteülest ja andmepõhist lähenemist;  toiduressursside väärindamise teemasid tuleb lisaks valdkonna teadmiste ja oskuste õpetamisele ning tehnoloogiate arendamisele kombineerida kogukonna ja tarbijakäitumise vaate ning sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste aspektidega;  bio- ja ringmajanduse ning tööstussümbioosi (ühe protsessi jääk on teise protsessi lähteaine) põhimõtetega tuleb teadus- ja arendustegevuses läbivalt arvestada;  valdkonna teadus- ja arendustegevuses ning teadusmahukas innovatsioonis tuleb arvestada kestlikkuse, kaasnevate keskkonnamõjude ja mõjudega inimese tervisele. 3. TOIDURESSURSSIDE VÄÄRINDAMISE VALDKONNA ARENGU PRIORITEETSED SUUNAD Toiduressursside väärindamise valdkonna prioriteetsed suunad valiti fookusvaldkonna üldistest sihtidest lähtudes ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste riigiasutuste esindajate ning erialaliitudega. Toiduressursside väärindamise valdkonna arengu esmatähtis eeldus5 Valdkonna arengu ja jätkusuutlikkuse tagamise esmatähtsa eeldusena on siht- ja sidusrühmade poolt esile toodud kvaliteetse ja ohutu toidutoorme tootmine ja kasvatus. Toidutoorme tootmise ja kasvatamise valdkonna teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on Maaeluministeeriumi vastutusvaldkonnas ning seda toetatakse eraldi tegevuste ja rahastusmeetmetega6. Prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad kohalike toiduressursside väärindamise valdkonnas 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 4 Üldisi lähtekohti järgitakse fookusvaldkonna arendamise võtmetegevustes ja toetusmeetmete kujundamisel, kus see on toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt kohane. 5 TAIE kohalike ressursside fookusvaldkonna toiduressursside väärindamise teekaardil käsitletakse juba olemasoleva toiduressursiga seonduvat, kvaliteetse toidutoorme kasvatamist ja tootmist (mulla tervis, sordiaretus jms) käsitletakse selle teekaardi kontekstis eeldusena, mitte prioriteetse suunana. 6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 tegevuste toetusmeetmed, Eesti Maaelu Arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava vahendid 4   Teadus- ja arendustegevus toidu tootmise kaas- ja kõrvalsaaduste ning tootmisjääkide väärindamiseks7  Teadus- ja arendustegevus jätkusuutlikuks toidutoorme väärindamiseks, sh jätkusuutlik taimse ja loomse toorme väärindamine; teadus- ja arendustegevus tuleviku- ja uuendtoidu valdkonnas; teadus- ja arendustegevus uudsete ja kestlike lahenduste väljatöötamiseks toidu- ja söödatootmisel  Teadus- ja arendustegevus toidu ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks Teadus- ja arendustegevus toidu tootmise kaas8- ja kõrvalsaaduste9 ning tootmisjääkide10 väärindamiseks Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab otseselt fookusvaldkonna sihtide täitmisse: ressursi kestlikku väärindamisse, kõrge ressursitootlikkuse tagamisse, bio- ja ringmajanduse võimendamisse  Võimaldab ressursse maksimaalselt väärtusahelates ära kasutada  Aitab toidutootmises vähendada ja vältida toidukadusid  Toetab sektoriteülest ja interdistsiplinaarset koostööd, mis suurendab innovatsioonivõimekust  Suurendab kasumlikkust, pakub võimalusi lisandväärtuse loomiseks, loob uusi ärivõimalusi, suurendab ekspordipotentsiaali  Kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine uute toodete tootmiseks võimaldab vähendada ka põhitoote keskkonnamõju ja süsinikujalajälge Eeldused ja võimaldajad  Valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasv, sh akadeemilised töötajad ja õppejõud  Tootjate teadlikkus ja haritus kõrvalsaaduste ja tootmisjääkide väärtuslikkusest  Tööstussümbioosi11 kontseptsiooni laiem tutvustus, sh poliitiline ja koordinatsioonitugi tööstussümbioosile  Kõrvalsaaduste ja jääkide kogumise, hoiustamise ja logistikavõimaluste väljaselgitamine ja koostöö (kohalike) töötlejate ja põllumajandusettevõtetega  Koostöövormid väiketootjatele, mis võimaldavad ühiselt kõrvalsaadusi väärindada juhtudel, kus üksi tegutsemiseks on kõrvalsaaduste ja jääkide mahud liiga väikesed või napib muid ressursse  Rahvusvahelise koostöö soodustamine, sh teiste riikide parimate praktikate ja kogemuse kohalikku konteksti integreerimine Suuna sisukirjeldus ja võimalused Kestlikkuse tagamise seisukohalt on oluline jääkide ja kõrvalsaaduste tekke vähendamine ja juba tekkinud jääkide ja kõrvalsaaduste ressursitõhus kasutamine, kaasa arvatud loomasöödana. 7 TAIE kohalike ressursside fookusvaldkonna toiduressursside väärindamise teekaardil käsitletakse tootmisjärgsete toiduressurssidega seonduvat (väärindamise tulemusena tekib toit, sööt või nende koostisosa), tarbimisjärgne toiduressurss (toidutarbimise ja kaubanduse jäätmed). Muud väärindamisvõimalused on käsitletud teisese toorme ja jäätmete teekaardil. 8 Kaassaadus on tootmise käigus tekkiv toode, millel on selge otstarve ja (põhitoodangust madalam) väärtus. Põllumajanduses ja kalanduses tekkivad kõrvalsaadused, toidujäätmed, toidukadu ja tootmiskadu: Eesti vajadused ja võimalused biomajanduse arengu toetamiseks (2022), https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2021- 10/J%C3%A4%C3%A4gid%20ja%20kaassaadused%20teemakokkuv%C3%B5te_EST_21-10-2021_A4-2.pdf 9 Kõrvalsaadus on materjal või aine, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk ei olnud selle asja tootmine. Jäätmeseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/918045 10 Tootmisjäägid on materjal, mida ei toodeta tootmisprotsessi käigus tahtlikult ja mis võib, kuid ei pruugi kuuluda jäätmete hulka. Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Tõlgendav teatis jäätmete ja kõrvalsaaduste kohta, https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52007DC0059&from=EN 11 Tööstussümbioos on üks majandusvorme, mis tagab ettevõtetele innovatiivse koostöö, leides uusi viise kasutamaks ühe ettevõtte jäätmeid teise toorainena. Tööstussümbioos kujutab endast kohalikku partnerlust, kus partnerid jagavad ja korduskasutavad ressursse, et luua ühist väärtust. Keskkonnaministeerium, https://ringmajandus.envir.ee/et/toostussumbioos 5 Väärindamine on kõrvalsaaduste ja toomisjääkide muutmine kõrgema lisandväärtusega toodeteks. See aitab kaasa ringmajanduse väärtusahelate kujundamisele, kus kasulikud materjalid suunatakse uue eesmärgiga tagasi tootmisahelasse. Toidu tootmisega kaasneb üldjuhul suuremal või vähemal määral kaas- ja kõrvalsaadusi ja/või jääke. Selle asemel, et kõrvalsaadusi ja tootmisjääke jäätmetena prügilasse ladestada, saab neid kasutada teisese toormena või söödana. Sellest lähtuvalt tuleb välja selgitada toidutootmise kaas-, kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamise potentsiaal ning välja töötada ja rakendada selleks vajalikke tehnoloogiaid. Vajalik teadus- ja arendustegevus puudutab mh järgmist:  Toidu tootmisel tekkiva kao, kõrvalsaaduste ja jääkide voogude analüüsid (tekkekohad, kogused, koostised, praegune käitlus ja töötlus, väärindamispotentsiaali uuringud);  toorme maksimaalse ärakasutamise võimaluste otsimine kaskaadkasutuse põhimõttel (nt toiduks sobimatute jääkide ja kõrvalsaaduste töötlemine söödaks, söödaks sobimatu materjali töötlemine biomaterjalideks);  kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamine uute kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks (nt bioaktiivsed ained, ravimite koostisosad, õlid, kosmeetikatoodete lähteained jne) ning vastavate töötlemis- ja kasutamistehnoloogiate arendus;  tahkefaasifermentatsioon, biotehnoloogia lahendused ja rakuvabrikute arendus toidutoorme, toidutööstuse kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide väärindamisel;  fraktsioneerimistehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt;  toidutootmise kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamise teadus- ja arendustegevuse suuna raames loodavate või kohandatavate uute tehnoloogiate ja lahenduste mõju hindamise uuringud (sh mõjud keskkonnale, inimese või looma tervisele, panus kestlikkusse, elurikkuse säilitamisse jms); kasutatud tehnoloogiate mõju väärindatud toodete ohutusele ja kvaliteedile;  toiduressursside väärindamiseks ning uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtuks vajalikud kogukonna ja tarbijakäitumise ning sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste aspektide uuringud. Teadus- ja arendustegevus jätkusuutlikuks toidutoorme väärindamiseks, sh  jätkusuutlik taimse ja loomse toorme väärindamine;  teadus- ja arendustegevus tuleviku- ja uuendtoidu valdkonnas;  teadus- ja arendustegevus uudsete ja kestlike lahenduste väljatöötamiseks toidu- ja söödatootmisel Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab otseselt fookusvaldkonna sihtide täitmisse: ressursi kestlikku väärindamisse, kõrge ressursitootlikkuse tagamisse, elurikkusega arvestamisse, bio- ja ringmajanduse võimendamisse  Võimaldab kasutusele võtta ka seni kasutamata ressursse toidu tootmisel (sh panustab seeläbi toidujulgeoleku ja varustuskindluse tagamisse)  Pakub alternatiivseid lahendusi globaalsetele väljakutsetele (keskkonnamõjude leevendamine, vajadus alternatiivsete toiduallikate ja koostisosade leidmiseks, ebavõrdne toidu kättesaadavus)  Hõlmab olemasoleva (traditsioonilise) toidu kohandamist muutuvate vajaduste ja toitumissoovitustega  Soodustab kohaliku toidutoorme töötlemist, ümbertöötlemist ja maksimaalset ärakasutamist kohalikus tööstuses  Suurendab kasumlikkust, pakub võimalusi lisandväärtuse loomiseks, loob uusi ärivõimalusi, suurendab ekspordipotentsiaali 6 Eeldused ja võimaldajad  Valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasv, sh akadeemilised töötajad ja õppejõud  Tarbijate ja ühiskonna teadlikkus, haritus valdkonnas ja valmisolek toiduvaldkonnas toimuvateks muutusteks ja arenguks  Olemasoleva piloteerimisvõimekuse kaardistus, kvaliteetne ja ajakohane piloottootmise taristu ja taristu teenused, sh ettevõtete ligipääs pilootskaalas tootmisvõimalustele (nt tehnoparkide kaudu) Suuna sisukirjeldus ja võimalused Maailma rahvastiku kasvu, kliimamuutuste, ebavõrdse toidu kättesaadavuse ja muutuvate vaadete tõttu jätkusuutlikkusele muutuvad ka toidusedel ning toidutootmisele ja toidu toiteväärtusele esitatavad nõuded. Seepärast on vaja arendada uudseid toidutootmise tehnoloogiad ja leida alternatiivsed toorained. Taimse ja loomse toidutoorme väärtusahelate pikendamine võimaldab luua bio- ja ringmajanduse põhimõtteid jälgides olulist lisandväärtust ning panustada toidujulgeoleku ja varustuskindluse tagamisse. Vajalik teadus- ja arendustegevus puudutab mh järgmist:  teadus- ja arendustegevus lisandväärtuse kasvatamiseks taimse toorme valdkonnas, sh taimse toorme rafineerimine suhkrute, valkude või bioaktiivsete komponentide eraldamiseks; taimsete valkude ekstraheerimistehnoloogiad ja kasutamisvõimalused (nt lihavalgualternatiivid); taimsete toodete organoleptiliste omaduste uurimine;  alternatiivsete või mittetraditsiooniliste toorainete kasutus toidu ja sööda väärtusahelates (nt putukad, pärm, kalajahu, vadak);  uuenduslike toitude või toidu koostisosade arendamine;  uudsete toidutehnoloogiate arendamine merevesiviljeluses, mere mikrobioomi kasutus toiduvaldkonna väärtusahelates, sinimajanduse lahendused;  rakupõllumajandus (cellular agriculture) – põllumajandustoodete tootmine rakukultuuridest, rakuvabrikud;  tahkefaasi fermentatsioon ja biotehnoloogia (mikroobsete kultuuride tootmine ja edasine väärindamine, toidu, sööda, lisandite ja uuenduslike komponentide tootmine);  toitumis- ja toiduohutusuuringud tuleviku- ja uuendtoidu vaatest (sh mõju tervisele, ohutus, sh bioloogilised ja keemilised ohud, töötluse mõju toidu kvaliteedile);  loodavate või kohandatavate uute tehnoloogiate ja lahenduste keskkonnamõju hindamise uuringud, sh mõjud inimese või looma tervisele, panus kestlikkusse, elurikkuse säilitamisse jms;  toiduressursside väärindamiseks ning uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtuks vajalikud tarbijakäitumise ning sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste aspektide uuringud. Toiduohutuse ja -kvaliteedi tagamine Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab fookusvaldkonna sihtide täitmisse: ressursi kestlikku väärindamisse, kõrge ressursitootlikkuse tagamisse, bio- ja ringmajanduse võimendamisse  Toidu ohutus, kvaliteet ja säilimine on toidu tootmise ja turustamise eeltingimus  Toiduekspordi eeldus: eksport eeldab kõrgel tasemel toiduohutust ja -kvaliteeti  Panustab toidupettuste tuvastamisse, mis on riiklikult ja majanduslikult suure tähtsusega  Seotud rahvatervise ja tarbija usaldusega toidutootmise suhtes Eeldused ja võimaldajad  Tarbijate teadlikkus ja haritus toiduohutusest ja -kvaliteedist  Toidukvaliteedi ja -ohutuse monitoorimine ja kehtestatud nõuete täitmise järelevalve  Toidutootjate toetamine arengukavades ja seadusaktides ettenähtud ringlusse võetavate ja korduskasutatavate pakendite kasutuselevõtul 7 Suuna sisukirjeldus ja võimalused Toiduohutus on oluline teema nii Euroopa Liidus kui ülemaailmselt, arvestades nii kodumaist toiduressurssi kui seda, et toidukaubad ja toidutoore liiguvad maailma erinevate turgude vahel. Toiduohutuse vaatepunktist on tähtis uute, toiduohutuse seisukohast oluliste mikroobiliikide esilekerkimine toidukäitlemiskeskkonnas ning antibiootikumidele resistentsete mikroobide levik. Samuti on toiduohutuse teema aktuaalne seoses plastpakendile ohutute alternatiivide otsimisega pakendivaldkonnas. Toit mängib olulist rolli ka terviseennetuses ja ravis, rikastades toidutoodete loomist (nt farmatseutilised ja nanotehnilised arendused). Toidupettust iseloomustab tahtlikkus, mida ajendab soov saada majanduslikku kasu, ja õigusaktide rikkumine. See on katse saada konkurentide ees ebaõiglaseid eeliseid ning petta neid ja/või tarbijaid. Toiduainete e-kaubandus loob pettusteks lisavõimalusi, kuna võimaldab tegutseda piiriüleselt. Ülemaailmne toidutarneahela keerukus ja majanduslik motivatsioon pakkuda odavamaid toiduaineid suurendavad pettuse võimalust. Pettustega kaasnevad kontrolliasutuste usaldusväärsuse kadu, kulud ettevõtetele ja tarbijate usalduse kadumine toidu ja toidukäitlejate suhtes. Jäätmete vähendamise huvides on vaja kasutusele võtta keskkonnahoidlikumaid pakendeid. Ringmajanduse seisukohalt on probleem selles, et pakendid sisaldavad erinevaid materjale ning see teeb nende töötlemise kulukaks või võimatuks. Materjalitehnoloogial ja pakendidisainil on siinkohal oluline roll. Samuti on aktuaalne teema pakendite vähendamine (ülepakendamine). Takistuseks on keskkonnahoidlike alternatiivide ja vastavate tehnoloogiate puudus, tootmis- ja pakendamisliinide asendamise vajadus jms. Ringmajanduse mudel ning pakendite kvaliteetne ringlussevõtt ja korduskasutus mõjutavad vahetult ka toiduohutust. Vajalik teadus- ja arendustegevus puudutab mh järgmist:  toidu bioloogilise ja keemilise ohutuse, kvaliteedi ja säilimise mõjutegurite kompleksne uurimine ja nüüdisaegsete seiresüsteemide arendamine;  toidu säilimisaja optimeerimine ning ohutuse ja kvaliteedi tagamise uuringud ja uudsed lahendused toodete säilivusaja pikendamisel, liig (või üle)töötlemise vältimine;  kiirendatud meetodite arendamine toodete säilimise hindamiseks tootearenduse etapis;  toidupatogeenide nüüdisaegne molekulaarepidemioloogia ja toidutööstuse patogeense mikrobioota kaardistamine, riiklike seireandmete teaduspõhine analüüs;  toidusüsteemi mikrobioomi uuringud ja antibiootikumresistentsuse levikuteede süsteemne kaardistamine toidusüsteemi mikrobioomis;  antimikroobsete, antiautolüütiliste ja antioksüdantsete omadustega looduslike bioaktiivsete ühendite kasutamine toidus keemiliselt sünteesitud toidu lisaainete osaliseks asendamiseks;  toidu reformuleerimine (sh madalama soola- , suhkru- ja rasvasisaldusega tooted, optimaalse töötlusastmega toit) ning probiootikume jt bioaktiivseid komponente sisaldav funktsionaalne toit;  toiduressursside väärindamine terviseennetuse ja ravi toetamiseks, sh toiduressursse puudutavad farmatseutilised ja nanotehnoloogilised arendused, teadus- ja arendustegevus looduslike profülaktiliste toidutoodete ja toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikate arendamiseks jms;  analüüsimeetodite arendamine ja juurutamine toidupettuste tuvastamiseks ja tõestamiseks;  IT-lahendused (sh tehisintellekti ja robootika lahendused) toidu väärtus- ja tarneahela jälgitavuse tõhustamiseks ning toidupettuste ennetamiseks;  pakendite toiduohutusega seotud teadus- ja arendustegevus: pakendimaterjalide ning ringlussevõetavate ja korduskasutatavate pakendimaterjalide toiduohutuse, toote kvaliteedi ja säilivusega seotud mõju uurimine; 8   loodavate või kohandatavate uute tehnoloogiate ja lahenduste keskkonnamõju (sh tervisemõjud, panus kestlikkusse jms) hindamise uuringud;  toiduressursside väärindamiseks ning uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtuks vajalikud kogukonna ja tarbijakäitumise ning sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste aspektide uuringud. 4. TOIDURESSURSSIDE VÄÄRINDAMISE VALDKONNA VÕTMETEGEVUSED JA MEETMED NENDE TOETAMISEKS Fookusvaldkonna võtmetegevused sõnastati ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste partnerorganisatsioonide esindajatega. Võtmetegevusi tehakse erinevate rahastusmeetmete toel. Võtmetegevused on seotud tegevustega, mis jäävad väljapoole teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonda, neid on kajastatud lisas 6. Esile on toodud spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud HTM ja MKM rahastusmeetmed ja nn horisontaalsed teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna baasvõimekuse rahastuse meetmed, kus temaatilisi fookusi ei arvestata, kuid mis samuti toetavad fookusvaldkonna arengut (st toiduressursside väärindamisega seotud projektid ja tegevused saavad toetust sarnaselt teiste valdkondade samalaadsete tegevustega). Spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud rahastust kasutatakse toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt tegevuste rahastamiseks kas valdkonna prioriteetsetes suundades (nt teadus- ja arendusprojektid, mille teemad vastavad prioriteetsetele suundadele) või laiemalt fookusvaldkonnas (nt teadustaristu teenuste arendamine, rahvusvaheline teaduskoostöö jms). Lisanduvad veel teiste ministeeriumite toetusmeetmed, mida siin käsitletud ei ole, nt Maaeluministeeriumi12 ja Riigikantselei13 toetusmeetmed. 12 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 tegevuste toetusmeetmed, Eesti Maaelu Arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava vahendid 13 Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise meede, millest toetatakse „Eesti 2035“ dokumendis esitatud arenguvajaduste leevendamiseks uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega. Toetatakse nii innovatsiooniprojektide ettevalmistamist kui elluviimist. Tulemuseks on uudsed lahendused arenguvajadustele ning innovatsioonivõimekuse kasv avalikus sektoris ja avaliku sektori tugevama nõudluse kaudu ka erasektoris. Meede on suunatud TAIE fookusvaldkondadele, sh toiduressursside väärindamise valdkonnale. 9  Võtmetegevused valdkonna arendamisel piloteerimisvõimaluste parandamine ja piloteerimistaristute arendamine* toetavad tegevused teadusasutustes eksperimentaalarenduste toetamine Interdistsiplinaarse ja sektoriteülese koostöö ja tööstussümbioosi tekke Alus- ja rakendusuuringute ning tööstuse automatiseerimine ja Andmetega seotud tegevused, Teadmus- ja tehnoloogiasiiret Tehnoloogiate ja lahenduste Investeeringud ja eksport Rahvusvaheline koostöö robotiseerimine* ja ettevõtluses* toetamine* Temaatilised TA-programmid Tippkeskuste ja teadustaristu Rahastusmeetmed võtmetegevuste toetamiseks teenuste meede Riigi TA võimekuse meede (RITA+) 4.1. HTM meetmed ja sekkumised Institutsionaalse teadmussiirde võimekuse meede (ASTRA+) Sektoritevaheline mobiilsus, sh teadmussiirde doktorantuur (SekMo) TA rahvusvahelise teaduskoostöö ja teadlasmobiilsuse meede (Mobilitas++) Uurimistoetused TA-asutuste baasfinantseerimine Arendusgrandid (proof-of-concept) Teaduse tippkeskused Teadustaristu toetused14 Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine Rakendusuuringute programm (RUP) 4.2. MKM meetmed ja Arendus- ja innovatsiooniosak Tootearenduse toetus sekkumised Ettevõtete arenguprogramm Innovatsiooni edendavate hangete toetamine Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmine TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse toomine 14 Teadustaristud on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, andmebaasid, arhiivid, andmekogud, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks. 10  Rahvusvahelised võrgustikud (Eurostars, partnerlused jm) E-DIH (AIRE) Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi Accelerate Estonia Erasektori tehisintellekti piloodid Startup Estonia tegevused Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused Finantsinstrumendid *Arutelude käigus enam esile tõusnud võtmetegevused Rahastaja HTM Toiduressursside väärindamisele suunatud meetmed Rahastaja MKM Horisontaalsed meetmed (toiduvaldkond muude valdkondade seas) 5. TEEKAARDI ELLUVIIMINE, SEIRE JA UUENDAMINE Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks. Teekaardil määratletud sihte, prioriteetseid suundi ja tegevusi arvestatakse rahastusinstrumentide tingimuste ja meetmete komplekti kavandamisel. HTM ja MKM seiravad fookusvaldkonda nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete andmete alusel igal aastal (vt ka lisa 7) ja esitavad seire tulemused TAIE juhtkomisjonile. TAIE juhtkomisjon annab soovitused teekaardi täiendamiseks, tegevuste lõpetamiseks ja alustamiseks. Muu hulgas põhinevad soovitused teekaartide regulaarsest seirest saadaval sisendil. Fookusvaldkonna tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Teekaardi uuendamiseks algatatakse iga 3‒4 aasta tagant uus teekaardi koostamise protsess (vt lisa 8), mille puhul kaasatakse siht- ja sidusrühmi ning arvestatakse fookusvaldkonna seire tulemusi. 11 Lisa 1. Fookusvaldkonna strateegilised lähtealused Toiduressursside väärindamise fookusvaldkonna teekaardi koostamisel lähtutakse järgmiste pikaajaliste strateegiate suunistest:  Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030  Arengukava „Eesti põllumajandus ja toit 2030“ Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ pikaajalised sihid on muu hulgas tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus, kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, tark ja vastutustundlik ettevõtlus ning kliimaneutraalne (sh ressursitõhus) riik. Strateegia elluviimiseks on loodud tegevuskava, mille üks oluline vajalike muutuste temaatiline kimp on „Majandus ja kliima“. Muutusi rakendatakse ettevõtluses innovatsiooni soodustamise, majandusele oluliste valdkondade võimekuse suurendamise, vastutustundliku ettevõtluse soodustamise ja ringmajanduse põhimõtete juurutamise kaudu. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 on seatud eesmärgiks, et Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Muutusi rakendatakse innovatsiooni toetamise, konkurentsivõime ja ekspordi edendamise ning varade jätkusuutliku kasutamise kaudu põllumajanduses ja kalanduses. Arengukava „Eesti põllumajandus ja toit 2030“ on nelja põllumajandussektori põhivaldkonna – piima-, teravilja-, liha- ja aiandussektor – ja nendega seotud töötleva tööstuse arengukava aastateks 2020– 2030. Arengukava valmis erasektori algatusel ja eestvedamisel ning annab edasi sektori esindajate visiooni Eesti põllumajandussektori nelja põhivaldkonna arengust aastani 2030, seab mõõdetavad eesmärgid ning visandab tegevused, mille abil sektori ja riigi koostöös seatud eesmärkideni jõuda. Arengukavas on seatud eesmärgiks, et Eesti põllumajandus- ja toidusektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline, st kasutab oskuslikult ja säästlikult Eesti põllumajandusmaad ja -keskkonda; toodab nii kodu- kui eksportturgude tarbijate ootustele vastavaid kvaliteetseid, kõrge lisandväärtusega tava- ja mahepõllumajandustooteid – nii toitu kui biomajanduslikke tooteid; annab tööd ja kujundab elukeskkonda igas Eesti piirkonnas; tugineb eesmärgistatud koostööle ja avatud suhtlusele. 12 Lisa 2. Fookusvaldkonnaga seotud uuringud, statistiline taust ja hetkeolukord Valdkonna uuringud ja analüüsid Fookusvaldkonna teekaardi koostamisel lähtutakse järgmiste valdkondlike uuringute suunistest:  Eesti ettevõtete innovatsiooni ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021‒2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel (RAKE 2022)15  Põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse ülevaade 2021 (Maaeluministeerium, 2022)16  Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine (RAKE, 2021)17  ADDVAL-BIOEC: Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Balti Uuringute Instituut, 2021)18  Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring: Toidutööstus (Technopolis Group, Tallinna Ülikool, Teeme Ära AS, 2021)19  Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelates (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 2021)20  Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas (Ernst & Young Baltic AS ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2019)21  Nutika spetsialiseerumise kasvualade edenemise uuring (TalTech, TÜ, Technopolis Group, 2018)22  Eesti ettevõtete osalemine rahvusvahelistes väärtusahelates ja poliitikameetmed kõrgemat lisandväärtust andvate tootmisprotsesside toetamiseks (Taltech, TÜ, TLÜ, 2017)23 15 https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-06/Aruanne_TAIE_v%C3%A4%C3%A4rtusahelad_24.05.22.pdf 16 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/valjaanded/valjaanne-2022-pokat-2021-02.pdf 17 https://datadoi.ee/handle/33/356 18 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/11/ADDVAL-BIOEC-loppraport_FINAL.pdf 19 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Toit.pdf 20 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2021/05/toidujaatmete-ja-toidukao-teke-eesti-toidutarneahelas-2021.pdf 21 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/EY_Praxis_ETAG_l%C3%B5ppraport_12.06.2019.pdf 22 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasvualade_edenemise_uuring_lopparuanne_20190111.pdf 23 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/06/Eesti-ettev%c3%b5tete-osalemine-rahvusvahelistes- v%c3%a4%c3%a4rtusahelates.pdf 13 Toiduressursside väärindamise valdkonna praegune olukord24 Valdkonna probleemid ja arengubarjäärid Valdkonna tugevused  valdkonna teadmusmahukus ei ole suurenenud,  Valdkonna teaduse baasvõimekus on suhteliselt ettevõtete TA kulude osakaal kogukuludest on hea, nii kõrgel tasemel publitseerimine kui ka viimasel kümnendil pigem langenud ja moodustab teadus- ja arendustegevuse projektide maht on väga väikese osa kõigist kuludest (2019. a vaid suhteliselt heal tasemel, toiduvaldkonna uuringud 0,02% kõikidest kuludest) moodustavad üsna suure osa kõikidest TA  valdkonna juhtimis- ja organisatoorse võimekuse valdkondade projektidest arengut toetav protsessivõimekus on väike,  suur ressursside väärindamise valdkonna teadus- ja ettevõtete digiteerituse ja automatiseerimise kasv arenduspotentsiaal on aeglane  valdkonna ettevõtete rahvusvaheline  TA-asutuste teadmussiirde võimekus on vähene, konkurentsivõime on suhteliselt hea viimasel kümnendil ei ole välisettevõtted  valdkonna ekspordi osakaal müügitulust on toiduvaldkonnas TA projekte rahastanud suhteliselt hea ja on viimasel kümnendil jõudsalt  sektorite killustunud koostöö kasvanud  madal teadlikkus rahastus- ja koostöövõimalustest  rahvusvahelise koostöö arengupotentsiaali  madal teadlikkus uute tehnoloogiate olemasolu rakendusvõimalustest Eesti turul  tugev ja lai tootmisbaas ja taristu  lineaarse majandusmudeli domineerimine  teadus- ja arenduskeskuste positiivne mõju  kvantitatiivsete andmete puudumine tööstuse akadeemia ja ettevõtluse vahendajatena kõrvalsaaduste tüüpidest, mahust ja  Eesti väiksus ja paindlikkus, mis võimaldab uusi rakenduspotentsiaalist lahendusi võrdlemisi kiirelt välja töötada ja testida  erakapitali vähene kaasamine  vähene kompetentside kommertsialiseerimine  vajaliku ettevalmistusega tippspetsialistide vähesus ettevõtluses Valdkonna olulisemad turumuutused  tark tootmine ja protsessiinnovatsioon – kõrgem tootlikkus ja täielik väärindamine ressursitõhusa tootmise, sh tehnoloogiliste protsesside optimeerimise ja sobiva tooraine leidmise kaudu  toidu ja toidutoorme komponentide innovaatiline väärindamine  põllumajanduses keskkonnasõbralike ja mahemajanduslike tootmismeetodite rakendamine, täppisviljeluse rakendamine ja raiskamise vähendamine toidusüsteemis ning tekkivate jäätmete väärindamine  sünteetiliste pestitsiidide ja mineraalväetiste asendamine alternatiivsete pestitsiidide ja väetistega  keskkonnasõbralikud pakendid, ringlussevõetavate materjalide kasutamine pakendites  tarbija käitumise suunamine tervisliku ja funktsionaalse toidu suunas, tarbijavajaduste muutumine – madalama soola-, suhkru- ja rasvasisaldusega tooted, loomse valgu asendamine taimsega  toiduohutuse IT-lahendused toidu turvalisuse ja toiduainete liikumise seiramiseks, mikroobide ja antibiootikumide resistentsuse käsitlemine Vastavalt nutika spetsialiseerumise seireuuringu tulemustele hinnatakse valdkonna • teadus- ja arendusvõimekust heaks; • teadmussiirdevõimekust madalaks; • üldist ettevõtluse ja ettevõtete teadmusmahukuse arengut madalaks. 24 Toiduressursside väärindamise valdkonna praeguse olukorra ülevaade põhineb valdkonna uuringute ja analüüside tulemustel (vt eespool), esitatud on nende sünteesitud kokkuvõte. Peamine allikas on uuring „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“ (RAKE, 2021) https://datadoi.ee/handle/33/356 14 Lisa 3. Valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus FOOKUSVALDKONNA MAASTIKU KIRJELDUS  Kaheksa positiivselt evalveeritud teadus- ja Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu arendusasutust, kelle tegevust saab otseselt seostada Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti toiduressursside väärindamisega. Taimekasvatuse Instituut, BioCC OÜ, TFTAK  18 uurimisrühma25, mille tegevussuunad hõlmavad AS, KBFI teadus- ja arendusteenuseid, funktsionaalsete toitude arendust, uudsete bakteritüvede rakendamist Polli Aiandusuuringute Keskus; toidutööstuses, toidu lisandväärtuse suurendamist, Teadmispõhiste tervise- ja loodustoodete piima- ja lihatoodete taimsete alternatiivide arendust, kompetentsikeskus (PlantValor); toidutööstuse kõrvalsaaduste väärindamist, Biomajanduse arenduskeskus (BioMAK) biomajanduse lahenduste integreerimist tootmisesse.  Kolm kompetentsikeskust Piimaklaster; Eesti Põllukultuuride  45 teadusprojekti26 Innovatsiooniklaster; Liivimaa Lihaveise  5880 ettevõtet, ettevõtete arv on perioodil 2015‒2020 innovatsiooniklaster; Maheklaster; kasvanud 23% võrra ehk keskmiselt 5% aastas Aiandusklaster; Taimsete Valkude  Mitmed klastrid ja liidud, mis koondavad valdkonnaga Innovatsiooniklaster; Põllukultuuride klaster; seotud ettevõtteid Innovatsiooniklaster MikrobioTaLo; Eesti  36 iduettevõtet27 põllumajandustehnoloogia (AgTech) Bioringluse Liit; Eesti Kalaliit; Eesti Leivaliit; ja toidutehnoloogia (FoodTech) kategooriates Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda; Toiduliit; Eesti Aiandusliit, Organic Estonia jt Valdkonna teadus- ja arendustegevus Eestis on kaheksa positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust, kelle tegevust saab seostada toiduressursside väärindamisega. Nende hulka kuuluvad Toidu ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, BioCC OÜ, Eesti Maaülikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. Asutustes tegutseb kokku 18 uurimisrühma28. Uurimisrühmade tegevussuunad hõlmavad teadus- ja arendusteenuseid, funktsionaalsete toitude arendust, uudsete bakteritüvede rakendamist toidutööstuses, toidu lisandväärtuse suurendamist, piima- ja lihatoodete taimsete alternatiivide arendust, toidutööstuse kõrvalsaaduste väärindamist, biomajanduse lahenduste integreerimist tootmisesse. Uurimisrühmade seas tegutseb kolm kompetentsikeskust: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuses tehakse puuviljanduse alast uurimistööd. Polli aiandusuuringute keskuse uurimistöö peamised suunad on järgmised: õuna-, pirni-, ploomi-, maguskirsipuu, musta sõstra ja vaarika sordiaretus; puuvilja- ja marjakultuuride kasvatustehnoloogiate, taimekaitse ja maheviljeluse alane teadustöö; uute sortide sissetoomine ja katsetamine nende perspektiivikuse selgitamiseks Eesti oludes; uute puuvilja- ja 25 Uurimisrühmade valim on tuletatud uurimisrühmade loetelude alusel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste struktuurides (sh uurimisrühmade atlased). 26 2021. a juulikuu ETISe teadusprojektide andmete analüüsi põhjal 27 Allikas: Startup Estonia andmebaas 28 Allikas: ETIS, 2021. aasta seisuga tegutsevad uurimisrühmad 15 marjakultuuride katsetamine, sealhulgas astelpaju, söödava kuslapuu ja pihlaka sordid; viljapuude vegetatiivaluste aretamine ja uurimine; Eestis aretatud puuvilja- ja marjasortide geenivaramu säilitamine, uurimine ja kasutamine aretuses. Teadmispõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus (PlantValor) on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse eestvedamisel ja koostööpartnerite kaasabil rajatud teadus- ja arenduskeskus. PlantValor on elujõuline ja hinnatud taimse tooraine väärindamise valdkonna arengut suunav ja terviklikku arendusteenust pakkuv teaduspartner Eestis ja välisriikides. Keskuse fookus on taimse materjali täielikum ärakasutamine toidu- ja mittetoidutoodetes, tõstes nende kvaliteeti, funktsionaalsust ja säilivust. Eesti Maaülikooli Biomajanduse arenduskeskuse (BioMAK) eesmärk on algatada ja arendada interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust biomajanduse alal. Oma eesmärgi saavutamiseks BioMAK algatab, koordineerib ja arendab biomajanduse alal interdistsiplinaarset koostööd ülikooli struktuuriüksuste ning teiste Eesti ja välisriikide ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete ja organisatsioonidega; arendab tehnoloogilisele arengule orienteeritud koostööd teaduse ja ettevõtluse ning rahastajate vahel ning tagab tagasiside ettevõtluse ja akadeemiliste struktuuride vahel, pöörates erilist tähelepanu arendustegevuse ja innovatsiooni edendamisele; algatab ja koordineerib lepingulist teadus- ja arendustööd ning uute tehnoloogiate arendamist, kaasates selleks täiendavaid rahalisi vahendeid; korraldab seminare, konverentse, avalikke diskussioone jt teadusüritusi, võtab osa rahvusvaheliste konverentside korraldamisest; informeerib üldsust biomajandusalastest teadus- ja arendustöödest. Uurimisrühmad tegelevad kokku 45 teadusprojektiga29. Projekte saab omakorda grupeerida uurimisteemade alusel. Suurim osa projekte (kokku 14) lahendab tootearenduse vajadusi. Jätkusuutliku tootmise uusi tehnoloogiaid uuritakse ja rakendatakse 9 projekti raames. Osa projekte (7) panustab lisandväärtuse suurendamisele toidutööstuses. Projektid hõlmavad toidu rikastamist mineraalainete, kiudainete, rasvhapete ja muude bioaktiivsete ainetega. Toidu säilivuse ja ohutuse parendamise võimalustega tegeleb 6 projekti. Uute starterkultuuride arendust ja rakenduspotentsiaali kääritatud toodetes uuritakse 5 projekti raames. Piima- ja lihatoodete taimsete alternatiivide arenduse ja taimsete valkude muude kasutamisvõimalustega tegeletakse 4 projekti raames. Valdkonna ettevõtlus Toiduvaldkonna ettevõtted hõlmavad EMTAK-i järgi taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade, kalapüügi ja vesiviljeluse, veterinaaria, toiduainetööstuse, joogitootmise, toidusektori jae- ja hulgikaubanduse ning põllumajandustoorme ja elusloomade hulgimüügiga tegelevaid ettevõtteid. Viimaste andmete järgi on Eestis 5880 toiduvaldkonna ettevõtet30. Perioodil (2015–2020) on toiduvaldkonna ettevõtete arv kasvanud 23%, ehk keskmiselt 5% aastas. Toiduainete tootmisega tegeleb Eestis ligi 700 ettevõtet, neis töötab 13 000 inimest ja nad annavad 4% Eestis loodud lisandväärtusest. 2020. aastal loodi fookusvaldkonnas 1,5 miljardit eurot puhast lisandväärtust ja viie aastaga kasvas lisandväärtus kolmandiku võrra. Lisandväärtus töötaja kohta moodustas 28 000 eurot hõivatu kohta aastas, kuid lisandväärtuse loomine eri toiduainetööstuse valdkondades on väga erinev. Kui jookide tootmises ületas lisandväärtus hõivatu kohta 50 000 euro piiri, siis jaekaubandusega seotud alamsektorites jäi see alla 15 000 euro aastas. Toiduvaldkonnas moodustavad ettevõtete teadus- ja 29 Allikas: ETIS, 2021. a seisuga elluviidavad projektid 30 Allikas: Statistikaamet, 2020 16 arenduskulud väga väikese osa kõigist kuludest. 2020. aastal kulutati TA tegevusele vaid 2,5 miljonit eurot. Toiduvaldkonnas tegutseb mitmeid klastreid, nt Piimaklaster, Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklaster, MTÜ Liivimaa Lihaveis innovatsiooniklaster, MTÜ Maheklaster, Aiandusklaster MTÜ, MTÜ Taimsete Valkude Innovatsiooniklaster, Põllukultuuride klaster jt. Piimaklastri eesmärk on koostöö ja erinevate innovatsioonitegevuste kaudu leida piimatootmise ja -töötlemise ahelas uusi võimalusi kõrgema lisandväärtuse loomiseks, sektori ettevõtete majandustulemuste parandamiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Klastril on 23 juriidilisest isikust liiget, eelkõige piimatootjad, kaks piimatööstust, üks piimaühistu ning valdkonna esindusorganisatsioon. Klastri innovatsioonitegevused panustavad sektori pikaajalisse arengusse kuues põhiteemas (digitaliseerimine, eksport, aretus, söötmine, karjatervis ja toorpiima kvaliteet) 18 projekti kaudu. Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklastri (EPIK) eesmärk on aidata parandada põllukultuuride kasvatamise efektiivsust ja anda meie põldudel kasvanud kultuuridele lisandväärtust. Innovatsioonitegevuste hulka kuuluvad innovatiivse kilemultši parimate rakendusvõimaluste uurimine põllukultuuride kasvatamisel, taimeõlide väärindamiseks parimate töötlemisvõimaluste leidmine, lahenduste otsimine kaunviljakultuuride parimaks kasutamiseks loomasöödana, kartuli kasvatamises ja töötlemises uute innovatiivsete võtete kasutamine, lina- ja kanepijäätmete väärindamine, innovatiivsete kattelooride kasutuselevõtu uurimine põllukultuuride kasvatamisel ja jahude innovatiivne väärindamine. Liivimaa Lihaveise innovatsiooniklastri eesmärk on koostöös teadusasutustega leida viise ja võimalusi maherohumaaveise- ja -lambaliha tootmise jätkusuutlikuse ja efektiivsuse tõstmiseks. Innovatsioonitegevuste hulka kuuluvad kõrge lihasesisese rasvasusega mahelihaveiste nuumamiseks sobiliku kõrgväärtusliku rohusaagiga kontsept-püsirohumaa loomine, sertifitseeritud uuringutele viitava turundusmärgiga veiselihatoodete välja arendamine, maherohumaaveise- ja -lambaliha tootmise majandusliku efektiivsuse ja jätkusuutlikuse suurendamine teaduslikult täiustatud tavade ja protsesside abil, Eesti kliimatingimustesse sobiliku lihaveiste adaptiivse mitmekoplilise karjatamise metoodika (adaptive multi-paddock grazing) väljatöötamine püsirohumaade tootlikkuse ja loodusliku mitmekesisuse suurendamiseks, bioloogiliste ja tehniliste lahenduste välja töötamine vereimejate putukate arvukuse vähendamiseks karjatatavate loomade ümbruses. Klastris on 11 liiget. Maheklastri eesmärk on suurendada Eesti mahetaimekasvatuse konkurentsivõimet ning majanduslikku ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust. Klastris on 15 liiget. Aiandusklastri eesmärk on innovatsioonitegevused aiandussektori ettevõtetes. Klastris on ca 20 liiget. Taimsete Valkude Innovatsiooniklastri eesmärk on valgurikaste kultuuride väärindamine ja töötlemine kõrgema lisandväärtusega toodeteks, selleks on kavandatud neli tegevust: põllukultuuride valik ja sobivus valkude eraldamiseks, taimsete valkude eraldamine, kontsentreerimine ja omaduste iseloomustamine, taimsete valkude ekstrudeerimistehnoloogia arendus, fermenteeritud taimsete piimaanaloogide tehnoloogia arendus. Klastril on 12 põllumajandustootjatest ja põllumajandussaaduste töötlejatest liiget ning kaks teadus- ja arenduspartnerit. Põllukultuuride klaster keskendub teadus- ja arendustegevuse tulemuste ülekandumisele ettevõtetele, et tagada maa ja muldade kasutamisel ka jätkusuutlik toidutootmine. MTÜ Põllukultuuride klastri tegevuste raames panustatakse Eesti maaelu arengusse, toetades eelkõige innovatsiooni siiret põllumajandussektorisse. Mulla kui loodusvara kestlikkusele suunatud lähenemine 17 põllukultuuride kasvatamisel, teemakohased teadusuuringud ning tihe koostöö partnerettevõtetega loovad soodsa pinnase säästvaks ja uuendusmeelseks põllumajandustootmiseks. Klastri liikmeskonna moodustavad ligi 20 põllumajandustootjat üle Eesti. Innovatsiooniklastri MikrobioTaLo eesmärk on leida liikmetele uusi võimalusi kõrgema lisandväärtuse loomiseks, majandustulemuste parandamiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Klastril on 11 juriidilisest isikust liiget: piimatootjad ja -töötlejad ning taimekasvatajad. Innovatsiooniklastri liikmed ja partnerid on jõudnud ühisele järeldusele, et mikrobioloogia teadlik kasutamine põhjus- tagajärg seoste abil koostatud väärtusahelas võimaldab saavutada paremaid majandustulemusi põllumajanduse tootmise ja töötlemise sektorites Eesti traditsiooniliste ja kohalike tõugude ja sortide kasutamisel uudsete toodete arendamiseks. Toiduvaldkonnas tegutseb mitmeid suuri liite, nt Eesti Bioringluse Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Leivaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Toiduliit, Eesti Aiandusliit, Organic Estonia jt. Eesti Bioringluse Liidu eesmärk on leida jääkorgaanikale kõige efektiivsem ja keskkonnasõbralikum väärindamise ja tootestamise viis, luua orgaaniliste jäätmete turg ja nõudlus ning edendada kestlikku põllumajandust. Oma tegevustega edendab liit koostööd orgaanika tekitajate, väärindajate ja toidu kasvatajate vahel, et biomaterjalid jõuaksid ringlusse. Liitu kuulub 10 asutust. Eesti Kalaliidu missioon on kodumaise kalanduse kui majandusharu arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel, aidates kaasa soodsa ja tasakaalustatud ärikeskkonna kujundamisele Eestis. Eesmärgid on koostöösidemete arendamine liidu liikmete ja teiste erialaliitude ning riiklike, munitsipaal- ja eraõiguslike ühendustega Eestis ja välismaal; liikmete huvide esindamine riigivõimu- ja valitsemisorganites ning Euroopa Liidu instantsides; ettepanekute esitamine seadusandluse täiustamiseks; liikmete toodangu tutvustamise korraldamine näitustel, messidel, kontaktüritustel ja konkurssidel; kalanduse ja kalatöötlemisega seotud äriprojektide, riiklike ja välisabiprogrammide analüüsimine ja hindamine; liikmete esindamine projektides; kalandusalase informatsiooni kogumine ja analüüsimine; koolitus- ja konsultatsioonitegevuse korraldamine; kalanduspoliitika väljaarendamine ja kujundamine; kala- ja meresaaduste tarbimise kultuuri arendamine. Kokku on liidus 24 kalapüügi, -töötlemise, -kasvatuse ja müügi asutust. Leivaliit on organisatsioon, mis koondab enda alla Eesti pagaritoodete tootjaid ja nende koostööpartnereid. Lisaks pagari- ja kondiitritööstuste arengu jälgimisele ja suunamisele esindab liit liikmeid ka suhetes riigi ja teiste osapooltega. Kokku on liidus 11 ettevõtet. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) eesmärk on soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine ja võrdsete konkurentsitingimuste eest seismine Eesti põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate stabiilseks arenguks. Koja tegevused on liikmete huvide esindamine ja kaitsmine nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel; Eesti toidu, põllumajandus- ja metsandussaaduste kvaliteedi tõstmine ning maine ja tuntuse parandamine nii kodu- kui välisturul; põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate horisontaalse ja vertikaalse koostöö ning ühistegevuse arendamine ning maamajandusvaldkonna hariduse edendamine. Koja liikmed on üle 100 põllumajanduse, töötleva tööstuse, maamajanduse ja metsanduse ettevõtet. Toiduliidu (Eesti Toiduainetööstuse Liidu) missioon on toetada ja edendada Eesti toiduainetööstust ja majandust ning aidata kaasa liikmetele soodsa ja sobiva tasakaalustatud eetilise ärikeskkonna kujundamisele. Eesmärk on pakkuda oma liikmetele tugevaid põhiteenuseid, olla oma liikmete ja tööstusharu huve esindav arvestatav partner avalikule sektorile, rahvusvahelistele organisatsioonidele 18 ning teistele asutustele ning olla tööstusharu esindusorganisatsioon. Eesti Toiduainetööstuse Liidul on laiapõhjaline liikmeskond, millesse kuulub 64 liiget – 62 ettevõtet ja 2 erialaliitu. Eesti Aiandusliit on aiandusliku tootmise ja tegevusega seotud mittetulundusühendus, mis on asutatud aianduse koordineeritud arendamiseks, aiandusega tegelevate isikute õiguste kaitseks ning aiandusalaste eesmärkide saavutamiseks. Eesti Aiandusliidu valduses on kodumaisus- ja kvaliteedimärk „Eestis kasvatatud“, mida kodumaine tootja saab kasutada värskete ja omatoodetest töödeldud aiandussaaduste müügipakenditel, samuti on liit seotud Aiandusklaster MTÜ tegevusega. Organic Estonia on Eesti mahemajanduse ettevõtete katusorganisatsioon, mis koondab sertifitseeritud mahetoodete ja loodustoodete tootjaid. Organisatsioon pakub oma liikmetele ühisturundusplatvormi toodete turundamiseks eksporditurgudel. Liituda saavad mahemajandusettevõtted, kelle äritegevus järgib säästvat, orgaanilist ja keskkonnasõbralikku mõtteviisi ning kes pakuvad kõrgema lisandväärtusega sertifitseeritud tooteid ja teenuseid. Organisatsioon julgustab mahemajanduse ettevõtjaid arendama uusi innovaatilisi tooteid ja teenuseid, millel on kõrge lisandväärtus ja ekspordipotentsiaal, nõustab rahvusvahelisi ettevõtteid mahe- ja loodustooteid tootvate partnerite leidmiseks Eestis ja on rahvusvaheline koostööpartner maheorganisatsioonidele sihtturgudel. Organisatsiooni kuulub üle 30 mahejoogi- ja -toidutootja. Toiduvaldkonna taust ettevõtete vaatest31 Toiduvaldkonnana käsitatakse järgnevas ülevaates kõiki toidutööstusega seotud alamvaldkondi, näiteks pagari-, liha-, piima-, kalatoodete jne tootmine. Lisaks kuuluvad sellesse gruppi ka looduslikud ravimid, mille tootmine sarnaneb toiduainete valmistamisega, nõuded ja tihti ka tarvitamine on samad. 2020. aastal moodustas kogu tööstustoodangu maht ca 13,1 miljardit eurot, toidutööstuse osa sellest oli ca 1,6 miljardit eurot (12,2%). Suurimad alamvaldkonnad olid piima- (384 mln EUR) ja lihatoodete tootmine (348 mln EUR). Neile järgnesid joogi- (189 mln EUR), pagaritoodete (ca 168 mln EUR) ja kalatoodete tootmine (159 mln EUR). Toidusektoris hõivatute arv on 13 100, mis moodustab ligikaudu 3% Eesti erasektori tööjõust. 2021. aasta koguekspordist moodustas toidutoodang ca 5,5%. Valdkonna suuremad ettevõtted on näiteks E-Piim, TERE (Nordic Milk), Rakvere Lihatööstus, Atria, A’Le Coq, Saku Õlletööstus, Tartu Mill ja M.V.Wool. Intellektuaalomandi kaitsmine valdkonnas ei ole laialdane, patendiregistris on 32 intellektuaalomandi (IO) kaitset, neist 27 tööstusdisaini ja 5 kasuliku mudeli kaitset. Teadus- ja arendustegevuse teenuste pakkumine on Eestis heal tasemel ja mitmekülgne. Muuhulgas asub Eestis ka globaalse tähtsusega inaktiivse pärmi arenduskeskus AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogiate Arenduskeskus (TFTAK) koos Salutaguse Pärmivabrikuga (DuPont korporatsioon). Väga heal tasemel teadus- ja arendustegevuse teenust pakuvad BioCC OÜ, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool (sh Polli aiandusuuringute keskus) ning Eesti Taimekasvatuse Instituut. Tootearenduspartnerina on heal tasemel ka nt ESTIKO-PLASTAR. Toidutööstus on Eestis pikkade traditsioonidega tööstusharu, kus tootearendus, sh laboritöö, on igapäevane tegevus. Ettevõtjatel ja teadlastel on pikaaegsed koostöökogemused. Järgmise 10 aasta jooksul kasvavad kõige enam globaalselt järgmised valdkonnad: tehistoit (sh rakukasvatus), mahetooted ja looduslikud toidulisandid. Toiduainetööstuse peamised väljakutsed Eestis keskpikas (7‒ 10 aastat) perspektiivis on tervislik/funktsionaalne toit, loodussõbralik pakend ja energiatõhusus. Selleks on Eestis olemas heal tasemel teadus- ja arendustegevuse teenuse pakkujad (ka globaalsed 31 Allikas: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 19 tipptegijad) nii ülikoolides kui ka erasektoris. Puudu on kõrgtehnoloogial põhineva ärimudeli nõustamisest. Oluliseks abiks on riigipoolsed teadus- ja arendustegevuse toetused erasektorile. 20 Lisa 4. Valdkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus32 Eesti teadustaristud Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes  Analüütilise keemia kvaliteedi  ELIXIR: eluteaduste andmete teadustaristu (A Distributed infrastruktuur (AKKI) Infrastructure for Life-Science Information)  Loodusteaduslikud arhiivid ja  ICOS ERIC: integreeritud süsinikuseire süsteem (Integrated Carbon andmevõrgustik (NATARC) Observation System)  ELIXIR Eesti – eluteaduste andmete  AnaEE: ökosüsteemide analüüs ja eksperimentaaluuringud teadustaristu (Analysis and Experimentation on Ecosystems)  Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur  DiSSCo: Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustik (ETAIS) (Distributed Systems of Scientific Collections)  Nanomaterjalide tehnoloogiate ja  NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon uuringute keskus (NAMUR+) (Nordic e-Infrastructure Collaboration)  Eesti Keskkonnaobservatoorium  Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotonkiirguse allikale (FINESTBEAMS) (KKobs)  Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC)  Taimebioloogia infrastruktuur (TAIM)  Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency, ESA)  Nutika tootmise tuumiktaristu  Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for (SmartIC) Nuclear Research, CERN)  Eesti teaduse ja hariduse andmeside  Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (European Molecular optiline magistraalvõrk (EENet) Biology Laboratory, EMBL) Valdkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused (missioonid, partnerlused, programmid jms)  „Euroopa horisondi“ klaster 6 (toit, biomajandus,  EIT KIC Raw Materials loodusvarad, põllumajandus ja keskkond)  EIT KIC Manufacturing Euroopa partnerlused:  H2020 ERA-NETid: SusCrop  European Biodiversity Partnership Biodiversa+  NordForsk programmid  Blue Oceans  COST programmid  Water4All  AIRE (AI and Robotics Estonia)  Circular Bio-based Europe  „Euroopa horisondi“ missioonid: Euroopa  Driving Urban Transitions (DUT) mullakokkulepe ning ookeani ja vete hea seisundi  Sustainable Blue Economy taastamine  Safe and Sustainable Food System*  Accelerating Farming Systems Transition: Agroecology living labs and research infrastructures  Agriculture of Data  Animal Health and Welfare  Innovaatilised VKE-d * Partnerlused, mis alustavad 2023/24. aastal Eesti teadustaristud Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI). Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur ühendab kolme tuumiklaborit, sh toidu ja keskkonna tuumiklaborit, mis koondavad AKKI partnerite aparatuuri ja oskusteavet. Tuumiklaborid tegelevad analüüsimeetodite arendamise, analüüside tegemise ja erialase koolitamisega. AKKI potentsiaalne kasusaajate ring on väga lai. See hõlmab kõiki 32 Kaardistus hõlmab taristut ja rahvusvahelist koostööd, sh tulevikuperspektiivi arvestades (nt alles käivituvad tegevused ja osalemisvõimalused). Kaardistus ei ole nimetatud taristute või rahvusvahelises koostöös osalemise rahastusotsus, vaid toob esile võimaliku seose valdkonnaga. Teadustaristu kaardistuse puhul on lähtutud Eesti teadustaristu teekaardi objektide loetelust (2019), vt https://www.etag.ee/rahastamine/infrastruktuuritoetused/teadustaristu-teekaart/. 21 loodusteaduste ja tehnoloogia valdkondi alates alus- ja rakendusuuringutest kuni tööstusprotsesside toodangu kvaliteedi jälgimiseni, aga ka tööstustoodangu ja eri tüüpi materjalide uuringuid, mis vajavad analüütilise keemia meetodeid. AKKI eesmärk on optimeerida Eestis piiratud kvaliteetse keemilise analüüsi ressursi kasutust ja teha see laiemalt kättesaadavaks. Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) on loodusteaduslikel kogudel ja avaandmetel põhinev integreeritud taristu. NATARCis arendatav avaandmete infosüsteem hõlmab terviklikult kõik Eesti loodusteaduslike kollektsioonidega seonduvad andmed. NATARCi kogude ja infosüsteemi põhjal saab luua valdkondadevahelisi teadusuuringuid ja loodushariduslikke rakendusi ning hinnata liikide ja ökosüsteemide ohustatuse seisundit. Üheks rahvusvaheliselt enimkasutatavaks teenuseks on kujunenud teaduse avaandmete halduse platvorm PlutoF. NATARC teenindab Eesti ametnikke, ettevõtjaid ja ühiskonda elurikkuse ning maapõue arhiivide ja infosüsteemide teenustega. Taristu annab nii avalikule sektorile kui ka eraettevõtetele juurdepääsu usaldusväärsetele keskkonnaandmetele. ELIXIR Eesti – eluteaduste andmete teadustaristu. Teadustaristu kasutajad on molekulaarbioloogia, keskkonnateaduste, põllumajanduse ja arstiteaduse teadlased. Kõik need teadlased loovad väga eriilmelisi andmeid, mille analüüsiks on vaja tipptasemel tarkvarateenuseid ja halduseks kestlikke andmebaase. ELIXIRi teadustaristu eesmärk on ühendada eluteaduse andmete, tööriistade, arvutiressursi, standardite ja koolituse teenusepakkujad ühtseks taristuks, mille liikmetel on bioloogiliste andmete esitamise ja juhtimise kaasvastutus. Et pakkuda parimaid teadmisi ja luua globaalselt konkurentsivõimelisi teenuseid, osaleb Eesti rahvusvahelises bioinformaatika teadustaristus ELIXIR. ELIXIR Eesti keskendub peamiselt tipptasemel teenuste ja tööriistade arendamisele ja käigushoidmisele, eluteadlaste andmeanalüüsi suutlikkuse parandamisele koolituste abil ning andmete haldamisele. Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS). ETAISi ülesanne on pakkuda terviklahendust teadusliku andmetöötluse probleemidele, sh salvestuspinna ja analüüsivõime tagamine, erialaspetsiifiliste rakenduste tugi, andmete haldamine nende kogu elutsükli jooksul ja eksperditeadmiste vahendamine. Teenused on avatud kõigile teadus- ja arendustegevuse asutustele ning teaduspõhise ettevõtluse jaoks. ETAISi kasutavad näiteks keemia- ja materjaliteaduse ning kliimauuringute valdkonna teadlased. Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+). Keskuse eesmärk on arendada välja nanomaterjalide valmistamise, uurimise ja rakendamise tipptasemel taristu ning koos partnerite kõrge uurimispädevusega luua sellest atraktiivne polüfunktsionaalne nanomaterjalide ja nanoohutusega seotud teadus- ja arendusteenuseid pakkuv tõmbekeskus. Nanotehnoloogia võivad olla toiduainesektorile väga kasulikud, nt seoses pakendite väljatöötamisega või kasutamisega toiduainetes. Eesti Keskkonnaobservatoorium (KKobs) on Eesti teadusasutuste ühiselt arendatav keskkonnauuringute eksperimentaaljaamade võrgustik, mis katab integreeritult kolme keskkonnauuringute teadussuunda: 1) atmosfääri- ja kliimauuringud, 2) bioloogilise mitmekesisuse uuringud, 3) merekeskkonna uuringud. Eksperimentaaljaamade võrgustik hõlmab vaatluste ja eksperimentaalsete uuringutega nii elusloodust (linnustik, loomastik, taimestik, kalad, muu vee- elustik) kui ka nende elukeskkonna seisundit (atmosfäär, meri, siseveekogud, pinnas). Keskkonnaobservatoorium tegeleb atmosfääri ning biosfääri, sh mereökosüsteemide vaheliste aine- ja energiavoogude analüüsi, maismaa- ja veeökosüsteemide adaptatsiooni küsimuste, globaalsete muutuste, eeskätt elurikkuse ja produktiivsuse muutustega. 22 Taimebioloogia infrastruktuur (TAIM) on arendatav taristuvõrk, mis hõlbustab teaduspõhiste nutikate praktikate rakendamist taimede efektiivseks kasutamiseks, taimede rakendusvaldkondade laiendamist ja täppispõllumajanduse arendamist Eestis. Teadustaristusse kuuluvad energiasäästlikud kasvuruumid ja -hooned, katsepõllud ja neid teenindavad seadmed ning sensorsüsteemid, millega saab jälgida taimi nende kasvukeskkonnas ning optimeerida taimekasvatuspraktikaid, katsetada uute põllukultuuride ja sortide sobivust Eesti tingimustesse. Toiduturvalisuse tagamine ja biomajanduse arendamine on Euroopa Liidu üks peamisi eesmärke, mille saavutamiseks on vajalikud taimebioloogide eksperditeadmised. Kasvab huvi taimse materjali kasutamise vastu eri eluvaldkondades, näiteks taimede rakendamine terapeutiliste valkude efektiivseks tootmiseks või taimekasvatus linnatingimustes. Teadustaristu arendused seovad ülikoolide laborites saadud alusteadmised Eesti Taimekasvatuse Instituudi praktilise sordiaretuse ja põllukultuuride suuremahuliste katsetega ning tagavad teadmussiirde biomajandusse. Nutika tootmise tuumiktaristu (Smart Industry Centre, SmartIC) eesmärk on parandada nutika tootmise valdkonna teadustööd ja taristute ristkasutust nii Eestis (ülikoolid ja koostööpartnerid) kui ka rahvusvaheliselt (teadus- ja arendustegevuse koostööprojektid, rakendusuuringud rahvusvaheliste ettevõtetega), kasutades selleks pöördprojekteerimise põhimõtteid ning nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi (IKT) vahendeid. Tuumiktaristu kasutusvõimalused on tõesti suured, pakkudes erinevate materjalide (metall, plast, orgaanilised ja mitte-orgaanilised) töötlemise võimalusi. Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk (EENet). Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele ning teadustaristutele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ning suurte andmemahtude ülekandmist. Taristuobjekti põhifunktsioon on pakkuda Eesti kõrgkoolidele ja teadusasutustele vajalikku nüüdisaegset andmesideühendust, mille kaudu saavad Eesti akadeemilisele kogukonnale kättesaadavaks uusimad andmesidelahendused ja nõudlikemad internetiteenused. Tavalisest internetiühendusest märksa mahukamat ja kvaliteetsemat andmesideteenust vajavad Eesti teadus- ja arendusasutuste töötajad paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades, näiteks arvutuslik keemia, füüsika, materjaliteadused jms. Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes ELIXIR: eluteaduste andmete teadustaristu (A Distributed Infrastructure for Life-Science Information). ELIXIR on 23 riiki ühendav Euroopa eluteaduste teadustaristu, mille kasutajad on sajad tuhanded molekulaarbioloogia, keskkonnateaduste, põllumajanduse ja arstiteaduse teadlased. Teadustaristu eesmärk on ühendada eluteaduse andmete, tööriistade, arvutiressursi, standardite ja koolituse teenusepakkujad ühtseks taristuks, mille liikmetel on bioloogiliste andmete esitamise ja juhtimise kaasvastutus. Selleks, et pakkuda parimaid teadmisi ja luua globaalselt konkurentsivõimelisi teenuseid, osaleb Eesti rahvusvahelises bioinformaatika teadustaristus ELIXIR. ICOS ERIC: integreeritud süsinikuseire süsteem (Integrated Carbon Observation System) on üleeuroopaline teadustaristu, mis tegeleb Maa kasvuhoonegaaside dünaamika mõõtmisega. ICOS seob atmosfääri, ökosüsteemi ja ookeani kasvuhoonegaaside vaatlused, et tagada kvaliteetsed andmed süsinikuringe jt kasvuhoonegaaside bilansi ning selle varieeruvuse kohta nii teadusuuringuteks kui ühiskonnale poliitika kujundamiseks. Hetkel koosneb ICOS jaamade võrgustik rohkem kui sajast mõõtejaamast 12 Euroopa riigis, kus mõõdetakse suure täpsusega kasvuhoonegaaside voogusid ja kontsentratsioone. Lisaks koordineerib ICOS andmete edastamist ühtseks andmekoguks (ICOS Carbon Portal) ja tagab keskuste kaudu andmete kvaliteedikontrolli. Seeläbi saab Eesti mh edasiste strateegiate ja rakenduskavade väljatöötamiseks täpsema ülevaate 23 kliimamuutuste leevendamise meetmete mõjust riigi ja EL tasandil. Andmestikku saab rakendada taime- ja metsakasvatuse ning veekogude kasutamise valdkonnas. AnaEE: ökosüsteemide analüüs ja eksperimentaaluuringud (Analysis and Experimentation on Ecosystems) on looduslike ja majanduslike maismaa ja vee-ökosüsteemide eksperimentaaluuringute üleeuroopaline taristu. See koosneb erinevaid ökosüsteeme ja kliimavöötmeid hõlmavate eksperimentaalplatvormide (laborite ja katsejaamade) kooskõlastatult arendatud võrgust, mille põhitegevus on katsetega uurida kliimamuutuste, põllumajanduse ja maakasutusega seotud tulevikustsenaariume ehk prognoosida keskkonna- ja inimtegevusest tulenevaid mõjusid majandusele ja loodusele. AnaEE võrgustikus osalemine aitab kaasa nii majanduskeskkonna arendamise rakenduskava kui kliimamuutustega kohanemist puudutavate strateegiate ja arengukavade elluviimisele. AnaEE tegevus haakub Eesti keskkonnastrateegia bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja kliimamuutuste leevendamise meetmetega. Eksperimentaalse ökoloogia taristu võimalused aitavad seada ja saavutada keskkonnakaitset ja säästlikumat ressursikasutust käsitlevaid eesmärke, sh toetades kohalike ressursside efektiivsema kasutamise kasvuvaldkonda biomajanduse ressursside kasutamisel. DiSSCo: Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustik (Distributed Systems of Scientific Collections) on üleeuroopaline loodusteaduslikke kollektsioone haldavate teadus- ja arendusasutuste konsortsium, mille eesmärk on Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide (herbaariumid, entomoloogilised kogud, biopangad, DNA-kogud jne) digitaalne ühendamine, et luua eeldused nende ühis- ja ristkasutuseks eesliiniteaduses ja innovatsioonis. Konsortsiumi kuulub 21 Euroopa riigi 115 teadus- ja arendusasutust. Võrgustiku keskne element on NATARCi raames välja arendatud ja kollektsioonidel põhinevaid tipptasemel e-teenuseid pakkuv andmehaldussüsteem PlutoF. NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon (Nordic e-Infrastructure Collaboration). NeIC on Põhjamaade Ministrite Nõukogu teadusorganisatsiooni NordForsk alluvuses tegutsev koostööorganisatsioon, mille eesmärk on Põhjamaadele huvipakkuvates valdkondades kõrgetasemeliste e-infrastruktuuride teenuste arendamine ja opereerimine. Eesti täisliikmelisus aitab oluliselt suurendada Eesti teadusarvutuse võimsust ja panustada tipptasemel rahvusvahelisse koostöösse (seotud ka ELIXIR Eestiga). Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotonkiirguse allikale (FINESTBEAMS). Eesti-Soome kiirekanal FinEstBeAMS on osa MAX IV sünkrotronist, mis paikneb Lundis Rootsis, ja on mõeldud materjaliteaduse- ja atmosfäärifüüsika uuringuteks. Tänu oma kiirekanali ehitamisele koos Soomega sai Eesti juurdepääsu kõigile MAX IV sünkrotroni kanalitele ja nende juurde kuuluvatele instrumentidele, mis võivaldavad sünkrotronkiirgusallikat MAX IV kasutades teha nt biokeemia- ja materjaliuuringuid nii alusteadmise saamiseks kui ka rakenduslikel eesmärkidel. Eesti rahastab praegu investeeringute kava kaudu MAX-teenuse projekti, mis teeb MAX-IV laiad võimalused teadusuuringuteks Eesti teadlastele kättesaadavaks. Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC). Euroopa Neutronkiirguse Allikas (ESS) on 17 Euroopa riigi ühisprojekt, mille eesmärk on üles ehitada ja töös hoida järgmise põlvkonna teadustaristu objekti, mis on mõeldud biokeemia- ja materjaliuuringuteks neutronite abil. Euroopa Neutronkiirguse Allikas ehitatakse Lundi Rootsis ja selle arvutuskeskus hakkab tööle Kopenhaagenis Taanis. Teadustaristu valmib eeldatavasti aastaks 2025. Kuna neutronmeetodid on peaaegu mittedestruktiivsed, on nendega võimalik uurida paljude biokeemiliste ja -tehnoloogiliste protsesside dünaamikat pikkade ajavahemike vältel. 24 Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency (ESA)). Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on 1975. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mis koordineerib kosmose rahumeelset uurimist ja kasutamist Euroopas. ESA tegutseb paljudes valdkondades: kosmoseteadus, Maa-vaatlused, satelliitnavigatsioon, telekommunikatsioon, mehitatud kosmoselennud, kanderaketid, haridusprogrammid jms. ESA tegutseb paljudes valdkondades, sh uuritakse näiteks ka toitu. Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for Nuclear Research (CERN)). Keskus on Šveitsi ja Prantsusmaa piiril Genfi linna lähedal asuv rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiakeskus, mille peamine uurimissuund on eksperimentaalne osakeste füüsika. CERNi tehnoloogiasiirdeprogrammid liikmesriikidesse ei piirdu osakeste füüsikaga. Ülikoolide ja firmade koostöö CERNiga annab uusi rakendusi CERNis väljatöötatud metodoloogiatele ja seadmetele nt materjaliteaduse ja keskkonnatehnoloogiate valdkonnas, panustades seeläbi tehnoloogiasiirdesse ja ühiskonna arengusse mitmel tasandil. Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (European Molecular Biology Laboratory (EMBL)). EMBLi täisliikme staatus võimaldab saada laiemalt kasu Euroopa ü hisest teadusruumist ja pääseda ligi teenustele, mis Eestis on puudu või mis vajavad tõhustamist. Eesti saab kasu paranenud ligipääsust teadusaparatuurile, teadmisele ja koolitusele. EMBLi liikmesus avab uusi koostöövõimalusi Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning võimaldab otsekontakte EMBLi võrgustikku kuuluvate maailma juhtivate suurtööstustega. Liitumine pakub uusi võimalusi ka ettevõtetele, mis tegelevad uute keemiliste ainete ja materjalide väljatöötamisega (EMBL haldab ü ht suurimat keemiliste ainete andmepanka). Ettevõtlus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde on kavandamisel ettevõtjate andmepõhiste teadus- ja arendusprojektide teenindamise võimekus, et soodustada uute toodete ja teenuste teket (sh toiduvaldkonna toodete ja teenuste teket) ja seeläbi suurendada välisinvesteeringute mahu ning loodavate toodete ja teenuste eksporti. Valdkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused „Euroopa horisondi” programmi teise samba teemavaldkonna „toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond ” projektikonkursside kaudu tellib Euroopa Komisjon uuringuid ja uudseid lahendusi. Toidu, biomajanduse, loodusvarade, põllumajanduse ja keskkonna teemavaldkonna ehk 6. klastri eesmärk on parandada keskkonnaseisundit, aidata taastada elurikkust maismaal, siseveekogudes ja merel. Teaduse ja innovatsiooni kaudu edendatakse loodusvarade jätkusuutliku kasutamist ning kujundatakse ümber majanduse ja ühiskonna tavasid säästliku ressursikasutuse suunas. Elurikkuse (European Biodiversity Partnership Biodiversa+) partnerlus pakub kõikehõlmavat platvormi, mis ühendab riiklikke, kohalikke ja üle-euroopalisi teadus- ja innovatsiooniprogramme ning koondab rahalisi ja mitterahalisi ressursse, et toetada üht prioriteetset sihti ‒ aastaks 2030 on bioloogiline mitmekesisus Euroopas taastunud. Partnerlus arendab koos siht- ja sidusrühmadega multidistsiplinaarseid teadus- ja innovatsiooniprogramme, loob Euroopas ühtlustatud vaatluskeskuste võrgustikku bioloogilise mitmekesisuse seireks ning rakendab laia valikut tegevusi, et suurendada teadus- ja innovatsioonitegevuse asjakohasust, mõju ja nähtavust bioloogilise mitmekesisuse kriisiga toimetulekuks. Partnerlus panustab Euroopa rohelise kokkuleppe (Green Deal), bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, EL elurikkuse strateegia 2030 eesmärkide ning EL kliima- ja põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmisse, sh seoses toidujulgeoleku tagamise temaatikaga. Saadud 25 teadmisi võetakse arvesse erinevates sektorites loodusvarade hindamisel, looduspõhiste lahenduste rakendamisel ja regulatsioonide loomisel. Ookeanide (Blue Oceans) partnerlus mobiliseerib erakapitali ookeanide jätkusuutlikkuse nimel. Partnerluse raames toetatakse eraalgatusi (sh investeeringute kaudu) lahenduste leidmisel ookeanide põhiohutegurite kõrvaldamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ookeanide partnerluse eesmärk on tagada, et meil oleks terve, jätkusuutlik ja produktiivne ookeanikeskkond. Peamisteks tegevusteks on kavandatud sotsiaalmajanduslike sektorite ja teaduse vahelise koostöö parandamine; teadmiste kogumine ookeanide sinimajanduse roheliseks arenguks; prioriteetide ja investeeringute vastavusse viimine kogu Euroopas; ning digi- ja teadmistepõhisele kliimaneutraalsele ja säästvale sinimajandusele ülemineku toetamine. Water4All – Water Security for the Planet on Horisont Euroopa programmi raames alustatud partnerlus, mille põhieesmärk on võimaldada veejulgeolekut, soodustades süsteemseid ümberkujundusi ja muutusi vee-uuringutega seotud innovatsiooniprotsessides ning toetades lahenduste pakkujate vahelist koostööd. Partnerlus pakub mitmerahvuselist mitmetahulist ja sektoritevahelist lähenemisviisi ja tegevuste portfelli, mis hõlmab poliitilisi, keskkonna, majanduse, tehnoloogilisi ja ühiskondlikke sekkumisi. Partnerlus keskendub sellistele teemadele nagu ringmajandus veekeskkonna kontekstis (sh veest pärinev toit), vee ökosüsteemid ja elurikkus, kestlik veemajandus, vesi ja tervis, veeinfrastruktuur. Ringbiomajanduse (Circular Bio-based Europe – CBE JU) partnerlus on koostöökokkulepe Euroopa Liidu ja biopõhiste tööstuste kontsortsiumi (Bio-based Industries Consortium – BIC) vahel, mis rahastab Euroopas konkurentsivõimelist ringmajandusel põhinevat biopõhist tööstust edendavaid projekte. Partnerluse ülesanne on tuua kokku biotööstuse osalisi alates põllumeestest kuni teadlasteni, et lahendada sektori tehnoloogilisi ja regulatiivseid väljakutseid, mis takistavad innovatiivsete lahenduste jõudmist turule. Eesmärk on arendada ja laiendada biomassi säästvat hankimist ja biopõhisteks toodeteks muutmist, keskendudes mitmetasandilisele biorafineerimistehases töötlemisele, ning rakendada ringmajanduse lähenemisviise, nagu põllumajanduse, tööstuse ja munitsipaalsektorite bioloogiliste jäätmete kasutamine. Driving urban transitions to a sustainable future (DUT) partnerlus keskendub linnade jätkusuutlikule arengule, toetades ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist linnakeskkonnas, innovatiivsete lahenduste väljatöötamist ruumiplaneerimisel ja transpordivaldkonnas, energiaefektiivsete ja paindlike energiakogukondade teket jms. Sinimajanduse (Sustainable Blue Economy) partnerlus panustab Euroopa rohelise kokkuleppe (Green Deal) eesmärkide täitmisse, keskendudes keskkonnasõbraliku ja kliimaneutraalse sinimajanduse arendamisele. Viies vastavusse riiklikke, piirkondlikke ja Euroopa Liidu teadus-, arendus- ja innovatsiooniprioriteete ning tuues kokku teadust, tööstust, avalikku sektorit ja ühiskonda, pakub partnerlus teadmisi ja lahendusi sinimajandusega seotud ettevõtluse jätkusuutlikuks muutmiseks. Ohutu ja jätkusuutliku toidusüsteemi (Safe and Sustainable Food System) partnerluse eesmärgiks on pakkuda kõikehõlmavat platvormi ja protsessi selleks, et toetada vajalikku üleminekut säästvatele ja jätkusuutlikele toidusüsteemidele, pakkudes lahendusi „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkidele, ühendades riiklikke, piirkondlikke ja üle-euroopalisi teadus-, arendus- ja innovatsiooniprogramme ning viies kokku toiduvaldkonna siht- ja sidusrühmi. Partnerlus keskendub prioriteetsetele teemadele, mis käsitlevad süsteemseid probleeme toiduvaldkonnas ning kiirendavad üleminekut jätkusuutlikele ja tervislikele toidusüsteemidele: tuleviku toiduohutussüsteem (sh toiduohutus ja toidu kvaliteet); säästev ja tervislik toitumine; toiduraiskamine; toidusüsteemi mikrobioomi uuringud. 26 Accelerating Farming Systems Transition: Agroecology living labs and research infrastructures partnerluse eesmärk on struktureerida ja toetada eluslaborite ja teadustaristu võrgustikku, mis kiirendab üleminekut agroökoloogiale kogu Euroopas. Partnerlus loob platvormi pikaajalisteks, kohaspetsiifilisteks, paljusid sidusrühmi hõlmavateks reaalses elus katsetamisteks ning pakub kasutuselevõtmiseks praktikaid, mis aitavad põllumajandustootjatel mõista ja rakendada agroökoloogilisi tavasid sellises ulatuses, mis on vajalik positiivsete majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude saavutamiseks. Aastaks 2030 on agroökoloogia ökosüsteem ELi tasandil paremini ühendatud, agroökoloogiliste protsesside tundmine soodustab agroökoloogia põhimõtete omaksvõttu põllumajandustootjate hulgas ning paraneb põllumajanduse sotsiaalne tulemuslikkus. Agriculture of Data partnerlus toetab säästvat põllumajandust ELis ning keskkonnaseires digi- ja andmetehnoloogiale toetuvat poliitikakujundust. Partnerlus loob kogu ELi hõlmavaid andmekogumeid ja teavet, kombineerides georuumilisi ja Maa seire andmeid ning kasutab andmetehnoloogiaid, et pakkuda põllumajandussektorile lahendusi, mis võimaldavad tõhusamat, keskkonnasõbralikumat ja tulusamat tootmist ning tugevdavad seiresuutlikkust kõigis poliitikavaldkondades. Animal Health and Welfare partnerluse eesmärk on pakkuda olulisi teadmisi, teenuseid ja tooteid, et oluliselt parandada loomade nakkushaiguste tõrjet ja loomade heaolu kooskõlastatud viisil, mis toetab loomakasvatust ja kaitseb rahvatervist. See hõlmab referentlaboreid ja rahastamisasutusi ning teeb koostööd erasektoriga. Aastaks 2030 on programmid veelgi enam kooskõlastatud, loomade tervise ja heaolu uuringute ja innovatsiooni ökosüsteem on tugevam, parandades valmisolekut ja pakkudes täiendavaid lahendusi prioriteetsete loomanakkushaiguste ennetamiseks, avastamiseks ja neile reageerimiseks, antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks ning loomade heaolu parandamiseks. Partnerluse „Innovaatilised VKE-d“ (Innovative SMEs, INNOVSMEs) eesmärk on toetada väike ja keskmiste ettevõtete innovaatilisi teadus- ja innovatsiooniprojekte ning võimaldada neil osaleda rahvusvahelises koostöös. Partnerluse tulemusena suureneb VKE-de konkurentsivõime, stimuleeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning panustatakse EL ühiskonna ja keskkonna väljakutsetesse. Fookuses on uute toodete, protsesside ja teenuste arendamine ja nende toomine turule (toetakse selgelt turule orienteeritud tegevusi). Partnerluse taotlusvoorud on teemaülesed, seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi, sh toiduressursside väärindamist. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) partnerlused Raw Materials-KIC ja Manufacturing-KIC. EIT põhieesmärk on edendada innovatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikides, toetades dünaamiliste pikaajaliste üleeuroopaliste partnerluste arendamist juhtivate ettevõtete, teaduslaborite ja -ettevõtete seas. Neid partnerlusi nimetatakse innovaatikakogukondadeks (KIC – Knowledge and Innovation Community) ja igaüks neist tegeleb lahenduste otsimisega konkreetsele ülemaailmsele probleemile. Toormaterjalide innovaatikakogukond (Raw Materials-KIC) tegeleb erinevate materjalide uurimise, töötlemise ja käitlemise valguses toiduvaldkonna kontekstis kõige otsesemalt pakenditemaatikaga. Tootmise innovaatikakogukond (Manufacturing-KIC) toetab tootmisprotsesside jätkusuutlikkust ja säästlikkust. SusCrop on „Euroopa horisondi“ algatus, mille eesmärk on tugevdada Euroopa teadusruumi (ERA) säästva taimekasvatuse valdkonnas erinevate riiklike ja piirkondlike teadusprogrammide mõju tõhusa koostöö ja koordineerimise kaudu. Algatus koondab Euroopa Liidu liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide riiklikke ja piirkondlikke TAI programme, ühendades märkimisväärse kogemuse teadusuuringute rahastamisel ja koordineerimisel. 27 NordForsk programmid. NordForsk on Põhjamaade (Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome ning autonoomsete piirkondade Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa) teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvorm, mille eesmärk on edendada Põhjamaade teaduse kvaliteeti, mõju ja kuluefektiivsust ning edendada koostööd teaduse infrastruktuuri arendamisel. Mitmed programmid puudutavad toiduteemasid, nt Põllumajandus (Agriculture), Veekeskkond (Aquaculture), Biomajandus (Bioeconomy) ja Roheline areng (Green Growth). COST (European Cooperation in Science and Technology) on Euroopa vanim valitsustevaheline koostööprogramm teaduse ja tehnika valdkonnas. COSTi idee on erialasid, sektoreid, eluetappe ja riigipiire ületava koostöö edendamine. Eesmärk on tuua eri maadest ning eriala- ja sektoriüleselt kokku mingi võrdlemisi konkreetse probleemiga tegelejad, nii teadlased kui ka sidusrühmade esindajad. Koostöö toimub nelja-aastaste võrgustikuprojektide (COST Actions) raames. Rahaliselt toetab COST just koostööd, mitte teadust vm projekti keskmes olevaid sisutegevusi, ent COSTi projektis süvenenud koostöö suurendab taotluste eduvõimalusi teistes programmides. COSTi kaudu toetatakse mh toiduvaldkonna tegevusi. Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmise nimel. AIRE on tulevikus Eesti riigi ettepanekul osa EDIH (European Digital Innovation Hubs) võrgustikust, tänu millele saame Eestisse tuua ka uusi teadmisi oma partneritelt (200+ keskust üle Euroopa). AIRE toetab tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. Koos ülikoolide ja teadusasutustega ühendatakse teadmised IT, inseneeria, robootika ja elektroonika vallast, et luua ettevõtetele digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamise platvorm. Euroopa Komisjoni mullakokkulepe ning ookeanide ja vete hea seisundi taastamise missioonid. Euroopa Liidu missioonide eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori osalejaid nagu ELi liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, uurimisasutused, ettevõtjad ja investorid, et luua mõjukaid lahendusi suurtele probleemidele. Missioonid toimivad tegevuste portfellina (nt uurimistoetused, poliitikakujundamise meetmed, seadusandlikud algatused). Euroopa mullakokkulepe on oluline pinnase tervise ja toidu seisukohalt, keskendudes mullakaitsele ja mulla tervendamisele, aidates kaasa kestlikule põllumajandusele ja metsandusele, tervislikele ja ohututele toidusüsteemidele, vastupanuvõimele kliimamuutuste suhtes, elurikkusele ja muude rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisele. Ookeanide ja vete hea seisundi taastamise missioon keskendub ookeanidele ja vetele kui olulistele süsiniku sidujatele (kliimamuutustega kohanemiseks hädavajalikud), elurikkusele ja majandusliku heaolu tagajatele. 28  Lisa 5. Toiduressursside väärindamise fookusvaldkonna võtmetegevused ja meetmed Võtmetegevused valdkonna Meede/sekkumine Vastutav Mida ja kuidas täpsemalt toetatakse arendamisel vajaduse katmiseks ministee- rium Alus- ja rakendusuuringute ning Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka alus- ja eksperimentaalarenduste toetamine. arendustegevuse rakendusuuringud ning Nii alus- ja rakendusuuringud kui programmid eksperimentaalarendused eksperimentaalarendused on oluliseks fookusvaldkondades toiduressursside väärindamise eeltingimuseks teadmusmahuka valdkonna määratletud prioriteetsetes innovatsiooni loomisele ja lahenduste suundades. Puudutab ka doktorantide- skaleerimisele ettevõtluses. nooremteadurite kaasamist Alusuuringute rolli ei saa rakenduste projektidesse (valdkonna spetsialistide loomisel alahinnata. järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Toiduressursside väärindamise teadus- ja arendustegevuse toetamiseks viiakse ellu eraldi programmi. Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede eelkõige toiduvaldkonda teadustaristu teenuste puudutavate tippkeskuste uuringute ja pakkumise parandamine arenduste kontekstis. Puudutab ka era- ja avaliku sektori doktorantide-nooremteadurite nõudlusest tulenevate kaasamist projektidesse (valdkonna vajaduste rahuldamiseks spetsialistide järel- ja juurdekasvu (tippkeskuste ja toetamine). Teadus- ja arendustegevus teadustaristu teenuste on kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. meede) Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh toiduressursside väärindamise valdkonda. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige toiduvaldkonnas arendustegevuse Eesti arenguvajadustele lahendusi võimekuse arendamine loovate strateegiliste sektoriüleste ja (RITA+) interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh toiduressursside väärindamise valdkonda. Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonna teadusprojekte. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada 29  tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonna projekte. Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonnaga seotud tippkeskusi. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on toiduressursside väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on innovatsiooniosakud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus toiduressursside väärindamine. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus toiduressursside väärindamine ning antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine. Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni 30  rakendamist. Programm toetab mh toote- või teenuse arendamist, mille käigus saab toetust kasutada ka arendustegevusteks vajalike eeluuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimiseks. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus toiduressursside väärindamine. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus toiduressursside väärindamine. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist võrgustikud Euroopa Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“. Enamik eelpool nimetatud võrgustikest on horisontaalsed, pakkudes osalusvõimalusi ka toiduvaldkonda kuuluvatele ettevõtetele. Teadmus- ja tehnoloogiasiiret toetavad Teadus- ja arendusteenuste HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide tegevused teadusasutustes ja ning institutsionaalse institutsionaalse teadmus- ja ettevõtluses. Vajadus teaduse ja teadmussiirdevõimekuse tehnoloogiasiirdevõimekuse ettevõtluse vahel toimuva teadmus- ja suurendamine teadus- ja suurendamine ja teadmussiirdeteenuste tehnoloogiasiiret tugevdavate ja arendusasutustes ja arendamine, akadeemilise ja toetatavate tegevuste laia ja kõrgkoolides (ASTRA+) tugipersonali teadmussiirdeoskuste mitmekesise paketi järele, arendamine; toetatakse nii nt intellektuaalomandi kaitse ja jagamine asutusepõhiseid tegevusi kui (sh reeglistiku ja praktikate, mudelite asutustevahelisi koostöötegevusi (nt väljatöötamine, akadeemilise ja ühislaborite arendamine, Adapter-tüüpi tugipersonali koolitus teadmussiirde alal tegevused jms). jms); tegevused, mis soodustavad Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka alus- ja patenteerimist ja litsentsimist, arendustegevuse rakendusuuringud ning väärtuspakkumiste koostamine programmid eksperimentaalarendused koostöösoovidele, kontaktide fookusvaldkondades toiduvaldkonna määratletud vahendamine jms süsteemne ja prioriteetsetes suundades, mis peavad koordineeritud teadmussiirdetegevus silmas ettevõtluse ja avaliku sektori asutustes; (välis)spetsialistide kaasamine huvisid ja soodustavad koostööd. teadmussiirdevõimekuse Eesmärk on ettevõtluse ja avaliku sektori suurendamiseks, inimeste liikumine huvidest kantud TA-võimekuse ja sektorite vahel, kasvatamine teadusasutustes. Puudutab teadmussiirdedoktorantuur; ka doktorantide-nooremteadurite teadusmahukate hargettevõtete loomise kaasamist projektidesse (valdkonna 31 ja tegevuse toetamine ülikoolides, sh spetsialistide järel- ja juurdekasvu selleks vajalik tugisüsteem ja ülikooli toetamine). Teadus- ja arendustegevus enda sisene toetus jms tegevused; on kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. ettevõtjatele vajalike teadus- ja Toiduressursside väärindamise arendusteenuste süsteemne toetamiseks viiakse ellu eraldi väljatöötamine ja pakkumine; programmi. ettevõtjate teadmussiirde alaste oskuste Tipptasemel teadmiste ja HTM Tippkeskuste ja teadustaristu teenuste arendamine (juhtimisoskused, teadustaristu teenuste arendamine ja kättesaadavaks tegemine strateegiliste arenduste planeerimine pakkumise parandamine teadmussiirde soodustamiseks. jms), teadlaste ja ettevõtjate era- ja avaliku sektori Puudutab ka doktorantide- kokkupuutepunktide tekitamine jms. nõudlusest tulenevate nooremteadurite kaasamist tippkeskuste Teadmussiirde toetus on eriti vajalik vajaduste rahuldamiseks tegevustesse (valdkonna spetsialistide väiketootjate vaatest, kuna nende (tippkeskuste ja järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ressursid on innovatsioonitegevuse osas teadustaristu teenuste ja arendustegevus on kvaliteetse piiratud. meede) kõrghariduse sisendiks. Vt ka lisa 4. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh Tegemist on ühe olulisema toiduressursside väärindamist. võtmetegevusega valdkonna Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige toiduvaldkonnas arendamisel. arendustegevuse Eesti arenguvajadustele lahendusi võimekuse arendamine loovate strateegiliste sektoriüleste ja (RITA+) interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh toiduvaldkonda. Samuti toetatakse teadmussiirde soodustamiseks ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevusi. Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline liikumine äri- ja akadeemiliste sektorite vahel (teadlased ettevõttesse ringkondade vaheliste ja avalikku sektorisse, spetsialistid sidemete arendamine ettevõtlusest ja avalikust sektorist teadus- ja arendustöötajate akadeemiasse) kompetentsi ja liikumise kaudu kogemuste saamiseks ja edasiandmiseks, akadeemilise, era- ja avaliku võrgustike tekkeks ja koostöö sektori vahel soodustamiseks; (sektoritevaheline teadmussiirdedoktorantuuri toetamine mobiilsus, sh valdkonna teadlaste järel- ja juurdekasvu teadmussiirdedoktorantuur, ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde SekMo) toetamiseks. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh toiduressursside väärindamist. Teadus- ja arendustegevuse HTM Toetatakse teadlasmobiilsust ja rahvusvahelistumise rahvusvahelist teaduskoostööd, toetamine: osalemine teadmiste ringlust, rahvusvaheliste Euroopa Teadusruumis kontaktide ja võrgustike arendamist ning (teadlasmobiilsus ja suurendatakse Eesti teadussaavutuste ja osalemine missioonides, väärtuspakkumiste nähtavust partnerlustes, rahvusvahelisel tasandil (vt ka lisa 4). programmides jm Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh rahvusvahelistes TAI toiduressursside väärindamist. initsiatiivides, Mobilitas++) TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja baasfinantseerimine arendustegevuse finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide 32  kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine mh toiduvaldkonna tegevusi arvestades. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonna projekte. Teadustaristu toetused33 HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonna taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsioon ja HTM Teaduse populariseerimise ja teaduse populariseerimine teadushariduse eesmärk on tuua Eesti elanikud, sh noored teaduse ja tehnoloogia juurde, tekitada valdkonna vastu huvi ja seda hoida, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada teaduse ja teadlaskonna innustunud järelkasv ning suurendada teadustegevuse ja selle väljundite nähtavust ühiskonnas laiemalt (sh erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete toiduvaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse 33 Teadustaristud on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, andmebaasid, arhiivid, andmekogud, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks. 33  elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on toiduressursside väärindamine. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse ja võimekuse tõstmine tõstmise eesmärk on arenda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsioonialased tugiteenused, ettevõtete kompetentside kasvatamine ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuse üks fookus toiduressursside väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on innovatsiooniosakud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus toiduressursside väärindamine. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse fookuses ka toiduressursside väärindamine, mh toetatakse antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamist. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks teadus- ja arendusasutustelt või erasektorist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus toiduressursside väärindamine. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada 34  kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele, sh toiduvaldkonnas. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st et toiduvaldkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondade ettevõtjatega. Interdistsiplinaarse ja sektoriteülese Temaatilised teadus- ja HTM Valik erinevatest toetatavatest koostöö ning tööstussümbioosi arendustegevuse tegevustest, kuhu kuuluvad ka alus- ja toetamine. Bio- ja ringmajanduse, programmid rakendusuuringud ning ressursside (sh toidu) väärindamise ja fookusvaldkondades eksperimentaalarendused innovatsiooni rakendamise teemad on toiduvaldkonna määratletud oma olemuselt keerulised ja prioriteetsetes suundades, mis peavad interdistsiplinaarsed ning eeldavad seega silmas ettevõtluse ja avaliku sektori valdkondade koostööd (nt huvisid ja koostööd. Eesmärk on materjaliteaduste, IT, ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest keskkonnateaduste, sotsiaalteaduste kantud TA-võimekuse kasvatamine valdkond). Vajalik on valdkonna teadusasutustes. Puudutab ka kompetentsi sihipärane ja süsteemne doktorantide-nooremteadurite arendamine bio- ja ringmajanduse, kaasamist projektidesse (valdkonna ressursside (sh toidu) väärindamise ja spetsialistide järel- ja juurdekasvu innovatsiooni rakendamise küsimustes, toetamine). Teadus- ja arendustegevus samuti keskkonna- ja on kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. sotsiaalmajanduslike/sotsiaalkultuuriliste Toiduvaldkonna toetamiseks viiakse ellu mõjude käsitlemiseks; eraldi TA-programmi. interdistsiplinaarsete uurimissuundade Teadus- ja arendusteenuste HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide ja uurimisrühmade arendamine, sh ning institutsionaalse institutsionaalse teadmus- ja professuurid, tenuuritoetused; teadmussiirde võimekuse tehnoloogiasiirdevõimekuse uurimisteemade käsitlemine, nt suurendamine teadus- ja suurendamine ja teadmussiirdeteenuste interdistsiplinaarse koostöö arendusasutustes ja arendamine, akadeemilise ja teadusgrantide abil; kõrgkoolides (ASTRA+) tugipersonali teadmussiirdeoskuste koostöövormide, -platvormide ja arendamine; toetatakse nii võrgustike arendamine. asutusepõhiseid tegevusi kui Ettevõtluse/tööstuste poolelt on vajalik asutustevahelisi koostöötegevusi (nt tööstussümbioosi kontseptsiooni laiem ühislaborite arendamine, Adapter-tüüpi tutvustamine (ühe tööstuse tegevused jms). Toetab teadusasutuste kõrvalsaadused on teise tööstuse toore) ja kõrgkoolide võimekuse kasvu teha ja toetamine, muutuste juhtimine, väline koostööd ettevõtete ja avaliku sektori koordinatsioon jms. asutustega. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige toiduvaldkonnas Tegemist on ühe olulisema arendustegevuse Eesti arenguvajadustele lahendusi võtmetegevusega valdkonna võimekuse arendamine loovate strateegiliste sektoriüleste ja arendamisel. (RITA+) interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Samuti kasvab avaliku sektori 35  TA-võimekus, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste kaudu, et tugevdada sektoritevahelist koostööd ja riigi kui targa tellija ja koostööpartneri rolli valdkonnas. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh toiduvaldkonda. Tipptasemel teadmiste ja HTM Tippkeskuste ja teadustaristu teenuste teadustaristu teenuste arendamine ja kättesaadavaks tegemine pakkumise parandamine teadmussiirde soodustamiseks. era- ja avaliku sektori Tegevused on kantud ettevõtluse ja nõudlusest tulenevate avaliku sektori huvidest ja mõeldud TA- vajaduste rahuldamiseks teenuste arendamise ja pakkumise (tippkeskuste ja toetamiseks, toetab interdistsiplinaarset teadustaristu teenuste koostööd ja koostööd ettevõtete ja meede) avaliku sektori asutustega. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist tippkeskuste tegevustesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Vt ka lisa 4. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh toiduressursside väärindamist. Teadus- ja arendustegevuse HTM Koostöö toetamine rahvusvahelises rahvusvahelistumise mõõtmes. Toetatakse teadlasmobiilsust toetamine: osalemine ja rahvusvahelist teaduskoostööd, Euroopa Teadusruumis teadmiste ringlust, rahvusvaheliste (teadlasmobiilsus ja kontaktide ja võrgustike arendamist ning osalemine missioonides, suurendatakse Eesti teadussaavutuste ja partnerlustes, väärtuspakkumiste nähtavust programmides jm rahvusvahelisel tasandil (vt ka lisa 4). rahvusvahelistes TAI Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh initsiatiivides, Mobilitas++) toiduressursside väärindamist. Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline liikumine äri- ja akadeemiliste sektorite vahel (teadlased ettevõttesse ringkondade vaheliste ja avalikku sektorisse, spetsialistid sidemete arendamine ettevõtlusest ja avalikust sektorist teadus- ja arendustöötajate akadeemiasse) kompetentsi ja liikumise kaudu kogemuste saamiseks ja edasiandmiseks, akadeemilise, era- ja avaliku võrgustike tekkeks ja koostöö sektori vahel soodustamiseks; (sektoritevaheline teadmussiirdedoktorantuuri toetamine mobiilsus, sh valdkonna teadlaste järel- ja juurdekasvu teadmussiirdedoktorantuur, ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde SekMo) toetamiseks. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh toiduressursside väärindamist. TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja baasfinantseerimine arendustegevuse finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus 36  temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine mh toiduvaldkonna tegevusi arvestades. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonna projekte. Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonnaga seotud tippkeskusi. Seotud interdistsiplinaarse koostööga tippkeskustes. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Teadustaristu toetamine HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonnaga seotud taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsioon ja HTM Teaduse populariseerimise ja teaduse populariseerimine teadushariduse eesmärk on tuua Eesti elanikud, sh noored teaduse ja tehnoloogia juurde, tekitada valdkonna vastu huvi ja seda hoida, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada teaduse ja teadlaskonna innustunud järelkasv ning suurendada teadustegevuse ja selle väljundite nähtavust ühiskonnas laiemalt (sh erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete toiduvaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. 37 Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programm toetab koostööd ettevõtete või ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahel. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on toiduressursside väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on innovatsiooniosakud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üheks fookuseks toiduressursside väärindamine. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks teadus- ja arendusasutustelt või erasektorist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus toiduressursside väärindamine. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse ja võimekuse tõstmine tõstmise eesmärk on arendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsiooni tugiteenused, ettevõtete kompetentside ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuse üks fookus toiduressursside väärindamine. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisel mh 38  toiduressursside väärindamise valdkonnas. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori erksamad pead, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele mh toiduvaldkonnas. Erasektori tehisintellekti MKM Erasektori tehisintellekti (AI) pilootprojektid pilootprojektide eesmärk on Eesti ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Programmi raames viiakse kokku AI vajadusega ettevõtted ja potentsiaalsed lahenduste pakkujad, sh startupid, VKEd, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada 6‒8 pilootprojekti. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele sh toiduvaldkonnas. Startup Estonia MKM Startup Estonia eesmärk on arendada idufirmade ökosüsteemi. Startup Estonia programm on iduettevõtete arendamisele suunatud teenuste kogum, mis aitab iduettevõttel läbida teekond alates ideest kuni laiapõhjalise kasvu saavutamiseni võimalikult lühikese aja jooksul. Meetme sihtgrupp on nii tegutsevad kui potentsiaalsed iduettevõtete asutajad ning nende esindajad. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st toiduvaldkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Rahvusvaheline koostöö. Teadus- ja arendustegevuse HTM Mobilitas toetab teadlasmobiilsust ja Rahvusvahelise koostöö võimaluste rahvusvahelistumise rahvusvahelist teaduskoostööd, sh parem kasutamine, juurdepääs toetamine: osalemine tipptasemel uurimisprojektide elluviimist tegevustele, rahvusvaheline mobiilsus, Euroopa Teadusruumis ning rahvusvaheliste kontaktide loomist kogemuste ja teadmiste saamine (teadlasmobiilsus ja ja rahvusvahelistes TAI algatustes (nt välismaalt ja väliskompetentsi kaasamine osalemine missioonides, ERA algatused, „Euroopa horisondi“ Eestis. Interdistsiplinaarne partnerlustes, partnerlused, missioonid ja teaming´ud) rahvusvaheline koostöö ja selle programmides jm osalemist. Kontaktide leidmist, toetamiseks vajalikud tööriistad. Teiste rahvusvahelistes TAI võrgustike tugevdamist ja riikide parimate praktikate ja kogemuste initsiatiivides, Mobilitas++) rahvusvahelisel tasandil nähtavuse integreerimine. Rahvusvahelistes tõstmist toetavad Research in Estonia ja 39 partnerlustes osalemine annab hea Brüsseli kontaktbüroo. Toetatakse TAIE ligipääsu tipptasemel teenustele ja fookusvaldkondi, sh toiduvaldkonda. toodetele, rahastusele, kompetentsile Temaatilised teadus- ja HTM Valik erinevatest tegevustest, kuhu jms. Konsortsiumite loomine (sh arendustegevuse kuuluvad ka toiduvaldkonna rahvusvaheliselt) erinevate lahenduste programmid rahvusvahelised koostöötegevused. loomiseks, võrgustikutegevused, fookusvaldkondades Toiduvaldkonna toetamiseks viiakse ellu konsortsiumite moodustamise tugi ka eraldi TA-programmi. tehniliselt poolelt (tugiteenused ja - Teadus- ja arendusteenuste HTM Valik tegevusi, sh rahvusvahelised süsteemid). Potentsiaal suurte keskuste ning institutsionaalse koostöötegevused ja rahvusvahelistes rajamiseks või filiaalide toomiseks teadmussiirde võimekuse võrgustikes osalemise toetamine Eestisse, arvestades regiooni vajadusi ja suurendamine teadus- ja asutuste teadmussiirdevõimekuse regionaalset koostööd. arendusasutustes ja kasvatamiseks. kõrgkoolides (ASTRA+) Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede, et toeatada tippkeskuste teadustaristu teenuste ja teadustaristu tegevuste kontekstis pakkumise parandamine selliste TA-teenuste arendamist ja era- ja avaliku sektori pakkumist, mis on kantud ettevõtluse ja nõudlusest tulenevate avaliku sektori huvidest. Meede toetab vajaduste rahuldamiseks koostööd ettevõtete ja avaliku sektori (tippkeskuste ja asutustega, sh Eesti osalust teadustaristu teenuste rahvusvahelistes teadustaristutes (vt ka meede) lisa 4). Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh toiduressursside väärindamist. Teadustaristu toetused HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine, sh arvestades Eesti osalust rahvusvahelistes teadustaristutes. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonnaga seotud taristut (vt ka lisa 4). Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh ka toiduvaldkonnaga seotud tippkeskusi. Muu hulgas toetatakse tippkeskuste rahvusvahelisi koostöötegevusi. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse ja võimekuse tõstmine tõstmise eesmärk on arendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsiooni tugiteenused, ettevõtete kompetentside ja koostöövõrgustike arendamine. Üks tegevuste eesmärk on ettevõtete toetamine rahvusvahelistes programmides. Uuel perioodil on ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmise üheks fookuseks toiduressursside väärindamine. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist võrgustikud Euroopa Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme 40  digitehnoloogiad“ ühisettevõttes. Enamik eespool nimetatud võrgustikke on horisontaalsed, pakkudes osalemisvõimalusi ka toiduvaldkonna ettevõtetele. TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute välisinvesteeringute Eestisse toomise eesmärk on kujundada Eestisse toomine Eestist atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ning pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete investorkonsultantide, atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e- residentsuse programmi toetamist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade, sh toiduvaldkonna ettevõtetele. Tehnoloogiate ja lahenduste Teadus- ja arendusteenuste HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide piloteerimisvõimaluste parandamine ja ning institutsionaalse institutsionaalne teadmus- ja piloteerimistaristute arendamine. teadmussiirde võimekuse tehnoloogiasiirde võimekuse Skaleerimisvõimaluste loomine ja suurendamine teadus- ja kasvatamine ja teadmussiirde teenuste tööstustele lihtsalt kättesaadavaks arendusasutustes ja arendamine, akadeemilise ja muutmine on oluline lüli kõrgkoolides (ASTRA+) tugipersonali teadmussiirde alaste teadmusmahuka innovatsiooni loomise oskuste arendamine; toetatakse nii ja uute lahenduste integreerimise ning asutusepõhiseid kui asutustevahelisi rakendusuuringutest toodeteni koostöötegevusi (nt ühislaborite, test- ja ülemineku vahel. Vajalik on olemasoleva demokeskkondade arendamine, piloteerimisvõimekuse kaardistus, Adapter-tüüpi tegevused jms). Toetab piloteerimiseks vajaliku taristu teadusasutuste ja kõrgkoolide arendamine, platvormide ja lahenduste võimekuse kasvu ettevõtluskoostööks, loomine, ettevõtete ligipääsu sh tugi tehnoloogiate ja rakenduste lihtsustamine piloteerimisvõimalustele hindamise ja laborite teenuste (nt tehnoparkide kaudu). Vajalik on pakkumiseks. teadus- ja arendustegevuste ning Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede teadustaristu tegevuste tootearenduse kaudu loodud lahenduste teadustaristu teenuste kontekstis, mis on kantud ettevõtluse ja katsetamine väljaspool laboritingimusi pakkumise parandamine avaliku sektori huvidest ja TA-teenuste suuremal (tööstuslikul) skaalal ja era- ja avaliku sektori arendamise ja pakkumise toetamiseks, reaalelu keskkonnas, et tekiksid nõudlusest tulenevate toetab koostööd ettevõtete ja avaliku konkreetsed igapäevaelus töötavad vajaduste rahuldamiseks sektori asutustega, sh puudutab Eesti lahendused. Oma väiksuse tõttu võiks (tippkeskuste ja osalust rahvusvahelistes teadustaristutes Eesti olla innovaatiliste lahenduste teadustaristu teenuste (vt ka lisa 4). Üheks toetatavaks testkeskkond, nn living lab (sh erinevate meede) valdkonnaks on toiduressursside lahenduste kasutamise ja katsetamise väärindamine. toetamine). Teadustaristu toetamine HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise Tegemist on ühe olulisema ja TA-teenuste arendamise ja pakkumise võtmetegevusega valdkonna eelduseks oleva teadustaristu arendamisel. baasvõimekuse tagamine, sh arvestades Eesti osalust rahvusvahelistes teadustaristutes. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonnaga seotud taristut (vt ka lisa 4). 41 Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonna projekte. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmis toetakse ka teostatavusuuringuid ja intellektuaalse omandi kaitsega seotud tegevusi ning pakutakse eelnõustamist. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on toiduressursside väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on innovatsiooniosak väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosaku toetuse abil on võimalik tellida mh metroloogia, akrediteerimise, standardiseerimise, vastavushindamise ja sertifitseerimise alast nõustamist, toote ja teenusearenduse tehnoloogilist nõustamist ja intellektuaalomandi õiguskaitse nõustamist. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus toiduressursside väärindamine. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused, mh toetatakse antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamist. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse fookuses ühe valdkonnana toiduressursside väärindamine. 42 Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programmis toetatakse mh arendustegevusega seotud nõustamist, projekteerimist ja prototüüpimist, intellektuaalomandi hankimist ning arendatava tootega seotud testimist ja sertifitseerimist. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus toiduressursside väärindamine. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, mis võib sisaldada teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üheks fookuseks toiduressursside väärindamine. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE pakub ettevõtetele koolitus- ja nõustamisteenust, uue tehnoloogia või tarkvara testimist ja digitaalse küpsuse hindamist. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele, sh toiduvaldkonnas. Teadus- ja MKM Teadus- ja tehnoloogiamahukate tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi eesmärk on iduettevõtete kiirendi teadmuspõhise iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, teadus- ja tehnoloogimahukate ärikontseptsioonide testimine ja prototüüpide arendamine ning teadmuspõhistele ettevõtjatele suunatud äriarendusteenused. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st toiduressursside väärindamise valdkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. 43  Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele, sh toiduvaldkonnas. Erasektori tehisintellekti MKM Erasektori tehisintellekti (AI) pilootprojektid pilootprojektide eesmärk on Eesti ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Programmi raames viiakse kokku AI vajadusega ettevõtted ja potentsiaalsed lahenduste pakkujad, sh startupid, VKEd, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada 6‒8 pilootprojekti. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele sh toiduvaldkonnas. Andmetega seotud tegevused, tööstuse Tipptasemel teadmiste ja HTM Toiduvaldkonnaga seotud tippkeskuste automatiseerimine ja robotiseerimine. teadustaristu teenuste uuringute ja arenduste ning Andmekvaliteeti tõstvate ja andmeid pakkumise parandamine teadustaristu teenuste kontekstis oluline targalt väärindavate lahenduste ja era- ja avaliku sektori meede, puudutab ka doktorantide- koostöömudelite arendamine, sh nõudlusest tulenevate nooremteadurite kaasamist tehisintellekti ja robootika rakendamine, vajaduste rahuldamiseks projektidesse (valdkonna spetsialistide automatiseerimine jms. Andmete (tippkeskuste ja järel- ja juurdekasvu toetamine). kasutamine toidutoorme voogude teadustaristu teenuste Määratletud prioriteetsed suunad väljaselgitamisel (tootmismahud, meede) puudutavad ka andmeteadusi ja kättesaadavus töötlemiseks, andmete tarka kasutust. Teadus- ja töötlemiskohad ja viisid). arendustegevus selles vallas on ka Toiduvaldkonna kõrvalsaaduste ja kvaliteetse kõrghariduse sisend. jääkide väärindamine vajab andmeid ja Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh analüüsi selle osas, mis liiki kõrvalsaadusi toiduressursside väärindamist. ja jääke tekib, kus tekib, kui palju tekib, Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, sh alus- ja kuidas neid praegu arendustegevuse rakendusuuringud ning käideldakse/töödeldakse, mis programmid eksperimentaalarendused määratletud potentsiaal neil oleks. Selle põhjal saab fookusvaldkondades prioriteetsetes suundades, millest üks hinnata majandusliku potentsiaali ja puudutab andme- ja IKT-teadust. võimalikke sekkumismeetmeid. Praegu Toiduressursside väärindamise on toidujäätmete kohta rohkem toetamiseks viiakse ellu eraldi TA- andmeid kui kõrvalsaaduste ja jääkide programmi. kohta. Eeldab spetsialiste, väljaõpet (nt Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige toiduvaldkonnas andmeanalüütika, andmete arendustegevuse Eesti arenguvajadustele lahendusi tõlgendamine), tööriistu (kogumine, võimekuse arendamine loovate strateegiliste sektoriüleste ja töötlemine, jagamine jne) jms. (RITA+) interdistsiplinaarsete rakendusuuringute Toiduressursside väärindamise kontekstis ja avaliku sektori TA- valdkonna üks probleeme on asjaolu, et võimekuse suurendamiseks. valdkonna juhtimine ja koordineerimine Rahastatavad projektid võivad vajab rohkem tuge ja ettevõtete potentsiaalselt puudutada ka 44 digitaliseerimise ja automatiseerimise toiduvaldkonnaga seotud andmete tarka tempo on aeglane. kasutust ja IT-lahenduste arendamist. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh Tegemist on ühe olulisema toiduressursside väärindamise võtmetegevusega valdkonna valdkonda. arendamisel. Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonna ja andmeteaduste projekte. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus selles valdkonnas on ka kvaliteetse kõrghariduse sisend. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonna ja andmeteaduste projekte. Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse ka toiduvaldkonna ja andmeteadustega seotud tippkeskusi. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on ka kvaliteetse kõrghariduse sisend. Teadustaristu toetused HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA-teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine, sh arvestades Eesti osalust rahvusvahelistes teadustaristutes. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh toiduvaldkonna taristut (vt ka lisa 4). Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, 45  protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond toiduressursside väärindamise kõrval on digilahendused igas valdkonnas, seega toetatakse mh erinevate andmepõhiste lahenduste väljatöötamist. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on innovatsiooniosakud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookusvaldkond toiduressursside väärindamine ning samuti digilahendused igas valdkonnas, seega toetatakse mh erinevate andmepõhiste lahenduste väljatöötamist. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse fookusteks kohalike ressursside, sh toiduressursside väärindamine, kus mh toetatakse valdkonnas erinevate andmepõhiste lahenduste, teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamist. Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse fookuses nii toiduressursside väärindamine kui ka digilahendused igas valdkonnas, seega toetatakse mh andmepõhiste lahenduste, teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamist toiduvaldkonnas. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist 46  toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks teadus- ja arendusasutustelt või erasektorist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookusvaldkond toiduressursside väärindamine, kus mh toetatakse erinevate andmepõhiste lahenduste väljatöötamist. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist võrgustikud Euroopa Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“ ühisettevõttes. Enamik eespool nimetatud võrgustikke on horisontaalsed, pakkudes võimalusi ka andmepõhiste lahenduste loomiseks. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele mh toiduvaldkonnas. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele mh arendades potentsiaalselt toiduvaldkonnaga seotud andmepõhiseid lahendusi. Erasektori tehisintellekti MKM Erasektori tehisintellekti (AI) pilootprojektid pilootprojektide eesmärk on Eesti ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkonna tootearenduse ja teadus-arendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Kokku viiakse AI vajadusega ettevõtted ning potentsiaalsed lahenduse pakkujad, sh iduettevõtted, VKE-d, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada 6‒8 katseprojekti. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh toidu-, andme- ja IT-teaduste valdkonnas. 47  Teadus- ja MKM Teadus- ja tehnoloogiamahukate tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi eesmärk on iduettevõtete kiirendi teadmuspõhise iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, teadus- ja tehnoloogimahukate ärikontseptsioonide testimine ja prototüüpide arendamine ning teadmuspõhistele ettevõtjatele suunatud äriarendusteenused. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st toiduvaldkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Investeeringud ja eksport. Toetus TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute eksportimisel ja välisturule sisenemisel, välisinvesteeringute Eestisse toomise eesmärk on kujundada nt ettevõtete mentorlus, Eestisse toomine Eestist atraktiivne võrgustikutegevused, kontaktide investeerimiskeskkond, tuua siia uusi leidmine. Vajalik investeeringute välisinvesteeringuid ja pakkuda siin juba suurendamine arendustegevuste tegutsevatele investoritele läbiviimiseks. laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete investorkonsultantide, atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e- residentsuse programmi toetamist ning on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh toiduvaldkonnas. Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programmi raames toetatakse mh ettevõtete organisatsiooni ja töötajate arengut (mentorlus) ning müügi- ja turundustegevuse arendamist (sh eksport välisturgutele). Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus toiduressursside väärindamine. Ettevõtete ekspordi MKM Ettevõtete ekspordi arendamise arendamise tegevused tegevused hõlmavad sihtturgude tutvustamist, eksporditeenuseid (ekspordiprogramm, turupõhine nõustamine, messidel osalemine, kontaktreisid), sobiva rahastuse leidmist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh toiduvaldkonnas. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st toiduvaldkonna 48 ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondadega. 49 Lisa 6. Valdkonna väljakutsete lahendamise ja võtmetegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid Toiduressursside väärindamise valdkonna spetsialistide väljaõpe, haridusküsimused, töötingimused  Oluline on valdkonna spetsialistide piisavus, väljaõpe, konkurentsivõimelised töötingimused ja töötasu, valdkonna õppejõudude järel- ja juurdekasvu tagamine, kõrg- ja kutsehariduse, täiendus- ja ümberõppevõimaluste tagamine, arvestades seda, et kõrgetasemeline teadus- ja arendustegevus on seotud kvaliteetse kõrghariduse ja õppetööga valdkonnas.  Vaja on uusi kompetentse (nt interdistsiplinaarne lähenemine, andmete tark kasutus valdkonnas, bio- ja ringmajanduse alased teadmised ja oskused, keskkonnamõjude ja ökoloogilise jalajälje arvestamine, kogukonna ja tarbijakäitumise arvestamine jms) ja sellest tulenevalt õppekavade ja ainekursuste arendamist ja pakkumist. Tööstussümbioosi toetamine  Tööstussümbioosil (ühe ettevõtte jäägid on teise toore) on mitmeid eesmärke: ressursside sääst, majanduslik kasu, keskkonnanõuete täitmine, nt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, loodusvarade efektiivsem kasutus ja jäätmetekke vähendamine. Positiivsete majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete tulemustega tööstussümbioosi näiteid on maailmas küllalt palju. Eestis on vaja tööstussümbioosi kontseptsiooni laiemalt tutvustada ning poliitilise juhtimise ja koordinatsiooni abil toetada (sh väliskompetentsi ja teiste riikide kogemuse integreerimine).  Suunatud ja toetatud tööstussümbioos saab areneda olukorras, kus kolmas osapool kaasab projekti ettevõtted, kes mingil põhjusel pole ise koostööd alustanud. Koostööd võib takistada nt teadmiste ja kontaktide puudumine. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) kaasamine tööstussümbioosi on enamasti toimunud just kolmanda osapoole vahendusel. Tööstussümbioosi soodustava ja toetava kolmanda osapoole rollis on enamasti maakondlikud arenduskeskused, kohaliku omavalitsuse üksused või tööstuste erialaliidud. VKE-del pole enamasti kolmanda osapoole vahenduseta piisavat võimekust ega võimalusi tööstussümbioosi alasteks uuringuteks ega investeeringuteks, seega on oluline ka riigi roll, kuna Eesti toidutööstuses on VKE-de osakaal märkimisväärne.  Toetada tuleb tööstussümbioosi koostööprojekte, klastrite ja võrgustike loomist, samuti ettevõtete, teadusasutuste ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööd; suurendada ringmajanduse ja tööstussümbioosi põhimõtete ülevõttu riiklikesse ja maakondlikesse arengustrateegiatesse; motiveerida ettevõtteid tööstussümbioosi lahenduste otsimisel nt maksusoodustuste või eelistega riigihangetel; kaasata erainvesteeringuid, toetada projekte, mis kaardistavad regionaalsete materjalivoogude kasutust ja tööstussümbioosi projektide võimalikke osalisi; tutvustada tööstussümbioosi parimaid näiteid ettevõtetele ja omavalitsustele. Lahenduste viimine laborist pärisellu ja tööstuslikule tasemele Vaja on arendada piloteerimisvõimalusi, sh taristuvõimekust selleks, et viia tehnoloogiaid ja lahendusi laboriskaalalt tööstusskaalale ja rakendada päriselus. Eelduseks on olemasoleva piloottasemel katsete võimekuse kaardistus, pilootmahus taristu arendamine Eestis, platvormide ja lahenduste loomine ja ettevõtete liigipääsu lihtsustamine piloottehaste kasutamisele (nt tehnoparkide kaudu). Toidutootmisel tekkivate kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamise eeldused ja võimaldajad Vaja on välja töötada kõrvalsaaduste ja jääkide kogumise ja hoiustamise, sh säilitamise ja transpordi lahendused ja luua taristu, sh koostöös (lokaalsete) töötlejatega. Olulised on väiketootjate koostöövormid, mis võimaldavad ühiselt kõrvalsaadusi ja jääke väärindada, kuna üksi tegutsemiseks on kas enda mahud liiga väikesed või napib muid ressursse. Oluline on soodustada ka rahvusvahelist koostööd, et õppida teiste riikide parimatest praktikatest. 50 Kogukonna ja tarbijate teadlikkus, haritus ja teaduspõhine kommunikatsioon Oluline on tõsta tarbijate teadlikkust mitmes aspektis, sh toidujäätmete vähendamise, tervisliku toitumise, toiduohutuse ja -kvaliteedi vallas, lõimida toidu- ja tarbimisteemad varakult kooliharidusse, teha sotsiaal-majanduslikke ja sotsiaal-kultuurilisi uuringuid ja tegevusi tarbijate ja kogukondade hoiakute, väärtuste, mõtte- ja käitumismustrite kujundamiseks, sh avaliku arvamuse, muutuste juhtimiseks ja teaduspõhise kommunikatsiooni osas. Olulist rolli täidavad üldharidus ja koolitused. Ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine 2019. aastal võeti Euroopa Liidus vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta, nn ühekordse plasti direktiiv. Direktiiv keskendub kümnele merekeskkonnas enim levinud plasttootele ning direktiivi eesmärk on vähendada nende plasttoodete tarbimist ja nendega kaasnevat mõju. Teine oluline eesmärk on edendada ringmajandust. Eestis on direktiivi ülevõtmise protsess pooleli. Direktiivi ülevõtmise järel rakendub teatud ühekordselt kasutavate plasttoodete turule laskmise keeld. Edaspidi ei või Eesti turule lasta oksüdantide toimel lagunevast plastist tooteid üldisemalt ja ühekordselt kasutatavaid plasti sisaldavaid vatitikuvarsi, söögiriistu (kahvlid, noad, lusikad), taldrikuid, joogikõrsi, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendeid, joogipakendeid ja joogitopse. Direktiivist tuleneb ka kohustus vähendada 2026. aastaks ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist võrreldes 2022. aastaga. Toiduvaldkonda puudutab otseselt ka pakenditega seonduv. Eesti toiduainetööstuse ettevõtted seisavad uute keskkonnahoiu algatuste valguses silmitsi olukorraga, kus ühekordse plastpakendi vähendamise eesmärki on keeruline täita, kuna toiduainetööstustele sobivaid korduskasutuspakendeid ei ole ja ükski pakenditootja neid ka ei arenda, st pole ei pakendeid ega pakendamisliine. Muudatuse tõttu peavad ettevõtted välja vahetama tootmisliinid, täiendavad kulud tekivad seoses tootmise ja logistika ümberkorraldamise, täiendava kvaliteedikontrolli, tootearenduse ja kõigi muude tegevustega, mis pakendite vahetusega vältimatult kaasnevad. Tööstuste jaoks on probleemiks ka kindluse puudumine, kas toiduohutuse ja hügieeni nõudeid suudetakse uudsete pakendilahenduste puhul korrektselt järgida. Korduskasutusega plastpakend on elutsükli jooksul palju kordi tarbijate valduses. Tarbija käes olevaid pakendeid ega hea tootmistava järgimist pole võimalik jälgida ning tagastatava pakendi füüsikalised ja keemilised omadused võivad seetõttu oluliselt muutuda. Ühekordse plasti keskkonnamõju vähendamise töökindlaimaks lahenduseks on tänase kogemuse põhjal pakendijäätmete liigiti kogumise tõhustamine ja plasti ringlussevõtu võimaluste arendamine. Praktikas tähendab see praeguse tootjavastutuse süsteemi tõhustamist ning uute sortimis- ja ringlussevõtutehaste rajamist. Direktiivist tulenevate uute kohustuste valguses ei piisa vaid sellest, kui keskenduda jäätmete liigiti kogumisele, vajalikud on ka muudatused tootedisainis ning jäätmetekke vältimine ja vähendamine. Uute ühekordse plasti direktiivist tulenevate nõuete täitmiseks ja ühekordselt kasutatavate plastpakendite tarbimise vähendamiseks on vaja arendada uusi materjale ja pakendeid, mis oleksid alternatiiviks ühekordselt kasutatavatele plastpakenditele, kergesti ringlussevõetavad ning samuti toiduainetööstuses kasutatavad, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust. Toiduohutuse tagamine ja toidupettuste avastamise seire Toidukvaliteedi, -ohutuse ja toidupettuste avastamise eelduseks on kehtestatud nõuete täitmise tõhus seire ja järelevalve. 51 Lisa 7. Valdkonna seire ja arengut peegeldavad mõõdikud 1. Fookusvaldkonna arengu seire lähtealused Fookusvaldkondade arengu seiramisel on aluseks on võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühise teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021‒2035 (TAIE arengukava) mõõdikute raamistik34. TAIE arengukava mõõdikud käsitlevad mh järgmist:  erasektori TA kulutused;  lisandväärtuse kasv töötaja kohta;  kaupade ja teenuste ekspordi maht;  ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse;  teaduspublikatsioonid;  teadusasutuste lepingulise koostöö maht;  inimressursi mõõde (teadlased ja insenerid, nende järel- ja juurdekasv). Kuna TAIE fookusvaldkonnad on TAIE arengukava lahutamatu osa, on arengukava mõõdikuid kohandatud ka fookusvaldkondade arengu seireks. Teiseks lähtekohaks on valdkondade seireuuring35, milles on tehtud ettepanekuid fookusvaldkondade seireks. 2. Seire üldised põhimõtted  Kasutatav mõõdikute komplekt on tööriist, juhtimislaud (juhtimisinstrument), nn tähelepanu juhtimise instrument TAIE juhtkomisjonile. See tähendab, et seireks sobilik lähenemine, mõõdikud ja metoodika peavad olema kergesti kasutatavad, samuti arvestama seda, milliseid andmeid juba praegu kogutakse, mida saab kasutada ja kui töömahukas on andmeanalüüs. Seireks sobilik lähenemine peab olema piisavalt lihtne ja kasutatav iga-aastaselt. Vajaduse korral saab teha täiendavaid süvaanalüüse või uurimusi. Pakutud lähenemisel on oma puudused ja piirangud ning seda arvestatakse ka andmete tõlgendamisel.  Lähenemise eesmärk ei ole detailselt (metoodiliselt ja statistiliselt) ja ammendavalt kõike katta, vaid jälgida suuri trende valdkondade arengus. Lähenemine järgib n-ö valgusfoori põhimõtet – tuua esile, mis on üldjoontes hästi ja mis vajaks tähelepanu. Näiteks fookusvaldkondade statistika seires on olulised kriitilised ja kesksed teadus- ja ettevõtlusvaldkonnad, ilma milleta fookusvaldkonna areng ei ole võimalik.  Oluline on teadvustada, et statistilisi tulemusi kombineeritakse kvalitatiivse lähenemisega, st andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks on olulised ka eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ja arutelu. Fookusvaldkondade seire koosneb seega kahest komponendist: kvantitatiivsest ehk nn statistilisest trendianalüüsist ja kvalitatiivsest ehk eksperthinnangul põhinevast osast.  Oluline on teadvustada, et fookusvaldkondade statistika seire puhul ei ole tegemist rahastuseks kvalifitseerumise või projektide valiku kriteeriumidega. See tähendab, et rahastust võivad taotleda ja saada ka ettevõtted või teadlased, kelle tegevus ei ole seotud seiratavate EMTAK või teadusvaldkondadega. Oluline on mitte välistada teatud valdkondade panust fookusvaldkondade arengusse. Samuti peab lähenemine olema paindlik, et arvestada valdkonna arengu ja muutuvate vajadustega.  Silmas on peetud, et pakutud mõõdikute baasil oleks võimalik vaadelda suuri trende ja üldisi arenguid kõikide fookusvaldkondade lõikes, kohandades teatud juhtudel lähenemist 34 TAIE arengukava https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf ja mõõdikute metoodika, vt Lisa 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisad_15.07.2021.pdf 35 TÜ RAKE (2021) „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“. Uuringu raport on kättesaadav siin (vt eelkõige failid 02-03): https://datadoi.ee/handle/33/356 52  valdkondade eripärasid arvestades (nt publikatsioonide puhul) ja tuues lisaks juurde sobivaid valdkonnaga seotud konteksti- või taustamõõdikuid (nt valdkonda puudutavad „Eesti 2035“ või valdkondlike arengukavade mõõdikud).  Lähenemine on avatud muutusteks. Seiresüsteem võib vajada muudatusi nii valdkondade määratluse, mõõdikute kui seire korraldamise osas.  Lähenemist täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad nende väljatöötamisel, ent tasub arvestada, et need keskenduvad konkreetse sekkumise eesmärgile ja mõjule ega käsitle fookusvaldkonda üldiselt. Meetmete ja rahastusinstrumentide tasandi mõõdikud annavad täiendavat informatsiooni ja toetavad fookusvaldkondade seiret. 3. Fookusvaldkonna määratlemine Fookusvaldkonna statistilisel määratlemisel on lähtutud TAIE fookusvaldkondade kirjeldusest ja käesolevas teekaardis esitatust. Määratlemine ei kaardista kõikvõimalikke seoseid erinevate teadus- ja ettevõtlusvaldkondadega ega taotle ammendavat katvust, vaid toob esile valdkonna absoluutselt vajalikud aspektid. Fookusvaldkonna arengut peegeldavate mõõdikute seiramisel lähtutakse fookusvaldkonna statistilisest määratlusest: Fookusvaldkond/ Ettevõtlus Teadus alamvaldkond Kohalike ressursside EMTAK/NACE ETIS väärindamine: toit  A01 Taime- ja loomakasvatus,  1.7. Toiduteadused jahindus ja neid teenindavad  3.9. Toitumisteadus tegevusalad  1.6. Põllumajandusteadus  A03 Kalapüük ja vesiviljelus  1.1. Biokeemia  M75 Veterinaaria  1.12. Bio- ja keskkonnateadustega  C10 Toiduainetööstus seotud uuringud, näiteks  C11 Joogitootmine biotehnoloogia, molekulaarbioloogia,  G4617+G463+G4711+G472+G4781 rakubioloogia, biofüüsika, majandus- (toidusektori jae- ja hulgikaubandus) ja tehnoloogiauuringud  C462 Põllumajandustoorme ja elusloomade hulgimüük 4. Fookusvaldkonna arengut peegeldavad mõõdikud36 Mõõdikud on valitud, lähtudes üldistest sihtidest fookusvaldkonna arendamisel:  valdkonnas areneb teadusmahukas ettevõtlus ning loodav lisandväärtus ja eksport kasvab;  valdkonna teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne ja maailmatasemel ning annab vajalikku sisendit ettevõtluse ja avaliku sektori väljakutsete lahendamiseks;  valdkonnas areneb ja kasvab koostöö teadusasutuste ja ettevõtete vahel;  tagatud on valdkonna teadusmahukaks arenguks vajalik inimressurss – valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasv nii teadussüsteemi kui ettevõtlust silmas pidades. 36 TAIE arengukava mõõdikute alusel kohandatud valdkonnale sobivad ettevõtlus- ja teadusvõimekust peegeldavad mõõdikud 53 Mõõdik Selgitus Aasta Väärtus Lisainfo 4.1. Ettevõtlusvõimekuse vaade: seiret teeb MKM Valdkonna ettevõtete TA Peegeldab valdkonna 2020 2,5 Allikas: Statistikaamet37 kulutused (mln eurodes) ettevõtete Algaasta 2020, kasv Eesti teadusmahukust keskmisest kiirem Valdkonna ettevõtete Töötaja kohta loodud 2020 28,1 Allikas: Statistikaamet38 lisandväärtuse kasv keskmine majanduslik Algaasta 2020, kasv Eesti töötaja kohta (tuhandetes lisandväärtus on keskmisest kiirem eurodes) valdkonna majanduskasvu peegeldaja. Teadusmahukus kasvatab lisandväärtust. Valdkonna kaupade ja Peegeldab valdkonna 2020 2,3 mld Allikas: Statistikaamet39 teenuste ekspordi maht ettevõtete Algaasta 2020, kasv Eesti (eurodes) rahvusvahelist keskmisest kiirem, arvestades konkurentsivõimet müüki mitteresidentidele Valdkonna ettevõtete Peegeldab valdkonna 2018‒ 13 800 Allikas: Statistikaamet40 investeeringud ettevõtete 2020 Algaasta 2018‒2020 keskmine, mittemateriaalsesse konkurentsivõimet kasv Eesti 3 aasta keskmisest põhivarasse (tuhat eurot) kiirem (libisev keskmine) 4.2. Teadusvõimekuse vaade: seiret teeb HTM 10% maailmas Peegeldab valdkonna 2018‒ Artiklite arv: 186; Allikas: Web of Science enamtsiteeritud teaduse tipptaset ja 2020 mõjukuse indeks Alla 50 autoriga (suured teadusartikli hulka vaadet, et 1,07; 10% konsortsiumid välistatud) ja Eesti kuuluvate Eesti artiklite rakendusteni maailmas juhtivautoriga publikatsioonid osakaal valdkonnas (%) jõudmine eeldab enamtsiteeritud (meie teadlased võiks olla tipptasemel teadusartikli hulka praegusest enam juhtivas rollis, alusteadust kuuluvate Eesti eestvedajad) ja seda ka valdkonna artiklite osakaal arengu kontekstis. Valdkondlik Era- ja avaliku sektori Peegeldab valdkonnas valdkonnas mõjukuse indeks (category ühispublikatsioonid (%) toimuvat koostööd 10,22%; era- ja normalized citation impact, avaliku ja erasektori avaliku sektori keskmine = 1) peegeldab vahel, ettevõtluse TA- ühispublikatsioonid positsiooni, võrreldes teistega küpsust ja 0% laiemas maailma perspektiivis, innovatsioonisüsteemi publikatsioonide arv avatust taustatunnusena. Vaadatakse libisevat keskmist (3 aasta keskmine) juhuslike hüpete tasandamiseks. Teadusasutuste lepingulise Peegeldab teaduse 2020 787 130 Algaasta 2020, edaspidi jälgida koostöö maht mõjukust ja trendi. Baasfinantseerimise ettevõtetega (eurodes) teadmussiirde andmed kajastavad lepingute toimimist, TA-alast infot, arvestatakse koostööd ettevõtluslepinguid mahus erasektoriga, TA vähemalt 500 eurot. Andmetes on teenuste ettevõtetele info teadusasutuste müügi mahtu/mahu lepingupartnerite (Eesti kasvu. Mõõdik näitab ettevõtluspartnerite) TA-asutuste osalemist registrikoodide kohta, mis ühiskonna ees 37 Statistikaameti andmebaasis tabel TD024 38 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 39 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 40 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 54  seisvate ülesannete seotakse EMTAK valdkonnaga ja lahendamises selle kaudu fookusvaldkonnaga. koostöös erasektoriga, iseloomustab TA- asutuste valmisolekut pakkuda erasektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid Valdkonna noorteadlaste Valdkonna 2022 0,25 Allikas: ETIS (alla 35 a) suhtarv inimressursi mõõde, Aluseks käimasolevate ETISes vanematesse teadlastesse TA-spetsialistide järel- märgitud teadusprojektidega (35 a ja vanemad) ja juurdekasvu seotud inimeste (projektide peegeldaja, valdkonna täitjad, põhitäitjaid ja vastutavaid elujõulisus ja täitjaid) andmed. jätkusuutlikkus Fookusvaldkonda kuuluvateks vanuselise struktuuri loetakse projektid, kus vähemalt kontekstis. Eesti ühe fookusvaldkonna alla loetud teadlaskonna valdkonna osakaal on vähemalt vananemine on üldine 50%. Kui projekt (järelikult ka trend ja kui täitja) on korraga mitmes fookusvaldkondades fookusvaldkonnas, läheb projekt on noorteadlasi, (täitja) arvesse mitmes peegeldab see fookusvaldkonnas. Leitakse isikute valdkonna vanused projekti panustamise atraktiivsust ja hetkel. Nt u 0,30 võiks olla hea potentsiaali. seis, mis tähendaks, et valdkonnas oleks ca 1/3 noori peale kasvamas. Doktorantide ja kaitstud Valdkonna 2021 Doktorantide arv Allikas: EHIS doktorikraadide arv inimressursi mõõde, (teadusvaldkond EHISe andmed, mis on esitatud valdkonnas võrrelduna TA-spetsialistide järel- märgitud) 144 (6% ISCED klassifikaatori alusel, on doktorantide ja kaitstud ja juurdekasvu kõikidest seos ka CERCS klassifikaatoriga, doktorikraadide peegeldaja, valdkonna doktorantidest); millest saab omakorda luua koguarvuga elujõulisus ja doktorikraadi vastavuse ETISe klassifikaatori jätkusuutlikkus, sh kaitsnute arv 22 valdkondadega. Kui õppija või arvestades erasektori (10% kõikidest kraadi kaitsja puhul on vajadusi (teadlaste ja kraadi määratletud korraga mitu inseneride arvu kasv kaitsnutest)41 valdkonda, on arvestatud ainult erasektoris on üks esimesena märgitud valdkonda, TAIE arengukava siht). eeldades, et see on peamine. Doktorantide arv Praegu puuduvad andmed peegeldab hetkeseisu, teadmussiirde doktorantide ja valdkonna kaitstud doktorikraadide kohta, atraktiivsust ja neid hakatakse koguma edaspidi. potentsiaali, kaitsmiste arv näitab pikemat perspektiivi, spetsialistide seisu tööturul. Eesti patenditaotluse arv Teadmus- ning 2016‒ 9,9 Allikas: OECD (EPO, USPTO, PCT) valdkonnas tehnoloogiasiirde 2018 OECD andmete IPC (International seisukohalt oluline Patent Classification) patentide näitaja, seos ka klassifikaatori koodid seostatakse 41 Doktorantide arv valdkonnas on alates 2018. a näitamas väikest kasvu (2018. a 5%, 2021. a 6% kõikidest doktorantidest), doktorikraadi kaitsmiste arv näitab vahemikus 2018-2021 kasvutrendi (2018. a 6%, 2021. a 10% kõikide kaitsnute arvust). 55  investeeringutega patenditaotluste puhul immateriaalsesse fookusvaldkonnaga ning põhivarasse. patenditaotlused summeeritakse Patenditaotlused aastate lõikes (aluseks peegeldavad paremini patenditaotluste teadmussiirde alast fraktsionaliseeritud arvestus, aktiivsust valdkonnas. libisev keskmine, st viimase 3 aasta keskmine juhuslike hüpete tasandamiseks). 4.3. Fookusvaldkonna kontekstimõõdikud (taustamõõdikud) Mõõdik Aasta Väärtus Lisainfo Osatähtsus Eesti tarbijatest, 2020 74% Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 mõõdik. kes eelistavad osta Peegeldab seda, kuivõrd Eesti tarbijad eelistavad kodumaist toitu ja tarbivad Eestis toodetud toitu. Eelduslikult tarbijate osatähtsus Allikas: Eesti kasvab, siht 2030 on vähemalt 75%. Konjuktuuriinstituut Toiduohutuse baromeeter 2021 99,33 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 mõõdik. Allikas: Maaeluministeerium, Peegeldab seda, kuivõrd Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu. Põllumajandus- ja Toiduamet Eelduslikult tase säilib või kasvab, siht 2030 on mittelangemine alla 100 (toiduohutuse baromeetri algtase on alati 100. Mõõdetavat perioodi iseloomustab taseme langus alla või tõus üle 100. Eelneva perioodi lõpptulemus muutub järgmisel perioodi algtasemeks väljendatuna uues algtasemes 100). Tarbija teadlikkuse 2019 69,4% Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 mõõdik. baromeeter Peegeldab seda, kuivõrd on tarbijad teadlikud toiduohutusest ja Allikas: Maaeluministeerium tehtud valikud tervist toetavad. Eelduslikult tase säilib või kasvab, siht 2030 on 76,4%. Regulaarselt (vähemalt kord 2020 13% Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 mõõdik. nädalas) mahetoitu tarbivate Peegeldab seda, kuivõrd Eesti tarbijad eelistavad inimeste osatähtsus ja tarbivad toitu, mis on ohutu ja tervist toetav. Eelduslikult tarbijate Allikas: Eesti osatähtsus kasvab, siht 2030 on 20%. Konjuktuuriinstituut Mõõdikute komplekt võib ajas täieneda. Mõne mõõdiku kohta praegu andmed puuduvad, kuid neid hakatakse koguma edaspidi (nt teadmussiirdedoktorantuur). 5. Seire korraldamine Fookusvaldkonna seire koosneb kahest komponendist: 1. kvantitatiivsete andmete kogumine ja väljavõtted fookusvaldkonna mõõdikute ja metoodika alusel selleks, et välja selgitada olukord ja üldised suured trendid valdkondade arengus; 2. kvantitatiivseid andmeid kombineeritakse kvalitatiivse osaga – olulised on eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ning arutelu andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks. HTM ja MKM korraldavad kõigi fookusvaldkondade seiret igal aastal. Kvantitatiivsete andmete alusel korraldatakse ekspertide arutelud (kvalitatiivne komponent). Fookusvaldkonna jaoks luuakse ekspertrühmad, seega osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad fookusvaldkondade tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Tulemused esitatakse TAIE juhtkomisjonile, mille ülesandeid täidavad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatuste jõustumiseni teaduspoliitika komisjon ja 56 innovatsioonipoliitika komisjon ühendkomisjonina. TAIE juhtkomisjon jälgib seiretulemuste alusel fookusvaldkondade arengut, teeb ettepanekuid ja soovitusi fookusvaldkondade ja sekkumiste kujundamiseks ja muutmiseks, sh teeb vajadusel ettepanekuid seire korraldamise, mõõdikute ja metoodika osas. Seiret täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad meetmete väljatöötamisel. 57  Lisa 8. Teekaardi koostamise kaasamisprotsessi ülevaade 1. etapp: KAARDISTAMINE 2. etapp: KAASAMINE 3. etapp: TEEKAART • Tegevus: HTM ja MKM • Tegevus: arutelud • Tegevus: HTM ja MKM kogusid ja koondasid infot: valdkondlike ministeeriumide koondavad saadud info ja arengukavad ja teised (Maaeluministeerium, tagasiside, sünteesivad strateegilised dokumendid, Keskkonnaministeerium) ning teekaardi dokumendi uuringud, arutelud siht- ja sidusrühmadega • Teekaardi kinnitavad väiksemates ringides (siht- ja (teadlased, ettevõtjad jt ministrid (HTM-MKM) sidusrühmade esindajad) partnerid) • Aeg: sügis 2022 • Aeg: jaanuar - september • Kaardistamise tulemuste • Tulemus: valmib ja 2021 tagasisidestamine ja kinnitatakse fookusvaldkonna • Tulemus: valdkonna kokkulepe teekaart hetkeolukord, valdkonna • Aeg: oktoober 2021 - mai arengu sihid ja mõõdikud, 2022 suunised prioriteetsete • Tulemus: valdkonna arengu suundade valikuks, sihid ja mõõdikud, kokkulepe kaasamisprotsessi prioriteetsete suundade ettealmistus valikuks, prioriteetsete suundade sisu täpsem kirjeldus, valdkonna arenguks vajalike tegevuste määratlemine Joonis 1. Teekaardi koostamise protsess Arutelud siht- ja sidusrühmadega Siht- ja sidusrühmade esindajad osalesid teekaardi koostamises intervjuude ja väiksemate aruteluringide kaudu (vt joonis 1), millele järgnesid laiapõhjalisemad arutelud valdkonna esindajatega. Laiapõhjalisemate arutelude tulemusel  tehti nn ideekorje valdkonna probleemide ja vajaduste kirjeldamiseks ja tagasisidestati eelmises etapis (1. etapp: kaardistamine) kogutud prioriteetsete suundade ettepanekud;  sõnastati valdkonna arengu seisukohalt prioriteetsed suunad;  kirjeldati prioriteetseid suundi põhjalikumalt (panus fookusvaldkonna arengusse, TAI komponendi ja panuse kirjeldus jms);  kirjeldati fookusvaldkonna vajaduste seisukohalt vajalikke tegevusi (võtmetegevused);  tagasisidestati ja sõnastati valdkonna arengu jälgimiseks vajalikke mõõdikuid. Laiapõhjalisemad arutelud toimusid kolmes etapis vahemikus aprill‒mai 2022: I etapp (ideekorje: valdkonna vajadused, probleemid, väljakutsed, arenguperspektiivid) 14. aprillil 2022 II etapp (prioriteetsed arengusuunad) 3. mail 2022 III etapp (prioriteetsed arengusuunad, sihid ja mõõdikud) 25. mail 2022 Aruteludele järgnes kirjaliku tagasisidestamise voor (august‒september 2022). Teekaart sai 18. oktoobri 2022. a teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni koosolekul heakskiidu kinnitamiseks. 58 Teekaardi aruteludes ja koostamises osalenud partnerid Valitsusasutused ja nende allasutused, sh Teadusasutused, sh Maaeluministeerium Tallinna Ülikool Keskkonnaministeerium Eesti Maaülikool, sh Polli Aiandusuuringute Riigikantselei Keskus Keskkonnainvesteeringute Keskus Tartu Ülikool, sh TÜ Eesti Mereinstituut Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), sh TTÜ Eesti Teadusagentuur Kuressaare kolledž Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Erialaliidud ja ettevõtted*, sh Arenduskeskus (TFTAK AS) Toiduliit Eesti Taimekasvatuse Instituut Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Atria Eesti AS Maakondlikud arenduskeskused Saaremaa Piimatööstus AS Pärnumaa Innovatsioonikeskus Lääne-Viru Arenduskeskus Saaremaa Arenduskeskus *Erialaliidud täidavad peamist esindusrolli ettevõtete seisukohtade ja arenguvajaduste koondamisel ja edastamisel 59  Lisa 5 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „TAIE fookusvaldkondade teekaartide ning teekaartide juhtimise ja seire mudeli kinnitamine“ KOHALIKE RESSURSSIDE VÄÄRINDAMINE PUIT Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021‒2035 Fookusvaldkonna teekaart ja selle lisad KOKKUVÕTE Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üks lähtekoht on vajadus teha arukaid valikuid ning koondada tegevusi ja rahastust valdkondadele, mis aitaksid kõige paremini teadustulemuste toel ja erinevate osaliste koostöös luua lahendusi ühiskonna väljakutsetele. Selleks kinnitati arengukavas valdkonnad, mida riik eelisarendab ja täiendavalt toetab. Üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on kohalike ressursside väärindamine. Ressursside väärindamise valdkonna eesmärk on teaduse ja ettevõtluse koostöös luua lahendusi, mis võimaldaksid kasutada kohalikke ressursse kestlikult ja lisandväärtust luues, võimendades samal ajal ringmajandust, mis võimaldab kasutada ressursse efektiivselt, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmete käitluse ja taaskasutuseni, luues olemasolevatest ressurssidest rohkem väärtust ning tekitades samas vähem jäätmeid. Kohalike ressursside valdkonnas pööratakse eraldi tähelepanu puiduressurssidele. Et puiduressursside väärindamise valdkonda parimal viisil toetada, koostati teadlaste, ettevõtjate, valitsusasutuste ja teiste partnerite koostöös teekaart. Teekaardis lepiti ühiselt kokku, millised vajadused on puiduvaldkonna arendamisel teaduse ja ettevõtluse koostöös esmatähtsad ning mida on vaja selleks, et Eesti majandus ja ühiskond saaks valdkonna arendamisest enim kasu. Puiduressursi väärindamise valdkond hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Teekaardis lepiti kõige olulisema arenguvaldkonnana kokku puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul puidust eraldatakse teatud aineid selleks, et neid kasutada millegi muu, nt pakendite või tekstiili tootmiseks. Puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine võimaldab jõuliselt tõsta kogu puidusektori loodavat lisandväärtust. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas, vähendada ja ära hoida haigusi ja muid puidu kvaliteeti halvendavaid ohtusid. Samuti on vaja toetada puidu mehaanilist väärindamist selleks, et puidutooret kasutataks maksimaalselt ära ning puidust loodaks pikaajaliselt kestvaid tooteid nagu nt puitehitised. Oluline on arendada ka puidu kui teisese toorme ja jäätmete kasutamise lahendusi, et puidu töötlemise kõrvalsaadused ja pooltootmise jäägid saaks võtta edasisse kasutusse. Et leida käsitletud vajadustele asjakohased teaduspõhised lahendused, lepiti teekaardis kokku, et puiduressursside väärindamisel on kõige enam vaja toetada valdkonna teadusvõimekuse kasvu, nt alus- ja rakendusuuringuid ning teadussuundade arendamist. Samavõrra oluline on toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu, nt ettevõtjate ja teadlaste ühistegevuste, teadlaste ja ettevõtjate vastastikuse teadmiste ja kogemuste jagamise, teadus- ja arendustöö teenuste arendamise ja pakkumise, rahvusvahelise koostöö jms kaudu. Vaja on arendada loodavate lahenduste testimise võimalusi ja keskkondi, et teadus- ja arendustegevuste ning tootearenduse kaudu loodud lahendusi saaks katsetada väljaspool laboritingimusi suuremal (tööstuslikul) skaalal ja reaalelu keskkonnas. Ülioluline on tagada valdkonnaga seotud teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasv, seda eriti puidu keemilise ja molekulaarse väärindamise vaatest. Vajalik on laiem koostöö teadusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel ja rahvusvaheliselt, seejuures tööstussümbioosi arendamine, mille puhul ühe tööstuse kõrvalsaadused on teise tööstuse toormeks. Lisaks on vaja hoogustada investeeringuid ja eksporti. Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks, mille järel seda uuendatakse, et arvestada valdkonnas toimunud muutusi. Valdkonna arengut jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt ning selle alusel on võimalik teha muudatusi nii teekaardis kui valdkonna tegevustes ja rahastamises. Teekaardi alusel kujundavad HTM ja MKM puidu väärindamise valdkonnale toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole. 2 1. TEEKAARDI ALUS JA SISU Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) määratleb teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamise sihid ja tegevussuunad. Arengukava seab varasemast tugevamalt fookusse teadmus- ja tehnoloogiasiirde, teaduse mõju kasvatamise ning teadustulemuste kasutamise Eesti arenguvajaduste täitmisel. Arengukava sihtide saavutamisel on keskne roll TAIE fookusvaldkondadel1 – teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkondadel, mis vastavad Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele ning mida eelisarendatakse riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. Iga fookusvaldkonna jaoks koostatakse teekaart. TAIE fookusvaldkonna teekaart  määratleb valdkonna arengu sihid, prioriteetsed arengusuunad (alamvaldkonnad) ja arenguks vajalikud tegevused ning kirjeldab nende panust valdkonna arengusse;  on siht- ja sidusrühmade ühine kokkulepe, millega luuakse hea alus edasisele koosloomele valdkonna arendamisel;  annab otsesisendi valdkonna teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse rahastuse ja meetmete kujundamiseks ning edasiste rahastusotsuste tegemiseks. Teekaarti uuendatakse regulaarselt 3‒4 aasta järel, et arvestada valdkonna arengut, muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Teekaardi koostamise eest vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Teekaardi koostamise protsess ja osalenud partnerid on kajastatud lisas 8. Teekaardi koostamisel on lähtutud järgmisest:  TAIE arengukava ning selle kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna teemaleht2;  teised riiklikud ja valdkondlikud arengukavad ja strateegiadokumendid (vt lisa 1);  valdkonna uuringud, statistilised andmed ja mõõdikud, valdkonna praegune olukord (vt lisa 2 ja lisa 7);  valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus (vt lisa 3);  valdkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus (vt lisa 4);  valdkonna võtmetegevuste ja rahastusmeetmete kirjeldus (vt lisa 5);  valdkonna väljakutsete lahendamise ja võtmetegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid (vt lisa 6);  valdkonna siht- ja sidusrühmade kaasamisprotsessi tulemused (vt lisa 8). 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 3 2. FOOKUSVALDKONNA SIHID3 Kohalike ressursside (sh puit) väärindamise fookusvaldkonna üldised sihid on järgmised: teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindatakse kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka teisesele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Metsandust on ühiskonnas positsioneeritud kliimaeesmärke kahjustavana, kuid metsade säästlik majandamine on keskkonna- ja kliimaprobleemide üks lahendusi. Paljud Eesti metsad on rohkem või vähem inimtegevusest mõjutatud, loovad heterogeensust ja elupaikade mitmekesisust. Metsade oskuslik ja kestlik majandamine on hea võimalus, mille abil tagada nende efektiivne süsinikusidumine, kujundada metsade vanuselist ja liigilist struktuuri, soodustada elurikkust ja suurendada kliimakindlust.4 Kohaliku puiduressursi väärindamise valdkond hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni (joonis 1). Joonis 1. Metsa- ja puidutööstuse tehnoloogiapõhine struktuur. Rohelisega on märgitud juba välja kujunenud tööstusharud, sinisega tulevikupotentsiaaliga alavaldkonnad5 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 4 Rohepoliitika ekspertrühma raport https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika#ekspertruhm 5 Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring (lisa 1) https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Mets-Puit.pdf 4 Siht- ja sidusrühmadega koos sõnastatud teadus- ja arendustegevuse üldised lähtekohad, millele toetutakse valdkonna arendamisel6:  valdkonna arendamisel lähtutakse puidu kaskaadkasutuse põhimõttest, st puitu kasutatakse esmajärjekorras pikema kasutuseaga toodetes;  valdkonna arendamisel keskendutakse jätkusuutlikele lahendustele;  valdkonna arendamisel keskendutakse lahendustele, mis aitavad liikuda kliimaneutraalsuse poole;  bio- ja ringmajanduse ning tööstussümbioosi põhimõtetega arvestamine teadus- ja arendustegevuses (ühe protsessi jääk on teise protsessi lähteaine) peab olema läbiv;  valdkonna teadus- ja arendustegevuses ning teadusmahukas innovatsioonis tuleb arvestada kestlikkuse ja tegevuse keskkonnamõjudega. 3. PUIDURESSURSSIDE VÄÄRINDAMISE VALDKONNA ARENGU PRIORITEETSED SUUNAD Puiduressursside väärindamise valdkonna prioriteetsed suunad valiti fookusvaldkonna üldistest sihtidest lähtudes ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste riigiasutuste esindajate ning erialaliitudega. Prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad kohalike puiduressursside väärindamise valdkonnas  Metsa teaduspõhine kasvatus kui kohaliku toorme alus  Puidu mehaaniline väärindamine  Puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine  Puidu kui teisese toorme ja puidujäätmete väärindamine Puidu keemilise ja molekulaarse väärindamise suund on nelja suuna arvestuses eelistarendatav7, kuna:  sel on selge majanduslik mõju kogu puidu väärindamise väärtusahelale, sest selle kaudu saab jõuliselt tõsta kogu sektori lisandväärtust;  see tekitab võimaluse väärtusahela pikendamiseni lõpptoodeteks;  see loob kõrget lisandväärtust ja ekspordivõimalusi;  see toetab ressursisõltumatust fossiilse päritoluga toorme ja materjalide asendamisel. Metsa teaduspõhine kasvatus kui kohaliku toorme alus Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab otseselt fookusvaldkonna sihtide täitmisse: kohaliku ressursi kestlik kasutamine ja väärindamine, kõrge ressursitootlikkuse tagamine ning bio- ja ringmajanduse võimendamine  Avaldab suurt majanduslikku mõju ja on kohaliku puidu väärtusahela alus  Aitab kaasa Eesti seatud eesmärgile jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni  Hõlmab (traditsioonilise) metsakasvatuse kohandamist kliimamuutusest tingitud oludega  Suurendab kohaliku puidutoorme mahtu, pakub võimalusi lisandväärtuse loomiseks uute sobivate puiduliikide baasil, suurendab ekspordipotentsiaali  Panustab puidutoorme varustuskindluse tagamisse 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 6 Üldisi lähtekohti järgitakse fookusvaldkonna arendamise võtmetegevustes ja toetusmeetmete kujundamisel, kus see on toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt kohane. 7 Arvestatakse taotluste hindamisel ja rahastamisotsuste tegemisel 5  Eeldused ja võimaldajad  Olemas on kompetents teadus- ja arendustegevuse vallas8.  Teadusasutuste (sh kõrgkoolide) ja ettevõtete vahelise koostöö süsteemne toetamine  Koostöövajaduse läbiv rõhutamine riigi rahastusskeemides (nt koostööprojektide rahastamine, koostöö tingimus projektidesse)  Regionaalse koostöö toetamine  Kiiresti muutuvate ja kohanevate interdistsiplinaarsete võrgustike ja koostöövormide tagamine vajaduspõhiselt ja konkreetset probleemi arvestades  Valdkonna liitude ja klastrite potentsiaali rakendamine interdistsiplinaarse ja sektoritevahelise koostöö toetamiseks  Metsa veerežiimi regulatsiooni parandamine tootmismetsades  Riigi kindel seisukoht valdkonna arendamise vajalikkusest. Valdkonna arendamine (mh investeeringud) eeldab kindlust, et toore on pika aja jooksul stabiilselt kättesaadav. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Eesti metsaressursi kestlikkuse tagamise seisukohalt on oluline kasvatada puid neile parimas kasvukeskkonnas, vähendada (ära hoida) haigusi ja muid puidu kvaliteeti halvendavaid ohtusid (metsloomad). Terved ja tugevad istikud (järglaskatsed metsapuidu parendamiseks), igas eas metsa jälgimine (metsa kasvumudelite arendamine), hooldamise ja kaitsevajaduse hindamine, samuti sobivaimate raieviiside kasutamine tagavad meie puidu- ja metsatööstusele väärtusliku toorme. Oluline on ülevaade meie metsade olukorrast ja parim oleks, kui seda saab teha lausa üksikpuude tasemel (metsa 3D struktuuri inventeerimine). Metsade süsiniku sidumise uuringud aitavad vähendada vastuolusid huvirühmade vahel, kes soovivad ühelt poolt raieid välistada ja teiselt poolt metsa kui kohalikku ja majanduslikult väärtuslikku (taastuvat) ressurssi teaduspõhiselt kasutada. Tähtis on leida ühisosa metsa väärika majandamise ja looduskaitse vahel. Olemasoleva (ja tulevase) metsaressursi kvaliteedi tõstmine on alus kõrge lisandväärtusega puidutööstuse väärtusahela loomiseks (keerulisemad arendused vajavad kvaliteetset puitu). Puidu kvaliteedi parendamine suurendab ka elurikkust (erinevate toodete jaoks erineva puidu kasutamine, saab kasvatada segametsa). Vajalik teadus- ja arendustegevus puudutab muuhulgas järgmist:  kliimamuutuste tingimustes kohalike puuliikide ja uute sobivate võõrpuuliikide puistute kasvatamise uuringud – uute liikide vajadus kvaliteetse puidu saamiseks;  puidu kasvatamine talle sobivas kasvukohas;  metsa andmete digitaliseerimine (inventeerimine);  metsanduse prognoosimudelite väljatöötamine;  metsade kaugseire meetodid;  kasvukiirendid ja -stimulandid, toitained;  uuringud eri puiduliikide CO2 sidumise hindamiseks;  kliimamuutustest tingitud puidu formeerumise (mehhaaniliste ja keemiliste omaduste) mõju analüüsid. Puidu mehaaniline väärindamine Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab otseselt fookusvaldkonna sihtide täitmisse: kohaliku ressursi kestlik kasutamine ja väärindamine, kõrge ressursitootlikkuse tagamine ning bio- ja ringmajanduse võimendamine  Avaldab suurt majanduslikku mõju  Aitab kaasa Eesti seatud eesmärgile jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni 8 Eesti Maaülikoolis on aastakümneid uuritud erinevatele puuliikidele sobivaid kasvutingimusi ja nende kohanemist Eesti kliimaga. Olemas on kompetents ja hea koostöö metsakasvatajatega. 6  Toetab innovatsioonivõimekust suurendavat sektoriülest ja interdistsiplinaarset koostööd  Pakub võimalusi lisandväärtuse loomiseks, suurendab kasumlikkust ja ekspordipotentsiaali Eeldused ja võimaldajad  Eesti on saavutanud kõrgtaseme puidu mehaanilisel väärindamisel puittoodeteks (saematerjal ja profiilmaterjalid, inseneripuit, mööbel ja puidust kokkupandavad ehitised), kütusteks ja energiaks.  Puidu mehhaanilise väärindamise alamsuunas on palju tegijaid ning olemas hea ettevõtlus- ja teadusbaas – nii kvalitatiivsed kui kvantitatiivsed tulemused on kiiremini saavutatavad.  Laboratoorsed võimalused on ülikoolide juures head. Riik peaks soodustama nende moderniseerimist, et hoida laboratooriumide head taset.  Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja spetsialistide järelkasvu tagamine. Oskusteabe jagamiseks vajalike koostöövormide, -platvormide- ja võrgustike arendamine  Ettevõtete teadlikkuse tõstmine riiklikest meetmetest ning planeeritavatest nõuetest nii Eestis kui eksporditurgudel Suuna kirjeldused ja võimalused Alamsuuna eesmärk on puidust kestvustoodete loomine. Erinevate tööstuste vahel on tihe konkurents okaspuidu ressursile, kuid lehtpuidu ressurss on samas alakasutatud. Oluline on rakendada puiduvaldkonnas kaskaadkasutust, s.t otsida võimalusi toorme maksimaalseks ärakasutamiseks, pikaajaliste toodete loomiseks (puitehitised) ja süsiniku sidumiseks nendesse toodetesse. Vajalik teadus- ja arendustegevus puudutab muuhulgas järgmist:  puithoonete pikaajalise tuleohutus- ja niiskuskaitsemetoodika väljatöötamine, sh tulepüsivamate puidupõhiste materjalide arendamine ning tuletundlikkuse ja tuletõkkeomaduste suurendamine;  mehaanilise puidutöötlemise jaoks okas- ja lehtpuidust kombineeritud toodete arendamine innovaatilisteks konstruktsioonimaterjalideks ja tehnilisteks sõlmedeks tööstuslikus ehituses ja transpordis;  puidupõhiste helisummutavate ja isolatsioonimaterjalide (komposiitide) lahenduste arendamine;  digiteerimine, robotiseerimine ja masinõppe rakendamine teadmuspõhiseks ja jätkusuutlikuks puittoodete tootmiseks ja puitehituseks;  puidupõhiste materjalide pinnatöötlustehnoloogiate ja pinnatöötluse jaoks kasutatavate seadmete arendamine;  madala kvaliteedi ja väikese ristlõikega puidu kasutamise teaduspõhised lahendused suurema lisandväärtuse loomiseks puidupõhiste toodete ekspordis;  puidupõhiste komposiitmaterjalide arendamine, sh materjalitehnoloogia arendused;  puidu termilise töötlemise uuringud ja tehnoloogiate arendus. Puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab otseselt fookusvaldkonna sihtide täitmisse: kohaliku ressursi kestlik kasutamine ja väärindamine, kõrge ressursitootlikkuse tagamine ning bio- ja ringmajanduse võimendamine  Avaldab suurt majanduslikku mõju ning on oluline lüli puiduressursi väärindamiseks kõrgematel tasemetel  Aitab kaasa Eesti seatud eesmärgile jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni Puidu keemilise ja molekulaarse väärindamise suund on nelja suuna arvestuses eelistarendatav, kuna:  sel on selge majanduslik mõju kogu puidu väärindamise väärtusahelale; 7   see tekitab võimaluse väärtusahela pikendamiseni lõpptoodeteks;  see loob kõrget lisandväärtust ja ekspordivõimalusi;  see toetab ressursisõltumatust fossiilse päritoluga toorme ja materjalide asendamisel. Eeldused ja võimaldajad  Muutused nii kõrghariduses, teaduses kui ka ettevõtluses. Puidu keemilise töötlemise valdkonna tähtsustamine. Kuna puidusektori peamist arengusuunda nähakse keemilise töötlemise valdkonnas, on oluline kõrghariduse õppekavadesse lisada õppeaineid, mis käsitlevad keemilist väärindamist.  Välisriikidest õppe-, õppearendus-, teadus- ja teadusarenduskompetentsi kaasamine puidukeemia erivaldkondades, eriti neljandast tasemest kõrgema tehnoloogia valmidustasemel9 tehtavas teadus- ja arendustegevuses  Eestis puuduvad selles valdkonnas tänapäevased puidurafineerimistehased ja puidukeemia valdkonnas on ilma ettevõtetega koostööd tegemata keeruline teadust teha.10  Piloteerimisvõimalused ja taristu olemasolu (sh pilootliinid), et toetada liikumist laboratoorsetelt uuringutelt kõrgematele tehnoloogia valmidustasemetele. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Puidu keemilist väärindamist nähakse puidutööstuses kõige olulisema arengusuunana, mille kaudu oleks võimalik tõsta jõuliselt kogu sektori lisandväärtust. Eestist viiakse igal aastal välja 2 mln m3 tehnoloogilist paberipuitu (eelkõige toormeks meie naaberriikide paberitööstusele), mida peaks väärindama Eestis.11 Kestlikkuse tagamise seisukohalt on oluline vähendada mitte ainult jääkide ja kõrvalsaaduste teket, vaid tõhusalt käidelda ka juba tekkinud jääke ning kõrvalsaadusi. Kõrvalsaaduste ja toomisjääkide muutmine kõrgema lisandväärtusega toodeteks aitab kujundada ringmajanduse väärtusahelaid, kus kasulikud materjalid suunatakse uue eesmärgiga tagasi tootmisahelasse. Puidu keemilise töötlemisega tegelevaid ettevõtteid on Eestis vaid kaks12, kuid need annavad kokku ca 5% metsa- ja puidutööstuse lisandväärtusest. Lisandväärtus töötaja kohta on ligi 183 000 eurot, mis on töötleva tööstuse keskmisest kuus korda kõrgem (Ernst & Young, 2019)13. Kui välismaistesse keemilise töötlemise tehastesse eksporditav puit väärindataks Eestis kohapeal, looks metsa- ja puidutööstus aastas kogulisandväärtust 2,262 miljardit eurot (16% võrra rohkem) ning looks üle 64 000 töökoha (10% võrra rohkem) (Ernst & Young, 2019)14. Vajalik teadus- ja arendustegevus puudutab muuhulgas järgmist:  teadus- ja arendustegevus puidu-, tselluloosi- ja ligniinikeemia valdkonnas;  teadus- ja arendustegevus puidu keemiliseks modifitseerimiseks tulekindluse ja niiskuskindluse tõstmiseks;  lignotselluloosse biomassi keemiline väärindamine fossiilsetel maavaradel põhinevate materjalide asendamiseks biopõhiste (lignotselluloossete) materjalidega;  lehtpuidust toodete kasutusvõimaluste otsimine puidukeemia tehnoloogiate arendamiseks;  teadus- ja arendustegevus nüüdisaegsete lahustite ja keskkondade arendamiseks tselluloosi keemilise modifitseerimise kaudu termoplastsete pakkematerjalide ja kiudainete tootmiseks 9 Ingl k Technology Readiness Levels (TRL), kirjeldab tehnoloogia küpsusastet alusuuringutest kuni turule tulekuni. 10 Eesti biomajanduse ressursside hetkeseisu analüüs 6 väärtusahela põhjal https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2020- 11/Biomajandus_1.1%20Eesti%20biomajanduse%20ressursside%20hetkeseisu%20analu%CC%88u%CC%88s%206%20va%C C%88a%CC%88rtusahela%20po%CC%83hjal.pdf 11 https://www.technopolis-group.com/wp-content/uploads/2021/08/Mets-Puit6.pdf 12 Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ning Estonian Cell AS 13 https://empl.ee/wp-content/uploads/2019/10/EY_EMPL_metsa-ja-puidusektori-uuring_24.10.2019.pdf 14 https://empl.ee/wp-content/uploads/2019/10/EY_EMPL_metsa-ja-puidusektori-uuring_24.10.2019.pdf 8  ringmajanduse põhimõtteid arvestades (täielikult taaskasutatavad keskkonnad ja kõrvalproduktid);  tselluloosi väärindamine mitmekesisemate kasutusvõimalustega nanotselluloosiks;  lignotselluloossete kiudude ja fraktsioneeritud tselluloosi, ligniini ja hemitselluloosi väärindamine meditsiini, farmaatsia ja peenkeemia toodeteks. Puit kui teisene15 toore, puidujääkide taaskasutus Käesolevas puiduressursside väärindamise teekaardi osas käsitletakse puitu, mida saab teadus- ja arendustegevuse toel kasutada toormena puidu keemilise ja molekulaarse väärindamisega tegelevates ettevõtetes (nt mehhaanilisel töötlemisel tekkiv saepuru ja väheväärtuslik puit sobib hästi keemiliseks töötlemiseks, samuti hoonete lammutamisel tekkiv ja taaskasutuseks sobiv puitmaterjal).16 Selleks mittesobivate puidujääkide väärindamist käsitletakse kohalike ressursside väärindamisena teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna all. Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab otseselt fookusvaldkonna sihtide täitmisse: kohaliku ressursi kestlik kasutamine ja väärindamine, kõrge ressursitootlikkuse tagamine ning bio- ja ringmajanduse võimendamine  Võimaldab ressursse maksimaalselt väärtusahelates ära kasutada  Aitab metsa- ja puidutööstuses vähendada ja vältida puidujääkide teket  Toetab sektoriülest ja interdistsiplinaarset koostööd, mis suurendab innovatsioonivõimekust  Suurendab kasumlikkust, pakub võimalusi lisandväärtuse loomiseks, loob uusi ärivõimalusi ning suurendab ekspordipotentsiaali  Kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine uute toodete tootmiseks vähendab ka põhitoote keskkonnamõju ja süsinikujalajälge  Avaldab suurt majanduslikku mõju keskkonnahoius ja CO2 heitmete vähendamisel  Aitab kaasa Eesti seatud eesmärgile jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni  Annab tooret puidu keemilise ja molekulaarse väärindamisega tegelevatele ettevõtetele Eeldused ja võimaldajad  Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja spetsialistide pealekasvu tagamine, oskusteabe jagamiseks vajalike koostöövormide, -platvormide- ja võrgustike arendamine  Puidujääkide statistika olemasolu (tekkimise asukoht, mahud, kvaliteet jm), toimivad puidujääkide sorteerimise/liigiti kogumise lahendused  Toodete (jääkide) teistkordsel kasutamisel tuleb arvestada, et tegemist on püsivtoormega.  Mehhaanilise töötlemisel tekkiv saepuru ja väheväärtuslik puit sobib hästi keemiliseks töötlemiseks. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Puidu esmase töötlemise kõrvalproduktid ja pooltootmise jäägid ei tohiks jääda jäätmeteks, vaid tuleb suunata edasisele töötlemisele (nt puitmass või -kiud). Pooltoodetest tuleb liikuda edasi toodeteni, jõudmaks juba Eesti turul tasemetele, kus puitmaterjal on kogu väärtusahela ulatuses kasutuses ja maksimaalselt väärindatud. Alamsuund hõlmab puidujääke ja puidupõhist teisest tooret, mida saab töödelda /võtta ringlusse puidu väärindamise väärtusahelas. Selleks mittesobivate puidujääkide ja -jäätmete väärindamine paigutub kohalike ressursside väärindamise teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna alla. 15 Jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlusse võetud aine või materjal https://www.riigiteataja.ee/akt/918045?leiaKehtiv 16 Seos teisese toorme ja jäätmete väärindamise teekaardiga, kus käsitletakse puitu, mis on oma otsese eesmärgi juba täitnud (nt puitmööbel, ehitusjäätmete puidupraht jms). 9  Puidujääkide taaskasutus on mingis mõttes kõigi eelkirjeldatud puidu väärindamise alamsuundade horisontaalne teema. Ettevõtted ei ole seni pööranud kuigi palju tähelepanu oma tootmisjääkide (jäätmete) väärindamisele, pigem keskendutakse põhitegevusele. Selle asemel, et kõrvalsaadusi ja tootmisjääke jäätmetena käsitleda (prügilasse ladestada või põletada), saab neid muuta väärindatavaks ressurssiks. Selleks tuleb välja selgitada puidutööstuse kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamise potentsiaal ning välja töötada ja rakendada selleks vajalikud tehnoloogiad. Puidujääkide taaskasutamist ja väärindamist takistavad ning lahendamist vajavad probleemid puudutavad eelkõige:  ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidu taaskasutust pärssivaid lisandeid (väikesed klambrid, naelad, keemiline ebapuhtus jms);  puitehitiste lammutamisel saadava puidujääkide statistika puudumist. Vajalik teadus- ja arendustegevus puudutab muuhulgas järgmist:  väheväärtusliku puiduressursi kasutamine tööstuslikul eesmärgil;  tehnoloogiad puidu kaskaadkasutuseks Eestis ‒ puidukasutuse suurendamine pikaajalistes toodetes (puitehitised) ja seejärel taaskasutus liimpuittalade, puitlaastplaadi ja puidukiuna. Energia ja soojuse tootmine on kõige lihtsam viis puidujääkide kasutamiseks, kuid seda tehes oleme süsinikujalajälje mõttes lühikeses ringes. Oluline on leida alternatiivseid lahendusi, mille rakendamine tõstab väärtusahela tulukust ja hoiab puiduorgaanikat olelusringes nii kaua, kui see on võimalik. Hajaasustatud piirkondades on lokaalse energia koostootmine probleemiks, mistõttu ressursi suure hajutatuse tõttu on puidul ja puidujäätmetel kohaliku energia tootmises oma koht. Pikas perspektiivis pole see siiski jätkusuutlik. 4. PUIDURESSURSSIDE VÄÄRINDAMISE VALDKONNA VÕTMETEGEVUSED JA MEETMED NENDE TOETAMISEKS Fookusvaldkonna võtmetegevused sõnastati ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste partnerorganisatsioonide esindajatega. Võtmetegevusi tehakse erinevate rahastusmeetmete toel. Võtmetegevused on seotud tegevustega, mis jäävad väljapoole teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonda, neid on kajastatud lisas 6. Esile on toodud spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud HTM ja MKM rahastusmeetmed ja nn horisontaalsed teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna baasvõimekuse rahastuse meetmed, kus temaatilisi fookusi ei arvestata, kuid mis samuti toetavad fookusvaldkonna arengut (st puiduressursside väärindamise seotud projektid ja tegevused saavad toetust sarnaselt teiste valdkondade samalaadsete tegevustega). Spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud rahastust kasutatakse toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt tegevuste rahastamiseks kas valdkonna prioriteetsetes suundades (nt teadus- ja arendusprojektid, mille teemad vastavad prioriteetsetele suundadele) või laiemalt fookusvaldkonnas (nt teadustaristu teenuste arendamine, rahvusvaheline teaduskoostöö jms). Lisanduvad veel Riigikantselei17 ja võimalikud teiste ministeeriumide meetmed ja sekkumised, mida siin käsitletud ei ole. 17 Riigikantselei elluviidav avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise meede, millest toetatakse „Eesti 2035“ dokumendis toodud arenguvajaduste leevendamiseks uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega. Toetatakse nii innovatsiooniprojektide ettevalmistamist kui elluviimist. Tulemuseks on 10  VÕTMETEGEVUSED VALDKONNA ARENDAMISEL Tehnoloogiate ja rakenduste piloteerimine Valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja Koostöö (sh rahvusvaheline koostöö) ja Teadmus- ja tehnoloogiasiiret toetavad Alus- ja rakendusuuringute ning tegevused teadusasutustes ja eksperimentaalarenduste (sh tootearenduse) toetamine* Investeeringud ja eksport ökosüsteemi toetamine ettevõtluses* ja testimine* juurdekasv* 4.1. HTM meetmed ja sekkumised Rahastusmeetmed võtmetegevuste toetamiseks Temaatilised TA-programmid Tippkeskuste ja teadustaristu teenuste meede Riigi TA võimekuse meede (RITA+) Institutsionaalse teadmussiirde võimekuse meede (ASTRA+) Sektorite vaheline mobiilsus, sh teadmussiirde doktorantuur (SekMo) TA rahvusvahelise teaduskoostöö ja teadlasmobiilsuse meede (Mobilitas++) Uurimistoetused TA-asutuste baasfinantseerimine Arendusgrandid (proof-of- concept) Teaduse tippkeskused Teadustaritu toetused Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine 4.2. MKM meetmed ja sekkumised Rakendusuuringute programm (RUP) Arendus ja -innovatsiooniosak Tootearenduse toetus uudsed lahendused arenguvajadustele ning innovatsioonivõimekuse kasv avalikus sektoris ning avaliku sektori tugevama nõudluse kaudu ka erasektoris. Meede on suunatud TAIE fookusvaldkondadele, sh kohalike ressursside väärindamise (sh puit) fookusvaldkonnale. 11  Ettevõtete arenguprogramm Innovatsiooni edendavate hangete toetamine Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmine TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse toomine Rahvusvahelised võrgustikud (ESA, partnerlused) E-DIH (AIRE) Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi Accelerate Estonia Erasektori tehisintellekti pilootprojektid Startup Estonia Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused Finantsinstrumendid *Arutelude käigus enam esile tõusnud võtmetegevused Rahastaja HTM Fookusvaldkonnale suunatud meetmed Rahastaja MKM Horisontaalsed meetmed (fookusvaldkond muude valdkondade seas) 5. TEEKAARDI ELLUVIIMINE, SEIRE JA UUENDAMINE Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks. Teekaardil määratletud sihte, prioriteetseid suundi ja tegevusi arvestatakse rahastusinstrumentide tingimuste ja meetmete komplekti kavandamisel. HTM ja MKM seiravad fookusvaldkonda nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete andmete alusel igal aastal (vt ka lisa 7) ja esitavad seire tulemused TAIE juhtkomisjonile. TAIE juhtkomisjon annab soovitused teekaardi täiendamiseks, tegevuste lõpetamiseks ja alustamiseks. Muu hulgas põhinevad soovitused teekaartide regulaarsest seirest saadaval sisendil. Fookusvaldkonna tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Teekaardi uuendamiseks algatatakse iga 3‒4 aasta tagant uus teekaardi koostamise protsess (vt lisa 8), mille puhul kaasatakse siht- ja sidusrühmi ning arvestatakse fookusvaldkonna seire tulemusi. 12 Lisa 1. Fookusvaldkonna strateegilised lähtealused Kohalike ressursside väärindamise TAIE vajadused on kajastatud järgmistes riiklikes arengu- ja tegevuskavades:  „Eesti 2035“ arenguvajaduste valdkonnad: ettevõtluskeskkond, elurikkus ja keskkond  Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050  Eesti metsanduse arengukava 203018  Õhusaasteainete vähendamise programm  Eesti ettevõtluskeskkonna teekaart „Eesti 2035“ kui riigi pikaajalise arengustrateegia eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega. Toimub esmast tooret vähendavate ja teisese toorme kasutust suurendavate tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtt, et luua lisandväärtust kord juba ammutatud ja majanduses olevast toormest. Eesti kliimapoliitika põhialuste aastani 2050 pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti siht vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et eesmärk on täidetav ning sellega kaasneb tõenäoliselt positiivne mõju majandusele ja energiajulgeolekule. Sellisel juhul kahaneb Eesti kasvuhoonegaaside heide praeguselt 21 miljonilt tonnilt 2050. aastaks ligi 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini. Eesti metsanduse arengukava 2030 eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks metsanduse arengukava abil, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitse kui ka kultuuri aspekte. Jätkusuutlik metsamajandus tähendab metsade kasutamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali ning võimaldab metsadel ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone nii kohalikul, riigi kui ka maailma tasandil. Õhusaasteainete vähendamise programmis määratletakse meetmed ja poliitikad, mille abil Eesti täidab aastateks 2020 ja 2030 rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärgid. Programm käsitleb mitmeid sektoreid, sh ehitust (mh elamute renoveerimine), tselluloosi ja paberi tootmist ning keemiatööstust. Programm annab sisendit sektorite arengukavade koostamisel ja poliitika kujundamisel. Eesti ettevõtluskeskkonna teekaardi üks sammas on soodustada ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Tegevussuundadena tuuakse esile konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamine, kõrgema lisandväärtuse loomine ja ekspordivõimekuse suurendamine. 18 Metsanduse arengukava aastani 2030 eelnõu (23.07.2022) 13 Lisa 2. Fookusvaldkonnaga seotud uuringud, statistiline taust ja praegune olukord Fookusvaldkonna teekaardi koostamisel lähtutakse järgmiste valdkondlike uuringute suunistest:  Eesti ettevõtete innovatsiooni ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021‒2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel (RAKE 2022)19  Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine (RAKE, 2021)20  Rakendusuuringute toetusprogramm (RUP) ja selle valdkondade määramine Eestis (Raukas, 2020)21  Eesti ettevõtete osalemine rahvusvahelistes väärtusahelates ja poliitikameetmed kõrgemat lisandväärtust andvate tootmisprotsesside toetamiseks (Taltech, TÜ, TLÜ, 2017)22  Nutika spetsialiseerumise kasvualade edenemise uuring (TalTech, TÜ, Technopolis Group, 2018)23  Biomajanduse tehnoloogiate trendid ja teekaardid (TalTech, TÜ, EMÜ, 2021)24  Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring25  Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas Lõpparuanne 12.06.201926  Metsanduse arengukava 2030 arengustsenaariumite mõju analüüs27  Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs (10.12.2020)28  Eesti metsanduse teekaart29  Väärindame Eesti paberipuitu Eestis30  Eesti biomajanduse pikaajalised bioressursi potentsiaali prognoosid: 2030 ja 205031 19 https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-06/Aruanne_TAIE_v%C3%A4%C3%A4rtusahelad_24.05.22.pdf 20 https://datadoi.ee/handle/33/356 21 https://www.mkm.ee/sites/default/files/rupi_teemade_valik_raukas_31032020_final.pdf 22 Eesti-ettevõtete-osalemine-rahvusvahelistes-väärtusahelates.pdf (etag.ee) 23 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasvualade_edenemise_uuring_lopparuanne_20190111.pdf 24 https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2021-11/ADDVAL-BIOEC-2.2-teekaardid-FINAL.pdf 25 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/OSA%201_lopparuanne_KeM.pdf 26 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/EY_Praxis_ETAG_l%C3%B5ppraport_12.06.2019.pdf 27 https://www.sei.org/wp-content/uploads/2020/02/metsanduse-arengukava-2030-arengustsenaariumite-m%C3%B5ju- anal%C3%BC%C3%BCs.pdf 28 https://empl.ee/wp-content/uploads/2020/12/EY_EMPL_metsa-ja-puidusektori-uuring_2020_11.12.20.pdf 29 https://erametsaliit.ee/documents/2018/10/metsanduse-teekaart_eeml_2018.pdf/ 30 https://www.vkg.ee/puidust-biotooted/ 31 ADDVAL-BIOEC-TP2.1-FINAL (taltech.ee) 14 Kohalike puiduressursside väärindamise valdkonna praegune olukord32 Valdkonna probleemid ja arengubarjäärid Valdkonna tugevused  Eesti puidutööstus on keskendunud peamiselt puidu  Võrreldes referentsriikidega (Soome, Rootsi, mehaanilisele väärindamisele ning puidu keemiline ja Austria ning Saksamaa) on Eesti molekulaarne kõrge tootlikkusega töötlemine on puiduvaldkonna 1.1 taseme teadusartiklite Eestis olematu. Samas kasvab maailmas publitseerimiste kasv olnud viimastel aastatel tselluloosikiust toodete turumaht märgatavalt iga kiirem. Kokku moodustavad Eesti puiduvaldkonna 1.1 taseme teadusartiklid 9% aastaga. referentsriikide publitseeritud artiklite arvust.  Liiga vähe tähelepanu on pööratud süsiniku  Puidutöötlemissektoril on oluline roll Eesti pikaajalisele sidumisele toodetesse ja fossiilset regioonide toimetulekus. päritolu materjalide asendamisele bioressursiga.  Puidutööstus on Eesti jaoks oluline  Valdkonna TA asutuste teadmussiirdevõimekus on ekspordisektor. vähene. Perioodil 2010–2020 ei olnud puiduvaldkonnas  Puidupõhised tooted on üks olulisim Eesti ühtegi välisettevõtte rahastatud TA projekti. väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav  Puiduvaldkonna uuringud moodustavad suhteliselt kaubagrupp. Puittoodete eksport ületab importi väikese osa (2%) kõikidest TA projektidest. peaaegu 3 korda ja väliskaubanduse saldo on  Valdkonna ettevõtete teadmusmahukus kasvab olnud läbi aegade tugevalt positiivne.  Puidu keemilise töötlemisega tegelevate aeglaselt. TA kulude osakaalu kasv ettevõtete kuludest ettevõttete lisandväärtus töötaja kohta on ligi on väga väike. Kõigist kuludest moodustavad TA kulud 183 000 eurot, mis on kuus korda kõrgem Eesti vaid 0,02%. töötleva tööstuse keskmisest näitajast.  Valdkonna innovatsioonisüsteem ei ole sidus. TA- asutuste teenuste müügi maht ettevõtetele on kasvanud suhteliselt vähe.  Puiduvaldkonna ettevõtete automatiseerituse ja/või digiteerituse tase on võrreldes teiste fookusvaldkondadega pigem keskpärane. Valdkonna olulisemad turumuutused  Fossiilsetel maavaradel põhinevate materjalide asendamine biopõhiste (lignotselluloossete) materjalidega;  Kasvuhoonegaaside (KHG) neutraalse ja elujõulise sektori areng. Metsamajandus neutraliseerib puidutööstuse (transport, tööstusettevõtte energiakasutus) väärtusahela KHG mõju.  Tootlikkuse suurendamine digitaliseerimise kaasabil, sh masinõppe- ja andmekaevemeetodite rakendamine äriprotsessi efektiivsuse tõstmiseks ja tootlikkuse suurendamiseks.  Tehnoloogiad võimalikult mitmeastmeliseks väärindamiseks. Vastavalt nutika spetsialiseerumise seireuuringu tulemustele hinnatakse valdkonna • teadus- ja arendusvõimekust heaks; • teadmussiirdevõimekust madalaks; • üldist ettevõtluse ja ettevõtete teadmusmahukuse arengut madalaks. 32 Valdkonna olukorra ülevaade põhineb valdkonna uuringute ja analüüside tulemustel (vt eespool), esitatud on nende sünteesitud kokkuvõte. Peamine allikas on uuring „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“ (RAKE, 2021) https://datadoi.ee/handle/33/356 15 Lisa 3. Valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus FOOKUSVALDKONNA MAASTIKU KIRJELDUS33  Tegutseb neli teadus- ja arendusasutust, mille tegevus on seotud puidu väärindamise uurimisega.  Puidu keemilise väärindamise kompetents on peamiselt kolmes ülikoolis – Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Maaülikoolis, kuid senine teadusvõimekus on pigem tagasihoidlik ja uurimisrühmad väikesed. Puidu väärindamise töögrupp on loodud ka Eesti Kunstiakadeemiasse.  17 uurimisrühma (neist 2 ajutised nn projektimeeskonnad), kus on esindatud nii puidu mehaanilise kui keemilise töötlemise uurimisteemad.  Puiduvaldkonda suundub tööle ligi 1% kõikidest kõrghariduse omandanutest (2019. aasta andmete järgi). Kõige sagedamini pärinevad FV hõivatud inimesed metsanduse õppesuunalt (22% õppekava lõpetanutest), tootmise ja töötlemise (4% lõpetanutest) ning arhitektuuri ja ehituse õppesuunalt (4%). Valdkonnas oli 2020. aasta seisuga:34  3859 ettevõtet (11% kasv perioodil 2015–2020);  toodangu väärtus 4 miljardit eurot (31% kasv perioodil 2015–2020);  lisandväärtus 1,1 miljardit eurot (35% kasv perioodil 2015–2020);  tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel 35 500 eurot (35% kasv perioodil 2015–2020);  ekspordi maht 2,1 miljardit eurot (13% kasv perioodil 2015–2020).  2020. aasta statistika andmetel moodustab metsa- ja puidusektori (sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) lisandväärtus kogu majanduse lisandväärtusest 7,1%. Puidu-, paberi- ja mööblitööstuse osakaal töötleva tööstuse lisandväärtuses on 25%.  Metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kokku vähenes 2020. aastal 5,4%, mis on suurem kui Eesti majanduses tervikuna (0%) ja suurem kui töötleva tööstuse keskmine (1%).  Ettevõtete kogu müügitulu sektoris (puidu- ja paberitööstus, mööblitootmine ning metsamajandus) oli 2020. a jooksevhindades 3,8 miljardit eurot ja 2021 aastal 4,9 miljardit eurot.  2021. aasta esialgsetel andmetel suurenes puhas lisandväärtus jooksevhindades metsa- ja puidutööstuse kokkuvõttes 44% võrreldes 2020. aasta samade andmetega. Oluline lisandväärtuse muutus oli nii metsamajandamises +64%, paberitööstuses +104%, puidutööstuses +44% kui ka mööblitööstuses +18%.  2021. aastal oli metsa- ja puidusektoris tööga hõivatuid ligikaudu 34 000, mida on 9% võrra rohkem, kui 2020. aastal. Hõivatute arv on enim suurenenud puidutööstuses. Puidu töötlemisega tegelevate ettevõtete TA kaardistamiseks koguti infot ettevõtete veebiküsitluse35, valdkonna fookusgrupi intervjuu ja ettevõtetega tehtud intervjuudega. Uuring näitas, 33 ETIS, projektide ja uurimisrühmade andmed 2021. a seisuga 34 https://empl.ee/wp-content/uploads/2022/10/2021-metsa-ja-puidutoostus-numbrites.pdf 35 „Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas“ (2019) Veebiküsitluses osales 38 puidutööstuses tegutsevat ettevõtet. Nende jagunemine ettevõtte suuruse järgi ei peegeldanud täpselt valdkonna tegelikku ettevõtete jaotust: mikroettevõtteid oli küsitluses esindatud vähem ja väikeettevõtteid rohkem kui valdkonnas üldiselt. Küsitluses osalenud ettevõtetest 42% tootmine põhineb täielikult kohalikul ja 26% ettevõtetest töötleb 50–99% ulatuses kohalikku toorainet. 5% vastanutest märkis, et ei kasuta tootmises kohalikku toorainet üldse. 16 et enamik Eesti puidutöötlemisettevõtetest TA-ga ei tegele. Vaid alla poole kõikidest veebiküsitluses osalenud puidutööstuse valdkonna ettevõtetest tegelevad või on tegelenud TA-ga. Vähest TA-d Eesti puidutöötlemisettevõtetes kinnitasid ka läbiviidud fookusgruppide intervjuud. Need puidutöötlemisettevõtted, kes tegelevad TA-ga, teevad seda peamiselt ettevõtte sees. Puidutöötlemisettevõtete teadus- ja arendustegevuse alane koostöö TA-asutustega on vähene. Ettevõtete vähest huvi koostööks TA-asutustega näitab ka see, et vaid üksikud veebiküsitlusele vastanud ettevõtted, kes pole TA-asutustega koostööd teinud, plaanivad seda teha tulevikus. Ettevõtted näevad end tulevikus pigem tegemas organisatsioonisisest TAd. Fookusvaldkonnas tegelevad MTÜd, alaliidud, klastrid ja ettevõtted Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (71 liiget, sealhulgas neli erialast haridust andvat õppeasutust). Liidu tegevuse eesmärgid on oma liikmeskonna huvide esindamine ja kaitse ning mehhaanilise ja keemilise metsatööstuse väljaarendamiseks vajalike seadusandlike ja majanduslike tingimuste loomisele kaasa aitamine. Liit on alates 2002. aastast Euroopa Puidutööstuste Konföderatsiooni CEI-Bois liige. Eesti Puitmajade Liit (61 ettevõtet). Liidu peamine eesmärk on oma liikmete konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkuse tõstmine toetavate ühistegevuste abil. Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid (ühistud, seltsid, liidud). Eesti Metsaselts (EMS) koondab metsandusühendusi ja valdkonnaga tegelevaid eraisikuid. Aastast 1991 on EMS Rahvusvahelise Metsateadlaste Ühingute Liidu (IUSF) liige. Eesti Masinatööstuse Liit on Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse arendamisega tegelev ja tööstusharu ettevõtete ühiseid huve esindav organisatsioon, kes ühendab põhilise osa tööstusharu tootmispotentsiaalist. Eesti Mööblitootjate Liit on erialaorganisatsioone koondav mittetulundusühing, mis arendab tööstusharu ettevõtluskeskkonda ning esindab liikmete ühiseid huve. Praegu on liidus 51 liiget, kelle seas on mööblitootjad, puidutöötlejad, mööblipaigaldajad, mööblirestauraatorid, mööblisektoriga seotud toetajaliikmed, müügifirmad, sertifitseerijad ja koolitajad. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus. Liitu kuulub 2022. aasta alguse seisuga 65 liiget. Liidu visioon on olla Eesti ehitustoodete keskkonda kõige paremini tundev organisatsioon. Liidu missioon on ühendada erinevad ehitusmaterjalide tootjad ühtsetesse tooterühmadesse ning tooterühmad ühtseks liiduks, aidata kaasa ehitustooteid puudutavate nõuete ja eetilise ärikeskkonna kujunemisele. Kagu-Eesti Puiduklaster MTÜ (28 puidu- ja mööblitootjat Lõuna-Eestist, 6 toetajaliiget). Klastri eesmärgid on tõsta piirkonnas tegutsevate ettevõtete ekspordivõimekust ja lisandväärtust, edendada tootearendust, edendada koostööd sama ja eri sektorite ettevõtete vahel ning ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus. Kompetentsikeskus TSENTER tegeleb puidu vääristusastme suurendamisega ja pakub oskusteavet, et luua tingimused ettevõtete innovatsiooniks ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) eesmärk on soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine ja võrdsete konkurentsitingimuste eest seismine Eesti põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate stabiilseks arenguks. Koja tegevusteks on liikmete 17 huvide esindamine ja kaitsmine nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel, Eesti toidu, põllumajandus- ja metsandussaaduste kvaliteedi tõstmine ning maine ja tuntuse parandamine nii kodu- kui välisturul, põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, metsa- ja maamajandusettevõtjate horisontaalse ja vertikaalse koostöö ning ühistegevuse arendamine ning maamajandusvaldkonna hariduse edendamine. Koja liikmed on üle 100 põllumajanduse, töötleva tööstuse, maamajanduse ja metsanduse ettevõtet. 18 Lisa 4. Valdkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus36 Eesti teadustaristud Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes  Analüütilise keemia kvaliteedi  ELIXIR: eluteaduste andmete teadustaristu (A Distributed infrastruktuur (AKKI) Infrastructure for Life-Science Information)  ELIXIR Eesti – eluteaduste andmete  NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon teadustaristu (Nordic e-Infrastructure Collaboration)  Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur  ICOS ERIC: integreeritud süsinikuseire süsteem (Integrated Carbon (ETAIS) Observation System)  Nanomaterjalide tehnoloogiate ja  AnaEE: ökosüsteemide analüüs ja eksperimentaaluuringud uuringute keskus (NAMUR+) (Analysis and Experimentation on Ecosystems)  Loodusteaduslikud arhiivid ja  DiSSCo: Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustik andmevõrgustik (NATARC) (Distributed Systems of Scientific Collections)  Nutika tootmise tuumiktaristu  Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotonkiirguse allikale (FINESTBEAMS) (SmartIC)  Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC)  Eesti Keskkonnaobservatoorium  Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for (KKobs) Nuclear Research, CERN)  Eesti teaduse ja hariduse andmeside  Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (European Molecular optiline magistraalvõrk (EENet) Biology Laboratory, EMBL) Valdkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused (missioonid, partnerlused, programmid jms)  „Euroopa horisondi“ klaster 6 (toit, biomajandus, H2020 ERA-NETid: ERA-MIN3 loodusvarad, põllumajandus ja keskkond) Euroopa partnerlused:  „Euroopa horisondi“ missioonid: kliimamuutustega  Clean Energy Transition kohanemine ning kliimaneutraalsed ja targad linnad  European Biodiversity Partnership Biodiversa+  EIT KIC Raw Materials  European Partnership for a Circular bio-based  EIT KIC Manufacturing Europe  Key Digital Technologies (KDT JU)  NordForsk programmid  Innovative SMEs (INNOVSMEs)  COST programmid  AIRE (AI and Robotics Estonia) Eesti teadustaristud Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI). Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur ühendab kolme tuumiklaborit, sh materjaliteaduse, struktuur- ja mikroanalüüsi tuumiklaborit, mis koondavad AKKI partnerite aparatuuri ja oskusteavet. Tuumiklaborid tegelevad analüüsimeetodite arendamise, analüüside tegemise ja erialase koolitamisega. AKKI potentsiaalne kasusaajate ring on väga lai. See hõlmab kõiki loodusteaduste ja tehnoloogia valdkondi alates alus- ja rakendusuuringutest kuni tööstusprotsesside toodangu kvaliteedi jälgimiseni, aga ka tööstustoodangu ja eri tüüpi materjalide uuringuid, mis vajavad analüütilise keemia meetodeid. AKKI eesmärk on optimeerida Eestis piiratud kvaliteetse keemilise analüüsi ressursi kasutust ja teha see laiemalt kättesaadavaks. ELIXIR Eesti – eluteaduste andmete teadustaristu. Teadustaristu kasutajad on molekulaarbioloogia, keskkonnateaduste, põllumajanduse ja arstiteaduse teadlased. Kõik need teadlased loovad väga 36 Kaardistus hõlmab taristut ja rahvusvahelist koostööd, sh tulevikuperspektiivi arvestades (nt alles käivituvad tegevused ja võimalused osalemiseks). Kaardistus ei ole nimetatud taristute või rahvusvahelises koostöös osalemise rahastusotsus, vaid toob esile võimaliku seose valdkonnaga. Teadustaristu kaardistuse puhul on lähtutud Eesti teadustaristu teekaardi objektide loetelust (2019), vt https://www.etag.ee/rahastamine/infrastruktuuritoetused/teadustaristu-teekaart/. 19 eriilmelisi andmeid, mille analüüsiks on vaja tipptasemel tarkvarateenuseid ja halduseks kestlikke andmebaase. ELIXIRi teadustaristu eesmärk on ühendada eluteaduse andmete, tööriistade, arvutiressursi, standardite ja koolituse teenusepakkujad ühtseks taristuks, mille liikmetel on bioloogiliste andmete esitamise ja juhtimise kaasvastutus. Et pakkuda parimaid teadmisi ja luua globaalselt konkurentsivõimelisi teenuseid, osaleb Eesti rahvusvahelises bioinformaatika teadustaristus ELIXIR. ELIXIR Eesti keskendub peamiselt tipptasemel teenuste ja tööriistade arendamisele ja käigushoidmisele, eluteadlaste andmeanalüüsi suutlikkuse parandamisele koolituste abil ning andmete haldamisele. Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS). ETAISi ülesanne on pakkuda terviklahendust teadusliku andmetöötluse probleemidele, sh salvestuspinna ja analüüsivõime tagamine, erialaspetsiifiliste rakenduste tugi, andmete haldamine nende kogu elutsükli jooksul ja eksperditeadmiste vahendamine. Teenused on avatud kõigile teadus- ja arendustegevuse asutustele ning teaduspõhise ettevõtluse jaoks. ETAISi kasutavad näiteks keemia- ja materjaliteaduse ning kliimauuringute valdkonna teadlased. Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+). Keskuse eesmärk on arendada välja nanomaterjalide valmistamise, uurimise ja rakendamise tipptasemel taristu ning koos partnerite kõrge uurimispädevusega luua sellest atraktiivne polüfunktsionaalne nanomaterjalide ja nanoohutusega seotud teadus- ja arendusteenuseid pakkuv tõmbekeskus. Nanotehnoloogiad võivad olla puidusektorile väga kasulikud (nt puidukiud on nanomaterjalide lähteaineks). Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) on loodusteaduslikel kogudel ja avaandmetel põhinev integreeritud taristu. NATARCis arendatav avaandmete infosüsteem hõlmab terviklikult kõik Eesti loodusteaduslike kollektsioonidega seonduvad andmed. NATARCi kogude ja infosüsteemi põhjal saab luua valdkondadevahelisi teadusuuringuid ja loodushariduslikke rakendusi ning hinnata liikide ja ökosüsteemide ohustatuse seisundit. Üheks rahvusvaheliselt enimkasutatavaks teenuseks on kujunenud teaduse avaandmete halduse platvorm PlutoF. NATARC teenindab Eesti ametnikke, ettevõtjaid ja ühiskonda elurikkuse ning maapõue arhiivide ja infosüsteemide teenustega. Taristu annab nii avalikule sektorile kui ka eraettevõtetele juurdepääsu usaldusväärsetele keskkonnaandmetele. Nutika tootmise tuumiktaristu (Smart Industry Centre, SmartIC) eesmärk on parandada nutika tootmise valdkonna teadustööd ja taristute ristkasutust nii Eestis (ülikoolid ja koostööpartnerid) kui ka rahvusvaheliselt (teadus- ja arendustegevuse koostööprojektid, rakendusuuringud rahvusvaheliste ettevõtetega), kasutades selleks pöördprojekteerimise põhimõtteid ning nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi (IKT) vahendeid. Tuumiktaristu kasutusvõimalused on tõesti suured, pakkudes erinevate materjalide (metall, plast, orgaanilised ja mitte-orgaanilised) töötlemise võimalusi. Eesti Keskkonnaobservatoorium (KKobs) on Eesti teadusasutuste ühiselt arendatav keskkonnauuringute eksperimentaaljaamade võrgustik, mis katab integreeritult kolme keskkonnauuringute teadussuunda: 1) atmosfääri- ja kliimauuringud, 2) bioloogilise mitmekesisuse uuringud, 3) merekeskkonna uuringud. Eksperimentaaljaamade võrgustik hõlmab vaatluste ja eksperimentaalsete uuringutega nii elusloodust (linnustik, loomastik, taimestik, kalad, muu vee- elustik) kui ka nende elukeskkonna seisundit (atmosfäär, meri, siseveekogud, pinnas). Keskkonnaobservatoorium tegeleb atmosfääri ning biosfääri, sh mereökosüsteemide vaheliste aine- ja energiavoogude analüüsi, maismaa- ja veeökosüsteemide adaptatsiooni küsimuste, globaalsete muutuste, eeskätt elurikkuse ja produktiivsuse muutustega. 20 Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk (EENet). Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele ning teadustaristutele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ning suurte andmemahtude ülekandmist. Taristuobjekti põhifunktsioon on pakkuda Eesti kõrgkoolidele ja teadusasutustele vajalikku nüüdisaegset andmesideühendust, mille kaudu saavad Eesti akadeemilisele kogukonnale kättesaadavaks uusimad andmesidelahendused ja nõudlikemad internetiteenused. Tavalisest internetiühendusest märksa mahukamat ja kvaliteetsemat andmesideteenust vajavad Eesti teadus- ja arendusasutuste töötajad paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades, näiteks arvutuslik keemia, füüsika, materjaliteadused jms. Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes ELIXIR: eluteaduste andmete teadustaristu (A Distributed Infrastructure for Life-Science Information). ELIXIR on 23 riiki ühendav Euroopa eluteaduste teadustaristu, mille kasutajad on sajad tuhanded molekulaarbioloogia, keskkonnateaduste, põllumajanduse ja arstiteaduse teadlased. Teadustaristu eesmärk on ühendada eluteaduse andmete, tööriistade, arvutiressursi, standardite ja koolituse teenusepakkujad ühtseks taristuks, mille liikmetel on bioloogiliste andmete esitamise ja juhtimise kaasvastutus. Selleks, et pakkuda parimaid teadmisi ja luua globaalselt konkurentsivõimelisi teenuseid, osaleb Eesti rahvusvahelises bioinformaatika teadustaristus ELIXIR. NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon (Nordic e-Infrastructure Collaboration). NeIC on Põhjamaade Ministrite Nõukogu teadusorganisatsiooni NordForsk alluvuses tegutsev koostööorganisatsioon, mille eesmärk on Põhjamaadele huvipakkuvates valdkondades kõrgetasemeliste e-infrastruktuuride teenuste arendamine ja opereerimine. Eesti täisliikmelisus aitab oluliselt suurendada Eesti teadusarvutuse võimsust ja panustada tipptasemel rahvusvahelisse koostöösse (seotud ka ELIXIR Eestiga). ICOS ERIC: integreeritud süsinikuseire süsteem (Integrated Carbon Observation System) on üleeuroopaline teadustaristu, mis tegeleb Maa kasvuhoonegaaside dünaamika mõõtmisega. ICOS seob atmosfääri, ökosüsteemi ja ookeani kasvuhoonegaaside vaatlused, et tagada kvaliteetsed andmed süsinikuringe jt kasvuhoonegaaside bilansi ning selle varieeruvuse kohta nii teadusuuringuteks kui ühiskonnale poliitika kujundamiseks. Hetkel koosneb ICOS jaamade võrgustik rohkem kui sajast mõõtejaamast 12 Euroopa riigis, kus mõõdetakse suure täpsusega kasvuhoonegaaside voogusid ja kontsentratsioone. Lisaks koordineerib ICOS andmete edastamist ühtseks andmekoguks (ICOS Carbon Portal) ja tagab keskuste kaudu andmete kvaliteedikontrolli. Seeläbi saab Eesti mh edasiste strateegiate ja rakenduskavade väljatöötamiseks täpsema ülevaate kliimamuutuste leevendamise meetmete mõjust riigi ja EL tasandil. Andmestikku saab rakendada taime- ja metsakasvatuse ning veekogude kasutamise valdkonnas. AnaEE: ökosüsteemide analüüs ja eksperimentaaluuringud (Analysis and Experimentation on Ecosystems) on looduslike ja majanduslike maismaa ja vee-ökosüsteemide eksperimentaaluuringute üleeuroopaline taristu. See koosneb erinevaid ökosüsteeme ja kliimavöötmeid hõlmavate eksperimentaalplatvormide (laborite ja katsejaamade) kooskõlastatult arendatud võrgust, mille põhitegevus on katsetega uurida kliimamuutuste, põllumajanduse ja maakasutusega seotud tulevikustsenaariume ehk prognoosida keskkonna- ja inimtegevusest tulenevaid mõjusid majandusele ja loodusele. AnaEE võrgustikus osalemine aitab kaasa nii majanduskeskkonna arendamise rakenduskava kui kliimamuutustega kohanemist puudutavate strateegiate ja arengukavade elluviimisele. AnaEE tegevus haakub Eesti keskkonnastrateegia bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja kliimamuutuste leevendamise meetmetega. Eksperimentaalse ökoloogia taristu võimalused aitavad seada ja saavutada keskkonnakaitset ja säästlikumat ressursikasutust käsitlevaid eesmärke, sh 21 toetades kohalike ressursside efektiivsema kasutamise kasvuvaldkonda biomajanduse ressursside kasutamisel. DiSSCo: Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustik (Distributed Systems of Scientific Collections) on üleeuroopaline loodusteaduslikke kollektsioone haldavate teadus- ja arendusasutuste konsortsium, mille eesmärk on Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide (herbaariumid, entomoloogilised kogud, biopangad, DNA-kogud jne) digitaalne ühendamine, et luua eeldused nende ühis- ja ristkasutuseks eesliiniteaduses ja innovatsioonis. Konsortsiumi kuulub 21 Euroopa riigi 115 teadus- ja arendusasutust. Võrgustiku keskne element on NATARCi raames välja arendatud ja kollektsioonidel põhinevaid tipptasemel e-teenuseid pakkuv andmehaldussüsteem PlutoF. Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotonkiirguse allikale (FINESTBEAMS). Eesti-Soome kiirekanal FinEstBeAMS on osa MAX IV sünkrotronist, mis paikneb Lundis Rootsis, ja on mõeldud materjaliteaduse- ja atmosfäärifüüsika uuringuteks. Tänu oma kiirekanali ehitamisele koos Soomega sai Eesti juurdepääsu kõigile MAX IV sünkrotroni kanalitele ja nende juurde kuuluvatele instrumentidele, mis võivaldavad sünkrotronkiirgusallikat MAX IV kasutades teha nt biokeemia- ja materjaliuuringuid nii alusteadmise saamiseks kui ka rakenduslikel eesmärkidel. Eesti rahastab praegu investeeringute kava kaudu MAX-teenuse projekti, mis teeb MAX-IV laiad võimalused teadusuuringuteks Eesti teadlastele kättesaadavaks. Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC). Euroopa Neutronkiirguse Allikas (ESS) on 17 Euroopa riigi ühisprojekt, mille eesmärk on üles ehitada ja töös hoida järgmise põlvkonna teadustaristu objekti, mis on mõeldud biokeemia- ja materjaliuuringuteks neutronite abil. Euroopa Neutronkiirguse Allikas ehitatakse Lundi Rootsis ja selle arvutuskeskus hakkab tööle Kopenhaagenis Taanis. Teadustaristu valmib eeldatavasti aastaks 2025. Kuna neutronmeetodid on peaaegu mittedestruktiivsed, on nendega võimalik uurida paljude biokeemiliste ja -tehnoloogiliste protsesside dünaamikat pikkade ajavahemike vältel. Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for Nuclear Research (CERN)). Keskus on Šveitsi ja Prantsusmaa piiril Genfi linna lähedal asuv rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiakeskus, mille peamine uurimissuund on eksperimentaalne osakeste füüsika. CERNi tehnoloogiasiirdeprogrammid liikmesriikidesse ei piirdu osakeste füüsikaga. Ülikoolide ja firmade koostöö CERNiga annab uusi rakendusi CERNis väljatöötatud metodoloogiatele ja seadmetele nt materjaliteaduse ja keskkonnatehnoloogiate valdkonnas, panustades seeläbi tehnoloogiasiirdesse ja ühiskonna arengusse mitmel tasandil. Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (European Molecular Biology Laboratory (EMBL)). EMBLi täisliikme staatus võimaldab saada laiemalt kasu Euroopa ü hisest teadusruumist ja pääseda ligi teenustele, mis Eestis on puudu või mis vajavad tõhustamist. Eesti saab kasu paranenud ligipääsust teadusaparatuurile, teadmisele ja koolitusele. EMBLi liikmesus avab uusi koostöövõimalusi Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning võimaldab otsekontakte EMBLi võrgustikku kuuluvate maailma juhtivate suurtööstustega. Liitumine pakub uusi võimalusi ka ettevõtetele, mis tegelevad uute keemiliste ainete ja materjalide väljatöötamisega (EMBL haldab ü ht suurimat keemiliste ainete andmepanka). Ettevõtlus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde on kavandamisel ettevõtjate andmepõhiste teadus- ja arendusprojektide teenindamise võimekus, et soodustada uute toodete ja teenuste teket (sh puiduressursside väärindamise valdkonna toodete ja teenuste teket) ja seeläbi suurendada välisinvesteeringute mahu ning loodavate toodete ja teenuste eksporti. 22 Valdkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused „Euroopa horisondi” programmi teise samba teemavaldkonna „toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond ” projektikonkursside kaudu tellib Euroopa Komisjon uuringuid ja uudseid lahendusi. Toidu, biomajanduse, loodusvarade, põllumajanduse ja keskkonna teemavaldkonna ehk 6. klastri eesmärk on parandada keskkonnaseisundit, aidata taastada elurikkust maismaal, siseveekogudes ja merel. Teaduse ja innovatsiooni kaudu edendatakse loodusvarade jätkusuutliku kasutamist ning kujundatakse ümber majanduse ja ühiskonna tavasid säästliku ressursikasutuse suunas. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkond on seotud EL kliimaneutraalsete ja nutikate linnade ning kliimamuutustega kohanemise missioonidega. Mõlema missiooni eesmärkide saavutamisel on kesksel kohal teadus- ja innovatsioonitegevus. Kliimaneutraalsete ja tarkade linnade missiooni eesmärk on muuta aastaks 2030. vähemalt 100 Euroopa linna kliimaneutraalseks ja nutikaks. Need linnad omakorda peaks muutuma katsetamise ja innovatsiooni keskusteks, mis aitavad ülejäänud Euroopa linnadel jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Kliimamuutustega kohanemise missiooni eesmärk on toetada vähemalt 150 Euroopa piirkonda ja kogukonda, et aidata muuta neid 2030. aastaks kliimamuutuste mõjudele vastupidavaks. Missiooni tegevused aitavad Euroopal toime tulla vältimatute kliimamuutustega. Piirkondi toetatakse kliimariskide ja võimaluste hindamisel ja haldamisel, koosloomes innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel ja katsetamisel ning suurte süsteemsete lahenduste kasutuselevõtul, et tagada vastupanuvõime kliimamuutustele. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) partnerlused Raw Materials-KIC ja Manufacturing-KIC. EIT põhieesmärk on edendada innovatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikides, toetades dünaamiliste pikaajaliste üleeuroopaliste partnerluste arendamist juhtivate ettevõtete, teaduslaborite ja -ettevõtete seas. Neid partnerlusi nimetatakse innovaatikakogukondadeks (KIC – Knowledge and Innovation Community) ja igaüks neist tegeleb lahenduste otsimisega konkreetsele ülemaailmsele probleemile. Toormaterjalide innovaatikakogukond (Raw Materials-KIC) tegeleb erinevate materjalide uurimise, töötlemise ja käitlemisega. Tootmise innovaatikakogukond (Manufacturing-KIC) toetab tootmisprotsesside jätkusuutlikkust ja säästlikkust. NordForsk programmid. NordForsk on Põhjamaade (Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome ning autonoomsete piirkondade Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa) teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvorm, mille eesmärk on edendada Põhjamaade teaduse kvaliteeti, mõju ja kuluefektiivsust ning edendada koostööd teaduse infrastruktuuri arendamisel. Mitmed programmid puudutavad puiduteemasid, nt Biomajandus (Bioeconomy) ja Roheline areng (Green Growth). COST (European Cooperation in Science and Technology) on Euroopa vanim valitsustevaheline koostööprogramm teaduse ja tehnika valdkonnas. COSTi idee on erialasid, sektoreid, eluetappe ja riigipiire ületava koostöö edendamine. Eesmärk on tuua eri maadest ning eriala- ja sektoriüleselt kokku mingi võrdlemisi konkreetse probleemiga tegelejad, nii teadlased kui ka sidusrühmade esindajad. Koostöö toimub nelja-aastaste võrgustikuprojektide (COST Actions) raames. Rahaliselt toetab COST just koostööd, mitte teadust vm projekti keskmes olevaid sisutegevusi, ent COSTi projektis süvenenud koostöö suurendab taotluste eduvõimalusi teistes programmides. COSTi kaudu toetatakse mh puiduvaldkonna tegevusi. Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmise nimel. AIRE on tulevikus Eesti riigi ettepanekul osa EDIH (European Digital Innovation Hubs) võrgustikust, tänu millele saame Eestisse tuua ka uusi teadmisi oma partneritelt (200+ keskust üle 23 Euroopa). AIRE toetab tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. Koos ülikoolide ja teadusasutustega ühendatakse teadmised IT, inseneeria, robootika ja elektroonika vallast, et luua ettevõtetele digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamise platvorm. ERA-MIN3 kujutab endast progressiivset üleeuroopalist avaliku sektori partnerlust, mis koosneb 25 riiklikust teadustegevust rahastavast organisatsioonist 19 Euroopa riigist/piirkonnast ja 3 kolmandast riigist. Partnerluse eesmärk on toetada toorainete jätkusuutlikku ja vastutustundlikku käsitlemist ning ELi üleminekut süsinikuneutraalsele tootmisele ja ringmajandusele. Puhtale energiale ülemineku (Clean Energy Transition) programmi eesmärk on hõlbustada pööret energiatõhusa, taastuvenergial põhineva, kliimaneutraalse ja jätkusuutliku ühiskonna arengu suunas. Osaletakse energiapöördega seotud poliitika kujundamises, arendatakse tehnoloogiaid, digitaliseerimist, uusi teenuseid ja majandusmudeleid, valdkonda meelitatakse erasektori investeeringuid, toetatakse kohalikke ja regionaalseid investeerimisprojekte, kodanike ja kogukondade kaasamist ja võimestamist jms. Elurikkuse (European Biodiversity Partnership Biodiversa+) partnerlus pakub kõikehõlmavat platvormi, mis ühendab riiklikke, kohalikke ja üle-euroopalisi teadus- ja innovatsiooniprogramme ning koondab rahalisi ja mitterahalisi ressursse, et toetada üht prioriteetset sihti ‒ aastaks 2030 on bioloogiline mitmekesisus Euroopas taastunud. Partnerlus arendab koos siht- ja sidusrühmadega multidistsiplinaarseid teadus- ja innovatsiooniprogramme, loob Euroopas ühtlustatud vaatluskeskuste võrgustikku bioloogilise mitmekesisuse seireks ning rakendab laia valikut tegevusi, et suurendada teadus- ja innovatsioonitegevuse asjakohasust, mõju ja nähtavust bioloogilise mitmekesisuse kriisiga toimetulekuks. Partnerlus panustab Euroopa rohelise kokkuleppe (Green Deal), bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, EL elurikkuse strateegia 2030 eesmärkide ning EL kliima- ja põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmisse. Saadud teadmisi võetakse arvesse erinevates sektorites loodusvarade hindamisel, looduspõhiste lahenduste rakendamisel ja regulatsioonide loomisel. Ringbiomajanduse (Circular Bio-based Europe – CBE JU) partnerlus on koostöökokkulepe Euroopa Liidu ja biopõhiste tööstuste kontsortsiumi (Bio-based Industries Consortium – BIC) vahel, mis rahastab Euroopas konkurentsivõimelist ringmajandusel põhinevat biopõhist tööstust edendavaid projekte. Partnerluse ülesanne on tuua kokku biotööstuse osalisi alates põllumeestest kuni teadlasteni, et lahendada sektori tehnoloogilisi ja regulatiivseid väljakutseid, mis takistavad innovatiivsete lahenduste jõudmist turule. Eesmärk on arendada ja laiendada biomassi säästvat hankimist ja biopõhisteks toodeteks muutmist, keskendudes mitmetasandilisele biorafineerimistehases töötlemisele, ning rakendada ringmajanduse lähenemisviise, nagu põllumajanduse, tööstuse ja munitsipaalsektorite bioloogiliste jäätmete kasutamine. Key Digital Technologies Joint Undertaking (KDT JU). Partnerlus „Võtmetähtsusega digitehnoloogiad“ on avaliku ja erasektori koostöö alus teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni alal elektroonikakomponentide ja -süsteemide (ECS) valdkonnas ning rahastab projekte, mille eesmärk on tagada maailmatasemel teadmised nende võtmetehnoloogiate vallas, mis on olulised Euroopa konkurentsivõimelise juhtpositsiooni tagamiseks digimajanduses. Partnerluse „Innovaatilised VKE-d“ (Innovative SMEs, INNOVSMEs) eesmärk on toetada väike ja keskmiste ettevõtete innovaatilisi teadus- ja innovatsiooniprojekte ning võimaldada neil osaleda rahvusvahelises koostöös. Partnerluse tulemusena suureneb VKE-de konkurentsivõime, stimuleeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning panustatakse EL ühiskonna ja keskkonna väljakutsetesse. Fookuses on uute toodete, protsesside ja teenuste arendamine ja nende toomine turule (toetakse selgelt turule orienteeritud tegevusi). Partnerluse taotlusvoorud on teemaülesed, 24 seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi, sh puiduressursside väärindamist. 25  Lisa 5. Puiduressursside väärindamise valdkonna võtmetegevused ja meetmed Võtmetegevused valdkonna Meede/sekkumine Vastutav Mida täpsemalt toetatakse arendamisel vajaduse katmiseks ministeerium Alus- ja rakendusuuringute, Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka eksperimentaalarenduste arendustegevuse alus- ja rakendusuuringud ning toetamine programmid eksperimentaalarendused Alus- ja rakendusuuringute rolli ei fookusvaldkondades puiduressursside väärindamise saa alahinnata. Oluline on valdkonna määratletud interdistsiplinaarne teadus- ja prioriteetsetes suundades. arendustegevus ning koostöö Puudutab ka doktorantide- ettevõtlussektoriga. nooremteadurite kaasamist Alusuuringute rolli ei saa projektidesse (valdkonna rakenduste loomisel alahinnata, spetsialistide järel- ja juurdekasvu nt puidukeemias. toetamine). Teadus- ja Tegemist on ühe olulisema arendustegevus on kvaliteetse võtmetegevusega valdkonna kõrghariduse sisendiks. arendamisel. Puiduressursside väärindamise toetamiseks viiakse ellu eraldi programmi. Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede eelkõige teadustaristu teenuste puiduvaldkonda puudutavate pakkumise parandamine tippkeskuste uuringute ja era- ja avaliku sektori arenduste kontekstis. Puudutab ka nõudlusest tulenevate doktorantide-nooremteadurite vajaduste rahuldamiseks kaasamist projektidesse (tippkeskuste ja (valdkonna spetsialistide järel- ja teadustaristu teenuste juurdekasvu toetamine). Teadus- meede) ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh puiduressursside väärindamise valdkonda. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige arendustegevuse puiduvaldkonnas Eesti võimekuse arendamine arenguvajadustele lahendusi (RITA+) loovate strateegiliste sektoriüleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh puiduressursside väärindamise valdkonda. Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh puiduvaldkonna teadusprojekte. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu 26  toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh puiduvaldkonna projekte. Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh puiduvaldkonnaga seotud tippkeskusi. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm programm (RUP) toetab ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on puiduressursside väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud innovatsiooniosakud on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus puiduressursside väärindamine. 27 Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus puiduressursside väärindamine ja antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine. Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programm toetab mh toote- või teenuse arendamist, mille käigus saab toetust kasutada ka arendustegevusteks vajalike eeluuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimiseks. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus puiduressursside väärindamine. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus puiduressursside väärindamine. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist võrgustikud Euroopa Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“. Enamik eelpool nimetatud võrgustikest on horisontaalsed, pakkudes osalusvõimalusi ka puiduvaldkonda kuuluvatele ettevõtetele. 28 Teadmus- ja tehnoloogiasiiret Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide toetavad tegevused arendusteenuste ning institutsionaalse teadmus- ja teadusasutustes ja ettevõtluses. institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse Vajadus teaduse ja ettevõtluse teadmussiirde võimekuse suurendamine ja vahel toimuva teadmus- ja suurendamine teadus- ja teadmussiirdeteenuste tehnoloogiasiiret tugevdavate ja arendusasutustes ja arendamine, akadeemilise ja toetatavate tegevuste laia ja kõrgkoolides (ASTRA+) tugipersonali mitmekesise paketi järele, teadmussiirdeoskuste nt intellektuaalomandi kaitse ja arendamine; toetatakse nii jagamine (sh reeglistiku ja asutusepõhiseid tegevusi kui praktikate, mudelite asutustevahelisi koostöötegevusi väljatöötamine, akadeemilise ja (nt ühislaborite arendamine, tugipersonali koolitus Adapter-tüüpi tegevused jms). teadmussiirde alal jms); Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka tegevused, mis soodustavad arendustegevuse alus- ja rakendusuuringud ning patenteerimist ja litsentsimist, programmid eksperimentaalarendused väärtuspakkumiste koostamine fookusvaldkondades puiduvaldkonna määratletud koostöösoovidele, kontaktide prioriteetsetes suundades, mis vahendamine jms süsteemne ja peavad silmas ettevõtluse ja koordineeritud avaliku sektori huvisid ja teadmussiirdetegevus asutustes; soodustavad koostööd. Eesmärk (välis)spetsialistide kaasamine on ettevõtluse ja avaliku sektori teadmussiirdevõimekuse huvidest kantud TA-võimekuse ja suurendamiseks, inimeste kasvatamine teadusasutustes. liikumine sektorite vahel, Puudutab ka doktorantide- teadmussiirdedoktorantuur; nooremteadurite kaasamist teadusmahukate hargettevõtete projektidesse (valdkonna loomise ja tegevuse toetamine spetsialistide järel- ja juurdekasvu ülikoolides, sh selleks vajalik toetamine). Teadus- ja tugisüsteem ja ülikooli enda arendustegevus on kvaliteetse sisene toetus jms tegevused; kõrghariduse sisendiks. ettevõtjatele vajalike teadus- ja Puiduressursside väärindamise arendusteenuste süsteemne toetamiseks viiakse ellu eraldi väljatöötamine ja pakkumine; programmi. ettevõtjate teadmussiirde alaste Tipptasemel teadmiste ja HTM Tippkeskuste ja teadustaristu oskuste arendamine teadustaristu teenuste teenuste arendamine ja (juhtimisoskused, strateegiliste pakkumise parandamine kättesaadavaks tegemine arenduste planeerimine jms), era- ja avaliku sektori teadmussiirde soodustamiseks. teadlaste ja ettevõtjate nõudlusest tulenevate Puudutab ka doktorantide- kokkupuutepunktide tekitamine vajaduste rahuldamiseks nooremteadurite kaasamist jms. Teadmussiirde toetus on eriti (tippkeskuste ja tippkeskuste tegevustesse vajalik väiketootjate vaatest, kuna teadustaristu teenuste (valdkonna spetsialistide järel- ja nende ressursid on meede) juurdekasvu toetamine). Teadus- innovatsioonitegevuse osas ja arendustegevus on kvaliteetse piiratud. kõrghariduse sisend. Vt ka lisa 4. Tegemist on ühe olulisema Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, võtmetegevusega valdkonna sh puiduressursside väärindamist. arendamisel. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige arendustegevuse puiduvaldkonnas Eesti võimekuse arendamine arenguvajadustele lahendusi (RITA+) loovate strateegiliste sektoriüleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh puiduvaldkonda. Samuti toetatakse teadmussiirde 29  soodustamiseks ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevusi. Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline äri- ja akadeemiliste liikumine sektorite vahel ringkondade vaheliste (teadlased ettevõttesse ja avalikku sidemete arendamine sektorisse, spetsialistid teadus- ja ettevõtlusest ja avalikust sektorist arendustöötajate liikumise akadeemiasse) kompetentsi ja kaudu akadeemilise, era- kogemuste saamiseks ja ja avaliku sektori vahel edasiandmiseks, võrgustike (sektorite vaheline tekkeks ja koostöö mobiilsus, sh soodustamiseks; teadmussiirde teadmussiirdedoktorantuuri doktorantuur, SekMo) toetamine valdkonna teadlaste järel- ja juurdekasvu ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde toetamiseks. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh puiduressursside väärindamist. Teadus- ja HTM Toetatakse teadlasmobiilsust ja arendustegevuse rahvusvahelist teaduskoostööd, rahvusvahelistumise teadmiste ringlust, rahvusvaheliste toetamine: osalemine kontaktide ja võrgustike Euroopa Teadusruumis arendamist ning suurendatakse (teadlasmobiilsus ja Eesti teadussaavutuste ja osalemine missioonides, väärtuspakkumiste nähtavust partnerlustes, rahvusvahelisel tasandil (vt ka lisa programmides jm 4). Toetatakse TAIE rahvusvahelistes TAI fookusvaldkondi, sh initsiatiivides, Mobilitas++) puiduressursside väärindamist. TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja baasfinantseerimine arendustegevuse finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja - väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine mh puiduvaldkonna tegevusi arvestades Teadustaristu toetused37 HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise 37 Teadustaristud on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, andmebaasid, arhiivid, andmekogud, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks. 30  eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh puiduvaldkonna taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsioon HTM Teaduse populariseerimise ja ja teaduse teadushariduse eesmärk on tuua populariseerimine Eesti elanikud, sh noored teaduse ja tehnoloogia juurde, tekitada valdkonna vastu huvi ja seda hoida, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada teaduse ja teadlaskonna innustunud järelkasv ning suurendada teadustegevuse ja selle väljundite nähtavust ühiskonnas laiemalt (sh erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete puiduvaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm programm (RUP) toetab ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on puiduressursside väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud innovatsiooniosakud on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus puiduressursside väärindamine. 31 Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus puiduressursside väärindamine ja antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus puiduressursside väärindamine. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja ja võimekuse tõstmine võimekuse tõstmise eesmärk on arenda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsioonialased tugiteenused, ettevõtete kompetentside kasvatamine ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuse üks fookus puiduressursside väärindamine. Startup Estonia MKM Startup Estonia eesmärk on arendada idufirmade ökosüsteemi. Startup Estonia programm on iduettevõtete arendamisele suunatud teenuste kogum, mis aitab iduettevõttel läbida teekond alates ideest kuni laiapõhjalise kasvu saavutamiseni võimalikult lühikese aja jooksul. Meetme sihtgrupp on nii tegutsevad kui potentsiaalsed iduettevõtete asutajad ning nende esindajad. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st puiduvaldkonna iduettevõtteid toetatakse 32  võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Teadus- ja MKM Teadus- ja tehnoloogiamahukate tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi eesmärk on iduettevõtete kiirendi teadmuspõhise iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, teadus- ja tehnoloogimahukate ärikontseptsioonide testimine ja prototüüpide arendamine ning teadmuspõhistele ettevõtjatele suunatud äriarendusteenused. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st puiduressursside väärindamise valdkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele, sh puiduvaldkonnas. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st puiduvaldkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondadega. Koostöö (sh rahvusvaheline Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka koostöö) ja ökosüsteemi loomine arendustegevuse alus- ja rakendusuuringud ning ja toetamine. programmid eksperimentaalarendused Teadlaste, riigi ning puidusektori fookusvaldkondades puiduressursside väärindamise ettevõtete vahelise ja valdkonna määratletud rahvusvahelise koostöö prioriteetsetes suundades, mis tugevdamine ning peavad silmas ettevõtluse ja interdistsiplinaarse koostöö avaliku sektori huvisid ja soodustamine; võrgustikes soodustavad koostööd. Eesmärk osalemise toetamine (sh on ettevõtluse ja avaliku sektori rahvusvahelised võrgustikud); huvidest kantud TA-võimekuse ja koostööklastrite moodustamine, kasvatamine teadusasutustes. 33 kus oleks fookuses nii eksport kui Puudutab ka doktorantide- ka teadus- ja arendustegevus. nooremteadurite kaasamist Tööstussümbioosi toetamine. projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Puiduressursside väärindamise toetamiseks viiakse ellu eraldi programmi. Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide arendusteenuste ja institutsionaalse teadmus- ja institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse teadmussiirde võimekuse suurendamine ja suurendamine teadus- ja teadmussiirdeteenuste arendusasutustes ja arendamine, akadeemilise ja kõrgkoolides (ASTRA+) tugipersonali teadmussiirdeoskuste arendamine; toetatakse nii asutusepõhiseid tegevusi kui asutustevahelisi koostöötegevusi (nt ühislaborite arendamine, Adapter-tüüpi tegevused jms). Toetab asutuste võimekuse kasvu koostööks ettevõtete ja avaliku sektori asutustega, teadmus- ja tehnoloogiasiirdeks. Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline äri- ja akadeemiliste liikumine sektorite vahel ringkondade vaheliste (teadlased ettevõttesse ja avalikku sidemete arendamine sektorisse, spetsialistid teadus- ja ettevõtlusest ja avalikust sektorist arendustöötajate liikumise akadeemiasse) kompetentsi ja kaudu akadeemilise, era- kogemuste saamiseks ja ja avaliku sektori vahel edasiandmiseks, võrgustike (sektoritevaheline tekkeks ja koostöö mobiilsus, sh soodustamiseks; teadmussiirde teadmussiirdedoktorantuuri doktorantuur, SekMo) toetamine valdkonna teadlaste järel- ja juurdekasvu ja teadmus- ja tehnoloogiasiirde toetamiseks. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh puiduressursside väärindamise valdkonda. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige arendustegevuse puiduvaldkonnas Eesti võimekuse arendamine arenguvajadustele lahendusi (RITA+) loovate strateegiliste sektoriüleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis ja avaliku sektori TA-võimekuse suurendamiseks, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste kaudu, et tugevdada riigi kui targa tellija ja koostööpartneri rolli valdkonnas. 34  Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh puiduressursside väärindamist. Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede tippkeskuste ja teadustaristu teenuste teadustaristu tegevuste pakkumise parandamine kontekstis, mis on kantud era- ja avaliku sektori ettevõtluse ja avaliku sektori nõudlusest tulenevate huvidest ja TA-teenuste vajaduste rahuldamiseks arendamise ja pakkumise (tippkeskuste ja toetamiseks, toetab koostööd teadustaristu teenuste ettevõtete ja avaliku sektori meede) asutustega. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh puiduressursside väärindamist. Teadus- ja HTM Koostöö ja ökosüsteemi loomine ja arendustegevuse toetamine rahvusvahelises rahvusvahelistumise mõõtmes (rahvusvaheline toetamine: osalemine teaduskoostöö, teadmiste ringlus, Euroopa Teadusruumis rahvusvaheliste kontaktide ja (teadlasmobiilsus ja võrgustike arendamine, osalemine missioonides, rahvusvaheline nähtavus koostöö partnerlustes, arendamiseks). Toetatakse TAIE programmides jm fookusvaldkondi, sh rahvusvahelistes TAI puiduressursside väärindamise initsiatiivides, Mobilitas++) valdkonda. TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja baasfinantseerimine arendustegevuse finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja - väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine mh puiduvaldkonna tegevusi arvestades Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh puiduvaldkonna projekte. 35 Teadustaristu toetamine HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh puiduvaldkonna taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsioon HTM Teaduse populariseerimise ja ja teaduse teadushariduse eesmärk on tuua populariseerimine Eesti elanikud, sh noored teaduse ja tehnoloogia juurde, tekitada valdkonna vastu huvi ja seda hoida, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada teaduse ja teadlaskonna innustunud järelkasv ning suurendada teadustegevuse ja selle väljundite nähtavust ühiskonnas laiemalt (sh erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete puiduvaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm programm (RUP) toetab ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on puiduressursside väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud innovatsiooniosakud on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil 36  on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus puiduressursside väärindamine. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus puiduressursside väärindamine. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja ja võimekuse tõstmine võimekuse tõstmise eesmärk on arenda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsioonialased tugiteenused, ettevõtete kompetentside kasvatamine ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuse üks fookus puiduressursside väärindamine. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele 37  probleemidele mh puiduvaldkonnas. Erasektori tehisintellekti MKM Erasektori tehisintellekti (AI) piloodid pilootprojektide eesmärk on Eesti ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Programmi raames viiakse kokku AI vajadusega ettevõtted ja potentsiaalsed lahenduste pakkujad, sh iduettevõtted, VKEd, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada pilootprojekte. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele. Startup Estonia MKM Startup Estonia eesmärk on arendada idufirmade ökosüsteemi. Startup Estonia programm on iduettevõtete arendamisele suunatud teenuste kogum, mis aitab iduettevõttel läbida teekond alates ideest kuni laiapõhjalise kasvu saavutamiseni võimalikult lühikese aja jooksul. Meetme sihtgrupp on nii tegutsevad kui potentsiaalsed iduettevõtete asutajad ning nende esindajad. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st puiduvaldkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist võrgustikud Euroopa Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“. Enamik eelpool nimetatud võrgustikest on horisontaalsed, pakkudes osalusvõimalusi ka puiduvaldkonna ettevõtetele. TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute välisinvesteeringute Eestisse toomise eesmärk on Eestisse toomine kujundada Eestist atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ning pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete 38  investorkonsultantide, atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e- residentsuse programmi toetamist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh puiduvaldkonnas. Tehnoloogiate ja rakenduste Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide piloteerimise ja testimise tugi arendusteenuste ning institutsionaalse teadmus- ja Toetus tehnoloogiate hindamise institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse metoodika arendamiseks, teadmussiirde võimekuse suurendamine ja katsetuste läbiviimiseks ja suurendamine teadus- ja teadmussiirdeteenuste sertifitseerimiseks, arendusasutustes ja arendamine. Toetab puiduressursside väärindamisega kõrgkoolides (ASTRA+) teadusasutuste ja kõrgkoolide kaasnev keskkonnamõju võimekuse kasvu hindamise metoodika arendus, ettevõtluskoostööks, sh tugi tehnoloogiate testimise ja tehnoloogiate ja rakenduste sertifitseerimise keskkondade hindamise ja sertifitseeritud loomine, sh vajalik laborite teenuste pakkumiseks. piloteerimistaristu arendamine. Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede tippkeskuste ja Tegemist on ühe olulisema teadustaristu teenuste teadustaristu tegevuste võtmetegevusega valdkonna pakkumise parendamine kontekstis, mis on kantud arendamisel. era- ja avaliku sektori ettevõtluse ja avaliku sektori nõudlusest tulenevate huvidest ja TA-teenuste vajaduste rahuldamiseks arendamise ja pakkumise (tippkeskuste ja toetamiseks, toetab koostööd teadustaristu teenuste ettevõtete ja avaliku sektori meede) asutustega. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh puiduressursside väärindamist. Teadustaristu toetamine HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh puiduressursside väärindamise taristut (vt ka lisa 4). Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh puiduvaldkonna projekte. 39 Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm programm (RUP) toetab ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmis toetakse ka teostatavusuuringuid ja intellektuaalse omandi kaitsega seotud tegevusi ning pakutakse eelnõustamist. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on puiduressursside väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud innovatsiooniosakud on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosaku toetuse abil on võimalik tellida mh metroloogia, akrediteerimise, standardiseerimise, vastavushindamise ja sertifitseerimise alast nõustamist, toote- ja teenusearenduse tehnoloogilist nõustamist ja intellektuaalomandi õiguskaitse nõustamist. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus puiduressursside väärindamine. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus puiduressursside väärindamine ja antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine Ettevõtete MKM Ettevõtete arenguprogramm arenguprogramm toetab ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programmis toetatakse mh arendustegevusega seotud nõustamist, projekteerimist ja 40  prototüüpimist, intellektuaalomandi hankimist ning arendatava tootega seotud testimist ja sertifitseerimist. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus puiduressursside väärindamine. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, mis võib sisaldada teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus puiduressursside väärindamine. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE pakub ettevõtetele koolitus- ja nõustamisteenust, uue tehnoloogia või tarkvara testimist ja digitaalse küpsuse hindamist. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele. Investeeringud ja eksport. Toetus Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab eksportimisel ja välisturule arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete sisenemisel, nt ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, mentorlus, võrgustikutegevused, tegevuste paremat planeerimist ja kontaktide leidmine, innovatsiooni rakendamist. regulatsioonide täitmine. Vajalik Programmi raames toetatakse mh on investeeringute suurendamine ettevõtete organisatsiooni ja arendustegevuste läbiviimiseks. töötajate arengut (mentorlus) ning müügi- ja turundustegevuse arendamist (sh eksport välisturgutele). Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus puiduressursside väärindamine. 41 Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st et puiduvaldkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondade ettevõtjatega. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja ja võimekuse tõstmine võimekuse tõstmise eesmärk on arenda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsioonialased tugiteenused, ettevõtete kompetentside kasvatamine ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuste üks fookus puiduressursside väärindamine. TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute välisinvesteeringute Eestisse toomise eesmärk on Eestisse toomine kujundada Eestist atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ja pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete investorkonsultantide, atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e- residentsuse programmi toetamist ning on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh puiduvaldkonnas. Ettevõtete ekspordi MKM Ettevõtete ekspordi arendamise arendamise tegevused tegevused koosnevad sihtturgude tutvustamisest, eksporditeenustest (ekspordiprogramm, turupõhine nõustamine, messidel osalemine, kontaktreisid), sobiva rahastuse leidmisest. Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused hõlmavad sihtturgude tutvustamist, eksporditeenuseid (ekspordiprogramm, turupõhine nõustamine, messidel osalemine, kontaktreisid), sobiva rahastuse leidmist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh puiduvaldkonnas. 42 Valdkonna teadlaste ja Temaatilised teadus- ja HTM Valik erinevatest tegevustest, inseneride järel- ja juurdekasv. arendustegevuse kuhu kuuluvad ka alus- ja Valdkonna doktoriõppe kvaliteedi programmid rakendusuuringud ja tõstmine, sh fookusvaldkondades eksperimentaalarendused teadmussiirdedoktorantuur maapõueressursside valdkonnas (ettevõtlus/tööstusdoktorantuur); määratletud prioriteetsetes välisteadlaste ja tippspetsialistide alamsuundades, mis peavad silmas kaasamine kompetentside ettevõtluse ja avaliku sektori täiendamiseks, teadlasmobiilsus huvisid ja soodustavad koostööd. teadmiste ja oskuste Eesmärgiks ettevõtluse ja avaliku täiendamiseks, teadlaste sektori huvidest kantud TA- liikumine sektorite vahel. võimekuse ja kasvatamine Vajadus tõsta valdkonna teadusasutustes. Puiduressursside spetsiifiliste oskustega väärindamise valdkonna teadustöötajate ja inseneride toetamiseks viiakse ellu eraldi TA- taset (puidutööstuse jaoks programmi. vajaliku tööjõu ja kompetentside Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede eelkõige ettevalmistamine); tööjõu teadustaristu teenuste puiduvaldkonda puudutavate liikuvuse ja rakenduslike oskuste pakkumise parendamine tippkeskuste uuringute ja täiendamise toetamine ning era- ja avaliku sektori arenduste kontekstis. Puudutab ka vajalike kompetentside nõudlusest tulenevate doktorantide-nooremteadurite kaasamine välismaalt. vajaduste rahuldamiseks kaasamist projektidesse. (tippkeskuste ja Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, teadustaristu teenuste sh puiduressursside väärindamist. meede) Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline äri- ja akadeemiliste liikumine sektorite vahel ringkondade vaheliste (teadlased ettevõttesse ja avalikku sidemete arendamine sektorisse, spetsialistid teadus- ja ettevõtlusest ja avalikust sektorist arendustöötajate liikumise akadeemiasse) teadmiste ja kaudu akadeemilise, era- kogemuste saamiseks ja ja avaliku sektori vahel edasiandmiseks, võrgustike (sektoritevaheline tekkeks ja koostöö mobiilsus, sh soodustamiseks; teadmussiirde teadmussiirdedoktorantuuri doktorantuur, SekMo) toetamine. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh puiduressursside väärindamist. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige arendustegevuse puiduvaldkonnas Eesti võimekuse arendamine arenguvajadustele lahendusi (RITA+) loovate strateegiliste sektorite üleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh puiduressursside väärindamist. Teadus- ja HTM Toetatakse teadlasmobiilsust (sh arendustegevuse doktorandid-nooremteadurid) ja rahvusvahelistumise rahvusvahelist teaduskoostööd, toetamine: osalemine teadmiste ringlust, rahvusvaheliste Euroopa Teadusruumis kontaktide ja võrgustike (teadlasmobiilsus ja arendamist ja suurendatakse Eesti 43 osalemine missioonides, teadussaavutuste ja partnerlustes, väärtuspakkumiste nähtavust programmides jm rahvusvahelisel tasandil. rahvusvahelistes TAI Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, initsiatiivides, Mobilitas++) sh puiduressursside väärindamist. Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh puiduvaldkonna teadusprojekte. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh puiduvaldkonna teadusprojekte. Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh puiduvaldkonna tippkeskusi. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Teaduskommunikatsioon HTM Teaduse populariseerimise ja ja teaduse teadushariduse tegevused on populariseerimine suunatud Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, 44 et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ja teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt (mh on eesmärgiks teha avalikult kättesaadavaks erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemusi), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete puiduvaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnika valdkondades. 45 Lisa 6. Fookusvaldkonna väljakutsete lahendamise ja tegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid Valdkonna spetsialistide väljaõpe, haridusküsimused ja töötingimused  Eestis on puiduvaldkonna teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv väike, mistõttu suureneb vajadus spetsialistide järele, kes oleksid piisavalt kõrgel tasemel arendustöö läbiviimiseks ja naaberriikide kogemuste rakendamiseks Eesti kontekstis.  Noorte innustamine valdkonnaga tegelema, propageerides erialasid ja luues sihtstipendiume  Vajaliku oskusteabe tagamine, sh selleks vajalike koostöövormide, -platvormide ja võrgustike arendamine  Valdkonna tarbeks piisava arvu spetsialistide koolitamine, väljaõpe, konkurentsivõimelised töötingimused ja töötasu, valdkonna õppejõudude järel- ja juurdekasvu tagamine. Töökohapõhise praktika jm võimaluste tagamine valdkonna spetsialistide piisavuse ja kvaliteedi tagamiseks Regulatiivne keskkond, riiklikud põhimõtted ja kokkulepped  Riigil peab olema kindel seisukoht valdkonna arendamise vajalikkusest. Valdkonna arendamine (mh investeeringud) eeldab kindlust toorme kättesaadavuse pikaajalises stabiilsuses.  Fookusvaldkonna arenguks tuleb EL juhtstruktuuride tasandil toetada olulisi algatusi ja arenguid ning osaleda rahvusvahelises debatis.  Tuleb muuta riigi maksupoliitikat: kehtestada maksusoodustused TAIEga seotud tegevustele ja luua valdkonna arendamist toetav õigusraamistik.  Toetusfondide bürokraatiat tuleb märgatavalt vähendada ja kaotada liigsed piirangud rahastuse taotlemisel.  Toetada tuleb eri osaliste (puidutoorme kasvatajad, varujad, tööstusettevõtted, TA-asutused jm) vahelist aktiivset ja pidevat koostööd.  Tuleb uurida CO2 turu reformi mõju Eesti kohalike ressursside, sh puidu väärindamise valdkonnale. Kogukonna teadlikkus, teaduspõhine kommunikatsioon  Elanikkonna teadlikkuse tõstmine eeldab riigi tasandi kommunikatsiooni ja selgeid sõnumeid. Maapõuevarade kasutamine (sh kasvatamine, varumine ja töötlemine) nõuab nii kohalike elanike kui ka laiema üldsuse heakskiitu. Võti on ühiskonna teadlikkuse tõstmine puiduressursside väärindamise vajalikkusest ja võimalikest kaasnevatest keskkonna (ja elukeskkonna) mõjudest.  Teaduspõhine kommunikatsioon peab olema täielikult läbipaistev, läbimõeldud ja kavakindel. Sisuka kommunikatsioonita ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid arvestamata ning kogukondade (erinevate huvigruppide) heakskiiduta ei ole uusi arendustegevusi võimalik käivitada.  Vaja on ühiskonna valmisolekut ja võimekust kohaneda muutustega ning võtta kasutusele uusi lahendusi. Lahenduste viimine laborist pärisellu ja tööstuslikule tasemele, tööstussümbioos  Vaja on toetada lahenduste viimist laborist pärisellu ja tööstuslikule tasemele.  Väga vajalik on piloteerimisvõimaluste arendamine, et viia tehnoloogiaid ja lahendusi laboriskaalalt tööstusskaalale ja seejärel pärisellu. Eestis olemasolevat piloteerimisvõimekust tuleb kaardistada ja piloteerimistaristut arendada ning lihtsustada ettevõtete ligipääsu piloteerimisvõimalustele.  Enne oluliste tehnoloogiliste suundade üle otsustamist on vaja koostada põhjalikud majandusanalüüsid tegevuste otstarbekuse kohta. 46  Tehnoloogiate väljatöötamisel tuleb eelistada parimat võimalikku tehnoloogiat.  Toetust vajab tööstussümbioos. Puidu parema väärindamise tegevussuund Eesti Metsanduse Arengukavas (MAK) aastani 2030 (eelnõu seisuga 23.07.2022)38 hõlmab järgmist:  eelisarendatakse ja soodustatakse valdkonna töötleva tööstuse lisandväärtuse suurendamist. Jätkatakse ettevõtete huvidele vastava kohalike ressursside väärindamise (sh puit) teadusprogrammi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadusprogrammi elluviimist. Edendatakse ja toetatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust, sh puiduga seotud ja teiste metsaökosüsteemi hüvede innovaatilist kasutamist ja uute tehnoloogiate väljatöötamist. Puitu kasutatakse eelistatult pika tarbimisahelaga toodete valmistamiseks;  otsitakse võimalusi traditsioonilise puidukasutuse kõrval ka teiste metsaökosüsteemi hüvede paremaks kasutamiseks ja turundamiseks. Selleks kaardistatakse ja hinnastatakse erinevad metsaökosüsteemi saadused ja hüved. Samuti uuritakse metsamajandamisviise, mis parimal võimalikul moel soodustavad erinevate ökosüsteemi hüvede kasutamist. Neid metsamajandamisviise tutvustatakse metsaomanikele, mh metsaühistute kaudu. Terviklikum ja järjepidev metsaomand võimaldab omanikul pikemalt planeerida tegevusi oma metsas, sh leida võimalusi metsa mitmekesisemaks kasutuseks;  panustatakse ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava väljatöötamisse. Metsa- ja puidutööstuses soodustatakse ja toetatakse tõhusamat ning ressursisäästlikumat puidu kasutamist, sh nö raskesti töödeldava (standardpuidust keerulisema) ja majanduslikult väheväärtusliku puitmaterjali kasutust, samuti taas- ja ahelkasutust. Toetatakse valdkonna ettevõtete koostööd teadusasutustega. Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaali suurendamiseks edendatakse sektoris ressursitõhusust;  ollakse eeskujuks puidust ehitusmaterjali kasutamisel puidust referentshoone (keskkonnamaja) rajamise kaudu. Oluline on saada lisakogemusi suurte puitehitiste ehitamise vallas, et suurendada Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ja edendada kohaliku tooraine väärindamist. Parandatakse riigihangete süsteemi, eelistades avalike hoonete ehitamisel puitu enam kasutavaid lahendusi. Töötatakse välja lahendused hoone terve elukaare süsinikujalajälje määramiseks ja selle arvestamiseks hoonete energiaklassi määramisel;  energeetikas kasutatakse puitu vastavalt väärindamispotentsiaalile, sh uuritakse ja arendatakse ümarpuidu kohaliku väärindamise ja mitmekülgse kasutamise võimalusi;  suurendatakse puidutöötlemise kompetentsi, teadmisi ja võimeid (mitmesugused puidukasutusviisid, paberi- ja puitmassi tootmine, biotehnoloogiad, puitmaterjalid, biorafineerimistehnoloogiad, biomaterjalid ja -kemikaalid, bioplastid, saetööstus jm);  metsandussektori lisandväärtuse potentsiaali tõstmiseks luuakse võimalused puiduressursi, sh madala kvaliteediga ja ümarpuidu kohalikuks väärindamiseks ja mitmekülgseks kasutamiseks. Töötatakse välja motivatsioonimehhanism, et suurendada taluvushuvi, mis toetab arendusi kohalikul tasandil. 38 https://envir.ee/MAK2030 47 Lisa 7. Fookusvaldkonna seire ja arengut peegeldavad mõõdikud 1. Fookusvaldkonna arengu seire lähtealused Fookusvaldkondade arengu seiramisel on aluseks on võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühise teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021‒2035 (TAIE arengukava) mõõdikute raamistik39. TAIE arengukava mõõdikud käsitlevad mh järgmist:  erasektori TA kulutused;  lisandväärtuse kasv töötaja kohta;  kaupade ja teenuste ekspordi maht;  ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse;  teaduspublikatsioonid;  teadusasutuste lepingulise koostöö maht;  inimressursi mõõde (teadlased ja insenerid, nende järel- ja juurdekasv). Kuna TAIE fookusvaldkonnad on TAIE arengukava lahutamatu osa, on arengukava mõõdikuid kohandatud ka fookusvaldkondade arengu seireks. Teiseks lähtekohaks on valdkondade seireuuring40, milles on tehtud ettepanekuid fookusvaldkondade seireks. 2. Seire üldised põhimõtted  Kasutatav mõõdikute komplekt on tööriist, juhtimislaud (juhtimisinstrument), nn tähelepanu juhtimise instrument TAIE juhtkomisjonile. See tähendab, et seireks sobilik lähenemine, mõõdikud ja metoodika peavad olema kergesti kasutatavad, samuti arvestama seda, milliseid andmeid juba praegu kogutakse, mida saab kasutada ja kui töömahukas on andmeanalüüs. Seireks sobilik lähenemine peab olema piisavalt lihtne ja kasutatav iga-aastaselt. Vajaduse korral saab teha täiendavaid süvaanalüüse või uurimusi. Pakutud lähenemisel on oma puudused ja piirangud ning seda arvestatakse ka andmete tõlgendamisel.  Lähenemise eesmärk ei ole detailselt (metoodiliselt ja statistiliselt) ja ammendavalt kõike katta, vaid jälgida suuri trende valdkondade arengus. Lähenemine järgib n-ö valgusfoori põhimõtet – tuua esile, mis on üldjoontes hästi ja mis vajaks tähelepanu. Näiteks fookusvaldkondade statistika seires on olulised kriitilised ja kesksed teadus- ja ettevõtlusvaldkonnad, ilma milleta fookusvaldkonna areng ei ole võimalik.  Oluline on teadvustada, et statistilisi tulemusi kombineeritakse kvalitatiivse lähenemisega, st andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks on olulised ka eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ja arutelu. Fookusvaldkondade seire koosneb seega kahest komponendist: kvantitatiivsest ehk nn statistilisest trendianalüüsist ja kvalitatiivsest ehk eksperthinnangul põhinevast osast.  Oluline on teadvustada, et fookusvaldkondade statistika seire puhul ei ole tegemist rahastuseks kvalifitseerumise või projektide valiku kriteeriumidega. See tähendab, et rahastust võivad taotleda ja saada ka ettevõtted või teadlased, kelle tegevus ei ole seotud seiratavate EMTAK või teadusvaldkondadega. Oluline on mitte välistada teatud valdkondade panust fookusvaldkondade arengusse. Samuti peab lähenemine olema paindlik, et arvestada valdkonna arengu ja muutuvate vajadustega.  Silmas on peetud, et pakutud mõõdikute baasil oleks võimalik vaadelda suuri trende ja üldisi arenguid kõikide fookusvaldkondade lõikes, kohandades teatud juhtudel lähenemist 39 TAIE arengukava https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf ja mõõdikute metoodika, vt Lisa 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisad_15.07.2021.pdf 40 TÜ RAKE (2021) „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“. Uuringu raport on kättesaadav siin (vt eelkõige failid 02-03): https://datadoi.ee/handle/33/356 48  valdkondade eripärasid arvestades (nt publikatsioonide puhul) ja tuues lisaks juurde sobivaid valdkonnaga seotud konteksti- või taustamõõdikuid (nt valdkonda puudutavad „Eesti 2035“ või valdkondlike arengukavade mõõdikud).  Lähenemine on avatud muutusteks. Seiresüsteem võib vajada muudatusi nii valdkondade määratluse, mõõdikute kui seire korraldamise osas.  Lähenemist täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad nende väljatöötamisel, ent tasub arvestada, et need keskenduvad konkreetse sekkumise eesmärgile ja mõjule ega käsitle fookusvaldkonda üldiselt. Meetmete ja rahastusinstrumentide tasandi mõõdikud annavad täiendavat informatsiooni ja toetavad fookusvaldkondade seiret. 3. Fookusvaldkonna määratlemine Fookusvaldkonna statistilisel määratlemisel on lähtutud TAIE fookusvaldkondade kirjeldusest ja käesolevas teekaardis esitatust. Määratlemine ei kaardista kõikvõimalikke seoseid erinevate teadus- ja ettevõtlusvaldkondadega ega taotle ammendavat katvust, vaid toob esile valdkonna absoluutselt vajalikud aspektid. Fookusvaldkonna arengut peegeldavate mõõdikute seiramisel lähtutakse fookusvaldkonna statistilisest määratlusest: Fookusvaldkond Ettevõtlus Teadus Puiduressursside väärindamine EMTAK/NACE ETIS  C16 Puidutööstus  1.1 Biokeemia  C17 Paberitööstus  1.12. Bio- ja keskkonnateadusega  C31 Mööblitööstus seotud uuringud  A02 Metsamajandus ja  1.5. Metsandusteadus metsavarumine  4.11. Keemia ja keemiatehnoloogia. 4. Fookusvaldkonna arengut peegeldavad mõõdikud41 Mõõdikud on valitud, lähtudes üldistest sihtidest fookusvaldkonna arendamisel:  valdkonnas areneb teadusmahukas ettevõtlus ning loodav lisandväärtus ja eksport kasvab;  valdkonna teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne ja maailmatasemel ning annab vajalikku sisendit ettevõtluse ja avaliku sektori väljakutsete lahendamiseks;  valdkonnas areneb ja kasvab koostöö teadusasutuste ja ettevõtete vahel;  tagatud on valdkonna teadusmahukaks arenguks vajalik inimressurss – valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasv nii teadussüsteemi kui ettevõtlust silmas pidades. Mõõdik Selgitus Aasta Väärtus Lisainfo 4.1. Ettevõtlusvõimekuse vaade: seiret teeb MKM Valdkonna ettevõtete TA Peegeldab valdkonna 2020 14,6 mln Allikas: Statistikaamet42 kulutused (eurodes) ettevõtete Algaasta 2020, kasv Eesti teadusmahukust keskmisest kiirem Valdkonna ettevõtete Töötaja kohta loodud 2020 35 500 Allikas: Statistikaamet43 lisandväärtuse kasv keskmine majanduslik Algaasta 2020, kasv Eesti töötaja kohta lisandväärtus on keskmisest kiirem (tuhandetes eurodes) valdkonna majanduskasvu 41 TAIE arengukava mõõdikute alusel kohandatud valdkonnale sobivad ettevõtlus- ja teadusvõimekust peegeldavad mõõdikud 42 Statistikaameti andmebaasis tabel TD024, programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused 43 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 49  peegeldaja. Teadusmahukus kasvatab lisandväärtust. Valdkonna eksport Peegeldab valdkonna 2020 66 000 Allikas: Statistikaamet44 töötaja kohta (eurodes) ettevõtete Algaasta 2020, kasv Eesti rahvusvahelist keskmisest kiirem, arvestades konkurentsivõimet müüki mitteresidentidele Valdkonna ettevõtete Peegeldab valdkonna 2018‒ 13 487 Allikas: Statistikaamet45 investeeringud ettevõtete 2020 Algaasta 2018‒2020 keskmine, mittemateriaalsesse konkurentsivõimet keskmine kasv Eesti 3 aasta keskmisest põhivarasse (tuhat kiirem (libisev keskmine) eurot) 4.2. Teadusvõimekuse vaade: seiret teeb HTM 10% maailmas Peegeldab valdkonna 2018‒ Artiklite arv: 121; Allikas: Web of Science enimtsiteeritud teaduse tipptaset ja 2020 mõjukuse indeks Alla 50 autoriga (suured teadusartikli hulka vaadet, et rakendusteni 0,71; 10% maailmas konsortsiumid välistatud) ja kuuluvate Eesti artiklite jõudmine eeldab enamtsiteeritud Eesti juhtivautoriga osakaal valdkonnas (%) tipptasemel teadusartikli hulka publikatsioonid (meie teadlased alusteadust kuuluvate Eesti võiks olla praegusest enam artiklite osakaal juhtivas rollis, eestvedajad) ja valdkonnas 3,31%; seda ka valdkonna arengu Era- ja avaliku sektori Peegeldab valdkonnas era- ja avaliku sektori kontekstis. Valdkondlik ühispublikatsioonid (%) toimuvat koostööd ühispublikatsioonid mõjukuse indeks (category avaliku ja erasektori 0% normalized citation impact, vahel, ettevõtluse TA- keskmine = 1) peegeldab küpsust ja positsiooni, võrreldes teistega innovatsioonisüsteemi laiemas maailma perspektiivis, avatust publikatsioonide arv taustatunnusena. Vaadatakse libisevat keskmist (3 aasta keskmine) juhuslike hüpete tasandamiseks. Teadusasutuste Peegeldab teaduse 2020 65 179 Allikas: HTM, lepingulise koostöö maht mõjukust ja baasfinantseerimise andmed ettevõtetega (eurodes) teadmussiirde toimimist, Algaasta 2020, edaspidi jälgida TA-alast koostööd trendi. Baasfinantseerimise erasektoriga, TA teenuste andmed kajastavad lepingute ettevõtetele müügi infot, arvestatakse mahtu/mahu kasvu. ettevõtluslepinguid mahus Mõõdik näitab TA- vähemalt 500 eurot. asutuste osalemist Andmetes on info ühiskonna ees seisvate teadusasutuste ülesannete lahendamises lepingupartnerite (Eesti koostöös erasektoriga, iseloomustab TA- ettevõtluspartnerite) asutuste valmisolekut registrikoodide kohta, mis pakkuda erasektorile seotakse EMTAK valdkonnaga vajalikke ja selle kaudu konkurentsivõimelisi fookusvaldkonnaga. teenuseid Valdkonna noorteadlaste Valdkonna inimressursi 2022 0,43 Allikas: ETIS (alla 35 a) suhtarv mõõde, TA- Aluseks käimasolevate ETISes vanematesse spetsialistide järel- ja märgitud teadusprojektidega teadlastesse (35 a ja juurdekasvu peegeldaja, seotud inimeste (projektide vanemad) valdkonna elujõulisus ja täitjad, põhitäitjaid ja 44 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 45 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 50  jätkusuutlikkus vastutavaid täitjaid) andmed. vanuselise struktuuri Fookusvaldkonda kuuluvateks kontekstis. Eesti loetakse projektid, kus teadlaskonna vähemalt ühe vananemine on üldine fookusvaldkonna alla loetud trend ja kui valdkonna osakaal on fookusvaldkondades on vähemalt 50%. Kui projekt noorteadlasi, peegeldab (järelikult ka täitja) on korraga see valdkonna mitmes fookusvaldkonnas, atraktiivsust ja läheb projekt (täitja) arvesse potentsiaali. mitmes fookusvaldkonnas. Leitakse isikute vanused projekti panustamise hetkel. Nt u 0,30 võiks olla hea seis, mis tähendaks et valdkonnas oleks ca 1/3 noori peale kasvamas. Doktorantide ja kaitstud Valdkonna inimressursi 2021 Doktorantide arv Allikas: EHIS doktorikraadide arv mõõde, TA-spetsialistide (teadusvaldkond EHISe andmed, mis on esitatud valdkonnas järel- ja juurdekasvu märgitud) 72 (3% ISCED klassifikaatori alusel, on peegeldaja, valdkonna kõikidest seos ka CERCS klassifikaatoriga, elujõulisus ja doktorantidest); millest saab omakorda luua jätkusuutlikkus, sh doktorikraadi vastavuse ETISe klassifikaatori arvestades erasektori kaitsnute arv 5 (2% valdkondadega. Juhtudel, õppija vajadusi (teadlaste ja kõikidest kraadi või kraadi kaitsja puhul on inseneride arvu kasv määratletud korraga mitu kaitsnutest)46 erasektoris on üks TAIE valdkonda, on arvestatud ainult arengukava siht). esimesena märgitud valdkonda, Doktorantide arv eeldades, et see on peamine. peegeldab hetkeseisu, Hetkeseisuga puuduvad andmed valdkonna atraktiivsust ja teadmussiirde doktorantide ja potentsiaali, kaitsmiste kaitstud doktorikraadide kohta, arv näitab pikemat neid hakatakse koguma perspektiivi, spetsialistide edaspidi. seisu tööturul. Eesti patenditaotluse arv Teadmus- ning 2016‒ 10,5 Allikas: OECD (EPO, USPTO, valdkonnas tehnoloogiasiirde 2018 PCT) seisukohalt oluline OECD andmete IPC näitaja, seos ka (International Patent investeeringutega Classification) patentide immateriaalsesse klassifikaatori koodid põhivarasse. seostatakse patenditaotluste Patenditaotlused puhul fookusvaldkonnaga ning peegeldavad paremini patenditaotlused teadmussiirde alast summeeritakse aastate lõikes aktiivsust valdkonnas. (aluseks patenditaotluste fraktsionaliseeritud arvestus, libisev keskmine, st viimase 3 aasta keskmine juhuslike hüpete tasandamiseks). 46 Doktorantide arv valdkonnas alates 2018. a olnud stabiilselt 3% doktorantide koguarvust, doktorikraadi kaitsmiste arv on aastatel 2018‒2021samuti püsinud stabiilsena vahemikus 2‒3% juures (kõikide kaitsnute arvust). 51  4.3. Fookusvaldkonna kontekstimõõdikud (taustamõõdikud) Mõõdik Aasta Väärtus Lisainfo Puitu töötleva tööstuse 2020 48347 Annab ülevaate puitu töötleva tööstuse kulutused teadus- ja kulutuste muutustest teadus- ja arendustegevustele arendustegevustele (tuhat eurot/aastas) Sihttase (2030): 750 Allikas: ESA Lisandväärtuse maht ühe 2020 3348 Annab ülevaate lisandväärtuse mahu töötaja kohta (tuhat muutumisest ühe töötaja kohta eurot/aastas) Sihttase (2030): 49 Allikas: KAUR/ESA Mõõdikute komplekt võib ajas täieneda. Mõne mõõdiku kohta praegu andmed puuduvad, kuid neid hakatakse koguma edaspidi (nt teadmussiirdedoktorantuur). 5. Seire korraldamine Fookusvaldkonna seire koosneb kahest komponendist: 1. kvantitatiivsete andmete kogumine ja väljavõtted fookusvaldkonna mõõdikute ja metoodika alusel selleks, et välja selgitada olukord ja üldised suured trendid valdkondade arengus; 2. kvantitatiivseid andmeid kombineeritakse kvalitatiivse osaga – olulised on eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ning arutelu andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks. HTM ja MKM korraldavad kõigi fookusvaldkondade seiret igal aastal. Kvantitatiivsete andmete alusel korraldatakse ekspertide arutelud (kvalitatiivne komponent). Fookusvaldkonna jaoks luuakse ekspertrühmad, seega osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad fookusvaldkondade tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Tulemused esitatakse TAIE juhtkomisjonile, mille ülesandeid täidavad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatuste jõustumiseni teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonipoliitika komisjon ühendkomisjonina. TAIE juhtkomisjon jälgib seiretulemuste alusel fookusvaldkondade arengut, teeb ettepanekuid ja soovitusi fookusvaldkondade ja sekkumiste kujundamiseks ja muutmiseks, sh teeb vajadusel ettepanekuid seire korraldamise, mõõdikute ja metoodika osas. Seiret täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad meetmete väljatöötamisel. 47 Sisaldab: puidutöötlemine, paberitootmine, trükindus ja paljundus ning mööblitootmine. Baasiks on ettevõttesiseste ning ettevõtteväliste kulutuste (TD024) 2011‒2019 aastane keskmine. 48 Arvutatud ESA andmetel. Aluseks on metsasektori (metsamajandus, puidutööstus, paberi ja tselluloosi tootmine, mööblitootmine) lisandväärtus töötaja kohta vahemikus 2011‒2019. Arvutatud baas 4% iseloomustab selle perioodi keskmist aastast sektori lisandväärtuse kasvu. 52  Lisa 8. Teekaardi koostamise kaasamisprotsessi ülevaade 1. etapp: KAARDISTAMINE 2. etapp: KAASAMINE 3. etapp: TEEKAART • Tegevus: HTM ja MKM • Tegevus: arutelud • Tegevus: HTM ja MKM kogusid ja koondasid infot: valdkondlike koondavad saadud info ja arengukavad ja teised ministeeriumide tagasiside, sünteesivad strateegilised dokumendid, (Keskkkonnalministeerium, teekaardi dokumendi uuringud, arutelud Maaeluministeerium) ning • Teekaardi kinnitavad väiksemates ringides (siht- siht- ja sidusrühmadega ministrid (HTM-MKM) ja sidusrühmade esindajad) (teadlased, ettevõtjad jt • Aeg: sügis 2022 • Aeg: jaanuar - detsember partnerid) • Tulemus: valmib ja 2021 • Kaardistamise tulemuste kinnitatakse • Tulemus: valdkonna tagasisidestamine ja fookusvaldkonna teekaart hetkeolukord, valdkonna kokkulepe arengu sihid ja mõõdikud, • Aeg: odetsember 2021 - suunised prioriteetsete juuni 2022 suundade valikuks, • Tulemus: valdkonna kaasamisprotsessi arengu sihid ja mõõdikud, ettealmistus kokkulepe prioriteetsete suundade valikuks, prioriteetsete suundade sisu täpsem kirjeldus, valdkonna arenguks vajalike tegevuste määratlemine Joonis 2. Teekaardi koostamise protsess Arutelud siht- ja sidusrühmadega Siht- ja sidusrühmade esindajad osalesid teekaardi koostamises intervjuude ja väiksemate aruteluringide kaudu (vt joonis 2), millele järgnesid laiapõhjalisemad arutelud valdkonna esindajatega. Laiapõhjalisemate arutelude tulemusel  tehti nn ideekorje valdkonna probleemide ja vajaduste kirjeldamiseks ja tagasisidestati eelmises etapis (1. etapp: kaardistamine) kogutud prioriteetsete suundade ettepanekud;  sõnastati valdkonna arengu seisukohalt prioriteetsed suunad;  kirjeldati prioriteetseid suundi põhjalikumalt (panus fookusvaldkonna arengusse, TAI komponendi ja panuse kirjeldus jms);  kirjeldati fookusvaldkonna vajaduste seisukohalt vajalikke tegevusi (võtmetegevused);  tagasisidestati ja sõnastati valdkonna arengu jälgimiseks vajalikke mõõdikuid. Laiapõhjalisemad arutelud toimusid vahemikus detsember 2021– juuni 2022. Kaasamisüritused: 30.11.2021 – Ressursside väärindamine (puit ja teisene toore) 07.01.2022 – Puiduressursside väärindamise teekaardi koostamine 20.01.2022 – Puiduressursside väärindamise töötuba 53 11.05.2022 – Puiduressursside väärindamise teekaardi koostamise kaasamiskoosolek Aruteludele järgnes kirjaliku tagasisidestamise ring. Teekaart sai 18. oktoobri 2022. a teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni koosolekul heakskiidu kinnitamiseks. Teekaardi aruteludes ja koostamises osalenud partnerid Valitsusasutused ja nende allasutused, sh Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium Ettevõtted ja erialaliidud*, sh Riigikantselei Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Keskkonnainvesteeringute Keskus Eesti Puitmajade Liit Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti Energia AS Eesti Teadusagentuur Eesti Keemiatööstuse Liit Viru Keemia Grupp Teadusasutused ja kõrgkoolid, sh Tallinna Ülikool Eesti Maaülikool Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) Eesti Kunstiakadeemia * Erialaliidud täidavad peamist esindusrolli ettevõtluse seisukohtade ja arenguvajaduste koondamisel ja edastamisel 54  Lisa 6 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „TAIE fookusvaldkondade teekaartide ning teekaartide juhtimise ja seire mudeli kinnitamine“ KOHALIKE RESSURSSIDE VÄÄRINDAMINE MAAPÕUERESSURSID Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021‒2035 Fookusvaldkonna teekaart ja selle lisad KOKKUVÕTE Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üks lähtekoht on vajadus teha arukaid valikuid ning koondada tegevusi ja rahastust valdkondadele, mis aitaksid kõige paremini teadustulemuste toel ja erinevate osaliste koostöös luua lahendusi ühiskonna väljakutsetele. Selleks kinnitati arengukavas valdkonnad, mida riik eelisarendab ja täiendavalt toetab. Üheks selliseks valdkonnaks on kohalike ressursside väärindamine. Ressursside väärindamise valdkonna eesmärk on teaduse ja ettevõtluse koostöös luua lahendusi, mis võimaldaksid kasutada kohalikke ressursse kestlikult ja lisandväärtust luues, võimendades samal ajal ringmajandust. Ringmajandus võimaldab kasutada ressursse efektiivselt, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmete käitluse ja taaskasutuseni, luues olemasolevatest ressurssidest rohkem väärtust ning tekitades samas vähem jäätmeid. Kohalike ressursside valdkonnas pööratakse eraldi tähelepanu maapõueressurssidele. Et maapõueressursside väärindamise valdkonda parimal viisil toetada, koostati teadlaste, ettevõtjate, valitsusasutuste ja teiste partnerite koostöös teekaart. Teekaardis lepiti ühiselt kokku, millised vajadused on maapõueressursside valdkonna arendamisel teaduse ja ettevõtluse koostöös esmatähtsad ning mida on vaja selleks, et Eesti majandus ja ühiskond saaks valdkonna arendamisest enim kasu. Üks olulisi arengusuundi on fosforiidi uuringud, kuna fosforiit on oluline haruldaste muldmetallide tootmiseks. Samavõrd oluline on metallimaakide leviku ja kasutusvõimaluste väljaselgitamine, kuna Eestis on kõrge potentsiaal mitmete aku- ja väärismetallide esinemiseks. Tähtis on toetada põlevkiviressursi kasutuselevõttu keemiatööstuses, seda ennekõike kõrge lisandväärtusega peenkeemia toodete toorainena nt ravimi- ja elektoonikatööstuse jaoks. Oluline on turba füüsilis-keemiline väärindamine nt turbast sünteesitud süsinikmaterjalide arendamiseks ja tootmiseks. Vaja on välja selgitada, kas ja kuidas Eesti oludes kasutada maapõue- ehk geotermaalenergiat. Järjest olulisemaks muutub vajadus taaskasutada ja väärindada tööstuses tekkivaid jäätmeid nagu nt mineraalsed kaevandus- ja tööstusjäätmed ning ehitusmaavarasid nagu nt liiv, kruus ja dolomiit. Kõikide maapõueressursside kasutamine mõjutab oluliselt Eestis peamiseks joogivee allikaks olevat põhjavett, mistõttu on oluline uurida selle levikut, omadusi ja varusid. Oluline on maavarade kaevandamisel ja väärindamisel keskenduda toorainet säästvatele ja keskkonda hoidvatele lahendustele. Et leida käsitletud vajadustele asjakohased teaduspõhised lahendused, lepiti teekaardis kokku, et maapõueressursside väärindamisel on kõige enam vaja toetada valdkonna teadusvõimekuse kasvu, nt alus- ja rakendusuuringuid ning teadussuundade arendamist. Samavõrra oluline on toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu, nt ettevõtjate ja teadlaste ühistegevuste, teadlaste ja ettevõtjate vastastikuse teadmiste ja kogemuste jagamise, teadus- ja arendustöö teenuste arendamise ja pakkumise, rahvusvahelise koostöö jms kaudu. Vaja on arendada loodavate lahenduste testimise võimalusi ja keskkondi, et teadus- ja arendustegevuste ning tootearenduse kaudu loodud lahendusi saaks katsetada väljaspool laboritingimusi suuremal (tööstuslikul) skaalal ja reaalelu keskkonnas. Ülioluline on tagada valdkonnaga seotud teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasv. Lisaks on vaja soodustada laiemat koostööd teadusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel. Seejuures on oluline arendada tööstussümbioosi, mille puhul ühe tööstuse kõrvalsaadused on teise tööstuse toormeks. Samuti tuleb hoogustada investeeringuid ja eksporti. Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks, mille järel seda uuendatakse, et arvestada valdkonnas toimunud muutusi. Valdkonna arengut jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt ning selle alusel on võimalik teha muudatusi nii teekaardis kui valdkonna tegevustes ja rahastamises. Teekaardi alusel kujundavad HTM ja MKM digivaldkonnale toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole. Teekaardi alusel kujundavad HTM ja MKM maavarade väärindamise valdkonnale toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole. Kasutatud mõisted ja lühendid Ag – hõbe K – kaalium Au – kuld Mn – mangaan Co – koobalt Mo – molübdeen Cu – vask Na – naatrium Fe – raud Ni – nikkel Ga – gallium Pt – plaatina In – indium Se – seleen Li – liitium Te – terbium Graptoliitargilliit tuntud ka kui diktüoneemakilt, ligikaudu 480 miljonit aastat tagasi savi ja hajusa orgaanilise aine settimisel ja kõvastumisel tekkinud tumepruun savikivim ehk argilliit Konkretsioonid mineraalsed moodustised settekivimeis. Konkretsioonid tekivad kas koos settekivimiga või sellest hiljem, harilikult mingi võõrkeha (kruusa- või liivatera, orgaanilise jäänuse) ümber Adsorbent adsorbeeriv aine, suure eripindalaga, vees lahustumatu aine, mis koondab oma pinnale teist ainet (adsorbaati) Katalüsaator keemiline aine (nii orgaaniline kui anorgaaniline), mis kiirendab reaktsiooni kiirust Na-ioon (patarei) patarei, mis kasutab laengukandjatena naatriumi ioone Hüdrodünaamika hüdromehaanika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ja liikuvasse vedelikku asetatud kehadele mõjuvaid jõude Hüdrogeokeemia hüdrogeoloogia ja geokeemia piiriteadus, uurib põhjavee keemilist koostist ja selle kujunemist ning kivimite ja põhjavee vastastikust mõju 1. TEEKAARDI ALUS JA SISU Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) määratleb teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamise sihid ja tegevussuunad. Arengukava seab varasemast tugevamalt fookusse teadmus- ja tehnoloogiasiirde, teaduse mõju kasvatamise ning teadustulemuste kasutamise Eesti arenguvajaduste täitmisel. Arengukava sihtide saavutamisel on keskne roll TAIE fookusvaldkondadel1 – teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkondadel, mis vastavad Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele ning mida eelisarendatakse riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. Iga fookusvaldkonna jaoks koostatakse teekaart. TAIE fookusvaldkonna teekaart  määratleb valdkonna arengu sihid, prioriteetsed arengusuunad (alamvaldkonnad) ja arenguks vajalikud tegevused ning kirjeldab nende panust valdkonna arengusse; 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf  on siht- ja sidusrühmade ühine kokkulepe, millega luuakse hea alus edasisele koosloomele valdkonna arendamisel;  annab otsesisendi valdkonna teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse rahastuse ja meetmete kujundamiseks ning edasiste rahastusotsuste tegemiseks. Teekaarti uuendatakse regulaarselt 3‒4 aasta järel, et arvestada valdkonna arengut, muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Teekaardi koostamise eest vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Teekaardi koostamise protsess ja osalenud partnerid on kajastatud lisas 8. Teekaardi koostamisel on lähtutud järgmisest:  TAIE arengukava ning selle kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna teemaleht2;  teised riiklikud ja valdkondlikud arengukavad ja strateegiadokumendid (vt lisa 1);  valdkonna uuringud, statistilised andmed ja mõõdikud, valdkonna praegune olukord (vt lisa 2 ja lisa 7);  valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus (vt lisa 3);  valdkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus (vt lisa 4);  valdkonna võtmetegevuste ja rahastusmeetmete kirjeldus (vt lisa 5);  valdkonna väljakutsete lahendamise ja võtmetegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid (vt lisa 6);  valdkonna siht- ja sidusrühmade kaasamisprotsessi tulemused (vt lisa 8). 2. FOOKUSVALDKONNA SIHID3 Kohalike ressursside (sh maapõueressursid) väärindamise fookusvaldkonna üldised sihid on järgmised: teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindatakse kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka teisesele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Maapõueressursside väärindamine on tähtis, et anda Eestis leiduvale toorainele võimalikult suur majanduslik lisaväärtus. Seejuures on oluline kaardistada Eestis leiduvaid ressursse ja uurida nende kasutuselevõtu võimalusi ning rakendada maavarade kaevandamisel ja väärindamisel tehnoloogiaid, mis säästaksid toorainet ja koormaksid võimalikult vähe keskkonda. Nagu teisteski sektorites, on ka ressursside väärindamisel oluline silmas pidada nii majanduslikke eesmärke (majanduskasv, tööhõive, soodne ettevõtluskeskkond) kui säästlikkust ja keskkonnahoidu. Teiste riikide (Soome4 ja teised Euroopa Liidu riigid5, USA6) maavarade kasutamise sihtidest ja teekaartidest nähtub, et maavarade valdkonda peetakse strateegiliselt oluliseks ja võimaluse korral 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 4 Tuomela, P jt, 2021 5 Nt Swedish Mining Innovation, Circular Economy Roadmap for Germany 6 Critical Minerals and Materials, 2021. 4 püütakse olulisemate maavarade puhul vähendada või mitmekesistada impordivajadust. Ühelt poolt on eesmärgiks edukas konkureerimine globaalsetes väärtusahelates, eriti kõrgtehnoloogiliste komponentide ja/või toodete puhul, ning teiselt poolt tähtsustatakse süsinikuneutraalsust, loodusvarade säästvat kasutamist ja ringmajanduse edendamist. Praeguses globaalses kontekstis on vaja lähtuda ka julgeolekuaspektist kõige laiemas tähenduses. Saamaks olemasolevatest varudest ja nende kasutusvõimalustest paremat ülevaadet, on viimastel aastatel Eesti maapõueressursse aktiivsemalt uuritud. Siht- ja sidusrühmadega koos sõnastatud teadus- ja arendustegevuse üldised lähtekohad, millele toetutakse valdkonna arendamisel7:  selgitada välja Eestis leiduvad maapõueressursid (sh potentsiaalsed ja praegu veel kasutamata maapõueressursid nagu fosforiit ja haruldased muldmetallid);  toetada kriitilise tähtsusega elemente sisaldavate maapõueressursside otsinguid, uuringuid ja kasutuselevõttu toetavaid teadusuuringuid ning maapõue alternatiivenergeetika tootmis- ja salvestusvõimaluste selgitamist ja kasutuselevõttu;  toetada uudsete tehnoloogiate arendamist: töötada välja ja võtta kasutusele toorainet säästvad ning keskkonda kõige vähem koormavad kaevandamis- ja töötlemistehnoloogiad. Valdkonna arendamisel keskendutakse lahendustele, mis aitavad saavutada Eesti seatud eesmärki jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni;  toetada mineraalsete kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutust erinevates majandussektorites otsese toormena või teisese toormena kasulike komponentide eraldamiseks ja kasutuselevõtuks;  toetada Eesti põlevkiviressursi kasutuselevõttu keemiatööstuse, ennekõike kõrge lisandväärtusega peenkeemiatoodete toorainena ja tagatisena riigi energiajulgeolekule;  valdkonna teadus- ja arendustegevuses ning teadusmahukas innovatsioonis tuleb arvestada kestlikkusega ja tegevuse keskkonnamõjudega;  teadus- ja arendustegevuses tuleb läbivalt arvestada bio- ja ringmajanduse ning tööstussümbioosi põhimõtetega (ühe protsessi jääk on teise protsessi lähteaine). 3. MAAPÕUERESSURSSIDE VÄÄRINDAMISE VALDKONNA ARENGU PRIORITEETSED SUUNAD Maapõueressursside väärindamise valdkonna prioriteetsed suunad valiti fookusvaldkonna üldistest sihtidest lähtudes ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste riigiasutuste esindajate ning erialaliitudega. Prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad kohalike maapõueressursside väärindamise valdkonnas  Fosforiidi levik ja omadused kompleksse maavarana ning selle innovaatiliste ümbertöötlemise tehnoloogiate arendamine  Eesti metallimaakide leviku ja majandusliku potentsiaali väljaselgitamine  Ehitusmaavarad ning mineraalsete kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutus ning väärindamine teisese toormena  Põlevkivi väärindamine keemiatööstuse toorainena  Turba füüsikalis- keemiline väärindamine  Geotermaalenergia kasutusvõimaluste väljaselgitamine 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 7 Üldisi lähtekohti järgitakse fookusvaldkonna arendamise võtmetegevustes ja toetusmeetmete kujundamisel, kus see on toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt kohane. 5   Põhjavee leviku, omaduste ja varude uuringud ning kasutusvõimaluste väljaselgitamine ettevõtluse arendamiseks Fosforiidi levik ja omadused kompleksse maavarana ning selle innovaatiliste ümbertöötlemise tehnoloogiate arendamine Panus fookusvaldkonna arengusse  Loob võimalusi panustamaks otseselt fookusvaldkonna sihtide täitmisse: kohaliku ressursi säästlik kasutamine ja maksimaalne väärindamine, kõrge ressursitootlikkuse tagamine ning bio- ja ringmajanduse võimendamine  Toetab teadusmahuka ettevõtluse kasvu, tööstussektori konkurentsivõime kasvu ja tõusu väärtusahelates, aitab kaasa kõrge lisandväärtusega toodete valmistamisele  Panustab Euroopa Liidu fosforväetiste ja haruldaste muldmetallide varustuskindluse tagamisse  Fosforiidiga kaasnevate haruldaste muldmetallide eraldamine ja väärindamine taastuvenergeetika tehnoloogilistes lahendustes aitab kaasa Eesti seatud eesmärgile jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni Eeldused ja võimaldajad  Teadaolevalt on Eestis Euroopa Liidu ühed suuremad fosforiidivarud.  Arvestades globaalset fosforväetiste nõudluse kasvu ning fosforiidi ja fosforiidis leiduvate haruldaste muldmetallide kuulumist EL kriitilise tähtsusega toormete nimekirja, on Eesti karbifosforiit majanduslikult oluline strateegiline ressurss.  Fosforiidimaardlate kasutuselevõtmine eeldab, et Eesti riigil on nüüdisaegsete geoloogiliste otsingu ja uuringu standarditele vastav informatsioon Eesti fosforiidi omaduste ja majandusliku potentsiaali adekvaatseks hindamiseks ning teadmised ja tehnoloogiline valmisolek fosforiidi jätkusuutlikuks väärindamiseks.  Eesti karbifosforiit võetakse kasutusele kompleksse maavarana, väärindades fosforiidiga kaasnevaid graptoliitargilliiti ja glaukoniit-liivakivi metallide tootmiseks ning adsorbentide ja alternatiivsete K-väetiste toormena.  Eestis on maailmas unikaalne oskusteave ja võimekus töödelda haruldasi muldmetalle8.  Spetsialistide koolitamine, sh õppejõudude järelkasv; kvaliteetne teadustaristu ja selle teenused; toetavate äritingimuste olemasolu. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Eesti karbifosforiit on kriitilise tähtsusega toormeks liigitatud fosforiidi üks suurim varu kogu Euroopa Liidus. Lisaks peamiselt väetiste valmistamiseks kasutatavale fosforile on Eesti fosforiit potentsiaalne toore ka eriti kõrge varustusriskiga haruldaste muldmetallide tootmiseks. Haruldased muldmetallid kuuluvad nn strateegiliselt tähtsate elementide riskirühma, kuna nende baasil on võimalik toota ülitugevaid püsimagneteid, üliefektiivseid alalisvoolu mootoreid, kütuseelemente, elektrolüüsereid ja katalüsaatoreid, mis on vajalikud EL roheleppe täitmiseks. Eesti karbifosforiidi kasutuselevõtu uuringute fookuses peavad olema haruldaste muldmetallide jaotumise ja eraldamise, fosforiidimaagi rikastamise ning fosforiidi väetisteks töötlemise küsimused, samuti fosforiidiga kaasnevate toormete (glaukoniit-liivakivi, graptolliit-argilliit jt) väärindamine. Fosforiidiuuringute täpsemad fookused on: 8 Praegu Eestis haruldasi muldmetalle ei kaevandata, kuid see on tulevikus võimalik (nt kui otsustatakse alustada fosforiidi kaevandamise ja töötlemisega), seetõttu on oluline arvestada, et Eestis on juba praegu eeskätt NPM Silmet OÜ tootmisvõimsusel ja kogemusel põhinevad teadmised ja oskused haruldaste muldmetallide töötlemiseks. See on väga potentsiaalne arengusuund ja muutub seoses tehnoloogia arenguga järjest olulisemaks. 6  Keskkonna ja ressursisäästlike kaevandamistehnoloogiate rakendusvõimalused ja (võimaliku) kaevandamise mõjude hindamine;  Parimate võimalike fosforhappe ja fosforväetiste tootmistehnoloogiate arendamine;  Haruldaste muldmetallide kui fosforiidiga kaasneva kriitilise tähtsusega toorme ruumilise leviku selgitamine fosforiidilasundis, eraldamis- ja väärindamistehnoloogiate arendamine;  Karbifosforiidiga kaasnevate maavarade graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi väärindamine akumetallide (vanaadium) saamiseks ning K-väetiste ja absorbentide valmistamiseks. Eesti metallimaakide leviku ja majandusliku potentsiaali väljaselgitamine Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab fookusvaldkonna sihtide täitmisse ressursi kestliku väärindamise ja kõrge ressursitootlikkuse tagamisega  Avaldab suurt majanduslikku mõju uute kõrge lisandväärtusega toodete valmistamiseks erinevates väärtusahelates  Toetab teadusmahuka ettevõtluse ja tööstussektori konkurentsivõime kasvu  Panustab uute teadmiste loomisse, sh teadlaskonna järelkasvu ning uute teadmiste ja ideede jõudmisse kõrgharidusõppesse Eeldused ja võimaldajad:  Et Eesti kristalse aluskorra geoloogiline ehitus sarnaneb Kesk-Rootsi ja Lõuna-Soome maagiprovintsidega, on selles kriitilise tähtsusega aku- ja elektroonikaelementide (Co, Mn, Li), haruldaste muldmetallide ja väärismetallide (Ag, Au) maagistumise potentsiaal.  Euroopa Liidu roheleppe käivitumisega ja globaalse üleminekuga taastuvenergeetika lahendustele on kiiresti kasvanud nõudlus erinevate metalliliste maavarade järele, mis on toonud kaasa intensiivsed geoloogilised uute ressursside otsingud ja uuringud kogu maailmas, aga iseäranis Euroopas.  Eesti kristalse aluskorra metallide potentsiaali selgitamine eeldab süstemaatilisi geoloogilisi otsinguid, millele positiivsete tulemuste korral järgmises faasis järgneksid geoloogilised uuringud ning leiukoha geoloogilise ja majandusliku potentsiaali hinnangud.  Lisaks kristalse aluskorra moonde- ja tardkivimitele on potentsiaalne akumetallide ja kütuseelementide toormete (eelkõige Mn, Co) allikas Soome lahes, Väinameres ja Liivi lahe merepõhjas levivad Fe-Mn konkretsioonid. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Rohepöörde taastuvenergeetika tehnoloogiate plahvatuslikult suureneva kasutuselevõtu tõttu kasvab maailmaturul kiiresti nõudlus kõrgtehnoloogiliste metallide järele. Maailmas teadaolevad rohepöördeks kriitilise tähtsusega metallide geoloogilised varud on piiratud ja/või paiknevad kõrge varustusriskiga piirkondades ega ole lähikümnenditeks prognoositud nõudluse tagamiseks piisavad. Eesti kristalse aluskorra maavarade ja rannikumere Fe-Mn konkretsioonide otsingud ja uuringud peavad keskenduma strateegilise tähtsusega haruldastele ja/või kõrgtehnoloogilistele maavaradele (Li, Ni, Cu, Co, Mn ja väärismetallid). Uute metallimaakide leiukohtade avastamisel kristalses aluskorras või merepõhjas Fe-Mn konkretsioonide näol on oluline kirjeldada maagistumise levik, kasulike ja kahjulike komponentide sisaldus ja maagistumise tüüp. Selle põhjal on võimalik olemasolevaid kaevandus- ja töötlemistehnoloogiaid arvestades hinnata majanduslikku potentsiaali. Lähtudes metallide maagistumise geoloogilisest potentsiaalist Eestis on alamsuunal kaks fookust: • Kristalse aluskorra Li, Ni, Cu, Co, Mn haruldaste muldmetallide ja väärismetallide maagistumise potentsiaali selgitamine otseste (geoloogiliste-geokeemiliste-mineraloogiliste) ja kaudsete (geofüüsikaliste) meetoditega 7  • Eesti rannikumere põhjasetete Fe-Mn konkretsioonide leviku kaardistamine ning Mn, Co ja haruldaste muldmetallide sisalduse selgitamine Ehitusmaavarad ning mineraalsete kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutus ning väärindamine teisese toormena Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab fookusvaldkonna sihtide täitmisse: kohaliku ressursi kestlik väärindamine, kõrge ressursitootlikkuse tagamine ja ringmajanduse võimendamine  Loob lisandväärtust väärtusahelates  Pakub lahendusi valdkonna rakenduslikele väljakutsetele (nt ringmajandus, materjalide ohutu ringlus)  On vastavuses valdkonda reguleeriva õiguskeskkonna (sh Euroopa direktiivide) suundumustega Eeldused ja võimaldajad • Avaliku sektori (riigi) huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi taristu ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetse kohaliku ehitusmaavaraga ning luua tingimused kaevandamis- ja kasutamistehnoloogia igakülgseks arenguks. • Suur osa Eesti ehitusmaterjalidest toodetakse kohalikust toormest: betoonisegu, kuivsegu, krohv, mört, sillutuskivid on kõik toodetud kohalikust kruusast, liivast, lubjakivist ja tsemendist.  Eesti põlevkivitööstuses tekib suures mahus kolme tüüpi kaevandus- ja tööstusjäätmeid: 1) rikastamisel eraldatav aheraine (ca 6 miljonit tonni aastas); 2) põletamisel tekkivad erinevat tüüpi tuhad (ca 7 mln tonni aastas); 3) põlevkiviõli tootmisel tekkiv poolkoks (ca 1 mln tonni aastas).9  Hinnanguliselt on Eestis ladestatud enam kui 400 miljonit tonni10 sekundaarse väärindamise potentsiaaliga põlevkivitööstuse jääke.  Lubjakivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate ning varem tekkinud ja ladestatud madalakvaliteetsete jääkide ja paesõelmete senisest laiem kasutusse võtmine.  Lisaks põlevkivitööstuse jäätmetele on Eestis erinevates jäätmehoidlates ja ladestusaladel (endine Maardu Keemiakombinaat, Sillamäe haruldaste muldmetallide rafineerimise tehase jäätmehoidla jpt) ladestatud mitmesuguseid väärindamispotentsiaaliga tööstusjäätmeid. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Üleilmse tooraine- ja energiapuuduse tingimustes on järjest enam päevakorda tõusmas tööstuses tekkivate jäätmete taaskasutamise vajadus. Eesti põlevkivi kasutatakse nii otsepõletamisel elektrijaamades kui põlevkiviõli tootmiseks pürolüüsi meetodil. Mõlemal juhul moodustub hulgaliselt tahkeid jäätmeid (aherainet 6‒8 ja poolkoksi umbes 1 miljon tonni aastas). Põlevkivi põlemisel tekkivast tuhast kasutatakse praegu ära ca 2%. Poolkoksi taaskasutatud ei ole ning kõik ladestatakse prügilasse. Et rakendada uuenduslikke väärindamistehnoloogiaid, mis võimaldavad jäätmeid praegusest kordades suuremas mahus väärindada ja ringlusse võtta, on vaja jäätmete omadusi ja kasutustingimusi täpsemalt kaardistada, arendades samas terviklikku pidevalt ajakohastatavat seiret ja andmete kasutamist ning toetades teemakohaseid tehnoloogilisi uuringuid ja katsetöid. Suuna teadus- ja arendustegevuse fookused on järgmised: 9 Eesti%20põlevkivi%20energeetilise%20kasutamise%20parima%20võimaliku%20tehnika%20uuring%202016%2 0.pdf 10 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf 8 • Põlevkivitööstuse jäätmete kasutamise võimaluste ja lahenduste arendamine. Põlevkivitööstuse jäätmetes on tehnoloogiliselt huvipakkuvate metallide sisaldused madalad, kuid materjal on sobiv kõrge lisandväärtusega täitematerjalide ja keemiatööstuse toormaterjalide (nt sadestatud kaltsiumkarbonaat, jahvatatud kaltsiumkarbonaat, tööstuslikud mineraalsed absorbendid) valmistamiseks. Samuti on tuhajäätmetel potentsiaal uuenduslike ehitusmaterjalide ja sideainete tootmiseks. • Kriitilise tähtsusega metallide (sh haruldaste metallide leviku ja kontsentratsiooni määramine ja väärindamise tehnoloogiate arendamine. Kriitilise tähtsusega metallide (sh haruldaste metallide) potentsiaali selgitamiseks erinevates tööstusjäätmete ladestustes on vaja määrata nende levik ja kontsentratsioon ning kindlaks teha nende väärindamise tehnoloogiad. • Säästlike ja keskkonnahoidlike lahenduste väljatöötamine ehitusmaavarade ja ehitusmaterjalide tootmiseks. Säästlikud ja keskkonnahoidlikud lahendused ehitusmaavarade (kruus, liiv, savi, ehituslubja- ja dolokivi) kaevandamiseks (sh mineraalsete jäätmete taaskasutus) ning ehitusmaterjalide tootmiseks. Põlevkivi väärindamine keemiatööstuse toorainena Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab otseselt fookusvaldkonna sihtide täitmisse: kohaliku ressursi efektiivsem kasutamine ja kestlik väärindamine, kõrge ressursitootlikkuse tagamine, bio- ja ringmajanduse võimendamine  Kõrge majanduslik potentsiaal  Toetab sektoriülest ja interdistsiplinaarset koostööd, suurendades innovatsioonivõimekust  Põlevkivikemikaalide tootmine panustab ringmajanduse arengusse põlevkivitööstuses, kuna põlevkivi töötlemise kõrvasaadustest toodetakse keemiatooteid Eeldused ja võimaldajad  Valdkonnas tuleb arendada tööstussümbioosi kontseptsiooni, mh on tööstussümbioosi tekkeks vaja poliitilist ja koordinatsioonituge.  Et teadusuuringud toetaks tõhusamalt innovatsiooni ettevõtluses, on vaja koostööd ettevõtluse ja teadusasutuste vahel.  Põlevkivi väärindamisega tegelevad ettevõtted on täna piisavalt kasumlikud, et tegeleda aktiivselt arendustööga.  Vaja on tehnoloogiate keskkonnajalajälje vähendamisele suunatud uuringuid, et vähendada toorme kasutamise keskkonnamõju kogu elukaare jooksul.  Järgida tuleb kaskaadkasutuse printsiipi, st esmalt valmistatakse kõrgema lisandväärtusega tooteid.  Keemiatööstuse süsinikuneutraalsuse saavutamiseks on vaja arendada CO2 sidumise ja kasutamise/ladustamise tehnoloogiaid. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Põlevkivikeemia valdkond jaguneb järgmiselt: kemikaalid põlevkivi töötlemise produktidest (alküülresortsiinide fraktsioonid ja derivaadid) ning kemikaalid otsesest põlevkivi töötlemisest ja peenkeemia nende ühendite baasil. Esimest kasutatakse laialdaselt kummi- ja vineeritööstuses, valuvormide valmistamisel ning keemiatööstuse põhikemikaalide saamisel. Teises puhul valmistatakse kas põlevkiviõlist või otseselt põlevkivist kõrge puhtusastmega tooted, mida kasutatakse keemiatööstuses, farmaatsia- ja kosmeetikatööstuses, parfümeerias ja elektroonikas jm. Peenkeemiatoodete peamised kasutusalad on ravimpreparaatide süntees ja värvide valmistamine, samuti vedelkristallide valmistamine LCD monitoride jaoks. Põlevkivikeemia 9  arendamisel on vaja keskenduda toorme maksimaalsele ärakasutamisele ja terviklike lahenduste väljatöötamisele. Suuna teadus- ja arendustegevuse fookused on järgmised:  Põlevkivi kemikaalideks otsemuundamise tehnoloogia väljatöötamine (näiteks suure lisandväärtusega dikarboksüülhapete valmistamine). Tegu on vähe uuritud, kuid peamise suure lisandväärtusega põlevkivi kasutamise võimalusega põlevkivienergeetika taandumisel.  Õlitööstuse kaasproduktidena alifaatsete ja aromaatsete süsivesinike ja vaikude tootmistehnoloogia arendamine Turba füüsikalis- keemiline väärindamine Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab otseselt fookusvaldkonna sihtide täitmisse: ressursi kestlik väärindamine, kõrge ressursitootlikkuse tagamine, võimendades bio- ja ringmajandust  Võimaldab valdkonna väärtusahelates ressursside maksimaalset ärakasutamist  Toetab sektoriülest ja interdistsiplinaarset koostööd, suurendab innovatsioonivõimekust  Suurendab kasumlikkust, pakub võimalusi lisandväärtuse loomiseks, loob uusi ärivõimalusi ja suurendab ekspordipotentsiaali  Kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine uute toodete tootmiseks vähendab põhitoote keskkonnamõju ja süsinikujalajälge Eeldused ja võimaldajad Eestis on suured turbavarud ning suur osa nendest on mahajäetud turbatootmisalad.  Turba potentsiaali suurendamine kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks vajab süsteemset koostööd ettevõtete11, teadusasutuste ja riigi vahel, sest selle maavara puhul vajavad mitmed perspektiivsed tulevikusuunad (nt nanosüsiniku tootmine ja rakendamine kõrgtehnoloogilistes seadmetes ning mitmekordne taaskasutamine) enne ulatuslike rakenduslike lahendusteni jõudmist põhjalikke uuringuid.  Vaja on koostöö eri valdkonna ettevõtete (ka tööstusharude) vahel ning rahvusvahelise koostöö soodustamist.  Rakenduslikud lahendused vajavad piloteerimist. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Turba puhul nähakse perspektiivse tulevikusuunana turbast sünteesitud süsinikmaterjalide arendamist ja tootmist. Sõltuvalt tehnoloogiast, nõudlusest ja muudest tingimustest võib tootevalik ulatuda aktiivsöest ja filtermaterjalidest kuni sünteesitud nanosüsinikuni. Aktiivsöe aastane tarve on väga suur, ulatudes 10 miljoni tonnini ning selle vajadus kasvab 12‒16% aastas.12 Eriti hinnatud on väga puhas, elektrokeemilisteks rakendusteks vajalik mikro-meso-makropoorne süsinik. Eesti soode hästilagunenud turbast saab toota süsinikku, mida saab kasutada superkondensaatorite tootmiseks. Sellest sünteesitud ja järelaktiveeritud materjalide baasil on võimalik koostada keskmise energia- ja võimsustihedusega elektrilise kaksikkihi kondensaatoreid ning osaliselt grafitiseeritud turba süsinikud sobivad Na-ioon patareide negatiivselt laetud elektroodideks. Turbast toodetud mikro-mesopoorset süsinikku saab kasutada ka kütuseelementides Pt- ja Pd- vabade katalüsaatorite kandjatena ning ka vesinikku adsorbeerivate kompleksmetallhüdriidide 11 Eesti Turbaliit on viimasel ajal väga huvitatud uutest turba, sh nn vähelagunenud turba väärindamise ja temast mikro- mesopoortse süsiniku või muu kõrgväärtusliku materjali/toote väljaarendamise võimalustest. Eesti Turbaliit on suunamas oma tegevust juba kasutatud kasvuturba järelkasutamisele, et vältida turba lagunemisel CO2 ja muude saastajate teket. 12https://www.statista.com/statistics/1310445/activated-carbon-market-value-worldwide/ https://www.statista.com/statistics/272704/top-10-chemical-companies-worldwide-based-on-revenue/ Chemical Industry: May,25, 2022: Autor: Lucia Fernandes 10  kandjatena, kui neid keemiliselt või elektrokeemiliselt töödelda ja väärindada (katalüsaatorite üliõhukeste kihtide elektrokeemiline sadestamine mikro-mesopoorsele süsinikule). Huvitavaid ja innovaatilisi võimalusi pakub turba baasil kosmeetikatoodete ning nende tootmistehnoloogiate arendamine, samuti kasvusubstraatide teaduspõhine väärindamine, mis suurendab kasvuturba väärtust mitmekordselt. Suuna teadus- ja arendustegevuse fookused on järgmised: • turbast sünteesitud söematerjalide arendamine kõrgtehnoloogilises energeetikas • turba rakendused filtersüsteemides ning isolatsioonimaterjalina ehituskomposiitides ja -konstruktsioonides • teaduspõhine kasvusubstraatide väärindamine ja taaskasutamine mikropoorse süsiniku tootmiseks • turba väärindamine meditsiini, taastusravi ja kosmeetikatööstuse toormena Geotermaalenergia13 kasutamise võimaluste väljaselgitamine Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab otseselt fookusvaldkonna sihtide täitmisse: ressursi kestlik kasutamine, väärindamine, kõrge ressursitootlikkuse tagamine ning bio- ja ringmajanduse võimendamine  Suur majanduslik mõju  Kliimaneutraalsed energiatootmise tehnoloogiad avavad uusi ärivõimalusi ja on suure potentsiaaliga  Taastuvenergia kasutamine aitab kaasa Eesti seatud eesmärgile jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni  Toetab sektoriülest ja interdistsiplinaarset koostööd, suurendades innovatsioonivõimekust  Panustab energia varustuskindluse tagamisse Eeldused ja võimaldajad  Eesti olusid arvestavad optimaalsed asulapõhised lahendused, olemasolevate madalsügavate puuraukude uurimine.  Innovatsioonihanked sügavamate puuraukude rajamiseks  Lokaalse energiatootmise arendamine ja toetamine  Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja vajaliku oskusteabe tagamine, muuhulgas selleks vajalike koostöövormide, -platvormide ja võrgustike arendamine  Koostöövõrgustike loomine naaberriikidega (ettevõtete ja teadlaste vahel), kellel on aastakümnete pikkused kogemused soojapuuraukudest energia saamiseks  Geotermaalenergeetika tehnoloogiate keskkonnajalajälje uurimine, et kujundada arusaamine tehnoloogia keskkonnasõbralikkusest, ning olemasolevate Eesti ja välisriikide geotermaalenergia puuraukude riskianalüüs. Maailm seisab silmitsi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega ning see mõjutab ka Eesti elukvaliteeti, loodust ja majanduskeskkonda. Euroopa Liidu kava jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni mõjutab otseselt ka Eesti valikuid – leida tuleb vähema süsinikuheitega energiatootmisvõimalusi. 13Seos fookusvaldkonna „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ teekaardiga, kus geotermaalenergiat on käsitletud põgusalt eelduste ja võimaldajate all. Põhjalikum geotermaalenergia valdkonna käsitlus on käesolevas teekaardis. 11  Suuna sisukirjeldus14 ja võimalused Maa süvasoojuse, geotermaalenergia rakendusi on mujal riikides kasutatud aastakümneid ning need võivad anda kütte-, aga ka jahutuskuludelt märkimisväärse kokkuhoiu. Näiteks Lõuna-Soomes on hinnatud, et 300 m sügavuste soojuskaevude ja -puuraukude puhul kõigub aastane kütte- ja jahutuspotentsiaal 50 ja 80 MWh vahel ühe hektari pindala kohta. Sama potentsiaal arvutatuna 2000 m sügavuste puuraukude kohta annab aastaseks teoreetiliselt võimalikuks maasoojuseks 860– 1140 MWh. Maapõueenergia on EL-is esile toodud keskkonnasõbraliku taastuvenergia liigina ja selle kasutamist energia tootmiseks peetakse üle kahe korra tõhusamaks kui näiteks õhksoojuspumpade kasutamist. Geotermaalenergia tehnoloogilised lahendused vajavad küll suuri investeeringuid, kuid saavad toota odavat energiat ühtlaselt kogu aasta vältel aastakümnete jooksul. 2/3 kogu energiast tuleb otse maa sisse või vette salvestunud energiast, 1/3 energiast on vajalik soojuspumpade toimimiseks. Kui soojuspumpade tarbeks minev energia on toodetud jätkusuutlikult, on geotermaalenergia kasutamise süsinikujalajälg väga väike. Eesti geotermaalenergeetika potentsiaal on teadmata, kuid on eelduslikult võrreldes Lõuna- Soomega vähemalt samas suurusjärgus või kõrgem. Eesti Geoloogiateenistus on käivitanud pilootuuringu Eesti geotermaalenergia esmase potentsiaali hindamiseks kuni 500 m sügavustes soojuspuuraukudes. Järgnevad tegevused peavad selgitama kesksügavate (< 3 km) ja sügavate (> 3 km) soojuspuuraukude potentsiaali nii sooja- kui ka elektrienergia tootmiseks. Geotermaalenergia kasutusvõimaluste uuringud päädivad maapõueenergia katsetootmisjaamade ning lokaalsete ning kaugkütte ja -jahutusenergia tootmise paigaldiste püstitamisega. Suuna teadus- ja arendustegevuse fookused on järgmised:  Eesti maapõue geotermaalenergia potentsiaali hindamine, kõrge potentsiaaliga regioonide väljaselgitamine ja geotermiliste parameetrite modelleerimine  Parimate geotermaalenergia rakendamise insener-tehniliste lahenduste väljaselgitamine Eesti geoloogilist eripära silmas pidades  Geotermaalenergial põhinevate elektritootmisvõimaluste hindamine Põhjavee leviku, omaduste ja varude uuringud ning kasutusvõimaluste väljaselgitamine ettevõtluse arendamiseks Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab fookusvaldkonna sihtide täitmisse: kohaliku ressursi efektiivsem kasutamine ja kestlik väärindamine, kõrge ressursitootlikkuse tagamine, bio- ja ringmajanduse võimendamine  Kõrge majanduslik potentsiaal  Toetab sektoriülest ja interdistsiplinaarset koostööd, suurendades innovatsioonivõimekust  Panustab riigi puhta vee varustuskindluse tagamisse Eeldused ja võimaldajad  Eestis on arvestatavad ja võrdlemisi hästi uuritud põhjaveevarud, Eesti geoloogiline ehitus võimaldab kasutada erinevate veekihtide põhjavett.  Keskkonnareostuse, ületarbimise ja kliimamuutuste tõttu muutub puhas vesi kogu maailmas, eriti aga Euroopa Liidus järjest olulisemaks ja piiratumaks ressursiks, suurendades kvaliteetse joogivee ekspordipotentsiaali. 14 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/6/60/Soesoo%2C_A._Eesti_geotermiline_potentsiaal. pdf 12   Eestis on arvestatavad mineraalveevarud, eri tüüpi mineraalveel on erinevad kasulikud toimed inimeste tervisele.  Põhjaveevarude kasutamine eeldab, et Eesti riigil on täiuslik ülevaade ning hüdrodünaamilised ja hüdrogeokeemilised mudelid põhjavee leviku, omaduste ja nende muutuste kohta.  Enne maapõueressursside kasutamist on vaja hinnata plaanitu mõju põhjaveevarudele ja vee keemilisele koostisele.  Vaja on tagada kõrgetasemeliste spetsialistide olemasolu ja järelkasv, kvaliteetne teadustaristu ja selle teenused ning toetavad äritingimused. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Põhjavesi on Eesti peamine joogiveeallikas ning leiab kasutust ettevõtluses ja olmes. Põhjavee hea seisundi säilitamine ja halva seisundi parandamine on ülioluline. Puhas ja kvaliteetne joogivesi muutub kõikjal maailmas järjest piiratumaks ja kallimaks ressursiks, avades võimalusi põhjavee ekspordiks. Seejuures aga on tähtis, et Eesti enda varud ei oleks keskkonnareostuse, ületarbimise ja kliimamuutuste tõttu ohustatud. Lahenduseks on kogu Eesti põhjaveevarude dünaamika ja keemilise koostise seire koos prognoosimudelite arendamisega, praeguseks on detailne mudel olemas Lääne- ja Ida-Virumaa kohta. Kõikide teiste maapõueressursside (põlevkivi, fosforiit, ehitusmaavarad, metallimaagid, maasoojus jne) kasutamine ja kasutuselevõtt mõjutab oluliselt põhjavett. Seega on tegu horisontaalse alamsuunaga: liiga tugev mõju põhjaveele võib märkimisväärselt piirata maapõueressursside kasutust. Samas on võimalik arendada innovaatilisi tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad vähendada depressioonilehtrite ulatust ja seeläbi minimeerida arendusprojektide mõju põhjaveele. Iga lahendus on maapõueressursi- ja asukohaspetsiifiline, ent nende valikuks ja projekteerimiseks on vaja kõrgetasemelist rakendusteaduslikku kompetentsi ja kogemusi. Eesti põhjaveevarude kestlikkuse ja kvaliteedi tagamiseks ning võimalikuks täiendavaks kasutuselevõtuks ja kõikide maapõueressursside kasutamise mõju minimiseerimiseks põhjaveele peab uuringute fookuses olema varude dünaamiline seire koos prognoosimudelite arendamise ja täiendamisega ning tehniliste lahenduste arendamine mõjude vähendamiseks. Suuna teadus- ja arendustegevuse fookused on järgmised:  põhjaveevarude dünaamiline seire koos prognoosimudelite arendamise ja täiendamisega  lahenduste arendamine maapõueressursside kasutamise mõjude vähendamiseks põhjaveele  põhjaveevarude täiendavate ettevõtluses kasutamise võimaluste uurimine, tagades samas varude kestlikkuse  ületarbimise ja keskkonnareostuse negatiivsete mõjude vältimisele suunatud teadus- ja arendustegevus, arvestades erinevate piirkondade eripära ja kliimamuutuste negatiivset mõju  mineraalvete leviku, varude ja kasutusvõimaluste uuringud kõrge lisandväärtusega toodete arendamiseks 4. MAAPÕUERESSURSSIDE VÄÄRINDAMISE VALDKONNA VÕTMETEGEVUSED JA MEETMED NENDE TOETAMISEKS Fookusvaldkonna võtmetegevused sõnastati ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste partnerorganisatsioonide esindajatega. Võtmetegevusi tehakse erinevate rahastusmeetmete toel. Võtmetegevused on seotud tegevustega, mis jäävad väljapoole teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonda, neid on kajastatud lisas 6. 13 Esile on toodud spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud HTM ja MKM rahastusmeetmed ja nn horisontaalsed teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna baasvõimekuse rahastuse meetmed, kus temaatilisi fookusi ei arvestata, kuid mis samuti toetavad fookusvaldkonna arengut (st maapõueressursside väärindamisega seotud projektid ja tegevused saavad toetust sarnaselt teiste valdkondade samalaadsete tegevustega). Spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud rahastust kasutatakse toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt tegevuste rahastamiseks kas valdkonna prioriteetsetes suundades (nt teadus- ja arendusprojektid, mille teemad vastavad prioriteetsetele suundadele) või laiemalt fookusvaldkonnas (nt teadustaristu teenuste arendamine, rahvusvaheline teaduskoostöö jms). Lisanduvad veel võimalikud teiste ministeeriumite ja Riigikantselei meetmed ja sekkumised15, mida siin käsitletud ei ole. VÕTMETEGEVUSED VALDKONNA ARENDAMISEL Tehnoloogiate ja rakenduste piloteerimine Valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja Koostöö (sh rahvusvaheline koostöö) ja Teadmus- ja tehnoloogiasiiret toetavad Alus- ja rakendusuuringute ning tegevused teadusasutustes ja eksperimentaalarenduste (sh tootearenduse) toetamine* Investeeringud ja eksport ökosüsteemi toetamine ettevõtluses* ja testimine* juurdekasv* Rahastusmeetmed võtmetegevuste toetamiseks 4.1. HTM meetmed ja sekkumised Temaatilised TA-programmid Tippkeskuste ja teadustaristu teenuste meede Riigi TA võimekuse meede (RITA+) Institutsionaalse teadmussiirde võimekuse meede (ASTRA+) Sektorite vaheline mobiilsus, sh teadmussiirde doktorantuur (SekMo) TA rahvusvahelise teaduskoostöö ja teadlasmobiilsuse meede (Mobilitas++) Uurimistoetused TA-asutuste baasfinantseerimine 15 Riigikantselei elluviidav avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise meede, millest toetatakse „Eesti 2035“ dokumendis toodud arenguvajaduste leevendamiseks uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega. Toetatakse nii innovatsiooniprojektide ettevalmistamist kui elluviimist. Tulemuseks on uudsed lahendused arenguvajadustele ning innovatsioonivõimekuse kasv avalikus sektoris ning läbi avaliku sektori tugevama nõudluse ka erasektoris. Meede on suunatud TAIE fookusvaldkondadele, sh kohalike ressursside väärindamise valdkonnale (sh maapõueressursside väärindamine). 14  Arendusgrandid (proof-of- concept) Teaduse tippkeskused Teadustaritu toetused Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine 4.2. MKM meetmed ja sekkumised Rakendusuuringute programm (RUP) Arendus ja -innovatsiooniosak Tootearenduse toetus Ettevõtete arenguprogramm Innovatsiooni edendavate hangete toetamine Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmine TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse toomine Rahvusvahelised võrgustikud (ESA, partnerlused) E-DIH (AIRE) Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi Accelerate Estonia Erasektori tehisintellekti pilootprojektid Startup Estonia Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused Finantsinstrumendid *Arutelude käigus enam esile tõusnud võtmetegevused Rahastaja HTM Fookusvaldkonnale suunatud meetmed Rahastaja MKM Horisontaalsed meetmed (fookusvaldkond muude valdkondade seas) 5. TEEKAARDI ELLUVIIMINE, SEIRE JA UUENDAMINE Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks. Teekaardil määratletud sihte, prioriteetseid suundi ja tegevusi arvestatakse rahastusinstrumentide tingimuste ja meetmete komplekti kavandamisel. HTM ja MKM seiravad fookusvaldkonda nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete andmete alusel igal aastal (vt ka lisa 7) ja esitavad seire tulemused TAIE juhtkomisjonile. TAIE juhtkomisjon annab soovitused teekaardi täiendamiseks, tegevuste lõpetamiseks ja alustamiseks. Muu hulgas põhinevad soovitused teekaartide regulaarsest seirest saadaval sisendil. Fookusvaldkonna tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. 15 Teekaardi uuendamiseks algatatakse iga 3‒4 aasta tagant uus teekaardi koostamise protsess (vt lisa 8), mille puhul kaasatakse siht- ja sidusrühmi ning arvestatakse fookusvaldkonna seire tulemusi. 16 Lisa 1. Fookusvaldkonna strateegilised lähtealused Kohalike ressursside väärindamise TAIE vajadused on kajastatud järgmistes riiklikes arengu- ja tegevuskavades: „Eesti 2035“ kui riigi pikaajalise arengustrateegia eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega. Toimub esmast tooret vähendavate ja teisese toorme kasutust suurendavate tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtt, et luua lisandväärtust kord juba ammutatud ja majanduses olevast toormest. Maapõuepoliitika põhialuste aastani 2050 kohaselt uuritakse ja kasutatakse maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärk on maavarade keskkonnasäästlik, s.o vett, maastikku ja õhku säästev kaevandamine ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalse kao ja minimaalsete jäätmetega. Meetmeteks on maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine (arengukavade aluseks on ressursi optimaalse kasutamise skeemid, mis soodustavad ressursi kasutamist teaduslikel alustel riigi vajaduste järgi) ning maavara kaevandavate ja kasutavate ettevõtjate tegevuse keskkonnasäästlikkusele suunamine, rakendades regulatsioonide ja toetuste süsteemi. Eesti kliimapoliitika põhialuste aastani 2050 pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti siht vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et eesmärk on täidetav ning sellega kaasneb tõenäoliselt positiivne mõju majandusele ja energiajulgeolekule. Sellisel juhul kahaneb Eesti kasvuhoonegaaside heide praeguselt 21 miljonilt tonnilt 2050. aastaks ligi 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ üldeesmärk on suurendada Eesti riigi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks kohalikult, piirkondlikult ja riiklikult. Eestile oluliste biomajandussektorite jätkusuutlikkus peab olema tagatud kliimateadliku põllu-, metsa-, vee-, kala- ja puhkemajanduse ning turba kaevandamisega. Kliimamuutuste tõttu ei tohi väheneda ka energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning suureneda primaarenergia lõpptarbimise maht. Õhusaasteainete vähendamise programmis määratletakse meetmed ja poliitikad, mille abil Eesti täidab aastateks 2020 ja 2030 rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärgid. Programm käsitleb mitmeid sektoreid, sh ehitust (mh elamute renoveerimine), tselluloosi ja paberi tootmist ning keemiatööstust. Programm annab sisendit sektorite arengukavade koostamisel ja poliitika kujundamisel. Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuskava. Regionaalpoliitikas pööratakse eritähelepanu Ida- Virumaa piirkonna arendamisele. Ida-Virumaa seisab silmitsi mitmete arenguväljakutsetega, millele 17 vastamiseks on vajalik piirkonna ja riigi tasandi partnerite head koostööd. Riigi tasandi tegevuse paremaks koordineerimiseks on välja töötatud Ida-Virumaa tegevuskavad. Valitsuskabineti otsusega pikendatakse aastateks 2015‒2020 kehtestatud tegevuskavade kestust aastani 2030. Piirkondliku tööhõive ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks on riigihalduse ministri valitsemisalas käivitatud toetusmeetmed Ida-Virumaa programmi nime all. Arengukavas on silmas peetud ka kasvuhoonegaaside heite vähendamist tööstusprotsessides (nt paberitoodete ja tselluloosi tootmine jms). Eesti ettevõtluskeskkonna teekaardi üks sammas on soodustada ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Tegevussuundadena tuuakse esile konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamine, kõrgema lisandväärtuse loomine ja ekspordivõimekuse suurendamine. Vesiniku teekaardi (koostamisel) siht on kaardistada Eesti olukord ja vajadus vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtuks (sh maht ja potentsiaal), leppida kokku strateegilised valikud, kus on Eestil kõige perspektiivikam vesinikutehnoloogiad arendada ja kasutada ning kaardistada eesmärkide saavutamiseks vajalikud osalised, nende roll ja võtmetegevused nii Eestis kui ka võtmepartnerid regiooniüleselt. Eesti soode hästilagunenud turbast toodetud süsinikku saab kasutada superkondensaatorite ja uute, peaaegu piiramatu mahuga vesiniku energiasalvestite tootmiseks. 18 Lisa 2. Fookusvaldkonnaga seotud uuringud, statistiline taust ja praegune olukord Fookusvaldkonna teekaardi koostamisel lähtutakse järgmiste valdkondlike uuringute suunistest:  Eesti ettevõtete innovatsiooni ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021‒2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel (RAKE 2022)16  Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine (RAKE, 2021)17  Rakendusuuringute toetusprogramm (RUP) ja selle valdkondade määramine Eestis (Raukas, 2020)18  Eesti ettevõtete osalemine rahvusvahelistes väärtusahelates ja poliitikameetmed kõrgemat lisandväärtust andvate tootmisprotsesside toetamiseks (Taltech, TÜ, TLÜ, 2017)19  Nutika spetsialiseerumise kasvualade edenemise uuring (TalTech, TÜ, Technopolis Group, 2018)20  Geotermaaluuringu eestikeelne lühikokkuvõte (2021)21  Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikemate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine (2020)22 16 https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-06/Aruanne_TAIE_v%C3%A4%C3%A4rtusahelad_24.05.22.pdf 17 https://datadoi.ee/handle/33/356 18 https://www.mkm.ee/sites/default/files/rupi_teemade_valik_raukas_31032020_final.pdf 19 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/06/Eesti-ettev%c3%b5tete-osalemine-rahvusvahelistes- v%c3%a4%c3%a4rtusahelates.pdf 20 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasvualade_edenemise_uuring_lopparuanne_20190111.pdf 21 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/analuusid-ja-uuringud#taastuvenergia 22 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/11/MAARE_l%C3%B5pparuanne_koond.-22.11.pdf 19  Kohalike maapõueressursside väärindamise valdkonna praegune olukord23 Valdkonna probleemid ja arengubarjäärid Valdkonna tugevused  Eesti ettevõtete orienteerumist maapõueressursside  Eesti maapõu peidab endas mitmeid potentsiaalseid väärindamisele ning teemakohasele teadus- ja maapõueressursse, mille järele on maailmas suur ja arendustegevusele pärsib ebakindlus kasvav nõudlus. maapõueressursside kättesaadavuse ja  Eesti maapõue kriitilise tähtsusega loodusvaradest on kasutamisvõimaluste osas. suurima teada oleva potentsiaaliga haruldased muldmetallid, vanaadium, kristalse aluskorra  Eesti kriitilise tähtsusega maapõueressursse (v.a polümetallid ja fosforiidimaak ning nanosüsiniku fosforiit) on suhteliselt vähe uuritud, mistõttu Eestis toormena turvas. puuduvad arvestatavas mahus ekspordivõimekusega  Valdkonna ettevõtete juhtimisvõimekus on hea. See maavarasid väärindavad ettevõtted. peegeldub konkurentsivõimes välisturgudel. Ekspordi  Valdkonna ettevõtete teadmusmahukus on väike. osakaal müügitulust on ligikaudu 40%.  Valdkonna ettevõtted teevad intellektuaalse omandiga  Valdkonna välisinvesteeringute tase on hea. Samuti on väga vähe tehinguid. valdkonna ettevõtete protsessivõimekus suhteliselt hea.  Valdkonna suhteline lisandväärtus töötaja kohta on  Valdkonna teaduse baasvõimekus on hea. Valdkond on madal. Võrreldes EL keskmisega on lisandväärtus olnud tugev TA projektides välisrahastuse kaasamisel. viimasel kümnendil pigem kahanenud.  Võrreldes referentsriikide Soome, Rootsi, Taani ja  Kriitilise tähtsusega loodusvarade varude geoloogilise Norraga on valdkonna 1.1. taseme teadusartiklite kasv olnud viimastel aastatel märkimisväärselt kiirem. Kokku uurituse ja kasutamiseks vajaliku tehnoloogilise moodustavad Eesti maavarade valdkonna 1.1. artiklid valmiduse tase on ebaühtlane ning paljudel juhtudel ligikaudu 7% referentsriikide publitseeritud artiklite ebapiisav. mahust.  Maavarade valdkonna edukus välisettevõtetelt TA rahastuse kaasamisel on suhteliselt hea, eriti võrdlusena . teiste fookusvaldkondadega. Samas on see näitaja hea tase tingitud üksikutest rahastatud projektidest. Valdkonna olulisemad turumuutused  Peamine Eestis väärindatav maapõueressurss ja suurima ekspordivõimekusega maavara on põlevkivi, mille osatähtsus järgnevatel kümnenditel väheneb ning mille kasutuse raskuskese peab nihkuma energeetikast põlevkivikeemiasse juba 2035. aastaks.  Maailmamajandus liigub süsihappegaasi emissioonide vähendamise ja iseäranis süsinikumahuka energeetika piiramise suunas.  Nõudluse kasv taastuvenergeetika seadmete, sh kõrgtehnoloogiliste metallide, eriti akumetallide, püsimagnetite ja elektrolüüserite komponentide järele  Nõudluse kasv kriitiliste elementide (Ga, In, Se, Te, haruldased muldmetallid, Co, Li, V, Mo, Cu ja Mn, aga ka plaatinarühma elemendid ning nanosüsinik) järele  Geotermaalenergia kui perspektiivne maapõueressurss energiatootmises Vastavalt nutika spetsialiseerumise seireuuringu tulemustele hinnatakse valdkonna  teadus- ja arendusvõimekust heaks  teadmussiirdevõimekust madalaks;  üldist ettevõtluse ja ettevõtete teadmusmahukuse arengut madalaks. 23 Valdkonna olukorra ülevaade põhineb valdkonna uuringute ja analüüside tulemustel (vt eespool), esitatud on nende sünteesitud kokkuvõte. Peamine allikas on uuring „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“ (RAKE, 2021) https://datadoi.ee/handle/33/356 20 Lisa 3. Valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus FOOKUSVALDKONNA MAASTIKU KIRJELDUS24  Tegutseb kolm positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust, mille tegevus on seotud maapõueressursside väärindamisega – Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI).  11 uurimisrühma25  14 uurimisprojekti26: valdav osa teadus-arendustööst oli kuni viimase ajani seotud põlevkivi- ja põlevkivikeemia ning keemiatehnika alamvaldkonnaga, kuid viimaste aastate teadus- ja arendusprogrammides on keskse koha saanud nii fosforiidi kui ka teiste potentsiaalsete kriitilise tähtsusega toormete uuringud.  Maapõueressursside teadus- ja arendustegevusega on riikliku struktuurina seotud ka Eesti Geoloogiateenistus.  Maapõueressurssidega tegelevate Eesti ettevõtete arv (422) moodustab vaid 0,4% Eesti ettevõtetest, kuid töötajate arv on 1,8% Eesti ettevõtete töötajatest. Valdkonna ettevõtete summaarne müügitulu oli 2020. aastal 1,2 miljardit eurot, mis moodustas 1,8% kõigi Eesti ettevõtete müügitulust. Valdkonna toodangu väärtus 1,17 miljardit ning lisandväärtus 364 miljonit eurot. Sektori eksport on viie aastaga kasvanud 39% 450 miljoni euroni.  Maavarade väärindamisega tegelevate ettevõtete TA kaardistamiseks koguti infot ettevõtete veebiküsitluse ning valdkonna fookusgrupi intervjuu abil. 27 Veebiküsitlus näitas, et maavarade väärindamise fookusvaldkonda kuuluvatest ettevõtetest tegeleb TA-ga veidi alla poole. TA-ga tegelenud ettevõtted teevad seda peamiselt ettevõtte sees (9 ettevõtet 10-st). Fookusvaldkonna ettevõtetest vaid kolm on teinud koostööd TA-asutustega. Intervjuudes toodi esile, et TA-ga tegelevad rohkem suuremad ettevõtted, kuna väiksematel puudub selleks sageli finantsvõimekus. Lisaks rõhutati, et väikeste ettevõtete põhihuvi ei ole mitte väärindamine, vaid tehnoloogia arendamine.  Valdkonnas tegutseb kaheksa MTÜ-d ja alaliitu: MTÜ Eesti Geotermaalenergia Assotsiatsioon (EGA) moodustati 18.05.2011. EGA eesmärk on ühendada geotermika alase tegevusega seotud isikuid, ettevõtteid ja organisatsioone ning viia läbi rakendusuuringuid ja teadus-arendustegevust. Vastavalt põhikirjale on EGA eesmärk propageerida, koordineerida ja toetada geotermaalenergia ning taastuvenergiaallikate laialdasemat kasutusele võtmist ning esindada Eesti positsioone rahvusvaheliselt geotermaalenergia valdkonnas tegutsevates organisatsioonides. Eesti Geoloogia Selts MTÜ moodustati 1989. aastal ning see ühendab Eesti geoloogiaasutuste töötajaid ja teisi geoloogia arengust huvitatuid. Selts kujunes 1985. aastal loodud Geoloogide Klubist. Selts osaleb maapõuega seotud poliitikakujunduses, avaldab geoloogia teemadel ekspertarvamusi ja korraldab liikmete vahel suhtlust. Toimuvad vestlusõhtud, seminarid, konverentsid, ekskursioonid, suvepäevad ja antakse välja trükiseid. Seltsi liikmed tegelevad noorte spetsialistide ja koolinoortest 24 Maapõueressursside väärindamise valdkonna hetkolukorra ülevaade põhineb valdkonna uuringute ja analüüside tulemustel (vt eespool). Peamine allikas on uuring „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“ (RAKE, 2021) https://datadoi.ee/handle/33/356 25 2021. a ETISe andmete põhjal 26 2021. a ETISe andmete põhjal 27Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas. Lõpparuanne 12.06.2019 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/EY_Praxis_ETAG_l%C3%B5ppraport_12.06.2019.pdf 21 geoloogiahuviliste õpetamisega. Seltsi esindajad osalevad eriala esindajatena erinevate komisjonide töös. Eesti Turbaliit ühendab Eestis turvast tootvaid, töötlevaid ja turustavaid ettevõtteid. Turbaliit asutati 1992. aastal ühe esimese erialaliiduna taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Liidu eesmärk on olla usaldusväärne partner kõigile turbaga seotud osapooltele nii majanduse, õigusloome kui ka keskkonna valdkonnas. MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit (EMTEL) moodustati 2008. aastal. Liidu eesmärk on kujundada soodne ettevõtluskeskkond Eesti mäetööstuse ja sellega seotud majandusharude arenguks. Eesti Masinatööstuse Liit (EMT) on Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuse arendamisega tegelev ja tööstusharu ettevõtete ühiseid huve esindav organisatsioon, kes ühendab põhilise osa tööstusharu tootmispotentsiaalist. MTÜ Eesti Mäeselts on kutseühing, mis ühendab kõrgharidusega erialaspetsialiste ja juriidilisi isikuid, kelle põhitegevus on vahetult seotud mäendusega ja kellel on ühiseid huve Eesti arengut soodustava teadus-, keskkonna, haridus- ja majanduspoliitika kujundamisel mäenduse valdkonnas. Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL) on 16. septembril 1991 loodud keemiatööstusettevõtteid ühendav mittetulundusühing. Hetkel kuulub EKTL-i 55 liiget, kelle tegevusvaldkonnad on muuhulgas keemiliste ainete (toorainete) tootmine ja müük (haruldased muldmetallid, väetised), põlevkiviõli ja -kemikaalide tootmine ja müük, jms. 22 Lisa 4. Valdkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus28 Eesti teadustaristud Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes  Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur  DiSSCo: Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide (AKKI) võrgustik (Distributed Systems of Scientific  Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS) Collections)  Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik  NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride (NATARC) koostööorganisatsioon (Nordic e-Infrastructure  Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute Collaboration) keskus (NAMUR+)  ICOS: integreeritud süsinikuseire süsteem  Nutika tootmise tuumiktaristu (SmartIC) (Integrated carbon observation system)  Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline  Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency magistraalvõrk (ESA))  Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for Nuclear Research (CERN))  Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotonkiirguse allikale (FINESTBEAMS) Fookusvaldkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused (missioonid, partnerlused, programmid jms)  Euroopa horisondi teemavaldkonnad „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“, „Kliima, energia ja liikuvus“ ning „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“  Euroopa horisondi missioonid: kliimamuutustega kohanemine, kliimaneutraalsed ja targad linnad  ERA algatus Accelerate the green/digital transition of Europe’s key industrial ecosystems  EIT Raw materials-KIC  NordForski programmid  COST programmid  Rahvusvahelise Kontinentaalse Teadusliku Puurimise Programm (International Continental Scientific Drilling Program, ICDP)  Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE H2020 ERA-NETid  ERA-MIN3 Euroopa partnerlused  Clean Energy Transition  European Biodiversity Partnership Biodiversa+  European Partnership for Agriculture of Data  Water4All  Key Digital Technologies (KDT JU)  Innovative SMEs (INNOVSMEs) Eesti teadustaristud Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI). Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur ühendab kolme tuumiklaborit, sh materjaliteaduse, struktuur- ja mikroanalüüsi tuumiklaborit, mis koondavad AKKI partnerite aparatuuri ja oskusteavet. Tuumiklaborid tegelevad analüüsimeetodite arendamise, analüüside tegemise ja erialase koolitamisega. AKKI potentsiaalne kasusaajate ring on 28 Kaardistus hõlmab taristut ja rahvusvahelist koostööd, sh tuleviku perspektiivi arvestades (nt alles käivituvad tegevused ja võimalused osalemiseks). Kaardistus ei ole nimetatud taristute või rahvusvahelises koostöös osalemise rahastusotsus, vaid näitab ära võimaliku seoses valdkonnaga. Teadustaristu kaardistuse puhul on lähtutud Eesti teadustaristu teekaardi objektide loetelust (2019), vt https://www.etag.ee/rahastamine/infrastruktuuritoetused/teadustaristu-teekaart/. 23 väga lai. See hõlmab kõiki loodusteaduste ja tehnoloogia valdkondi alates alus- ja rakendusuuringutest kuni tööstusprotsesside toodangu kvaliteedi jälgimiseni, aga ka tööstustoodangu ja eri tüüpi materjalide uuringuid, mis vajavad analüütilise keemia meetodeid. AKKI eesmärk on optimeerida Eestis piiratud kvaliteetse keemilise analüüsi ressursi kasutust ja teha see laiemalt kättesaadavaks. Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS). ETAISi ülesanne on pakkuda terviklahendust teadusliku andmetöötluse probleemidele, sh salvestuspinna ja analüüsivõime tagamine, erialaspetsiifiliste rakenduste tugi, andmete haldamine nende kogu elutsükli jooksul ja eksperditeadmiste vahendamine. Teenused on avatud kõigile teadus- ja arendustegevuse asutustele ning teaduspõhise ettevõtluse jaoks. ETAISi kasutavad näiteks keemia- ja materjaliteaduse ning kliimauuringute valdkonna teadlased. Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) on loodusteaduslikel kogudel ja avaandmetel põhinev integreeritud taristu. NATARCis arendatav avaandmete infosüsteem hõlmab terviklikult kõik Eesti loodusteaduslike kollektsioonidega seonduvad andmed. NATARCi kogude ja infosüsteemi põhjal saab luua valdkondadevahelisi teadusuuringuid ja loodushariduslikke rakendusi ning hinnata liikide ja ökosüsteemide ohustatuse seisundit. Üheks rahvusvaheliselt enimkasutatavaks teenuseks on kujunenud teaduse avaandmete halduse platvorm PlutoF. NATARC teenindab Eesti ametnikke, ettevõtjaid ja ühiskonda elurikkuse ning maapõue arhiivide ja infosüsteemide teenustega. Taristu annab nii avalikule sektorile kui ka eraettevõtetele juurdepääsu usaldusväärsetele keskkonnaandmetele. Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+). Keskuse eesmärk on arendada välja nanomaterjalide valmistamise, uurimise ja rakendamise tipptasemel taristu ning koos partnerite kõrge uurimispädevusega luua sellest atraktiivne polüfunktsionaalne nanomaterjalide ja nanoohutusega seotud teadus- ja arendusteenuseid pakkuv tõmbekeskus. Nutika tootmise tuumiktaristu (Smart Industry Centre, SmartIC) eesmärk on parandada nutika tootmise valdkonna teadustööd ja taristute ristkasutust nii Eestis (ülikoolid ja koostööpartnerid) kui ka rahvusvaheliselt (teadus- ja arendustegevuse koostööprojektid, rakendusuuringud rahvusvaheliste ettevõtetega), kasutades selleks pöördprojekteerimise põhimõtteid ning nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi (IKT) vahendeid. Tuumiktaristu kasutusvõimalused on tõesti suured, pakkudes erinevate materjalide (metall, plast, orgaanilised ja mitte-orgaanilised) töötlemise võimalusi. Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk (EENet). Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele ning teadustaristutele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ning suurte andmemahtude ülekandmist. Taristuobjekti põhifunktsioon on pakkuda Eesti kõrgkoolidele ja teadusasutustele vajalikku nüüdisaegset andmesideühendust, mille kaudu saavad Eesti akadeemilisele kogukonnale kättesaadavaks uusimad andmesidelahendused ja nõudlikemad internetiteenused. Tavalisest internetiühendusest märksa mahukamat ja kvaliteetsemat andmesideteenust vajavad Eesti teadus- ja arendusasutuste töötajad paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades, näiteks arvutuslik keemia, füüsika, materjaliteadused jms. Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes DiSSCo: Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide võrgustik (Distributed Systems of Scientific Collections) on üleeuroopaline loodusteaduslikke kollektsioone haldavate teadus- ja arendusasutuste 24 konsortsium, mille eesmärk on Euroopa loodusteaduslike kollektsioonide (herbaariumid, entomoloogilised kogud, biopangad, DNA-kogud jne) digitaalne ühendamine, et luua eeldused nende ühis- ja ristkasutuseks eesliiniteaduses ja innovatsioonis. Konsortsiumi kuulub 21 Euroopa riigi 115 teadus- ja arendusasutust. Võrgustiku keskne element on NATARCi raames välja arendatud ja kollektsioonidel põhinevaid tipptasemel e-teenuseid pakkuv andmehaldussüsteem PlutoF. NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon (Nordic e-Infrastructure Collaboration). NeIC on Põhjamaade Ministrite Nõukogu teadusorganisatsiooni NordForsk alluvuses tegutsev koostööorganisatsioon, mille eesmärk on Põhjamaadele huvipakkuvates valdkondades kõrgetasemeliste e-infrastruktuuride teenuste arendamine ja opereerimine. Eesti täisliikmelisus aitab oluliselt suurendada Eesti teadusarvutuse võimsust ja panustada tipptasemel rahvusvahelisse koostöösse. ICOS ERIC: integreeritud süsinikuseire süsteem (Integrated Carbon Observation System) on üleeuroopaline teadustaristu, mis tegeleb Maa kasvuhoonegaaside dünaamika mõõtmisega. ICOS seob atmosfääri, ökosüsteemi ja ookeani kasvuhoonegaaside vaatlused, et tagada kvaliteetsed andmed süsinikuringe jt kasvuhoonegaaside bilansi ning selle varieeruvuse kohta nii teadusuuringuteks kui poliitika kujundamiseks. Hetkel koosneb ICOS jaamade võrgustik rohkem kui sajast mõõtejaamast 12 Euroopa riigis, kus mõõdetakse suure täpsusega kasvuhoonegaaside voogusid ja kontsentratsioone. Lisaks koordineerib ICOS andmete edastamist ühtseks andmekoguks (ICOS Carbon Portal) ja tagab keskuste kaudu andmete kvaliteedikontrolli. Seeläbi saab Eesti mh edasiste strateegiate ja rakenduskavade väljatöötamiseks täpsema ülevaate kliimamuutuste leevendamise meetmete mõjust riigi ja EL tasandil. Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for Nuclear Research (CERN)). Keskus on Šveitsi ja Prantsusmaa piiril Genfi linna lähedal asuv rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiakeskus, mille peamine uurimissuund on eksperimentaalne osakeste füüsika. CERNi tehnoloogiasiirdeprogrammid liikmesriikidesse ei piirdu osakeste füüsikaga. Ülikoolide ja firmade koostöö CERNiga annab uusi rakendusi CERNis väljatöötatud metodoloogiatele ja seadmetele nt materjaliteaduse ja keskkonnatehnoloogiate valdkonnas, panustades seeläbi tehnoloogiasiirdesse ja ühiskonna arengusse mitmel tasandil. Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency (ESA)). Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on 1975. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mis koordineerib kosmose rahumeelset uurimist ja kasutamist Euroopas. ESA tegutseb paljudes valdkondades: kosmoseteadus, Maa-vaatlused, satelliitnavigatsioon, telekommunikatsioon, mehitatud kosmoselennud, kanderaketid, haridusprogrammid jms. ESA tegutseb paljudes valdkondades, ühiskondlike rakenduste all tegeletakse näiteks keskkonna- ja kliima kaugseire andmetega. Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotonkiirguse allikale (FINESTBEAMS). Eesti-Soome kiirekanal FinEstBeAMS on osa MAX IV sünkrotronist, mis paikneb Lundis Rootsis, ja on mõeldud materjaliteaduse- ja atmosfäärifüüsika uuringuteks. Tänu oma kiirekanali ehitamisele koos Soomega sai Eesti juurdepääsu kõigile MAX IV sünkrotroni kanalitele ja nende juurde kuuluvatele instrumentidele, mis võivaldavad sünkrotronkiirgusallikat MAX IV kasutades teha nt biokeemia- ja materjaliuuringuid nii alusteadmise saamiseks kui ka rakenduslikel eesmärkidel. Eesti rahastab praegu investeeringute kava kaudu MAX-teenuse projekti, mis teeb MAX-IV laiad võimalused teadusuuringuteks Eesti teadlastele kättesaadavaks. 25 Ettevõtlus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde on kavandamisel ettevõtjate andmepõhiste teadus- ja arendusprojektide teenindamise võimekus, et soodustada uute toodete ja teenuste teket (sh maapõueressursside valdkonna toodete ja teenuste teket) ja seeläbi suurendada välisinvesteeringute mahu ning loodavate toodete ja teenuste eksporti. Fookusvaldkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused „Euroopa horisondi” programmi teise samba teemavaldkondade „digi, tööstus ja kosmos”, „kliima, energia ja transport“ ning „toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“ projektikonkursside kaudu tellib Euroopa Komisjon uuringuid ja uudseid lahendusi. “Euroopa horisondi” digi, tööstuse ja kosmose teemavaldkonna ehk 4. klastri tegevustega toetatakse eelkõige konkurentsivõimeliste ja usaldusväärsete tehnoloogiate välja arendamist Euroopa tööstuse jaoks. Nende tehnoloogiate abil tagatakse võtmevaldkondades ülemaailmne juhtroll, tootmise ja tarbimise koormuse vähendamine meie planeedile ning maksimaalne kasu kõigile ühiskonna osadele. Kliima, energia ja transpordi teemavaldkonna ehk 5. klastri tegevuste eesmärk on võidelda kliimamuutustega, mõistes paremini nende põhjuseid, arengut, riske, mõjusid ja võimalusi ning muuta energia- ja transpordisektorit kliima- ja keskkonnasõbralikumaks, konkurentsivõimelisemaks, nutikamaks, ohutumaks ja vastupidavamaks. Toidu, biomajanduse, loodusvarade, põllumajanduse ja keskkonna teemavaldkonna ehk 6. klastri eesmärk on parandada keskkonnaseisundit, aidata taastada elurikkust maismaal, siseveekogudes ja merel. Teaduse ja innovatsiooni kaudu edendatakse loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist ning kujundatakse ümber majanduse ja ühiskonna tavasid säästliku ressursikasutuse suunas. EL kliimaneutraalsete ja nutikate linnade ja kliimamuutustega kohanemise missioonid. Mõlema missiooni eesmärkide saavutamisel on kesksel kohal teadus- ja innovatsioonitegevus. Kliimaneutraalsete ja tarkade linnade missiooni eesmärk on muuta aastaks 2030. vähemalt 100 Euroopa linna kliimaneutraalseks ja nutikaks. Need linnad omakorda peaks muutuma katsetamise ja innovatsiooni keskusteks, mis aitavad ülejäänud Euroopa linnadel jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Kliimamuutustega kohanemise missiooni eesmärk on toetada vähemalt 150 Euroopa piirkonda ja kogukonda, et aidata muuta neid 2030. aastaks kliimamuutuste mõjudele vastupidavaks. Missiooni tegevused aitavad Euroopal toime tulla vältimatute kliimamuutustega. Piirkondi toetatakse kliimariskide ja võimaluste hindamisel ja haldamisel, koosloomes innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel ja katsetamisel ning suurte süsteemsete lahenduste kasutuselevõtul, et tagada vastupanuvõime kliimamuutustele. Euroopa Teadusruumi algatuse Accelerate the green/digital transtion of Europe’s key industrial ecosystems strateegiline fookus on tööstuse ning tööstuses tehtava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) roll kaksiküleminekul ja vastupanuvõime suurendamisel. Tegevuse eesmärk on luua tugevam seos TAI poliitika ja tööstuspoliitika vahel ning toetada TAI tulemuste süsteemset kasutuselevõttu Euroopa tööstuse ökosüsteemis. Tegevuse käigus luuakse madala süsinikusisaldusega tehnoloogia ning energiaintensiivse ja ehitusvaldkonna tööstuse teekaardid ja ärimudelid. Algatuse käigus arendatakse ka poliitikaraamistik tööstuses tehtava madala tehnoloogilise valmidustasemega teaduse jaoks ning toetatakse sotsiaalset kohanemist rohe- ja digiüleminekule, sh vajadust uute oskuste järele. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) partnerlus Raw Materials-KIC. EIT põhieesmärk on edendada innovatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikides, toetades dünaamiliste pikaajaliste üleeuroopaliste partnerluste arendamist juhtivate ettevõtete, teaduslaborite ja -ettevõtete seas. Neid partnerlusi nimetatakse innovaatikakogukondadeks (KIC – Knowledge and Innovation Community) ja 26 igaüks neist tegeleb lahenduste otsimisega konkreetsele ülemaailmsele probleemile. Toormaterjalide innovaatikakogukond (Raw Materials-KIC) tegeleb erinevate materjalide uurimise, töötlemise ja käitlemisega. NordForsk programmid. NordForsk on Põhjamaade (Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome ning autonoomsete piirkondade Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa) teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvorm, mille eesmärk on edendada Põhjamaade teaduse kvaliteeti, mõju ja kuluefektiivsust ning edendada koostööd teaduse infrastruktuuri arendamisel. Mitmed programmid puudutavad kohalike ressursside väärindamist ja maapõueressursse, nt Roheline areng (Green Growth). COST (European Cooperation in Science and Technology) on Euroopa vanim valitsustevaheline koostööprogramm teaduse ja tehnika valdkonnas. COSTi idee on erialasid, sektoreid, eluetappe ja riigipiire ületava koostöö edendamine. Eesmärk on tuua eri maadest ning eriala- ja sektoriüleselt kokku mingi võrdlemisi konkreetse probleemiga tegelejad, nii teadlased kui ka sidusrühmade esindajad. Koostöö toimub nelja-aastaste võrgustikuprojektide (COST Actions) raames. Rahaliselt toetab COST just koostööd, mitte teadust vm projekti keskmes olevaid sisutegevusi, ent COSTi projektis süvenenud koostöö suurendab taotluste eduvõimalusi teistes programmides. COSTi kaudu toetatakse mh ressursside väärindamise ja maapõue valdkonna tegevusi. Rahvusvaheline kontinentaalne teadusliku puurimisprogramm (International Continental Scientific Drilling Program – ICDP) on globaalne võrgustik, mille eesmärk on koondada parim rahvusvaheline kompetents geoloogilise puurimise valdkonnas ning toetada rahvusvaheliste konsortsiumide teaduslikke geoloogilise puurimise projekte. Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmise nimel. AIRE on tulevikus Eesti riigi ettepanekul osa EDIH (European Digital Innovation Hubs) võrgustikust, tänu millele saame Eestisse tuua ka uusi teadmisi oma partneritelt (200+ keskust üle Euroopa). AIRE toetab tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. Koos ülikoolide ja teadusasutustega ühendatakse teadmised IT, inseneeria, robootika ja elektroonika vallast, et luua ettevõtetele digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamise platvorm. ERA-MIN3 kujutab endast progressiivset üleeuroopalist avaliku sektori partnerlust, mis koosneb 25 riiklikust teadustegevust rahastavast organisatsioonist 19 Euroopa riigist/piirkonnast ja 3 kolmandast riigist. Partnerluse eesmärk on toetada toorainete jätkusuutlikku ja vastutustundlikku käsitlemist ning ELi üleminekut süsinikuneutraalsele tootmisele ja ringmajandusele. Puhtale energiale ülemineku (Clean Energy Transition) programmi eesmärk on hõlbustada pööret energiatõhusa, taastuvenergial põhineva, kliimaneutraalse ja jätkusuutliku ühiskonna arengu suunas. Osaletakse energiapöördega seotud poliitika kujundamises, arendatakse tehnoloogiaid, digitaliseerimist, uusi teenuseid ja majandusmudeleid, valdkonda meelitatakse erasektori investeeringuid, toetatakse kohalikke ja regionaalseid investeerimisprojekte, kodanike ja kogukondade kaasamist ja võimestamist jms. Elurikkuse (European Biodiversity Partnership Biodiversa+) partnerlus pakub kõikehõlmavat platvormi, mis ühendab riiklikke, kohalikke ja üle-euroopalisi teadus- ja innovatsiooniprogramme ning koondab rahalisi ja mitterahalisi ressursse, et toetada üht prioriteetset sihti ‒ aastaks 2030 on bioloogiline mitmekesisus Euroopas taastunud. Partnerlus arendab koos siht- ja sidusrühmadega multidistsiplinaarseid teadus- ja innovatsiooniprogramme, loob Euroopas ühtlustatud vaatluskeskuste 27 võrgustikku bioloogilise mitmekesisuse seireks ning rakendab laia valikut tegevusi, et suurendada teadus- ja innovatsioonitegevuse asjakohasust, mõju ja nähtavust bioloogilise mitmekesisuse kriisiga toimetulekuks. Partnerlus panustab Euroopa rohelise kokkuleppe (Green Deal), bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, EL elurikkuse strateegia 2030 eesmärkide ning EL kliima- ja põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmisse. Saadud teadmisi võetakse arvesse erinevates sektorites loodusvarade hindamisel, looduspõhiste lahenduste rakendamisel ja regulatsioonide loomisel. Agriculture of Data partnerlus toetab säästvat põllumajandust ELis ning keskkonnaseires digi- ja andmetehnoloogiale toetuvat poliitikakujundust. Partnerlus loob kogu ELi hõlmavaid andmekogumeid ja teavet, kombineerides georuumilisi ja Maa seire andmeid ning kasutab andmetehnoloogiaid, et pakkuda põllumajandussektorile lahendusi, mis võimaldavad tõhusamat, keskkonnasõbralikumat ja tulusamat tootmist ning tugevdavad seiresuutlikkust kõigis poliitikavaldkondades. Partnerlus Water4All – Water Security for the Planet on Horisont Euroopa programmi raames alustatud partnerlus, mille põhieesmärk on võimaldada veejulgeolekut, soodustades süsteemseid ümberkujundusi ja muutusi vee-uuringutega seotud innovatsiooniprotsessides ning toetades lahenduste pakkujate vahelist koostööd. Partnerlus pakub mitmerahvuselist mitmetahulist ja sektoritevahelist lähenemisviisi ja tegevuste portfelli, mis hõlmab poliitilisi, keskkonna, majanduse, tehnoloogilisi ja ühiskondlikke sekkumisi. Partnerlus keskendub sellistele teemadele nagu ringmajandus veekeskkonna kontekstis, vee ökosüsteemid ja elurikkus, kestlik veemajandus, vesi ja tervis, veeinfrastruktuur. Partnerluses käsitletakse erinevaid mageveekogusid: siseveekogud, ülemineku- ja rannikuveed ning maa-alune vesi. Key Digital Technologies Joint Undertaking (KDT JU). Partnerlus „Võtmetähtsusega digitehnoloogiad“ on avaliku ja erasektori koostöö alus teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni alal elektroonikakomponentide ja -süsteemide (ECS) valdkonnas ning rahastab projekte, mille eesmärk on tagada maailmatasemel teadmised nende võtmetehnoloogiate vallas, mis on olulised Euroopa konkurentsivõimelise juhtpositsiooni tagamiseks digimajanduses. Partnerluse „Innovaatilised VKE-d“ (Innovative SMEs, INNOVSMEs) eesmärk on toetada väike ja keskmiste ettevõtete innovaatilisi teadus- ja innovatsiooniprojekte ning võimaldada neil osaleda rahvusvahelises koostöös. Partnerluse tulemusena suureneb VKE-de konkurentsivõime, stimuleeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning panustatakse EL ühiskonna ja keskkonna väljakutsetesse. Fookuses on uute toodete, protsesside ja teenuste arendamine ja nende toomine turule (toetakse selgelt turule orienteeritud tegevusi). Partnerluse taotlusvoorud on teemaülesed, seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi, sh maapõueressursside väärindamist. 28  Lisa 5. Maapõueressursside väärindamise valdkonna võtmetegevused ja meetmed Võtmetegevused valdkonna Meede/sekkumine Vastutav Mida täpsemalt toetatakse arendamisel vajaduse katmiseks ministeerium Alus- ja rakendusuuringute, Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka eksperimentaalarenduste arendustegevuse alus- ja rakendusuuringud ning toetamine programmid eksperimentaalarendused Alus- ja rakendusuuringute rolli ei fookusvaldkondades maapõueressursside väärindamise saa alahinnata. Oluline on valdkonna määratletud interdistsiplinaarne teadus- ja prioriteetsetes suundades. arendustegevus ning koostöö Puudutab ka doktorantide- ettevõtlussektoriga. nooremteadurite kaasamist Alusuuringute rolli ei saa projektidesse (valdkonna rakenduste loomisel alahinnata, spetsialistide järel- ja juurdekasvu nt maapõueressursside otsingu ja toetamine). Teadus- ja kasutuspotentsiaali arendustegevus on kvaliteetse väljaselgitamisel. kõrghariduse sisendiks. Tegemist on ühe olulisema Maapõueressursside väärindamise võtmetegevusega valdkonna toetamiseks viiakse ellu eraldi arendamisel. programmi. Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede eelkõige teadustaristu teenuste maapõuevaldkonda puudutavate pakkumise parandamine tippkeskuste uuringute ja era- ja avaliku sektori arenduste kontekstis. Puudutab ka nõudlusest tulenevate doktorantide-nooremteadurite vajaduste rahuldamiseks kaasamist projektidesse (tippkeskuste ja (valdkonna spetsialistide järel- ja teadustaristu teenuste juurdekasvu toetamine). Teadus- meede) ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh maapõueressursside väärindamise valdkonda. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige arendustegevuse maapõuevaldkonnas Eesti võimekuse arendamine arenguvajadustele lahendusi (RITA+) loovate strateegiliste sektoriüleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh maapõueressursside väärindamise valdkonda. Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh maapõuevaldkonna teadusprojekte. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse 29  (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh maapõuevaldkonna projekte. Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh maapõuevaldkonnaga seotud tippkeskusi. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm programm (RUP) toetab ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on maapõueressursside väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud innovatsiooniosakud on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus 30  maapõueressursside väärindamine. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus maapõueressursside väärindamine ja antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine. Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programm toetab mh toote- või teenuse arendamist, mille käigus saab toetust kasutada ka arendustegevusteks vajalike eeluuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimiseks. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus maapõueressursside väärindamine. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus maapõueressursside väärindamine. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist võrgustikud Euroopa Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“. Enamik eelpool nimetatud võrgustikest on 31  horisontaalsed, pakkudes osalusvõimalusi ka maapõuevaldkonda kuuluvatele ettevõtetele. Teadmus- ja tehnoloogiasiiret Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide toetavad tegevused arendusteenuste ning institutsionaalse teadmus- ja teadusasutustes ja ettevõtluses. institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse Vajadus teaduse ja ettevõtluse teadmussiirde võimekuse suurendamine ja vahel toimuva teadmus- ja suurendamine teadus- ja teadmussiirdeteenuste tehnoloogiasiiret tugevdavate ja arendusasutustes ja arendamine, akadeemilise ja toetatavate tegevuste laia ja kõrgkoolides (ASTRA+) tugipersonali mitmekesise paketi järele, teadmussiirdeoskuste nt intellektuaalomandi kaitse ja arendamine; toetatakse nii jagamine (sh reeglistiku ja asutusepõhiseid tegevusi kui praktikate, mudelite asutustevahelisi koostöötegevusi väljatöötamine, akadeemilise ja (nt ühislaborite arendamine, tugipersonali koolitus Adapter-tüüpi tegevused jms). teadmussiirde alal jms); Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka tegevused, mis soodustavad arendustegevuse alus- ja rakendusuuringud ning patenteerimist ja litsentsimist, programmid eksperimentaalarendused väärtuspakkumiste koostamine fookusvaldkondades maapõuevaldkonna määratletud koostöösoovidele, kontaktide prioriteetsetes suundades, mis vahendamine jms süsteemne ja peavad silmas ettevõtluse ja koordineeritud avaliku sektori huvisid ja teadmussiirdetegevus asutustes; soodustavad koostööd. Eesmärk (välis)spetsialistide kaasamine on ettevõtluse ja avaliku sektori teadmussiirdevõimekuse huvidest kantud TA-võimekuse ja suurendamiseks, inimeste kasvatamine teadusasutustes. liikumine sektorite vahel, Puudutab ka doktorantide- teadmussiirdedoktorantuur; nooremteadurite kaasamist teadusmahukate hargettevõtete projektidesse (valdkonna loomise ja tegevuse toetamine spetsialistide järel- ja juurdekasvu ülikoolides, sh selleks vajalik toetamine). Teadus- ja tugisüsteem ja ülikooli enda arendustegevus on kvaliteetse sisene toetus jms tegevused; kõrghariduse sisendiks. ettevõtjatele vajalike teadus- ja Maapõueressursside väärindamise arendusteenuste süsteemne toetamiseks viiakse ellu eraldi väljatöötamine ja pakkumine; programmi. ettevõtjate teadmussiirde alaste Tipptasemel teadmiste ja HTM Tippkeskuste ja teadustaristu oskuste arendamine teadustaristu teenuste teenuste arendamine ja (juhtimisoskused, strateegiliste pakkumise parandamine kättesaadavaks tegemine arenduste planeerimine jms), era- ja avaliku sektori teadmussiirde soodustamiseks. teadlaste ja ettevõtjate nõudlusest tulenevate Puudutab ka doktorantide- kokkupuutepunktide tekitamine vajaduste rahuldamiseks nooremteadurite kaasamist jms. Teadmussiirde toetus on eriti (tippkeskuste ja tippkeskuste tegevustesse vajalik väiketootjate vaatest, kuna teadustaristu teenuste (valdkonna spetsialistide järel- ja nende ressursid on meede) juurdekasvu toetamine). Teadus- innovatsioonitegevuse osas ja arendustegevus on kvaliteetse piiratud. kõrghariduse sisend. Vt ka lisa 4. Tegemist on ühe olulisema Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, võtmetegevusega valdkonna sh maapõueressursside arendamisel. väärindamist. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige arendustegevuse maapõuevaldkonnas Eesti võimekuse arendamine arenguvajadustele lahendusi (RITA+) loovate strateegiliste sektoriüleste 32  ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh maapõuevaldkonda. Samuti toetatakse teadmussiirde soodustamiseks ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevusi. Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline äri- ja akadeemiliste liikumine sektorite vahel ringkondade vaheliste (teadlased ettevõttesse ja avalikku sidemete arendamine sektorisse, spetsialistid teadus- ja ettevõtlusest ja avalikust sektorist arendustöötajate liikumise akadeemiasse) kompetentsi ja kaudu akadeemilise, era- kogemuste saamiseks ja ja avaliku sektori vahel edasiandmiseks, võrgustike (sektorite vaheline tekkeks ja koostöö mobiilsus, sh soodustamiseks; teadmussiirde teadmussiirdedoktorantuuri doktorantuur, SekMo) toetamine valdkonna teadlaste järel- ja juurdekasvu ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde toetamiseks. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh maapõueressursside väärindamist. Teadus- ja HTM Toetatakse teadlasmobiilsust ja arendustegevuse rahvusvahelist teaduskoostööd, rahvusvahelistumise teadmiste ringlust, rahvusvaheliste toetamine: osalemine kontaktide ja võrgustike Euroopa Teadusruumis arendamist ning suurendatakse (teadlasmobiilsus ja Eesti teadussaavutuste ja osalemine missioonides, väärtuspakkumiste nähtavust partnerlustes, rahvusvahelisel tasandil (vt ka lisa programmides jm 4). Toetatakse TAIE rahvusvahelistes TAI fookusvaldkondi, sh initsiatiivides, Mobilitas++) maapõueressursside väärindamist. TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja baasfinantseerimine arendustegevuse finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja - väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine mh maapõuevaldkonna tegevusi arvestades 33  Teadustaristu toetused29 HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh maapõuevaldkonna taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsioon HTM Teaduse populariseerimise ja ja teaduse teadushariduse eesmärk on tuua populariseerimine Eesti elanikud, sh noored teaduse ja tehnoloogia juurde, tekitada valdkonna vastu huvi ja seda hoida, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada teaduse ja teadlaskonna innustunud järelkasv ning suurendada teadustegevuse ja selle väljundite nähtavust ühiskonnas laiemalt (sh erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete maapõuevaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm programm (RUP) toetab ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on maapõueressursside väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud innovatsiooniosakud on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema 29 Teadustaristud on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, andmebaasid, arhiivid, andmekogud, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks. 34  lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus maapõueressursside väärindamine. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus maapõueressursside väärindamine ja antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus maapõueressursside väärindamine. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja ja võimekuse tõstmine võimekuse tõstmise eesmärk on arenda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsioonialased tugiteenused, ettevõtete kompetentside kasvatamine ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuse üks fookus maapõueressursside väärindamine. Startup Estonia MKM Startup Estonia eesmärk on arendada idufirmade ökosüsteemi. Startup Estonia programm on iduettevõtete arendamisele 35  suunatud teenuste kogum, mis aitab iduettevõttel läbida teekond alates ideest kuni laiapõhjalise kasvu saavutamiseni võimalikult lühikese aja jooksul. Meetme sihtgrupp on nii tegutsevad kui potentsiaalsed iduettevõtete asutajad ning nende esindajad. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st maapõuevaldkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Teadus- ja MKM Teadus- ja tehnoloogiamahukate tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi eesmärk on iduettevõtete kiirendi teadmuspõhise iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, teadus- ja tehnoloogimahukate ärikontseptsioonide testimine ja prototüüpide arendamine ning teadmuspõhistele ettevõtjatele suunatud äriarendusteenused. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st maapõueressursside väärindamise valdkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele, sh maapõuevaldkonnas. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st maapõuevaldkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondadega. 36 Koostöö (sh rahvusvaheline Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka koostöö) ja ökosüsteemi loomine arendustegevuse alus- ja rakendusuuringud ning ja toetamine. programmid eksperimentaalarendused Teadlaste, riigi ning fookusvaldkondades maapõueressursside väärindamise maapõueressursside valdkonna määratletud väärindamisega seotud sektori prioriteetsetes suundades, mis ettevõtete vahelise ja peavad silmas ettevõtluse ja rahvusvahelise koostöö avaliku sektori huvisid ja tugevdamine ning soodustavad koostööd. Eesmärk interdistsiplinaarse koostöö on ettevõtluse ja avaliku sektori soodustamine; võrgustikes huvidest kantud TA-võimekuse ja osalemise toetamine (sh kasvatamine teadusasutustes. rahvusvahelised võrgustikud); Puudutab ka doktorantide- koostööklastrite moodustamine, nooremteadurite kaasamist kus oleks fookuses nii eksport kui projektidesse (valdkonna ka teadus- ja arendustegevus. spetsialistide järel- ja juurdekasvu Tööstussümbioosi toetamine. toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisendiks. Maapõueressursside väärindamise toetamiseks viiakse ellu eraldi programmi. Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide arendusteenuste ja institutsionaalse teadmus- ja institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse teadmussiirde võimekuse suurendamine ja suurendamine teadus- ja teadmussiirdeteenuste arendusasutustes ja arendamine, akadeemilise ja kõrgkoolides (ASTRA+) tugipersonali teadmussiirdeoskuste arendamine; toetatakse nii asutusepõhiseid tegevusi kui asutustevahelisi koostöötegevusi (nt ühislaborite arendamine, Adapter-tüüpi tegevused jms). Toetab asutuste võimekuse kasvu koostööks ettevõtete ja avaliku sektori asutustega, teadmus- ja tehnoloogiasiirdeks. Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline äri- ja akadeemiliste liikumine sektorite vahel ringkondade vaheliste (teadlased ettevõttesse ja avalikku sidemete arendamine sektorisse, spetsialistid teadus- ja ettevõtlusest ja avalikust sektorist arendustöötajate liikumise akadeemiasse) kompetentsi ja kaudu akadeemilise, era- kogemuste saamiseks ja ja avaliku sektori vahel edasiandmiseks, võrgustike (sektoritevaheline tekkeks ja koostöö mobiilsus, sh soodustamiseks; teadmussiirde teadmussiirdedoktorantuuri doktorantuur, SekMo) toetamine valdkonna teadlaste järel- ja juurdekasvu ja teadmus- ja tehnoloogiasiirde toetamiseks. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh maapõueressursside väärindamise valdkonda. 37 Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige arendustegevuse maapõuevaldkonnas Eesti võimekuse arendamine arenguvajadustele lahendusi (RITA+) loovate strateegiliste sektoriüleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis ja avaliku sektori TA-võimekuse suurendamiseks, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste kaudu, et tugevdada riigi kui targa tellija ja koostööpartneri rolli valdkonnas. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh maapõueressursside väärindamist. Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede tippkeskuste ja teadustaristu teenuste teadustaristu tegevuste pakkumise parandamine kontekstis, mis on kantud era- ja avaliku sektori ettevõtluse ja avaliku sektori nõudlusest tulenevate huvidest ja TA-teenuste vajaduste rahuldamiseks arendamise ja pakkumise (tippkeskuste ja toetamiseks, toetab koostööd teadustaristu teenuste ettevõtete ja avaliku sektori meede) asutustega. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh maapõueressursside väärindamist. Teadus- ja HTM Koostöö ja ökosüsteemi loomine ja arendustegevuse toetamine rahvusvahelises rahvusvahelistumise mõõtmes (rahvusvaheline toetamine: osalemine teaduskoostöö, teadmiste ringlus, Euroopa Teadusruumis rahvusvaheliste kontaktide ja (teadlasmobiilsus ja võrgustike arendamine, osalemine missioonides, rahvusvaheline nähtavus koostöö partnerlustes, arendamiseks). Toetatakse TAIE programmides jm fookusvaldkondi, sh rahvusvahelistes TAI maapõueressursside väärindamise initsiatiivides, Mobilitas++) valdkonda. TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja baasfinantseerimine arendustegevuse finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja - väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine mh maapõuevaldkonna tegevusi arvestades Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, 38  teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh maapõuevaldkonna projekte. Teadustaristu toetamine HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh maapõuevaldkonna taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsioon HTM Teaduse populariseerimise ja ja teaduse teadushariduse eesmärk on tuua populariseerimine Eesti elanikud, sh noored teaduse ja tehnoloogia juurde, tekitada valdkonna vastu huvi ja seda hoida, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada teaduse ja teadlaskonna innustunud järelkasv ning suurendada teadustegevuse ja selle väljundite nähtavust ühiskonnas laiemalt (sh erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete maapõuevaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm programm (RUP) toetab ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on maapõueressursside väärindamine. 39 Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud innovatsiooniosakud on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus maapõueressursside väärindamine. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus maapõueressursside väärindamine. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja ja võimekuse tõstmine võimekuse tõstmise eesmärk on arenda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsioonialased tugiteenused, ettevõtete kompetentside kasvatamine ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuse üks fookus maapõueressursside väärindamine. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub 40  ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele mh maapõuevaldkonnas. Erasektori tehisintellekti MKM Erasektori tehisintellekti (AI) piloodid pilootprojektide eesmärk on Eesti ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Programmi raames viiakse kokku AI vajadusega ettevõtted ja potentsiaalsed lahenduste pakkujad, sh iduettevõtted, VKEd, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada pilootprojekte. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele. Startup Estonia MKM Startup Estonia eesmärk on arendada idufirmade ökosüsteemi. Startup Estonia programm on iduettevõtete arendamisele suunatud teenuste kogum, mis aitab iduettevõttel läbida teekond alates ideest kuni laiapõhjalise kasvu saavutamiseni võimalikult lühikese aja jooksul. Meetme sihtgrupp on nii tegutsevad kui potentsiaalsed iduettevõtete asutajad ning nende esindajad. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st maapõuevaldkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist võrgustikud Euroopa Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme 41  digitehnoloogiad“. Enamik eelpool nimetatud võrgustikest on horisontaalsed, pakkudes osalusvõimalusi ka maapõuevaldkonna ettevõtetele. TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute välisinvesteeringute Eestisse toomise eesmärk on Eestisse toomine kujundada Eestist atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ning pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete investorkonsultantide, atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e- residentsuse programmi toetamist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh maapõuevaldkonnas. Tehnoloogiate ja rakenduste Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide piloteerimise ja testimise tugi arendusteenuste ning institutsionaalse teadmus- ja Toetus tehnoloogiate hindamise institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse metoodika arendamiseks, teadmussiirde võimekuse suurendamine ja katsetuste läbiviimiseks ja suurendamine teadus- ja teadmussiirdeteenuste sertifitseerimiseks, arendusasutustes ja arendamine. Toetab maapõueressursside kõrgkoolides (ASTRA+) teadusasutuste ja kõrgkoolide väärindamisega kaasnev võimekuse kasvu keskkonnamõju hindamise ettevõtluskoostööks, sh tugi metoodika arendus, tehnoloogiate ja rakenduste tehnoloogiate testimise ja hindamise ja sertifitseeritud sertifitseerimise keskkondade laborite teenuste pakkumiseks. loomine, sh vajalik Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede tippkeskuste ja piloteerimistaristu arendamine. teadustaristu teenuste teadustaristu tegevuste Tegemist on ühe olulisema pakkumise parendamine kontekstis, mis on kantud võtmetegevusega valdkonna era- ja avaliku sektori ettevõtluse ja avaliku sektori arendamisel. nõudlusest tulenevate huvidest ja TA-teenuste vajaduste rahuldamiseks arendamise ja pakkumise (tippkeskuste ja toetamiseks, toetab koostööd teadustaristu teenuste ettevõtete ja avaliku sektori meede) asutustega. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh maapõueressursside väärindamist. Teadustaristu toetamine HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh maapõueressursside väärindamise taristut (vt ka lisa 4). Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide 42  toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh maapõuevaldkonna projekte. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm programm (RUP) toetab ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmis toetakse ka teostatavusuuringuid ja intellektuaalse omandi kaitsega seotud tegevusi ning pakutakse eelnõustamist. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on maapõueressursside väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud innovatsiooniosakud on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosaku toetuse abil on võimalik tellida mh metroloogia, akrediteerimise, standardiseerimise, vastavushindamise ja sertifitseerimise alast nõustamist, toote- ja teenusearenduse tehnoloogilist nõustamist ja intellektuaalomandi õiguskaitse nõustamist. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus maapõueressursside väärindamine. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued 43  konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus maapõueressursside väärindamine ja antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine Ettevõtete MKM Ettevõtete arenguprogramm arenguprogramm toetab ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programmis toetatakse mh arendustegevusega seotud nõustamist, projekteerimist ja prototüüpimist, intellektuaalomandi hankimist ning arendatava tootega seotud testimist ja sertifitseerimist. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus maapõueressursside väärindamine. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete hangete toetamine toetuse eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, mis võib sisaldada teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus maapõueressursside väärindamine. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE pakub ettevõtetele koolitus- ja nõustamisteenust, uue tehnoloogia või tarkvara testimist ja digitaalse küpsuse hindamist. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele. 44 Investeeringud ja eksport. Toetus Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab eksportimisel ja välisturule arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete sisenemisel, nt ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, mentorlus, võrgustikutegevused, tegevuste paremat planeerimist ja kontaktide leidmine, innovatsiooni rakendamist. regulatsioonide täitmine. Vajalik Programmi raames toetatakse mh on investeeringute suurendamine ettevõtete organisatsiooni ja arendustegevuste läbiviimiseks. töötajate arengut (mentorlus) ning müügi- ja turundustegevuse arendamist (sh eksport välisturgutele). Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus maapõueressursside väärindamine. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st et maapõuevaldkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondade ettevõtjatega. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja ja võimekuse tõstmine võimekuse tõstmise eesmärk on arenda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsioonialased tugiteenused, ettevõtete kompetentside kasvatamine ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuste üks fookus maapõueressursside väärindamine. TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute välisinvesteeringute Eestisse toomise eesmärk on Eestisse toomine kujundada Eestist atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ja pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete investorkonsultantide, atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e- residentsuse programmi toetamist ning on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh maapõuevaldkonnas. Ettevõtete ekspordi MKM Ettevõtete ekspordi arendamise arendamise tegevused tegevused koosnevad sihtturgude 45  tutvustamisest, eksporditeenustest (ekspordiprogramm, turupõhine nõustamine, messidel osalemine, kontaktreisid), sobiva rahastuse leidmisest. Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused hõlmavad sihtturgude tutvustamist, eksporditeenuseid (ekspordiprogramm, turupõhine nõustamine, messidel osalemine, kontaktreisid), sobiva rahastuse leidmist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh maapõuevaldkonnas. Valdkonna teadlaste ja Temaatilised teadus- ja HTM Valik erinevatest tegevustest, inseneride järel- ja juurdekasv. arendustegevuse kuhu kuuluvad ka alus- ja Valdkonna doktoriõppe kvaliteedi programmid rakendusuuringud ja tõstmine, sh fookusvaldkondades eksperimentaalarendused teadmussiirdedoktorantuur maapõueressursside valdkonnas (ettevõtlus/tööstusdoktorantuur); määratletud prioriteetsetes välisteadlaste ja tippspetsialistide alamsuundades, mis peavad silmas kaasamine kompetentside ettevõtluse ja avaliku sektori täiendamiseks, teadlasmobiilsus huvisid ja soodustavad koostööd. teadmiste ja oskuste Eesmärgiks ettevõtluse ja avaliku täiendamiseks, teadlaste sektori huvidest kantud TA- liikumine sektorite vahel. võimekuse ja kasvatamine Vajadus tõsta valdkonna teadusasutustes. spetsiifiliste oskustega Maapõueressursside väärindamise teadustöötajate ja inseneride valdkonna toetamiseks viiakse ellu taset (maapõueressurssidega eraldi TA-programmi. tegeleva ettevõtluse jaoks Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede eelkõige vajaliku tööjõu ja kompetentside teadustaristu teenuste maapõuevaldkonda puudutavate ettevalmistamine); tööjõu pakkumise parendamine tippkeskuste uuringute ja liikuvuse ja rakenduslike oskuste era- ja avaliku sektori arenduste kontekstis. Puudutab ka täiendamise toetamine ning nõudlusest tulenevate doktorantide-nooremteadurite vajalike kompetentside vajaduste rahuldamiseks kaasamist projektidesse. kaasamine välismaalt. (tippkeskuste ja Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, teadustaristu teenuste sh maapõueressursside meede) väärindamist. Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline äri- ja akadeemiliste liikumine sektorite vahel ringkondade vaheliste (teadlased ettevõttesse ja avalikku sidemete arendamine sektorisse, spetsialistid teadus- ja ettevõtlusest ja avalikust sektorist arendustöötajate liikumise akadeemiasse) teadmiste ja kaudu akadeemilise, era- kogemuste saamiseks ja ja avaliku sektori vahel edasiandmiseks, võrgustike (sektoritevaheline tekkeks ja koostöö mobiilsus, sh soodustamiseks; teadmussiirde teadmussiirdedoktorantuuri doktorantuur, SekMo) toetamine. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh maapõueressursside väärindamist. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige arendustegevuse maapõuevaldkonnas Eesti 46 võimekuse arendamine arenguvajadustele lahendusi (RITA+) loovate strateegiliste sektorite üleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh maapõueressursside väärindamist. Teadus- ja HTM Toetatakse teadlasmobiilsust (sh arendustegevuse doktorandid-nooremteadurid) ja rahvusvahelistumise rahvusvahelist teaduskoostööd, toetamine: osalemine teadmiste ringlust, rahvusvaheliste Euroopa Teadusruumis kontaktide ja võrgustike (teadlasmobiilsus ja arendamist ja suurendatakse Eesti osalemine missioonides, teadussaavutuste ja partnerlustes, väärtuspakkumiste nähtavust programmides jm rahvusvahelisel tasandil. rahvusvahelistes TAI Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, initsiatiivides, Mobilitas++) sh maapõueressursside väärindamist. Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh maapõuevaldkonna teadusprojekte. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh maapõuevaldkonna teadusprojekte. 47  Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh maapõuevaldkonna tippkeskusi. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Teaduskommunikatsioon HTM Teaduse populariseerimise ja ja teaduse teadushariduse tegevused on populariseerimine suunatud Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ja teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt (mh on eesmärgiks teha avalikult kättesaadavaks erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemusi), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete maapõuevaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnika valdkondades. Valdkonna ekspertide soovituste põhjal saab üldistada peamisi sekkumismeetmeid, millega riik saaks Eesti ettevõtetel aidata osaleda valdkondlikes globaalsetes väärtusahelates:  teavitustegevuse korraldamine, et selgitada fookusvaldkondade tähtsust ja kasu Eesti majandusele ja arengule, et nende (eelis)arendamine ja uute ressursside kasutuselevõtmine oleks ühiskonnas aktsepteeritud;  õigusaktide uuendamine (arvestades valdkondade vajadusi) ja õiguskindluse tagamine;  (kõrg)hariduse eesmärgipärane rahastamine, et Eestis oleks vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialiste;  teadus- ja arendustegevuse toetamine (nt (uue) tehnoloogia arendamise või kasutusele võtmise toetamise ning valdkondlike rakendusuuringute ja pilootprojektide käivitamise ja tegemise kaudu) koostöös ettevõtete ja TA-asutustega, et arendada uusi või parendatud tooteid ja suurendada ettevõtete konkurentsivõimet;  rahvusvahelistumise, sh ühisturunduse soodustamine, sihtturgudel ärikontaktide leidmise toetamine, et suurendada valdkonnas tegutsevate ettevõtete edukat tegutsemist välisturgudel. 48 Lisa 6. Fookusvaldkonna väljakutsete lahendamise ja tegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid Valdkonna spetsialistide väljaõpe, haridusküsimused ja töötingimused  Eestis on maapõue valdkonna teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv väike, mistõttu kasvab vajadus spetsialistide järele, kes oleksid piisavalt kõrgel tasemel arendustöö läbiviimiseks ja naaberriikide kogemuste rakendamiseks Eesti kontekstis.  Noorte innustamine valdkonnaga tegelema, propageerides erialasid ja luues sihtstipendiume  Vajaliku oskusteabe tagamine, sh selleks vajalike koostöövormide, -platvormide ja võrgustike arendamine  Valdkonna tarbeks piisava arvu spetsialistide koolitamine, väljaõpe, konkurentsivõimelised töötingimused ja töötasu, valdkonna õppejõudude järel- ja juurdekasvu tagamine. Töökohapõhise praktika jm võimaluste tagamine valdkonna spetsialistide piisavuse ja kvaliteedi tagamiseks Regulatiivne keskkond, riiklikud põhimõtted ja kokkulepped  Riigil peab olema kindel seisukoht valdkonna arendamise vajalikkusest. Valdkonna arendamine (mh investeeringud) eeldab kindlust toorme kättesaadavuse pikaajalises stabiilsuses.  Fookusvaldkonna arenguks tuleb EL juhstruktuuride tasandil toetada olulisi algatusi ja arenguid, osaleda rahvusvahelises debatis.  Tuleb muuta riigi maksupoliitikat: kehtestada maksusoodustused TAIEga seotud tegevustele ning luua valdkonna arendamist toetav õigusraamistik. Kogukonna teadlikkus, teaduspõhine kommunikatsioon  Elanikkonna teadlikkuse tõstmine eeldab riigi tasandi kommunikatsiooni ja selgeid sõnumeid. Maapõuevarade kasutamine (sh uurimine, kaevandamise ettevalmistamine ja töötlemine) nõuab nii kohaliku elanikkonna kui ka laiema üldsuse heakskiitu. Võti on ühiskonna teadlikkuse tõstmine maavarade kasutamise vajalikkusest ja võimalikest kaasnevatest keskkonna (ja elukeskkonna) mõjudest.  Teaduspõhine kommunikatsioon peab olema täielikult läbipaistev, läbimõeldud ja kavakindel. Ilma sisuka kommunikatsioonita ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid arvestamata ning kogukondade (erinevate huvigruppide) sotsiaalse heakskiiduta ei ole uusi ega olemasolevaid maavarasid võimalik kasutusele võtta.  Vaja on ühiskonna valmisolekut ja võimekust kohaneda muutustega ning võtta kasutusele uusi lahendusi. Lahenduste viimine laborist pärisellu ja tööstuslikule tasemele, tööstussümbioos  Vaja on toetada lahenduste viimist laborist pärisellu ja tööstuslikule tasemele.  Väga vajalik on piloteerimisvõimaluste arendamine, et viia tehnoloogiaid ja lahendusi laboriskaalalt tööstusskaalale ja seejärel pärisellu. Eestis olemasolevat piloteerimisvõimekust tuleb kaardistada ja piloteerimistaristut arendada ning lihtsustada ettevõtete ligipääsu piloteerimisvõimalustele.  Enne süvauuringutega alustamist ja oluliste tehnoloogiliste suundade üle otsustamist on vaja koostada põhjalikud majandusanalüüsid tegevuste otstarbekuse kohta.  Vaja arendada andmehalduslahendusi, mis võimaldavad sidustada eri valdkondade inforuumi ning toetada suurmahuliste kompleksandmete rakendamist.  Tehnoloogiate väljatöötamisel tuleb eelistada parimat võimalikku tehnoloogiat.  Toetust vajab tööstussümbioosi areng. 49 Lisa 7. Fookusvaldkonna seire ja arengut peegeldavad mõõdikud 1. Fookusvaldkonna arengu seire lähtealused Fookusvaldkondade arengu seiramisel on aluseks on võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühise teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021‒2035 (TAIE arengukava) mõõdikute raamistik30. TAIE arengukava mõõdikud käsitlevad mh järgmist:  erasektori TA kulutused;  lisandväärtuse kasv töötaja kohta;  kaupade ja teenuste ekspordi maht;  ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse;  teaduspublikatsioonid;  teadusasutuste lepingulise koostöö maht;  inimressursi mõõde (teadlased ja insenerid, nende järel- ja juurdekasv). Kuna TAIE fookusvaldkonnad on TAIE arengukava lahutamatu osa, on arengukava mõõdikuid kohandatud ka fookusvaldkondade arengu seireks. Teiseks lähtekohaks on valdkondade seireuuring31, milles on tehtud ettepanekuid fookusvaldkondade seireks. 2. Seire üldised põhimõtted  Kasutatav mõõdikute komplekt on tööriist, juhtimislaud (juhtimisinstrument), nn tähelepanu juhtimise instrument TAIE juhtkomisjonile. See tähendab, et seireks sobilik lähenemine, mõõdikud ja metoodika peavad olema kergesti kasutatavad, samuti arvestama seda, milliseid andmeid juba praegu kogutakse, mida saab kasutada ja kui töömahukas on andmeanalüüs. Seireks sobilik lähenemine peab olema piisavalt lihtne ja kasutatav iga-aastaselt. Vajaduse korral saab teha täiendavaid süvaanalüüse või uurimusi. Pakutud lähenemisel on oma puudused ja piirangud ning seda arvestatakse ka andmete tõlgendamisel.  Lähenemise eesmärk ei ole detailselt (metoodiliselt ja statistiliselt) ja ammendavalt kõike katta, vaid jälgida suuri trende valdkondade arengus. Lähenemine järgib n-ö valgusfoori põhimõtet – tuua esile, mis on üldjoontes hästi ja mis vajaks tähelepanu. Näiteks fookusvaldkondade statistika seires on olulised kriitilised ja kesksed teadus- ja ettevõtlusvaldkonnad, ilma milleta fookusvaldkonna areng ei ole võimalik.  Oluline on teadvustada, et statistilisi tulemusi kombineeritakse kvalitatiivse lähenemisega, st andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks on olulised ka eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ja arutelu. Fookusvaldkondade seire koosneb seega kahest komponendist: kvantitatiivsest ehk nn statistilisest trendianalüüsist ja kvalitatiivsest ehk eksperthinnangul põhinevast osast.  Oluline on teadvustada, et fookusvaldkondade statistika seire puhul ei ole tegemist rahastuseks kvalifitseerumise või projektide valiku kriteeriumidega. See tähendab, et rahastust võivad taotleda ja saada ka ettevõtted või teadlased, kelle tegevus ei ole seotud seiratavate EMTAK või teadusvaldkondadega. Oluline on mitte välistada teatud valdkondade panust fookusvaldkondade arengusse. Samuti peab lähenemine olema paindlik, et arvestada valdkonna arengu ja muutuvate vajadustega. 30 TAIE arengukava https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf ja mõõdikute metoodika, vt Lisa 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisad_15.07.2021.pdf 31 TÜ RAKE (2021) „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“. Uuringu raport on kättesaadav siin (vt eelkõige failid 02-03): https://datadoi.ee/handle/33/356 50   Silmas on peetud, et pakutud mõõdikute baasil oleks võimalik vaadelda suuri trende ja üldisi arenguid kõikide fookusvaldkondade lõikes, kohandades teatud juhtudel lähenemist valdkondade eripärasid arvestades (nt publikatsioonide puhul) ja tuues lisaks juurde sobivaid valdkonnaga seotud konteksti- või taustamõõdikuid (nt valdkonda puudutavad „Eesti 2035“ või valdkondlike arengukavade mõõdikud).  Lähenemine on avatud muutusteks. Seiresüsteem võib vajada muudatusi nii valdkondade määratluse, mõõdikute kui seire korraldamise osas.  Lähenemist täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad nende väljatöötamisel, ent tasub arvestada, et need keskenduvad konkreetse sekkumise eesmärgile ja mõjule ega käsitle fookusvaldkonda üldiselt. Meetmete ja rahastusinstrumentide tasandi mõõdikud annavad täiendavat informatsiooni ja toetavad fookusvaldkondade seiret. 3. Fookusvaldkonna määratlemine Fookusvaldkonna statistilisel määratlemisel on lähtutud TAIE fookusvaldkondade kirjeldusest ja käesolevas teekaardis esitatust. Määratlemine ei kaardista kõikvõimalikke seoseid erinevate teadus- ja ettevõtlusvaldkondadega ega taotle ammendavat katvust, vaid toob esile valdkonna absoluutselt vajalikud aspektid. Fookusvaldkonna arengut peegeldavate mõõdikute seiramisel lähtutakse fookusvaldkonna statistilisest määratlusest: Fookusvaldkond Ettevõtlus Teadus Kohalike ressursside EMTAK/NACE ETIS väärindamine:  B Mäetööstus  4.2. Maateadused maapõueressursid  B06 Põlevkivi kaevandamine jm toornafta tootmine  B081 Kivi, liiva ja savi kaevandamine  B0892 Turvas  C19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine  C23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 4. Fookusvaldkonna arengut peegeldavad mõõdikud32 Mõõdikud on valitud, lähtudes üldistest sihtidest fookusvaldkonna arendamisel:  valdkonnas areneb teadusmahukas ettevõtlus ning loodav lisandväärtus ja eksport kasvab;  valdkonna teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne ja maailmatasemel ning annab vajalikku sisendit ettevõtluse ja avaliku sektori väljakutsete lahendamiseks;  valdkonnas areneb ja kasvab koostöö teadusasutuste ja ettevõtete vahel;  tagatud on valdkonna teadusmahukaks arenguks vajalik inimressurss – valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasv nii teadussüsteemi kui ettevõtlust silmas pidades. 32 TAIE arengukava mõõdikute alusel kohandatud valdkonnale sobivad ettevõtlus- ja teadusvõimekust peegeldavad mõõdikud 51 Mõõdik Selgitus Aasta Väärtus Lisainfo 4.1. Ettevõtlusvõimekuse vaade: seiret teeb MKM Valdkonna ettevõtete TA Peegeldab valdkonna 2020 1,4 mln € Allikas: Statistikaamet33 kulutused (eurodes) ettevõtete Algaasta 2020, kasv Eesti teadusmahukust keskmisest kiirem Valdkonna ettevõtete Töötaja kohta loodud 2020 41,8 € Allikas: Statistikaamet34 lisandväärtuse kasv keskmine majanduslik Algaasta 2020, kasv Eesti töötaja kohta (tuhandetes lisandväärtus on keskmisest kiirem eurodes) valdkonna majanduskasvu peegeldaja. Teadusmahukus kasvatab lisandväärtust. Valdkonna kaupade ja Peegeldab valdkonna 2020 450 mln € (51,7 Allikas: Statistikaamet35 teenuste ekspordi maht ettevõtete tuhat eurot töötaja Algaasta 2020, kasv Eesti (eurodes) rahvusvahelist kohta keskmisest kiirem, arvestades konkurentsivõimet müüki mitteresidentidele Valdkonna ettevõtete Peegeldab valdkonna 2018‒ 15 098 Allikas: Statistikaamet36 investeeringud ettevõtete 2020 Algaasta 2018‒2020 keskmine, mittemateriaalsesse konkurentsivõimet keskmine kasv Eesti 3 aasta keskmisest põhivarasse (tuhat eurot) kiirem (libisev keskmine) 4.2. Teadusvõimekuse vaade: seiret teeb HTM 10% maailmas Peegeldab valdkonna 2018‒ Artiklite arv: 183; Allikas: Web of Science enamtsiteeritud teaduse tipptaset ja 2020 mõjukuse indeks Alla 50 autoriga (suured teadusartikli hulka vaadet, et 0,68; 10% konsortsiumid välistatud) ja Eesti kuuluvate Eesti artiklite rakendusteni maailmas juhtivautoriga publikatsioonid osakaal valdkonnas (%) jõudmine eeldab enamtsiteeritud (meie teadlased võiks olla tipptasemel teadusartikli hulka praegusest enam juhtivas rollis, alusteadust kuuluvate Eesti eestvedajad) ja seda ka artiklite osakaal valdkonna arengu kontekstis. Era- ja avaliku sektori Peegeldab valdkonnas valdkonnas 4,37%; Valdkondlik mõjukuse indeks ühispublikatsioonid (%) toimuvat koostööd era- ja avaliku (category normalized citation avaliku ja erasektori sektori impact, keskmine = 1) peegeldab vahel, ettevõtluse TA- ühispublikatsioonid positsiooni, võrreldes teistega küpsust ja 0% laiemas maailma perspektiivis, innovatsioonisüsteemi publikatsioonide arv avatust taustatunnusena. Vaadatakse libisevat keskmist (3 aasta keskmine) juhuslike hüpete tasandamiseks. Teadusasutuste Peegeldab teaduse 2020 19 356 Allikas: HTM, lepingulise koostöö maht mõjukust ja baasfinantseerimise andmed ettevõtetega (eurodes) teadmussiirde Algaasta 2020, edaspidi jälgida toimimist, TA-alast trendi. Baasfinantseerimise koostööd andmed kajastavad lepingute erasektoriga, TA infot, arvestatakse teenuste ettevõtetele ettevõtluslepinguid mahus müügi mahtu/mahu vähemalt 500 eurot. Andmetes kasvu. Mõõdik näitab on info teadusasutuste 33 Statistikaameti andmebaasis tabel TD024 34 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 35 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 36 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 52  TA-asutuste osalemist lepingupartnerite (Eesti ühiskonna ees ettevõtluspartnerite) seisvate ülesannete registrikoodide kohta, mis lahendamises seotakse EMTAK valdkonnaga ja koostöös selle kaudu fookusvaldkonnaga. erasektoriga, iseloomustab TA- asutuste valmisolekut pakkuda erasektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid Valdkonna noorteadlaste Valdkonna 2022 0,41 Allikas: ETIS (alla 35 a) suhtarv inimressursi mõõde, Aluseks käimasolevate ETISes vanematesse teadlastesse TA-spetsialistide järel- märgitud teadusprojektidega (35 a ja vanemad) ja juurdekasvu seotud inimeste (projektide peegeldaja, valdkonna täitjad, põhitäitjaid ja vastutavaid elujõulisus ja täitjaid) andmed. jätkusuutlikkus Fookusvaldkonda kuuluvateks vanuselise struktuuri loetakse projektid, kus vähemalt kontekstis. Eesti ühe fookusvaldkonna alla loetud teadlaskonna valdkonna osakaal on vähemalt vananemine on üldine 50%. Kui projekt (järelikult ka trend ja kui täitja) on korraga mitmes fookusvaldkondades fookusvaldkonnas, läheb projekt on noorteadlasi, (täitja) arvesse mitmes peegeldab see fookusvaldkonnas. Leitakse valdkonna isikute vanused projekti atraktiivsust ja panustamise hetkel. Nt u 0,30 potentsiaali. võiks olla hea seis, mis tähendaks et valdkonnas oleks ca 1/3 noori peale kasvamas. Doktorantide ja kaitstud Valdkonna 2021 Doktorantide arv Allikas: EHIS doktorikraadide arv inimressursi mõõde, (teadusvaldkond EHISe andmed, mis on esitatud valdkonnas võrrelduna TA-spetsialistide järel- märgitud) 59 (3% ISCED klassifikaatori alusel, on doktorantide ja kaitstud ja juurdekasvu kõikidest seos ka CERCS klassifikaatoriga, doktorikraadide peegeldaja, valdkonna doktorantidest); millest saab omakorda luua koguarvuga elujõulisus ja doktorikraadi vastavuse ETISe klassifikaatori jätkusuutlikkus, sh kaitsnute arv 7 (3% valdkondadega. Kui õppija või arvestades erasektori kõikidest kraadi kraadi kaitsja puhul on vajadusi (teadlaste ja kaitsnutest)37 määratletud korraga mitu inseneride arvu kasv valdkonda, on arvestatud ainult erasektoris on üks esimesena märgitud valdkonda, TAIE arengukava siht). eeldades, et see on peamine. Doktorantide arv Praegu puuduvad andmed peegeldab hetkeseisu, teadmussiirde doktorantide ja valdkonna kaitstud doktorikraadide kohta, atraktiivsust ja neid hakatakse koguma edaspidi. potentsiaali, kaitsmiste arv näitab pikemat perspektiivi, spetsialistide seisu tööturul. 37 Doktorantide arv valdkonnas alates 2018. a olnud üsna stabiilne (2018. a 2%, 2021. a 3% doktorantide koguarvust), doktorikraadi kaitsmiste arv on aastate lõikes pisut tõusnud (2018. a 2%, 2020‒2021 3-4% juures kõikide kaitsnute arvust). 53 Eesti patenditaotluse arv Teadmus- ning 2016‒ 11,0 Allikas: OECD (EPO, USPTO, PCT) valdkonnas tehnoloogiasiirde 2018 OECD andmete IPC (International seisukohalt oluline Patent Classification) patentide näitaja, seos ka klassifikaatori koodid seostatakse investeeringutega patenditaotluste puhul immateriaalsesse fookusvaldkonnaga ning põhivarasse. patenditaotlused summeeritakse Patenditaotlused aastate lõikes (aluseks peegeldavad paremini patenditaotluste teadmussiirde alast fraktsionaliseeritud arvestus, aktiivsust valdkonnas libisev keskmine, st viimase 3 aasta keskmine juhuslike hüpete tasandamiseks). 4.3. Fookusvaldkonna kontekstimõõdikud (taustamõõdikud) Mõõdik Aasta Väärtus Lisainfo Ressursitootlikkus 2020 0,63 eur/kg Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdik. (eurot/kg) Ressursitootlikkus on materjali kasutuse efektiivsust väljendav näitaja, Allikas: mis on üheks ringmajanduse poole liikumise edukuse peegeldajaks. Statistikaamet Eesti ressursitootlikkuse paremaks muutmise võti seisneb ressursimahukate tootmistegevuste efektiivsemaks muutmises (sh materjalide väärindamises). Probleemiks on just materjalide kõrgema taseme väärindamise ja ülejääkide käitlemisele keskendunud ringsed lahendused ja nõudlus, ilma milleta pole võimalik suuremat ressursitõhususe hüpet teha. Siht 2035: 0,9 eur/kg Kasvuhoonegaaside 2020 12,9 miljonit Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdik, samuti netoheide CO2 tonni CO2 säästva arengu näitajad ÜRO eesmärkide põhjal.. ekvivalenttonnides ekvivalenti Kasvuhoonegaaside õhuheitmete kogused Eestis annavad ülevaate (sh LULUCF ehk liikumisest kliimaneutraalse majanduse poole. maakasutuse, Siht 2035: 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) Allikas: Statistikaamet Mõõdikute komplekt võib ajas täieneda. Mõne mõõdiku kohta praegu andmed puuduvad, kuid neid hakatakse koguma edaspidi (nt teadmussiirdedoktorantuur). 5. Seire korraldamine Fookusvaldkonna seire koosneb kahest komponendist: 1. kvantitatiivsete andmete kogumine ja väljavõtted fookusvaldkonna mõõdikute ja metoodika alusel selleks, et välja selgitada olukord ja üldised suured trendid valdkondade arengus; 2. kvantitatiivseid andmeid kombineeritakse kvalitatiivse osaga – olulised on eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ning arutelu andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks. HTM ja MKM korraldavad kõigi fookusvaldkondade seiret igal aastal. Kvantitatiivsete andmete alusel korraldatakse ekspertide arutelud (kvalitatiivne komponent). Fookusvaldkonna jaoks luuakse ekspertrühmad, seega osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad fookusvaldkondade tegevuste 54 elluviimisel ja arengu jälgimisel valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Tulemused esitatakse TAIE juhtkomisjonile, mille ülesandeid täidavad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatuste jõustumiseni teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonipoliitika komisjon ühendkomisjonina. TAIE juhtkomisjon jälgib seiretulemuste alusel fookusvaldkondade arengut, teeb ettepanekuid ja soovitusi fookusvaldkondade ja sekkumiste kujundamiseks ja muutmiseks, sh teeb vajadusel ettepanekuid seire korraldamise, mõõdikute ja metoodika osas. Seiret täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad meetmete väljatöötamisel. 55  Lisa 8. Teekaardi koostamise kaasamisprotsessi ülevaade 1. etapp: KAARDISTAMINE 2. etapp: KAASAMINE 3. etapp: TEEKAART • Tegevus: HTM ja MKM • Tegevus: arutelud • Tegevus: HTM ja MKM kogusid ja koondasid infot: valdkondlike koondavad saadud info ja arengukavad ja teised ministeeriumide tagasiside, sünteesivad strateegilised dokumendid, (Keskkonnaministeerium) teekaardi dokumendi uuringud, arutelud ning siht- ja • Teekaardi kinnitavad väiksemates ringides (siht- sidusrühmadega ministrid (HTM-MKM) ja sidusrühmade esindajad) (teadlased, ettevõtjad jt • Aeg: juuli - september • Aeg: juuni - september partnerid) 2022 2021 • Kaardistamise tulemuste • Tulemus: valmib ja • Tulemus: valdkonna tagasisidestamine ja kinnitatakse hetkeolukord, valdkonna kokkulepe fookusvaldkonna teekaart arengu sihid ja mõõdikud, • Aeg: oktoober 2021 - juuni suunised prioriteetsete 2022 suundade valikuks, • Tulemus: valdkonna kaasamisprotsessi arengu sihid ja mõõdikud, ettealmistus kokkulepe prioriteetsete suundade valikuks, prioriteetsete suundade sisu täpsem kirjeldus, valdkonna arenguks vajalike tegevuste määratlemine Joonis 1. Teekaardi koostamise protsess Arutelud siht- ja sidusrühmadega Siht- ja sidusrühmade esindajad osalesid teekaardi koostamises intervjuude ja väiksemate aruteluringide kaudu (vt joonis 1), millele järgnesid laiapõhjalisemad arutelud valdkonna esindajatega. Laiapõhjalisemate arutelude tulemusel  tehti nn ideekorje valdkonna probleemide ja vajaduste kirjeldamiseks ja tagasisidestati eelmises etapis (1. etapp: kaardistamine) kogutud prioriteetsete suundade ettepanekud;  sõnastati valdkonna arengu seisukohalt prioriteetsed suunad;  kirjeldati prioriteetseid suundi põhjalikumalt (panus fookusvaldkonna arengusse, TAI komponendi ja panuse kirjeldus jms);  kirjeldati fookusvaldkonna vajaduste seisukohalt vajalikke tegevusi (võtmetegevused);  tagasisidestati ja sõnastati valdkonna arengu jälgimiseks vajalikke mõõdikuid. Laiapõhjalisemad arutelud toimusid vahemikus detsember 2021–juuni 2022: Aruteludele järgnes kirjaliku tagasisidestamise voor (juuli–september 2022). Teekaart sai 18. oktoobri 2022. a teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni koosolekul heakskiidu kinnitamiseks. 56 Teekaardi aruteludes ja koostamises osalenud partnerid Valitsusasutused ja nende allasutused, sh Ettevõtted ja liidud*, sh Keskkonnaministeerium Eesti Energia AS Riigikantselei Mäetööstusettevõtete Liit Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti keemiatööstuse Liit Eesti Teadusagentuur AS Kunda Nordic Tsement Eesti Geoloogiateenistus Viru Keemia Grupp NPM Silmet OÜ Teadusasutused ja kõrgkoolid, sh Ragn-Sells AS Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) Eesti Turbaliit Eesti Maaülikool EESTI Geotermaalenergia Assotsiatsioon Tartu Ülikool Eesti Elektritööstuse Liit Muud valdkonna organisatsioonid, sh Eesti Geoloogia Selts *Erialaliidud täidavad peamist esindusrolli ettevõtluse seisukohtade ja arenguvajaduste koondamisel ja edastamisel 57  Lisa 7 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „TAIE fookusvaldkondade teekaartide ning teekaartide juhtimise ja seire mudeli kinnitamine“ KOHALIKE RESSURSSIDE VÄÄRINDAMINE: TEISENE TOORE JA JÄÄTMED Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Fookusvaldkonna teekaart ja selle lisad 1 KOKKUVÕTE Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üks lähtekoht on vajadus teha arukaid valikuid ning koondada tegevusi ja rahastust valdkondadele, mis aitaksid kõige paremini teadustulemuste toel ja erinevate osaliste koostöös luua lahendusi ühiskonna väljakutsetele. Selleks kinnitati arengukavas valdkonnad, mida riik eelisarendab ja täiendavalt toetab. Üheks selliseks valdkonnaks on kohalike ressursside väärindamine. Ressursside väärindamise valdkonna eesmärk on teaduse ja ettevõtluse koostöös luua lahendusi, mis võimaldaksid kasutada kohalikke ressursse kestlikult ja lisandväärtust luues, võimendades samal ajal ringmajandust. Ringmajandus võimaldab kasutada ressursse efektiivselt, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmete käitluse ja taaskasutuseni, luues olemasolevatest ressurssidest rohkem väärtust ning tekitades samas vähem jäätmeid. Kohalike ressursside valdkonnas pööratakse eraldi tähelepanu teisesele toormele ja jäätmetele. Et teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonda parimal viisil toetada, koostati teadlaste, ettevõtjate, valitsusasutuste ja teiste partnerite koostöös teekaart. Teekaardis lepiti ühiselt kokku, millised vajadused on teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna arendamisel teaduse ja ettevõtluse koostöös esmatähtsad ning mida on vaja selleks, et Eesti majandus ja ühiskond saaks valdkonna arendamisest enim kasu. Teekaardis lepiti kokku, et enim tuleb keskenduda teisese toorme ja jäätmete voogude seire ja andmete targa kasutamisega seotud teadus- ja arendustegevusele, et teada, millised toorme- ja jäätmevood tekivad ja kuidas neid saaks väärindada. Samavõrd oluline on teisese toorme ja jäätmete vältimise, kogumise, sorteerimise ja ümbertöötlemisega ja kasutamisega seotud teaduspõhiste lahenduste väljatöötamine. Siia kuulub ka materjalide, toodete ja pakendite arendamine selliselt, et neid saaks kauem kasutada ja ümber töödelda. Oluline on erinevaid valdkondi siduv teadus- ja arendustöö, nt tuues uute teadmiste ja lahenduste loomiseks kokku materjali-, digi-, keskkonna- ja sotsiaalteaduste valdkonna teadlased. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata käitumuslike, sotsiaalmajanduslike ja -kultuuriliste teemade käsitlemisele, kuna ühiskonna ja inimeste valmisolek kohaneda muutustega ja võtta kasutusele uusi lahendusi on ringmajanduse eduka arengu võti. Et leida käsitletud vajadustele asjakohased lahendused, lepiti teekaardis kokku, et teisese toorme ja jäätmete valdkonnas on kõige enam vaja toetada valdkonna teadusvõimekuse kasvu, nt alus- ja rakendusuuringuid, teadussuundade arendamist ning teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu. Samavõrra oluline on toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu, nt ettevõtjate ja teadlaste ühistegevuste, teadlaste ja ettevõtjate vastastikuse teadmiste ja kogemuste jagamise, teadus- ja arendustöö teenuste pakkumise, rahvusvahelise koostöö jms kaudu. Vaja on soodustada laiemat koostööd teadusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel. Seejuures on oluline arendada tööstussümbioosi, mille puhul ühe tööstuse kõrvalsaadused on teise tööstuse toormeks. Samavõrra oluline on loodavate lahenduste testimise võimaluste ja keskkondade arendamine, et teadus- ja arendustegevuste ning tootearenduse kaudu loodud lahendusi saaks katsetada väljaspool laboritingimusi suuremal (tööstuslikul) skaalal ja reaalelu keskkonnas. Eriti teisese toorme puhul on läbivalt vajalikud andmete ja nende targa kasutamisega seotud tegevused. Lisaks on vaja hoogustada investeeringuid ja eksporti. Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks, mille järel seda uuendatakse, et arvestada valdkonnas toimunud muutusi. Valdkonna arengut jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt ning selle alusel on võimalik teha muudatusi nii teekaardis kui valdkonna tegevustes ja rahastamises. Teekaardi alusel kujundavad HTM ja MKM teisese toorme ja jäätmete väärindamise konnale toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole. 2 1. TEEKAARDI ALUS JA SISU Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) määratleb teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamise sihid ja tegevussuunad. Arengukava seab varasemast tugevamalt fookusse teadmus- ja tehnoloogiasiirde, teaduse mõju kasvatamise ning teadustulemuste kasutamise Eesti arenguvajaduste täitmisel. Arengukava sihtide saavutamisel on keskne roll TAIE fookusvaldkondadel1 – teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkondadel, mis vastavad Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele ning mida eelisarendatakse riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. Iga fookusvaldkonna jaoks koostatakse teekaart. TAIE fookusvaldkonna teekaart  määratleb valdkonna arengu sihid, prioriteetsed arengusuunad (alamvaldkonnad) ja arenguks vajalikud tegevused ning kirjeldab nende panust valdkonna arengusse;  on siht- ja sidusrühmade ühine kokkulepe, millega luuakse hea alus edasisele koosloomele valdkonna arendamisel;  annab otsesisendi valdkonna teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse rahastuse ja meetmete kujundamiseks ning edasiste rahastusotsuste tegemiseks. Teekaarti uuendatakse regulaarselt 3‒4 aasta järel, et arvestada valdkonna arengut, muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Teekaardi koostamise eest vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Teekaardi koostamise protsess ja osalenud partnerid on kajastatud lisas 8. Teekaardi koostamisel on lähtutud järgmisest:  TAIE arengukava ning selle kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna teemaleht2;  teised riiklikud ja valdkondlikud arengukavad ja strateegiadokumendid (vt lisa 1);  valdkonna uuringud, statistilised andmed ja mõõdikud, valdkonna praegune olukord (vt lisa 2 ja lisa 7);  valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus (vt lisa 3);  valdkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus (vt lisa 4);  valdkonna võtmetegevuste ja rahastusmeetmete kirjeldus (vt lisa 5);  valdkonna väljakutsete lahendamise ja võtmetegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid (vt lisa 6);  valdkonna siht- ja sidusrühmade kaasamisprotsessi tulemused (vt lisa 8). 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 3 Teekaardis kasutatud mõisted Jäätmed mis tahes Eesti Vabariigi jäätmeseaduse § 2 paragrahvi lõikes 1 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema3 Kõrvalsaadus materjal või aine, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk ei olnud selle asja tootmine3 Teisene toore jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlusse võetud aine või materjal3 Taaskasutus jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt4 Ringlussevõtt jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks5 Korduskasutus mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel6 2. FOOKUSVALDKONNA SIHID7 Kohalike ressursside (sh teisene toore ja jäätmed) väärindamise fookusvaldkonna üldised sihid on järgmised: teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindatakse kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka teisesele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Siht- ja sidusrühmadega koos sõnastatud teadus- ja arendustegevuse üldised lähtekohad, millele toetutakse valdkonna arendamisel8:  valdkonna arendamiseks vajaliku võimekuse tagamiseks tuleb kasutada interdistsiplinaarset, sektoriteülest ja andmepõhist lähenemist; 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/918045?leiaKehtiv 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/918045?leiaKehtiv 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/918045?leiaKehtiv 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/918045?leiaKehtiv 7 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 8 Üldisi lähtekohti järgitakse fookusvaldkonna arendamise võtmetegevustes ja toetusmeetmete kujundamisel, kus see on toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt kohane. 4  toiduressursside väärindamise teemasid tuleb lisaks valdkonna teadmiste ja oskuste õpetamisele ning tehnoloogiate arendamisele kombineerida kogukonna ja tarbijakäitumise vaate ning sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste aspektidega;  bio- ja ringmajanduse ning tööstussümbioosi (ühe protsessi jääk on teise protsessi lähteaine) põhimõtetega tuleb teadus- ja arendustegevuses läbivalt arvestada;  valdkonna teadus- ja arendustegevuses ning teadusmahukas innovatsioonis tuleb arvestada kestlikkuse, kaasnevate keskkonnamõjudega. 3. TEISESE TOORME JA JÄÄTMETE VÄÄRINDAMISE VALDKONNA ARENGU PRIORITEETSED SUUNAD Teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna prioriteetsed suunad valiti fookusvaldkonna üldistest sihtidest lähtudes ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste riigiasutuste esindajate ning erialaliitudega. Kuna teisese toorme ja jäätmete teema põimub ka teiste teekaartidega (puidu-, toidu- ja maapõueressursside väärindamise teekaardid), on oluline piiritleda selle teekaardi käsitlusala: teisese toorme ja jäätmete teekaardi fookuses on igasugune teisene toore (sh oma otsese eesmärgi täitnud esmane toore), pakendid ja pakendijäätmed, ehitusmaterjalid ning ehitus- ja lammutusjäätmed9, tekstiil ja tekstiilijäätmed, olmejäätmed (sh jäätmed sorteerimata kujul), toidutööstuse jäägid ja jäätmed, mille puhul väärindamise tulemus ei ole enam toit, sööt või toidu/sööda koostisosa, ning puidujäätmed10. Prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonnas  Teisese toorme ja jäätmete voogude seire ja andmete kasutamisega seotud teadus- ja arendustegevus  Teisese toorme kasutamise ja jäätmete vältimise, kogumise, sorteerimise ja ümbertöötlemise lahendused ning tehnoloogiate arendamine, sh materjalide ja toodete arendamine kasutusea pikendamise, korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu võimaldamiseksInterdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks  Interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks  Bio- ja ringmajanduse, teisese toorme ja jäätmete väärindamise teemade käsitlemine kogukonna ja tarbijakäitumise vaatest ning sotsiaalmajanduslikest ja -kultuurilistest aspektidest 9 Seos maapõuressursside väärindamise teekaardiga, kus on prioriteetse suunana käsitletud ka ehitusmaterjalide toormeid ja ehitusmaavarasid, nende võimalikku väärindamist ja kasutusviise. Teisese toorme ja jäätmete väärindamise teekaart käsitleb ehitusmaterjale alates hetkest, kus nad muutuvad teiseks toormeks (eelkõige oma otsest eesmärki täitnud toormena). 10 Teadus- ja arendustegevust, mis puudutab toitu, millest saab teha toitu, sööta või toidu/sööda koostisosa, käsitletakse toiduressursside väärindamise teekaardil; teadus- ja arendustegevust, mis puudutab puitu, mis täidab veel oma otsest eesmärki, käsitletakse puiduressursside väärindamise teekaardil, mööbliks või muuks juba kasutatud puitu teisese toorme ja jäätmete teekaardil jne. 5  Teisese toorme ja jäätmete voogude seire ja andmete kasutamisega seotud teadus- ja arendustegevus Panus fookusvaldkonna arengusse  Andmed teisese toorme ja jäätmete voogude, koguste, koostiste ja kättesaadavuste kohta on edasise väärindamisega seotud teadus- ja arendustegevuste alus; on eeldus teisteks tegevusteks (eriti vajalik teisese toorme osas, kus andmed võrreldes jäätmetega on kesisemad)  Andmete tark kasutamine suurendab innovatsioonivõimekust ja avab majandusliku potentsiaali  Panustab toormega varustuskindlusesse  Panustab vahetult fookusvaldkonna sihtide täitmisse: ressursi kestlikku väärindamisse, kõrge ressursitootlikkuse tagamisse, bio- ja ringmajanduse võimendamisse Eeldused ja võimaldajad  Keskkonnakaitselubade regulatsiooni muutmine  Jäätme-/teisese toorme börsi arendamine  Valdkonna väikeettevõtluse tekke toetamine  Jäätmete/teisese toorme infopank: millised on mahud, kes on arendustest potentsiaalsed kasusaajad, milline on lahenduste kommunikatsioon  Jäätmevoo kvaliteedi tagamine (sel juhul on teada teisese toorme koostis ja seda saab kasutada)  Vajalike kompetentside olemasolu tagamine  Teiste riikide parimate praktikate Eestisse toomine ja kohandamine, sh koostöö Balti riikidega Suuna sisukirjeldus ja võimalused Digilahenduste arendus (sh digitaalsed tootepassid, digitaalsed väärtusahelad, info- ja koostööplatvormid) võivad mängida bio- ja ringmajandusmudelite rakendamisel üliolulist rolli. Need suurendavad toodete väärtus-, tootmis- ja tarneahelate protsesside vahelist andmete ja teabe pakkumist ja jagamist osapoolte vahel. Digisüsteemide olemasolu soodustaks asjakohase teabe ja andmete ühist vahetust läbipaistval, kergesti kättesaadaval ja arusaadaval viisil selleks, et pakkuda ärivõimalusi keskkonnahoidlike toodete ja ärimudelite jaoks. Teisese toorme kasutuse ja jäätmete ringlussevõtu soodustamiseks on vaja rida muutusi nii äritegevuse ja tootmise planeerimisel kui jäätmete voogude struktureerimisel. Digitaliseerimise abil võivad väärtus-, tootmis- ja tarneahelad muutuda tõhusamateks ja läbipaistvamateks. Oluline takistus on jäätmete tekkekoguste, käitlemisviiside ja jäätmete kättesaadavuse andmete lüngad ja puudulik kättesaadavus (andmete usaldusväärsus, täielikkus, lihtne kättesaadavus, levik)11. Ringlussevõtu edendamine eeldab jäätmevoogude seire- ja järelevalvesüsteemi arendamist, et oleks ülevaade sellest, milline teisene toore ja jäätmed tekivad, kus ja millises mahus need tekivad, sh on oluline koguda jäätmevoogude ja -ahelate (-protsesside) jälgimiseks vajalikke andmeid ja teha need kasutatavaks ning töödelda ja rakendada andmeid lahenduste väljatöötamiseks. Üleminek bio- ja ringmajandusele muudab ettevõtluse ja tööstuse dünaamikat, osalejad võivad oma rolle muuta tänu muutustele väärtusahelates. Kuna ettevõtted üksi ei suuda piisavat bio- ja ringmajandust võimestada, peaksid nad tegutsema süsteemis, mis keskenduks ettevõtete vahelistele partnerlustele (tööstussümbioos, klastrid) ja pakuks seekaudu väärtusahelate pikendamise võimalust. Teisese toorme ja jäätmete puhul tuuakse üheks lahenduseks logistika ja (tööstus)partnerite koostööplatvormide loomist. Sellistel platvormidel saavad tootjad pakkuda teisest tooret ja jäätmeid kohalikele logistikapartneritele selle transpordi ülevõtmiseks ja/või võimalikele tööstuspartneritele edasiseks väärindamiseks. 11 Info tekkekoguste ja edasise kasutuse osas on puudulik eelkõige kõrvalsaaduste puhul. Jäätmete osas on info tekkekoguste ja käitlusviiside kohta olemas (jäätmearuandlus), probleemiks on eelkõige info avalikkus ja levik, st need, kellel tekivad teisese toormena kasutuseks sobilikud jäätmed, ja need, kes selliseid jäätmeid kasutada sooviksid, ei pruugi omavahel kokku saada. 6  Vajalik teadus- ja arendustegevus puudutab mh järgmist:  teadus- ja arendustegevus teisese toorme ja jäätmetega seotud andmete kogumise, kasutatavaks tegemise, töötlemise ja seire valdkonnas (sh digipangad, tootepassid, digitaliseeritud väärtusahelad jms);  uued lahendused väärtusahelate haldamiseks ning teisese toorme ja jäätmete väärindamise logistika lihtsustamiseks;  väärtusahelapõhised uuringud, jäätmevoogude seire- ja järelevalvesüsteemide arendamine;  võrdlustööriistade arendamine teoreetiliste ja tegelike jäätmevoogude võrdlemiseks;  andmepõhised lahendused kohalikele omavalitsustele;  andmepõhised lahendused asjakohaste regulatsioonide kujundamiseks (nt jäätmete lakkamise kriteeriumid, toorme vastavus kehtivatele nõuetele);  keskkonnamõjude mõõtmiseks ja terviklikuks hindamiseks vajalike andmepõhiste tööriistade arendamine erinevate otsuste võimalike mõjude analüüsiks. Teisese toorme kasutamise ja jäätmete vältimise, kogumise, sorteerimise ja ümbertöötlemise12 lahendused ja tehnoloogiate arendamine, sh materjalide ja toodete arendamine kasutusea pikendamise, korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu võimaldamiseks Panus fookusvaldkonna arengusse  Panustab vahetult fookusvaldkonna sihtide täitmisse: ressursi kestlikku väärindamisse, kõrge ressursitootlikkuse tagamisse, bio- ja ringmajanduse võimendamisse  Avaldab suurt majanduslikku mõju, loob väärtusahelates lisandväärtust  Pakub lahendusi valdkonna komplekssetele rakenduslikele väljakutsetele (nt materjalide ohutu ringlus)  Tagab vastavuse valdkonna regulatsiooni arengutega (nt Euroopa õigusaktid, EL-ülesed ambitsioonikad eesmärgid rohepöörde ja kliimavaldkonnas) Eeldused ja võimaldajad  Keskkonnakaitselubade regulatsiooni muutmine  Teisese toorme ja jäätmete kogumise ja käitlemise taristu arendamine  Jäätme-/teisese toorme börsi arendamine  Valdkonna väikeettevõtluse tekke toetamine  Jäätmete/teisese toorme infopank: millised on mahud, kes on arendustest potentsiaalsed kasusaajad, milline on lahenduste kommunikatsioon  Inimressursi ja kompetentside olemasolu tagamine  Rahvusvahelise koostöö võimendamine  Piloteerimisvõimaluste loomine ettevõtjatele  Täislahenduste loomine ettevõtjatele (kõrgemad tehnoloogia valmidustasemed)  Tugi teadus- ja arendustööks (nt projektide koostamise nõustamine, sobiva rahastuse otsing nii siseriiklikest kui rahvusvahelistest allikatest, projektide vormistus jms)  Olemasolevate võrgustike, arenduskeskuste ja tehnoparkide panus Suuna sisukirjeldus ja võimalused Jäätmete käitlemisprotsess on mitmeastmeline ning lahendused hõlmavad erinevaid lülisid – tekke vältimine, sorteerimine, kogumine, töötlemine. Süsteemsete muutuste saavutamiseks tuleb keskenduda teisese toorme ja jäätmete kogumise taristu arenduse, erinevate materjalide ringlusse võtmise võimekuse suurendamise, jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustiku optimeerimise, eeltöötlemise, logistika jms lahenduste väljatöötamisele ja selleks vajalike 12 Seos fookusvaldkonna „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ teekaardiga, kus on prioriteetse suunana käsitletud muu hulgas ka kliimaneutraalsete energiatootmise tehnoloogiate ja lahenduste arendamist (sh biokütused). Teisese toorme ja jäätmete teekaart ei käsitle teisese toorme ja jäätme kasutust energiaallikana. 7 tehnoloogiate arendamisele (sh tehisintellekti rakendamine lahendustes, nt sensor- ja robottehnoloogiates sorteerimise jaoks). Tekkiv teisene toore peaks olema suuremas mahus ja ressursitõhusalt ringlusse võetav. Bio- ja ringmajandus loob tsüklilist väärtusahelat, mis algab esmasest toormest ja mille eesmärk on hoida kasutusel olevaid materjale ringluses nii kaua kui võimalik, lisades seeläbi materjalidele mitmekordselt väärtust. Bio- ja ringmajanduslike väärtusahelate elluviimiseks on oluline materjalide ja neist valmistatud toodete korduskasutuseks ja ringlussevõtuks vajalike insenertehniliste lahenduste väljatöötamine, et parandada materjalide ja toodete omadusi, mis võimaldaks nende eluiga pikendada, neid korduskasutada, parandada, uuendada ja/või ümber töödelda. Erinevad kasutusalad vajavad erinevate omadustega materjale ning erinevad materjalid pakuvad erinevaid võimalusi korduskasutuseks ja ümbertöötlemiseks, selle tõttu on oluline välja selgitada teisese toorme ja jäätmete kasutuspotentsiaal (sh tootearendus, teised kasutamisvaldkonnad) ja parimad võimalikud käitlemisviisid, sh on vaja uurida toodete/materjalide/jäätmete omadusi ja analüüsida toodete/materjalide elutsüklit tooraine hankimisest kuni selle jäätmeteks muutumiseni. Vajalik teadus- ja arendustegevus puudutab mh järgmist:  materjalide ringlusega seotud teadus- ja arendustegevus, mis arvestab ka ringlusse võetud (või ringluses olevatele) materjalidele esitatavaid nõudeid, sh ohutusnõudeid;  materjalide elutsükli jälgitavuse lahendused (koostis, tootmine, kasutamine, tootepassid jm);  materjalide eluea ja kasutuspotentsiaali määramine ja kaardistamine;  materjalide (sh pakendite) korduskasutuse defineerimine (korduskasutuseks olulised tehnilised parameetrid, standardid ja meetodid, et tagada materjalide sobivus ja piirangud korduskasutuseks, ringlussevõtu võimalus, (standard)lahendused keskkonnamõjude mõõtmiseks ja terviklikuks hindamiseks;  korduskasutatavate materjalide omaduste muutuste uurimine (sh sobivate uurimismeetodite väljatöötamine);  komposiitmaterjalide ringlussevõtu lahenduste arendamine;  korduskasutuseks ja ringlussevõtuks sobivate ja pikema kasutusajaga (mono)materjalide arendamine;  materjalide korduskasutamise ja ümbertöötlemise tehnoloogiate väljatöötamine;  lahendused korduskasutuspakendi kasutusea määramiseks, kasutusea lõpus korduskasutuspakendi tsüklist eemaldamiseks, korduskasutuspakendite standardiseerimiseks (arvestades korduskasutatava pakendi ohutust lõpptarbijale);  toodete ja pakendite disaini lahendused, kus disainiprotsessis ei arvestata mitte ainult toote kasutuse, vaid ka toote või pakendi ringlussevõtu lihtsustamise ja eluea lõpu käitlemisega;  innovaatilised tehnoloogilised lahendused jäätmetekke vähendamiseks ja vältimiseks, jäätmete kogumiseks, sorteerimiseks, ümbertöötlemiseks (sh uued tehnoloogilised lahendused kogumistaristu arenduses (nt tehisintellekti rakendamine, robootika ja sensorid));  biomaterjalide kasutamise võimaluste uurimine plasttoodete toormena (arvestades biopõhiste plasttoodete ja -materjalide kasutamise ohutust lõpptarbijale). Interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks Panus fookusvaldkonna arengusse  Interdistsiplinaarne koostöö valdkonnas on teadmusmahuka innovatsiooni loomise alus, ilma selleta ei ole võimalik teisese toorme ja jäätmetega seotud probleeme lahendada  Toetab ettevõtluse ja teadusasutuste koostööd, avaliku sektori rolli targa tellijana 8  Toetab innovatsioonivõimekuse kasvu (erinevate vaadete, käsitluste ja kompetentside integreerimine)  Panustab vahetult fookusvaldkonna sihtide täitmisse: ressursi kestlikku väärindamisse, kõrge ressursitootlikkuse tagamisse, bio- ja ringmajanduse võimendamisse Eeldused ja võimaldajad  Teadusasutuste (sh kõrgkoolide) ja ettevõtete vahelise koostöö süsteemne toetamine  Regionaalse koostöö toetamine  Riigisisese koordinatsiooni toetamine (nt riigiasutuste ja kompetentsikeskuste vahel)  Kiiresti muutuvate ja kohanevate interdistsiplinaarsete võrgustike ja koostöövormide tagamine vajaduspõhiselt ja konkreetset probleemi arvestades, seejuures valdkonna liitude ja klastrite potentsiaali rakendamine interdistsiplinaarse ja sektoritevahelise koostöö toetamiseks  Teisese toorme ja jäätmete väärindamise jaoks vajalike kompetentside arendamine  Avaliku ja erasektori koostöö edendamine (nt load, tegevuse seire, õigusruum)  Rahvusvahelise koostöö soodustamine, sh EL toetuste raames („Euroopa horisont“ jm)  Tegevuste sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnamõju hindavate metoodikate arendamine (nt arvestades keskkonnajalajälge, töökohtade loomist, riigi SKP mõju). Suuna sisukirjeldus ja võimalused Üleminek bio- ja ringmajandusele eeldab mitte ainult investeeringuid tehnoloogiatesse ja tootearendusse, vaid ka investeeringuid inimressurssi, teadmistesse ja koostöösse. Praegu on bio- ja ringmajanduse ja ressursside väärindamise kompetents ja koostöö Eestis puudulik ja killustunud, puudub süsteemne ja terviklik käsitlus. Bio- ja ringmajanduse rakendatavus sõltub oluliselt valdkonna spetsialistide vajalike oskuste tagamisest ja koostöö toimimisest. Bio- ja ringmajandus, ressursside väärindamine ja sellealase innovatsiooni rakendamine on oma olemuselt keerulised ja interdistsiplinaarsed teemad ning eeldavad seega erinevate valdkondade koostööd (nt materjaliteaduste, IT, keskkonnateaduste, sotsiaalteaduste valdkond) nii hariduse kui teaduse- ja arendustegevuse vallas. Selle tõttu on ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekuse kasvatamiseks vaja toetada interdistsiplinaarset teadus- ja arenduskoostööd, arendada koostöövorme, -platvorme ja -võrgustikke ning uurimisrühmi, panustada uutesse uurimissuundadesse, võimendada olemasolevaid võrgustikke ja platvorme. Valdkonna kompetentsi sihipärast ja süsteemset suurendamist bio- ja ringmajanduse, ressursside väärindamise ja sellealase innovatsiooni rakendamise küsimustes soosib ka osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes (sh enesetäiendusvõimalused välismaal) ja väliskompetentsi kaasamine. Interdistsiplinaarsed koostöövõrgustikud annavad võimaluse tuua Eestisse teiste riikide kogemust ja parimaid praktikaid. Bio- ja ringmajanduse, teisese toorme ja jäätmete väärindamise teemade käsitlemine kogukonna ja tarbijakäitumise vaatest ning sotsiaalmajanduslikest ja -kultuurilistest aspektidest Panus fookusvaldkonna arengusse  Tarbijate käitumine ja hoiakud, tootja ja teiste osapoolte (nt jäätmekäitlejad, jaeketid, riigiasutused jt) vastutustundlikkus on valdkonna arengu vaatest kriitilise tähtsusega ning teisese toorme ja jäätmete väärindamise ja edasise kasutamise eeldus  Tagab ühiskonna suurema avatuse muutustele ja parema kohanemise: mõistetakse paremini teema olulisust ja ollakse rohkem valmis muutustesse panustama  Võimendab interdistsiplinaarset koostööd: ringmajanduse teemad on väga komplekssed, vajavad erinevaid kompetentse ja koostööd  Toetab innovatsiooni- ja konkurentsivõimekuse kasvu (erinevate vaadete, käsitluste ja kompetentside integreerimine)  Avaldab suurt mõju kestlikkuse ning bio- ja ringmajanduse võimendamise seisukohalt 9  Eeldused ja võimaldajad  Riigi rolli kujundamine targa tellijana ja eeskuju uute lahenduste kasutuselevõtus  Innovaatilised riigihanked kui võimalus tuua sisse sotsiaalsed aspektid  Uute lahenduste, hangete, maksude, soodustuste ja ka regulatsioonide rakendamisel sotsiaalmajanduslike ja -kultuuriliste aspektide arvesse võtmine  Keskkonnakaitselubade regulatsiooni muutmine13  Teaduspõhise kommunikatsiooni kujundamine  Bio- ja ringmajanduse kontseptsiooni laiapõhine tutvustamine ja kasulikkuse selgitus  Kogukondade ja ettevõtluse läbiv kaasamine muutuste juhtimisse Suuna sisukirjeldus ja võimalused Bio- ja ringmajanduse rakendatavuse ja eduka arengu võti on ühiskonna valmisolek ja võimekus kohaneda muutustega ja võtta kasutusele uusi lahendusi. Bio- ja ringmajandusele üleminek nõuab eelkõige ühiskonna heakskiitu ja aktiivset panust, mis tähendab ka kogukondade ja inimeste (erinevate osapoolte nagu tarbijad, tootjad, jaekettide omanikud, jäätmekäitlejad, riigiametid jt) koostoimimise, käitumismustrite, hoiakute ja väärtuste, sotsiaalsete ja materiaalsete tingimuste muutumist. Elanikkonna teadlikkus, läbimõeldud ja piisava teaduspõhise informatsiooni edastamine ja mõistmine, samuti avaliku kommunikatsiooni ja muutuste juhtimise protsesside ülesehitus, läbipaistvus ja arusaadavus ning teisest küljest muutuste sotsiaalmajanduslikud ja kultuurilised mõjud kogukondade ja inimeste käitumisele võivad osutuda oluliseks barjääriks uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtmisel. Selles osas saavad humanitaar- ja sotsiaalteadused panustada nii analüütilise võimekuse, komplekssete sotsiaalkultuuriliste mõjude tervikvaate kui praktiliste sekkumiste kujundamise kaudu (sh avaliku kommunikatsiooni kujundamine, ühiskondlike muutuste juhtimise protsesside kujundamine jms). Vajalik teadus- ja arendustegevus puudutab mh järgmist:  sotsiaal- ja käitumisteaduste panus avaliku arvamuse, teadlikkuse, tootmis- ning käitumis- ja mõttemustrite, suhete dünaamika, muutuste mõjude, materiaalsete ja sotsiaalsete tingimuste jms uurimisel ja kujundamisel (sh arvestades uute lahenduste ja toodete kasutuselevõttu, erinevate osapoolte koosmõjusid (tarbijad, tootjad, jaekettide omanikud, jäätmekäitlejad, riigiasutused jt);  kasutajakogemuse integreerimine ja uuringud;  turu-uuringud ja teiste teaduspõhiste lähenemiste rakendamine, meelsuse ja käitumismustrite uurimine uute äriideede ja lahenduste väljatöötamisel ja elluviimisel;  muutuste juhtimine ja teaduspõhiselt kujundatud avalik kommunikatsiooni, avaliku diskussiooni ja kogukondade kaasamise kujundamine muutuste juhtimiseks ja uute lahenduste kasutuselevõtuks. 4. TEISESE TOORME JA JÄÄTMETE VÄÄRINDAMISE VALDKONNA VÕTMETEGEVUSED JA MEETMED NENDE TOETAMISEKS Fookusvaldkonna võtmetegevused sõnastati ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste partnerorganisatsioonide esindajatega. Võtmetegevusi tehakse erinevate 13 Keskkonnakaitselubade kaudu annab riik võimaluse ja õiguse majanduslikult või muul moel vajaliku ja/või kasuliku (piiratud) ressursi kasutamiseks või tegevuseks, millega kaasneb keskkonnasaastamine (nt välisõhk, heitvee juhtimine pinnavette jt). Ka innovaatiliste ärimudelite ja ressursitootlikkust oluliselt parandavate tööstuslike arenduste elluviimisel on oluline loa andja hinnang tegevuse keskkonnamõjule. Keskkonnaministeerium on 2020. a sügisel alustanud keskkonnakaitselubade süsteemi projektiga selleks, et tagada kestlikkus ja kohaneda muutuva maailmaga, vt https://envir.ee/keskkonnakaitseluba. 10 rahastusmeetmete toel. Võtmetegevused on seotud tegevustega, mis jäävad väljapoole teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonda, neid on kajastatud lisas 6. Esile on toodud spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud HTM ja MKM rahastusmeetmed ja nn horisontaalsed teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna baasvõimekuse rahastuse meetmed, kus temaatilisi fookusi ei arvestata, kuid mis samuti toetavad fookusvaldkonna arengut (st teisese toorme ja jäätmete väärindamisega seotud projektid ja tegevused saavad toetust sarnaselt teiste valdkondade samalaadsete tegevustega). Spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud rahastust kasutatakse toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt tegevuste rahastamiseks kas valdkonna prioriteetsetes suundades (nt teadus- ja arendusprojektid, mille teemad vastavad prioriteetsetele suundadele) või laiemalt fookusvaldkonnas (nt teadustaristu teenuste arendamine, rahvusvaheline teaduskoostöö jms). Lisanduvad veel teiste ministeeriumide toetusmeetmed, mida siin käsitletud ei ole, nt Keskkonnaministeeriumi14, Maaeluministeeriumi15 ja Riigikantselei16 meetmed (taaste- ja vastupidavusrahastu rohepöörde meetmed, ringmajanduse toetusmeetmed jm). *Arutelude käigus enam esile tõusnud võtmetegevused Rahastaja HTM Teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonnale Rahastaja MKM suunatud meetmed Horisontaalsed meetmed (teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkond muude valdkondade seas) 5. TEEKAARDI ELLUVIIMINE, SEIRE JA UUENDAMINE Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks. Teekaardil määratletud sihte, prioriteetseid suundi ja tegevusi arvestatakse rahastusinstrumentide tingimuste ja meetmete komplekti kavandamisel. HTM ja MKM seiravad fookusvaldkonda nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete andmete alusel igal aastal (vt ka lisa 7) ja esitavad seire tulemused TAIE juhtkomisjonile. TAIE juhtkomisjon annab soovitused teekaardi täiendamiseks, tegevuste lõpetamiseks ja alustamiseks. Muu hulgas põhinevad soovitused teekaartide regulaarsest seirest saadaval sisendil. Fookusvaldkonna tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Teekaardi uuendamiseks algatatakse iga 3‒4 aasta tagant uus teekaardi koostamise protsess (vt lisa 8), mille puhul kaasatakse siht- ja sidusrühmi ning arvestatakse fookusvaldkonna seire tulemusi. 14 Eesti taaste- ja vastupidavuskava vahendite alusel kavandatud meetmed ja sekkumised. 15 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 tegevuste toetusmeetmed, Eesti Maaelu Arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava vahendid. 16 Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise meede, millest toetatakse „Eesti 2035“ dokumendis toodud arenguvajaduste leevendamiseks uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega. Toetatakse nii innovatsiooniprojektide ettevalmistamist kui elluviimist. Tulemuseks on uudsed lahendused arenguvajadustele, innovatsioonivõimekuse kasv avalikus sektoris ning avaliku sektori tugevama nõudluse kaudu ka erasektoris. Meede on suunatud TAIE fookusvaldkondadele, sh tervisetehnoloogiate ja -teenuste fookusvaldkonnale. 11 12 Lisa 1. Fookusvaldkonna strateegilised lähtealused Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna teekaardi koostamisel lähtutakse järgmiste pikaajaliste strateegiate suunistest: 13  Võtmetegevused valdkonna arendamisel eksperimentaalarenduste toetamine* piloteerimisvõimaluste parandamine ja piloteerimistaristute arendamine* toetavad tegevused teadusasutustes Interdistsiplinaarse ja sektoriteülese väärtusahelate põhine infohaldus* Alus- ja rakendusuuringute ning Andmetega seotud tegevused, Teadmus- ja tehnoloogiasiiret koostöö ja tööstussümbioosi Tehnoloogiate ja lahenduste Investeeringud ja eksport Rahvusvaheline koostöö ja ettevõtluses* toetamine* Temaatilised TA- programmid Tippkeskuste ja teadustaristu teenuste meede Riigi TA võimekuse meede (RITA+) 4.1 HTM meetmed ja sekkumised Rahastusmeetmed võtmetegevuste toetamiseks Institutsionaalse teadmussiirde võimekuse meede (ASTRA+) Sektoritevaheline mobiilsus, sh teadmussiirde doktorantuur (SekMo) TA rahvusvahelise teaduskoostöö ja teadlasmobiilsuse meede (Mobilitas++) Uurimistoetused TA-asutuste baasfinantseerimine Arendusgrandid (proof-of-concept) Teaduse tippkeskused Teadustaristu toetused17 Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine Rakendusuuringute programm (RUP) 4.2 MKM meetmed ja sekkumised Arendus- ja innovatsiooniosak Tootearenduse toetus Ettevõtete arenguprogramm Innovatsiooni edendavate hangete toetamine Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmine TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse toomine Rahvusvahelised võrgustikud (ESA, partnerlused) E-DIH (AIRE) Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi Accelerate Estonia 14  Erasektori tehisintellekti pilootprojektid Startup Estonia tegevused Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused Finantsinstrumendid  Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“18  Eesti keskkonnastrateegia aastani 203019  Energiamajanduse arengukava aastani 203020  Riigi jäätmekava 2014–2020 (pikendatud kuni 2022 lõpuni)21 Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ pikaajalised sihid on muu hulgas tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus, kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, tark ja vastutustundlik ettevõtlus ning kliimaneutraalne (sh ressursitõhus) riik. Strateegia elluviimiseks on loodud tegevuskava, mille üks oluline vajalike muutuste temaatiline kimp on „Majandus ja kliima“. Muutusi rakendatakse ettevõtluses innovatsiooni soodustamise, majandusele oluliste valdkondade võimekuse suurendamise, vastutustundliku ettevõtluse soodustamise ja ringmajanduse põhimõtete juurutamise kaudu. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnasõbralikku tarbimismudelit toetatakse strateegias jäätmetekke vähendamise ja ringmajanduse põhimõtete rakendamise kaudu. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 eesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse alternatiivkütuste kasutuselevõtu, sh jäätmete kasutamist kütuse allikana. Arengukava on uuendamisel. Riigi jäätmekava 2014–2020 (pikendatud kuni 2022. a lõpuni) on kogu jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument, milles kirjeldatakse olulisemaid jäätmevaldkonna arengu põhimõtteid ja meetmeid, et kooskõlas teiste asjasse puutuvate valdkonna arengukavadega saavutada jäätmeseaduses püstitatud jäätmepoliitika eesmärgid. Valdkonna edendamiseks toetatakse jäätmetekke vähendamist ja jäätmete ringlussevõttu. 17 Teadustaristud on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, andmebaasid, arhiivid, andmekogud, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks. 18 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 19 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 20 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava 21 https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/riigi-jaatmekava 15 Lisa 2. Fookusvaldkonnaga seotud uuringud, statistiline taust ja praegune olukord Valdkonna uuringud ja analüüsid Fookusvaldkonna teekaardi koostamisel lähtutakse järgmiste valdkondlike uuringute suunistest:  Eesti ettevõtete innovatsiooni ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021‒2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel (RAKE 2022)22  Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine (RAKE, 2021)23  Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring: Ehitussektor (Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA, 2021)24  Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring: Plastitööstus (Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA, 2021)25  Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring: Tekstiilitööstus (Technopolis Group, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Teeme Ära SA, 2021)26  Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring: Metsa- ja puidutööstus (Technopolis Group, Tallinna Ülikool, Teeme Ära SA, 2021)27  Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring: Toidutööstus (Technopolis Group, Tallinna Ülikool, Teeme Ära AS, 2021)28  Eesti ringmajanduse tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring: Teenindussektor (Technopolis Group, Tallinna Ülikool, Teeme Ära SA, 2021)29  Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelates (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 2021)30  Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 2020)31  Teadus- ja arendustegevuse potentsiaal ja selle kasutamine ressursside väärindamise valdkonnas (Ernst & Young Baltic AS ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2019)32  Nutika spetsialiseerumise kasvualade edenemise uuring (TalTech, TÜ, Technopolis Group, 2018)33  Eesti ettevõtete osalemine rahvusvahelistes väärtusahelates ja poliitikameetmed kõrgemat lisandväärtust andvate tootmisprotsesside toetamiseks (Taltech, TÜ, TLÜ, 2017)34 22 https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-06/Aruanne_TAIE_v%C3%A4%C3%A4rtusahelad_24.05.22.pdf 23 https://datadoi.ee/handle/33/356 24 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Ehitussektor.pdf 25 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Plastit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 26 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Tekstiilit%C3%B6%C3%B6stus.pdf 27 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Mets-Puit.pdf 28 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/Toit.pdf 29 https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/teenindus.pdf 30 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2021/05/toidujaatmete-ja-toidukao-teke-eesti-toidutarneahelas-2021.pdf 31 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2020/10/sortimisuuringu-lopparuanne.pdf 32 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/EY_Praxis_ETAG_l%C3%B5ppraport_12.06.2019.pdf 33 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasvualade_edenemise_uuring_lopparuanne_20190111.pdf 34 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/06/Eesti-ettev%c3%b5tete-osalemine-rahvusvahelistes- v%c3%a4%c3%a4rtusahelates.pdf 16  Teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna praegune olukord35 Valdkonna probleemid ja arengubarjäärid Valdkonna tugevused  valdkonna teaduse baasvõimekus on madal,  teadus- ja arendustegevuse baasvõimekus on võrreldes eeskujuriikide Soome, Rootsi, Norra ja olemas Taaniga on valdkonna kõrgetasemeliste artiklite  valdkonna ettevõtete arv kasvab aeglaselt, kuid avaldamise kasvutempo aeglasem (valdkonnas stabiilselt avaldatud kõrgetasemeliste artiklite arv on väike ja  tehingute tegemine intellektuaalse omandiga on kõikuv), samuti on teadusprojektide välisrahastus valdkonna ettevõtetes heal tasemel, võrreldes teiste väike fookusvaldkondadega  valdkonna ekspordi osakaal müügitulust on väike,  ettevõtete juhtimis- ja organisatoorne võimekus on ekspordi osakaalu kasvutempo on keskmiselt olnud suhteliselt kiiresti arenenud aeglasem kui ülejäänud majandusvaldkondades  valdkonna ettevõtete automatiseerituse ja  valdkonna suhteline lisandväärtus töötaja kohta on digiteerituse tase tõuseb madal, see jääb alla 50% EL riikide keskmisest  rahvusvahelise koostöö arendamiseks ning teiste  valdkond ei ole eriti edukas välisettevõtetelt riikide parimate praktikate ja kompetentside rahastuse kaasamisel, välisettevõtete rahastatud TA omandamiseks on potentsiaali projektide kasvutempo valdkonnas on üldisest  Eesti väiksus ja paindlikkus võimaldab uusi lahendusi kasvutempost 40% aeglasem võrdlemisi kiirelt välja töötada ja testida  madal teadmussiirde võimekus  valdkonna jaoks olulised teemad on suure poliitilise  sektorite killustunud koostöö tähelepanu all nii Eestis kui mujal maailmas, EL ja  madal teadlikkus rahastus- ja koostöövõimalustest rahvusvahelised strateegilised suunad ja  madal teadlikkus uute tehnoloogiate ambitsioonikad eesmärgid (rohepööre, rakendusvõimalustest Eesti turul kliimaeesmärgid, ringmajandusele üleminek)  lineaarse majandusmudeli domineerimine  erakapitali vähene kaasamine  vajaliku ettevalmistusega tippspetsialistide vähesus ettevõtluses  jäätmete koostise suur varieeruvus ja omaduste erinevus (ümbertöötlemise keerukus)  piiratud võimekus tagada plastjäätmete ringlust Valdkonna olulisemad turumuutused  teisese toorme ja jäätmete kvaliteetne kasutuselevõtt kui üleeuroopaline väljakutse;  kestlike lahenduste leidmine konkreetsetele jäätmevoogudele;  toodete (sh pakendite) tark disain;  ohtlike ainete kasutamise piiramine ja kemikaalivabade lahenduste arenduse vajadus tulenevalt ELi ja rahvusvahelistest strateegilistest suundadest (rohelise ja jätkusuutliku keemia printsiipide ning safe by design põhimõtete rakendamine);  materjalide ja toodete tervikliku olelusringiga arvestamine tootearenduse faasis. Vastavalt nutika spetsialiseerumise seireuuringu tulemustele hinnatakse valdkonna • teadus- ja arendusvõimekust madalaks; • teadmussiirdevõimekust madalaks; • üldist ettevõtluse ja ettevõtete teadmusmahukuse arengut madalaks. 35 Teisese toorme ja jäätmete valdkonna praeguse olukorra ülevaade põhineb valdkonna uuringute ja analüüside tulemustel (vt eespool), esitatud on nende sünteesitud kokkuvõte. Peamine allikas on uuring „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“ (RAKE, 2021) https://datadoi.ee/handle/33/356 17 Lisa 3. Valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus Fookusvaldkonna teadus- ja arendusvõimekuse ning ettevõtluse ülevaade hõlmab eelkõige teisese toorme (nt plast, tekstiil, bioloogilist päritolu teisene toore) ja jäätmete käitlusega seonduvaid harusid. Bio- ja ringmajandus ning nende rakendamine on läbiv väljakutse ning innovatsiooni loomise seisukohalt hõlmab teisi valdkondi ja tööstusharusid. Fookusvaldkonna maastiku kirjeldus  Kuus positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust36, kelle Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, tegevust saab seostada jäätmemajanduse ja jätkusuutlike Tallinna Tehnikaülikool, Keemilise lahenduste leidmisega ja Bioloogilise Füüsika Instituut,  14 uurimisrühma37, mille tegevussuunad hõlmavad ring- ja Eesti Maaülikool, Eesti biomajanduse, teisese toorme ja jäätmete kasutamise tehnilisi Kunstiakadeemia lahendusi Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu  12 teadusprojekti38 Kompetentsikeskus  156 jäätmevaldkonna ettevõtet39, ettevõtete arv on perioodil 2015‒2020 kasvanud 7 võrra  Kolm liitu ja üks klaster, mis koondavad valdkonnaga seotud ettevõtteid Rohemajanduse klaster,  Üks kompetentsikeskus Eesti Ringmajandusettevõtete Liit  64 iduettevõtet40 puhaste tehnoloogiate kategoorias Eesti Bioringluse Liit, Eesti (CleanTech41) Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon Lisaks tegutsevad valdkonnas mitmed teised organisatsioonid ja algatused, nt valdkondade vaheline koostööplatvorm Rohetiiger42, tootjate ühendused ja taaskasutusorganisatsioonid, mis ühendavad valdkonnaga kokkupuutuvaid ettevõtteid43. Valdkonna teadus- ja arendustegevus Eestis on kuus positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust44, kelle tegevust saab seostada jäätmemajanduse ja jätkusuutlike lahenduste leidmisega. Need on Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Eesti Maaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia. 36 Allikas: ETIS, andmed 2021. aasta juulikuu seisuga 37 Uurimisrühmade valim on tuletatud uurimisrühmade loetelude alusel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste struktuurides (sh uurimisrühmade atlased). 38 Allikas: ETIS, andmed 2021. aasta juulikuu seisuga 39 Allikas: Statistikaamet 2020. aasta seisuga 40 Allikas: Startup Estonia andmebaas, 2022. aasta seisuga 41 Puhtad tehnoloogiad (ingl CleanTech) on katusmõiste, mida kasutatakse nende tehnoloogiate puhul, mis optimeerivad ressursside kasutamist, toodavad energiat taastuvatest allikatest, suurendavad tõhusust ja tootlikkust, tekitavad vähem jäätmeid ja põhjustavad vähem keskkonnareostust. Allikas: Startup Estonia andmebaas. 42 Rohetiigri siht on toetada loodussõbralike praktikate loomist ja rakendamist kõikides sektorites ning kujundada tasakaalus majandusmudel, mis tegutseb neljal suunal: ettevõtjad, üksikisikud, avalik sektor ja vabakond 43 Näiteks Ekogaisma, EES-Ringlus, Eesti Elektroonikaromu, Rehviringlus, Eesti Tootjavastutusorganisatsioon, Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pakendiringlus, Eesti Pandipakend 44 Allikas: ETIS, 2021. aasta juulikuu seisuga 18 Asutused moodustavad kokku 14 uurimisrühma45. Uurimisrühmade tegevussuunad hõlmavad ring- ja biomajanduse ning jäätmekäitluse tehnilisi lahendusi. Valdkonna ettevõtlus Viimaste andmete järgi on Eestis 15646 jäätmevaldkonna ettevõtet ja perioodil 2015–2020 on nende arv kasvanud seitsme võrra. Sektori kulutused immateriaalsele põhivarale on samal perioodil enam kui kahekordistunud, ulatudes veerand miljoni euroni, samas on lisandväärtus hõivatu kohta kasvanud Eesti keskmisest aeglasemalt. Kui 2015. aastal ületas valdkonna lisandväärtus hõivatu kohta Eesti keskmist enam kui kümnendiku võrra, siis 2020. aastal jäädi sellele mõne protsendiga alla. Jäätmevaldkonnas tegutsevad üks kompetentsikeskus, üks klaster ja kolm liitu. Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eesmärk on olla ringmajanduse ärimudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, kujundada ringmajandus- ja jäätmevaldkonna poliitikaid ning olla jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, laiemalt ka keskkonnateemade algataja ja kaasarääkija. Liidu tegevussuunad on heade äritavade juurutamine jäätmekäitluses; koostöövõimaluste pakkumine liidu liikmetele; osalemine seadusloomes; liidu liikmete teavitamine muudatustest jäätmekäitlust reguleerivates õigusaktides; koostöö keskkonnaministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja keskkonnajärelevalveorganitega jäätmekäitluse probleemide lahendamisel; jäätmekäitlusalase teadlikkuse tõstmine Eesti elanikkonna hulgas; osalemine Euroopa Jäätmekäitlejate Liidu (FEAD) töös; kogemuste vahetamine naaberriikide jäätmekäitlejate liitudega; koolitusvõimaluste pakkumine Liidu liikmetele. Hetkel kuulub Eesti Ringmajandusettevõtete Liitu 23 ettevõtet üle Eesti ja kolm auliiget. Eesti Bioringluse Liidu eesmärk on leida kõige efektiivsem ja keskkonnahoidlikum viis jääkorgaanika väärindamiseks ja tootestamiseks, luua orgaanilistele jäätmete turg ja nõudlus ning edendada kestlikku põllumajandust. Oma tegevustega edendab liit koostööd orgaanika tekitajate, väärindajate ja toidu kasvatajate vahel, et toimuks biomaterjalide ringlusse viimine. Liitu kuulub 10 asutust. Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu all tegutseb üks kompetentsikeskus ‒ EJKL Kompetentsikeskus, mis on välja kasvanud jäätmete taaskasutusklastrist ja on asutatud Eesti suuremate jäätmete taaskasutusega tegelevate ettevõtete poolt, et senisest tõsisemalt keskenduda jäätmete materjalina ringlusesse võtule ja jäätmetest toodete valmistamisele. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) on mittetulundusühing, mis koondab ettevõtteid, organisatsioone ja üksikisikuid ettevõtlusega seotud keskkonnaalase tegevuse edendamiseks ning esindab oma liikmete huve keskkonnaküsimuste lahendamisel. EKJA missioon on leida tasakaal keskkonnahoiu ja ettevõtluse arengu vahel ja siht on arendada keskkonnateadlikku ja konkurentsivõimelist ettevõtlust. Muu hulgas tutvustab EKJA ringmajanduse põhimõtteid ringmajanduse foorumi kaudu. Assotsiatsiooni kuulub 28 tegevliiget ja 27 toetajaliiget. Rohemajanduse klastrit arendab Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu Kompetentsikeskus. Klastri eesmärk on suurendada jäätmete taaskasutamist, jäätmetest kvaliteetsete ja sertifitseeritud toodete valmistamist ning jagada Eesti jäätmekäitlusettevõtete kogemusi jäätmete taaskasutamisel. Klaster pakub ettevõtetele võimalust osaleda partnerina rahvusvahelistes jäätmete taaskasutamise projektides, otsida ühiselt turgu taaskasutatud materjalidele, võtta kasutusele uusi võimalusi jäätmete taaskasutamisel või olla koostööpartner rahvusvahelistel koolitustel. Klastrisse kuulub 20 partnerit – 45 Uurimisrühmade valim on tuletatud uurimisrühmade loetelude alusel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste struktuurides (sh uurimisrühmade atlased). 46 2020. aasta seisuga (Statistikamet) 19 16 ettevõtet, 2 haridus- ja teadusasutust (Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituut), Eesti Vee-ettevõtete Liit ja EJKL Kompetentsikeskus. Teisese toorme ja jäätmete valdkonna taust ettevõtete vaatest47 Euroopa Liidu eesmärkide paketi „Fit for 55“, rohelise kokkuleppe, ringmajanduse tegevuskava ja uue ökodisaini algatuse48 tüüpi kokkuleppeliste eesmärkide raamistikud, lokaalsemalt strateegia „Eesti 2035“ ning üldine tarbijateadlikkuse kasv suunavad nii pikalt eksisteerinud kui ka alustavaid ettevõtteid leidma ressursisäästlikke lahendusi, järgima ringmajandusprintsiipe ning seeläbi käsitama teiseseid toormeid ja jäätmeid kui väärtuslikke ressursse. Tootmisprotsessis jäätmete hulga vähendamine ning kemikaalide, vee jms korduskasutus ja ringlussevõtt on saamas oluliselt osaks protsesside optimeerimisel. Eesti suurettevõtetel tuleb juba 2023. aasta kohta koostada kestlikkus-, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaruanne (ESG, environmental-social-governance), mis saab järk-järgult kohustuslikuks kõigile ettevõtetele49. Euroopa Liidus keelustatakse teatud ühekordselt kasutatavad plasttooted (näiteks ühekordselt kasutatavad plastist taldrikud, söögiriistad, joogikõrred)50, toimub energiapööre taastuvenergeetika lahenduste suunas ning transpordisektori elektrifitseerimine jms, millest tulenevalt on vaja kiirelt välja arendada ja rakendusse tuua uusi tehnoloogiaid koos toetava taristu ja toormete tarneahelatega ning seejuures vähendada Euroopa sõltuvust kriitiliste toormete impordist51. Jäätmete väärindamise võimalus ja võimekus Eestis sõltuvad hästiorganiseeritud kuluefektiivse jäätmete kogumise ja sorteerimise ning jäätmete (ümber)töötlemistehnoloogiate olemasolust. Jäätmekogumise ja -sortimise puudulikkuse või spetsiifilist tüüpi jäätmete liiga väikese koguse tõttu on teiseste toormete või jäätmetega tegelevatel ettevõtetel tihti vaja sisend hoopis teistest riikidest importida. Eesti plastitööstuses on tegutsevad ettevõtted, kus plastpakendeid töödeldakse ümber peamiselt mehaaniliste meetoditega ning segaplastjäätmed tootestatakse omakorda ümbertöödeldavateks toodeteks (terrasside, aedade jm ehituseks). Keemilist plastide ümbertöötlust veel ei rakendata, kuid arendatakse spetsiifilisi tehnoloogilisi lahendusi keemiliseks (pürolüüsil põhinevaks) plast- ja kummijäätmete ümbertöötlemiseks keemia- ja plastitööstuse toormeteks. Põlevkivienergeetikas tekkinud tuhajäätmetele otsitakse tehnoloogilisi väärindamisvõimalusi alates ülipuhta kaltsiumkarbonaadi tootmisest kuni jäätmete rakendamiseni plasti- ja ehitusmaterjalide lisandina. Teiseste toormete ja elektroonikajäätmete väärindamiseks töötatakse välja bioleostamise tehnoloogia oluliselt efektiivsemat lahendust, mis võimaldaks eraldada Euroopale väga kriitilisi metallide toormeid. Elektroonikajäätmete ja plii-akude ümbertöötlemistehnoloogiat rakendavad juba mitu Eesti ettevõtet, et nende koostismaterjale vähemalt osaliselt ringlusse võtta. Klassikalise puidutööstuse kõrval on tugevalt arenemas puidu(jäätmete) keemilise väärindamise suund, mis on loodavalt lisandväärtuselt kordades eelistatum puidu põletamisele, ning ka puidust komposteeruvate pakendilahenduste väljatöötamine ja ringlussevõtt Eesti tingimustes, asendamaks plastpakendeid. Välja on töötatud ka tehnoloogia lambavilla jäätmetest pakendite tootmiseks, vähendamaks plastmaterjalide kasutust, ning samuti jääklambavillagraanulid aianduses rakendamiseks. Iduettevõtluse sektoris on jäätmetele uue elu andmise ja väärindamise suund tugevalt esindatud, peegeldades üldist suundumust jätkusuutlike tehnoloogiate poole. Teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna ettevõtlus vajab tugevat sisendit ja koostööd teadusasutustega, kuna kõrgemat lisandväärtust võimaldavate tehnoloogiate arendus on teadus- 47 Allikas: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 48 Vt lähemalt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_2013 49 Sustainable finance environmental, social and governance criteria benchmarks (europa.eu) 50 EU restrictions on certain single-use plastics (europa.eu) 51 Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole 20 arendusmahukas ja pikaajaline protsess. Samuti on vaja riiklikul tasandil suunamist jäätmete kättesaadavuse suurendamiseks, toormete kasutuslubade ja klassifitseerimisprotsessi hõlbustamiseks ning loomulikult ka toetusmeetmete ja teadus-arendustaristu olemasolu kapitalimahuka arendustsükli kiirendamiseks. 21 Lisa 4. Valdkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus52 Eesti taristud Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes  Analüütilise keemia kvaliteedi  NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon infrastruktuur (AKKI) (Nordic e-Infrastructure Collaboration)  Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur  ICOS: Integreeritud süsinikuseire süsteem (Integrated carbon (ETAIS) observation system)  Nanomaterjalide tehnoloogiate ja  Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotonkiirguse allikale (FINESTBEAMS) uuringute keskus (NAMUR+)  Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC)  Nutika tootmise tuumiktaristu  Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for (SmartIC) Nuclear Research, CERN)  Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk (EENet) Valdkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused (missioonid, partnerlused, programmid jms)  „Euroopa horisondi“ teemavaldkonnad: H2020 ERA-NETid: digivaldkond, tööstus ja kosmos; kliima, energia ja  ERA-MIN3 liikuvus; toit, biomajandus, loodusvarad,  M-ERA.Net3 põllumajandus ja keskkond  ENUTC Euroopa partnerlused:  EIT KIC Raw Materials  European Biodiversity Partnership Biodiversa+  EIT KIC Manufacturing  Blue Oceans  NordForski programmid  Water4All  COST programmid  Accelerating Farming Systems Transition:  AIRE (AI and Robotics Estonia) Agroecology living labs and research infrastructures  ERA algatus: Accelerate the green/digital transition  Agriculture of Data of Europe’s key industrial ecocytems  Safe and Sustainable Food  „Euroopa horisondi“ missioonid: kliimamuutustega  Driving Urban Transitions (DUT) kohanemine ning kliimaneutraalsed ja targad linnad  Circular Bio-based Europe  Innovaatilised VKE-d Eesti teadustaristud Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI). Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur ühendab kolme tuumiklaborit, sh materjaliteaduse, struktuur- ja mikroanalüüsi tuumiklaborit, mis koondavad AKKI partnerite aparatuuri ja oskusteavet. Tuumiklaborid tegelevad analüüsimeetodite arendamise, analüüside tegemise ja erialase koolitamisega. AKKI potentsiaalne kasusaajate ring on väga lai. See hõlmab kõiki loodusteaduste ja tehnoloogia valdkondi alates alus- ja rakendusuuringutest kuni tööstusprotsesside toodangu kvaliteedi jälgimiseni, aga ka tööstustoodangu ja eri tüüpi materjalide uuringuid, mis vajavad analüütilise keemia meetodeid. AKKI eesmärk on optimeerida Eestis piiratud kvaliteetse keemilise analüüsi ressursi kasutust ja teha see laiemalt kättesaadavaks. 52 Kaardistus hõlmab taristut ja rahvusvahelist koostööd, sh tulevikuperspektiivi arvestades (nt alles käivituvad tegevused ja osalemisvõimalused). Kaardistus ei ole nimetatud taristute või rahvusvahelises koostöös osalemise rahastusotsus, vaid toob esile võimaliku seose valdkonnaga. Teadustaristu kaardistuse puhul on lähtutud Eesti teadustaristu teekaardi objektide loetelust (2019), vt https://www.etag.ee/rahastamine/infrastruktuuritoetused/teadustaristu-teekaart/. 22 Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS). ETAISi ülesanne on pakkuda terviklahendust teadusliku andmetöötluse probleemidele, sh salvestuspinna ja analüüsivõime tagamine, erialaspetsiifiliste rakenduste tugi, andmete haldamine nende kogu elutsükli jooksul ja eksperditeadmiste vahendamine. Teenused on avatud kõigile teadus- ja arendustegevuse asutustele ning teaduspõhise ettevõtluse jaoks. ETAISi kasutavad näiteks keemia- ja materjaliteaduse ning kliimauuringute valdkonna teadlased. Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+). Keskuse eesmärk on arendada välja nanomaterjalide valmistamise, uurimise ja rakendamise tipptasemel taristu ning koos partnerite kõrge uurimispädevusega luua sellest atraktiivne polüfunktsionaalne nanomaterjalide ja nanoohutusega seotud teadus- ja arendusteenuseid pakkuv tõmbekeskus. Nutika tootmise tuumiktaristu (Smart Industry Centre, SmartIC) eesmärk on parandada nutika tootmise valdkonna teadustööd ja taristute ristkasutust nii Eestis (ülikoolid ja koostööpartnerid) kui ka rahvusvaheliselt (teadus- ja arendustegevuse koostööprojektid, rakendusuuringud rahvusvaheliste ettevõtetega), kasutades selleks pöördprojekteerimise põhimõtteid ning nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi (IKT) vahendeid. Tuumiktaristu kasutusvõimalused on tõesti suured, pakkudes erinevate materjalide (metall, plast, orgaanilised ja mitte-orgaanilised) töötlemise võimalusi. Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk (EENet). Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele ning teadustaristutele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ning suurte andmemahtude ülekandmist. Taristuobjekti põhifunktsioon on pakkuda Eesti kõrgkoolidele ja teadusasutustele vajalikku nüüdisaegset andmesideühendust, mille kaudu saavad Eesti akadeemilisele kogukonnale kättesaadavaks uusimad andmesidelahendused ja nõudlikemad internetiteenused. Tavalisest internetiühendusest märksa mahukamat ja kvaliteetsemat andmesideteenust vajavad Eesti teadus- ja arendusasutuste töötajad paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades, näiteks arvutuslik keemia, füüsika, materjaliteadused jms. Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon (Nordic e-Infrastructure Collaboration). NeIC on Põhjamaade Ministrite Nõukogu teadusorganisatsiooni NordForsk alluvuses tegutsev koostööorganisatsioon, mille eesmärk on Põhjamaadele huvipakkuvates valdkondades kõrgetasemeliste e-infrastruktuuride teenuste arendamine ja opereerimine. Eesti täisliikmelisus aitab oluliselt suurendada Eesti teadusarvutuse võimsust ja panustada tipptasemel rahvusvahelisse koostöösse. ICOS: integreeritud süsinikuseire süsteem (Integrated carbon observation system). ICOS on üleeuroopaline teadustaristu, mis tegeleb Maa kasvuhoonegaaside dünaamika mõõtmisega. Taristu on sündinud vajadusest luua järjepidev ja jätkusuutlik mõõtmisvõrk, mis toimiks samade tehniliste ja teaduslike standardite alusel, et võimaldada kvaliteetseid kliimamuutuste uuringuid ja suurendada uurimisandmete kasutatavust. Missioon on luua standardiseeritud, ülitäpseid ja pikaajalisi uuringuid ning seeläbi hõlbustada süsinikuringe mõistmist ja vajaliku teabe ringlust kasvuhoonegaaside kohta. Edendatakse kasvuhoonegaasidega seotud tehnoloogilisi arenguid, sidudes teadusuuringuid ja innovatsiooni. 23 Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotonkiirguse allikale (FINESTBEAMS). Eesti-Soome kiirekanal FinEstBeAMS on osa MAX IV sünkrotronist, mis paikneb Lundis Rootsis, ja on mõeldud materjaliteaduse- ja atmosfäärifüüsika uuringuteks. Tänu oma kiirekanali ehitamisele koos Soomega sai Eesti juurdepääsu kõigile MAX IV sünkrotroni kanalitele ja nende juurde kuuluvatele instrumentidele, mis võivaldavad sünkrotronkiirgusallikat MAX IV kasutades teha nt biokeemia- ja materjaliuuringuid nii alusteadmise saamiseks kui ka rakenduslikel eesmärkidel. Eesti rahastab praegu investeeringute kava kaudu MAX-teenuse projekti, mis teeb MAX-IV laiad võimalused teadusuuringuteks Eesti teadlastele kättesaadavaks. Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC). Euroopa Neutronkiirguse Allikas (ESS) on 17 Euroopa riigi ühisprojekt, mille eesmärk on üles ehitada ja töös hoida järgmise põlvkonna teadustaristu objekti, mis on mõeldud mh biokeemia- ja materjaliuuringuteks neutronite abil. Euroopa Neutronkiirguse Allikas ehitatakse Lundi Rootsis ja selle arvutuskeskus hakkab tööle Kopenhaagenis Taanis. Teadustaristu valmib eeldatavasti aastaks 2025. Kuna neutronmeetodid on peaaegu mittedestruktiivsed, on nendega võimalik uurida paljude biokeemiliste ja -tehnoloogiliste protsesside dünaamikat pikkade ajavahemike vältel. Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for Nuclear Research (CERN)). Keskus on Šveitsi ja Prantsusmaa piiril Genfi linna lähedal asuv rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiakeskus, mille peamine uurimissuund on eksperimentaalne osakeste füüsika. CERNi tehnoloogiasiirdeprogrammid liikmesriikidesse ei piirdu osakeste füüsikaga. Ülikoolide ja firmade koostöö CERNiga annab uusi rakendusi CERNis väljatöötatud metodoloogiatele ja seadmetele nt materjaliteaduse ja keskkonnatehnoloogiate valdkonnas, panustades seeläbi tehnoloogiasiirdesse ja ühiskonna arengusse mitmel tasandil. Ettevõtlus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde on kavandamisel ettevõtjate andmepõhiste teadus- ja arendusprojektide teenindamise võimekus, et soodustada uute toodete ja teenuste teket (sh tervisevaldkonna toodete ja teenuste teket) ja seeläbi suurendada välisinvesteeringute mahu ning loodavate toodete ja teenuste eksporti. Valdkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused „Euroopa horisondi” programmi teise samba teemavaldkondade „digi, tööstus ja kosmos”, „kliima, energia ja transport“ ning „toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“ projektikonkursside kaudu tellib Euroopa Komisjon uuringuid ja uudseid lahendusi. “Euroopa horisondi” digi, tööstuse ja kosmose teemavaldkonna ehk 4. klastri tegevustega toetatakse eelkõige konkurentsivõimeliste ja usaldusväärsete tehnoloogiate välja arendamist Euroopa tööstuse jaoks. Nende tehnoloogiate abil tagatakse võtmevaldkondades ülemaailmne juhtroll, tootmise ja tarbimise koormuse vähendamine meie planeedile ning maksimaalne kasu kõigile ühiskonna osadele. Kliima, energia ja transpordi teemavaldkonna ehk 5. klastri tegevuste eesmärk on võidelda kliimamuutustega, mõistes paremini nende põhjuseid, arengut, riske, mõjusid ja võimalusi ning muuta energia- ja transpordisektorit kliima- ja keskkonnasõbralikumaks, konkurentsivõimelisemaks, nutikamaks, ohutumaks ja vastupidavamaks. Toidu, biomajanduse, loodusvarade, põllumajanduse ja keskkonna teemavaldkonna ehk 6. klastri eesmärk on parandada keskkonnaseisundit, aidata taastada elurikkust maismaal, siseveekogudes ja merel. Teaduse ja innovatsiooni kaudu edendatakse loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist ning kujundatakse ümber majanduse ja ühiskonna tavasid säästliku ressursikasutuse suunas. 24 Elurikkuse (European Biodiversity Partnership Biodiversa+) partnerlus pakub kõikehõlmavat platvormi, mis ühendab riiklikke, kohalikke ja üle-euroopalisi teadus- ja innovatsiooniprogramme ning koondab rahalisi ja mitterahalisi ressursse, et toetada üht prioriteetset sihti ‒ aastaks 2030 on bioloogiline mitmekesisus Euroopas taastunud. Partnerlus arendab koos siht- ja sidusrühmadega multidistsiplinaarseid teadus- ja innovatsiooniprogramme, loob Euroopas ühtlustatud vaatluskeskuste võrgustikku bioloogilise mitmekesisuse seireks ning rakendab laia valikut tegevusi, et suurendada teadus- ja innovatsioonitegevuse asjakohasust, mõju ja nähtavust bioloogilise mitmekesisuse kriisiga toimetulekuks. Partnerlus panustab Euroopa rohelise kokkuleppe (Green Deal), bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, EL elurikkuse strateegia 2030 eesmärkide ning EL kliima- ja põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmisse. Sinimajanduse (Sustainable Blue Economy) partnerlus panustab Euroopa rohelise kokkuleppe (Green Deal) eesmärkide täitmisse, keskendudes keskkonnasõbraliku ja kliimaneutraalse sinimajanduse arendamisele. Viies vastavusse riiklikke, piirkondlikke ja Euroopa Liidu teadus-, arendus- ja innovatsiooniprioriteete ning tuues kokku teadust, tööstust, avalikku sektorit ja ühiskonda, pakub partnerlus teadmisi ja lahendusi sinimajandusega seotud ettevõtluse jätkusuutlikuks muutmiseks. Water4All – Water Security for the Planet on Horisont Euroopa programmi raames alustatud partnerlus, mille põhieesmärk on võimaldada veejulgeolekut, soodustades süsteemseid ümberkujundusi ja muutusi vee-uuringutega seotud innovatsiooniprotsessides ning toetades lahenduste pakkujate vahelist koostööd. Partnerluses käsitletakse erinevaid mageveekogusid: siseveekogud, ülemineku- ja rannikuveed ning maa-alune vesi. Partnerlus pakub mitmerahvuselist mitmetahulist ja sektoritevahelist lähenemisviisi ja tegevuste portfelli, mis hõlmab poliitilisi, keskkonna, majanduse, tehnoloogilisi ja ühiskondlikke sekkumisi. Partnerlus keskendub sellistele teemadele nagu ringmajandus veekeskkonna kontekstis, vee ökosüsteemid ja elurikkus, kestlik veemajandus, vesi ja tervis, veeinfrastruktuur. Accelerating Farming Systems Transition: Agroecology living labs and research infrastructures partnerluse eesmärk on struktureerida ja toetada eluslaborite ja teadustaristu võrgustikku, mis kiirendab üleminekut agroökoloogiale kogu Euroopas. Partnerlus loob platvormi pikaajalisteks, kohaspetsiifilisteks, paljusid sidusrühmi hõlmavateks reaalses elus katsetamisteks ning pakub kasutuselevõtmiseks praktikaid, mis aitavad põllumajandustootjatel mõista ja rakendada agroökoloogilisi tavasid sellises ulatuses, mis on vajalik positiivsete majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude saavutamiseks. Aastaks 2030 on agroökoloogia ökosüsteem ELi tasandil paremini ühendatud, agroökoloogiliste protsesside tundmine soodustab agroökoloogia põhimõtete omaksvõttu põllumajandustootjate hulgas ning paraneb põllumajanduse sotsiaalne tulemuslikkus. Agriculture of Data partnerlus toetab säästvat põllumajandust ELis ning keskkonnaseires digi- ja andmetehnoloogiale toetuvat poliitikakujundust. Partnerlus loob kogu ELi hõlmavaid andmekogumeid ja teavet, kombineerides georuumilisi ja Maa seire andmeid ning kasutab andmetehnoloogiaid, et pakkuda põllumajandussektorile lahendusi, mis võimaldavad tõhusamat, keskkonnasõbralikumat ja tulusamat tootmist ning tugevdavad seiresuutlikkust kõigis poliitikavaldkondades. Safe and Sustainable Food Systems partnerlus koordineerib, ühtlustab ja võimendab Euroopa ja riiklikke TAI jõupingutusi tulevikukindlate toidusüsteemide loomisel integreeritud ja transdistsiplinaarse süsteemipõhise lähenemisviisi kaudu ning pakub lahendusi strateegiale „Talust toidulauale”. Partnerlus annab teaduslikke tõendeid ning praktikute ja kodanike vahelise koostöökogemuse, et toetada kohalike, riiklike, Euroopa ja ülemaailmsete toidusüsteemide ümberkujundamist. Partnerluse eesmärk on ühiselt välja töötada ja rakendada kogu ELi hõlmav pühendunud teadus- ja innovatsioonipartnerlus, et kiirendada üleminekut tervislikule toitumisele, mis 25 on ohutu ja säästvalt toodetud ning mida tarbitakse vastupidavates ELi ja ülemaailmsetes toidusüsteemides. Ohutu ja jätkusuutliku toidusüsteemi (Safe and Sustainable Food System) partnerluse eesmärgiks on pakkuda kõikehõlmavat platvormi ja protsessi selleks, et toetada vajalikku üleminekut säästvatele ja jätkusuutlikele toidusüsteemidele, pakkudes lahendusi „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkidele, ühendades riiklikke, piirkondlikke ja üle-euroopalisi teadus-, arendus- ja innovatsiooniprogramme ning viies kokku toiduvaldkonna siht- ja sidusrühmi. Partnerlus keskendub prioriteetsetele teemadele, mis käsitlevad süsteemseid probleeme toiduvaldkonnas ning kiirendavad üleminekut jätkusuutlikele ja tervislikele toidusüsteemidele: tuleviku toiduohutussüsteem (sh toiduohutus ja toidu kvaliteet); säästev ja tervislik toitumine; toiduraiskamine; toidusüsteemi mikrobioomi uuringud. Driving urban transitions to a sustainable future (DUT) partnerlus keskendub linnade jätkusuutlikule arengule, toetades ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist linnakeskkonnas, innovatiivsete lahenduste väljatöötamist ruumiplaneerimisel ja transpordivaldkonnas, energiaefektiivsete ja paindlike energiakogukondade teket jms. Ringbiomajanduse (Circular Bio-based Europe – CBE JU) partnerlus on koostöökokkulepe Euroopa Liidu ja biopõhiste tööstuste kontsortsiumi (Bio-based Industries Consortium – BIC) vahel, mis rahastab Euroopas konkurentsivõimelist ringmajandusel põhinevat biopõhist tööstust edendavaid projekte. Partnerluse ülesanne on tuua kokku biotööstuse osalisi alates põllumeestest kuni teadlasteni, et lahendada sektori tehnoloogilisi ja regulatiivseid väljakutseid, mis takistavad innovatiivsete lahenduste jõudmist turule. Eesmärk on arendada ja laiendada biomassi säästvat hankimist ja biopõhiste toodete arendamist ning rakendada ringmajanduse lähenemisviise nagu põllumajanduse, tööstuse ja munitsipaalsektorite bioloogiliste jäätmete kasutamine. Partnerluse „Innovaatilised VKE-d“ (Innovative SMEs, INNOVSMEs) eesmärk on toetada väike ja keskmiste ettevõtete innovaatilisi teadus- ja innovatsiooniprojekte ning võimaldada neil osaleda rahvusvahelises koostöös. Partnerluse tulemusena suureneb VKE-de konkurentsivõime, stimuleeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning panustatakse EL ühiskonna ja keskkonna väljakutsetesse. Fookuses on uute toodete, protsesside ja teenuste arendamine ja nende toomine turule (toetakse selgelt turule orienteeritud tegevusi). Partnerluse taotlusvoorud on teemaülesed, seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi, sh teisese toorme ja jäätmete väärindamist. ERA-MIN3 kujutab endast progressiivset üleeuroopalist avaliku sektori partnerlust, mis koosneb 25 riiklikust teadustegevust rahastavast organisatsioonist 19 Euroopa riigist/piirkonnast ja 3 kolmandast riigist. Partnerluse eesmärk on toetada toorainete jätkusuutlikku ja vastutustundlikku käsitlemist ning ELi üleminekut süsinikuneutraalsele tootmisele ja ringmajandusele. M-ERA.NET 3 eesmärk on koordineerida partnerluses osalevate Euroopa Liidu liikmesriikide, piirkondade ja assotsieerunud riikide tegevusi materjaliuuringute valdkonnas (sh ringmajandust ja säästva arengu eesmärke toetav innovatsioon). Partnerlus kujutab endast suurt riiklike ja piirkondlike rahastamisorganisatsioonide võrgustikku 25 Euroopa Liidu liikmesriigist, 4 assotsieerunud riigist ja 6 riigist väljaspool Euroopat. ERA-NET Cofund Urban Transformation Capacities (ENUTC) programm on 16 Euroopa riikliku teadustegevust ja innovatsiooni rahastava organisatsiooni algatus, mis toetab riikidevahelisi teadus- ja arendus- ning innovatsiooniprojekte. Toetatakse laia valikut projekte, mis keskenduvad linnakeskkonna muutustele ja sellega seotud väljakutsetele. 26 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) partnerlused Raw Materials-KIC ja Manufacturing-KIC. EIT põhieesmärk on edendada innovatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikides, toetades dünaamiliste pikaajaliste üleeuroopaliste partnerluste arendamist juhtivate ettevõtete, teaduslaborite ja -ettevõtete seas. Neid partnerlusi nimetatakse innovaatikakogukondadeks (KIC – Knowledge and Innovation Community) ja igaüks neist tegeleb lahenduste otsimisega konkreetsele ülemaailmsele probleemile. Toormaterjalide innovaatikakogukond (Raw Materials-KIC) tegeleb erinevate materjalide uurimise, töötlemise ja käitlemise valguses toiduvaldkonna kontekstis kõige otsesemalt pakenditemaatikaga. Tootmise innovaatikakogukond (Manufacturing-KIC) toetab tootmisprotsesside jätkusuutlikkust ja säästlikkust. NordForsk programmid. NordForsk on Põhjamaade (Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome ning autonoomsete piirkondade Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa) teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvorm, mille eesmärk on edendada Põhjamaade teaduse kvaliteeti, mõju ja kuluefektiivsust ning edendada koostööd teaduse infrastruktuuri arendamisel. Mitmed programmid puudutavad teisese toorme ja jäätmete teemasid, nt Biomajandus (Bioeconomy) ja Roheline areng (Green Growth). COST (European Cooperation in Science and Technology) on Euroopa vanim valitsustevaheline koostööprogramm teaduse ja tehnika valdkonnas. COSTi idee on erialasid, sektoreid, eluetappe ja riigipiire ületava koostöö edendamine. Eesmärk on tuua eri maadest ning eriala- ja sektoriüleselt kokku mingi võrdlemisi konkreetse probleemiga tegelejad, nii teadlased kui ka sidusrühmade esindajad. Koostöö toimub nelja-aastaste võrgustikuprojektide (COST Actions) raames. Rahaliselt toetab COST just koostööd, mitte teadust vm projekti keskmes olevaid sisutegevusi, ent COSTi projektis süvenenud koostöö suurendab taotluste eduvõimalusi teistes programmides. COSTi kaudu toetatakse mh ressursside väärindamise valdkonna tegevusi. Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmise nimel. AIRE on tulevikus Eesti riigi ettepanekul osa EDIH (European Digital Innovation Hubs) võrgustikust, tänu millele saame Eestisse tuua ka uusi teadmisi oma partneritelt (200+ keskust üle Euroopa). AIRE toetab tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. Koos ülikoolide ja teadusasutustega ühendatakse teadmised IT, inseneeria, robootika ja elektroonika vallast, et luua ettevõtetele digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamise platvorm. ERA algatuse Accelerate the green/digital transtion of Europe’s key industrial ecosystems strateegiline fookus on tööstuse ja tööstuses tehtava TAI roll kaksiküleminekul ja vastupanuvõime suurendamisel. Tegevuse eesmärk on luua tugevam seos TAI poliitika ja tööstuspoliitika vahel ning toetada TAI tulemuste süsteemset kasutuselevõttu Euroopa tööstuse ökosüsteemis. Tegevuse käigus luuakse madala süsinikusisaldusega tehnoloogia ning energiaintensiivsele ehitus- ja tekstiilivaldkonna tööstusele teekaardid ja ärimudelid. Algatuse käigus töötatakse välja ka poliitikaraamistik tööstuses tehtava madala TRL tasemega teaduse jaoks ning toetatakse sotsiaalset kohanemist rohe- ja digiüleminekuga, sh vajadust uute oskuste järele. Teisese toorme ja jäätmete väärindamise fookusvaldkond on seotud EL kliimaneutraalsete ja nutikate linnade ning kliimamuutustega kohanemise missioonidega. Mõlema missiooni eesmärkide saavutamisel on kesksel kohal teadus- ja innovatsioonitegevus. Kliimaneutraalsete ja tarkade linnade missiooni eesmärk on muuta aastaks 2030. vähemalt 100 Euroopa linna kliimaneutraalseks ja nutikaks. Need linnad omakorda peaks muutuma katsetamise ja innovatsiooni keskusteks, mis aitavad ülejäänud Euroopa linnadel jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Kliimamuutustega kohanemise missiooni eesmärk on toetada vähemalt 150 Euroopa piirkonda ja kogukonda, et aidata muuta neid 2030. aastaks kliimamuutuste mõjudele vastupidavaks. Missiooni tegevused aitavad Euroopal toime tulla 27 vältimatute kliimamuutustega. Piirkondi toetatakse kliimariskide ja võimaluste hindamisel ja haldamisel, koosloomes innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel ja katsetamisel ning suurte süsteemsete lahenduste kasutuselevõtul, et tagada vastupanuvõime kliimamuutustele. 28  Lisa 5. Teisese toorme ja jäätmete väärindamise fookusvaldkonna võtmetegevused ja meetmed Võtmetegevused valdkonna Meede/sekkumine Vastutav Mida ja kuidas täpsemalt toetatakse arendamisel vajaduse katmiseks ministee- rium Alus- ja rakendusuuringute ning Temaatilised teadus- HTM Valik erinevatest toetatavatest tegevustest, eksperimentaalarenduste toetamine. ja arendustegevuse kuhu kuuluvad ka alus- ja rakendusuuringud Nii alus- ja rakendusuuringud kui programmid ning eksperimentaalarendused teisese eksperimentaalarendused on oluline fookusvaldkondades toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna eeltingimus teadmusmahuka määratletud prioriteetsetes suundades. innovatsiooni loomisel ja lahenduste Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite skaleerimisel ettevõtlusse. kaasamist projektidesse (valdkonna Olulisel kohal on ka valdkonna teadus- spetsialistide järel- ja juurdekasvu ja arendusvõimekuse süsteemne toetamine). Teadus- ja arendustegevus on suurendamine ning valdkonna kvaliteetse kõrghariduse sisend. Teisese teadlaste ja inseneride järel- ja toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna juurdekasvu kindlustamine. Praegu toetamiseks viiakse ellu eraldi TA- killustunud kompetentside programmi. ühendamine, interdistsiplinaarse Tipptasemel HTM Oluline meede eelkõige teisese toorme ja lähenemise kasutamine, teadmiste ja jäätmete väärindamist puudutavate uurimisrühmade juurdekasvu ja eri teadustaristu tippkeskuste uuringute ja arenduste uurimisrühmade vahelise koostöö teenuste pakkumise kontekstis. Puudutab ka doktorantide- kindlustamine on valdkonna eduka parandamine era- ja nooremteadurite kaasamist projektidesse teadus- ja arendustegevuse alus. avaliku sektori (valdkonna spetsialistide järel- ja nõudlusest juurdekasvu toetamine). Teadus- ja Tegemist on ühe olulisema tulenevate vajaduste arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse võtmetegevusega valdkonna rahuldamiseks sisend. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh arendamisel. (tippkeskuste ja teisese toorme ja jäätmete väärindamise teadustaristu valdkonda. teenuste meede) Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige teisese toorme ja arendustegevuse jäätmete väärindamise valdkonnas Eesti võimekuse arenguvajadustele lahendusi loovate arendamine (RITA+) strateegilisi sektoriteüleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonda. Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh teisese toorme ja jäätmete väärindamise projekte. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Arendusgrandid HTM Arendusgrantide eesmärk on (proof-of-concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste 29  rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh teisese toorme ja jäätmete väärindamise projekte. Teaduse HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi tippkeskused ja prioriteete ei seata, toetatakse mh teisese toorme ja jäätmete väärindamisega seotud tippkeskusi. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed). Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- innovatsiooniosakud ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE- dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on mh võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed). Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programm toetab mh toote- või teenuse arendamist, mille käigus saab toetust kasutada ka arendustegevusteks vajalike eeluuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimiseks. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed). Innovatsiooni MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse edendavate hangete eesmärk on pakkuda praktilise toetamine innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust 30  innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed). Tootearenduse MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on toetus julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus teisese toorme ja jäätmete väärindamine ning antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist Euroopa võrgustikud Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“. Enamik eelpool nimetatud võrgustikest on horisontaalsed, pakkudes osalusvõimalusi ka teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonda kuuluvatele ettevõtetele. Teadmus- ja tehnoloogiasiiret ning Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide ettevõtluskoostööd toetavad arendusteenuste institutsionaalse teadmus- ja tegevused teadusasutustes ja ning institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse suurendamine ettevõtluses. Vajadus väga laia ja teadmussiirde ja teadmussiirdeteenuste arendamine, mitmekesise tegevuste paketi järele, võimekuse akadeemilise ja tugipersonali nt intellektuaalomandi kaitse ja suurendamine teadmussiirdeoskuste arendamine; jagamine (sh reeglistiku ja praktikate, teadus- ja toetatakse nii asutusepõhiseid tegevusi kui mudelite väljatöötamine, akadeemilise arendusasutustes ja asutustevahelisi koostöötegevusi (nt ja tugipersonali koolitus teadmussiirde kõrgkoolides ühislaborite arendamine, Adapter-tüüpi alal jms); tegevused, mis soodustavad (ASTRA+) tegevused jms). patenteerimist ja litsentsimist, väärtuspakkumiste koostamine koostöösoovidele, kontaktide Temaatilised teadus- HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka alus- ja vahendamine jms süsteemne ja ja arendustegevuse rakendusuuringud ning koordineeritud teadmussiirdetegevus programmid eksperimentaalarendused teisese toorme ja asutustes; (välis)spetsialistide fookusvaldkondades jäätmete valdkonna määratletud kaasamine teadmussiirdevõimekuse prioriteetsetes suundades, mis peavad suurendamiseks, inimeste liikumine silmas ettevõtluse ja avaliku sektori huvisid sektorite vahel, ja soodustavad koostööd. Eesmärk on teadmussiirdedoktorantuur; ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest teadusmahukate hargettevõtete kantud TA-võimekuse ja kasvatamine loomise ja tegevuse toetamine teadusasutustes. Puudutab ka ülikoolides, sh selleks vajalik doktorantide-nooremteadurite kaasamist tugisüsteem ja ülikooli enda sisene projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- toetus jms tegevused. Ettevõtjatele ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja vajaliku alusteaduse ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse 31 rakendusteaduse ning teadlaste ja sisendiks. Teisese toorme ja jäätmete ettevõtjate kokkupuutepunktide väärindamise toetamiseks viiakse ellu eraldi soodustamine. Teadmussiirde ja programmi. koostöövormide toetus on Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige teisese toorme ja innovatsioonitegevuse ressursside arendustegevuse jäätmete valdkonnas Eesti piiratuse tõttu eriti vajalik just võimekuse arenguvajadustele lahendusi loovate väiketootjate vaatest. arendamine (RITA+) strateegiliste sektoriüleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Toetatakse TAIE Tegemist on ühe olulisema fookusvaldkondi, sh teisese toorme ja võtmetegevusega valdkonna jäätmete väärindamise valdkonda. Samuti arendamisel. toetatakse teadmussiirde soodustamiseks ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevusi. Tipptasemel HTM Tippkeskuste ja teadustaristu teenuste teadmiste ja arendamine ja kättesaadavaks tegemine teadustaristu teadmussiirde soodustamiseks. Puudutab teenuste pakkumise ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist parandamine era- ja tippkeskuste tegevustesse (valdkonna avaliku sektori spetsialistide järel- ja juurdekasvu nõudlusest toetamine). Teadus- ja arendustegevus on tulenevate vajaduste ka kvaliteetse kõrghariduse sisend. Vt ka lisa rahuldamiseks 4. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh (tippkeskuste ja teisese toorme ja jäätmete väärindamise teadustaristu valdkonda. teenuste meede) Teadmusvõrgustike HTM Spetsialistide kahesuunaline liikumine ning äri- ja sektorite vahel (teadlased ettevõttesse ja akadeemiliste avalikku sektorisse, spetsialistid ringkondade ettevõtlusest ja avalikust sektorist vaheliste sidemete akadeemiasse) kompetentsi ja kogemuste arendamine teadus- saamiseks ja edasiandmiseks, võrgustike ja arendustöötajate tekkeks ja koostöö soodustamiseks; liikumise kaudu teadmussiirdedoktorantuuri toetamine akadeemilise, era- ja valdkonna teadlaste järel- ja juurdekasvu avaliku sektori vahel ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde (sektoritevaheline toetamiseks. Toetatakse TAIE mobiilsus, sh fookusvaldkondi, sh teisese toorme ja teadmussiirde jäätmete väärindamise valdkonda. doktorantuur, SekMo) Teadus- ja HTM Toetatakse teadlasmobiilsust ja arendustegevuse rahvusvahelist teaduskoostööd, teadmiste rahvusvahelistumise ringlust, rahvusvaheliste kontaktide ja toetamine: võrgustike arendamist ning suurendatakse osalemine Euroopa Eesti teadussaavutuste ja Teadusruumis väärtuspakkumiste nähtavust (teadlasmobiilsus ja rahvusvahelisel tasandil (vt ka lisa 4). osalemine Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh teisese missioonides, toorme ja jäätmete väärindamise partnerlustes, valdkonda. programmides jm rahvusvahelistes TAI initsiatiivides, Mobilitas++) TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja baasfinantseerimine arendustegevuse finantseerimine 32  positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine mh teisese toorme ja jäätmete väärindamise tegevusi arvestades. Teadustaristu HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja toetused53 arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh teisese toorme ja jäätmete väärindamisega seotud taristut (vt ka lisa 4). Arendusgrandid HTM Arendusgrantide eesmärk on (proof-of-concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh teisese toorme ja jäätmete väärindamise projekte. Teaduskommunikatsi HTM Teaduse populariseerimise ja oon ja teaduse teadushariduse eesmärk on tuua Eesti populariseerimine elanikud, sh noored teaduse ja tehnoloogia juurde, tekitada valdkonna vastu huvi ja seda hoida, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada teaduse ja teadlaskonna innustunud järelkasv ning suurendada teadustegevuse ja selle väljundite nähtavust ühiskonnas laiemalt (sh erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust 53 Teadustaristud on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, andmebaasid, arhiivid, andmekogud, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks. 33  populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on teisese toorme ja jäätmete väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- innovatsiooniosakud ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE- dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute fookusvaldkond kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed). Tootearenduse MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on toetus julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse fookuses kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed), toetatakse mh andmepõhiste lahenduste, teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamist. Ettevõtete TAI MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse teadlikkuse ja tõstmise eesmärk on arenda Ettevõtluse ja võimekuse tõstmine Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsioonialased tugiteenused, ettevõtete kompetentside kasvatamine ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuse üks fookus teisese toorme ja jäätmete väärindamine. Innovatsiooni MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse edendavate hangete eesmärk on pakkuda praktilise toetamine innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks teadus- ja arendusasutustelt või erasektorist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus teisese toorme ja jäätmete väärindamine. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada 34  kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele, sh teisese toorme ja jäätmete valdkonnas. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st et teisese toorme ja jäätmete valdkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondade ettevõtjatega. Interdistsiplinaarse ja sektoriteülese Temaatilised teadus- HTM Valik erinevatest toetatavatest tegevustest, koostöö ning tööstussümbioosi ja arendustegevuse kuhu kuuluvad ka alus- ja rakendusuuringud toetamine. Bio- ja ringmajanduse, programmid ning eksperimentaalarendused teisese ressursside (sh toidu) väärindamise ja fookusvaldkondades toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna innovatsiooni rakendamise teemad on määratletud prioriteetsetes suundades, mis oma olemuselt keerulised ja peavad silmas ettevõtluse ja avaliku sektori interdistsiplinaarsed ning eeldavad huvisid ja soodustavad koostööd. Puudutab seega valdkondade koostööd (nt ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist materjaliteaduste, IT, projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- keskkonnateaduste, sotsiaalteaduste ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja valdkond). Vajalik on valdkonna arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse kompetentsi sihipärane ja süsteemne sisend. Teisese toorme ja jäätmete arendamine bio- ja ringmajanduse, väärindamise valdkonna toetamiseks viiakse ressursside (sh teisese toorme ja ellu eraldi TA-programmi. jäätmete) väärindamise ja Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide innovatsiooni rakendamise arendusteenuste institutsionaalse teadmus- ja küsimustes, samuti keskkonna- ja ning institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse suurendamine sotsiaalmajanduslike/sotsiaalkultuurilis teadmussiirde ja teadmussiirdeteenuste arendamine, te mõjude käsitlemiseks; võimekuse akadeemilise ja tugipersonali interdistsiplinaarsete uurimissuundade suurendamine teadmussiirdeoskuste arendamine; ja uurimisrühmade arendamine, sh teadus- ja toetatakse nii asutusepõhiseid tegevusi kui professuurid, tenuuritoetused; arendusasutustes ja asutustevahelisi koostöötegevusi (nt uurimisteemade käsitlemine, nt kõrgkoolides ühislaborite arendamine, Adapter-tüüpi interdistsiplinaarse koostöö (ASTRA+) tegevused jms). Toetab asutuste võimekuse teadusgrantide abil; suurendamist koostööks ettevõtete ja koostöövormide, -platvormide ja avaliku sektori asutustega. võrgustike arendamine. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige teisese toorme ja Ettevõtluse/tööstuste poolelt on arendustegevuse jäätmete väärindamise valdkonnas Eesti vajalik tööstussümbioosi võimekuse arenguvajadustele lahendusi loovate kontseptsiooni laiem tutvustamine arendamine (RITA+) strateegilisi sektoriteüleste ja (ühe tööstuse kõrvalsaadused on teise interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tööstuse toore) ja toetamine, kontekstis ja avaliku sektori TA-võimekuse muutuste juhtimine, väline suurendamise mõttes, sh teadus- ja koordinatsioon jms. arendusnõunike võrgustikutegevuste kaudu, et tugevdada teadmussiiret ja ettevõtete ning teadusasutuste koostööd valdkonnas. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh teisese 35 Tegemist on ühe olulisema toorme ja jäätmete väärindamise võtmetegevusega valdkonna valdkonda. arendamisel. Tipptasemel HTM Oluline meede tippkeskuste ja teadustaristu teadmiste ja tegevuste kontekstis, mis on kantud teadustaristu ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja TA- teenuste pakkumise teenuste arendamise ja pakkumise parandamine era- ja toetamiseks, toetab koostööd ettevõtete ja avaliku sektori avaliku sektori asutustega. Toetatakse TAIE nõudlusest fookusvaldkondi, sh teisese toorme ja tulenevate vajaduste jäätmete väärindamise valdkonda. rahuldamiseks (tippkeskuste ja teadustaristu teenuste meede) Teadus- ja HTM Koostöö toetamine rahvusvahelises arendustegevuse mõõtmes (rahvusvaheline teaduskoostöö, rahvusvahelistumise teadmiste ringlus, rahvusvaheliste toetamine: kontaktide ja võrgustike arendamine, osalemine Euroopa rahvusvaheline nähtavus koostöö Teadusruumis arendamiseks). Toetatakse TAIE (teadlasmobiilsus ja fookusvaldkondi, sh teisese toorme ja osalemine jäätmete väärindamise valdkonda. missioonides, partnerlustes, programmides jm rahvusvahelistes TAI initsiatiivides, Mobilitas++) TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja baasfinantseerimine arendustegevuse finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine mh teisese toorme ja jäätmete väärindamise tegevusi arvestades. Arendusgrandid HTM Arendusgrantide eesmärk on (proof-of-concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh teisese toorme ja jäätmete väärindamise projekte. 36 Teadustaristu HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja toetamine arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh teisese toorme ja jäätmete väärindamisega seotud taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsi HTM Teaduse populariseerimise ja oon ja teaduse teadushariduse eesmärk on tuua Eesti populariseerimine elanikud, sh noored teaduse ja tehnoloogia juurde, tekitada valdkonna vastu huvi ja seda hoida, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, tagada teaduse ja teadlaskonna innustunud järelkasv ning suurendada teadustegevuse ja selle väljundite nähtavust ühiskonnas laiemalt (sh erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemine), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on teisese toorme ja jäätmete väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- innovatsiooniosakud ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE- dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute fookusvaldkond kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed). Innovatsiooni MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse edendavate hangete eesmärk on pakkuda praktilise toetamine innovatsiooni toetava hanke kogemuse võimaldamise kaudu suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise 37  toote, teenuse või lahenduse hankimiseks teadus- ja arendusasutustelt või erasektorist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookusvaldkond kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed). Ettevõtete TAI MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse teadlikkuse ja tõstmise eesmärk on arendada Ettevõtluse võimekuse tõstmine ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsiooni tugiteenused, ettevõtete kompetentside ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuse üks fookus kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed). E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti ja robootika lahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele mh teisese toorme ja jäätmete valdkonnas. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele mh arendades teisese toorme ja jäätmete väärindamisega seotud lahendusi. Erasektori MKM Erasektori tehisintellekti (AI) tehisintellekti pilootprojektide eesmärk on Eesti pilootprojektid ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Kokku viiakse AI vajadusega ettevõtted ning potentsiaalsed lahenduse pakkujad, sh iduettevõtted, VKE-d, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh teisese toorme ja jäätmete valdkonnas. Startup Estonia MKM Startup Estonia eesmärk on arendada idufirmade ökosüsteemi. Startup Estonia programm on iduettevõtete arendamisele suunatud teenuste kogum, mis aitab iduettevõttel läbida teekond alates ideest kuni laiapõhjalise kasvu saavutamiseni võimalikult lühikese aja jooksul. Meetme 38  sihtgrupiks on nii tegutsevad kui potentsiaalsed iduettevõtete asutajad ja nende esindajad. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Rahvusvaheline koostöö. Teadus- ja HTM Mobilitas toetab teadlasmobiilsust ja Rahvusvahelise koostöö võimaluste arendustegevuse rahvusvahelist teaduskoostööd, sh parem kasutamine, juurdepääs rahvusvahelistumise teadlasmobiilsust, tipptasemel tegevustele, rahvusvaheline mobiilsus, toetamine: uurimisprojektide elluviimist ning kogemuste ja teadmiste saamine osalemine Euroopa rahvusvaheliste kontaktide loomist ja välismaalt ja väliskompetentsi Teadusruumis rahvusvahelistes TAI algatustes (nt ERA kaasamine Eestis. Interdistsiplinaarne (teadlasmobiilsus ja algatused, „Euroopa horisondi“ rahvusvaheline koostöö ja selle osalemine partnerlused, missioonid ja teaming´ud) toetamiseks vajalikud tööriistad. missioonides, osalemist. Kontaktide leidmist, võrgustike Rahvusvahelistes partnerlustes partnerlustes, tugevdamist ja rahvusvahelisel tasandil osalemine annab hea ligipääsu programmides jm nähtavuse tõstmist toetavad Research in tipptasemel teenustele ja toodetele, rahvusvahelistes TAI Estonia ja Brüsseli kontaktbüroo. rahastusele, kompetentsile jms. initsiatiivides, Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh teisese Konsortsiumite loomine (sh Mobilitas++) toorme ja jäätmete väärindamise rahvusvaheliselt) erinevate lahenduste valdkonda. loomiseks, võrgustikutegevused, Temaatilised teadus- HTM Valik erinevatest tegevustest, kuhu konsortsiumite moodustamise tugi ka ja arendustegevuse kuuluvad ka teisese toorme ja jäätmete tehniliselt poolelt (tugiteenused ja - programmid väärindamise valdkonna rahvusvahelised süsteemid). fookusvaldkondades koostöötegevused ja välistippteadlaste kaasamine. Teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna toetamiseks viiakse ellu eraldi TA-programmi. Teadus- ja HTM Valik tegevusi, sh rahvusvahelised arendusteenuste koostöötegevused ja rahvusvahelistes ning institutsionaalse võrgustikes osalemise toetamine asutuste teadmussiirde teadmussiirdevõimekuse kasvatamiseks. võimekuse suurendamine teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides (ASTRA+) Tipptasemel HTM Oluline meede, et toetada tippkeskuste ja teadmiste ja teadustaristu tegevuste kontekstis selliste teadustaristu TA-teenuste arendamist ja pakkumist, mis teenuste pakkumise on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori parandamine era- ja huvidest. Meede toetab koostööd avaliku sektori ettevõtete ja avaliku sektori asutustega, sh nõudlusest Eesti osalust rahvusvahelistes tulenevate vajaduste teadustaristutes (vt ka lisa 4). Toetatakse rahuldamiseks TAIE fookusvaldkondi, sh teisese toorme ja (tippkeskuste ja jäätmete väärindamise valdkonda. teadustaristu teenuste meede) Teadustaristu HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja toetused arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine, sh arvestades Eesti osalust rahvusvahelistes 39  teadustaristutes. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh teisese toorme ja jäätmete väärindamisega seotud taristut (vt ka lisa 4). Ettevõtete TAI MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse teadlikkuse ja tõstmise eesmärk on arendada Ettevõtluse võimekuse tõstmine ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsiooni tugiteenused, ettevõtete kompetentside ja koostöövõrgustike arendamine. Üks tegevuste eesmärk on ettevõtete toetamine rahvusvahelistes programmides. Uuel perioodil on ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmise üks fookus kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed). Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist Euroopa võrgustikud Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning Euroopa horisondi partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“ ühisettevõttes. Enamik eelpool nimetatud võrgustikke on horisontaalsed, pakkudes võimalusi ka teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonda kuuluvatele ettevõtetele. TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse välisinvesteeringute toomise eesmärk on kujundada Eestist Eestisse toomine atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ja pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete investorkonsultantide, atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e-residentsuse programmi toetamist ning on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonnas. Tehnoloogiate ja lahenduste Tipptasemel HTM Teisese toorme ja jäätmete väärindamisega piloteerimisvõimaluste parandamine teadmiste ja seotud tippkeskuste uuringute ja arenduste ja piloteerimistaristute arendamine. teadustaristu ning teadustaristu teenuste kontekstis Skaleerimisvõimaluste loomine ja teenuste pakkumise oluline meede. Tegevused kantud tööstustele lihtsalt kättesaadavaks parandamine era- ja ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja TA- muutmine on oluline lüli avaliku sektori teenuste arendamise ja pakkumise teadmusmahuka innovatsiooni nõudlusest toetamiseks, toetab koostööd ettevõtete ja loomise ja uute lahenduste tulenevate vajaduste avaliku sektori asutustega, sh puudutab integreerimise ning rahuldamiseks Eesti osalust rahvusvahelistes rakendusuuringutest toodeteni (tippkeskuste ja teadustaristutes (vt ka lisa 4). Puudutab ka ülemineku vahel. Vajalik on teadustaristu doktorantide-nooremteadurite kaasamist olemasoleva piloteerimisvõimekuse teenuste meede) projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- kaardistus, piloteerimiseks vajaliku ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja taristu arendamine, platvormide ja arendustegevus selles vallas on ka lahenduste loomine, ettevõtete kvaliteetse kõrghariduse sisend. Toetatakse ligipääsu lihtsustamine TAIE fookusvaldkondi, sh teisese toorme ja piloteerimisvõimalustele (nt jäätmete väärindamise valdkonda. tehnoparkide kaudu). Vajalik on Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadus- ja arendustegevuste ning arendusteenuste ja institutsionaalne teadmus- ja 40 tootearenduse kaudu loodud institutsionaalse tehnoloogiasiirde võimekuse kasvatamine ja lahenduste katsetamine väljaspool teadmussiirde teadmussiirde teenuste arendamine, laboritingimusi suuremal (tööstuslikul) võimekuse akadeemilise ja tugipersonali teadmussiirde skaalal ja reaalelu keskkonnas, et suurendamine alaste oskuste arendamine; toetatakse nii tekiksid konkreetsed igapäevaelus teadus- ja asutusepõhiseid kui asutustevahelisi töötavad lahendused. Oma väiksuse arendusasutustes ja koostöötegevusi (nt ühislaborite, test- ja tõttu võiks Eesti olla innovaatiliste kõrgkoolides demokeskkondade arendamine, Adapter- lahenduste testkeskkond, nn living lab (ASTRA+) tüüpi tegevused jms). Toetab (sh erinevate lahenduste kasutamise ja teadusasutuste ja kõrgkoolide võimekuse katsetamise toetamine). kasvu ettevõtluskoostööks, sh tugi tehnoloogiate ja rakenduste hindamise ja Tegemist on ühe olulisema laborite teenuste pakkumiseks. võtmetegevusega valdkonna Arendusgrandid HTM Arendusgrantide eesmärk on arendamisel. (proof-of-concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh teisese toorme ja jäätmete väärindamise projekte. Teadustaristu HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja toetamine arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh teisese toorme ja jäätmete väärindamisega seotud taristut (vt ka lisa 4). Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on teisese toorme ja jäätmete väärindamine. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- innovatsiooniosakud ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE- dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute fookusvaldkond kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed). Tootearenduse MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on toetus julgustada ettevõtete investeeringuid 41  arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse fookuses kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed), toetatakse mh andmepõhiste lahenduste, teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamist. Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programmis toetatakse mh arendustegevusega seotud nõustamist, projekteerimist ja prototüüpimist, intellektuaalomandi hankimist ning arendatava tootega seotud testimist ja sertifitseerimist. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed). Innovatsiooni MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse edendavate hangete eesmärk on pakkuda praktilise toetamine innovatsiooni toetava hanke kogemuse võimaldamise kaudu suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks teadus- ja arendusasutustelt või erasektorist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookusvaldkond kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed). E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti ja robootika lahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele mh teisese toorme ja jäätmete valdkonnas. Teadus- ja MKM Teadus- ja tehnoloogiamahukate tehnoloogiamahukat iduettevõtete kiirendi eesmärk on e iduettevõtete teadmuspõhise iduettevõtluse ökosüsteemi kiirendi arendamine, teadus- ja tehnoloogimahukate ärikontseptsioonide testimine ja prototüüpide arendamine ning teadmuspõhistele ettevõtjatele suunatud äriarendusteenused. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna 42  iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele mh arendades teisese toorme ja jäätmete väärindamisega seotud lahendusi. Erasektori MKM Erasektori tehisintellekti (AI) tehisintellekti pilootprojektide eesmärk on Eesti pilootprojektid ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku tootearendus- ja Teadus-arendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Kokku viiakse AI vajadusega ettevõtted ning potentsiaalsed lahenduse pakkujad, sh iduettevõtted, VKE-d, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh teisese toorme ja jäätmete valdkonnas. Andmetega seotud tegevused, Temaatilised teadus- HTM Valik tegevustest, sh alus- ja väärtusahelate põhine infohaldus. ja arendustegevuse rakendusuuringud ning Andmekvaliteeti tõstvate ja andmeid programmid eksperimentaalarendused määratletud targalt väärindavate lahenduste ja fookusvaldkondades prioriteetsetes suundades, mis on seotud ka koostöömudelite arendamine, sh andme- ja IKT-teadusega. Teisese toorme ja tehisintellekti ja robootika jäätmete väärindamise valdkonna rakendamine, automatiseerimine jms. toetamiseks viiakse ellu eraldi TA- Andmete nutikas kasutamine programmi. toormevoogude väljaselgitamisel Tipptasemel HTM Teisese toorme ja jäätmete väärindamisega (tootmismahud, kättesaadavus teadmiste ja seotud tippkeskuste uuringute ja arenduste töötlemiseks, töötlemiskohad ja viisid), teadustaristu ning teadustaristu teenuste kontekstis tootepasside arendamine. teenuste pakkumise oluline meede, puudutab ka doktorantide- Kõrvalsaaduste ja jääkide parandamine era- ja nooremteadurite kaasamist projektidesse väärindamine vajab andmeid ja avaliku sektori (valdkonna spetsialistide järel- ja analüüsi selle osas, mis liiki nõudlusest juurdekasvu toetamine). Määratletud kõrvalsaadusi ja jääke tekib, kus tekib, tulenevate vajaduste prioriteetsed suunad puudutavad ka kui palju tekib, kuidas neid praegu rahuldamiseks andme- ja IKT-teadust. Teadus- ja käideldakse/töödeldakse, mis (tippkeskuste ja arendustegevus selles vallas on ka potentsiaal neil oleks. Selle põhjal saab teadustaristu kvaliteetse kõrghariduse sisend. Toetatakse hinnata majandusliku potentsiaali ja teenuste meede) TAIE fookusvaldkondi, sh teisese toorme ja võimalikke sekkumismeetmeid. Praegu jäätmete väärindamise valdkonda. on jäätmete kohta rohkem andmeid Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud kui kõrvalsaaduste ja jääkide kohta. teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või Oma väiksuse tõttu võiks Eesti olla uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja innovaatiliste lahenduste arendustegevuse projekti elluviimiseks testkeskkond, nn living lab (puudutab eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, ka erinevate lahenduste kasutamise, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei katsetamise ja piloteerimise seata, toetatakse mh teisese toorme ja toetamist). Eeldab spetsialiste, jäätmete väärindamise valdkonda ja 43 väljaõpet (nt andmeanalüütika, andmeteaduste projekte. Puudutab ka andmete tõlgendamine), tööriistu doktorantide-nooremteadurite kaasamist (kogumine, töötlemine, jagamine jne) projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- jms. ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus selles valdkonnas on Tegemist on ühe olulisema kvaliteetse kõrghariduse sisend. võtmetegevusega valdkonna Arendusgrandid HTM Arendusgrantide eesmärk on arendamisel. (proof-of-concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonda ja andmeteaduste projekte. Teaduse HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi tippkeskused ja prioriteete ei seata, toetatakse ka teisese toorme ja jäätmete väärindamise ja andmeteadustega seotud tippkeskusi. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Teadustaristu HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja toetused arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine, sh arvestades Eesti osalust rahvusvahelistes teadustaristutes. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh teisese toorme ja jäätmete väärindamise taristut (vt ka lisa 4). Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond teisese toorme ja jäätmete väärindamise kõrval on digilahendused igas valdkonnas, seega toetatakse mh erinevate andmepõhiste lahenduste väljatöötamist. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- innovatsiooniosakud ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE- dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, 44  teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute fookusvaldkond kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed), kisaks digilahendused igas eluvaldkonnas. Tootearenduse MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on toetus julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse fookuses nii kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed) kui ka digilahendused igas valdkonnas, seega toetatakse mh andmepõhiste lahenduste, teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamist. Innovatsiooni MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse edendavate hangete eesmärk on pakkuda praktilise toetamine innovatsiooni toetava hanke kogemuse võimaldamise kaudu suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks teadus- ja arendusasutustelt või erasektorist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookusvaldkond nii kohalike ressursside väärindamine (sh teisene toore ja jäätmed) kui ka digilahendused igas valdkonnas, seega toetatakse mh erinevate andmepõhiste lahenduste väljatöötamist Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist Euroopa võrgustikud Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning Euroopa horisondi partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“ ühisettevõttes. Enamik eelpool nimetatud võrgustikke on horisontaalsed, pakkudes võimalusi ka andmepõhiste lahenduste loomiseks. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti ja robootika lahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele mh teisese toorme ja jäätmete valdkonnas. 45  Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele mh arendades teisese toorme ja jäätmete väärindamisega seotud andmepõhiseid lahendusi. Erasektori MKM Erasektori tehisintellekti (AI) tehisintellekti pilootprojektide eesmärk on Eesti pilootprojektid ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Kokku viiakse AI vajadusega ettevõtted ning potentsiaalsed lahenduse pakkujad, sh iduettevõtted, VKE-d, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh teisese toorme ja jäätmete valdkonnas. Teadus- ja MKM Teadus- ja tehnoloogiamahukate tehnoloogiamahukat iduettevõtete kiirendi eesmärk on e iduettevõtete teadmuspõhise iduettevõtluse ökosüsteemi kiirendi arendamine, teadus- ja tehnoloogimahukate ärikontseptsioonide testimine ja prototüüpide arendamine ning teadmuspõhistele ettevõtjatele suunatud äriarendusteenused. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Investeeringud ja eksport. Toetus Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab eksportimisel ja välisturule arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist sisenemisel, nt ettevõtete mentorlus, läbimõeldud arengut, tegevuste paremat võrgustikutegevused, kontaktide planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. leidmine, regulatsioonide täitmine. Programmi raames toetatakse mh Vajalik investeeringute suurendamine ettevõtete organisatsiooni ja töötajate arendustegevuste läbiviimiseks. arengut (mentorlus) ning müügi- ja Ekspordi puhul tuleks jälgida tasakaalu: turundustegevuse arendamist (sh eksport Eesti ja siinsed inimesed peavad kasu välisturgutele). Uuel perioodil on ettevõtete saama (kasutatakse Eesti andmeid, arenguprogrammi üks fookus kohalike testimisi jms). ressursside väärindamine, sh teisese toorme ja jäätmete väärindamine. TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse välisinvesteeringute toomise eesmärk on kujundada Eestist Eestisse toomine atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ja pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete investorkonsultantide, 46  atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e-residentsuse programmi toetamist ning on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonnas. Ettevõtete ekspordi MKM Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused arendamise hõlmavad sihtturgude tutvustamist, tegevused eksporditeenuseid (ekspordiprogramm, turupõhine nõustamine, messidel osalemine, kontaktreisid), sobiva rahastuse leidmist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonnas. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondadega. 47 Lisa 6. Valdkonna väljakutsete lahendamise ja võtmetegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid Valdkonna spetsialistide väljaõpe, haridusküsimused, töötingimused ning bio- ja ringmajanduse laiem käsitlemine hariduses  Oluline on lõimida bio- ja ringmajanduse teemad haridussüsteemi. Vaja on täiendada puudulikke kompetentse (nt interdistsiplinaarne lähenemine ja andmete tark kasutus, bio- ja ringmajanduse alased teadmised ja oskused, keskkonnamõjude ja ökoloogilise jalajälje arvestamine, kogukonna ja tarbijakäitumise arvestamine jms) ning nende teemade käsitlemiseks tuleb välja töötada ja pakkuda õppekavasid ja ainekursusi. Süsteemne kompetentside ja võimekuse arendamine on valdkonnas praegu probleemne, kuna teadmised ja tegevused on killustunud.  Oluline on tagada valdkonna spetsialistide piisavus, väljaõpe, konkurentsivõimelised töötingimused ja töötasu, valdkonna õppejõudude järel- ja juurdekasv, kõrg- ja kutsehariduse, täiendus- ja ümberõppe-, töökohapõhise praktika jm võimalused, sh arvestades seda, et kõrgetasemeline teadus- ja arendustegevus on seotud kvaliteetse kõrghariduse ja õppetööga valdkonnas.  Vaja on suurendada kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste pädevust ja võtta tööle spetsialiste, nt avalikus sektoris rohepöörde spetsialiste, kes aitaksid teemat eest vedada ja lahendusi pakkuda, osapooli kokku tuua, kohalikes kogukondades teemasid ja võrgustikke eest vedada jms. Regulatiivne keskkond, riiklikud põhimõtted ja kokkulepped  Riigi kui targa tellija rolli kujundamine. Ringmajanduse põhimõtete laiemal rakendamisel mängib olulist rolli avalik sektor, kes saab ja ka peab olema ise eeskujuks ringsete toodete ja teenuste ostjana. Riik peab võtma juhtiva positsiooni bio- ja ringmajanduse mudelite juurutamisel. Keskkonnahoidlikud ja ringsed riigihanked on kiire ja mõjus vahend ringmajandusele tee rajamiseks, tekitades turul nõudluse ringmajanduse printsiipe järgivate ettevõtete toodangu järele. Ressursimahukate avaliku sektori projektide abil saab tekitada teatud suurte materjalivoogude/jäätmete (nt põlevkivisektoori jäätmed) järele selge nõudluse ja turu. Eesti on üks väheseid EL liikmesriike, kus puuduvad keskkonnahoidlike riigihangete edendamise strateegia ja eesmärgid. Seega on vaja riigi tasemel kehtestada konkreetsed eesmärgid keskkonnahoidlike ja ringsete riigihangete kasutamiseks ning teha keskkonna- (ringsete) kriteeriumite rakendamine avaliku sektori hangetes kohustuslikuks. Targa tellija rolli täites (sh keskkonnahoidlike hangete algatamise ja toetamise ning selgete sõnumite kaudu) saab riik kujundada ühtset arusaama Eesti võimalustest ringmajandusele üleminekul.  Materjalide ringset kasutamist toetavate standardite ja normide väljatöötamine. Suurte tööstuslike materjalivoogude kasutamine ringhangetes eeldab ka nende materjalide ringset kasutamist toetavate standardite ja õigusraamistiku väljatöötamist. Jäätmete ja erinevate suuremahuliste jääkmaterjalivoogude ringlussevõtu ja laiema kasutuse eeldus on vajalikke materjaliomadusi ja kasutustingimusi kirjeldatavate standardite ja õigusraamistiku olemasolu. Täna Eestis kehtivad materjalide kvaliteedinõuded pigem ei soodusta jäätmete/jääkmaterjalide laialdast kasutamist (nt ehitussektoris). Ilma riigi tugeva toetuseta pole võimalik ka EL tasandil saada kooskõlastusi Eestis välja töötatud ringsete lahenduste rakendamiseks (nt põlevkiviõli pürolüüsiseadmetes plastide keemilise ringlussevõtu tehnoloogilise protsessi kirjelduse ja ringlussevõtu nõuete kehtestamine). Seega tuleks analüüsida ja välja töötada ringmajanduse lahendusi toetav standardite ja regulatsioonide süsteem (sh jääkmaterjalide ringset kasutamist toetav jäätmete lakkamise õiguslik režiim). 48  Oluline on luua ringmajanduse praktikaid toetav õigusraamistik ja uuenduslike tehnoloogiate arendamist toetav (keskkonna)lubade süsteem. Rohepoliitika eksperdirühma hinnangul54 ei toeta Eesti riigi regulatiivne raamistik ja loastamine uusi innovatiivseid ärimudeleid ja ressursitootlikkust oluliselt parandavaid tööstuslikke arendusi, mille tehnoloogiate arendamine ja rakendamine sõltub suuresti keskkonnalubadest. Ringmajanduse viimiseks tavapraktikasse tuleb luua seda toetav õigusraamistik ja majanduskeskkond ning rakendada mõjusad stiimulid (nt maksukeskkond, investeeringute ja ärimudeli arendustoetused, regulatiivsed, sh lubadega seotud leevendused jms). Samas tuleb silmas pidada, et õigusraamistik ei tekitaks bürokraatlikke takistusi ja lisakoormust ettevõtetele. Lisaks on keskkonnalubade menetlemise aeglus praegu üheks suuremaks takistuseks suuremahuliste tööstuslike arenduste elluviimisel. Ringmajanduse valdkonnas on ülioluline uusi tehnoloogilisi lahendusi kiirelt arendada ja ellu rakendada ning see eeldab ka vajalike keskkonnalubade kiiret menetlemist. Kiiremas korras tuleb leida lahendus, mis annaks võimaluse suuremate tööstuslike projektide puhul keskkonnalube kiiremini menetleda (sh anda ajutisi loatingimusi tööstuslikeks katsetusteks)55. Ettevõtted vajavad ka riigi tuge planeeringute (sh eriplaneeringute) menetlemisel. Koostöö avaliku ja erasektori vahel Oluline on koostöö avaliku ja erasektori vahel, et tekiks parem jälgitavus ja usaldus osapoolte vahel ning innovatsioon oleks toetatud. Edukamate EL liikmesriikide kogemused näitavad, et ringmajanduse põhimõtteid (sh teavitamine, kogemuste vahetamine, metoodikate ja töövahendite väljatöötamine) saab kõige efektiivsemalt rakendada juhul, kui riigis on hea koostöö ettevõtete ja riigi vahel. Olulist rolli mängivad ettevõtete poolt loodud ringmajanduse koostöö- ja teabeplatvormid, mis toetavad ettevõtete initsiatiivi ringmajanduse arendamisel, olles samas koostööpartneriks ka riigile. Kogukonna ja tarbijate teadlikkus, haritus ja teaduspõhine kommunikatsioon  Riiklik kommunikatsioon ja selged sõnumid aitavad suurendada teadlikkust ja kogukonna vastutustunnet oma tarbimisharjumuste eest. Inimesed mõtestavad bio- ja ringmajanduse rolli oma igapäevaelus, riik peab neile tähenduste loomisel kommunikatsiooniga appi tulema (nt mis on rohepööre ja mida see tähendab, mis on selle kasu jms).  Oluline on kujundada tarbimisharjumusi (sh ühiskonna järjepidev suunamine vähem tarbima), rõhutada bio- ja ringmajanduse põhimõtete ning väiksema tarbimise kasulikkust, vajadust ühiskonna heaolu ja kestlikkuse vaatest. Tegevused peaksid hõlmama materjalide/toodete korduskasutust ja parandamist ning lahendusi ja tehnoloogiad, mis toetavad säästlikku lähenemist ostude tegemisel. Tarbijate teadlikkust on vaja tõsta mitmes aspektis, sh jäätmete vähendamiseks, ringmajanduse teemade varajaseks lõimimiseks kooliharidusse, sotsiaal-majanduslikud ja sotsiaal- kultuurilised uuringud ja tegevused tarbijate ja kogukondade hoiakute, väärtuste, mõtte- ja käitumismustrite kujundamiseks, sh avaliku arvamuse ja muutuste juhtimine ning teaduspõhine kommunikatsioon. Tööstussümbioosi toetamine  Tööstussümbioosil (ühe ettevõtte jäägid on teise toore) on mitmeid eesmärke: ressursside sääst, majanduslik kasu, keskkonnanõuete täitmine, nt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, loodusvarade efektiivsem kasutus ja jäätmetekke vähendamine. Positiivsete majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete tulemustega tööstussümbioosi näiteid on maailmas küllalt palju. Eestis on vaja tööstussümbioosi kontseptsiooni laiemalt tutvustada ning poliitilise juhtimise ja koordinatsiooni abil toetada (sh väliskompetentsi ja teiste riikide kogemuse integreerimine). 54 Rohepoliitika eksperdirühma raport (2022), https://rohetiiger.ee/avalik-sektor-blogi/valmis-rohepoliitika-ekspertruhma- raport/ 55 Keskkonnaministeerium on 2020. a sügisel alustanud keskkonnakaitselubade süsteemi projektiga. "Keskkonnakaitseluba 3.0" protsessi raames on planeeritud ka katsetuste regulatsiooni ülevaatamine ja korrastamine. 49  Suunatud ja toetatud tööstussümbioos saab areneda olukorras, kus kolmas osapool kaasab projekti ettevõtted, kes mingil põhjusel pole ise koostööd alustanud. Koostööd võib takistada nt teadmiste ja kontaktide puudumine. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) kaasamine tööstussümbioosi on enamasti toimunud just kolmanda osapoole vahendusel. Tööstussümbioosi soodustava ja toetava kolmanda osapoole rollis on enamasti maakondlikud arenduskeskused, kohaliku omavalitsuse üksused või tööstuste erialaliidud. VKE-del pole enamasti kolmanda osapoole vahenduseta piisavat võimekust ega võimalusi tööstussümbioosi alasteks uuringuteks ega investeeringuteks, seega on oluline ka riigi roll, kuna Eesti toidutööstuses on VKE-de osakaal märkimisväärne.  Toetada tuleb tööstussümbioosi koostööprojekte, klastrite ja võrgustike loomist, samuti ettevõtete, teadusasutuste ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööd; suurendada ringmajanduse ja tööstussümbioosi põhimõtete ülevõttu riiklikesse ja maakondlikesse arengustrateegiatesse; motiveerida ettevõtteid tööstussümbioosi lahenduste otsimisel nt maksusoodustuste või eelistega riigihangetel; kaasata erainvesteeringuid, toetada projekte, mis kaardistavad regionaalsete materjalivoogude kasutust ja tööstussümbioosi projektide võimalikke osalisi; tutvustada tööstussümbioosi parimaid näiteid ettevõtetele ja omavalitsustele. Lahenduste viimine laborist pärisellu ja tööstuslikule tasemele Vaja on arendada piloteerimisvõimalusi, sh taristuvõimekust selleks, et viia tehnoloogiaid ja lahendusi laboriskaalalt tööstusskaalale ja rakendada päriselus. Eelduseks on olemasoleva piloottasemel katsete võimekuse kaardistus, pilootmahus taristu arendamine Eestis, platvormide ja lahenduste loomine ja ettevõtete liigipääsu lihtsustamine piloottehaste kasutamisele (nt tehnoparkide kaudu). Teisese toorme ja jäätmete väärindamise eeldused ja võimaldajad: kogumise, hoiustamise, transpordi jms tagamine Vaja on välja töötada teisese toorme ja jäätmete kogumise, hoiustamise ja transpordi lahendused ja vajalik taristu, sh koostöös (lokaalsete) töötlejatega. Olulised on erinevad koostöövormid väiketootjatele, mis võimaldavad kõrvalsaadusi ja jäätmeid ühiselt väärindada, kui üksi tegutsemiseks on kas enda mahud liiga väikesed või napib muid ressursse. Ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise protsessi toetamine 2019. aastal võeti Euroopa Liidus vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta, nn ühekordse plasti direktiiv. Direktiiv keskendub kümnele merekeskkonnas enim levinud plasttootele ning direktiivi eesmärk on vähendada nende plasttoodete tarbimist ja nendega kaasnevat mõju. Teine oluline eesmärk on edendada ringmajandust. Eestis on direktiivi ülevõtmise protsess pooleli. Direktiivi ülevõtmise järel rakendub teatud ühekordselt kasutavatele plasttoodetele turule laskmise keeld. Edaspidi ei või Eesti turule lasta oksüdantide toimel lagunevast plastist tooteid üldisemalt ja ühekordselt kasutatavaid plasti sisaldavaid vatitikuvarsi, söögiriistu (kahvlid, noad, lusikad), taldrikuid, joogikõrsi, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendeid, joogipakendeid ja joogitopse. Direktiivist tuleneb ka kohustus vähendada 2026. aastaks ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist võrreldes 2022. aastaga. Sellega seoses seisab Eesti silmitsi olukorraga, kus tuleb täita ühekordse plastpakendi vähendamise eesmärk, kuid häid alternatiive korduskasutuspakendite näol toidutööstuses veel ei ole, pakendite tootjad selliseid pakendeid ei arenda ning ei ole ka pakendamisliine. Muudatus tingib ettevõtete vajaduse tootmisliinide vahetuseks, lisakulud tekivad seoses ettevõtete tootmise ja logistika ümberkorraldamise, täiendava kvaliteedikontrolli, tootearenduse ja kõigi muude tegevustega, mis vältimatult kaasnevad pakendite vahetusega. Ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest tekkivate jäätmete keskkonnamõju vähendamiseks tuleb tõhustada pakendijäätmete liigiti kogumist ja arendada plasti ringlussevõtu võimalusi. Praktikas tähendab see praeguse tootjavastutuse süsteemi 50 tõhustamist ning uute sortimis- ja ringlussevõtutehaste rajamist. Direktiivist tulenevate uute kohustuste valguses ei piisa vaid sellest, kui keskenduda jäätmete liigiti kogumisele, vajalikud on ka muudatused tootedisainis ning jäätmetekke vältimine ja vähendamine. Uute ühekordse plasti direktiivist tulenevate nõuete täitmiseks ja ühekordselt kasutatavate plastpakendite tarbimise vähendamiseks on vaja arendada uusi materjale ja pakendeid, mis oleksid alternatiiviks ühekordselt kasutatavatele plastpakenditele, kergesti ringlussevõetavad ning samuti toiduainetööstuses kasutatavad, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust. 51 Lisa 7. Valdkonna seire ja arengut peegeldavad mõõdikud 1. Fookusvaldkonna arengu seire lähtealused Fookusvaldkondade arengu seiramisel on aluseks on võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühise teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021‒2035 (TAIE arengukava) mõõdikute raamistik56. TAIE arengukava mõõdikud käsitlevad mh järgmist:  erasektori TA kulutused;  lisandväärtuse kasv töötaja kohta;  kaupade ja teenuste ekspordi maht;  ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse;  teaduspublikatsioonid;  teadusasutuste lepingulise koostöö maht;  inimressursi mõõde (teadlased ja insenerid, nende järel- ja juurdekasv). Kuna TAIE fookusvaldkonnad on TAIE arengukava lahutamatu osa, on arengukava mõõdikuid kohandatud ka fookusvaldkondade arengu seireks. Teiseks lähtekohaks on valdkondade seireuuring57, milles on tehtud ettepanekuid fookusvaldkondade seireks. 2. Seire üldised põhimõtted  Kasutatav mõõdikute komplekt on tööriist, juhtimislaud (juhtimisinstrument), nn tähelepanu juhtimise instrument TAIE juhtkomisjonile. See tähendab, et seireks sobilik lähenemine, mõõdikud ja metoodika peavad olema kergesti kasutatavad, samuti arvestama seda, milliseid andmeid juba praegu kogutakse, mida saab kasutada ja kui töömahukas on andmeanalüüs. Seireks sobilik lähenemine peab olema piisavalt lihtne ja kasutatav iga-aastaselt. Vajaduse korral saab teha täiendavaid süvaanalüüse või uurimusi. Pakutud lähenemisel on oma puudused ja piirangud ning seda arvestatakse ka andmete tõlgendamisel.  Lähenemise eesmärk ei ole detailselt (metoodiliselt ja statistiliselt) ja ammendavalt kõike katta, vaid jälgida suuri trende valdkondade arengus. Lähenemine järgib n-ö valgusfoori põhimõtet – tuua esile, mis on üldjoontes hästi ja mis vajaks tähelepanu. Näiteks fookusvaldkondade statistika seires on olulised kriitilised ja kesksed teadus- ja ettevõtlusvaldkonnad, ilma milleta fookusvaldkonna areng ei ole võimalik.  Oluline on teadvustada, et statistilisi tulemusi kombineeritakse kvalitatiivse lähenemisega, st andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks on olulised ka eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ja arutelu. Fookusvaldkondade seire koosneb seega kahest komponendist: kvantitatiivsest ehk nn statistilisest trendianalüüsist ja kvalitatiivsest ehk eksperthinnangul põhinevast osast.  Oluline on teadvustada, et fookusvaldkondade statistika seire puhul ei ole tegemist rahastuseks kvalifitseerumise või projektide valiku kriteeriumidega. See tähendab, et rahastust võivad taotleda ja saada ka ettevõtted või teadlased, kelle tegevus ei ole seotud seiratavate EMTAK või teadusvaldkondadega. Oluline on mitte välistada teatud valdkondade panust fookusvaldkondade arengusse. Samuti peab lähenemine olema paindlik, et arvestada valdkonna arengu ja muutuvate vajadustega.  Silmas on peetud, et pakutud mõõdikute baasil oleks võimalik vaadelda suuri trende ja üldisi arenguid kõikide fookusvaldkondade lõikes, kohandades teatud juhtudel lähenemist 56 TAIE arengukava https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf ja mõõdikute metoodika, vt Lisa 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisad_15.07.2021.pdf 57 TÜ RAKE (2021) „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“. Uuringu raport on kättesaadav siin (vt eelkõige failid 02-03): https://datadoi.ee/handle/33/356 52  valdkondade eripärasid arvestades (nt publikatsioonide puhul) ja tuues lisaks juurde sobivaid valdkonnaga seotud konteksti- või taustamõõdikuid (nt valdkonda puudutavad „Eesti 2035“ või valdkondlike arengukavade mõõdikud).  Lähenemine on avatud muutusteks. Seiresüsteem võib vajada muudatusi nii valdkondade määratluse, mõõdikute kui seire korraldamise osas.  Lähenemist täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad nende väljatöötamisel, ent tasub arvestada, et need keskenduvad konkreetse sekkumise eesmärgile ja mõjule ega käsitle fookusvaldkonda üldiselt. Meetmete ja rahastusinstrumentide tasandi mõõdikud annavad täiendavat informatsiooni ja toetavad fookusvaldkondade seiret. 3. Fookusvaldkonna määratlemine Fookusvaldkonna statistilisel määratlemisel on lähtutud TAIE fookusvaldkondade kirjeldusest ja käesolevas teekaardis esitatust. Määratlemine ei kaardista kõikvõimalikke seoseid erinevate teadus- ja ettevõtlusvaldkondadega ega taotle ammendavat katvust, vaid toob esile valdkonna absoluutselt vajalikud aspektid. Fookusvaldkonna arengut peegeldavate mõõdikute seiramisel lähtutakse fookusvaldkonna statistilisest määratlusest: Fookusvaldkond Ettevõtlus Teadus Teisese toorme ja jäätmete EMTAK/NACE ETIS väärindamine  E38 Jäätmekogumine, -töötlus ja -  1.8. Keskkonnaseisundit ja kõrvaldus; materjalide taaskasutusele keskkonnakaitset hõlmavad uuringud võtmine  1.9. Keskkonnaohtlikke aineid  E383 Materjalide taaskasutusele käsitlevad uuringud võtmine  4.11. Keemia ja keemiatehnika  4.12. Protsessitehnoloogia ja materjaliteadus 4. Fookusvaldkonna arengut peegeldavad mõõdikud58 Mõõdikud on valitud, lähtudes üldistest sihtidest fookusvaldkonna arendamisel:  valdkonnas areneb teadusmahukas ettevõtlus ning loodav lisandväärtus ja eksport kasvab;  valdkonna teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne ja maailmatasemel ning annab vajalikku sisendit ettevõtluse ja avaliku sektori väljakutsete lahendamiseks;  valdkonnas areneb ja kasvab koostöö teadusasutuste ja ettevõtete vahel;  tagatud on valdkonna teadusmahukaks arenguks vajalik inimressurss – valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasv nii teadussüsteemi kui ettevõtlust silmas pidades. Mõõdik Selgitus Aasta Väärtus Lisainfo 4.1. Ettevõtlusvõimekuse vaade: seiret teeb MKM Valdkonna ettevõtete TA Peegeldab valdkonna 2020 Info puudub, liiga Allikas: Statistikaamet59 kulutused (eurodes) ettevõtete vähe raporteerijaid Algaasta 2020, kasv Eesti keskmisest teadusmahukust kiirem Valdkonna ettevõtete Töötaja kohta loodud 2020 33,4 Allikas: Statistikaamet60 lisandväärtuse kasv keskmine majanduslik Algaasta 2020, kasv Eesti keskmisest lisandväärtus on kiirem 58 TAIE arengukava mõõdikute alusel kohandatud tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonnale sobivad ettevõtlus- ja teadusvõimekust peegeldavad mõõdikud 59 Statistikaameti andmebaasis tabel TD024 60 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 53 töötaja kohta valdkonna (tuhandetes eurodes) majanduskasvu peegeldaja. Teadusmahukus kasvatab lisandväärtust. Valdkonna kaupade ja Peegeldab valdkonna 2020 258 421 300 Allikas: Statistikaamet61 teenuste ekspordi maht ettevõtete Algaasta 2020, kasv Eesti keskmisest (eurodes) rahvusvahelist kiirem, arvestades müüki konkurentsivõimet mitteresidentidele Valdkonna ettevõtete Peegeldab valdkonna 2018‒ 246 Allikas: Statistikaamet62 investeeringud ettevõtete 2020 Algaasta 2018‒2020 keskmine, kasv mittemateriaalsesse konkurentsivõimet Eesti 3 aasta keskmisest kiirem põhivarasse (tuhat eurot) (libisev keskmine) 4.2. Teadusvõimekuse vaade: seiret teeb HTM 10% maailmas Peegeldab valdkonna 2018‒ Artiklite arv: 117; Allikas: Web of Science enamtsiteeritud teaduse tipptaset ja 2020 mõjukuse indeks Alla 50 autoriga (suured teadusartikli hulka vaadet, et 0,79; 10% konsortsiumid välistatud) ja Eesti kuuluvate Eesti artiklite rakendusteni maailmas juhtivautoriga publikatsioonid osakaal valdkonnas (%) jõudmine eeldab enamtsiteeritud (meie teadlased võiks olla tipptasemel teadusartikli hulka praegusest enam juhtivas rollis, alusteadust kuuluvate Eesti eestvedajad) ja seda ka valdkonna artiklite osakaal arengu kontekstis. Valdkondlik Era- ja avaliku sektori Peegeldab valdkonnas valdkonnas 7,69%; mõjukuse indeks (category ühispublikatsioonid (%) toimuvat koostööd era- ja avaliku normalized citation impact, avaliku ja erasektori sektori keskmine = 1) peegeldab vahel, ettevõtluse TA- ühispublikatsioonid positsiooni, võrreldes teistega küpsust ja 0,85% laiemas maailma perspektiivis, innovatsioonisüsteemi publikatsioonide arv avatust taustatunnusena. Vaadatakse libisevat keskmist (3 aasta keskmine) juhuslike hüpete tasandamiseks. Teadusasutuste Peegeldab teaduse 2020 1377 Algaasta 2020, edaspidi jälgida lepingulise koostöö maht mõjukust ja trendi. Baasfinantseerimise andmed ettevõtetega (eurodes) teadmussiirde kajastavad lepingute infot, toimimist, TA-alast arvestatakse ettevõtluslepinguid koostööd mahus vähemalt 500 eurot. erasektoriga, TA Andmetes on info teadusasutuste teenuste ettevõtetele lepingupartnerite müügi mahtu/mahu (ettevõtluspartnerite) kasvu. Mõõdik näitab registrikoodide kohta, mis seotakse TA-asutuste osalemist EMTAK valdkonnaga ja selle kaudu ühiskonna ees fookusvaldkonnaga. seisvate ülesannete lahendamises koostöös erasektoriga, iseloomustab TA- asutuste valmisolekut pakkuda erasektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid 61 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 62 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 54 Valdkonna noorteadlaste Valdkonna 2022 0,24 Allikas: ETIS (alla 35 a) suhtarv inimressursi mõõde, Aluseks käimasolevate ETISes vanematesse teadlastesse TA-spetsialistide järel- märgitud teadusprojektidega (35 a ja vanemad) ja juurdekasvu seotud inimeste (projektide täitjad, peegeldaja, valdkonna põhitäitjaid ja vastutavaid täitjaid) elujõulisus ja andmed. Projektide andmed jätkusuutlikkus seotakse ETISe klassifikaatoriga. vanuselise struktuuri Vaadatakse isikute vanust projekti kontekstis. Eesti panustamise hetkel ja leitakse teadlaskonna vanusegruppide (alla 35 a ja 35+) vananemine on üldine suhe fookusvaldkonna lõikes ning trend ja kui võrrelduna iga aasta kohta. Isik fookusvaldkondades panustab vaadeldaval aastal on noorteadlasi, projekti (projekti kestus ei kattu peegeldab see alati panustamise perioodiga). Kui valdkonna projekt (järelikult ka täitja) on atraktiivsust ja korraga mitmes fookusvaldkonnas, potentsiaali. läheb ta arvesse mitmes valdkonnas. Nt u 0,30 võiks olla hea seis, mis tähendaks, et valdkonnas oleks ca 1/3 noori peale kasvamas. Doktorantide ja kaitstud Valdkonna 2021 Doktorantide arv Allikas: EHIS doktorikraadide arv inimressursi mõõde, (teadusvaldkond EHISe andmed, mis on esitatud valdkonnas võrrelduna TA-spetsialistide järel- märgitud) 145 (6% ISCED klassifikaatori alusel, on seos doktorantide ja kaitstud ja juurdekasvu kõikidest ka CERCS klassifikaatoriga, millest doktorikraadide peegeldaja, valdkonna doktorantidest); saab omakorda luua vastavuse koguarvuga elujõulisus ja doktorikraadi ETISe klassifikaatori valdkondadega. jätkusuutlikkus, sh kaitsnute arv 26 Kui õppija või kraadi kaitsja puhul arvestades erasektori (12% kõikidest on määratletud korraga mitu vajadusi (teadlaste ja kraadi valdkonda, on arvestatud ainult inseneride arvu kasv kaitsnutest)63 esimesena märgitud valdkonda, erasektoris on üks eeldades, et see on peamine. TAIE arengukava siht). Praegu puuduvad andmed Doktorantide arv teadmussiirde doktorantide ja peegeldab hetkeseisu, kaitstud doktorikraadide kohta, valdkonna neid hakatakse koguma edaspidi. atraktiivsust ja potentsiaali, kaitsmiste arv näitab pikemat perspektiivi, spetsialistide seisu tööturul. Eesti patenditaotluse arv Teadmus- ning 2016‒ 10,3 Allikas: OECD (EPO, USPTO, PCT) valdkonnas tehnoloogiasiirde 2018 OECD andmete IPC (International seisukohalt oluline Patent Classification) patentide näitaja, seos ka klassifikaatori koodid seostatakse investeeringutega patenditaotluste puhul immateriaalsesse fookusvaldkonnaga ning põhivarasse. patenditaotlused summeeritakse Patenditaotlused aastate lõikes (aluseks peegeldavad paremini patenditaotluste teadmussiirde alast fraktsionaliseeritud arvestus, libisev aktiivsust valdkonnas. keskmine, st viimase 3 aasta 63 Doktorantide arv valdkonnas on alates 2018. a näitamas väikest kasvu (2018. a 5%, 2021. a 6% kõikidest doktorantidest), doktorikraadi kaitsmiste arv on aastati kõikunud, jäädes vahemikus 2018‒2021 9‒12% vahele (2020. ja 2021. a 10‒12% kõikide kaitsnute arvust). 55  keskmine juhuslike hüpete tasandamiseks). 4.3. Fookusvaldkonna kontekstimõõdikud (taustamõõdikud) Mõõdik Aasta Väärtus Lisainfo Ringleva materjali määr 2020 17,3% Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdik. Allikas: Eurostat Ringmajanduse aluseks on ressursside ja energia tõhusam kasutamine ning materjalide ja toodete korduskasutamine. Mida enam suureneb ringlevate materjalide ja toodete osakaal, seda rohkem väheneb aja jooksul keskkonda jõudvate jäätmete hulk. Mõõdik katab ära ka jäätmete ringlussevõtu aspektid. Siht 2035: 30% Ressursitootlikkus 2020 0,63 eur/kg Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdik. Allikas: Statistikaamet Ressursitootlikkus on materjali kasutuse efektiivsust väljendav näitaja, mis on üheks ringmajanduse poole liikumise edukuse peegeldajaks. Eesti ressursitootlikkuse paremaks muutmise võti seisneb ressursimahukate tootmistegevuste efektiivsemaks muutmises (sh materjalide väärindamises). Probleemiks on just materjalide kõrgema taseme väärindamise ja ülejääkide käitlemisele keskendunud ringsed lahendused ja nõudlus, ilma milleta pole võimalik suuremat ressursitõhususe hüpet teha. Siht 2035: 0,9 eur/kg Mõõdikute komplekt võib ajas täieneda. Mõne mõõdiku kohta praegu andmed puuduvad, kuid neid hakatakse koguma edaspidi (nt teadmussiirdedoktorantuur). 5. Seire korraldamine Fookusvaldkonna seire koosneb kahest komponendist: 1. kvantitatiivsete andmete kogumine ja väljavõtted fookusvaldkonna mõõdikute ja metoodika alusel selleks, et välja selgitada olukord ja üldised suured trendid valdkondade arengus; 2. kvantitatiivseid andmeid kombineeritakse kvalitatiivse osaga – olulised on eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ning arutelu andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks. HTM ja MKM korraldavad kõigi fookusvaldkondade seiret igal aastal. Kvantitatiivsete andmete alusel korraldatakse ekspertide arutelud (kvalitatiivne komponent). Fookusvaldkonna jaoks luuakse ekspertrühmad, seega osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad fookusvaldkondade tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Tulemused esitatakse TAIE juhtkomisjonile, mille ülesandeid täidavad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatuste jõustumiseni teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonipoliitika komisjon ühendkomisjonina. TAIE juhtkomisjon jälgib seiretulemuste alusel fookusvaldkondade arengut, teeb ettepanekuid ja soovitusi fookusvaldkondade ja sekkumiste kujundamiseks ja muutmiseks, sh teeb vajadusel ettepanekuid seire korraldamise, mõõdikute ja metoodika osas. Seiret täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad meetmete väljatöötamisel. 56  Lisa 8. Teekaardi koostamise kaasamisprotsessi ülevaade 1. etapp: KAARDISTAMINE 2. etapp: KAASAMINE 3. etapp: TEEKAART • Tegevus: HTM ja MKM • Tegevus: arutelud • Tegevus: HTM ja MKM kogusid ja koondasid infot: valdkondlike koondavad saadud info ja arengukavad ja teised ministeeriumide tagasiside, sünteesivad strateegilised dokumendid, (Keskkonnaministeerium, teekaardi dokumendi uuringud, arutelud Maaeluministeerium) ning • Teekaardi kinnitavad väiksemates ringides (siht- siht- ja sidusrühmadega ministrid (HTM-MKM) ja sidusrühmade esindajad) (teadlased, ettevõtjad jt • Aeg: sügis 2022 • Aeg: jaanuar - september partnerid) • Tulemus: valmib ja 2021 • Kaardistamise tulemuste kinnitatakse • Tulemus: valdkonna tagasisidestamine ja fookusvaldkonna teekaart hetkeolukord, valdkonna kokkulepe arengu sihid ja mõõdikud, • Aeg: oktoober 2021 - juuni suunised prioriteetsete 2022 suundade valikuks, • Tulemus: valdkonna kaasamisprotsessi arengu sihid ja mõõdikud, ettealmistus kokkulepe prioriteetsete suundade valikuks, prioriteetsete suundade sisu täpsem kirjeldus, valdkonna arenguks vajalike tegevuste määratlemine Joonis 1. Teekaardi koostamise protsess Arutelud siht- ja sidusrühmadega Siht- ja sidusrühmade esindajad osalesid teekaardi koostamises intervjuude ja väiksemate aruteluringide kaudu (vt joonis 1), millele järgnesid laiapõhjalisemad arutelud valdkonna esindajatega. Laiapõhjalisemate arutelude tulemusel  tehti nn ideekorje valdkonna probleemide ja vajaduste kirjeldamiseks ja tagasisidestati eelmises etapis (1. etapp: kaardistamine) kogutud prioriteetsete suundade ettepanekud;  sõnastati valdkonna arengu seisukohalt prioriteetsed suunad;  kirjeldati prioriteetseid suundi põhjalikumalt (panus fookusvaldkonna arengusse, TAI komponendi ja panuse kirjeldus jms);  kirjeldati fookusvaldkonna vajaduste seisukohalt vajalikke tegevusi (võtmetegevused);  tagasisidestati ja sõnastati valdkonna arengu jälgimiseks vajalikke mõõdikuid. Prioriteetsete tegevussuundade esialgse ettepaneku defineerimisel arvestati Eesti ringmajanduse arengudokumendi ja tegevuskava (Keskkonnaministeerium) koostamise raames toimunud sihtrühmade kaasamistega:  Ehitustööstus – 18.10.2021  Tekstiilitööstus – 18.10.2021  Puidutööstus – 19.10.2021  Plastitööstus – 20.10.2021  Toidutööstus – 21.10.2021 57 Laiapõhjalisemad arutelud toimusid kolmes etapis vahemikus mai‒juuni 2022:  I etapp, 4. mai 2022 – teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna prioriteetsete suundade ettepaneku tagasisidestamine ja täiendamine (ette saadetud materjali alusel);  II etapp, 18. mai 2022 – teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna suundade prioritiseerimine ja sisustamine (panus fookusvaldkonna arengusse, teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni vajaduse kirjeldus, vajalikud sekkumised/tegevused);  III etapp, 2. juuni 2022 – teisese toorme ja jäätmete väärindamise valdkonna arengu mõõdikud. Aruteludele järgnes kirjaliku tagasisidestamise voor (august‒september 2022). Teekaart sai 18. oktoobri 2022. a teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni koosolekul heakskiidu kinnitamiseks. Teekaardi aruteludes ja koostamises osalenud partnerid Valitsusasutused ja nende allasutused, sh Teadusasutused, sh Maaeluministeerium Eesti Maaülikool, sh Polli aiandusuuringute Keskkonnaministeerium keskus Riigikantselei Tallinna Ülikool Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Tartu Ülikool Eesti Teadusagentuur Eesti Kunstiakadeemia Keskkonnainvesteeringute Keskus Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), sh Kuressaare kolledž Erialaliidud ja ettevõtted*, sh Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Muud esindusorganisatsioonid, sh Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Tartumaa Omavalitsuste Liit Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Tartu Loomemajanduskeskus Eesti Keemiatööstuse Liit Lääne-Viru Arenduskeskus Ragn-Sells AS Eesti Keskkonnateenused AS ICP Solutions OÜ NordFert OÜ *Erialaliidud täidavad peamist esindusrolli ettevõtete seisukohtade ja arenguvajaduste koondamisel ja edastamisel 58  Lisa 8 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „TAIE fookusvaldkondade teekaartide ning teekaartide juhtimise ja seire mudeli kinnitamine“ NUTIKAD JA KESTLIKUD ENERGIALAHENDUSED Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021‒2035 Fookusvaldkonna teekaart ja selle lisad 1 KOKKUVÕTE Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üks lähtekoht on vajadus teha arukaid valikuid ning koondada tegevusi ja rahastust valdkondadele, mis aitaksid kõige paremini teadustulemuste toel ja erinevate osaliste koostöös luua lahendusi ühiskonna väljakutsetele. Selleks kinnitati arengukavas valdkonnad, mida riik eelisarendab ja täiendavalt toetab. Üheks eelisarendatavaks valdkonnaks on nutikad ja kestlikud energialahendused. Energiavaldkonna eesmärk on teaduse ja ettevõtluse koostöös luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult, säästvalt, tõhusalt ja energia varustuskindlust tagades. Et energiavaldkonda parimal viisil toetada, koostati teadlaste, ettevõtjate, valitsusasutuste ja teiste partnerite koostöös teekaart. Teekaardis lepiti ühiselt kokku, millised vajadused on energiavaldkonna arendamisel teaduse ja ettevõtluse koostöös esmatähtsad ning mida on vaja selleks, et Eesti majandus ja ühiskond saaks valdkonna arendamisest enim kasu. Teekaardis lepiti kokku, et enim arendamist vajavad sellised teaduspõhised energiatootmise viisid, mis ei kahjustaks meie keskkonda. Näiteks vajavad arendamist tuule-, päikese- jm energia lahendused, biokütused jms. Leida tuleb ka energia salvestamise ja koormuste juhtimise lahendusi ning arendada ülekandevõrke, mis aitavad energiat lihtsasti salvestada ja kasutada näiteks siis, kui energia hind on väga kõrge või kui tekib energiapuudus. See puudutab nt nutikate energiavõrkude, akude jms arendamist. Samavõrd olulised on energiatarbimise lahendused, mis aitavad nt transpordis ja ehituses energia kasutamist tõhusamaks ja säästlikumaks muuta. Et leida käsitletud vajadustele asjakohased teaduspõhised lahendused, lepiti teekaardis kokku, et energiavaldkonnas on kõige enam vaja toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu, nt alus- ja rakendusuuringute, teadussuundade arendamise, ettevõtjate ja teadlaste ühistegevuste, teadlaste ja ettevõtjate vastastikuse teadmiste ja kogemuste jagamise, teadus- ja arendustöö teenuste pakkumise, rahvusvahelise koostöö jms kaudu. Samuti on vaja arendada loodavate lahenduste hindamise ja testimise võimalusi ja keskkondi, et loodud lahendusi saaks katsetada väljaspool laboritingimusi suuremal (tööstuslikul) skaalal ja reaalelu keskkonnas. Ülioluline on tagada valdkonnaga seotud teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasv. Lisaks on vaja soodustada laiemat koostööd teadusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel, hoogustada iduettevõtluse teket ja kasvu valdkonnas, investeeringuid ja eksporti. Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks, mille järel seda uuendatakse, et arvestada valdkonnas toimunud muutusi. Valdkonna arengut jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt ning selle alusel on võimalik teha muudatusi nii teekaardis kui valdkonna tegevustes ja rahastamises. Teekaardi alusel kujundavad HTM ja MKM energialahenduste arendamiseks toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole. 2 1. TEEKAARDI ALUS JA SISU Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) määratleb teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamise sihid ja tegevussuunad. Arengukava seab varasemast tugevamalt fookusse teadmus- ja tehnoloogiasiirde, teaduse mõju kasvatamise ning teadustulemuste kasutamise Eesti arenguvajaduste täitmisel. Arengukava sihtide saavutamisel on keskne roll TAIE fookusvaldkondadel 1 – teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkondadel, mis vastavad Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele ning mida eelisarendatakse riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. Iga fookusvaldkonna jaoks koostatakse teekaart. TAIE fookusvaldkonna teekaart  määratleb valdkonna arengu sihid, prioriteetsed arengusuunad (alamvaldkonnad) ja arenguks vajalikud tegevused ning kirjeldab nende panust valdkonna arengusse;  on siht- ja sidusrühmade ühine kokkulepe, millega luuakse hea alus edasisele koosloomele valdkonna arendamisel;  annab otsesisendi valdkonna teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse rahastuse ja meetmete kujundamiseks ning edasiste rahastusotsuste tegemiseks. Teekaarti uuendatakse regulaarselt 3‒4 aasta järel, et arvestada valdkonna arengut, muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Teekaardi koostamise eest vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Teekaardi koostamise protsess ja osalenud partnerid on kajastatud lisas 8. Teekaardi koostamisel on lähtutud järgmisest:  TAIE arengukava ning selle nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna teemaleht2;  teised riiklikud ja valdkondlikud arengukavad ja strateegiadokumendid (vt lisa 1);  valdkonna uuringud, statistilised andmed ja mõõdikud, valdkonna praegune olukord (vt lisa 2 ja lisa 7);  valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus (vt lisa 3);  valdkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus (vt lisa 4);  valdkonna võtmetegevuste ja rahastusmeetmete kirjeldus (vt lisa 5);  valdkonna väljakutsete lahendamise ja võtmetegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid (vt lisa 6);  valdkonna siht- ja sidusrühmade kaasamisprotsessi tulemused (vt lisa 8). 1 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 3 2. FOOKUSVALDKONNA SIHID Fookusvaldkonna „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ üldised sihid on järgmised3: teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel  toodab Eesti energiat kliimaneutraalselt,  muutub Eestis energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks,  panustatakse energia varustuskindluse tagamisse. Siht- ja sidusrühmadega koos sõnastatud teadus- ja arendustegevuse üldised lähtekohad, millele toetutakse valdkonna arendamisel4:  keskkonnajalajälje terviklik arvestamine energia tootmise, salvestamise ja tarbimise tehnoloogiate ja lahenduste puhul (alates komponentide tootmisest kuni utiliseerimiseni);  bioressursside kaskaadkasutus, st kõrgema lisandväärtusega tooted valmistatakse esmalt;  energia tootmise, tarbimise ja varustuskindluse teemade käsitlemine kogukonna ja tarbijakäitumise vaatest ning sotsiaalmajanduslikest ja -kultuurilistest aspektidest;  interdistsiplinaarne koostöö ja kompetentside kombineerimine. 3. NUTIKATE JA KESTLIKE ENERGIALAHENDUSE VALDKONNA ARENGU PRIORITEETSED SUUNAD Fookusvaldkonna prioriteetsed suunad valiti fookusvaldkonna üldisest eesmärgist lähtudes ning ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste partnerorganisatsioonidega. Prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonnas  Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon kliimaneutraalse energiatootmise tehnoloogiate arendamiseks5  Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon energia paindlikkustehnoloogiate (sh salvestamistehnoloogiate) ja ülekandevõrkude arendamiseks  Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon energiakasutuse tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks muutmiseks6 Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon kliimaneutraalse energiatootmise tehnoloogiate arendamiseks Eestis Panus fookusvaldkonna arengusse 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf 4 Üldisi lähtekohti järgitakse fookusvaldkonna arendamise võtmetegevustes ja toetusmeetmete kujundamisel, kus see on toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt kohane. 5 Seos fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine: puit“ teekaardiga, kus on käsitletud biomajandust laiemalt, kuid bioenergiat käsitlev osa sisaldub nutikate ja kestlike energialahenduste teekaardis. Seos fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine: maapõueressursid“ teekaardiga, kus on põhjalikult käsitletud geotermaalenergia valdkonda. Käesolevas teekaardis on geotermaalenergiat käsitletud vaid põgusalt eelduste ja võimaldajate all. 6 Seos fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ teekaardiga, kus on käsitletud kestlikke TA ja I tegevusi energeetikas, ehituses ja transpordis. 4  Kliimaneutraalsed energiatootmise tehnoloogiad avavad uusi ärivõimalusi ja on suure ekspordipotentsiaaliga.  Võimaldab Eesti ettevõtjatel liikuda kliimaneutraalsetes energiatootmise väärtusahelates kõrgemale tasemele.  Aitab kaasa Euroopa Liidu seatud eesmärgile jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.  Panustab varustuskindluse tagamisse ja energiajulgeolekusse. Eeldused ja võimaldajad  Geotermaal- ja mereveesoojuse kasutuselevõtu uuringud (nt tuleks uurida maapõue erinevate sügavuste geotermaalenergia kasutusvõimalusi Eestis ja selle mõju tuleviku energiatootmisele, madalatemperatuurilise soojuse allikate kasutuselevõtu võimalusi: mereveesoojus, järved, jõed, heitsoojus jne).  Teaduspõhised ja täpsed ilmaennustuslahendused ja tulevikukliima projektsioonid, mis on olulised nutikate energialahenduste väljatöötamisel.  Energiatootmistehnoloogiate keskkonnajalajälje uurimine (alates vajalike ressursside ammutamisest, komponentide tootmisest kuni utiliseerimiseni), mis annaks tegeliku arusaamise tehnoloogia keskkonnasõbralikkusest.  Suurte tuuleparkide ehitamiseks on oluline, et Eestis areneks selliste tehnoloogiliste rajatiste tootmise ja ehitamise kompetents.  Inimeste teadlikkuse tõstmine ja hoiakute kujundamine, et mitte-minu-naabrusse-sündroom ei takistaks innovatsiooni energialahenduste loomise valdkonnas.  Uurida tuleks CO2 turu reformi mõju Eesti energeetikavaldkonnale.  Tuumaenergeetika ja teiste kõrge energia füüsika tulemuste kasutuselevõtuga seotud valdkondlikud uuringud. See eeldab hea oskusteabega spetsialistide leidmist ja arendamist, mis tooks kasu ka energeetikasektorile laiemalt. Suuna sisukirjeldus ja võimalused Maailm seisab silmitsi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega ning see mõjutab ka meie elukvaliteeti, loodust ja majanduskeskkonda. Euroopa Liidu kava jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni mõjutab otseselt ka Eesti valikuid – leida tuleb madalama süsinikuheitega energiatootmisvõimalusi. Määrava tähtsusega on üleminek fossiilkütustel põhinevalt energiamudelilt erinevatel taastuvatel ja süsinikheitmeta allikatel põhinevale energeetikale ning otsida võimalusi, kuidas teadus- ja arendustegevuse toel tekkivaid uusi ärivõimalusi realiseerida ja loodavaid uusi lahendusi eksportida. Mitmekesine, kombineeritud ja hajutatud energiatootmise portfell (tuule-, päikese-, geotermaal- ja mereveesoojusenergia, tuumaenergia ning biokütused) aitab kaasa ka kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisele. Suurema potentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad on järgmised:  Tuulikute püstitamiseks ja tuuleenergia tootmiseks vajalike komponentide arendamine (nt tuulikute arendamine), meretuulikuparkide hoolduseks vajaliku tehnoloogia arendamine (nt allveerobotite arendus), elektroonikaseadmete ja -süsteemide arendus (nt päikese- ja tuuleparkide juhtimislahendused)  Bioenergia tootmise arendamine (nt tahkeoksiidsed kütuseelemendid, biogaasi krüopuhastustehnoloogia turuküpseks arendamine, vetikatel põhinev biokütuste tootmise tehnoloogia, kõikide orgaaniliste jääkide ja jäätmete väärindamine toodeteks anaeroobse kääritusprotsessi abil).  Vähem olulised ei ole ka integreeritud taastuvenergia (päike, tuul, laine, maasoojus) ja salvestatud energia ühistuliste kasutusmudelite arendamine ja piloteerimine ning süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiate arendamine.  Tuumaenergeetika kui juhitava kliimaneutraalse baasvõimsuse kaalumise etapis on oluline arendada teadus- ja arendustegevuse abil selles vallas riiklikku oskusteavet ning teha koostöö osapoolte vahel, sealhulgas koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega (IAEA, ITER, CERN).  Seda suunda toetab kiimaneutraalse energiatootmise tehnoloogiate arendamise ja 5  rakendamise teemade käsitlemine kogukonna ja tarbijakäitumise vaatest ning sotsiaalmajanduslikest ja -kultuurilistest aspektidest (sotsiaal- ja humanitaarteaduste panus). Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon energia paindlikkustehnoloogiate7 (sh salvestustehnoloogiate) ja ülekandevõrkude arendamiseks Panus fookusvaldkonna arengusse  Paindlikkustehnoloogiad (sh energia salvestamise ja koormuste juhtimise tehnoloogiad ja „tarkade võrkude“ lahendused avavad uusi ärivõimalusi ja on ekspordipotentsiaaliga.  Hajatootmise ja paindlikkustehnoloogiate tõhus integratsioon toob turule uued ekspordivõimekusega tooted ja teenused.  Kogukonnapõhised energialahendused aitavad kaasa uute energia- ja ressursitõhusust parandavate tarkade kogukondade ja linnade arengut soodustavate teenuste, toodete ja ärimudelite tekkele.  Madala ja ülimadala temperatuuriga kaugküttevõrgud võimaldavad võtta kasutusele heitsoojuse.  Panustab varustuskindluse tagamisse.  Aitab täita Euroopa Liidu seatud eesmärki jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Eeldused ja võimaldajad  Osaliste koostöö vajadus. Teadlaste ja ettevõtjate koostöö võimendamine on võtmetähtsusega.  Süsteemiteenustega seotud innovatsiooni jaoks on vaja eri osaliste tuge, sh AS Elering Eesti kui Eesti elektrisüsteemi haldur ja paindlikkusteenuste pakkujad.  Ettevõtjate teadlikkuse tõstmine paindlikkusteenuste arendamisega seotud tehnoloogilise integratsiooni võimalustest, tõhususest ja majanduslikest väljavaadetest.  Tarbijate teadlikkuse tõstmine uutest innovaatilistest süsteemiteenustest ja nende kasuteguritest. Suuna kirjeldus ja võimalused Varustuskindlus näitab energia pakkumise adekvaatsust nõudlusega võrreldes ehk kas tarbijale on tagatud energia kättesaadavus vajalikul hulgal, nõutud ajal ja vastuvõetava hinnaga. Suurem digilahenduste kasutuselevõtt ja salvestusseadmete arendamine muudab energiaturu tänasega võrreldes detsentraliseeritumaks ja hajutatumaks, levivad ka autonoomsed kogukonnapõhised energiasüsteemid ning energiatarbijatest saavad energiapakkujad. Juhitamatute elektritootmise viisidega (päike, tuul, laine jmt) saadud energia paindlikkustehnoloogiate (sh salvestamise ja koormuste juhtimise tehnoloogiate) arendamine muutub järjest olulisemaks, samuti „tarkade võrkude“ arendamine ja tehisintellekti rakendamine, et ennetada ja operatiivselt toime tulla lühiajaliste lokaalsete tipukoormuste juhtimise, võrkude stabiliseerimise ja rikete ennetamisega. Kaugküttes ja -jahutuses pakuvad salvestuslahendused ühe võimaluse tipukoormuste ja fossiilkütuste vähendamiseks. Suurema potentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad on järgmised:  Uudsete paindlikkustehnoloogiate riist- ja tarkvara arendamine (nt rohelise vesiniku tootmise tehnoloogiate arendamine tahkeoksiid-elektrolüüserite baasil, mis võimaldab ühtlasi siduda CO2, hoonete ja tööstusprotsesside energeetilise paindlikkuse potentsiaali laiem ärakasutamine, hübriidsalvestid, pump-hüdroakumulatsioonitehnoloogia ehk vesisalvestus).  Äri- ja avaliku sektori, tööstussektori ja kodumajapidamiste energiasalvestamise ja koormuste juhtimise paindlikkuse uuringud annavad tõhusama ülevaade 7 Paindlikkustehnoloogiatel on salvestamises oluline roll, kuid majanduslikult tõhusam on kombineerida salvestamist koormuste juhtimisega. Näiteks kasutades koormuste ja protsesside nihutamist ja hoonete enda energiasalvestusvõimekust, on elektri salvestamise vajadust võimalik vähendada kuni 30‒40%. 6  paindlikkustehnoloogiate vajaduste ja võimaluste kohta.  Teisalt kasutavad inimesed juba mitmeid seadmeid, mis toimivad energiasalvestina (nt elektriautode akud, elektriboilerid, tööstuslikud vahelaod, hoonete termiline mass ja tehnosüsteemid), mistõttu tuleks arendada ka süsteemiteenuseid, mis võimaldaksid tarbimist juhtida ja neid seadmeid kui paindlikkusteenuse pakkujaid elektrivõrku ühendada või arendada kogukonnapõhiseid autonoomseid energialahendusi.  Vähem olulised ei ole ka piirkonnapõhised kaugküttesüsteemi toetavad soojussalvestid ja kõikvõimalikud digitaliseeritud energiasüsteemiarendused („targad võrgud“), mis aitaks reaalajas tootmist ja tarbimist tasakaalustada, võttes arvesse erinevad energiakandjad.  Tehisintellekti rakendusuuringud selle tõhusamaks integreerimiseks tarkvõrkudes või multienergiakandjatega võrkudes võimaldab suurendada energiasüsteemide töökindlust.  „Tarkade võrkude“ tehnoloogiate uurimine ja arendamine aitab parandada ülevaadet protsessidest energiasüsteemis ning andmete analüütikat.  „Power to X“ ja energiasalvestustehnoloogiad aitavad parandada elektrisüsteemi läbilaskevõimet ja töökindlust.  Erinevate elektroonikaseadmete, automaatika ja IT-süsteemide arendused on eespool nimetatud teadus- ja arendustegevuse eeldus.  Seda suunda toetab energiasalvestustehnoloogiate ja võrkude arendamise teemade käsitlemine kogukonna ja tarbijakäitumise vaatest ning sotsiaalmajanduslikest ja -kultuurilistest aspektidest (sotsiaal- ja humanitaarteaduste panus). Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon energiakasutuse tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks muutmiseks Panus fookusvaldkonna arengusse  Tõhusad ja ressursisäästlikud energiakasutuslahendused avavad uusi ärivõimalusi tõhususe ja varustustuskindluse parandamisel ja on suure ekspordipotentsiaaliga.  Aitab kaasa uute energia- ja ressursitõhusust parandavate tarkade kogukondade ja linnade arengut soodustatavate teenuste, toodete ja ärimudelite tekkele.  Aitab kaasa inimeste ja ettevõtete toimetulekule tekkinud energiakriisi tingimustes.  Samaaegne hoonete energiatõhususe ja sisekliima parandamine muudab paremaks inimeste elamis- ja töötingimused ning aitab vähendada tervishoiukulusid.  Aitab täita Euroopa Liidu seatud eesmärki jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Eeldused ja võimaldajad  Inimeste tarbimisharjumuste kujundamine ja suunamine energiatõhususe investeeringute tegemiseks ja igapäevase energiakasutusega seotud käitumis- ja tarbimisharjumuste muutmiseks.  Riiklike energiatõhususe parandamise meetmete ja regulatsiooni ühtlustamine.  Uudsete asjade interneti ja elektroonikalahenduste arendamine ja innovatiivne integratsioon paigaldistesse ja hoonetesse loob eeldused tarkvõrkude arenguks ning uute lõpptarbijaga seotud ärimudelite väljatöötamiseks.  Üha suurem tehnoloogiate integratsioon ja suurandmete kasutuselevõtt loob eeldused uute lõpptarbijale suunatud toodete ja teenuste väljatöötamiseks.  Energia-, tehno- ja automaatikasüsteemide integreerimislahendused ning erinevate lahenduste piloteerimis- ja testimiskeskkondade loomine.  Riigieelarveneutraalsete energiatõhususmeetmete ärimudelite arendamine ja valideerimine.  Valdkonna spetsialistide juurdekasvu tagamine, kompetentsi ja võimekuse arendamine kõrgtehnoloogiliste lahenduste jaoks.  Ettevõtete jaoks TA maksuerisuste väljatöötamine. 7 Suuna sisukirjeldus ja võimalused Säästlik energiakasutus hõlmab tehnoloogiaid ja meetmeid, mis vähendavad elektri-, kaugkütte-, jahutus- ja kütusekulu nt tööstusettevõtete, kontorite, kodude, autode energiaga varustamisel. Energiasäästuks on palju võimalusi, näiteks hoonete soojustamine ja õhupidavuse parandamine, tehnosüsteemide uuendamine, lokaalsed ja ühistulised taastuvenergialahendused, soojuse ja elektri koostootmine, energia ülekandekadude vähendamine, tarbimise juhtimine, tootmisprotsesside tõhususe parandamine ja jääksoojuse utiliseerimine, ühistranspordi lisamine ja fossiilkütuste vähendamine transpordis, tarbimisharjumuste muutmine jm. Suurema potentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad on järgmised:  Kuluoptimaalsete, laialdaselt rakendatavate ning hea replikatsioonipotentsiaaliga energiatõhususlahenduste loomine ja piloteerimine.  Eesmärkide saavutamist toetava teadmuspõhise monitooringusüsteemi arendamine.  Toodete ja teenuste energiakasutuse uuringud, komponentide, süsteemide ja teenuste arendamine väärtusahelate lõikes ning kokkuhoiuvõimaluste piloteerimine.  Elektri-, soojus- ja jahutusenergia dünaamilise hinnastamise lahenduste väljatöötamine ja rakendamine.  Efektiivsete renoveerimise näidislahenduste väljatöötamine hoonetele, sh kaugjahutussüsteemide ja soojustagastussüsteemide arendamine, energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste lahenduste loomine, nullheitega hoonete lahenduste loomine.  Nutikad ja säästlikud transpordi- ja liikuvuslahendused (nt liiklusvoogude suunamine ühistransporti ja kergliiklusse, isejuhtivad ja ühendatud sõidukid, nutikas transporditaristu, nutikad lahendused inimeste liikuvuses ja kaubaveos, logistikaprotsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine).  Seda suunda toetab energiakasutuse tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks muutmise teemade käsitlemine kogukonna ja tarbijakäitumise vaatest ning sotsiaalmajanduslikest ja -kultuurilistest aspektidest (sotsiaal- ja humanitaarteaduste panus), et kavandatud energiasäästupotentsiaali praktikas rakendada. Samuti on oluline, et energiakasutuse tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks muutmine võimaldaks hoida kokku kliimaneutraalsuse saavutamise kulusid ning parandaks inimeste elukeskkonda ja -kvaliteeti. 4. FOOKUSVALDKONNA VÕTMETEGEVUSED JA MEETMED NENDE TOETAMISEKS Fookusvaldkonna võtmetegevused sõnastati ühiselt koos teadusasutuste, ettevõtjate, ministeeriumide ja teiste partnerorganisatsioonide esindajatega. Võtmetegevusi tehakse erinevate rahastusmeetmete toel. Võtmetegevused on seotud tegevustega, mis jäävad väljapoole teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonda, neid on kajastatud lisas 6. Esile on toodud spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud HTM ja MKM rahastusmeetmed ja nn horisontaalsed teadussüsteemi ja ettevõtluskeskkonna baasvõimekuse rahastuse meetmed, kus temaatilisi fookusi ei arvestata, kuid mis samuti toetavad fookusvaldkonna arengut (st energialahendustega seotud projektid ja tegevused saavad toetust sarnaselt teiste valdkondade samalaadsete tegevustega). Spetsiaalselt fookusvaldkonna toetuseks suunatud rahastust kasutatakse toetuse eesmärgist ja sisust tulenevalt tegevuste rahastamiseks kas valdkonna prioriteetsetes suundades (nt teadus- ja arendusprojektid, mille teemad vastavad prioriteetsetele suundadele) või laiemalt fookusvaldkonnas (nt teadustaristu teenuste arendamine, rahvusvaheline teaduskoostöö jms). 8 Lisanduvad veel Riigikantselei8 ja võimalikud teiste ministeeriumide meetmed ja sekkumised, mida siin käsitletud ei ole. Võtmetegevused valdkonna arendamisel Koostöö (sh rahvusvaheline koostöö) piloteerimine ja testimine (sh taristu järel- ja juurdekasvu arendamine* Valdkonna teadlaste ja inseneride Harg- ja iduettevõtete toetamine Alus- ja rakendusuuringute ning teadusmahuka tootearenduse) Teadmus- ja tehnoloogiasiiret eksperimentaalarenduste (sh Tehnoloogiate ja rakenduste ja ökosüsteemi toetamine Investeeringud ja eksport toetavad tegevused* arendamine)* toetamine Rahastusmeetmed võtmetegevuste toetamiseks Temaatilised TA-programmid Tippkeskuste ja teadustaristu teenuste meede 4.1 HTM meetmed ja sekkumised Riigi TA võimekuse meede (RITA+) Institutsionaalse teadmussiirde võimekuse meede (ASTRA+) Sektoritevaheline mobiilsus, sh teadmussiirde doktorantuur (SekMo) TA rahvusvahelise teaduskoostöö ja teadlasmobiilsuse meede (Mobilitas++) Uurimistoetused TA-asutuste baasfinantseerimine Arendusgrandid (proof-of-concept) Teaduse tippkeskused Teadustaristu toetused Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine Rakendusuuringute programm (RUP) 4.2 MKM meetmed ja Arendus ja -innovatsiooniosak sekkumised Tootearenduse toetus Ettevõtete arenguprogramm Innovatsiooni edendavate hangete toetamine Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmine Ettevõtete rohefond 8 Riigikantselei elluviidav avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise meede, millest toetatakse „Eesti 2035“ dokumendis toodud arenguvajaduste leevendamiseks uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega. Toetatakse nii innovatsiooniprojektide ettevalmistamist kui elluviimist. Tulemuseks on uudsed lahendused arenguvajadustele ning innovatsioonivõimekuse kasv avalikus sektoris ning avaliku sektori tugevama nõudluse kaudu ka erasektoris. Meede on suunatud TAIE fookusvaldkondadele, sh energialahenduste fookusvaldkonnale. 9  TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse toomine Rahvusvahelised võrgustikud ja partnerlused E-DIH (AIRE)9 Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi Accelerate Estonia Erasektori tehisintellekti pilootprojektid Startup Estonia Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused Finantsinstrumendid (sh rohefond) Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamise toetus Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus) *Arutelude käigus enam esile tõusnud võtmetegevused Rahastaja HTM Nutikate ja kestlike energialahenduste valdkonnale Rahastaja MKM suunatud meetmed Horisontaalsed meetmed (energiavaldkond muude valdkondade seas) 5. TEEKAARDI ELLUVIIMINE, SEIRE JA UUENDAMINE Teekaart kinnitatakse 3‒4 aastaks. Teekaardil määratletud sihte, prioriteetseid suundi ja tegevusi arvestatakse rahastusinstrumentide tingimuste ja meetmete komplekti kavandamisel. HTM ja MKM seiravad fookusvaldkonda nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete andmete alusel igal aastal (vt ka lisa 7) ja esitavad seire tulemused TAIE juhtkomisjonile. TAIE juhtkomisjon annab soovitused teekaardi täiendamiseks, tegevuste lõpetamiseks ja alustamiseks. Muu hulgas põhinevad soovitused teekaartide regulaarsest seirest saadaval sisendil. Fookusvaldkonna tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Teekaardi uuendamiseks algatatakse iga 3‒4 aasta tagant uus teekaardi koostamise protsess (vt lisa 8), mille puhul kaasatakse siht- ja sidusrühmi ning arvestatakse fookusvaldkonna seire tulemusi. 9 European Digital Innovation Hub: AI ja Robotics Estonia (AIRE) 10 Lisa 1. Fookusvaldkonna strateegilised lähtealused Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna vajadused on kajastatud mitmes riiklikus arengu- ja tegevuskavas. Selle fookusvaldkonna teekaardi koostamisel lähtutakse järgmiste pikaajaliste strateegiate suunistest:  Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“  Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)  Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030)  Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035)  Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia  Eesti ehituse pikk vaade 2035  Kliimamuutustega kohanemise arengukava  Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava 2021‒2035  Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050  Õhusaasteainete vähendamise programm  Ida-Virumaa õiglane üleminek ning tegevuskava  Vesiniku teekaart (koostamisel)  Eesti tööstuspoliitika roheline raamat (koostamisel) Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ nimetab üheks oluliseks arenguvajaduseks Eesti elurikkust ja keskkonda. Maailm seisab silmitsi kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise ja elurikkuse vähenemisega muu hulgas inimtegevuse tagajärjel ning see mõjutab ka eestimaalaste elukvaliteeti, meie loodust ja majanduskeskkonda. Kuigi praeguseks on kasvuhoonegaaside koguheide Eestis võrreldes 1990. aastaga esialgsetel hinnangutel vähenenud 54%, on Eesti majandus siiski suhtarvult üks heitemahukam Euroopas – ühe SKP euro kohta on kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui ELis keskmiselt (2017. aastal). Arengustrateegia seab eesmärgiks minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku. Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 eesmärk on liikuda Põhjamaade, Balti riikide jt Euroopa Liidu liikmesriikide ning siseriiklike organisatsioonide koostöös kliimaneutraalse, konkurentsivõimelise, keskkonda arvestava ja sotsiaalselt vastutustundliku säästliku majandusmudeli suunas. Selleks on seatud järgmised sihid: Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030); jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%; taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia lõpptarbimisest; energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32‒33 TWh/a; primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga); energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal; elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine; teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse konkurentsivõime hoidmiseks. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 peamine eesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustades samas Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Alameesmärkidena on esitatud varustuskindlus ja primaarenergia tõhusam kasutus. MKM on koostöös turuosalistega koostamas uut 11 Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2035. Selle raames on esile tõstetud uued teemad: energiajulgeoleku puhul kliima- ja süsinikneutraalsus; elektrisüsteemi paindlikkus; võimsusmehhanismid elektrituru varustuskindluse tagamiseks; tarbimisnõudlus; vesiniku tootmine ja kasutus; süsiniku püüdmine, salvestus ja kasutus; energiasalvestus; tuumaenergia; jahutusmajandus; ilmastikukindlus; Ida-Virumaal õiglane üleminek kliimaneutraalsele majandusele; digilahendused ja küberturvalisus; kliimaambitsiooni tõstmine Fit for 55, CO2 piirimehhanism, energia maksustamise direktiivi muudatused ja fossiilkütuste subsiidiumide kaotamine; madala süsinikuheitega ja tuleviku energialahendused; taastuvenergias ringmajandus, energiakogukonnad (elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduses) ja energiaühistud (sh kohaliku omavalitsuse osalemise võimalused); energiasäästu puhul energiaostuvõimetus, heitsoojuse kasutus ja energiatõhususe eesmärgid. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) üldeesmärk on energiajulgeoleku tagamine kliimaneutraalse energiatootmisega (vastavalt Eesti 2035 dokumentidele) ja alaeesmärgid on energiajulgeoleku tagamine, taastuvenergiale üleminek ja energiatõhususe suurendamine. Arengukava on koostamise etapis. ENMAK 2035 hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035 kinnitamise otsusega. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on enne 2000 aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine aastaks 2050. Strateegia seab eesmärgiks arendada ka tehnoloogiat, sh rekonstrueerimislahendusi ja -tehnoloogiad rekonstrueeritud hoonefondi kestlikkuse parandamiseks ja rekonstrueerimise maksumuse vähendamiseks. Ehituse pika vaate 2035 peamine eesmärk on, et ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on konkurentsivõimeline. Alaeesmärgid: ehituses lähtutakse ringmajanduse põhimõtetest; ehitusvaldkond edendab innovaatilisi lahendusi tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmiseks; parimate rahvusvaheliste praktikate järgi koolitatud töötajad toetavad sektori arengut. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiline eesmärk on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kohaneda kliimamuutuste mõjuga. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksas võtmevaldkonnas, millest üks on energeetika ja energiavarustus. Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava 2021‒2035 eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ohutud, kiired, ligipääsetavad ja kestlikud liikumisvõ imalused, võttes sealjuures arvesse erinevate sihtrühmade ja kogukondade vajadusi. Arengukava põhitähelepanu on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete jm heitgaaside vähendamise poliitikal, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele 2030. ja 2050. aastaks. Transpordi arengukavas rõhutatakse TAIE tegevuste vajadust järgmistes suundades: transpordisüsteemi säästev arendamine; transporditaristu ökoloogilise jalajälje vähendamine ja kliimamuutustega kohanemine; transpordi rohepöördeks alternatiivkütuste kasutuselevõtt ja taristu väljaarendamine. Eesti kliimapoliitika põhialuste aastani 2050 pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järkjärgulist eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et eesmärk on täidetav ja sellega kaasneb tõenäoliselt 12 positiivne mõju majandusele ja energiajulgeolekule. Sellisel juhul kahaneb Eesti kasvuhoonegaaside heide tänaselt 21 miljonilt tonnilt ligi 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini 2050. aastaks. Õhusaasteainete vähendamise programm määratleb meetmed ja poliitikad, mille abil Eesti täidab aastateks 2020 ja 2030 rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke. Programm käsitleb mitmeid sektoreid, sh energeetikat. Programm annab sisendi sektorite arengukavade koostamisse ja poliitika kujundamisse. Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuskava. Regionaalpoliitikas pööratakse eritähelepanu Ida- Virumaa piirkonna arendamisele. Ida-Virumaa seisab silmitsi mitmete arenguväljakutsetega, millele vastamiseks on vaja piirkonna ja riigi tasandi partnerite head koostööd. Riigi tasandi tegevuse paremaks koordineerimiseks on välja töötatud Ida-Virumaa tegevuskavad. Valitsuskabineti otsusega pikendatakse aastateks 2015‒2020 kehtestatud tegevuskavade kestust aastani 2030. Piirkondliku tööhõive ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks on riigihalduse ministri valitsemisalas Ida-Virumaa programmi nime all käivitatud eraldi toetusmeetmed. Vesiniku teekaardi (koostamisel) siht on kaardistada Eesti olukord ja vajadus vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtuks (sh maht ja potentsiaal), leppida kokku strateegilised valikud, kus on Eestil kõige perspektiivikam vesinikutehnoloogiad arendada-kasutada ning kaardistada eesmärkide saavutamiseks vajalikud osalised, nende roll ja võtmetegevused nii Eestis kui ka võtmepartnerid regiooniüleselt. Eesti tööstuspoliitika roheline raamat (koostamisel) sõnastab Eesti tööstuspoliitika uue visiooni ja eesmärgid. Tuumaenergia töörühm analüüsib Eesti energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning 2050. aasta kliima-eesmärkide saavutamiseks tuumaenergia (väikeste moodulreaktorite) kasutuselevõtmise võimalusi. Töörühm koostab hiljemalt 2023. a lõpuks lõpparuande, mille põhjal on Vabariigi Valitsusel ja Riigikogul võimalik tuumaenergia kasutuselevõtu osas vastu võtta teadlik otsus. 13 Lisa 2. Fookusvaldkonnaga seotud uuringud, statistiline taust ja praegune olukord Fookusvaldkonna teekaardi koostamisel lähtutakse järgmiste valdkondlike uuringute suunistest:  Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021–2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel (Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, 2022)10  Tuumaenergia valdkonna teadlikkus ning valmisolek selle kasutuselevõtuks Eestis (Kantar Emor, 2022)11  Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine (Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, 2021)12  Rakendusuuringute toetusprogramm (RUP) ja selle valdkondade määramine Eestis (Raukas, 2020)13  Eesti ettevõtete osalemine rahvusvahelistes väärtusahelates ja poliitikameetmed kõrgemat lisandväärtust andvate tootmisprotsesside toetamiseks (TalTech, TÜ, TLÜ, 2017)14  Nutika spetsialiseerumise kasvualade edenemise uuring (TalTech, TÜ, Technopolis Group, 2018)15 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud:16  Tuuleparkide meelsusuuring (2021)  Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs (2021)  Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti (2021)  Geotermaaluuringu eestikeelne lühikokkuvõte (2021)  Preliminary evaluation of the Estonian geoenergy potential and overview of available technologies, expert opinion for using those technologies in the Estonian geological conditions, suggestions for possible further actions and examples of case studies (2021)  Kohaliku omavalitsuse üksuses energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks (2021)  EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele (2021)  Heitsoojuse ja -jahutuse analüüs (2021)  Ehitusmaavarade kasutuse mudelid ja riigi huvi (2021)  Energiamajanduse arengustsenaariumite ajakohastamine (2020)  Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüsi lõpparuanne (2020)  Gaasisüsteemi energiatõhususe suurendamine (2020)  Riikliku energiasäästukohustuse täitmiseks sobilike finantsmeetmete arvutusmetoodikate väljatöötamine ja energiasäästu potentsiaali hindamine (2020) 10 https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-06/Aruanne_TAIE_v%C3%A4%C3%A4rtusahelad_24.05.22.pdf 11 https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm 12 https://datadoi.ee/handle/33/356 13 https://www.mkm.ee/sites/default/files/rupi_teemade_valik_raukas_31032020_final.pdf 14 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2018/06/Eesti-ettev%c3%b5tete-osalemine-rahvusvahelistes- v%c3%a4%c3%a4rtusahelates.pdf 15 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasvualade_edenemise_uuring_lopparuanne_20190111.pdf 16 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/analuusid-ja-uuringud#taastuvenergia 14  Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus energiasäästu meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks, kontrolliks ja raporteerimiseks (2020)  Energeetikasektori kasvuhoonegaaside ja välisõhusaasteainete prognooside uuendamine (2019)  Riigi üldine energiatõhususkohustus aastatel 2021‒2030 ning taastuvenergia eesmärkide täitmine (2018)  Riigi üldine energiatõhususkohustus aastatel 2021‒2030 ning taastuvenergia eesmärkide täitmine (2018)  Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte (2013)  ENMAK 2030 uuringu aruanded ja tulemused 15  Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna praegune olukord17 Valdkonna probleemid ja arengubarjäärid Valdkonna tugevused  Valdkonna ettevõtete suhtelise lisandväärtuse (töötaja kohta) tase  Ettevõtete teadlikkus uusi ärivõimalusi loovatest trendidest ja võrrelduna EL-27 keskmisega on endiselt madal (63%). turumuutustest on kasvanud.  Valdkonna TA asutused on valdkonnaga seotud ettevõtetele  Ettevõtete juhtimise kvaliteeti iseloomustab protsessivõimekus. müünud märkimisväärselt väikses mahus teenuseid. Viimasel Seda väljendav ettevõtete automatiseerituse ja/või digiteerituse kümnendil ei ole müük selgelt ja stabiilselt kasvanud. tase on kasvanud. 2018. aasta seisuga tõstsid 27% energia  Nii ettevõtete kui ka TA asutuste usaldus teineteise suhtes TA alase valdkonna ettevõtetest enda automatiseerituse ja/või koostöö tegemiseks ei ole valdkonnas viimastel aastatel kasvanud. digiteerituse taset.  TA kulude osakaal energiavaldkonna ettevõtete kogukuludest on  Teaduse baasvõimekus väljendub kõrgetasemeliste teadusartiklite viimase kümne aastaga kasvanud ligikaudu ühe protsendi, kuid kasv arvus. Eesti energiavaldkonna kõrgetasemeliste publikatsioonide ei ole olnud järjepidev ega piisav. arvu kasv on olnud aastatel 2012–2014 referentsriikidest (Soome,  Energiavaldkonna ettevõtete osakaal, kellel on tehnoloogiaga Rootsi, Taani) mõnevõrra aeglasem, kuid perioodil 2018–2020 seotud intellektuaalset omandit, on pigem madal (14%). juba kiirem.  Valdkonna ettevõtete strateegilise juhtimise kvaliteet ei ole  Viimasel kümnendil on energiavaldkond välisrahastuse kaasamisel piisavalt kiiresti tõusnud. Juhtimisvõimekuse paranemine olnud mõõdukalt edukas. Aastatel 2018–2019 moodustas energiavaldkonna eri alasektorites ja ka erineva suurusega energiavaldkonna rahastuse maht viis protsenti kogu ettevõtetes on erinev. välisettevõtete rahastatud TA projektide rahastuse summast.  Teiste valdkondadega võrreldes on energiavaldkonna ekspordi  Fookusvaldkonda oluliselt mõjutavad õiguslikud regulatsioonid osakaal müügitulust pigem madal. sobivad energiavaldkonna TA&I põhise äritegevuse arenguks.  Ettevõtete ja TA asutuste koostöös on erialaliitude roll olnud  Valdkonna poliitikad ja valitsemisstruktuurid on valdkonna TA&I suhteliselt tagasihoidlik. põhiseks arenguks pigem asjakohased.  2020. aastal oli energiavaldkonna TA projektide osakaal 0,3%  Eesti väiksus ja pandlikkus, mis võimaldab uusi lahendusi kõikidest TA valdkondade projektidest. Viimase kolme aastaga on võrdlemisi kiirelt välja töötada ja testida, Eesti potentsiaal see näitaja tõusnud, kuid eelneval kümnendil on tõus olnud piloteerimisriigina. ebaühtlane.  TA asutuste võimekus osaleda fookusvaldkonnaga seotud TA sektorites teadmussiirdes ja teha ettevõtetega koostööd on rahuldav, koostööst on liiga vähe tekkinud ärilisi edulugusid. Valdkonna olulisemad turumuutused  Tarbimise (tõhus) juhtimine. Energiasüsteemides on selgelt kasvanud energiateenuse seadmete kasutamise tähtsus ning tarbija on saanud energeetikasüsteemide oluliseks osaks. Tarbija kaasatuse tagamiseks on ettevõtetel oluline mõelda teenuse kasutajale (kliendikesksete lahenduste väljatöötamine ja testimine).  Elektrisüsteemide stabiliseerimise turgude tekkimine. Energiasüsteemi stabiilsena hoidmiseks on kõige lihtsam viis juhtida tootmist ja tarbimist. Sellised lahendused pakuvad võimalusi innovatsiooniks ja on ka ekspordipotentsiaaliga.  Modulaarsete väikeseadmete turu kasv. See annab Eesti energiavaldkonna ettevõtetele muuhulgas võimaluse arendada alternatiivseid detsentraliseeritud teenuseid.  Salvestusseadmete turu kasv. Eri salvestusseadmete laiem kasutuselevõtt (nt elektriautodes). IT-lahenduste ja salvestusseadmete turule tulemisega on energeetikaturg muutumas palju detsentraliseeritumaks ja seetõttu peaks turule lisanduma uusi teenuseid.  Energiasüsteemide integreerimine. See tähendab, et näiteks transpordis ei ole kütus ja elekter varsti enam erinevad süsteemid; sama kehtib soojus- ja elektrisüsteemide puhul.  Taastuvenergia turu kasv. Taastuvenergia tootmise ja tarbimise (päikse-, tuule-, vesiniku-, geotermiline energeetika) turg on olulisel määral kasvamas.  Tootmise tõhus juhtimine ja koostootmine. Pärast praeguste juhitavate elektrijaamade sulgemist on oluline valmistuda uute juhitavate tootmisliikide kasutuselevõtuks. Muutliku tarbimise ja taastuvenergia toodangu kõrval peab tootmine olema juhitav näiteks termilise salvestuse või koostootmise abil (sh vesinik, kaugküte).  Muutused CO2 turul. Kui Eesti turul tegutsevad tulevikus ainult taastuvenergia tootjad, siis saadakse hakkama CO2 turuta.  Kaugjahutuse areng.  Olulised tulevikusuunad on seotud ka digi- ja automatiseerimislahendustega (sh targad kodud, avalikud hooned, staadionid).  Spetsialiseerumine, näiteks arendades eri energiavaldkondade jaamu. Vastavalt nutika spetsialiseerumise seireuuringu tulemustele hinnatakse valdkonna • teadus- ja arendusvõimekust heaks; • teadmussiirdevõimekust madalaks; • üldist ettevõtluse ja ettevõtete teadmusmahukuse arengut madalaks. 17 Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna praeguse olukorra ülevaade põhineb valdkonna uuringute ja analüüside tulemustel (vt eespool), esitatud on nende sünteesitud kokkuvõte. Peamine allikas on uuring „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“ (RAKE, 2021) https://datadoi.ee/handle/33/356 16 Lisa 3. Fookusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse kaardistus  Seitse positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutust18, millest neli tegelevad nutikate ja kestlike energialahendustega: Tallinna Tehnikaülikool TalTech, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool.  37 uurimisrühma19, mille tegevussuundade hulka kuuluvad nt biolagunevad materjalid, ehitus, energiakasutus, energiasalvestus, kasvuhoonegaasi heitkogus, konstruktsioonide vastupidavus, päikesepatareid/-paneelid, ringmajandus, transport, taastuvenergia.  62 teadusprojekti20  Energiavaldkonnas oli 2020. aasta seisuga 348 ettevõtet ja ettevõtete arv on perioodil 2015– 2020 kasvanud 51%. Energiavaldkonna müügitulu oli 2020. aastal 1,9 mld eurot ja lisandväärtus 595 milj eurot. Müügitulu on perioodil 2015–2020 kasvanud 5,5% ja lisandväärtus samal perioodil 13%. Valdkonna tööviljakus lisandväärtuse alusel hõivatu kohta oli 2020. aastal 129 000 eurot. Aastatel 2015–2020 on see näitaja kasvanud 21%. Tunnitootlikkus lisandväärtuse alusel oli 2020. aastal 71,4 eurot ja see on perioodil 2015–2020 kasvanud 14,6%. o Energiavaldkonnas on ettevõtete TA kulude osakaalud ettevõtete kogukuludest viimase kümne aastaga oluliselt kasvanud, kuid moodustavad siiski valdkonna ettevõtete kogukuludest endiselt pigem väikese osa. Samas on energiavaldkonna ettevõtete TA kulude osakaal kogukuludest võrreldes teiste majandusvaldkondadega mõnevõrra suurem, jäädes tüüpiliselt 0,5% juurde kõigist kuludest (2020. aastal 1,4%). TA kulude osakaalu kasvutempo on samuti kasvanud veidi kiiremini kui majanduses tervikuna. o Perioodil 2015–2020 on energiavaldkonna suhteline lisandväärtus võrreldes Euroopa Liidu 27 liikmesriigiga (EL-27) kasvanud ebaühtlaselt. Selle näitaja kõikumine võib olla tingitud suuremahuliste automatiseerimiste ning suurprojektide käivitamise ajalistest nihetest nii Eestis kui ka võrdlusriikides. Energiavaldkonna lisandväärtus töötaja kohta EL- 27 keskmisest on kasvanud 60%-lt 2015. aastal 63%-ni 2019. aastal. Võrreldes Balti riikidega on Eesti energiavaldkonna lisandväärtus töötaja kohta ca kaks korda suurem, kuid Soomest ja Rootsist omakorda üle kahe korra madalam. Investeeringute maht hõivatu kohta on sektoris olnud viimastel aastatel suurem kui EL-is keskmiselt. o Energiavaldkonna ettevõtete ekspordi osakaal müügitulust on aastate jooksul oluliselt kasvanud. Valdkonna ekspordi osakaal moodustas 2015. aastal 8% müügitulust, samas kui 2020. aastal oli see 12%. Ülejäänud fookusvaldkondadega võrreldes on ekspordi osakaal siiski madal. o Järjest rohkem on sektoris hakatud soetama immateriaalset põhivara. Kui 2015. aastal tehti immateriaalsesse põhivarasse investeeringuid 3 miljoni euro eest, siis 2020. aastal juba 9 mln euro eest. Samal ajal on põhivara investeeringud kokku jäänud muutumatuks. o Eestis oli 2018. aasta seisuga 67 hargettevõtet, millest 22% oli seotud tehnika ja ehituse ning materjali valdkonnaga. Peamiselt on Eesti spin-off’id seotud Tartu Ülikooliga, 11 TTÜ-ga ja üks EMÜ-ga (teadusasutuste kodulehed ja statistika). o Eestis on 2022 juuni seisuga 25 energiavaldkonna iduettevõtet, kelle arendatav tehnoloogia kuulub järgmistesse valdkondadesse: akusalvestid, füüsilised andmekandjad, tuumaenergia, kütuseelemendid, kütused, hooratas- energiasalvestid, nutikas võrk, päikeseenergia, loodete energia, juhtmevaba energiaülekanne (Start-up Estonia andmebaas). 18 2021. a seisuga ETISe andmete põhjal. 19 Uurimisrühmade valim on tuletatud uurimisrühmade loetelude alusel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste struktuurides (sh uurimisrühmade atlased). 20 2021. a seisuga ETISe andmete põhjal. 17  Kolm klastrit: o Tuuletehnoloogia klastri eesmärk on Eestis tuulikute tootmise kui tööstusharu väljaarendamine ja rahvusvahelistel turgudel läbilöömine. Klastri tegevussuunad on ühisturundus ja Eesti tuuletehnooloogia sektori rahvusvahelise maine tõstmine; koostöö ja ühine tarnevõrgustik; innovatsioon ja kompetentside arendamine; osalemine poliitikakujunduses. Tuuletehnoloogia klastri eripära on asjaolu, et klastri liikmed koonduvad tihedalt Eestis välja arendatud tuulikumudelite ja detailide tootmise tarneahelasüsteemi. Tuuletehnoloogia klaster on vertikaalselt integreeritud ehk tarneahela tüüpi klaster. o Rohemajanduse klastri eesmärk on arendada jäätmete taaskasutamist, jäätmetest kvaliteetsete ja sertifitseeritud toodete valmistamist, jagada Eesti jäätmekäitlusettevõtete kogemusi jäätmete taaskasutamisel ning arendada erinevaid projekte (s.h. rahvusvahelisi). o Eesti vesinikuklastri tegevused on vesiniku tootmise ja rakendamisega seotud info kogumine ja vahendamine, teadlikkuse kasvatamine, avaliku ja erasektori, teadlaste ja ühiskonna ühtne kaasamine ja toetamine, võrgustamine Eestis ja välismaal, sh Eesti vesinikulahenduste toetamine liitumisel Euroopa ja globaalsetesse väärtusahelatesse ja innovatsiooni ökosüsteemi arengu toetamine.  18 erialaliitu o Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni missioon on luua tuuleenergia arenguks ja selleks vajaliku tehnoloogia arendamiseks tingimused, mis tagavad tuuleenergia ja selle arendajate konkurentsivõime ning taastuvenergia laiema kasutuselevõtu kaudu puhta elukeskkonna säilimise. ETEA peamised strateegiad on osalemine tuuleenergia arenguks sobiva õigusraamistiku väljatöötamisel; infovahetus ja avalikud suhted; energiaturu takistuste ületamine taastuvenergia rakendamisel; tuuleenergia tootmise, tasakaalustamise ja salvestamise tehnoloogia arendamine; regulatsioonide ja standardite väljatöötamine; oskusteabe vahendamine ja hankimine; tuuleenergia klastri arendamine. o Eesti Õliühing koondab endas ühinenud naftasaadustega tegelevaid ettevõtjaid. Õliühingu peamine tegevussuund on mineraal- ja biokütustega tegelevate liikmete tegevuse ning ühiste huvide esindamine suhetes riigiga. Tähtsal kohal on osalemine energia- ja vedelkütuste poliitika kujundamises, et mineraal- ja biokütuseid käsitataks teiste energiaallikatega võrdväärselt, tagades piisav ja stabiilne varustatus nõuetekohase kvaliteedi ja optimaalsete hindadega kütuse kui energiaga, järgides keskkonnanõudeid ja kontrolli nende täitmise üle. o MTÜ Autoettevõtete Liit on transpordisektori erialaliit, mis ühendab veonduse valdkonnaga seotud ettevõtjaid. Liit soovib igati kaasa aidata veonduse arendamisele, koondades ja esindades ettevõtjate ühishuvi veonduse ja majanduspoliitika küsimustes suhetes avaliku sektori ja teiste partneritega. o MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon on loodud biogaasi tootmise, biogaasiprojektide arendamise ning selleteemaliste teadusuuringutega seotud ettevõtete, asutuste ja eraisikute poolt. Assotsiatsiooni eesmärk on aidata kaasa biogaasi ja sellel baseeruva energiatootmise edendamisele Eestis. Assotsiatsioonil on 12 liiget (8 juriidilist liiget ja 4 füüsilist isikut). o Eesti Biokütuse Ühing näeb oma tegevuse põhieesmärgina biokütuste alase teadus- arendustegevuse ja teavitamise kaudu keskkonnasäästlike biokütuste varude hindamise, soetamise, tootmise ja kasutamise propageerimist riigi majandustegevuses ja elanikkonna seas. o Eesti Elektritööstuse Liit on energeetika ja elektritööstuse valdkonna ettevõtjate, organisatsioonide ja ühenduste ühiste huvide esindaja ja eestkõneleja Eestis ja Euroopas. ETL esindab oma valdkonna ettevõtteid majanduskeskkonna kujundamisel suhetes riigiga ja Euroopa Liiduga, arendab liikmete koostöösuhteid kogu väärtusahela piires ning panustab sektori haridusse ja järelkasvu. 18 o Eesti Gaasiliit ühendab maa- ja vedelgaasi (küttegaasi) Eestisse sisseveo, transpordi, müügi, rakendamise ja kasutamisega tegelevaid ettevõtteid. o Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on Eesti suurim ja vanim energeetika- ja soojavaldkonna ettevõtteid esindav ja nende ühishuvide nimel tegutsev organisatsioon, kuhu kuulub 42 ettevõtet. o Eesti Keskkonnaühenduste Koda on mittejuriidiline poliitiliselt sõltumatu koostöövõrgustik, mis ühendab ühtteist valitsusvälist keskkonnaühendust ning koondab jõudusid keskkonnakaitse eesmärkide täitmiseks. Seni on EKO liikmed teinud koostööd peamiselt Eesti metsandus-, põllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute keskkonnasõbralikumaks muutmise nimel. o Eesti Taastuvenergia Koda asutati 2011. aastal, et ühendada taastuvenergiaga seotud Eesti organisatsioonid ühe katuse alla ning koos edendada ja arendada valdkonda. Koja eesmärgid on stabiilse, ettenähtava ja jätkusuutliku regulatiivse keskkonna areng; taastuvenergia lahenduste tutvustamine, populariseerimine ja teadlikkuse tõstmine nende mõjudest; Eesti energeetika debattides osalemine; taastuvenergia arengu soodustamine teadus- ja arendustegevuse abil; täielikult taastuvatele allikatele üleminek Eestis. o Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikanõukogu missioon on erapooletu kompetentse ekspertide koguna anda soovitusi ja hinnanguid riigi teaduspõhise energiapoliitika kujundamiseks. Energeetikanõukogu peamised ülesanded: analüüsida energiastrateegia pikaajaliste eesmärkide teaduslikku põhjendatust; väärtustada energeetikateaduse järjepidevust ja oskusteavet; teavitada avalikkust energiapoliitiliste otsuste mõjudest ühiskonnale; panustada teadlaste, inseneride ja poliitikute teadmistel ja vastutusel põhinevasse koostöösse, algatada diskussioone; toetada teaduse rakendusi ettevõtluses. o Eesti Turbaliit ühendab Eestis turvast tootvaid, töötlevaid ja turustavaid ettevõtteid. Liidu eesmärk on olla usaldusväärne partner kõigile turbaga seotud osalistele nii majanduse, õigusloome kui ka keskkonna valdkonnas. o Maailma Energeetikanõukogu missioon on edendada säästvat energiavarustust ja energiakasutust kõigi inimeste ülimaks hüvanguks. Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee esindab kõigi oma liikmete huvisid Maailma Energeetikanõukogu töös ja on katusorganisatsiooniks kõigile Eesti energeetika huvigruppidele. o Tuuletehnoloogia Liit on tuuletehnoloogia arendajate ja tuuleenergia tootjate ühing, mille ettevõtteid ühendab visioon, et arendades edasi tehnoloogiat ja toetades innovatsiooni on võimalik muuta tuuleenergia fossiilsetele kütustele majanduslikult konkurentsivõimeliseks alternatiiviks. Ühing korraldab tuuleenergia ettevõtete ja valdkonnas tegutsevate füüsiliste isikute koostööd tuulest elektri tootmise tehnoloogiate arendamisel. Samuti koondab ja esindab ühing oma liikmete huve dialoogis riigiasutuste ja avalikkusega. o Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu eesmärk on 25 tegevusaasta jooksul on järjepidevalt olnud liikmete ühiste huvide kaitsmine elektriala kutselistes, tehnilistes, kaubanduslikes ja ärilistes küsimustes. o Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni eesmärk on päikeseenergia kasutamise igakülgne arendamine Eestis. Assotsiatsioon töötab selle nimel, et süsteemide müüjad ja paigaldajad oleksid professionaalsed ning regulatiivne keskkond soosiks päikeseelektri tootjaid. Koostööd tehakse kõigi sektori arengut mõjutavate osalistega ‒ regulaatorid, võrguettevõtted, teadus-arendusasutused ja tehnoloogia arendajad. o Eesti Soojuspumba Liit (ESPL) on organisatsioon, mis ühendab soojuspumpasid maaletoovaid ja edasimüüvaid firmasid. ESPL-i liikmed on firmad, kes järgivad oma tegevuses liidu poolt heaks kiidetud reegleid ja nõudeid. Liidu eesmärk on aus konkurents soojuspumbaturul, teenuse kvaliteet ja töötajate kõrge professionaalsus. o MTÜ Eesti Geotermaalenergia Assotsiatsiooni (EGA) eesmärk on propageerida, koordineerida ja toetada geotermaalenergia ning taastuvenergiaallikate laialdasemat 19  kasutusele võtmist ning esindada Eesti positsioone rahvusvaheliselt geotermaalenergia valdkonnas tegutsevates organisatsioonides. Assotsiatsioon ühendab geotermika alase tegevusega seotud isikuid, ettevõtteid ja organisatsioone, teeb rakendusuuringuid ja tegeleb teadus-arendustegevusega.  Teised olulised riiklikud võrgustikud ja initsiatiivid energiavaldkonnas o Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmise nimel. AIRE on tulevikus Eesti riigi ettepanekul osa EDIH (European Digital Innovation Hubs) võrgustikust, tänu millele saab Eestisse tuua uusi teadmisi võrgustiku partneritelt (200+ keskust üle Euroopa). o Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde on kavandamisel ettevõtjate andmepõhiste teadus- ja arendusprojektide teenindamise võimekus, et soodustada uute toodete ja teenuste teket (sh uute energialahenduste teket), selle kaudu suurendada välisinvesteeringute mahtu ning loodavate toodete ja teenuste eksporti. o Lisaks tegutsevad valdkonnas mitmed teised organisatsioonid ja algatused, nt valdkondadeülene koostööplatvorm Rohetiiger21. 21 Rohetiigri sihiks on toetada loodussõbralike praktikate loomist ja rakendamist kõikides sektorites ning kujundada tasakaalus majandusmudel. Rohetiiger tegutseb neljal suunal: ettevõtjad, üksikisikud, avalik sektor ja vabakond. 20 Lisa 4. Fookusvaldkonna teadustegevuse ja ettevõtluse jaoks olulise taristu ja rahvusvaheliste initsiatiivide kaardistus22 Eesti teadustaristud Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes  Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur  NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride (AKKI) koostööorganisatsioon (Nordic e-Infrastructure  Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute Collaboration) keskus (NAMUR+)  ICOS ERIC: integreeritud süsinikuseire süsteem  Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (Integrated Carbon Observation System) (NATARC)  AnaEE: ökosüsteemide analüüs ja  Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS) eksperimentaaluuringud (Analysis and  Nutika tootmise tuumiktaristu (Smart Industry Experimentation on Ecosystems) Centre, SmartIC)  Euroopa Kosmoseagentuur (European Space  Eesti Keskkonnaobservatoorium (KKobs) Agency (ESA))  Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline  Euroopa Tuumauuringute Keskus (European magistraalvõrk (EENet) Organisation for Nuclear Research (CERN))  Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotronkiirguse allikale (FINESTBEAMS)  Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC) Fookusvaldkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused (missioonid, partnerlused, programmid jms)  „Euroopa horisondi“ klastrid 4 (digivaldkond, tööstus ja kosmos) ja 5 (kliima, energia ja transport)  „Euroopa horisondi“ missioonid: kliimaneutraalsed ja targad linnad ning kliimamuutustega kohanemine  EIT KIC InnoEnergy  FIRST  H2020 ERA-NET: M-ERA.NET3  ERA algatus An ERA for Green Transformation  Vesiniku IPCEI (Important Projects of Common European Interest)  Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE  NordForsk programmid  COST programmid Euroopa partnerlused:  Driving urban transitions to a sustainable future (DUT);  Clean Energy Transition;  Clean Hydrogen;  BATT4EU  Key Digital Technologies (KDT JU)  Innovaatilised VKE-d (INNOVSMEs) Eesti teadustaristud Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI). Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur ühendab kolme tuumiklaborit, sh materjaliteaduse, struktuur- ja mikroanalüüsi ning tööstus, legaal- ja rakenduslik tuumiklaborit, mis koondavad AKKI partnerite aparatuuri ja oskusteavet. Tuumiklaborid tegelevad analüüsimeetodite arendamise, analüüside tegemise ja erialase 22 Kaardistus hõlmab taristut ja rahvusvahelist koostööd, sh tulevikuperspektiivi arvestades (nt alles käivituvad tegevused ja osalemisvõimalused). Kaardistus ei ole nimetatud taristute või rahvusvahelises koostöös osalemise rahastusotsus, vaid toob esile võimaliku seose valdkonnaga. Teadustaristu kaardistuse puhul on lähtutud Eesti teadustaristu teekaardi objektide loetelust (2019), vt https://www.etag.ee/rahastamine/infrastruktuuritoetused/teadustaristu-teekaart/. 21 koolitamisega. AKKI potentsiaalne kasusaajate ring on väga lai. See hõlmab kõiki loodusteaduste ja tehnoloogia valdkondi alates alus- ja rakendusuuringutest kuni tööstusprotsesside toodangu kvaliteedi jälgimiseni, aga ka tööstustoodangu ja eri tüüpi materjalide uuringuid, mis vajavad analüütilise keemia meetodeid. AKKI eesmärk on optimeerida Eestis piiratud kvaliteetse keemilise analüüsi ressursi kasutust ja teha see laiemalt kättesaadavaks. Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+). Keskuse eesmärk on arendada välja nanomaterjalide valmistamise, uurimise ja rakendamise tipptasemel taristu ning koos partnerite kõrge uurimispädevusega luua sellest atraktiivne polüfunktsionaalne nanomaterjalide ja nanoohutusega seotud teadus- ja arendusteenuseid pakkuv tõmbekeskus. Muu hulgas on taristu osaks aatomkihtsadestamise (ALD) seade päikesepatareide valmistamiseks, samuti pakutakse nt päikeseenergeetika materjalide aatomkihtsadestamise, orgaaniliste materjalide uuringute, nanomaterjalide biomõjude testimise ja turvalise disaini ning foto- ja elektronlitograafia teenused. Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) on loodusteaduslikel kogudel ja avaandmetel põhinev integreeritud taristu. NATARCis arendatav avaandmete infosüsteem hõlmab terviklikult kõik Eesti loodusteaduslike kollektsioonidega seonduvad andmed. NATARCi kogude ja infosüsteemi põhjal saab luua valdkondadevahelisi teadusuuringuid ja loodushariduslikke rakendusi ning hinnata liikide ja ökosüsteemide ohustatuse seisundit. Üheks rahvusvaheliselt enimkasutatavaks teenuseks on kujunenud teaduse avaandmete halduse platvorm PlutoF. NATARC teenindab Eesti ametnikke, ettevõtjaid ja ühiskonda elurikkuse ning maapõue arhiivide ja infosüsteemide teenustega. Taristu annab nii avalikule sektorile kui ka eraettevõtetele juurdepääsu usaldusväärsetele keskkonnaandmetele. Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS). ETAISi ülesanne on pakkuda terviklahendust teadusliku andmetöötluse probleemidele, sh salvestuspinna ja analüüsivõime tagamine, erialaspetsiifiliste rakenduste tugi, andmete haldamine nende kogu elutsükli jooksul ja eksperditeadmiste vahendamine. Teenused on avatud kõigile teadus- ja arendustegevuse asutustele ning teaduspõhise ettevõtluse jaoks. ETAISi kasutavad näiteks keemia- ja materjaliteaduse ning kliimauuringute valdkonna teadlased. Nutika tootmise tuumiktaristu (Smart Industry Centre, SmartIC) eesmärk on parandada nutika tootmise valdkonna teadustööd ja taristute ristkasutust nii Eestis (ülikoolid ja koostööpartnerid) kui ka rahvusvaheliselt (teadus- ja arendustegevuse koostööprojektid, rakendusuuringud rahvusvaheliste ettevõtetega), kasutades selleks pöördprojekteerimise põhimõtteid ning nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi (IKT) vahendeid. Tuumiktaristu kasutusvõimalused on tõesti suured, pakkudes erinevate materjalide (metall, plast, orgaanilised ja mitte-orgaanilised) töötlemise võimalusi. Jätkusuutlikud energialahendused on üks taristu fookusteemadest. Eesti Keskkonnaobservatoorium (KKobs) on Eesti teadusasutuste ühiselt arendatav keskkonnauuringute eksperimentaaljaamade võrgustik, mis katab integreeritult kolme keskkonnauuringute teadussuunda: 1) atmosfääri- ja kliimauuringud, 2) bioloogilise mitmekesisuse uuringud, 3) merekeskkonna uuringud. Eksperimentaaljaamade võrgustik hõlmab vaatluste ja eksperimentaalsete uuringutega nii elusloodust (linnustik, loomastik, taimestik, kalad, muu vee- elustik) kui ka nende elukeskkonna seisundit (atmosfäär, meri, siseveekogud, pinnas). Keskkonnaobservatoorium tegeleb atmosfääri ning biosfääri, sh mereökosüsteemide vaheliste aine- ja energiavoogude analüüsi, maismaa- ja veeökosüsteemide adaptatsiooni küsimuste, globaalsete muutuste, eeskätt elurikkuse ja produktiivsuse muutustega. Kasvuhoonegaaside ja süsinikuringe uuringud panustavad energeetikavaldkonda ja säästlikumate energialahenduste loomisse. 22 Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk (EENet). Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele ning teadustaristutele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ning suurte andmemahtude ülekandmist. Taristuobjekti põhifunktsioon on pakkuda Eesti kõrgkoolidele ja teadusasutustele vajalikku nüüdisaegset andmesideühendust, mille kaudu saavad Eesti akadeemilisele kogukonnale kättesaadavaks uusimad andmesidelahendused ja nõudlikemad internetiteenused. Tavalisest internetiühendusest märksa mahukamat ja kvaliteetsemat andmesideteenust vajavad Eesti teadus- ja arendusasutuste töötajad paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades, näiteks arvutuslik keemia, füüsika, materjaliteadused jms. Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes NeIC: Põhjamaade e-infrastruktuuride koostööorganisatsioon (Nordic e-Infrastructure Collaboration). NeIC on Põhjamaade Ministrite Nõukogu teadusorganisatsiooni NordForsk alluvuses tegutsev koostööorganisatsioon, mille eesmärk on Põhjamaadele huvipakkuvates valdkondades kõrgetasemeliste e-infrastruktuuride teenuste arendamine ja opereerimine. Eesti täisliikmelisus aitab oluliselt suurendada Eesti teadusarvutuse võimsust ja panustada tipptasemel rahvusvahelisse koostöösse. ICOS: integreeritud süsinikuseire süsteem (Integrated carbon observation system). ICOS on üleeuroopaline teadustaristu, mis tegeleb Maa kasvuhoonegaaside dünaamika mõõtmisega. Taristu on sündinud vajadusest luua järjepidev ja jätkusuutlik mõõtmisvõrk, mis toimiks samade tehniliste ja teaduslike standardite alusel, et võimaldada kvaliteetseid kliimamuutuste uuringuid ja suurendada uurimisandmete kasutatavust. Missioon on luua standardiseeritud, ülitäpseid ja pikaajalisi uuringuid ning seeläbi hõlbustada süsinikuringe mõistmist ja vajaliku teabe ringlust kasvuhoonegaaside kohta. Edendatakse kasvuhoonegaasidega seotud tehnoloogilisi arenguid, sidudes teadusuuringuid ja innovatsiooni. Sellega võimaldatakse Eestil omada täpsemat ülevaadet kliimamuutuste leevendamismeetmete mõjust riiklikul ja EL tasandil, sh edasiste strateegia- ning rakenduskavade väljatöötamisel. AnaEE: ökosüsteemide analüüs ja eksperimentaaluuringud (Analysis and Experimentation on Ecosystems) on looduslike ja majanduslike maismaa ja vee-ökosüsteemide eksperimentaaluuringute üleeuroopaline taristu. See koosneb erinevaid ökosüsteeme ja kliimavöötmeid hõlmavate eksperimentaalplatvormide (laborite ja katsejaamade) kooskõlastatult arendatud võrgust, mille põhitegevus on katsetega uurida kliimamuutuste, põllumajanduse ja maakasutusega seotud tulevikustsenaariume ehk prognoosida keskkonna- ja inimtegevusest tulenevaid mõjusid majandusele ja loodusele. AnaEE võrgustikus osalemine aitab kaasa nii majanduskeskkonna arendamise rakenduskava kui kliimamuutustega kohanemist puudutavate strateegiate ja arengukavade elluviimisele. AnaEE tegevus haakub Eesti keskkonnastrateegia bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja kliimamuutuste leevendamise meetmetega. AnaEE tegevus haakub materjalide temaatikaga energiatootmise kontekstis (nt puit, taimne toore), panustades sellesse, et energia tootmine oleks kestlik. Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency (ESA)). Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on 1975. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mis koordineerib kosmose rahumeelset uurimist ja kasutamist Euroopas. ESA tegutseb paljudes valdkondades: kosmoseteadus, Maa- vaatlused, satelliitnavigatsioon, telekommunikatsioon, mehitatud kosmoselennud, kanderaketid, haridusprogrammid jms. ESA tegutseb paljudes valdkondades, sh energeetikas ja kliimamuutuste valdkonnas. 23 Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for Nuclear Research (CERN)). Keskus on Šveitsi ja Prantsusmaa piiril Genfi linna lähedal asuv rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiakeskus, mille peamine uurimissuund on eksperimentaalne osakeste füüsika. CERNi tehnoloogiasiirdeprogrammid liikmesriikidesse ei piirdu osakeste füüsikaga. Ülikoolide ja firmade koostöö CERNiga annab uusi rakendusi CERNis väljatöötatud metodoloogiatele ja seadmetele nt materjaliteaduse ja keskkonnatehnoloogiate valdkonnas, panustades seeläbi tehnoloogiasiirdesse ja ühiskonna arengusse mitmel tasandil. Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotonkiirguse allikale (FINESTBEAMS). Eesti-Soome kiirekanal FinEstBeAMS on osa MAX IV sünkrotronist, mis paikneb Lundis Rootsis, ja on mõeldud materjaliteaduse- ja atmosfäärifüüsika uuringuteks. Tänu oma kiirekanali ehitamisele koos Soomega sai Eesti juurdepääsu kõigile MAX IV sünkrotroni kanalitele ja nende juurde kuuluvatele instrumentidele, mis võivaldavad sünkrotronkiirgusallikat MAX IV kasutades teha nt biokeemia- ja materjaliuuringuid nii alusteadmise saamiseks kui ka rakenduslikel eesmärkidel. Eesti rahastab praegu investeeringute kava kaudu MAX-teenuse projekti, mis teeb MAX-IV laiad võimalused teadusuuringuteks Eesti teadlastele kättesaadavaks. Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC). Euroopa Neutronkiirguse Allikas (ESS) on 17 Euroopa riigi ühisprojekt, mille eesmärk on üles ehitada ja töös hoida järgmise põlvkonna teadustaristu objekti, mis on mõeldud biokeemia- ja materjaliuuringuteks neutronite abil. Euroopa Neutronkiirguse Allikas ehitatakse Lundi Rootsis ja selle arvutuskeskus hakkab tööle Kopenhaagenis Taanis. Teadustaristu valmib eeldatavasti aastaks 2025. Kuna neutronmeetodid on peaaegu mittedestruktiivsed, on nendega võimalik uurida paljude biokeemiliste ja -tehnoloogiliste protsesside dünaamikat pikkade ajavahemike vältel. Neutronite tundlikus eri isotoopide ja eriti vesiniku suhtes võimaldab neutronhajumismeetoditega uurida vesinikupõhiseid energiasalvestussüsteeme ning muundamissüsteeme, panustades vesinikupõhiste energiasüsteemide uurmisse ja arendusse. Ettevõtlus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juurde on kavandamisel ettevõtjate andmepõhiste teadus- ja arendusprojektide teenindamise võimekus, et soodustada uute toodete ja teenuste teket (sh energiavaldkonna toodete ja teenuste teket) ja seeläbi suurendada välisinvesteeringute mahu ning loodavate toodete ja teenuste eksporti. Fookusvaldkonna jaoks olulised rahvusvahelised TAI algatused „Euroopa horisondi” programmi teise samba teemavaldkondade „digi, tööstus ja kosmos” ning „kliima, energia ja transport“ projektikonkursside kaudu tellib Euroopa Komisjon uuringuid ja uudseid lahendusi. “Euroopa horisondi” digi, tööstuse, kosmose teemavaldkonna ehk 4. klastri tegevustega toetatakse eelkõige konkurentsivõimeliste ja usaldusväärsete tehnoloogiate väljaarendamist Euroopa tööstuse jaoks. Nende tehnoloogiate abil tagatakse võtmevaldkondades ülemaailmne juhtroll, tootmise ja tarbimise koormuse vähendamine meie planeedile ning maksimaalne kasu kõigile ühiskonna osadele. Kliima, energia ja transpordi teemavaldkonna ehk 5. klastri tegevuste eesmärk on võidelda kliimamuutustega, mõistes paremini nende põhjuseid, arengut, riske, mõjusid ja võimalusi ning muuta energia- ja transpordisektorit kliima- ja keskkonnasõbralikumaks, konkurentsivõimelisemaks, nutikamaks, ohutumaks ja vastupidavamaks. Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkond on seotud EL kliimaneutraalsete ja nutikate linnade ja kliimamuutustega kohanemise missioonidega. Mõlema missiooni eesmärkide saavutamisel on kesksel kohal teadus ja innovatsioon. Kliimaneutraalsete ja tarkade linnade missiooni eesmärk on muuta aastaks 2030. vähemalt 100 Euroopa linna kliimaneutraalseks ja 24 nutikaks. Need linnad omakorda peaks muutuma katsetamise ja innovatsiooni keskusteks, mis aitavad ülejäänud Euroopa linnadel jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Kliimamuutustega kohanemise missiooni eesmärk on toetada vähemalt 150 Euroopa piirkonda ja kogukonda, et aidata muuta neid aastaks 2030. kliimamuutuste mõjudele vastupidavaks. Missiooni tegevused aitavad Euroopal toime tulla vältimatute kliimamuutustega. Toetatakse piirkondi kliimariskide ja võimaluste hindamisel ja haldamisel, koosloomes innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel ja katsetamisel ning suurte süsteemsete lahenduste juurutamisel, mis tagavad vastupanuvõime kliimamuutustele. EIT KIC InnoEnergy keskendub jätkusuutliku energia valdkonnale, sidudes ettevõtluse, teaduskogukonna ja kõrghariduse partnereid. Temaatilised valdkonnad käsitlevad energiasalvestuse, jätkusuutlike ehitiste ja linnade, taastuvenergia, tarkade võrkude, energiaefektiivsuse, transpordi ja liikuvuse jms lahenduste väljatöötamist ja rakendamist. FIRST (Foundational Infrastructure for Responsible Use of Small Modular Reactor Technology) on oskusteabe suurendamise programm, mille eesmärk on tugevdada strateegilisi sidemeid, toetada energiainnovatsiooni ning edendada tehnilist koostööd leppega liitunud riikides ohutu ja turvalise tuumaenergia infrastruktuuri valdkonnas. Programmi koordineerib USA välisministeerium. M-ERA.NET 3 eesmärk on koordineerida partnerluses osalevate Euroopa Liidu liikmesriikide, piirkondade ja assotsieerunud riikide tegevusi materjaliuuringute valdkonnas (sh tuleviku akutehnoloogiad, säästvad energiasalvestustehnoloogiad, patareide arendus, ringmajandust ja säästva arengu eesmärke toetav innovatsioon). Partnerlus kujutab endast suurt riiklike ja piirkondlike rahastamisorganisatsioonide võrgustikku 25 Euroopa Liidu liikmesriigist, neljast assotsieerunud riigist ja kuuest riigist väljaspool Euroopat. An ERA for Green Transformation on ERA TAI algatus, mis hõlmab endas üleeuroopalise rohevesiniku pilootprojekti arendamist, strateegilise energia tehnoloogia (SET) plaani uuendamist ning TAI raamistikku tuleviku tööturu jaoks. Rohevesiniku pilootprojekti tegevuste alla kuulub nt turu statistikat, sotsiaal-majanduslikke indikaatoreid, regulatsioone ja rahastusvõimalusi käsitlevate vesinikutehnoloogia andmete vahetamine; tööstuse tööjõu- ja koolitusvajaduste kaardistamine ja joondamine, avatud innovatsiooni pilootalade disain ning vesinikuorgude kontseptsiooni arendamine. SET plaani uuendamise eesmärgiks on seatud toetada Euroopa roheüleminekut ning joondada SET plaani Fit for 55 paketi, 2050 dekarboniseerimise eesmärgi ja REPowerEU algatusega. Vesiniku IPCEI (Important Projects of Common European Interest). Euroopa eesmärk on luua terviklik tootmise, ladustamise, jaotamise ja tarbimise ahel ning Eestil võib siin olla olulisi panustamisvõimalusi (H-IPCEI). Vesiniku IPCEI projektis osalevad kolm Eesti ettevõtet: Skeleton Technologies, Elcogen ja Stargate Hydrogen Solutions. Nende ettevõtete investeeringute kogumaht on 111 miljonit eurot. Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE toob kokku tööstusettevõtted, lahenduste pakkujad, ülikoolid ja teaduspargid, kes kõik töötavad pühendunult Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmise nimel. AIRE on tulevikus Eesti riigi ettepanekul osa EDIH (European Digital Innovation Hubs) võrgustikust, tänu millele saame Eestisse tuua ka uusi teadmisi oma partneritelt (200+ keskust üle Euroopa). AIRE toetab tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. Koos ülikoolide ja teadusasutustega ühendatakse teadmised IT, inseneeria, robootika ja elektroonika vallast, et luua ettevõtetele digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamise platvorm. 25 NordForsk programmid. NordForsk on Põhjamaade (Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome ning autonoomsete piirkondade Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa) teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvorm, mille eesmärk on edendada Põhjamaade teaduse kvaliteeti, mõju ja kuluefektiivsust ning edendada koostööd teaduse infrastruktuuri arendamisel. Nutikaid ja kestlikke energialahendusi puudutavad mitmed temaatilised programmid, nt seoses rohepöördega (Nordic Green Growth Research and Innovation Programme) jätkusuutlikuma, energiatõhusama ja süsinikuneutraalse ühiskonna heaks), jätkusuutlike ja nutikate linnade arenguga (Sustainable Urban Development and Smart Cities) interdistsiplinaarse teadus- ja innovatsioonialane koostöö toetamiseks eesmärgiga arendada jätkusuutlikke ja nutikaid linnu) ja neutronuuringutega (Nordic Neutron Science Programme) on mh seotud selliste teadustaristutega nagu Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC). COST (European Cooperation in Science and Technology) on Euroopa vanim valitsustevaheline koostööprogramm teaduse ja tehnika valdkonnas. COSTi idee on erialasid, sektoreid, eluetappe ja riigipiire ületava koostöö edendamine. Eesmärk on tuua eri maadest ning eriala- ja sektoriüleselt kokku mingi võrdlemisi konkreetse probleemiga tegelejad, nii teadlased kui ka sidusrühmade esindajad. Koostöö toimub nelja-aastaste võrgustikuprojektide (COST Actions) raames. Rahaliselt toetab COST just koostööd, mitte teadust vm projekti keskmes olevaid sisutegevusi, ent COSTi projektis süvenenud koostöö suurendab taotluste eduvõimalusi teistes programmides. COSTi kaudu toetatakse mh ressursside väärindamise valdkonna tegevusi. Driving urban transitions to a sustainable future (DUT) partnerlus keskendub linnade jätkusuutlikule arengule, toetades ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist linnakeskkonnas, innovatiivsete lahenduste väljatöötamist ruumiplaneerimisel ja transpordivaldkonnas, energiaefektiivsete ja paindlike energiakogukondade teket jms. Puhtale energiale ülemineku (Clean Energy Transition) programmi eesmärk on hõlbustada pööret energiatõhusa, taastuvenergial põhineva, kliimaneutraalse ja jätkusuutliku ühiskonna arengu suunas. Osaletakse energiapöördega seotud poliitika kujundamises, arendatakse tehnoloogiaid, digitaliseerimist, uusi teenuseid ja majandusmudeleid, valdkonda meelitatakse erasektori investeeringuid, toetatakse kohalikke ja regionaalseid investeerimisprojekte, kodanike ja kogukondade kaasamist ja võimestamist jms. Puhta vesiniku (Clean Hydrogen) partnerlus keskendub otseselt roheleppe ja vesinikustrateegia eesmärkide elluviimisele, keskendudes kliimaneutraalsuse eesmärgile ja arendades vesinikutehnoloogiaid, mille tehnoloogia valmidustase on hetkel madal või pole need konkurentsivõimelised. Patareide ja akude (BATT4EU Partnership) partnerluse eesmärk on toetada ohutute, jätkusuutlike ja kliimaneutraalsete energiasalvestuslahenduste väljatöötamist ja rakendamist (sh materjalid, disain, tootmine, ümbertöötlemine, transpordi- ja liikuvuslahendused jms) ning võimestada ringmajandust ja valdkonna tööstust kogu väärtusahela ulatuses. Key Digital Technologies Joint Undertaking (KDT JU). Partnerlus „Võtmetähtsusega digitehnoloogiad“ on avaliku ja erasektori koostöö alus teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni alal elektroonikakomponentide ja -süsteemide (ECS) valdkonnas ning rahastab projekte, mille eesmärk on tagada maailmatasemel teadmised nende võtmetehnoloogiate vallas, mis on olulised Euroopa konkurentsivõimelise juhtpositsiooni tagamiseks digimajanduses. 26 Partnerluse „Innovaatilised VKE-d“ (Innovative SMEs, INNOVSMEs) eesmärk on toetada väike ja keskmiste ettevõtete innovaatilisi teadus- ja innovatsiooniprojekte ning võimaldada neil osaleda rahvusvahelises koostöös. Partnerluse tulemusena suureneb VKE-de konkurentsivõime, stimuleeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning panustatakse EL ühiskonna ja keskkonna väljakutsetesse. Fookuses on uute toodete, protsesside ja teenuste arendamine ja nende toomine turule (toetakse selgelt turule orienteeritud tegevusi). Partnerluse taotlusvoorud on teemaülesed, seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi, sh energiavaldkonda. 27  Lisa 5. Fookusvaldkonna arendamise võtmetegevuste ja rahastusmeetmed Võtmetegevused valdkonna Meede/sekkumine Vastutav Mida täpsemalt toetatakse arendamisel vajaduse katmiseks ministeerium Alus- ja rakendusuuringute, Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka alus- ja eksperimentaalarenduste ning arendustegevuse rakendusuuringud ning tootearenduse toetamine programmid eksperimentaalarendused valdkonna Alus- ja rakendusuuringute rolli ei fookusvaldkondades määratletud prioriteetsetes suundades. saa nutikate ja kestlike Puudutab ka doktorantide- energialahenduste loomisel nooremteadurite kaasamist projektidesse alahinnata. Oluline on (valdkonna spetsialistide järel- ja interdistsiplinaarne teadus- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus ning koostöö arendustegevus on kvaliteetse ettevõtlussektoriga. kõrghariduse sisend. Energiavaldkonna toetamiseks viiakse ellu eraldi TA- programmi. Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede eelkõige energialahendusi teadustaristu teenuste puudutavate tippkeskuste uuringute ja pakkumise parendamine arenduste kontekstis. Puudutab ka era- ja avaliku sektori doktorantide-nooremteadurite kaasamist nõudlusest tulenevate projektidesse (valdkonna spetsialistide vajaduste rahuldamiseks järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja (tippkeskuste ja arendustegevus on ka kvaliteetse teadustaristu teenuste kõrghariduse sisendiks. Toetatakse TAIE meede) fookusvaldkondi, sh nutikate ja kestlike energialahenduste valdkonda. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige energiavaldkonnas arendustegevuse Eesti arenguvajadustele lahendusi loovate võimekuse arendamine strateegiliste sektoriteüleste ja (RITA+) interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh nutikaid ja kestlikke energialahendusi. Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh energiavaldkonna teadusprojekte. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste 28  arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh energialahenduste valdkonna projekte. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh energiavaldkonna tippkeskusi. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programm toetab koostööd ettevõtete või ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste vahel. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on nutikad ja kestlikud energialahendused. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- innovatsiooniosakud ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE- dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused ja antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine. Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. Programmi raames toetatakse mh ettevõtete organisatsiooni ja töötajate arengut (mentorlus) ning müügi- ja 29  turundustegevuse arendamist (sh eksport välisturgutele). Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse hangete toetamine eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist Euroopa võrgustikud Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“. Enamik eelpool nimetatud võrgustikest on horisontaalsed, pakkudes osalusvõimalusi ka energiavaldkonda kuuluvatele ettevõtetele. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele. Teadmus- ja tehnoloogiasiiret Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide toetavad tegevused arendusteenuste ning institutsionaalse teadmus- ja teadusasutustes, kõrgkoolides ja institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse suurendamine ettevõtluses teadmussiirde võimekuse ja teadmussiirdeteenuste arendamine, Vajadus väga laia ja mitmekesise suurendamine teadus- ja akadeemilise ja tugipersonali tegevuste paketi järele, nt arendusasutustes ja teadmussiirdeoskuste arendamine; süsteemne ja koordineeritud kõrgkoolides (ASTRA+) toetatakse nii asutusepõhiseid tegevusi kui teadmussiirdealane tegevus asutustevahelisi koostöötegevusi (nt teadusasutuste ja ettevõtjate ühislaborite arendamine, Adapter-tüüpi vahel; ühistegevuste arendamine; tegevused jms). (välis)spetsialistide kaasamine Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka alus- ja teadmussiirde võimekuse arendustegevuse rakendusuuringud ning kasvatamiseks; inimeste liikumine programmid eksperimentaalarendused sektorite vahel; teadmussiirde fookusvaldkondades energiavaldkonna määratletud doktorantuur prioriteetsetes suundades, mis peavad (ettevõtlus/tööstusdoktorantuur); silmas ettevõtluse ja avaliku sektori huvisid ettevõtete ja soodustavad koostööd. Eesmärk on innovatsioonivõimekuse ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest toetamise tegevused; kantud TA-võimekuse ja kasvatamine intellektuaalomandi-alane tugi teadusasutustes. Puudutab ka 30 koolituste ja juriidiliste lepingute doktorantide-nooremteadurite kaasamist ettevalmistamise näol. projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja Tegemist on ühe olulisema arendustegevus on kvaliteetse võtmetegevusega valdkonna kõrghariduse sisendiks. Nutikate ja kestlike arendamisel. energialahenduste toetamiseks viiakse ellu eraldi programmi. Tipptasemel teadmiste ja HTM Tippkeskuste ja teadustaristu teenuste teadustaristu teenuste arendamine ja kättesaadavaks tegemine pakkumise parandamine teadmussiirde soodustamiseks. Puudutab era- ja avaliku sektori ka doktorantide-nooremteadurite nõudlusest tulenevate kaasamist tippkeskuste tegevustesse vajaduste rahuldamiseks (valdkonna spetsialistide järel- ja (tippkeskuste ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja teadustaristu teenuste arendustegevus on ka kvaliteetse meede) kõrghariduse sisendiks. Vt ka lisa 3 ja lisa 4. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh nutikate ja kestlike energialahenduste valdkonda. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige energiavaldkonnas arendustegevuse Eesti arenguvajadustele lahendusi loovate võimekuse arendamine strateegiliste sektoriüleste ja (RITA+) interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis ja avaliku sektori TA-võimekuse suurendamiseks, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste kaudu, et tugevdada riigi kui targa tellija ja koostööpartneri rolli valdkonnas. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh nutikate ja kestlike energialahenduste valdkonda. Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline liikumine äri- ja akadeemiliste sektorite vahel (teadlased ettevõttesse ja ringkondade vaheliste avalikku sektorisse, spetsialistid sidemete arendamine ettevõtlusest ja avalikust sektorist teadus- ja akadeemiasse) kompetentsi ja kogemuste arendustöötajate saamiseks ja edasiandmiseks, võrgustike liikumise kaudu tekkeks ja koostöö soodustamiseks; akadeemilise, era- ja teadmussiirdedoktorantuuri toetamine avaliku sektori vahel valdkonna teadlaste järel- ja juurdekasvu (sektoritevaheline ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde mobiilsus, sh toetamiseks. Toetatakse TAIE teadmussiirde fookusvaldkondi, sh nutikate ja kestlike doktorantuur, SekMo) energialahenduste valdkonda. Teadus- ja HTM Toetatakse teadlasmobiilsust ja arendustegevuse rahvusvahelist teaduskoostööd, teadmiste rahvusvahelistumise ringlust, rahvusvaheliste kontaktide ja toetamine: osalemine võrgustike arendamist ning suurendatakse Euroopa Teadusruumis Eesti teadussaavutuste ja (teadlasmobiilsus ja väärtuspakkumiste nähtavust osalemine missioonides, rahvusvahelisel tasandil (vt ka lisa 4). TAIE partnerlustes, fookusvaldkondi, sh nutikate ja kestlike programmides jm energialahenduste valdkonda. rahvusvahelistes TAI initsiatiivides, Mobilitas++) TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja 31 baasfinantseerimine arendustegevuse finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine mh energialahenduste valdkonnas. Teadustaristu toetused HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh energiavaldkonna taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsioon HTM Teaduse populariseerimise ja ja teaduse teadushariduse tegevused on suunatud populariseerimine Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ja teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt (mh on eesmärgiks teha avalikult kättesaadavaks erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemusi), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete energiavaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnika valdkondades. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse ja võimekuse tõstmine tõstmise eesmärk on arenda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsioonialased tugiteenused, ettevõtete kompetentside kasvatamine ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuste üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. 32 Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programm toetab koostööd ettevõtete või ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste vahel. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on nutikad ja kestlikud energialahendused. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- innovatsiooniosakud ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE- dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse hangete toetamine eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. Tootearenduse toetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused ja antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine. 33  Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele, sh energiavaldkonnas. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st energiavaldkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondadega. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele. Ida-Viru ettevõtluse MKM Toetuse eesmärk on suurendada Ida- teadmusmahukuse Virumaa ettevõtete teadmusmahukust kasvatamise toetus ning koostööd teadus- ja arendusasutustega, et arendada alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua uusi töökohti. Sihtgrupp on Ida- Virumaal tegutsev või Ida-Virumaale projekti toel investeeriv alustav ettevõte, kes viib ellu tööstuse või energeetika projekti. Harg- ja iduettevõtete Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide toetamine. Energialahenduste arendusteenuste ja institutsionaalse teadmus- ja valdkonnas on harg- ja institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse suurendamine iduettevõtted eriti olulised ning teadmussiirde võimekuse ning teadmussiirdeteenuste arendamine, vajavad rahastust ja suurendamine teadus- ja akadeemilise ja tugipersonali tugiteenuseid. arendusasutustes ja teadmussiirdeoskuste arendamine; kõrgkoolides (ASTRA+) toetatakse nii asutusepõhiseid tegevusi kui asutustevahelisi koostöötegevusi. Toetatavad tegevused hõlmavad mh kommertsialiseerimis- ja hargettevõtluse mudelite arendamist asutuses, et teadusasutustes tekiks võimekus toetada hargettevõtete teket (sh tagada selleks vajalikud teenused ja tugi asutuses). Startup Estonia MKM Startup Estonia eesmärk on arendada idufirmade ökosüsteemi. Startup Estonia 34  programm on iduettevõtete arendamisele suunatud teenuste kogum, mis aitab iduettevõttel läbida teekond alates ideest kuni laiapõhjalise kasvu saavutamiseni võimalikult lühikese aja jooksul. Meetme sihtgrupp on nii tegutsevad kui potentsiaalsed iduettevõtete asutajad ning nende esindajad. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st energialahenduste valdkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Teadus- ja MKM Teadus- ja tehnoloogiamahukate tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi eesmärk on iduettevõtete kiirendi teadmuspõhise iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, teadus- ja tehnoloogimahukate ärikontseptsioonide testimine ja prototüüpide arendamine ning teadmuspõhistele ettevõtjatele suunatud äriarendusteenused. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatud probleemidele sh probleemidele, sh energiavaldkonnas. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st energiavaldkonna ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste valdkondadega. Ettevõtete rohefond MKM Meetme eesmärk on pakkuda kapitali uute rohetehnoloogiate valdkonnas ja rahastada innovaatilisi teadusmahukaid rohetehnoloogia ettevõtteid. Koostöö (sh rahvusvaheline Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka alus- ja koostöö) ja ökosüsteemi loomine arendustegevuse rakendusuuringud ning ja toetamine programmid eksperimentaalarendused määratletud Teadlaste, riigi ning valdkonna fookusvaldkondades prioriteetsetes suundades, mis peavad ettevõtete vahelise ja silmas ettevõtluse ja avaliku sektori huvisid rahvusvahelise koostöö ja soodustavad koostööd. Eesmärk on tugevdamine ja ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest interdistsiplinaarse koostöö kantud TA-võimekuse ja kasvatamine soodustamine; võrgustikes teadusasutustes. Energiavaldkonna osalemise toetamine, sh toetamiseks viiakse ellu eraldi TA- (rahvusvahelised võrgustikud); programmi. public private partnership Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide 35 projektide toetamine; arendusteenuste ja institutsionaalse teadmus- ja koostööklastrite moodustamine. institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse suurendamine teadmussiirde võimekuse ja teadmussiirdeteenuste arendamine, suurendamine teadus- ja akadeemilise ja tugipersonali arendusasutustes ja teadmussiirdeoskuste arendamine; kõrgkoolides (ASTRA+) toetatakse nii asutusepõhiseid kui asutustevahelisi koostöötegevusi (nt ühislaborite arendamine, Adapter-tüüpi tegevused jms). Toetab asutuste võimekuse kasvu koostööks ettevõtete ja avaliku sektori asutustega, teadmus- ja tehnoloogiasiirdeks. Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige energiavaldkonnas arendustegevuse Eesti arenguvajadustele lahendusi loovate võimekuse arendamine strateegiliste sektoriteüleste ja (RITA+) interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis ja avaliku sektori TA-võimekuse suurendamiseks, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste kaudu, et tugevdada riigi kui targa tellija ja koostööpartneri rolli valdkonnas. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh nutikaid ja kestlikke energialahendusi. Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede tippkeskuste ja teadustaristu teenuste teadustaristu tegevuste kontekstis, mis on pakkumise parandamine kantud ettevõtluse ja avaliku sektori era- ja avaliku sektori huvidest ja TA-teenuste arendamise ja nõudlusest tulenevate pakkumise toetamiseks, toetab koostööd vajaduste rahuldamiseks ettevõtete ja avaliku sektori asutustega. (tippkeskuste ja Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh teadustaristu teenuste nutikaid ja kestlikke energialahendusi. meede) Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline liikumine äri- ja akadeemiliste sektorite vahel (teadlased ettevõttesse ja ringkondade vaheliste avalikku sektorisse, spetsialistid sidemete arendamine ettevõtlusest ja avalikust sektorist teadus- ja akadeemiasse) kompetentsi ja kogemuste arendustöötajate saamiseks ja edasiandmiseks, võrgustike liikumise kaudu tekkeks ja koostöö soodustamiseks; akadeemilise, era- ja teadmussiirdedoktorantuuri toetamine avaliku sektori vahel valdkonna teadlaste järel- ja juurdekasvu (sektoritevaheline ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde mobiilsus, sh toetamiseks. Toetatakse TAIE teadmussiirde fookusvaldkondi, sh nutikate ja kestlike doktorantuur, SekMo) energialahenduste valdkonda. Teadus- ja HTM Koostöö ja ökosüsteemi loomine ja arendustegevuse toetamine rahvusvahelises mõõtmes rahvusvahelistumise (rahvusvaheline teaduskoostöö, teadmiste toetamine: osalemine ringlus, rahvusvaheliste kontaktide ja Euroopa Teadusruumis võrgustike arendamine, rahvusvaheline (teadlasmobiilsus ja nähtavus koostöö arendamiseks). osalemine missioonides, Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh partnerlustes, nutikaid ja kestlikke energialahendusi. programmides jm rahvusvahelistes TAI initsiatiivides, Mobilitas++) 36 TA-asutuste HTM Baasfinantseerimine on teadus- ja baasfinantseerimine arendustegevuse finantseerimine positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, eesmärgiks on teadusasutuste ja teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine ökosüsteemi osa ja koostöövõimekuse jaoks, mh energiavaldkonna tegevusi arvestades. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh energiavaldkonna projekte. Teadustaristu toetamine HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh energiavaldkonna taristut (vt ka lisa 4). Teaduskommunikatsioon HTM Teaduse populariseerimise ja ja teaduse teadushariduse tegevused on suunatud populariseerimine Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ja teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt (mh on eesmärgiks teha avalikult kättesaadavaks erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemusi), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete energiavaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnika valdkondades. Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse 37  elluviimist, et arendada ettevõtte jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programm toetab koostööd ettevõtete või ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste vahel. Rakendusuuringute programmi üks fookusvaldkond on nutikad ja kestlikud energialahendused. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- innovatsiooniosakud ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE- dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosakute abil on muuhulgas võimalik sisse osta vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uuel perioodil on arendus- ja innovatsiooniosakute üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse hangete toetamine eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, st teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimiseks. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse ja võimekuse tõstmine tõstmise eesmärk on arendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsiooni tugiteenused, ettevõtete kompetentside ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse tõstmise üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele. Accelerate Estonia MKM Accelerate Estonia toob kokku era- ja avaliku sektori, et koostöös lahendada 38  kompleksseid globaalseid väljakutseid. Programm toob idufirmaliku mõtteviisi avalikku sektorisse, et testida, valideerida ja rakendada lahendusi, mis loovad Eestile rahvusvahelise konkurentsieelise ja millel on globaalse skaleeritavuse võimalus. Accelerate Estonia otsib lahendusi ühiskonda häirivatele nurjatutele probleemidele mh energiavaldkonnas. Erasektori tehisintellekti MKM Erasektori tehisintellekti (AI) pilootprojektid pilootprojektide eesmärk on Eesti ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Programmi raames viiakse kokku AI vajadusega ettevõtted ja potentsiaalsed lahenduste pakkujad, sh iduettevõtted, VKEd, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada pilootprojekte. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele. Startup Estonia MKM Startup Estonia eesmärk on arendada idufirmade ökosüsteemi. Startup Estonia programm on iduettevõtete arendamisele suunatud teenuste kogum, mis aitab iduettevõttel läbida teekond alates ideest kuni laiapõhjalise kasvu saavutamiseni võimalikult lühikese aja jooksul. Meetme sihtgrupp on nii tegutsevad kui potentsiaalsed iduettevõtete asutajad ning nende esindajad. Tegu on nn horisontaalse meetmega, st energialahenduste valdkonna iduettevõtteid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkondade ettevõtetega. Rahvusvahelised MKM MKM toetab ettevõtete osalemist Euroopa võrgustikud Liidu ülestes rahvusvahelistes TAI võrgustikes, näiteks ESA ja CERN ning „Euroopa horisondi“ partnerlustes „Innovaatilised VKE-d“ ja „Võtme digitehnoloogiad“. Enamik eelpool nimetatud võrgustikest on horisontaalsed, pakkudes osalusvõimalusi ka energiavaldkonda kuuluvatele ettevõtetele. 39  TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse välisinvesteeringute toomise eesmärk on kujundada Eestist Eestisse toomine atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ja pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete investorkonsultantide, atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e- residentsuse programmi toetamist ning on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh energiavaldkonnas. Teadus- ja MKM Teadus- ja tehnoloogiamahukate tehnoloogiamahukate iduettevõtete kiirendi eesmärk on iduettevõtete kiirendi teadmuspõhise iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine, teadus- ja tehnoloogimahukate ärikontseptsioonide testimine ja prototüüpide arendamine ning teadmuspõhistele ettevõtjatele suunatud äriarendusteenused. Tehnoloogiate ja rakenduste Teadus- ja HTM Teadusasutuste ja kõrgkoolide piloteerimise ja testimise tugi arendusteenuste ning institutsionaalse teadmus- ja Toetus ja tugi energia ühistulise institutsionaalse tehnoloogiasiirdevõimekuse suurendamine kasutamismudelite loomiseks ja teadmussiirde võimekuse ja teadmussiirdeteenuste arendamine, piloteerimiseks; suurendamine teadus- ja akadeemilise ja tugipersonali eksperimentaaljaamade, laborite arendusasutustes ja teadmussiirdeoskuste arendamine; loomine tehnoloogiate kõrgkoolides (ASTRA+) toetatakse nii asutusepõhiseid kui hindamiseks, arendamiseks ja asutustevahelisi koostöötegevusi (nt katsetuste läbiviimiseks. ühislaborite arendamine, Adapter-tüüpi tegevused jms). Toetab asutuste Tegemist on ühe olulisema võimekuse kasvu koostööks ettevõtete ja võtmetegevusega valdkonna avaliku sektori asutustega, teadmus- ja arendamisel. tehnoloogiasiirdeks. Toetab tehnoloogiate ja rakenduste hindamist ja testimist nt sertifitseeritud laborite teenuseid pakkudes. Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede tippkeskuste ja teadustaristu teenuste teadustaristu tegevuste kontekstis, mis on pakkumise parendamine kantud ettevõtluse ja avaliku sektori era- ja avaliku sektori huvidest ja TA-teenuste arendamise ja nõudlusest tulenevate pakkumise toetamiseks, toetab koostööd vajaduste rahuldamiseks ettevõtete ja avaliku sektori asutustega. (tippkeskuste ja Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh teadustaristu teenuste nutikaid ja kestlikke energialahendusi. meede) Teadustaristu toetamine HTM Valdkonnas toimuva kvaliteetse teadus- ja arendustöö, teadmussiirde toimimise ja TA- teenuste arendamise ja pakkumise eelduseks oleva teadustaristu baasvõimekuse tagamine. Temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh energiavaldkonna taristut (vt ka lisa 4). Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada 40  tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh energialahenduste valdkonna projekte. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Rakendusuuringute MKM Rakendusuuringute programm toetab programm (RUP) ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimist, et arendada ettevõtete jaoks välja innovaatilisi tooteid, tehnoloogiaid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuringute programmis toetakse ka teostatavusuuringuid ja intellektuaalse omandi kaitsega seotud tegevusi ning pakutakse eelnõustamist. Rakendusuuringute programmi üks fookus on nutikad ja kestlikud energialahendused. Arendus- ja MKM Arendus- ja innovatsiooniosakud on väike- innovatsiooniosakud ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE- dele) suunatud toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada VKE-del koos pädeva teenusepakkujaga arendada uuenduslikke ja kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Arendus- ja innovatsiooniosaku toetuse abil on võimalik tellida mh metroloogia, akrediteerimise, standardiseerimise, vastavushindamise ja sertifitseerimise alast nõustamist, toote- ja teenusearenduse tehnoloogilist nõustamist ja intellektuaalomandi õiguskaitse nõustamist. Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. Tootearendustoetus MKM Tootearenduse toetuse eesmärk on julgustada ettevõtete investeeringuid arendustegevustesse, mille tulemusel töötatakse välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused. Uuel perioodil on tootearenduse toetuse üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused ja antud valdkonnas erinevate teenuste, protsesside ja toodete väljatöötamine. Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. 41  Programmi raames toetatakse mh ettevõtete organisatsiooni ja töötajate arengut (mentorlus) ning müügi- ja turundustegevuse arendamist (sh eksport välisturgutele). Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse hangete toetamine eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, mis võib sisaldada teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. E-DIH AIRE MKM AIRE eesmärk on tõsta Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõimet, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Selleks toetatakse tööstusinnovatsiooni loomist, tuues kokku ülikoolide teadmised ja ettevõtete vajadused. AIRE keskendub ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamisele. Erasektori tehisintellekti MKM Erasektori tehisintellekti (AI) pilootprojektid pilootprojektide eesmärk on Eesti ettevõtete AI kasutuselevõtu võimekuse parendamine, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamine ning uusettevõtluse tekitamine. Programmi raames viiakse kokku AI vajadusega ettevõtted ja potentsiaalsed lahenduste pakkujad, sh iduettevõtted, VKEd, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused, et käivitada pilootprojekte. Programm on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele. Investeeringud ja eksport. Toetus Ettevõtete MKM Ettevõtte arenguprogramm toetab eksportimisel ja välisturule arenguprogramm ambitsioonikate ettevõtete pikaajalist sisenemisel, nt ettevõtete läbimõeldud arengut, tegevuste paremat mentorlus, võrgustikutegevused, planeerimist ja innovatsiooni rakendamist. kontaktide leidmine, Programmi raames toetatakse mh regulatsioonide täitmine. Vajalik ettevõtete organisatsiooni ja töötajate on investeeringute suurendamine arengut (mentorlus) ning müügi- ja arendustegevuste läbiviimiseks. turundustegevuse arendamist (sh eksport välisturgutele). Uuel perioodil on ettevõtete arenguprogrammi üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. Ettevõtete rohefond MKM Meetme eesmärk on pakkuda kapitali uute 42  rohetehnoloogiate valdkonnas ja rahastada innovaatilisi teadusmahukaid rohetehnoloogia ettevõtteid. Finantsinstrumendid MKM Laenud, käendused, riski- ja erakapitali meetmed (finantsinstrumendid) on loodud ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks ja ettevõtete äritegevuse finantseerimiseks olukorras, kus krediidiasutused ei soovi riski võtta. Tegemist on horisontaalsete meetmetega, st et energialahendustega tegelevaid ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alusetel teiste ettevõtjatega. Ida-Viru ettevõtluse MKM Toetuse andmise eesmärk on toetada Ida- investeeringute toetus (sh Viru maakonna majanduse tööstusele) mitmekesistumist ja ettevõtjate konkurentsivõime kasvu kõrgemat lisandväärtust ning uusi töökohti loovate investeeringute kaudu. Tegemist on Ida- Viru horisontaalse meetmega, st energialahendustega tegelevaid ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkonna ettevõtjatega. TAI-mahukate MKM TAI-mahukate välisinvesteeringute Eestisse välisinvesteeringute toomise eesmärk on kujundada Eestist Eestisse toomine atraktiivne investeerimiskeskkond, tuua siia uusi välisinvesteeringuid ja pakkuda siin juba tegutsevatele investoritele laienemisvõimalusi. Tegevused hõlmavad regionaalsete investorkonsultantide, atraktiivse ärikeskkonna, äridiplomaatia, välisspetsialistide palkamise, e- residentsuse programmi toetamist ning on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh energiavaldkonnas. Ettevõtete ekspordi MKM Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused arendamise tegevused koosnevad sihtturgude tutvustamisest, eksporditeenustest (ekspordiprogramm, turupõhine nõustamine, messidel osalemine, kontaktreisid), sobiva rahastuse leidmisest. Ettevõtete ekspordi arendamise tegevused hõlmavad sihtturgude tutvustamist, eksporditeenuseid (ekspordiprogramm, turupõhine nõustamine, messidel osalemine, kontaktreisid), sobiva rahastuse leidmist. Tegevused on avatud kõikide valdkondade ettevõtetele, sh energiavaldkonna ettevõtetele. Innovatsiooni edendavate MKM Innovatsiooni edendavate hangete toetuse hangete toetamine eesmärk on pakkuda praktilise innovatsiooni toetava hanke kogemust, et suurendada avaliku sektori nõudlust innovaatiliste lahenduste järele ja sellealast teadlikkust ning seeläbi arendada innovaatiliste lahenduste turgu. Lisaks hanke läbiviimist toetavatele tegevustele 43  antakse toetust ka innovaatilise toote, teenuse või lahenduse hankimiseks, mis võib sisaldada teostatavusuuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse hankimist. Uuel perioodil on innovatsiooni edendavate hangete üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. Ettevõtete TAI teadlikkuse MKM Ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse ja võimekuse tõstmine tõstmise eesmärk on arenda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse omateenuseid, sh innovatsioonialased tugiteenused, ettevõtete kompetentside kasvatamine ja koostöövõrgustike arendamine. Uuel perioodil on tegevuste üks fookus nutikad ja kestlikud energialahendused. Ida-Viru ettevõtluse MKM Toetuse eesmärk on suurendada Ida- teadmusmahukuse Virumaa ettevõtete teadmusmahukust kasvatamise toetus ning koostööd teadus- ja arendusasutustega, et arendada alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua uusi töökohti. Sihtgrupp on Ida- Virumaal tegutsev või Ida-Virumaale projekti toel investeeriv alustav ettevõte, kes viib ellu tööstuse või energeetika projekti. Ida-Viru ettevõtluse MKM Toetuse andmise eesmärk on toetada Ida- investeeringute toetus (sh Viru maakonna majanduse tööstusele) mitmekesistumist ja ettevõtjate konkurentsivõime kasvu kõrgemat lisandväärtust ning uusi töökohti loovate investeeringute kaudu. Tegemist on Ida- Viru horisontaalse meetmega, st energialahendustega tegelevaid ettevõtjaid toetatakse võrdsetel alustel teiste valdkonna ettevõtjatega. Valdkonna teadlaste ja Temaatilised teadus- ja HTM Valik tegevusi, kuhu kuuluvad ka alus- ja inseneride järel- ja juurdekasv arendustegevuse rakendusuuringud ning Valdkonna doktoriõppe kvaliteedi programmid eksperimentaalarendused jms tõstmine, sh fookusvaldkondades energialahenduste valdkonna määratletud teadmussiirdedoktorantuur prioriteetsetes suundades. Puudutab ka (ettevõtlus/tööstusdoktorantuur); doktorantide-nooremteadurite kaasamist välisteadlaste ja tippspetsialistide projektidesse. Nutikate ja kestlike kaasamine kompetentside energialahenduste toetamiseks viiakse ellu täiendamiseks, teadlasmobiilsus eraldi TA-programmi. teadmiste ja oskuste täiendamiseks, teadlaste liikumine sektorite vahel. Tegemist on ühe olulisema Tipptasemel teadmiste ja HTM Oluline meede eelkõige energialahendusi võtmetegevusega valdkonna teadustaristu teenuste puudutavate tippkeskuste uuringute ja arendamisel. pakkumise parendamine arenduste kontekstis. Puudutab ka era- ja avaliku sektori doktorantide-nooremteadurite kaasamist nõudlusest tulenevate projektidesse. Toetatakse TAIE vajaduste rahuldamiseks fookusvaldkondi, sh energiavaldkonda. (tippkeskuste ja teadustaristu teenuste 44 meede) Riigi teadus- ja HTM Oluline meede eelkõige energialahenduste arendustegevuse valdkonnas Eesti arenguvajadustele võimekuse arendamine lahendusi loovate strateegiliste sektorite (RITA+) üleste ja interdistsiplinaarsete rakendusuuringute kontekstis. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse. Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh energiavaldkonda. Teadmusvõrgustike ning HTM Spetsialistide kahesuunaline liikumine äri- ja akadeemiliste sektorite vahel (teadlased ettevõttesse ja ringkondade vaheliste avalikku sektorisse, spetsialistid sidemete arendamine ettevõtlusest ja avalikust sektorist teadus- ja akadeemiasse) teadmiste ja kogemuste arendustöötajate saamiseks ja edasiandmiseks, võrgustike liikumise kaudu tekkeks ja koostöö soodustamiseks; akadeemilise, era- ja teadmussiirdedoktorantuuri toetamine. avaliku sektori vahel Toetatakse TAIE fookusvaldkondi, sh (sektoritevaheline energiavaldkonda. mobiilsus, sh teadmussiirde doktorantuur, SekMo) Teadus- ja HTM Toetatakse teadlasmobiilsust (sh arendustegevuse doktorandid-nooremteadurid) ja rahvusvahelistumise rahvusvahelist teaduskoostööd, teadmiste toetamine: osalemine ringlust, rahvusvaheliste kontaktide ja Euroopa Teadusruumis võrgustike arendamist ja suurendatakse (teadlasmobiilsus ja Eesti teadussaavutuste ja osalemine missioonides, väärtuspakkumiste nähtavust partnerlustes, rahvusvahelisel tasandil. Toetatakse TAIE programmides jm fookusvaldkondi, sh energiavaldkonda. rahvusvahelistes TAI initsiatiivides, Mobilitas++) Uurimistoetused HTM Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks eraldatav toetus. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh energiavaldkonna teadusprojekte. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Arendusgrandid (proof-of- HTM Arendusgrantide eesmärk on concept) eksperimentaalarendusprojektide toetamise kaudu edendada tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning suurendada teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju. Võimendab teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd suure lisandväärtusega toodete ja teenuste 45  arendamisel. Puudutab ka doktorantide- nooremteadurite kaasamist projektidesse. Konkurentsipõhine toetus, kus temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh energiavaldkonna teadusprojekte. Teaduse tippkeskused HTM Tippkeskuste toetamisel temaatilisi fookusi ja prioriteete ei seata, toetatakse mh energiavaldkonna tippkeskusi. Puudutab ka doktorantide-nooremteadurite kaasamist projektidesse (valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasvu toetamine). Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetse kõrghariduse sisend. Teaduskommunikatsioon HTM Teaduse populariseerimise ja ja teaduse teadushariduse tegevused on suunatud populariseerimine Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ja teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt (mh on eesmärgiks teha avalikult kättesaadavaks erinevatest allikatest rahastatud teadusprojektide tulemusi), soodustades nii teadmuspõhise ühiskonna arengut. Temaatilisi fookusi ja prioriteete energiavaldkonnale otseselt ei seata, kuid toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid tegevusi loodus-, täppisteaduste ja tehnika valdkondades. 46 Lisa 6. Fookusvaldkonna väljakutsete lahendamise ja võtmetegevuste elluviimise eeldused, võimaldajad ja taustategurid Valdkonna spetsialistide väljaõpe, haridusküsimused, töötingimused  Oluline on valdkonna teemade läbiv integreerimine haridussüsteemi. Vaja on uusi kompetentse (nt interdistsiplinaarne lähenemine, andmete tark kasutus valdkonnas, keskkonnamõjude ja ökoloogilise jalajälje arvestamine, kogukonna ja tarbijakäitumise arvestamine jms) ning sellest tulenevalt õppekavade ja ainekursuste arendamist ja pakkumist.  Oluline on valdkonna spetsialistide piisavus, väljaõpe, konkurentsivõimelised töötingimused ja töötasu, valdkonna õppejõudude järel- ja juurdekasvu tagamine, kõrg- ja kutsehariduse, täiendus- ja ümberõppe, töökohapõhise praktika jm võimaluste tagamine valdkonna spetsialistide piisavuse ja kvaliteedi tagamiseks, sh arvestades seda, et kõrgetasemeline teadus- ja arendustegevus on seotud kvaliteetse kõrghariduse ja õppetööga valdkonnas.  Tuleb tõsta kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste pädevust ja võtta tööle spetsialiste, nt avalikus sektoris rohepöörde spetsialiste, kes aitaksid teemat eest vedada ja lahendusi pakkuda, osalisi kokku tuua, kohalikes kogukondades teemasid ja võrgustikke eest vedada jms. Regulatiivne keskkond, riiklikud põhimõtted ja kokkulepped  Ettevõtjatele tuleks rakendada maksusoodustusi, mis on seotud TA tegevusega. TA maksusoodustuste eesmärk on maandada arendusega seotud riske ning motiveerida ettevõtjaid regulaarselt TAga tegelema. TA maksusoodustuste tegemisel tuleks järgida OECD riikide TA maksuerisuste parimaid praktikaid.  Vaja on luua lihtsustatud võimalus palgata TA spetsialiste kolmandatest riikidest (välismaalaste seaduse muudatus).  Riiklikud planeerimisinstrumendid vajavad revisjoni ning protsesside tõhustamist. Üle Euroopa on teadvustatud vajadust kiirendada taastuvenergia arendamisel lubade protsessi (meretuuleenergia, salvestamine, võrgud), riigid teevad revisjoni senistest reeglitest ning kiirendavad protsesse. Teema kriitilisusele viitab ka RePowerEU.  Analüüsida tuleb võimalust seada eesmärgiks eraldada taastuvenergia tootmise valdkonna teadus- ja arendustegevuseks raha suhestatult SKP-sse (see skeem toimib näiteks kaitsekulutuste puhul, mille määr on 2% SKP-st). Raha tohiks kasutada teadus- ja arendustegevuseks, patentide ja litsentside ostmiseks ning perspektiivsete tehnoloogiate välja töötamiseks.  Uurida tuleks CO2 turu reformi mõju Eesti energiavaldkonnale.  Toetusfondide bürokraatiat tuleks märgatavalt vähendada ja kaotada liigsed piirangud rahastuse taotlemiselt. Paljude ettevõtete arendusideed on takerdunud just toetusfondide liigse bürokraatia või liigsete piirangute taha (nt üks ettevõte võib saada toetust ühe korra).  Puuduvad suurettevõtete toetusmeetmed, toetuste asemel on laenud (kõrgema intressimääraga kui EL-is keskmiselt või naaberriikides).  Riigi poolt tellitavate TA uuringute kavasid tuleks jagada valdkonna ettevõtjatega.  Riigi kui targa tellija roll vajab kujundamist. Valdkonnas on oluline roll avalikul sektoril, kes saab olla ja peab olema eeskujuks toodete ja teenuste ostjana. Riik peab võtma rohepöördes juhtiva positsiooni. Näiteks keskkonnahoidlikud ja ringsed riigihanked on kiire ja mõjus vahend, millega tekitada turul nõudlus teatud sorti ettevõtete toodangu, teenuste ja lahenduste järele. Eesti on üks väheseid EL liikmesriike, kus puudub riiklikul tasandil keskkonnahoidlike riigihangete edendamise strateegia ja eesmärgid. 47 Lahenduste viimine laborist pärisellu ja tööstuslikule tasemele Vaja on arendada piloteerimisvõimalusi, sh taristuvõimekust selleks, et viia tehnoloogiaid ja lahendusi laboriskaalalt tööstusskaalale ja rakendada päriselus. Selle eelduseks on olemasoleva piloteerimisvõimekuse kaardistus, piloteerimistaristu arendamine Eestis, platvormide ja lahenduste loomine ning ettevõtete ligipääsu lihtsustamine piloteerimisvõimalustele (nt tehnoparkide kaudu). Kogukonna ja tarbijate teadlikkus, haritus ja teaduspõhine kommunikatsioon  Riiklik kommunikatsioon ja selged sõnumid aitavad suurendada teadlikkust ja kogukonna vastutustunnet oma tarbimisharjumuste eest. Inimesed ise mõtestavad rohepööret, riik peab neile tähenduste loomisel kommunikatsiooniga appi tulema (nt mis on rohepööre ja mida see tähendab, mis on selle kasu jms). Vaja on tõsta tarbijate teadlikkust uutest innovaatilistest süsteemiteenustest ja nende kasuteguritest ning riigi tuge (nt talumistasu või muud meetmed) mitte-minu-naabrusse-sündroomiga tegelemisel, et me ei satuks olukorda, kus kodanikuühiskond hakkab oma aktiivsusega ühiskonda edasiviimise asemel hoopis pidurdama.  Oluline on kujundada tarbimisharjumusi (sh ühiskonda järjepidevalt suunata) ning tõsta tarbijate teadlikkust mitmes energiatemaatika aspektis, sh sotsiaal-majanduslikud ja sotsiaal- kultuurilised uuringud ja tegevused tarbijate ja kogukondade hoiakute, väärtuste, mõtte- ja käitumismustrite kujundamiseks, sh avaliku arvamuse suunamise, muutuste juhtimise ja teaduspõhise kommunikatsiooni abil. 48 Lisa 7. Fookusvaldkonna seire ja arengut peegeldavad mõõdikud 1. Fookusvaldkonna arengu seire lähtealused Fookusvaldkondade arengu seiramisel on aluseks on võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühise teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021‒2035 (TAIE arengukava) mõõdikute raamistik23. TAIE arengukava mõõdikud käsitlevad mh järgmist:  erasektori TA kulutused;  lisandväärtuse kasv töötaja kohta;  kaupade ja teenuste ekspordi maht;  ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse;  teaduspublikatsioonid;  teadusasutuste lepingulise koostöö maht;  inimressursi mõõde (teadlased ja insenerid, nende järel- ja juurdekasv). Kuna TAIE fookusvaldkonnad on TAIE arengukava lahutamatu osa, on arengukava mõõdikuid kohandatud ka fookusvaldkondade arengu seireks. Teiseks lähtekohaks on valdkondade seireuuring24, milles on tehtud ettepanekuid fookusvaldkondade seireks. 2. Seire üldised põhimõtted  Kasutatav mõõdikute komplekt on tööriist, juhtimislaud (juhtimisinstrument), nn tähelepanu juhtimise instrument TAIE juhtkomisjonile. See tähendab, et seireks sobilik lähenemine, mõõdikud ja metoodika peavad olema kergesti kasutatavad, samuti arvestama seda, milliseid andmeid juba praegu kogutakse, mida saab kasutada ja kui töömahukas on andmeanalüüs. Seireks sobilik lähenemine peab olema piisavalt lihtne ja kasutatav iga-aastaselt. Vajaduse korral saab teha täiendavaid süvaanalüüse või uurimusi. Pakutud lähenemisel on oma puudused ja piirangud ning seda arvestatakse ka andmete tõlgendamisel.  Lähenemise eesmärk ei ole detailselt (metoodiliselt ja statistiliselt) ja ammendavalt kõike katta, vaid jälgida suuri trende valdkondade arengus. Lähenemine järgib n-ö valgusfoori põhimõtet – tuua esile, mis on üldjoontes hästi ja mis vajaks tähelepanu. Näiteks fookusvaldkondade statistika seires on olulised kriitilised ja kesksed teadus- ja ettevõtlusvaldkonnad, ilma milleta fookusvaldkonna areng ei ole võimalik.  Oluline on teadvustada, et statistilisi tulemusi kombineeritakse kvalitatiivse lähenemisega, st andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks on olulised ka eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ja arutelu. Fookusvaldkondade seire koosneb seega kahest komponendist: kvantitatiivsest ehk nn statistilisest trendianalüüsist ja kvalitatiivsest ehk eksperthinnangul põhinevast osast.  Oluline on teadvustada, et fookusvaldkondade statistika seire puhul ei ole tegemist rahastuseks kvalifitseerumise või projektide valiku kriteeriumidega. See tähendab, et rahastust võivad taotleda ja saada ka ettevõtted või teadlased, kelle tegevus ei ole seotud seiratavate EMTAK või teadusvaldkondadega. Oluline on mitte välistada teatud valdkondade panust fookusvaldkondade arengusse. Samuti peab lähenemine olema paindlik, et arvestada valdkonna arengu ja muutuvate vajadustega. 23 TAIE arengukava https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf ja mõõdikute metoodika, vt Lisa 3 https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arengukava_lisad_15.07.2021.pdf 24 TÜ RAKE (2021) „Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine“. Uuringu raport on kättesaadav siin (vt eelkõige failid 02-03): https://datadoi.ee/handle/33/356 49   Silmas on peetud, et pakutud mõõdikute baasil oleks võimalik vaadelda suuri trende ja üldisi arenguid kõikide fookusvaldkondade lõikes, kohandades teatud juhtudel lähenemist valdkondade eripärasid arvestades (nt publikatsioonide puhul) ja tuues lisaks juurde sobivaid valdkonnaga seotud konteksti- või taustamõõdikuid (nt valdkonda puudutavad „Eesti 2035“ või valdkondlike arengukavade mõõdikud).  Lähenemine on avatud muutusteks. Seiresüsteem võib vajada muudatusi nii valdkondade määratluse, mõõdikute kui seire korraldamise osas.  Lähenemist täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad nende väljatöötamisel, ent tasub arvestada, et need keskenduvad konkreetse sekkumise eesmärgile ja mõjule ega käsitle fookusvaldkonda üldiselt. Meetmete ja rahastusinstrumentide tasandi mõõdikud annavad täiendavat informatsiooni ja toetavad fookusvaldkondade seiret. 3. Fookusvaldkonna määratlemine Fookusvaldkonna statistilisel määratlemisel on lähtutud TAIE fookusvaldkondade kirjeldusest ja käesolevas teekaardis esitatust. Määratlemine ei kaardista kõikvõimalikke seoseid erinevate teadus- ja ettevõtlusvaldkondadega ega taotle ammendavat katvust, vaid toob esile valdkonna absoluutselt vajalikud aspektid. Fookusvaldkonna arengut peegeldavate mõõdikute seiramisel lähtutakse fookusvaldkonna statistilisest määratlusest: Fookusvaldkond Ettevõtlus Teadus Nutikad ja kestlikud EMTAK/NACE CERCS energialahendused  D35 Elektrienergia, gaasi, auru ja  T140 Energeetika konditsioneeritud õhuga varustamine  T160 Tuumatehnoloogia  D351 Elektrienergia tootmine,  T190 Elektrotehnika ülekanne ja müük  T200 Soojustehnika, rakenduslik termodünaamika  P400 Füüsikaline keemia  P401 Elektrokeemia  P402 Fotokeemia  P360 Anorgaaniline keemia 4. Fookusvaldkonna arengut peegeldavad mõõdikud25 Mõõdikud on valitud, lähtudes üldistest sihtidest fookusvaldkonna arendamisel:  valdkonnas areneb teadusmahukas ettevõtlus ning loodav lisandväärtus ja eksport kasvab;  valdkonna teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne ja maailmatasemel ning annab vajalikku sisendit ettevõtluse ja avaliku sektori väljakutsete lahendamiseks;  valdkonnas areneb ja kasvab koostöö teadusasutuste ja ettevõtete vahel;  tagatud on valdkonna teadusmahukaks arenguks vajalik inimressurss – valdkonna spetsialistide järel- ja juurdekasv nii teadussüsteemi kui ettevõtlust silmas pidades. Mõõdik Selgitus Aasta Väärtus Lisainfo 4.1. Ettevõtlusvõimekuse vaade: seiret teeb MKM Valdkonna ettevõtete TA Peegeldab valdkonna 2020 23,8 mln Allikas: Statistikaamet26 kulutused (eurodes) ettevõtete Algaasta 2020, kasv Eesti 25 TAIE arengukava mõõdikute alusel kohandatud valdkonnale sobivad ettevõtlus- ja teadusvõimekust peegeldavad mõõdikud 26 Statistikaameti andmebaasis tabel TD024, programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused 50  teadusmahukust keskmisest kiirem Valdkonna ettevõtete Töötaja kohta loodud 2020 129 Allikas: Statistikaamet27 lisandväärtuse kasv keskmine majanduslik Algaasta 2020, kasv Eesti töötaja kohta (tuhandetes lisandväärtus on keskmisest kiirem eurodes) valdkonna majanduskasvu peegeldaja. Teadusmahukus kasvatab lisandväärtust. Valdkonna kaupade ja Peegeldab valdkonna 2020 220 mln Allikas: Statistikaamet28 teenuste ekspordi maht ettevõtete Algaasta 2020, kasv Eesti (eurodes) rahvusvahelist keskmisest kiirem, arvestades konkurentsivõimet müüki mitteresidentidele Ettevõtete investeeringud Peegeldav valdkonna 2018‒ 9 107 Allikas: Statistikaamet29 mittemateriaalsesse ettevõtete 2020 Algaasta 2018‒2020 keskmine, põhivarasse (tuhat eurot) konkurentsivõimet. kasv Eesti 3 aasta keskmisest kiirem (libisev keskmine) 4.2. Teadusvõimekuse vaade: seiret teeb HTM 10% maailmas Peegeldab valdkonna 2018‒ Artiklite arv: 285; Allikas: Web of Science enimtsiteeritud teaduse tipptaset ja 2020 mõjukuse indeks Alla 50 autoriga (suured teadusartikli hulka vaadet, et 0,79; 10% konsortsiumid välistatud) ja Eesti kuuluvate Eesti artiklite rakendusteni maailmas juhtivautoriga publikatsioonid osakaal valdkonnas (%) jõudmine eeldab enamtsiteeritud (meie teadlased võiks olla tipptasemel teadusartikli hulka praegusest enam juhtivas rollis, alusteadust kuuluvate Eesti eestvedajad) ja seda ka artiklite osakaal valdkonna arengu kontekstis. Era- ja avaliku sektori Peegeldab valdkonnas valdkonnas 8,77%; Valdkondlik mõjukuse indeks ühispublikatsioonid (%) toimuvat koostööd era- ja avaliku (category normalized citation avaliku ja erasektori sektori impact, keskmine = 1) peegeldab vahel, ettevõtluse TA- ühispublikatsioonid positsiooni, võrreldes teistega küpsust ja 1,75% laiemas maailma perspektiivis, innovatsioonisüsteemi publikatsioonide arv avatust taustatunnusena. Vaadatakse libisevat keskmist (3 aasta keskmine) juhuslike hüpete tasandamiseks. Teadusasutuste Peegeldab teaduse 2020 371 429 Allikas: HTM, lepingulise koostöö maht mõjukust ja baasfinantseerimise andmed ettevõtetega (eurodes) teadmussiirde Algaasta 2020, edaspidi jälgida toimimist, TA-alast trendi. Baasfinantseerimise koostööd andmed kajastavad lepingute erasektoriga, TA infot, arvestatakse teenuste ettevõtetele ettevõtluslepinguid mahus müügi mahtu/mahu vähemalt 500 eurot. Andmetes kasvu. Mõõdik näitab on info teadusasutuste TA-asutuste osalemist lepingupartnerite (Eesti ühiskonna ees ettevõtluspartnerite) seisvate ülesannete registrikoodide kohta, mis lahendamises seotakse EMTAK valdkonnaga ja koostöös selle kaudu fookusvaldkonnaga. erasektoriga, 27 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 28 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 29 Statistikaameti andmebaasis tabel EM001 51  iseloomustab TA- asutuste valmisolekut pakkuda erasektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid Valdkonna noorteadlaste Valdkonna 2022 0,58 Allikas: ETIS (alla 35 a) suhtarv inimressursi mõõde, Aluseks käimasolevate ETISes vanematesse teadlastesse TA-spetsialistide järel- märgitud teadusprojektidega (35 a ja vanemad) ja juurdekasvu seotud inimeste (projektide peegeldaja, valdkonna täitjad, põhitäitjad ja vastutavad elujõulisus ja täitjad) andmed. jätkusuutlikkus Fookusvaldkonda kuuluvateks vanuselise struktuuri loetakse projektid, kus vähemalt kontekstis. Eesti ühe fookusvaldkonna alla loetud teadlaskonna valdkonna osakaal on vähemalt vananemine on üldine 50%. Kui projekt (järelikult ka trend ja kui täitja) on korraga mitmes fookusvaldkondades fookusvaldkonnas, läheb projekt on noorteadlasi, (täitja) arvesse mitmes peegeldab see fookusvaldkonnas. Leitakse valdkonna isikute vanused projekti atraktiivsust ja panustamise hetkel. Nt u 0,30 potentsiaali. võiks olla hea seis, mis tähendaks et valdkonnas oleks ca 1/3 noori peale kasvamas. Doktorantide ja kaitstud Valdkonna 2021 Doktorantide arv Allikas: EHIS doktorikraadide arv inimressursi mõõde, (teadusvaldkond EHISe andmed, mis on esitatud valdkonnas võrrelduna TA-spetsialistide järel- märgitud) 92 (4% ISCED klassifikaatori alusel, on doktorantide ja kaitstud ja juurdekasvu kõikidest seos ka CERCS klassifikaatoriga, doktorikraadide peegeldaja, valdkonna doktorantidest); millest saab omakorda luua koguarvuga elujõulisus ja doktorikraadi vastavuse ETISe klassifikaatori jätkusuutlikkus, sh kaitsnute arv 12 valdkondadega. Kui õppija või arvestades erasektori (6% kõikidest kraadi kaitsja puhul on vajadusi (teadlaste ja kraadi määratletud korraga mitu inseneride arvu kasv kaitsnutest)30 valdkonda, on arvestatud ainult erasektoris on üks esimesena märgitud valdkonda, TAIE arengukava siht). eeldades, et see on peamine. Doktorantide arv Praegu puuduvad andmed peegeldab hetkeseisu, teadmussiirde doktorantide ja valdkonna kaitstud doktorikraadide kohta, atraktiivsust ja neid hakatakse koguma edaspidi. potentsiaali, kaitsmiste arv näitab pikemat perspektiivi, spetsialistide seisu tööturul. Eesti patenditaotluse arv Teadmus- ning 2016‒ 13,7 Allikas: OECD (EPO, USPTO, PCT) valdkonnas tehnoloogiasiirde 2018 OECD andmete IPC (International seisukohalt oluline Patent Classification) patentide näitaja, seos ka klassifikaatori koodid seostatakse 30 Ajalise dünaamika mõttes on doktorantide arv valdkonnas alates 2018. a pisut kasvanud (2018. a 3%, 2021. a 4% doktorantide koguarvust), doktorikraadi kaitsmiste arv on vahemikus 2018‒2021 kõikunud, jäädes 3‒6% vahele kõikide kaitsnute arvust). 52  investeeringutega patenditaotluste puhul immateriaalsesse fookusvaldkonnaga ning põhivarasse. patenditaotlused summeeritakse Patenditaotlused aastate lõikes (aluseks peegeldavad paremini patenditaotluste teadmussiirde alast fraktsionaliseeritud arvestus, aktiivsust valdkonnas. libisev keskmine, st viimase 3 aasta keskmine juhuslike hüpete tasandamiseks). 4.3. Fookusvaldkonna kontekstimõõdikud (taustamõõdikud) Mõõdik Aasta Väärtus Lisainfo Taastuvenergia osatähtsus 2020 30,1% Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdik. energia lõpptarbimises, % Järkjärguline üleminek taastuvenergiale on tähtis Allikas: Statistikaamet tulevikumajanduse arenguks. Siht 2035: >65%31 Kasvuhoonegaaside 2020 12,9 miljonit Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdik, netoheide CO2 tonni CO2 samuti säästva arengu näitajad ÜRO eesmärkide põhjal.. ekvivalenttonnides (sh ekvivalenti Kasvuhoonegaaside õhuheitmete kogused Eestis annavad LULUCF ehk maakasutuse, ülevaate liikumisest kliimaneutraalse majanduse poole. maakasutuse muutuse ja Siht 2035: 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti metsanduse sektor) Allikas: Statistikaamet Mõõdikute komplekt võib ajas täieneda. Mõne mõõdiku kohta praegu andmed puuduvad, kuid neid hakatakse koguma edaspidi (nt teadmussiirdedoktorantuur). 5. Seire korraldamine Fookusvaldkonna seire koosneb kahest komponendist: 1. kvantitatiivsete andmete kogumine ja väljavõtted fookusvaldkonna mõõdikute ja metoodika alusel selleks, et välja selgitada olukord ja üldised suured trendid valdkondade arengus; 2. kvantitatiivseid andmeid kombineeritakse kvalitatiivse osaga – olulised on eksperthinnangud, valdkonna siht- ja sidusrühmade peegeldus ning arutelu andmete tõlgendamiseks ja hinnangute andmiseks. HTM ja MKM korraldavad kõigi fookusvaldkondade seiret igal aastal. Kvantitatiivsete andmete alusel korraldatakse ekspertide arutelud (kvalitatiivne komponent). Fookusvaldkonna jaoks luuakse ekspertrühmad, seega osalevad siht- ja sidusrühmade esindajad fookusvaldkondade tegevuste elluviimisel ja arengu jälgimisel valdkondlike ekspertrühmade, (meetmete) hindamis- ja juhtkogude jm tööformaatide kaudu. Tulemused esitatakse TAIE juhtkomisjonile, mille ülesandeid täidavad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatuste jõustumiseni teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonipoliitika komisjon ühendkomisjonina. TAIE juhtkomisjon jälgib seiretulemuste alusel fookusvaldkondade arengut, teeb ettepanekuid ja soovitusi fookusvaldkondade ja sekkumiste kujundamiseks ja muutmiseks, sh teeb vajadusel ettepanekuid seire korraldamise, mõõdikute ja metoodika osas. Seiret täiendavad meetmete ja rahastusinstrumentide (tegevuste, sekkumiste) tasandi mõõdikud, mis kujunevad meetmete väljatöötamisel. 31 https://news.err.ee/1608695428/estonia-sets-2030-target-for-renewable-only-electricity 53 Lisa 8. Teekaardi koostamise kaasamisprotsessi ülevaade 1. etapp: KAARDISTAMINE 2. etapp: KAASAMINE 3. etapp: TEEKAART • Tegevus: HTM ja MKM • Tegevus: arutelu • Tegevus: HTM ja MKM kogusid ja koondasid valdkonna siht- ja koondavad saadud info infot: arengukavad ja sidusrühmaga ja tagasiside, teised strateegilised (teadlased, ettevõtjad jt sünteesivad teekaardi dokumendid, uuringud, partnerid) dokumendi arutelud väiksemates • Aeg: jaanuar-mai 2022 • Teekaardi kinnitavad ringides (siht- ja • Tulemus: valdkonna ministrid (HTM-MKM) sidusrühmade esindajad) arengu sihid ja • Aeg: sügis 2022 • Aeg: jaanuar - kokkulepe prioriteetsete • Tulemus: valmib ja detsember 2021 suundade valikuks, kinnitatakse • Tulemus: valdkonna prioriteetsete suundade fookusvaldkonna hetkeolukord, valdkonna sisu täpsem kirjeldus, teekaart arengu sihid ja suunised valdkonna arenguks prioriteetsete suundade vajalike tegevuste valikuks, määratlemine kaasamisprotsessi ettealmistus Joonis 1. Teekaardi koostamise protsess Arutelud siht- ja sidusrühmadega Siht- ja sidusrühmade esindajad osalesid teekaardi koostamises intervjuude ja väiksemate aruteluringide kaudu (vt joonis 1), millele järgnesid laiapõhjalisemad arutelud valdkonna esindajatega. Laiapõhjalisemate arutelude tulemusel  tehti nn ideekorje valdkonna probleemide ja vajaduste kirjeldamiseks ja tagasisidestati eelmises etapis (1. etapp: kaardistamine) kogutud prioriteetsete suundade ettepanekud;  sõnastati valdkonna arengu seisukohalt prioriteetsed suunad;  kirjeldati prioriteetseid suundi põhjalikumalt (panus fookusvaldkonna arengusse, TAI komponendi ja panuse kirjeldus jms);  kirjeldati fookusvaldkonna vajaduste seisukohalt vajalikke tegevusi (võtmetegevused);  tagasisidestati ja sõnastati valdkonna arengu jälgimiseks vajalikke mõõdikuid. Laiapõhjalisem arutelu toimus 19. mail 2022. Aruteludele järgnes kirjaliku tagasisidestamise ring. Teekaart sai heakskiidu kinnitamiseks teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni koosolekul 18. oktoobril 2022. 54 Teekaardi aruteludes ja koostamises osalenud partnerid Valitsusasutused ja nende allasutused, sh Ettevõtted ja liidud, sh Keskkonnaministeerium Enefit Green AS Riigikantselei Utilitas Wind OÜ Eesti Geoloogiateenistus Nordic Power Management OÜ Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Energate OÜ Eesti Teadusagentuur BLRT Grupp AS Eesti Pagar AS Teadusasutused, sh VKG AS Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) Eesti Energia AS Eesti Maaülikool Fermi Energia OÜ Tartu Ülikool Eesti Elektroonikatööstuse Liit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Eesti Meretööstuse Liit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Muud valdkonna esindusorganisatsioonid, sh Eesti Elektritööstuse Liit TÜ Energiaühistu Puitmajade Liit Energeetikanõukoda Tartu Regiooni Energiaagentuur Taastuvenergeetika nõukoda Valdkondade ülene koostööplatvorm Rohetiiger Eesti Linnade ja Valdade Liit 55