dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 25. november 2022
Viit
1.2-5/3534-2
Registreeritud
25. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2022
Vastutaja
Marge Hindriks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Perede heaolu ja turvaliste suhete osakond)

Failid

  • 📎Vastus ettepanekule KELS § 10 lõike 1 muutmiseks.asice237 KB

Sisu (failidest)

Teie: 26.10.2022 nr 3-2/2-1 Harjumaa Omavalitsuste Liit Meie: 25.11.2022 nr 9.1- 1.1/22/4595-2 Vastus ettepanekule KELS § 10 lõike 1 muutmiseks Austatud härra Sepp Täname Teid esitatud taustaselgituste ja ettepaneku eest! Leiate, et seadusandja peaks kaaluma koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) regulatsiooni paindlikumaks muutmist, lugedes võrdsetel tingimustel pakutud eralasteaia või eralastehoiu koha pooleteise- kuni kolmeaastaste laste puhul samaväärseks munitsipaallasteaia kohaga. Teete ettepaneku muuta KELS § 10 lõike 1 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.“ Selgitame, miks ei ole KELS § 10 lõike 1 muutmine Saue Vallavalitsuse väljapakutud viisil võimalik. Kehtiv õigusruum eristab lapsehoiuteenuse, mida käsitletakse sotsiaalteenusena ning mida reguleerib sotsiaalhoolekandeseadus ja alushariduse omandamise lasteaias, mille õigusliku raamistiku annab KELS. KELS § 10 lõike 1 järgi on õigus lasteaiakohale lapsel alates tema pooleteiseaastaseks saamisest. Kuna lasteaiateenuse pakkumine on kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) avalik-õiguslik ülesanne, annab kirjeldatud regulatsioon lapsevanemale õiguse KOV üksuselt nõuda, et tema pooleteiseaastaseks saanud laps saaks käia lasteaias. Seepärast ei ole KOV üksusel õigust asendada lasteaiakoht lapsehoiuteenusega ilma lapsevanema teadlikult ja vabatahtlikult antud nõusolekuta. Nagu märgite, moodustub mitmetes kohalikes omavalitsustes (s.h Harku, Kiili, Rae, Saku Saue ja Viimsi vallas) kohaliku omavalitsuse koolieelsete lasteasutuste võrk munitsipaal- ja eralasteaedadest ning lapsehoiuteenuse pakkujatest. KELS § 10 lõige 1 ei nõua, et lasteaiakoht tagatakse KOV üksusele kuuluvas lasteaias. See tähendab esiteks, et KOV üksus saab anda perele lasteaiakoha munitsipaallasteaias, mille tegevust finantseeritakse omavalitsuse eelarvest. Teiseks tähendab see, et KOV üksusel on võimalik ise munitsipaallasteaia pidamise asemel osta lasteaiateenust hankekorras sisse eraettevõtetelt. Mõlema juhul jääb KOV üksus endiselt kohustatud isikuks, kes peab tagama lapsele/perele teenuse KELSis sätestatud tingimustel. Seega on kirjeldatud moel igati õiguspärane pakkuda lasteaiateenust ka eralasteaia kaudu. Erinevalt haridusvaldkonda kuuluvast lasteaiateenusest, ei pea aga täna sotsiaalvaldkonda kuuluv lapsehoiuteenus tagama alusharidust. Lasteaed on õppeasutus, lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus. Kuigi lapsehoiuteenuse pakkujad on väga tublid KOV üksuste koostööpartnerid ja pakuvad kvaliteetset teenust, ei saa lapsehoiuteenust samastada lasteaiateenusega ja vanemale jääb igal juhul õigus nõuda oma lapsele kohta lasteaias. Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Te olete märkinud, et üldjuhul on lapsevanemad asenduskohana pakutud lapsehoiuteenuse kvaliteediga rahul. Seega saab eeldada, et üldjuhul on lapsevanemad lasteaiakoha asendamisega lapsehoiuteenusega nõus. Samas olete märkinud ja ka meile teadaolevalt on nii ministeeriumi, õiguskantsleri kui kohtu poole kaebustega pöördunud hulk lapsevanemaid probleemiga, mis puudutab lasteaiakoha andmist, vanema makstava osalustasu suurust ning eralasteaia ja lapsehoiu toetust. Sellise probleemi valguses peame vajalikuks rõhutada, et oluline on järgida nõuet, et kui KOV üksus täidab oma kohustust eralasteaia kaudu või asendab lasteaiakoha lapsehoiuteenusega, peab KELS § 10 lg 1 ja § 27 lg 3 ja 4 kohaselt olema nende teenuste rahastamine lapsevanema panuse osas korraldatud sarnaselt munitsipaallasteaia rahastamisega. Vallal tuleb jälgida, et peresid ei seataks teenuse eest tasumisel halvemasse olukorda, sõltuvalt sellest, kas laps käib munitsipaal- või eralasteaias või kas lapse lasteaiakoht on asendatud vanema nõusolekul lapsehoiukohaga. Muu hulgas peab silmas pidama, et eralasteaia- ja lapsehoiukohta kasutavaid peresid ei koheldaks mingil moel halvemini võrreldes peredega, kes kasutavad kohta munitsipaallasteaias. Lasteaiakoha asemel lapsehoiuteenuse pakkumisel peab KOV üksus hoolikalt ja põhjalikult täitma ka selgitamiskohustust. Ainult siis saab anda lapsevanem teadliku nõusoleku või põhjendatult asendusest keelduda. Olete esile toonud probleeme, mida tekitab õiguslik olukord kehtivate tulumaksuseaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja koolieelse lasteasutuse seaduse tähenduses ja leiate, et ilmne vajadus on käsitleda munitsipaal- ja eralasteaedasid ning lastehoidusid ühtse süsteemina ning soodustada era- ja munitsipaalsektori integreeritust. Teete ettepaneku täiendada KELS-i ja sotsiaalhoolekande seadust selliselt, et käsitleda kõigile pooleteise kuni kolmeaastaste lastele osutatavat teenust lapsehoiuteenusena. Panete ette täpsemalt sätestada, et lapsehoiuteenus pooleteise kuni kolmeaastasele lapsele tagatakse omavalitsuse lasteasutuses või omavalitsuse rahastamisel eralasteasutuses või lapsehoiuteenusega. Alates kolmandast eluaastast tagab kohalik omavalitsus alushariduse. Tagastatava tulumaksu osas märgime, et lasteaia tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (tulumaksuseaduse § 26). Lapsehoiuteenusele kui sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. Samas leiame, et seoses kavandatava alushariduse ja lapsehoiu seadusega, millega lastehoiud saavad haridussüsteemi osaks, tuleks kavandada tulumaksuseaduse muutmist selliselt, et ka lastehoidu kasutaval vanemal on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt tasutud lapse kulud. Ettevalmistamisel on alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mille eesmärk on, et lastehoiud ja lasteaiad toetavad lapse alushariduse omandamist ühtses kvaliteediraamistikus. Loomulikult kaasame sellesse protsessi kõik huvirühmad, et tagada regulatsiooni parim võimalik kvaliteet. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Põld üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Koopia: Riigikogu kultuurikomisjon, Õiguskantsleri Kantselei, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium Kristel Möller 735 0102 [email protected] Maila Rajamets 735 0667 [email protected] 2 (2)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel