Arvamus

Arvamus t siviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus e (digitaalne toimik) kohta Digitaalsele kohtutoimikule õigusliku tähenduse andmine alates 1.01.2021 Digitaalne kohtu toimik peab olema sama hea või parem kui pabertoimik, et anda sellele õiguslik tähendus. Alles siis, kui on tagatud töötavad lahendused, saab muuta digitaalse toimiku kõigis asjades kohustuslikuks ja õiguslikku tähendust omavaks. Kuigi VTK-s märgitakse, et digitaalse kohtutoimiku rakendamise käigus ilmnenud vead on kõrvaldatud, ei ole tegelikult meie poolt varem korduvalt nimetatud probleem id tänaseks lahendust leidnud . Samuti ei ole teada, mida sisaldavad endas VTK-s nimetatud 2020 arendused. Tänaseks väljaarendatud digitaalse toimiku pidamise infotehnoloogiline lahendus ei taga nõuetekohast, ülevaatlikku ja hõlpsalt käsitletavat tsiviilasja toimikut , raskendab ja aeglustab ringkonnakohtul oluliselt tsiviilasjades es itatud kaebuste lahendamist ega taga asja õiget lahendamist , kui toimik ei ole täielik ja korrektne . Selliselt ei aita see kaasa VKS-s nimetatud eesmärkide saavutamisele. Ühtlasi on küsitav, kas digitaalne toimik üldse seatud eesmärke saavutada aitab. Osa II p s 1.1 sisaldub eksitav eeldus nagu moodustatakse pabertoimik pelgalt põhjusel, et menetlusseadustike regulatsioon digitaalse toimiku osas ei ole piisavalt selge. Suurem ja palju olulisem põhjus on see, et praegused tehnilised lahendused ei võimalda mahukamat tsiviilasja digitaalselt lahendada . Ekslik on ka eeldus, et pabertoimiku kaotamisega kiireneb kohtuasjade lahendamine. Igapäevane töö kinnitab, et toimikumaterjalide printimisele ja köitmisele või andmete sisestamisele kulub võrreldes kohtuvaidluse lahendamise ja selleks toimiku läbitöötamisega vähe aega. Meede, millega vähendatakse kohtuteenistujate tööülesandeid, kuid muudetakse kohtuniku jaoks vaidluse lahendamine ajamahukamaks ja keerukamaks ühes ohuga lahendada kohtuasi toimiku puuduste tõttu valesti , ei aita lõppastmes kaasa asja kiiremale lahendamisele ega taga nõuetekohast õiguse mõistmist . Iseäranis kaebemenetluses, kus kõrgema astme kohus kontrollib alama astme kohtu lahendi ja läbiviidud menetluse seaduslikkust ja põhjendatust, on vaja tagada ammendav, selge ja lihtsasti käsitletav toimik . Tänased puudused digitaalse toimiku lahenduses (dokumente ei s aa tagastada, järjestada jne, osad dokumendid ei avane digitaalse t oimiku koonddokumendis ega alla laetavas pdf -dokumendis , digitaalse toimiku lehed ei ole järjest nummerdatud ( nt dtl -le 80 järgneb dtl 120 ning jääb arusaamatuks, kas toimikus on veel dokumente, mis ei avane) , ei taga selg e ja õige kohtutoimiku pidamist ning raskendavad oluliselt tsiviilasjades esitatud kaebuste lahendamist. Lisaks on tänaseks ilmnenud probleemid sellega, et digitaalsele toimikule või osale sellest ei ole olnud võimalik ka tehnilise toe abiga kohtuametnikule juurdepääsuõigust tagada . Osa s V p 1.1.1 sisaldub asjakohatu eeldus, et kohtunikud ja kohtuametnikud ei ole harjunud igapäevaselt oma töös digitaalseid lahendusi kasutama ning kohanemine võib võtta aega. K õik kohtunikud ja kohtuametnikud kasutavad loodud digitaalseid rakendusi ja põrkuvad iga päev kokku digitaalse toimiku tehniliste probleemidega, mida on sedavõrd palju, et hetkel saab pidada pabertoimiku alusel tsiviilasjades esitatud kaebuste lahendamist kahtlemata kiiremaks ja tõhusamaks. Kasutamise käigus on lisaks ülalnimetatud puudustele ilmnenud, et digitaalsete lahenduste kasutusmugavus ei ole selline, et see o leks võrdväärne pabertoimikuga, nt : toimiku avamisele kuluv aeg (klikkide arv sisselogimiseks ja õige toimikuni jõudmiseks) , toimiku iseeneselik sulgumine ( automaatne väljalogimine ajal, mil kohtunik kirjutab otsust ja üksnes vaatab toimikut, seejärel tuleb sisselogides teha uuesti kõik toimingud sama toimikuni jõudmiseks (süsteem ei jäta meelde viimati avatud vaadet) ), digitaalse toimiku koondvaate või pdf -dokumendi kontrollimine (kas kõik failid on alla laetud ning vajadusel käs itsi alla laadimine) , kõrvutamine KIS-i andmetega ja/või iga faili üksikult avamine KIS-is , dokumentide korduv kuvamine digitaalse toimiku koondva ates ja pdf - dokumendis , mistõttu tuleb kontrollida, kas tegemist on sama või erineva dokumendiga (nt hagiavaldus koos lisadega on esitatud ükskord, kuid koondvaates ja pdf-is kajastub kolm korda) , dokumentide vale järjestus (nt esmalt hagiavalduse lis ad ja seejärel hagiavaldus) jne. Mööname, et p abertoimikuga paralleelselt on digitaalsel toimikul omad eelised ja kasulikud rakendused, kuid ulatuslike puuduste tõttu ei saa praegu minna tsiviilasjades üle üks nes digitaalsele kohtutoimikule ega anda sellele õiguslikku tähendust. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et VTK on sõnastatud väga üldsõnaliselt ja selles puuduvad konkreetsed ettepanekud, millistest põhimõtetest lähtuvalt kavatsetakse TsMS -i ja JM määrusi muuta. Olulised aspektid ja küsimused, mida tuleks muudatusi kavandades veel arvestada on meie hinnangul järgmised: vajab selget määratlemist, mis on digitaalne toimik – KIS-i andmekogu ja/või e toimikusüsteem ; milline tähendus on kohtu vaates nähtaval digitaalse toimiku koondvaatel ja laetaval pdf -failil (st tuleks muuta TsMS §-de 56 ja 57 sõnastust); kirjaliku toimiku (pabertoimiku), selle kasutusjuhtumite määratlemine ja arhiveerimise korraldamine (§ 58); praegused menetlusseadustikud kordavad e-toimiku menetlemise infosüsteemi sätteid ( TsM S § 60’1) – need võiks viia KS-i , st ka see peaks kuuluma muudetavate õigusaktide loetellu; kuidas saab kohtule esitatud dokumendist toimikusse võetud dokument, st toimiku osa – ka praegu selle kohta selge regulatsioon puudub, aga pabertoimiku kasutamisel on kujunenud praktika, et kaante vahele köidetud dokumendid on võetud toimikusse; mida ja kuidas saab võtta toimiku juurde (nt kas salvestis ja asitõend on toimiku osa või toimiku juures) , kas vajaduse korral saab esitada kohtul e dokumente ka paberkandjal (nt plaanid jms) ning millises korras edastatakse asitõend, dokumendi originaal või muu paber- vm füüsilisel kandjal dokument või tõend kaebemenetluses kõrgema astme kohtule ; milline tähendus on menetlusdokumendis sisalduval elektroonilisel viitel (lingil) , kas kohus peab lingi abil avaneva tõendid alla laadima ja salvestama, kuidas toimida, kui allalaetava faili maht ületab süsteemi võimekust (tavaliselt edastatakse link seetõttu, et e-toimiku andmemahu piirang ei võimalda seda üles laadida) ; kas muuta kõiki sätteid, mis praegu kasutavad „tagastamise“ sõna, sest elektrooniliste dokumentide tagastamist ei toimu, aga samas peab ka digitaalne toimik võimaldama kohtule esitatu osalist või tervikuna tagastamist. Korraldavate määruste jm menetlustoimingute tegemine infosüsteemis Kavandatav seadus e muudatus on ilmselt selguse huvides vajalik ning vastavate digitaalsete lahenduste väljatöötamine ja rakendamine teenib kahtlemata kohtumenetluse kiirendamise ja tõhustamise eesmärki. VTK kohaselt on vastavad lahendused juba olemas ja kasutatavad, kuid neid ei kasutata, kuna pole selgust nende õiguslikus tähenduses . Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumil puudub hetkel praktiline kogemus nende lahenduste kasutamisel, sest varem ei ole meile selliseid võimalusi tutvustatud ega vastavat koolitust korraldatud. Seetõttu peame edaspidi oluliseks, et igasuguste uute lahenduste väljatöötamise järel tutvustatakse neid kohtuteenistujatele ja kohtunikele ning pakutakse praktilist koolitust. Seda arvestades ei oska me praegu hinn ata nende lahenduste tõhusust ega eesmärgipärasus t praktikas. Nii seadusmuudatusi kui ka tehnilist l ahendust välja töötades tuleks meie hinnangul pidada eelkõige silmas seda, et kõrgema astme kohus saaks alama aste kohtu tehtud automatiseeritud määrusi ja nende sisu hõlpsasti kontrollida, st vastav määrus või toiming peab olema lihtsalt ja arusaadavalt ning võrdväärselt dokumendina koostatud failiga (kuna paralleelselt jäävad mõlemad võimalused) digitaalsest toimikust leitav. Ka sellest aspektist vajavad kohtuteenistujad ja kohtunikud lahenduse tutvustamist ja praktilist koolitust. Lisaks maakohtule tuleb s ilmas pidada ka kõrgema astme kohtute korr aldavaid määrusi ja toiminguid. Osa I p 1.2.2 näidetele lisaks tuleks kaaluda, kas ja kuidas saab muuta andmepõhiseks järgmised määrused: kaebuse menetlusse võtmise määrus, riigi õigusabi andmise määrus, riigi õigusabi t asu ja kulude hüvitamise määrus. Lahendusi välja töötades tuleks silmas pidada ka seda, milliseid toiminguid määrusi võivad teha kohtu juristid ja kohtuistungisekretärid ning mill iseid peavad tegema kohtunikud isiklikult. L isaks sellele, et see meede võimaldab kohtutel teha korraldavaid määrusi kiiremini, ei saa jätta arvestamata ka kohtu autoriteedi ja usaldusväärsuse tagamise vajadust , st ka selliste dokumentide vormil (eelkõige kui see saadetakse menetlusosalisele posti teel), võib olla tähtsust, erinevalt VTK-s märgitule. Menetlusdokumentide kättetoimetamine Meil ei ole vastuväiteid TsMS § 321 lg 3 tühistamisele, kuid TsMS §-s 314 sisalduv faksi teel dokumentide edastamine võib olla vajalik välisriikidesse dokumentide kättetoimetamise puhul. Seetõttu võib selle sätte tühistamine olla ennatlik. Menetlusdokumentide korduv saatmine Digitaalse toimiku juurutamisel on ilmselt oluline suunata menetlusosalisi esitama võimaluse korral kõik m enetlusdokumendid elektrooniliselt. Osa I p 1.4.1 ja osa II p 1.4 lähtuvad eeldusest, et kehtiv regulatsioon soodustab kohtule esitatavate dokumentide topelt esitamist juhul, kui esialgne dokument esitatakse kohtule paberkandjal. See pole korrektne. TsMS § 334 lg 2 (võimaluse korral esitavad menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud menetlusdokumen did ka elektrooniliselt) mõte on sellest erinev – sellega sooviti luua alus, et kohus saaks küsida elektrooniliselt töödeldavat dokumenti . VTK sõnastuse järgi justkui rakendataks e seda skaneeringute saamiseks. E i ole teada, et kohtud oleks viidatud sätet nii rakendanud. Samas võiks kaaluda sätte sõnastus e muutmist : v õimaluse korral esitavad menetlusosalised kohtule menetlusdokumendid elektrooniliselt ; kohtu nõudmisel esitavad menetlusosalised kohtule kirjalikult või skaneerituna esitatud menetlusdokumendid ka elektrooniliselt töödeldavas vormis. Arvestades seda, et probleem on pigem selles, et sama sisuga erinevas vormis dokument ide toimikusse võtmine koormab toimikut , mitte selles, et neid topelt esitatakse, tuleks kaaluda ka digitaalse toimiku pidamisel sellise lahenduse väljatöötamist, mis võimaldab toimikust näha dokumendi esmaesitamise aega ning dokumendi sisu üksnes ühekordselt. Samuti võiks pabertoimikute puhul kaaluda võimalust muuta seadust selliselt, et kohus ei köida hiljem esitatud elektrooniliselt töödeldavat sama sisuga dokumenti toimikusse. Teie 24.07.2020 nr Justiitsministeerium [email protected] Meie 01.09.2020 nr 10-3/107 Arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (digitaalne toimik) osas Esitatud väljatöötamiskavatsuse projekt on aktuaalne. Kevadise Covid-19 laine ajal läks Eestis suurem osa kohtuperest üle kodutööle ja digitaalsesse ruumi. Seda võimaldas kohtute infosüsteem, milles kajastub kohtuasja materjal elektroonilises vormis. Kohtute jõudlus I poolaastal sisuliselt ei vähenenud, mis on erakordne tulemus. Teadaolevalt enamikes teistes riikides kohtute töö põhimõtteliselt seiskus, v.a eriti kiireloomulistes ja edasilükkamatutes menetlustoimingutes. Eesti ühiskonna ja riigi edu on laiemalt seotud julgete ja innovaatiliste digilahendustega ja see peaks loomuldasa kehtima ka kohtute puhul. Erinevad kohtutasandid ja -harud tõlgendavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtutoimikut puudutavaid sätteid kardinaalselt erinevalt. Nii võeti kevadel Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus haldusasjade menetlemisel täielikult kasutusele digitoimik ja üleminek on olnud üldjoontes edukas. Mõnedes kohtutes, eriti tsiviilasjades, on TsMS-i sätetest aru saadud teistmoodi. See tekitab ebaselgust nii kohtute töö korraldamisel kui ka menetlusosaliste jaoks ning kahjustab lõppkokkuvõttes õigusemõistmise usaldusväärsust. Õigusselguse saavutamiseks on vajalik muuta kohtutoimikut puudutavat normistikku. Kohtumenetlused muutuvad järjest enam digitaliseerituks. On palju kohtuasju, kus kõik või valdav enamus dokumente on kohtule esitatud elektroonilises vormis. Kohtunikud peavad seadusest tulenevalt oma lahendid allkirjastama digitaalselt. Jätkuvalt on võimalik kohtule esitada dokumente ka paberil, kuid nende osakaal on drastiliselt vähenenud. Seega on reaalsuseks see, et enamik originaaldokumente on kohtumenetluses elektroonilises vormis. On loomulik, et ka kohtutoimiku originaal on sellisel juhul digitaalne. Eelnev ei tähenda, et osade kohtunike ettevaatlikkus pabertoimikust loobumisel oleks põhjendamatu. Käesolevale kirjale on lisatud ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi esimehe arvamus, milles on välja toodud olulisi praktilisi aspekte, mis praegusel ajal takistavad digitoimikule täielikku üleminekut. Olen nõus sellega, et mahukates kohtuasjades võib osadel juhtudel olla toimikust ülevaate saamine KIS-i või digitoimiku kaudu vaevalisem kui pabertoimikut kasutades. Seda iseäranis tingimustes, kus kohtunik või ametnik võib olla aastaid Pärnu mnt 7, 15084 TALLINN. Registrikood 74001943. Telefon 628 2784, faks 628 2790, e-post [email protected] www.kohus.ee või aastakümneid harjunud töötama just pabertoimikuga. Toimik selle digitaalsel kujul peab olema kasutajale lihtsasti hoomatav ja kasutatav. Seetõttu on tähtis, et KIS-i ja digitoimiku kasutamise kohta tehtud märkuseid, sh kasutajamugavuse osas käsitataks prioriteetsena ja praktiliste probleemide kõrvaldamist eeltingimusena digitaalsele toimikule täielikuks üleminekuks. Tähtis on, et toimikul oleks selgesti jälgitav sisukord (failinimed õigesti pealkirjastatud), dokumendid oleksid õiges järjekorras, hõlpsasti avatavad ja loetavad ja nende vahel oleks mugav navigeerida. Kui toimik nendele nõuetele ei vasta, peab kõrgema astme kohtul olema võimalik saata toimik tagasi alama astme kohtule toimiku korrektseks vormistamiseks. Arvestades tehnoloogiate ja arusaamade arengut võib olla vajalik täiesti ümber mõtestada digitaalse kohtutoimiku struktuur ja kasutusvõimalused – et tegemist poleks enam varasema pabertoimiku n-ö peegeldusega digitaalses maailmas. Nii näiteks võib olla vajalik loobuda kronoloogilisest süsteemist ja üle minna sisuplokkidele – eraldada iseseisvatesse osadesse poolte seisukohad, tõendid, puhtmenetluslikud küsimused, menetlusabi, kohtulahendid jne. Toetame muudatusi andmepõhiste kohtulahendite koostamise võimaldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa Lisa: Tsiviilkolleegiumi esimehe arvamus 2(2)