Arvamus

Teie 06.07.2020 nr Justiitsministeerium [email protected] Meie 24.08.2020 nr 10-3/102 Arvamus täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas 1. Elatisenõuete täiendav tasu. Muudatuse kohaselt võib kohtutäitur elatise täitmisel alates teisest aastast saada riigilt kuni 100 eurot täiendavat tasu aastas. Tasu saamise eelduseks on, et täitur ei ole täitemenetluse käigus tasu saanud või see jääb alla 100 euro. Selline olukord saab tekkida eelkõige kahel juhul: kui võlgnik elatist ei maksa või kui võlgnik maksab elatist vabatahtlikult enne selle sissenõutavaks muutumist. Viimasel juhul ei pea võlgnik KTS § 37 lg 2 kolmanda lause alusel põhitasu maksma, mistõttu ei peaks sellises olukorras kõne alla tulema ka kohtutäiturile täiendava tasu maksmine, kuna selle saab hiljem võlgnikult tagasi nõuda. Selguse mõttes võiks kaaluda selles osas erandi sätestamist. TMS § 381 lg 3 (alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi poolt makstud tasu ei nõuta sisse isikult, kelle vastu on riigi nõue tekkinud pärimisseaduses sätestatud korras) sõnastus on kohmakas ja ebatäpne. Pärimisseaduses ei ole korda, mille järgi riigi makstud tasu hüvitamise nõue tekiks. Soovitame kaaluda järgmist sõnastust: “tasu hüvitamise kohustus ei lähe üle pärimise teel“. KTS § 31 lg 2 p 5 täiendatakse pärast sõnu „kaebuse esitamise korrale“ sõnadega „välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud otsuse puhul“. Lg 11 puhul on tegemist loodava kohtutäituri tasu otsusega riigilt elatise nõudmise täitmiseks tasu saamiseks. Ebaselgeks jääb, miks ei ole seal vaidlustamisviidet. Tegemist on tasuotsusega, mille alusel riik hiljem võlgnikult tasu välja nõuab. Seega peaks võlgnik saama seda ka vaidlustada. Seejuures ei ole vaidlustamise õigust eelnõus välistatud, vaid ära on jäetud üksnes vaidlustamisviide. 2. Luuakse uus täitemenetluse infosüsteem „nõuete ja arestide infosüsteem“. Selles osas meil vastuväiteid ei ole. Pärnu mnt 7, 15084 TALLINN. Registrikood 74001943. Telefon 628 2784, faks 628 2790, e-post [email protected] www.kohus.ee 3. Kaotatakse ära kohustuslik avalik-õiguslike nõuete täiturite vahel jagamise kord. Eelnõu seletuskirjast võib järeldada, et muudatuse eesmärk on sundida turult välja väiksemad kohtutäiturid, kes elatuvad peamiselt avalik-õiguslikest nõuetest. Selline muudatus on problemaatiline. Avalik-õiguslike nõuete läbipaistev ja ühetaoline jagamine on väärtus omaette, mistõttu tuleks kaaluda, kas sellest loobumine on põhjendatud. Andes avalik-õiguslike nõuete jagamise sissenõudja otsustada, võib kujuneda olukord, kus asutake põhjendamatult eelistama mõnda kohtutäiturit. Soovitud eesmärki oleks võimalik saavutada ka sel viisil, et keskse jagamise korras vähendada kõigi täiturite vahel võrdselt jagatavate nõuete osakaalu ja suurendada nõuete osakaalu, mis jagatakse kohtutäituritele töötulemuste alusel tehtud paremusjärjestuse abil. 4. Suurendatakse erinevaid kohtutäiturite tasusid. 4.1 Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist peab võlgnik tasuma lisaks praegu ette nähtud menetluse alustamise tasule ka pool kohtutäituri põhitasust. 4.2 Kui täitedokumendi täitmine on kolme tööpäeva jooksul täies ulatuses võimalik elektroonilise arestimissüsteemi kaudu, tõstetakse kohtutäituri tasu 22 eurolt pooleni tavapärasest põhitasust. Neid kahte muudatust põhjendatakse sellega, et täitemenetlus ei peaks olema võlgniku jaoks odav ning et praegune süsteem ei motiveeri võlgnikku tasuma võlga enne täitemenetlust. Nende põhjendustega ei saa nõustuda. Sellist põhimõtet, et täitemenetlus ei tohi olla võlgniku jaoks odav, ei eksisteeri. Täitemenetlus ei ole võlgniku karistamine. Täitemenetluse eesmärgiks on viia läbi sundtäitmine võimalikult kiirelt ja efektiivselt, sh väikeste kuludega. Täituri tasu eesmärk on finantseerida täiturite tegevust ja tagada neile mõistlik tulu, mitte trahvida võlgnikku selle eest, et ta ei ole suutnud/tahtnud võlga tasuda. Teiseks ei sõltu täitemenetluse vältimine reeglina võlgnikust. Täitemenetluse algatamise avalduse esitab võlausaldaja ning tal ei ole kohustust suhelda enne seda võlgnikuga vabatahtliku täitmise teemadel. Seega on võimalik ja praktikas ka toimiv, et avaldus täitemenetluse algatamiseks esitatakse nt kohe pärast täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist. Seega ei ole võlgnikul reaalselt tihti võimalust täitemenetlust vältida. Praegu kehtiv regulatsioon, mille kohaselt võlgnik ei pea nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul tasumise korral põhitasu maksma ning peab tasuma oluliselt väiksema põhitasu juhul, kui nõue on kiirelt täidetav tema pangakontol oleva raha arvel, kehtib alles alates aastast 2017. Enne seda kehtis sisuliselt praegu eelnõus välja pakutud regulatsioon. 2017. a muudatuse eesmärgiks oli motiveerida võlgnikke täitma nõudeid vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Samuti vältida seda, et kohtutäiturid saaks nõuda suuri tasusid asjades, kus nad on teinud minimaalselt toiminguid. Praeguse eelnõu seletuskirjas ei ole mingit selget põhjendust ega analüüsi, miks vajab niivõrd värske regulatsioon tagasimuutmist ja miks 2017. a-st kehtiva seaduse eesmärgid ei ole enam olulised. 4.3 Tõstetakse kohtutäituri tasusid vallasasja ja kinnisasja väljanõudmise ja lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise eest. Muudatuse põhjendusena on toodud, et tasud on püsinud pikka aega muutmatuna ja elukallidus on selle ajaga tõusnud 24,5%. Samas tasude suurused suurenevad vastavalt 42,9% ja 78,6%. See on oluliselt rohkem kui elukalliduse tõus. Põhjendatud oleks tasude tõstmine elukalliduse tõusu võrra mitte ca 2–3 korda rohkem. 2(4) 4.4 Kaotatakse ära tingimus, et kohtutäituri lisatasu saamise eelduseks on asjaolu, et lisatasu saamise aluseks olev täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, st lisatasu õigust andvate täitetoimingute puhul lisandub lisatasu automaatselt. See muudatus on problemaatiline. KTS § 44–47 sätestatud täitetoimingute puhul, mille puhul on kohtutäituril õigus saada lisatasu, on suuremas osas tegemist tavapäraste kohtutäituri toimingutega nõude täitmisel, mis ei õigusta automaatset lisatasu (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-108-15, p 23). Kui soovida lisatasu automaatset kehtestamist, oleks see õigustatud üksnes selliste kohtutäituri toimingute eest, mis ei kuulu kohtutäituri tavaülesannete hulka. Kindlasti ei ole õigustatud automaatne lisatasu asjade müügi eest, mis kuulub selgelt kohtutäituri põhiülesannete hulk. Kohtutäituri tavaülesannete tasustamine peaks olema hõlmatud põhitasuga. 4.5 Luuakse uus lisatasu korteriühistu nõuete täitmisel. Muudatust on põhjendatud järgmiselt: „Väljaspool suuri keskusi on korterite hinnad sageli nii madalad, et nende müügitulemist korteriühistu nõude rahuldamise järel ei jää põhinõude rahuldamiseks midagi. Vaatamata sellele, et kohtutäitur on teinud tööd, jääb ta ilma oma tasust, kuna põhinõuet ei õnnestu täita müügitulu väiksuse tõttu. Seaduse jõustumisel on kohtutäituril õigus nõuda sellises olukorras lisatasu 90 eurot.“ See põhjendus jääb arusaamatuks, sest korteriühistu nõude täitmisel peaks täitur saama korteriühistu nõude täitmise eest põhitasu. Seega ei jää kohtutäitur sellisel juhul ilma tasuta. 5. Kaotatakse TsMS-st säte (TsMS § 175 lg 31), mille kohaselt kohtutäiturite otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses kohtutäituri ja notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Muudatust põhjendatakse viitega TsMS-i kommentaaridele, kus on märgitud, et oleks õige jäigast piirangust loobuda ja lähtuda kohtu kaalutlusõigusest esindajakulude väljamõistmisel. Sätte kehtetuks tunnistamine ei ole neid põhjendusi arvestades parim lahendus. Sätte kaotamise korral tekiks ebaselgus, millises ulatuses saavad kohtutäiturid ja notarid esindajatasu nõuda. Üks võimalik tõlgendus oleks seejuures, et nende esindajakulud kuuluksid hüvitamisele piiranguteta, nagu tavaliste menetlusosalistegi puhul. Selline tõlgendus oleks problemaatiline ja võimalik, et põhiseadusevastane (võrdsuspõhiõiguse rikkumine). Oma olemuselt teostavad nii notarid kui ka kohtutäiturid avalikku võimu. Isikute positsioon vaidluses avaliku võimuga peaks olema sama sõltumata sellest, kas riik teostab avalikku võimu ise või on andnud selle ülesande eraõiguslikule isikule (vt Riigikohtu 19. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24- 07, p 16). Mõistlik lahendus oleks muuta sätet selliselt, et kaoks ära absoluutne keeld esindajakulude hüvitamiseks, kuid anda võimalus menetluskulude hüvitise saamiseks üksnes erandjuhtudel, millele on viidatud ka eeltoodud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis (menetluskulude väljamõistmisel saab arvestada ka kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist tähendust õiguskorras ja muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid). 6. Üksikud väiksemad problemaatilised muudatused. 6.1 TMS § 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Täitmisteatele ei lisata täitedokumendi ärakirja, kui täitmisteade toimetatakse kätte paberkandjal. Kui täitmisteatele ei ole täitedokumenti lisatud, selgitatakse täitmisteates, millisel viisil on võimalik täitedokumendiga tutvuda.“ 3(4) Muudatuse eesmärgina on välja toodud kättetoimetamiskulude kokkuhoid. Samas, olukorras, kus täitmisteade tuleb nagunii kätte toimetada, ei tohiks üldjuhul sama kirjaga täitedokumendi koopia kättetoimetamine üldjuhul lisakulusid tekitada. Väljapakutud regulatsioon oleks põhjendatud kehtestada üksnes väga mahukatele täitedokumentidele, mille lisamine kirjale tooks kaasa saatekulu tõusu. 6.2 Muudetakse täitemenetluse alustamise tasusid (KTS § 34). Täitmisteate elektroonilise kättetoimetamise puhul oleks tasu 15 eurot, muul juhul 30 eurot. Pakutud muudatus võib olla põhiseaduse vastane. Riigikohus on varem sarnase eristamise hagi esitamise viisist sõltuva riigilõivu suuruse osas tunnistanud põhiseaduse vastaseks (vt nt Riigikohtu 10. detsembri 2013. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-13, eriti p 63). Praegu pakutud regulatsioon on sisult sarnane. Võib arvata, et täitemenetluse võlgnike hulgas on isikuid, kelle interneti kasutamise võimalused ja oskused on piiratud, isegi suhtarvult rohkem, kui elanikkonnas tervikuna. Muudatust ei õigusta ka postiga saatmisel täiendava kulu teke, kuna eelnõu kohaselt saab selle hüvitamist nõuda lisaks täitemenetluse alustamise tasule. Samuti ei saa väita, et kohtutäiturile oleks eriliselt töömahukas saata täitmisteade postiga isiku registrijärgsele aadressile. Kõrgem tasu võiks olla põhjendatud juhul, kui isikule dokumentide kättetoimetamine on keeruline. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 4(4)