Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 30.12.2022 nr 10-3/22/157-2
10122, Tallinn
[email protected]
Tartu Ringkonnakohtu arvamus Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määruse nr 262
„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmise määruse eelnõu kohta.
Justiitsministeerium edastas arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määruse
nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi: RSVKK) muutmise määruse
eelnõu. Seletuskirja kohaselt koosneb eelnõu ühest muudatusest. Eelnõuga muudetakse RSVKK
§ 6 lg 1 p 2 sõnastust. RSVKK kehtiva redaktsiooni kohaselt on korrakaitse riigisaladuseks
jälitusasutuse poolt jälitustoiminguga kogutud teave üldiselt. Muudatuse kohaselt loetakse
riigisaladuseks aga üksnes jälitusasutuse poolt jälitustoiminguga kogutud teave karistusseadustiku
(KarS) peatükkides 8, 15, 16 ja 22 sätestatud süütegude puhul, kui nende avalikuks tulek võib
kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut.
Tartu Ringkonnakohus leiab, et muudatusettepanek on tervitatav. Jälitustegevuse automaatne
riigisaladuseks lugemine on ebaloogiline, ebavajalik ja ressurssi neelav. Pigem võiks mõelda
jälitustegevuse riigisaladuse alt veelgi suuremas mahus vabastamise peale. Kohtupraktikas on
tulnud ette riigi poolseid väiteid, et jälitatud inimesele ei saa teatavaks teha seda, et menetlejad
sisenesid salaja tema korterisse, autosse või mujale, sest see paljastavat jälitusasutuste taktikat.
Samas on üldteada asjaolu, et politseinikud suudavad salaja korteritesse, autodesse ja mujale
siseneda ning teevadki aeg-ajalt seda. Seetõttu ei pruugi olla põhjendatud pidada riigisaladuseks
igasugust infot jälitustegevuseks kasutatavate meetodite ja taktika kohta (RSVKK § 6 lg 1 p 5).
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et endiseks jääb jälitustoimingute lubade ja loataotluste õiguslik
režiim. Võiks siiski mõelda selle korra lihtsustamise peale, sest see nõuab kohtult (menetlejatelt
üldse) palju ressursse. Kui jälitustegevus ei ole enam automaatselt riigisaladusega kaetud, tekib
küsimus, miks on sellega seonduvat vaja menetleda teistmoodi kui menetletakse muid
eeluurimistoiminguid – kasvõi näiteks läbiotsimisega seonduvat.
Viimaks üks normitehniline tähelepanek. Seadusse soovitakse lisada formuleering „jälitusasutuse
poolt jälitustoiminguga kogutud teave karistusseadustiku peatükkides 8, 15, 16 ja 22 sätestatud
süütegude puhul, kui nende avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut“. Tartu
Aadress: Kalevi 1, 51010, Tartu; registrikood: 74001972; telefon: 750 0702; faks: 620 0100; e-post:
[email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee
Ringkonnakohtu arvates ei ole üheselt aru saada, mida peetakse silmas sõnaga „nende“. Kas
kuritegusid, st „nende kuritegude“? Aga kui kuritegu juba on avalik? Pigem soovitakse ehk siiski
tagada seda, et avalikuks ei saaks jälitustegevusega kogutud teave (see paistab ka loogilisem).
Sellise juhul võiks mõelda niisuguse sõnastuse peale: „jälitusasutuse poolt jälitustoiminguga
kogutud teave karistusseadustiku peatükkides 8, 15, 16 ja 22 sätestatud süütegude puhul, kui selle
teabe avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Pappel
Tartu Ringkonnakohtu esimees