Kiri

Rahandusministeerium Meie 13.12.2022 nr 8-1/8617 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Siseministeerium [email protected] Pikk 61 10133 Tallinn Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamine Esitame Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile kooskõlastamiseks ning Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, kohtutele ja vanglatele arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister Lisa: 1) Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu 2) Eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Riigiprokuratuur Tartu Vangla Tallinna Vangla Viru Vangla Kohtud Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Markko Künnapu 620 8200 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 17.11.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 6 lõike 1 punkti 2 tekstiosa „jälitusasutuse poolt jälitustoiminguga kogutud teave“ asendatakse tekstiosaga „jälitusasutuse poolt jälitustoiminguga kogutud teave karistusseadustiku peatükkides 8, 15, 16 ja 22 sätestatud süütegude puhul, kui nende avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut“. Kaja Kallas Peaminister Lea Danilson-Järg Justiitsminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1.Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on vähendada salastatud teabe mahtu, pidades silmas jälitusasutuste poolt jälitustoimingutega kogutud informatsiooni. Kui kehtiva riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra (RSVKK) kohaselt loetakse korrakaitse riigisaladuseks jälitusasutuste poolt kogutud teave mistahes kuritegude kohta, siis edaspidi laieneks riigisaladuse kaitse üksnes teatud raskete kuritegude kohta kogutud teabele eeldusel, et selle sisu avalikuks tulek võiks ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Kuivõrd enamus jälitustoimingutega kogutud teabest riigi julgeolekut ei ohusta, väheneks nii jälitusasutuste kui ka Prokuratuuri halduskoormus teabe töötlemisel ja edastamisel. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 27.08.2022, 5. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (taima.kiisverk @just.ee). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kehtiva riigisaladuse kaitse korra § 6 lg 1 p 2 kohaselt loetakse riigisaladuseks jälitusasutuse poolt jälitustoiminguga kogutud teave. See on teave, mille jälitusasutus kogub varjatult, näiteks pealtkuulamise või varjatud jälgimise toimingute käigus. Varem on Eestis hinnatud, et tundlikuks teeb selle info see, et jälitustoimingu tegemise asjaolude avalikuks tulek võib seada ohtu kriminaalmenetluses osalenud isikute julgeoleku ja paljastada jälitustoimingute tegemiseks kasutatavad meetodid, raskendades oluliselt edasist jälitustegevust. Tänaseks on jälitusasutused selliseid riske õppinud maandama muude meetmetega. Samas on salastatud teabe nõuetekohane käitlemine töömahukas ja teabe salastatus tõstatab täiendavaid probleeme seoses teabe edastamisega välisriigi pädevale asutusele rahvusvahelise koostöö raames, kui teabe edastamist nõuavad Eestilt rahvusvahelised kokkulepped. Samuti on pikka aega kurdetud selle üle, et kriminaalmenetluses, nagu ka riigis üldiselt salastatakse andmeid liiga kergekäeliselt ja ilma väärilise põhjuseta. See aga omakorda raskendab kriminaalmenetluses kaitseõiguse tõhusat tagamist. Tänaseks on Justiitsministeerium, Siseministeerium, Prokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet leidnud, et halduskoormust saaks vähendada ja kriminaalmenetlust  2(3) lihtsustada, kitsendades riigisaladusega kaitstud teabe ringi ning vähendades kriminaalmenetluse operatiivteabe salastatust. Salastatuse vähendamine aitab kaasa ka kaitseõiguse paremale tagamisele ning tõenäoliselt vähendab viivitusi kriminaalmenetluses, kuivõrd kaitsjate juurdepääsu jälitustoimingutega kogutud materjalidele, sh neile, mida prokuratuur ei ole pidanud vajalikuks kriminaaltoimikusse lisada, on lihtsam korraldada. Muudatusettepaneku kohaselt eemaldatakse salastatus jälitustoimingutega kogutud teabelt (RSVKK § 6 lg 1 p 2), kuid mitte salajast kaastööd tegema kaasatud isikute edastatud teabelt (RSVKK § 6 lg 1 p 3) ega jälitustegevuses kasutatavaid meetodeid, taktikat ja vahendeid kajastavalt teabelt (RSVKK § 6 lg 1 p 5), kuivõrd salajaselt kaastöötajalt saadav teave võimaldab selle isiku suure tõenäosusega identifitseerida ning meetodeid ja taktikaid puudutav teave võimaldab kurjategijatel oma tegevust paremini konspireerida. Samuti jääb endiseks jälitustoimingute lubade ja loataotluste õiguslik režiim. Riigisaladuseks ei oleks aga edaspidi näiteks telefonikõnede pealtkuulamisel saadud salvestised või varjatud jälgimise käigus tehtud fotod. Selline jälitustoimingutega kogutud tõenduslik kriminaalteave kvalifitseerub teabeks, mille saab määrata „asutusesiseseks kasutamiseks“ avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel: § 35 lg 1 p 1; § 35 lg 1 p 51. Neile rakendub sama seaduse § 40 lg 3 mis võimaldab määrata juurdepääsupiirangu tähtajaks 75 aastat. 75-aastane avalik juurdepääsupiirangu tähtaeg on vajalik, kuivõrd jälitustoimingutega kogutud teave sisaldab suures osas isikuandmeid ja tihti ka detailseid eraelulisi asjaolusid. Eelnõu koosneb ühest muudatusest. Eelnõuga muudetakse RSVKK § 6 lõike 1 punkti 2 sõnastust. RSVKK kehtiva redaktsiooni kohaselt on korrakaitse riigisaladuseks jälitusasutuse poolt jälitustoiminguga kogutud teave üldiselt. Muudatuse kohaselt loetakse riigisaladuseks aga üksnes jälitusasutuse poolt jälitustoiminguga kogutud teave karistusseadustiku peatükkides 8, 15, 16 ja 22 sätestatud süütegude puhul, kui nende avalikuks tulek võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Selliselt jääb alles paindlik võimalus teavet salastada neil puhkudel, mil jälitustoimingutega kogutud teave võiks ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Nendeks ette määratud kuriteoliikideks on karistusseadustiku (KarS) peatükkides 8 (inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod), 15 (riigivastased süüteod), 16 (avaliku rahu vastased süüteod) ja 22 (üldohtlikud süüteod) sätestatud kuriteod. Aruteludes osalenud asutused on ühiselt leidnud, et potentsiaalne vajadus konkreetse kriminaalmenetluse raames kogutud teavet vähemalt esialgu salastada on nende kuritegude menetluses jätkuvalt olemas. See võimaldab ühtlasi paremini kaitsta nii menetluses osalevaid ametnikke kui ka teisi menetlusega seotud isikuid. Teabe salastatuse eemaldamine ei ole seotud asjaoluga, nagu oleks teave ise hinnatud vähem oluliseks või delikaatseks, vaid lähtub praktilistest kaalutlustest, mis kaasnevad töötlemistingimuste, operatiivkoostöö (uurimisasutus, prokuratuur, kohtud), aga ka rahvusvahelise praktika ja riikidevahelise koostööga. Jälitustoimingutega saadud teave on endiselt keskse tähtsusega kriminaalmenetluse läbiviimise, seotud isikute eraeluliste andmete ja põhiõiguste kaitse vaatest. Muudatuse käigus teadvustatakse võimalikku riski teabe väärtöötlemisele (nt potentsiaalne teabe ebaseadusliku lekitamise risk pahatahtlikkuse (nt korruptsioon) või ettevaatamatuse tõttu), mida aga maandatakse järelevalve- ja sisekontrollimeetmetega ning kriminaalmenetluslikke hoobasid kasutades. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega.  3(3) 4. Määruse mõjud Mõju riigi julgeolekule on väike, sest ka edaspidi jääb võimalus teatud teabe salastamiseks. Muudatuse mõju isikute põhiõiguste kaitsele on väike, sest kogutud teave ei muutu avalikuks ning riigisaladuse kaitse nõuete asemel hakkaksid kohalduma avaliku teabe kaitse nõuded. Võimalus on kehtestada juurdepääsupiirang AvTS-i alusel. Samas võimaldab muudatus senisest paremini tagada kaitseõigust kriminaalasjades. Muudatusel on positiivne mõju asutuste halduskoormusele, kuna väheneb salastatud teabe hulk ning sellest tulenevalt ei ole sellise teabe töötlemise puhul enam vaja lähtuda riigisaladuse kaitse nõuetest. Muudatuse tagajärjel väheneb riigisaladust sisaldavate dokumentide osakaal jälitustoimikutes u 60%, sest varjatud jälgimise ja pealtkuulamise protokollid ja salvestised on üldjuhul mahukad. Kõige rohkem mõjutab see muudatus jälitusasutusi seoses jälitustoimingutega kogutud teabe tutvustamise lihtsustumisega. Seni on kõik protokollid kuni faktilise tutvustamiseni kaitstud riigisaladusega, mistõttu tohib neid tutvustada vaid jälitusasutuse ruumides, mis võtab palju aega. Suhtlus kohtu, prokuratuuri ja jälitusasutuse vahel lihtsustub, sest ei pea iga kord kõigi materjalidega kohapeale sõitma, vaid neid saab edastada elektrooniliselt. Paraneb suhtlus rahvusvahelise õigusabi raames, sest paljudes riikides ei ole jälitustegevus kriminaalasjades üldse riigisaladusega kaitstud, mistõttu pole ei prokuröridel ega uurijatel vastavaid riigisaladuse lubegi. Muudatuse tagajärjel saaks toimunud pealtkuulamise salvestisi ja varjatud jälgimise protokolle neile saata ja nemad neid oma kriminaalmenetlustes kasutada. Eeldatavalt muutub osa jälitustoimikuid tervikuna selliseks, et need ei sisalda üldse riigisaladust, mistõttu muutub ka nende toimikute käitlemine odavamaks. Ajapikku soodustab muudatus jälitustoimikute arhiveerimisega kaasnevate kulutuste vähenemist, sest riigisaladust sisaldavate dokumentide säilitustähtajad on pikad. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad täiendavad tegevused ja kulud. Muudatuse tulemusena tuleks muuta osa salastatud teabest asutusesiseseks teabeks. Lisaks kaasnevad muudatuse rakendamisega kulud infosüsteemide (JÄTIS ja KAIRI) arenduseks, et oleks võimalik salastatud teave markeerida kui asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Infosüsteemide arendusega seotud kulud kaetakse asutuste olemasolevate vahendite arvelt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, et tagada uute reeglite rakendamine võimalikult kiiresti ning alustada salastatud teabelt salastatuse eemaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile ja vanglatele. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 13.12.2022 13:58 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]> Teema: Kiri Manused: 8-18617 13.12.2022 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Ootame teie arvamust eelnõu kohta hiljemalt 04.01.1023 e-posti aadressile [email protected] või DVK kaudu EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c3b41eb4-2fc8-403d-b003-831925d6213e Pealkiri: Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamine Registreerimise kuupäev: 13.12.2022 Registreerimise number: 8-1/8617. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee