Vandeadvokaat Imbi Jürgen Teie 10.11.2022
Esimees
Eesti Advokatuur Meie 28.11.2022 nr 12-1/22/150
[email protected]
Vastus Advokatuuri pöördumisele seoses kohtuistungite aegade määramisega
Esitasite 10.11.2022 Tartu Ringkonnakohtu esimehele pöördumise, milles palute teavet
kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 170 lg 2 p 3¹ kohaldamise praktikast. Täpsemalt
soovite teada, kas ja kuidas võtavad kohtud kohtuistungite aegade määramisel arvesse
juba varasemalt määratud kohtuistungite aegu. Vastates Teie kirjas esitatud küsimustele,
selgitan järgnevat.
Tartu Ringkonnakohus võtab istungiaegade määramisel võimalusel arvesse varasemalt
määratud istungite aegu viisil, et need ei kattuks. Küll aga saab neid arvestada üksnes siis,
kui kohtul on olemas sellekohane info. Juhul, kui ilmneb, et istungi määramisega tekiks
oht istungiaja n-ö üle broneerimiseks, siis kohus kattuvat aega ei kinnita.
Kohtuistungite aegu määrates arvestatakse professionaalsete menetlusosaliste (eelkõige
kaitsja ja prokuröri) kalendriga – seda just puutuvalt küsimusse, ega neil ei ole juba
eelnevalt mingeid istungeid planeeritud. Ülejäänud menetluses osalevate isikute, nt
süüdistatava või tunnistaja, plaane reeglina arvesse ei võeta. Tunnistajate puhul ei ole
selline praktika ilmselt kuigivõrd problemaatiline, kuna üldjuhul on tunnistaja istungil
lühikest aega ja selle osas, millal teda istungile kutsuda, on tavaliselt võimalik üles näidata
küllaltki suurt paindlikkust. Süüdistatava roll on aga teistsugune, sest tema viibib reeglina
kõigil istungitel.
Istungite planeerimine on keeruline praeguseski olukorras, kus tuleb arvestada kaitsjate
ja prokuröride graafikuid. Kui leida, et kohustuslikus korras on vaja hakata arvesse võtma
ka süüdistatava plaane, muutub istungite korraldamine veelgi problemaatilisemaks.
Liiatigi saab eeldada, et süüdistataval võib tihtipeale esineda soov menetlust venitada,
mistõttu võib ta hakata sellist täiendavat võimalust kurjasti ära kasutama. Seda arvestades
leiame, et KrMS § 170 lg 2 p 3¹ peab silmas professionaalseid menetlusosalisi
(professionaalselt täidetavaid rolle menetluses). Niisiis ei saa sellele sättele viidata
näiteks kaitsja või prokurör, kes satub süüdistatava rolli. Vastasel juhul võiks tekkida ka
probleem võrdse kohtlemisega. Miks nähakse ette privileeg just (kohtus tegutsevale)
juristile, st miks saab tema süüdistatav olles viidata istungite planeerimisel oma
Aadress: Kalevi 1, 51010, Tartu; registrikood: 74001972; telefon: 750 0702; faks: 620 0100; e-post:
[email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee
töökohustustele ja miks ei saa seda teha nt koristaja, minister või aktsiaseltsi juhatuse
liige? Niisugune tõlgendus on loogiline ka selles mõttes, et oht istungite kattumisteks
teiste istungitega ongi suur eeskätt juhul, kui isik käib istungitel seoses oma tööga.
Juristitöö ei kätke endas automaatselt suuremat võimalust muutuda süüdistatavaks kui
mõni muu töö. Seetõttu ei pea seda ka istungite planeerimisel arvesse võtma. Nendeks
aegadeks, mil advokaat või prokurör süüdistatavana istungitel viibib, on võimalik määrata
asenduskaitsja või asendusprokurör.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Pappel
Tartu Ringkonnakohtu esimees