Pärimisregistri pidamise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Meie 09.11.2022 nr 8-1/7835 Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tartu Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Riigikohus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Notarite Koda Välisministeerium Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 "Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord" muutmine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ muutmise eelnõu. Arvamusi ja ettepanekuid eelnõu osas ootame hiljemalt 23. novembriks 2022. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister Karl-Erik Ansmann 620 8158 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 "Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord" muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu võimaldab edaspidi kohtutel teha pärimisregistrisse kandeid riigiportaali ametniku keskkonna (Eesti teabevärav) asemel infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu. Muudatusega luuakse kohtuametnikele alus pärimisregistri kannete tegemiseks pärast riigiportaali keskkonnas ametnikele mõeldud vaate sulgemist. Ametnike vaate sulgemine toimub kuna riigiportaali vana (n-ö roheline) keskkond on üldisel sulgemisel ja avatud on uus Eesti teabevärav (n-ö sinine keskkond). Ametnikele mõeldud riigiportaali vaade ja seeläbi juurdepääs pärimisregistri teenustele suletakse koos vana portaaliga. Ametnike vaadet pole uues Eesti teabeväravas, mistõttu on vaja tagada kohtuametnikele pärimisregistri teenustele juurdepääs muul viisil. Tehniliseks lahenduseks on tagada kohtuametnike juurdepääs X-tee liidese kaudu. Kuna erikutsega konsulaarametnikel on vajadus teha pärimisregistrisse kandeid ära langenud notarite poolt kaugtõestamise võimekuse tõttu, ei ole neile vaja tagada riigiportaali ametnike vaate sulgemise järel võimalust teha pärimisregistrisse kandeid. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Karl-Erik Ansmann ([email protected], 620 8158). Määruse ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). Määruse eelnõuga muudetakse justiitsministri 3. detsembri 2013. a määrust nr 38 "Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ 05.03.2015 redaktsiooni (RT I, 06.03.2015, 36). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, Vabariigi Valituse tegevusprogrammiga ega ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse ja sõnastatakse justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 „Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ § 3 lõiked 2 ja 21 selliselt, et pärimisregistri volitatud töötlejad on edaspidi notarid ja kohtud. Pärimisregistri volitatud töötlejate ja andmeandjate hulgast arvatakse välja erikutsega konsulaarametnikud, kes ei ole edaspidi enam pärimisregistri volitatud töötlejad ega andmeandjad justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 järgi. Muudatus on vajalik, kuna riigiportaali (n-ö roheline) keskkond on sulgemisel ja avatud on uus Eesti teabevärav (n-ö sinine keskkond). Erikutsega konsulaarametnikel on langenud ära vajadus teha pärimisregistrisse kandeid. Alates 25.06.2021 võib justiitsministri 14.06.2021 määruse nr 12 „Vabade õiguselukutsetega seotud justiitsministri määruste muutmine“ § 2 punkti 5 järgse muudatusega notariaadimäärustiku § 121 lõike 61 kohaselt notar kaugtõestamise teel teha kõiki notariaadiseaduse § 29 lõikes 3 nimetatud ametitoiminguid. Sama määrustiku § 121 lõigete 1 ja 2 kohaselt korraldab kaugtõestamise Eestis asuv notar e-notari kaudu videosilla vahendusel, kui osalejaks on Eesti Vabariigi isikutunnistust, digitaalset isikutunnistust või e-residendi digitaalset isikutunnistust omav isik. Kaugtõestamiseks peab osaleja viibima Eesti Vabariigi välisesinduses ning kasutama videosilla loomiseks välisesinduses selle jaoks ettenähtud riistvara. Sama määrustiku lõike 5 järgi teeb saatkonnatöötaja välisesinduses isikusamasuse tuvastamiseks esitatud fotoga isikut tõendavast dokumendist skaneeringu, see edastatakse notarile ning säilitatakse digitaalselt. 2021. ja 2022. aasta pärimisregistri kasutamise statistikast nähtub, et erikutsega konsulaarametnikud ei tee enam kandeid pärimisregistrisse. Seega teevad juba alates 2021. aastast erikutsega konsulaarametnike asemel kandeid notarid kaugtõestamise vormis, Eesti Vabariigi välisesinduses videosilla vahendusel, kasutades saatkonnatöötaja abi. Seejuures ei pea saatkonnatöötaja olema erikutsega konsulaarametnik. Notarite Kojast laekunud informatsiooni kohaselt on notarid valmis vajaduse tekkimisel tegema e-notari kaudu pärimisregistrisse kandeid erikutsega konsulaarametnike asemel. Üldjuhul jätkub senine praktika, et notarid teevad videosilla vahendusel kaugtõestamisi ja erikutsega konsulaarametnikud enam kandeid ei tee. Kui peaks tekkima olukord, et toimingu peab ikkagi tegema erikutsega konsulaarametnik, sisestavad pärimisregistrisse need kanded nende asemel notarid. Seevastu on kohtud statistika kohaselt teinud kandeid pärimisregistrisse riigiportaali ametnikule mõeldud keskkonna kaudu nii 2021. kui ka 2022. aastal. See tingib vajaduse, et kohtutes kindlaksmääratud ametnikel võimaldataks pärimisregistri kandeid teha ka pärast riigiportaalis ametniku vaate sulgemist. Tehniliselt kõige operatiivsem, kõige väiksemat arendust vajav ja kuluefektiivsem on kasutada selleks X-tee liidest. Seega jääb muudatustega alles kohtutele tagatud võimalus teha endiselt pärimisregistrisse kandeid ning kõrvaldatakse ebavajalikuks muutunud regulatsioon justiitsministri 3. detsembri 2013. a määrusest nr 38 seoses erikutsega konsulaarametnikega. Pärimisregistrisse kannete tegemine viiakse kooskõlla kehtiva olukorra ja praktikaga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Kavandatav muudatus Määruse muudatus võimaldab kohtutel jätkata pärast riigiportaali ametnikele mõeldud keskkonnas (Eesti teabevärav) pärimisregistri teenuste sulgemist pärimisregistrisse kannete tegemist X-tee liidese kaudu. Samal ajal kaotatakse erikutsega konsulaarametnike kannete tegemine, kuna neil ole selleks enam vajadust pärast videosilla vahendusel kaugtõestamise võimaluse tekkimist, mida teevad notarid. Määruse muudatuste järel jääb alles erikutsega konsulaarametnike tõestamistoimingute tegemine konsulaarseaduse alusel, kui seda peaks mingil põhjusel (nt eri- või hädaolukorras) siiski vaja olema. Pärimisregistrisse sisestavad vastavad kanded sellisel juhul notarid. 4.2. Muudatuse sihtrühm Määruse muudatus puudutab Harju Maakohtu, Pärnu Maakohtu, Tartu Maakohtu, Viru Maakohtu, ringkonnakohtute, halduskohtute ja Riigikohtu pärimiskandeid tegevaid ametnikke. Notareid ja erikutsega konsulaarametnikke määruse muudatus ei puuduta, kuna sätted viiakse kooskõlla juba väljakujunenud olukorraga. 2021. aastal olid kannete tegemise õigused 62 kohtuametnikul, nendest kasutas pärimisregistrit 144 korda kõigest 26 kohtuametnikku. See tähendab, et sihtrühm on väike võrreldes kõigi riigi ametiasutustes töötavate teenistujatega (Rahandusministeeriumi 2021. a avaliku teenistuse aruande andmetel 22 922 inimest) Eestis. 4.3. Muudatusega kaasnevad mõjud Määruse muudatuse rakendamisel tagatakse kohtute juurdepääs pärimisregistrile kannete tegemiseks läbi X-tee liidese. Määruse muudatus ei mõjuta erikutsega konsulaarametnikke ega notareid, kuna senine praktika jätkub, samas korrastatakse selle praktika õiguslikke aluseid. Negatiivsed mõjud puuduvad. Määruse rakendamisest ei tulene sotsiaalseid (sh demograafilisi) ega ka majanduslikke mõjusid. Määruse rakendamine ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlust, elu- ja looduskeskkonda ega regionaalarengut. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuse rakendamiseks ei ole vaja ettevalmistavaid tegevusi teha, kuivõrd tegemist on eelkõige tehnilise muudatusega – senise praktika ja õiguslike aluste kooskõlla viimisega, mis on arendusplaani kantud juba 2022. kevadel. Kohtuametnike jaoks koostatakse ja edastatakse juhend X- tee liidese kaudu pärimisregistri kasutamiseks. Eelduslikult on kohtuametnikud oma igapäevatöös varemgi kasutanud teisi registreid läbi X-tee liidese, mistõttu muudatus pärimisregistriga ei ole esmakordne ega loo uut praktikat. Määruse muudatuse rakendamiseks vajalikud kulud on 78 arendustundi, mis on kaetud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eelarvest. Määruse muudatuse rakendamisega eeldatavaid tulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatuste tehniline osa on ette valmistatud ja ajavaru normidega tutvumiseks on piisav. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse muudatused saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks I ja II astme kohtutele, halduskohtutele, Riigikohtule, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Notarite Kojale ning Välisministeeriumile. Viljar Peep Asekantsler  EELNÕU 21.10.2022 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 38 "Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord" muutmine Määrus kehtestatakse pärimisseaduse § 176 lõike 3 alusel. Justiitsministri 3. detsembri 2013. a määruses nr 38 "Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Pärimisregistri volitatud töötlejad on notarid ja kohtud.“; 2) paragrahvi 3 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt: „(21) Pärimisregistri andmeandjad on notarid, kohtud ja isikud, kes teatavad koduse testamendi tegemisest ning selle muutmisest või tühistamisest.“; 3) paragrahvi 4 lõike 6 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pärimisregistrisse tehakse kanded notarite elektroonilise infosüsteemi (edaspidi e-notar), riigiportaali või infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu.“; 5) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Pärimisregistri kande teeb kohus kande aluseks oleva kohtulahendi jõustumise korral käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.“; 6) paragrahvi 7 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 19 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Päringu tegemine riigiportaali ja X-tee liidese kaudu“; 8) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohtuametnikud teevad kandeid X-tee liidese kaudu.“. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler