Kohtulahendi edastamine

3-2-1-40-15 RIIGIKOHUS �LDKOGU KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-40-15 Otsuse kuup�ev 26. aprill 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikam�e, liikmed T�nu Anton, Peeter Jerofejev, Henn J�ks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu K�ve, Saale Laos, Viive Ligi, Jaak Luik, J�ri P�ld, Paavo Randma, Malle Seppik ja Tambet Tampuu Kohtuasi Aune Poki esindaja vandeadvokaat Veljo Viiloli taotlus riigi �igusabi tasu suuruse ja riigi �igusabi kulude h�vitamise ulatuse kindlaksm��ramiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2014. a m��rus tsiviilasjas nr 2-12-51758 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vandeadvokaat Veljo Viiloli m��ruskaebus Menetlusosalised Riigikohtus Vandeadvokaat Veljo Viilol Riigikogu �iguskantsler Justiitsminister Eesti Advokatuur Asja l�bivaatamine 8. detsember 2015. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tunnistada riigi �igusabi seaduse � 21 lg 3 laused 1-3 p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks. 2. Tunnistada Eesti Advokatuuri juhatuse 16. septembri 2014. a otsusega kinnitatud ning 30. septembri 2014. a, 7. aprilli 2015. a, 15. septembri 2015. a ja 12. jaanuari 2016. a otsustega muudetud �Riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasum��rad ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatus ja kord" (j�ustunud 1. oktoobril 2014) p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks. 3. Tunnistada riigi �igusabi seaduse � 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsustega kinnitatud, ajavahemikus 1. jaanuar 2010 kuni 30. september 2014 kehtinud riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja m��rasid ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatust ja korda puudutavad aktid p�hiseaduse vastaseks. 4. L�kata resolutsiooni punktide 1-3 j�ustumine edasi kuue kuu v�rra arvates k�esoleva otsuse j�ustumisest, v.a: 1) R�S � 21 lg 3 lausete 1-3 osas ulatuses, milles need volitavad Eesti Advokatuuri kehtestama k�esoleva resolutsiooni punkti 4 alapunktides 2-3 nimetatud punktides sisalduvaid s�tteid; 2) k�esoleva otsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud Eesti Advokatuuri juhatuse �igusaktide punktide 51-54 osas; 3) k�esoleva otsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud Eesti Advokatuuri juhatuse �igusaktide lisa 1 �Esindaja tasum��rad halduskohtumenetluses ja haldusmenetluses" punktide 16-19 ja lisa 2 �Esindaja tasum��rad rahvusvahelise kaitse menetluses ja sellele j�rgnevas halduskohtumenetluses" punktide 19-22 osas. 5. T�histada Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2014. a m��rus tsiviilasjas nr 2-12-51758 osas, milles ringkonnakohus j�ttis rahuldamata vandeadvokaat Veljo Viiloli esitatud riigi �igusabi osutamisega seotud s�idukulude h�vitamise taotluse. �lej��nud osas on ringkonnakohtu m��rus j�ustunud. 6. Teha t�histatud osas uus m��rus, millega rahuldada vandeadvokaat Veljo Viiloli esitatud riigi �igusabi osutamisega seotud s�idukulude h�vitamise taotlus osaliselt, m��rates s�idukulude suuruseks O�-le VELJO VIILOLI ADVOKAADIB�ROO vandeadvokaat Veljo Viiloli poolt Aune Pokile tsiviilasjas nr 2-12-51758 osutatud �igusabi eest koos k�ibemaksuga 36 eurot. 7. Rahuldada m��ruskaebus osaliselt. 8. M��rus saata Eesti Advokatuurile, O�-le VELJO VIILOLI ADVOKAADIB�ROO ja Maksu- ja Tolliametile. 9. Tagastada O�-le VELJO VIILOLI ADVOKAADIB�ROO m��ruskaebuselt tasutud kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE K�IK 1. Viru Maakohus andis 10. juuni 2013. a m��rusega tsiviilasjas nr 2-12-51758, mis puudutas J�hvi valla (J�hvi Vallavalitsuse kaudu) hagi Aune Poki (kostja) vastu p�hiv�lgnevuse 830 euro 85 sendi v�ljam�istmiseks, kostjale riigi �igusabi kohustuseta see h�vitada. Kostjat esindas vandeadvokaat Veljo Viilol. 2. Apellatsiooniastmes j�tkas V. Viilol kostjale riigi �igusabi osutamist riigi �igusabi seaduse (R�S) � 17 lg-te 1 ja 3 alusel. V. Viilol esitas 24. juulil 2014 ja 14. novembril 2014 Tartu Ringkonnakohtule taotlused riigi �igusabi tasu suuruse ja riigi �igusabi kulude h�vitamise ulatuse kindlaksm��ramiseks apellatsioonimenetluses. 3. 24. juuli 2014. a taotluse kohaselt osutas V. Viilol 26. maist kuni 10. juunini 2014 apellatsioonimenetluses kostjale riigi �igusabi, sellega kaasnenud tasu ja kuludena palus V. Viilol v�lja m�ista kokku 805 eurot 68 senti (k�ibemaksuga). 4. V. Viiloli 14. novembril 2014 ringkonnakohtule esitatud taotluse kohaselt osutas ta 28. oktoobrist kuni 11. novembrini 2014 kostjale riigi �igusabi 1,5 tunni ulatuses. V. Viilol taotles ringkonnakohtult 60 euro (k�ibemaksuta) v�ljam�istmist tasuna osutatud teenuse eest. V. Viilol taotles ringkonnakohtu istungile ja tagasi j�udmiseks kulutatud aja eest tasu 20 eurot ning s�idukulu 118 euro 20 sendi (lisandub k�ibemaks) h�vitamist. 14. novembri 2014. a taotluse kohaselt olid V. Viiloli tasu ja kulud kokku 237 eurot 84 senti (k�ibemaksuga). 5. V. Viilol palus 24. juuli ja 14. novembri 2014. a taotluste alusel v�lja m�ista tasu ja kulud, kokku 869 eurot 60 senti, millele lisandub k�ibemaks 173 eurot 92 senti (kokku 1043 eurot 52 senti). 6. Tartu Ringkonnakohus kinnitas 24. novembri 2014. a m��rusega poolte kohtuistungil s�lmitud kompromissi ja otsustas j�tta kostjale osutatud riigi �igusabi kulud riigi kanda. 7. Ringkonnakohus rahuldas 28. novembri 2014. a m��rusega V. Viiloli taotlused riigi �igusabi tasu suuruse ja kulude h�vitamise ulatuse kindlaksm��ramiseks osaliselt ning m��ras nende suuruseks 312 eurot, sh k�ibemaks. 8. 14. novembri 2014. a taotluse alusel pidas ringkonnakohus toimingute tegemise eest h�vitamisele kuuluvaks riigi �igusabi tasu 60 eurot. Ringkonnakohtu 11. novembri 2014. a istungile s�itmise kulu h�vitamise taotluse kohta m�rkis ringkonnakohus, et Eesti Advokatuuri juhatuse (edaspidi ka advokatuuri juhatus) kinnitatud �Riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasum��rad ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatus ja kord" (edaspidi tasude ja kulude kord), mis hakkas kehtima 1. novembril 2014, s�testab p-s 51, et riigi �igusabi osutamise eest h�vitatakse advokaadile v�i advokaadib�roo pidajale s�idu- ja majutuskulud, t�lkekulud ja t�endite esitamisega seotud kulud �ksnes juhul, kui need on kuludokumentidega t�endatud (v.a juhul, kui kohtul, uurimisasutusel v�i prokuratuuril on kulude kandmist v�imalik kontrollida elektroonilisel teel). Ringkonnakohus ei kahelnud, et V. Viilol osales Tartu Ringkonnakohtu 11. novembri 2014. a kohtuistungil. Samuti ei ole k�simust selles, et O� V. Viiloli Advokaadib�roo asukoht on Tallinnas. Sellele vaatamata j�ttis ringkonnakohus V. Viiloli 14. novembri 2014. a taotluse s�idukulude h�vitamise osas rahuldamata, sest advokaadi s�idukulud ei ole tasude ja kulude korra p-s 51 nimetatud kuludokumentidega t�endatud. Tasude ja kulude korra p 51 kohaselt on kuludokumentide esitamine kohtule kohustuslik ning nende esitamata j�tmisel kulusid ei h�vitata. 9. V. Viilol esitas Riigikohtule 12. detsembril 2014 m��ruskaebuse, milles vaidlustab Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2014. a m��rust s�idukulu v�lja m�istmata j�tmise osas. V. Viilol palub vaidlustatud osas t�histada ringkonnakohtu m��ruse ja teha uue m��ruse, millega rahuldada s�idukulu h�vitamise taotlus osaliselt, m�istes v�lja 134 eurot 64 senti (sh k�ibemaks). Alternatiivselt palub V. Viilol saata tasu taotlus t�histatud osas uuesti l�bivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 10. V. Viilol m�rkis m��ruskaebuses, et ringkonnakohus oli lugenud t�endatuks V. Viiloli osalemise kohtuistungil Tartus 11. novembril 2014 ja tema advokaadib�roo asukoha Tallinnas, mis oli tinginud vajaduse Tartusse istungile s�ita. Kohus m��nis, et selle t�ttu tuli V. Viilolil kulusid kanda. Seet�ttu on alusetu ja vastuoluline j�tta s�idukulu v�ljam�istmise taotlus rahuldamata p�hjusel, et s�iduauto kasutamise kohta pole esitatud kuludokumente. 11. Tasude ja kulude korra p 54 j�rgi h�vitatakse s�idukulu p�hjendatuse korral s�idukulu 0,3 eurot iga l�bitud kilomeetri kohta. Kohtuotsusest j��b arusaamatuks, milline peab olema kuludokument, mis ringkonnakohtu hinnangul t�endaks s�iduauto kasutamist. Kui ringkonnakohtule on see teada, oleks kohus pidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) � 3401 lg 1 alusel tegema esmalt puuduste k�rvaldamise m��ruse. RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOGU KOOSSEISU SEISUKOHT 12. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline kohtukoosseis otsustas 20. mai 2015. a m��rusega, et k�simus R�S � 21 lg 3 alusel advokatuuri juhatuse kehtestatud tasude ja kulude korra kohaldamisest tuleb Riigikohtu �ldkogu 26. juunil 2014 asjas nr 3-2-1-153-13 tehtud m��ruse valguses anda kohtupraktika �htlustamiseks ja edasiarendamiseks TsMS � 18 lg 2 teise lause alusel lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. 13. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis 14. oktoobri 2015. a m��ruses Riigikohtu �ldkogu praktikale tuginedes, et asja lahendamine tuleb TsMS � 19 lg 4 p 3 ja � 690 lg 1 esimese lause ning p�hiseaduslikkuse j�relevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) � 3 lg 3 teise lause alusel �le anda Riigikohtu �ldkogule. Kolleegiumil tekkis asja l�bi vaadates kahtlus, kas R�S � 21 lg 3 ja selle alusel advokatuuri juhatuse kehtestatud tasude ja kulude kord on formaalselt p�hiseadusega koosk�las. 14. Riigikohtu �ldkogu m�rkis 26. juunil 2014 asjas nr 3-2-1-153-13 tehtud m��ruse p-s 73, et lepingulise esindaja kulude h�vitamisele piirm��ra kehtestamine riivab menetlusosalise omandi�igust (p�hiseaduse (PS) � 32) ja kohtusse p��rdumise �igust (PS � 15 lg 1) ning v�ib riivata ka edasikaebe�igust (PS � 24 lg 5). R�S � 21 lg 3 j�rgi kehtestab riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasum��rad ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi �igusabi eeldatavat mahtu. Riigikohtu �ldkogu leidis 26. juuni 2014. a m��ruses asjas nr 3-2-1-153-13, et lepingulise esindaja kulude h�vitamise puhul on tegemist kohtumenetluses tekkinud kulude h�vitamisega, mist�ttu kuulub see olemuslikult kohtumenetluse seaduse (PS � 104 lg 2 p 14) reguleerimisalasse (�ldkogu m��ruse p 74). PS � 104 lg 2 reguleerimisalasse kuuluvaid k�simusi saab reguleerida �ksnes seadusega ega saa delegeerida t�itevv�imule. Kohtumenetluse seadused tuleb PS � 104 lg 2 p 14 j�rgi vastu v�tta Riigikogu h��lteenamusega. Tulenevalt PS � 104 lg-st 2 peab kohtumenetluses tekkinud kulude h�vitamine olema seega reguleeritud Riigikogu koosseisu h��lteenamusega vastu v�etud seaduses. 15. Kolleegium palub �ldkogu vastust mh k�simusele, kas riigi �igusabi korras m��ratud esindajale tasude ja kulude (sh s�idukulude) h�vitamise korra kehtestamist saab seadusandja delegeerida t�itevv�imule v�i on seda korda v�imalik reguleerida �ksnes seadusega. Kolleegium palub �ldkogul hinnata �htlasi seda, kas juhul, kui tasude ja kulude korra kehtestamist on v�imalik seadusandjal p�him�tteliselt delegeerida t�itevv�imule, saab lugeda p�hiseadusega koosk�las olevaks niisuguse �ldakti kehtestamise �iguse delegeerimist v�i edasivolitamist era- v�i avalik-�iguslikule juriidilisele isikule. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED 16. Riigikogu p�hiseaduskomisjon leiab, et R�S � 21 lg 3 ning tasude ja kulude kord on p�hiseadusega koosk�las. 16.1. Riigikogul on p�hiseaduse j�rgi �igus delegeerida tasude ja kulude korra kehtestamine t�idesaatvale riigiv�imule. R�S � 21 lg 3 ei reguleeri menetluskulude kindlaksm��ramist ega ole olemuselt kohtumenetluse norm. Riigi �igusabi seadus reguleerib �igusabi andmist nii kohtumenetluses kui ka v�ljaspool seda (mh tsiviilasja kohtueelses ja v��rtegude kohtuv�lises menetluses ning haldusmenetluses). R�S � 21 lg-s 3 s�testatud volitusnorm ei anna advokatuuri juhatusele �igust reguleerida kohtu, uurimisasutuste ega prokuratuuri tegevust. R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud kord v�imaldab kohtul riigi �igusabi tasude suuruse �le otsustamisel arvestada kehtestatud tasum��radega ja aitab kujundada riigi �igusabi kulude m��ramisel �htset praktikat. Menetluskulude kindlaksm��ramist reguleerivad eelk�ige R�S � 22 ja � 23. 16.2. Riigi �igusabi osutamise eest advokatuuri juhatuse otsustatud tasude ja kulude h�vitamise m��rad v�ivad riivata isikute p�hi�igusi, sh advokaadi omandip�hi�igust. Eelk�ige s�ltub riive intensiivsus sellest, kui ulatuslikult erineb riigi �igusabi osutamise eest taotletav tasu advokaadi harilikust tasust v�rreldava asja lahendamisel, ning sellest, kui sageli advokaat riigi �igusabi osutab. 16.3. Riigi �igusabi osutamise eest makstavate tasum��rade kehtestamisel seadusega v�ib tasum��rade muutmine osutuda liiga j�igaks. Tasum��rade regulaarne muutmine suurendaks seadusloome mahtu, kuid seadusandja j��ks otsustamisel ikkagi s�ltuvaks riigiasutustelt v�i advokatuurilt saadavatest prognoosidest ja hinnangutest. Seet�ttu on otstarbekas delegeerida riigi �igusabi osutamise eest makstavate konkreetsete tasum��rade kehtestamine advokatuurile. 16.4. R�S � 21 lg-s 3 t�psustatakse akti andmiseks p�dev haldusorgan ning talle antava m��rusandliku volituse selge eesm�rk, sisu ja ulatus. Volitusnormi eesm�rk on tuletatav R�S � 21 lg 3 j�rgi advokatuuri kohustusest tagada riigi �igusabi kohane ja katkematu osutamine. 16.5. Advokatuuri �ldaktide kehtestamise �iguse p�hiseadusp�rasuse hindamise puhul tuleb arvesse v�tta ka asjaolu, et kehtivas �iguses ei ole �ldaktidena m��ruste andmise �igus ainult PS � 87 p-st 6 tulenev Vabariigi Valitsuse ja PS � 94 lg-st 2 tulenev ministri eri�igus. Samuti on m��ruste andmise �igus seaduste alusel nt kohaliku omavalitsuse �ksuse volikogul ja valitsusel, Eesti Panga presidendil, �likooli n�ukogul ning Vabariigi Valimiskomisjonil. 17. Riigikogu �iguskomisjon on seisukohal, et R�S � 21 lg 3 ning tasude ja kulude kord on nii formaalselt kui ka materiaalselt p�hiseadusega koosk�las. 17.1. R�S � 21 lg 3 v�eti vastu Riigikogu koosseisu poolth��lteenamusega, sealjuures k�iki seadusele esitatavaid menetlus-, sisu- ja vormin�udeid j�rgides, ning on formaalselt p�hiseadusega koosk�las. 17.2. R�S � 21 lg 3 ei ole kohtumenetluse norm PS � 104 lg 2 p 14 t�henduses. R�S regulatsioonid on pigem haldusmenetluse normideks, millele viitab ka R�S � 3 (haldusmenetluse seaduse s�tete kohaldamine). Samuti on p�hiseadusp�rane advokatuuri enesekorraldus�igusest tulenev �igus kehtestada riigi eraldiste kasutamise detailne kord, mis on koosk�las R�S � 21 lg-s 3 s�testatuga. 18. Justiitsministri hinnangul on R�S � 21 lg 3 ning tasude ja kulude kord formaalselt p�hiseadusega koosk�las. 18.1. Vaidlustatud R�S � 21 lg 3 ja selle alusel advokatuuri juhatuse kehtestatud tasude ja kulude kord on k�esolevas vaidluses asjassepuutuvad ning riivavad advokaadi kutse- ja ettev�tlusvabadust ning omandi�igust. Tasude ja kulude kord on �ldkorraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) � 51 lg 2 m�ttes, mis kehtestatakse piiratud ajaks (igaks eelarveaastaks) ja kehtib k�igi advokatuuri liikmete suhtes. 18.2. Vaidlustatud tasude ja kulude korral ei ole vahetut m�ju haldusev�listele kolmandatele isikutele, sh riigi �igusabi saajale, sest tasude ja kulude korrast ei tulene riigi �igusabi saanud isikule riigi �igusabi tasu ja kulude h�vitamise kohustust. Samuti ei reguleeri tasude ja kulude kord riigi �igusabi h�vitamise aluseid ega korda. See regulatsioon sisaldub R�S � 25 lg-s 1 ja �-s 23. Riigi �igusabi saaja h�vitamisele kuuluva summa suuruse m��rab kohus, kes enne otsustuse tegemist on kohustatud R�S � 25 lg 1 alusel hindama h�vitamisele kuuluva summa p�hjendatust ja vajalikkust, olemata seejuures seotud R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatava korraga. Selle otsustuse tegemisel on kohus seotud vaidlustatud kulude ja tasude korraga ning R�S � 23 lg 1 alusel advokaaditasu ja kulude suhtes tehtud otsustusega �ksnes niiv�rd, et kohus ei saa riigi �igusabi saanud isikult v�lja m�ista riigi �igusabi tasusid ja kulusid rohkem, kui on riigi �igusabi osutanud advokaadile v�lja makstud. 18.3. Konstitutsioonilise seaduse reguleerimisalasse (PS � 104 lg 2) kuuluvate normide m��ratlemine on oluline riigi�iguslik k�simus. Konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisala p�hjendamatu laiendamine muudab PS �-s 73 s�testatud Riigikogu lihth��lteenamusega otsustamise p�hireegli sisut�hjaks ja viib konstitutsioonilise seaduse m�iste devalveerumiseni. 18.4. R�S � 22 lg 6, mille kohaselt riigi �igusabi tasu suurus ja riigi �igusabi kulude h�vitamise ulatus m��ratakse kindlaks R�S � 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, on materiaal�iguslik norm, mis suunab kohut R�S � 22 lg-s 7 nimetatud otsustuse tegemisel vaidlustatud korda aluseks v�tma. Tasude ja kulude kord m��rab kindlaks �ksnes advokaadi n�ude piirid riigi �igusabi tasu ja kulude h�vitamiseks. R�S � 21 lg 3 ning selle alusel kehtestatud tasude ja kulude kord ei kuulu aga kohtumenetluse seaduse reguleerimisalasse. Vaidlustatud s�tted ei reguleeri riigi �igusabi saaja ega teiste menetlusosaliste �igusi ega kohustusi, mist�ttu ei saa neid pidada kohtumenetluses tekkinud kulude h�vitamise regulatsiooniks. 19. �iguskantsler leiab, et R�S � 21 lg 3 ning tasude ja kulude kord on p�hiseadusega koosk�las. 19.1. R�S � 21 lg 3 ning selle alusel kehtestatud tasude ja kulude kord ei riiva riigi �igusabi saaja �iguseid. Kui riigi �igusabi m��ratakse kohustuseta h�vitada riigi �igusabi tasu ja riigi �igusabi kulud, ei puuduta tasu ja kulude suurus riigi �igusabi saaja �igusi. Ka praeguse normikontrolli aluseks olnud kaasuses anti riigi �igusabi kohustuseta see h�vitada. Tsiviilkohtumenetluses enamasti m��rataksegi riigi �igusabi kohustuseta see h�vitada. 19.2. Kui riigi �igusabi saajat kohustatakse riigi �igusabi osutamise eest advokaadile tasutut h�vitama, siis riivab see k�ll isiku �iguseid, ent riive ei tulene R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude korrast. Kohustus riigi �igusabi riigile tagastada pannakse isikule R�S � 8, � 15 ja � 16 alusel. J�relikult ei riiva R�S � 21 lg 3 ning selle alusel kehtestatud tasude ja kulude kord tsiviilkohtumenetluses riigi �igusabi saaja �igusi. Samuti ei ole kohus h�vitamiskohustuse m��ramisel seotud R�S � 21 lg-ga 3, sest kohtul on selle k�igus kaalutlusruum (sh �igus n�uda isikult v�iksema summa h�vitamist kui advokaadile makstav tasu ning advokaadile h�vitatavad kulud). R�S � 21 lg 3 ning selle alusel kehtestatud kord ei riiva ka teiste menetlusosaliste �igusi. 19.3. Kuigi advokaadi menetluskulud v�ib j�tta kohtumenetluses teise poole kanda, ei t�henda see, et R�S � 21 lg 3 v�i tasude ja kulude kord riivaks menetlusosaliste �igusi. Menetluskulude suurus arvutatakse kohtumenetluse eris�tete (nt TsMS 18. ptk) alusel. Riive ei tulene mitte R�S � 21 lg-st 3 ega tasude ja kulude korrast, vaid TsMS-ist. R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude kord ei m�juta riigi �igusabi saajate �igust p��rduda kohtusse. 19.4. R�S � 21 lg 3 ning tasude ja kulude kord riivavad advokaatide kutsevabadust (PS � 29), ettev�tlusvabadust ja �igust omandi puutumatusele. Kohustus pakkuda �igusn�ustamist riigi ning advokatuuri m��ratud tingimustel piirab advokaadi v�imalust tegeleda �igusn�ustamisega advokaadi valitud ning kokkulepitud tingimustel. Advokaadi ettev�tlusvabaduse ja omandi�iguse riive intensiivsust v�hendab asjaolu, et riigi �igusabi osutamise eest makstakse tasu ning selle k�igus tekkinud kulutused h�vitatakse. 19.5. Riigi �igusabi eest advokaatidele makstava tasu ja neile h�vitatava kulu m��ramine pole kohtu p�hiseaduslik �lesanne. P�hiseadusega oleks koosk�las ka lahendus, kus riigi �igusabi eest makstava tasu suuruse m��raks m�ni haldusorgan ning kohtul oleks �ksnes �igus kontrollida otsuse �igsust. Ka kehtiva �iguse kohaselt v�ib advokaadile makstava tasu ja talle h�vitatava kulu suuruse m��rata kindlaks uurimisasutus v�i prokuratuur (R�S � 23 lg 3, R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud kord). 19.6. Kuigi R�S � 21 ja tasude ja kulude kord sisaldavad nii materiaal�iguse kui ka menetlus�iguse norme, ei t�ida kohus advokaadile makstava tasu ning talle h�vitavate kulude m��ramisel p�hiseaduslikke �lesandeid. R�S � 21 lg 3 ega tasude ja kulude kord ei ole kohtumenetluse normid. Sarnaselt pole ka pankrotiseadus kohtumenetluse seadus, kuigi ka selles seaduses on juhiseid, mida kohus peab oma menetluses j�rgima. 19.7. Samas ei oleks R�S � 21 lg 3 alusel vastu v�etud kord p�hiseadusp�rane, kui selles sisalduksid kohtumenetluse normid. PS � 104 lg 2 reguleerimisalasse kuuluvaid k�simusi saab reguleerida �ksnes seadusega ega saa delegeerida t�itevv�imule. 19.8. Kuigi tasude ja kulude korral on kaudne m�ju ka riigi �igusabi saajate �igustele, ei muuda see riigi �igusabi saajaid tasude ja kulude korra adressaatideks. Tasude ja kulude korra adressaatideks on vaid advokaadid, kes on m��ratletavad �ldiste tunnuste alusel. Kuna kord reguleerib �ldiste tunnuste alusel piiritletud isikute �iguseid piiratud aja jooksul, tuleb korda pidada �ksikaktiks. Tasude ja kulude korda ei saa pidada siseaktiks, mh p�hjusel, et korda kohaldab kohus, kes pole Eesti Advokatuuriga (edaspidi ka advokatuur) sisesuhtes. Kord pole suunatud haldusele endale. Sellest tulenev regulatsioon riivab ka advokaadi p�hi�igusi, mist�ttu tuleb sellele omistada v�lism�ju. Tasude ja kulude kord on �iguslikult olemuselt �ldkorraldus HMS � 51 lg 2 m�ttes. Kord on kehtestatud p�hiseadusest ja haldusmenetluse seadusest tulenevaid menetlusn�udeid j�rgides ning on formaalselt �igusp�rane. 20. Vandeadvokaat V. Viilol ei esitanud Riigikohtule seisukohta vaidlustatud s�tete p�hiseadusp�rasuse kohta. 21. Eesti Advokatuur on seisukohal, et kuiv�rd Riigikohtu senise praktika j�rgi tuleb k�ik PS � 104 reguleerimisalasse kuuluvad k�simused reguleerida seadusega ja nende otsustamist ei saa delegeerida t�itevv�imule, on R�S � 21 lg 3 ning selle alusel advokatuuri juhatuse kehtestatud kord formaalselt p�hiseadusega vastuolus. R�S � 21 lg 3 on ka sisulises vastuolus p�hiseadusega. 21.1. Kohtumenetluses tekkinud kulude h�vitamine kuulub Riigikohtu �ldkogu 26. juunil 2014 asjas nr 3-2-1-153-13 tehtud m��ruse j�rgi kohtumenetluse seaduse reguleerimisalasse ning peab olema reguleeritud Riigikogu koosseisu h��lteenamusega vastu v�etud seaduses. Kuigi kohtumenetluse normid ei s�testa s�naselgelt, et kohus l�htub kirjeldatud menetluskulude kindlaksm��ramisel ja menetlusosalisele h�vitamiskohustuse panemisel R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud korrast, on see riigi �igusabi tasude ja kulude puhul �hteaegu nii iseenesest m�istetav kui ka m��dap��smatu. Riigi �igusabi tasude ja kulude kord on seega seotud kohtumenetluse seadustes s�testatud menetluskulude h�vitamise k�simusega. Seet�ttu kuuluvad R�S � 21 lg 3 ja selle alusel kehtestatud kord kohtumenetluse seaduse reguleerimisalasse. 21.2. R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude korda ei ole v�imalik k�sitada parlamendireservatsiooni p�him�tte t�henduses p�hi�iguste seisukohalt mitteolulise k�simusena. Kehtiv menetlus�igus n�eb kohtulahendi tegemisel ette R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude korra kohaldamise ja sellega pannakse menetlusosalisele kohustus h�vitada riigi �igusabi tasu ja kulud. Tasude ja kulude korra rakendamisel tehtav kohtulahend v�ib riivata menetlusosalise samu p�hi�igusi, millele viitas Riigikohtu �ldkogu eelviidatud m��ruses asjas nr 3-2-1-153-13. 21.3. Asjassepuutuvad normid on ka sisuliselt vastuolus p�hiseadusega. Piirang advokatuuri diskretsioonile riigi �igusabi tasude ja kulu korra kehtestamisel seisneb R�S � 21 lg 3 kohaselt selles, et advokatuur peab korra kehtestamisel arvestama riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi �igusabi eeldatavat mahtu ning kehtestama tasum��rad ja kulude h�vitamise ulatuse arvestusega, et riigi �igusabi oleks tagatud eelarveaasta l�puni. Advokatuuril puuduvad v�imalused kontrollida ja m�jutada riigi �igusabi eeldatavat mahtu, sh tellimuste arvu ja riigi �igusabi �lesannete t�itmiseks vajaliku t�� mahtu. See t�hendab, et riigi �igusabi tasu ja kulude h�vitamise m��rasid ei otsusta mitte advokatuur, vaid riik riigieelarvega m��ratud eraldise suuruse kaudu. R�S � 21 lg-s 3 s�testatud piirangu t�ttu on advokatuur sunnitud kehtestama tasude ja kulude korra selliselt, et see riivab riigi �igusabi osutavate advokaatide �igusi (PS �-d 29, 31). 21.4. Advokatuuri kohustus tagada riigi �igusabi kohane ja katkematu osutamine ka juhul, kui riigieelarvest eraldatud rahast eelarveaasta l�puni ei j�tku, on vastuolus PS � 3 lg-s 1, �-s 11, �-s 13 ja �-s 14 s�testatud p�him�tetega. Isikule ei v�i panna riiklikku kohustust, ilma et riik eraldaks selle t�itmiseks vajalikud ja piisavad rahalised vahendid. 21.5. Kui Riigikohus otsustab tunnistada R�S � 21 lg 3 ja selle alusel kehtestatud tasude ja kulude korra p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks, peab riik astuma samme p�hiseadusp�rase regulatsiooni kehtestamiseks. Samas peab riigi �igusabi osutamine j�tkuma ka sellise regulatsiooni v�ljat��tamise ajal. Lubamatu on olukord, kus uue regulatsiooni j�ustumiseni peab advokatuur korraldama riigi �igusabi osutamist, ilma et riigi �igusabi osutavad advokaadid saaksid taotleda tehtud t�� eest tasu ja kantud kulude h�vitamist. Seet�ttu tuleb R�S � 21 lg 3 ning tasude ja kulude korra p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamisel l�kata otsuse j�ustumine edasi kuus kuud. VAIDLUSALUSED S�TTED 22. Eesti Advokatuuri juhatuse 16. septembri 2014. a otsusega kinnitatud �Riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasum��rad ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatus ja kord" (j�ustunud 1. oktoobril 2014), p-d 51-54: �51. Riigi �igusabi osutamisega seoses h�vitatakse advokaadile v�i advokaadib�roo pidajale s�idu- ja majutuskulud, t�lkekulud ja t�endite esitamisega seotud kulud. Advokaadile v�i advokaadib�roole h�vitatakse �ksnes kuludokumentidega t�endatud kulud, kui kohtul, uurimisasutusel v�i prokuratuuril ei ole kulude kandmist v�imalik kontrollida elektroonilisel teel. 52. Riigi �igusabi osutanud advokaadi taotluse alusel m��rab kohus, uurimisasutus v�i prokuratuur kindlaks h�vitamisele kuuluvad advokaadi v�i advokaadib�roo pidaja poolt riigi �igusabi osutamisega seoses kantud s�idu- ja majutuskulud, kui riigi �igusabi on osutatud linnas v�i vallas, mis ei h�lma advokaadib�roo v�i selle osakonna, mille kaudu advokaat �igusteenust osutab, asukohta, v�i toimub rahvusvahelise �igusabi raames v�lisriigis. 53. S�idu- ja majutuskulud h�vitatakse avaliku teenistuse seaduse � 40 l�ike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korra punktis 52 s�testatud erisustega. 54. Punktis 52 nimetatud juhtudel riigi �igusabi osutamisega seoses kantud isikliku v�i advokaadib�roo pidaja s�iduauto kasutamise kulud h�vitatakse advokaadi p�hjendatud taotlusel summas 0,3 eurot iga l�bitud kilomeetri kohta. Kui s�iduauto kasutamise kulud on kantud �hes v�i mitmes asjas, jagatakse h�vitis riigi �igusabi saajate arvuga ja saadud tulemuse alusel esitatakse taotlus kulude h�vitamise suuruse kindlaksm��ramiseks iga riigi �igusabi saaja osas eraldi." 23. Riigi �igusabi seaduse � 21 �Riigi �igusabi tasu ja riigi �igusabi kulud" lg 3 laused 1-3: �(3) Riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasum��rad ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi �igusabi eeldatavat mahtu. Advokatuuri juhatus v�ib eelarveaasta kestel riigi �igusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasum��rasid ning kulude h�vitamise ulatust ja korda muuta. Advokatuuri juhatus kehtestab tasum��rad ja kulude h�vitamise ulatuse arvestusega, et riigi �igusabi oleks tagatud eelarveaasta l�puni." �LDKOGU SEISUKOHT 24. K�igepealt selgitab �ldkogu v�lja kohaldamisele kuuluva �igusakti ning selle, kas tegemist on �igustloova aktiga (I). Seej�rel teeb �ldkogu kindlaks asjassepuutuvad s�tted ning m��rab p�hiseadusp�rasuse kontrolli ulatuse k�esolevas asjas (II). P�rast seda annab �ldkogu hinnangu vaidlusaluste s�tete p�hiseadusp�rasusele (III). Siis vaeb �ldkogu vajadust laiendada kontrolli ka varasematele vaidlusaluse volitusnormi alusel kehtinud �igusaktidele (IV). L�puks otsustab �ldkogu otsuse j�ustumise edasil�kkamise vajaduse �le (V) ja lahendab m��ruskaebuse (VI). I 25. Tsiviilkolleegiumil tekkis ringkonnakohtu m��ruse peale esitatud m��ruskaebust l�bi vaadates kahtlus, kas R�S � 21 lg 3 ja selle alusel advokatuuri juhatuse kehtestatud tasude ja kulude kord on formaalselt p�hiseadusega koosk�las. Ringkonnakohtu lahendist n�htub, et kohus on pidanud tema lahendada olevas kohtuasjas kohaldatavaks alates 1. novembrist 2014 kehtima hakanud akti �Riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasum��rad ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatus ja kord". 26. �ldkogu leiab advokatuuri kodulehek�ljel (http://www.riigioigusabi.ee) avaldatud, R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi �igusabi tasusid ja kulusid reguleerivate �igusaktide p�istes esitatud kinnitamis- ja muutmism�rgetele, asja muudele materjalidele ning �igusakti teooriale tuginedes, et k�esolevas asjas kohaldub advokatuuri juhatuse 16. septembri 2014. a otsusega kinnitatud �Riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasum��rad ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatus ja kord". See akt kujutab endast sisuliselt advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud ning 9. veebruari 2010. a, 15. juuni 2010. a, 13. detsembri 2011. a, 14. juuni 2012. a, 11. detsembri 2012. a, 19. veebruari 2013. a, 16. aprilli 2013. a ja 18. juuni 2013. a otsustega muudetud ning 1. jaanuaril 2014. a kehtivuse kaotanud samanimelist akti, mille advokatuuri juhatus oma 16. septembri 2014. a otsusega uuesti kehtestas, ning mis hakkas kehtima 1. oktoobril 2014. 1. novembril 2014 hakkasid kehtima �ksnes nimetatud akti advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014. a otsusega tehtud muudatused. Seega on k�esolevas asjas asjassepuutuv advokatuuri juhatuse 16. septembri 2014. a otsusega kinnitatud ning 1. oktoobril 2014 j�ustunud �Riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasum��rad ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatus ja kord". 27. PSJKS � 3 lg 3 teise lause kohaselt lahendab �ldkogu Riigikohtu kolleegiumi v�i erikogu �le antud asja, kui viimastel on tekkinud p�hjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva �igustloova akti p�hiseadusele vastavuses. Sellest s�ttest koosm�jus PSJKS � 2 p-ga 1 tuleneb k�igepealt, et vaidlustatud akt peab oma �iguslikult olemuselt olema �igustloov. Kui vaidlustatud akt on sisult haldusakt, ei saa �ldkogu selle p�hiseadusp�rasust kontrollida p�hiseaduslikkuse j�relevalve menetluse korras (vt mutatis mutandis Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 22. novembri 2010. a m��rus asjas nr 3-4-1-6-10, p 64). Seega peab �ldkogu selleks, et otsustada vaidlustatud �igusakti suhtes p�hiseaduslikkuse j�relevalve kohtumenetluse alustamise v�imalikkuse �le, esmalt v�lja selgitama, kas tegemist on �ldakti v�i haldusaktiga. P�hjustel, mida on selgitatud otsuse punktides 38 ja 62, annab �ldkogu oma sellekohase hinnangu k�ikidele R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude kordadele tervikuna (vt nende kohta k�esoleva otsuse p 61). 28. HMS � 51 lg 1 s�testab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldus�lesannete t�itmisel avalik-�iguslikus suhtes �ksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku �iguste v�i kohustuste tekitamisele, muutmisele v�i l�petamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, k�skkiri v�i muu �igusakt. HMS � 51 lg 2 j�rgi on haldusakt ka �ldkorraldus, mis on suunatud �ldiste tunnuste alusel kindlaksm��ratud isikutele. M��rus on HMS � 88 j�rgi �igusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. 29. �ldkogu on �igusakti formaalse p�hiseadusp�rasuse hindamise kontekstis selgitanud, et �ldakti ja haldusakti andmise menetlus, formaalne �igusp�rasus ja vaidlustamine on erinevad, kuna aktide olemus ja isikute �iguste kaitse vajadused on erinevad (Riigikohtu �ldkogu 31. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 24). Seadusandja ei ole R�S � 21 lg-s 3 nimetanud, kas tasude ja kulude kord on �iguse �ld- v�i �ksikakt. �ldkogu leiab, et tasude ja kulude kord vastab m��ruse tunnustele HMS � 88 j�rgi. 30. Tasude ja kulude kord on konkreetsusastmelt l�hedane �igustloovale aktile, m��rusele. Sellega kehtestatakse riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja m��rad ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatus ja kord. Tasude ja kulude korraga seatakse riigi �igusabi korras m��ratud esindaja tasustamisele ja tema kulude, sh s�idukulude h�vitamisele piirm��rad. 31. Tasude ja kulude kord puudutab menetlusseadustike kaudu abstraktse isikute ringi �igusi ja kohustusi. Lisaks �ldiste tunnuste abil kindlaks m��ratavale advokatuuri liikmeskonnale on see suunatud n�iteks kohtutele, kes peavad sellest menetluskulude kindlaksm��ramisel ja menetlusosalisele h�vitamiskohustuse panemisel l�htuma. Samuti m�jutavad tasude ja kulude korra s�tted riigi �igusabi saama �igustatud isikute ning isikute, kellelt riigi �igusabi kulud v�lja m�istetakse, �igusi. �igustloovale aktile omaselt on tasude ja kulude korra adressaatide ring seega avatud. Sel p�hjusel pole tegemist HMS � 51 lg-s 2 nimetatud �ldkorraldusega. 32. �ldkogu leiab eeltoodust l�htuvalt, et tasude ja kulude kord on �igustloov akt. Kuna tegemist on �igustloova aktiga, on selle p�hiseadusp�rasuse hindamine PSJKS � 2 p 1 m�ttes Riigikohtu p�devuses. II 33. PSJKS � 14 lg 2 esimese lause kohaselt kontrollib Riigikohus p�hiseaduslikkuse j�relevalve kohtumenetluses sellise s�tte p�hiseadusp�rasust, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Seet�ttu tuleb k�igepealt v�lja selgitada, millises ulatuses vaidlusalusel perioodil kehtinud tasude ja kulude kord seda oli. Kuni ei ole osutatud teisiti, peetakse allj�rgnevas tasude ja kulude korra all silmas praeguses asjas kohaldamisele kuuluvat akti. 34. Kohtuasjas ei vaielda selle �le, et vandeadvokaat V. Viilol osutas kostjale riigi �igusabi tsiviilkohtumenetluses, mille raames osales ta Tartu Ringkonnakohtu istungil. Vaieldamatu on seegi, et V. Viiloli advokaadib�roo asub Tallinnas, mis tingis tema s�idu Tartu Ringkonnakohtu istungile. Ringkonnakohus j�ttis V. Viiloli esitatud s�idukulu v�ljam�istmise taotluse siiski rahuldamata, sest advokaadi s�idukulud ei ole tasude ja kulude korra p-s 51 nimetatud kuludokumentidega t�endatud. Tasude ja kulude korra p 51 s�testab, et advokaadile v�i advokaadib�roole h�vitatakse �ksnes kuludokumentidega t�endatud kulud, kui kohtul, uurimisasutusel v�i prokuratuuril ei ole kulude kandmist v�imalik kontrollida elektroonilisel teel. Vandeadvokaat V. Viilol ei ole esitanud s�idukulusid t�endavaid kuludokumente, samuti ei ole advokaadi nimetatud kulu kandmist v�imalik kontrollida ka elektrooniliselt. 35. Seega takistab tasude ja kulude korra p 51 esindamisega seotud s�idukulude h�vitamist p�hjusel, et need ei ole n�utud kuludokumentidega t�endatud. S�idukulude kindlaksm��ramist juhul, kui nende kandmine on t�endatud, reguleerivad tasude ja kulude korra punktid 52-54. Kuna see, kas ja millises ulatuses s�idukulud h�vitada tuleb, s�ltub tasude ja kulude korra punktide 51-54 p�hiseadusp�rasusest, on tegemist asjassepuutuvate s�tetega. 36. Tasude ja kulude korra on kehtestanud advokatuuri juhatus R�S � 21 lg-s 3 sisalduva volitusnormi alusel. Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuvad ka need s�tted, mis on vaidlustatud normiga tihedalt seotud ning v�ivad kehtima j��des tekitada ebaselgust �igusliku tegelikkuse suhtes (vt Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 26. novembri 2007. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-18-07, p 20). Tasude ja kulude korra punktid 51-54 on tihedalt seotud nende kehtestamise aluseks oleva volitusnormiga. Seet�ttu on k�esolevas kohtuasjas asjassepuutuv ka R�S � 21 lg 3 osas, mis volitab advokatuuri juhatust kohtuasjas kohaldamisele kuuluvaid norme s�testama. 37. �ldkogu m��nab, et tema lahendada oleva kohtuvaidluse seisukohalt on asjassepuutuvad �ksnes tasude ja kulude korra punktid 51-54 ja nende aluseks olev volitusnorm. Samas ei ole kohtuasja �ldkogule �le andnud tsiviilkolleegium kahelnud mitte advokatuuri juhatuse kehtestatud riigi �igusabi osutavate advokaatide kliendi esindamisega seotud s�idukulude h�vitamise regulatsiooni sisulises p�hiseadusp�rasuses, vaid selles, kas tema lahendatavas kohtuasjas kohaldamisele kuuluv advokatuuri juhatuse kehtestatud tasude ja kulude kord ja selle aluseks olev R�S � 21 lg 3 on formaalselt p�hiseadusega koosk�las. Teisis�nu kahtleb kolleegium, kas advokatuuri juhatus on tasude ja kulude korra kehtestamiseks p�dev organ. 38. �ldkogu jagab tsiviilkolleegiumi kahtlusi. Kui tasude ja kulude korra punktid 51-54 ning nende aluseks olev volitusnorm on p�hiseadusega formaalses vastuolus, on suure t�en�osusega p�hiseadusega formaalses vastuolus ka teised R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud normid ja volitusnorm vastavas osas. Teisis�nu kahtleb �ldkogu R�S � 21 lg-s 3 sisalduva volitusnormi ning selle alusel antud korra p�hiseadusele vastavuses rohkemas kui konkreetses asjas asjassepuutuvas osas ega pea �igustatuks vastava kahtluse kontrollimise edasil�kkamist kuni v�imaluseni lahendada see k�simus v�imaliku tuleva abstraktse normikontrolli v�i uue konkreetse normikontrolli raames. Seet�ttu ning juhindudes �iguskorra efektiivse kaitse p�him�ttest, kontrollib �ldkogu kogu R�S � 21 lg-s 3 sisalduva volitusnormi ning selle alusel antud tasude ja kulude korra formaalset p�hiseadusp�rasust tervikuna. 39. Volitusnormi p�hiseaduse vastasuse korral on p�hiseaduse vastane ka selle alusel antud akt (vt Riigikohtu �ldkogu 26. juuni 2014. a m��rus asjas nr 3-2-1-153-13, p 69). Seet�ttu kontrollib �ldkogu k�igepealt R�S � 21 lg-s 3 sisalduva volitusnormi p�hiseadusp�rasust. III 40. PS � 11 esimese lause kohaselt tohib �igusi ja vabadusi piirata ainult koosk�las p�hiseadusega. Formaalse p�hiseadusp�rasuse n�ude j�rgi peab p�hi�igusi piirav �igustloov akt vastama p�devus-, menetlus- ja vormin�uetele ning m��ratuse ja seadusereservatsiooni p�him�tetele (Riigikohtu �ldkogu 1. juuli 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-20-15, p 44). 41. K�esoleva p�hiseaduslikkuse j�relevalve asja esimeseks p�hik�simuseks on j�relikult see, kas advokatuuri juhatus kui avalik-�igusliku juriidilise isiku juhtorgan on p�hiseaduse kohaselt p�dev andma �igustloovaid akte. Tegemist on k�simusega normiloomefunktsiooni delegeerimise p�hiseaduslikust lubatusest. Vastusest sellele k�simusele s�ltub, kas seadusandja v�ib volitada advokatuuri juhatust kehtestama tasude ja kulude korras sisalduvaid �igusnorme. 42. Sellele k�simusele vastamiseks hindab �ldkogu k�igepealt, kas tasude ja kulude korra punktides 51-54 reguleeritud riigi �igusabi osutava advokaadi s�idukulude t�endamise ja h�vitamise k�simus on selline, mis PS � 104 lg 2 p 14 j�rgi peab olema reguleeritud Riigikogu koosseisu h��lteenamusega vastu v�etud seaduses. Kui vastus sellele k�simusele on jaatav, reserveerib p�hiseadus tasude ja kulude korra punktide 51-54 kehtestamise Riigikogu koosseisu enamusele ning selle delegeerimine advokatuuri juhatusele ei ole lubatav. 43. PS � 104 lg 2 p 14 kohaselt tuleb kohtumenetluse seadused vastu v�tta Riigikogu h��lteenamusega. �ldkogu on varem asunud seisukohale, et lepingulise esindaja kulude h�vitamisele piirm��ra seadmine kui kohtumenetluses tekkinud kulude h�vitamise k�simus kuulub olemuslikult PS � 104 lg 2 p 14 reguleerimisalasse, mist�ttu tuleb seda reguleerida Riigikogu koosseisu h��lteenamusega vastu v�etud seaduses (Riigikohtu �ldkogu 26. juuni 2014. a m��rus asjas nr 3-2-1-153-13, p-d 73-74). 44. �ldkogu r�hutab, et viidatud kohtuasjas oli vaidluse esemeks lepingulise esindaja kulude h�vitamisele piiri seadmine. Otsustamaks, kas lepingulise esindaja kulude h�vitamisele v�ib piiri seada m��rusandja, k�sitles �ldkogu nii parlamendireservatsiooni p�him�tet kui ka seda, kas tegemist on konstitutsioonilise seaduse reguleerimisesemega PS � 104 lg 2 p 14 j�rgi. Kokkuv�tlikult pidas �ldkogu lepingulise esindaja kulude h�vitamise piirm��ra kehtestamist selliseks oluliseks k�simuseks, mida parlamendireservatsiooni p�him�tte kohaselt peab reguleerima seadusandja, kes peab seda tulenevalt PS � 104 lg 2 p-st 14 tegema koosseisu h��lteenamusega. Seejuures t�hendas �ldkogu, et PS � 104 lg 2, mille kohaselt saab teatud seadusi vastu v�tta ja muuta �ksnes Riigikogu koosseisu h��lteenamusega, on parlamendireservatsiooni ehk olulisuse p�him�tte �heks v�ljenduseks (Riigikohtu �ldkogu 26. juuni 2014. a m��rus asjas nr 3-2-1-153-13, p 72). 45. �ldkogu leiab, et erinevalt lepingulise esindaja kulude h�vitamisele piiri seadmisest, mille tema olulisuse t�ttu peab otsustama Riigikogu koosseisu h��lteenamusega, ei ole k�esolevas asjas asjassepuutuvates tasude ja kulude korra punktides 51-54 reguleeritud riigi �igusabi osutava advokaadi s�idukulude t�endamine ja h�vitamine selliseks k�simuseks, mida peaks reguleerima Riigikogu koosseisu h��lteenamusega. Teisis�nu ei kuulu see olemuslikult PS � 104 lg 2 p 14 reguleerimisalasse. Selline seisukoht vastab konstitutsiooniliste seaduste kvalifitseeritud h��lteenamuse p�hiseadusliku n�ude olemasolu p�hjusele. 46. Nimelt on konstitutsioonilised seadused riigi p�hikorra seisukohast olulisimaid k�simusi reguleerivateks seadusteks, p�hiseaduse n-� k�epikenduseks. Kehtestades konstitutsiooniliste seaduste, sh kohtumenetluse seaduste, vastuv�tmisele kvalifitseeritud h��lteenamuse n�ude, s�testab PS � 104 lg-s 2 sisalduv loetelu erandid PS �-st 73, mille kohaselt v�etakse Riigikogu aktid vastu poolth��lte enamusega, kui p�hiseadus ei n�e ette teisiti. PS � 104 lg 2 p-s 14 s�testatud erandi sisustamisel ei tohi seda t�lgendada viisil, mis kitsendab liigselt Riigikogu PS �-s 73 s�testatud p�devust otsustada oma aktide vastuv�tmine �ldjuhul poolth��lte enamusega. PS � 104 lg 2 p 14 kohaldamisala p�hjendamatu laiendamine mis tahes materiaalselt m�istetud kohtumenetluse normidele ning selle kaudu nende normide kehtestamiseks k�rgendatud h��lteenamuse n�udmine v�ib viia PS �-s 73 s�testatu ning seega p�hiseadusandja tahte eiramiseni. �ldkogu arvates ei kuulu riigi �igusabi osutava advokaadi s�idukulude t�endamine ja h�vitamine riigi p�hikorra seisukohast olulisimate riigielu k�simuste hulka. 47. Sellest, et p�hiseadus ei reserveeri eelnimetatud k�simuste reguleerimist Riigikogu koosseisu enamusele, ei tulene m�istagi, et neid v�ib reguleerida mis tahes organ. Kuna praeguses asjas k�ib vaidlus ennek�ike selle �le, kas neid v�ib reguleerida advokatuuri juhatus, keskendubki �ldkogu j�rgmiseks sellele. 48. PS � 59 kohaselt kuulub seadusandlik v�im Eesti Vabariigis Riigikogule. See norm kui PS �-s 1 v�ljendatud demokraatia printsiibi �ks v�ljendusi ei n�ua siiski, et �ldkohustuslikke k�itumisnorme kehtestaks �ksnes seadusandja, kellel on rahva otsene legitimatsioon. P�hiseadus v�imaldab �igustloovaid akte anda ka teistel riigiorganitel. Nii s�testab PS � 87 p 6 s�naselgelt Vabariigi Valitsuse �iguse anda seaduse alusel ja t�itmiseks m��rusi ja korraldusi. PS � 94 lg 2 j�rgi annab seaduse alusel ja t�itmiseks m��rusi ka minister, PS � 78 p 7 s�testab Vabariigi Presidendi seadlusandlus�iguse. 49. Lisaks eelnimetatud organitele on �igus luua norme ka organitel, kelle vastavat p�devust p�hiseadus selge s�naga ei nimeta. Nii ei s�testa p�hiseadus n�iteks kohaliku omavalitsuse volikogude �igustloovate aktide andmise �igust, kuid n�eb � 154 lg-s 1 ette, et k�iki kohaliku elu k�simusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Selles s�ttes sisaldub kohalike omavalitsuste enesekorraldus�iguse ehk autonoomia printsiip. Kuna m��rusandlus�iguse olemasoluta oleks kohalike k�simuste iseseisev korraldamine raskendatud, h�lmab omavalitsusautonoomia m�iste �igustloovate aktide andmise �igust kui sellise autonoomia vajalikku tingimust. Otse nimetab autonoomiat ka n�iteks PS � 38 lg 2, mille j�rgi on �likoolid ja teadusasutused seaduses etten�htud piirides autonoomsed. Seega v�ib p�hiseaduses nimetamata isiku v�i tema organi �igus luua norme tuleneda tema p�hiseaduslikust staatusest. 50. Eesti Advokatuuri v�i selle autonoomiat p�hiseadus ei nimeta. Advokatuuriseaduse (AdvS) � 2 lg 2 j�rgi on Eesti Advokatuur avalik-�iguslik juriidiline isik. Sama paragrahvi lg 1 m��ratleb advokatuuri kui �advokaatide omavalitsuslikel p�him�tetel tegutseva kutse�henduse �igusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste �iguste kaitsmiseks". Advokatuurile avalik-�igusliku juriidilise isiku staatuse omistamine on p�hjendatav sellega, et riigi �igusabi osutades t�idab ta avalik-�iguslikku �lesannet. 51. �ldkogu leiab, et p�hiseaduses nimetamata riigiorgani, sh avalik-�igusliku juriidilise isiku juhtorgani normiloomep�devust ei saa v�listada. K�ll peab normiloomefunktsiooni osaliseks delegeerimiseks p�hiseaduses nimetamata organile eksisteerima kaalukas p�hjus. Riigihalduse avalik-�iguslikele juriidilistele isikutele delegeerimise �ld�igustuseks v�ib pidada detsentraliseerimist. Omavalitsuslikele kutse�hendustele kui avalik-�iguslike juriidiliste isikute alaliigile avaliku v�imu teostamise osalise �leandmise eri�igustuseks on arusaam, et just nemad on oma sisulise kompetentsi t�ttu asjaomases valdkonnas k�ige paremini v�imelised vastavat avalik-�iguslikku �lesannet t�itma. 52. Niisiis tuleb k�sida, kas eeltoodud �igustused on piisavad, et �igustada ka normiloomefunktsiooni (osalist) �leandmist p�hiseaduses nimetamata organile. �ldkogu hinnangul tuleb sellele k�simusele vastata jaatavalt. Ei saa v�listada, et mingitel tingimustel v�ib normiloome osaline, asjaomase valdkonnaga piirduv delegeerimine p�hiseaduses nimetamata organile, sh advokatuuri juhatusele, olla p�hiseaduse m�ttes lubatav. Avalik-�iguslikule juriidilisele isikule �le antud �lesannete t�itmisega v�ib kaasneda �igus otsustada sellesse kompetentsi kuuluvate k�simuste �le seaduste alusel iseseisvalt, mh andes selleks vajalikke �ldkohustuslikke k�itumiseeskirju. 53. Sellest, et p�hiseadus ei keela delegeerida normiloomefunktsiooni p�hiseaduses nimetamata organile, ei saa aga j�reldada, et seadusandja v�ib sellisele organile delegeerida mis tahes k�simuste otsustamise. Parlamendireservatsiooni ehk olulisuse p�him�tte kohaselt ei saa seda, mida p�hiseaduse j�rgi on kohustatud tegema seadusandja, edasi delegeerida t�itevv�imule (vt Riigikohtu j�rjekindel praktika alates p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 12. jaanuari 1994. a otsusest asjas nr III-4/A-1/94). Nii nagu seadusandja tohib delegeerida t�itevv�imule �ksnes seda, mida p�hiseaduse kohaselt ei pea tegema tema ise, tohib seadusandja ka normiloomefunktsiooni delegeerimisel p�hiseaduses nimetamata organile �le anda �ksnes nende k�simuste reguleerimise, mida p�hiseaduse kohaselt ei pea otsustama parlament ise v�i n�iteks Vabariigi Valitsus. 54. Otsustamaks, kas tasude ja kulude korra kehtestamise delegeerimisel advokatuuri juhatusele on seadusandja teda volitanud rohkemaks kui p�hiseadus lubab, tuleb niisiis vaagida, kas korras s�testatud on sellisteks olulisteks k�simusteks, mida p�hiseadus ei v�imalda advokatuuri juhtorganil reguleerida. Teisis�nu tuleb k�sida, kas seadusandja on tasude ja kulude korra kehtestamise delegeerimisel advokatuurile j�rginud olulisuse p�him�tet, mida tuleb praeguses kontekstis m�ista mitte parlamendireservatsiooni, vaid printsiibina, mis reserveerib teatud k�simuste otsustamise demokraatlikult enam legitimeeritud riigiorganile, s.o kas seadusandjale enesele v�i Vabariigi Valitsusele v�i ministrile (k�esolevas otsuses edaspidi tinglikult: otsese riigiv�imu reservatsioon). See printsiip tuleneb PS � 3 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt teostatakse riigiv�imu �ksnes p�hiseaduse ja sellega koosk�las olevate seaduste alusel (vrd Riigikohtu �ldkogu 16. mai 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-86-07, p 21). 55. Kuna k�esolev p�hiseaduslikkuse j�relevalve asi v�rsub vaidlusest s�idukulude h�vitamise �le, alustab �ldkogu tasude ja kulude korra formaalse p�hiseadusp�rasuse kontrolli selle punkti 51 k�sitlemisest. Tasude ja kulude korra punkti 51 j�rgi h�vitatakse advokaadile v�i advokaadib�roole h�vitamisele kuuluvad ning kuludokumentidega t�endatud kulud, kui kohtul, uurimisasutusel v�i prokuratuuril ei ole kulude kandmist v�imalik kontrollida elektroonilisel teel. See s�te, mis reguleerib, millistel tingimustel h�vitatakse riigi �igusabi osutanud advokaadi esindamisega seotud kulud, riivab mitte �ksnes riigi �igusabi osutama kohustatud advokaatide omandipuutumatust ja kutsevabadust, vaid ka riigi �igusabi saama �igustatud isikute �igust kohtulikule kaitsele ning vastaspoole omandipuutumatust. Seda p�hjusel, et see, millised ja millistel tingimustel riigi �igusabi osutamise t�ttu kantud kulud h�vitamisele kuuluvad, m�jutab otseselt k�igi eelnimetatute �iguslikke positsioone, sh ebasoodsas suunas. 56. Kui advokaadile ei h�vitata esindamisega kantud s�idukulusid �le�ldse v�i h�vitatakse need v�iksemas mahus, kui need on kantud, samuti kui nende kandmise t�endamine on ebam�istlikult keeruline, v�ib advokaat olla sunnitud need kulud kandma oma isikliku omandi arvel. Teisalt v�ib regulatsioon, mis ei kohusta advokaate enda kantud kulusid dokumentaalselt t�endama, m�jutada ebasoodsalt riigi �igusabi saama �igustatud isikuid. Seda seet�ttu, et riigieelarvest eraldatavate vahendite suunamine t�endamata kulude h�vitamiseks v�ib kaasa tuua samast allikast rahastatavate riigi �igusabi tasude kujunemise sellisteks, mille puhul ei pruugi enam olla v�imalik r��kida �iguste efektiivsest kohtulikust kaitsest. 57. �ldkogu hinnangul on sellises ulatuses isikute p�hi�iguste piirangute �le otsustamine niisuguseks oluliseks k�simuseks, mida ei tohi reguleerida advokatuur. Seet�ttu on �ldkogu seisukohal, et tasude ja kulude korra punkti 51 aluseks olev volitusnorm on vastuolus otsese riigiv�imu reservatsiooni printsiibiga eespool selgitatud t�henduses. Samadel p�hjustel on p�hiseaduse vastane ka sama korra punktide 52-54 kehtestamise aluseks olev volitusnorm. Kuna volitusnormi vastuolu korral p�hiseadusega on p�hiseadusega vastuolus ka selle alusel antud akt, on p�hiseadusega vastuolus tasude ja kulude korra punktid 51-54. 58. �ldkogu m�rgib, et kui R�S � 21 lg-s 3 sisalduv volitusnorm ja selle alusel antud tasude ja kulude korra s�tted on p�hiseadusega formaalses vastuolus kulude t�endamise ja h�vitamise osas olulisuse printsiibi rikkumise t�ttu (eespool selgitatud t�henduses), on volitusnorm ja selle alusel antud akt p�hiseadusega vastuolus ka osas, milles reguleeritakse k�simusi, mis oma olulisuselt on samav��rsed v�i t�htsamad kui eespool k�sitletud kulude t�endamine ja h�vitamine. 59. Kahtluseta on selleks riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu m��rade kehtestamine. Ehkki advokatuuri juhatus kehtestab need m��rad volitusnormi kohaselt, �arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi �igusabi eeldatavat mahtu", ei saa sellest j�reldada, nagu oleks tasum��rad selle kaudu piisavalt m��ratletud. Kuiv�rd volitusnorm volitab advokatuuri lisaks kehtestama ka advokaadi kulude h�vitamise korra ega kehtesta seejuures reeglit selle kohta, kuidas riigieelarvelisi vahendeid nende olemuselt erinevate �lesannete t�itmiseks kasutada, on advokatuuril volitusnormi j�rgi ulatuslik otsustus�igus riigieelarveliste vahendite jagamiseks olukorras, kus otsustatakse �helt poolt riigi �igusabi vajajate kohtuliku kaitse �iguse efektiivsuse ja teiselt poolt advokaatide kutsevabaduse piirangute �le. Advokatuuri juhatuse diskretsiooni riigi �igusabi vahendite jaotamisel piirab n�iteks R�S � 30 lg 3, mille j�rgi advokatuur �tagab, et riigi �igusabi osutamiseks etten�htud raha hoitakse lahus advokatuuri muust varast", kuid ka see garantii koos riigieelarvelise eraldise suuruse kaudu kaudselt kehtestatud tasum��ra laega ei rahulda p�hiseaduslikku n�uet, mille j�rgi peab olulised k�simused otsustama otsene riigiv�im (sellele eespool omistatud t�henduses, s.t kas seadusandja ise v�i Vabariigi Valitsus v�i minister). 60. �ldkogu ei v�lista, et R�S � 21 lg-s 3 sisalduvate volitusnormide ja nende alusel antud tasude ja kulude korra s�tete hulgas v�ib leiduda m�ni, mis on p�hiseadusp�rane. �ldkogu ei pea siiski v�imalikuks teha k�esoleva kohtuasja raames kulude ja tasude korra lauskontrolli. Kuiv�rd �ldkogu ei hinda selliste, potentsiaalselt p�hiseadusp�raste s�tete osakaalu R�S � 21 lg-s 3 sisalduvate volitusnormide hulgas ning tasude ja kulude korras tervikuna kuigiv�rd suureks, ning vajadusest v�ltida seadusandja �lem��rast sidumist k�simuses, kuidas riigi �igusabi tasude ja kulude regulatsiooni tulevikus kujundada, tunnistab �ldkogu kehtetuks R�S � 21 lg 3 laused 1-3 ning nende alusel antud tasude ja kulude korra tervikuna vastuolu t�ttu PS � 3 lg 1 esimesest lausest tuleneva otsese riigiv�imu reservatsiooni p�him�ttega sellele eespool omistatud t�henduses. IV 61. �ldkogu juhib t�helepanu, et lisaks eespool k�sitletud, 1. oktoobril 2014 j�ustunud tasude ja kulude korrale on advokatuuri juhatus R�S � 21 lg-s 3 sisalduva volitusnormi alusel alates selle vastuv�tmisest kehtestanud ka teisi analoogseid, riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja m��rasid ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatust ja korda puudutavaid akte. Tuginedes advokatuuri kodulehek�ljel avaldatud, R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi �igusabi tasusid ja kulusid reguleerivate �igusaktide p�istes esitatud kinnitamis- ja muutmism�rgetele ning �igusakti teooriale, on �ldkogu meelest v�imalik asuda seisukohale, et alates vaidlusaluse volitusnormi j�ustumisest 1. jaanuaril 2010 kuni k�esolevas asjas asjassepuutuva korra j�ustumiseni 1. oktoobril 2014 on kehtinud v�hemalt kolm �iguslikult eraldiseisvat, advokatuuri juhatuse R�S � 21 lg 3 alusel antud akti. Need aktid on j�rgmised. 61.1. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud ning 9. veebruari 2010. a, 15. juuni 2010. a, 13. detsembri 2011. a, 14. juuni 2012. a, 11. detsembri 2012. a, 19. veebruari 2013. a, 16. aprilli 2013. a ja 18. juuni 2013. a otsustega muudetud �Riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasum��rad ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatus ja kord" (edaspidi ka kord nr 1). See kord hakkas kehtima 1. jaanuaril 2010 ning kaotas kehtivuse uue korra kehtima hakkamise t�ttu 1. jaanuaril 2014. 61.2. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013. a otsusega kinnitatud ning 25. veebruari 2014. a ja 5. augusti 2014. a otsustega muudetud �Riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasum��rad ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatus ja kord" (edaspidi ka kord nr 2), mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2014 ning kaotas kehtivuse 1. septembril 2014. Nimelt tunnistas justiitsminister oma 11. augusti 2014. a k�skkirjaga nr 72 korra nr 2 AdvS � 4 alusel kehtetuks alates 1. septembrist 2014 ning kohustas advokatuuri juhatust kehtestama korda muudetud kujul hiljemalt 1. septembril 2014. AdvS � 4 lg 1 p 1 s�testab, et j�relevalve teostamisel riigi �igusabi korraldamise �le ning riigi �igusabi jaoks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise �le tunnistab valdkonna eest vastutav minister seaduse v�i m��rusega vastuolus oleva advokatuuriorgani �igusakti osaliselt v�i t�ielikult kehtetuks. 61.3. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. augusti 2014. a otsusega kinnitatud �Riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise ajutised alused, maksmise ajutine kord ja ajutised tasum��rad ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ajutine ulatus ja ajutine kord" (edaspidi ka ajutine kord), mis kujutab endast justiitsministri k�skkirjaga nr 72 kehtetuks tunnistatud korda muutmata kujul. Ajutine kord hakkas kehtima 1. septembril 2014. Oma k�skkirjaga nr 77 tunnistas justiitsminister 1. septembril 2014 ajutise korra kehtetuks alates 10. septembrist 2014 ning kohustas advokatuuri juhatust kehtestama korda muudetud kujul hiljemalt 10. septembril 2014. Ajutine kord kaotas kehtivuse 10. septembril 2014. Advokatuur esitas 4. septembril 2014 halduskohtule kaebuse justiitsministri k�skkirjade nr 72 ja 77 peale, k�esoleva kohtuotsuse tegemise ajal menetlus ringkonnakohtus j�tkub. 61.4. Ajavahemiku 10.-30. september 2014 kohta m�rgib �ldkogu, et ehkki sel perioodil ei reguleerinud riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja m��rasid ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatust ja korda �kski advokatuuri juhatuse �igusakt, tuleb �igusl�nga �letamiseks sel ajavahemikul tehtud toimingute osas kohaldada vajadusel analoogia korras korda nr 1. 62. Nagu eespool (vt otsuse punkt 39) m�rgitud, on volitusnormi p�hiseaduse vastasuse korral p�hiseaduse vastane ka selle alusel antud akt. Seet�ttu ning vajadusest v�ltida potentsiaalseid, k�esolevas kohtuasjas lahendatuga sarnaseid vaidlusi formaalselt p�hiseadusevastase volitusnormi alusel antud (kehtetute) kordade p�hiseadusp�rasuse �le, tunnistab �ldkogu p�hiseaduse vastaseks ka k�ik �lej��nud R�S � 21 lg-s 3 sisalduva volitusnormi alusel antud, otsuse punktis 61 loetletud korrad. V 63. PSJKS � 58 lg 3 v�imaldab Riigikohtul l�kata akti v�i selle s�tte p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamise otsuse j�ustumise edasi kuni kuus kuud. �ldkogu leiab, et kui k�esolev otsus j�ustuks tervikuna selle kuulutamisest (nagu n�eb ette PSJKS � 58 lg 2), ei oleks enam v�imalik m��rata riigi �igusabi tasusid ja kulusid ning riigi �igusabi korras m��ratud esindajate tasude maksmisel ja kulude h�vitamisel tekiks vastava korra puudumise t�ttu ebaselgus. Tasude ja kulude korra puudumine v�iks tuua kaasa mh olukorra, kus esindajate tasusid hakatakse n�udma lepingulistele esindajatele makstava turuhinna alusel, mis on eelduslikult oluliselt k�rgem advokatuuri juhatuse otsustega kinnitatud kordades etten�htust. See t�hendaks omakorda, et riigieelarvest eraldatud vahendid riigi �igusabi tasu maksmiseks ammenduks v�ga kiiresti. 64. Selleks, et v�ltida tasude ja kulude m��ramise osas ebaselgust ajavahemikul, mis kulub p�deval organil p�hiseaduse n�uetele vastava regulatsiooni kehtestamiseks, peab �ldkogu p�hjendatuks l�kata otsuse j�ustumine edasi k�ikide eespool k�sitletud tasude ja kulude kordade ning nende aluseks oleva volitusnormi vastavas osas, v.a tasude ja kulude kordade punktide 51-54 osas ja nende aluseks oleva volitusnormi vastavas osas ning tasude ja kulude kordade lisade nende punktide osas, mis sisaldavad k�esolevas asjas asjassepuutuva tasude ja kulude korra punktides 51-54 s�testatutega identseid s�tteid. 65. Nimelt on advokatuuri juhatus otsustanud reguleerida �igusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja m��rasid ning riigi �igusabi osutamisega kaasnevate kulude h�vitamise ulatust ja korda haldus- ja halduskohtumenetluses ning rahvusvahelise kaitse menetluses ja sellele j�rgnevas halduskohtumenetluses tasude ja kulude kordade lisades. Nii on advokatuuri juhatus 5. augusti 2014. a otsusega muutnud korda nr 2, lisades sellele lisa 1 �Esindaja tasum��rad halduskohtumenetluses ja haldusmenetluses" ning 15. septembri 2015. a otsusega kuni k�esoleva otsuse j�ustumiseni kehtivat tasude ja kulude korda, lisades sellele lisa 2 �Esindaja tasum��rad rahvusvahelise kaitse menetluses ja sellele j�rgnevas halduskohtumenetluses". Kuni k�esoleva otsuse j�ustumiseni kehtiva tasude ja kulude korra punktide 51-54 reguleerimiseset k�sitlevad vastavalt lisa 1 punktid 16-19 ning lisa 2 punktid 19-22. �ldkogu peab eelnimetatud lisades sisalduvaid �igusnorme tasude ja kulude kordade lahutamatuks osaks, k�sitledes neid k�esolevas otsuses eraldi �ksnes praktilistel, eelk�ige advokatuuri juhatuse normitehnilistest valikutest johtuvatel p�hjustel ja suurema �igusselguse tagamiseks. 66. �ldkogu l�kkab PSJKS � 58 lg 3 alusel k�esoleva otsuse j�ustumise otsuse p-s 64 nimetatud ulatuses edasi kuue kuu v�rra. 67. �ldkogu ei pea vajalikuks l�kata otsuse j�ustumist edasi �hegi R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude korra punktide 51-54 ning nende lisade punktide 16-19 (lisa 1) ja 19-22 (lisa 2) osas ja nende kehtestamise aluseks oleva volitusnormi vastavas ulatuses. Seet�ttu tuleb kuni p�hiseaduse n�uetele vastava regulatsiooni kehtestamiseni kulud, mis kuulunuks h�vitamisele nende punktide j�rgi, kindlaks m��rata R�S alusel, kohaldades vajadusel analoogiat (vt s�idukulude kohta k�esoleva otsuse VI osa). 68. �ldkogu juhib seadusandja t�helepanu ka R�S � 22 lg-le 6, mille j�rgi m��ratakse riigi �igusabi tasu suurus ja riigi �igusabi kulude h�vitamise ulatus kindlaks R�S � 21 lg 3 alusel antud tasude ja kulude korra alusel, mis �kehtis vastava tasu maksmise v�i kulu h�vitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti". Kuna p�rast Riigikohtu otsuse t�ielikku j�ustumist ei ole R�S � 22 lg-t 6 enam v�imalik kohaldada, peab seadusandja lahendama ka k�simuse, millistest normidest peab selleks hetkeks lahendamata riigi �igusabi asjades menetluskulude kindlaksm��ramisel l�htuma. VI 69. �ldkogu leiab eespool m�rgitust tulenevalt, et m��ruskaebus tuleb TsMS � 701 lg 3 alusel osaliselt rahuldada ning ringkonnakohtu m��rus t�histada osas, milles ringkonnakohus j�ttis rahuldamata vandeadvokaat V. Viiloli esitatud taotluse s�idukulu h�vitamise osas. T�histatud osas tuleb teha uus m��rus, millega rahuldada taotlus s�idukulu h�vitamise osas osaliselt ning m��rata O�-le V. Viiloli Advokaadib�roo vandeadvokaat V. Viiloli poolt tsiviilasjas riigi �igusabi osutamisega kaasneva s�idukulu suuruseks 36 eurot, mis sisaldab k�ibemaksu. 70. Kuna �ldkogu tunnistab R�S � 21 lg 3 ning selle alusel advokatuuri juhatuse kehtestatud tasude ja kulude korrad p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks ning l�kkab otsuse j�ustumise osaliselt edasi, kuid mitte tasude ja kulude kordade p-de 51-54 osas, ei saa neid punkte praeguse asja lahendamisel kohaldada. Selle asemel tuleb l�htuda eelk�ige riigi �igusabi seadusest, rakendades vajadusel asja lahendamiseks analoogiat v�i muid �igusl�nga �letamise viise. 71. R�S � 22 lg 1 p 4 j�rgi esitab advokaat riigi �igusabi tasu suuruse ja riigi �igusabi kulude h�vitamise ulatuse kindlaksm��ramiseks riigi �igusabi andmise otsustanud kohtule, uurimisasutusele v�i prokuratuurile taotluse, milles m�rgitakse mh p�hjendused riigi �igusabi osutamisele kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse ja p�hjendatuse kohta. R�S � 22 lg 2 kohaselt lisab advokaat v�i advokaadib�roo pidaja taotlusele kulude kandmist t�endavad dokumendid, kui kohtul, uurimisasutusel v�i prokuratuuril ei ole v�imalik kulude kandmist kontrollida elektroonilisel teel. R�S � 22 lg 7 esimesest lausest tulenevalt kontrollib riigi �igusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse �igsust ja p�hjendatust ning m��rab advokaadi taotluse alusel mh kindlaks riigi �igusabi osutamisel kantud vajalikud h�vitamisele kuuluvad kulud. R�S � 22 lg 7 kolmandast lausest tulenevalt v�ib kohus eelneva kindlaksm��ramiseks n�uda advokaadilt lisaselgitusi v�i -dokumente. 72. R�S � 22 lg-test 2 ja 7 n�htub, et riigi �igusabi kulude h�vitamiseks tuleb s�idukulude kandmist t�endavad dokumendid esitada, kui see on v�imalik, kuid s�testatud ei ole kulude h�vitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata j�tmise korral. Samuti on kohtul v�imalik n�uda lisaselgitusi v�i -dokumente. Seega v�ib juhul, kui kuludokumente pole mingi asjaolu t�endamiseks v�imalik esitada, t�endada asjaolu ka muul menetluses lubatud viisil. �ldkogu hinnangul ei ole praeguses asjas p�hjust kahelda taotluse esitaja taotlusest n�htuvas asjaolus, et ta s�itis ringkonnakohtu istungile autoga. 73. Tsiviilasjas s�iduauto kasutamise t�endatuks lugemise t�ttu tuleb j�rgmiseks leida m��r, millega h�vitada tekkinud s�idukulud. Kuna kohaldada ei ole v�imalik p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistatud tasude ja kulude korra punkte 52 ja 54, lahendab �ldkogu s�idukulude h�vitamise analoogia alusel. 74. �ldkogu peab p�hjendatuks l�htuda s�iduauto kasutamise kulude suuruse m��ramisel Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a m��ruse nr 164 (�Teenistus-, t��- v�i ameti�lesannete t�itmisel isikliku s�iduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja h�vitise maksmise kord", mis kehtis ka ringkonnakohtu istungi toimumise ajal 11. novembril 2014) �-s 5 kehtestatud h�vitise piirm��rast kuni 0,3 eurot �he s�idetud kilomeetri kohta, mida makstakse isikule isikliku s�iduauto kasutamise korral teenistus-, t��- v�i ameti�lesannete t�itmisel. Kuna R�S � 21 lg 2 kohaselt on riigi �igusabi kulud vajalikud kulud, mida on kandnud kas advokaat v�i advokaadib�roo pidaja advokaadi poolt riigi �igusabi osutamise t�ttu, on analoogia alusel h�vitatavad ka need s�idukulud, mida on kandnud advokaadib�roo pidaja. 75. �ldkogu leiab eespool viidatud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a m��ruse � 5 analoogia alusel kohaldades, et h�vitatavate s�idukulude suurus on praegusel juhul 30 eurot, millele lisandub k�ibemaks 6 eurot. Selline kulu vastab eelduslikule tegelikule kulule, mis tekkis 2014. a novembris keskmise s�iduauto kasutamisel marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn (372 km). 76. �ldkogu juhib t�helepanu ka asjaolule, et riigi �igusabi osutamisega tekkinud kulude h�vitamise korra uuel kehtestamisel tuleks l�htuda sellest, et h�vitamisele kuuluksid vaid tegelikult tekkinud kulud. N�iteks p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistatud korra p 54 v�imaldas h�vitada kulud, mis olid eelduslikult kordades suuremad kui tegelikud s�idukulud. 77. Kuna m��ruskaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb TsMS � 149 lg 4 esimese lause j�rgi m��ruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Priit Pikam�e, T�nu Anton, Peeter Jerofejev, Henn J�ks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu K�ve, Saale Laos, Viive Ligi, Jaak Luik, J�ri P�ld, Paavo Randma, Malle Seppik, Tambet Tampuu 3-2-1-40-15 Riigikohtunik J�ri P�llu eriarvamus Riigikohtu �ldkogu 26. aprilli 2016. a otsuse kohta kohtuasjas nr 3-2-1-40-15, millega on �hinenud riigikohtunik Lea Kivi 1. Arvan, et riigi �igusabi seaduse � 21 lg 3 laused 1 kuni 3 ning �ldkogu otsuse resolutsioonis nimetatud Eesti Advokatuuri juhatuse aktid ei olnud selles asjas asjassepuutuvad p�hiseaduslikkuse j�relevalve kohtumenetluse seaduse � 3 lg 3 m�ttes ning nende p�hiseadusp�rasust ei olnud vaja ega tohtinudki m��ruskaebuse lahendamisel hinnata. 2. Vaidlus Riigikohtus sai alguse sellest, et Tartu Ringkonnakohus j�ttis rahuldamata riigi �igusabi osutanud vandeadvokaat V. Viiloli taotluse s�idukulude h�vitamiseks. Ringkonnakohus ei kahelnud selles, et vandeadvokaat V. Viilol osales Tartus Ringkonnakohtu istungil ja et tema advokaadib�roo asukoht on Tallinnas. Ringkonnakohus j�ttis taotluse rahuldamata p�hjendusega, et vandeadvokaadi s�idukulud ei ole t�endatud advokatuuri juhatuse kinnitatud tasude ja kulude korra punktis 51 nimetatud kuludokumentidega. Ringkonnakohus leidis, et tasude ja kulude korra punkti 51 kohaselt on kuludokumentide esitamine kohustuslik ja nende esitamata j�tmisel kulusid ei h�vitata. Ka �ldkogu l�htus sellest, et vandeadvokaat ei esitanud s�idukulude kandmise kohta tasude ja kulude korras nimetatud dokumente. 3. Arvan, et �ldkogu j�ttis piisava t�helepanuta, et kuludokumentide esitamist n�uab mitte ainult tasude ja kulude kord, vaid ka riigi �igusabi seadus. Seaduse � 22 lg-s 1 k�neldakse taotlusest, mille advokaat esitab riigi �igusabikulude suuruse kindlaks m��ramiseks ning nende kulude h�vitamiseks. Sama paragrahvi l�ikes 2 s�testatakse: �Taotlusele lisatakse advokaadi v�i advokaadib�roo pidaja poolt kulude kandmist t�endavad dokumendid, kui kohtul, uurimisasutusel v�i prokuratuuril ei ole v�imalik kulude kandmist kontrollida elektroonilisel teel." 4. J�reldust, et s�idukulu saab teatud juhtudel h�vitada ka ilma kuludokumente esitamata, ei v�imalda teha ka riigi �igusabi seaduse � 22 lg 7 viimane lause, milles s�testatakse �K�esolevas l�ikes s�testatu kindlaksm��ramiseks v�ib kohus, uurimisasutus v�i prokuratuur n�uda advokaadilt lisaselgitusi v�i -dokumente." Arvan, et selles s�ttes r�hutatakse s�nadega �n�uda advokaadilt lisaselgitusi v�i -dokumente" veelgi seda, et kuludokumendid on vajalikud ja kohus saab lisaks kuludokumentidele, mis � 22 lg 2 j�rgi tuleb advokaadil lisada taotlusele, vajadusel n�uda veel t�iendavaid dokumente. 5. Vandeadvokaat V. Viilol ei esitanud s�idukulude kohta ringkonnakohtule �ldse kuludokumente. Ringkonnakohtul ei olnud v�imalik tema s�idukulude kandmist kontrollida ka elektroonilisel teel, sest asjakohaseid andmebaase ei ole olemas. 6. Kuid vandeadvokaadile s�idukulude h�vitamist ei takistanud tasude ja kulude kord. S�idukulude h�vitamist takistas vahetult seadus. Ka korra puudumisel tulnuks taotlus riigi �igusabi seaduse � 22 lg-ga 2 n�utud dokumentide puudumise t�ttu j�tta rahuldamata. Seega ei s�ltunud taotluse rahuldamise v�imalus v�himalgi m��ral tasude ja kulude korra olemasolust v�i puudumisest. Ringkonnakohtul ja �ldkogul puudus taotluse lahendamisel igasugune vajadus p��rduda korra poole. 7. Arvan, et ringkonnakohus pidanuks olukorras, kus kuludokumente polnudki esitatud, j�tma vandeadvokaadi taotluse lahendamisel tasude ja kulude korra k�rvale, l�htuma seaduse � 22 lg-st 2 ning j�tma taotluse kuludokumentide puudumise t�ttu rahuldamata. �ldkogu aga pidanuks j�tma ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutma ringkonnakohtu otsuse p�hjendusi. �ldkogu pidanuks s�idukulude h�vitamise taotluse rahuldamata j�tmist p�hjendama sellega, et t�itmata on riigi �igusabi seaduse � 22 lg-s 2 s�idukulude h�vitamise selgelt s�testatud tingimus - kuludokumentide (seadusega n�utud dokumentaalse t�endi) esitamine. Olukorras, kus kulude kandmist t�endavaid dokumente polnud esitatud, pidanuks taotluse rahuldamata j�tmise �iguslikuks aluseks olema riigi �igusabi seaduse � 22 lg 7, sest see k�neleb advokaadi poolt kantud kulude h�vitamisest. 8. Kuna vandeadvokaadi taotluse lahendamine ei s�ltunud v�himalgi m��ral tasude ja kulude korra olemasolust v�i puudumisest, siis ei olnud see kord ega ka selle andmiseks riigi �igusabi seadusega kehtestatud volitusnorm praegu asjassepuutuvad. 9. Ehkki ma olen seisukohal, et tasude ja kulude kord pole praeguses asjas asjassepuutuv, n�ustun �ldkogu enamusega selles, et tegemist on �ldaktiga - m��rusega materiaalses m�ttes - ning et advokatuuri juhatus ei olnud p�dev seda akti kehtestama. Kuid ma ei n�ustu otsuse punktis 51 avaldatud seisukohaga, et p�hiseaduses nimetamata riigiorgani, sh avalik-�igusliku juriidilise isiku juhtorgani normiloomep�devust ei saa v�listada. Arvan, et materiaalses m�ttes m��ruse andmise �igus saab tuleneda vaid p�hiseadusest. Selgelt annab p�hiseadus selle �iguse Vabariigi Valitsusele (� 87 p 6) ja ministrile (� 94 lg 2). Arvan, et m��ruse andmise �igus on ka autonoomiat omavatel �likoolidel ja teadusasutustel (� 38 lg 2), Eesti Pangal (� 111) ja kohalikel omavalitsustel (� 154), ehkki p�hiseadus nende puhul m��ruste andmise �igust ei nimeta. Arvan, et neile kuulub m��ruste andmise �igus seep�rast, et ilma m��rusi andmata ei ole nende puhul p�hiseadusest tulenevate �lesannete t�itmine v�imalik. J�ri P�ld, Lea Kivi Riigikohtunike Saale Laose ja Viive Ligi eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15 tehtud Riigikohtu �ldkogu 26. aprilli 2016. a otsusele N�ustume �iguskantsleri ja Justiitsministeeriumi arvamuses v�ljendatud seisukohaga, et R�S � 21 lg 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude kord on �ldkorraldus HMS � 51 lg 2 m�ttes. Korra adressaatideks on �ksnes advokaadid, kes peavad sellest juhinduma riigi �igusabi osutamise eest makstava tasu ja kantud kulude taotluse esitamisel. Teisis�nu riivab tasude ja kulude kord �ksnes advokaatide kutsevabadust ja omandi puutumatust, mitte aga riigi �igusabi saaja v�i menetlusosalise, kelle kanda j��vad riigi �igusabi tasu ja kulud, �igusi. Seda p�hjusel, et menetleja l�htub riigi �igusabi kulude suuruse m��ramisel ja kohustatud isikult v�ljam�istmisel R�S-st (nt � 22 lg 7, � 23 ja � 25 lg 1) ja asjakohasest menetlusseadusest. Ka R�S � 22 lg 6 ei seo menetlejat tasude ja kulude korraga, vaid s�testab �ksnes ajalise reegli, millest �igusabi teenuse osutamise eest tasu maksmist ja kulude h�vitamist taotlev advokaat peab juhinduma. Arvestada saab sedagi, et R�S � 21 lg 3 kohaselt kehtestatakse tasude ja kulude kord igaks eelarveaastaks. Seet�ttu leiame, et tasude ja kulude kord on oma sisult haldusakt, mille p�hiseadusp�rasust �ldkogu poleks saanud p�hiseaduslikkuse j�relevalve menetluses kontrollida. �htlasi jagame J. P�llu eriarvamuse p-des 3-7 toodud seisukohti. Saale Laos, Viive Ligi