Muudatusettepanekute esitamine

Muudatusettepanekud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (203 SE) I Kohtute töötsüklite seaduses sätestamine 1. Täiendada eelnõu paragrahvi 1 uue punktiga 1, muutes järgnevate punktide numeratsiooni ja sõnastada see järgmiselt: „1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kohtuistungeid peetakse kohtutes üldjuhul jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda reedeni ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda reedeni. Kiireloomulisi kohtuistungeid võib pidada ka muul ajal.“;“; Selgitus: Sarnaselt 1938. aastal vastu võetud kohtute seadustikuga ja 1991. aastal vastu võetud kohtute seadusega tehakse ettepanek sätestada kohtute seaduses kohtute töösessioonid, millal kohtuistungeid tavapäraselt peetakse. Üldjuhul (välja arvatud kiireloomulised kohtuasjad) ei määra kohus kohtuistungeid töösessioonide välistele perioodidele. Kohtu istungigraafik mõjutab nii menetlusosaliste kui ka nende esindajate (advokaatide- prokuröride) töögraafikuid. Kohtu töösessioonide seaduses sätestamine võimaldab nii menetlusosalistel kui ka nende esindajatel oma aega hõlpsamini planeerida, kuna on teada, millal kohus tavapäraselt istungeid peab. Kohtute töösessioonide vaheline periood langeks suvekuudele (juuli, august) ning jõulupühade ja uusaasta perioodile, mil suur osa menetlusosalistest ja nende esindajatest puhkavad. Kohtuistungite mittetoimumine ei tähenda, et kohtud ei töötaks – kohtute kantseleide töökorraldust ja lahtioleku aegasid muudatus ei mõjuta, samuti toimub kohtutes kiireloomuliste kohtuasjade lahendamine. Kohtunikud saavad töösessiooni välist aega kasutada kohtuasjade arutamise ettevalmistamiseks, kohtuotsuste kirjutamiseks jne. 2. Täiendada eelnõu paragrahvi 1 uue punktiga 2, muutes järgnevate punktide numeratsiooni ja sõnastada see järgmiselt: „2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kohtunik on ametikohustuste täitmisest vabastatud 45 kalendripäeval käesoleva paragrahvi lõikes 11sätestatud kohtu töötsüklite vahelisel perioodil, kui tööjaotusplaanist ei tulene teisiti. Kohtuniku vabastamise ametikohustuste täitmisest kinnitab kohtu esimees.“;“. Selgitus: Tehakse ettepanek täiendada paragrahvi 6 lõikega 4, milles sätestatakse põhimõte, et kohtu töötsükli vahelistel perioodidel on kohtunikul kokku 45 kalendripäeva ulatuses nn töövälist aega, mil ta on oma ametikohustuse täitmisest vabastatud (tegemist on kohtuniku 1 vaba ajaga). Kohtu töötsükli vältel on kohtunik ametikohustuste täitmisest vabastatud ainult tööjaotusplaanis sätestatud juhtudel. Kohtu esimees kinnitab graafiku, mille alusel on kohtunikud ametikohustustest täitmisest vabastatud. Graafik peab tagama õigusemõistmise korrakohase toimimise ja kiireloomuliste kohtuasjade läbivaatamise kohtute töötsükli välisel ajal. Eeltoodust tulenevalt tehakse ettepanek loobuda (Riigikogu eeskujul) kohtuniku põhipuhkuse kohtute seaduses eraldi reguleerimisest. 3. Täiendada eelnõu paragrahvi 1 uue punktiga 15, muutes järgnevate punktide numeratsiooni ja sõnastada see järgmiselt: „3) seadust täiendatakse paragrahviga 37² järgmises sõnastuses: „ § 37² Kohtuniku erakorraline vabastamine ametikohustuste täitmisest (1) Riigikohtu esimees võib kohtuniku erakorraliselt kuni üheks aastaks vabastada kohtuniku ametikohustuste täitmisest selle kohtu üldkogu nõusolekul, kus kohtunik töötab: 1) vähemalt kümneaastase ametistaažiga kohtuniku enesetäiendamiseks ühel korral kümne teenistusaasta kohta; 2) muul mõjuval põhjusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktis 1 sätestatud juhul säilitatakse kohtuniku ametipalk 75% ulatuses. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktis 2 sätestatud juhul kohtunikule ametipalka ei säilitata.“;“. Selgitus: Tehakse ettepanek täiendada kohtute seadust põhimõttega, mille kohaselt on vähemalt 10-aastase ametistaažiga kohtunikel võimalik enesetäiendamise eesmärgil ühel korral kümne teenistusaasta kohta taotleda enda ajutiselt ametikohustuste täitmisest vabastamist (§37² lg 1 p 1). Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning stabiilse kohtusüsteemi ja õigusemõistmise huvides on motiveerida juba ametisse asunud kohtunikke võimalikult pikalt kohtunikuametis jätkama. Kohtunikele enesetäiendamise-aasta võimaldamise eesmärk on ühelt poolt tõsta pikaaegse kohtunikutöö kogemusega kohtunike tööalast motivatsiooni (küsimus on eriti aktuaalne pärast 1. juulit 2013 ametisse asunud kohtunike puhul, kellele riik kohtunikupensioni enam ei taga) ja teiselt poolt suurendada kohtunikuameti atraktiivsust kohtusüsteemiga mitteseotud juristide hulgas (ja seeläbi tagada kohtunikukonkursside õnnestumine). Nimetatud põhimõte sisaldus ka 2015. aastal kooskõlastusringil käinud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses. Seoses kohtu töötsüklite kohtute seaduses sätestamisega tehakse ettepanek ka kehtiva seaduse § 84 (kohtuniku puhkus) osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ja ümbersõnastamiseks. Tehakse ettepanek sätestada § 37² lõike 1 punktis 2 kehtiva kohtute seaduse § 84 lõikes 5 sedastatud põhimõte, mille kohaselt võib Riigikohtu esimees anda kohtunikule kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust selle kohtu üldkogu nõusolekul, kus kohtunik töötab. 2 4. Täiendada eelnõu paragrahvi 1 uue punktiga 36, muutes järgnevate punktide numeratsiooni ja sõnastada see järgmiselt: „36) paragrahvi 84 senine pealkiri ja tekst muudetakse ja sõnastatakse ümber järgmiselt: „§ 84 Üldise puhkuseregulatsiooni kohaldamine kohtunikele Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 reguleerimata juhtudel kohaldatakse kohtunikule avaliku teenistuse seaduse § 43 lõikeid 1 ja 4 ning § 48.“;“. Selgitus: Kui kohtute seaduse §-s 6 sätestatakse kohtu töötsüklid ja kohtunike ajutine ametikohustustest vabastamine, siis kaob vajadus kohtuniku põhipuhkuse eraldiseisvaks reguleerimiseks. Nimetatud osas (lõiked 1, 2, ja 4) tehakse ettepanek § 84 kehtetuks tunnistamiseks. Tehakse ettepanek § 84 lõikes 5 sätestatud põhimõtte reguleerimiseks uues paragrahvis 37² (vt p 5). Samuti tehakse ettepanek § 84 lõike 6 ümbersõnastamiseks, muudatuse kohaselt jääksid kohtunike suhtes jätkuvalt kehtima kõik nn eripuhkused (nt lapsehoolduspuhkus, vanemapuhkused jms) ja raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega ametniku teenistustingimused. Tehakse ettepanek loobuda viitest avaliku teenistuse seaduse § 43 lõikele 3, mis sätestab, et kohtunikule puhkuse andmise otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik (Vabariigi President, Riigikogu) või tema volitatud isik ja on seega teatavas vastuolus kehtiva kohtute seaduse § 84 lõikega 4, mille kohaselt kinnitab kohtunike puhkuste ajakava kohtu esimees. II Aseesimehe instituut 5. Muuta eelnõu paragrahvi 1 punkti 5, millega täiendatakse kohtute seadust paragrahviga 122 ja sõnastada see järgmiselt: „5) paragrahvi 121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 121 Maakohtu aseesimees ja kohtumaja juht (1) Maakohtu esimees nimetab igas kohtumajas teenistuses olevate kohtunike seast viieks aastaks kohtumaja juhi, kuulanud ära kohtumaja teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht, sellisel juhul võib maakohtu esimees nimetada selle kohtumaja teenistuses olevate kohtunike seast viieks aastaks kohtule ühe või mitu aseesimeest. (2) Kohtumaja juht ja aseesimees korraldavad kohtumaja ning maakohtu esimehe vahelist suhtlemist ning täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. (3) Kohtumaja juhi ja aseesimehe võib maakohtu esimees enne tähtaja lõppemist vabastada: 1) tema enda soovil; 3  2) koostöö mittelaabumise tõttu maakohtu esimehega. (4) Kohtumaja juhi või aseesimehe äraoleku ajal võib teda asendada maakohtu esimehe määratud kohtunik. (5) Kui kohtumaja juht või aseesimees vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtumaja juhi ülesannete täitmisest. (6) Kohtumaja juhi ja aseesimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtunikul säilivad kohtuniku volitused.“. Selgitus: Tehakse ettepanek kehtiva kohtute seaduse § 121 ümbersõnastamist selliselt, et nimetatud paragrahv reguleeriks nii maakohtu kohtumaja juhi kui ka maakohtu aseesimehe institutsiooniga seonduvat. Eelnõus on tehtud ettepanek täiendada kohtute seadust uue paragrahviga 122, mis olulises osas kordab kehtiva seaduse § 121 sõnastust. Paragrahvi 121 ja eelnõus väljapakutud § 122 sisu kattub kohtumaja juhi ja aseesimehe institutsiooni pädevuse, vabastamise ja asendamise osas. Sätete peamine erisus seisneb nimetamise protseduuris, mida on võimalik kehtivas seaduses reguleerida täiendades kehtiva seaduse § 121 lg 1. Muudatusettepaneku eesmärgiks on vältida kohtute seaduse sätete ülearust kordamist. III Kohtunõunik 6. Täiendada eelnõu paragrahvi 1 uue punktiga 13, muutes järgnevate punktide numeratsiooni ja sõnastada see järgmiselt: „13) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses: „(4) Kohtunõunik nimetatakse ametikohale määramata ajaks, kui käesoleva paragrahvi lõikest 5 ei tulene teisiti. (5) Kohtunõuniku võib ametisse nimetada määratud ajaks, kuid mitte lühemaks perioodiks kui kolm aastat. Lühemaks perioodiks kui kolm aastat võib kohtunõuniku ametisse nimetada avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel. Poolte kokkuleppel määratud ajaks nimetatud kohtunõuniku teenistussuhet pikendatakse. Teenistussuhte pikendamisel kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 23 lõiget 3. (6) Kohtunõuniku võib määratud ajaks teenistusse võtta konkurssi korraldamata. (7) Kui kohtunõunik viiakse tähtajaliselt üle asutusse, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, hüvitab Riigikohus tema sõidu- ja majutuskulud mõistlikus ulatuses.“; Selgitus: Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus, mille ülesanne on muu hulgas aidata kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele. Riigikohtus 4 mõistavad õigust 19 kohtunikku, kes on ametisse nimetatud eluajaks. Kohtuasjade menetlemist aitavad ette valmistada kõrgelt kvalifitseeritud kohtunõunikud, kes on samuti ametisse nimetatud määramata ajaks. Riigikohus kui Eesti kohtupraktika suunaja peab tagama oma lahendite kõrge kvaliteedi kõigis õigusvaldkondades ja vältima õigusliku mõtlemise „kivistumist“. Kuivõrd Riigikohtu kohtunikud on ametisse nimetatud eluajaks, siis on uut õiguslikku mõtlemist ja lähenemist võimalik tagada kohtunõunike vahetumise kaudu, mille eelduseks on võimalus nimetada vajaduse korral kohtunõunikke ametisse ka määratud ajaks. Samavõrra oluliseks võib pidada asjaolu, et tähtajalise teenistussuhte puhul on suuremal arvul Eesti juristidel võimalik omandada kogemust Riigikohtus ning Riigikohtus töötamise kogemusega kõrgelt kvalifitseeritud juristid saavad oma oskusi ja teadmisi kasutada teiste eluvaldkondade hüvanguks. Samuti tuleb silmas pidada, et viimastel aastatel on Riigikohtusse esitatavate menetlustaotluste arv pidevalt kasvanud. Samas pole võimalik täpselt prognoosida, kas lähematel aastatel menetlustaotluste arvu kasv jätkub või on saavutatud selle lagi; samuti on prognoosimatu, millised on muutused menetlustaotluste dünaamikas eri õigusharude lõikes. Olukorras, kus Riigikohtu töö maht ja profiil ei ole täpselt prognoositavad, tagab vajaliku paindlikkuse võimalus nimetada kohtunõunikud ametisse tähtajaliselt. Muudatuse kohaselt on jätkuvalt üldreegliks, et kohtunõunikud nimetatakse ametikohale määramata ajaks. Nimetatud põhimõte on kooskõlas avaliku teenistuse põhimõtete ja nõukogu direktiiviga 1999/70/EÜ. Direktiivi kohaselt on määramata ajaga töösuhe üldine töösuhte vorm. Direktiivi kohaselt vastavad teatud juhtudel tähtajalised lepingud nii tööandjate kui ka töötajate vajadustele ning oluline on saavutada vajalik tasakaal paindlikkuse ja turvalisuse vahel. Vältima peab kuritarvitusi tööandja poolt. Määratud ajaks ametisse nimetatud kohtunõunike turvalisuse tagavad järgmised meetmed: kohtunõunikku ei või ametisse määrata lühemaks perioodiks kui kolm aastat (v.a avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel), teenistussuhte tähtaega on võimalik poolte kokkuleppel pikendada ning kui kohtunõunik nimetatakse samale ametikohale määratud ajaks järjest rohkem kui kaks korda või kui tema teenistustähtaega pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse kohtunõunik ametikohale nimetatuks määramata ajaks (ehk teenistussuhte pikendamisel kohaldub avaliku teenistuse regulatsioon). Kohtunõunike liikumist ei ole võimalik tagada ainult ametnike roteerumise kaudu (tähtajaline üleviimine), sest Riigikohus vajab erineva tausta ja profiiliga juriste (alustades õigusteaduse professorist ja lõpetades värskelt magistrikraadi omandanud andekate juristidega). Seaduses ei oleks võimalik üles lugeda kõiki asutusi (nii era- kui ka avalikus sektoris), mille puhul oleks roteerumine võimalik, samuti ei saaks roteerumise kaudu Riigikohtu töösse kaasata juriste, kes ei ole ühegi institutsiooniga seotud (näiteks just magistrikraadi omandanud juristid). Teatud olukorras võib olla vajalik kohtunõunike ametisse nimetamine ilma konkurssi korraldamata. KS § 31 täienduse kohaselt oleks see siiski võimalik ainult määratud ajaks. Riigikohus vajab erineva taustaga kõrgelt kvalifitseeritud juriste, kuid tihtipeale ei soovi kõrgelt kvalifitseeritud ja mainekad juristid avalikul konkursil kandideerida. Samasugustel põhjustel saab ilma konkursita ametisse nimetada ka näiteks juhtivprokuröre ja 5 riigiprokuröre ning Vabariigi Presidendi nõunikke (kes nimetatakse ametisse konkurssi korraldamata ja tähtajaliselt). Paindlikum kohtunõunike ametisse nimetamise kord võimaldab tuua lühemaks ajaks ja lihtsustatud korras Riigikohtusse kõrgelt kvalifitseeritud juriste, kellel puudub huvi praeguse korra järgi kohtunõunikuks kandideerida (avalikul konkursil ei osaleta kartuses, et mittevalituks osutumine mõjutab negatiivselt tööalast mainet). Regulatsioon ei kohaldu Riigikohtu nõunikele, kes on määramata ajaks ametisse nimetatud enne seaduse muudatuse jõustumist. KS § 31 täiendatakse lõikega 7, mille kohaselt kohtunõuniku tähtajalise üleviimise korral (ATS § 33 alusel) asutusse, mis asub teises omavalitsusüksuses, hüvitatakse kohtunõuniku sõidu- ja majutuskulud mõistlikus ulatuses. Sätte eesmärk on soodustada kohtunõunike roteerumist teistesse riigiasutustesse ja tagada kohtunõunike võrdne kohtlemine teiste avalike teenistujatega. Riigikohus asub Tartus, kusjuures suurem osa riigiasutustest, kuhu kohtunõunikud soovivad roteeruda, asuvad mõnes teises omavalitsusüksuses. Näiteks toimub kogemuste vahetamise eesmärgil Riigikohtu nõunike ja kohtujuristide rotatsioon, et Riigikohtu nõunikud saaksid omandada töökogemuse esimese ja teise astme kohtus ja kohtujuristid saaksid kogemuse töötades Riigikohus. Välistatud ei ole ka Riigikohtu nõunike rotatsioon muusse asutusse, nt Õiguskantsleri Kantseleisse. Teise asutusse tähtajalise üleviimise korral tekivad kohtunõunikul transpordi ja majutusega seotud lisakulutused, mida ei teki teenistujatel, kes roteeruvad samas omavalitsusüksuses paiknevate ametiasutuste vahel (näiteks Tallinnas). Praegu puudub seaduslik alus kohtunõunikele nende tähtajalise üleviimisega seotud lisakulude hüvitamiseks. 6 Riigikogu põhiseaduskomisjon 14.04.2016 nr 7-7/16-404 Muudatusettepanekute esitamine Esitame Riigikogu menetluses olevale kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (203 SE) muudatusettepanekud, mille algatamist palume Riigikogu põhiseaduskomisjonil kaaluda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pikamäe Riigikohtu esimees Lisa: Muudatusettepanekud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (203 SE) Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee