Tegevusaruanne 2015. a kohta

TEGEVUSARUANNE 2015 AASTA KOHTA Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille pädevus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu kui Eesti kõrge i ma kohtu ülesanne on aidata kohtulahendite läbivaatamisega kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele ja ühtse kohtupraktika kujundamisele. Samuti on Riigikohtu rolliks kaasa aidata õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamisele kogu kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike omavalitsuskogude tööd korraldades ja tagades. 2015. a esitati Riigikohtusse 3395 (2014. a 3359) loa andmise taotlust, kokku oli menetluses koos eelmise aasta jäägiga 4225 (2014. a 3827) taotlust ning neist vaadati läbi 3613 (2014. a 3005) taotlust. Läbivaatamata jäänud taotlused jäid jääki. Läbivaadatud taotlustest otsustati menetlusse võtmine 2877 (2014. a 2391) taotluse osas, millest võeti menetlusse 457 (2014 . a 422) taotlust, s.o 16% . Ülejäänud avaldused ja taotlused kas tagastati, taotlus test loobuti, jäeti käigu ta või tehti muu lahend . Põhiseaduslikkuse järelevalve asju vaadati läbi 40 (2014. a 48). Viimasel üheksal aastal on jätkunud esitatavate menetlustaotluste arv u tõus . Võrreldes 2014. a- ga esitati 36 menetlustaotlust rohkem. Menetlustaotluste läbivaatamiseks tehtav töö on intensiivne, 2015. a suudeti vaatamata menetlustaotluste kasvule võrreldes eelneva aastaga jääki vähendada : 2011. a lõpuks oli jääk 485, 2012. a lõpuks 514; 2013. a lõpuks 499; 2014. a lõpuks 822 , 2015 . a lõpuks jäi jääki 6 09 menetlustaotlust . Kohtu tegevust iseloomustavaks näitajaks on jõudlus, mis on aasta jooksul läbivaadatud taotluste suhe samal perioodil sissetulnud taotluste arvu. Riigikohtu jõudlus menetlustaotluste läbivaatamisel 2015. a oli 106,4% (3613:3395), 2014. a oli see 89,4% (3005:3359) . Riigikohtu lahendid avaldatakse Riigikohtu veebilehel koos märksõnade ja annotatsioonidega, samuti toimib Riigikohtu kodulehel lah endite tekstipõhine otsing , koos märksõnastiku ja annotatsioonidega on tagatud ülevaade Riigikohtu seisukohtadest ning nende lihtne leitavus. 2015. a jätkati Riigikohtu aktuaalse kohtu praktika ülevaadete koostamist ja nende veebilehel kättesaadavaks tegemist . J ustiitsministeeriumi poolt arend atava t ühtse t kohtute infosüsteemi saab Riigikohus kasutada osalises funktsionaalsuses, seetõttu tuleb paralleelselt sisestada andmeid Riigikohtu vanasse infosüsteemi selleks, et oleks tagatud menetlustaotluste , otsuste, istungite ja Riigikohtu lahendite kättesaadavus ning kohtustatistika . Üht s e kohtute infosüsteem i toimimises kõigi tasandite kohtuametnike vajaliku tööriistana on jätkuvalt arenguruumi. Kohtunike koolituse eest vastutav kohtunike k oolitusnõukogu kiitis heaks 2015. a koolitusprogrammi täitmise a ruande ning kinnitas 2016. a koolitusprogrammi. 2015. a korraldati koolitusosakonna poolt kohtunike koolituse raames kokku 31 erinevat koolitust, mille kestus kokku oli 70 koolituspäeva. Koolitustel osales 517 kohtunikku ja kohtuametnikku (peamiselt kohtujuristi). J ustiitsministeeriumi tellitud kohtunike pühendumuse ja tööga rahulolu uuringu kohaselt hindavad kohtunikud keskmiselt kõrgemalt (võrrelduna teiste avalike teenistujatega) mh enda arenguvõimalusi ning on nendega oluliselt rahulolevamad võrreldes teiste teenistujatega. K ohtunikud hindavad ü limalt oluliseks võimalust täiendada erialaseid oskusi ja teadmisi. Koolitustel osalejate antud tagasiside järgi vastasid 2015. a koolitused ootustele ning kooli tajatega oldi rahul. Tagasiside lehtede põhjal oli hinnang (5 palli skaalal) saadud teadmiste vastavusest ootustele 4,7, hinnang koolituse korraldusele 4,9 ja hinnang lektorite kohta 4,8 (kompetentsus, teadmiste edastamise oskus, koolitusmaterjalide kvaliteet). 2015. a kinnitas koolitusnõukogu täiendatud kohtunike kool ituse strateegia aastateks 2015- 2020. Uuel strateegiaperioodil tuleb seniste tegevuste kõrval rohkem tähelepanu pöörata (1) noorkohtunike koolitamisele, (2) kohtujuristide koolitamisele, (3) tõlkeõpikute või eestikeelsete originaalõpikute väljaandmisele ning (4) koolituste haldamise infosüsteemi arendamisele. 13. veebruaril 2015 toimunud kohtunike korralisel täiskogul kuulati ära ettepanekud kohtunikuks saamise kehtiva regulatsiooni ja töökorralduse muutmiseks. 2016. a alguseks on valminud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kavandatakse muuta kohtunikuks saamise korraldust eesmärgiga tagada kohtunikukonkursside õnnestumine. Viimastel aastatel on kohtunikukonkursid ebaõnnestunud, kuna kohtunikuks kandideerijaid on vähe. Väike kandideerijate arv tuleneb asjaolust, et kohtunikuks saamise regulatsioon on liiga jäik: ühelt poolt on piiratud isikute ring, kellel on võimalik kohtunikuks kandideerida, ning teiselt poolt on jäik ka kohtunikuks kandideerimise protsess. Eelnõu kohaselt muudetakse s eni kehtinud kohtunikuametisse kandideerimise regulatsioon paindlikumaks ja tagatakse kohtunikuametisse asujate võrdne kohtlemine. Edaspidi ei pea kohtunikuks kandideerijad läbima ettevalmistusteenistust ning neilt ei nõuta kohtunikuametisse asumisele eelnevat kohtuniku ametioskuste omandamist. Kohtuniku ametioskuste õpetamine toimub lühikese perioodi jooksul pärast kohtunikuna ametisse asumist, kusjuures esimese kuue kuu jooksul pärast ametisse asumist on kohtuniku töökoormus väiksem. Koolitusprogrammis osalemine on ametisse asuvatele kohtunikele kohustuslik. Kõrgelt kvalifitseeritud juristide kohtusüsteemiga liitumise hõlbustamiseks tunnustatakse reguleeritud elukutsete (advokatuur, prokuratuur) eksameid. See tähendab, et kohtunikueksami sooritamist ei nõuta vandeadvokaatidelt ja prokuröridelt (v.a abiprokuröridelt), kes on teadmiste kontrolli läbinud juba prokuratuuri või advokatuuri astudes. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka teistelt õiguserialadelt kandid eerijaid (nt õiguskantsler). 2015. a ilmus järjekordne kohtute aastaraamat , mis annab üle vaate Eesti kohtusüsteemi käekäigust 2014. a, seekordne aastaraamat keskendus halduskohtumenetluse rollile ühiskonnas . Kohtute aastaraamat ilmub eesti- ja ingliskeelsena ning on suunatud eeskätt kohtunikkonnale ja õigusvaldkonna spetsialistidele. 2015. a k orraldati traditsiooniline õpilaste kaasuskonkurss , millele oodati 9.–12. klassi õpilaste võistlustöid. K aasuskonkursi keskseks teemaks oli lapse iseotsustusõigus vs vanema esindusõigus ning see viidi läbi koostöös õiguskantsleriga. Kaasuskonkursile laekus 58 tööd. Kaasused, nende parimad lahendused ja loovtööd on koondatud konkursi kogumikku , mis on kättesaadav Riigikohtu veebilehel. 2015. a kuulutas Riigikohus esmakordselt välja ka üliõpilast ele suunatud riigiõiguse teemalise teadusartiklite konkursi. Konkursile saabus 11 riigiõiguse valdkonnaga seotud tööd, neist kuus märgiti ära. 2015 . a oli Riigikohtu struktuuris 109 ametikohta, sh 19 riigikohtuniku kohta. 2015 . a jooksul lahkus Riigikohtu teenistusest 13 teenistujat ning tööle a sus 13 teenistujat , sh lahkus ametist 1 riigikohtunik ning asus ametisse 2 riigikohtunikku. 2015. a detsembris muudeti Riigikohtu kodukorda, eesmärgiga ümber korraldada Riigikohtu struktuur. Ümberkorralduse tulemusena korrastati alates 2016 . a algusest Riigikohtu struktuuri, luues kantselei baasil uue struktuuriüksuse: üldosakonna. Üldosakonna koosseisu kuuluvad senised kantselei koosseisus ol nud sekretäride, arhivaari ja vene keele tõlgi teenistuskohad , kolleegiumide koosseisus olnud kolleegiumide sekretäride ametikohad ning õigusteabeosakonna koosseisus olnud korrektor-bibliograafi töökoht. 2015. a k innitati Riigikohtu infoturbe põhimõtted . Olulise muutuse läbisid ning kinnitati uues redaktsioonis arvutivõrgu kasutamise kord , kuvariga töötamise tööohutusjuhend , turvaeeskiri ja mobiilsideseadmete soetamise kord . Kehtivatest kordadest muudeti palgaastmestik ku ja raamatupidamise sise-eeskirja.