1393498 -1000855 0 5248550 1051824 0 20000 Teie 06 . 06 .202 2 nr 8-1/ 4258 Meie 21 . 06 .202 2 nr 10-3/2 2/ 75- 3 Justiitsministeerium
[email protected] Tartu Ringkonnakohtu tagasiside justiitsministri määruste eelnõude osas, mis on seotud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse vastuvõtmisega Käesolevaga avaldame arvamust kahe meile arvamuse andmiseks edastatud eelnõu kohta. Justiitsministri määrus e eelnõu „ Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja m etoodikakomisjoni töö korraldus, võlgniku usaldusisiku eksami, esmase koolituse ja täiendusõppe nõuded ning kojale makstava tasu suurus“ kehtestamine. M ääruse tekst vaja ks täiendavat redigeerimist, et sõnastus oles selge, ühemõtteline ja arusaadav ning keeleliselt korrektne. Praegusel juhul jäävad mitmed küsimused ebaselgeks. Mõned märkused: Eelnõu § 7 lg 3 esimene lause sätestab : „Vestluse käigus hinnatakse eksamineeritava isiksuseomadusi usaldusisikuna tegutsemiseks.“ Teine lause : „Vestlusel võib esitada küsimusi erialateadmiste testi vastuste täpsustamiseks“ loob samas ebaselg ust , sest seda võib tõlgendada nii eelmist lauset täiendavana kui ka piiravana , tekitades viimasel juhul vastuolu esimese lause mõttega . Seetõttu võiks lisada lausesse pärast sõna „küsimusi“ sõna „ka“. Eelnõu § 7 lg 3 viimane lause sätestab : „Eksami vestluse osa võetakse vastu metoodikakomisjoni koosolekul“. Ebaselgeks jääb, kas see tähendab, et eksami suulise osa küsimused kinnitatakse metoodikakomisjoni koosolekul või tähendab see, et eksamineeritav kuulatakse ära metoodikakomisjoni koosolekul. Täpsustamist vajaks ka e elnõu § 7 lg 2, mis räägib erialateadmiste testi sooritamisest, kuid ei selgita, kas see toimub sarnaselt vestluse osaga metoodikakomisjoni ees või muul viisil. Kui eelnõu § 7 sõnastusest tervikuna jääb ekslik mulje, et eksam on üks tervik, mis viiakse läbi ühel päeval, siis alles eelnõu § 9 lõikest 10 selgub, et eksami kirjalik ja suuline osa toimuvad erinevatel päevadel ning võivad toimuda lausa 30-päevase vahega . Sarnasel juhtumil o n osalejal keeruline meenutada ligi 30 päeva varem antud testi vastuseid , mille kohta võib vestlusel küsimusi esitada (vt eelnõu § 7 lg 3 teine lause) . Eelnõu § 9 lg 8 esimese lause sätestab : „Vestlus hinnatakse sobivaks või mittesobivaks.“ Leiame, et õigem oleks öelda: „Vestluse tulemusena hinnatakse eksamineeritava isiksuseomadused usaldusisiku tööks sobivateks või mittesobivateks.“ Eelnõu § 9 lg 10 E ksamineeritava kolmekordne teavitamine eksami tulemustest näib liigne : esmalt kirjaliku testi tulemustest, seejärel vestluse tulemustest ning viimaks eksami kui terviku tulemusest. Piisaks kirjaliku testi ja seejärel eksami kui terviku tulemustest teavitamisest. Praegusel juhul t ekib ka küsimus, kas eraldi teavitamise korral on eksami kirjalik ja suuline osa eraldiseisvalt vaidlustatavad või tuleb ära oodata metoodikakomisjoni kirjalik otsus eksami tulemuste kohta. Siin peaks ilmselt asuma seisukohale, et kui eksamineeritav kirjalikul testil läbi kukub, on tal õigus selle tulemust ka koheselt vaidlustada, kuna see takistab tema edasipääsu suulisesse vooru. Märgime ka seda, et arvestades, et metoodikakomisjoni kirjalik otsus on eelnõu § 10 järgi vaidlustatav, tuleks metoodikakomisjoni eksami tulemuste kohta tehtud lõplik kirjalik otsus eksamineeritavale igal juhul väljastada, mitte nõuda, et selleks peaks eksamineeritav spetsiaalselt soovi avaldama. P raegune regulatsioon , kus eksamin eeritav peab otsuse saamiseks ise metoodikakomisjoni poole pöörduma, võib tekitada vaidlusi, kas eksamitulemuste kohta väljastatava otsuse peale esitatav kaebus on tähtaegne või mitte, sh kas eksamin eeritav pöördus eksamitulemuste otsuse väljastamiseks õigeaegselt metoodikakomisjoni poole. Eelnõu § 12 lg 2 sätestab : „Esmase koolituse mudelkavad koostatakse erineva varasema töökogemuse ja olemasoleva haridusega isikutest lähtuvalt“. Selgem oleks sätestada: „Esmase koolitus e mudelkavade koostamisel lähtutakse isikute varasema töökogemuse ja hariduse erisustest.“ Eelnõu § 16 pealkiri „Täiendusõppe läbimise kontrollimine ja tõendamine“ on kohmakas ning võiks asendada pealkirjaga „Täiendusõppe aruandlus“. Kuna pealkiri avab juba piisavalt selle, millega on tegu, võiks § 16 lõike 1 esimese lause üldse ära jätta. Eelnõu § 17 sätestab : „Usaldusisik maksab kojale usaldusisikute nimekirjas olemise eest tasu 45 eurot kuus“. Parem sõnastus võiks olla: „Usaldusisik maksab kojale usaldusisikute nimekirja kandmise eest tasu 45 eurot kuus “. Justiitsministri määruse eelnõu „Maksejõuetusavalduse esitamisel ja võlgade ümberkujundamise menetluses kasutatava te vormid e kehtestamine“ Võlgniku maksejõuetusavaldus (Vorm FIMM-1) Tuleks kaaluda, kas võlgnik ei peaks esitama andmeid kõigi isikute kohta, kellega tal on ühine majapidamine, näiteks elukaasla se kohta . Praegu on vajalik esitada andmed üksnes abikaasa ja ülalpeetavate kohta. Võlausaldaja maksejõuetusavaldus (Vorm FIMM-3) Jääb ebaselgeks, millised põhistused tuleb märkida p unkti 2.1 ja millised p unkti 2.3. Suurim probleem on aga see , et puudub koht, kuhu võlausaldaja saab märkida oma maksejõuetusavalduse aluseks oleva nõude suuruse ja nõudega seotud asjaolud. Varanimekiri (Vorm FIMM-4) Punkti 3.2 „Andmed kinnisvara kohta“ puhul t uleks kaaluda, kas saaks seda tabelit teistmoodi kujundada, et oleks selgem ja saaks kinnisasjadest parema ülevaate . P raegu on üldpildis paljude ristkülikute jada. Erin e vad kinnisasja d tule ks eristada tabelis vahedega. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees