Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Siseministeerium Välisministeerium Meie 27.05.2022 nr 8-1/3988 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile kooskõlastamiseks ning Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, õiguskantsleri kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, ja Viru Maakohtule arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse. Ootame Teie tagasisidet 10 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kirja saamisest ning eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisad: Eelnõu ja seletuskiri Sama arvamuse avaldamiseks: Riigiprokuratuur Riigikohus Eesti Advokatuur Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 27.05.2022 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 492 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „lisaks käesoleva seaduse §-s 436 sätestatule“; 2) paragrahvi 492 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) on alust arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel.“; 3) paragrahvi 492 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst Euroopa Liidu liikmesriigiga põhjusel, et tegu on poliitilise kuriteoga, poliitilise kuriteoga seotud kuriteoga või poliitiliselt motiveeritud kuriteoga, kui seaduses või välislepingus ei ole sätestatud teisiti. (12) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst põhjusel, et Eestis ei ole kehtestatud sama liiki maksu või lõivu või samasugust maksu-, tolli- või rahavahetuskorraldust kui taotlevas riigis. (13) Eesti Vabariik ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst riiklike majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel, kui see oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga.“; 4) paragrahvi 492 lõike 1 punkt 4 ja lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 492 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) vahistamismäärus on tehtud vangistuse täitmiseks Eesti kodaniku või Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku suhtes, kellel on Eestis alaline elamisluba, ja isik taotleb karistuse täitmist Eestis.“; 6) paragrahvi 492 lõikes 3 asendatakse sõnad „kodanikke, kellel on Eestis alaline elukoht“ sõnadega „kodaniku, kellel on Eestis alaline elukoht, või Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kellel on Eestis alaline elamisluba“; 7) paragrahvi 493 lõikes 4 asendatakse sõnad „taotluse võib rahuldada“ sõnadega „taotlus rahuldatakse“; 8) paragrahvi 493 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Otsus laiendamise kohta tehakse 30 päeva jooksul taotluse Eestisse jõudmisest alates.“; 9) paragrahvi 494 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „riigile“ sõnadega „seoses kuriteoga, mis pandi toime enne isiku loovutamist“; 10) paragrahvi 494 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „isikul oli võimalus“ sõnadega „isik ei ole kasutanud võimalust“; 11) paragrahvi 494 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „loovutamise“ sõnadega „loovutamisega käesoleva seaduse § 493 lõike 2 punkti 5 kohaselt“; 12) paragrahvi 494 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku edasi loovutamise taotlus vaadatakse kohtu poolt läbi nõuetele vastava taotluse kohtusse saabumisest viie päeva jooksul. Kohus teeb lõpliku lahendi 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse Eestisse saabumisest arvates.“; 13) paragrahvi 499 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Isikut teavitatakse, et tal on kinnipidamisest alates õigus tasuta õigusabile ning tõlgi abile nii täitvas kui ka taotlevas riigis.“; 14) paragrahvi 499 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui isik soovib kaitsjat taotlevas riigis, kuid ei ole veel kaitsjat nimetanud, teavitab prokuratuur sellest soovist kohe taotleva riigi pädevat asutust. Taotleva riigi poolt edastatud teave selles riigis kaitsja nimetamise tingimuste kohta edastatakse kohe isikule.“; 15) paragrahvi 502 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „ (61) Kohus teeb lõpliku lahendi 60 päeva jooksul isiku kinnipidamisest arvates, kui isik ei ole enda loovutamisega nõus, ning kümne päeva jooksul isiku nõusoleku andmisest arvates.“; 16) paragrahvi 502 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 61 ettenähtud aja jooksul ei ole võimalik loovutamisotsust teha, pikeneb loovutamisotsuse tegemiseks ettenähtud aeg kolmekümne päeva võrra, millest ja mille põhjustest teavitatakse viivitamata taotluse esitajat. Kui pikendatud tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitatakse sellest ja selle põhjustest Eurojusti.“; 17) paragrahvi 503 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kohtuistungil osalenud loovutamismenetlusele allutatud isiku seisukoht, kui isik on enda loovutamisega käesoleva seaduse § 493 lõike 2 punkti 5 kohaselt nõus;“; 18) paragrahvi 503 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) loovutamise edasilükkamine ja ajutine loovutamine käesoleva seaduse § 506 lõigete 1 ja 2 alusel“; 19) paragrahvi 504 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „läbi“ sõnadega „käesoleva seaduse § 502 lõikes 61 sätestatud tähtajast kinni pidades“; 20) paragrahvi 505 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „lükata“ sõnadega „humanitaarsetel põhjustel, sealhulgas loodusõnnetuse korral või“; 21) paragrahvi 506 lõikes 1 asendatakse sõnad „Justiitsministeerium võib“ sõnaga „Kohus võib loovutamist otsustades“; 22) paragrahvi 506 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loovutamise edasilükkamisel otsustada, et isik, kelle loovutamine on edasi lükatud, loovutatakse taotlevale riigile ajutiselt. Sellekohase kirjaliku kokkuleppe taotleva riigiga sõlmib Justiitsministeerium.“; 23) paragrahvi 50872 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kui otsus on vastu võetud tegude suhtes, mida ei pandud toime otsuse teinud välisriigi territooriumil, võib täitev riik sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinnas „…“ ………………. 2022 ______________________________________________________________________________ Algatanud Vabariigi Valitsus ………… 2022. a nr  Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla kolme Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleerivate õigusaktide nõuetega, millest kahe puhul on puudujäägid toodud välja Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) algatatud kahes rikkumismenetluses ning ühe puhul on seaduse täiendamise vajadus ilmnenud praktikas. Komisjon on Eesti suhtes alustanud rikkumismenetlust nr 2020/2279, milles heidetakse Eestile ette raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta1 (edaspidi raamotsus) mittenõuetekohast ülevõtmist. Sellega seonduvalt kavandatakse muuta KrMS-i vastavaid sätteid (KrMS § 492–494, 499, 502–506). Komisjon on Eesti suhtes alustanud rikkumismenetlust nr 2021/2135, milles ta heidab Eestile ette direktiivi 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega2 (edaspidi direktiiv), mittenõuetekohast ülevõtmist. Eelnõu eesmärgiks on direktiivi artikli 10 lõikeid 4 ja 5 üle võtvate sätete (KrMS § 499) täiendamine. Raamotsuse ja direktiivi ülevõtmise puudujääkide kõrvaldamiseks täiendatakse KrMS-i vastavaid sätteid. Kuna Euroopa vahistamismääruse tunnustamine, täitmine ning taotlemine toimub juba praegu praktikas kooskõlas raamotsuse ja direktiivis ette nähtud nõuetega, on eelnõuga planeeritud muudatused seaduse täpsustamiseks ega too endaga kaasa sisulisi erinevusi, kuna praktikas kohaldatakse Euroopa vahistamismääruse menetluses KrMS-i sätestatud nõudeid kooskõlas raamotsusega ka praegu. Eelnõuga täiendatakse ka praktikas esile tulnud probleemi seoses raamotsuse 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise kohaldamise kohta3 (edaspidi rahaliste karistuste raamotsus) ülevõtmisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mare Tannberg ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1 Nõukogu raamotsus 2002/584/JSK, 13. juuni 2002, Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikide vahelise üleandmise kohta (ELT L 190, 18.7.2002 lk 1–20). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, 22. oktoober 2013, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1–12). 3 Nõukogu raamotsus 2005/214/JSK, 24. veebruar 2005, rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta (ELT L 159M, 13.06.2006, lk 256–270). 1 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 22.12.2021. Kuna muudetakse kohtumenetluse seadust, on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14 järgi eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud raamotsuse, direktiivi ja rahaliste karistuste raamotsuse ülevõtmisega. Vastavalt HÕNTE paragrahvi 1 lg 2 punktidele 2 ja 5 ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsust koostatud. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on viia KrMS-i Euroopa vahistamismääruse regulatsioon kooskõlla raamotsuse ja direktiivi nõuetega tulenevalt kahest komisjoni algatatud rikkumismenetlusest. Komisjon heidab Eestile ette raamotsuse mittenõuetekohast ülevõtmist. Saab nõustuda, et raamotsuse ülevõtmine võib osaliselt olla vaieldav , mistõttu muudetakse eelnõuga KrMS-i vastavaid sätteid. Komisjon heidab Eestile ka ette direktiivi mittenõuetekohast ülevõtmist. Eelnõuga täpsustatakse loovutamist välistavate ja piiravate asjaolude sätteid, loobudes viitest kriminaalmenetlusalase koostöö üldsättes ette nähtud keeldumise üldistele alustele. Eelnõuga võrdsustatakse Euroopa vahistamismääruse tunnustamisel ja täitmisel Eesti kodanike õigused Eestis elavate Euroopa Liidu kodanike õigustega vastavalt Euroopa Kohtu praktikale. Täiendatakse loovutamise edasilükkamise ja ajutise loovutamise sätteid vastavalt raamotsusele, mis toob praktikute jaoks kaasa suurema õigusselguse. Euroopa vahistamismääruse täitmise lõpliku tähtajana sätestatakse seaduses sõnaselgelt 60 päeva ning loovutamise laiendamisel 30 päeva. Kehtivas õiguses neid menetlustähtaegu sätestatud ei ole, kuigi praktikas on menetlejad raamotsusest tulenevate tähtaegadest kinnipidamisega arvestanud. Üleandmise ajutise edasilükkamise aluseid täpsustatakse humanitaarsete kaalutlustega. Kehtivas õiguses on alusena toodud kitsalt välja vaid oht inimese elule. Eelnõu eesmärk on ka rahaliste karistuste tunnustamisel kõrvaldada karistuste vähendamisega seonduv ebatäpsus KrMS § 50872 lõike 1 punktis 4. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Eelnõu koosneb 23 punktist. Eelnõu p-d 1–6 (KrMS § 492 lg-te 1–3 muutmine) Eelnõuga täiendatakse isiku loovutamist välistavaid ja piiravaid asjaolusid. KrMS § 499 lõikest 1 jäetakse ära viide KrMS §-le 436 ning isiku loovutamist välistavad ja piiravad asjaolud sätestatakse ammendavalt KrMS §-s 492. Kehtiva seaduse kohaselt olid isiku loovutamist välistavad asjaolud sätestatud nii rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö välistavate asjaolude üldsättes KrMS §-s 436 kui ka loovutamise erisätetes KrSM §-s 492. KrMS § 492 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt on isiku loovutamine keelatud, kui on alust arvata, et abi taotletakse isiku süüdistamiseks või karistamiseks tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast või kui isiku seisund võib halveneda mõnel nimetatud põhjusel. Nimetatud keeldumise alusel tuleb praegu lähtuda viiteliselt KrMS § 436 lg 1 punktist 3. KrMS § 492 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt ei tohi Eesti Euroopa vahistamismääruse 2 täitmisest keelduda põhjusel, et tegemist on poliitilise kuriteoga. Nimetatud piirang on kehtiva õiguse kohaselt sätestatud viiteliselt KrMS § 436 lõikes 11. Eelnõuga nähakse KrMS § 492 lõikes 12 ette, et Eesti ei või keelduda rahvusvahelisest koostööst põhjusel, et Eestis ei ole kehtestatud sama liiki maksu või lõivu või samasugust maksu-, tolli- või rahavahetuskorraldust kui taotlevas riigis. Kehtiva õiguse kohaselt on selline keeldumise alus nähtud viiteliselt ette KrMS § 436 lõikes 12. KrMS § 436 lõikes 13 sätestatud keeldumise alus nähakse eelnõuga ette KrMS § 492 lõikes 13, mille kohaselt ei või Eesti keelduda rahvusvahelisest koostööst riiklike majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel, kui see oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga. KrMS § 492 lg 2 p 7 (kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole Eestile taotleva riigi poolt lisateavet esitatud) jäetakse loovutamise piiravatest tingimustest välja, kuna raamotsuse artiklid 3, 4 ega 4a ei näe sellist keeldumise alust ette. Eeltoodud muudatustega sätestatakse eelnõuga loovutamist välistavad ja piiravad asjaolud ammendavalt KrMS §-s 492, viies Euroopa vahistamismääruse tunnustamist ja täitmist keelavad ning piiravad asjaolud kooskõlla raamotsuse artikli 1 lõikega 2 ning artiklitega 3 (Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise kohustuslikud alused), 4 ja 4a (Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlikud alused). Lisaks täiendatakse KrMS § 492 lõike 2 punktis 8 nimetatud vabatahtliku keeldumise alust, mis võimaldab vahistamismääruse täitmisest keelduda, kui vahistamismäärus on tehtud vangistuse täitmiseks Eesti kodaniku või Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku suhtes, kellel on Eestis alaline elamisluba, ja isik taotleb karistuse täitmist Eestis. Kaasnevalt jäetakse välja KrMS § 492 lg 1 p 4, mis nägi raamotsusega vastuolus sellise kohustusliku keeldumisaluse ette ainult Eesti kodanike puhul. Muudatused on põhjendatud järgmiselt. KarS § 492 lg 1 p 4 ei pruugi olla kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega, kuna Eestis viibivad või elukohta omavad teiste liikmesriikide kodanikud ei kuulu KrMS § 492 lg 1 p 4 kohaldamisalasse. Kuigi liikmesriikidel on raamotsuse artikli 4 lõike 6 ülevõtmisel teatud kaalutlusruum, siis Euroopa Kohtu praktika (kohtuasi C-42/11) kohaselt ei ole teiste liikmesriikide kodanike välistamine ning seekaudu võrreldes Eesti kodanikuga keeldumise aluste erinevus lubatud. Lisaks on raamotsuse artikli 4 lõike 6 ülevõtmine Eesti õigusesse Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise kohustusliku alusena vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt peab nimetatud sätte riigisisesesse õigusesse ülevõtmisel õigusasutusel olema kaalutlusõigus küsimuses, kas Euroopa vahistamismääruse täitmisest keelduda või mitte. Eesti on seisukohal, et Euroopa vahistamismäärust tunnustaval õigusasutusel on keeldumiseks kaalutlusõigus olemas. Kuna KrMS § 492 lõike 1 punkt 4 on sätestatud absoluutselt ega võimalda teistel Euroopa Liidu kodanikel peale Eesti kodanike valida, kas täita Euroopa vahistamismääruse alusel karistust Eestis või taotlevas riigis, on KrMS-i sellekohane muutmine põhjendatud. Eelnõuga täiendatakse § 492 lõikes 3 nimetatud isikute ringi, kellele kohalduvad vahistamismääruse teinud riigis raamotsuse art 5 lõikest 3 tulenevad teatud tagatised, ning nähakse ette, et Eesti loovutab Euroopa vahistamismääruse alusel oma kodaniku, kellel on Eestis alaline elukoht, või Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kellel on Eestis alaline elamisluba, kriminaalmenetluse ajaks tingimusel, et isikule liikmesriigis mõistetav karistus tuleb täita Eesti Vabariigis. Isikute ringi laiendatakse lisaks Eesti kodanikule ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuga, kes elab Eestis, kuna Eesti kodaniku ja Eestis elukohta omava Euroopa Liidu kodaniku selles küsimuses erinevaks kohtlemiseks ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt liikmesriigil diskretsiooni ette nähtud. Eelnõu p-d 7 ja 8 (KrMS § 493 lg-te 4 ja 5 muutmine) Eelnõuga täpsustatakse KrMS §-s 493 sätestatud loovutamise laiendamisega seonduvat. KrMS 3 § 493 lg-s 4 sätestatakse sõnaselgelt, et Eestile esitatud loovutamise laiendamise taotlus rahuldatakse, kui taotluse aluseks on kuritegu, millele saab kohaldada Euroopa vahistamismäärust, st kui nimetatud tingimused on täidetud ja vahistamismääruse täitmata jätmise alused ei kohaldu, siis ei ole loovutamise laiendamise taotluse rahuldamisel kaalutlusõigust. Lisaks täpsustatakse KrMS § 493 lõikes 5 sätestatud taotluse lahendamise tähtaega ning nähakse ette, et otsus loovutamise laiendamistaotluse kohta tehakse 30 päeva jooksul taotluse Eestisse jõudmisest. Kuigi kehtivas õiguses ei ole 30-päevast tähtaga selgelt ette nähtud, tagavad raamotsusest tuleneva nimetatud tähtaja järgimise muud loovutamise laiendamise taotluse menetlemiseks KrMS-is ette nähtud tähtajad. Selguse huvides tuleb raamotsuse art 27 lõikes 4 ette nähtud 30-päevane tähtaeg KrMS-is sätestada. Selliselt viiakse KrMS § 493 lõigetes 4 ja 5 sätestatu sõnaselgelt kooskõlla raamotsuse art 27 lõike 3 punktiga g ning art 27 lõikega 4. Eelnõu § 1 p-d 9–12 (KrMS § 494 1 ja 3 muutmine) Eelnõuga täpsustatakse KrMS § 494 lõiget 1 ning lisatakse lg 3, viimaks KrMS § 494 kooskõlla raamotsuse art 28 lõigetest 2 ja 3 tulenevate nõuetega Eestile loovutatud isiku edasiloovutamisel ja kolmandatele riikidele väljaandmisel. Kehtivas õiguses on KrMS § 494 lg 1 sätestatud kitsamalt kui raamotsuse art 28 lõigetes 1 ja 3 on ette nähtud. KrMS § 494 lg-t 1 täiendatakse ning nähakse ette, et seda kohaldatakse enne isiku üleandmist toime pandud süüteo suhtes. KrMS § 494 lg 1 punktis 1 täpsustatakse ühe erandina, et isik ei ole 45 päeva jooksul kasutanud võimalust riigist lahkuda (kehtiva õiguse kohaselt oli isikul selline õigus, kuid ei ütle, kas isik on seda kasutanud). Kehtivas õiguses on puudulikult sõnastatud ka KrMS § 494 lg 1 punkt 2, mis räägib küll isiku nõustumisest loovutamise või väljaandmisega, kuid ei nimeta isiku nõusolekut erikohustuse reegli kasutamisest, mis tuleneb raamotsuse art 27 lg 3 punktist f. Eelnõuga tehakse KrMS § 494 lg 1 punktis 2 selge viide KrMS § 493 lg 2 punktile 5. Lisaks täiendatakse seadust raamotsuse art 27 lg 3 nõuetega, millega kohus otsust tehes arvestama peab. Eelnõuga lisatakse KrMS § 494 lõige 3, mille kohaselt tuleb kohtu poolt isiku edasiloovutamise taotlus läbi vaadata nõuetele vastava taotluse kohtusse saabumisest viie päeva jooksul ning kohus teeb lõpliku lahendi 30 päeva jooksul. Eelnõu p-d 13 ja 14 (KrMS § 499 lg-te 1 ja 41 muutmine) KrMS §-s 499 sätestatud loovutamisvahistamise regulatsiooni täiendatakse seoses direktiivi art 10 lõigetest 4 ja 5 tulenevate nõuetega, mille kohaselt tuleb isikule, kelle üleandmist taotletakse, tagada pärast Euroopa vahistamismääruse kohast vahistamist õigus saada kaitsja nii taotlevas kui ka täitvas riigis. KrMS § 499 lg 3 kohaselt selgitatakse isikule tema kinnipidamisel tema õigusi ja kinnipidamise alust, teatatakse võimalusest nõustuda loovutamisega ning lõike 4 kohaselt on isikul kinnipidamisest alates õigus saada tasuta õigusabi ja tõlgi abi. Seega tagatakse kehtiva õiguse kohaselt isikule õigus saada kaitsja ning tasuta õigusabi Eestis kui täitvas riigis. Seadus ei näe praegu otsesõnu ette, et lisaks tuleb isikut teavitada ka tema õigusest saada kaitsja taotlevas riigis. Eelnõuga täiendatakse § 499 lõiget 4 selliselt, et isikut teavitatakse tema õigusest saada kaitsja nii täitvas kui ka taotlevas riigis. Seega kui Eesti on täitvaks riigiks, teavitatakse isikut tema õigusest kaitsjale ka taotlevas riigis. Kui Eesti on taotlevaks riigiks ning täitev riik edastab Eestile taotluse, millega loovutatav palub endale kaitsjat ka Eestis kui taotlevas riigis, siis tuleb isikule tagada kaitsja ka Eestis. KrMS § 499 lisatakse lõige 41, mille kohaselt kui loovutatav isik on soovinud kaitsjat taotlevas riigis, kuid talle ei ole veel kaitsjat nimetatud, teavitab prokuratuur sellisest soovist kohe taotleva riigi pädevat asutust. Eelnõu p-d 15, 16 ja 19 (KrMS § 502 lg-te 61, 7 ja § 504 lg 3 muutmine) 4 Eelnõuga nähakse KrMS §-des 502 ja 504 ette loovutamismenetluse tähtajad, mis tulenevad raamotsuse art 15 lõikest 1 koostoimes art 17 lõikega 3, mille kohaselt tuleb lõplik otsus loovutamise kohta teha 60 päeva jooksul pärast tagaotsitava vahistamist. KrMS § 502 lisatakse lg 61, mille kohaselt teeb kohus lõpliku lahendi 60 päeva jooksul isiku kinnipidamisest arvates, kui isik ei ole enda loovutamisega nõus, ning kümne päeva jooksul isiku nõusoleku andmisest arvates. Lisaks sõnastatakse uuesti KrMS § 502 lg 7, kus tehakse viide lisandunud lõikele 61 ning sätestatakse, et kui nõutud aja jooksul ei ole võimalik loovutamisotsust teha, teavitatakse selle pikenemisest taotlevat riiki. Viide KrMS § 494 lõikes 61 sätestatud tähtajast kinnipidamisele tehakse ka loovutamismenetluses tehtud määruse vaidlustamise tähtaja juures KrMS § 504 lõikes 3. Eelnõu p 17 (KrMS § 503 lg 2 muutmine) Eelnõuga viiakse KrMS-is loovutamise sätted kooskõlla raamotsuse art 13 lõikest 3 tuleneva kohustusega, et üleandmisega nõustumine ja erikohustuse reegli kohaldamisest loobumine tuleb ametlikult dokumenteerida. Selleks täiendatakse KrMS § 503 lg 2 punkti 2 ning nähakse sõnaselgelt ette, et määruses märgitakse kohtuistungil osalenud loovutamismenetlusele allutatud isiku seisukoht, kui isik on enda loovutamisega käesoleva seaduse § 493 lõike 2 punkti 5 kohaselt nõus. Eelnõu p 20 (KrMS § 505 lg 4 muutmine) Eelnõuga täpsustatakse isiku üleandmise ajutise edasilükkamise aluseid, nähes ette raamotsuse art 23 lõikest 4 tuleneva ajutise edasilükkamise humanitaarsetel põhjustel. Raamotsuse artikli 23 lõike 4 kohaselt võib üleandmise erandkorras ajutiselt edasi lükata humanitaarsetel põhjustel, näiteks kui on alust arvata, et see ilmselt ohustaks tagaotsitava elu või tervist. Kehtivas KrMS § 505 lõikes 4 ei ole viidatud humanitaarsetele põhjustele kui laiemale kategooriale, vaid üksnes ohule loovutatava elule või tervisele. Kuigi humanitaarsete põhjuste all saab mõista ohtu tagaotsitava elule või tervisele ning praktikas ei ole KrMS § 505 lõike 4 sõnastus probleeme tekitanud, on sätte täpsustamine siiski põhjendatud. Seetõttu nähakse KrMS § 505 lõikes 4 ette, et üleandmise võib ajutiselt edasi lükata humanitaarsetel põhjustel, sealhulgas loodusõnnetuse korral või kui on piisav alus arvata, et määruse täideviimine võib ohustada loovutatava elu või tervist. Eelnõu p-d 18, 21 ja 22 (KrMS § 503 lg 2 ja § 506 lg-te 1 ja 2 muutmine) Eelnõuga täiendatakse loovutamise edasilükkamise ja ajutise loovutamise sätteid vastavalt raamotsuse art 24 lõikele 1 ja art 7 lõikele 2. Raamotsuse artikli 24 lõike 1 kohaselt võib vahistamismäärust täitev õigusasutus, olles otsustanud Euroopa vahistamismääruse täita, lükata tagaotsitava üleandmise edasi, et teda saaks vahistamismäärust täitvas liikmesriigis kohtu alla anda teo eest, millele ei ole osutatud Euroopa vahistamismääruses, või kui talle on juba karistus sellise teo eest määratud, et ta saaks karistust kanda selle liikmesriigi territooriumil. Raamotsuse artikli 7 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik panna oma keskasutuse(d) vastutama Euroopa vahistamismääruste edastamise ja vastuvõtmise haldamise ning kogu muu ametliku kirjavahetuse eest, mis on nendega seotud. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-477/16 selgitanud, et mõistet „õigusasutus“ ei tule tõlgendada nii, et see hõlmaks liikmesriikide täitevvõimu organit, nagu näiteks justiitsministeeriumi. Kehtivas KrMS § 506 lõikes 1 on eksitavalt öeldud, et loovutamise võib edasi lükata Justiitsministeerium. Selguse huvides sätestatakse KrMS § 506 lõikes 1 üheselt, et jõustunud loovutamismääruse täitmise lükkab edasi kohus loovutamist 5 otsustades ning vastavalt täpsustatakse ka KrMS § 506 lõiget 2. Lisaks täiendatakse eelnõuga KrMS § 506 lõiget 2, täpsustamaks, kuidas kokkuleppel taotleva riigiga võidakse isik, kelle loovutamine on edasi lükatud, ajutiselt taotlevale riigile loovutada. Selleks sõnastatakse KrMS § 506 lg 2 ümber ning sätestatakse, et kohus võib KrMS § 505 lõikes 1 nimetatud loovutamise edasilükkamisel otsustada, et isik, kelle loovutamine on edasi lükatud, loovutatakse taotlevale riigile ajutiselt. Sellekohase kirjaliku kokkuleppe taotleva riigiga sõlmib Justiitsministeerium. Eelnõu p 23 (KrMS § 50872 lg 1 muutmine) Eelnõuga muudetakse KrMS § 50872 lõike 1 punkti 4, kuna praktikas on ilmnenud, et nimetatud sättes on rahaliste karistuste tunnustamisel karistuste vähendamine sätestatud vastuolus rahaliste karistuste tunnustamise raamotsusega. Kui rahaliste karistuste tunnustamise raamotsuse artikli 8 lõike 1 kohaselt tehakse kindlaks, et otsus on vastu võetud tegude suhtes, mida ei pandud toime otsuse teinud riigi territooriumil, võib täidesaatev riik, kui teod kuuluvad selle riigi jurisdiktsiooni alla, sissenõutud rahalise karistuse summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse maksimaalse summani. KrMS § 50872 lg 1 p 4 kohaselt võib täitev riik sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani. Seega on kehtivas õiguses rahaliste karistuse tunnustamisel karistuse vähendamine sätestatud laiemalt. Praktikas on teiste taotlevate riikide poolt Eesti tähelepanu juhitud sellele vastuolule EL-i õiguse nõuetega. Eelnõuga viiakse KrMS- i rahalise karistuse tunnustamisel karistuse vähendamise nõuded kooskõlla EL-i õigusega ning kitsendatakse KrMS § 50872 lg 1 p 4 selliselt, et Eesti täitva riigina võib rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada siis, kui otsus ei käi taotleva riigi territooriumil toime pandud teo suhtes ning Eestil on nendele tegudele jurisdiktsioon. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustiku regulatsiooni selleks, et tagada punktis 1.1 nimetatud raamotsuse, direktiivi ja rahaliste karistuste tunnustamise raamotsuse kohaldamist. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi asutuste töökorralduses, kuna tegemist on eelkõige täpsustustega, viimaks KrMS-is sätestatud Euroopa vahistamismääruse sätted sõnaselgelt kooskõlla raamotsusest ning direktiivist tulenevate nõuetega. Euroopa vahistamismääruse tunnustamine, täitmine ja esitamine, mh loovutatava isiku õigustest teavitamine toimub praktikas KrMS-ist ja raamotsusest ja eespool nimetatud direktiivist tulenevate nõuete kohaselt. Seaduse sõnastuse täiendamine on põhjendatud, kuna tagab õigusselguse ja õiguskindluse ning täpsem sõnastus muudab menetluse menetlejatele arusaadavamaks, ka lihtsamini rakendatavaks, seetõttu kiiremaks ja efektiivsemaks. Kavandatavad muudatused 6 Eelnõuga kaasnev peamine muudatus võrreldes kehtiva Euroopa uurimismääruse tunnustamise, täitmise ja edastamise korraga on Euroopa vahistamismääruse tunnustamisel ja täitmisel Eesti kodanike õiguste võrdsustamine Eestis elavate Euroopa Liidu kodanike õigustega. Seaduses nähakse ette ka Euroopa vahistamismääruse täitmise lõplik tähtaeg (60 päeva) ning loovutamise laiendamise maksimaalne tähtaeg (30 päeva). Sihtrühm Eelnõu kavandatav regulatsioon on seotud Euroopa vahistamismäärusega, millega kokku puutuvate isikute ring on väga väike. Muudatuste mõju on piiratud mõjuga riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste töö korraldusele ning isikutele, kelle suhtes on esitatud Euroopa vahistamismäärus, mistõttu on alljärgnevalt analüüsitud muudatuste mõju eelnimetatuile. Muudatuste sihtgrupiks on eelkõige prokuratuur, kohtud ja isikud, kelle suhtes on esitatud Euroopa vahistamismäärus. Mõjude ulatus ja sagedus on väikesed, kuna Euroopa vahistamismääruse vastastikune tunnustamine on kehtiva seaduse kohaselt võimalik ning KrMS-i sätteid kohaldatakse, arvestades raamotsuse nõudeid, st eelnõuga tehtavad muudatused ei muuda praktikas rakendatavat korda. 6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kehtiva korra täpsustamisel ja selgemaks muutmisel on raske tuua välja mõju riigi julgeolekule või välissuhetele, kuid kehtiva korra täpsustamine võib kriminaalmenetlusalast piiriülest koostööd muuta kiiremaks ning efektiivsemaks. Kuna Euroopa vahistamismääruse tunnustamine, täitmine ning taotlemine toimub juba praegu praktikas kooskõlas raamotsuse nõuetega, siis ei muutu riigisisene kord ning mõju ulatus on väike. 6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad vähesel määral Euroopa vahistamismääruse tunnustamise, täitmise ning taotlemisega seotud menetlejate töökorraldust. Kuna menetlemine käib juba praegu kooskõlas raamotsusest tulenevate nõuetega, ei too eelnõuga kavandatavad muudatused kohtute, prokuratuuri ja politsei jaoks kaasa muudatusi nende igapäevases töökorralduses. Seoses eelnõuga Euroopa vahistamismääruse täitmise lõpliku tähtaja (60 päeva) ja loovutamise laiendamise lõpliku tähtaja (30 päeva) sätestamisega võib välja tuua järgmist. Tunnustamise ja täitmise tähtaegadest kinni pidamine ei ole praktikas problemaatiline olnud. 2020. aasta puhul võib tuua välja, et olukorras, kus isik oli loovutamisega nõus, tegi kohus otsuse keskeltläbi 15 päevaga (kinnipidamisest kuni jõustunud otsuse tegemiseni), ja kui isik ei olnud loovutamisega nõus, siis tegi kohus otsuse keskeltläbi 22 päevaga. Seega 60- päevase tähtaja sätestamine töökorraldust eelduslikult ei mõjuta. Teatud mõju võib esineda loovutamise laiendamise tähtaja sätestamisega. Sellistes asjades võib lõpliku otsuse 30 päeva jooksul tegemine olla keeruline, kuna loovutatav viibib välisriigis, otsuse kättetoimetamine Eesti kohtu poolt välisriiki võtab aega ning samuti võtab aega loovutamise vaidlustamise menetlemine. 2019. aastal väljastati Eestis 102 Euroopa vahistamismäärust ning Eestile esitati 36 Euroopa vahistamismäärust. 2020. aastal väljastati Eestis 92 Euroopa vahistamismäärust, Eestile esitati 22 Euroopa vahistamismäärust. Seega ei ole Eestile ja Eesti poolt teistele liikmesriikidele esitatud taotlusi väga palju ning nendega tegeleb teatud hulk prokuröre, kohtunikke ja uurimisasutuste ametnikke. Eelnõuga planeeritavate muudatustega ei kaasne eelduslikult 7 töökoormuse kasv, kuna Euroopa uurimismäärusega seonduv koostöö teiste liikmesriikidega on juba praegu tõhus, seda eriti Eesti kui täitva riigi jaoks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Euroopa vahistamismääruse tunnustamise ja täitmisega seonduvaid kulusid ei ole kindla summana võimalik välja tuua. Kuna olemuslikke muudatusi eelnõuga ei planeerita, siis ei kaasne eeldatavasi kulude kasvu või vähenemist. Samuti puudub alus arvata, et eelnõu kohaselt kaasnevad muudatused riigi tuludele. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral ei ole rakendusaktide kehtestamine ega olemasolevate rakendusaktide muutmine vajalik. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu muudatused jõustuvad üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, õiguskantsleri kantseleile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. 8