Äriseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (äriühingute piiriülene liikumine) esitamine kooskõlastamiseks

Meie 27.05.2022 nr 8-1/3984 Ministeeriumid Äriseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (äriühingute piiriülene liikumine) esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2121, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega. Kooskõlastamiskirjad ja arvamused palume esitada 15 tööpäeva jooksul [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister /*Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Riigikohus Eesti Ametiühingute Keskliit Audiitorkogu Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kirikute Nõukogu Eesti Kohtunikuabide Ühing Eesti Korteriühistute Liit Eesti Pangaliit Eesti Pank Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Nasdaq Tallinn Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Finantsinspektsioon Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Maksu- ja Tolliamet Vabaühenduste Liit Notarite Koda Raamatupidamise Toimkond Riigikontroll TalTech Õiguse Instituut Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tartu Maakohtu registriosakond Tartu Ülikooli õigusteaduskond Teenusmajanduse Koda Õiguskantsleri Kantselei Eesti Äriinglite Assotsiatsioon Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon MTÜ Asutajad Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Võlausaldajate Liit Eesti Pereettevõtjate Liit Sotsiaalsete ettevõtete võrgustik Eesti Väikeaktsionäride Liit Startup Estonia Kodanikuühiskonna Sihtkapital Registrite ja Infosüsteemide Keskus Ühinguõiguse revisjoni komisjon [email protected]  Äriseadustiku ja …… muutmise seaduse (äriühingute piiriülene ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND MINISTRI MÄÄRUS .2022 nr Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ muutmine Määrus kehtestatakse äriseadustiku § 4339 lõike 3, § 47710 lõike 3 ja § 50410 lõike 3 alusel. § 1. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ muutmine Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 67 lõike 4 punktide 3 ja 4,“ tekstiosaga „§ 4339 lõike 3, § 47710 lõike 3, § 50410 lõike 3,“; 2) paragrahvi 11 punkti 20 täiendatakse pärast tekstiosa „§4339 lõikes 2“ tekstiosaga „, § 47710 lõikes 1 ja § 50410 lõikes 1“; 3) paragrahvi 185 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tõend vormistatakse elektrooniliselt ja tehakse pädevatele asutustele kättesaadavaks Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu.“; 4) paragrahv 187 sõnastatakse järgmiselt: „Piiriülese ühinemise korral edastatakse teave ühinemiskande tegemise kohta Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu piiriülesel ühinemisel osalevate ühingute liikmesriikide registritele.“; 5) paragrahvi 193 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Piiriülese jagunemise korral märgitakse kandes lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele ka see, millise liikmesriigi õiguse kohaselt ühinemine toimunuks loetakse.“; 6) määruse 5. peatüki 6. jagu täiendatakse §-ga 1931 järgmises sõnastuses: „§ 1931. Tõendi väljastamine piiriülesel jagunemisel (1) … (2) … (3) …“; 7) paragrahvi 194 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Piiriülese jagunemise korral saadab registriasja menetleja registrist kustutatud jagunenud ühingu toimikudokumendid elektrooniliselt selle liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele omandav ühing allub.“; 8) määruse 5. peatüki 6. jagu täiendatakse §-ga 1941 järgmises sõnastuses: „§ 1941. Jagunemiskande tegemisest teavitamine piiriülesel jagunemisel (1) … (2) …“; 9) määruse 5. peatüki 7. jagu täiendatakse §-dega 1981 kuni 1984 järgmises sõnastuses: „§ 1981. Esimene (deklaratiivne) kanne piiriülesel ümberkujundamisel (1) Piiriülesel ümberkujundamisel tehakse ümberkujundatava ühingu registrikaadrile deklaratiivne ümberkujundamiskanne. (2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse: 1) uue ühingu õiguslik vorm, nimi ja kavandatav registrijärgne asukoht sihtliikmesriigis; 2) asjaolu, et ümberkujundamine loetakse toimunuks alles piiriülese ümberkujundamise jõustumisel sihtliikmesriigis; 3) millise liikmesriigi õiguse kohaselt ümberkujundamine toimunuks loetakse. 4) viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale; 5) viide veebilehele, kus on võimalik tutvuda piiriüleseks ümberkujundamiseks koostatud dokumentidega, kui nimetatud dokumendid ei ole kättesaadavad äriregistri kaudu. § 1982.Tõendi väljastamine piiriülesel ümberkujundamisel (1) … (2) … (3) … § 1983. Piiriülese ümberkujundamise käigus kustutamiskande tegemine (1) Pärast sihtliikmesriigi registrilt piiriülese ümberkujundamise jõustumise kohta teate saamist märgitakse ümberkujundamise käigus kustutatava ühingu registrikaardile viivitamata piiriülese ümberkujundamise jõustumise kuupäev ning tehakse kustutamiskanne. (2) Pärast ümberkujundatud ühingu registrist kustutamist saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu toimikudokumendid elektrooniliselt selle liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele uus ühing allub. § 1984. Piiriülese ümberkujundamise tulemusena loodud ühingu registreerimisest teavitamine „(1) Piiriülese ümberkujundamise tulemusena loodud ühingu registreerimisel tehakse viivitamata pärast registreerimiskande tegemist Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu teatavaks järgmised andmed: 1) … 2) … 3) …“; 10) paragrahvi 257 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Registriosakond võib piiriülese ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tõendi väljastamiseks tulenevalt äriseadustiku § 4339 lõikest 2, § 47710 lõikest 1 või § 50410 lõikest 1 konsulteerida teiste, sh sihtliikmesriigi asjassepuutuvate asutustega või kaasata hindamisele sõltumatu eksperdi. Igakordselt esitatakse arvutivõrgu kaudu järelepärimine järgmistele asutustele: 1) Maksu- ja Tolliamet; 2) Politsei- ja Piirivalveamet: 3) …“; 11) määruse lisa 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 12) määrust täiendatakse lisadega 6 ja 7 (lisatud). § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 31.01.2023. aastal. Maris Lauri Justiitsminister Tõnis Saar Kantsler  Justiitsministri 19.12.2012 määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord” Lisa 5 (muudetud sõnastuses) TÕEND PIIRIÜLESEKS ÜHINEMISEKS CERTIFICATE FOR CROSS- BORDER MERGER Tõendi väljastamise päev, kuu (sõnaga), aasta: Day, month and year of issuing the certificate: Tartu Maakohtu registriosakond kinnitab, et [ühendatava äriühingu ärinimi], registrikood [registrikoodi number] vastab piiriülesele ühinemisele kehtestatud tingimustele ning on nõuetekohaselt täitnud kõik ühinemiseelsed menetlused ja vorminõuded. Ühinemise kohta on äriregistrisse tehtud kanne, mis jõustus [päev, kuu, aasta]. The Registration Department of the Tartu County Court confirms that [ühendatava äriühingu ärinimi], registry code [registrikoodi number] complies with conditions for cross-border merger and has completed all the pre-merger procedures and formalities. An entry concerning the merger has been made in the Commercial Register. The entry entered into force [päev, kuu, aasta]. [tõendi väljastaja täidab nurksulgudes olevad väljad ettenähtud andmetega ja kustutab nurksulud] [ees- ja perekonnanimi] Kohtunikuabi/Assistant judge Allkiri/ Signature Kohtu registriosakonna pitser /Seal of the Registration Department of the Court  Justiitsministri 19.12.2012 määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord” Lisa 6 (muudetud sõnastuses) TÕEND PIIRIÜLESEKS JAGUNEMISEKS CERTIFICATE FOR CROSS- BORDER DIVISION Tõendi väljastamise päev, kuu (sõnaga), aasta: Day, month and year of issuing the certificate: Tartu Maakohtu registriosakond kinnitab, et [jaguneva äriühingu ärinimi], registrikood [registrikoodi number] vastab piiriülesele jagunemisele kehtestatud tingimustele ning on nõuetekohaselt täitnud kõik jagunemiseelsed menetlused ja vorminõuded. Jagunemise kohta on äriregistrisse tehtud kanne, mis jõustus [päev, kuu, aasta]. The Registration Department of the Tartu County Court confirms that [jaguneva äriühingu ärinimi], registry code [registrikoodi number] complies with conditions for cross-border division and has completed all the pre-division procedures and formalities. An entry concerning the division has been made in the Commercial Register. The entry entered into force [päev, kuu, aasta]. [tõendi väljastaja täidab nurksulgudes olevad väljad ettenähtud andmetega ja kustutab nurksulud] [ees- ja perekonnanimi] Kohtunikuabi/Assistant judge Allkiri/ Signature Kohtu registriosakonna pitser /Seal of the Registration Department of the Court  Justiitsministri 19.12.2012 määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord” Lisa 7 (muudetud sõnastuses) TÕEND PIIRIÜLESEKS ÜMBERKUJUNDAMISEKS CERTIFICATE FOR CROSS- BORDER CONVERSION Tõendi väljastamise päev, kuu (sõnaga), aasta: Day, month and year of issuing the certificate: Tartu Maakohtu registriosakond kinnitab, et [ümberkujundatava äriühingu ärinimi], registrikood [registrikoodi number] vastab piiriülesele ümberkujundamisele kehtestatud tingimustele ning on nõuetekohaselt täitnud kõik ümberkujundamiseelsed menetlused ja vorminõuded. Ümberkujundamise kohta on äriregistrisse tehtud kanne, mis jõustus [päev, kuu, aasta]. The Registration Department of the Tartu County Court confirms that [ümberkujundatava äriühingu ärinimi], registry code [registrikoodi number] complies with conditions for cross-border conversion and has completed all the pre-conversion procedures and formalities. An entry concerning the conversion has been made in the Commercial Register. The entry entered into force [päev, kuu, aasta]. [tõendi väljastaja märgib tõendile ühe ülalpakutud variantidest ning kustutab mittevajaliku variandi] [ees- ja perekonnanimi] Kohtunikuabi/Assistant judge Allkiri/ Signature Kohtu registriosakonna pitser /Seal of the Registration Department of the Court  Äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiivi 2019/2121, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega ning äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu sätete vastavustabel Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Artikkel, Jah, ei, Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri lõige, punkt valikuline Art 1 1) Ei Art 1 2) Ei Art 1 3) Ei Art 1 4) Ei Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 1 ÄS 86a 1) Art 1 5) Art Jah § 1141 VPTS 86a 2) Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 4 p 1 ÄS 86a 3) a) 1 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah § 64 lg 1 KAS Kohaldub 86a 3) b) krediidiasutustel e ja investeerimisühi ngutele, ent nii investeerimisühi ngute kui ka krediidiasutuste ümberkujundami ne ei ole lubatud, tuleneb muudest EL õigusaktidest Art 1 5) Art Valikuline § 5041 lg 4 p 2 ÄS 86a 4) a) Art 1 5) Art Valikuline § 5041 lg 4 p 2 ÄS 86a 4) b) Art 1 5) Art Valikuline Ei kasuta valikut 86a 4) c) Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 1 ÄS 86b Art 1 5) Art Jah § 14, 15 REÕS 86c Art 1 5) Art Jah § 5045 p 1, § 5041 lg 2, § ÄS 86d a) 480 lg 3 p 2 2 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 2, § 480 lg 3 p 1, ÄS 86d b) 2 Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 2, § 480 lg 5 ÄS 86d c) Art 1 5) Art Jah § 5045 p 2 ÄS 86d d) Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 2, § 480 lg 3 p 4 ÄS 86d e) Art 1 5) Art Jah § 5045 p 4 ÄS 86d f) Art 1 5) Art Jah § 5045 p 5 ÄS 86d g) Art 1 5) Art Jah § 5045 p 6 ÄS 86d h) Art 1 5) Art Jah § 5045 p 3 ÄS 86d i) 3 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 2, § 480 lg 3 p 5 ÄS 86d j) Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 2, § 480 lg 3 p 5 ÄS 86d k) Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 2, § 479 lg 1 ÄS 86e 1) Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 2, § 479 lg 1, 5042 ÄS 86e 2) lg 1 Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 2, § 479 lg 1 ÄS 86e 3) a) Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 2, § 479 lg 1 ÄS 86e 3) b) Art 1 5) Art Jah § 5042 lg 2 p 4 ÄS 86e 3) c) Art 1 5) Art Jah/Valikuline § 5041 lg 2, § 479 lg 2 ÄS Jah: aruandest 86e 4) loobumine kõigi osanike või aktsionäride nõusolekul 4 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Valikuline: ühe osaniku või aktsionäriga ühingud Art 1 5) Art Jah § 5042 lg 2 p 1 ÄS 86e 5) a) Art 1 5) Art Jah § 5042 lg 2 p 2 ÄS 86e 5) b) Art 1 5) Art Jah § 5042 lg 2 p 3 ÄS 86e 5) c) Art 1 5) Art Jah § 5042 lg 3 ÄS 86e 6) Art 1 5) Art Jah § 5042 lg 4 ÄS 86e 7) Art 1 5) Art Jah § 5042 lg 5 ÄS 86e 8) Art 1 5) Art Jah § 5042 lg 5, § 5041 lg 2, § 86e 9) 479 lg 2 Art 1 5) Art Ei 86e 10) 5 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah/Valikuline § 5043 lg 1, lg 9, AudS § 7 ÄS, 86f 1) AudS Art 1 5) Art Jah § 5043 lg 4, lg 5 p 1 ÄS 86f 2) a) Art 1 5) Art Jah § 5043 lg 5 p 2 ÄS 86f 2) b) Art 1 5) Art Jah § 5043 lg 5 p 3, § 5043 lg 7 ÄS 86f 2) c) Art 1 5) Art Jah/Valikuline § 5043 lg 8 ÄS Jah: kontrollist 86f 3) loobumine kõigi osanike või aktsionäride nõusolekul Valikuline: ühe osaniku või aktsionäriga ühingud Art 1 5) Art Jah § 5044 lg 1 ÄS 86g 1) a) Art 1 5) Art Jah/Valikuline § 5044 lg 1, § 5044 lg 2 ÄS Valikuline: 86g 1) b) audiitoraruande avalikustamise kohustus. 6 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Valikuline § 5044 lg 3 ÄS 86g 2) Art 1 5) Art Jah § 5044 lg 3 p 1 ÄS 86g 3) a) Art 1 5) Art Jah § 5044 lg 3 p 2 ÄS 86g 3) b) Art 1 5) Art Jah § 5044 lg 3 p 3 ÄS 86g 3) c) Art 1 5) Art Jah § 5044 lg 3 p 4, § 28 ÄS 86g 3) d) Art 1 5) Art Jah § 69 ÄS 86g 4) Art 1 5) Art Valikuline § 5044 lg 4 86g 5) Art 1 5) Art Jah § 28 ÄS 86g 6) Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 2, § 480 lg 1 ÄS 86h 1) 7 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah § 5046 lg 1 ÄS 86h 2) Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 2, § 500 lg 1, § ÄS 86h 3) 504 lg 1 Art 1 5) Art Valikuline 86h 4) Art 1 5) Art Jah § 5046 lg 2 p 1 86h 5) a) Art 1 5) Art Jah § 5046 lg 2 p 2 86h 5) b) Art 1 5) Art Jah/Valikuline § 5047 lg 1, § 5041 lg 2, § ÄS Valikuline: 86i 1) 480 lg 4 vastuseisu fikseerimise kohustus protokollis Art 1 5) Art Jah § 5047 lg 1 86i 2) Art 1 5) Art Jah § 5047 lg 2 86i 3) 8 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah/Valikuline § 5041 lg 2, § 481 Valikuline: otsus 86i 4) rahalise lisahüvitise kohta kehtib kõigi osanike või aktsionäride suhtes, kes on oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust lõike 2 kohaselt teada andnud (ei vali seda võimalust). Art 1 5) Art Jah § 14, 15 REÕS 86i 5) Art 1 5) Art Jah § 5048 lg 3 86j 1) Art 1 5) Art Valikuline 86j 2) Art 1 5) Art Ei 86j 3) 9 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah § 5048 lg 4 86j 4) Art 1 5) Art Jah § 821 lg 1 TÜÜKS 86k 1) Art 1 5) Art Jah § 821 lg 2 TÜÜKS 86k 2) Art 1 5) Art Jah § 821 lg 3 TÜÜKS 86k 3) Art 1 5) Art Valikuline 86l 1) Art 1 5) Art Valikuline 86l 2) a) Art 1 5) Art Valikuline 86l 2) b) Art 1 5) Art Jah § 822 lg 1 TÜÜKS 86l 3) a) 10 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah § 822 lg 1 TÜÜKS 86l 3) b) Art 1 5) Art Jah § 822 lg 1 TÜÜKS 86l 3) c) Art 1 5) Art Jah § 822 lg 1 TÜÜKS 86l 3) d) Art 1 5) Art Jah § 822 lg 1 TÜÜKS 86l 3) e) Art 1 5) Art Jah § 822 lg 1 TÜÜKS 86l 3) f) Art 1 5) Art Jah § 822 lg 1 TÜÜKS 86l 3) g) Art 1 5) Art Jah § 822 lg 3 TÜÜKS 86l 4) a) Art 1 5) Art Valikuline 86l 4) b) Art 1 5) Art Jah § 822 lg 4 86l 4) c) 11 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Valikuline 86l 5) Art 1 5) Art Jah Põhimõtteliselt 86l 6) osaühingu ja aktsiaseltsi juhtorganitesse töötajate määramise piiranguid äriseadustikus ei sisaldu, mistõttu võib järeldada, et nimetatud ühingutüübid on ka töötajate osalemise süsteemi rakendamiseks sobilikud. Seega pole vaja antud sätet Eesti õigusesse üle võtta. Art 1 5) Art Jah § 822 lg 5 TÜÜKS 86l 7) Art 1 5) Art Jah § 822 lg 6 TÜÜKS 86l 8) 12 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah § 5049 lg 1 ÄS 86m 1) Art 1 5) Art Jah § 5049 lg 2 p 1 ÄS 86m 2) a) Art 1 5) Art Jah § 5049 lg 2 p 3, § 5049 lg 2 ÄS 86m 2) b) p4 Art 1 5) Art Jah § 5049 lg 2 p 1 ÄS 86m 2) c) Art 1 5) Art Jah § 5049 lg 2 p 2 ÄS 86m 2) d) Art 1 5) Art Valikuline § 5049 lg 2 p 6 ÄS 86m 3) a) Art 1 5) Art Valikuline § 5049 lg 2 p 7 ÄS 86m 3) b) Art 1 5) Art Valikuline 86m 3) c) Art 1 5) Art Jah § 69 ÄS 86m 4) 13 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah § 232 TsMS 86m 5) Art 1 5) Art Jah § 232 TsMS 86m 6) a) Art 1 5) Art Jah § 232 TsMS 86m 6) b) Art 1 5) Art Jah § 5049 lg 3, § 232 ÄS, 86m 7) a) TsMS Art 1 5) Art Jah § 33 lg 5, 53 lg 2 ÄS 86m 7) b) Art 1 5) Art Jah § 50410 lg 1 p 1, 2 ÄS 86m 8) Art 1 5) Art Jah § 232 TsMS 86m 9) Art 1 5) Art Jah § 50410 lg 4 ÄS 86m 10) Art 1 5) Art Jah § 50410 lg 4 ÄS 86m 11) 14 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah § 50410 lg 2 ÄS 86m 12) Art 1 5) Art Jah § 5049 lg 6 ÄS 86n 1) Art 1 5) Art Jah § 33 lg 14 ÄS 86n 2) Art 1 5) Art Jah § 5049 lg 1, lg 7 ÄS 86o 1) Art 1 5) Art Jah § 5049 lg 7 ÄS 86o 2) Art 1 5) Art Jah § 69 ÄS 86o 3) Art 1 5) Art Jah § 5049 lg 8 ÄS 86o 4) Art 1 5) Art Jah § 232 TsMS 86o 5) Art 1 5) Art Jah § 5049 ÄS 86p 1) 15 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah § 5049 ÄS 86p 2) a) Art 1 5) Art Jah § 5049 ÄS 86p 2) b) Art 1 5) Art Jah § 5049 ÄS 86p 2) c) Art 1 5) Art Jah § 5049 ÄS 86p 2) d) Art 1 5) Art Jah § 5049 ÄS 86p 2) e) Art 1 5) Art Jah § 5049 ÄS 86p 3) Art 1 5) Art Jah § 34 ÄS 86q Art 1 5) Art Jah §6 TsÜS 86r a) Art 1 5) Art Jah §6 TsÜS 86r b) 16 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 5) Art Jah §6 TsÜS 86r c) Art 1 5) Art Jah § 1048, § 47 VÕS, 86s 1) AudS Art 1 5) Art Jah § 1048, § 47 VÕS, 86s 2) a) AudS Art 1 5) Art Jah § 1048, § 47 VÕS, 86s 2) b) AudS Art 1 5) Art Jah § 5041 lg 2, § 487 lg 4 ÄS 86t Art 1 6) Art Ei 119 Art 1 7) a) Art Jah § 4331 lg 31 p 1 ÄS 120 4) a) Art 1 7) a) Art Jah § 65 11 KAS 120 4) b) Art 1 7) b) Art Valikuline § 4331 lg 31 p 2 ÄS 120 5) a) 17 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 7) b) Art Valikuline § 4331 lg 31 p 2 120 5) b) Art 1 7) b) Art Valikuline 120 5) c) Art 1 8) a) Art Ei 121 1) a) Art 1 8) b) Art Jah § 4331 lg 2, § 14 ÄS, 121 2) REÕS Art 1 9) a) Art Jah § 4331 lg 2, 392 lg 1 p 1, § ÄS 122 a) 4332 lg 1 p 1 Art 1 9) a) Art Jah § 4331 lg 2, 392 lg 1 p 2 ÄS 122 b) Art 1 9) b) Art Jah § 4332 lg 1 p 43 ÄS 122 h) 18 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 9) b) Art Jah § 4332 lg 3 ÄS 122 i) Art 1 9) c) Art Jah § 4332 lg 1 p 41 ÄS 122 m) Art 1 9) c) Art Jah § 4332 lg 1 p 42 ÄS 122 n) Art 1 10) Art Jah § 4335 lg 1 ÄS 123 1) a) Art 1 10) Art Jah/Valikuline § 4335 lg 1, § 4335 lg 2, § ÄS 123 1) b) 28 Art 1 10) Art Jah § 4335 lg 3 ÄS 123 2) Art 1 10) Art Jah § 4335 lg 3 p 1 ÄS 123 3) a) 19 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 10) Art Jah § 4335 lg 3 p 2 ÄS 123 3) b) Art 1 10) Art Jah § 4335 lg 3 p 3 ÄS 123 3) c) Art 1 10) Art Jah § 4335 lg 3 p 4, § 28 ÄS 123 3) d) Art 1 10) Art Jah § 69 ÄS 123 4) Art 1 10) Art Valikuline ÄS 123 5) Art 1 10) Art Valikuline § 4331 lg 2, § 4332 lg 5 123 6) Art 1 10) Art Jah § 28 ÄS 123 7) Art 1 10) Art Jah § 4331 lg 2, § 393 lg 1, 4333 ÄS 124 1) lg 1 Art 1 10) Art Jah 4333 lg 1 ÄS 124 2) 20 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 10) Art Jah § 4331 lg 2, § 393 lg 1 ÄS 124 3) a) Art 1 10) Art Jah § 4331 lg 2, § 393 lg 1 ÄS 124 3) b) Art 1 10) Art Jah § 4333 lg 1 ÄS 124 3) c) Art 1 10) Art Jah § 4333 11 p 4 ÄS 124 3) d) Art 1 10) Art Jah/Valikuline § 4331 lg 2, § 393 lg 2 ÄS 124 4) Art 1 10) Art Jah § 4333 11 p 1 ÄS 124 5) a) Art 1 10) Art Jah § 4333 11 p 2 ÄS 124 5) b) Art 1 10) Art Jah § 4333 11 p 3 ÄS 124 5) c) Art 1 10) Art Jah § 4333 lg 12 ÄS 124 6) 21 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 10) Art Jah § 4333 lg 13 ÄS 124 7) Art 1 10) Art Jah § 4333 lg 14 ÄS 124 8) Art 1 10) Art Jah § 4331 lg 2, § 393 lg 2m § ÄS 124 9) 4333 lg 14 Art 1 10) Art Ei 124 10) Art 1 11) a) Jah § 4335 lg 1 ÄS Art 125 1) Art 1 11) b) Jah § 4331 lg 2, § 396 lg 21; § ÄS Art 125 3) a) 4334 lg 4 Art 1 11) Art Jah § 4334 lg 4 ÄS 125 3) b) Art 1 11) Art Jah § 4331 lg 2, § 396 lg 2 ÄS 125 3) c) Art 1 11) Art Jah § 4334 lg 4 ÄS 125 3) d) 22 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 11) c) Jah/valikuline § 4334 lg 5 ÄS Art 125 4) Art 1 12) a) Jah § 4331 lg 2, § 412 lg 1, § ÄS Art 126 1) 421 lg 1 Art 1 12) b) Jah § 4331 lg 2, § 398 lg 2 ÄS Art 126 4) a) Art 1 12) b) Jah § 4337 lg 3 ÄS Art 126 4) b) Art 1 12) b) Jah § 4336 lg 2, § 4337 lg 3 ÄS Art 126 4) c) Art 1 13) Art Jah/Valikuline § 4337 lg 1, § 4331 lg 2, § ÄS 126a 1) 404 lg 3 Art 1 13) Art Jah § 4337 lg 1 ÄS 126a 2) Art 1 13) Art Jah § 4337 lg 2 ÄS 126a 3) Art 1 13) Art Jah/Valikuline § 4331 lg 2, § 398 ÄS 126a 4) 23 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 13) Art Jah § 14, 15 REÕS 126a 5) Art 1 13) Art Jah/Valikuline § 4336 lg 2 ÄS 126a 6) Art 1 13) Art Valikuline 126a 7) Art 1 13) Art Jah § 4338 lg 1, lg 2, lg 3 ÄS 126b 1) Art 1 13) Art Valikuline 126b 2) Art 1 13) Art Ei 126b 3) Art 1 13) Art Jah § 821 lg 1 TÜÜKS 126c 1) Art 1 13) Art Jah § 821 lg 2 TÜÜKS 126c 2) Art 1 13) Art Jah § 821 lg 3 TÜÜKS 126c 3) 24 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 14) Art Jah § 4339 lg 1 ÄS 127 1) Art 1 14) Art Jah § 4331 lg 2, § 400 lg 1 p 1 ÄS 127 2) a) Art 1 14) Art Jah § 4331 lg 2, § 400 lg 1 p 5, ÄS 127 2) b) p6 Art 1 14) Art Jah § 4339 lg 1 p 1 ÄS 127 2) c) Art 1 14) Art Jah § 4331 lg 2, § 400 lg 1 p 2 ÄS 127 2) d) Art 1 14) Art Valikuline § 4339 lg 1 p 2 ÄS 127 3) a) Art 1 14) Art Valikuline § 4339 lg 1 p 3 ÄS 127 3) b) Art 1 14) Art Valikuline 127 3) c) Art 1 14) Art Jah § 69 ÄS 127 4) 25 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 14) Art Jah § 232 TsMS 127 5) Art 1 14) Art Jah § 232 TsMS 127 6) a) Art 1 14) Art Jah § 232 TsMS 127 6) b) Art 1 14) Art Jah § 4339 lg 2, 4339 lg 9 ÄS 127 7) a) Art 1 14) Art Jah § 232 TsMS 127 7) b) Art 1 14) Art Jah § 33 lg 5, 53 lg 2, § 43310 lg ÄS 127 8) 9 p 1, 2 Art 1 14) Art Jah § 232 TsMS 127 9) Art 1 14) Art Jah § 43310 lg 4 ÄS 127 10) Art 1 14) Art Jah § 43310 lg 4 ÄS 127 11) 26 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 14) Art Jah § 43310 lg 2 ÄS 127 12) Art 1 15) Art Jah § 4339 lg 5 ÄS 127a 1) Art 1 15) Art Jah § 33 lg 14 ÄS 127a 2) Art 1 16) a) Jah § 4339 lg 1 ÄS Art 128 1) Art 1 16) b) Jah § 4339 lg 1 ÄS Art 128 2) Art 1 16) b) Jah § 69 ÄS Art 128 3) Art 1 16) b) Jah § 4339 ÄS Art 128 4) Art 1 16) b) Jah § 232 TsMS Art 128 5) Art 1 17) Art Jah § 4339 ÄS 130 1) 27 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 17) Art Jah § 4339 ÄS 130 2) a) Art 1 17) Art Jah § 4339 ÄS 130 2) b) Art 1 17) Art Jah § 4339 ÄS 130 2) c) Art 1 17) Art Jah § 4339 ÄS 130 2) d) Art 1 17) Art Jah § 4339 ÄS 130 2) e) Art 1 17) Art Jah § 4339 ÄS 130 3) Art 1 18) a) Jah § 4331 lg 2, § 391 lg 4 ÄS Art 131 1) a) Art 1 18) a) Jah § 4331 lg 2, § 391 lg 5 ÄS Art 131 1) b) Art 1 18) a) Jah § 4331 lg 2, § 391 lg 1 ÄS Art 131 1) c) 28 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 18) b) Jah § 4331 lg 2, § 391 lg 4 ÄS Art 131 2) a) Art 1 18) b) Jah § 4331 lg 2, § 391 lg 5 ÄS Art 131 2) b) Art 1 19) a) Jah § 4332 lg 2, 4334 lg 5, § ÄS Art 132 1) 4331 lg 2, § 393 lg 2 Art 1 19) b) Jah § 4335 lg 4 Art 132 3) Art 1 20) a) Jah § 823 lg 2 Art 133 2) Art 1 20) b) Jah § 823 lg 4 Art 133 4) a) Art 1 20) c) Jah § 823 lg 6 Art 133 7) Art 1 20) d) Jah § 823 lg 7 Art 133 8) Art 1 21) Art Jah § 1048, § 47 VÕS, 133a 1) AudS 29 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 21) Art Jah § 1048, § 47 VÕS, 133a 2) a) AudS Art 1 21) Art Jah § 1048, § 47 VÕS, 133a 2) b) AudS Art 1 22) Art Ei 134 Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 1 ÄS 160a 1) Art 1 23) Art Valikuline § 4771 lg 2, § 435 lg 2 ÄS 160a 2) Art 1 23) Art Jah § 114 VTS 160a 3) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 4 p 1 ÄS 160a 4) a) Art 1 23) Art Jah § 701 lg 5 KAS 160a 4) b) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 4 p 2 ÄS 160a 5) a) 30 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Valikuline 160a 5) b) Art 1 23) Art Valikuline 160a 5) c) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 1 ÄS 160b Art 1 23) Art Jah § 14, 15 REÕS 160c Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 435 lg 1 p 1 ÄS 160d a) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 435 lg 1 p 2 ÄS 160d b) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 435 lg 1 p 2, ÄS 160d c) p3 Art 1 23) Art Jah § 4772 p 1 ÄS 160d d) 31 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 435 lg 1 p 7 ÄS 160d e) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 435 lg 1 p 4 ÄS 160d f) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 435 lg 1 p 8 ÄS 160d g) Art 1 23) Art Jah § 4772 p 4 ÄS 160d h) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 435 lg 1 p 5 ÄS 160d i) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 449 lg 4 ÄS 160d j) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 435 lg 1 p 7 ÄS 160d k) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 435 lg 1 p 6 ÄS 160d l) 32 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 435 lg 1 p 7 ÄS 160d m) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 435 lg 1 p 8 ÄS 160d n) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 435 lg 1 p 2 ÄS 160d o) Art 1 23) Art Jah § 4772 lg 1 p 2 ÄS 160d p) Art 1 23) Art Jah § 4772 p 3 ÄS 160d q) Art 1 23) Art Jah § 4773 lg 1, § 4771 lg 2, § ÄS 160e 1) 436 lg 1 Art 1 23) Art Jah § 4773 lg 1, § 4771 lg 2, § ÄS 160e 2) 436 lg 1 Art 1 23) Art Jah § 4773 lg 2 p 4 ÄS 160e 3) a) 33 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 436 lg 1 ÄS 160e 3) b) Art 1 23) Art Jah § 4773 lg 1 ÄS 160e 3) c) Art 1 23) Art Jah § 4773 lg 2 p 4 ÄS 160e 3) d) Art 1 23) Art Jah/Valikuline § 4771 lg 2, § 436 lg 2 ÄS 160e 4) Art 1 23) Art Jah § 4773 lg 2 p 1 ÄS 160e 5) a) Art 1 23) Art Jah § 4773 lg 2 p 2 ÄS 160e 5) b) Art 1 23) Art Jah § 4773 lg 2 p 2 ÄS 160e 5) c) Art 1 23) Art Jah § 4773 lg 3 ÄS 160e 6) Art 1 23) Art Jah § 4773 lg 4 ÄS 160e 7) 34 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah § 4773 lg 5 ÄS 160e 8) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 436 lg 2, § ÄS 160e 9) 4773 lg 5 Art 1 23) Art Ei 160e 10) Art 1 23) Art Jah § 4774 lg 1, lg 6 ÄS 160f 1) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 439 lg 21, § ÄS 160f 2) a) 4774 lg 4 Art 1 23) Art Jah § 4774 lg 4 ÄS 160f 2) b) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 439 lg 21, § ÄS 160f 2) c) 4774 lg 4 Art 1 23) Art Jah § 4774 lg 4, § 4771 lg 2, § ÄS 160f 2) d) 439 lg 4 35 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 437 lg 2 ÄS 160f 3) Art 1 23) Art Jah § 4775 lg 1 ÄS 160g 1) a) Art 1 23) Art Jah/Valikuline § 4775 lg 1, § 4775 lg 2 ÄS 160g 1) b) Art 1 23) Art Jah § 4775 lg 3 ÄS 160g 2) Art 1 23) Art Jah § 4775 lg 3 p 1 ÄS 160g 3) a) Art 1 23) Art Jah § 4775 lg 3 p 2 ÄS 160g 3) b) Art 1 23) Art Jah § 4775 lg 3 p 3 ÄS 160g 3) c) Art 1 23) Art Jah § 4775 lg 3 p 4 ÄS 160g 3) d) Art 1 23) Art Jah § 69 ÄS 160g 4) 36 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Valikuline § 4775 lg 4 ÄS 160g 5) Art 1 23) Art Jah § 28 ÄS 160g 6) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 440 lg 1, § ÄS 160h 1) 456 lg 1, § 465 lg 1 Art 1 23) Art Jah § 4776 lg 1 ÄS 160h 2) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 456 lg 1, § ÄS 160h 3) 465 lg 1 Art 1 23) Art Valikuline 160h 4) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 441 lg 2 ÄS 160h 5) a) Art 1 23) Art Jah § 4776 lg 2 p 1 ÄS 160h 5) b) Art 1 23) Art Jah § 4776 lg 2 p 2 ÄS 160h 5) c) 37 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah/Valikuline § 4771 lg 2, § 4771 lg 2, § ÄS 160i 1) 448 lg 3 Art 1 23) Art Jah § 4777 lg 1 ÄS 160i 2) Art 1 23) Art Jah § 4777 lg 2 ÄS 160i 3) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 441 ÄS 160i 4) Art 1 23) Art Jah § 14, 15 REÕS 160i 5) Art 1 23) Art Jah/Valikuline § 4771 lg 2, § 441 ÄS 160i 6) Art 1 23) Art Valikuline 160i 7) Art 1 23) Art Jah § 4778 lg 1, § 4778 lg 3, § ÄS 160j 1) 4778 lg 2 Art 1 23) Art Jah § 4778 lg 5 ÄS 160j 2) 38 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Valikuline 160j 3) Art 1 23) Art Ei 160j 4) Art 1 23) Art Jah § 821 lg 1 TÜÜKS 160k 1) Art 1 23) Art Jah § 821 lg 2 TÜÜKS 160k 2) Art 1 23) Art Jah § 821 lg 3 TÜÜKS 160k 1) 3) Art 1 23) Art Valikuline 160l 1) Art 1 23) Art Valikuline 160l 2) a) Art 1 23) Art Valikuline 160l 2) b) Art 1 23) Art Jah § 824 lg 1 TÜÜKS 160l 3) a) 39 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah § 824 lg 1 TÜÜKS 160l 3) b) Art 1 23) Art Jah § 824 lg 1 TÜÜKS 160l 3) c) Art 1 23) Art Jah § 824 lg 1 TÜÜKS 160l 3) d) Art 1 23) Art Jah § 824 lg 1 TÜÜKS 160l 3) e) Art 1 23) Art Jah § 824 lg 1 TÜÜKS 160l 3) f) Art 1 23) Art Jah § 824 lg 1 TÜÜKS 160l 3) g) Art 1 23) Art Jah § 824 lg 3 TÜÜKS 160l 4) a) Art 1 23) Art Valikuline 160l 4) b) Art 1 23) Art Jah § 824 lg 4 TÜÜKS 160l 4) c) 40 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Valikuline 160l 5) Art 1 23) Art Jah Põhimõtteliselt 160l 6) osaühingu ja aktsiaseltsi juhtorganitesse töötajate määramise piiranguid äriseadustikus ei sisaldu, mistõttu võib järeldada, et nimetatud ühingutüübid on ka töötajate osalemise süsteemi rakendamiseks sobilikud. Seega pole vaja antud sätet Eesti õigusesse üle võtta. Art 1 23) Art Jah § 824 lg 5 TÜÜKS 160l 7) Art 1 23) Art Jah § 824 lg 6 TÜÜKS 160l 8) 41 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 1 ÄS 160m 1) Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 2 p 1 ÄS 160m 2) a) Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 2 p 3, p 4 ÄS 160m 2) b) Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 2 p 5 ÄS 160m 2) c) Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 2 p 2 ÄS 160m 2) d) Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 2 p 6 ÄS 160m 3) a) Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 2 p 7 ÄS 160m 3) b) Art 1 23) Art Valikuline ÄS 160m 3) c) Art 1 23) Art Jah § 69 ÄS 160m 4) 42 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah § 232 TsMS 160m 5) Art 1 23) Art Jah § 232 TsMS 160m 6) a) Art 1 23) Art Jah § 232 TsMS 160m 6) b) Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 3, § 232 ÄS, 160m 7) a) TsMS Art 1 23) Art Jah § 33 lg 5, 53 lg 2 ÄS 160m 7) b) Art 1 23) Art Jah § 47710 lg 1 p 1, 2 ÄS 160m 8) Art 1 23) Art Jah § 232 TsMS 160m 9) Art 1 23) Art Jah § 47710 lg 4 ÄS 160m 10) Art 1 23) Art Jah § 47710 lg 4 ÄS 160m 11) 43 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah § 47710 lg 2 ÄS 160m 12) Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 1, lg 3 ÄS 160n 1) Art 1 23) Art Jah § 28 ÄS 160n 2) Art 1 23) Art Jah § 4779 ÄS 160o 1) Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 7 ÄS 160o 2) Art 1 23) Art Jah § 69 ÄS 160o 3) Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 8 ÄS 160o 4) Art 1 23) Art Jah § 232 TsMS 160o 5) Art 1 23) Art Jah § 4779 ÄS 160p 1) 44 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah § 4779 ÄS 160p 2) Art 1 23) Art Jah § 4779 ÄS 160p 3) Art 1 23) Art Jah § 4779 ÄS 160p 4) Art 1 23) Art Jah § 34 ÄS 160q Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 434 lg 2, 4 ÄS 160r 1) a) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 434 lg 3, 5 ÄS 160r 1) b) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 434 lg 2, 4 ÄS 160r 1) c) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 434 lg 2 ÄS 160r 1) d) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 434 ÄS 160r 2) a) 45 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 434 ÄS 160r 2) b) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 434 ÄS 160r 2) c) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 434 ÄS 160r 3) a) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 434 ÄS 160r 3) b) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 434 ÄS 160r 3) c) Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 2, § 434 ÄS 160r 3) d) Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 9 ÄS 160r 4) Art 1 23) Art Ei 160r 5) Art 1 23) Art Jah § 4779 lg 9 ÄS 160r 6) 46 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 1 23) Art Jah § 4771 lg 4 ÄS 160s Art 1 23) Art Jah § 1048, § 47 VÕS, 160t 1) AudS Art 1 23) Art Jah § 1048, § 47 VÕS, 160t 2) a) AudS Art 1 23) Art Jah § 1048, § 47 VÕS, 160t 2) b) AudS Art 1 23) Art Ei 160u Art 1 24) Jah Art 2 Jah § 377 KarS Art 3 1) Jah §7 ÄS SE Art 3 2) Jah Art 4 1) Ei 47 Direktiivi Ülevõtmise Riigisisene õigusakt Kommentaarid norm kohustus Art 4 2) Ei Art 4 3) Ei Art 5 Ei Art 6 Ei 48  EELNÕU 18.05.2022 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (äriühingute piiriülene liikumine) § 1. Äriseadustiku muutmine Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikus asendatakse läbivalt sõnad „käesolev seadus“ sõnadega „käesolev seadustik“ vastavas käändes; 2) seadustikus asendatakse läbivalt sõna „hüvitus“ sõnaga „hüvitis“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 4331 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 4331. Piiriüleses ühinemises osalemine“; 4) paragrahvi 4331 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Piiriülene ühinemine ei ole lubatud, kui: 1) äriühing on likvideerimisel ja on alustatud tema varade jaotamist osanikele või aktsionäridele; 2) äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus.”; 5) paragrahvi 4331 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§-s 412“ tekstiosaga „31. peatükis“; 6) paragrahvi 4332 lõiget 1 täiendatakse punktidega 41–43 järgmises sõnastuses: „41) osanikele või aktsionäridele pakutav käesoleva seadustiku §-s 4337 nimetatud hüvitis ja selle määramise kord; 42) võlausaldajate kaitse põhimõtted, sealhulgas pakutavad tagatised; 43) soodustused, mis antakse ühingu juhtorganite liikmetele;”; 7) paragrahvi 4333 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Piiriülese ühinemise korral tuleb ühinemisaruandes selgitada ka ühinemise mõju ühingu osanikele või aktsionäridele ning osaühingu või aktsiaseltsi töötajatele. Ühinemise töötajatele avalduvat mõju kirjeldav aruandeosa võib olla vormistatud eraldi. ”; 8) paragrahvi 4333 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Ühinemise mõju kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) mõju töösuhetele ja töösuhete kaitseks võetavad meetmed; 2) olulised muutused töötingimustes või äriühingu peamises tegevuskohas; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolude mõju äriühingu tütarettevõtjatele; 4) õiguskaitsevahendid vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 4336 ja 4337. (12) Piiriülese ühinemise aruanne koos piiriülese ühinemise lepingu projektiga tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või esindajate puudumise korral töötajatele hiljemalt kuus nädalat enne ühinemisotsust vastu võtvat koosolekut või üldkoosolekut. 1 (13) Käesoleva paragrahvi 12. lõikes nimetatud töötajate esindajate või nende puudumise korral töötajate arvamus aruande kohta lisatakse aruandele. Aruandest teavitatakse ühingu osanikke või aktsionäre. (14) Töötajatele suunatud aruandeosa ei pea koostama, kui äriühingul ja tema tütarettevõtjal ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad juhatusse.”; 9) paragrahvi 4333 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 4334 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Audiitori aruandes tuleb näidata, millised olid osade või aktsiate hüvitise suuruse hindamisega seotud raskused ning mis meetodit kasutati asendussuhte määramisel ning kas need olid kohaseks tasuks osanikele või aktsionäridele. Aruandes tuleb ka näidata, kas ühinemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe või osade või aktsiate eest määratud rahaline hüvitis on õiglane. Rahalise hüvitise hindamisel võtab audiitor arvesse ühingu osade või aktsiate turuhinda enne ühinemisest teatamist või ühingu väärtust, arvates sellest maha kavandatava ühinemise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditest lähtudes. (5) Audiitor ei pea ühinemislepingut kontrollima, kui ühinemises osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et ta seda ei kontrolli, või kui ühinemises osalevas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär. (6) Audiitori aruanne tehakse ühingu osanikele või aktsionäridele kättesaadavaks hiljemalt üks kuu enne ühinemisotsust vastu võtvat koosolekut või üldkoosolekut.”; 11) paragrahv 4335 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 4335. Ühinemise avalikustamine ja ühinemisotsus (1) Äriühing avalikustab ja esitab äriregistrile avalikustamiseks ühinemislepingu nii, et see oleks mõlemal juhul avalikustatud hiljemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut. Lisaks avalikustatakse äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele suunatud teade selle kohta, et nad võivad hiljemalt viis tööpäeva enne osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut esitada äriühingule ühinemislepingu kohta märkusi. (2) Äriühing avalikustab ning esitab äriregistrile avalikustamiseks ka audiitori aruande ühinemise kohta, jättes välja teabe, mis võib kahjustada ühingu ärisaladust. (3) Äriühing võib käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks avalikustada dokumendid oma kodulehel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Dokumendid peavad olema äriühingu kodulehel kättesaadavad ühe kuu jooksul enne koosolekut või üldkoosolekut ning kuni koosoleku või üldkoosoleku lõppemiseni. Lisaks tuleb äriühingul esitada äriregistrile tasuta avalikustamiseks järgmised andmed: 1) äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning ühineva äriühingu kavandatav õiguslik vorm ja nimi ning kavandatav registrijärgne asukoht; 2) äriühingu registreerimisnumber äriregistris; 3) viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale; 4) andmed kodulehe kohta, kus on võimalik tasuta tutvuda piiriülese ühinemise lepingu, käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate ja audiitori aruandega. 2 (4) Kui ühendatava ühingu kõik hääleõigust andvad osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei pea ühinemislepingut üldkoosolekul heaks kiitma. Sellisel juhul tuleb käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumendid ja teave avalikustada hiljemalt üks kuu enne avalduse esitamist registripidajale. (5) Piiriüleses ühinemises osalevale Eesti äriregistrisse kantud osaühingule kohaldatakse käesoleva seadustiku § 412 3. lõike asemel § 421 4. lõiget. (6) Ühendatava ühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek võib seada ühinemisotsuse heakskiitmise tingimuseks, et ühendav ühing on kinnitanud selgesõnaliselt ühendava ühingu töötajate ühingu juhtimises osalemise korra.”; 12) paragrahvi 4336 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 4336 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Lisaks käesoleva seadustiku § 398 2. lõikes sätestatule ei või ühinemisotsust tunnistada kehtetuks põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhte kohta esitatud teave ei vasta seaduse nõuetele.”; 14) paragrahvi 4336 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 4337 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, on Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu osanikul või aktsionäril, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, õigus käesoleva seadustiku §-s 404 sätestatud korras osa või aktsia võõrandada või nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvitise eest, teatades sellest ühingu elektronposti aadressil ühe kuu jooksul alates ühinemisotsuse tegemisest. (2) Hüvitis makstakse välja kahe kuu jooksul ühinemiskande jõustumisest. (3) Ühendatava ühingu ühinemisotsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et rahaline hüvitis on ebaõiglane või selle kohta esitatud teave ei vastanud seaduse nõuetele.”; 16) paragrahvi 4338 lõikes 2 asendatakse sõnad “käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 nimetatud teate avaldamisest arvates kahe kuu jooksul” sõnadega “käesoleva seadustiku §-s 4335 nimetatud teate avaldamisest arvates kolme kuu jooksul”; 17) paragrahvi 4338 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tagatise saamise õigus on vaid võlausaldajal, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese ühinemislepingu avalikustamist ja nõuete osas, mis ei ole muutunud avalikustamise kuupäevaks sissenõutavaks. Võlausaldaja peab põhistama, et ühinemine võib ohustada tema nõuete täitmist. Võlausaldajatele antavad tagatised on tingimuslikud ja sõltuvad ühinemise jõustumisest.”; 18) paragrahvi 4338 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Võlausaldajal on Eestis õigus esitada sissenõutavaks muutunud nõue ühendava ühingu vastu kahe aasta jooksul alates ühinemise jõustumisest.”; 19) paragrahvi 4338 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3 20) paragrahvi 4339 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks peavad juhatuse liikmed avalduses esitama järgmised andmed: 1) käesoleva seadustiku § 4335 1. lõike teises lauses nimetatud märkused; 2) töötajate arv piiriülese ühinemislepingu koostamise ajal; 3) tütarettevõtja nimi ja asukoht; 4) kinnitus, et äriühingu võlausaldajatele on antud tagatis vastavalt käesoleva seadustiku §-le 4338; 5) kinnitus, et ühingu finantsseisund võimaldab piiriüleses ühinemises osaleda ning ühing on suuteline täitma ühinemislepingust tulenevaid kohustusi.”; 21) paragrahvi 4339 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava ühinguna, edastab registripidaja Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse ja dokumentide saamisest tõendi selle lepinguriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele ühendav ühing allub. Tõendis märgitakse kande tegemise kuupäev ja kinnitatakse, et ühinemisel ei esine käesoleva seadustiku §-s 43310 nimetatud piiriülest ühinemist välistavaid asjaolusid.”; 22) paragrahvi 4339 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises ühendava ühinguna, esitab lepinguriigi õigusele alluv ühendatav äriühing registripidajale ühinemislepingu ning viitab vastava lepinguriigi kohtu, notari või muu pädeva asutuse välja antud tõendile selle kohta, et lepinguriigi õigusele alluva ühendatava ühingu puhul on ühinemisele kehtestatud nõuded täidetud ning ühinemiseelsed toimingud lõpule viidud ja tõend on edastatud registripidajale Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu. Kui tõendist nähtub, et ühendatava äriühingu suhtes on algatatud osade või aktsiate asendussuhte kohtuliku kontrolli menetlus käesoleva seadustiku § 398 3. lõike tähenduses, ei takista see ühinemiskande tegemist.”; 23) seadustiku IX. osa 31. peatüki 6. jagu täiendatakse §-ga 43310 järgmises sõnastuses: „§ 43310. Piiriülese ühinemise tõendi väljastamisest keeldumine (1) Piiriülese ühinemise tõendit ei väljastata, kui: 1) piiriülene ühinemine ei vasta kehtivatele nõutele; 2) piiriülest ühinemist kavandatakse pettuse läbiviimiseks või eesmärgiga hoida kõrvale seaduse nõuetest või kui ühinemist kavandatakse kuritegelikul eesmärgil; 3) registripidajal on põhjendatud kahtlus, et piiriülest ühinemist kavandatakse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud eesmärkidel. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolude tuvastamiseks võib registripidaja esitada päringuid riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele või teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Nimetatud asutused annavad registripidajale teada ühineva ühingu täitmata kohustustest ning hinnangu, kas nende arvamuse kohaselt esineb välistavaid asjaolusid äriühingu piiriüleses ühinemises osalemisele. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud asutuste nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4 (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolude uurimiseks võib registripidaja pikendada tõendi väljastamise tähtaega kolme kuu võrra või kuni tõendi väljastamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud, teavitades ühingut tähtaja pikendamisest viivitamata.”; 24) seadustiku IX. osa 32. peatükki täiendatakse 6. jaoga järgmises sõnastuses: „6. jagu Piiriülene jagunemine § 4771. Piiriüleses jagunemises osalemine (1) Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel selliselt, et omandav ühing on lepinguriigi õigusele alluv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2017/1132/EÜ äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.06.2017, lk 46–127) II lisas nimetatud piiratud vastutusega äriühing, mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on pärast jagunemist lepinguriigis (edaspidi piiriülene jagunemine). (2) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses jagunemises, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui piiriülese jagunemise kohta ei ole seadustikus sätestatud teisiti. (3) Piiriüleses jagunemises ei või osaleda tulundusühistu. (4) Piiriülene jagunemine ei ole lubatud, kui: 1) äriühing on likvideerimisel ja on alustatud tema varade jaotamist osanikele või aktsionäridele; 2) äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus. (4) Kui piiriülene jagunemine toimub eraldumise teel, ei kohaldata käesoleva seadustiku § 435 1. lõike punkte 1–3 ja 5, § 4772 1. lõike punkte 1 ja 2 ning §-e 4773, 4774 ja 4777. (5) Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse 31. peatükis sätestatud juhtudel ja korras tuleb piiriülese jagunemise korral äriühingu töötajad kaasata osalema jaguneva äriühingu juhtimises. § 4772. Jagunemisleping Lisaks käesoleva seadustiku §-s 435 sätestatule peab jagunemisleping sisaldama järgmisi andmeid: 1) piiriülese jagunemise esialgne ajakava; 2) osanikele või aktsionäridele pakutav käesoleva seadustiku §-s 4777 nimetatud hüvitis ja selle määramise kord; 3) võlausaldajate kaitse põhimõtted, sealhulgas pakutavad tagatised; 4) soodustused, mis antakse jaguneva ühingu juhtorganite liikmetele. § 4773. Jagunemisaruanne (1) Piiriülese jagunemise korral tuleb jagunemisaruandes selgitada ka jagunemise mõju ühingu osanikele või aktsionäridele ning osaühingu või aktsiaseltsi töötajatele. Jagunemise töötajatele avalduvat mõju kirjeldav aruandeosa võib olla vormistatud eraldi. 5 (2) Jagunemise mõju kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) mõju töösuhetele ja töösuhete kaitseks kasutusele võetavad meetmed; 2) olulised muutused töötingimustes või äriühingu peamises tegevuskohas; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolude mõju äriühingu tütarettevõtjatele; 4) õiguskaitsevahendid vastavalt käesoleva seadustiku §-le 4777. (3) Piiriülese jagunemise aruanne koos piiriülese jagunemise otsuse projektiga tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või esindajate puudumise korral töötajatele hiljemalt kuus nädalat enne jagunemisotsust vastu võtvat koosolekut või üldkoosolekut. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtaja jooksul saadud töötajate esindajate või nende puudumise korral töötajate arvamus aruande kohta lisatakse aruandele ning sellest teavitatakse ühingu osanikke või aktsionäre. (5) Töötajatele suunatud aruandeosa ei pea koostama, kui äriühingul ja tema tütarettevõtjal ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad juhatusse. § 4774. Audiitorkontroll (1) Piiriülese jagunemise korral peab jagunemislepingut kontrollima audiitor, kes koostab kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande. (2) Piiriülese jagunemise korral võib mitme või kõigi jagunemises osalevate ühingute jaoks olla määratud üks või mitu ühist audiitorit. Ühine audiitor võib olla määratud vaid selle lepinguriigi kohtu või haldusasutuse poolt või loal, mille õigusele üks jagunemises osalevatest ühingutest või jagunenud või jaotuv ühing allub. (3) Eesti kohus nimetab jagunevate ühingute taotlusel käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud audiitori või audiitorid, kellel on piiriülese jagunemise lepingu auditi tegemiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Kohus määrab ka enda määratud audiitorite tasustamise korra ja tasu suuruse. (4) Jagunemisaruandes tuleb näidata, millised olid osade või aktsiate hüvitise suuruse hindamisega seotud raskused ning mis meetodit kasutati asendussuhte määramisel ning kas need olid kohaseks tasuks osanikele või aktsionäridele. Aruandes tuleb ka näidata, kas jagunemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe või osade või aktsiate eest määratud rahaline hüvitis on õiglane. Rahalise hüvitise hindamisel võtab audiitor arvesse ühingu osade või aktsiate turuhinda enne jagunemisest teatamist või ühingu väärtust, arvates sellest maha kavandatava jagunemise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditest lähtudes. (5) Audiitor ei pea jagunemislepingut kontrollima, kui jaguneva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et ta seda ei kontrolli, või kui jagunevas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär. (6) Audiitori aruanne tehakse ühingu osanikele või aktsionäridele kättesaadavaks hiljemalt üks kuu enne jagunemisotsust vastu võtvat koosolekut või üldkoosolekut. § 4775. Jagunemise avalikustamine 6 (1) Äriühing avalikustab ja esitab äriregistrile avalikustamiseks jagunemislepingu nii, et see oleks mõlemal juhul avalikustatud hiljemalt üks kuu enne jagunemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut. Lisaks avalikustatakse äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele suunatud teade selle kohta, et nad võivad hiljemalt viis tööpäeva enne osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut esitada äriühingule jagunemislepingu kohta märkusi. (2) Äriühing avalikustab ning esitab registrile avalikustamiseks ka audiitori aruande jagunemise kohta, jättes välja teabe, mis võib kahjustada ühingu ärisaladust. (3) Äriühing võib käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks avalikustada dokumendid oma kodulehel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Dokumendid peavad olema äriühingu kodulehel kättesaadavad üks kuu enne koosolekut või üldkoosolekut ning kuni koosoleku või üldkoosoleku lõppemiseni. Lisaks tuleb äriühingul esitada äriregistrile tasuta avalikustamiseks järgmised andmed: 1) äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning jaguneva äriühingu kavandatav õiguslik vorm ja nimi ning kavandatav registrijärgne asukoht; 2) äriühingu registreerimisnumber äriregistris; 3) viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale; 4) andmed kodulehe kohta, kus on võimalik tasuta tutvuda piiriülese jagunemise lepingu, käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate ja audiitori aruandega. (4) Piiriülese jagunemise avaldamisele Ametlikes Teadaannetes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 447 21. ja 22. lõiget. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas teates tuleb lisaks märkida: 1) iga jaguneva ühingu liik, ärinimi ja asukoht; 2) register, kuhu iga jaguneva ühingu ühinemine on kantud, ja registrikande number; 3) viide, et vähemusosanike või -aktsionäride ning võlausaldajate kaitse kohta saab infot jagunemislepingust. § 4776. Jagunemisotsus ja selle vaidlustamine (1) Jaguneva ühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek võib seada jagunemisotsuse heakskiitmise tingimuseks, et koosolekul kinnitatakse selgesõnaliselt omandava ühingu töötajate ühingu juhtimises osalemise kord. (2) Jagunemisotsust ei saa vaidlustada lisaks käesoleva seadustiku §-s 441 sätestatule ka, kui: 1) käesoleva seadustiku § 4777 nimetatud hüvitis ei ole õiglane või 2) osanikele või aktsionärile esitatud info osade või aktsiate asendussuhte või hüvitise kohta ei vasta nõuetele. § 4777. Hüvitis piiriülese jagunemise korral (1) Eesti äriregistrisse kantud jaguneva ühingu osanikul või aktsionäril, kes ei ole jagunemisotsusega nõus, on õigus käesoleva seadustiku §-s 448 sätestatud korras osa või aktsia võõrandada või nõuda, et jagunev ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvitise eest, teatades sellest ühingu elektronposti aadressil ühe kuu jooksul alates jagunemisotsuse tegemisest. 7 (2) Hüvitis makstakse välja kahe kuu jooksul jagunemiskande jõustumisest. § 4778. Võlausaldajate kaitse (1) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses jagunemises selliselt, et omandav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, käesoleva seadustiku §-s 447 sätestatut ei kohaldata. (2) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses jagunemises selliselt, et omandav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võivad osaühingu või aktsiaseltsi võlausaldajad esitada nõude tagatise saamiseks käesoleva seadustiku § 4775 1. lõikes nimetatud teate avaldamisest arvates kolme kuu jooksul. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tagatise saamise õigus on vaid võlausaldajal, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese jagunemislepingu avalikustamist ja nõuete osas, mis ei ole muutunud avalikustamise kuupäevaks sissenõutavaks. Võlausaldaja peab põhistama, et jagunemine võib ohustada tema nõuete täitmist. Võlausaldajatele antavad tagatised on tingimuslikud ja sõltuvad jagunemise jõustumisest. (4) Võlausaldajal on Eestis õigus esitada sissenõutavaks muutunud nõue jagunemises osalenud ühingu vastu kahe aasta jooksul alates jagunemise jõustumisest. (5) Käesoleva seadustiku § 447 1. lõikes sätestatud solidaarvastutus on piiriülese jagunemise korral piiratud jagunevale ühingule üleantud netovara väärtusega jagunemise jõustumise kuupäeva seisuga. § 4779. Jagunemiskanne ja -tõend (1) Eesti äriregistrisse kantud jagunevale ühingule väljastab registripidaja tõendi, milles kinnitatakse jagunemise vastavust seaduse nõuetele. (2) Jagunemise tõendi saamiseks tuleb registripidajale esitada järgmised andmed ja dokumendid: 1) jagunemisleping; 2) jagunemisotsus; 3) osanike või aktsionäride koosoleku protokoll, kui jagunemisotsus tehti koosolekul, või osanike hääletusprotokoll; 3) jagunemisaruanne; 4) käesoleva seadustiku §-s 4774 nimetatud aruanne; 5) käesoleva seadustiku § 4775 1. lõike teises lauses nimetatud märkused; 6) töötajate arv piiriülese jagunemislepingu koostamise ajal; 7) tütarettevõtja nimi ja asukoht; 8) juhatuse liikmete kinnitus, et äriühingu võlausaldajatele on antud tagatis vastavalt käesoleva seadustiku §-le 4778; 9) juhatuse liikmete kinnitus, et ühingu finantsseisund võimaldab piiriüleses jagunemises osaleda ning ühing on suuteline täitma jagunemislepingust tulenevaid kohustusi. (2) Kui jaguneva äriühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis, siis Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositooriumi kinnitus selle kohta, et jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud on teda teavitanud jagunemisest. 8 (3) Registripidaja edastab Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu kolme kuu jooksul avalduse ja dokumentide saamisest selle lepinguriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele omandav ühing allub, käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tõendi. Tõendis märgitakse kande tegemise kuupäev ja kinnitatakse, et jagunemisel ei esine käesoleva seadustiku §-s 47710 nimetatud piiriülest jagunemist välistavaid asjaolusid. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud piiriülese jagunemise tõendi koostamise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (5) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleselt jaguneva ühinguna, märgitakse jaguneva ühingu registrikaardile, et jagunemine loetakse toimunuks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, millele omandav ühing allub. Saanud selle liikmesriigi kohtult, notarilt või muult pädevalt asutuselt, mille õigusele omandav äriühing allub, teate jagunemise toimumise kohta, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on jagunemine saadud teate kohaselt toimunud, ning teavitab sellest ka Eesti väärtpaberite registri pidajat või muud depositooriumi, kui jaguneva ühingu osad või aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis. (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud toimingute järel edastab registripidaja kõik talle jaguneva ühingu kohta esitatud dokumendid elektrooniliselt selle liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele omandav ühing allub. (7) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses jagunemises omandava ühinguna, esitab lepinguriigi õigusele alluv jagunev äriühing registripidajale jagunemisotsuse koopia ja viite vastava lepinguriigi kohtu, notari või muu pädeva asutuse tõendi kohta, et lepinguriigi õigusele alluva jaguneva ühingu puhul on jagunemisele kehtestatud nõuded täidetud ning jagunemiseelsed toimingud lõpule viidud. (8) Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses jagunemises omandava ühinguna, teavitab registripidaja jagunemiskandest viivitamata selle lepinguriigi kohut, notarit või muud pädevat asutust, mille õigusele jagunev ühing allub, samuti Eesti väärtpaberite registri pidajat või muud depositooriumi, kui omandava ühingu osad või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis. (9) Kui piiriülese jagunemise lepingus ei ole jagunemises osalevate ühingute teatud vara jagunemine kindlalt kokku lepitud, jaotatakse see vara kõigi omandavate äriühingute vahel proportsionaalselt netovara osaga, mis jagunemislepingu järgi vastavatele äriühingutele määrati. Omandava äriühingu osasid või aktsiaid ei või vahetada jagunevale ühingule endale või äriühingu nimel tegutsevale isikule kuuluvate osade või aktsiate vastu. (10) Piiriülese jagunemise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamise korral peab jaguneva ühingu juhatus esitama avalduse suurendamise äriregistrisse kandmiseks ühe aasta jooksul suurendamisotsuse vastuvõtmisest arvates. § 47710. Piiriülese jagunemise tõendi väljastamisest keeldumine (1) Piiriülese jagunemise tõendit ei väljastata, kui: 1) piiriülene jagunemine ei vasta kehtivatele nõuetele; 2) piiriülest jagunemist kavandatakse pettuse eesmärgil või eesmärgiga hoida kõrvale seaduse nõuetest või kui jagunemist kavandatakse kuritegelikul eesmärgil; 9 3) registripidajal on põhjendatud kahtlus, et piiriülest jagunemist kavandatakse käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud eesmärkidel. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolude tuvastamiseks võib registripidaja esitada päringuid riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele või teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Nimetatud asutused annavad registripidajale teada jaguneva ühingu täitmata kohustustest ning annavad hinnangu, kas esineb käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välistavaid asjaolusid äriühingu piiriüleses jagunemises osalemisele. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud asutuste nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolude uurimiseks võib registripidaja pikendada tõendi väljastamise tähtaega kolme kuu võrra või kuni tõendi väljastamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud, teavitades tähtaja pikendamisest ühingut viivitamata.”; 25) seadustiku IX. osa 33. peatükki täiendatakse 6. jaoga järgmises sõnastuses: „6. jagu Piiriülene ümberkujundamine § 5041. Piiriüleses ümberkujundamises osalemine (1) Eesti äriregistrisse kantud osaühingut või aktsiaseltsi võib ümber kujundada lepinguriigi õigusele alluvaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2017/1132/EÜ II lisas nimetatud piiratud vastutusega äriühinguks, mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on pärast ümberkujundamist lepinguriigis (edaspidi piiriülene ümberkujundamine). (2) Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ümberkujundamises, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui piiriülese ümberkujundamise kohta ei ole seadustikus sätestatud teisiti. (3) Tulundusühistut ei ole lubatud piiriüleselt ümber kujundada. (4) Piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud, kui: 1) äriühing on likvideerimisel ja on alustatud tema varade jaotamist osanikele või aktsionäridele; 2) äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus. (5) Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse 31. peatükis sätestatud juhtudel ja korras tuleb piiriülese ümberkujundamise korral äriühingu töötajad kaasata osalema ümberkujundatava äriühingu juhtimises. § 5042. Ümberkujundamisaruanne (1) Piiriülese ümberkujundamise korral tuleb ümberkujundamisaruandes selgitada ka ümberkujundamise mõju ühingu osanikele või aktsionäridele ning osaühingu või aktsiaseltsi töötajatele. Ümberkujundamise töötajatele avalduvat mõju kirjeldav aruandeosa võib olla vormistatud eraldi. 10 (2) Ümberkujundamise mõju kirjeldus peab lisaks sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) mõju töösuhetele ja töösuhete kaitseks võetavad meetmed; 2) olulised muutused töötingimustes või äriühingu peamises tegevuskohas; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolude mõju äriühingu tütarettevõtjatele; 4) õiguskaitsevahendid vastavalt käesoleva seadustiku §-le 5047. (3) Piiriülese ümberkujundamise aruanne koos piiriülese ümberkujundamise otsuse projektiga tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või esindajate puudumise korral töötajatele hiljemalt kuus nädalat enne ümberkujundamisotsust vastu võtvat koosoleku või üldkoosolekut. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtaja jooksul saadud töötajate esindajate või nende puudumise korral töötajate arvamus aruande kohta lisatakse aruandele ning sellest teavitatakse ühingu osanikke või aktsionäre. (5) Töötajatele suunatud aruannet ei pea koostama, kui äriühingul ja tema tütarettevõtjal ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad juhatusse. § 5043. Audiitorkontroll (1) Piiriülese ümberkujundamise korral peab ümberkujundamisotsuse projekti kontrollima audiitor, kes koostab kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande. (2) Piiriülese ümberkujundamise korral võib ühingule olla määratud üks või mitu ühist audiitorit. Ühine audiitor võib olla määratud vaid selle lepinguriigi kohtu või haldusasutuse poolt või loal, mille õigusele ümberkujundamises osalev ühing allub. (3) Eesti kohus nimetab ümberkujundamises osaleva ühingu taotlusel käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud audiitori või audiitorid, kellel on piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti auditi tegemiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Kohus määrab ka enda määratud audiitori tasustamise korra ja tasu suuruse. (4) Aruandes tuleb näidata, kas otsuse projektis näidatud osade või aktsiate eest määratud rahaline hüvitis on õiglane. Rahalise hüvitise hindamisel võtab audiitor arvesse ühingu osade või aktsiate turuhinda enne ümberkujundamisest teatamist või ühingu väärtust, arvates sellest maha kavandatava ümberkujundamise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditest lähtudes. (5) Audiitori aruandes tuleb lisaks märkida: 1) kavandatava rahalise hüvitise kindlaksmääramisel kasutatud meetod või meetodid; 2) kas meetod või meetodid on rahalise hüvitise hindamiseks kohased, selliste meetodite kasutamisel saadud väärtus ja arvamus selle kohta, milline on nende meetodite suhteline tähtsus väärtuse saamisel; 3) hindamisel tekkinud spetsiifiliste raskuste kirjeldus. (6) Audiitor vastutab ümberkujundamisotsuse projekti ebaõige kontrollimisega äriühingule, tema osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele tekitatud kahju eest samamoodi nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. 11 (7) Audiitoril on otsuse projekti kontrollimisel samasugused õigused ja kohustused nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. Audiitoril on õigus saada kontrollimiseks vajalikku teavet. (8) Audiitor ei pea ümberkujundamisotsuse projekti kontrollima, kui ümberkujundatava ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et ta seda ei kontrolli, või kui ümberkujundatavas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär. (9) Audiitori aruanne tehakse ühingu osanikele või aktsionäridele kättesaadavaks hiljemalt üks kuu enne ümberkujundamisotsust vastu võtvat koosolekut või üldkoosolekut. § 5044. Ümberkujundamise avalikustamine (1) Äriühing avalikustab ja esitab registrile avalikustamiseks ümberkujundamisotsuse projekti nii, et see oleks mõlemal juhul avalikustatud hiljemalt üks kuu enne ümberkujundamist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut. Lisaks avalikustatakse äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele suunatud teade selle kohta, et nad võivad hiljemalt viis tööpäeva enne osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut esitada äriühingule piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti kohta märkusi. (2) Äriühing avalikustab ning esitab registrile avalikustamiseks ka audiitori aruande ümberkujundamise kohta, jättes välja teabe, mis võib kahjustada ühingu ärisaladust. (3) Äriühing võib käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud nõuete täitmiseks avalikustada dokumendid oma kodulehel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Dokumendid peavad olema äriühingu kodulehel kättesaadavad ühe kuu jooksul enne koosolekut või üldkoosolekut ning kuni koosoleku või üldkoosoleku lõppemiseni. Lisaks tuleb äriühingul esitada äriregistrile tasuta avalikustamiseks järgmised andmed: 1) äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning ümberkujundatud äriühingu kavandatav õiguslik vorm ja nimi ning kavandatav registrijärgne asukoht; 2) äriühingu registrikood äriregistris; 3) viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale; 4) andmed kodulehe kohta, kus on võimalik tasuta tutvuda piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti, käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate ja audiitori aruandega. (4) Piiriülese ümberkujundamise avaldamisele Ametlikes Teadaannetes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 483 1. ja 2. lõiget. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas teates tuleb lisaks märkida järgmist: 1) ümberkujundatava ühingu liik, ärinimi ja asukoht; 2) register, kuhu ümberkujundatav ühing on kantud, ja registrikande number; 3) viide, et vähemusosanike või -aktsionäride ning võlausaldajate kaitse kohta saab infot ümberkujundamisotsuse projektist. § 5045. Ümberkujundamisotsuse projekt Lisaks käesoleva seadustiku §-s 480 sätestatule peab ümberkujundamisotsuse projekt sisaldama järgmisi andmeid: 1) ümberkujundatud ja ümberkujundatava ühingu asukoht; 2) piiriülese ümberkujundamise esialgne ajakava; 12 3) osanikele või aktsionäridele pakutav käesoleva seadustiku §-s 5047 nimetatud hüvitis ja selle määramise kord; 4) võlausaldajate kaitse põhimõtted, sealhulgas pakutavad tagatised; 5) soodustused, mis antakse ühingu juhtorganite liikmetele; 6) soodustused või toetused, mis äriühing on saanud ümberkujundamisotsuse projekti koostamisele eelnenud viie aasta jooksul. § 5046. Ümberkujundamisotsus ja selle vaidlustamine (1) Ümberkujundatava ühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek võib seada ümberkujundamisotsuse heakskiitmise tingimuseks, et koosolekul kinnitatakse selgesõnaliselt ümberkujundatud ühingu töötajate ühingu juhtimises osalemise kord. (2) Ümberkujundamisotsust ei saa vaidlustada lisaks käesoleva seadustiku §-s 481 sätestatule ka, kui: 1) käesoleva seadustiku §-s 5047 nimetatud hüvitis ei ole õiglane või 2) osanikele või aktsionärile esitatud info osade või aktsiate asendussuhte või hüvitise kohta ei vasta nõuetele. § 5047. Hüvitis piiriülese ümberkujundamise korral (1) Eesti äriregistrisse kantud ümberkujundatava ühingu osanikul või aktsionäril, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, on õigus käesoleva seadustiku §-s 488 sätestatud korras osa või aktsia võõrandada või nõuda, et ümberkujundatud ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvitise eest, teatades sellest ühingu elektronposti aadressil ühe kuu jooksul alates ümberkujundamisotsuse tegemisest. (2) Hüvitis makstakse välja kahe kuu jooksul ümberkujundamise jõustumisest. § 5048. Võlausaldajate kaitse (1) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ümberkujundamises selliselt, et ümberkujundatud ühing allub teise lepinguriigi õigusele, käesoleva seadustiku §-s 483 sätestatut ei kohaldata. (2) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ümberkujundamises selliselt, et ümberkujundatud ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võivad osaühingu või aktsiaseltsi võlausaldajad esitada nõude tagatise saamiseks käesoleva seadustiku § 5044 1. lõikes nimetatud teate avaldamisest arvates kolme kuu jooksul. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tagatise saamise õigus on vaid võlausaldajal, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese ümberkujundamise projekti avalikustamist ja nõuete osas, mis ei ole muutunud avalikustamise kuupäevaks sissenõutavaks. Võlausaldaja peab põhistama, et ümberkujundamine võib ohustada tema nõuete täitmist. Võlausaldajatele antavad tagatised on tingimuslikud ja sõltuvad ümberkujundamise jõustumisest. (4) Võlausaldajal on Eestis õigus esitada sissenõutavaks muutunud nõue ümberkujundatud ühingu vastu ka kahe aasta jooksul alates ümberkujundamise jõustumisest. § 5049. Ümberkujundamiskanne ja -tõend 13 (1) Eesti äriregistrisse kantud ümberkujundatavale ühingule väljastab registripidaja tõendi, milles kinnitatakse ümberkujundamise vastavust seaduse nõuetele. (2) Ümberkujundamistõendi saamiseks tuleb registripidajale esitada järgmised andmed ja dokumendid: 1) ümberkujundamisotsus ja osanike või aktsionäride nimed, kes sellega ei nõustunud; 2) osanike või aktsionäride koosoleku protokoll, kui ümberkujundamisotsus tehti koosolekul, või osanike hääletusprotokoll; 3) ümberkujundamisaruanne; 4) käesoleva seadustiku §-s 5043 nimetatud aruanne; 5) käesoleva seadustiku § 5045 1. lõike teises lauses nimetatud märkused; 6) töötajate arv piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti koostamise ajal; 7) tütarettevõtja nimi ja asukoht; 8) juhatuse liikmete kinnitus, et äriühingu võlausaldajatele on antud tagatis vastavalt käesoleva seadustiku §-le 5048; 9) kinnitus, et ühingu finantsseisund võimaldab piiriüleses ümberkujundamises osaleda ning ühing on suuteline täitma ümberkujundamisotsusest tulenevaid kohustusi. (2) Kui ümberkujundatava äriühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis, siis Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositooriumi kinnitus selle kohta, et ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud on teda teavitanud ümberkujundamisest. (3) Registripidaja edastab Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu selle lepinguriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele ümberkujundatud ühing allub, kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse ja dokumentide saamisest tõendi. Tõendis märgitakse kande tegemise kuupäev ja kinnitatakse, et ümberkujundamisel ei esine käesoleva seadustiku §-s 50410 nimetatud piiriülest ümberkujundamist välistavaid asjaolusid. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud piiriülese ümberkujundamise tõendi koostamise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (5) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleselt ümberkujundatava ühinguna, märgitakse ümberkujundatava ühingu registrikaardile, et ümberkujundamine loetakse toimunuks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, millele ümberkujundatud ühing allub. Saanud selle liikmesriigi kohtult, notarilt või muult pädevalt asutuselt, mille õigusele ümberkujundatud äriühing allub, teate ümberkujundamise toimumise kohta, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on ümberkujundamine saadud teate kohaselt toimunud, ning teavitab sellest ka Eesti väärtpaberite registri pidajat või muud depositooriumi, kui ümberkujundatava ühingu osad või aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis. (6) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud toimingute järel edastab registripidaja kõik talle ümberkujundatava ühingu kohta esitatud dokumendid elektrooniliselt selle liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele ümberkujundatud ühing allub. (7) Kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ümberkujundamises ümberkujundatud ühinguna, esitab lepinguriigi õigusele alluv ümberkujundatav äriühing registripidajale ümberkujundamisotsuse koopia ja viite vastava lepinguriigi kohtu, notari või 14 muu pädeva asutuse tõendile selle kohta, et lepinguriigi õigusele alluva ümberkujundatava ühingu puhul on ümberkujundamisele kehtestatud nõuded täidetud ning ümberkujundamiseelsed toimingud lõpule viidud. (8) Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ümberkujundamises ümberkujundatud ühinguna, teavitab registripidaja ümberkujundamiskandest viivitamata selle lepinguriigi kohut, notarit või muud pädevat asutust, mille õigusele ümberkujundatav ühing allub, samuti Eesti väärtpaberite registri pidajat või muud depositooriumi, kui ümberkujundatud ühingu osad või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis. (9) Piiriülese ümberkujundamise käigus osa- või aktsiakapitali suurendamise korral peab ümberkujundatud ühingu juhatus esitama avalduse suurendamise äriregistrisse kandmiseks ühe aasta jooksul suurendamisotsuse vastuvõtmisest arvates. § 50410. Piiriülese ümberkujundamise tõendi väljastamisest keeldumine (1) Piiriülese ümberkujundamise tõendit ei väljastata, kui: 1) piiriülene ümberkujundamine ei vasta kehtivatele nõuetele; 2) piiriülest ümberkujundamist kavandatakse pettuse eesmärgil või eesmärgiga hoida kõrvale kehtivatest nõuetest või kui ümberkujundamist kavandatakse kuritegelikul eesmärgil; 3) registripidajal on põhjendatud kahtlus, et piiriülest ümberkujundamist kavandatakse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud eesmärkidel. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolude tuvastamiseks võib registripidaja esitada päringuid riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele või teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Nimetatud asutused annavad registripidajale teada ümberkujundatava ühingu täitmata kohustustest ning annavad hinnangu, kas esineb käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välistavaid asjaolusid äriühingu piiriüleses ümberkujundamises osalemisele. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud asutuste nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolude uurimiseks võib registripidaja pikendada tõendi väljastamise tähtaega kolme kuu võrra või kuni tõendi väljastamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud, teavitades tähtaja pikendamisest ühingut viivitamata.”. § 2. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduse § 138 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “Aktsiaseltsist või Euroopa äriühingust kindlustusandja võib kujundada ümber aktsiaseltsiks või Euroopa äriühinguks või lepinguriigi kindlustusandjaks.”. § 3. Kommertspandiseaduse muutmine Kommertspandiseaduse § 7 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kui äriühingute piiriülese ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise korral on Eesti äriregistrisse kantud ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava ühingu varale seatud 15 kommertspant ja kui ühendav, jagunenud või ümberkujundatud ühing allub teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi õigusele, võib piiriülese ühinemise, jagunemine või ümberkujundamise kanda äriregistrisse vaid juhul, kui koos avaldusega esitatakse äriregistri pidajale pandipidaja notariaalselt tõestatud nõusolek ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise registrisse kandmiseks.“. § 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Krediidiasutusel, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL IV jaotises või artikli 2 lõike 1 punktis 101 sätestatud kriisilahenduse või kriisiennetuse meetmeid, ei ole lubatud piiriüleselt ühineda.”; 2) paragrahvi 701 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(4) Krediidiasutus võib piiriüleselt jaguneda eraldumise või jaotumise teel üksnes siis, kui eraldunud või jaotunud krediidiasutusele kohaldatakse lepinguriigi õigust. (5) Krediidiasutusel, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL IV jaotises ja artikli 2 lõike 1 punktis 101 sätestatud kriisilahenduse meetmeid, ei ole lubatud piiriüleselt jaguneda.”. § 5. Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmine Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) töötajate informeerimiseks, nendega konsulteerimiseks ja nende äriühingu juhtimises osalemiseks äriühingu piirülese ümberkujundamise, jagunemise ja ühinemise korral.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) töötajate informeerimine, nendega konsulteerimine ja nende äriühingu juhtimises osalemine äriühingu piiriülese ümberkujundamise, jagunemise ja ühinemise korral.“; 3) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. peatükk TÖÖTAJATE KAASAMINE EUROOPA ÄRIÜHINGU JA EUROOPA ÜHISTU TASANDIL“; 4) paragrahv 412 tunnistatakse kehtetuks; 5) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses: „31. peatükk TÖÖTAJATE KAASAMINE ÄRIÜHINGUTE PIIRIÜLESE ÜMBERKUJUNDAMISE, JAGUNEMISE JA ÜHINEMISE KORRAL 16 § 821. Töötajate informeerimine ja nendega konsulteerimine piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral (1) Äriühingute piiriülesel ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel tuleb tagada töötajate õigus informeerimisele ja nendega konsulteerimisele vastavalt töötajate usaldusisiku seaduses ja käesolevas seaduses sätestatule. (2) Piiriüleses ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises osalev Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts informeerib töötajaid ja konsulteerib nendega enne piiriülese ühinemise või jagunemise lepingu projekti või ümberkujundamisotsuse projekti või ühinemis- , jagunemis- või ümberkujundamisaruande heakskiitmist, olenevalt kumb on varajasem. Töötajate poolt konsulteerimise käigus esitatud kommentaaridele ja ettepanekutele tuleb anda põhjendatud vastus enne piiriülese ühinemise või jagunemise lepingu projekti või ümberkujundamisotsuse projekti heakskiitmist osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei piira töötajatele soodsamate sätete kohaldamist. § 822. Töötajate ühingu juhtimises osalemine äriühingute piiriülese ümberkujundamise korral (1) Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav osaühing või aktsiaselts osaleb piiriüleses ümberkujundamises äriseadustiku § 5041 lõike 1 tähenduses ümberkujundatud ühinguna, osalevad töötajad ümberkujundamise tulemusena tekkiva äriühingu juhtimises käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud õiguste teostamise kaudu. Töötajate äriühingu juhtimises osalemise õiguse kindlaksmääramisel kohaldatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta, artikli 12 lõigetes 2 ja 4 sätestatut, samuti käesoleva seaduse § 41 lõigetes 1 ja 3, §-des 50–51 ja 53–56, § 57 lõikes 1, §-des 58, 59 ja 61, § 62 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 7 ja 8 ning lõigetes 4–6, §-s 63 (välja arvatud punktis 2 nimetatud läbirääkimiste erikomisjoni otsuse puudumise nõue) ning §-des 75–88 sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui piiriülese ümberkujundamise tulemusena tekib Eesti äriregistrisse osaühing või aktsiaselts ja ümberkujundatava äriühingu keskmine töötajate arv kuue kuu jooksul enne piirülese ümberkujundamisotsuse projekti avaldamist on võrdne nelja viiendikuga ümberkujundatava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele käesoleva seaduse §-le 46 vastav osalusõigus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ümberkujundamise juhul võib käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud läbirääkimiste erikomisjon selliste liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku ümberkujundatud äriühingu töötajatest, otsustada mitte alustada läbirääkimisi käesoleva seaduse § 50 tähenduses või alustatud läbirääkimised lõpetada ning kohaldada töötajate äriühingu juhtimises osalemisel ümberkujundatud äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust. 17 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ümberkujundamise juhul kohaldatakse enne äriühingu ümberkujundamist kohaldatud töötajate osalust reguleerivat ümberkujundatava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust kuni uute kokkulepitavate töötaja osaluse reeglite kohaldamise kuupäevani või kokkulepitavate reeglite puudumise korral seni, kuni alustatakse töötajate osaluse reeglite rakendamisega vastavalt käesoleva seaduse § 75 lõikele 1. (5) Kui piiriülese ümberkujundamise tulemusena Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts rakendab käesoleva seaduse §-st 46 tulenevat töötajate osalemise süsteemi, peab ta nelja aasta jooksul piiriülese ümberkujundamise jõustumisest arvates tagama samaväärse töötajate osalemise süsteemi rakendumise nii riigisisese kui ka piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral. (6) Äriühing teatab oma töötajatele või nende esindajatele töötajate osalust käsitlevate läbirääkimiste tulemusest esimesel võimalusel. § 823. Töötajate ühingu juhtimises osalemine äriühingute piiriülese ühinemise korral (1) Kui Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts osaleb piiriüleses ühinemises äriseadustiku § 4331 lõike 1 tähenduses ühendava äriühinguna, osalevad töötajad ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu juhtimises käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud õiguste teostamise kaudu. Töötajate äriühingu juhtimises osalemise õiguse kindlaksmääramisel kohaldatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta, artikli 12 lõigetes 2–4 sätestatut, samuti käesoleva seaduse § 41 lõigetes 1 ja 3, §-des 50–59 ja 61, § 62 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 7 ja 8 ning lõigetes 3, 5 ja 6, §-s 63, § 64 lõikes 1, lõike 3 punktis 1 ning lõigetes 6 ja 7, § 75 lõikes 2 ning §-des 76–80 ja 83–88 sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui piiriüleses ühinemises osaleb ühendava ühinguna Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts ja vähemalt ühe piiriüleses ühinemises osaleva äriühingu keskmine töötajate arv kuue kuu jooksul enne piirülese ühinemise lepingu projekti avaldamist on võrdne nelja viiendikuga ühineva äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele käesoleva seaduse §-le 46 vastav osalusõigus. (3) Käesoleva seaduse § 64 lõike 3 punktis 1 sätestatud protsendimäära asemel rakendatakse 33 1/3-list protsendimäära. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ühinemise juhul, kui ühes ühinevatest äriühingutest rakendatakse käesoleva seaduse §-le 46 vastavat töötajate osaluse süsteemi, võivad ühingute juhatused otsustada, et ühinemise registrisse kandmisest alates kohaldatakse töötajate ühingu juhtimises osalemise korda vastavalt ühendava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigusele. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese ühinemise juhul võib käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud läbirääkimiste erikomisjon selliste liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kes esindavad kahte kolmandikku ühinevate ühingute töötajatest, sealhulgas nende liikmete hääled, kes esindavad töötajaid vähemalt kahes eri lepinguriigis, otsustada mitte alustada läbirääkimisi § 50 tähenduses või alustatud läbirääkimised lõpetada ning kohaldada 18 töötajate äriühingu juhtimises osalemisel ühendava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust. (6) Kui piiriülese ühinemise tulemusel Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts rakendab käesoleva seaduse §-st 46 tulenevat töötajate osalemise süsteemi, peab nimetatud äriühing nelja aasta jooksul ühinemise registrisse kandmisest arvates tagama samaväärse töötajate osalemise süsteemi rakendumise nii riigisisese kui ka piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral. (7) Äriühing teatab oma töötajatele või nende esindajatele, kas ta otsustab kohaldada käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 sätestatut või alustab läbirääkimisi käesoleva seaduse § 51 lõike 1 alusel moodustatud läbirääkimiste erikomisjonis. Viimasel juhul teavitab äriühing oma töötajaid või nende esindajaid läbirääkimiste tulemusest esimesel võimalusel. § 824. Töötajate ühingu juhtimises osalemine äriühingute piiriülese jagunemise korral (1) Kui Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts osaleb piiriüleses jagunemises äriseadustiku § 4771 lõike 1 tähenduses omandava äriühinguna, osalevad töötajad jagunemise tulemusena tekkiva äriühingu juhtimises käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud õiguste teostamise kaudu. Töötajate äriühingu juhtimises osalemise õiguse kindlaksmääramisel kohaldatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta, artikli 12 lõigetes 2 ja 4 sätestatut, samuti käesoleva seaduse § 41 lõigetes 1 ja 3, §-des 50–51 ja 53–56, § 57 lõikes 1, §-des 58, 59 ja 61, § 62 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 7 ja 8 ning lõigetes 4–6, §- s 63 (välja arvatud punktis 2 nimetatud läbirääkimiste erikomisjoni otsuse puudumise nõue) ning §-des 75–88 sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui piiriüleses jagunemises osaleb omandava ühinguna Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts ja jaguneva äriühingu keskmine töötajate arv kuue kuu jooksul enne piirülese jagunemise lepingu avaldamist on võrdne nelja viiendikuga jaguneva äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele käesoleva seaduse §-le 46 vastav osalusõigus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese jagunemise juhul võib käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud läbirääkimiste erikomisjon selliste liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku töötajatest, otsustada mitte alustada läbirääkimisi käesoleva seaduse § 50 tähenduses või alustatud läbirääkimised lõpetada ning kohaldada töötajate äriühingu juhtimises osalemisel iga omandava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piiriülese jagunemise juhul kohaldatakse enne äriühingu jagunemist kohaldatud töötajate osalust reguleerivat jaguneva äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust kuni uute kokkulepitavate töötaja osaluse reeglite kohaldamise kuupäevani või kokkulepitavate reeglite puudumise korral seni, kuni rakendatakse töötajate osaluse reegleid vastavalt käesoleva seaduse § 75 lõikele 1. 19 (5) Kui piiriüleses jagunemises omandava äriühinguna osalev Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts rakendab käesoleva seaduse §-st 46 tulenevat töötajate osalemise süsteemi, peavad nimetatud äriühingud nelja aasta jooksul piiriülese jagunemise registrisse kandmisest arvates tagama samaväärse töötajate osalemise süsteemi rakendumise nii riigisisese kui ka piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral. (6) Äriühing teatab oma töötajatele või nende esindajatele töötajate osalust käsitlevate läbirääkimiste tulemusest esimesel võimalusel.“. § 6. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 1141 järgmises sõnastuses: „§ 1141. Investeerimisühingu piiriülene liikumine Investeerimisühingu piiriülene ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ei ole lubatud.”; 2) paragrahvi 115 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 7. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 31. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2022 Algatab Vabariigi Valitsus (algatamise kuupäev) (allkirjastatud digitaalselt) 20  Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle direktiiv (EL) 2019/2121, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega. Osaühingute ja aktsiaseltside piiriülene ühinemine on võimalik ka kehtiva äriseadustiku kohaselt, eelnõuga muudetakse selle võimaluse tingimusi. Uute võimalustena lisatakse piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine Eesti äriregistrisse kantud osaühingutele ja aktsiaseltsidele. Piiriüleses liikumises ei ole võimalik osaleda muudel äriühingutel, sealhulgas tulundusühistul, samuti likvideerimisel oleval äriühingul, kui on alustatud tema varade jaotamist, samuti siis, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus. Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse 31. peatükis sätestatud juhtudel ja korras tuleb piiriülesesse ühinemisse, jagunemisse ja ümberkujundamisse kaasata äriühingu töötajad. Piiriülene liikumine, nii kehtivas äriseadustikus olemas olev piiriülene ühinemine kui lisatavad jagunemine ja ümberkujundamine, muutuvad senisest õiguskindlamaks. Täiendatakse puudutatud isikute (osanikud, aktsionärid, võlausaldajad, töötajad) huvide kaitse norme ja täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel. Registripidaja peab senisest laiemalt jälgima piiriülese liikumise motiive, lisandub ka teatud juhtudel kohustus teha tõendi väljaandmisel koostööd teise asjaomaste asutustega, minimeerimaks piiriülese liikumise kasutamist pahatahtlikel või kuritegelikel eesmärkidel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Maarit Puhm ([email protected]). Olulise panuse äriühingute piiriülese liikumise osa ettevalmistamisse on Justiitsministeeriumiga sõlmitud käsunduslepingu alusel andnud Marget Pae. Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liis Tõnismaa ([email protected]). Eelnõu juurde kuuluva rakendusakti kavandi on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika kohturegistrite talituse nõunik Siret Neeve ([email protected]). Eelnõu ettevalmistamisel osalesid ka Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ([email protected]) ja Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2121, millega muudetakse direktiivi 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega. Eelnõuga muudetakse: 1) äriseadustiku redaktsiooni RT I, 12.03.2022, 12; 2) kindlustustegevuse seaduse redaktsiooni RT I, 29.03.2022, 4; 3) kommertspandiseaduse redaktsiooni RT I, 09.05.2017, 13; 4) krediidiasutuste seaduse redaktsiooni RT I, 29.03.2022, 5; 5) töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse redaktsiooni RT I, 29.12.2020, 28; 6) väärtpaberituru seaduse redaktsiooni RT I, 29.03.2022, 13. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, mille tõttu ei ole väljatöötamiskavatsus HÕNTE § 1 lg 2 p 2 järgi nõutav. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõu muudatused puudutavad hagita menetluses toimuvat äriregistri pidamist, muudatused toimuvad äriühingute piiriülese ühinemise menetluses ning lisanduvad äriühingute piiriülese jagunemise ja ümberkujundamise menetlused. Seega muudetakse põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 kohaselt kohtumenetlust puudutavat seadust. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Seaduse jõustumine on planeeritud 31.01.2023. 2. SEADUSE EESMÄRK Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. a direktiiv (EL) 2019/2121, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega. Direktiivi eesmärk on muuta äriühingute piiriülese ühinemise regulatsiooni ning lisaks võimaldada äriühingutel piiriüleselt ka jaguneda ning osaleda piiriüleses ümberkujundamises. Kehtiva äriseadustiku IX osa 31. peatüki 6. jaos on osaühingute ja aktsiaseltside piiriülese ühinemise regulatsioon. Eelnõuga muudetakse direktiivist lähtuvalt kehtivat regulatsiooni ning lisatakse äriseadustikku ka piiriülese jagunemise ja ümberkujundamise regulatsioon. Sarnaselt piiriülese ühinemise regulatsiooniga lisatakse piiriülese jagunemise ja ümberkujundamise uued normid eraldi jagunemise ja ümberkujundamise peatükkidesse. Olgugi et nii piiriülese ühinemise, jagunemise kui ka ümberkujundamise regulatsiooni üldpõhimõtted on sarnased, on otstarbekas lisada iga piiriülese liikumisviisi regulatsioon konkreetset liikumisviisi reguleerivasse normistikku. Kehtib (nagu ka hetkel kehtiva piiriülese ühinemise puhul) põhimõte, et riigisisese vastava liikumise normistik kehtib ka piiriülese liikumise puhul niivõrd, kuivõrd piiriülese liikumise reeglid ei näe ette erisusi. 2 Joonis 1. Piiriülese liikumise üldskeem 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Äriseadustiku muutmine „Seaduse“ asendamine „seadustikuga“ Äriseadustikus asendatakse läbivalt termin „seadus“ terminiga „seadustik“. Tegemist on tehnilise muudatusega, et ühtlustada terminikasutus. „Hüvituse“ asendamine „hüvitisega“ Äriseadustikus asendatakse läbivalt termin „hüvitus“ terminiga „hüvitis“. Tegemist on tehnilise parandusega, kuna termin „hüvitus“ on äriseadustikus kasutusel „hüvitise“ tähenduses, seega sisulist muudatust ei kaasne. Paragrahvi 4331 muutmine Eelnõuga täiendatakse seadustiku § 4331 lõikega 31 selliselt, et piiriüleselt on keelatud ühineda nii juhul, kui äriühing on likvideerimisel ja on alustatud tema varade jaotamist osanikele või aktsionäridele (punkt 1) vastavalt direktiivi artikli 120 lõikele 4a, kui ka juhul, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus (punkt 2) vastavalt direktiivi artikli 120 lõikele 5a. Direktiivi artikli 120 lg 5a on liikmesriikide jaoks valikuline säte, kuid tagamaks, et piiriülene liikumine toimuks siiski nii, et selle tulemusel tekkiv äriühing oleks tsiviilkäibes usaldusväärne ning maksejõuline osaleja, ei tohiks juhul, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või 3 pankrotimenetlus, lubada osapoolte (osanikud/aktsionärid, võlausaldajad, töötajad) huve ohtu seadvat piiriülest liikumist. Lõikes 4 olev viide töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse §-le 412 asendatakse viitega uuele peatükile 31. Paragrahvi 4332 muutmine Eelnõus lisatakse § 4332 lõikele 1 punktid 41–43 selliselt, et täiendatakse ühinemislepingus nõutavate tingimuste loetelu (direktiivi 2017/1132 artikli 122 muudatused). Edaspidi tuleb ühinemislepingus kajastada ka osanikele või aktsionäridele pakutav hüvitis ja selle määramise kord (art 122 p m), võlausaldajate kaitse põhimõtted, sealhulgas pakutavad tagatised (art 122 p n) ning soodustused, mis antakse ühingu juhtorganite liikmetele (art 122 p h). Paragrahvi 4333 muutmine Piiriülese ühinemise aruande regulatsiooni (§ 4333) muudetakse lähtuvalt direktiivist (vt muudetav art 124). Esiteks jäetakse kehtivast piiriülese ühinemise regulatsioonist välja nõue näidata ühinemisaruandes ühinemise mõju võlausaldajatele. Ülevõetava direktiivi üheski artiklis viidet võlausaldajatele selles kontekstis ei ole ning võlausaldajate kaitset teenib nii ühinemise avalikustamise norm (vt § 4335 selgitusi) kui ka võlausaldajate kaitse erinorm (vt § 4338). Seetõttu jäetakse kehtiva § 4333 lg 1 sõnastusest välja viide võlausaldajatele ja asendatakse sõnadega “osanikud või aktsionärid ja osaühingu või aktsiaseltsi töötajad”, kelle huvide kaitseks ühinemisaruanne on mõeldud. Loomulikult on ka mainitud isikud laiemas mõttes võlausaldajad, ent direktiivi jagunemisaruande regulatsioon nõuab spetsiifilisi kaitsenorme just neile. Eelnõuga lisatakse samasse paragrahvi uued lõiked 11–14. Nimelt on direktiiviga täpsustatud, millist ühinemise mõju tuleb töötajatele kirjeldada (vt uus art 124). Vastav kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: mõju töösuhetele ja nende kaitseks võetavaid meetmeid, olulisi muutusi töötingimustes või äriühingu tegutsemiskohas ning samade aspektide mõju äriühingu tütarettevõtjatele. Ühinemisaruanne tuleb teha elektrooniliselt kättesaadavaks ka ühingu töötajatele või nende esindajatele (lisaks osanikele ja aktsionäridele) hiljemalt kuus nädalat enne ühinemisotsust vastu võtvat koosolekut või üldkoosolekut. Kui töötajate või nende esindajate arvamus saadakse vähemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut, lisatakse töötajate esindaja või töötajate arvamus aruande kohta aruandele ning sellest teavitatakse ühingu osanikke või aktsionäre. Siinkohal on oluline jälgida, et aruanded tuleb teha elektrooniliselt kättesaadavaks nii osanikele või aktsionäridele kui ka töötajate esindajatele (või nende puudumisel töötajatele laiemalt) kuus nädalat enne ühinemisotsust vastu võtvat äriühingu (üld)koosolekut (direktiivi art 160e lg 6). Sellega tagatakse info õigeaegne jõudmine kõigi ühinemisest puudutatud osapoolteni. Kõik arvamused, mis teavitamise tulemusel saadakse, tuleb lisada aruandele ning lisandustest tuleb ühingu osanikke või aktsionäre ka teavitada. Kättesaadavaks tegemise vorm peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldav, et teave oleks kõigile puudutatud osapooltele mõistlikult kättesaadav. 4 Töötajatele mõeldud aruandeosa ei pea koostama, kui äriühingul ja tema tütarettevõtjal ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad juhatusse. Kehtetuks tunnistatakse ka § 4333 lõige 2, mis on seni välistanud riigisisese ühinemisaruande koostamise regulatsiooni § 393 lõike 2 kohaldatavuse (“Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatava ühingu ainus osa või kõik aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või ühinevate aktsiaseltside kõik aktsionärid”). Nimelt on direktiivi uue art 124 lg 4 kohaselt kohustuslik vabastada ühing ühinemisaruande koostamisest, kui “kõik äriühingu osanikud või aktsionärid on nõus sellest nõudest loobuma”. Direktiivi kohaselt jääb aga liikmesriigi valikuks vabastada vastavast kohustusest ühing, kui ühendatava ühingu ainus osa või kõik aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule. Üldiselt on nimetatud vabastused kehtinud Eesti-siseste ühinemiste puhul juba pikemat aega ning kuna tegemist on põhimõttelise lihtsustava regulatsiooniga puhkudeks, kui ühingu osanikering ei ole suur, siis on mõistlik laiendada riigisisese regulatsiooni põhimõtteid ka piiriülesele liikumisele, arvestades sealjuures, et ühel juhul seda direktiiv lausa nõuab, teisel juhul on see jäetud liikmesriigi otsustada. Lisaks jäävad kehtima muud osanike/aktsionäride/võlausaldajate/töötajate kaitsenormid, vabastus aruande koostamisest mainitud kaitsenormide kohaldamisest ei vabasta. Et vastav regulatsioon saab olema läbivalt sama ka muude piiriülese liikumise vormide puhul, on mõistlik ühtlustada riigisisese ühinemise regulatsioon piiriülese vastava regulatsiooniga ning lugeda piiriüleselt kohaldatavaks ka ÄS § 393 lg 2. Paragrahvi 4334 muutmine Paragrahvi 4334 (audiitoraruande koostamine) täiendatakse lõigetega 4–6, et võtta üle direktiivi artikli 125 muudatused. Täpsustatakse audiitori aruande koostamise põhimõtteid ja tähtaegu. Lõike 4 kohaselt tuleb aruandes näidata, kas ühinemislepingus näidatud osade või aktsiate eest määratud rahaline hüvitis on õiglane. Selle hindamisel võtab audiitor arvesse ühingu osade või aktsiate turuhinda enne ühinemisest teatamist või ühingu väärtust, arvates sellest maha kavandatava ühinemise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditest lähtudes. Et ei direktiiv ega seadustik ei kirjuta ette, milliseid “üldtunnustatud hindamismeetodeid” arvesse tuleb võtta, peab audiitor lähtuma üldistest kutsestandarditest ja põhimõtetest, mis tema tegevusele kehtivad (vt audiitortegevuse seaduse §-d 45 ja 46). Lõikes 5 nähakse selgesõnaliselt ette ka põhimõte, et audiitor ei pea ühinemislepingut kontrollima, kui ühinemises osaleva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et audiitor lepingut ei kontrolli (nimetatud nõue tuleneb juba kehtivast ja muutmata direktiivi artikli 125 4. lõikest) või kui ühinemises osalevas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär (uuena artiklisse 125 lisatud liikmesriigi valikuvõimalus). Samalaadne regulatsioon kehtib ka riigisiseselt, mistõttu on mõistlik see põhimõte laiendada ka piiriülesele liikumisele. Sarnaselt ühinemisaruandega ei mõjuta ka eelmainitud vabastus muid osanike/aktsionäride/töötajate/võlausaldajate kaitseks kehtestatud põhimõtteid. Lõikes 6 kehtestatakse direktiivi artiklist 125 tulenev ajaline nõue: audiitori aruanne tehakse ühingu osanikele või aktsionäridele kättesaadavaks hiljemalt üks kuu enne ühinemisotsust vastu võtvat koosolekut või üldkoosolekut. Paragrahvi 4335 muutmine Eelnõu § 4335 täiendustega muudetakse senist regulatsiooni seoses ühinemise avalikustamise ja ühinemisotsuse tegemisega. Vastavat regulatsiooni on põhjalikult ka direktiivis muudetud 5 (senine artikkel 123 on täielikult asendatud uue tekstiga). Uue regulatsiooniga on soovitud lisada paindlikkust ettevõtjatele ning see sisaldab äriühingu enda jaoks mitmeid käitumisvariante, kuidas piiriülest liikumist avalikustada. Üldine põhimõte on direktiivi artikli 123 kohaselt järgmine: äriühing ise valib, kas ja kui palju ta ühinemisalast infot äriregistri kaudu avalikustab. Üks variant on avalikustada ühinemine oma kodulehel (ning teatud info ka äriregistri kaudu) – eelnõu § 4335 lõige 3, teine variant on avalikustada ühinemine täielikult äriregistri vahendusel (sama § lõiked 1 ja 2). Ühinemisel avalikustatakse igal juhul järgmised andmed või dokumendid: ühinemisleping, audiitori aruanne (kust on jäetud välja teave, mis võib kahjustada ühingu ärisaladust) ning teade selle kohta, et viis tööpäeva enne osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut saab äriühingule esitada märkusi ühinemislepingu kohta. Kui äriühing ei soovi nimetatud teavet või dokumente äriregistri kaudu avalikustada, peab ta seda tegema tasuta oma veebilehel. Sealjuures ei pea ta registrile esitama ei ühinemislepingut ega audiitoraruannet. Ent ka sellisel juhul tuleb äriregistrile esitada (ja äriregistril avalikustada) järgmised andmed: äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning ühendava äriühingu kavandatav õiguslik vorm ja nimi ning kavandatav registrijärgne asukoht; äriühingu registreerimisnumber äriregistris. Lõpetuseks tuleb esitada ka viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale ning andmed kodulehe kohta, kust on võimalik tasuta tutvuda piiriülese ühinemislepingu, osanikele/aktsionäridele mõeldud teate ja audiitori aruandega. Igal juhul tuleb hoolitseda aga selle eest, et avalikustamine oleks toimunud hiljemalt üks kuu enne ühinemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut. Kehtima jääb ka senine üldine põhimõte, et piiriülese liikumise puhul tuleb see avalikustada ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. See võimalus tuleneb direktiivi artikli 123 lõikest 6, millise põhimõtte kehtestamine on jäetud liikmesriigi otsustada. Jätkamaks senist praktikat ning arvestades, kui olulise mõjuga on äriühingu piiriülene liikumine, säilitatakse kohustus avalikustada piiriülene ühinemine ka väljaandes Ametlikud Teadaanded, täpselt nagu ka kehtiva piiriülese ühinemise puhul (ÄS § 4331 lg 5) ja riigisisese ühinemise puhul (ÄS § 399). Lähtuvalt direktiivi artikli 132 uuest lõikest 1 (mis lihtsustab ühinemise vorminõudeid juhul, kui ühendavale ühingule kuuluvad kõik ühendatava ühingu osad või aktsiad) juhul, kui ühinemisotsust ei tehta, tuleb ühinemisleping ja muu kommenteeritava paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave avalikustada hiljemalt üks kuu enne ühinemisavalduse registripidajale esitamist. Direktiivi vastav säte näeb ette küll tähtaja määramise alusena “vähemalt üks kuu enne seda, kui äriühing teeb ühinemise kohta otsuse vastavalt siseriiklikule õigusele“, ent sellise ühingusisese otsuse lähtepunktina võtmine võib tekitada ühingutes segadust, mistõttu on otstarbekas võtta ajaliseks lähtekohaks hoopis ühinemisavalduse registripidajale esitamise aeg ning kõigil huvitatud isikutel on võimalik sellisel juhul dokumentide ja teabega tutvuda aegsasti ühe kuu jooksul enne ühinemisavalduse registrile esitamist. Paragrahvi 4336 muutmine Direktiivi 127 uues sõnastuses puudub senine artikli 127 lõikes 3 sätestatud menetlus puhuks, kui teise lepinguriigi õigus ei näe ette ühinemise eest hüvitise maksmise menetlust. Et selline nõuete vastastikuse tunnustamine menetlus enam piiriülese ühinemise puhul reguleeritud ei ole, tuleb ka ÄS § 4336 lõige 1 kehtetuks tunnistada. Direktiivi imperatiivse keelu tõttu artikli 126 6 lg 4 punktides a–c peab tunnistama kehtetuks ÄS § 4336 lõike 3: enam ei saa ühinemisotsust tunnistada kehtetuks põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, seeläbi ühtlustub piiriülese ja riigisisese ühinemise reeglistik (vt ÄS § 398 lg 2). Samamoodi ei saa ühinemisotsust tunnistada kehtetuks põhjusel, et rahaline hüvitis, mis kompensatsiooniks ühinemisega mittenõustunud osanikule või aktsionärile määrataks, osutub tema hinnangul ebaõiglaseks (muudetav ÄS § 4337). Kehtetuks ei saa otsust tunnistada ka siis, kui eelnimetatud asjaolude kohta esitatud teave ei vastanud kehtiva õiguse nõuetele. Paragrahvi 4337 muutmine Eelnõuga muudetakse § 4337 ehk muudetakse ka ühingust n-ö tasu eest väljumise regulatsiooni, sest selle õiguse teostamise ja väljamakse tegemise tähtajad on direktiivis täpselt määratud (artikkel 126a). Kui ühinetakse n-ö Eestist välja (“ühendav ühing allub teise lepinguriigi õigusele”), on Eesti äriregistrisse kantud ühendatava ühingu osanikul või aktsionäril, kes ei ole ühinemisotsusega nõus, õigus äriseadustiku §-s 404 sätestatud korras (riigisisene ühinemise regulatsioon) osa või aktsia võõrandada või nõuda, et ühendav ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvitise eest, teatades sellest ühingu elektronposti aadressil ühe kuu jooksul alates ühinemisotsuse tegemisest. Direktiiv on siin ette näinud ka tähtajad: hüvitis makstakse välja kahe kuu jooksul ühinemiskande jõustumisest, lisaks ei saa ühendatava ühingu ühinemisotsust kehtetuks tunnistada põhjusel, et rahaline hüvitis on ebaõiglane või selle kohta esitatud teave ei vastanud seaduse nõuetele (sarnane riigisisesele regulatsioonile). Paragrahvi 4338 muutmine Eelnõu muudatused §-s 4338 puudutavad võlausaldajate huvide kaitset. Lõikes 2 asendatakse senine tähtaeg tagatise saamiseks (kaks kuud) direktiivi uuest artiklist 126b lähtuva kolmekuulise tähtajaga ning lõikesse 3 lisatakse, et tagatised võivad olla tingimuslikud ning sõltuda ühinemise jõustumisest. Sama paragrahvi lõige 4 tunnistatakse kehtetuks (“Võlausaldajal on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud alusel õigus nõuda tagatist sellistele nõuetele, mis on tekkinud enne või 15 päeva pärast käesoleva seaduse § 419 lõikes 4 nimetatud teate avaldamist”), sest selline põhimõte on direktiivi võlausaldajate uute kaitsenormide hulgast välja jäetud. Küll aga näeb direktiiv võlausaldajale ette võimaluse esitada nõudeid ühendava ühingu vastu ka lähteriigis kahe aasta jooksul alates ühinemise jõustumisest. Direktiivi põhjenduspunktis nr 24 on märgitud selle kohta nii: “Võlausaldajatel (peaks) olema võimalik arvesse võtta potentsiaalset mõju, mida avaldab piiriülesest tehingust tingitud kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse muutumine. Kaitstavateks võlausaldajateks võivad olla praegused töötajad, kellel on seaduslikud tööandjapensioni õigused, või endised töötajad, kes saavad tööandjapensionihüvitisi. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 sätestatud üldsätetele peaksid liikmesriigid nägema sellistele võlausaldajatele ette õiguse esitada lähteliikmesriigis nõue kahe aasta jooksul pärast piiriülese tehingu toimumist. Käesoleva direktiiviga ettenähtud kaheaastane kohtualluvuse kaitse ajavahemik, mille puhul oma nõude võivad esitada võlausaldajad, kelle nõue on tekkinud enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamist, ei tohiks piira selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, milles on sätestatud nõuete aegumistähtajad.“ Ka see põhimõte lisatakse seadustikku. Niisiis nähakse ka äriseadustikus ette täiendavad võlausaldajate kaitse põhimõtted nõuete kahe aasta jooksul esitamise võimalikkuse näol. 7 Paragrahvi 4339 muutmine Eelnõuga muudetakse ka ühinemistõendi väljastamise korda seadustiku §-s 4339, võttes arvesse direktiivi artikli 127 uut sõnastust. Tõendi saamiseks tuleb registripidajale esitada järgmised kinnitused (lisaks senisele ühinemise regulatsioonile): märkused, mis on esitatud vastavalt § 4335 lõike 1 teisele lausele (loomulikult juhul, kui neid esitati); töötajate arv piiriülese ühinemislepingu koostamise ajal; tütarettevõtja nimi või nimed ja nende asukoht (loomulikult juhul, kui neid on). Direktiiv võimaldab liikmesriigil otsustada, kas ta nõuab lisaks eeltoodule veel lisaandmeid või -kinnitusi. Seda võimalust on eelnõus ka kasutatud. Jääb kehtima ka kehtiva ÄS-i piiriülese ühinemise regulatsioon, mille kohaselt tuleb lisada ka kinnitus, et äriühingu võlausaldajatele on antud tagatis vastavalt ÄS §-le 4338. Lisaks sätestatakse direktiivis ettenähtud liikmesriigi valikust lähtuvalt ka põhimõte, et juhatus peab kinnitama, et piiriüleses ühinemises osaleva äriühingu finantsseisund võimaldab piiriüleses ühinemises osaleda ning ühing on suuteline täitma ühinemislepingust tulenevaid kohustusi. Nimetatud nõue tagab, et juhatus mõtleks hoolega läbi, milliseid kohustused ühingul on ning kas piiriülene ühinemine on majanduslikult ja õiguslikult reaalne. Direktiivi uue artikli 127 lõiked 7, 10 ja 11 näevad ette ka konkreetsed ajalised raamid, mille jooksul tuleb ühinemiseelne tõend väljastada. Nii muudetakse kehtiva ÄS § 4339 lõike 2 esimest lauset selliselt, et eelkõige tuleb tõend väljastada kolme kuu jooksul avalduse ja kõigi nõutavate dokumentide/teabe saamisest. Siin on aga oluline seadusemuudatus: register edastab tõendi Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi (BRIS) kaudu vastavale liikmesriigi asutusele ise. Nimetatud nõue tuleneb direktiivi uuest artiklist 127a: “Liikmesriigid tagavad, et ühinemiseelset tõendit jagatakse artikli 128 lõikes 1 osutatud asutustega registrite sidestamise süsteemi kaudu. Liikmesriigid tagavad ka, et ühinemiseelne tõend on registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadav.” Direktiivi põhjenduspunkti 43 kohaselt tuleks “eri liikmesriikide pädevate asutuste välja antud tehingueelseid tõendeid jagada registrite sidestamise süsteemi kaudu ning need tuleks teha avalikult kättesaadavaks” “nõutava läbipaistvuse ning digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamise tagamiseks” ning see peaks olema alati tasuta ning sellekohane põhimõte §-i 4339 ka lisatakse. Muus osas jääb senine piiriülese ühinemise menetlus registri poolt vaadatuna paljuski sarnaseks kehtiva regulatsiooniga. Seadustiku täiendamine §-ga 43310 Direktiivi uue artikli 127 lõigetest 7–12 lähtuvalt täiendatakse seadustikku aga põhimõtetega, millest lähtuvalt tõendi väljastamisest saab keelduda. Tegemist on direktiivi põhimõttelise uuendusega, mis on suunatud sellele, et piiriülest liikumist ei kasutataks eesmärkidel, mis on ebaseaduslikud või potentsiaalselt võivad seda olla. Põhjenduspunkti nr 50 kohaselt ei tohi piiriülese ühinemise tõendit väljastada, kui “piiriülene tehing kavandati kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks oli hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil. Pädevad asutused peaksid sellega seoses ka hindama, kas piiriülest 8 tehingut tegeva äriühingu liikmesriigis kohaldatavat töötajate osaluse künnist piiriülesele tehingule järgnevatel aastatel järgiti või ületati.” Nii ei väljastata vastavalt § 43310 lõikele 1 tõendit, kui ühinemine ei vasta kehtivatele nõuetele või kui piiriülest ühinemist kavandatakse eesmärgiga hoida kõrvale kehtivatest nõuetest või kui seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil. Tõendit ei väljastata ka juhul, kui registripidajal on põhjendatud kahtlus, et piiriülest ühinemist kavandatakse eelnimetatud pahausksetel eesmärkidel. Selleks, et registripidaja saaks tagada piiriülese ühinemise menetluse läbiviimise, tuleb riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustel ja teistel avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel anda registripidajale omapoolne hinnang, kas äriühing võiks piiriüleselt liikuda. Siin on mõeldud eelkõige Maksu- ja Tolliametit, Rahapesu Andmebürood ja teisi institutsioone, kes registripidaja pöördumise korral annavad piiriülese ühinemise kohta hinnangu äriühingule: kas ühingul on täitmata kohustusi, kas ühingu senine tegevus võimaldaks seada kahtluse alla äriühingu piiriülese liikumise motiivid või kas ühing soovib piiriüleselt liikuda kuritegelikel eesmärkidel või on selleks põhjendatud kahtlus. Siin olgu märgitud, et tegemist on vastava institutsiooni hinnanguga, mis ei ole registripidajale siduv. Lõpliku otsuse tõendi väljastamise kohta teeb siiski registripidaja, kes saab otsuse tegemisel tugineda kõigi nende asutuste esitatud teabele, kelle poole pöörduti. Direktiivi artikli 127 lg 12 viimane lause annab tõendit välja andvale asutusele õiguse kasutada sõltumatu eksperdi abi. Eesti õiguses saab registripidaja juhul, kui menetluse käigus osutub tõendi väljaandmise üle otsustamine kohtunikuabile õiguslikult keerukaks, kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 595 lõike 2 punkti 3 ehk anda asja menetlemine edasi pädevale kohtunikule. Kõigi nende toimingute tegemiseks on aega esmalt kolm kuud. Kui sellest ei piisa, võib registripidaja pikendada menetlusaega veel kolme kuu võrra või kuni tõendi väljastamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud, teavitades tähtaja pikenemisest ühingut viivitamatult. Seadustikku täiendatakse §-ga 4771 Äriühingute jagunemist reguleerivat äriseadustiku 32. peatükki täiendatakse eelnõuga uue, piiriülest jagunemist reguleeriva 6. jaoga. Eelnõuga seadustikku lisatava § 4771 lõikes 1 reguleeritakse, millised äriühingud võivad piiriüleses jagunemises osaleda. Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel selliselt, et omandav ühing on lepinguriigi piiratud vastutusega äriühing, mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on pärast jagunemist lepinguriigis. Niisiis on piiriüleses jagunemises võimalik osaleda üksnes Eesti äriregistrisse kantud osaühingutel ja aktsiaseltsidel ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide analoogsetel ühingutel. Vastavalt direktiivi põhjenduspunktile 8 ei hõlma direktiiv sellist liikumist, kus “äriühing annab varad ja kohustused üle ühele või mitmele olemasolevale äriühingule”. Direktiiv laieneb ikkagi juhtumitele, kus toimub ühingu jagunemine jaotumise või eraldumise teel (ÄS § 434 lg 1). ÄS-i lisatava § 4771 lõike 2 kohaselt kohalduvad äriseadustiku jagunemise üldised reeglid, kui piiriülest jagunemist reguleerivad normid 6. jaos ei näe ette teisiti. Niisiis kehtib sarnaselt piiriülesele ühinemisele üldine põhimõte, et kohalduvad riigisisese jagunemise normid, kui piiriülese jagunemise jaoks ei ole teisiti ette nähtud. Direktiivis on aga loetletud juhtumid, mil samuti piiriüleselt jaguneda pole lubatud. Muu hulgas on keelatud direktiivi 160a lõike 4 9 kohaselt piiriüleselt jaguneda neil ühingutel, kes on likvideerimisel ja on juba alustatud äriühingu varade jaotamist osanikele või aktsionäridele. Vastavad põhimõtted on eelnõu § 4771 lõikes 4. Liikmesriikidel on direktiivi artikli 160a lõike 5 kohaselt võimalik otsustada, kas nad soovivad välistada piiriülese jagunemise ka juhul, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus. Tagamaks, et piiriülene liikumine toimuks siiski juhtudel, kus piiriülese liikumise tulemusel tekkiv või omandav äriühing oleks tsiviilkäibes usaldusväärne ning maksejõuline osaleja, ei tohiks ka nimetatud juhtudel lubada osapoolte (osanikud/aktsionärid, võlausaldajad, töötajad) huve ohtu seadvat piiriülest liikumist. Seetõttu lisatakse ÄS § 4771 lõike 4 kaudu äriseadustikku ka keeld nimetatud juhtudel piiriüleses jagunemises osaleda. Piiriülese ühinemise senise regulatsiooni eeskujul välistatakse piiriülene jagunemine tulundusühistute puhul (lõige 3). Direktiivi uus artikkel 160s näeb ette erisused puhuks, kui jagunemine toimub eraldumise teel – sellisel juhul on piiriülene jagunemine lihtsustatud (ei ole vaja järgida teatud vorminõudeid jagunemislepingu puhul, samuti ei pea koostama jagunemisaruannet ja jagunemist ei pea kontrollima ekspert). Erisused on ette nähtud lõikes 4. Piiriülese liikumise EL regulatsiooni üks olulisi põhimõtteid on ka piiriüleses liikumises osaleva ühingu töötajate huvide kaitsmine, mistõttu lisatakse § 4771 lõikesse 5 üldine põhimõte, et äriühingu töötajad tuleb piiriülese jagunemise puhul kaasata ühingu juhtimisse töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses sätestatud korral ja viisil. Samalaadne regulatsioon on juba kehtivas äriseadustikus piiriülese ühinemise normistikus. Seadustikku täiendatakse §-ga 4772 Eelnõuga ÄS-i lisatav § 4772 näeb ette põhimõtted piiriülese jagunemise lepingu projekti koostamiseks. Kohaldub üldine riigisisest jagunemist reguleeriv § 435, sest kõik nimetatud paragrahvis loetletud tingimused on asjakohased ka piiriülese jagunemise korral. Direktiivi artiklist 160d tulenevalt on piiriülese jagunemise reeglite hulka lisatud ka nõue kajastada lepingus nii jaguneva kui ka omandava ühingu asukoht, jagunemise esialgne ajakava ning osanikele või aktsionäridele makstava hüvitiste (vt § 4777 selgitusi) määramise kord. Lisaks tuleb juba jagunemislepingus vastavalt direktiivi artiklile 160d kajastada ka võlausaldajatele pakutava kaitse põhimõtted, sh pakutavad tagatised, ning välja tuleb tuua ka soodustused, mis antakse jaguneva ühingu juhtorganite liikmetele seoses jagunemisprotsessiga. Viimane põhimõte on aga ka juba kehtiva ÄS § 435 lg 1 punktis 9 ning ülevõtmist ei vaja. Jagunemislepingus tuleb näidata ära ka soodustused ja toetused, mis äriühing on saanud viie aasta jooksul enne jagunemislepingut. Seadustikku täiendatakse §-ga 4773 Paragrahvis 4773 täpsustatakse piiriülese jagunemise aruande (jagunemisaruande) koostamise korda lähtuvalt direktiivi artiklist 160e. Lisaks ÄS §-s 436 sätestatud riigisisese aruande koostamise regulatsioonile tuleb piiriülese jagunemise aruandes selgitada jagunemise mõju ka äriühingu töötajatele. See aruande osa võib olla vormistatud eraldi dokumendina. Direktiivi artikkel 160e näeb ette, et aruanne peab sisaldama töösuhetele avalduva mõju kirjeldust laiemalt ning teatud juhtudel ka töötajate kaitseks kasutusele võetavate meetmete kirjeldust. Välja tuleb 10 tuua ka olulised muutused töötingimustes või äriühingu tegutsemiskohas, aga ka nende aspektide mõju äriühingu tütarettevõtjatele. Aruande avalikustamise kohta vt § 4333 muudatuste selgitust. Töötajaid puudutava mõju aruande osa ei pea aga koostama, kui äriühingul ja tema tütarettevõtjal ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad juhatusse. Tuleb rõhutada, et piiriülese jagunemise puhul kohaldub ÄS § 436 lõikes 2 nimetatud vabastus (aruannet “ei pea koostama eraldumisel osade või aktsiate asendamisega jagunevale ühingule või kui sellega on nõus jagunemisel osaleva ühingu kõik osanikud või jagunemisel osalevate aktsiaseltside kõik aktsionärid”), mille selgitust vt § 4333 selgituste juurest. Seadustikku täiendatakse §-ga 4774 Eelnõuga seadustikku lisatav § 4774 täiendab senist audiitorkontrolli regulatsiooni ka piiriülese jagunemise puhul lähtuvalt direktiivi artiklist 160f. Kehtestatakse põhimõte, et igal juhul peab piiriülest jagunemist kontrollima ka audiitor, koostades selle kohta ka kirjaliku aruande. Riigisisene regulatsioon on seni ette näinud, et osaühingu jagunemise korral koostatakse audiitoraruanne juhul, kui osanik seda nõuab (ÄS § 455), aktsiaseltsi jagunemise korral on audiitorkontroll kohustuslik (ÄS § 462). Kehtiv jagunemise riigisisene audiitorkontrolli regulatsioon (ÄS § 439) on üsnagi detailne ning sisaldab paljuski direktiivis sätestatut. Näiteks riigisisese regulatsiooni nõue kontrollida, kas “jagunemislepingus näidatud osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksed on kohaseks tasuks jaguneva ühingu osanikele või aktsionäridele ning kas jagunemine võib kaasa tuua ühingu võlausaldajate huvide kahjustamise”, vastab sisuliselt direktiivi artikli 160f nõudele kontrollida, “kas rahaline hüvitis ja osade või aktsiate asendussuhe on õiglased”. Direktiiv näeb ette ka, et “rahalise hüvitise hindamisel võtab ekspert arvesse jaguneva äriühingu aktsiate või osade turuhinda enne kavandatavast jagunemisest teatamist, või äriühingu väärtust, arvates sellest maha kavandatava jagunemise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditest lähtudes.” Nimetatud nõue ÄS-is otsesõnu puudub. Õigusselguse huvides ning tagamaks, et audiitorid, kes teatavasti oma hinnangu puhul ühingu ees ka vastutavad (ÄS § 439 lg 3), oleks selgelt teadlikud, mida tuleb hindamisel arvesse võtta, tuleb nimetatud direktiivi põhimõte siiski viia ka seaduse teksti – mainitud paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhimõte sisaldubki. Direktiivi artikli 160f lõike 2 kohaselt tuleb aruandes näidata kavandatava rahalise hüvitise kindlaksmääramisel kasutatud meetod või meetodid, hinnata, kas meetod või meetodid on rahalise hüvitise hindamiseks kohased, kas selliste meetodite kasutamisel saadud väärtus on kohane, esitada arvamus selle kohta, milline on nende meetodite suhteline tähtsus väärtuse saamisel, ja anda ka hindamisel tekkinud spetsiifiliste raskuste kirjeldus. Nimetatud nõuded on sisuliselt juba kehtiva ÄS § 439 lõikes 21. Ka piiriüleste jagunemiste puhul jääb kehtima põhimõte, et audiitoril on lepingu kontrollimisel samasugused õigused ja kohustused nagu majandusaasta aruande kontrollimisel. Audiitoril on õigus saada kontrollimiseks vajalikku teavet (ÄS § 239 lg 4). Direktiivi artikli 160f lõike 3 põhimõte viiakse eelnõuga § 4774 lõikesse 3, st audiitor ei pea jagunemislepingut kontrollima, kui jaguneva ühingu kõik osanikud või aktsionärid on sellega nõus. Samuti kasutatakse eelnõus direktiivi art 160f lõike 3 viimases lauses liikmesriigile jäetud valikut välistada audiitorkontrolli nõue ka juhul, kui jagunevas ühingus on ainult üks 11 osanik või aktsionär. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tehakse audiitori aruanne ühingu osanikele või aktsionäridele kättesaadavaks ühe kuu jooksul enne jagunemisotsust vastu võtvat koosolekut või üldkoosolekut. Kättesaadavaks tegemise vorm peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldav, et teave oleks kõigile puudutatud osapooltele mõistlikult kättesaadav. Seadustikku täiendatakse §-ga 4775 Eelnõu § 4775 sisaldab regulatsiooni seoses piiriülese jagunemise avalikustamisega. Üldine põhimõte on direktiivi artikli 160g kohaselt järgmine: äriühing ise valib, kas ja kui palju ta jagunemisalast infot äriregistri kaudu avalikustab. Üks variant on avalikustada jagunemine oma kodulehel (ning teatud info ka äriregistri kaudu) – eelnõu § 4775 lõige 3, teine variant on avalikustada jagunemine täielikult äriregistri vahendusel (sama § lõiked 1 ja 2). Jagunemisel avalikustatakse igal juhul järgmised andmed või dokumendid: jagunemisleping, audiitoraruanne (kust on jäetud välja teave, mis võib kahjustada ühingu ärisaladust) ning teade selle kohta, et viis tööpäeva enne osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut saab äriühingule esitada märkusi jagunemislepingu kohta. Juhul, kui äriühing ei soovi nimetatud dokumente äriregistri kaudu avalikustada, peab ta seda tegema tasuta oma veebilehel. Sealjuures ei pea registrile esitama ei jagunemislepingut ega audiitoraruannet. Ent ka sellisel juhul tuleb äriregistrile esitada (ja äriregistril avalikustada) järgmised andmed: äriühingu õiguslik vorm; nimi ja registrijärgne asukoht ning jaguneva äriühingu kavandatav õiguslik vorm ja nimi ning kavandatav registrijärgne asukoht; äriühingu registreerimisnumber äriregistris. Esitada tuleb ka viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale ning andmed kodulehe kohta, kust on võimalik tasuta tutvuda piiriülese jagunemise lepingu, osanikele/aktsionäridele mõeldud teate ja audiitori aruandega. Igal juhul tuleb hoolitseda selle eest, et avalikustamine oleks toimunud hiljemalt üks kuu enne jagunemist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut. Kehtima jääb ka senine üldine põhimõte, et piiriülese liikumise puhul tuleb see avalikustada ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. See võimalus tuleneb direktiivi artikli 160g lõikest 5, millise põhimõtte kehtestamine on jäetud liikmesriigi otsustada. Jätkamaks senist praktikat ning arvestades, kui olulise mõjuga on äriühingu piiriülene liikumine, nähakse ette kohustus avalikustada piiriülene jagunemine ka väljaandes Ametlikud Teadaanded, täpselt nagu ka kehtiva piiriülese ühinemise puhul (ÄS § 4331 lg 5) ja riigisisese jagunemise puhul (ÄS § 463 lõiked 4 ja 5). Seadustikku täiendatakse §-ga 4776 Eelnõuga äriseadustikku lisatav § 4776 näeb ette jagunemisotsuse tegemise ja selle vaidlustamise põhimõtted ning sellega võetakse üle direktiivi artikkel 160h. Üldiselt jällegi kehtib riigisisese jagunemise regulatsioon: jagunemisotsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 (üld)koosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet (osaühingute puhul ÄS § 456 lg 1 ja aktsiaseltside puhul ÄS § 465 lg 1). Direktiivi art 160h lg 2 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et “piiriülese jagunemise lepingu projekti või selle projekti muudatuste heakskiitmine võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega aktsiatega esindatud häältest või osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul esindatud märgitud kapitalist, kuid see ei tohi ületada 90 % aktsiate 12 või osadega esindatud häältest või osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul esindatud märgitud kapitalist. Hääletuskünnis ei tohi ühelgi juhul ületada siseriiklike õigusaktide kohaselt piiriülese ühinemise heakskiitmiseks vajalikku häältearvu.” Tsitaadi viimane lause võimaldab säilitada riigisisest regulatsiooni, kus saab põhikirjaga näha ette suurema häälteenamuse nõude ka piiriülese jagunemise korral. Seega, et riigisisene õigus juba näeb ette direktiivi mõttega sarnase häälteenamuse nõude, ei vaja see üle kordamist piiriülese jagunemise jaos. Küll aga näeb direktiiv ette arvukalt lisatingimusi, mis mainitud jaos siiski reguleerimist vajavad. Esiteks võib jaguneva ühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek seada jagunemise otsuse heakskiitmise tingimuseks, et koosolekul kinnitatakse selgesõnaliselt omandava ühingu töötajate ühingu juhtimises osalemise kord. Häälteenamusnõue sellise lisatingimuse seadmiseks on sama, mis jagunemislepingu heakskiitmise häälteenamusnõue. Teiseks on direktiivis sätestatud juhud, mil ei saa jagunemisotsust vaidlustada. Need kattuvad osaliselt riigisisese jagunemise regulatsiooniga ÄS §-s 441, direktiivi mõjul lisatakse seadusesse veel mõned juhtumid: jagunemisotsust ei saa vaidlustada põhjusel, et seadustikus ettenähtud osanikele/aktsionäridele jagunemise hüvitis ei ole õiglane või osanikele või aktsionärile esitatud info hüvitise kohta ei vasta nõuetele. Seadustikku täiendatakse §-ga 4777 Eelnõuga seadustikku lisatav § 4777 näeb ette riigisiseses õiguses juba tuttava regulatsiooni – hüvitise puhuks, kui osanik või aktsionär piiriülese jagunemisega nõus ei ole. Osanik või aktsionär võib osa või aktsia võõrandada või nõuda, et jagunev ühing omandaks osa või aktsia rahalise hüvitise eest. Sellest tuleb osanikul või aktsionäril teavitada ühingut ühe kuu jooksul jagunemisotsuse tegemisest, teavitus tuleb saata äriühingu elektronposti aadressile (mis ÄS 64 punkti 1 kohaselt on nähtav ka äriregistris). Direktiivi art 160i lg 3 näeb ette ka väga konkreetse ajavahemiku, mille jooksul tuleb hüvitis välja maksta – kahe kuu jooksul jagunemiskande jõustumisest. Seadustikku täiendatakse §-ga 4778 Eelnõuga äriseadustikku lisatava §-ga 4778 kehtestatakse võlausaldajate kaitse põhimõtted juhuks, kui soovitakse piiriüleselt jaguneda. Direktiivis reguleerib seda artikkel 160j, mis näeb ette järgmised põhimõtted: liikmesriigil tuleb tagada selliste võlausaldajate kaitse, kelle nõuded tekkisid enne piiriülese jagunemise lepingu projekti avalikustamist ja need ei ole avalikustamise kuupäevaks veel sissenõutavaks muutunud. Liikmesriigid peavad tagama, et võlausaldajad, kes ei ole rahul tagatistega, mida pakutakse piiriülese jagunemise lepingu projektis, võivad taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi kolme kuu jooksul alates piiriülese jagunemise lepingu projekti avalikustamisest, kui võlausaldajad suudavad usaldusväärselt näidata, et nende nõuete rahuldamine on piiriülese jagunemise tõttu ohus ja nad ei ole saanud äriühingult piisavaid tagatisi. Tagatised peavad sealjuures olema tingimuslikud, st sõltuma sellest, kas piiriülene jagunemine ikkagi jõustub. Kehtiva ÄS-i võlausaldajate kaitse põhimõte on järgmine (§ 447 lg 22): tagatist saab nõuda siis, kui võlausaldajad ei saa nõuda rahuldamist ja nad põhistavad, et jagunemine võib ohustada nende nõuete täitmist. Piiriülese ühinemise kehtiva normistiku järgi on võlausaldajal õigus nõuda tagatist lisaks sellistele nõuetele, mis on tekkinud enne või 15 päeva pärast piiriülese ühinemise avalikustamist Ametlikes Teadaannetes. Direktiivis kehtivad põhimõtted on mõnevõrra teised, mistõttu tuleb seadustikku sellest lähtuvalt muuta. 13 Direktiiv reguleerib ka vastutuse ulatust, kui jagunetakse nii eraldumise kui ka jaotumise teel – mõlemal juhul vastutatakse võlausaldajate nõuete eest solidaarselt. Küll aga piirab direktiiv jaguneva ühingu vastutust: see on piiratud äriühingule jaotatud netovara väärtusega (mis määratakse jagunemise jõustumise kuupäevaga). Liikmesriigi valik (direktiivi 160j lg 3), mida Eesti kasutab, on nõuda, et jaguneva ühingu juhtorgan koostab avalduse, kus on täpselt kirjeldatud jaguneva ühingu finantsseisundit mitte varasema kui avalduse avaldamise kuupäevale eelneva kuu seisuga. Lisada tuleb ka kinnitus, et juhtorganil ei ole avalduse tegemise kuupäeval teada ühtegi põhjust, miks ei peaks jagunemise jõustumise järel jagunev või omandav ühing olema suuteline täitma jagunemislepingu projektist tulenevaid kohustusi. Vastav avaldus avalikustatakse koos piiriülese jagunemise lepingu projektiga vastavalt ÄS-i lisatavale §-le 4775. Niisiis täiendatakse ÄS-i §-ga 4778 ning esmalt, sarnaselt piiriülesele ühinemisele, sätestatakse, et riigisisese jagunemise võlausaldajate kaitse põhimõtted ei kohaldu (ÄS § 447 ei kohaldata). Direktiivist lähtuv põhimõte lõikes 2 näeb ette, et kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses jagunemises selliselt, et omandav ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võivad osaühingu või aktsiaseltsi võlausaldajad esitada nõude tagatise saamiseks jagunemise avalikustamisest arvates kolme kuu jooksul. Tagatise saamise õigus on aga vaid võlausaldajal, kes ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja kes põhistab, et jagunemine võib ohustada tema nõude täitmist. Võlausaldajatele antavad tagatised on tingimuslikud ja sõltuvad jagunemise jõustumisest. Küll aga näeb direktiiv võlausaldajale ette võimaluse esitada nõudeid jagunemises osaleva ühingu vastu ka lähteriigis kahe aasta jooksul alates jagunemise jõustumisest (vt selgitusi piiriülese ühinemise võlausaldajate kaitse põhimõtete kohta). Seadustikku täiendatakse §-ga 4779 Eelnõuga ÄS-i täiendamine §-ga 4479. Direktiivist lähtuvate piiriülese liikumise võimaluste oluliseks alustalaks ja selle õiguspärasuse tagajaks on registripidaja tegevus. Registripidaja kontrollib piiriülese liikumise õiguspärasust ning seda eelkõige just riigisiseste reeglite järgimise kontrollijana. Piiriülese jagunemise etapid on lihtsustatult kirjeldatuna järgmised. Esmalt koostatakse piiriülese jagunemise lepingu projekt, samuti jagunemise aruanne (mõju osanikele/aktsionäridele ja töötajatele), mis tuleb nimetatutele teha elektrooniliselt kättesaadavaks kuus nädalat enne jagunemist otsustavat (üld)koosolekut. Koostada tuleb ka audiitori aruanne, mis tuleb teha osanikele/aktsionäridele kättesaadavaks üks kuu enne (üld)koosolekut. Seejärel toimub jagunemise avalikustamine, mis on võimalik ühel viisil järgmistest: a) ühing avalikustab ja teeb äriregistri kaudu kättesaadavaks lepingu projekti, audiitorkontrolli aruande ja teate jagunemise kohta, et osanikul/aktsionäril/töötajal/võlausaldajal on õigus esitada lepingu projekti kohta märkusi viie tööpäeva jooksul enne (üld)koosolekut. See kõik peab toimuma üks kuu enne (üld)koosolekut. b) ühing avalikustab vastavad dokumendid oma kodulehel ja saadab registripidajale üksnes järgmise info: õiguslik vorm, registreerimisnumber, viide võlausaldajate, töötajate, osanike või aktsionäride huvide kaitsmise korrale ja kodulehe andmed. Seda kõike tuleb teha üks kuu enne (üld)koosolekut. Avalikustamise järel teeb ühing jagunemisotsuse ning esitab avalduse registripidajale jagunemistõendi saamiseks. Selleks on registripidajal aega kolm kuud, mida saab sõltuvalt 14 asjaoludest pikendada veel kolme kuu võrra ning erijuhtumitel veelgi (sellest tuleb aga ühingut viivitamatult teavitada). Seejärel esitatakse vastav tõend sihtliikmesriigi vastavale asutusele, kes teeb toimingud lähtuvalt selle riigi õigusest. Lõpetuseks saab registripidaja teate sihtliikmesriigi asutuselt jagunemise lõpuleviimisest ka sihtliikmesriigis ning registripidaja Eestis teeb registrisse kande selle kohta, millal sihtriigi õiguse kohaselt jagunemine on toimunud (teavitatakse sealjuures vajadusel ka Eesti Väärtpaberite registrit). Niisiis eelnõuga seadusesse lisatav § 4779 reguleerib registrimenetlust piiriülese jagunemise korral (direktiivi artikkel 160m). Eesti äriregistrisse kantud äriühingu jagunemise õiguspärasust kontrollib Eesti registripidaja. Ta väljastab jagunevale ühingule tõendi, milles kinnitatakse jagunemise vastavust kehtivatele nõuetele (lõige 1). Tõendi saamiseks tuleb registripidajale esitada jagunemisleping, jagunemisotsus, osanike või aktsionäride koosoleku protokoll, kui jagunemisotsus tehti koosolekul, või osanike hääletusprotokoll, jagunemisaruanne, audiitori koostatud aruanne, teave, mis puudutab jagunemislepingu kohta esitatud märkusi vastavalt § 4775 lõike 1 teisele lausele. Lisaks eelnimetatud andmetele ja dokumentidele tuleb registripidajale anda teada ka töötajate arv piiriülese jagunemislepingu sõlmimise koostamise ajal, tütarettevõtja nimi või nimed ja nende asukoht ning juhatuse kinnitus, et ühingu finantsseisund võimaldab piiriüleses jagunemises osaleda ning ühing on suuteline täitma jagunemislepingust tulenevaid kohustusi. Juhatus peab avalduse esitamisel lisama ka kinnituse, et äriühingu võlausaldajatele on antud tagatis vastavalt §-le 4778. Sarnaselt kehtivale piiriülese ühinemise regulatsioonile tuleb ka jagunemise korral juhul, kui jaguneva äriühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis, lisada avaldusele ka Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositooriumi kinnitus selle kohta, et jaguneva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud on teda teavitanud jagunemisest. Direktiivi artikli 160m mõjul muutuvad (võrreldes kehtiva piiriülese ühinemise regulatsiooniga) jagunemise õiguspärasust kinnitava registripidaja tõendi väljastamise tähtajad. Üldreegel on, et tõend väljastatakse kolme kuu jooksul avalduse ja dokumentide saamisest. Tõendis märgitakse kande tegemise kuupäev ja kinnitatakse, et jagunemisel ei ole ÄS-i eelnõuga lisatavas §-s 47710 nimetatud piiriülest jagunemist välistavaid asjaolusid. Täpsem kord, kuidas toimub avalduse menetlemine ja tõendi väljastamine (sh suhtlus välisriikide pädevate asutustega), kehtestatakse ministri määrusega. Ka piiriülese jagunemise puhul jääb kehtima piiriülese ühinemise kehtiva õiguse põhimõte, et kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleselt jaguneva ühinguna, märgitakse jaguneva ühingu registrikaardile, et jagunemine loetakse toimunuks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, millele omandav ühing allub. Saanud selle liikmesriigi kohtult, notarilt või muult pädevalt asutuselt, mille õigusele omandav äriühing allub, teate jagunemise toimumise kohta, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on jagunemine saadud teate kohaselt toimunud, ning teavitab sellest ka Eesti väärtpaberite registri pidajat või muud depositooriumi, kui jaguneva ühingu osad või aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis. Seejärel edastab registripidaja kõik talle jaguneva ühingu kohta esitatud dokumendid elektrooniliselt selle liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele omandav ühing allub. Seadus reguleerib ka olukorda, kus Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses jagunemises omandava ühinguna. Sellisel juhul esitab lepinguriigi õigusele alluv jagunev äriühing registripidajale vastava lepinguriigi kohtu, notari või muu pädeva asutuse tõendi selle kohta, et lepinguriigi õigusele alluva jaguneva ühingu puhul on jagunemisele kehtestatud 15 nõuded täidetud ning jagunemise eelsed toimingud lõpule viidud, samuti esitab ta jagunemisotsuse koopia. Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses jagunemises omandava ühinguna, teavitab registripidaja jagunemiskandest viivitamata selle lepinguriigi kohut, notarit või muud pädevat asutust, mille õigusele jagunev ühing allub, samuti Eesti väärtpaberite registri pidajat või muud depositooriumi, kui omandava ühingu osad või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis. Seadustikku täiendatakse §-ga 47710 Eelnõuga ÄS-i lisatav § 47710 on senist piiriülese liikumise regulatsiooni arvestades uudne. See säte võtab üle piiriülese liikumise direktiivi olulise põhimõtte, mille kohaselt ei tohi piiriülest liikumist lubada, kui äriühingu eesmärgid liikumiseks ei ole plaanitud heas usus. Seda reguleerivad direktiivi artikli 160m lõiked 7–11. Nii näeb ÄS-i lisatav paragrahv ette, et piiriülese jagunemise tõendit ei väljastata ja piiriülene jagunemine pole võimalik, kui jagunemine ei vasta kehtivatele nõuetele või kui piiriülest jagunemist kavandatakse eesmärgiga hoida kõrvale liikmesriigis kehtivatest nõuetest või kui seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil või kui registripidajal on põhjendatud kahtlus, et piiriülest jagunemist kavandatakse eespool loetletud eesmärkidel. Nende asjaolude uurimiseks võib registripidaja pikendada tõendi väljastamise tähtaega kolme kuu võrra või kuni tõendi väljastamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud, teavitades tähtaja pikenemisest ühingut viivitamatult. Kui tõendi väljaandamise üle otsustamine osutub kohtunikuabile õiguslikult keerukaks või lõikes 1 nimetatud asjaolude tuvastamine osutub keerukaks, on kohtunikuabil võimalik kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 595 lõike 2 punkti 3 ehk anda asja menetlemine edasi pädevale kohtunikule. Ka direktiivis nimetatakse võimalust kasutada sõltumatu eksperdi abi, kui lõikes 1 nimetatud asjaolude tuvastamiseks vajab tõendi väljaandja abi. Lisaks saab registripidaja tugineda otsustamisel teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute hinnangutele (vt ÄS § 4339 selgitusi). Seadustikku täiendatakse §-ga 5041 Eelnõuga täiendatakse äriseadustiku IX. osa 33. peatükki 6. jaoga, mis hakkab reguleerima piiriülest ümberkujundamist. Sarnaselt piiriülese ühinemise ja jagunemise regulatsiooniga lisatakse piiriülese ümberkujundamise uued normid ümberkujundamist reguleerivasse peatükki. Ka siin kehtib põhimõte, et riigisisene ümberkujundamise normistik kehtib ka piiriülese ümberkujundamise puhul niivõrd, kuivõrd piiriülese liikumise reeglid ei näe ette erisusi. Äriühingute ümberkujundamist reguleerivat äriseadustiku 33. peatükki täiendatakse eelnõuga uue, piiriülest ümberkujundamist reguleeriva 6. jaoga. Paragrahvis 5041 reguleeritakse, millised äriühingud võivad piiriüleses ümberkujundamises osaleda: Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts võib osaleda piiriüleses ümberkujundamises selliselt, et ümberkujundatud ühing on lepinguriigi piiratud vastutusega äriühing, mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on pärast ümberkujundamist lepinguriigis. Niisiis on piiriüleses ümberkujundamises võimalik osaleda üksnes Eesti äriregistrisse kantud osaühingutel ja aktsiaseltsidel ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide analoogsetel ühingutel. 16 Piiriülese ühinemise senise regulatsiooni eeskujul välistatakse piiriülene ümberkujundamine tulundusühistute puhul. Ka Eesti õiguse kohaselt ei ole tulundusühistute ümberkujundamine lubatud (ÄS § 478 lg 1 teine lause). ÄS-i lisatava § 5041 lõike 2 kohaselt kohalduvad äriseadustiku ümberkujundamise üldised reeglid, kui piiriülest ümberkujundamist reguleerivad normid 6. jaos ei näe ette teisiti. Niisiis kehtib sarnaselt piiriülesele ühinemisele ja jagunemisele üldine põhimõte, et kohalduvad riigisisese ümberkujundamise normid, kui piiriülese ümberkujundamise jaoks ei ole teisiti ette nähtud. Direktiivis on aga loetletud juhtumid, mil samuti pole lubatud ühingut piiriüleselt ümber kujundada. Muu hulgas on direktiivi 86a lõike 3 kohaselt piiriüleses ümberkujundamises keelatud osaleda neil ühingutel, kes on likvideerimisel ja on juba alustatud äriühingu varade jaotamist osanikele või aktsionäridele. Vastavad põhimõtted on eelnõu § 5041 lõike 4 punktides. Liikmesriikidel on direktiivi artikli 86a lõike 4 kohaselt võimalik otsustada, kas nad soovivad välistada piiriülese ümberkujundamise ka juhul, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus. Tagamaks, et piiriülene liikumine toimuks siiski juhtudel, kus selle tulemusel tekkiv äriühing oleks tsiviilkäibes usaldusväärne ning maksejõuline osaleja, ei tohiks nimetatud juhtudel lubada osapoolte (osanikud/aktsionärid, võlausaldajad, töötajad) huve ohtu seadvat piiriülest liikumist. Seetõttu lisatakse ÄS § 5041 lõike 4 punktide 3 ja 4 kaudu äriseadustikku keeld nimetatud juhtudel piiriüleses ümberkujundamises osaleda. Piiriülese liikumise EL-i regulatsiooni üks olulisi põhimõtteid on ka piiriüleses liikumises osaleva ühingu töötajate huvide kaitsmine, mistõttu lisatakse § 5041 lõikesse 4 üldine põhimõte, et äriühingu töötajad tuleb piiriülese ümberkujundamise puhul kaasata ühingu juhtimisse töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses sätestatud korral ja viisil. Samalaadne regulatsioon on juba kehtivas äriseadustikus piiriülese ühinemise normistikus. Seadustikku täiendatakse §-ga 5042 Eelnõuga ÄS-i lisatav § 5042 näeb ette põhimõtted piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti koostamiseks. Kohaldub üldine riigisisest ümberkujundamist reguleeriv § 480, sest kõik nimetatud paragrahvis loetletud tingimused on asjakohased ka piiriülese ümberkujundamise korral. Direktiivi artiklist 86d tulenevalt on piiriülese ümberkujundamise reeglite hulka lisatud nõue kajastada otsuse projektis nii ümberkujundatud kui ka ümberkujundatava ühingu õiguslik vorm ja registrijärgne asukoht lähteliikmesriigis, ümberkujundamise esialgne ajakava ning osanikele või aktsionäridele makstava hüvitiste (vt § 5047 selgitusi) määramise kord. Lisaks tuleb juba ümberkujundamisotsuse projektis vastavalt direktiivi artiklile 86d kajastada võlausaldajatele pakutava kaitse põhimõtted, sh pakutavad tagatised, ning välja tuleb tuua soodustused, mis antakse ümberkujundatava ühingu juhtorganite liikmetele seoses ümberkujundamisprotsessiga. Ümberkujundamisotsuse projektis tuleb näidata ära ka soodustused ja toetused, mis äriühing on saanud viie aasta jooksul enne projekti koostamist. Paragrahvis 5042 täpsustatakse piiriülese ümberkujundamise aruande koostamise korda lähtuvalt direktiivi artiklist 86e. Lisaks ÄS §-s 479 sätestatud riigisisese aruande koostamise regulatsioonile tuleb piiriülese ümberkujundamise aruandes selgitada piiriülese liikumise mõju äriühingu töötajatele. See aruande osa võib olla vormistatud eraldi dokumendina. Direktiivi artikkel 86e näeb ette, et aruanne peab sisaldama töösuhetele avalduva mõju kirjeldust laiemalt ning teatud juhtudel ka töötajate kaitseks võetavate meetmete kirjeldust. Välja tuleb tuua ka olulised muutused töötingimustes või äriühingu tegutsemiskohas, aga ka nende aspektide mõju äriühingu tütarettevõtjatele. 17 On oluline jälgida, et kõik need aruanded tuleb teha elektrooniliselt kättesaadavaks nii osanikele või aktsionäridele kui ka töötajate esindajatele (või nende puudumise korral töötajatele laiemalt) kuus nädalat enne ümberkujundamisotsust vastu võtvat äriühingu (üld)koosolekut (direktiivi art 86e lg 6). Sellega tagatakse info õigeaegne liikumine kõigile ümberkujundamisest puudutatud osapooltele. Kõik arvamused, mis teavitamise tulemusel saadakse, tuleb lisada aruandele ning lisandustest tuleb ühingu osanikke või aktsionäre teavitada. Teavitamise vorm on antud juhul vaba, st seadus ei näe ette mingit erilist vorminõuet teavitamiseks, ent soovituslik oleks seda teha vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis. Töötajaid puudutava mõju aruande osa ei pea aga koostama, kui äriühingul ja tema tütarettevõtjal ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad juhatusse. Samas nähakse viimases lõikes ette, et piiriülese ümberkujundamise puhul ei kehti ÄS § 479 lõikes 2 nimetatud vabastus (aruannet “ei pea koostama, kui ümberkujundatavas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär või kui ümberkujundatava ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et ümberkujundamisaruannet ei pea koostama”), sest piiriülesel ümberkujundamisel võib olla ühingu võlausaldajatele ja töötajatele niivõrd suur mõju, et aruande puudumine ei ole viimati nimetatute huvides. Viidatud erisus on ka hetkel kehtivas piiriülese ühinemise regulatsioonis ning sama loogika jääb kehtima piiriülese jagunemise ja ümberkujundamise puhul. Seadustikku täiendatakse §-ga 5043 Eelnõuga seadustikku lisatav § 5043 reguleerib piiriülese ümberkujundamise audiitorkontrolli regulatsiooni ka piiriülese ümberkujundamise puhul lähtuvalt direktiivi artiklist 86f. Kehtestatakse põhimõte, et igal juhul peab piiriülest ümberkujundamist kontrollima ka audiitor, koostades selle kohta ka kirjaliku aruande. Sarnaselt teiste piiriülese liikumise vormidele on ka siin võimalik audiitorkontrollist loobuda, kui ümberkujundatava ühingu kõik osanikud või aktsionärid on nõus, et audiitor ümberkujundamisotsuse projekti ei kontrolli, või kui ümberkujundatavas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär. Seadustikku täiendatakse §-ga 5044 Eelnõuga seadustikku lisatavas §-s 5044 on ümberkujundamise avalikustamise korra põhimõtted. Regulatsiooniga on soovitud lisada paindlikkust ettevõtjatele ning see sisaldab äriühingu enda jaoks mitmeid käitumisvariante, kuidas piiriülest liikumist avalikustada. Üldine põhimõte on direktiivi artikli 86g kohaselt järgmine: äriühing ise valib, kas ja kui palju ta ümberkujundamisalast infot äriregistri kaudu avalikustab. Üks variant on avalikustada ümberkujundamine oma kodulehel (ning teatud info ka äriregistri kaudu) – eelnõu § 5044 lõige 3, teine variant on avalikustada ümberkujundamine täielikult äriregistri vahendusel (sama § lõiked 1 ja 2). Ümberkujundamisel avalikustatakse igal juhul järgmised andmed/dokumendid: ümberkujundamisotsuse projekt, audiitoraruanne (kust on jäetud välja teave, mis võib kahjustada ühingu ärisaladust) ning teade selle kohta, et viis tööpäeva enne osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut saab äriühingule esitada märkusi otsuse projekti kohta. Juhul, kui äriühing ei soovi nimetatud dokumente äriregistri kaudu avalikustada, peab ta seda tegema tasuta oma veebilehel. Sealjuures ta ei pea registrile esitama ei otsuse projekti ega audiitoraruannet. Ent ka sellisel juhul tuleb äriregistrile esitada (ja äriregistril avalikustada) järgmised andmed: äriühingu õiguslik vorm; nimi ja registrijärgne asukoht ning 18 ümberkujundatud äriühingu kavandatav õiguslik vorm ja nimi ning kavandatav registrijärgne asukoht; äriühingu registreerimisnumber äriregistris. Lisaks tuleb esitada ka viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale ning andmed kodulehe kohta, kust on võimalik tasuta tutvuda piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti, osanikele/aktsionäridele mõeldud teate ja audiitori aruandega. Igal juhul tuleb hoolitseda selle eest, et avalikustamine oleks toimunud hiljemalt üks kuu enne ümberkujundamist otsustavat koosolekut või üldkoosolekut. Kehtima jääb ka senine üldine põhimõte, et piiriülese liikumise puhul tuleb see avalikustada ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. See võimalus tuleneb direktiivi artikli 86g lõikest 5, millise põhimõtte kehtestamine on jäetud liikmesriigi otsustada. Jätkamaks senist praktikat ning arvestades, kui olulise mõjuga on äriühingu piiriülene liikumine, nähakse ette kohustus avalikustada piiriülene ümberkujundamine ka väljaandes Ametlikud Teadaanded täpselt nagu kehtiva piiriülese ühinemise puhul (ÄS § 4331 lg 5) ja riigisisese jagunemise puhul (ÄS § 463 lõiked 4 ja 5) ning ümberkujundamise puhul (ÄS § 483 lg 1) ja see põhimõte kehtestatakse ka piiriülese ümberkujundamise puhul. Seadustikku täiendatakse §-ga 5045 Eelnõuga ÄS-i lisatav § 5045 näeb ette ümberkujundamisotsuse tegemise põhimõtted ning sellega võetakse üle direktiivi artikkel 86h. Üldiselt jällegi kehtib riigisisese ümberkujundamise regulatsioon: otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 (üld)koosolekul esindatud häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet (osaühingute puhul ÄS § 500 lg 1 ja aktsiaseltside puhul ÄS § 504 lg 1). Direktiivi art 86h lg 3 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et “piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti või selle projekti muudatuste heakskiitmine võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise enamusega aktsiatega esindatud häältest või osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul esindatud märgitud kapitalist, kuid see ei tohi ületada 90 % aktsiate või osadega esindatud häältest või osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul esindatud märgitud kapitalist. Hääletuskünnis ei tohi ühelgi juhul ületada siseriiklike õigusaktide kohaselt piiriülese ühinemise heakskiitmiseks vajalikku häältearvu.” Tsitaadi viimane lause võimaldab säilitada riigisisest regulatsiooni, kus saab põhikirjaga näha ette suurema häälteenamuse nõude ka piiriülese ümberkujundamise korral. Seega, kuna riigisisene õigus näeb juba ette direktiivi mõttega sarnase häälteenamuse nõude, ei vaja see ülekordamist piiriülese ümberkujundamise jaos. Küll aga näeb direktiiv ette arvukalt lisatingimusi, mis mainitud jaos siiski reguleerimist leiavad. Esiteks võib ümberkujundatava ühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek seada ümberkujundamisotsuse heakskiitmise tingimuseks, et koosolekul kinnitatakse selgesõnaliselt ümberkujundatud ühingu töötajate ühingu juhtimises osalemise kord. Häälteenamusnõue sellise lisatingimuse seadmiseks on sama mis ümberkujundamisotsuse heakskiitmise häälteenamusnõue. Seadustikku täiendatakse §-ga 5046 Seadustikku lisatakse § 5046, millega reguleeritakse juhtumeid, mil ei saa ümberkujundamisotsust vaidlustada. Need kattuvad osaliselt riigisisese ümberkujundamise regulatsiooniga ÄS §-s 481, direktiivi mõjul lisatakse seadusesse veel mõned juhtumid: ümberkujundamisotsust ei saa vaidlustada põhjusel, et seadustikus ettenähtud 19 osanikele/aktsionäridele makstav ümberkujundamishüvitis ei ole õiglane või osanikele või aktsionärile esitatud info hüvitise kohta ei vasta nõuetele. Seadustikku täiendatakse §-ga 5047 Eelnõuga seadustikku lisatav § 5047 näeb ette riigisiseses õiguses juba tuttava regulatsiooni – hüvitis puhuks, kui osanik või aktsionär piiriülese ümberkujundamisega nõus ei ole. Osanik või aktsionär võib osa või aktsia võõrandada või nõuda, et ümberkujundatav ühing omandaks osa või aktsia rahalise hüvitise eest. Sellest tuleb osanikul või aktsionäril teavitada ühingut ühe kuu jooksul ümberkujundamisotsuse tegemisest, teavitus tuleb saata äriühingu elektronposti aadressile (mis ÄS § 64 punkti 1 kohaselt on nähtav ka äriregistris). Direktiivi art 86i lg 3 näeb ette ka väga konkreetse ajavahemiku, mille jooksul tuleb hüvitis välja maksta – kahe kuu jooksul ümberkujundamiskande jõustumisest. Seadustikku täiendatakse §-ga 5048 Eelnõuga ÄS-i lisatava §-ga 5048 kehtestatakse võlausaldajate kaitse põhimõtted juhuks, kui soovitakse ühingut piiriüleselt ümber kujundada. Direktiivis reguleerib seda artikkel 86j, mis näeb ette järgmised põhimõtted: liikmesriigil tuleb tagada selliste võlausaldajate kaitse, kelle nõuded tekkisid enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamist ja need ei ole avalikustamise kuupäevaks veel sissenõutavaks muutunud. Liikmesriigid peavad tagama, et võlausaldajad, kes ei ole rahul tagatistega, mida pakutakse piiriülese ümberkujundamise otsuse projektis, võivad taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi kolme kuu jooksul alates piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamisest, kui võlausaldajad suudavad usaldusväärselt näidata, et nende nõuete rahuldamine on piiriülese ümberkujundamise tõttu ohus ja nad ei ole saanud äriühingult piisavaid tagatisi. Tagatised peavad sealjuures olema tingimuslikud, st sõltuma sellest, kas piiriülene ümberkujundamine ikkagi jõustub. Kehtiva ÄS-i võlausaldajate kaitse põhimõte on järgmine (§ 483 lg 2): tagatist saab nõuda siis, kui võlausaldajad ei saa nõuda rahuldamist ja nad põhistavad, et ümberkujundamine võib ohustada nende nõuete täitmist. Piiriülese ühinemise kehtiva normistiku järgi on võlausaldajal õigus nõuda tagatist lisaks sellistele nõuetele, mis on tekkinud enne või 15 päeva pärast piiriülese ühinemise avalikustamist Ametlikes Teadaannetes. Direktiivi kohane artikli 86j lõike 3 liikmesriigi valik, mida Eesti ka kasutab, on nõuda, et ümberkujundatava ühingu juhtorgan esitab registripidajale kinnituse, kus on täpselt kirjeldatud ühingu finantsseisundit mitte varasema kui avalduse avaldamise kuupäevale eelneva kuu seisuga. Lisada tuleb ka kinnitus, et juhtorganil ei ole avalduse tegemise kuupäeval teada ühtegi põhjust, miks ei peaks ümberkujundamise jõustumise järel ümberkujundatud ühing olema suuteline täitma ümberkujundamisotsuse projektist tulenevaid kohustusi. Vastav avaldus avalikustatakse koos piiriülese ümberkujundamise otsuse projektiga, esitades selle äriregistrile vastavalt ÄS-i lisatava § 5049 lg 2 punktile 10. Niisiis täiendatakse ÄS-i §-ga 5048, ning esmalt, sarnaselt piiriülesele ühinemisele, sätestatakse, et riigisisese ümberkujundamise võlausaldajate kaitse põhimõtted ei kohaldu (ÄS §-i 483 ei kohaldata). Direktiivist lähtuv põhimõte lõikes 2 näeb ette, et kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ümberkujundamises selliselt, et ümberkujundatud ühing allub teise lepinguriigi õigusele, võivad osaühingu või aktsiaseltsi võlausaldajad esitada nõude tagatise saamiseks ümberkujundamisteate avaldamisest arvates kolme kuu jooksul. Lisaks 20 vastavalt lõikele 3 on õigus tagatisele vaid võlausaldajal, kes ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja kes põhistab, et ümberkujundamine võib ohustada tema nõude täitmist. Tagatised on sealjuures tingimuslikud ja sõltuvad sellest, kas piiriülene ümberkujundamine üldse jõustub. Küll aga näeb direktiiv võlausaldajale ette võimaluse esitada nõudeid ümberkujundatud ühingu vastu ka lähteriigis kahe aasta jooksul alates ümberkujundamise jõustumisest (vt selgitusi piiriülese ühinemise võlausaldajate kaitse põhimõtete kohta). Seadustikku täiendatakse §-ga 5049 Direktiivist lähtuvate piiriülese liikumise võimaluste oluliseks alustalaks ja selle õiguspärasuse tagajaks on registripidaja tegevus. Registripidaja kontrollib piiriülese liikumise õiguspärasust ning seda eelkõige just riigisiseste reeglite järgimise kontrollijana. Seadusesse lisatav § 5049 reguleerib registrimenetlust piiriülese ümberkujundamise korral (direktiivi artikkel 86m). Eesti äriregistrisse kantud äriühingu ümberkujundamise õiguspärasust kontrollib Eesti registripidaja. Ta väljastab ümberkujundatavale ühingule tõendi, milles kinnitatakse ümberkujundamise vastavust kehtivatele nõuetele (lõige 1). Tõendi saamiseks tuleb registripidajale esitada ümberkujundamisotsus, osanike või aktsionäride koosoleku protokoll, kui otsus tehti koosolekul, või osanike hääletusprotokoll, ümberkujundamisaruanne, audiitori koostatud aruanne, teave, mis puudutab ümberkujundamisotsuse projekti kohta esitatud märkusi vastavalt § 5045 lõike 1 teisele lausele. Lisaks eelnimetatud andmetele ja dokumentidele tuleb registripidajale anda teada ka töötajate arv piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti koostamise ajal, tütarettevõtja nimi või nimed ja nende asukoht. Juhatus peab avalduse esitamisel lisama ka kinnituse, et äriühingu võlausaldajatele on antud tagatis vastavalt §-le 5048. Ka peab juhatus kinnitama, et ühingu finantsseisund võimaldab piiriüleses ümberkujundamises osaleda ning ühing on suuteline täitma ümberkujundamisotsusest tulenevaid kohustusi. Sarnaselt kehtivale piiriülese ühinemise regulatsioonile tuleb ka ümberkujundamise korral juhul, kui ümberkujundatava äriühingu aktsiad või osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis, lisada avaldusele ka Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositooriumi kinnitus selle kohta, et ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud on teda teavitanud ümberkujundamisest. Direktiivi artikli 86m mõjul muutuvad (võrreldes kehtiva piiriülese ühinemise regulatsiooniga) ümberkujundamise õiguspärasust kinnitava registripidaja tõendi väljastamise tähtajad. Üldreegel on, et tõend väljastatakse kolme kuu jooksul avalduse ja dokumentide saamisest. Tõendis märgitakse kande tegemise kuupäev ja kinnitatakse, et ümberkujundamisel ei ole ÄS- i eelnõuga lisatavas §-s 50410 nimetatud piiriülest ümberkujundamist välistavaid asjaolusid. Täpsem kord, kuidas toimub avalduse menetlemine ja tõendi väljastamine (sh ka suhtlus välisriikide pädevate asutustega), kehtestatakse ministri määrusega. Ka piiriülese ümberkujundamise puhul jääb kehtima piiriülese ühinemise kehtiva õiguse põhimõte, et kui Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleselt ümberkujundatava ühinguna, märgitakse ümberkujundatava ühingu registrikaardile, et ümberkujundamine loetakse toimunuks vastavalt selle liikmesriigi õigusele, millele ümberkujundatud ühing allub. Saanud selle liikmesriigi kohtult, notarilt või muult pädevalt asutuselt, mille õigusele ümberkujundatud äriühing allub, teate ümberkujundamise toimumise kohta, märgib registripidaja äriregistrisse, millal on ümberkujundamine saadud teate kohaselt toimunud, ning 21 teavitab sellest ka Eesti väärtpaberite registri pidajat või muud depositooriumi, kui ümberkujundatava ühingu osad või aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis. Seejärel edastab registripidaja kõik talle ümberkujundatava ühingu kohta esitatud dokumendid elektrooniliselt selle liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele, mille õigusele ümberkujundatud ühing allub. Seadus hakkab reguleerima ka olukorda, kus Eesti äriregistrisse kantud äriühing osaleb piiriüleses ümberkujundamises ümberkujundatud ühinguna. Sellisel juhul esitab lepinguriigi õigusele alluv ümberkujundatav äriühing registripidajale ümberkujundamisotsuse koopia ja viite vastava lepinguriigi kohtu, notari või muu pädeva asutuse tõendi kohta, et lepinguriigi õigusele alluva ümberkujundatava ühingu puhul on ümberkujundamisele kehtestatud nõuded täidetud ning ümberkujundamise eelsed toimingud lõpule viidud. Siin tuleb direktiivi kohaselt siis registripidajatel omavahel andmeid/tõendeid Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu. Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ümberkujundamises ümberkujundatud ühinguna, teavitab registripidaja ümberkujundamiskandest viivitamata selle lepinguriigi kohut, notarit või muud pädevat asutust, mille õigusele ümberkujundatav ühing allub, samuti Eesti väärtpaberite registri pidajat või muud depositooriumi, kui ümberkujundatud ühingu osad või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris või muus depositooriumis. Seadustikku täiendatakse §-ga 50410 Eelnõuga ÄS-i lisatav § 50410 võtab üle piiriülese liikumise direktiivi olulisema põhimõtte, mille kohaselt ei tohi piiriülest liikumist lubada, kui äriühingu eesmärgid liikumiseks ei ole plaanitud heas usus. Seda reguleerivad direktiivi artikli 86m lõiked 7–11. Nii näeb ÄS-i lisatav paragrahv ette, et piiriülese ümberkujundamise tõendit ei väljastata ja piiriülene ümberkujundamine pole võimalik, kui ümberkujundamine ei vasta kehtivatele nõuetele või kui piiriülest ümberkujundamist kavandatakse eesmärgiga hoida kõrvale liikmesriigis kehtivatest nõuetest või kui seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil või kui registripidajal on põhjendatud kahtlus, et piiriülest ümberkujundamist kavandatakse eespool loetletud eesmärkidel. Nende asjaolude uurimiseks võib registripidaja pikendada tõendi väljastamise tähtaega kolme kuu võrra või kuni tõendi väljastamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud, teavitades tähtaja pikenemisest ühingut viivitamatult. Nimetatud asjaolude tuvastamiseks võib registripidaja tugineda otsustamisel teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute hinnangutele (vt ÄS § 4339 selgitusi). Kui tõendi väljaandamise üle otsustamine osutub kohtunikuabile õiguslikult keerukaks, on tal võimalik kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 595 lõike 2 punkti 3 ehk anda asja menetlemine üle pädevale kohtunikule. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Paragrahvi 138 muutmine Kindlustustegevuse seadust muudetakse direktiivist lähtuvalt nõnda, et ka kindlustusandjaid oleks lubatud piiriüleselt ümber kujundada. Kindlustusandjate jagunemine on sama seaduse § 139 kohaselt keelatud ning seetõttu ei ole võimalik edaspidi ka piiriülene jagunemine. Kommertspandiseaduse muutmine Paragrahvi 7 muutmine 22 Kehtivas õiguses on juba nõue, et kommertspandi esinemise korral peab registripidajale esitama piiriülese ühinemise korral pandipidaja notariaalselt tõestatud nõusoleku. Nimetatud põhimõtet täiendatakse uute piiriülese liikumise vormidega: piiriülese ümberkujundamise ja jagunemise juhtumitega – ka sellistel puhkudel tuleb esitada registripidajale pandipidaja notariaalselt tõestatud nõusolek. Krediidiasutuste seaduse muutmine Paragrahvi 65 muutmine Direktiivi uue artikli 120 lõike 4 punkt b kohaselt tuleb liikmesriikidel välistada piiriülese ühinemise võimalikkus juhtudel, kui äriühingu suhtes kohaldatakse 2014/59/EL IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda. Paragrahvi 65 muudatuste kaudu viiakse mainitud põhimõte krediidiasutuste piiriülese ühinemise regulatsiooni. Lisaks võivad vastavalt direktiivi art 120 lõike 5 punktile b liikmesriigid omal äranägemisel keelata piiriülese ühinemise juhul, kui selles osaleva äriühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises ja artikli 2 lõike 1 punktis 101 sätestatud kriisiennetuse meetmeid. Nii viiakse ka vastav põhimõte mainitud krediidiasutuse seaduse piiriülest ühinemist reguleerivasse paragrahvi, sest krediidiasutustel ei peaks olema võimalik tegeleda piiriülese liikumisega, kui nendega seonduvad samal ajal kriisiennetust või -lahendust põhjustavad asjaolud. Paragrahvi 701 muutmine Direktiivi artikli 160a lõike 4 punkt b ja lõike 5 punkt c näevad ette sarnased põhimõtted juhuks, mil piiriülene jagunemine peaks olema keelatud, mis piiriülese ühinemisegi puhul (vt § 65 muudatuste selgitust) ning seetõttu täiendatakse krediidiasutuste seadust piiriülest jagunemist keelavate sätetega juhtudel, kui krediidiasutuse suhtes on algatatud kriisilahenduse või - ennetuse meetmed. Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmine Eelnõu §-ga 5 muudetakse töötajate üleühenduselise kaasamise seadust (TÜÜKS, RT I, 29.12.2020, 28). Paragrahvide 1 ja 2 muutmine Eelnõu § 5 punktidega 1 ja 2 täiendatakse seaduse reguleerimisala ja eesmärki (§-d 1 ja 2). Direktiiv (EL) 2019/2121 sätestab töötajate kaasamise ja äriühingu juhtimises osalemise kohustused äriühingute piiriülese jagunemise, ühinemise ja ümberkujundamise puhul. Seega lisatakse direktiivi ülevõtmisega TÜÜKS-i vastavad sätted ning seaduse reguleerimisala ja eesmärk vajavad täiendamist. TÜÜKS sätestab edaspidi õigusliku aluse töötajate informeerimiseks ja nendega konsulteerimiseks ning töötajate äriühingu juhtimises osalemiseks piirülese ümberkujundamise, jagunemise ja ühinemise korral. Lisaks sätestaks TÜÜKS § 2, et nimetatud seaduse eesmärk on edendada töötajate kaasamist, milleks on muu hulgas töötajate informeerimine, nendega konsulteerimine ja nende osalemine äriühingu tegevuses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, jagunemise ja ühinemise korral. Paragrahvi 412 kehtetuks tunnistamine 23 Eelnõu § 5 punktidega 3 ja 4 muudetakse seaduse 3. peatükki ning tunnistatakse kehtetuks § 412. Kehtivas õiguses on reguleeritud töötajate kaasamine äriühingute piiriülese ühinemise korral. Vastavad sätted on lisatud seaduse 3. peatükki, mis sisaldab sätteid töötajate kaasamise kohta Euroopa äriühingu (SE) ja Euroopa ühistu (SCE) tasandil. Kuna piiriülese ühinemise olukorda puudutavatele sätetele lisanduvad reeglid ka piiriülese ümberkujundamise ja jagunemise puhuks ning neid sätteid kohaldatakse igasugusele piiriülesele liikumisele, mitte ainult nendes olukordades, kus tulemuseks on SE või SCE, tuleb selguse ja parema jälgitavuse eesmärgil piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist puudutavad sätted tõsta eraldi peatükki. Seega eemaldatakse eelnõuga 3. peatüki pealkirjast viide piiriülesele ühinemisele ning tunnistatakse kehtetuks § 412, mis reguleerib töötajate osalust piiriülese ühinemise korral (muudetud kujul lisatakse 31. peatükki). Seaduse täiendamine 31. peatükiga Eelnõu § 5 punktiga 5 täiendatakse seadust 31. peatükiga, mis reguleerib töötajate kaasamist äriühingute piiriülese ümberkujundamise, jagunemise ja ühinemise korral. Peatükk sisaldab nelja paragrahvi (§-d 821–824). Seaduse täiendamine §-ga 821 Paragrahviga 821 võetakse üle direktiivi (EL) 2019/2121 artiklites 86k, 126c ja 160k sisalduvad põhimõtted töötajate informeerimiseks ja konsulteerimiseks piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral. Nimetatud artiklid on kõik ühesuguse sõnastusega, kuid puudutavad vastavalt kas ümberkujundamise, jagunemise või ühinemise olukorda. Nimetatud sätted näevad ette, et äriühingute piiriülesel ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel tuleb tagada töötajate õigus informeerimisele ja konsulteerimisele vastavalt direktiividele 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (Eesti õigusesse üle võetud töötajate usaldusisiku seadusega) ja 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (Eesti õigusesse üle võetud TÜÜKS-iga). Kuna mõlemad direktiivid on Eesti õigusesse üle võetud, siis sätestatakse TÜÜKS § 821 lõikes 1 üldine põhimõte, et olemasolevat töötajate informeerimise ja konsulteerimise regulatsiooni kohaldatakse ka äriühingute piiriülese ümberkujundamise, jagunemise ja ümberkujundamise olukorras. Paragrahvi 821 lõikes 2 sätestatakse, et piiriüleses ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises osalev Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts informeerib ja konsulteerib töötajaid enne piiriülese ühinemise või jagunemise lepingu projekti või ümberkujundamisotsuse projekti või ühinemis-, jagunemis- või ümberkujundamisaruande heakskiitmist, olenevalt kumb on varajasem. Töötajatele tuleb anda põhjendatud vastus nende poolt konsulteerimise käigus esitatud kommentaaridele ja ettepanekutele enne piiriülese ühinemise või jagunemise lepingu projekti või ümberkujundamisotsuse projekti heakskiitmist osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul. Sarnane regulatsioon sisaldub direktiivi artiklite 86k, 126c ja 160k lõigetes 2. Paragrahvi 821 lõikes 3 sätestatakse, et tööandjatel on töötajate informeerimise ja konsulteerimise osas on lubatud rakendada ka töötajatele soodsamaid sätteid. Seaduse täiendamine §-ga 822 24 Paragrahviga 822 võetakse Eesti õigusesse üle direktiivi (EL) 2019/2121 artikkel 86l, mis reguleerib töötajate osalust äriühingu juhtimises äriühingute piirülesel ümberkujundamisel. Tegemist on uue regulatsiooniga, kuna varem ei ole Eesti õiguses piiriülest ümberkujundamist reguleeritud. Äriühingute piiriülese ümberkujundamise korral kehtib direktiivi järgi töötajate osaluse määramisel üldpõhimõte, et kohaldatakse sihtliikmesriigis kehtivaid töötajate osalust reguleerivaid õigusnorme, kui need on olemas (artikli 86l lõige 1). Eesti õiguses puuduvad üldised normid töötajate osalemise kohta äriühingute juhtimises. TÜÜKS näeb ette töötajate osaluse Euroopa ühistu ja Euroopa äriühingu puhul. Direktiivi artikli 86l lõike 2 kohaselt kohalduvad artiklis 86l sätestatud reeglid töötajate osalusõiguse kindlaksmääramiseks järgmistel juhtudel: a) kui äriühingu keskmine töötajate arv on kuue kuu jooksul enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamist vastanud neljale viiendikule lähteliikmesriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates hakkab toimima töötajate osavõtt vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k, või b) kui sihtliikmesriigi õigus ei näe ette: a. vähemalt samal tasemel töötajate osalust, nagu see on olemas äriühingus enne piiriülest ümberkujundamist ning mida mõõdetakse töötajate esindajate osakaalu alusel selle äriühingu, mille suhtes kohaldatakse töötajate osalusõigusi, haldus- või järelevalveorganite või nende komiteede või kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas, või b. ümberkujundatud äriühingu koosseisulistele töötajatele, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis, samasuguseid osalusõigusi nagu on nendel töötajatel, kes töötavad sihtliikmesriigis. Kuna Eesti õiguses puuduvad üldnormid töötajate osalemise kohta äriühingu juhtimises, siis tuleb töötajate osalusõiguse kindlaksmääramisel lähtuda direktiivi artiklis 86l sätestatust. Vastavalt direktiivi artikli 86l lõikele 3 määratakse töötajate osalus kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 4 ning direktiivis 2001/86/EÜ ette nähtud põhimõtetele ja menetlustele, arvestades direktiivi artiklis 86l sätestatud erisusi. Direktiivist 2001/86/EÜ kohaldatakse töötajate osaluse kindlaksmääramisel ainult teatud sätteid, mitte kogu direktiivi. Direktiiv 2001/86/EÜ on üle võetud TÜÜKS-iga. Direktiivi artikli 86l lõiked 2 ja 3 võetakse üle § 822 lõigetega 1 ja 2. Paragrahvi 822 lõike 1 kohaselt olukorras, kus Eesti äriregistrisse kantud või kantav osaühing või aktsiaselts osaleb piiriüleses ümberkujundamises äriseadustiku § 5041 lõike 1 tähenduses ümberkujundatava ühinguna, kohaldatakse töötajate äriühingu ümberkujundamise tulemusel tekkiva äriühingu juhtimises osalemise õiguse kindlaksmääramisel nõukogu määrusega (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta, artikli 12 lõigetes 2 ja 4 sätestatut, samuti TÜÜKS §- des 50–51 ja 53–56, § 57 lõikes 1, §-des 58, 59 ja 61, § 62 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 7 ja 8 ning lõigetes 4–6, §-s 63 (v.a punkti 2 teine pool) ning §-des 75–88 sätestatut. Sellega võetakse üle direktiivi artikli 86l lõige 3, millega sätestatakse alused töötajate osaluse reeglite kindlaksmääramiseks. Viidatud TÜÜKS-i sätted reguleerivad läbirääkimisi töötajate kaasamise üle (läbirääkimiste alustamine, läbirääkimiste erikomisjoni moodustamine, kokkuleppe sõlmimine, otsuste tegemine erikomisjonis, ekspertide kaasamine, läbirääkimiste kestus, kulud), töötajate kaasamise kokkulepet, seadusjärgse töötajate esinduskogu asutamist ja muud töötajate osalusega seotut. 25 Seega annab § 822 lõige 1 ette raamistiku, kuidas pidada läbirääkimisi töötajate osaluse üle, kuidas töötajaid sellesse protsessi kaasata ning kuidas toimub töötajate osalemine äriühingu juhtimises. Kuigi viidatud sätted on suunatud töötajate osaluse kindlaksmääramisele SE ja SCE puhul, siis edaspidi kohaldatakse neid ka siis, kui piiriülese ümberkujundamise tulemusena tekib Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing. Paragrahvi 822 lõike 2 alusel kohaldatakse lõikes 1 töötajate osaluse kindlaksmääramise kohta sätestatut juhul, kui piiriülese ümberkujundamise tulemusena tekib Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts ja ümberkujundatava äriühingu keskmine töötajate arv kuue kuu jooksul enne piirülese ümberkujundamise otsuse projekti avaldamist on võrdne nelja viiendikuga jaguneva äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punkti k kohane osalusõigus (nimetatud säte on üle võetud TÜÜKS §-ga 46). Seega tuleb töötajate osaluse üle alustada läbirääkimisi, kui ümberkujundatava äriühingu töötajate arv ületab teatud piiri. Kui ümberkujundamisel on sihtriigiks Eesti (ehk tulemuseks on Eesti äriregistrisse kantud äriühing), siis tuleb vaadata lähteriigi seaduses kehtestatud künnist, millest alates on töötajatel õigus äriühingu juhtimises osaleda. Näiteks kui äriühingu, mille asukohariigiks on Soome, kus töötajate osalus äriühingu juhtimises algab 150 töötajast, ümberkujundamise tulemusena tekib Eesti äriregistrisse kantud äriühing, siis kui ümberkujundatava Soome äriühingu keskmine töötajate arv on olnud viimase kuue kuu jooksul 120 (4/5 150-st), tuleb rakendada TÜÜKS §-s 822 sätestatut. Paragrahvi 822 lõikega 3 võetakse üle direktiivi artikli 86l lõike 4 punkt a, mis teeb erisuse läbirääkimiste pidamise kohustusest. Üldreegli kohaselt tuleb äriühingute piiriülese ümberkujundamise puhul alustada läbirääkimisi töötajate äriühingu juhtimises osalemise üle TÜÜKS § 50 alusel. Läbirääkimiste pidamiseks moodustatakse TÜÜKS § 51 alusel läbirääkimiste erikomisjon. Lisatava sätte kohaselt võib mainitud läbirääkimiste erikomisjon otsustada selliste liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku ümberkujundatava äriühingu töötajatest, mitte alustada läbirääkimisi (TÜÜKS § 50 tähenduses) või alustatud läbirääkimised lõpetada ning kohaldada töötajate äriühingu juhtimises osalemisel ümberkujundatud äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust. Paragrahvi 822 lõikega 4 võetakse üle direktiivi artikli 86l lõike 4 punkt c, mille kohaselt enne äriühingu piiriülest ümberkujundamist kohaldatud töötajate osalust käsitlevate normide kohaldamine jätkub kuni edaspidi kokkulepitavate normide kohaldamise kuupäevani või kokkulepitavate normide puudumisel kuni standardnormide kohaldamiseni vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ lisa 3. osa punktile a. Eesti õiguses on direktiivi 2001/86/EÜ lisa 3. osa punktis a sätestatu reguleeritud TÜÜKS § 75 lõikes 1. Seega tuleb tagada enne piiriülest ümberkujundamist kehtinud töötajate osalusõiguse kohaldamine kuni edasiste kokkulepeteni. Antud sättega tagatakse, et olukorras, kus läbirääkimised venivad pikale, kehtivad varem kehtinud töötajate osaluse põhimõtted edasi ka siis, kui läbirääkimised pole lõppenud ja kokkulepet ei ole veel saavutatud. Paragrahvi 822 lõikega 5 võetakse üle direktiivi artikli 86l lõige 7. Nimetatud sätte kohaselt, kui ümberkujundatud äriühingus kasutatakse töötajate osaluse süsteemi, on kõnealune äriühing kohustatud rakendama meetmeid, et tagada töötajate osalusõiguste kaitse edaspidiste ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste korral olenemata sellest, kas need on piiriülesed või riigisisesed, nelja aasta jooksul pärast piiriülese ümberkujundamise jõustumist ning kohaldades mutatis mutandis artikli 86l sätteid. Seega kui piiriülese ümberkujundamise tulemusena Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts rakendab töötajate osalemise 26 süsteemi, peab nimetatud äriühing ka järgneva nelja aasta jooksul piiriülese ümberkujundamise jõustumisest arvates tagama samaväärse töötajate osalemise süsteemi rakendumise nii riigisiseste kui piiriüleste ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste korral. See reegel tagab töötajate õiguste kaitse ning hoiab ära selle, et äriühingu piiriülese liikumisega oleks võimalik hoiduda töötajate osaluse reeglite rakendamisest (nt jaotatakse äriühing väiksemateks üksusteks, mille töötajate arv jääb alla töötajate osaluse künnise ja seega ei pea töötajaid äriühingu juhtimisse kaasama). Paragrahvi 822 lõikega 5 sätestatakse ümberkujundamise tulemusena tekkinud Eesti äriregistrisse kantud äriühingule kohustus teatada oma töötajatele või nende esindajatele töötajate osalust käsitlevate läbirääkimiste tulemusest esimesel võimalusel (direktiivi artikli 86l lõige 8). Seaduse täiendamine §-ga 823 Paragrahviga 823 võetakse üle direktiivi (EL) 2019/2121 artikkel 133, mis reguleerib töötajate osalust äriühingu juhtimises äriühingute piirülesel ühinemisel. Töötajate osalust äriühingute piiriülesel ühinemisel reguleerib kehtivas õiguses TÜÜKS § 412. Nimetatud paragrahvis sisalduv regulatsioon kehtestatakse muudetud kujul uuesti §-s 823. Direktiivi järgi kehtib äriühingute piiriülese ühinemise korral sarnaselt piiriülese ümberkujundamisega töötajate osaluse määramisel üldpõhimõte, et kohaldatakse sihtliikmesriigis kehtivaid töötajate osalust reguleerivaid õigusnorme, kui need on olemas (artikli 133 lõige 1). Eesti õiguses puuduvad üldised normid töötajate osaluse kohta äriühingute juhtimises. TÜÜKS näeb ette töötajate osaluse Euroopa ühistu ja Euroopa äriühingu puhul. Direktiivi artikli 133 lõike 2 kohaselt kohalduvad artiklis 133 sätestatud reeglid töötajate osaluse kindlaksmääramiseks järgmistel juhtudel: a) kui vähemalt ühe ühineva äriühingu keskmine töötajate arv on kuue kuu jooksul enne piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti avalikustamist võrdne nelja viiendikuga kohaldatavast piirmäärast, mis on sätestatud selle liikmesriigi õiguses, mille kohtualluvusse ühinev äriühing kuulub, ja mille korral tuleb tagada töötajate osalus vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k, või b) piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu suhtes kohaldatav riigisisene õigus ei näe ette järgmist: a. vähemalt samal tasemel töötajate osalust, nagu see on olemas asjaomastes ühinevates äriühingutes ning mida mõõdetakse töötajate esindajate osakaalu alusel äriühingu, mille suhtes kohaldatakse töötajate osalusõigusi, haldus- või järelevalveorganite või nende komiteede või kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas, või b. piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu koosseisulistele töötajatele, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis, samasuguseid osalusõigusi, nagu on nendel töötajatel, kes töötavad liikmesriigis, kus on piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgne asukoht. Kuna Eesti õiguses puuduvad üldnormid töötajate osalemise kohta äriühingu juhtimises, tuleb piiriülese ühinemise puhul töötajate osalusõiguse kindlaksmääramisel lähtuda direktiivi artiklis 133 sätestatust. Vastavalt direktiivi artikli 133 lõikele 3 määratakse töötajate osalus kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2, 3 ja 4 ning direktiivis 2001/86/EÜ ette nähtud põhimõtetele ja menetlustele, arvestades direktiivi artiklis 133 sätestatud erisusi. 27 Direktiivist 2001/86/EÜ kohaldatakse töötajate osaluse kindlaksmääramisel ainult teatud sätteid, mitte kogu direktiivi. Direktiiv 2001/86/EÜ on üle võetud TÜÜKS-iga. Paragrahvi 823 lõigetega 1–3 võetakse üle direktiivi artikli 133 lõiked 2 ja 3. Samasugune regulatsioon on ka kehtivas õiguses (TÜÜKS § 412). Paragrahvi 823 lõige 1 sätestab, et kui Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts osaleb piiriüleses ühinemises äriseadustiku § 4331 lõike 1 tähenduses ühendava äriühinguna, siis töötajate äriühingute ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu juhtimises osalemise õiguse kindlaksmääramisel kohaldatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta artikli 12 lõigetes 2–4 sätestatut, samuti käesoleva seaduse §-des 50–59 ja 61, § 62 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 7 ja 8 ning lõigetes 3, 5 ja 6, §-s 63, § 64 lõikes 1, lõike 3 punktis 1 ning lõigetes 6 ja 7, § 75 lõikes 2 ning §-des 76–80 ja 83–88 sätestatut. Võetakse üle direktiivi artikli 133 lõige 3, millega sätestatakse alused töötajate osaluse reeglite kindlaksmääramiseks. Viidatud TÜÜKS-i sätted reguleerivad läbirääkimisi töötajate kaasamise üle (läbirääkimiste alustamine, läbirääkimiste erikomisjoni moodustamine, kokkuleppe sõlmimine, otsuste tegemine erikomisjonis, ekspertide kaasamine, läbirääkimiste kestus, kulud), töötajate kaasamise kokkulepet, seadusjärgse töötajate esinduskogu asutamist ja muud töötajate osalusega seotut. Seega annab § 823 lõige 1 ette raamistiku, kuidas pidada läbirääkimisi töötajate osaluse üle, kuidas töötajaid sellesse protsessi kaasata ning kuidas toimub töötajate osalemine äriühingu juhtimises. Kuigi viidatud sätted on suunatud töötajate osaluse kindlaksmääramisele SE ja SCE puhul, kohaldatakse neid sätteid edaspidi ka siis, kui äriühingute piiriülese ühinemise tulemusena tekib Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing. Paragrahvi 823 lõige 2 sätestab, et töötajate osaluse küsimust tuleb asuda lahendama vastavalt lõikes 1 viidatud sätetele juhul, kui piiriüleses ühinemises osaleb ühendava ühinguna Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts ja vähemalt ühe piiriüleses ühinemises osaleva äriühingu keskmine töötajate arv kuue kuu jooksul enne piirülese ühinemise lepingu projekti avaldamist on võrdne nelja viiendikuga ühineva äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele osalusõigus vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k (TÜÜKS § 46). Seega tuleb töötajate osaluse üle alustada läbirääkimisi, kui vähemalt ühe ühineva äriühingu töötajate arv ületab teatud piiri. Kui ümberkujundamisel on sihtriigiks Eesti (ehk tulemuseks on Eesti äriregistrisse kantud äriühing), siis tuleb vaadata lähteriigi seaduses kehtestatud künnist, millest alates on töötajatel õigus äriühingu juhtimises osaleda. Näiteks kui ühinevad kaks Soome äriühingut (Soomes tekib töötajatele osalusõigus, kui ettevõttes on vähemalt 150 töötajat) ning ühinemise tulemuseks on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, siis kui vähemalt ühe ühineva Soome äriühingu keskmine töötajate arv on olnud viimase kuue kuu jooksul 120 (4/5 150-st), tuleb rakendada TÜÜKS §-s 823 sätestatut. Paragrahvi 823 lõige 3 teeb erisuse TÜÜKS § 64 lõike 3 punktis 1 sätestatust. Nimetatud sätte kohaselt kohaldatakse töötajate osalemist reguleerivaid sätteid SE või SCE asutamisel ühinemise teel, kui enne SE või SCE registreerimist kohaldati ühes või mitmes osalevas juriidilises isikus üht või mitut osalemise vormi, mis hõlmab vähemalt 25% kõigi osalevate juriidiliste isikute töötajate koguarvust. Äriühingute piiriülese ühinemise tulemusena loodavas äriühingus kohaldatakse seega töötajate osalemist reguleerivaid sätteid, kui enne ühendava äriühingu registreerimist kohaldati ühes või mitmes ühinevas äriühingus üht või mitut osalemise vormi, mis hõlmab vähemalt 33% kõigi osalevate äriühingute töötajate koguarvust. 28 Paragrahvi 823 lõikega 4 võetakse üle direktiivi artikli 133 lõike 4 punkt a, mis teeb erisuse läbirääkimiste pidamise kohustusest. Üldreegli kohaselt tuleb äriühingute piiriülese ümberkujundamise puhul alustada läbirääkimisi töötajate äriühingu juhtimises osalemise üle TÜÜKS § 50 alusel. Läbirääkimiste pidamiseks moodustatakse TÜÜKS § 51 alusel läbirääkimiste erikomisjon. Kõnesolev säte võimaldab juhul, kui ühes ühinevatest äriühingutest rakendatakse töötajate osaluse süsteemi vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k (TÜÜKS § 46), ühingute juhatustel ilma läbirääkimisi pidamata otsustada, et ühinemise registrisse kandmisest alates kohaldatakse töötajate ühingu juhtimises osalemise korda vastavalt ühendava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigusele. Paragrahvi 823 lõikega 5 võetakse üle direktiivi artikli 133 lõike 4 punkt b, mis teeb samuti erisuse läbirääkimiste pidamise kohustusest. Lisatava sätte kohaselt võib TÜÜKS § 51 alusel moodustatud läbirääkimiste erikomisjon selliste liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kes esindavad kahte kolmandikku ühinevate ühingute töötajatest, sealhulgas nende liikmete hääled, kes esindavad töötajaid vähemalt kahes eri lepinguriigis, otsustada mitte alustada läbirääkimisi (TÜÜKS § 50 tähenduses) või alustatud läbirääkimised lõpetada ning kohaldada töötajate äriühingu juhtimises osalemisel ühendava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust. Paragrahvi 823 lõikega 6 rakendatakse direktiivi artikli 133 lõiget 7. See säte kohustab piiriülese ühinemise tulemusel Eesti äriregistrisse kantud osaühingut või aktsiaseltsi, kus rakendatakse töötajate osalemise süsteemi (TÜÜKS § 46 tähenduses), tagama samaväärse töötajate osalemise süsteemi rakendumise nii riigisiseste kui piiriüleste edaspidiste ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste korral ning seda nelja-aastase perioodi jooksul ühinemise registrisse kandmisest arvates. Selline piirang takistab äriühingutel piiriülest liikumist kasutada selleks, et töötaja arvu vähenemise kaudu pääseda töötajate osaluse nõuetest. Kehtiva õiguse järgi on äriühingul kohustus tagada töötajate osaluse süsteemi säilimine edaspidiste ühinemiste korral kolme aasta jooksul. Paragrahvi 823 lõikega 7 sätestatakse ühinemise tulemusena tekkinud Eesti äriregistrisse kantud äriühingule kohustus teatada oma töötajatele või nende esindajatele, kas otsustatakse kohaldada TÜÜKS § 75 lõikes 2 sätestatut või alustatakse läbirääkimisi TÜÜKS § 51 lõike 1 alusel moodustatud läbirääkimiste erikomisjonis. TÜÜKS § 75 lõige 2 annab aluse töötajate poolsete esindajate arvu määramiseks äriühingu juhtorganites. Kui aga selle sätte rakendamise kasuks ei otsustata ning alustatakse läbirääkimisi läbirääkimiste erikomisjonis, siis peab äriühing oma töötajaid või nende esindajaid teavitama läbirääkimiste tulemusest esimesel võimalusel. Tegemist on uue põhimõttega, kehtiva õiguse järgi äriühingul sellist teavitamiskohustust ei ole. Seaduse täiendamine §-ga 824 Paragrahviga 824 võetakse üle direktiivi artikkel 160l, mis reguleerib töötajate osalust äriühingu juhtimises äriühingute piirülesel jagunemisel. Tegemist on uue regulatsiooniga, kuna varem ei ole Eesti õiguses piirülest jagunemist reguleeritud. Direktiivi järgi kehtib äriühingute piiriülese jagunemise korral sarnaselt piiriülese ümberkujundamise ja ühinemisega töötajate osaluse määramisel üldpõhimõte, et kohaldatakse sihtliikmesriigis kehtivaid töötajate osalust reguleerivaid õigusnorme, kui need on olemas (artikli 160l lõige 1). Eesti õiguses puuduvad üldised normid töötajate osaluse kohta äriühingute juhtimises. TÜÜKS näeb ette töötajate osaluse vaid Euroopa ühistu ja Euroopa äriühingu puhul. 29 Direktiivi artikli 160l lõike 2 kohaselt kohalduvad artiklis 160l sätestatud reeglid töötajate osaluse kindlaksmääramiseks järgmistel juhtudel: a) kui jaguneva äriühingu keskmine töötajate arv on kuue kuu jooksul enne piiriülese jagunemise lepingu projekti avaldamist vastanud neljale viiendikule jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele osalusõigus direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punkti k tähenduses, või b) kui omandava äriühingu suhtes kohaldatav riigisisene õigus ei näe ette järgmist: a. vähemalt samal tasemel töötajate osalust, nagu see oli jagunevas äriühingus olemas enne piiriülest jagunemist ning mida mõõdetakse töötajate esindajate osakaalu alusel äriühingu, mille suhtes kohaldatakse töötajate osalusõigusi, haldus- või järelevalveorganite või nende komiteede või kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas, või b. omandavate äriühingute teistes liikmesriikides asuvate üksuste töötajatele samasuguseid osalusõigusi, nagu on nendel töötajatel, kes töötavad omandava äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis. Kuna Eesti õiguses puuduvad üldnormid töötajate osalemise kohta äriühingu juhtimises, siis tuleb piiriülese jagunemise puhul töötajate osalusõiguse kindlaksmääramisel lähtuda direktiivi artiklis 160l sätestatust. Vastavalt direktiivi artikli 160l lõikele 3 määratakse töötajate osalus kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 4 ning direktiivis 2001/86/EÜ ette nähtud põhimõtetele ja menetlustele, arvestades direktiivi artiklis 160l sätestatud erisusi. Direktiivist 2001/86/EÜ kohaldatakse töötajate osaluse kindlaksmääramisel ainult teatud sätteid, mitte kogu direktiivi. Direktiiv 2001/86/EÜ on üle võetud TÜÜKS-iga. Paragrahvi 824 lõigetega 1 ja 2 võetakse üle direktiivi artikli 160l lõiked 2 ja 3. Paragrahvi 824 lõike 1 kohaselt kohaldatakse olukorras, kus Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts osaleb piiriüleses jagunemises äriseadustiku § 4771 lõike 1 tähenduses omandava äriühinguna, töötajate jagunemise tulemusel tekkiva ühingu või ühingute juhtimises osalemise õiguse kindlaksmääramisel nõukogu määrusega (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta, artikli 12 lõigetes 2 ja 4 sätestatut, samuti TÜÜKS §-des 50–51ja 53–56, § 57 lõikes 1, §-des 58-59, §-s 61, § 62 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1, 7 ja 8 ja lõigetes 4–6, §-s 63 (v.a punkti 2 teine pool) ning §-des 75–88 sätestatut. Võetakse üle direktiivi artikli 86l lõige 3, millega sätestatakse alused töötajate osaluse reeglite kindlaksmääramiseks. Viidatud TÜÜKS-i sätted reguleerivad läbirääkimisi töötajate kaasamise üle (läbirääkimiste alustamine, läbirääkimiste erikomisjoni moodustamine, kokkuleppe sõlmimine, otsuste tegemine erikomisjonis, ekspertide kaasamine, läbirääkimiste kestus, kulud), töötajate kaasamise kokkulepet, seadusjärgse töötajate esinduskogu asutamist ja muud töötajate osalusega seotut. Seega annab § 824 lõige 1 ette raamistiku, kuidas pidada läbirääkimisi töötajate osaluse üle, kuidas töötajaid sellesse protsessi kaasata ning kuidas toimub töötajate osalemine äriühingu juhtimises. Kuigi viidatud sätted on suunatud töötajate osaluse kindlaksmääramisele SE ja SCE puhul, siis edaspidi kohaldatakse neid ka siis, kui piiriülese ümberkujundamise tulemusena tekib Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing. Paragrahvi 824 lõike 2 alusel kohaldatakse lõikes 1 töötajate osaluse kindlaksmääramise kohta sätestatut juhul, kui piiriüleses jagunemises osaleb omandava ühinguna Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts ja jaguneva äriühingu keskmine töötajate arv kuue kuu jooksul enne piirülese jagunemise lepingu avaldamist on võrdne nelja viiendikuga jaguneva äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele osalusõigus vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k (nimetatud säte 30 on üle võetud TÜÜKS §-ga 46). Seega tuleb töötajate osaluse üle alustada läbirääkimisi, kui jaguneva äriühingu töötajate arv ületab teatud piiri. Kui jagunemisel on üheks omandavaks äriühinguks Eesti äriregistrisse kantud äriühing, siis tuleb vaadata jaguneva ettevõtte asukohariigi seaduses kehtestatud künnist, millest alates on töötajatel õigus äriühingu juhtimises osaleda. Näiteks kui jaguneb äriühing, mille asukohariigiks on Soome, kus töötajate osalus äriühingu juhtimises algab 150 töötajast, ning üheks omandavaks äriühinguks on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, siis kui jaguneva Soome äriühingu keskmine töötajate arv on olnud viimase kuue kuu jooksul 120 (4/5 150-st), tuleb rakendada TÜÜKS §-s 824 sätestatut. Paragrahvi 824 lõikega 3 võetakse üle direktiivi artikli 160l lõike 4 punkt a, mis teeb erisuse läbirääkimiste pidamise kohustusest. Üldreegli kohaselt tuleb äriühingute piiriülese ümberkujundamise puhul alustada läbirääkimisi töötajate äriühingu juhtimises osalemise üle TÜÜKS § 50 alusel. Läbirääkimiste pidamiseks moodustatakse TÜÜKS § 51 alusel läbirääkimiste erikomisjon. Lisatava sätte kohaselt võib läbirääkimiste erikomisjon selliste liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku töötajatest, otsustada mitte alustada läbirääkimisi (TÜÜKS § 50 tähenduses) või alustatud läbirääkimised lõpetada ning kohaldada töötajate äriühingu juhtimises osalemisel iga omandava äriühingu registrijärgse asukoha lepinguriigi õigust. Paragrahvi 824 lõikega 4 võetakse üle direktiivi artikli 160l lõike 4 punkt c, mille kohaselt enne äriühingu piiriülest jagunemist kohaldatud töötajate osalust käsitlevate normide kohaldamine jätkub kuni edaspidi kokkulepitavate normide kohaldamise kuupäevani või kokkulepitavate normide puudumise korral kuni standardnormide kohaldamiseni vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ lisa 3. osa punktile a. Eesti õiguses on direktiivi 2001/86/EÜ lisa 3.osa punktis a sätestatu reguleeritud TÜÜKS § 75 lõikes 1. Seega tuleb tagada enne piiriülest jagunemist kehtinud töötajate osalusõiguse kohaldamine kuni edasiste kokkulepeteni. Antud sättega tagatakse, et olukorras, kus läbirääkimised venivad pikale, kehtivad varem kehtinud töötajate osaluse põhimõtted edasi ka siis, kui läbirääkimised pole lõppenud ja kokkulepet ei ole veel saavutatud. Paragrahvi 824 lõikega 5 võetakse üle direktiivi artikli 160l lõige 7. Nimetatud sätte kohaselt, kui ümberkujundatud äriühingus kasutatakse töötajate osaluse süsteemi, on kõnealune äriühing kohustatud rakendama meetmeid, et tagada töötajate osalusõiguste kaitse edaspidiste ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste korral olenemata sellest, kas need on piiriülesed või riigisisesed, nelja aasta jooksul pärast piiriülese ümberkujundamise jõustumist ning kohaldades mutatis mutandis artikli 160l sätteid. Seega kui piiriülese jagunemise tulemusena Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts rakendab töötajate osalemise süsteemi, peab nimetatud äriühing ka järgneva nelja aasta jooksul piiriülese jagunemise jõustumisest arvates tagama samaväärse töötajate osalemise süsteemi rakendumise nii riigisiseste kui piiriüleste ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste korral. See reegel tagab töötajate õiguste kaitse teatud ajaks ning hoiab ära selle, et äriühingu piiriülese liikumisega oleks võimalik hoiduda töötajate osaluse reeglite rakendamisest (nt jaotatakse äriühing väiksemateks üksusteks, mille töötajate arv jääb alla töötajate osaluse künnise ja seega ei pea töötajaid äriühingu juhtimisse kaasama). Paragrahvi 824 lõikega 6 sätestatakse jagunemise tulemusena tekkinud Eesti äriregistrisse kantud äriühingule kohustus teatada oma töötajatele või nende esindajatele töötajate osalust käsitlevate läbirääkimiste tulemusest esimesel võimalusel (direktiivi artikli 160l lõige 8). Väärtpaberituru seaduse muutmine 31 Seadust täiendatakse §-ga 1141 Direktiivi uue artikli 86a lõike 3, artikli 160a lõike 3 ning kehtiva artikli 120 lõike 3 kohaselt ei laiene piiriülese liikumise regulatsioon ühingutele, mille “eesmärk on investeerida üldsuse poolt sellesse paigutatud vahendid ühiselt riskihajutamise põhimõttel ning mille osasid või aktsiaid võib nende omanike nõudmisel otseselt või kaudselt selle äriühingu varade arvel tagasi võtta või välja maksta. Selliste tagasivõtmiste või väljamaksetega on võrdsustatud toimingud, millega äriühing soovib tagada, et tema osade või aktsiate kurss ei erineks olulisel määral tema varade netoväärtusest.” Nimetatud äriühingud on käsitatavad investeerimisühinguna ning tulenevalt direktiivist ei ole neil seega lubatud piiriüleses liikumises osaleda. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõuga võetakse kasutusele uued terminid „piiriülene jagunemine“ ja „piiriülene ümberkujundamine“. Mõisted „jagunemine“ ja „ümberkujundamine“ tulenevad äriseadustikust, neile lisatakse täiend „piiriülene“, mis tähendab, et lubatud on osaleda jagunemises ja ümberkujundamises teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühinguga. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/2121 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega ja direktiiviga (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta, mida muudetakse siinse eelnõuga ülevõetava direktiiviga (EL) 2019/2121. Teiste Euroopa Liidu õigusaktidega eelnõul puutumust ei ole. Vastavustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1). 6. SEADUSE MÕJUD Mõjud kaasnevad järgmiste planeeritavate muudatustega: 1) piiriülese ühinemise senise regulatsiooni muutmine; 2) äriühingutele uute võimaluste loomine piiriüleselt liikuda, piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine. Kuna mõlema muudatuse sihtrühmad ja kaasnevad mõjud on valdavalt samad, on otstarbekas vaadata muudatuste sihtrühmi ja neile kaasnevaid mõjusid koos. Sihtrühm I: mittetulundusühingud, osaühingud, aktsiaseltsid, täis- ja usaldusühingud. Muudatustest I ja II on puudutatud üksnes Eesti äriregistrisse kantud osaühingud ja aktsiaseltsid, mis soovivad oma tegevust piiriüleselt ümber korraldada ning ühineda mõne teise EL liikmesriigi piiratud vastutusega äriühinguga. Samuti on puudutatud need osaühingud ja aktsiaseltsid, mis soovivad oma tegevust piiriüleselt ümber korraldada ning jaguneda mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi õigusele alluvaks äriühinguks või kujundada oma ühinguvorm ümber selliselt, et uus ühing allub mõne teise EL liikmesriigi õigusele. 1. aprilli 2022 seisuga on äriregistrisse kantud 246 813 osaühingut ja 2 698 aktsiaseltsi. 32 Kaasnev mõju: majanduslik mõju – paindlikum ettevõtluskeskkond. Muudatustega I ja II kaasneb osaühingutele ja aktsiaseltsidele senisest enam võimalusi piiriüleseks ettevõtluseks ja selle laiendamiseks. Võimalik on lisaks senisele piiriülesele ühinemisele osaleda ka jagunemisel piiriüleselt ning kujundada end ümber teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühinguks, mis on analoogiline Eesti osaühingu ja aktsiaseltsiga. See tähendab, et muudatusel on osaühingutele ja aktsiaseltsidele positiivne mõju, kuna nende majandustegevus muutub paindlikumaks, võimalik on juriidilise vormi muutmine ka piiriüleselt. Praegu on selleks ainus võimalus lisaks piiriülesele ühinemisele senine juriidiline isik lõpetada ja likvideerida ning teises ELi liikmesriigis uus asutada. Muudatuste mõju seisneb pigem materiaalõiguslikes ning registrimenetluslikes uuendustes ning arvestades, et piiriülene ühinemine on olnud võimalik ka varasema regulatsiooni kohaselt, ei ole viidatud muudatuste mõju võrreldes varasemate võimalustega märkimisväärne. Piiriülest ühinemist kui võimalust on seni kasutanud marginaalne arv äriühinguid: hetkel äriregistrisse kantud 249 511st osaühingust ja aktsiaseltsist on seni 15 aasta jooksul (piiriülene ühinemine kui võimalus jõustus äriseadustikus 15.12.2007. a) piiriülese ühinemise võimalust kasutatud 123 korral. Selliselt, et Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts on ühinenud mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühinguga ja Eesti äriregistrist ühing kustutatakse, on ühinemine toimunud 68 korral. Selliselt, et piiriülese ühinemise tulemusel kantakse piiriülese ühinemise tulemusel Eesti äriregistrisse uus ühing, on piiriülene ühinemine toimunud 55 korral. II muudatuste mõju on õiguslikult märkimisväärne ja ettevõtjatele positiivne, sest täieneb piiriülese liikumise võimaluste ring piiriülese jagunemise ja ümberkujundamise näol. Seni ei ole sõnaselget regulatsiooni nimetatud liikumise vormide kasutamiseks kehtivas õiguses eksisteerinud, mistõttu on ettevõtjatel võimalik kasutada täiesti uusi piiriülese tegutsemise võimalusi. Tegemist on EL regulatsiooniga, mis tähendab, et samalaadsed reeglid hakkavad kehtima ka teistes EL riikides ning ettevõtjatel on seeläbi menetluslikult mugav piiriüleselt oma tegevust reorganiseerida. See omakorda loob täiendavaid võimalusi majanduskasvuks, tõhusamaks konkurentsiks ja tootlikkuseks nii Eestis kui ka Euroopa Liidus laiemalt. Negatiivseks mõjuks saab pidada koormuse kasvu registripidajale, mis siiski ei ole märkimisväärne, sest arvestades piiriülese ühinemise võimaluse kasutamise vähesust, ei ole prognoositav ka piiriülese jagunemise ja ümberkujundamise suur hulk. Samas väheneb ettevõtjate halduskoormus, sest piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise tõendeid hakatakse kättesaadavaks tegema liikmesriikide asjaomaste järelevalveasutuste vahel Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi (BRIS) kaudu. Sihtrühm II: Tartu Maakohtu registriosakond kui registripidaja. Kaasnev mõju: mõju töökoormusele ja ülesannetele. Mõlema muudatusega kaasneb mõju registripidaja töökoormusele, kuna nii piiriüleses liikumises kui riigisiseses reorganiseerimises on oluline roll registripidajal, sest reorganiseerimine jõustub vastava kande tegemisega registrisse. Siiski ei ole mõju registripidaja töökoormusele märkimisväärne, kuna reorganiseerimismenetluste arv ei ole väga suur. Piiriülese ühinemisega seoses on tehtud aastatel 2008–2022 kokku 123 kannet, sh kõigi ühinemiste kohta, nii nende, mis piiriülese ühinemise tulemusel Eesti äriregistrist kustutati, kui nende, mis Eesti äriregistrisse registreeriti. Seega ei ole põhjust prognoosida, et piiriülest 33 liikumist hakataks kasutama väga suures mahus, mis mõjutaks oluliselt registripidaja töökoormust. Peamine koormuse muudatus registripidajale kaasneb seoses piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise tõendi väljaandmisega, kuna tõendi väljaandmiseks tuleb senisest enam asjaolusid kontrollida. Registripidaja töökorraldus piiriülese ühinemise menetlemisel muutub menetlusreeglite uuendusi arvestades oluliselt ning registripidajale on pandud täiendavaid kohustusi, tagamaks piiriülese ühinemise usaldusväärsus ning puudutatud isikute huvide kaitse. Registripidaja peab jälgima laiemalt piiriülese ühinemise motiive, lisandub kohustus teha dokumentide läbivaatamisel ka koostööd teiste asjaomaste avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, minimeerimaks piiriülese liikumise kasutamist pahatahtlikel ning kuritegelikel eesmärkidel. Tõendit ei väljastata juhul, kui registripidajal on põhjendatud kahtlus, et piiriülest ühinemist kavandatakse eelnimetatud pahausksetel eesmärkidel. Selleks, et registripidaja saaks tagada piiriülese ühinemise heauskliku läbiviimise, tuleb riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustel ja teistel avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel anda registripidajale omapoolne hinnang, kas äriühing võiks saada piiriüleselt liikuda. Siin on mõeldud eelkõige Maksu- ja Tolliametit, Rahapesu Andmebürood ja teisi institutsioone, kes registripidaja pöördumise korral annavad piiriülese ühinemise kohta hinnangu äriühingule: kas ühingul on täitmata kohustusi, kas ühingu senine tegevus võimaldaks seada kahtluse alla äriühingu piiriülese liikumise motiivid või kas ühing soovib piiriüleselt liikuda kuritegelikel eesmärkidel või on selleks põhjendatud kahtlus. Olgu märgitud, et tegemist on vastava institutsiooni hinnanguga, mis ei ole registripidajale siduv. Lõpliku otsuse tõendi väljastamise kohta teeb siiski registripidaja, kes saab otsuse tegemisel tugineda kõigi nende asutuste esitatud teabele, kelle poole pöörduti. Positiivne on muudatuses see, et piiriülene ühinemine muutub regulatsiooni muutuste tõttu õiguskindlamaks, sest täienevad puudutatud isikute (osanikud, aktsionärid, võlausaldajad, töötajad) huvide kaitse normid ning registripidaja kontrollikohustus. Registripidaja omakorda saab tõendit välja andes tugineda teiste asutuste hinnangutele ja õiguslike raskuste ilmnemisel saab tõendi väljaandmise otsustamise anda üle kohtunikule. Sihtrühm III: Registrite ja Infosüsteemide Keskus kui äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri infotehnoloogiliste lahenduste teostaja. Kaasnev mõju: mõju infotehnoloogilistele arendustele. Mõlema muudatusega kaasneb vajadus teha infotehnoloogilisi arendusi äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Peamine seonduv IT-arenduse vajadus tuleneb piiriülese ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise tõendi edastamise muudatustest. Tõendit hakatakse edastama Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu teise liikmesriigi pädevale asutusele. See tähendab äriregistri ja BRISi süsteemi andmevahetuse täiendamist. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD 34 Seaduse rakendamisega seonduvad äriregistri infosüsteemi arendamise kulud. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse esialgse hinnangu järgi on kulud 65 000 eurot ja need kaetakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eelarvest. Peamised arendusvajadused tulenevad uute piiriülese liikumise vormide menetlemise jaoks tehtavatest Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi (BRIS) teabevahetuse täiendustest, vajadusest arendada äriregistrit, et muuta piiriülese ühinemise menetluskorda ning täiendada infosüsteemi piiriülese ümberkujundamise ja jagunemise võimalustega ja teha vajalikud muudatused registriosakonna menetlustarkvaras. 8. RAKENDUSAKTID Seaduse rakendamiseks tuleb muuta justiitsministri 19.12.2012 määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 2). 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt tuleb direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kehtestada hiljemalt 31. jaanuaril 2023. Sellest lähtuvalt jõustuvad direktiivi ülevõtmiseks vajalikud muudatused 31. jaanuaril 2023. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks järgmistele huvirühmadele: Eesti Advokatuur, Ametiühingute Keskliit, Audiitorkogu, Eesti Juristide Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Kohtunikuabide Ühing, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Pangaliit, Eesti Pank, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Nasdaq Tallinn, Ettevõtluse Arendamise SA, Finantsinspektsioon, Harju Maakohus, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Vabaühenduste Liit, Notarite Koda, Pärnu Maakohus, Raamatupidamise Toimkond, Riigikohus, Riigikontroll, Tallinna Ringkonnakohus, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Tartu Maakohus, Tartu Maakohtu registriosakond, Tartu Ringkonnakohus, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Teenusmajanduse Koda, Viru Maakohus, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Äriinglite Assotsiatsioon, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, MTÜ Asutajad, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Võlausaldajate Liit, Eesti Pereettevõtjate Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Väikeaktsionäride Liit, Startup Estonia, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, ühinguõiguse revisjoni komisjon. 35 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 27.05.2022 09:07 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Juristide Liit <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Relika Sarapuu <[email protected]>; Eesti Korteriühistute Liit <[email protected]>; Eesti Pangaliit <[email protected]>; Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon <[email protected]>; <[email protected]>; Nasdaq Tallinn <[email protected]>; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus <[email protected]>; Finantsinspektsioon <[email protected]>; Vabaühenduste Liit <[email protected]>; Notarite Koda <[email protected]>; <[email protected]>; TalTech Õiguse Instituut <[email protected]>; Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut <[email protected]>; registriosakond <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Äriinglite Assotsiatsioon <[email protected]>; Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon <[email protected]>; MTÜ Asutajad <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; Eesti Võlausaldajate Liit <[email protected]>; Eesti Pereettevõtjate Liit <[email protected]>; Sotsiaalsete ettevõtete võrgustik <[email protected]>; Eesti Väikeaktsionäride Liit <[email protected]>; Startup Estonia <[email protected]>; Kodanikuühiskonna Sihtkapital <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Äriseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (äriühingute piiriülene liikumine) esitamine kooskõlastamiseks Manused: 8-13984 27.05.2022 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Ootame teie arvamust eelnõu kohta hiljemalt 17.06.2022 e-posti aadressile [email protected] või DVK kaudu. Pealkiri: Äriseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (äriühingute piiriülene liikumine) esitamine kooskõlastamiseks Registreerimise kuupäev: 27.05.2022 Registreerimise number: 8-1/3984. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee