center -2160270 0 0 Teie 27 . 04 .202 2 a nr 8- 3/3125-1 Meie 24 . 05 .202 2 a nr 10-3/2 2 / 58-2 Justiits ministeerium
[email protected] Tartu Ringkonnakohtu arvamus korruptsioonivastase seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse osas Täname võimaluse eest avaldada arvamust korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS ) eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta. Keskendume arvamuses VTK punktile 3.2 „Teadlikkus korruptsiooniohust kui ebamäärane tingimus“. Nõustume, et KVS § 11 lg 1 p 3 on tänases sõnastuses liiga abstraktne ning sätte kohaldamise osas puudub õigusselgus. Seetõttu väärib sättega tegelemine toet ust . VTK-s p akutakse välja, et senise sõnastuse : ametiisik on teadlik korruptsiooniohust asemel võiks sõnastus olla järgmine : ametiisik on teadlik tema enda toimingu või otsusega kaasnevast korruptsiooniohust . Leiame, et sätte selline ümbersõnastus ei kõrvalda siiski probleemi – sät t e mõte jääb endiselt segaseks. Leiame, et KVS § 11 lg 1 p 3 võiks hoopis kehtetuks tunnistada. Selgitame oma seisukohta järgmiselt. KVS-s v älja pakutud muudatus ei teeks meie hinnangul sätet selgemaks . Ka praeguse sõnastuse kohaselt saab asjasse puutuv olla vaid ametiisiku enda toimingu või otsusega kaasnev korruptsioonioht. Seda seetõttu, et säte puudutab üheselt arusaadavalt ametiisiku enda toimingut või otsust . Niisiis ei saa ka praegu ametiisik A-le ette heita KVS § 11 lg 1 p 3 rikkumist seeläbi, et korruptsioonioht kaasnes kellegi teise (nt ametiisik B) toimingu või otsusega. Seetõttu jääb mõist eta matuks VTK-s esitatud seisukoht, et „kehtiv sõnastus võimaldab tuletada, et korruptsioonioht ei pruugi tuleneda üksnes ametiisiku enda tegevusest, vaid laiemalt, mis on liiga ebamäärane alus otsuse või toimingu tegemisest taandamiseks (toimingupiirangu kohaldamiseks)“. Küsimust ei muuda selgemaks VTK lk-l 7 esile toodud paar näidet, mille puhul VTK autorite hinnangul KVS § 11 lg 1 p 1 ega 2 ei kehti. Need näited on meie hinnangul problemaatilised. Esi mesena märgitakse ära olukord, kus otsust või toimingut ei tehta KVS §-s 7 loetletud seotud isiku suhtes, vaid mõne muu isiku suhtes, ning korruptsiooni vältimise ning otsuse tegemise läbipaistvuse ja arusaadavuse huvides peaks ametiisik end taandama. Märgime, et see näide ei ole siiski kuigivõrd abipakkuv, sest jääb äärmiselt abstraktseks. Teiseks on see näide ka mõneti eksitav. Kõneldakse sellest, et otsus tehakse ametiisikuga mitteseotud isiku suhtes . See tõesti ei võimalda kohaldada KVS § 11 lg 1 p 1, ent asjassepuutuva sättena võib kõne alla t ulla KVS § 11 lg 1 p 2 . Tartu Ringkonnakohus on 28.09.2021. a otsuses nr 1-19-6293 p-s 161 selgitanud, et KVS § 11 lg 1 p 2 võib rakenduda siis, kui ametiisikut motiveerib otsust tegema tema ametikohustuste väline huvi. Seetõttu leiame, et KVS § 11 lg 1 p 2 on asjakohane säte siis , kui ametiisik teeb temaga mitteseotud isiku suhtes otsuse lähtuvalt oma ametikohustuste korrektse täitmise välisest huvist. N äiteks kui ametiisik on mõne automargi suur fänn ja ta teeb majanduslikult (või pigem avalik u huvi mõttes) mittepõhjendatud otsuse toetada seda automarki valmistavat äriühingut (nt võimaldades tal püstitada tootmishoone), rakendub KVS § 11 lg 1 p 2 – seda sõltumata sellest, et soodustuse saanud äriühing ei ole ametiisikuga seotud. Teine näide puudutab seda, kui ametiisik on saanud ametialase kingituse ning tänutundest lähtudes eelistaks ta otsuse tegemisel kingituse saajat. VTK autorite meelest ei saa kingi tegijat pidada ametiisikuga seotud isikuks. See on vaieldav – sõltuvalt kingituse iseloomust võib siiski ka seotust jaatada. Ent isegi kui pidada kinkijat ametiisikuga mitteseotud isikuks, on jällegi päästerõngaks KVS § 11 lg 1 p 2 – kui ametiisiku otsuse tingib kingitus, saab öelda, et ametiisik tegi otsuse oma erahuvi tõttu. Vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 1-19-6293, p 162. Niisiis on endiselt raske ette kujutada karistusõiguslikku sekkumist väärivat juhtumit, mis ei lange KVS § 11 lg 1 p 1 või 2 alla – ja VTK sellest osas abiks ei ole. Seepärast näib kõige õigem lahendus see, et niigi äärmiselt formaalse delikti (KVS § 19 – aga eeskätt kriminaalvastutust ette nägev karistusseadustiku § 300 1 ) kõige abstraktsem osa, st KVS § 11 lg 1 p 3 tunnistatakse ilma asenduseta kehtetuks. Kui edaspidi peaks ilmnema, et saab olla mingeid selliseid (karistusväärseid) korruptsioonijuhtumeid, mille puhul ükski senine norm ei rakendu (sh KVS § 11 lg 1 p 1 või 2), on võimalik seadust piisavalt konkreetsel moel täiendada . Lisaks eelnevalt märgitule võiks kaaluda ka KVS § 11 lg 1 p 2 formaalset (mitte sisulist) muutmist. Kui KVS § 11 lg 1 p 1 kõneleb arusaadavalt objektiivsetest asjaoludest, toob KVS § 11 lg 1 p 2 juurde ka subjektiivsele küljele viitava teadlikkuse . Samas aga on KVS § 11 lg 1 p 2 põhirõhk (nagu KVS § 11 lg 1 p-l 1) objektiivsetel asjaoludel : eeskätt öeldakse selle sättega, et ametiisik ei tohi teha toimingut või otsust, kui esineb tema enda või temaga seotud isiku majanduslik või muu huvi, mis võib toimingut või otsust mõjutada. Seetõttu võiks KVS § 11 lg 1 p 2 sõnastada (loogiliselt ja dogmaatiliselt õigesti) KVS § 11 lg 1 p 1 eeskujul ringi , loobudes viitamisest teadlikkusele. Karistusõiguslikus vastutuses see puutuvalt subjektiivset koosseisu midagi ei muudaks, sest teadlikkusele viidatakse nii KVS § s 19 kui ka karistusseadustiku §-s 300 1 . Vt selle kohta ka Tartu Ringkonnakohtu otsuse nr 1 19 6293, p-d 131–132. KVS § 11 lg 1 p 2 sõnastus võikski olla selline: „ esineb ametiisiku enda või temaga seotud isiku majanduslik või muu huvi, mis võib mõjutada toimingut või otsust “. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Tiina Pappel Tartu Ringkonnak ohtu esimees