Väljaminev kiri

Eesti Advokatuuri juhatus Teie: 19.07.2023 nr 1-2/573 Eesti Advokatuur Rävala pst 3, Tallinn Meie: 26.07.2023 nr 12-1/2023-023-2 Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]; [email protected] Vastus Teie 19.07.2023 pöördumisele Austatud Eesti Advokatuuri esimees ja juhatuse liikmed Vastuseks Teie 19. juulil 2023.a esitatud pöördumisele teatame, et esitatud küsimusi käsitleme selgitustaotlusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 punktide 2 ja 3 kohaselt. Selgitame Teile järgmist: Maksejõuetuse teenistus on seaduse alusel loodud Justiitsministeeriumi valitsemisalas asuv sõltumatu haldus- ja riikliku järelevalveorgan, mille ülesanded ja pädevus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduse, riigieelarveseaduse, haldusmenetluse seaduse, halduskoostöö seaduse, avaliku teabe seaduse, pankrotiseaduse, korrakaitseseaduse, avaliku teenistuse seaduse, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse jt eelkõige avalikku sektorit puudutavate seadustega. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 teostatakse riiklikku järelevalvet korrakaitseseaduses ja teistes seadustes sätestatud alusel ja korras. Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõikes 1 sätestatud järelevalve on ühe haldusorgani (näiteks maksejõuetuse teenistuse) kontroll teise haldusorgani (näiteks pankrotiseaduse §-s 54 nimetatud kutsetegevuse kandjate1 – st pankrotihaldur, saneerimisnõustaja, likvideerija ülesannetes haldur, usaldusisik) üle. Haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Seega võib haldusorganiks olla nii riigiasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, kollegiaalorgan, üksik ametnik või avaliku halduse ülesannet iseseisvalt täitma volitatud eraõiguslik isik. Ühisnimetajaks on see, et kõik need organid täidavad avaliku halduse ülesannet (haldusülesannet), sõltumata sellest, kas haldusorgani ülesanded sisaldavad riigivõimu volituse olemasolu või ei eelda võimuvolitusi või kas haldusfunktsiooni täitmine on organi põhifunktsioon või abistav/täiendav funktsioon. Ka organid, kes ei ole täitevvõimu organid, täidavad ülesandeid, mis materiaalses mõttes on haldusülesanded. Seejuures ei ole järelevalvatav haldusorgan järelevalve teostajaga alluvussuhtes (VVS § 751 lg 2). Haldusorgani (näiteks maksejõuetuse teenistus) järelevalve pädevus tuleneb tema tegevusvaldkonnast (näiteks avaliku huvi ja võlausaldajate kaitse, pankrotimenetluste kulude otstarbekus, maksejõuetuse praktika kujundamine pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses), sealhulgas kontrollib järelevalvet teostav haldusorgan, kas järelevalvatav haldusorgan järgib selles valdkonnas kehtestatud nõudeid (näiteks pankrotiseaduse § 59 lg 2 p 7, lg 3 ja lg 4 täitmist - andmed pankrotimenetluste kohta, milles ta on kinnitatud halduriks, info avalikustamine veebilehel ja andmete õigsus.) Haldusjärelevalvet teostatakse riigi haldusorganite üle, mis ei ole järelevalve teostaja alluvuses. Haldusjärelevalve puhul ei ole järelevalvatav järelevalve teostaja alluvuses. Haldusjärelvalve puhul ei määra alluvussuhe järelevalvepädevust. Järelevalvepädevus tuleneb konkreetse haldusorgani tegevusvaldkonnast tagada selles valdkonnas (näiteks maksejõuetusvaldkond) kehtivate normide järgimine ning kohustusest kontrollida sh teiste haldusorganite poolt seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete järgimist. Järelevalve teostaja võib eriseadusest tuleneva volituse alusel kontrollida haldusorgani tegevust, mis haldusorganisatsioonis asub teises valitsemisalas, või ka haldusorganit, mis on tema kõrgemalseisev organ. Haldusjärelevalvega on hõlmatud riigi haldusorganite kogu tegevus. Haldusjärelevalve hõlmab eelkõige järelevalvatava tegevuse õiguspärasust. Kuna haldusjärelevalve hõlmab erinevaid valdkondi, võib teatud juhtudel olla vaja ette näha ka laiem haldusjärelevalve ulatus, kus haldusjärelevalve hõlmab ka tegevuse otstarbekust. Haldusjärelevalve hõlmab otstarbekust ainult siis, kui see on eriseaduses (näiteks pankrotiseaduses või advokatuuriseaduses) sätestatud. 1 Vastavalt pankrotiseaduse § 54 on pankrotihalduri kutsetegevuseks pankrotimenetluste läbiviimine, tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana ja saneerimisnõustajana ning õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. Vastavalt advokatuuriseaduse § 46 lg 3 valvavad advokaadi tegevuse järele pankrotihaldurina tegutsemise asjades ehk pankrotiseaduse § 54 nimetatud kutsetegevuse asjades st riigi nimel ja volitusel avaliku halduse ülesannet (haldusülesannet) täitvate advokaatide kui riigi haldusorganite tegevuse või tegevusetuse üle nii Eesti Advokatuuri juhatus kui ka maksejõuetuse teenistus. 2 (4) VVS § 752 on sätestatud haldusjärelevalve meetmed. Lõike 1 kohaselt on järelevalve teostajal (näiteks maksejõuetuse teenistusel) õigus nõuda järelevalvatavalt ( näiteks advokaadist pankroti kutsetegevuse kandjalt ehk teiselt haldusorganilt) seletusi ja dokumente, peatada järelevalvatava asjakohane ametnik või töötaja ning teda küsitleda, kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil järelevalvatava valduses olevat vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiule võetud vallasasi müüa või hävitada, siseneda järelevalvatava territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, jäädvustada olukorda, võtta proove ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi või ekspertiise. VVS §-s 752 nimetatud haldusjärelevalve meetmetele võib eriseadusest (näiteks pankrotiseadusest, advokatuuriseadusest) tuleneda teisi meetmeid, mida saab rakendada lisaks Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatutele haldusjärelevalve läbiviimisel. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede (näiteks erapooletu ja sõltumatu saneerimis- ja pankrotimenetlus, aus ja läbipaistev ärikeskkond) ja isikute (näiteks võlausaldajate) subjektiivsete õiguste kaitstus. Kui järelevalvatava tegevus või halduse kandja poolt haldusülesande täitmine ei vasta seaduse, alusel antud õigusaktide või halduslepingu nõuetele, tulenevad haldusjärelevalve teostaja volitused eriseadustest, mida ta saab järelvalvatava suhtes rakendada. Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele võib maksejõuetuse teenistus teha adressaadile (näiteks Justiitsministeeriumile, Eesti Advokatuurile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale või pankrotihalduri kutse kandjatele ehk teistele riigi haldusorganitele) ettepanekuid asutuse või haldusorgani töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ning võib anda adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Nii on maksejõuetuse teenistus saatnud Justiitsministeeriumile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ja pankrotihalduri kutse kandjatele (kelle hulgas on ka advokaate) ehk teistele riigi haldusorganitele (märgu)kirju, näiteks: a) 10. veebruaril 2023.a Justiitsministeeriumile seoses pankrotihaldurite töökoormuse võimaliku tõusuga majanduslanguse tingimustes ja pankrotiseaduse § 59 sätete mittetäitmisega2 seoses avaliku teenuse osutamise läbipaistvusega; b) 9. märtsil 2023.a. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ja pankrotihalduri kutse kandjatele ehk teistele riigi haldusorganitele tähelepanekud seoses võlausaldajate suhetega, pankrotimenetluste menetluskulude planeerimisega ja otstarbekuse teemadel pankrotimenetlustes; c) 27. mail 2023.a Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale märgukirja pankrotihaldurite töökoormuse osas ning soovituse korraldada pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate eksam; d) 29. mail 2023.a. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ja pankrotihalduri kutse kandjatele ehk teistele riigi haldusorganitele soovitused pankrotihalduri hea kutsetava täiendamiseks; jne Seega on pankrotihaldurite, sh advokaadi või audiitori kvalifikatsiooni omavate inimeste kui riigi haldusorganite töökoormus Eesti üldise majanduslanguse tingimustes, 2 Näiteks pankrotiseaduse § 59 lg 2 punkt 7) andmed pankrotimenetluste kohta, milles isik on kinnitatud halduriks. Nimekiri tehakse avalikkusele kättesaadavaks Koja veebilehel. Nimekirja pidamise kord kehtestatakse koja põhikirjas. Nimekirja kantud haldur, sealhulgas advokaadist haldur peab tagama esitatud andmete õigsuse. 3 (4) maksejõuetusteenuse kui avaliku teenuse osutamise läbipaistvus ja maksejõuetusteenuse osutamisega seotud kulude otstarbekus olnud maksejõuetuse teenistuse kui avaliku huvi ja võlausaldajate huvide kaitsja keskmes nüüdseks pool aastat. Vastavalt pankrotiseadusele on maksejõuetuse teenistus oma tegevuses sõltumatu. Pankrotiseaduse § 1922 lõikes 2 sätestati maksejõuetuse teenistuse sõltumatuse garantii. Maksejõuetuse teenistus on iseseisev üksus Konkurentsiameti teenindamisel. Pankrotiseaduse muutmise seletuskirjas on märgitud, et maksejõuetuse teenistus peab olema teemade eestkõneleja laiemalt, tegutsema proaktiivse pankrotikultuuri nimel ning tooma olulised teemad avalikkuse silma alla. Vastavalt pankrotiseaduse § 1926 tagab kohus maksejõuetuse teenistusele juurdepääsu pankroti-, saneerimis-, võlgade ümberkujundamise või füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlusele või sellega seotud menetlusele, kui kohus saab menetluse algatamise avalduse või hagi. Pankrotiseaduse § 72 sätestab haldusjärelevalve või riiklikku järelevalve teostamisel saladuse hoidmise kohustuse. Austusega ja koostööaltilt, Maksejõuetuse teenistuse nimel Signe Viimsalu juhataja 4 (4)