Tartu Ringkonnakohtu seisukoht kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Justiitsministeerium Teie 02.03.2022 a nr 8-1/1624 [email protected] Meie 21.03.2022 a nr 10-3/22/33-2 Tartu Ringkonnakohtu seisukoht kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Jääme enda varasema, kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta 26.10.2020. a kirjas nr 10-3/20/88-2 esitatud kokkuvõtlike seisukohtade juurde. Meie täiendavad tähelepanekud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta on järgmised. 1. Kohtumajade teeninduspiirkonnad (KS § 9 lg 3, TsMS § 74 lg-d 2 ja 3). Arusaamatuks jääb vajadus kaotada ära kohtumajade praegu maakonnapiiridest lähtuvad teeninduspiirkonnad ja asendada see põhimõttega, et asja lahendatakse kohtualluvust määravale kohale lähimas kohtumajas. See lahendus muudab kohtumajade vahelise alluvuse kindlakstegemise keeruliseks ja ebaselgeks. Äärmuslikul juhul hakkab kohus kaardi abil mõõtma, milline kohtumaja on kohtualluvuse kohale kõige lähemal. Samas ei ole selge, et menetlusosalised sellest võidaksid. Üldjuhul peaksid maakonnakeskused olema maakonna piires loomulikud tõmbekeskused. Ebaselge on eelnõus ka see, kas lähedust arvestatakse linnulennult või teid mööda. Kohtumajade põhine alluvus ei ole seotud kohtumaja kui struktuuriüksusega, vaid põhimõttega, et tsiviilkohtumenetlus peaks toimuma poolte või nõude aluseks olevate asjaoludega kõige rohkem seotud paigas. 2. Osakonnad ja kohtumajade juhtide kaotamine (KS § 91). Muudatus ei arvesta erinevate kohtute eripäradega. Osakondadeks jagamine võib lihtsustada ehk Harju Maakohtu haldamist, kus on ainult üks kohtumaja ja palju kohtunikke, kuid on küsitav, kas see mudel arvestab teiste kohtutega, kus kohtunikud jagunevad paljude väikeste kohtumajade vahel. Mõistlikum võiks olla sätestada seaduses võimalikult paindlikud lahendused, et iga kohus saaks enesekorralduse raames valida endale sobivad lahendused. Seega võiks toetada osakondade loomist ühe võimalusena, mida kohtu üldkogu saab rakendada, aga mitte kohustusena kõigile kohtutele. Samuti on praktikas juba enamus kohtunikke spetsialiseerunud tsiviil- või kriminaalasjade lahendamisele. Seal, kus seda tehtud ei ole, on see ilmselt tingitud kohalikest eripäradest ja seda ei peaks ilmtingimata sunnivahenditega muutma. Igal kohtul peaks olema võimalik paindlikult vastavalt enda vajadustele tööjaotusplaani kaudu enda tööd korraldada. Kuidagi ei saa alahinnata osakondade juhtide töökoormuse vähendamise tagajärjel tekkivat vajadust täiendavate kohtunike kohtade loomiseks. Aadress: Kalevi 1, 51010, Tartu; registrikood: 74001972; telefon: 750 0702; faks: 750 0701; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee 3. Kohtuniku teenistuskoht (KS § 111). Eelnõu järgi antakse kohtuniku ühest kohtumajast teise üleviimise pädevus kohtu esimehele. Seletuskirjas ei ole sisuliselt põhjendatud selle muudatuse vajalikkust. Ainsana on välja toodud, et kohtu esimees kannab vastutust selle eest, et õigusemõistmise huvid üleviimise tõttu kahjustada ei saa. Samas ei ole seletuskirjas toodud, et senine üleviimise kord oleks kuidagi õigusemõistmise huve kahjustanud. Ühtlasi on kõigi kohtunike huvides, et õigusemõistmise huvid oleks tagatud, mistõttu on raske näha ohtu, et kohtu üldkogu otsustab kohtuniku üleviimise selliselt, et see õigusemõistmise huve kahjustaks. 4. Eestkoste järelevalve osakond (KS § 162). Kaheldav on eestkoste järelevalve osakonna loomise vajalikkus. Järelevalve eestkostja tegevuse üle jääb ikkagi kohtule, kes eestkostja on seadnud (TsMS § 110; 527jj). Seetõttu jäävad kohtuniku-osakonna juhataja pädevus ja ülesannete ring arusaamatuks. 5. Ringkonnakohtu kolleegiumid (KS § 241). Seaduseelnõu näeb ette ringkonnakohtus tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumi loomise. Sellega seoses võiks kaaluda ka seadusesse normi lisamist selle kohta, kuidas toimub kolleegiumisse mitte kuuluva kohtuniku kaasamine konkreetse asja arutamisse. Riigikohtu puhul on see reguleeritud KS § 28 lõikes 3, mille järgi on Riigikohtu esimehel õigus kaasata Riigikohtu kodukorras ettenähtud korras asja läbivaatavasse kohtukoosseisu eri kolleegiumide kohtunikke. Ja Riigikohtu kodukorra p 36 kõlab: „Haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi esimees teeb vajaduse korral Riigikohtu esimehele ettepaneku kaasata asja läbivaatamisse teise kolleegiumi kohtunik või Riigikohtu esimees“. Kokkuvõtvalt võiks mõelda, kas edaspidi ei peaks Riigikohtu ja ringkonnakohtu puhul olema regulatsioonid sarnased. 6. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimees (KS § 242). Ringkonnakohtu kolleegiumi esimeestel on eelnõu järgi rida kohustusi, sh kohustus korraldada ringkonnakohtu kolleegiumilt tagasiside andmine maa- või halduskohtu kohtuniku töö kvaliteedile kas enda või vastava kohtuniku või vastava või kõrgema kohtu esimehe algatusel. Täpsustada tuleks tagasiside andmise eesmärki ja tagajärgi. Eelnõu seletuskirjas on täiesti analüüsimata ka tagasiside andmise mõju ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe, samuti laiemalt ringkonnakohtu töökoormusele. Arvestada tuleb, et süsteemne kohtulahendite ja kohtunikupoolse menetluse analüüs eeldab põhjalikku tööd, samas on ka selle ajaline komponent oluline, hinnang tuleks anda võimalikult aktuaalsete menetluste valguses. Sedavõrd mahuka lisaülesande täitmine viisil, et see ei jääks vaid sõnadeks paberil, tähendab paratamatult seda, et kolleegiumi esimehe töökoormust tuleks vähendada ning ta osaliselt oma põhitööst vabastada. Samas isegi kui kolleegiumi esimees tegeleks vaid tagasiside andmise korraldusliku poolega ning sisuline töökoormus langeks ühtlaselt kõigile kolleegiumi kohtunikele, kes peaksid asuma tagasiside andmise eesmärgil kohtunike lahendite kohta ülestähendusi tegema, tooks see kaasa kolleegiumi kui terviku koormuse tõusu. Kummastama paneb ka osakonnajuhatajate ja kolleegiumi esimeeste erinev kohtlemine. Kui osakonnajuhataja töökoormust õigusemõistmisel võib kohtu esimees käskkirjaga vähendada, siis kolleegiumi esimehe puhul eelnõu sellist võimalust ette ei näe, olgugi, et kolleegiumi esimehe õigusemõistmise välised ülesanded on osakonnajuhataja omadega võrreldavad või isegi mahukamad. 7. Ringkonnakohtuniku jätkamine maakohtus (KS § 453). Eelnõu kohaselt jätkab esimese astme kohtunik, kes on üle viidud teise astme kohtunikuks, nende tema menetluses olevate maa- või halduskohtu asjade läbivaatamist, mida ei ole jagatud ümber teistele kohtunikele. Eelnõus ei ole samas reguleeritud, millistel juhtudel ringkonnakohtunikuks siirduva esimese astme kohtuniku asju ümber ei jagata. KS § 453 lg 2 2 sätestab ringkonnakohtu esimehele küll õiguse vähendada uue kohtuniku töökoormust, kuid on ilmne, et sarnases olukorras peaks ringkonnakohtuniku töökoormus automaatselt vähenema. Mõeldav ei ole see, et maakohtust ringkonnakohtusse siirdunud kohtunik jätkab tööd kahekordse töökoormusega, seda eriti olukorras, kus ainuüksi ühel kohal töötades on kohtuniku töökoormus ebamõistlikult suur. Sisuliselt tooks pakutud muudatus kaasa selle, et maakohtus õigusemõistmise tagamise arvel kannatab ringkonnakohtu töö. Selle vältimiseks tuleks konkursid ringkonnakohtuniku kohale kuulutada välja oluliselt aegsamini kui praegu. 8. Kohtuniku mujal töötamine ja tagasipöördumine (KS § 58, 581 ja 584). Toetame kohtunikele võimaluse loomist kohtusüsteemist väljapool töötamiseks viisil, et tagatud on ka endisesse ametisse tagasipöördumise võimalus. Samas teeme ettepaneku kaaluda eelnõu täpsustamist, mille kohaselt on kohtunikul õigus tagasi pöörduda kohtu sellesse osakonda või kolleegiumi (eelnõu järgi tekivad ka ringkonnakohtus seaduse tasandil kolleegiumid), mille liige ta enne kohtust lahkumist oli. See oleks nii kohtu kui terviku kui ka kohtuniku isikliku arengu vaates mõistlik: lahkutakse eelkõige selleks, et end erialaselt täiendada ning saadud teadmiste pagasiga naastes panustab kohtunik sama osakonna või kolleegiumi töösse, mille koosseisus ta eelnevalt töötas. Eelnõu seletuskirja (lk 12 esimene lõik) tuleks ühtlasi täpsustada selliselt, et järgmise kohtuniku lahkumisel samast kolleegiumist või osakonnast ametikohale konkurssi välja ei kuulutata. Praegu eelnõus ja selle seletuskirjas kirjeldatud puhul võiks järgmise kohtuniku lahkumisel sattuda täbarasse olukorda kohtu mõni teine osakond või kolleegium, kus kohtuniku ametikohta ei täideta ning kohtuasjade lahendamiseks vajalike spetsialiseerunud kohtunike arv jääb määramata ajaks alla vajalikku taset. Seda ei korvaks ka eemal olnud kohtuniku sunniviisiline suunamine tööle osakonda või kolleegiumi, kus on järgmise kohtuniku lahkumine ette näha. Esiteks ei julgustaks see eemal töötanud kohtunikku kohtusse naasma, teiseks mõjutab olukord, kus kohtunik sunnitakse ümber spetsialiseeruma, teise osakonna või kolleegiumi jõudlust. Kolmandaks ei oleks see kooskõlas ka seaduseelnõu üldise eesmärgiga, toetada kohtunike spetsialiseerumist ja arengut. 9. Kohtujuristi puhkusearvestus ja katseaeg (KS § 1251 lg 51). KS § 1251 lg-t 51 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui kohtujurist on nimetatud ametisse sisekonkursi korras, jätkub tema puhkusearvestus ning ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud katseaega“. Säte on imperatiivselt sõnastatud, st jätab ilma võimalusest vajadusel katseaega siiski kohaldada. Leiame, et sätte sõnastust tuleks muuta selliselt, et jääks siiski vajadusel ka võimalus katseaja kohaldamiseks. 10. Kohtunike järelkasv (KS § 1252). Järelkasvu kava loomine on põhjendatud, kuna see aitab arendada kohtujuristi ametikohta ning lihtsustab roteerumist. Samas ei ole välja toodud konkursi korraldamise ja läbiviimise täpsemaid tingimusi. Lisaks on ebaselge, kuidas korraldatakse programmis osaleva kohtujuristi asendamine. Kuna talle jätkab palga maksmist kohus, kuhu ta on ametisse nimetatud, on ebaselge ka võimalikule asendajale palga maksmise allikas. Ringkonnakohtul puudub rahaline võimekus võimaliku asendaja palkamiseks või ka kohtujuristi puudumisest tingitud täiendava töömahu hüvitamiseks lisatasuna teistele kohtujuristidele. 11. Kohtuniku töövõimehüvitis. On äärmiselt kahetsusväärne, et eelnõust on jäänud välja kohtuniku töövõimehüvitist puudutav regulatsioon, kusjuures selle põhjuseid ei nähtu ka seletuskirjast. Leiame, et vastava regulatsiooni kehtestamine on jätkuvalt oluline ning vajadus kohtuniku töövõimehüvitise regulatsiooni järele ei ole kuhugi kadunud. 3 12. Asja andmine ringkonnakohtus kolleegiumi kogu koosseisule (TsMS § 17 lg 11, HKMS § 11 lg 31). Muudatuse ainsa eesmärgina on välja toodud võimaldada ringkonnakohtus arutada kohtuasju kogu kolleegiumi koosseisuga. Seletuskirjast ei nähtu sellise võimaluse vajalikkus. Kohtupraktika ühtlustamise ülesanne peaks olema eelkõige Riigikohtul. Ringkonnakohtul sisuliselt seda võimalust ei ole, kuna ringkonnakohtu tööpiirkonnaks ei ole kogu Eesti. Samuti on väga erinevad kolleegiumide arvulised koosseisud. 13. TsMS § 119 järgsete asjade andmine Tartu Maakohtu alluvusse. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kui palju kasvatab plaanitav muudatus Tartu Ringkonnakohtu töömahtu. Seaduseelnõu mõjud on jäänud seletuskirjas täielikult analüüsimata. Seadusemuudatusest tulenev täiendav töökoormus ringkonnakohtule on paratamatu ja ilmne ning seda ei saa jätta täielikult tähelepanuta. 14. Tagatise tagastamine (TsMS § 195). Eelnõu järgi on kohtule antud võimalus omal algatusel tagatise tagastamiseks, kui tagatise andnud isik mõistliku aja jooksul avaldust ei esita. Nii saab kohus omal algatusel tagastada ka seni vastavale Rahandusministeeriumi pangakontole tagatiseks tasutud summad. Tagatis tagastatakse kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle andis või kelle eest see anti, või tema korraldusel muule isikule. Samas ei selgu, kuidas seaduses sätestatud kohustust siiski täita tuleks, kui isikut ei õnnestu leida ning tema andmed (mh konto) on muutunud. Ühtlasi juhime tähelepanu, et TsMS § 150 lg 6 järgi menetluskulude tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal menetluskulud tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees 4