Käskkiri

Konkurentsiamet Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika Tallinn 2023 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Mõisted ................................................................................................................................ 4 2. Tegevusalade eristamine raamatupidamises ....................................................................... 6 3. Võrgutasude kujunemine .................................................................................................... 7 4. Müügikogus....................................................................................................................... 11 5. Muutuvkulud ..................................................................................................................... 12 6. Tegevuskulud .................................................................................................................... 15 7. Reguleeritava vara väärtus ja põhivara kulum .................................................................. 19 8. Põhjendatud tulukus .......................................................................................................... 24 2 Eessõna Vastavalt elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 72 lg-le 4 töötab Konkurentsiamet välja ja avalikustab ELTS § 71 lg 1 punktides 3-5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama ELTS §-s 71 ja §-s 72 sätestatut. Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel järgides võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. ELTS § 71 lg 1 punktide 3-6 kohaselt võtab võrguteenust osutav võrguettevõtja tasu (edaspidi võrgutasud): 1) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest; 2) elektrienergia edastamise eest; 3) võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest; 4) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest. ELTS § 71 lg 2 kuni 12 ning § 72 lg 1 kuni 3 ja lg 6 kuni 14 sätestavad võrgutasude arvestamise alused, mis on täpsemalt välja toodud käesolevas metoodikas edaspidi. ELTS § 73 lg 1 kohaselt kooskõlastab võrguettevõtja Konkurentsiametiga ELTS § 71 lg 1 punktides 3–6 nimetatud võrgutasud. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Võrgutasude kooskõlastamisel arvestab Konkurentsiamet muu hulgas §-des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi. ELTS § 73 lg 3 sätestab, et võrguettevõtjal on õigus esitada Konkurentsiametile kooskõlastamise taotlusi erinevate võrgutasude osas nii koos kui eraldi ning Konkurentsiamet on kohustatud tegema nende taotluste osas otsuse vastavuses ELTS-iga. ELTS § 74 lg 1 järgi hakkab võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. ELTS § 93 lg 7 alusel teeb Konkurentsiamet otsuse temale ELTS-i alusel esitatud kooskõlastamistaotluse kohta 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest tuleb taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist teatada. ELTS § 93 lg 8 sätestab, et kooskõlastamise menetluse tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave. Tulenevalt haldusmenetluse seadusest on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Konkurentsiamet on välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel 3 elektrienergia võrguteenuse tasude taotlemise vormid ehk küsimustikud MS Exceli tabelite kujul (vt http://www.konkurentsiamet.ee). Küsimustikud on välja töötatud lähtuvalt konkurentsiseadusest (KonkS), ELTS-ist ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud võrgutasude aluseks võetud hinnakomponendid sisaldaks üksnes põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Käesolev metoodika selgitab ja sisustab ELTS-is toodud võrgutasude kujundamise ja arvutamise üldised põhimõtted. 1. Mõisted Käesolevas metoodikas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses. 1.1. Ex-ante regulatsioon – enne hinna kehtima hakkamist Konkurentsiameti poolt kooskõlastatavad elektrienergia võrgu- ja/või lisateenuste tasud. 1.2. Ex-post regulatsioon – pärast hinna kehtima hakkamist Konkurentsiameti poolt kontrollitavad tasud (nt liitumistasud). 1.3. Investeeringud põhivarasse – ühekordsed kulud põhivara soetamiseks ja parendamiseks. 1.4. Järelevalvetasu – ELTS § 1 lg 21 ning KonkS § 531 ja 532 sätestatu alusel võrguettevõtja poolt makstav tasu1. 1.5. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) – kapitali struktuuri (oma- ja võõrvahendite vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel leitav kogukapitali hind. 1.6. Kulud – võrguteenuse osutamiseks vajalikud ja põhjendatud muutuvkulud, tegevuskulud ja põhivara kulum. 1.7. Käibekapital – reguleeritava vara komponent, mis üldjuhul moodustab viis protsenti viimase kolme kalendriaasta reguleeritud tegevuse käibe aritmeetilisest keskmisest. 1.8. Lubatud müügitulu – regulatsiooniperioodi arvestuslik müügitulu, mida ettevõtja võib teenida kooskõlastatud tasudega teenust müües. Lubatud müügitulu arvutamisel võetakse arvesse põhjendatuks loetud kulud ning põhjendatud tulukus. 1.9. Mittekontrollitavad hinnad ja kulud – hinnad ja kulud, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtjavälistest teguritest (administratiivselt reguleeritavate teenuste hinnad: sisseostetava elektrienergia või gaasi võrguteenuse tasud, vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad; riigilõiv, maamaks, tasu riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise kohustuse täitmise eest jne). 1 ELTS § 1 lg 21 sätestab, et elektriettevõtja maksab järelevalvetasu KonkS-is sätestatud alustel ja korras. KonkS § 531 lõike 4 kohaselt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS-i §-s 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 531 lõike 5 alusel loetakse eelnimetatud ettevõtjaks muuhulgas võrguettevõtja ELTS-i tähenduses, kellel on võrgutasu kooskõlastamise kohustus. KonkS § 532 lõike 1 järgi on KonkS § 531 lõikes 5 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja järelevalvetasu määr 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. 4 1.10. Mittepõhitegevus – tegevusalad, mille üle Konkurentsiamet ei rakenda ex-ante ega ex-post regulatsiooni, vaid kontrollib, et ei toimuks kulude ristsubsideerimist reguleeritud tegevuse suhtes (ELTS § 16 lõige 1, vt käesoleva metoodika punkti 2.1). 1.11. Muutuvkulud – kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest. 1.12. Põhivara – ettevõtja poolt oma- ja laenuvahenditest soetatud võrguteenuse osutamiseks vajalik materiaalne ja immateriaalne põhivara. 1.13. Põhivara kasulik tehniline eluiga – periood, mille jooksul ettevõtja poolt vara tõenäoliselt kasutatakse ning mis võtab arvesse põhivara oodatavat füüsilist (tehnilist) kulumist ning IT-ga seotud põhivara puhul ka moraalset vananemist. 1.14. Põhivara kulum (kapitalikulu) – võrgutasudesse lülitatav kulu, mis on seotud soetatud põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. 1.15. Põhivara kuluminorm (kapitalikulunorm) – põhivara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus, mille alusel arvutatakse võrgutasudesse lülitatava põhivara kulumi suurus. 1.16. Põhjendatud tulukus – ärikasum, mis arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja kaalutud keskmise kapitali hinna alusel. 1.17. Regulatsiooniperiood – 12-kuuline periood, mille prognoositud müügikogus, kulud ning põhjendatud tulukus on võrgutasude arvutamise aluseks. 12-kuuline periood on võetud võrgutasude arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtja poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka võrgutasude arvutamise aluseks olevate kulude, põhivara kulumi ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et võrgutasud peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on võrgutasude arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, põhivara kulum ja põhjendatud tulukus ei taga enam ELTS § 71 lg-s 5 sätestatut, siis võib ta uuesti tulla võrgutasusid kooskõlastama vastava 12 kuu andmete alusel. 1.18. Reguleeritava vara väärtus – ettevõtja poolt investeeritud võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa. 1.19. Tegevuskulud – kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid (ELTS § 72 lõige 7 punkt 5, vt käesoleva metoodika punkti 6.8) ning põhivara kulumit. 1.20. Võrguettevõtja – elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu. 1.21. Võrguteenus – liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimaldamine, võrguettevõtja võrgus elektrienergia liitumispunktini või alates liitumispunktist edastamine ning eelnimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste osutamine. 1.22. Võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. 5 2. Tegevusalade eristamine raamatupidamises 2.1. ELTS-i regulatsioon: ELTS § 16 lg 1 sätestab, et kui elektriettevõtjal ei ole ELTS-iga keelatud samal ajal tegutseda mitmel elektrienergiaga seotud või muul tegevusalal, peab ta diskrimineerimise, ristsubsideerimise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta ning samuti erinevate ELTS § 22 lg-s 1 nimetatud elektrienergiaga seotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad. Ettevõtja peab eraldi arvestust immateriaalse (v.a arvutitarkvara ja arvutitarkvara litsentsid ning tehnorajatistega seotud maade kasutusõigused), tagastamatu abi raames ning liitumistasudest soetatud põhivara osas, samuti põhivara osas, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks. Kulude jagamise põhimõtteid ja kulude jaotust põhjendab ettevõtja hinnataotlusele lisatud seletuskirjas. ELTS § 16 lg 2 kohaselt ei või põhivõrguettevõtja ja see jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kui 100 000, elektrienergiat toota ega müüa. ELTS § 16 lg 3 alusel ei ole ELTS § 16 lg-ga 2 vastuolus, et: 1) põhivõrguettevõtja täidab ELTS-i 3. ja 4. peatükis käsitletud kohustusi; 11) põhivõrguettevõtja toodab elektrienergiat avariireservelektrijaamas süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus või kui see on vajalik avariireservelektrijaama perioodiliseks katsetamiseks; 2) võrguettevõtja toodab elektrienergiat ainult võrgukadude korvamiseks; 21) jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub üliväike eraldatud võrk, toodab või müüb elektrienergiat elektrimüüjale üliväikese eraldatud võrgu piirkonnas; 3) võrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluvad teised ettevõtjad tegutsevad ka muudel tegevusaladel. ELTS § 16 lg 4 järgi ei või põhivõrguettevõtja samal ajal olla jaotusvõrguettevõtja ega kuuluda ühte kontserni ettevõtjaga, kes tegutseb elektrienergia tootmise või müügiga seotud tegevusaladel. ELTS § 16 lg 41 sätestab, et ELTS § 16 lg-ga 4 ei ole vastuolus, kui põhivõrguettevõtja moodustab ühisettevõtja teises liikmesriigis põhivõrku omava ja põhivõrguettevõtjana tegutseva ettevõtjaga või ettevõtjaga, kes on teises liikmesriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199) artikli 44 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi VI peatüki 3. jao tähenduses. 6 2.2. Võrguettevõtja, kelle aastane müük on üle 100 GWh aastas, lähtub andmete esitamisel Konkurentsiameti veebilehel avalikustatud juhendist „Hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalike andmete esitamise juhend suurtele elektrivõrguettevõtjatele (aastane konsolideeritud müügikogus üle 100 GWh)” ning eristab kulud ning materiaalse põhivara vastavalt Konkurentsiameti hinnataotluse tabelitele „Küsimustik suurtele elektrivõrguettevõtjatele (müügikogus üle 100 GWh)”. 2.3. Võrguettevõtja, kelle aastane müük on alla 100 GWh aastas, lähtub andmete esitamisel Konkurentsiameti veebilehel avalikustatud juhendist „Hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalike andmete esitamise juhend väikestele elektrivõrguettevõtjatele (aastane konsolideeritud müügikogus alla 100 GWh)“ ning eristab kulud ning materiaalse põhivara vastavalt Konkurentsiameti hinnataotluse tabelitele „Küsimustik väikestele elektrivõrguettevõtjatele (müügikogus alla 100 GWh)”. 2.4. Konkurentsiamet analüüsib kulude jaotust ettevõtja poolt müüdavate erinevate kaupade ja teenuste vahel ning kontrollib, et kooskõlastamisele esitatud võrgutasud ei sisaldaks muude tegevusalade kulusid ja tulusid (võrguettevõtja tegevusvaldkonnad ei ristsubsideeriks üksteist). 3. Võrgutasude kujunemine 3.1. ELTS-i regulatsioon: ELTS § 71 lg 1 punktid 3-6 sätestavad, et võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu: 1) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest; 2) elektrienergia edastamise eest; 3) võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest; 4) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest. ELTS § 71 lg 2 ja 3 kohaselt kehtestab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonna võrgutasud kooskõlas ELTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. ELTS § 71 lg 4 sätestab, et võrgutasu hinda kujundades järgib võrguettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/943 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), XI lisas esitatud nõudeid, arvestab varustuskindluse ja tõhususe tagamise ning turgude integreerimise vajadust, samuti selles valdkonnas tehtavate uuringute tulemusi. ELTS § 71 lg 5 järgi tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud: 1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. 7 ELTS § 71 lg 51 täpsustab, et ELTS § 71 lg 5 p-s 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind. ELTS § 71 lg 6 alusel kujundab võrguettevõtja edastamistasu nii, et see tagab liitumistasu ja võrguühenduse kasutamise tasu maksnud turuosalisele võimaluse edastada elektrienergiat kogu süsteemi ulatuses. ELTS § 71 lg 8 järgi peab põhivõrguettevõtja võrgutasu võimaldama põhivõrguettevõtjal hallata ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada ELTS §-s 421 nimetatud andmevahetusplatvormi ning § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat võrdlusvahendit. ELTS § 71 lg 9 alusel lisatakse ELTS §-s 662 nimetatud paindlikkusteenuste kasutamise ja koordineerimisega seotud kulud ning §-s 663 nimetatud tugiteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud võrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse võrgutasude kujundamisel. ELTS § 72 lg 1 kohaselt ei või ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas edastamistasu ega võrguühenduse kasutamise tasu sõltuda turuosalise asukohast. ELTS § 72 lg 2 ja 3 sätestavad, et võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja varustuskindluse tasemest ning moodustada turuosaliste rühmi ja rühmakaupa eristada võrgutasusid ning võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides ELTS-i muid asjakohaseid sätteid. ELTS § 72 lg 7 järgi ei arvata hinna sisse järgmisi kuluartikleid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlust, kingitust ja annetust; 3) võrguteenuse osutamisega sidumata kulu; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvi ja viivist; 5) finantskulusid eraldi kulukomponendina, mida võetakse arvesse kaalutud keskmise kapitalihinna arvutamisel; 6) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. ELTS § 72 lg 8 alusel peavad hinna sisse arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. ELTS § 72 lg-te 9, 10 ja 14 kohaselt võetakse hinna sisse arvatava põhivara kulumi arvutamisel arvesse vaid võrguteenuse osutamiseks vajalikku põhivara. Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ja kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Põhivara hulka ei arvestata: 1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsents ja vara kasutusõigus; 3) tagastamatu abi ja sihtfinantseerimise raames soetatud põhivara; 4) liitumistasudest soetatud põhivara; 5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks. 8 Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ja jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel. ELTS § 72 lg 13 sätestab, et hinna sisse arvatavate kulude puhul võetakse arvesse põhjendatud investeeringuid ja kulutusi energiasäästu saavutamiseks lõpptarbija juures kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) investeeringute ja kulutuste tulemusena saavutatakse energiasääst energiamajanduse korralduse seaduse § 2 p 21 kohase lõpptarbija juures; 2) saavutatavat energiasäästu on varem hinnatud vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lg 1 alusel kehtestatud määrusele; 3) ettevõtja hindab iga aasta 1. aprilliks kolmel eelmisel kalendriaastal ellu viidud tegevuste tulemusena saavutatud energiasäästu vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lg 1 alusel kehtestatud määrusele ja esitab selle kohta aruande energiasäästu koordinaatorile energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses. 3.2. Hinnamenetluses jaotab Konkurentsiamet kulud järgmiselt: • muutuvkulud; • tegevuskulud; • põhivara kulum. 3.3. Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga (Tlubatud+jvt) arvutatakse Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse (ELTS § 71 lg 51 kohane) alusel alljärgneva valemiga: 𝑇𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣𝑡 = 𝑀𝐾 + 𝑇𝐾 + 𝑃𝐾 + 𝑃𝑇 + 𝐽𝑉𝑇, kus: Tlubatud+jvt - lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga; MK - muutuvkulud; TK - tegevuskulud; PK - põhivara kulum; PT - põhjendatud tulukus; JVT - järelevalvetasu. Näide 1. Lubatud müügitulu kujunemine koos järelevalvetasuga Regulatsiooni- Hinnakomponendid Ühik periood Müügikogus (M) MWh 37 590 Muutuvkulud (MK) tuh € 100,08 Tegevuskulud (TK) tuh € 47,47 Põhivara kulum (PK) tuh € 45,00 Põhjendatud tulukus (PT) tuh € 54,88 Lubatud müügitulu (Tlubatud) tuh € 247,43 Järelevalvetasu (JVT) tuh € 0,49 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga (Tlubatud+jvt) tuh € 247,92 Näites 1 toodud komponentide arvutamist on kirjeldatud alljärgnevates peatükkides 9 3.4. Põhivõrguettevõtja puhul arvestatakse spetsiifilisi tulusid ja kulusid: näiteks põhivõrguettevõtjate vaheliste transiidivoogude kompensatsiooni mehhanismi (ITC) tulusid ja kulusid (nimetatud kulude ja tulude arvestus on järjepidev), kulusid, mis võimaldavad põhivõrguettevõtjal hallata ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada ELTS §-s 421 nimetatud andmevahetusplatvormi ning § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat võrdlusvahendit jms. 3.5. Võrgutasud tuleb ettevõtjal kujundada teenuste osutamiseks vajaliku lubatud müügitulu (koos järelevalvetasuga) ja võrguteenuse koguse alusel, kasutades alljärgnevat valemit: 𝑇𝑛 𝐻𝑛 = 𝑀𝑛 kus: Hn - n-nda võrguteenuse tasu; Tn - n-nda võrguteenuse lubatud müügitulu (koos järelevalvetasuga); Mn - n-nda võrguteenuse müügikogus; 3.6. Kõigi kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste tasude ja koguste korrutiste summa ei tohi ületada koos järelevalvetasuga lubatud müügitulu, kasutades alljärgnevat valemit. 𝑖 𝑖 𝑇𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣𝑡 ≥ ∑ 𝑇𝑛 = ∑ 𝐻𝑛 × 𝑀𝑛 𝑛=1 𝑛=1 kus: i - kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste arv. Näide 2. Taotletavate võrguteenuste tasude alusel lubatud müügitulu kontroll Lubatud Koguse müügitulu, Võrgutasud Tasu Tasu ühik Kogus ühik tuh € Edastamistasu pingel 6-10 kV Edastamistasu päevahind 0,52 senti/kWh 15 435 MWh 80,26 Edastamistasu ööhind 0,31 senti/kWh 17 407 MWh 53,96 Võimsustasu 0,78 €/kW kuus 49 350 kW 38,49 Edastamistasu pingel 0,38 kV Edastamistasu põhihind 1,08 senti/kWh 391 MWh 4,22 Edastamistasu päevahind 1,29 senti/kWh 2 196 MWh 28,33 Edastamistasu ööhind 0,75 senti/kWh 2 161 MWh 16,20 10  Lubatud Koguse müügitulu, Võrgutasud Tasu Tasu ühik Kogus ühik tuh € Reaktiivenergia Reaktiivenergia tarbimine 0,207 senti/kvarh 10 000 Mvarh 20,70 Reaktiivenergia võrku andmine 0,714 senti/kvarh 70 Mvarh 0,50 Võrguteenuse osutamisega otseselt seotud lisateenused Hinnapaketi vahetus 13,33 €/tk 240 tk 3,20 Plommimine 4,12 €/koht 500 kohta 2,06 Kokku 247,92 Märkus: kogused prognoositakse varasemate aastate tegelike koguste järgi. Näites 2 kokku summeeritud lubatud müügitulu peab olema võrdne näites 1 toodud koos järelevalvetasuga lubatud müügituluga. 4. Müügikogus 4.1. ELTS § 72 lg 6 sätestab, et ELTS § 71 lg 1 p-des 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks lisaanalüüs. Konkurentsiamet käsitleb viimase kolme kalendriaasta aritmeetilise keskmise müügikogusena võrguteenuse müügikogust viimasel kolmel majandusaastal. Näide 3. Ettevõtja esitab taotluse 6. juulil 2023. aastal. Majandusaasta on perioodil 01.04 kuni 31.03. Seega müügikoguse arvestusse lähevad müügikogused 01.04.2020-31.03.2021 (600 GWh), 01.04.2021-31.03.2022 (780 GWh) ja 01.04.2022- 31.03.2023 (650 GWh). Hinnakujunduse aluseks olev prognoositav müügikogus on seega (600 + 780 + 650) / 3 = 677 GWh. 4.2. Vajadus müügikoguse täiendava analüüsi järele tekib siis, kui: • võrguettevõtja on tegutsenud alla kolme majandusaasta; • tarbijate arvus, struktuuris ja müügikoguses on toimunud kolme majandusaasta jooksul muutused, mis oluliselt mõjutavad müügikoguseid (näiteks tarbijad on loobunud elektrienergia tarbimisest või on lisandunud uued tarbijad, tööstustoodangu suurendamine, tööstusettevõtte taaskäivitamine, jms); Näide 4. Punkti 4.1 näitele lisandub järgmine teave – üks tarbija (keskmise tarbimisega 50 GWh aastas) lõpetab tarbimise. Lisaks on 2023. aastal liitunud võrguga uus tarbija, kelle prognoositav tarbimine on 80 GWh aastas. Seega põhjendatud müügikogus on 677 - 50 + 80 = 707 GWh. 4.3. Regulatsiooniperioodi müügikogust võib arvestada MWh-des, Mvarh-des, amprites, kilovattides või muudes võrguteenuste ja võrguteenuse osutamisega otseselt seotud lisateenuste müüki väljendavates ühikutes. 11 5. Muutuvkulud 5.1. ELTS § 71 lg 5 sätestab, et võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud vajalike muutuvkulud katmine. 5.2. Muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest (näiteks sisseostetav elektri ülekande- ja/või jaotusteenuse kulu, võrgukadude katteks ostetava elektrienergia kulu, reaktiivenergia ostukulu jms). Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavaid kulusid. 5.3. Muutuvkuludes sisalduva võrgukadude katteks ostetava elektrienergia (edaspidi võrgukadude elektrienergia) kulu analüüsimisel rakendatakse punktides 5.3.1 kuni 5.3.4 toodud põhimõtteid. 5.3.1. Võrgukaod koosnevad liinides, kaablites ja alajaamades tekkivast füüsikalisest kaost ja mõõtmiste ebatäpsusest tingitud kaost. Konkurentsiamet teostab võrgukadude analüüsi kasutades alljärgnevaid meetodeid: • võrgukadude dünaamika jälgimine ajas; • statistiliste näitajate võrdlemine sarnaste ettevõtjatega; • tehniliste näitajate analüüs (nt liinide pikkus, alajaamade arv jms); • investeeringute mõjuanalüüs võrgukaole. 5.3.2. Võrgukadude osas võib sätestada (läbi tegevusloa tingimuste) ettevõtjale arenduskohustuse konkreetseks ajaperioodiks võrgukadude vähendamiseks. 5.3.3. Võrgukadude elektrienergia kulu on prognoositava võrgukao koguse ja elektrienergia hinna korrutis. 5.3.4. ELTS § 71 lg 11 kohaselt võib võrguettevõtja võrgukadude korvamiseks ostetava elektrienergia (edaspidi kaoelekter) hankida elektrienergia tarnelepingu alusel tingimusel, et tarneleping: 1) sisaldab üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarnet; 2) on sõlmitud kuni 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest; 3) on sõlmitud tarnijaga, kes on leitud riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud avatud hankemenetluse käigus. ELTS § 71 lg 12 sätestab, et erandina ELTS § 71 lõike 11 punktist 2 võib tarneleping olla sõlmitud üle 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest, kui selleks on Konkurentsiamet ELTS § 72 lõikes 8 nimetatud põhimõtetest lähtudes andnud heakskiidu. 5.3.5. Võrgukadude elektrienergia prognoositav hind peab olema põhjendatud ja kuluefektiivne. 12 Hinna põhjendatuse analüüsi aluseks on Nord Pool Eesti hinnapiirkonna hinna ja võrgukadude koguse alusel saadud kaalutud keskmine hind, millele lisatakse põhjendatud kulud, mis on vajalikud elektrienergia ostuks. Kaalutud keskmise hinna arvutamise aluseks on eespoolnimetatud perioodi päev ette elektrituru tunnihind ja võrguettevõtja vastava tunni kaoenergia kogus. 5.4. Mittekontrollitavate sisseostuhindade muutumisel võib arvestada kooskõlastatud võrgutasud ümber alljärgneva valemi alusel: 𝑇𝑛 𝑡𝑛 = 𝑡𝑛−1 × = 𝑡𝑛−1 × 𝐾 𝑇𝑛−1 kus: tn - uus kooskõlastatav võrgutasu; tn-1 - Konkurentsiameti kehtiva otsuse järgne tasu; Tn - uute sisseostuhindade alusel arvestatud lubatud müügitulu (koos järelevalvetasuga); Tn- - Konkurentsiameti kehtiva otsuse järgne lubatud müügitulu 1 (koos järelevalvetasuga); K - võrgutasu muutuse koefitsient, mis võrdub Tn ja Tn-1 suhtega. Näide 5. Mittekontrollitavate sisseostuhindade muutmine Jrk Kehtiv nr Näitaja Ühik otsus Taotlus 1 Võrguteenuse müügikogus MWh 1 440 1 440 2 Võrguteenuse ostukogus kokku MWh 1 500 1 500 Võrguteenuse ost 6-35 kV liinil 3 Võrguteenuse edastamise ostukogus põhihinnaga MWh 1 500 1 500 4 Võrguteenuse edastamistasu põhihind senti/kWh 1,16 1,24 5 Võrguteenuse edastamise ostukulu tuh € 17,4 18,6 Võrguteenuse võrguühenduse kasutamise 6 kilovatipõhine kogus kW kuus 390 390 Võrguteenuse võrguühenduse kasutamise 7 kilovatipõhine tasu €/kW kuus 3,46 3,71 8 Võrguteenuse võrguühenduse kasutamise ostukulu tuh € 16,19 17,36 9 Võrguteenuse ostukulu kokku tuh € 33,59 35,96 10 Keskmine võrguteenuse ostuhind senti/kWh 2,24 2,40 Võrgukadu % 4,0 4,0 11 Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia ostukogus MWh 60 60 12 Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia ostuhind senti/kWh 4,15 4,15 Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia 13 ostukulu tuh € 2,49 2,49 Reaktiivenergia 6-35 kV pingel 14 Reaktiivenergia tarbimise kogus Mvarh 384 385 15 Reaktiivenergia tarbimise hind senti/kvarh 0,48 0,51 16 Reaktiivenergia tarbimise kulu tuh € 1,84 1,96 17 Muutuvkulud tuh € 37,93 40,41 13  Jrk Kehtiv nr Näitaja Ühik otsus Taotlus 18 Tegevuskulud tuh € 18,00 18,00 19 Kapitalikulu tuh € 5,11 5,11 20 Põhjendatud tulukus tuh € 4,34 4,34 21 Lubatud müügitulu tuh € 65,38 67,86 22 Järelevalvetasu tuh € 0,13 0,14 23 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga tuh € 65,51 68,00 Võrgutasu muutuse koefitsient (K) = 68,00 / 65,51 = 1,03793 Näide 6. Võrgutasude muutmine Kehtiv Taotletav Näitaja Mõõtühik tasu K tasu Madalpingel 0,38 kV Põhitariif €senti/kWh 4,68 1,03793 4,86 Päevatariif €senti/kWh 5,53 1,03793 5,74 Öötariif €senti/kWh 3,63 1,03793 3,77 Seejuures on oluline, et täidetud oleks ka käesoleva metoodika punkti 3.6 tingimus (kõigi kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste tasude ja koguste korrutiste summa ei tohi ületada koos järelevalvetasuga lubatud müügitulu). Näide 7. Kehtivate tasudega lubatud müügitulu kujunemine (koos järelevalvetasuga) Võrguteenuse Lubatud Kehtiv müügikogus müügitulu, Näitaja Mõõtühik tasu Mõõtühik (kehtiv otsus) tuh € Madalpingel 0,38 kV Põhitariif €senti/kWh 4,68 MWh 560 26,21 Päevatariif €senti/kWh 5,53 MWh 462 25,55 Öötariif €senti/kWh 3,63 MWh 378 13,72 Kokku MWh 1400 65,48 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga (vt näide 5) 65,51 Näide 7a. Taotletavate tasudega lubatud müügitulu kujunemine (koos järelevalvetasuga) Võrguteenuse Lubatud Taotletav müügikogus müügitulu, Näitaja Mõõtühik tasu Mõõtühik (kehtiv otsus) tuh € Madalpingel 0,38 kV Põhitariif €senti/kWh 4,86 MWh 560 27,22 Päevatariif €senti/kWh 5,74 MWh 462 26,52 Öötariif €senti/kWh 3,77 MWh 378 14,25 Kokku MWh 1400 67,99 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga (vt näide 5) 68,00 14 Punktis 5.4 toodud valemit on võimalik rakendada ainult olukorras, kui nimetatud valemi alusel arvutatud võrgutasud on kooskõlas ELTS § 71 lg-s 5 sätestatud põhimõtetega. Selleks, et kontrollida võrgutasude kulupõhisust ELTS § 71 lg 5 alusel, peab võrguettevõtja mittekontrollitavate sisseostuhindade muutuse korral esitama koos hinnataotlusega täiendavad andmed. Näide 8. Hinnataotlus esitatakse 2023. aastal, millega koos esitakse Konkurentsiametile täiendavad andmed alljärgneva tabeli kujul Rea nr Lisaandmed Ühik 2019 2020 2021 2022 1 Võrku sisenenud elektrienergia kogus MWh 2 Võrgust väljunud elektrienergia kogus MWh 2.1 s.h võrguteenuse müügikogus MWh 3 Muutuvkulud (rida 3.1 + rida 3.2) tuh € 3.1 s.h võrgukadude elektrienergia ostukulu tuh € 3.2 s.h võrguteenuse ostukulu tuh € 4 Tegevuskulud tuh € Teostatud investeeringud kokku 5 (rida 5.1 + rida 5.2) tuh € s.h sihtfinantseeringutest 5.1 (nt liitumistasud) tuh € 5.2 s.h omavahenditest tuh € 6. Tegevuskulud 6.1. ELTS § 71 lg 5 sätestab, et võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud vajalike tegevuskulude katmine. 6.2. Tegevuskulud on kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit. Tegevuskulud võivad sisaldada mittekontrollitavaid kulusid. 6.3. Tegevuskulude hulka arvestatakse üldjuhul järgmised põhjendatud kulud: • ettevõtja poolt teostatavad hooldus- ja remondikulud; • sisseostetavate tööde ja teenuste kulud; • transpordikulud; • infotehnoloogia ja sidekulud; • tööjõukulud (koos maksudega); • elektrivõrgu tegevusloa eest makstav riigilõiv; • tasud tehnovõrgu või –rajatise talumise eest; • ELTS §-s 662 nimetatud paindlikkusteenuste kasutamise ja koordineerimisega seotud kulud ning §-s 663 nimetatud tugiteenuste kasutamisega seotud kulud; • muud kulud, mis tuleb taotluses loetleda ja põhjendada. 15 6.4. ELTS § 72 lg 8 kohaselt peavad hinna sisse arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest: 1) kulu dünaamika jälgimine ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga; 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs koos eksperdihinnangutega; 3) ettevõtja kulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sellesarnaste ettevõtjate kuludega. 6.5. Kulu dünaamika jälgimine ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga; Kulu dünaamika jälgimine ajas tähendab aastate lõikes ettevõtja tegevuskulude muutuse võrdlemist tarbijahinnaindeksiga2 (THI). Üldjuhul ei tohi monopoolses seisus oleva ettevõtja tegevuskulud kasvada enam kui kasvavad vabaturuteenuseid osutavate ettevõtjate kulud, mis kokkuvõtvalt väljenduvad THI kasvus. Regulatiivses tegevuses võtab Konkurentsiamet THI rakendamisel arvesse ka ELTS § 72 lg-s 8 sätestatud kohustust lähtuda hinda lülitatavate kulude puhul kuluefektiivsusest. THI varasemate aastate väärtused võetakse Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee ning jooksva aasta väärtus võetakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosist, mis on avaldatud veebilehel www.fin.ee. 6.6. Kulukomponentide põhjendatuse analüüs koos eksperdihinnangutega; Analüüsi teostamiseks peab ettevõtja esitama tegevuskulude detailse jaotuse kolme viimase majandusaasta lõikes ning prognoosi regulatsiooniperioodiks. Lisaks peab ettevõtja põhjendama taotletavate tegevuskulude vajadust, muutust ja kuluefektiivsust peamiselt alljärgnevatest põhimõtetest lähtudes: • kulud peavad olema eelnevatel perioodidel reaalselt tehtud (tõestuseks arved, lepingud, makstud palgad jms); • kulud peavad olema otseselt seotud võrguteenuse osutamisega (vajadusel kulude jaotamine erinevate tegevuste vahel); • kulud peavad olema vajalikud võrguteenuse osutamiseks (tõestuseks ettevõtja selgitused, kuidas kulu muutis tarbijale osutatud teenust, näiteks võrguteenuse kvaliteeti); • kulud on tehtud kõige efektiivsemal viisil (tõestuseks hinnapakkumiste küsimise dokumendid ja vastused nendele). Näide 9. Tegevuskulude detailne jaotus (taotluse esitusaeg on 2023. aastal) Regulatsiooni- Tegevuskulude liigid Ühik 2020 2021 2022 periood Ettevõtja poolt teostatud võrgu hooldus- ja remondikulud tuh € Sisseostetavad tööd ja teenused tuh € Müügikulud tuh € Transpordikulud tuh € Rendikulud tuh € 2 Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. 16  Regulatsiooni- Tegevuskulude liigid Ühik 2020 2021 2022 periood Infotehnoloogilised kulud tuh € Sidekulud tuh € Bürookulud tuh € Tööjõukulud kokku tuh € sh palgakulud tuh € sh maksukulud tuh € Muud kulud (loetleda) tuh € Kokku tuh € Iga taotleja võib kulude jaotuse teha oma parema äranägemise järgi, eeldusel, et säilitatakse esitatud andmete piisav detailsus ja kontrollitavus. Tegevuskulude põhjendatuse hindamisel on Konkurentsiametil õigus kaasata vajadusel eksperte. 6.7. Ettevõtja kulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sellesarnaste ettevõtjate kuludega. Ettevõtja kulusid ja nende põhjal arvutatud statistilisi näitajaid ehk erikulusid (tegevuskulud jagatud müügikogusega) võrreldakse sarnaste ettevõtjate tegevuskulude erikuluga. Põhjendatuks ei saa pidada tegevuskulude kasvu THI-ga võrdses tempos olukorras, kus ettevõtja tegevuskulude erikulu ületab ilma objektiivse põhjenduseta teiste sarnaste ettevõtjate erikulusid. Vajadusel võib Konkurentsiamet analüüsida ka sarnaste ettevõtjate tegevuskuludes sisalduvaid kululiike ja nende erikulusid (näiteks ettevõtjate tööjõukulud, hooldus- ja remondikulud jms kulud müügikoguse kohta), selgitamaks välja kululiike, mis põhjustavad märkimisväärselt kõrgema tegevuskulude erikulu võrreldes sarnaste ettevõtjatega. 6.8. ELTS § 72 lg 7 alusel ei arvata hinna sisse järgmisi kuluartikleid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlust, kingitust ja annetust; 3) võrguteenuse osutamisega sidumata kulu; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvi ja viivist; 5) finantskulusid eraldi kulukomponendina, mida võetakse arvesse kaalutud keskmise kapitalihinna arvutamisel; 6) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks. Võrguteenuse hinnakujundus lõpeb põhjendatud tulukuse (ärikasum) komponendiga, mistõttu finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud pärast ärikasumit) võrgutasudesse ei lülitata. Muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks, on näiteks: • erisoodustuste kulud (näiteks kulud sportimisele, ametiauto kasutamisega seotud kulud jms) ehk tööandja poolt töötaja jaoks tehtavad lisakulud (hüved) seoses töösuhtega, mis ületavad tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid. 17  Nimetatud kulud ei ole vajalikud ega seotud võrguteenuse osutamisega ning ettevõtjal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või mitte. Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste madalamat kvaliteeti ja neil puudub seos põhitegevusega. • tulumaksukulud erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Nimetatud kulud ei ole vajalikud võrguteenuse osutamiseks, mistõttu nende teostamisel tuleb need kulud ettevõtjal kompenseerida tulukuse arvelt. • sunnirahad ja kahjude hüvitamise tasud. Nimetatud kulud ei ole seotud võrguteenuse osutamisega, kuivõrd nende kulude tekkepõhjus on reeglina ettevõtjapoolne seaduste ja/või sõlmitud lepingute mittetäitmine või puudused nende järgimises. Võrguettevõtja on kohustatud temale õigusaktidega ja/või sõlmitud lepingutega pandud kohustusi täitma, mistõttu seaduste ja/või sõlmitud lepingute mittetäitmisest tulenevaid sunnirahasid ja kahjude hüvitamise tasusid ei ole põhjendatud lülitada võrgutasudesse. • kahjum materiaalse või immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest. Nimetatud kulu ei arvestata võrgutasudesse, sest selle eesmärgiks võib olla tahtlik kulude suurendamine (näiteks põhivarade likvideerimisel toimub antud varade hilisem müük kasumiga). Põhivara amortiseeritav väärtus tuleb põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul raamatupidamises maha kirjendada. • kulud, mida jaotusvõrguettevõtjal on õigus saada tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega ELTS § 701 kohaselt. ELTS § 701 lõige 1 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja on kohustatud andma füüsilist taristut, eelkõige elektriposte, teistele ettevõtjatele üldkasutatava, lairiba juurdepääsu teenuseid kiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis võimaldava elektroonilise side võrgu paigaldamiseks. Jaotusvõrguettevõtjal on õigus saada tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete kõrvaldamisele. ELTS § 701 lõikes 1 sätestatud võrgutaristu rajamise, korrashoiu, hoolduse ja parendamisega seotud kulud, v.a ELTS § 701 lõike 1 tähenduses otseselt lisanduvad kulud, arvestatakse täies mahus elektrienergia jaotusteenuse osutamisega seotud kuludeks. Sellisteks kuludeks on eelkõige elektriliinikoridoride rajamise ning võsast ja puudest puhtana hoidmise ning elektripostide paigaldamise, hooldamise, parandamise ja väljavahetamisega seotud kulud, samuti võrgutaristu ümberehitamisega seotud kulud, millest on maha arvatud elektroonilise side võrgu tõttu ümberehituse maksumusele lisanduvad kulud. Elektroonilise side võrgu paigaldamise, hooldamise, parandamise ja väljavahetamisega seotud kulud ei ole elektrienergia jaotusteenuse osutamisega seotud kulud ning nimetatud kulusid ei lülitata elektrienergia jaotusteenuse tasudesse. Eelmärgitud kulud on elektrienergia jaotusteenust osutavale võrguettevõtjale kohustatud kompenseerima ELTS § 701 lõikes 1 sätestatu kohaselt võrgutaristut kasutav ettevõtja. 18 7. Reguleeritava vara väärtus ja põhivara kulum 7.1. ELTS § 71 lg 5 sätestab, et võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks. 7.2. Reguleeritava vara väärtus on ettevõtja poolt investeeritud võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa. 7.3. Põhivara määratlemine ja selle väärtuse leidmine on vajalik põhivara kulumi ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. 7.4. Põhivara hulka arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja regulatsiooniperioodiks prognoositud põhjendatud investeeringud kooskõlas käesoleva metoodika punktis 7.5, 7.6 ja 7.7 kajastatuga. Põhitegevuse investeeringud on teatud ajaperioodil aastapõhiselt arvestatud põhivara soetamise, parendamise ja nendega seotud kulude kogusumma. Näiteks ettevõtjal tuleb investeerida liini rajamisse 100 mln € kolme aasta jooksul. Aastapõhiselt investeeritakse 20 mln € 2022. aastal, 50 mln € 2023. aastal ja 30 mln € 2024. aastal. Ettevõtja esitab Konkurentsiametile taotluse võrgutasude kooskõlastamiseks, mida hakatakse rakendama 2023. aastal. Tulenevalt eeltoodust arvestatakse ettevõtja põhivara hulka 2022. aasta investeeringud summas 20 mln € ja 2023. aasta investeeringud summas 50 mln €. 2024. aastal teostatav investeering summas 30 mln € arvestatakse ettevõtja põhivara hulka, kui ettevõtja esitab taotluse 2024. aastal kehtima hakkavate võrgutasude kooskõlastamiseks. 7.5. ELTS § 72 lg 13 sätestab, et hinna sisse arvatavate kulude puhul võetakse arvesse põhjendatud investeeringuid energiasäästu saavutamiseks lõpptarbija juures kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) investeeringute tulemusena saavutatakse energiasääst energiamajanduse korralduse seaduse § 2 p 21 kohase lõpptarbija juures; 2) saavutatavat energiasäästu on varem hinnatud vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lg 1 alusel kehtestatud määrusele; 3) ettevõtja hindab iga aasta 1. aprilliks kolmel eelmisel kalendriaastal ellu viidud tegevuste tulemusena saavutatud energiasäästu vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 18 lg 1 alusel kehtestatud määrusele ja esitab selle kohta aruande energiasäästu koordinaatorile energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses. 7.6. Teistele elektrivõrgu ettevõtjatele tasutud liitumistasud arvestatakse põhivara hulka. 7.7. ELTS § 72 lg 7 alusel võetakse hinna sisse arvatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel arvesse vaid võrguteenuse osutamiseks vajalikku põhivara. Põhivara hulka ei arvestata: 1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsents ja vara kasutusõigus; 3) tagastamatu abi ja sihtfinantseerimise raames soetatud põhivara; 19  4) liitumistasudest soetatud põhivara; 5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks. 7.8. Täiendavalt ELTS § 72 lg-s 7 sätestatule ei arvestata põhivara hulka võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulusid, mille katmiseks kasutab võrguettevõtja ELTS § 871 lg-st 10 tulenevalt ELTS § 871 lg-te 1, 6 ja 7 alusel tasutud rahalisi vahendeid. ELTS § 871 lg 1 kohaselt on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. Tagatis tagastatakse turuosalisele või see arvestatakse tema liitumistasu katteks vaid juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist ELTS § 871 lg-s 4 nimetatud perioodi jooksul, või juhul, kui liitumistaotlust ei võetud menetlusse. Muul juhul tagatis tagastamisele ei kuulu. ELTS § 871 lg 6 sätestab, et kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole ELTS § 871 lg-s 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. Üle 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendab võrguettevõtja tasu 30 protsendi ulatuses esimesel aastal ning 60 protsendi ulatuses teisel aastal tingimusel, et esimesel aastal kasutati liitumislepingu järgset tootmisvõimsust vähemalt 50 protsendi ulatuses. Võrguettevõtja lükkab tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel. ELTS § 871 lg 7 järgi tasub tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul oma võrgulepingu järgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu ELTS § 871 lg-s 6 nimetatud suuruses. ELTS § 871 lg-st 10 tulenevalt kasutab võrguettevõtja ELTS § 871 lg-te 1, 6 ja 7 alusel tasutud rahalisi vahendeid oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. 7.9. Konkurentsiamet kontrollib, et põhivara ei sisaldaks punktides 7.7 ja 7.8 nimetatud põhivara ega investeeringukulusid ning analüüsib nii teostatud kui ka prognoositud investeeringute põhjendatust, mis on aluseks põhivara määratlemisel. Investeeringute põhjendatuse kontrollimisel lähtutakse võrgu kümneaastasest arengukavast, mille võrguettevõtja koostab ELTS § 66 lg 8 kohaselt vähemalt iga kahe aasta järel. Vajaduse korral tehakse investeeringute põhjendatuse välja selgitamiseks lisaanalüüs. Ettevõtja majandustegevuse analüüsi protsessis analüüsib Konkurentsiamet põhivarasse teostatud ja ka kavandatud investeeringute põhjendatust. Konkurentsiamet ei arvesta põhivara hulka mittepõhjendatud investeeringuid ning põhivara, mida ettevõtja põhitegevuses tegelikult ei kasuta seoses majandusliku otstarbekuse puudumisega. Kuna regulatsioon näeb ette reguleeritava vara väärtuselt põhjendatud tulukuse arvestamist, kehtib seos, et mida suurem on reguleeritava vara väärtus, seda suurem on põhjendatud tulukus. Võib juhtuda, et tulenevalt 20 eesmärgist teenida oluliselt kõrgemat tulukust, soovib ettevõtja põhivarad üles hinnata ilma, et teostataks täiendavaid investeeringuid vara väärtuse ja/või eluea tõstmiseks. Seetõttu hindab Konkurentsiamet mittepõhjendatuks kulud põhivaradesse, kui näiteks on toimunud põhivarade edasimüük regulatiivsest jääkmaksumusest kõrgema hinnaga ühelt ettevõtjalt teisele või samasse omanike ringi kuuluvalt ühelt ettevõtjalt teisele või kui ettevõtja on teostanud põhivarade üleshindluse. Olukorda, kus müügitehingute ja/või üleshindluste tulemusel müüakse võrguteenuse osutamisega seotud varad edasi oluliselt kõrgema hinnaga (muutub üksnes varade omanik) ilma, et teostataks täiendavaid investeeringuid nende samade varade väärtuse suurendamiseks ning eluea pikendamiseks, ei käsitleta teostatud investeeringuna olemasolevasse põhivarasse. Mittepõhjendatud investeeringute hulka loetakse ka põhivarad, mille väärtus ei vasta sarnase elueaga ja sama kasutusotstarbega sarnaste põhivarade väärtusele (mittepõhjendatud kuluminormidega kuludesse kirjendamine, sarnaste varade turuväärtuse langus, üldine majanduskeskkond ja halvenenud turusituatsioon ning varast genereeritava tulu vähenemine, varade füüsilise seisundi järsk halvenemine jm). 7.10. ELTS § 72 lõike 10 kohaselt on põhivara väärtuse arvestus järjepidev ja jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel. 7.11. ELTS § 72 lõike 14 järgi lähtutakse põhivara kulumi arvutamisel võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ja kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. 7.12. Põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine võrgutasude kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. 7.13. Kui võrgutasude kujundamisel on eelnevalt lähtutud põhivara regulatiivsest arvestusest, siis lähtutakse võrgutasude kooskõlastamisel varasemalt võrgutasude kujundamisel aluseks olnud põhivara arvestusest ning alljärgnevates lg-tes 1-7 sätestatust. 1) Põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset meetodit; 2) Korrektsioone põhivara maksumuses ja kuluminormides on õigus teostada, kui ilmneb, et põhivara hulgas on vara, mida ettevõtja tegelikult ei kasuta majandustegevuse teostamiseks või kui ilmneb, et põhivara maksumus ja kuluminormid ei ole põhjendatud; Põhivara maksumust korrigeeritakse, kui selgub, et põhivara hulgas on vara, mida ettevõtja tegelikult ei kasuta / või selle vara kasutamine ei ole võrguteenuse osutamisega seotud tegevustes põhjendatud / või kui põhivara maksumus erineb märkimisväärselt selle põhjendatud maksumusest. Põhivara kuluminormid ei ole põhjendatud juhul, kui need erinevad oluliselt sarnase elueaga, sama kasutusotstarbega ja sarnastele põhivaradele määratud kuluminormidest või kui kulumi arvestamisel ei ole ettevõtja lähtunud põhivarade kasulikust (tehnilisest) elueast. 3) Põhivarale arvestatakse kulumit selle soetusmaksumuse alusel. Seejuures kehtestatakse põhivarale kuluminorm(id), mille alusel toimub võrgutasudesse lülitatava põhivara kulumi arvestus; 21  4) Vajadusel võib kasutada põhivarade diferentseerimist, kasutades erinevaid põhivarade kuluminorme; 5) Põhivaralt arvestatakse kulumit alljärgnevalt: PK = (PVsoetusm + 0,5 × I) × norm kus: PVsoetusm - põhivara soetusmaksumus; I - investeeringud põhivarasse; norm - kuluminorm põhivarale. 6) Reguleeritava vara arvestus toimub alljärgnevalt: 𝑃𝑉0 + 𝑃𝑉1 𝑅𝑉 = + 𝐾𝐾 2 kus: RV - reguleeritava vara väärtus; PV0 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses; PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. 7) Põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus leitakse alljärgnevalt: PV1 = PV0 + I – PK – M kus: PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; PV0 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses; I - investeeringud põhivarasse; PK - põhivara kulum; M - müüdud või mahakantud põhivara. Näide 10. Põhivara maksumuse ja kulumi arvestus (kui võrgutasude kujundamisel on eelnevalt lähtutud põhivara regulatiivsest arvestusest): 1) Ettevõtja majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31.detsember; 2) Kehtivad võrgutasud kooskõlastati 2019. aastal; 3) 2020, 2021. ja 2022. majandusaastal teostati investeeringuid vastavalt 20 tuh €, 15 tuh € ja 5 tuh € eest. Regulatsiooniperioodil prognoositakse investeeringuid 10 tuh € ulatuses. Seega seisuga 01.01.2023 on PVsoetusm = 125 tuh € ning seisuga 01.01.2024 on PVsoetusm = 135 tuh €; 4) Põhivarale kehtestatakse kuluminorm 2,86%; norm = 2,86%. 22  Regulatsiooni- Põhivara väärtuse arvestus Ühik 2020 2021 2022 periood Põhivara soetusmaksumus aasta alguses tuh € 85,00 105,00 120,00 125,00 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses tuh € 67,48 84,76 96,55 98,04 Investeeringud tuh € 20,00 15,00 5,00 10,00 Põhivara kuluminorm % 2,86 2,86 2,86 2,86 Põhivara kulum tuh € 2,72 3,22 3,50 3,72 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € 84,76 96,55 98,04 104,32 7.14. Põhivara regulatiivse arvestuse pidamine on vajalik: a) järjepidevuse tagamiseks ELTS § 72 lõike 10 alusel; b) korrektsioonide teostamiseks käesoleva metoodika punkti 7.13.2 alusel; c) muul põhjusel. 7.15. Kui võrgutasud ei ole Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastatud, kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus, võttes arvesse käesolevas metoodika punktides 7.7 ja 7.8 sätestatut. Põhivara kulumi leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit, mis on arvestatud põhivaralt. Reguleeritava vara väärtus regulatsiooniperioodil leitakse alljärgnevalt: RV = PV1 + KK kus: RV - reguleeritava vara väärtus; PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. Põhivara kulumi leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritava vara osas põhjusel, et raamatupidamiskohuslane peab materiaalse põhivara objektide amortiseeritava osa amortiseerima kulusse objekti kasuliku eluea jooksul3 ning raamatupidamiskohuslase poolt valitud amortisatsioonimeetod peab süstemaatiliselt peegeldama vara kasutamisest tema kasuliku eluea jooksul saadava majandusliku kasu jaotumist ajas4. Seega, kui ettevõtja on lähtunud eeltoodud arvestuspõhimõtetest, siis vastab ettevõtja reguleeritavas tegevuses kasutatava vara väärtus ettevõtja põhivarade bilansilisele jääkmaksumusele. 3 Eesti Finantsaruandluse Standard alates 2017, RTJ 5 punkt 22 4 Eesti Finantsaruandluse Standard alates 2017, RTJ 5 punkt 23 23 Näide 11. Reguleeritava vara väärtuse ja kulumi arvestus (kui võrgutasud ei ole Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastatud): 1) Ettevõtja majandusaasta on 1. jaanuar kuni 31.detsember; 2) Reguleeritavas tegevuses kasutatavate põhivarade soetusmaksumus on 300 tuh €, millelt arvestatakse kulumit 9 tuh € (3%) ja mis on ühtlasi võrgutasudesse lülitatav põhivara kulumi väärtus; PK = 9 tuh €; 3) 31.12.2023 seisuga on ettevõtja põhivara jääkmaksumus 250 tuh €; PV1 = 250 tuh €. 7.16. ELTS § 72 lg 12 kohaselt on ELTS § 72 lg-s 11 nimetatud käibekapitali komponendi suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs. Käibekapital tagab ettevõtjale rahalised vahendid, mille abil on võimalik kaupade ja teenuste eest tasuda enne, kui laekuvad tarbijate poolt tasutud summad. Konkurentsiamet käsitleb viimase kolme kalendriaasta aritmeetilise keskmise käibena üksnes võrguteenuse osutamisega seotud käivet viimasel kolmel majandusaastal. Kui võrguettevõtja on tegutsenud alla kolme majandusaasta, määratakse käibekapitali suurus tegutsetud majandusaastate aritmeetilise keskmise käibena. Kui andmetest selgub, et majandusaastate keskmisest käibekapitali suurusest ei piisa õigeaegselt võrguteenuse osutamiseks vajalike kaupade ja teenuste eest tasumiseks, teostatakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs. Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali arvestusse. Nimetatud sisekäivet ei arvestata käbekapitali arvestuses, et hoida ära juhtumeid, kus võrguettevõtjad loovad kontserni kuuluva äriühingu, kellele müüvad esmalt kogu enda poolt osutatava teenuse ning see teine ettevõtja müüb teenuse omakorda tarbijatele edasi, saades käibekapitaliks juba kaks korda suurema summa. 8. Põhjendatud tulukus 8.1. ELTS-i regulatsioon: ELTS § 71 lg 5 sätestab, et võrgutasud tuleb kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. ELTS § 71 lg 51 kohaselt on ELTS § 71 lg 5 p-s 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind. ELTS § 72 lg 11 järgi arvutatakse põhjendatud tulukus põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali komponent, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga. ELTS § 72 lg 12 alusel on ELTS § 72 lg-s 11 nimetatud käibekapitali komponendi suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral tehakse käibekapitali komponendi leidmiseks lisaanalüüs. 24 8.2. Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi alusel alljärgneva valemiga: 𝑃𝑇 = 𝑅𝑉 × 𝑊𝐴𝐶𝐶 kus: PT - põhjendatud tulukus; RV - reguleeritava vara väärtus; WACC - kaalutud keskmine kapitali hind. Põhjendatud tulukus arvutatakse põhitegevuse reguleeritava vara väärtuse (sealhulgas ka mitteamortiseeruva põhivara väärtus, milleks on põhitegevuses kasutatava maa väärtus) ning kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) ehk põhjendatud tulunormi alusel. Monopoolsete ettevõtjate tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ELTS § 71 lg 5. S.t, et võrgutasud peavad olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Monopoolse ettevõtja tarbijatel puudub võimalus osta kaupa või teenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas kui ka mujal maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks eesmärgiks on eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks turgu valitseval ettevõtjal võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma regulaatori (antud juhul Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtja võimaliku ülikasumi, sest tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik. 8.3. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise valemi alusel: 𝑂𝐾 𝑉𝐾 𝑊𝐴𝐶𝐶 = 𝑘𝑒 × ( ) + 𝑘𝑑 × ( ) 𝑉𝐾 + 𝑂𝐾 𝑉𝐾 + 𝑂𝐾 kus: ke - omakapitali hind (%); OK - omakapitali osakaal (%). VK - võlakapitali osakaal (%); kd - võlakapitali hind (%). 8.4. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse Konkurentsiameti poolt ja avaldatakse veebilehel www.konkurentsiamet.ee. Avaldatud dokument sisaldab nii WACC-i arvestamise metoodikat kui ka erinevate tegevusalade kaalutud keskmise kapitali hinna väärtusi kehtivusaastal. WACC-i väärtused on diferentseeritud elektri põhivõrguettevõtjale ja elektri jaotusvõrguettevõtjale. 25 Näide 12. Põhjendatud tulukuse arvutus Regulatsiooni- Põhjendatud tulukus Ühik periood Põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses (PV0) tuh € 98,04 Investeeringud (I) tuh € 10,00 Põhivara kulum (PK) tuh € 3,72 Põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus (PV1) tuh € 104,32 Viimase kolme kalendriaasta reguleeritud tegevuse aritmeetiline keskmine käive tuh € 100,00 Käibekapital 5% netoväliskäibest (KK) tuh € 5,00 Reguleeritava vara väärtus (RV) tuh € 106,18 WACC % 6,27 Põhjendatud tulukus tuh € 6,66 Märkus: näites on kasutatud alates 19.07.2023 elektri jaotusvõrguettevõtjatele kehtivat WACC-i. Põhjendatud tulukus kujuneb arvutuslikult alljärgnevalt: PV1 = PV0 + I – PK = 98,04 + 10,00 - 3,72 = 104,32 tuh €; KK = 100,00 × 0,05 = 5,00 tuh €; RV = (PV0 + PV1) / 2 + KK = (98,04 + 104,32) / 2 + 5,00 = 106,18 tuh €; Põhjendatud tulukus = WACC × RV = 6,27% × 106,18 = 6,66 tuh €. 26  KÄSKKIRI 21.07.2023 nr 1-2/2023-016 Metoodilise juhendi „Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika“ kinnitamine Lähtudes 17.03.2023 jõustunud elektrituruseaduse muudatustest, mis muuhulgas täpsustasid elektrienergia võrguteenuste tasude arvestamise aluseid ning justiitsministri 19.08.2015 määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus” § 18 lõike 1 alusel kinnitan metoodilise juhendi „Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika” (lisatud). Ülalnimetatud juhend rakendub kõigile turuosalistele alates 01.08.2023. a Konkurentsiametile elektrituruseaduse § 73 lõike 1 alusel esitatud elektrienergia võrgutasude kooskõlastamise taotluste menetlustele. Enne nimetatud kuupäeva alanud menetlustele rakendatakse Konkurentsiameti veebilehel www.konkurentsiamet.ee kuni 31.07.2023. a avalikustatud eelmainitud juhendit. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor