Tartu Ringkonnakohtu seisukoht juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsuse osas

Justiitsministeerium Teie 06.03.2022 a nr 8-3/1709-1 [email protected] Meie 21.03.2022 a nr 10-3/22/36-2 Tartu Ringkonnakohtu seisukoht juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsuse (VTK) osas VTK-ga püütakse lahendada kahte probleemi: esiteks leida lahendus küsimusele, kuidas tagada ühtlasem teadmiste ja oskuste tase õigusteaduse õpingud lõpetanute vahel ning teiseks, tagada, et kohtumenetluses osalevate lepinguliste esindajate teadmised vastaksid teatud kvaliteedinõuetele. VTK-st nähtub, et juristieksami peaksid sooritama praegused lepingulised esindajad kohtus, kuid ka reguleeritud õiguselukutsetesse (advokaadid, kohtunikud, kohtunikuabid, notarid, prokurörid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid) pürgijad. Juristieksami sooritamise kohustus ei laieneks juba reguleeritud kutsealadel tegutsevatele juristidele, samuti ametnikele, kes esindavad asutust kohtumenetluses oma teenistusülesannete raames. Tartu Ringkonnakohus põhimõtteliselt toetab juristieksami nõude kehtestamist praegustele lepingulistele esindajatele kohtus esindamise eeldusena. Juristieksami sooritamine aitaks tekitada standardi, millele lepingulise esindaja teadmised peavad kohtus vastama. Teisest küljest võib see aga kohtusse pöördujate jaoks kaasa tuua õigusabi kättesaadavuse vähenemise ja kallinemise. See, kas kaasnev kvaliteedi tõus võimalikud negatiivsed tagajärjed üles kaalub, on küsimus, millele tuleks vastus leida. Nimelt ebapädevate esindajate menetlusest kõrvaldamiseks on kohtul ka praegu võimalus olemas. Küsitav on reguleeritud õiguselukutsetesse pürgijatele juristieksami kohustuslikuks tegemine. Juristieksami sooritamine ei välista kitsama sisuga eksami sooritamise nõuet ega muid tingimusi, mis on kehtestatud kindlasse õigusametisse või -elukutsetesse pürgimiseks. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval ajal üldreeglina probleeme reguleeritud õiguselukutsete esindajate õigusteadmistega. Seega on reguleeritud õiguselukutsete kitsama sisuga eksamid end õigustanud ning vastava korra muutmise järele reaalne vajadus puudub. Ka on ilmne, et reguleeritud õiguselukutsetesse sisenemiseks täna ettenähtud kitsamad eksamid ühtse juristieksami regulatsiooni kehtima hakkamisel ei kao, sest iga õiguselukutse soovib säilitada kontrolli ametisse sisenejate üle. Ühtse juristieksami laiendamine reguleeritud õiguselukutsetesse pürgijatele toob aga kaasa selle, kus viimastelt nõutakse lepinguliste esindajatega võrreldes märkimisväärselt kõrgemate standardite täitmist. Kohtusüsteemi vaates tähendaks see näiteks, et kohtujuristid peaksid lisaks kohtuniku eksamile sooritama ka laiapõhjalisema juristieksami, mis võib vähendada kohtujuristide huvi kohtunikuks saamise vastu ega aita kaasa kohtunike sujuvale põlvkonnavahetusele. Ühtlasi tähendaks see reaalset vajadust suunata seni vaid ühes õiguse valdkonnas praktiseerinud kohtujuriste omandama Aadress: Kalevi 1, 51010, Tartu; registrikood: 74001972; telefon: 750 0702; faks: 750 0701; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee praktilisi teadmisi ka teistes õigusvaldkondades, mis on ressursi- ja ajamahukas ettevõtmine. Kohtunikuametisse kandideerimiseks veel ühe kontrollastme lisamise mõjul võib kohtunikuametit kaaluvate isikute ring oluliselt väheneda. Leiame ka seda, et ühtne juristieksam ei lahenda VTK eesmärki, tagada ühtlasem teadmiste ja oskuste tase õigusteaduse lõpetanute vahel, kuna eksami sooritamine ei ole kohustuslik eranditult kõigile õigusteaduse lõpetanutele ning eksamit sooritamata on jätkuvalt võimalik nii era- kui avalikus sektoris laialdaselt töötada (nt nõunikuna, juristina, kohtujuristina). Kaheldav on seegi, kas saavutatav on eesmärk juristieksami kaudu luua tööriist juristide kvalifikatsiooni ühetaoliseks hindamiseks. Kaasuse lahendamise oskus on kahtlemata juristile üks olulisemaid ametioskusi. Paraku on nii eksamikaasuse koostamisel kui ka tööde hindamisel äärmiselt keeruline (kui mitte võimatu) igakordselt saada objektiivselt kõrvutatavaid tulemusi. Siinkohal peame täiesti vastuvõtmatuks VTK-s märgitut, mille kohaselt koostatakse eksami sooritamise tulemusena juristidest pingerida. VTK-s ei ole märgitud, millist legitiimset eesmärki soovitakse sellega saavutada ning kuidas on sellise andmekogu koostamine kooskõlas andmekaitsealaste nõuetega. Juristieksami korraldamisega seotud halduskoormus pannakse Riigikohtule. Leiame, et tegemist on väga mahuka kohustusega, mis eeldab kvaliteetseks läbiviimiseks (eksamite ja lahenduste koostamine, läbiviimine ja hindamine) kõrgelt kvalifitseeritud inimeste tööd, mille eest tasumiseks on vaja täiendavat raha. Riigikohtu ametnikud peavad VTK-st nähtuvalt eksami korraldamise ja hindamisega toime tulema oma igapäevatöö kõrvalt. Leiame, et sellise ülesande täitmine vajab nii piisavat võimekust kui ka teadmisi, mistõttu eksamiülesannete koostamiseks ja kontrollimiseks ei piisa VTK-s esile toodud Riigikohtu tugipersonali ressursist. Arvestades isikute ringi, kes kohtus esindajana tegutsemiseks peavad juristieksami sooritama, võib ette näha, et Riigikohus vajab juba eksami korraldamiseks, aga eriti selle kvaliteedi tagamiseks täiendavaid eelarvevahendeid. Juristieksami läbiviimisega seoses tuleks täpsemalt läbi mõelda selle vaidlustamise kord ning vastata ka küsimustele, kas selle negatiivsele tulemusele sooritamiste arv on piiratud. Oleme pigem skeptilised selles osas, kas Riigikohus on ka arvestades juristieksami vaidlustamise võimalust, eksami korraldajana kõige sobivam. Pigem võiks see olla Justiitsministeerium (kui eksam saab olema kehtestatud haridussüsteemi väliselt). Kui juristieksami sooritamise nõue kohtus esindamiseks kehtestatakse, tuleks senist töökogemust vähemalt mingil üleminekuperioodil eksamist vabastamisel arvestada (vt VTK leheküljel 7 esitatud loetelu p 7), sest mitmete õiguselukutsete esindajad on praegu isegi kohtunikueksami tegemisest vabastatud (KS § 66 lg 6 esimene lause). Ilmselt on ka mitmeid mitteadvokaadist juriste, kes on mingis kitsamas valdkonnas (nt tööõigus, riigihankeõigus, konkurentsiõigus vms) aastaid edukalt tegutsenud ega soovigi mujal valdkonnas tegutseda, kuid kellele komplekseksami tegemine ei pruugi olla jõukohane. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees 2