Väljaminev kiri

Justiitsministeerium Meie: 17.07.2023 nr 1-6/2023-021-2 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn E-post: [email protected] Konkurentsiameti seisukoht maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta 06.07.2023 esitas Kliimaministeerium kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (Eelnõu), mille osas pöördus Justiitsministeerium 11.07.2023 Konkurentsiameti (edaspidi ka amet) poole hinnangu saamiseks. Eelnõuga kavandatu kohaselt (kokkuvõtvalt) täpsustatakse maagaasiseaduse (MGS) §-s 267 sätestatud gaasi varumakse tasumise põhimõtteid, mis on seotud hädaolukorra seaduse (HOS) § 181 lõike 3 alusel moodustatud strateegilise gaasivaru haldamisega ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu, sh sadamataristu haldamisega seotud kulutustega. Lisaks täpsustatakse seaduse muutmisega varumakse maksja tähendust ja täpsustatakse termini varu mõistesisu. Kuna varem lasus varumakse maksmise kohustus võrguettevõtjal, siis käesoleva muudatuse tulemusel on strateegilise gaasivaru varumakse maksja gaasi tarbija, kellelt võrguettevõtja kogub varumakset ning mis seejärel tasutakse strateegilise gaasivaru haldajale AS-le Eesti Varude Keskus (Varude Keskus). Kaitstud tarbijate gaasivarule on MGS-is viidatud kui varule. Edaspidi viidatakse sellele kui kaitstud tarbijate gaasivarule, mis muudab paragrahvide sisu üheselt mõistetavamaks. Samuti muudetakse elektrituruseaduse (ELTS) universaalteenuse ja üldteenuse regulatsiooni. Muudatuse järgi ei ole üldteenus enam 01.01.2024 seotud universaalteenuse tootmishinnaga. Ühtlasi peab muudatuse järgi elektrimüüja lõpetama universaalteenuse osutamise universaalteenuse tarbijale, kui elektrituru kolme eelneva kuu aritmeetiline keskmine hind on olnud soodsam kui universaalteenuse tootmishind. Eelnõu ja seletuskirja üle vaadanud, juhib amet tähelepanu alljärgnevale. 1. Eelnõu § 1 punkti 1 järgi muudetakse MGS § 262 lõiget 9 järgmiselt: „(9) Hädaolukorras on müüjal õigus omandada gaasi hädaolukorra seaduse § 181 lõike 3 alusel riigi tegevusvaru koosseisu moodustatud strateegilisest gaasivarust (edaspidi strateegiline gaasivaru), lähtudes hädaolukorra seaduse § 183 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud korrast. Müüja müüb omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga ning eristab käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud arvetel strateegilisest gaasivarust omandatud gaasist tarbijale eraldatud koguse ja selle hinna.“ Eelnõu punkti 16 alusel täiendatakse MGS § 37 lõiget 3 punktiga 30 järgmises sõnastuses: „(3) Konkurentsiamet täidab käesoleva seaduse alusel järgmisi ülesandeid: 30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga.“ Eelnõu seletuskirja lk 3 ja 6 kohaselt põhjendatakse Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 16 kavandatavaid muudatusi järgmiselt: „Kui tegemist on hädaolukorraga MGS § 61 tähenduses ja gaasimüüjal on puudulikud gaasivarud nõudluse katmiseks, hangitakse tarbijatele gaasi tagamiseks puudujääv osa strateegilisest gaasivarust. Sellisel juhul eristatakse arvetel strateegilisest gaasivarust ostetud gaas ja selle hind paralleelselt olemasoleva gaasiga, mille puhul jääb kehtima tarbijaga sõlmitud lepingu põhine hind. Võrguettevõtja müüb varust ostetud gaasi tarbijale edasi strateegilisest varust gaasi soetamise hinnaga. Järelevalvet selle üle teeb Konkurentsiamet. Järelevalve eesmärk on tagada, et müüja müüks omandatud gaasi selle soetamise hinnaga ega teeniks kriisiolukorras põhjendamatut kasumit.“ Amet ei saa astuda Kliimaministeeriumi asemel vastutava isiku rolli HOS-st tulenevate maagaasi varustuskindlust puudutavate ülesannete täitmisel.1 Eelnõu § 1 punktides 1 ja 16 ning seletuskirja lk 3 ja 6 nähtub plaan, mille kohaselt amet hakkaks teostama järelevalvet Varude Keskuse tegevuse üle, kes haldab alates 1. juulist 2022 hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest. 2 Oleme seisukohal, et amet ei saa Varude Keskuse tegevust puuduvalt hädaolukorras Varude Keskuse käsutuses olevaid gaasivarusid silmas pidades tema asemel hinnata või otsustada, kas ja milline gaasimüüja hädaolukorras strateegilisest gaasivarust gaasi omandab või mitte ning seda HOS § 183 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud korrast lähtudes (nimetatud määrust hetkel ka avaldatud ei ole). Ka ei saa Konkurentsiamet anda korraldusi, kes gaasivaru hoiab ja kuidas seda teeb. Samuti ei saa amet anda korraldusi varude kasutamiseks või müügiks. Seda arvestades ei saa Konkurentsiameti pädevusse kuuluda ka kontrolli teostamine, et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. See on Varude Keskuse ülesanne. Samuti juhib amet tähelapanu, et vastavalt konkurentsiseaduse peatükile § 71 (järelevalvetasu) eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevad ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile nimetatud peatükis ettenähtud järelevalvetasu. Juhul, kui Konkurentsiamet peaks hakkama teostama järelevalvet Varude Keskuse tegevuse üle, kontrollides Varude Keskuse käsutuses olevate gaasimahtude koguseid ja soetamismaksumust, peaks ameti hinnangul võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tasuma tulevikus järelevalvetasu ka Varude Keskus. Samas eelnõu seda ei sätesta. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepankeku kustutada eelnõust ameti kohustus, mille järgi amet kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga. Amet on seisukohal, et Varude Keskus saab ise kontrollida, mis hinnaga müüjad gaasi edasi müüvad ning samuti on Varude Keskusel võimalik avalikustada oma veebilehel gaasi soetushinnad, mida tarbijatel on võimalik kontrollida. 2. Eelnõu § 2 punkti 2 järgi täiendatakse ELTS §-i 765 lõikega 11, mille kohaselt: „(11) Kui Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrituru aritmeetiline keskmine börsihind on olnud kolmel järjestikusel kalendrikuul madalam kui käesoleva seaduse §-s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest tarbijale vähemalt seitse päeva ette.“ Eelnõu seletuskirja lk 6 põhjendatakse Eelnõu § 2 punktiga 2 kavandatavat muudatust järgmiselt: „Punkt 2 kohustab elektrimüüjat lõpetama universaalteenuse lepingu, kui 1 HOS § 36 lõike 11 punkti 2 järgi Kliimaministeerium korraldab maagaasiga varustamist kui elutähtsa teenuse toimepidevust. 2 AS Eesti Varude Keskuse kohta vt: https://www.espa.ee/et 2 (4) elektrituru hind on eelmised kolm kalendrikuud olnud madalam kui universaalteenuse tootmishind. See tagab elektrituru vähemaktiivsete osalejatele võimaluse saada osa madalast elektrituru hinnast. Universaalteenusele saab igal ajahetkel tagasi minna. Kui tarbijal on universaalteenuse leping ja eelneval kolmel kuul on üldteenuse elektrihind olnud soodsam universaalteenuse hinnast, siis temaga lõpetatakse leping. Elektrimüüja teavitab sellest tarbijat 7 päeva ette. Tarbija suunatakse edasi üldteenusele, mida käsitleb elektrituruseaduse § 761 lõige 1. Antud lõike kohaselt on väiketarbijal õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. Üldteenust tarbivad avatud elektriturul kodukliendid, kellel ei ole sõlmitud elektrilepingut ühegi kindla elektrimüüjaga. See tähendab, et kui tarbija viiakse universaalteenuse lepingult üldteenusele, siis ta langeb lepinguta tarbijate gruppi. Tarbijale jääb pärast üldteenusele üleviimist õigus otsustada, kas ta soovib börsihinnal põhinevat üldteenust kasutada või ta soovib sõlmida endale uue meelepärase lepingu teise elektrimüüjaga. Tarbija saab soovi korral valida turul tegutsevate elektrimüüjate endale sobiva elektripaketi, näiteks börsipaketi, fikseeritud hinnaga lepingu kindlaks ajaperioodiks jne.“ Ameti hinnangul ei täida kavandatud ELTS-i muudatused piisavalt tarbijate huvide kaitsmise eesmärki. Eelnõu kohaselt peaks Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrituru aritmeetiline keskmine börsihind olema kolmel järjestikusel kalendrikuul madalam ELTS-i §-s 766 nimetatud tootmishinnast selleks, et rakenduks eelnõus ette nähtud elektrimüüjapoolne tarbijaga sõlmitud elektrilepingu lõpetamine. Esmalt on ameti hinnangul eelnõus nimetatud 3-kuuline periood ebamõistlikult pikk. Tarbijale oleks kasulik, kui nimetatud ajaperiood oleks oluliselt lühem. Teiseks peab amet problemaatiliseks eelnõus ette nähtud korraldust, mille kohaselt elektrimüüja lõpetab tarbijaga sõlmitud elektrilepingu ning tarbija muutub juhul, kui ta ise mõnda uut elektrilepingut ei sõlmi, üldteenusel olevaks tarbijaks. Eelnõus pole ette nähtud lahendusi selliseks olukorraks, kus elektrituru hinnad tõusevad ning on taas kõrgemad ELTS-i §-is 766 universaalteenuse tootmishinnast. Praeguse eelnõu seletuskirja kohaselt peaksid sellisel juhul üldteenusel olevad tarbijad võtma ise vastu otsuseid ja valima endale soodsamaid pakete ning sõlmima nende rakendumiseks elektrimüüjaga lepinguid. Nagu eelnõu seletuskirjas nimetatud on juba praegu märkimisväärne hulk passiivseid tarbijaid, kes pole ühel või teisel põhjusel teinud vajalikke samme endale soodsama elektripaketi valimiseks. Pole põhjust arvata, et juhul kui sellised tarbijad viiakse üle elektrituru hinnast sõltuvale üldteenusele, võtaksid nad elektrituru hinna tõusmisel ette vajalike samme soodsama elektrimüügipaketi valimiseks. Võimalik, et eelnõuga on mõeldud, et juhul kui elektrituru hinnad tõusevad ning on taas kõrgemad ELTS-i §-is 766 universaalteenuse tootmishinnast, kohaldub § 765 lõikes 1 toodud alus, mille järgi müüa võib tarbija universaalteenusele üle viia, aga ei ole kohustatud seda tegema? Juhul kui müüjal on vaid õigus tarbija üle viia universaalteenusele, ei kaitse see tarbijate huve. Samuti tekib küsimus, kas ELTS § 765 lõikes 11 sätestatut arvestades, juhul kui tarbija soovib uuesti üle minna universaalteenusele, kohalduvad siinkohal ELTS § 87 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alused, mille järgi universaalteenusega liituval tarbijal ja universaalteenuse tarbijal on õigus elektrileping üles öelda, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette, ning elektrimüüja ei või nõuda universaalteenust lõpetavalt tarbijalt elektrilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevat leppetrahvi ega kahju hüvitamist? Kui need sätted kohalduvad, siis kas ühekordselt? Konkurentsiameti hinnangul tuleks kompleksselt hinnata, kuidas universaalteenuse osutamise korraldus ja regulatsioon toimivad olukorras, kus börsihinnad on rohkem või vähem püsivalt universaalteenuse hinnast madalamad. Nagu eelpool selgitatud, ei ole välja pakutud seadusemuudatus tõenäoliselt parim võimalik lahendus sellises olukorras tarbija huvide kaitsmiseks. Konkurentsiamet on läbi viimas järelevalvemenetlust, kus üheks keskseks 3 (4) küsimuseks on, kuivõrd oleks elektrimüüjatel võimalik pakkuda nn. hübriidpakette, kus universaalteenuse tootmishind kohalduks tarbija jaoks maksimaalse hinnana ning ajal, mil elektrituruhinnad on sellest madalamad, kohalduks tarbijale viimane. Tegemist oleks selgelt ühe tarbija huve enim teeniva lahendusega, kuidas universaalteenust pakkuda. Hetkel teadaoleva põhjal ning meie parimal hinnangul puuduvad ELTS-is sätted, mis selliste pakettide pakkumist otseselt takistaksid. Sealhulgas ei takistaks seda ka kõne all olev seadusemuudatus. Kui ka asuda seisukohale, et selline välistus ELTS-ist siiski tuleneks, oleks see tõenäoliselt vastuolus konkurentsiõiguse põhimõtetega, kuna takistaks elektrimüüjatel pakkuda tarbijatele soodsamate tingimustega elektrimüügilepinguid. Juhul, kui järelevalvemenetluse käigus ilmneb, et hübriidpakettide pakkumine on siiski mingil põhjusel ELTS-ist tulenevalt takistatud, anname sellest täiendavalt teada. Konkurentsiameti hinnangul ei saa eeltoodut arvestades välistada, et Eelnõu ja seletuskiri vajavad täiendamist. 3. Eelnõu § 3 alusel jäetakse elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse (RT I, 22.09.2022, 1) § 1 punktist 2 välja tekstiosa „§ 763 lõige 11,“. Õigusloome seisukohast on jääb arusaamatuks, miks on antud juhul vajalik elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadust muuta, kui Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad nii ehk nii eraldi seadusega? Samuti, juhul kui see on põhjendatud ja ka hea õigusloome tavaga kooskõlas, so on vaja jätta § 1 punktist 2 välja tekstiosa „§ 763 lõige 11,“, siis miks ei jäeta nimetatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadusest välja teisi Eelnõuga kavandatavaid muudatusi? – Näiteks tunnistatakse Eelnõuga kehtetuks § 766 lõike 1 lauseosa „või üldteenuse raames elektrienergiat müüvale võrguettevõtjale või tema nimetatud müüjale universaalteenuse või üldteenuse osutamiseks“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab Regulatsiooniteenistuse juhataja- peadirektori asetäitja Karl Jaak Rebane 667 2424 [email protected] Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 4 (4)