Sissetulev kiri

Rahandusministeerium; Siseministeerium; Justiitsministeerium 06.07.2023 nr 1-4/23/2972 Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Seaduse eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri Teadmiseks: AS Eesti Varude Keskus, Eesti Gaasiliit, Konkurentsiamet, Elering AS Kristjan Kaldmaa, 715 3421 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 05.07.2023 Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seadus § 1. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 262 lõike 9 teist lauset täiendatakse pärast sõna „soetushinnaga“ tekstiosaga „ning eristab käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud arvetel strateegilisest gaasivarust omandatud gaasist tarbijale eraldatud koguse ja selle hinna“; 2) paragrahvi 264 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „Gaasivaru“ sõnadega „Kaitstud tarbijate gaasivaru“; 3) paragrahvi 267 pealkirja, lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja punkte 2, 4 ja 5 ning lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „gaasivaru“ sõnadega „ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu“; 4) paragrahvi 267 lõikes 1 asendatakse sõnad „gaasivaru haldamise“ sõnadega „gaasivaru ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamise“; 5) paragrahvi 267 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) muud käesolevast seadusest tulenevad strateegilise gaasivaru hoidmise ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamise kohustuse täitmisega seotud kulud.“; 6) paragrahvi 267 lõikes 4 asendatakse sõna „võrguettevõtja“ sõnaga „tarbija“; 7) paragrahvi 267 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „haldajale“ sõnaga „võrguettevõtjalt“; 8) paragrahvi 267 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Varumakse tasumise kohustus tekib tarbijal gaasi tarbimisel. Võrguettevõtja eristab käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud arvetel varumakse.“; 9) paragrahvi 267 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Varumakse arvestamise periood on kalendrikuu. Võrguettevõtja esitab varu haldajale hiljemalt 10. kuupäevaks teabe eelneval kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi koguse kohta. Varu haldaja esitab võrguettevõtjale varumakse arve suuruses, mis vastab võrguettevõtja poolt eelneval kalendrikuul tarbijatele edastatud gaasi kogusele ja kehtivale varumakse määrale. Võrguettevõtja tasub varu haldaja poolt esitatud arve hiljemalt 20. kuupäevaks.“; 10) paragrahvi 267 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui võrguettevõtja ei tasu arvet käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt, esitab varu haldaja võrguettevõtjale varumakse teate.“; 11) paragrahvi 267 lõikes 9 ja lõike 10 esimeses lauses asendatakse sõnad „varumakse maksja“ sõnaga „võrguettevõtja“ vastavas käändes; 12) paragrahvi 268 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Varumakse määra kehtestamise aluseks on strateegilise gaasivaru koguse ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamiseks vajalik eeldatav kulu perioodil 1. mai kuni 30. aprill ning sel perioodil Eesti gaasisüsteemis tarbitava gaasi eeldatav kogus.“; 13) paragrahvi 268 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „varu“ sõnadega „ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu“; 14) paragrahvi 268 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ajavahemikul 1. maist kuni 30. aprillini tasutud varumakse kogusumma ületab vastava perioodi strateegilise gaasivaru haldamise kulu või on sellest väiksem, võetakse see arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel.“; 15) paragrahv 269 loetakse §-ks 2610 ja seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 269 järgmises sõnastuses: „§ 269. Aruandlus (1) Maksu- ja Tolliamet esitab varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed võrguettevõtja eelmisel kalendrikuul tarbimisse lubatud gaasi koguse kohta. (2) Gaasivõrgu süsteemihaldur esitab varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed gaasi müüjate turuosa kohta.“; 16) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse punktiga 30 järgmises sõnastuses: „30) kontrollib, et hädaolukorras müüb müüja omandatud gaasi tarbijale soetushinnaga.“. § 2. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 763 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 765 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrituru aritmeetiline keskmine börsihind on olnud kolmel järjestikusel kalendrikuul madalam kui käesoleva seaduse §-s 766 nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu, teatades sellest tarbijale vähemalt seitse päeva ette.“; 3) paragrahvi 766 lõike 1 lauseosa „või üldteenuse raames elektrienergiat müüvale võrguettevõtjale või tema nimetatud müüjale universaalteenuse või üldteenuse osutamiseks“ tunnistatakse kehtetuks. § 3. Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmine Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse (RT I, 22.09.2022, 1) § 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „§ 763 lõige 11,“. § 4. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.  05.07.2023 Maagaasiseaduse, elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduse muutmise eesmärk on täpsustada maagaasiseaduse1 (MGS) §-s 267 sätestatud gaasi varumakse tasumise põhimõtteid, mis on seotud hädaolukorra seaduse2 (HOS) § 181 lõike 3 alusel moodustatud strateegilise gaasivaru haldamisega ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu, sh sadamataristu haldamisega seotud kulutustega. MGS-i § 267 kohaselt loetakse strateegilise gaasivaru haldamise kuludeks varu hoidmisega seotud kulu (nt gaasihoidla tasu), varu kindlustamise kulu, varu koguse ja varu nõuetele vastavuse kontrollimisega seotud kulud, varu haldaja tegevuskulud ja eelnõu kohaselt edaspidi ka veeldatud gaasi (LNG) ujuvterminali haalamiskai ja sellega funktsionaalselt seotud taristu, sh sadamataristu haldamise kulu. Strateegilise gaasivaru ja LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajalikud taristu haldamise kulud kaetakse gaasi varumaksest. Seadusemuudatusega lisatakse MGS-i ka varu haldaja (AS Eesti Varude Keskus) õigus saada gaasi varumakse maksmise kontrollimiseks vajalikke andmeid ja infot Maksu- ja Tolliametilt (edaspidi MTA) ning AS-ilt Elering. MTA-le antakse volitusnormiga õigus esitada varude haldajale võrguettevõtjate poolt tarbijatele edastatud gaasi koguse kohta andmeid, mis on vajalikud selleks, et varude haldajal oleks võimalik kontrollida võrguettevõtjate poolt varumakse tasumisel esitatud andmete õigsust. Lisaks täpsustatakse seaduse muutmisega varumakse maksja tähendust ja täpsustatakse termini varu mõistesisu. Kuna varem lasus varumakse maksmise kohustus võrguettevõtjal, siis käesoleva muudatuse tulemusel on strateegilise gaasivaru varumakse maksja gaasi tarbija, kellelt võrguettevõtja kogub varumakset ning mis seejärel tasutakse strateegilise gaasivaru haldajale Eesti Varude Keskusele (edaspidi EVK). Kaitstud tarbijate gaasivarule on MGS-is viidatud kui varule. Edaspidi viidatakse sellele kui kaitstud tarbijate gaasivarule, mis muudab paragrahvide sisu üheselt mõistetavamaks. Samuti muudetakse elektrituruseaduse universaalteenuse ja üldteenuse regulatsiooni. Muudatuse järgi ei ole üldteenus enam seotud universaalteenuse tootmishinnaga. Ühtlasi peab muudatuse järgi elektrimüüja lõpetama universaalteenuse osutamise universaalteenuse tarbijale, kui elektrituru kolme eelneva kuu aritmeetiline keskmine hind on olnud soodsam kui universaalteenuse tootmishind. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetika osakonna, energiaturgude talituse varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa ([email protected], 5885 1135). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on 1 RT I, 09.08.2022, 22 2 RT I, 09.08.2022, 25 1 keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected], 5307 4485). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse maagaasiseaduse redaktsiooni RT I, 09.08.2022, 22, elektrituruseaduse redaktsiooni RT I, 07.03.2023, 67 ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse redaktsiooni RT I, 22.09.2022, 1. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja lihthäälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada pikaajalise gaasitarne häire korral gaasisüsteemi toimepidevus ja korraldada strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmine ka LNG kasutamisel. 2023. aasta 1. maist jõustunud MGS-i redaktsiooniga ei korraldatud strateegilise gaasivaru haldamisega seotud kulude katmise põhimõtteid LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajaliku taristu haldamiseks. Eelnõuga lisatakse gaasi varumakse hulka ka LNG terminali halduskulude katmine, mida 2023. aasta 1. maist jõustunud MGS ei reguleeri, kuna varu haldaja omandas gaasi varustuskindluste tagamiseks rajatud LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks vajaliku taristu (haalamiskai ja kaldapealne kinnistu) 2023. aasta märtsis. Eelnõuga antakse MTA-le volitus esitada varu haldajale igal kuul andmeid võrguettevõtja müüdud gaasi koguse kohta. Nende andmete esitamine on vajalik selleks, et varu haldajal oleks võimalik kontrollida, kas võrguettevõtjad on gaasi varumakse tasunud. 1. maist 2023 jõustunud MGS-i redaktsiooni kohaselt kogub varu haldajal võrguettevõtjatelt gaasi varumakset ja võrguettevõtjal on kohustus tasuda varumakseid eelneval kuul lõpptarbijatele edastatud gaasi mahult. Varu haldaja on kohustatud kontrollima varumakse tasumist eelneval kuul tarbijatele edastatud gaasi koguse andmete alusel. Kui võrguettevõtja on varumakse tasumisel eksinud kogusega, on varu haldaja kohustatud vähem makstud varumakse võrguettevõtjalt sisse nõudma. 2023. aasta 1. maist jõustunud MGS ei näe ette varu haldaja õigust MTA-ga andmeid vahetada, ent see on ainus viis, kuidas saab varu haldja kontrollida varumakse maksmisel aluseks võetud eelneval kuul tarbijatele edastatud gaasi kogust. Selleks, et varu haldaja saaks esitada võrguettevõtjale nõude vähem makstud varumakse tasumise kohta, lisatakse MGS-i vastav volitusnorm, mis annab varu haldajale õiguse võrguettevõtja müüdud gaasi mahtu ja varumakse nõuetekohast tasumist kontrollida MTA andmete alusel. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ka vedelkütusevaru seadusega3, mis annab varu haldajale võimaluse saada kütuse varumakse tasumise kontrollimiseks vajalik info MTA-lt. Eelnõus sätestatakse andmete vahetamine ka AS-iga Elering, kes on gaasivõrgu süsteemihaldur. Gaasivõrgu süsteemihaldur edastab varu haldajale andmeid gaasi müüjate müügimahtude kohta. Nimetatud teave on vajalik, kui varu haldaja peab tarneraskuste ja varustamise häirete tõttu riigi strateegilise gaasivaru kasutusse andma ja võrdleb laekunud gaasitellimusi gaasi müüjate statistiliste müügikogustega. 3 RT I, 18.06.2021, 13 2 Samuti täpsustatakse „varumakse maksja“ tähendust ja täpsustatakse „kaitstud gaasitarbija“ sõnastust. Kuna varem lasus varumakse maksmise kohustus võrguettevõtjal, siis käesoleva muudatuse tulemusel on varumakse maksja gaasi tarbija, kellelt võrguettevõtja kogub varumakset ja edastab selle Eesti Varude Keskusele. „Kaitstud tarbijate gaasivarule“ on MGS-is viidatud kui „varule“, kuid edaspidi viidatakse sellele kui „kaitstud tarbijate gaasivarule“, mis muudab sisu üheselt mõistetavaks. Elektrituruseaduse muutmine tagab elektritarbijatele soodsama elektrihinna olukorras, kui tarbija ei ole olnud ise turul piisavalt aktiivne. Muudatuse eesmärk on võimaldada vähem aktiivsetel tarbijatel võimalikult palju kasu saada börsil olevatest madalamatest hindadest. Eelnõu MGS-i osa on seotud 2023. aasta 1. mail jõustunud MGS-i redaktsiooniga (RT I, 09.08.2022, 22) ning täpsustab gaasi varumakse tasumist ja MTA poolt võrguettevõtjate müüdud gaasi koguse kohta andmete edastamist varu haldajale. MTA andmeteta ei ole varu haldajal võimalik kontrollida, kas võrguettevõtja on gaasi varumakse seaduse järgi nõuetekohaselt tasunud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu käsitleb gaasitarne ja gaasiga varustamise häire korral gaasisüsteemi toimepidevuse tagamist, täpsustab strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmist ja elektrituruseaduses oleva universaalteenuse kasutamise põhimõtete muutmist. Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. § 1. Maagaasiseaduse muutmine Punktiga 1 täpsustatakse § 262 lõikes 9 mainitud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi müümise hinda ja loogikat. Kui tegemist on hädaolukorraga MGS § 61 tähenduses ja gaasimüüjal on puudulikud gaasivarud nõudluse katmiseks, hangitakse tarbijatele gaasi tagamiseks puudujääv osa strateegilisest gaasivarust. Sellisel juhul eristatakse arvetel strateegilisest gaasivarust ostetud gaas ja selle hind paralleelselt olemasoleva gaasiga, mille puhul jääb kehtima tarbijaga sõlmitud lepingu põhine hind. Võrguettevõtja müüb varust ostetud gaasi tarbijale edasi strateegilisest varust gaasi soetamise hinnaga. Järelevalvet selle üle teeb Konkurentsiamet. Punktiga 2 täpsustatakse „gaasivaru“ sõnastust. Varem viidati „kaitstud tarbija gaasivarule“ sõnaga „gaasivaru“ ning lühendatult „varu“. Muudatuse tulemusel sõnastatakse ümber § 264 pealkiri ja lõige 1 ning kasutatakse „gaasivaru“ asemel „kaitstud tarbijate gaasivaru“, mis edaspidi on lühendatult „varu“. Muudatuse eesmärk on muuta sõnastus üheselt arusaadavaks. Punktiga 3 täiendatakse MGS-i § 267 pealkirja, lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja punkte 2, 4 ja 5 ning lõiget 3 ja lisatakse, et strateegilise gaasivaru haldamise kulud ja LNG terminali haalamiskai haldamiskulud kaetakse varumakse maksja tasutavast strateegilise gaasivaru maksest (edaspidi varumakse). Varumakse maksab gaasitarbija, kellelt kogub selle makse võrguettevõtja, kes omakorda tasub varumakse varu haldajale AS-ile Eesti Varude Keskus. Valitsuskabineti 3. novembri 2022. a otsuse alusel otsustas majandus- ja taristuminister varu haldaja omanikuna anda 16. novembri 2022. a otsusega nr 231 AS-ile Eesti Varude Keskus volituse omandada gaasi varustuskindluse tagamiseks riigile strateegiliselt oluline LNG terminali haalamiskai ja taristu ning Pakrineeme kinnistu, mis kõik on vajalikud gaasi varustuskindluse tagamiseks ja mille halduskulud tuleb samuti katta gaasitarbijatelt kogutavast 3 varumaksest. AS Eesti Varude Keskus ja Pakrineeme Sadama OÜ sõlmisid 10. märtsil 2023. a lepingu, millega riik omandas Paldiskis asuva LNG haalamiskai koos selle juurde kuuluva taristu ja sadamakinnistuga. Eelnõu punktid 4 ja 5 muudavad MGS-i § 267 lõiget 1 ja lõike 2 punkti 6 viisil, mis võimaldab lisaks strateegilise gaasivaru haldamise kuludele katta gaasi varumaksest ka LNG terminali haalamiskai ja taristu halduskulud. Eelnõu punktiga 6 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 4. Eesmärk on muuta sõnastus üheselt mõistetavaks. Gaasi tarbimisel maksab varumakset tarbija olenevalt tema tarbitud maagaasi kogusest. Varumakset ei maksa võrguettevõtja, vaid ta kogub varumakse kokku oma klientidelt ja siis maksab saadud summa kehtiva varumakse määra järgi EVK-le. Eelnõu punktiga 7 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 5 ning sätestatakse, et varu haldajale EVK-le laekub võrguettevõtjate poolt tarbijatelt kogutud varumakse. Eelnõu punktiga 8 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 6. Täpsustusega lisatakse võrguettevõtjatele kohustus eristada varumakse tarbijatele edastatavatel arvetel. Täpsustusega soovitakse muuta varumakse kogumise käik tarbijale läbipaistvamaks ja selgemaks. Eelnõu punktiga 9 muudetakse MGS-i § 267 lõiget 7. Seni kehtiva regulatsiooni kohaselt on varumakse maksja (võrguettevõtja) kohustatud varu haldajale varumakse tasuma hiljemalt 15. kuupäevaks. Uue redaktsiooni kohaselt deklareerib võrguettevõtja varu haldajale hiljemalt 10. kuupäevaks eelnenud kalendrikuul tarbijatele müüdud gaasi koguse. Võrguettevõtja tasub varu haldajale varumakse vastavalt eelnenud kalendrikuul tarbijatele müüdud gaasi kogusele ja kehtivale varumakse määrale. Muudetakse ka tähtaega, mil võrguettevõtja peab olema varude haldaja poolt esitatud varumakse arve tasunud. Uue redaktsiooni kohaselt peab võrguettevõtja tasuma varu haldajale varumakse 20. kuupäevaks. Muudatus on vajalik seetõttu, et võrguettevõtjad ei ole 15. kuupäevaks gaasi tarbijatele eelnenud kuul müüdud gaasi eest ise veel tasu saanud. Võrguettevõtja tasub müüdud gaasi koguselt arvutatud varumakse varu haldajale tähtajaks ka juhul, kui müüdud gaasi eest ei ole gaasitarbija võrguettevõtjale veel tasunud. Eelnõu punktidega 10 ja 11 muudetakse § 267 lõikeid 8–10. Tegemist on sõnalise täpsustusega, kus tuuakse selgemalt esile võrguettevõtjale kohalduvad kohustused. Võrguettevõtja kogub tarbijatelt gaasiarvetega varumakse määra, mis edastatakse EVK-le. Võrguettevõtja on kohustatud viivist maksma, kui nad pole EVK-le arvet õigeks ajaks tasunud. Eelnõu punktiga 12 muudetakse MGS-i § 268 lõiget 3 ning sätestatakse strateegilise gaasivaru koguse ja LNG terminali haalamiskai ja taristu haldamiseks vajaliku eeldatava kulu arvestamise perioodina varumakse määra kehtestamisel 1. mai kuni 30. aprill. Rahvusvaheline gaasiaasta ei ole sünkroonis kalendriaastaga ja gaasi arvestusperioodiks loetakse ajavahemikku 1. maist kuni 30. aprillini. Seetõttu on vajalik muuta kehtivas seaduses sätestatud gaasimüügikoguse kalendriaastapõhine arvestus gaasiaastapõhiseks arvestuseks, mille alusel arvutatakse gaasi varumakse määr järgnevaks perioodiks. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse MGS-i § 268 lõiget 4 ja sätestatakse, et gaasi varumakse määra võib muuta vastavalt varu haldamise tegelikele kuludele ja veeldatud gaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamise tegelikele halduskuludele juhul, kui haldamise kulusid pole 4 võimalik katta laekunud ja kehtiva varumakse määrast. Varumakse uus määr hakkab kehtima järgmisel kuul selle majandus- ja taristu ministri määrusega kehtestamise kuust arvates. Eelnõu punktiga 14 muudetakse § 268 lõiget 5. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse varumakse määra kehtestamisel gaasi tarbimise prognoosi kalendriaasta kohta. Arvestades seda, et gaasiaasta algab 1. mail ja kestab 30. aprillini, on oluline sätestada gaasi varumakse määra kehtestamise aluseks võetav arvestusperiood samuti 1. maist kuni 30. aprillini. Muudetud sõnastuse kohaselt, kui perioodil 1. maist kuni 30. aprillini tasutud varumakse kogusumma ületab vastava perioodi strateegilise gaasivaru haldamise kulud või on sellest väiksem, võetakse see arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel. Eelnõu punktiga 15 täiendatakse MGS-i 3. peatükki. Paragrahv 269 loetakse §-ks 2610 ning uue lisatava §-ga 269 sätestatakse MTA-le ja gaasivõrgu süsteemihaldurile (AS Elering) aruandekohustus varu haldajale. Lõikega 1 volitatakse MTA-d edastama varumakse kogumiseks vajalikku infot varu haldajale. Varumakse tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalikud andmed võrguettevõtja poolt müüdud gaasi koguste kohta on olemas ainult MTA-l ja neid andmeid esitamata ei ole AS-il Eesti Varude Keskus võimalik kontrollida võrguettevõtjate makstava varumakse õigsust ega täita MGS-i § 267 lõikes 8 sätestatud kohustust. Juhul, kui varumakse maksja ei tasu varumakset, on varu haldajal kohustus esitada varumakse maksjale teade ja arvestada tasumata summalt viivist. Lõike 1 kohaselt esitab MTA varu haldajale ehk AS-ile Eesti Varude Keskus andmed võrguettevõtja poolt eelmisel kalendrikuul müügile lubatud gaasi koguse kohta hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Varumakse maksmise kohustus tekib võrguettevõtjal gaasi müügil tarbijale. Võrguhaldur maksab varumakse tarbijatele edastatud gaasi koguse pealt. Varumakse arvestusperiood on üks kalendrikuu. Varumakse maksab võrguettevõtja varu haldajale. Võrguhaldur on kohustatud varumakse tasuma eelnõu jõustumisest arvates hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks (seni kehtiva redaktsiooni kohaselt 15. kuupäevaks), lähtudes varumakse määrast ja müüdud gaasi kogusest. Varu haldaja esitab võrguettevõtjale varumakse arve. Kui võrguhaldur ei ole varumakset müügimahu kohaselt õigeks ajaks tasunud, on AS-il Eesti Varude Keskus kohustus esitada võrguettevõtjale varumakse teade. Varumakse peab olema tasutud 10 päeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-4-1-15-07 (vedelkütusevaru makse tasumise menetlus)4 on sätestatud, et tasumisele kuuluva varumakse teade on haldusakt avalik- õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses5. Varumakse tähtajaks tasumata jätmisel arvestatakse sellelt viivist. Lõikega 2 sätestatakse gaasivõrgu süsteemihaldurile kohustus esitada varu haldajale iga kuu viimaseks kuupäevaks andmed gaasi müüjate turuosa kohta. Gaasi müüjal on õigus omandada gaasi HOS-i § 181 lõike 3 alusel riigi tegevusvaru koosseisu moodustatud strateegilisest gaasivarust. Gaasivõrgu süsteemihaldurilt saadavad andmed on EVK-le vajalikud selleks, et strateegilise gaasivaru kasutuselevõtu korral oleks varu haldajal võimalik täita gaasi võrguettevõtjate tellimusi vastavalt nende müügimahtudele. Hädaolukorras on gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetme subjektiks olev tarbijagrupp kohustatud oma gaasitarbimist piirama ja varu haldajal on kohustus seda kontrollida. 4 RKPJKo 3-4-1-15-07 5 RT I, 06.01.2023, 17 5 Eelnõu punktiga 16 täiendatakse § 37 lõiget 3 punktiga 30, mis sätestab, et strateegilisest gaasivarust omandatud gaasi müümisel võrguettevõtjate poolt teeb järelevalvet Konkurentsiamet. Järelevalve eesmärk on tagada, et müüja müüks omandatud gaasi selle soetamise hinnaga ega teeniks kriisiolukorras põhjendamatut kasumit. § 2. Elektrituruseaduse muutmine Punktiga 1 muudetakse üldteenuse hind taas börsihinnapõhiseks. Eelnõu koostamise hetkel on sõltumata soodsast turuhinnast jätkuvalt paljud tarbijad üldteenusel, kasutades riigi kalleimat elektrienergiat. Muudatuse kohaselt rakendub üldteenuse hinnaks börsihind nii nagu see oli enne universaalteenuse regulatsiooni kehtestamist. Punkt 2 kohustab elektrimüüjat lõpetama universaalteenuse lepingu, kui elektrituru hind on eelmised kolm kalendrikuud olnud madalam kui universaalteenuse tootmishind. See tagab elektrituru vähemaktiivsete osalejatele võimaluse saada osa madalast elektrituru hinnast. Universaalteenusele saab igal ajahetkel tagasi minna. Kui tarbijal on universaalteenuse leping ja eelneval kolmel kuul on üldteenuse elektrihind olnud soodsam universaalteenuse hinnast, siis temaga lõpetatakse leping. Elektrimüüja teavitab sellest tarbijat 7 päeva ette. Tarbija suunatakse edasi üldteenusele, mida käsitleb elektrituruseaduse § 761 lõige 1. Antud lõike kohaselt on väiketarbijal õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. Üldteenust tarbivad avatud elektriturul kodukliendid, kellel ei ole sõlmitud elektrilepingut ühegi kindla elektrimüüjaga. See tähendab, et kui tarbija viiakse universaalteenuse lepingult üldteenusele, siis ta langeb lepinguta tarbijate gruppi. Tarbijale jääb pärast üldteenusele üleviimist õigus otsustada, kas ta soovib börsihinnal põhinevat üldteenust kasutada või ta soovib sõlmida endale uue meelepärase lepingu teise elektrimüüjaga. Tarbija saab soovi korral valida turul tegutsevate elektrimüüjate endale sobiva elektripaketi, näiteks börsipaketi, fikseeritud hinnaga lepingu kindlaks ajaperioodiks jne. Punktiga 3 muudetakse § 766 lõike 1 sõnastus selliselt, et universaalteenuse raames ei pea müüma enam elektrit üldteenuse osutamiseks. See on vajalik seoses punktis 1 nimetatud muudatusega. § 3. Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muutmine Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadusega (RT I, 22.09.2022, 1) täiendati elektrituruseadust universaalteenuse regulatsiooniga kehtivusega kuni 1. mai 2026. a. Kuna elektrituruseaduse § 763 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks käesoleva eelnõu § 2 punktiga 1 on vaja vastav kehtetuks tunnistamise säte, mis jõustuks 1. mail 2026. a, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadusest välja jätta. § 4. Seaduse jõustumine MGS muudatused jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Elektrituruseaduse muudatused jõustuvad üldkorras. 6 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2017/19386. 6. Seaduse mõjud MGS muudatuste eesmärk on parendada Eesti gaasisüsteemi valmisolekut reageerida potentsiaalsele tarnehäirele, võimaldada võtta kasutusele strateegiline gaasivaru ning korraldada strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmist. Muudatused omavad ennekõike mõju majandusele ja riigi julgeolekule. Elektrituruseaduse muudatus omab eelkõige positiivset mõju elektritarbijatele, kuna see võimaldab elektrit tarbida taskukohasemalt. Muudatuse eesmärk on tagada, et tarbijad saavad tarbida elektrit turutingimustes odavamalt võrreldes universaalteenusega. Siiski, kui elektriturul elektri hind kasvab, siis on tarbijatel alati võimalik tagasi minna universaalteenusele. Mõju majandusele Muudatused mõjutavad kohalike gaasitarbijatest ettevõtjate toimetulekut gaasi potentsiaalse tarnehäire korral ning lisavad võrguettevõtjate tegevusele lisakulusid läbi varumakse määra kogumise (IT-süsteemides tehtavad muudatused, finantskulud seoses tarbijate poolt varumakse tasumata jätmisega jms). Eelnõu muudatusena peab võrguettevõtja arvestama kohustusega tasuda gaasi strateegilise varu varumakset, mis arvestab ka veeldatud gaasi terminali haalamiskai haldamiskulusid. Võrguettevõtja kogub varumakset tarbijatelt sõltuvalt nende tarbitud gaasikogustele. Suurim kulu, mis varumaksest on vaja katta, on varu hoidmisega seotud kulu. Inčukalnsi gaasihoidla operaatori Conexus Baltic Grid kehtestatud hinnakirja järgi tuleb hoidlas paikneva gaasi üleviimisel ühest hoiuperioodist teise (01.05.2023 kuni 30.04.2024) maksta tasu 1,3581 eurot megavatt-tunni eest. Pakrineeme LNG kai halduskulu on prognooside kohaselt 500 000 eurot aastas, 2023. aastal jääb see kulu 350 000 euro piiresse. Varu haldaja poolt omandatud Pakrineeme haalamiskai ja taristu kaudu on tulevikus võimalik suunata Eesti gaasisüsteemi ligikaudu 5 TWh gaasi aastas. Ujuvterminali vastuvõtuvõimekus ei saa toimida ja taasgaasistamise (FSRU7) ja LNG tankerid ei saa silduda, kui nende teenindamiseks puudub rahvusvahelistele nõuetele vastav sadamataristu, mille haldamiskulud liidetakse samuti varumaksesse. Gaasiaasta arvestus algab 1. maist ja lõppeb 30. aprillil. Arvestades AS Eleringi aastase gaasitarbimise hinnangut, kehtestati 2023. aasta gaasi varumakse määraks 0,4 eurot/MWh. MGS-i § 286 lõike 6 kohaselt kehtestati varumakse määr majandus- ja taristuministri määrusega alates 1. maist 2023. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1938, 25. oktoober 2017, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (EMPs kohaldatav tekst) 7 FSRU (ingl Floating LNG Storage and Re-gasification Unit) on taasgaasistamistankler. 7 Strateegilise gaasivaru haldamise kulud on 1 teravatt-tunni (TWh) gaasivaru puhul u 1,5 miljonit eurot. Arvestades gaasi müügimahuks 3,7 TWh aastas, kujuneb varumakse määraks 1,5 miljonit eurot: 3,7 TWh = 0,4 eurot megavatt-tunni (MWh) eest. Võrguettevõtjad koguvad gaasivaru maksemäära müüdud gaasi mahu järgi lõpptarbijatelt. Näiteks, kui gaasi hind oleks kodutarbijatele u 50 eurot ühe megavatt-tunni eest, suurendaks varumakse mõju gaasi hinda lõpptarbijale u 1%. Elektriseaduse muudatuse tulemusel on võimalik börsihindadest kasu lõigata vähem aktiivsetel tarbijatel. Elektri börsihinnad on juba mõnda aega olnud madalamal kui universaalteenuse hind. Sellele vaatamata kasutab universaalteenust 1. juuni seisuga endiselt üle 119 000 elektritarbija. Neile lisandub ligi 96 000 elektrimüüja lepinguta klienti ehk elektri üldteenuse kasutajat, kes eelmise aasta sügisel viidi automaatselt üle universaalteenuse hinnale.8 Elektrituruseaduse muudatused suurendavad töökoormust elektrimüüjatel, kes edaspidi peavad jälgima turuhindasid ja vajadusel lõpetama universaalteenuse lepinguid, kui eelneva kolme kuu jooksul on elektrihind turul olnud odavam kui universaalteenuse tootmishind. Konkurentsiameti poolt kehtestatud universaalteenuse tootmishind on alates 30.09.2022 olnud 15,3 senti/kWh.9 Võrreldes seda näiteks börsihinnaga 20.06.2023, siis börsil oli Eestis keskmiseks hinnaks 10,1 senti/kWh kohta.10 Börsihinnad on olnud universaalteenuse hinnast madalamad juba mõnda aega alates 2023. aasta kevadest saati Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Vene gaasitarnete peatamine tähendas olulist häiringut riigi energiajulgeolekule. Eesti sõltus oma gaasitarbimises (u 7% energiabilansis) tugevalt Venemaa gaasist – 80% tarbitud gaasist pärines Venemaalt. 2023. aasta 1. jaanuarist on gaasi importimine Venemaalt Eestisse keelustatud. Ka praegu kehtib Eestis varajase hoiatamise tase (ingl early warning level), lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/193811. Venemaa jätkuv sõda Ukrainas on suurendanud gaasi tarnekatkestuste ja piisavuse riski kogu Euroopa Liidus. 30. märtsil 2023 pikendas Euroopa Komisjon liikmesriikidele veel aasta võrra (kuni 31.03.2024) Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava12 järgmist, mille kohaselt tuleb gaasi tarbimist vähendada 15%. Seega, Euroopa mõistes ei ole kriis läbi. Nõudluse kasvamise korral (nt saabuvad prognoositust külmemad ilmad) võib gaasiga varustamisel tekkida Euroopas probleeme just LNG piisavuse vaatest. Eelnõuga täpsustatakse gaasi varumakse maksmise regulatsiooni ning tagatakse strateegilise gaasivaru ja LNG terminali haalamiskai ja taristu, sh sadamataristu haldamisega seotud tegevuste jätkusuutlikkus ning gaasi varustuskindlus Eestis. 8 ERR. 20.06.2023. Ministeerium koostab eelnõu elektritarbijate üleviimiseks börsipaketile. https://www.err.ee/1609012244/ministeerium-koostab-eelnou-elektritarbijate-uleviimiseks-borsipaketile 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Universaalteenus. https://mkm.ee/universaalteenus#mis-on- universaaltee--2 10 Nord Pool. Päevette hinnad. https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area- Prices/EE/Hourly/?view=table 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1938, 25. oktoober 2017, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (EMPs kohaldatav tekst) 12 Euroopa Komisjon, Teabevahetuse peadirektoraat (2022). Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus. https://data.europa.eu/doi/10.2775/827399 8 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohalikule omavalitsusele lisakulusid, ühtlasi ei suurene ka süsteemihalduri või jaotusvõrguettevõtjate kulud. LNG terminali haalamiskai omandamiseks on riik eraldanud varude haldajale 38 miljonit eurot, mida ei arvestata varumakse hulka. Strateegilise gaasivaru makse katab edaspidi ära gaasivaru hoidmise Inčukalnsi maa-aluses gaasihoidlas ning LNG terminali haalamiskai ja taristu, sh sadamataristu haldamise kulud. AS Elering lisab võrgutariifi LNG võrku suunamiseks vajaliku gaasitaristu ehitamise kulud ja kaitstud tarbijate varuga seotud kulud. 12. mail 2023 sõlmisid Eesti ja Läti vastastikuse mõistmise memorandumi13, mille eesmärk on kokku leppida ühised tegevused juhuks, kui gaasitarnetega peaks esinema tõsiseid probleeme. Läti on avaldanud valmisolekut tasuda osa Pakrineeme sadama halduskuludest, et tagada ühine valmisolek kriisiolukorras. Kulude täpne jaotus selgub lähiajal läbirääkimiste tulemusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2017/1938 on pandud neile liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates terminalides. Eesti strateegilise maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 19. mai 2022. a korraldus nr 156 „Riigi tegevusvaru moodustamine“, millega kohustati varu haldajat (AS-i Eesti Varude Keskus) moodustama maagaasivaru 31. detsembriks 2022. a koguses, mis vastab ligikaudu 20 protsendile Eesti aastasest keskmisest gaasitarbimisest või arvestuses, mis katab kütteperioodi ühe kuu tarbimise. Eesti strateegilise gaasivaru eesmärk on tagada esmane gaasi varustusekindlus ja gaasi olemasolu ulatuslike tarnekatkestuste korral. Eesti maagaasi tarbimine vähenes 2022. aastal ja oli varasemate aastate keskmise näitaja 5 TWh asemel 3,8 TWh. 2023. aasta tarbimiseks ennustatakse hinnanguliselt 3,7 TWh. Nõudluse vähenemise peamisteks põhjusteks oli maagaasi kõrge hind ja kogu Euroopas, sh Eestis valitsenud soe talv. Siiski peab valmis olema gaasinõudluse kasvuks juhul, kui tuleb ootamatult külmem talv. 8. Rakendusaktid Muudatustega kaasneb kliimaministrile kohustus kehtestada gaasivaru maksemäär oma määrusega, mis arvestab haalamiskai ja taristu haldamiskulusid. 9. Seaduse jõustumine Eelnõuga reguleeritavate MGS-i küsimuste ajakriitilisust arvestades peavad seadusemuudatused jõustuma hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuaril. Alates 2024. aastast peab kehtima hakkama uus varumaksemäär, mis sisaldab haalamiskaiga seotud halduskulusid. 13 Eesti ja Läti vastastikuse mõistmise memorandum maagaasi varustuskindluse tagamiseks 9 Vastasel juhul pole 2024. aastal EVK-l võimalik rahaliselt katta haalamiskai ja sealse taristuga seotud halduskulusid. Lisaks tuleb seaduses teha varumakse kogumisega seotud täpsustused, mis võimaldaks võrguettevõtjatel 20. kuupäevaks varumakset maksta EVK-le. Praegu kehtiva MGSi redaktsiooni kohaselt maksavad võrguettevõtjad EVK-le varumakse 15. kuupäevaks, ent selleks ajaks ei ole veel kõik gaasitarbijad oma arveid võrguettevõtjale tasunud. Elektrituruseaduse ning elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse muudatused jõustuvad üldkorras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Konkurentsiametile, MTÜ-le Eesti Gaasiliit, AS-le Eesti Varude Keskus ja AS-le Elering. 10