Saatja: Marie-Ursula Vaks <
[email protected]>
Saaja: Anna Mazur, Rein Vaks, Marie-Ursula Vaks
Teema: Vs: ELTS para 44 lg 1 muutmisest
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Vabandan vastusega viivitamise pärast.
Seoses ost-müük ühes mõõtepunktis teemal oleme kohtunud nii Elektrilevi OÜ, kui ka Elering AS esindajatega ning uurinud ka naaberriikide praktikat.
Kokkuvõte kohtumistest oleks selline: lühiajalises vaates keegi midagi teha ei taha, ollakse hõivatud 15-min mõõtmisele ülemineku süsteemide välja töötamisega. Pikaajalises vaates ollakse juba vastutulelikumad aga leiavad, et enne võiks tulla regulatsioon ning siis alles hakata arendama. Jäime selle juurde, et MKM (nüüd siis juba Kliimaministeerium) uurib naaberriikide arvamusi ning alustame müüjatega rääkimist turudisaini kohtumistel.
Teemast pikemalt:
Elering
AVPsse nad sellist muudatust enne 2025 võimalikuks ei pea, et iga mõõtepunkt võib olla mitme müüja all ehk tootmise ja tarbimise suunad saavad olema erinevalt kajastatud. See eeldab suuremas mahus turureeglite ülevaatamist ja AVPs + bilansiselgitusest IT arendusi (lihtne näide on üldteenuse haldus suundade lõikes). Arvestades prioriteetseid arendustegevusi 2023-2025 ei ole võimalik kiireloomulise ideena ette võtta. Kui tänane niigi mahukas skoop on valmis, sh 15 min bilansiperioodi andmevahetus ja agregaatorite lahendus, on aega jätkuideedeks.
Küll aga ei ole AVPs ja bilansiselgituses probleem, kui võrguettevõtja sisestab mõne arvesti kohta 2 virtuaalset võrgulepingut ja arvestit ning hakkab edastama tootmise ja tarbimise andmeid eraldi. Sellisel juhul reeglites ja IT süsteemides pole muudatusi vaja, kuid peaks olema selgus, et miks seda on vaja teha (kes on kasusaaja) ning kas võrguettevõtjatel on selleks olemas automaatse lahenduse võimekus.
Leiti, et müüjat omada on vaba tahe, tarbija võib olla üldteenuse peal. Seadusest tulenevalt saab ühes mõõtepunktis olla üks avatud tarnija! Muudatus nõuab AVP muudatusi ning tehniliselt võimalik hiljemalt 2025, hetkel ollakse hõivatud 15-min üleminekuga. Aga KUI, siis äkki annab lahendada nii, et luua kaks virtuaalset mõõtepunkti – üks tarbimise, teine tootmise jaoks – ning seda saab teha jaotusvõrguettevõtja.
Probleem kohtadena toodi välja küsimused, mida agregaatoritega teha ning kas TE toetustega võib tekkida vastuolu?
Elektrilevi:
Elektrilevi poolt virtuaalse mõõtepunkti loomiseks ja haldamiseks teha vajavad muudatused ja arendused:
• Arendada ja hallata olemasoleva mõõtepunkti juurde täiendavate virtuaalsete mõõtepunktide loomine ja/või olemasoleva jagunemine (võimalik, et tarbimine ja tootmine eraldi; algoritm jagunemise tegemiseks, sidususe loomiseks ja vastavate tunnuste lisamiseks).
• Arendada mõõteandmete kandmine ja kontroll loodavatele (virtuaalsetele) mõõtepunktidele.
• Ümber kujundada võrgulepingute protsess – praegu põhineb võrguleping võrguühendusel/liitumispunktil, milles on (saab olla) üks mõõtepunkt. Mitme mõõtepunkti määratlemiseks ühes liitumispunktis/võrgulepingus ei ole süsteem ega protsessid üles ehitatud.
• Olemasolevate elektritootjate võrgulepingute ümbersõlmimine (millesse peab lisanduma tingimused mitme mõõtepunkti andmete kasutamiseks).
• Ümber kujundada klienditeavitamiste ja tööülesannete haldamise süsteem.
• Võrguarvelduslepingu põhimõtete, arvestuste koostamise ja edastamise protsessi muutmine – millisele müüjale edastatakse võrguarve andmed ja/või millises ulatuses (antud põhimõte vajab muutmist ka olukorras, kui regulatsioon määratleb võimaluse ühele mõõtepunktile tarbimisele ja võrku andmisele eraldi avatud tarnija määratlemiseks)
Mõju ulatus: Elektrilevi võrgus on ligi 20 tuhat elektritootjat (+ 6 tuh igal lähiaastal) – mõõtepunktide / mõõtepunkti andmete / mõõteandmete mahu kasv.
Arvestades käimasolevate ja lähiajaks kokku lepitud kavandatud arendustega, kus arendusressursid sellel ja järgmisel aastal (2023-2024) on täielikult oluliste (ja varem kokku lepitud) projektidega seotud, siis sellel perioodil nii ulatusliku arendusvajadustega/mõjuga teema käsitlemist (lähima 2 aasta jooksul) on võimatu täiendavalt realiseeritavate arendusprojektidesse lisada.
Teemat on mõistlik vaadata/arutada pikas perspektiivis ja seda siis koos üle Euroopa kavandatavate muudatustega.
Väideti, et Läti, Leedu, Soome ei tee midagi sellist.
Leiti, et tegelik probleem olevat hoopis elektrimüüjate jõu positsioon tagasi ostu tingimusi luues tarbijatele ning äkki peaks hoopis hinnastamis tingimusi muutma läbipaistvamaks
MKM (Kliimaministeerium):
Oleme seda meelt, et kindlasti tuleb muuta seadust ja ilmselt ka määrusi. Hinda reguleerima me ei hakka, see läheks vastuollu vabaturu tingimustega.
Saatsin samal teemal küsimused välja ka Läti, Leedu ja Soome kolleegidele, uurimaks kuidas neil tegutsetakse.
Läti vastas, et neil tavaliselt on tarbijal leping ühe tarnijaga. Reeglina tarbijal, kes omab või kasutab elektrit mitmes elektrit tarbivas objektis, on õigus sõlmida üks tarneleping või mitu elektritarnelepingut, sõlmides need ühe või mitme tarnijaga ühe või mitme elektrit tarbiva objekti kohta.
Seaduse kohaselt on tarbijal õigus sõlmida elektritarneleping ka mitme tarnijaga ühel objektil tarbitud elektrienergia kohta. Sel juhul on bilansiteenust õigustatud osutama ainult üks tarnija ning süsteemiteenuste ja muude teenuste eest kasutaja nimel süsteemihalduriga arveldamise kohustuse võib delegeerida ainult bilansiteenust osutavale pakkujale. Jaotusvõrguettevõtja edastab bilansivastutavale tarnijale andmed kasutaja rajatises tarbitud elektrienergia koguhulga kohta. Seetõttu ei pruugi jaotusvõrguettevõtjal olla teavet kõigi vastavas ühenduses olevate tarnijate kohta. Informatsioon kõigi kasutuslepingute kohta peab olema bilansi eest vastutavale tarnijale teada ja ta teostab tasakaalustamise vastavalt nendele lepingutele.
Võimalik, et elektritootja müüb toodetud elektri ühele tarnijale ja ostab vajaliku elektri (näiteks kontoris jne) teiselt tarnijalt. See aga ei kehti aktiivsete tarbijate kohta, st tarbijate kohta, kes toodavad elektrit omatarbeks. Aktiivsetel tarbijatel on kolm võimalust elektri müüki/ostmist korraldada – kasutada elektri netoarvestussüsteemi (läti keeles: neto uzskaites sistēma), elektri netomaksesüsteemi (läti keeles: neto norēķinu sistēma) või sõlmida leping kauplejaga omatarbeks toodetud ülejääva elektrienergia müügiks.
Elektri netomõõtesüsteemi saavad kasutada ainult majapidamised.
Elektrituruseaduse (https://likumi.lv/ta/en/en/id/108834-electricity-market-law) lõike 31.1 kohaselt elektri netoarvestussüsteemis teostab jaotusvõrguettevõtja kodukasutaja objektil süsteemi üleantud ja sealt vastuvõetud elektrienergia mõõtmist.
Kui kodukasutaja objektil on arvestuse kohaselt jaotusvõrguettevõtja võrku antud rohkem elektrienergiat kui vastu võetud, arvestatakse ülejääk järgmisesse elektrienergia makseperioodi selle aasta ulatuses, mis algab 1. märtsil ja lõpeb järgmise aasta veebruari viimasel päeval.
Kuna elektriarvestust viib läbi jaotusvõrguettevõtja, siis netomõõtesüsteemi kasutaval aktiivsel kasutajal on üks tarnija, kes saab talle müüa süsteemihalduri poolt määratud elektrienergia netokoguse.
Läti on äraspidisel arvamusel elektrituru disaini direktiivi eelnõus toodud ettepanekuga lubada ühes liitumiskohas rohkem kui üks mõõtepunkt (kasutades alammõõtjaid erinevate elektriseadmete jaoks) ja lubada iga mõõtepunkti (iga alamarvesti) jaoks erinev tarnija. Tarbijatel võib liiga lihtne olla seadmeid ümberlülitada.
Leedus tootjatarbijate mudelis ei müü üleliigset elektrit tootvad tarbijad (tootjatarbijad) oma elektrit teistele otse. Praegu puuduvad Leedus sätted, mis lubaksid tootjatel osta vajalikku elektrit ühelt tarnijalt ja müüa oma toodetud elektrit teisele tarnijale. Kuid märgiti ära, et kuigi seadusandlus lubab tarbijatel omada mitut elektritarnijat, pole tava veel välja kujunenud.
Aktiivne tarbijamudel võimaldab seda tüüpi tootjatel mitte ainult omatarbeks elektrit toota, vaid annab võimaluse müüa toodetud elektrit teistele turuosalistele.
Leedu mainis ära, et üks tõusev võimalus teistes riikides, mis võimaldab tootvatel tarbijatel ülejäägiga elektrit teiste turuosalistega kaubelda, on võrdõiguspärane (P2P) energiakaubandus ja energia jagamine. P2P termin tähistab tootvaid tarbijaid, kes on üksteisega otseselt seotud ja kasutavad platvormi tööriista, et luua turg, kus ülemäärast toodangut saaks müüa. Kasu on kahekordne, kuna tootjad saavad oma müügilt teha lisamarginaali ja tarbijad ostavad rohelist elektrit soodsama hinnaga.
Leedu plaanib lähiajal ette valmistada tarbijate omavahelist elektrikaubandust käsitlevate õigusaktide eelnõud. See õigusakt aitaks potentsiaalselt hõlbustada tarbijatevahelist elektrikaubandust.
Soome ei ole vaatamata korduvatele kirjadele mulle vastanud.
Loodan, et infost on kasu ning omalt poolt alustame turudisaini kohtumistel elektrimüüjatega konsultatsioone seadusandluse muutmiseks.
Kõike head
<file:///C:/Users/marie-ursula.vaks/AppData/Local/Temp/msohtmlclip1/01/clip_image001.jpg>
Marie-Ursula Vaks
Energiaturgude ekspert | Energeetikaosakond
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee <http://www.kliimaministeerium.ee/>
________________________________
Saatja: Anna Mazur
Saadetud: 29. juuni 2023 12:02:21
Adressaat: Rein Vaks; Marie-Ursula Vaks
Teema: RE: ELTS para 44 lg 1 muutmisest
Tere,
Täname tagasiside eest.
Võtame teadmiseks ja eeldame, et Marie siis vastab meie kirjale ilma, et peaksime tema poole eraldi pöörduma.
Lugupidamisega
Anna Mazur
Nõunik
Konkurentsiteenistuse järelevalveosakond
Konkurentsiamet
From: Rein Vaks <
[email protected]>
Sent: Thursday, June 29, 2023 11:19 AM
To: Anna Mazur <
[email protected]>
Cc: Marie-Ursula Vaks <
[email protected]>; Karin Maria Lehtmets <
[email protected]>
Subject: RE: ELTS para 44 lg 1 muutmisest
Lp pr Mazur
Oleme sellel teemal turuosalistega suhelnud. Meie poolt on teemat hoidnud Marie (koopias). Tema saab siin täpsemaid arenguid ka kirjeldada.
Lugupidamisega
Rein Vaks
Energeetikaosakonna juhataja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Email:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Tel: +372 6256 347 | Mob: +372 5253 260
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/>
PS. Palun edastada e-kirjad alates 01.07.2023 aadressile
[email protected] <mailto:
[email protected]>
From: Anna Mazur <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Wednesday, June 28, 2023 4:26 PM
To: Rein Vaks <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: ELTS para 44 lg 1 muutmisest
Tere Rein Vaks
Oma 23.03.2023 nr 1.15-5/2023/1012-2 vastuskirjas Konkurentsiametile märgite, et hetkel kehtiv elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) piirang elektrienergia ostu- ja müügitehinguid teha erinevate elektriettevõtjatega on probleemne. ELTS § 44 lõike 1 kohaselt peab turuosalisel olema sõlmitud leping elektrienergia ostmiseks ning müümiseks sama elektriettevõtjaga kuid arvestades turul tekkinud uut olukorda, tuleb MKM hinnangul alustada
kõnealuse reegli muutmisega. MKM on selles osas alustanud eeltööd.
Elektrilevi OÜ on meid teavitanud, et on MKM-ga antud küsimuses ühenduses olnud olnud ja avaldanud valmisolekut igakülgseks koostöös regulatsioonide ajakohastamisel.
Palume teavet selle kohta, kas ja millised arengud on antud küsimuses toimunud.
Lugupidamisega
Anna Mazur
Nõunik
Konkurentsiteenistuse järelevalveosakond
Konkurentsiamet