Tartu Ringkonnakohtu 2022. a tööjaotusplaan ja asendamiste järjekord

Asendamise järjekord HALDUSKOLLEEGIUM KRIMINAALKOLLEEGIUM TSIVIILKOLLEEGIUM M. Lokk E. Hirsnik K. Kerstna-Vaks T. Pappel M. Kuusk V-P. Liin T. Saar T. Lõhmus I. Parrest E. Vene A. Sarjas A. Pärsimägi I. Tamm Ü. Roostoja T. Uusen-Nacke -1- Kinnitatud Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2021 üldkogu protokollilise otsusega nr 10-1/21/3 TARTU RINGKONNAKOHTU KOHTUNIKE 2021. AASTA TÖÖJAOTUSPLAAN I. Kolleegiumid 1. Halduskolleegiumi kuuluvad kohtunikud Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel ja Tanel Saar. 2. Kriminaalkolleegiumi kuuluvad kohtunikud Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm. 3. Tsiviilkolleegiumi kuuluvad kohtunikud Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke ja Vahur-Peeter Liin. 4. Kolleegiumid lahendavad järgmisi asju: 4.1. halduskolleegium – haldusasju; 4.2. kriminaalkolleegium – kriminaal- ja väärteoasju; 4.3. tsiviilkolleegium – tsiviilasju. II. Kohtukoosseis ja kohtunike töökoormus 5. Ringkonnakohtusse saabunud asja jaotamisel tagatakse võimalikult ühtlane kohtunike koormus, välistades samas asja jagamise kohtunikule, kelle puhul on teada seadusest tulenev taandumise alus. Asja ettevalmistav kohtunik määratakse juhuslikkuse põhimõttel arvutiprogrammi vahendusel, ülejäänud kohtukoosseisu liikmed määratakse käsitsi. Kolleegiumi esimees korraldab juhuslikkuse põhimõttest lähtuvalt asja läbivaatava kohtukoosseisu ülejäänud liikmete määramise. 6. Asjade jagamisel kohtunikele lähtutakse järgmistest põhimõtetest. 6.1. tsiviilasjades peetakse eraldi arvestust apellatsioonkaebuste, hagiliste asjade määruskaebuste ja muude määruskaebuste jaotuse osas. 6.2. kriminaal- ja väärteoasjades peetakse eraldi arvestust apellatsioonide ja määruskaebuste osas. Karistusseadustiku 21. peatükis ning KarS §-des 201, 206, 2061, 207, 2161, 217, 2171, 2172 ja 3001 nimetatud kuritegude apellatsiooni korras menetlemisel kriminaalkolleegiumis määratakse tulenevalt spetsialiseerumisest kohtuasja ettevalmistavaks kohtunikuks Erkki Hirsnik. 6.3. haldusasjades peetakse eraldi arvestust apellatsioonkaebuste ja määruskaebuste osas asja kategooriast lähtudes. Erimenetluse asjad (esialgse õiguskaitse asjad, maksuhalduri loataotluse asjad ning väljasaatmiskeskusesse paigutamise asjad) jaotatakse käsitsi. Asja ettevalmistavale kohtunikule koosseisu määramisel lähtutakse kolleegiumi liikmete võimalikult võrdse kaasatuse põhimõttest. Koosseisu määramisel apellatsioonkaebusi ja määruskaebusi ei eristata. 7. Kui ringkonnakohtus lahendamisel oleva asja sisu seda tingib, siis võib asja läbivaatamisele kaasata samasse kolleegiumi kuuluva kohtuniku asemel teise kolleegiumi kuuluva kohtuniku. 8. Kui ringkonnakohtusse saabub haldusasi, milles ringkonnakohtu lahend on Riigikohtu poolt tühistatud, määratakse asja ettevalmistavaks kohtunikuks kohtunik, kes oli varem selle asja ettevalmistajaks. Seda põhimõtet ei rakendata alates -1- haldusasja Riigikohtu poolt kolmandat korda tagasisaatmisest. Kui ringkonnakohtusse saabub haldusasi, milles tehtud otsuse on ringkonnakohus saatnud esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, määratakse asja ettevalmistavaks kohtunikuks kohtunik, kes oli varem selle asja ettevalmistajaks. Määruskaebemenetlus ei mõjuta asja jagamist apellatsioonimenetluses. 9. Kui ringkonnakohtusse saabub tsiviilasi, milles ringkonnakohtu lahend on Riigikohtu poolt tühistatud, ei määrata asja ettevalmistavaks kohtunikuks kohtunikku, kes on varem selles asja ettevalmistaja olnud. 10. Kui ringkonnakohtusse saabub kriminaal- või väärteoasi, milles ringkonnakohtu lahend on Riigikohtu poolt tühistatud, ei määrata koosseisu kohtunikku, kelle osavõtul tehtud lahend tühistati, kui Riigikohtu lahendist ei tulene teisiti. 11. Erinevate kohtunike ettevalmistamisel olevate asjade liitmisel jätkab asja ettevalmistamist kohtunik, kelle ettevalmistamisel olev asi saabus kohtusse kõige varem. 12. Haldusasjades lahendab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse asja ettevalmistav kohtunik ka samas asjas hiljem esitatud määruskaebuse. 13. Kui ühes tsiviil- või kriminaalasjas saabub ringkonnakohtu menetluse ajal mitu kaebust, jagatakse kõik need kaebused asja ettevalmistavale kohtunikule, kellele langeb esimene kaebus. 14. Kohtu esimehe koormus asjade ettevalmistamisel on 50% temaga ühte kolleegiumi kuuluvate kohtunike töökoormusest ja asjade lahendamisel osalemisel võrdne temaga ühte kolleegiumi kuuluvate kohtunike töökoormusega, kui kohtu esimees ei otsusta õigusemõistmise huvidest lähtudes suurema töökoormuse kasuks. III. Kohtuniku eemalolek 15. Kohtuniku ajutisel töölt eemalolekul jätkatakse talle ettevalmistatavate asjade jaotamist ning talle juba jaotatud asju ümber ei jaotata, kui käesolevas tööjaotusplaanis ei ole sätestatud teisiti. Asjades, milles eemalolev kohtunik ei ole ettevalmistaja, asendab eemalolevat kohtunikku istungitel ja muudes menetlustoimingutes teine kohtunik vastavalt asendamise korrale (IV peatükk). 16. Kui kohtunik viibib mõjuval põhjusel töölt eemal rohkem kui 15 tööpäeva, ei jaotata talle eemalviibimise ajal uusi ettevalmistatavaid asju ja teda ei määrata uute asjade koosseisu. Kui eemaloleku alguses ei ole teada, kas see kestab rohkem kui 15 tööpäeva, jaotatakse kohtunikule asju kuni nimetatud asjaolu ilmnemiseni. Kohtunikule asjade jaotamise katkestamise korral jätkatakse kohtunikule asjade jaotamist alates tema tööletuleku päevast. 17. Kui kohtunik viibib ajutise töövõimetuse või rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse tõttu töölt eemal kauem kui kolm kuud, jaotatakse talle ettevalmistamiseks jaotatud asjad võrdselt ümber teiste sama kolleegiumi kohtunike vahel. Kohtu üldkogu otsusega võidakse kohtunikule jaotatud asjad ümber jaotada, samuti talle asjade jaotamine katkestada muul mõjuval põhjusel. 18. Korraline puhkus asjade jaotamist kohtunike vahel ei mõjuta. 19. Korralisele puhkusele jäävale kriminaalkolleegiumi kohtunikule ei jaotata KrMS § 387 lõikes 2 nimetatud määruste peale esitatud määruskaebusi 10 päeva enne kohtuniku korralisele puhkusele jäämist. Nimetatud määruskaebused jaotatakse tööl viibivate kohtunike vahel. Endine määruskaebuste jaotamise kord taastatakse 5 päeva enne kohtuniku korraliselt puhkuselt naasmist. -2- 20. Eemaloleku ajal teeb edasilükkamatud menetlustoimingud ja lahendid asja ettevalmistava kohtuniku asemel teine kohtunik vastavalt asendamise korrale (IV peatükk). 21. Kohtuniku taandamisel või taandumisel asendatakse ta vastavalt asendamise korrale (IV peatükk). 22. Kohtumajast eemalolekust enam kui üks tööpäev teatab kohtunik esimesel võimalusel kohtu esimehele või vastava kolleegiumi esimehele. IV. Kohtuniku asendamise kord 23. Eemalolevat kohtunikku asendavad sama kolleegiumi kohalolevad kohtunikud perekonnanimede tähestikulises järjekorras, alustades eemalviibivale kohtunikule järgnevast kohtunikust. 24. Kui kolleegiumis ei saa kohtunikku asendada, asendavad eemalviibivat kohtunikku teiste kolleegiumide kohalolevad kohtunikud perekonnanimede tähestikulises järjekorras, alustades eemalviibivale kohtunikule järgnevast kohtunikust. 25. Kui kohtunik viibis töölt eemal kuni 5 tööpäeva muul põhjusel kui ajutine töövõimetus või puhkus, asendab ta esimesel võimalusel samas mahus kohtunikku, kes teda asendas. 26. Kui kohtuniku asendamine punktide 19-21 kohaselt oleks vastuolus seadusega, ohustaks asjade lahendamist mõistliku aja jooksul või tooks kaasa ilmselgelt ebavõrdse töökoormuse, otsustab asendamise kohtu esimees kooskõlastatult kolleegiumi esimehega. V. Rakendussätted 27. Käesolev tööjaotusplaan jõustub 01.01.2022. -3-